Meil on hea elada (november 2020) by Maaleht

Meil on hea elada L E H E K O O S TA S E K S P R E S S M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D

1 2 . N O V E M B E R 20 20

HALJALA VALLAVALITSUS JÕHVI VALLAVALITSUS KADRINA VALLAVALITSUS

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS JÕGEVA VALLAVALITSUS

LUUNJA VALLAVALITSUS ELVA VALLAVALITSUS

SAARDE VALLAVALITSUS

NÕO VALLAVALITSUS

Uksi ei lukustata, kõik naabrid on tuttavad Üks minu vanimaid sõpru on veendunud, et kui rääkida Tallinna kontekstis ühelt poolt Nõmmest ja isegi Järvest ning teiselt poolt Piritast, siis räägime juba maasektorist – tema jaoks lõppeb linn seal, kuhu ei saa ühe ropsu ja pissipeatusega ära jalutada. Iseenesest loogiline mõtlemine, kuid ehk pisut piiratud. Maal ja suurtest linnadest kaugemal elamine hakkab aina enam väärtuseks muutuma. Miks? Ikka selletõttu, et aina enam inimesi mõis-

Meil on hea ealda

tab, mis on rahu, vaikuse ja looduse tegelik väärtus. Elu on viimasel aastakümnel mänginud meile selle vingerpussi, et on ühel ja samal ajal muutunud nii keerulisemaks kui ka lihtsamaks. Lihtsamaks selletõttu, et tehnoloogiline areng ei halva meid ühte punkti: tööd saab tihti teha kaugel selle epitsentrist, koolidesse viivad metsarajad ja vallavalitsuse makstud koolibuss, sportimiseks ehitatakse kõikjale uusi rajatisi, nagu oleks hirm, et Ilmub Maalehe vahel

hantlid saavad poest otsa. Väiksemates maapiirkondades on olemas kõik selleks, et elada täisväärtuslikku elu. Tõsi … teatrisse, kinno, näitusele ja kontserdile tuleb tihti sõita pikki kilomeetrid, kuid aina enam leiavad esinejad tee ka maale. Linna jäänud sõbrad jäävad kaugemaks, kuid lähedasemaks muutuvad need suhted, mis on kodus. Lisaks toob kuller majaukseni ära e-poest tellitud kauba, 4G pressib telekasse

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

uudised ja uuemad filmid, raamatuid saab kuulata kõrvaklappidest, lõhkudes saunapuid või lükates lumest puhtaks naabriMalle majani viivat viimast kilomeetrit. Jõuame siinkohal elu keerulisemaks muutumise juurde: selle taga on informatsiooni üleküllus, sellest tekkiva müra uskumatult kõrge nivoo, mis tekitab omakorda ärevust, peavalu, segab argist olemist ja viib käegalöömiseni, unek-

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

valiteedi alanemiseni, moraalse allakäiguni. Olgu … see on ehk liiga fataalne maailmapilt, kuid on ülisuur hulk inimesi, kes ei suuda linnaeluga hakkama saada. Ja see on täiesti normaalne. On linnainimesed ja on maainimesed, nagu on õllejoojad ja veinisõbrad, nagu on Kiviräha fännid ja need, kes loevad Cartlandi. Igaüks peab leidma omale koha, kus on vabam hingata, kergem astuda, mõnusam olla. Reklaamiprojektijuht Margit Laasnurm margit.laasnurm @ekspressmeedia.ee

Eesti on küll väike, kuid samas suur: meil on kohti, kuhu minna patriotismist, selleks, et end ära peita, selleks, et anda lastele võimalus joosta paljajalu majatagusel aasal. Päris pealinn, suve- ja hariduspealinnad, lille- ja laulupealinnad on toredad, kuid meil on ka Luunja, Kadrina, Muhu, lisaks veel Jõgeva, Nõo ja Võru. Miks mitte minna ja vaadata, mis sealkandis toimub?

Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

MEIL ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 12. november 2020

Kadrina paistab silma! “Kadrina on kujunenud Lääne-Virumaa suuremaks majandus- ja kultuurkeskuseks, olles juba aastakümneid eestvedajaks kogu lähema ümbruse arengus.” Nõnda kirjutas Virumaa Teataja 80 aastat tagasi ja nii tuleb Kadrinast kirjutada ka nüüd.

Tunniajane autosõit Tallinna kesklinnast, lähinaabruses Rakvere ja Tapa, mugav rongiühendus suuremate Eestimaa linnadega – looduskaunitest kohtadest ümbritsetud Kadrina kultuuripagas on suur ja lai ning selle juured ulatuvad muinasaja lõppu, pakkudes oma ajaloolise rikkusega üles ehitatud võimalusi nii kultuurseteks tegevusteks, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks, hariduse omandamiseks kui ka ettevõtlusega tegelemiseks.

Kadrina Keskkool hoolib kõikidest oma õpilastest ja õpetajatest

Kadrinas on olemas kõik, mida üks spordiinimene võib tahta

Juba 37 aastat Kadrinas ametis olnud legendaarne koolidirektor Otto Amer ütles, et maalapsed ei tohi võrreldes linnalastega millestki ilma jääda, pigem võiks neil isegi rohkem võimalusi olla. Sellest visioonist lähtuvalt ongi kooli läbi aastakümnete arendatud. Tähelepanu, tuge ja toetust saab meie koolis iga õpilane. On andekaid, kes maakonna ja riiklikelt olümpiaadidelt ning konkurssidelt häid kohti toovad. Samas on siin pikka aega tegutsenud ka klassid õpiraskustega õpilastele, mille loomisel olime oma maakonnas esimeste hulgas. Õpilased hindavad väga võimalust saada kvaliteetne keskharidus oma kodukohas. Meil on kolm õpisuunda: humanitaar-sotsiaal, loodusteaduste ja reaal-tehniline suund. Kõige laiemat kõlapinda on ilmselt leidnud juba kümme aastat toimunud iti- ja nutifestival CADrina ja arvutijoonestamise võistlus. Hea stardipaku edasisteks õpinguteks ja kogu eluks annavad aga kindlasti kõik suunad.

Kadrina vald on sportimise osas väga aktiivne ja võimalusterohke. Spordielu kureerib Kadrina Spordikeskus, mida toetavad tugevad klubid ja aktiivsed inimesed. Spordikeskuses on Kadrina Karude kodusaal, kus lisaks korvpallile saab harrastada võrkpalli, jalgpalli ja saalihokit. Peale selle veel ujula, maadlussaal, värskelt renoveeritud jõusaal ja lasketiir. Majutusvõimalusega spordikompleks on populaarne sihtkoht laagrite korraldajatele. Kadrina vallas saab tegeleda kettagolfi, ronimise, vibulaskmise, orienteerumise ja suusatamisega. Suusarajad on valgustatud, lumekahuritega varustatud ja rajatraktoriga hooldatud. Kaasava eelarve hääletustel on spordiga seotud ettepanekud olnud kahel aastal võidukad, tuues Kadrinasse madalseiklusraja ning järgmisel aastal rajatava BMX-pargi, mis on tore lisandus peatselt valmivale ja maakonnas ainulaadsele betoonist skate-pargile.

Kadrina Keskkooli inglise keele õpetaja Merike Sikk

Kadrina Spordikeskuse juhataja Robert Salep

Milliseid võimalusi Kadrina pakub?

Uhke oma kultuuriloo üle! Kadrinlane on uhke, et meie lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald on sündinud just Kadrina vallas. Enne teda aga toimetasid siin pastorid: eesti vanema kirjakeele looja Heinrich Stahl, varasema eesti juhuluule autor Rainer Brockmann ja Arnold Friedrich Johann Knüpffer. Viimane tegeles aktiivselt ka eesti keele grammatika, mütoloogia ja rahvaluulega. 22. detsembril 1803 ristis ta nädalavanuse Friedrich Reinholdi. Kadrina Hariduse Selts, üks vanemaid ja jõukamaid haridusseltse kogu Eestis, ehitas 1930. aastal Kadrinasse viie kuuga uhke seltsimaja. Tänavu oma 90. juubelit tähistav väärikas puithoone on siiani valla kultuuritempliks. Aktiivne seltsielu käib ka Läsna ja Ridaküla seltsimajades. Märkimist väärivad Kadrina Huvikeskus ja mullu oma 40. juubelt pidanud Kadrina laululava. Oma sündmustesarjaga ja suviste festivalidega paistab silma Kadrina Nostalgiakeskus ja kultuuriaktiivne Neeruti mõis. Kindlasti ei tohi unustada maakonna kõige kultuurilembelisemat valla raamatukogu koos oma filiaalidega Kihleveres, Vohnjal, Huljal ja Viitnal, kus tegutsevad silmapaistva aktiivsusega nii kirjandus- kui ka kinoklubi. Kadrina vaimu hoiab koduloohuviga unustusehõlma vajumast Neeruti Selts. Kadrina Kultuurikoja direktor Ahto-Lembit Lehtmets

Majanduslik ja tegus mõtlemine on Kadrina peredes elementaarne

Kadrina vallas on 1070 noort tegutsejat Kadrina vald on eriline selle poolest, et ligi kolmandiku valla rahvast moodustavad noored. Neile mõeldes on loodud omajagu erinevaid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Populaarseks noorte toimetamise kohaks on avar noortekeskus. Huviringide valik on lai, alustades kokkamisest, tantsimisest, laulmisest ning lõpetades mudelismi, päästeringi ja seinaronimisega. Lisaks keskkoolile ja noortekeskusele pakutakse nooretele (huvi)tegevust Kadrina Kunstidekoolis, Kadrina Spordikeskuses, Kadrina valla raamatukogudes ja rahva- ning seltsimajades. Kadrina Noortekeskuse noorsootöö spetsialist Helene Kristine Viita

Kadrina kasuks räägib logistiliselt väga hea asukoht – Tallinnast üks tund autosõitu, Rakverest 15 minutit – väga hea teedevõrk, kiireim võimalik internet Eestis ja samuti tööstuse arengut võimaldav hea elektrivarustus. Elukeskkond on Kadrinas puhas ja peresõbralik, silmapiiril on Neeruti mäed oma metsade ning järvedega. Meie vesi on rikkumata ja piirkonna tööstuse areng on liikunud keskkonnasõbralikus suunas. Kadrinas on nii tööstuse kui ka põllumajandustegevuse tugevad traditsioonid, mille juured ulatuvad esimesse Eesti iseseisvusaega ja olid tugeval järjel ka nõukogudeaegses Eestis. Võib julgelt öelda, et majanduslik ja tegus mõtlemine on Kadrina peredes elementaarne. Meil on hulgaliselt ettevõtlikke inimesi, kelle kohalikud perekondlikud sidemed ulatuvad põlvkondade taha ja kes tunnevad vastutust piirkonna käekäigu eest. Kadrina Keskkool võimaldab noortel omandada head haridust ja väga hea arenemispositsiooni selleks, et jõuda endale kõige sobivama erialani ning areneda ka ettevõtjaks. Juhan Viise, Aru Grupp AS

www.kadrina.ee

M E I L

12. november 2020 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

Tartumaine Nõo vald on atraktiivne paik elamiseks — siin on rahulik ja turvaline keskkond ning head võimalused laste kasvatamiseks ja arendamiseks. Valla 20 külas ja kahes alevikus elab üle 4300 rõõmsa ja ühtehoidva inimese. Nõokad on uhked oma ühtekuuluva kogukonna poolest, aga rohkemgi veel tuntakse neid tugeva koolihariduse edendajatena.

Tähesäras Nõo – iga nurga alt vaadates parim paik elamiseks Väärtustatakse haridust Nõo Põhikool on suurim maapõhikool Eestis, kus toetatakse õpiharjumusi ja inimlikkust, koolis õpib üle 450 õpilase. Nõo Reaalgümnaasium on tuntud riigikool, kus õpivad 10.–12. klassi õpilased paljudest Eesti paikadest. Kooli teatakse kui kõrgelt tunnustatud reaal- ja loodusainete süvaõppega innovaatilist, teadmisjanu ning tehnoloogiaid propageerivat gümnaasiumi. Kaugelt tulijatele on uksed avanud 245-kohaline õpilaskodu. Õppeasutustes tegutsevad mitmed huviringid ning koolide positiivset kuvandit aitavad hoida õpilaste aine- ja huvitegevuse võistlustel saadud head tulemused. Vallas tegutseb neli alusharidust andvat lasteaeda, millest üks on kümnerühmaline suurlasteaed, teised aga väiksemad. Lasteaiad on kiiresti arenevad ja uuendustele avatud, väärtustades loodust, tervist ning traditsioone. Viimastel aastatel on lasteaiad silma paistnud robootikas. Sündide arv vallas kasvab, mida toetab kolmes osas makstav 512-eurone lastetoetus. Peredele on abiks ka esimesse klassi mineva lapse toetus, samuti põhi- ja keskhariduse omandamisel makstav toetus.

Noortel tegevusi jagub Nõos toimetab noortekeskus, kus toetatakse noorte ideid ja algatusi ning pakutakse mitmekülgseid võimalusi kooliväliseks tegevuseks. Siin tegutsevad loovstuudio ja beebide loovusring, tehakse keraamikat, õmmeldakse, disainitakse ning tegeletakse rahvusliku käsitööga.

Noorsootöötaja kureeritud laagrid ja õpilasmalevad on noorte seas vägagi populaarsed.

Mitmekülgsed võimalused huvitegevuseks ja huvihariduse omandamiseks Nõo Muusikakoolis on võimalus valida üheksa eriala vahel, kool tegutseb 2015. aastal valminud spetsiaalselt muusikakooliks projekteeritud majas. Värskelt spordivaldkonnas huvihariduse pakkumist alustanud Nõo Spordikooli õppekavas on sulgpall, korvpall, üldkehaline ettevalmistus, tantsuline võimlemine ja akrobaatika. Maailmaski tuntust kogunud ECU Tallides tegutseb ratsakool, kus pakutakse häid õppeja treenimisvõimalusi ratsutajatele nii ratsakooli kui ka oma hobusega. Ka vallarahva vaba aja kese on nihkunud koduseinte vahelt spordisaalidesse, kergliiklusteele ja kultuurimajja. Huvitegevuse võimalusi on igale maitsele ja eale. Nõokate kvaliteetse lauluja tantsuoskuse kohta annab kinnitust asjaolu, et Nõo oli ainuke vald, kus 2019. aasta lauluja tantsupeole kandideerinutest said peole kõik soovijad. Kes rahvakultuuriga tegeleda ei soovi, saab valida laiaulatuslike sportimisvõimaluste vahel. Spordihoone valikus on peale rauarassimise erinevad treeningud, tegutsevad sulgpalli-, korvpalli-, jalgpalli- ja tantsuklubid … Kas teadsid, et Nõos asub ainulaadne rannahall, kus saab aasta ringi rannaspordialadega tegeleda?

Hajusalt üle valla leidub spordiväljakuid, olemas on kettagolfirajad, rannavõrkpalliväljakud, talvel saab suusatada ja uisutada. Ekstreemsuse otsijatel on võimalik tegeleda võitluskunstide, akrovõimlemise või kikkpoksiga. Kui sind huvitab näputöö, siis sea sammud Nõo käsitöötuppa või Luke mõisas tegutsevasse käsitöökotta. Loodushuvilistele pakutakse loodusharidust ja -matku, perepäevi ja muid üritusi. Nii noorte kui ka täiskasvanute seas on populaarsed kunstistuudiote tegemised.

Nõo eakad ei jää aktiivsuselt alla noortele Nõos toimetava päevakeskuse populaarsus on tuntust kogunud kogu maakonnas. Eakate aktiivse tegevuse eest hoolitsetakse väljasõitudega loodusesse, spaasse, teatrisse, kunsti või kultuuri nautima. Vaimset tervist turgutatakse kohapeal erinevate kultuuriürituste, loengute, luule-, filmi- ja muusikatundide ning palju muu põnevaga. Tegevused on suunatud küll eelkõige eakatele, kuid päevakeskuses käivad koos ka teised huvigrupid: puuetega laste vanemad, eneseabigrupid, keelekursuslased, joogahuvilised, koorilauljad jpt.

Hea asukoht Valla 20 küla pakuvad mõnusaid võimalusi oma kodu rajamiseks neile, kes soovivad rahu ja vaikust. Nõo on kümneminutilise autosõidu kaugusel Tartust. Siin on töörännet soodustav teedevõrgustik, hea bussi- ja rongi-

liiklus ning Nõo–Elva 10 kilomeetri pikkune kergliiklustee ning pidevalt paranev infrastruktuur.

Turvaline ja hea ettevõtlusmaastik Nõos tuntakse uhkust oma ettevõtjate üle, kes on loonud stabiilseid töökohti ja kelle ettevõtluse arendamine ning erinevad tegevused on piirkonda rikastanud. Üha enam leidub kohalike seas ettevõtjaid, kes oma töö ja pealehakkamisega valla heaollu panustavad. Tublisid ettevõtteid leiab nii põllumajanduse, toiduainetetööstuse kui ka loomevaldkonnast. Kohalikud suurettevõtjad vajavad alati töökäsi. Nõo vallas on kõik eluks vajalik olemas. Toiduainete ja esmatarbekaupadega varustavad elanikke Coopi keti kauplus ja Meie pood. Vallas tegutseb kaks apteeki, perearstikeskus ja hambaarstid. Iluteenuseid pakuvad kohalik ilusalong ja juuksurisalong. Raamatusõbrad saavad teavikuid laenutada kolmest vallas tegutsevast raamatukogust, lisaks laenutusele korraldatakse näitusi, üritusi ja kohtumisi kirjanikega. Nõo kultuurimaja on loonud lisaks eneseväljenduslikele tegevustele võimaluse mitmekülgsete kultuurisündmuste nautimiseks. Igal aastal osaletakse hajaasustuse programmis, mille toel on mitmed kodud saanud korda veevärgi, rajanud kanalisatsioonisüsteemi või juurdepääsuteid.

Teede talihooldust tehakse iga soovija elukohani, kui elanik on selle vajadusest vallale teada andnud. Sinu ideid toetatakse. Kui soovid pakkuda kohalikule kogukonnale suunatud ühistegevust või hoogustada valla arengut ja kujundada mainet, siis tuleb sulle appi valla omaalgatusprogramm. Aga Nõos on olemas ka päris kosmos. Kas teadsid, et Eesti üks tuntumaid ja mainekamaid teaduskeskusi, Tartu Observa-

toorium, asub Nõo vallas Tõravere künkal? Tegemist on Põhja-Euroopa suurimate astronoomiakeskuste hulka kuuluva asutusega, kuhu on koondunud kogu Eesti täheteadus. Nõo valla looduslikult kaunid paigad tagavad mõnusa võimaluse vaba aja veetmiseks. Valla lõunapoolsest piirkonnast algab Lõuna-Eestile iseloomulik kuppelmaastik ja ajaloolist hõngu võid tunda, jalutades Luke mõisapargis, kuhu võid jätta oma südame …

TA S U B T E A DA

Nõo vallas on käimas elanikuks registreerimise kampaania Kampaania eesmärkideks on registriandmete korrastamine ja uute elanike lisandumine Nõo valda. Igale isikule, kes registreerib end ajavahemikus 15.10.– 16.12.2020 Nõo valla elanikuks, makstakse ühekordset toetust 100 eurot. Lisaks loositakse kampaania raames elukoha registreerinute vahel vanusegrupiti välja järgmised auhinnad: n eelkooliealiste laste vahel Nõo valla lasteaia kulude osaliseks katmiseks vanema kaetava osa (lasteaiatasu) kompenseerimine ühe kalendriaasta jooksul vanema valitud alguskuupäevaga, n kooliealiste noorte vahel vanuses 7–18 eluaastat nutiseadme ostmiseks 400 eurot, n tööealiste isikute vahel vanuses 19–63 eluaastat jalgratta/ tõukeratta ostmiseks 400 eurot, n vanemaealiste isikute vahel alates 64. eluaastast prillide ostmiseks 400 eurot. Auhindu loositakse ka juba vallas elukohta omavate inimeste vahel. Kõigi isikute vahel, kelle elukoht on seisuga 1. jaanuar 2021 rahvastikuregistri andmetel Nõo vald, loositakse välja viis (5) ajakirjanduse kuni 300-eurost aastatellimust auhinna võitja vabal valikul. Tule ja leia oma kodukoht Nõo vallas – teeme valla suuremaks!

4 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 12. november 2020

TA S U B T E A DA n Rahvaarv: 5094 n Koolide arv: 1 n Lasteaedade arv: 3 n Külade arv: 20

Luunja lummab – maa ja linna vahel n Luunja vallas ei saa üle ega ümber Emajõest. Piki Emajõge on huvilistel võimalik sõita Luunja jõesadamast Peipsi järvele, Tartusse või lausa Võrtsjärvele. Vallas asub ka Peipsile kõige lähem sadam, Kantsi, mis on väga populaarne kalapüügihuviliste hulgas. n Luunja vald on kõige roosilisem vald, sest meil on omanimeline roosisort: Luunja roos. Luunja roosiaiast avaneb maaliline vaade otse Emajõele ja kohale saab tulla nii jõge kui ka maismaad mööda. Kõigile tasuta külastamiseks avatud rosaariumis on 58 erinevat roosisorti. n Kohalike ja turistide seas populaarne ainulaadne rohkem kui 100 aastat vana ajaloolise mehaanilise hoorattaga Kavastu parv viib aprillist septembrini ühelt Emajõe kaldalt teisele jalakäijaid, (mootor)rattureid ja autosid. n Üritusterohke – igale maitsele ja vanusele toimub aastas rohkem kui sada üritust, kuhu on oodatud nii kohalikud kui ka külalised. n Kui palju on Eestis valdasid, kellel on oma teater, kapell, naiskoor, rahvatantsurühm, korvpallinaiskond, muuseum, roos ja isegi hobune? Kuigi erinevad rühmitused on valda esindanud erinevates paikades üle Eesti ja isegi teistel mandritel, on ilmselt kõige tuntum nimetatuist Luunja lilla hobune. n Head ühendused maakonnakeskuse Tartuga. Jalakäijad ja jalgratturid saavad kasu-

tada järjest täienevat kergliiklusvõrgustikku. Aasta lõpus liitub Luunja vald Tartu rattaringlusega. Loomulikult saavad Luunja valla elanikud ja külalised liigelda ka bussi- ja autotransporti kasutades. n Hobusekasvatus on au sees. Siin aretatakse maailmakarikavõistluste etappidel poodiumikohtadele jõudvaid sporthobuseid, aga ka näitlejaandega hobuseid. Hobustega seotud tegevuskohti on meil lausa kaheksa! n Hea kogukonna koostöö tulemusena on Lohkvas avatud kogukonnakeskus Varakas, kus toimub huviringe ja tegevusi igas vanuses inimestele. Lohkvalased pälvisid oma tegevuse tulemusena ka Tartumaa aasta küla tiitli 2018. aastal. n Suur noorte osakaal elanikkonnas – iga viies elanik on alla 14-aastane. Lapsevanemad peavad Luunja valda kõige sobilikumaks elukeskonnaks, mis võimaldab linnalist mugavust ja maale omast loodust, värsket õhku ning privaatsust. n Areng on oluline! Kiirelt kasvava elanikkonnaga vald on haaratud hoogsast arengust. Alustasime uue lasteaia ehitust, renoveerimine ootab kooli ja teist lasteaeda. Äsja valminud sadamale järgneb kohe ulatusliku puhkeala väljaehitamine, peagi algab spordihalli püstitamine, uute huvitegevuse ruumide ja noortekeskuse renoveerimine. Piirkond on ka kinnisvaraarendajate jaoks väga atraktiivne, siia kerkib üha uusi eluasemeid.

Emajõe-Suursoo looduskeskuse modernses klaasist ja terasest majas saab pidada erinevaid üritusi seminaridest ja töötubadest sünnipäevade ja pulmadeni, nautida omapärast loodust ja võtta osa loodusturismi retkedest.

M E I L

12. november 2020 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

Kogukonna näoga kool Kasvav kool Luunja vald kasvab jõudsalt, üha rohkem inimesi valib elukohaks mitmekesise looduse ja olustikuga Luunja. Koos vallaga kasvab ka Luunja Keskkool. Õpilaste arv valla ainukeses koolis on viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul suurenenud enam kui kaks korda, hetkel õpib koolis 475 last.

Mitmekülgne õppetöö Kooli õppetöö toimub sageli kooliseinte vahelt väljas – Emajõe-Suursoo looduskeskuses

või erinevatel loodusradadel, lähedalasuva Tartu muuseumides või kõrgkoolide teaduslaborites. Koolis kohtab esinemas ning tunde andmas nii ettevõtjaid kui ka teadus- ja loomeinimesi.

Kultuuriline mitmekesisus Hoolimata oma väiksusest ühendab Luunja vald palju erinevaid paiku ja inimesi. Omaaegsest mõisasüdamest alguse saanud ja vallale nime andnud Luunja alevik, linnaga kokku kasvanud või linnast välja kasvanud Lohk-

Luunja Keskkooli õpilased Kavastu parvel.

va, Kavastu ja väiksed külad vastu Emajõe-Suursood. Kortermajad alevis ja villad Emajõe ääres – lapsed kõigist neist eripalgelistest paikadest käivad Luunja koolis. Erinevad on harjumused ja kodukultuurid, teinekord ka kodudes räägitavad keeled. Kultuuriline mitmekesisus inspireerib ja rikastab koolielu. Kool on oma kogukonnaga tugevalt seotud ja oma kogukonna nägu.

Luunja vaim Kui Luunja kooli kirjandusõpetaja Mika Keränen küsis oma

kümnenda klassi õpilastelt, mis on nende jaoks Luunja, milline on Luunja vaim, siis enamik noortest iseloomustas seda siin elanud ja praegu elavate oluliste inimeste kaudu. Luunjale on andnud tähenduse siit pärit ning kohalikus koolis käinud kirjanikud ja õpetajad, ettevõtjad ja riigimehed. Päris kindlasti on neid kõiki omajagu ka kooli praeguste õpilaste hulgas. Läbi oma kahe ja poolesaja aastase mineviku vaatab Luunja Keskkool lootusrikkalt tulevikku.

Õppetöö kooliseinte vahelt väljas Emajõe-Suursoo looduskeskuses

Koduraamatukogu kogu eluks Luunja kolme raamatukogu ühendab Emajõgi ja sama vald, ometi on väga palju ka heas mõttes erinevat. Lohkva raamatukogu meelitab oma linnalähedusega pigem täiskasvanud kirjandussõpru, keda paeluvad kohtumisõhtud kirjanikega. Luunja raamatukogus saavad hetkel suurema tähelepa-

nu osaliseks lapsed ja noored, kes on taasavastanud raamatute ning raamatukogu ja lugemise maagilise maailma. Kavastu – kõige kaugemal Tartu linnast asuv kortermajja peitunud maaraamatukogu – kannab head hoolt eelkõige küpsemas eas lugejate teeninduse eest.

TA S U B T E A DA n Kolm raamatukogu n Teavikuid u 80 000 n Noorim lugeja: 2-kuune n Vanim lugeja: 93-aastane n Vanimad teavikud: 18. sajandist pärit piiblid ja lauluraamatud ning esimese Eesti Vabariigi aegsed trükised

Luunja valla raamatukogud on paindlikud ja lugejasõbralikud. Maapiirkonna raamatukogu pole ammu enam vaid koht, kuhu tuua ja kust viia raamatuid ning teisi teavikuid. Oleme muutunud suhtlemis- ja kohtumispaigaks. Ajal, mil väiksemates piirkondades koole suletakse, on raamatukogu omandamas juba mõneti haridusasutuse funktsiooni; kogukonda siduvad asutused – mõtleme nii eakale, keskealisele, teismelisele kui ka lasteaialapsele. Teeme koostööd valla haridusasutuste, kultuuri- ja noortekeskustega. Hoiame silma peal riiklikel kultuuri- ning kirjandussündmustel ja osaleme isegi aktiivselt, olgu väljundiks siis kirjaniku sünnipäeva tähistav raamatunäitus või tegusad töötoad ning teematunnid raamatukogunädalatel;

Luunja raamatukogu lastetoas on uudistamist küllaga

FOTO: RIINA BELOV

meeliskohaks nii laste jaoks, kes lastetoas mängimas ja raamatuid uurimas käivad, kui ka eakatele, kes kord nädalas ennelõunal teelauas kokku saavad.

Luunja raamatukogu direktor Kairit Alver rõhutab koduraamatukogu olulisust, täpsustades, et kodu tähistab kohta, kuhu meil on turvaline ja hea tulla. „Raamatukogu kvaliteedimärgiks on ka asjaolu, et isegi kolimisega ei jäta lugejad oma raamatukogu maha, vaid tulevad tagasi kas või teisest linnaosast või teisest linnast!” lisab ta. Nõnda võibki juhtuda, et laps, kel esmakogemus lasteaiaeast just oma koduraamatukoguga, keeldub täiskasvanunagi minemast kusagile mujale. Koduraamatukoguks olemine on suur privileeg, aga ka vastutus. On tavapärane, et parimatel päevadel saavad jagatud tassike kohvi või teed, aus vestlus ja hingetõmbehetk argisusest. Tõsisematel aegadel aga otsime lohutust ja leevendust lugejate tervisemuredele, hingehaigusele, muremõtetele. Just neil viimastel hetkedel on oluline märgata, mida öeldakse – eakamad tunnistavad, et sageli on käik raamatukogusse ainus hetk päevas, mil nad on teinud otsuse tulla üksindusest, koduseinte vahelt välja.

Lohkva Lasteaia lapsed ehitavad, nuputavad ja programmeerivad.

Lasteaiad, kuhu tahetakse tulla ja kus tahetakse olla Kavastus tegutseb üks väike armas lasteaiapere, kuhu kuuluvad avastushimulised lapsed, pühendunud õpetajad ja ülimaitsvat sööki valmistav kokk. Laste sõnavara rikastab vahva logopeed ja toredaid viise aitab üles võtta muusikaõpetaja. Lastele on olemas mitmekesine õpikeskkond, lähedal on park, jõgi ja mets. Kavastus on väga toetav kogukond – olgu viljalõikuse kombaini vaadates või õuele mängubussi ehitades. Luunja lasteaia Midrimaa suunaks on terviseedendus, õues- ja avastusõpe, keskkonnahoidliku eluviisi väärtustamine. Midrimaa asub looduskaunis kohas, kus on võrratud võimalused matkata ja ümbritsevat avastada, olgu need siis retked Emajõe äärde, mõisaparki,

TA S U B T E A DA n Kolm eripalgelist lasteaeda Kavastus, Lohkvas, Luunjas n Kokku 278 lasteaiakohta

hobusetalli või roosiaeda. Lasteaias on lapsel palju ruumi ringi möllata, saab ise seemneid mulda panna ning taimede kasvamist ja ka linde jälgida. Lohkva lasteaed paistab silma uuendusmeelsusega – lausa nii, et seal käiakse õppimas ja oodatakse teisi õpetama üle Eesti! Lohkva rahvas on ka õueja laulurahvas ning siin lähtutakse põhimõttest, et loodust õpime tundma ikka looduses, seenega saame kokku metsas ja iga tegevuse juurde käib päris oma laul.

Kavastu lasteaia lapsed põllutehnikat uudistamas!

Metsas on põnev.

FOTO: KRISTI UULIMAA

FOTOD: LOHKVA LASTEAED

MEIL ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 12. november 2020

FOTO:SHTTERSTOCK

Võsu rand

Tule meile külla ja jää päriseks! Haljala vald on suurepärane koht elamiseks. Meie piirkond pakub rohkeid võimalusi elukoha valikul – valida saab mereäärsete külade, maakonnakeskuse eeslinna, keset metsa paiknevate talude ja kireva ajalooga paikade vahel. Kõigi kohtade ühisteks väärtusteks on kaunis loodus, rahulik elukeskkond, hea asukoht, toimiv ühistransport, potentsiaalsete tööandjate arvukus ja meie kogukond. Töötame selle nimel, et külalised ja suvitajad tuleksid meile päriseks ning Haljala vallas oleks mõnus elada. Sinu uus elukoht ootab sind Haljala vallas – tule meile! IVAR LILLEBERG

Haljala vallavanem

Uus elamurajoon – majad kerkivad

Sagadi mõis

Haljala vald paikneb kaunis looduskeskkonnas ja pakub inimestele võimalust elada rahulikus maapiirkonnas, kaotamata linnalähedust – Tallinn jääb vaid 50-minutilise sõidu kaugusele, Rakvere on samuti kiviga visata. Lääne-Virumaa tõmbekeskuses elab üle 4000 inimese ning vallas tegeletakse aktiivselt elukeskkonna parandamise ja kaasajastamisega.

siin suvilad ja suvekodud. Mereäärsed suvituspiirkonnad, nagu Võsu ja Käsmu, tõmbavad külalisi ligi igalt poolt Eestist. Haljalasse suundutakse ka kultuurielamusi otsima – toimub Viru Folk, Võsu Jazz, Võsu Rannafestival, Käsmu Kaunid Kontserdid ja palju muud. Muusikutele on siin alati meeldinud, teatavasti käis ju Georg Otski suvitamas just Võsul.

Tugev kogukonnameelsus

Pika ajalooga haridussüsteem

Iga valla kõige suuremaks väärtuseks on kahtlemata selle inimesed. Haljala valla elanikud on selles osas äärmiselt tegusad – valitseb tugev kogukonnameelsus. Igas külas tegutseb pisike kogukond, käiakse koos, hoitakse ühte. Muu hulgas tegeletakse aktiivselt ka käsitööga ja väiketootjaid, näiteks mesinikke, keraamikuid või kalamehi, leidub hulgaliselt. Rahvamajad on siin hinnas ja neid on palju. Suviti lööb Haljala elu kihama – elanikkond mitmekordistub, kuna paljudel on

FOTO: ERAKOGU

FOTO: SHTTERSTOCK

Haljala Kool on 245 õpilasega Lääne-Virumaa suurim eraldiseisev põhikool, millel on pikk ja väärikas ajalugu – see asutati juba 1697. aastal ning hoone ees seisab Eesti õpetaja aumärk. Lisaks asub siin pisut väiksem Võsu Kool, millega on ühendatud ka lasteaiarühmad. Koolide suuruse tõttu lähenetakse õpilastele individuaalsemalt ning seda on näha ka tulemustes – aktiivselt osaletakse olümpiaadidel ja neid korraldatakse isegi.

Haridust siin tõepoolest väärtustatakse. Järgneval aastal lüüakse kopp maasse ja alustatakse täiesti uue koolimaja ehitamisega. Tegelikult pole sellist maja kogu Lääne-Virumaal ja seetõttu on projekt ainulaadne. Loomulikult tõstetakse uue maja ette ka Eesti õpetaja aumärk.

Looduskaunis asukoht ja väärikad mõisad 37 protsenti kogu Haljala territooriumist asub Lahemaa rahvuspargi aladel. Kunagised kalurikülad on täielik Eesti looduse eksootika. Keskkond on rahulik ja õhk värske – piirkonnas ei asu suuri tehaseid, mille tõttu elukvaliteet kuidagi kannataks. Haljala uhkuseks võib nimetada ka kolme mõisat – Palmse, Vihula ja Sagadi. Kõik kolm hoonet on täielikult taastatud ja tegutsevad aktiivselt. Vihula mõisas asub hotell ning Palmse mõisast on saanud terviklik kompleks koos restorani, muuseumi ja ööbimisvõimalusega. Sagadi mõisas tegut-

Haljala kooli uus õppehoone

Palmse mõis

seb omakorda RMK õppekeskus ja Sagadi looduskool, kus toimuvad erinevad õppeekskursioonid.

Kvaliteetse infrastruktuuriga elamurajoon Haljalas arendatakse uut elamurajooni, kuhu ehitatakse teed ja liitumised. Infrastruktuuri osas on uus rajoon vallavanema sõnul täiesti võrdne linnaga – millestki ei pea loobuma. Värsketele elanikele pakutakse hoonestusõigust, mille saab tegelikult kätte nii-öelda kommiraha eest. Valla eesmärk on ikkagi see, et inimesed siia elama tuleksid ja oma kodu ehitaksid. Kuna hinnad on soodsad ja moodne infrastruktuur arendatakse täielikult välja, siis võib arvata, et krundid tühjalt seisma ei jää. Võimalused on täpselt sama head nagu linnas – tule ainult kohale ja ehita omale uus kodu! Uuri lisainfot: haljala.ee facebook.com/Haljalavald

Naisrahvatantsurühm Krõtake esinemas vabariigi aastapäeva tähistamisel FOTO: AVO SEIDELBERG

FOTO: SHTTERSTOCK

Vana kaluriküla Lahemaal

FOTO: SHTTERSTOCK

M E I L

12. november 2020 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

Igal pool hea, kodu kõige parem Kui varem tavatseti öelda, et Märjamaal saab vaba aja veetmiseks ühe ringiga käia siinses ujulas, üritusel rahvamajas või kinos, ja minna pärast mõnda kohalikku pubisse einestama, siis sellest suvest saab loetellu lisada ka Rapla maakonna moodsaima spordihoone. Selle ehitamisel tehti projekti mitmeid täiendusi ja võeti üle samalaadsete hoonete parimaid lahendusi – ikka selleks, et tulemus saaks väga hea. Uues spordihoones on päeva esimesel poolel gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid, seejärel algavad trennid. Väga rahul ollakse sellega, et majas tegutseb füsioterapeut Egle Hanson, kes lisaks juhendab mitut väga populaarset naiste rühmatrenni. Jõusaali sisseseade pealinna tippudele alla ei jää. Pallimängusaali saab kardinaga poolitada kaheks täismõõtmetega korvja võrkpalliväljakuks, siia mahub kaheksa sulgpalliväljakut ning ka täismõõtmetes saalihokiväljak. Saali teisel korrusel on jooksurada ja oma sopis harjutavad lauatennisemängijad. Pallisaalis on puldiga liigutatavad tribüünid. Koos lisakohtadega mahub saali üle 900 pealtvaataja. Spordirahva kindel soov on tuua Märjamaale Eesti meistriliigade pallimänge ja maja pidulikul avamisel toimuski üks sõpruskohtumine korvpallis. Koroona tõttu on pikemate plaanide tegemine küll raskendatud, kuid alaliitudega on läbirääkimised käsil. Märjamaa spordihoone lisavõimaluseks on 15 erineva kujundusega tuba, kus on 50 ööbimiskohta. See annab võimaluse siin mugavalt laagreid korraldada. Kui väikeses alevis jäävad õhtuti tänavad tühjaks, siis spordihoone parklas on palju autosid ja maja harrastajaid täis. Praegu on Märjamaa ujulas uuenduskuur, kuid lähikuudel on võimalik taas ka veemõnusid nautida. Kes aga ihkab rohkem väljas sportida, saab seda teha alevi lähistel Järta kettagolfirajal, mille on entusiastid suurepärasesse korda viinud.

Lastele soodne kasvukeskkond Märjamaa vald asub piltlikult öeldes poolel teel Tallinna ja Pärnu vahel. Märjamaa kandi jaoks on tõmbekeskuseks pealinn, Vigala osavalla rahvale kuurortlinn. Raplamaa Omavalitsuste Liit korraldas tänavu elanike rahuloluküsitluse ja uuselanike küsitluse. Nn püsielanikud hindasid Märjamaa valla asukohta ja rahulikkust, vaba aja veetmise võimalusi ning maa-

elu üldse. Uuselanikud, kes on kolinud siia põhiliselt Harjumaalt ja Tallinnast, hindavad lastele soodsat kasvukeskkonda, asukohta ja soodsat kinnisvara. Olgu lisatud, et sisemaal asuval Märjamaa vallal on ka oma meretagune maalapp – kinnistu Hobulaiul, kus suviti korraldatakse valla lastele laagreid, aga puhkekompleksi saavad rentida teisedki soovijad. Keskendumegi selles loos rohkem töövälistele võimalustele, mis tagavad elanikele palju muud eluks vajalikku. Kooli- või lasteaiakoha saamise pärast uus tulija praegu muretsema ei pea, neid jagub. Süvendatud huvialaõpet võimaldab Märjamaa muusikaja kunstikool. Kutseõpet pakub tänavu oma sajandat aastapäeva tähistanud Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool, kus viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud täiskasvanuõpe – neid on õppuritest tubli kolmandik. Et saada valda tööle vajalikke sotsiaal- või haridusspetsialiste, on võimalik õpinguteks taotleda noore spetsialisti stipendiumi.

Märjamaa spordihoone avapäeval peeti ka 37. Märjamaa alevijooks.

Kõiksugu jõumasinate kõrval on jõusaalis ala, kus saab teha harjutusi, kasutades iseenda keharaskust.

TA S U B T E A DA

Märjamaa vald arvudes

Folkloor elab! Uhkusega saab öelda, et vanal Läänemaal folkloor elab. Folklooriselts Kiitsharakad korraldab lastele Vigalas folkloorilaagreid, Märjamaal valmib sel sügisel pärimusmaja, mida ehitab MTÜ Wäega Wärk. Viimastel aastatel on ettevõtliku õpetaja Eve Burmeistri toel laste hulgas populaarseks muutunud karmoška- ja lõõtspillimäng. Novembri lõpus alustab huviliste grupp meister Leho Laaseri juhendamisel endale ise lõõtspilli valmistamist. Augusti esimesel nädalavahetusel toovad inimesed kodukandis kokku Märjamaa päevad ja festivali Märjamaa Folk. Märjamaa poolel ja Vigala osavallas on väga vilgas rahvatantsuelu, kuid oma suurpeole kutsutakse alati kollektiive teistest riikidest, et tantsukaart saaks kirevam. Maheda folkloori kõrval on kindel koht Vigalas toimuval Hard Rock Laagril, mis 2021. aastal toimub kahekümnendat korda. Eelmiste põlvede pärandit hoiab vallale kuuluv Sillaotsa

Sportlastele sirgub järelkasv.

n Elanikke: 7419 (seisuga 1.11.2020) n Pindala: 1163,53 km2 n Suurim asula: Märjamaa alev (2556 inimest) n Koole: 5 n Lasteaedu: 7 n Huvikoole: 1 n Rahvamaju: 6 n Raamatukogusid: 9 n Külasid: 112

Spordihoone avamisel toimus sõpruskohtumine korvpallis.

FOTOD: TAIMO LEHTSALU

talumuuseum, mille programmid aitavad tutvustada endisaegset eluolu. Rohtunud pole rajad kunagise metsavendade Põrgupõhja punkri juurde. Eilset ja tänast seob ka Märjamaa kodulookonverents, mis peetakse igal aastal vabariigi aastapäeva paiku. Pärast mõneaastast pausi toimus tänavu taas rahvusvaheline puukujurite „laulupidu“ Varbola Puu. Et pakkuda pealtvaatajaile puukujude valmistamise kõrval rohkem elamuslikkust, korraldati puuskulpto-

ritele ka individuaalvõistlus ja võistkonnavõistlus, kus tunni aja jooksul pidi valmima skulptuur või pink. Uue hingamise on vabatahtlike eestvedajate toel saanud Poti laat Vana-Vigalas. Vanasti kaubeldi sellel laadal linaga, nüüd on see muutunud palju laiema valikuga ostmise ja müümise kohaks, kus on lisaks kultuuriprogramm, koduleiva ja koduõlle võistlus. Hajaasustusega vallas aitab meie-tunnet tekitada ka külaliikumine, mida veavad Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus ja Vigala Külade Ümarlaud. Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus liidab ennekõike ettevõtlusega seotud inimesi, kuid nende koolitus- või infoõhtutele on teretulnud kõik huvilised. Märjamaa alevi eripäraks on veel see, et siin on püsima jäänud arvukalt pisipoode ja mitu toidukaupade ketipoodi. Ülevaate kohalikust elust lõpetame Märjamaa vanasõnadega. Kui kedagi kiidetakse, ütles vanarahvas „igaüks oma kitsega turul“. Aga siin on tõesti hea elada, mille kinnituseks olgu „igal pool hea, kodu kõige parem“.

8 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 12. november 2020

Nigula raba

FOTOD: KRISTJAN PAHK

Elu noorena Saarde vallas 35 küla, ühe linna ja ühe alevikuga Saarde vald, mille sisse mahub ka kaks koolitäit õpilasi, on koduks umbes neljale ja poolele tuhandele inimesele. Mina olen Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilane. Veel on Saarde vallas võimalik õppida ka Surju koolis. Olen KiNGi õpilasena saavutanud edu mitmetel olümpiaadidel ja seega võin öelda, et koolis omandatud haridus on väga hea. Gümnaasiumil on suur huviringide valik, igaüks leiab endale midagi, mis talle meeldib. Ise käin kunstiringis ja maastikuvibu laskmas. On võimalus tegeleda kergejõustiku, iluvõimlemise, taekwondo, võrkpalli, korvpalli või jalgpalliga, muusikakoolis käia, robootika- või käsitööringis osaleda, ka loodussõpradele on oma ring. Minule kui Saarde valla noorele tundub, et täiskasva-

nutel on siin samuti tegemist. Tean, et osa minu klassikaaslaste vanematest on tööl metallitööstuses või põllumajanduses. Asukoha ja hea teedeühenduse tõttu on võimalik ka mujal tööl käia. Väljaspool kooli meeldib mulle sõpradega aega veeta näiteks suveaias, skate-pargis või Lavi järve ääres. Viimane neist on mu lemmik, ümbritsev loodus ja vaikus tekitab hea tunde. Loodusearmastajatele on Saarde vallas palju huvitavat. Meil on mitmeid matkaradu ja telkimiskohti. Kilingi-Nõmmest läheb läbi ka Oandu-Ikla matkatee. Nigula rabas saab mööda laudteed matkata

ja rabajärves ujumas käia. Läti Vabariiki on meil lihtne külastada, kuna oleme ju naabrid. Kui saaksin Saarde vallas midagi muuta, tahaksin, et noortel oleks kergem vallaelus kaasa rääkida. KiNGi õpilasesinduse liikmena löön kaasa Saarde valla noortevolikogu loomisel, et anda noortele parem võimalus enda hääl kuuldavaks teha. Saarde vallas on hea elada, sest sõltuvalt tujust saab olla rahva seas või siis minna ja olla rahulikult metsas.

HEDVIG ANNAST 9.a klass Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Lauri krossirada.

Surju Kool – 2020 sügisel ümberorganiseeritud haridusasutus, kus koos tegutsevad põhikool ja kolme rühmaga lasteaed. FOTO KALJU SARAPU

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine Kilingi-Nõmme klubis. Naiskoor Kirekeel Surjust – kaasaegne koor, mille liikmete arv kasvab. FOTO: SIGRID ABSALON

Kilingi-Nõmme Gümnaasium – väikegümnaasiumiga kool Saarde vallas, kus 2020. aasta sügisel alustati koostöös Sisekaitseakadeemiaga sisekaitseõppe valikaine võimaldamist. FOTO: KADRI KARON

Githa – Saarde vallas üle 30 aasta kehakooli eest hoolitsenud võimVõidupüha tähistamine. lemisklubi. OTO: SIGRID ABSALON

FOTO: VÄINO LENSMENDI ERAKOGUST

FOTO: KALJU SARAPU

M E I L

12. november 2020 Ekspress Meedia AS

ON HEA ELADA

Elva vallas

elades saad uue ja võimsa hingamise Elva vallas elavad inimesed räägivad, et just siin elamine on andnud neile uue hingamise, pakkunud palju uusi väljakutseid ning andnud võimalusi, millest poleks varem unistadagi osanud. Puhja seltsimaja kunstiline juht Enn Tobre (38) on koos oma perega Elva vallas Rämsi külas elanud kuus aastat. Põlise tartlasena väiksemasse kohta kolimine tundus esialgu hirmutav, kuid kõik hirmud osutusid alusetuks. „Meie jaoks oli oluline, et meie uues elukohas oleksid lähedal kool, kogukonnakeskused, perearst, kauplus jne. Need kõik on siin olemas. Elva vallas on need tegelikult igas külas küllaltki käe-jala juures,“ kirjeldab ta. Ennu sõnul oli uude elukohta sulandumine väga kiire ja valutu. „Meid võeti siin väga kiiresti omaks ja oma küla puhul armastangi kõige rohkem just siinseid inimesi, tänu kellele olen olnud ka üks külaliikumise eestvedajatest.“ Sel aastal osales Enn koos Rämsi külaga Elva valla kaasavas eelarves ning Rämsi küla spordiväljak sai rahvahääletusel kõige rohkem hääli. See tähendab, et nende projekt oli üks kolmest, mis saab ellu viimiseks 15 000 eurot. „Siin olen saanud uue hingamise. Ma poleks kunagi osanud arvata, et leian töö ja pere kõrvalt aega ka laulmise, tantsimise ja näitlemisega tegelemiseks,“ kirjeldab ta. Enn laulab meesteansamblis, võtab aktiivselt osa näiteringi tegevusest ja käib tantsimas. „Siin elades on aeg saanud justkui uue definitsiooni – aega on siin justkui palju rohkem, kui seda oli linnas elades.“ Ennu sõnul on Elva vallas elades muutunud tema jaoks kodu mõiste. „Kodu kui selline ei olegi niivõrd seotud enda külaga, vaid kogu piirkonna – kogu vallaga. On justkui tunne, et minu kodu on läinud suuremaks, kui see enne oli.“

nudki olemas olevat. Need on teotahtelisus, särasilmsus ja usk iseendasse.“ Viimased kaks aastat külavanemana on Marjule pakkunud väga palju eduelamusi, sest üheskoos on palju ära tehtud. „Varem ei olnud külal olemas kohta, kus üheskoos kokku saada – nüüd on meil olemas plats, mida aina edasi korrastame.“ Külaplatsil on ka Kirepi kogukonna kilesaun, mis sai sel aastal Euroopa saunamaratonil 486 poolthäälega rahva lemmiksaunaks. Peale selle võib Kirepi kõlada paljudele tuttava kohanimena ka seetõttu, et just Kirepi rahvas pani eelmisel aastal pärast AHHAA pingi paigaldamist ka Kirepi teeäärtesse rõõmsad sildid „Ihhii“, „Juhhuu“, „Ehhee“ ja „Ohhoo!“, mis rõõmustasid paljusid inimesi ning tekitasid sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses elevust. Kirepi küla puhul armastab Marju enim siin elavaid inimesi. „Siin on alati naeratavad ja üksteist hoidvad inimesed. Kui kusagil toimub midagi põnevat, antakse sellest kohe ka teistele teada.“ Ka tema leiab, et eluks vajalikud asutused on siin elades käejala juures. Kirepile on poed, lasteaiad ja koolid viie kuni kümne kilomeetri läheduses. Viimane kõige ägedam Elva vallast saadud elamus oli Marju jaoks matkamäng Elva elamuste radadel, mille läbimise võttis ta ette koos sõpradega. „Käisime oma seltskonnaga kõik need punktid läbi ja avastasime nii ägedaid kohti, mis on siinsamas olemas.“

Matkarada saab alguse Elva raudteejaama vahetust lähedusest ja selle teevad eriliseks rajale paigutatud puuskulptuurid, mis on inspireeritud Eesti folkloorist.

Siinsed inimesed on soojad

Elva linnasüda valmis 2019. aasta lõpus programmi „Hea avalik ruum“ raames ja pakub tegevusi kõikidele vanuserühmadele.

Hellenurme vesiveski on ehitatud 1880. aastatel ja on Eestimaal viimane vee jõul töötav ajalooline vesiveski.

TA S U B T E A DA

Väljakutsed ootavad kinni haaramist Kirepi külavanem Marju Jõks (31) on kogu oma elu elanud Kirepis ja ta leiab, et teda on just Elva vallas hoidnud kohalikud inimesed, nende soojus ja teotahe. „Samuti räägib siinse asukoha kasuks palju see, et Tartu on väga lähedal,“ lisab ta. Marju on Elva vallas elades leidnud endale palju häid sõpru ja maailma parima töökoha. Marju töötab õpetajana Elva lasteaias Õnneseen. „Olen siin leidnud vahvaid väljakutseid, mis on äratanud minus sellised omadused, mida ma ei tead-

Kirepi küla paigaldas eelmisel aastal AHHAA keskuse reklaampingist inspireeritud hüüatussildid, mis tekitasid inimestes positiivset elevust.

n Elva vallas on 9 lasteaeda, Elva linnas 4 eralastehoidu; n vallas on 9 kooli, nende hulgas kaks gümnaasiumi; n vallas on kaks huvikooli ning huvihariduse- ja huvitegevuse kavas on kirjas 100 erinevat tegevust erinevatele vanuserühmadele; n Elva vallas on võimalik taotleda ranitsatoetust (70 eurot); n Elva vald toetab huvihariduse ja huvitegevuse transpordikulude hüvitamist; n Elva vald maksab sünnitoetust 550 eurot, mis on Eesti omavalitsuste seas üks kõrgemaid; n Elva valla eri piirkondades tegutsevad aktiivsed tantsu-, lauluja näiteringid. n Elva vallas leiab sündmusi ja üritusi igale sihtrühmale (elvakultuur.ee); n Elva vallas on kaunis loodus, mis loob palju võimalusi vabas õhus viibimiseks: matkarajad, välijõusaalid, spordiväljakud, järved jne.

Kümme aastat Elvas elanud Kalju Hook (76) on elanud nii Pärnus, Tallinnas ja Peterburis, kuid teab, et just Elvas on kõige soojemad ja külalislahkemad inimesed. „Elvasse elama tulek oli nagu palsam minu hingele. Mul ei ole kümne aasta jooksul siin elades tekkinud ühtegi konfliktset situatsiooni,“ ütleb ta ja lisab, et siin on ka suur sotsiaalne kontroll. „Siia elama tulles avastasin oma suureks üllatuseks, et inimesed on kursis ka sellega, kuidas elatakse taludes kuni poolsada kilomeetrit linnast eemal. Tallinnas kulus mul ligi 20 aastat, et teada saada vastasnaabri perekonnanimi,“ kirjeldab ta. Kalju on kindel, et elvalane kiidab ja armastab oma loodust väga. Elva linnas iseeneses on mitmeid järvesid: Verevi, Arbi ja Vaikne järv. Peale selle on Elva vallas osa Võrtsjärvest, Emajõe lisajõgi Elva jne. Peale järvede ja puhta ning kosutava looduskeskkonna jagub avastamisrõõmu kogu piirkonnas nii kultuuri- kui ka spordihuvilistele. Näiteks tegutseb Hellenurmes tänaseni Eesti vanim vee jõul toimiv vesiveski (ehitatud 1880. aastatel), kus veskiemand jagab rõõmuga külalistele põnevaid teadmisi meie esivanemate kommete kohta. Peale selle pakuvad meeldejäävaid elamusi ka Rõngu pillimuuseum ning Võrtsjärve kaldal asuv Järvemuuseum Akva:rium. Rohkelt võimalusi sportlikuks vaba aja veetmiseks leiab vastavatud Elva spordihoonest ning paljudest teistest spordirajatistest, mis paiknevad valla eri piirkondades. Lihtsa vaevaga saab oma jõuvarusid täiendada ja energiat ammutada ka Elva valla loodus- ja matkaradadel liikudes. Soovitame avastada ka Väikest väerada või Mustjärve matkarada. Elva piirkonnas leiab tegevust aasta läbi erinevale maitsele. „Elvas on väga tore elada. Siin ei ole kolka hõngukestki – pool tundi Tartusse, kaks tundi Tallinnasse, mõnisada meetrit supelrannani ja tervistav taimestik pakkumas pikka eluiga,“ lisab Kalju Hook. Rohkem infot Elva valla ja võimaluste kohta leiad aadressidelt elva.ee ja visitelva.com.

10 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 12. november 2020

Jõhvi vald on ilus ja kiiresti arenev piirkond, kus on mõnus elada nii noortel kui ka vanadel. Ootel on nii töökohti kui ka ettevõtlusvõimalusi ning lapsi ja noori ootab kvaliteetne haridus lasteaiast kõrgkoolini. Põhjuste üle, miks on Jõhvis hea elada, arutlevad vallavanem Jüri Konrad, abivallavanem Evelyn Danilov ja nõunik Maria Laanemäe.

Jõhvi vald on kvaliteetne ja arenev kodukoht Jõhvi vald koosneb Jõhvi linnast ja seda ümbritsevatest asulatest. Kuna need on väikesed, on avalikud teenused koondunud Jõhvi linna, kuid vallas toimib hästi organiseeritud ühistransport, tänu millele on Jõhvis pakutav kättesaadav ka väljaspool linna elavatele vallakodanikele. Kui rääkida heast transpordiühendusest, siis see on Jõhvil ka piirkondadega väljaspool valda. Jõhvi asub suurte maanteede ristumispaigas, kust on väga hea bussiühendus Eesti erinevate piirkondadega. Järjest kvaliteetsemaks muutub ka rongiliiklus, nii näiteks saab juba praegu Jõhvist Tallinna Ülemistele ekspressrongiga sõites ühe tunni ja 40 minutiga. Samas tuleks märkida, et elu Jõhvi vallas muutub üha mõnusamaks ja võimalusterohkemaks, nii et sageli pole vaja kodukandist kaugele minnagi.

Head võimalused õppimiseks Jõhvi lasteaed koosneb kolmest erinevast majast ja kolmekümnest erinevast rühmast, kus kokku valmistub kooliks umbes 500 last. Kuna Jõhvis on palju nii eesti, vene kui ka segaperesid, on kõikides lasteaiamajades nii eesti- kui ka venekeelsed rühmad ning kõigil lastel on võimalus selgeks õppida mõlemad keeled. Kooli minnes saab valida eesti- ja venekeelse põhikooli vahel, mõlemad on Jõhvi linnas olemas. Lasteaiamajad ja koolid on imekaunid – värskelt renoveeritud ning modernsed ja mugavad.

Juba lasteaia vanematest rühmadest alates saavad lapsed hakata tutvust tegema sellega, milliseid huviharidusvõimalusi pakub huvikool – selle raames tegutsevad nii kunsti-, muusikakui ka spordikool. Peredele, kus on palju lapsi või kus vanemad on majanduslikult keerulisemas olukorras, on ette nähtud huviharidustoetus.

Lai valik huviharidust Kunstikoolis algab eelõpe juba lasteaias ja algklassides, põhikoolis on võimalus läbida põhiõppekursus ning tegevust jagub ka neile kunstisõpradele, kes on vanemad kui 19-aastased. Muusikakoolis õpitakse mängima väga erinevaid pille ja õpilastele, kes seda soovivad või vajavad, üürib pilli kool. Väärib märkimist, et kõige kallimate pillide (üle 650 euro) kuine üüritasu on vaid 3,5 eurot. Spordikoolis algab üldfüüsiline ettevalmistuskursus juba viiendast eluaastast. Kooliealistele on treeningud viiel erialal: kergejõustik, ujumine, suusatamine, sulgpall ja võrkpall. Lisaks mitmekülgseid võimalusi pakkuvale huvikoolide süsteemile tegutseb Jõhvis ka avatud noortekeskus, kus noortele pakutakse samuti mitmeid erinevaid lahedaid ja arendavaid tegevusi.

Õppeteed saab jätkata kodukohas Põhikooli lõpetanutel pole vaja gümnaasiumihariduse pärast kaugele sõita – Jõhvis Hariduse tänaval asuvas võluvalt ümmarguses majas tegutseb riigigümnaasium, kuhu tullakse õppima

nii naabervaldadest kui ka näiteks Tartumaalt. Kes soovib koos keskharidusega omandada ka kutse, saab valida eriala Jõhvi Kutsehariduskeskuses. Neidude hulgas on väga populaarne näiteks juuksuri eriala, sest Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on üks väheseid kohti Eestis, kus juuksurikutse saab omandada tasuta. Ka neil, kelle sooviks on omandada kõrgharidus, pole vaja kodust kaugele minna. Naaberlinnas Kohtla-Järvel tegutsevad kahe kõrgkooli kolledžid: Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekoht. Veidi kaugemal, kuid siiski samas maakonnas on ka Tartu Ülikooli Narva kolledž. Kolme kõrgkoolikolledži õppekavade valik on väga lai – neid jagub nii humanitaar- kui ka ettevõtlus-, tervishoiu- ja tehnikaerialadel. Omandada saab nii rakenduskõrghariduse, bakalaureuse- kui ka magistrikraadi, samuti pakutakse osal aladel võimalust teadmiste täiendamiseks avatud ülikoolis.

Kvaliteetne vaba aeg Jõhvi on mõnus elupiirkond, kus kõik vajalik nauditava vaba aja veetmiseks on väga lähedal ja väga heal tasemel. Jõhvi kontserdimaja pakub kõrgkultuurseid elamusi, mis algavad juba väljastpoolt ning arhitektuurselt pinnalt – modernselt kauni hoone arhitektideks on Ra Luhse ja Tanel Tuhal, suurepärase akustika on kontserdisaalidele loonud Linda Madalik. Veelgi enam elamusi ootab kultuurisõpra loomulikult sisenedes.

Rahvakultuuri ja palju võimalusi ise selles kaasa lüüa pakub kohalik kultuurikeskus ning mitmed erinevad kultuuriseltsid, lisaks Jõhvi linnale jagub neid ka Tammikule, samuti tegutsevad Tammikul ja Kahulas külaseltsid. Ka tervis ja hea vorm ei jää Jõhvis elades kindlasti unarusse. Mõnusat liigutamist pakuvad üha arenevad sportimisvõimalused: moodne spordihall ja staadionid, millest kõige uuem on praegu valmimas, samuti ka arenev jalgpallikompleks. Jõhvi lähedal asub Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus, kus ootavad head suusa- ja rullitamisrajad. Lisaks mainitule tegutse-

vad Jõhvis mitmed spordiklubid. Militaar- ja riigikaitsehuvilistele teeb kindlasti rõõmu asjaolu, et Jõhvis paikneb kaitseliidu Alutaguse malev ning religiooniga seotud inimesi ootavad nii luterlik kui ka õigeusklik kogudus. Ka kirjanduselu on Jõhvis heal järjel – nimelt asub Jõhvis Ida-Viru maakonna keskraamatukogu ning kõik suuremad raamatukogundus- ja kirjandusüritused toimuvad just seal, samuti on raamatukogu hästi varustatud nii kaasaegse kui ka klassikalise kirjandusega. Lisaks suurele keskraamatukogule tegutseb raamatukogu ka Tammikul.

Palju tegevust ka eakatele Eneseteostuseks ja kvaliteetseks ajaveetmiseks on Jõhvis loodud tingimused ka eakatele ning neile, kes vajavad igapäevaelus täiendavat abi. Eakate päevakeskuses saab käia saunas ja duši all, printida ning ühiselt aega veeta. Lisaks on seal ka võimalus tasuta raamatute laenutamiseks. Eakatele mõeldud terviseprogramm võimaldab käia kolmel korral nädalas spordihoones tasuta treeningutel.

Meeldejäävalt kaunis linnaruum Jõhvi linnaarhitektuurne lahendus on hea näide selle kohta, et

12. november 2020

MEIL ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS

väikeses kohas saab kõik olla lähedal, kuid see ei tähenda ebahuvitavat linnaruumi või huvitavate vaadete ja kaadrite puudumist. Arenev kaasaegne linnakeskkond pakub mitmeid intellektuaalseid ja esteetilisi üllatusi. Jõhvi paistab silma sellega, et samal ajal on säilitatud ja loodud kaks olulist linnaruumilist tugevust – vana ja väärtuslik tehakse korda ning uudselt kaunist luuakse juurde, hoides nende vahel sellist tasakaalu, et erinevad ajastud linnaruumis üksteist toetaksid, mitte ei varjutaks. Jõhvi linn sobib hästi neile, kellele meeldib kodulinnas jalg-

si liikuda. Linnas on unikaalne promenaad koos muusikaväljakuga kontserdimaja juures ja võimas hiiepark, millesarnast teistes linnades teadaolevalt polegi. Jõhvi hariduslinnakut iseloomustab uusehitiste julge ja huvitav arhitektuurne käekiri. Nii näiteks on Jõhvi Gümnaasiumi hoone (Hariduse 5B) inspireeritud vurrina lendutõusvast UFO-st, lasteaiamaja Pillerkaar (Puru 15) on kena näide nurkadeta ümmargusest majast, Kersti Võlu Koolituskeskuse (Kooli 7) arhitektuur on idee laenanud avatud raamatult ja uus põhikoolihoone (Hariduse 5) saab olema kaldpüramiidi kujuline.

Rohelise ja tervisliku linnaruumi seisukohalt on oluline ka fakt, et Jõhvis on mitmeid kergliiklusteid ja neid rajatakse pidevalt ka juurde. Loomulikult pole mõnusas linnaruumis unustatud ka lapsi ega lemmikloomi.

Ettevõtlussõbralik piirkond Lisaks sellele, et Jõhvi vallas pakutakse palju ja kvaliteetseid avalikke teenuseid, on piirkond ka arenenud ettevõtlusmaastik, mis pakub mitmeid töökohti. Üldise Eesti rahvastikuarvu kahanemise taustal ei kao maakonna keskmes elu- ja ärivõimalused. Jõhvis pole ühtki tühja kortermaja, vaid mõned on

hoopis juurde ehitatud, riik investeerib ja paigutab oma teenuseid siia juurde. Veel on Jõhvis ja selle ümbruskonnas vaba maad ning võimalusi ettevõtluse arendamiseks (ettevalmistatud krundid ettevõtetele). Ettevõtjad saavad nõu ja praktilist abi tugiorganisatsioonidelt – kohapeal tegutseb sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ja maakondlik ettevõtluskeskus. Tööstusalade arenduse raames tuleks kindlasti märkida arenevat Jõhvi Äriparki, mis on 45 hektarit suur ja asub Jõhvi kesklinnast vaid ühe kilomeetri kaugusel. Esimesed krundid on praeguseks juba ostjad ja

arendajad leidnud. Lisaks võimalusele ise ehitada on võimalik tootmis- või laopinda rentida ka rajatavas suures ärihoones.

Eesti variatsioonirohkeim loodus Maailmas on Eestimaa unikaalne paik, sest siin on nii palju erinevat ilusat loodust – igas maanurgas on oma võlud. Ent Jõhvi piirkond on selles mõttes eriti põnev ja eriline, et siin on kõik erinevad võimalused koos ning lähestikku. Nii on Ida-Virumaa keskmest lühike tee mere äärde, ent ka jõed ja järved on väga lähedal. Leidub avaraid vaateid ning ka

sügavaid metsi, kus saab nii jalutada, matkata kui ka seenel ja marjul käia. Mitmed mõnusad loodurajad teevad looduskeskkonna uudistamise jõukohaseks ja harivaks elamuseks.

Arenev turismipiirkond Ida-Virumaa on ka suurepärane seiklusmaa, mis kutsub mitmetele erinevatele ja omanäolistele avastamis- ning kaasaelamisretkedele. Vanadest kaevandusobjektidest on tehtud teemapargid ja avatud on erinevad seiklusrajad. Tööst ja seiklustest väsinutele pakuvad nauditavaid puhkevõimalusi ka mitmed moodsad spaad.

12 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 12. november 2020

Jõgeva vallale omasel maalilisel vooremaastikul vahelduvad voored järvedega. FOTO: MARKO SÖÖNURM

Vooremaa kutsub ja seob: kus on Jõgeva vallas hea elada? Vooremaa kutsub: kui vajad linnakärast ja ummikutest vaheldust, on mõistlik tulla Vooremaale. Keda rahustavad mäed, võib end siin unistada Alpidesse, keda kutsub vesi, saab turgutust jõgedest ja järvedest. Kes armastab kultuuri, see peab suutma rohkete võimaluste hulgast ise valida. Nagu eestlastele kombeks, leiab hingele kosutust ja kehale virgutust rabas, ent tasub meeles pidada, et 13 000 siinset elanikku ei lase sul sohu eksida.

Vooremaa seob: me asume keskel ja kõigele päris lähedal. Tule ja ole. Kui on aeg haridusteed alustada, siis 15 kilomeetri raadiusest leiab nii lasteaia kui ka kooli. Kui töökoht jääb kaugele, viib rong Jõgevalt mitu korda päevas nii Tallinnase kui ka Tartusse. Ja õhtul toob turvaliselt koju. Me hoolime inimestest. Pakume toetavaid teenuseid ja tuge kõikidele sotsiaalsetele gruppidele. Huvitegevuses saavad osaleda nii lapsed kui ka täiskasvanud: harrastada on võimalik rahva-, show- ja tänavatantsu, koori-, ansambli- ja soololaulu jne. Vallal on muusika-, kunstija spordikool. Viimasesse oodatakse ujumis-, maadlus-, korvpalli- ja võrkpallihuvilisi. Noortel on võimalus sõna sekka öelda ka poliitikas: Jõgeva vallas tegutseb noortevolikogu. Meil toimub mainekaid suurüritusi ja õdusa õhkkonnaga kontserte. Kui tahad aga piirkonna elu edendamisel kaasa lüüa, siis igas valla nurgas tegutseb mõni külaselts või aktiivne kogukond, kes uusi mõtteid, ideid ja inimesi endi keskele ootab. Kinnisvaraarendajaile on meil pakkuda suisa miljonivaatega elamukrunte. Kes tahab teada, kus need asuvad, tulgu ja küsigu!

Jõgeva linn Kunagisest raudteeasulast on Jõgeva kasvanud maakonnakeskuseks, ent raudtee on endiselt linna tuiksoon. Rongiliiklus hoiab meid katkematus ühenduses pealinna melu ja Taaralinna heade mõtetega. Lähiajal saab Jõgeva maakonnakeskuse väärilise x-faktoriga linnasüdame. Tulevane keskväljak saab olema üks Eesti kaunimaid. Seal

on kohalikel hea aega veeta ja seal saab korraldada ka rahvarohkeid suurüritusi. Ühe maamärgina ei puudu sealt Jõgevale kui külmalinnale iseloomulik jääpurikas. Spordirahva rõõmuks saab Virtuse spordihoonest Kesk-Eesti uhkeim ja kaasaegseim spordikeskus koos tehisjääväljakuga. Ekstreemsema elamuse saab aga Jõgeva kruusaauku rajatavalt Eestis ainulaadselt maastikuratta rajalt. Aastaid on „Jõgeva” olnud vastuseks mälumängude ja viktoriinide lemmikküsimusele: milline on ainus linn Eestis, kus ei ole kirikut? Nüüd tuleb faktides teha parandus. Uue kuue saanud vana veetorn kõrgub linna kohal kirikutornina, kust avaneb vaade vooremaastikule. Tuleval aastal saab torni ümber valmis kirik-kogukonnakeskus. Maakonna suunanäitajana on Jõgeva silma jäänud ka arendajatele. Linna on kerkimas taasiseseisvumisaja esimene kortermaja, millel korruseid tervelt seitse.

Kuremaa Jõgeva valla kuurort on Kuremaa järve ääres. Mõnus liiv ja tüüne vesi meelitavad randa päevitama, suplema ning järvele paadi, vesiratta või SUPlauaga sõitma. Kuuma suvepäeva passib jahutav jäätis ja karastav jook rannamaja kohvikust. Kui ilmad juba külmemad, saab jätkata rannahooaega Kuremaa ujulas ja spaas. Sealsetest lõõgastumise võimalusest peavad lugu isegi tartlased. Kuremaal on head tervise- ja suusarajad. Kes soovib aga hunnituid Vooremaa vaateid näha või veskite ajaloost kuulda, võib

minna Kuremaa veskisse ja muheda veskimehega juttu puhuda. Mõisaproua või -härrana saab end tunda Kuremaa mõisahoones, mis muu hulgas tuntud suurepärase kontserdipaigana.

Palamuse Palamusel on kõikjal tunda kirjandusliku Paunvere hõngu. Üks Oskar Lutsu teoste tuntumaid tegelasi, kellamees ja külafilosoof Kristjan Lible istub suisa pronksi valatuna aleviku südames Veskijärve kaldal. Kel head nõu tarvis, võib minna ja mõnda aega tema juures istuda: äkki saabki targemaks? Eestlased on laulurahvas, aga ka laadarahvas. Suur Paunvere väljanäitus ja laat on justkui sügisene laulupidu, kuhu tuleb kokku tuhandeid inimesi ümbruskonnast ja kaugemalt. Väikeste lastega peredel tasub teada, et Palamuse lasteaed on üks Eesti uuemaid ja uhkemaid. Lasteaeda, kus on isegi bassein, käiakse praegu vaat et niisama usinasti vaatamas kui kuulsat Palamuse muuseumi.

Torma Torma inimesed ei torma, sest nad on juba Tormas. Seal asub valla praegune suurim spordihoone, kus peetakse tuliseid korvja võrkpallilahinguid. Tormas möödus Carl Robert Jakobsoni noorusaeg ja sealne põhikool, mis on valla suurim väikekool, kannab tema nime. Kunagine mõisakompleks on saanud uue hingamise. Suve lõpus peeti seal ööbasaari koos muinastulede öö ning põnevate etteastetega. Killuke idamaist turgu ja romantikat võeti soojalt vastu.

12. november 2020 Ekspress Meedia AS

M E I L

ON HEA ELADA

niallikas, mis rahvapärimuses on tuntud oma tervistava toime poolest. Kohalikud kinnitavad, et lisaks tervisele tuleb nooruslik ilu. Ajaloohuvilise fantaasiat toidavad romantilised Laiuse ordulinnuse varemed.

Siimusti

Jõgeva vallas on palju viljakat põllumaad. Tänavu septembris peeti Kuremaa lähedastel põldudel Eesti künnimeistrivõistlusi. Nii palju merepinnast kõrgemal pole neid võistlusi varem peetud.

Maalähedast linnaelu saab nautida valla suurimas alevikus Siimustis. Linna jõuab sealt autoga umbes kümne minutiga, kergliiklusteed pidi jalutades vähem kui poole tunniga. Siimusti Kiigemetsa koolis õpivad meie erilised lapsed. Eesti Eriolümpia Ühenduse nn peakorter asub ka Siimustis. Eriolümpia suurimaks spordisündmusteks on talvised ja suvised maailmamängud. Meie tublid sportlased on toonud medaleid nii Austriast kui ka Araabia Ühendemiraatidest. Piirkonna paljudest ettevõtetest on pikima ajalooga Siimusti keraamikatööstus, mis praegu tegutseb Siimusti Savikoja nime all.

Saduküla

peidus Põltsamaal õmmeldud ja Otepääl pühitsetud trikoloor, mis praegu ehib ERM-i.

Jõgeva alevik Õige Jõgeva aleviku elanik ütleb, et elab ikka Sordis ja sealsed inimesed nimetavad ennast uhkusega sordikateks. Pole ka imestada, sest võrreldes teiste Eesti asulatega on seal kõige rohkem teadusdoktoreid. Jõgeva sordiaretajad on hoidnud terve sajandi Eesti põllumajanduslikku aretustööd maailma teaduskaardil. Armastus käib kõhu kaudu ja rahva südamesse on nad pääsenud kohaliku kartulisordiga „Jõgeva kollane”. Kartul on sedavõrd legendaarne, et on muutunud folklooriks. Kui söögikohas uuritakse, milline kartul prae kõrvale tuleb, siis võib vastuseks sageli kuulda „Jõgeva kollane”. Pärast töönädalat kogunevad sordikad kogukonna sauna. Kuumal laval saavad vihaga analüüsitud kõik kohalikud uudised ja päevapoliitika valupunktid. Keha saab puhtaks ja hingel hakkab parem.

Kuuldavasti ei jää esimene kord viimaseks. Mõisakompleksis asuvast unikaalsest kaheksakandilisest ringtallist saab aga kogukonna eestvõttel ning valla ja erinevate fondide toetusel vabaõhuürituste paik. Praegu käivad tuleval suvel ringtallis mängitava lavastuse ettevalmistustööd. Lavastus kõneleb kunagisest kirikuõpetajast, mitmekülgselt andekast Johann Georg Eisenist, kelle ajal ehitati Tormasse kivikirik.

Saduküla on mõnusalt ajaloohõngune kant. Seal on säilinud kunagi Tartu linnale kuulunud mõisa tagasihoidlik peahoone ja Vaga Joosepi õigeusukiriku varemed. 1919. aastal peatati just Saduküla juures punaste pealetung ja nii seisab sealsel Vabadussõja mälestusmärgil tähendusrikas kiri „Siit saadik ja mitte enam kaugemale”. Kui Saduküla kool tuli seitse aastat tagasi õpilaste vähesuse pärast sulgeda, siis koolimaja tühjaks pole jäänud. See toimib praegu mitmeotstarbelise külakeskusena, kus tegutsevad raamatukogu, lasteaiarühm, Härjanurme maarahva selts ja eakate ühendus. Toimekas Härjanurme maarahva selts on hea näide sellest, kuidas kohalik kogukond ise oma elu huvitaks teha ja probleeme lahendada suudab. Saduküla lähedal Härjanurmes tegutseb aga kalatalu, kus suviti saab ise forelli püüda ja enda püütud kalast maitsva roa valmistada lasta.

Sadala

Vaimastvere

Luua

Sadala tuksuvaks südameks on rahvamaja ja selle ümbrus. Rahvamajas käib vilgas kultuurielu. Tegutsevad näitetrupp, segakoor, nais- ja meestantsurühm, projektipõhised käsitööringid ning trummiring lastele. Kohalikud on eriti uhked oma meestantsurühma SaMaKas üle, kus toimetavad erinevas vanuses mehed, kelle hulgas ka isa-poja paare. Neil käib ka kosilasi, ent mehed on meeste tantsule kindlaks jäänud. Viimased paar aastat annab Sadalas nooti uus kõlakoda lipuväljaku ja tulealtariga. Kõlakoda meenutab oma kujult poolenisti maasse kaevatud kirikukella ja heliseb nagu õiged kellad ikka.

Et head suusailma ei pruugi meil tulla, oleks tore ka talvel suvisemaid spordialasid harrastada, näiteks jalgpalli mängida, kui pimedus ei takistaks. Jõgeva valla ainus kunstmuru ja valgustusega jalgpalliväljak asub Vaimastveres. Nii et ka talveõhtutel tasub spordisõbral tõmmata selga spordiriided ja seada sammud kunstmurukattega Vaimastvere Arenale. Vaimastverest õige pisut edasi Kärdesse liikudes jõuad paika, mis mänginud olulist rolli ajalooliste sündmuste keerises. Sealne rahumajake tähistab pea 360 aasta tagust Vene-Rootsi rahulepingu sõlmimise kohta. Kohalikud ütlevad, et Kärdes elab rahu. Külaelanike koos tegutsemine ühendab inimesi, anonüümsuse kadudes tekibki rahutunne. Kärde aktiviste võib piltlikult nimetada sillaehitajateks Tooma Linajärve ja maailma vahele. Arvestades, et järve läheduses on Endla matkarajad ja looduskeskus, on ujumissillast kasu matkajatele üle ilma. Vaimastverest paari kilomeetri kaugusel idas asub aga Läänemardi talu, kus pea pool sajandit oli läbi okupatsiooniaastate

Luua nägu on juba üle seitsmekümne aasta kujundanud asjaolu, et seal tegutseb metsanduslikku haridust andev ametikool. Tänu koolile on Luual ikka olnud haritud inimestele rohkem töökohti kui keskmises Eesti külas. Õppuridki on toonud külaellu ärksaid tuuli. Lühidalt öeldes – kool on aastakümneid toitnud küla vaimsust. Luua metsanduskooli on üles leidnud sellisedki inimesed, kes laiemalt tuntud mingil teisel erialal. Praegu õpivad seal näiteks muusikud Mikk Saar ja Tanja Mihhailova-Saar, esimene koolitab end metsatehnikuks, teine maastikuehitajaks. Luual elamise teeb mõnusaks kaunis looduskeskkond. Sealses mõisapargis ja puukool-arboreetumis saab liigirohkust imetleda ning sõõmu puhast metsaõhku hingata. Suvel saab Luual ka veemõnusid nautida: külakeskusest väikese jalutuskäigu või rattateekonna kaugusel on Prossa järv. Et tosin kohta nimepidi üles loetud sai, ei tähenda, et teistes Jõgeva valla paikades hea elada poleks. On ikka! Tulge ja veenduge!

Sadala kogukond tegi Eesti Vabariigile selle sajandijuubeli puhul ning ka endale kauni kingituse: 2018. aasta juulis avati Sadalas kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga.

Palamusel peetakse septembris suurt Paunvere väljanäitust ja laata, kuhu tuleb kokku tuhandeid inimesi. Eriti elav sagimine käib eri laadaplatse ühendaval Amme jõe sillal. Tänavu tuli väljanäitus olude sunnil pidamata jätta, ent loodetavasti saab see tuleval aastal taas toimuda.

Laiuse Kesk-Eesti pikima kelguliu saab Laiuse voorelt alla tuisates. Nii pole ime, kui kuldsete viljapõldude vahel on meil ka linad kohe eriti pikad. Kui küpsed viljapead jõuavad ringiga meie toidulauale, siis kõrrematerjal leiab kasutust Laiuse käsitöökojas Kuldne Õlg, kus sünnivad käsitöö kuldsed hetked. Karge talveõhk maalib kelgumäel palgele puna, ent tervist aitab turgutada voore tipus asuv Laiuse Si-

10. oktoobril avati Kaarepere lähedal Aruküla mäel Struve geodeetilise kaare punkti tähis. See on huvitav maamärk, mis kõneleb Eesti teaduse ajaloost. Struve kaar on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kaarepere Piibe maantee äärsel Kaareperel on üsna tihe bussi- ja rongiühendus Tartuga, mis võimaldab soovi korral Taaralinnas tööl või koolis käia. Vaba aega saab veeta rahvamajas, viimasel ajal ka kettagolfi mängides: Kaarepere külje all Aruküla mäel on hunnitute maastikuvaadetega kettagolfipark. Aruküla mäel paikneb ka valla uusim turismiobjekt, Struve meridiaanikaare punkti tähis. Struve geodeetiline kaar on Tartus töötanud astronoomi Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde ning mille üks mõõtmispunkt oli Aruküla mäel. Struve geodeetiline kaar on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse, nii et lisaks kettagolfaritele tasub Aruküla mäele nüüd tulla ka teadushuvilistel.

14 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 12. november 2020

12. november 2020 Ekspress Meedia AS

M E I L

ON HEA ELADA

Kui unistad kvaliteetsest ja mugavast kodust oma õuemuruga, siis võiks valik olla KASTELLI MAJA – turvaline ja Soome majaehitajate tunnustatuim maja juba 27 aastat.

Katrin Sutt Kastelli müügijuht Tel 507 7701 katrin.sutt@kastelli.com

www.kastelli.ee

16 M E I L

ON HEA ELADA

Ekspress Meedia AS 12. november 2020

OLEME SPETSIALISEERUNUD AEDADE TOOTMISELE JA EHITAMISELE. Meil on rohkem kui 15 aastat aedade ehitamise kogemust. Meie tootevalikus on • Metallaiad ja 3D-paneelaiad, mida toodetakse meie oma tehases Tartus • Võrkaiad • Puitaiad • Betoonvundamendid, -postid ja -soklid • Tiib-, voldik-, liug- ja jalgväravad • Aiapostid ja aedade lisatarvikud • Prügimajad • Koeraaedikud

www.eestiaiad.ee

• Automaatika BENINCA koos paigalduse ja hooldusega Liugvärava automaatika Tiibvärava automaatika Tõkkepuud – erinevad läbipääsusüsteemid Garaažiukse automaatika Fonolukud • Erinevad sise- ja välispiirded, lao- ja keldriboksid • Eritellimustööd metallist • Pulbervärvimine

eestiaiad@eestiaiad.ee Fb: EESTIAIAD

Tel 5649 2603 Filosoofi 3, Tartu