Meil on hea elada L E H E K O O S TA S D E L F I M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D
N O V E M B E R 20 22
MAARDU LINNAVALITSUS
JÄRVA VALLAVALITSUS
RÄPINA VALLAVALITSUS
Eesti paljud erinevad näod Eesti on pisike kui nööpnõelapea: rahvast vähem kui mõne suurlinna keskmises asumis, kolme tunniga jõuab põhimõtteliselt igast riigi otsast järgmise piirini, räägime ainult ühte keelt (mööndustega), nahavärvilt oleme kõik üsna ühetüübilised ja suudame sõdu pidamata hakkama saada. Aga kui natukene selles riigis ringi liikuda, sõita näiteks mootorrattaga, külastada inimesi igas ilmakaares, saame aru, et Eesti on äärmiselt mitmekihilin
Meil on hea ealda
Ilmub Maalehe vahel
Nagu ehk aru saate, olen motomatkaja, kes igat hooaega alustab ja ka lõpetab tiiruga ümber Eesti. Mõnikord tähendab see tiir rõhuasetust Ida-Virumaale, teinekord saartele, vahel aga müttame päevi Kesk-Eesti metsades. Kuulun sellesse inimgruppi, kes pärast päevategevusi mülkas ja poris, tuules ja vihmas soovib õhtuks jõuda sooja saunaga külalistemajja, kus saab end ööks sättida valgete linade vahele. See omakorda annab võimaluse peatuda väga erilistes paikades ja öömajades ning kohtuda paljude inimestega paljudest Eesti nurkadest.
Mida olen õppinud Eesti kohta? Eestis ei ole ühtegi samasugust kohta, samamoodi maitsvat rooga, samamoodi mõtlevat inimest ega sama filosoofiaga loodud paika. Kui
Väljaandja Delfi Meedia AS Tallinn, Narva mnt 13
sõita Ida-Virumaal ringi, kohtab inimesi, kes on soojad ja kelle mõtlemist on mõjutanud slaavilik külalislahkus: lauad on alati lookas, inimene tuleb kohe appi, kui näeb hädalist. Tegelikkuses võib seda öelda kõikide Eesti piirkondade kohta. Abi saab lihtsasti ja kedagi ukselt minema ei saadeta. Ja huvitava info kohaselt on ka Lõuna-Eestis lauad alati lookas ühel äärmiselt huvitaval põhjusel: nimelt kardeti, et kui Läti poolt tuleb kurjade plaanidega ja sõjakas inimene, siis saab tema plaane väärata, kui pakkuda hästi süüa, joota pea purju ja ta kiirelt suitsusauna saata. Eesti teed on samuti kiiduväärt, sest nende piirkondade vahel sõitmine võtab ju enamiku ajast ja peab tunnistama, et lõbus on seda teha küll. Eestis on paljud vanad kruusateed sama profiili järgides aetud asfaldi alla ja nii on keeru-
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja irmeli.karja@delfi.ee
tamist, kallutamist ja adrenaliini palju. See annab ka hoopis teise tunde kohale jõudes: tuju on hea, elust on tuntud mõnu ning nii maitseb toit, jook ja saun igal pool kui jumala and. Aga mida olen Eesti kohta õppinud? Pisikene, kuid eriline, väike, kuid mitmekihiline ja väärt igal nädalavahetusel uurimist. Minge käige Narva-Jõesuu restoranis Kuthaisi või kolage Karula rahvuspargis, niitke meetreid Sompas või Nõval, igal pool on midagi avastada – looduses, inimestes, toidus, joogis, lõhnades ja tundmustes.
Veinikultuuri aluseks võttes Kaherattalisega ringi seiklemise kõrval on minu teine kirg hea toit ja vein, mida mõlemat pakutakse Eestis väga kõrgel tasemel. Eesti Veinitee liikmete juures kolades saab samuti selgeks, kui erine-
Reklaamiprojektijuht Margit Laasnurm margit.laasnurm @delfi.ee
vad on eestlaste maitsed, kui erinevaid veine toodetakse samast toorainest, kui palju erilisi mõtteid on pandud samasugustesse veinidesse. Ebaküdoonia Habajas on teistsugune kui ebaküdoonia Murimäel, Pindis või kuskil mujal. Lisaks on filosoofiad väga erinevad. Kuid ühine on see, et kõikides veinimajades võetakse vastu suure avatud sülega, isegi kui maja on väike ja polegi kohta, kus inimesi vastu võtta. Ühte panen südamele: käige enne Nuustakul, kui kipute Pariisi. Eestis on hämmastavalt palju “maitseid”, mida me pole kunagi mekkinud, sest soovime neid leida muudest riikidest. Selleks pole vajadust: sõitke rongiga Aegviitu või bussiga Viljandisse ja juba on seiklus garanteeritud. Otsige Emajõe lätteid või minge meie kõrgeima mäe tippu. Miks mitte!
Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee