METSALEHT (september 2014)

PUIDUTÖÖSTUS: kohapealne pidev nõudlus tagab haavapalgile püsivalt kindla hinna Lk 8–9 25. september 2014 Nr 9 (177)

OÜ Vostok Wood ostab kase-, kuuseja männi-paberipuud üle Eesti.

tel 5345 4927

MAALEHE LISA

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS.

OSTAME ÜLE EESTI RAIEÕIGUST, METSA- JA PÕLLUMAAD. 5558 6085 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

WLC, EESTI METSASELTS

MELIT AP www.melit.ee mets.ee

Teeni oma metsast tulu

PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED Eesti turul alates 1998. aastast

hinnad alates Üle 10 mudeli, sh. hüdraulilised.

3840 €

Tel/faks 607 0048, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee

www.pilous.cz

www.krkmoigu.ee

mob 508 9402 tel 766 8056

Oma esimese kõrge koha raievõistlustel saavutas Jarro Mihkelson küll laasimises, aga tal on hästi käpas ka saeketi vahetamine.

Raiemeeste võistlustel käiva vana hundina tegi Taavi Ehrpais n-ö oma ära ning võttis kombineeritud järkamises teise koha.

Eestlastele raiespordi MMilt kaks hõbemedalit Septembri keskel Šveitsis Brienzis peetud raiespordi maailmameistrivõistlustel võitsid Eesti sportlased kaks hõbemedalit.

Taavi Ehrpais sai teise koha kombineeritud järkamises professionaalide klassis, juuniorsportlane Jarro Mihkelson tuli teiseks laasimises. Ehrpais oli edukas ka laasimises,

saavutades profiklassis kuuenda koha.

Raievõistluste üldvõit läks seekord Saksamaale, meeskond koosseisus Alexander Genz, Uli Huber ja Marco Trabert kogus 4949 punkti. Ülekaal teiseks jäänud Šveitsi esimesest meeskonnast oli tuntav, Šveitsi võistlejad kogusid 4879 punkti. Kolmandaks tuli Itaalia meeskond, Eesti meeskonna kohaks jäi seekord kümnes.

Lisaks meeskondlikule maailmameistritiitlile viivad sakslased koju ka individuaalse maailmameistritiitli. Selle võitis Uli Huber 1676 punktiga. Teiseks jäi Norra sportlane Ole Harald Kveseth, kolmandaks Valgevene esindaja Shkudrou Siarhei.

Eestlastest parim oli 15. kohale jõudnud Andres Olesk, Taavi Ehrpais võitles välja 27. koha ja Sulev Toomingu kohaks jäi 50. Kokku osales profiklassis 78 võistlejat.

Eraldi arvestuses võistelnud juunioride maailmameistritiitel läks seekord Austriasse, võidukas oli Mathias Morgenstern. Teiseks tõusis Marek Lubas Slovakkiast, kolmandaks Tamas Repas Ungarist. Meie noormees Jarro Mihkelson tõusis maailma viiendaks juuniorist raiesportlaseks.

Järgmised raiespordi maailmameistrivõistlused peetakse kahe aasta pärast Poolas.

ML

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse eesmärk on väärtustada ning tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osa võtta võivad igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noorte rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve hulk eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võrumaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab 31. oktoobrini 2014 ning võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval hiie väe tunnustamise sündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla Koda, Hiite Maja

Eelmisel aastal pälvis Maavalla Koja kuvavõistlusel pühade puude kategoorias auhinna Kerly Ilvese foto Tartumaal Vedu külas Riibakul kasvavast ohvripärnast. “Ohvripärn asub mõnusas “pesas” ja on tunda tohutut energiat, mida see puu endas peidab,” iseloomustab pildi autor.

SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ajalooline looduslik pühapaik on hiis, kivi, puu, veekogu, koobas, pank jms, mida on peetud pühaks või kasutatud põliste tavade järgimiseks teadaolevalt juba enne XX sajandit.

Erandiks on uuemad ristipuud, millega on seotud ajaloolised matusetavad.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Ka Eesti maasti-

kulisest mitmekesisusest ja elurikkusest oluline osa on jõudnud meieni hiites. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, uskumused, kohanimed ja pärimused hoiavad ka olulist osa meie vaimsest kultuuripärandist ja kodutundest.

Vähese uurituse ning kaitstuse tõttu on hiied äärmiselt ohustatud. Teadmatu inimtegevuse ja unustamise tõttu on lähemal ajal hävimas 2000–3000 pühapaika.

Pühapaikasid jäädvustades ning nendega seotud pärimusi tundma õppides ning edasi jutustades aitame hiitel edasi kesta.

Aadressil www.maavald.ee/ kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelmiste aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.

AHTO KAASIK Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse spetsialist

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

Ühiskond vajab üha rohkem energiapuitu Madalakvaliteedilise puidu kasutamisest energia tootmiseks võidavad nii tarbijad, metsaomanikud kui kogu ühiskond.

Septembris arutasid Riigikogu keskkonnakomisjoni, erametsanduse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajad keskkonnakomisjonis, kuidas saaks riik keskkonnasõbraliku kütuse varumist ja kasutamist omalt poolt hoogustada.

Energiapoliitika peamine ajend on kliimamuutustest tulenevad riskid ning seda mõjutavad tegurid, mis on seotud kütuse tarnekindluse, tõusvate hindade ning ülemaailmse konkurentsiga fossiilsete kütuste pärast.

Puitkütuse eelis lisaks keskkonnasõbralikkusele on see, et üldjuhul on tegu kodumaise toormega, mille kasutamine aitab vähendada sõltuvust energiakandjate impordist ning luua kodumaal töökohti. Lisaks saab plusspoolele arvestada selle, et puidu hind eriti ei kõigu – nafta või gaasi hinnad seevastu küll.

Energia tootmiseks sobivat puiduressurssi on Eestis piisavalt, sest seda tekib hooldusraiete käigus, samuti liinialuste ja kraavikallaste puhastamisel.

Maakonniti on ressurss erinev – kõige enam leidub kütteks sobivat puitu Põhja-Eestis, samuti Pärnumaal, kõige vähem aga Tartu ümbruses.

Võib tekkida küsimus, kas madalakvaliteedilise puidu kasutamine energeetikas on üldse hea mõte – ehk oleks mullaviljakuse seisukohast hoopis parem, kui oksad jätta raielangile? Sel on siiski ka miinuseid: raiejäätmete metsa jätmisel on suur oht putukate levikuks, lagunemisprotsess toimub aeglaselt ja selle käigus eraldub süsihappegaasi.

Kokkuveol maha varisevad ok-

sad ning lehed varustavad pinnast piisava hulga mineraalainetega. Taanlased on teinud sel teemal põhjaliku uuringu ning nende hinnangul mulla jaoks piisab, kui jäätmetest maha jätta umbes kolmandik. Põletamise käigus tekkiv tuhk võiks aga ringiga jõuda metsa alla tagasi.

Noore metsa hooldamine on metsa tervisele väga oluline, seda tuleks soosida ning toetada, sest omanikule toob see tegevus mitte tulu, vaid kulu. Raiete puhul viiakse tarbepuit langilt ära, kuid raiejäätmed jäetakse langile, sest kokkuvedu ja müük, eriti pika vahemaa taga asuvale ostjale, ei tasu ära – ülestöötamine koos veokuludega ületab madalakvaliteedilise puidu eest saadava tulu. Praegune hind, 3–4 eu-

Noore metsa hooldamine on metsa tervisele väga oluline, seda tuleks soosida ning toetada, sest omanikule toob see tegevus mitte tulu, vaid kulu.

Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi kokkuvõttest

PA N E TÄ H E L E

Puidul energias suur arenguruum

rot puistekuupmeetrilt, ei motiveeri erametsaomanikke. Keskmiselt jääb alla 30aastase metsa hooldus- ja harvendusraiete puhul metsaomanik umbes kahe euroga tihu kohta miinusesse.

Ka metsaomanike toetamise mehhanismidel on plusse ning miinuseid. Üks võimalus energiapuidu varumist ergutada on hinnavahe doteerida – toetada hakkpuitu varuvat metsaomanikku või töid korraldavat ühistut rahaliselt. Seejuures saaks toetused diferentseerida sõltuvalt puidu päritolust (näiteks hädavajalike harvendusraiete puhul maksta rohkem).

Puiduturgu võiks elavdada investeerimistoetus – rahaline abi varumismasinate ja hakkurite ostuks. Praegu on Eestis umbes 100 000 majapidamist, kes kütavad õli, gaasi või elektriga – ehk peaks riik katelde ostmise toetusega soosima nende üleminekut puitküttele? Võibolla soodustada väheefektiivsete (ja küttematerjali valikul improviseerimist võimaldavate) katelde väljavahetamist?

n Energiapuidu keskmine aastane tootmine. Eesti praeguse keskmise raiemahu juures on energiapuidu osakaal 6 136 000 tm, sellest praegune tarbimine 4 497 000 tm, seega moodustab kasutamata potentsiaal 1 639 000 tm. n Töökohtade arv. Arvestades, et ühe tihumeetri raiutava metsamaterjali kulu on 0,42 töötundi ja aastane norm ühe inimese kohta on 1666 töötundi, siis 2011. aastal tekkis hakkpuidu tootmise tulemusena juurde 481 töökohta; 2012. aastal langes töökohtade arv 414-le. 400 000 tm hakkpuidu aastane tootmine toob juurde umbes 100 töökohta. n Energiapuidu varumise suurim takistus. Huvi energiapuidu varumise ja müügi vastu kasvataks toorme kõrgem hind. Motiveerivast ühikuhinnast iga puistekuupmeetri kohta jääb metsaomaniku jaoks puudu kaks eurot. n Mõju tarbija rahakotile.

Soojuse hinda saab fossiilkütuse asendamisel puitkütusega vähendada keskmiselt 20 eurot MWh kohta (KIKi toetusega), toetuseta oleks erinevus puidu kasuks umbes neli eurot MWh kohta.

ML

Looduse rekorditest sünnib kogumik Suure maailma suur loodus on rekordeid täis ja ka Eestis on kodumaised loodusrekordid täiesti olemas, teinekord seal, kus me neid ei oska ega looda leidagi.

Olgu selleks kas või meie kõrgeim tipp Suur Munamägi või 134aastane ebapärlikarp või maailma ilusaim metsisemäng Majakivil. Mõte hakata Eestimaa loodusrekordeid koguma on noor. Sellest võiks sündida eraldi teos “Meie loodusrekordid”, kus kõik rekordid sees.

Parim teose kokkupanija on Eesti rahvas ise.

Selleks tuleb kõikidest rekorditest teada anda allakirjutanule, kes need kokku kogub. Ühe rekordi kirjeldus võiks olla soovitatavalt 5–20 lauset pikk ja nii hea jutujooksuga, et selle saab otse raamatusse panna. Saadetavad rekordid paluks vormistada doc- või docx-vormingus.

Kõik rekordid, mis on ka tegelikult rekordid, pääsevad raamatusse. Rekordeid oodatakse aadressil marek53@ hot.ee. hot.ee

Allikas: Erametsaliit

MAREK VAHULA

www.honda.ee

„TOPELTKÄIBEMAKSUTAGASTUS!” Meie rõõm on Teile teatada, et novembri lõpuni on Eesti ettevõtjal võimalik soetada uus premium-klassi Honda Accord kahe käibemaksu võrra soodsamalt. Sellise sõgeda pakkumise taga on tugev koostöö meie vabariigi ning Honda vahel. Lisaks riigi pakutavale käibemaksutagastusele hammustab Accordi hinnast ühe käibemaksu suuruse tüki ära Honda ise.

Kui väljavaade minimeerida kulutusi erutab meeli, siis küsi pakkumist oma lähimast Honda esindusest.

Käesoleva kampaania autodele kehtib 20% Honda-poolne ostutoetus; ettevõtjatel on võimalus küsida lisaks riigipoolset käibemaksutagastust, kui auto ostetakse välja enne 1.12.2014. a.

Eraisikule Honda Accord käibemaksu võrra soodsamalt.

Kombineeritud kütusekulu: 5,4 – 8,7 l/100km; CO2: 141 – 201 g/km. Kampaania kehtib kuni kaupa jätkub.

Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Kalda tee 13, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Tallinna tn 86, tel 435 5421

4 E H I T U S

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

Julge erineda! Eestis disainitud maja Traditsiooniliste, juba aastaid põhjamaades profiiti lõikavate Eestis valmistatud ümarpalgist puitmajade kõrvale on meie ärimeestel nüüd pakkuda ka modernistliku lahendusega, ent siiski puidust eluase.

Läänemaal Hanila vallas Kõmsil traadist tooteid valmistav metallitööstusettevõte AS K. MET muudkui pungub – mullu loodi vihmausside abil biohuumuse tootmise firma K.Compos ning asutati Eesti Vihmaussi Kasvatajate & Biohuumuse Tootjate Liit. Tänavu võeti oma katuse alla puidust maju ehitav OÜ Greencube. Viimase nimetusest paistavad kätte nii ettevõtte ellusuhtumine kui ka toodangu väljanägemine.

Kohalikud kombed au sees Kõmsi on maakoht, ja vähemalt selles paigas on säilinud komme üksteist aidata.

Aga miks just Kõmsi ja miks just K. MET? Greencube’i omanik ja juhatuse esimees Henri Bekmann põhjendab seda sellega, et tema juured on sealtsamast Hanila mailt, Mõisakülast. Hingelt maapoiss. Praegu elab ja peab

põhitöökohta Tallinnas, aga käib Kõmsil igal nädalavahetusel. Ja lubab kunagi päriselt maaelu juurde tagasi pöörduda.

Tagasitulek tuleb aga ette valmistada. Et oleks, kuhu tulla. Seda saab teha läbi ettevõtluse edendamise, uue toodangu kaudu.

“Ettevõtte asutamise eel uurisin järele, millist tööjõudu on siitkandist saada. Selgus, et ehitajaid. Ehitaja töö on liikuv – täna oled Narvas, homme hoopis Helsingis. Mingil ajal tahetakse tagasi oma pere keskele, paikseks. Kolamine on inimesi ära tüüdanud. Pealegi on linnaelu kallis, maal grammi soodsam,” arutleb ta inimloomuse alateadliku püüdluse üle stabiilsuse järele. “Niipea kui levis uudis, et Kõmsil hakatakse katuse all maju ehitama, pakkusid paarkümmend puutöömeest ennast meile tööle.”

Vaba tootmispinda otsides läks mees kõigepealt Hanila vallavanema Arno Peksari jutule. Tutvustas oma kavu ja küsis nõu, kust võiks üht ja teist saada. Vallavanem lubas järele uurida ning helistaski juba järgmisel päeval – soovitas minna K. METi, et seal on seda mida vaja.

K. MET oli just ümber korraldanud oma tootmise juhtimise ning neil vabanesid endise arendusosakonna ruumid. Koht

on turvaline. Töö käib K. METis nädal läbi ja ka töövälisel ajal on hoone hästi valvatud.

Olulise teene osutas Greencube’ile K. METi juhatuse esimees, ka siitkandist Virtsust pärit Mardo Leiumaa. Vähe sellest, et ta alustavatele majameistritele peavarju andis, esialgu ei küsi ta loovutatud tootmispinna eest ka renti. Ütles hoopis Bekmannile, et sul praegu niigi keeruline aeg – muud maksud ja mured kaelas –, hakkad maksma siis, kui jalad alla saad.

Tarvis ennast tõestada Iga alustav ettevõte peab ostjaskonnale kõigepealt tõestama, et tema kaup on teistsugune ja parem kui see, mis juba müügil.

Bekmanni sõnul pakutakse kuni 25 m2 suuruse põrandapinnaga maja, ilusat, algupärast, looduslähedast, tänapäeva

Lähtume järgmistest põhimõtetest: julge erineda, julge asi ette võtta ja ära teha, ära konuta nurgas ja ainult aruta.

Henri Bekmann

nõuetele vastavat, kõigi mugavustega kompaktset lahendust.

Taskukohase hinnaga, teistest sama suurusjärgu majadest kolmandiku võrra odavamalt.

Kriteeriumiks on seatud kodumaiste materjalide suur osakaal ning hinna ja kvaliteedi võimalikult hea suhte. Eestimaise puidu, mis moodustab majast 90%, tarnib AS Puumarket, hoone projekteeris OÜ ArtEst Project.

Ostja ootab moodsust ja mugavust. Maja on uutmoodi alates välimusest. See ei ole traditsiooniline viilkatusega maja, pigem ikka aasta ringi kasutatav elumaja. Aga ollakse valmis tegema ka aiamaju ja saunu.

Henri Bekmann iseloomustab Greencube’i toodangut kui disainmaja, mis tähendab, et tegu on tervikliku, nimelt sellele majale loodud lahendusega.

Esimene näidismaja, mis valmis augustikuus, on nüüd vaatamiseks välja pandud Tallinnas hipodroomi naabruses. See värviti Pinotexiga tumepruuniks, aga ostja soovil kasutatakse ka kollast või mis tahes muud värvi. Edaspidi hakkab vaatamiseks väljas olema kolm-neli näidist. Maju saab ka üksteisega ühendada, neid ritta või kõrvuti panna.

Tuuakse treileril ja tõstetakse kraanaga paika. Paigaldami-

OÜ Greencube juhatuse esimees Henri Bekmann kinnitab, et tema firma

sele kulub üks tund. Vundament pole tingimata vajalik, maja võib asetada kõvale loodis pinnale, plokkidele või postidele.

Maja sisustusega või ilma Majas on neljateist ruutmeetri suurune elu- ja magamistuba, avatud köök ning tualettruum duši ja WCga. Klaasist esikülg annab avarusetunde. On vihmavee kogumise süsteem ja kanalisatsioon, päikesepatareide paigaldamise ja katusele ter-

rassi rajamise võimalus. Eriti sobib see looduskaunitesse kohtadesse, näiteks mere äärde. Saab vaateid nautida. Majas on elekterküte. Kõik seinad, põrand ja lagi on korralikult soojustatud.

Köögimööbli valmistas OÜ Unique. Laua ja selle sisse käivad pingid tegid Greencube’i töömehed ise. Osta saab ka tühja maja, näiteks sellise, kus köögisisustust pole.

Iga algus on raske. Ent algusajastki võivad läbi kumada tulevase edu võimalikud märgid.

Wood-Mizeri lintsaeraamid Olete oodatud presentatsioonile!

29. oktoobril kl 11–17 korraldab ettevõte Wood-Mizer farmeritele ja ettevõtjatele lintsaagide esitluse. Näidatakse, kuidas töötab väike farmersaeraam LT15 ja liikuv saeraam LT20 (ratastel, hüdraulika ja bensiinimootoriga).

Wood-Mizeri kampaania: Hüdraulikaga LT20, LT40 või LT70 seeria saeraami ostu korral on kingituseks lintsaagide teritus- ja räsamispink ning teritusketas CBN.

Kampaania kestab 30. novembrini.

ZEIGO SERVICE OÜ Tartumaa / müük, hooldus, varuosad tel 504 4964

Seminari toimumise koht: Art Doors OÜ, Särgla küla, Vara vald, Tartumaa Kontaktisik: Ingvar Tšižikov, tel 523 5155 Wood-Mizeri esindaja Eestis: SIA Oberts, Mārupītes gatve 9a, Mārupe, Mārupes novads, LV-2167 tel +371 6781 0666, faks +371 6781 0655, e-post birojs@oberts.lv, www.woodmizer.ee

Jl Hooldus OÜ Pärnumaa / hooldus tel 510 9120 www.komatsuforest.ee

Just Forest AMJ Jõgevamaa / hooldus tel 518 3620

E H I T U S 5

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

LEILI MIHKELSON

pakub selleks võimaluse SVEN ARBET

K O M M E N TA A R

Atraktiivne ja huviäratav projekt Kevadel, kui tippkokast Henri Beckmann oma ideed Greencube’i majast ASis Ober Haus Kinnisvara esitles, oli mõte minule kohe sümpaatne.

Ta on joonistanud neid maju üle viiekümne.

Väiksema variandi majast (kuni 20 ruutmeetrit) saab oma krundile kerge vaevaga ja ilma ehitusloata.

Mulle meeldib ka fakt, et Greencube’i meeskond on ideedele avatud, väga paindlik, ja mis peamine – nad on osavad majameistrid.

See omakorda annab kindluse juba vaimustust üles näidanud Skandinaavia turule piiluda, ning kes teab, kuhu need majad lõpuks välja jõuavad.

Igal juhul on julge algus tehtud. Oma tulevase Greencube’i majaga saab tutvuda aadressil greencube.ee või ober-haus.ee.

Näidismaja asub Tallinnas Paldiski mnt 63 maja sisehoovis.

ANVAR HIIEMÄE ASi Ober-Haus Kinnisvara turundusspetsialist

on läbinisti kodumaine, nii nagu ka toorainena kasutatav puit.

“Muidugi ei tea me praegu veel, kas äri hakkab minema või ei,” ütleb Bekmann. “Aga alust loota on. Lähtume järgmistest põhimõtetest: julge erineda, julge asi ette võtta ja ära teha, ära konuta nurgas ja ainult aruta.”

Momendil on tähtsaim ülesanne turunduse korraldamine. Võib toota mida tahes ja kui head tahes, ent kui seda ei suudeta maha müüa, on kõik muu mõttetu. Kiiresti reageerisid säärase uutmoodi maja turule ilmumisele Rootsi majamüüjad. Ole-

me valmis kohe ostma viis maja, ütlesid nad. Rootslasi ja soomlasi teavitas uudistootest nii sõnas kui pildis kinnisvarafirma Ober-Haus. Välis- ja kodumaalt tuli mitu tunnustavat meili, milles avaldati arvamust, et disainmaja on üks õige asi.

Rootsis soodne pinnas Tänavu 1. juulist ei nõuta Rootsis ehitusluba hoonetele põrandapinnaga kuni 25 m2. Uudis tuli Greencube’ile õigel ajal, ai-

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

tab tõsta toodangu populaarsust. Eestis on piirmäär 20 m2.

Rootslased panevad seesuguse väikemaja sageli oma elamu kõrvale aeda ning üürivad siis näiteks tudengitele. Kasu on kahepoolne – omanik saab tulu ja üürnik suhteliselt odava pinna.

Need majad peaksid sobima suvituslinnadesse nagu Pärnu või Haapsalu, mille korteriomanikud oma elamispinna suveks suvitajatele sageli välja üürivad ja suve ise kuuris või muus ebamugavuses veedavad. Talveks

saab majakesse näiteks mõne õppuri üüriliseks võtta.

Bekmann märgib, et sisuliselt tehakse käsitsitööd. EAS andis Greencube’ile 5000 eurot töövahendite soetamiseks, millele omalt poolt lisati 2000. Osteti käsitööriistu ja mõned väiksemad mehhanismid.

Praegu on Greencube’is viis töötajat. Niipea kui kassaseis lubab, suurendatakse nende arvu kümne-viieteistkümneni.

TÕNU TALVAR

Hetk avaürituselt. Rivis vasakult kolmas Toomas Lemming, kes kohaliku metsaomanikuna hoiab au sees ka piirkonna ajalugu.

Avati mälestuskivi isamaa kaitsjatele Tähistamaks 70 aasta möödumist Eesti sõjaväe viimasest organiseeritud vastupanust Mandri-Eestis 1944. aastal ja samuti vastupanuvõitluse päeva puhul avati 20. septembril Järvamaal Ambla vallas Mõisaaseme maaüksusel Kuulsuse kuusikus mälestuskivi isamaad kaitsnud eesti meestele.

Lisaks 2013. aastal Mõisaaseme metsa isamaaliselt mõtlevate inimeste poolt talgute korras rajatud elavale mälestusmärgile Kuulsuse kuusikule toonased võitlejad ka ajahambale vastupidavama mälestusmärgi – mälestuskivi.

Kohaliku maaomaniku Vellu Koidu annetatud kivi kujundas mälestusmärgiks kiviraidur Elvart Silvere. Mälestuskivi püstitamist toetasid Ambla

vallavalitsus, 1. jalaväebrigaadi tagavarapataljon, KL Maleva Roosna-Alliku kompanii, 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide ühendus, mootorratturid klubist Pikne MC jt.

Sümboolne oli, et mälestuskivi püstitamise ala oli piiratud 70 rahvuslipuga. Mälestuskiviga on püstitatud mälestusmärk nii nendele meestele, kes langesid siinsetes metsades, kui ka nendele, kes jäid teadmata kadunuks või langesid vangi. Üritusel sai tutvuda Kuulsuse kuusiku rajamise talguid ja mälestuskivi saamislugu kajastava fotonäitusega ning kuusiku istutamise ajal leitud ülemordoviitsiumi aegse Pirgu lademe kivististega.

TOOMAS LEMMING

Toodetud Eestis

Japa sobib neile,

MEIE TOOTEVALIKUS:

kes hindavad efektiivsust,

Palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit.

lihtsamat tööprotsessi

Haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

juhtimist, kergust

KOMPLEKTI HIND SISALDAB: Tõstuk Oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

ind Komplekti h

€ su 13 al4da3kä0ibem ak

Hind ei sis

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

Haagis Oniar 10T: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

6 M E T S A K A I T S E VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n ÜRO põllu- ja metsamajandusorganisatsiooni FAO avaldatud raporti järgi toodavad hooldatud istandused ehk puupõllud maailmas kolmandiku tööstuses kasutatavast puidust.

Puidu tootmine puupõllul on kasvanud eriti kiiresti Aasias ja Ladina-Ameerikas. Suurimad puupõldudel puidu tootjad olid 2012. aastal Brasiilia, USA, Hiina, India ja Tšiili. n Soome valitsus taotleb järgmise aasta eelarves säästva metsanduse toetamise rahastamiseks 51 miljonit eurot. Metsahooldustööde asemel toetab valitsus rohkem biomajanduse edendamist.

Käesoleval aastal oli riiklikke toetusi metsatööde tegemiseks 59 mln eurot. Eelmisel aastal oli säästva metsanduse toetamise raha 64 mln eurot. n Stora Enso ehitab USAsse Louisiana osariiki katsetehast.

32 mln eurose investeeringuga püütakse välja töötada tehnoloogia, mille abil saaks eraldada tsellubiomassi, näiteks puidust või viljajäätmetest, puhastatud suhkrutoorainest. Eesmärk on, et tulevikus võiks seda tehnoloogiat rakendada kusagil Stora Enso tselluloositehases. n Aastatel 2000–2013 rahvusvaheliste keskkonnakaitseorganisatsioonide tehtud uurimuste tulemusel selgus, et selle ajaga on maailmas hävinud 104 mln ha metsa.

Ligemale kolm korda suurem kui Soome riigi pindala on umbes 8% kogu maailma metsade pindalast. Pea pool metsakaost jääb põhja okasmetsavööndisse Kanadas, Venemaal ja Alaskal. Kõige rohkem on selle aja jooksul maailmas metsa hävinud metsateede ehitamisega, metsatulekahjudega ja põllumaaks raadamisel. n Hiljaaegu toimunud rahvusvahelise operatsiooni käigus arestiti enam kui 15 mln euro väärtuses ebaseaduslikult raiutud puitu. Ametnikud võtsid ära 15 000 m3 puitu, kaks laeva ja raietehnikat.

Operatsioon Amazonas oli maailma tolliorganisatsiooni WCO ja Interpoli esimene ühisprojekt metsandusliku kuritegevuse vastu. Osalesid ka Peruu, Brasiilia ja muude maade ametnikud. Peruu ametnike hinnangul on umbes pooled riigis tehtavad raied ebaseaduslikud.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus, Metsälehti

Kermik OÜ OSTAB metsakinnistuid ja põllumaad kasvava metsa raieõigust 504 4590 kermik@kermik.ee www.kermik.ee

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

Ulukeid aitab tõrjuda jaht, peletab metsa õigeaegne INGMAR MUUSIKUS

Nii mõnigi metsaomanik muutub siis, kui pärast lageraiet tuleb hakata metsa ka ise panustama, morniks, ning nimetab ulukite rünnakute tõrjumist võitluseks tuuleveskitega, mille tõttu metsa taastamise kasutegur küsitavaks muutub.

Hüva rohtu kitsede, hirvede ja põtrade tõrjumiseks pole veel keegi suutnud välja mõelda.

Küll proovitakse nii ja naa, aga päris puutumata ei jää noor mets kellelgi.

Ulukite arvukus liialt kõrge MTÜ Minu Mets juhataja ja metsakonsultant Ülle Läll ütleb, et tegelikult tuleb puukesi kaitsma hakata juba istutusjärgsel aastal, et neist üldse noorendik saaks.

“Noorte, metsa viidud ja kasvama hakanud seemikute või istikute peale on maiad kitsed, kes näpistavad ära nii ladva kui ka külgvõrsed,” räägib ta.

Metsakultuuri kaitseks võib kasutada peletus- ja kaitsevahendeid nagu Planskydd, Cervacol, Trico. “Loomulikult oleks parim, kui loomade arvukust piiratakse selliselt, et puud saaksid kasvada,” ütleb Läll, tõdedes, et praegu see veel nii pole. Aedade rajamine on ehk võimalikest kaitsemeetmetest küll tulemuslikem, kuid ka kallis ja töömahukas.

Läll lisab, et taimede pritsimise korral tuleb arvestada ilmaga ning peletusvahendeid vihmase perioodi järel uuendada. Pritsida aga tuleb kuiva ilmaga. Lisaks võib metsakultuuris ning väiksemates noorendikes kasutada tüvekaitsmeid, kuid Läll rõhutab, et aladel, kus on palju si-

Põdral on lihtne täies kasvujõus kuusetüvi koorest puhtaks tõmmata. Ja ega suurt muu aitagi, kui ulukite arvukuse vähendamine.

pelgaid, võib neist kahju tekkida, kuna sipelgad armastavad tüvekaitsmetesse pesa teha.

Näljas looma ei peleta miski “Vanemates männikultuurides, aga ka lehtpuunoorendikes on kahjustaja põder, kes kärbib oksi pahatihti nii, et taim muutub kasvujõuetuks köndiks,” räägib Läll. “Lehtpuunoorendikes murravad nad puid, mille tõttu tüvi muutub kõveraks. Haavanoorendikes ja latiealistes kuusikutes kipuvad ulukid tüvesid koorima, eriti pärast hooldusraiet, kui ruumi liikumiseks rohkem.”

Haab on haiguste suhtes väga vastuvõtlik ning põdrakahjustu-

sega haavanoorendikust üldjuhul enam asja ei saa. Kuusenoorendikus aga tekib põdra toimetamise tagajärjel juurepess, kuna kahjustatud koht on hea pinnas seeneeostele.

“Tuleb tõdeda, et ükski peletusvahend ei aita, kui loomi on liiga palju ja neil süüa on vaja,” märgib Ülle Läll.

Tülikas kahjur on ka hiir, kes lume all koort närib. “Hiire vas-

tu aitab, kui sügisel rohi ümber puukeste maha tallata, abi on ka tüvekaitsmetest,” soovitab ta.

Kraavitatud alade suurim kahjustaja ja metsaomaniku suurim vaenlane on kobras, kes tammidega võib kiiresti hukka saata hektarite kaupa metsa.

“Kopra üleujutuse tõttu hävib kogu mets, sõltumata puuliigist,” ütleb Läll. “Et kahjustusi

Tuleb tõdeda, et ükski peletusvahend ei aita, kui loomi on liiga palju ja neil on süüa vaja. Ülle Läll

vältida, tuleb koprad kuivendussüsteemist välja püüda.”

Lisaks tuleb koprakahjustuse piirkonnas kraavikaldad võsast puhtad hoida, et loomadel oleks vähem toitu ja ehitusmaterjali.

“See ei tõrju neid küll oluliselt, kuid annab parema võimaluse küttimiseks,” kinnitab ta.

Haigus käib ka puid mööda Peale ulukite kahjustavad noorendikke seenhaigused. Nii kahjustab võrsevähk enamasti küll taimlaid, kuid ka vanemaid puid. Haigus kahjustab nii kuuske kui mändi ning selle tõrjeks on puude väljaraie, ideaalne oleks need puud põletada.

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

küttepuid.

Ostame

NÕUDED: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

JÄTKUVALT OSTAME: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

PAKKUMISED SAATA: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

OÜ Pajaka Puit Varbola küla, Märjamaa vald, Raplamaa tel.: 502 4895 www.pajakapuit.ee

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

M E T S A K A I T S E 7

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

, kahjureid hooldamine S TAT I S T I K A

Kopraid tabatakse üha vähem Ulukite küttimine kolmel viimasel jahihooajal 2011/2012 Põder Metskits Punahirv Kobras

4730 1211 693 6210

2012/2013

2013/2014

5126 1548 829 5700

6532 2884 1047 5572

Allikas: Keskkonnaagentuur

Männinoorendike seenhaigus on männi-pigirooste. Sel juhul saab metsaomanik haiguse levikut piirata, kui raiub männikust välja haava. Nimelt on haab männi-pigirooste vaheperemees. Mändi võib kahjustada ka koorepõletik.

Kõige levinum ja ohtlikum haigus on juurepess (juure- ja tüvemädanik). “Juurepess kahjustab ka lehtpuid, kõige sagedamini esineb siiski kuusel ja männil,” selgitab ta.

Juurepessu leviku vältimiseks tuleb püüda vähemalt hooldusraieid teha talveperioodil, kuna juurepessu eosed levivad ainult plusskraadide juures.

Kui on vaja soojaperioodil siiski metsa minna, võiks kände töödelda bioregulaatoritega.

Juuremädaniku tekitaja on külmaseen, mis kahjustab igas vanuses metsapuid. Kahjuks tema tõrjet ei tunta ja levikut piirata saab haigete puude väljaraiumisega. Haavikuid kahjustab väga kiiresti leviv haavataelik, nakatades puid koorevigastuste, näiteks tüvel oleva põdrakahjustuse ja oksakohtade kaudu.

Haiged puud metsast välja Putukkahjuritest kahjustab männinoorendikke tähnikpihklane, asustades juba nõrgenenud männikuid. Lälli sõnul pole ta õnneks väga levinud. Oluline on aga männivaksiku kahjustus, mille puhul okkad hävita-

takse, selle tagajärjel puud nõrgenevad ja võivad tüvekahjurite rüüste tagajärjel hukkuda.

Veel kahjustavad noori männikuid männivaablased, kuusikuid aga kuusevaablased. Lehtpuid kahjustavad külmavaksikud, süües puud suvel raagu, mille tagajärjel puude kasv väheneb ja nad nõrgenevad.

Kahjustatud vanemaid kuusenoorendikke võivad massilise leviku korral ohustada ka üraskid.

“Kõige otstarbekam on haigete puude väljaraie metsast, kuid et naabruses võib samuti olla üraskikoldeid, tasub üles panna üraskipüünised,” soovitab Ülle Läll. Üraskipüüniseid saab osta ise või metsaühistust rentida.

“Metsas tuleks olla tähelepanelik ja puukestel sagedamini külas käia ning neid lähemalt uurida,” soovitab ta.

OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntson leiab, et ennekõiKOPR AD

Suurim vaenlane n 3162 kopra pesakonda oli Eestis 2013. aasta loenduse põhjal, kõige rohkem registreeriti kopraperesid Tartumaal (379) ja kõige vähem Hiiumaal (5). Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond märgib loenduse seletuskirjas, et võimalik loenduse viga võib kõikuda keskmiselt 13% piires.

Metsaharvenduse OÜ

Hea metsaomanik!

Ostame:

O S TA M E : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

PA K U M E : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

K O M M E N TA A R

EESTI

AAVO KANNIKE

ME T SA K A JA

OÜ Metsatervendus juhatuse liige ja metsaülem

Metsas tuleks olla tähelepanelik ja puukestel sagedamini külas käia ning neid lähemalt uurida. Ülle Läll

ke tuleb metsas õigel ajal raiet teha, nii et üraskite arv liiga suureks ei läheks.

Hooldus parim ennetustöö “Kui see juba juhtunud, siis on raske midagi ära teha,” tõdeb ta. “Kahjurid on metsade ebarahuldava majandamise tagajärg.

Kui surnud või tormi murtud puid õigel ajal ära ei raiuta, hakkavad kahjurid kiirelt levima.”

Ta märgib, et tõrjemeetodid on olemas, aga tagajärgedega võitlemine on keerukas ning nõuab tublisti aega ja raha.

Ulukitest rääkides paneb Põntson omanikele südamele, et nad teavitaks probleemist kirjalikult keskkonnaametit.

“Suulisest paraku kasu ei ole,” ütleb ta, märkides, et kõige suuremad kahjutekitajad on põder, kits, kobras ja ka hirv. “Hirv teeb kahju rohkem kui põder,” kinnitab Põntson. “Eriti suur on hirvekahjustuste hulk LääneEestis ja saartel.”

Ennetamiseks soovitab Põntson pritsida puid enne sügiskülmade tulekut Trico-nimelise vahendiga. “Aga seda läheb saja euro eest hektarile,” selgitab ta. “Seega päris kallis lõbu.”

Kopra tõrjeks soovitab ta leida jahimehi, kuna paisude lõhkumine pole lahendus. “Kahekolme päevaga paneb kobras paisu uuesti üles,” ütleb ta.

KETLIN RAUK

Tuleb tõdeda, et kõik orgaanilisest materjalist organismid ja eluvormid siin maamunal on ühtlasi kellelegi toiduks, kas elusalt või surnult – jäävalt ei ladestu miski.

Metsakasvatajal ongi, nagu põllumehel, vaja oma hoolealuseid majandades targu arvestada suure hulga “manulistega“, kes sugugi ei taha arvestada tema eesmärgiga saada võimalikult suur ja kvaliteetne saak. Nii on aegade jooksul põlvkondade ja iga kasvataja enda kogemuste varal kujunenud otsused, millist puuliiki eelkõige kusagil püüda majandada ja kuidas. Minu tähelepanekud ja arusaamad on kogunenud põhiliselt Põhja- ja Kesk-Eesti metsades toimetades. Leian, et kõige õigem on neis piirkondades üldiselt teha panus kuusekultuuridele.

Ligi paarkümmend aastat tagasi lootsin ulukiterohkust teades kasvatada hoopis arukaske, kuid paari aastaga oli kainestav kogemus käes. Rohurikastel aladel nakatavad tirdid kaskede tüvekeste koorde munedes taimed kudedes leviva seenhaigusega, mis kahjustab neid tugevasti. Head tõrjevõimalust pole. Lume all tegutsevate hiirte massilise koorimise vastu saab kasutada spetsiaalseid plasttorukesi, kuid see tegevus on töömahukas ja kulukas.

Toona küll valmistasin joogipudeli ribadest ise torud, mis tüvede jämenedes end lahti kerisid, kuid niisugune mässamine on võimalik vaid hobimetsanduses. Kased on ka sõraliste otsitud lemmiktoit, aga repellentide kasutamine arutult keeruline ja vähemõjuv. Aitaks aia ehitamine, kuid kase kasvatamine pole nõnda tulus, et seda kannataks teha. Nii tuleb loota, et kuusenoorendikku tekib paarikümne aasta jooksul ise natuke looduslikku kaske sekka. See on puistu tervisele vajalik.

Männikultuure on kalleid piirdeaedu rajamata lootust välja kasvatada ilmselt vaid suurte metsamassiivide sees suure hulga selle liigi noorendike rajamise ja põtrade-metskitsede tõsise ohjeldamise korral. Servaalad on metskitsede lemmikelupaigaks ja seal ei toimi peletavalt ka koduõue vahetu lähedus. Väikesi taimi kahjustavad esimestel aastatel ka männikärsakad, kuid nende vastu on lubatud pritsida lahustega, näiteks Actara 25 WG. Eelnimetatud männikärsakad on peamiselt liivasematel aladel sagedased suure hävingu tekitajad. Nende vastu mõjub eriti hästi taimede töötlemine enne istutust Actaraga. Elu näitab, et siin on avamaaistikutel potiseemikute ees suur eelis – nad võivad olla lõpuks üsna näritud ja kärnas koorega, kuid jäävad valdavalt ellu, aga peenikese potitaime tüveke tehakse mõne ampsuga paljaks ja mahlade vool juurtest on katkenud.

Mõneaastase rütmiga esineb väikestel kuusetaimedel suve lõpus ja sügisel massilist juureüraski kahjustust, mis viib paljude taimede hukkumiseni. Üraskid närivad juurtelt koore, liikudes ise pinnases allapoole, talvituma. Aitaks jälle süsteemsed tõrjeained.

Kõige enam on kuuse kasvatamisel kaotusi ning mahukat lisatööd siiski metskitsede ja põtrade kahjustuste tõttu. Nende arvukuse talutavale tasemele saamine on aastakümneid olnud paljude piirkondade metsamajanduse murekoht. Igasugused katsed mõistliku hinnaga peletusvahendeid kasutada pole andnud vajalikku kaitset, kui neid loomi on suurel hulgal.

Minu kogemused kinnitavad, et kuusekultuure ja -noorendikke tuleb kindlasti eesmärgikindlalt hooldada ja võsa maha võtta. Kui kitsi on palju, köndistatakse pehmete varjuokastega kuusetaimi pea 100%, ja igal aastal. Päikest saavad taimed on ise tugevad ja tugev okastik mitte nii ahvatlev.

Miskipärast süüakse kuusevõrseid ootamatult palju märtsikuus, kui just paistab, et “oleme pääsenud“. Aga võtmekoht on ikkagi loomade arvukus, ja seda võtit peaksid metsaomanikud liigutama koos jahiühingutega, kellel on suurulukite ressursi kasutamise õigus.

Metsa majandada tahtva peremehe kõige halvem otsus on keelata oma metsas jahipidamine.

n Tallinna Keskkonnaamet vaidlustas kohtus metsateatise, millega lubatakse Tallinnas Kloostrimetsas kinnistul Randvere tee 82a teostada lageraie.

Tegu on Pirita jõeoru maastikukaitseala piiril asuva enam kui nelja hektari suuruse metsaalaga. Kinnistule koostatakse praegu detailplaneeringut ning käimas on keskkonnamõju strateegiline hindamine. n Septembrikuu keskel viibisid Eestis visiidil Gruusia looduskaitseagentuuri juhtivtöötajad. Visiit toimus arengukoostööprojekti käigus ning selle eesmärk oli Gruusiale tutvustada Eesti kaitsealade administreerimise korraldust.

Visiidi jooksul külastati Lahemaa rahvusparki ja PõhjaKõrvemaa looduskaitseala ning osaleti Eesti kaitsealade administreerimist ja majandamist tutvustaval seminaril. n Sel sügisel sai toetust taotleda metsa majandusliku väärtuse parandamiseks (meede 1.5.1) ning tulekahju ennetamiseks ja tulekahju või tormi pärast hukkunud metsa taastamiseks (meede 1.5.3).

Meetmesse 1.5.1 esitati 772 taotlust summas 1,6 miljonit eurot. Tulekahju või tormi tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks esitati 22 taotlust summas 177 000 eurot. Tegu on Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 toetustega.

Toetuse summast 75% rahastatakse maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist ja 25% Eesti riigi eelarvest. n Põvvatu-Luunja kergliiklustee ehitusele ette jäävate paplite maharaiumine Luunja vallavalitsuse kirjaliku otsuseta ei ole eksimus.

“Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib looduskaitseseaduse kohaselt raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel,“ selgitas siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaur Kaasik-Aaslav. “Loa andmise tingimused ja korra kehtestab omavalitsus. Kui keegi kahtlustab, et vald pole puude raiumisel käitunud õiguspäraselt, on maavanemal õigus teostada haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle.“ Allikas: Erametsakeskus, Eesti Metsaselts, Postimees online, bioneer.ee

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

EESTI METSAFOND

O S TA M E : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

Ostame metsamaid!

Ka siht- ja piiranguvööndis.

5608 7234 info@eestimetsafond.ee

 8  P U I D U T Ö Ö S T U S  

 METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014 

Haava puitmassil on ßleilmne Kundasse haavapuitmassi tehase rajanud Estonian Celli tuumikinvestorid pidid Eesti riigis pettuma – äriplaan läks vett vedama, sest mþne aastaga kahekordistunud energiakulud rÜÜvisid loodetud kasumi.

Nþnda kßßnibki ettevþtte kumulatiivne kahjum praeguseks 22 miljoni euroni.

Aastaga kahjumist välja Estonian Celli juhatuse liige ja finantsjuht Siiri Lahe on seda meelt, et paari nädala eest käiku antud, 11 miljonit eurot maksma läinud tehase enda reoveest biogaasi tootma hakkav jaam vþimaldab vähendada sisseostetava maagaasi hulka sedavþrd, et järgmise aasta lþpuks tootmine kasumlikuks pÜÜrduks.

Biogaasijaama rajamiseks kulunud summa on lþviosa Estonian Celli omanikfirma Heinzel Holdingu poolsest 17 miljoni euro suurusest aktsiakapitali suurendamisest aastatel 2012– 2013. See panustati ettevþtte arendamisse pärast seda, kui senised kaks tuumikinvestorit Heinzeli kþrval – EBRD ja Norra päritolu Larvik Cell – Estonian Celli äriplaani täitmisvþimalused lootusetuks hindasid ning loobusid Eestis puidumassi tootmisega äri ajamisest.

Esmalt uuendati tehase tootmismahtu oluliselt piiravat pudelikaela – valmis puidumassi pressimise ja pakendamise seade. Uus press vþimaldab nßßd kergitada tootmismahtu 10%, mis viib selle kuni 165 000 tonnini aastas. Kusjuures Siiri Lahe sþnul oleks nþudlus Esto-

nian Cellis toodetud puitmassile 200 000 tonni aastas.

Kahjumlikul majandamisel on konkreetne pþhjus – alates 2008. aastast ßha suurenevad energiahinnad ja -maksud.

Energiakulud Ăźha tĂľusevad Nimelt on Estonian Cell 210 MWh-ga aastas Eesti suurim elektritarbija ja 15 miljoni kuupmeetriga aastas ka Ăźks suurimaid gaasitarbijaid. See on seletatav tehase tehnoloogia energiamahukusega. NĂľnda kulub näiteks kaks kolmandikku maagaasist puitmassi kuivatite pĂľletites. “Oli ennustatav, et energiahinnad tĂľusevad, aga investorid ei osanud ette näha niivĂľrd suurt ja kiiret energiatarbimisele lisatavate maksude kasvu, et nßßdseks maksame energia suurtarbijana aastas 4–6 miljonit eurot rohkem kui Soomes, Rootsis vĂľi Austrias puitu tÜÜt-

levad ettevĂľtted,â€? selgitab Lahe. “Tehase kulutused elektri tarbimisele on tegevusaja jooksul suurenenud kaks ja pool korda.

Näeme probleemi selles, et Eestis ei kohaldata väga suure energiatarbimisega ettevþtetele diferentseeritud energiatariife.�

Kusjuures tĂľusnud pole mitte niivĂľrd Venemaalt ostetava maagaasi hind, vaid riigisiseselt kehtestatavad tariifid ja maksud. Nii ongi Estonian Cell olukorras, kus elektri eest tuleb maksta 69% vĂľrra rohkem kui Rootsis, 57% vĂľrra rohkem kui Saksamaal ja 33% vĂľrra rohkem kui Austrias asuv analoogse energiatarbimisega ettevĂľte.

Aastas kulub 20 miljonit eurot ainuĂźksi energiakulude katteks.

Investeering Eestist mÜÜda Tehase rajamise ajal 2006. aastal tundus loogiline, et tulevikus peaks selle kþrval asuma ka oma

Siiri Lahe loodab Estonian Celli tootmisprotsessi efektiivsuse paranemise toel ettevþtte juba järgmisel aastal kahjumist välja tuua.

Emeksen OĂœ

TEOSTAME:

-- metsa ßlestÜÜtamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

Säästlik tehnoloogia PaberitÜÜstuse tooraine – puidumassi – valmistamiseks säärane haavapuit sobib, aastas 440 000 tihumeetrit tooraineks tarvitav tehas annab seega olulise panuse nii kodumaa metsaomanike sissetulekute tasakaalustamisele kui rahalist käivet kogu riigi majandusele.

Kþige selle juures on haavapuidumassi tootmise Ükoloogiline jalajälg, vaatamata sisendina kasutatavale suurele energiakogusele, suhteliselt väike – tegu on puidu mehaanilise purustamisega. Tehasesse tulevad haavapalgid kooritakse, hakitakse ja konveieriga suunatakse tehasesse, kus hakkpuit immutatakse veega ning see läbib järjepanu kaks kruviveskit, mis selle vajaliku fraktsioonini peenestavad. Just see muudabki kogu protsessi energiamahukaks.

Aastas tarbib Estonian Cell 2,4 miljonit m3 vett, mis vþetakse Kunda jþest, see moodustab ßhe protsendi jþe veevoolu hulgast. Varem puhastati reovesi aeroobse protsessi käigus kemikaalide abil, nßßd hoolitsevad selle eest anaeroobselt mikroorganismid. Saadava biogaasi metaanisisaldus on kþr-

Jþgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kßttepuitu ja vþsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Pþlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232

www.metsaforest.ee

¡ Kasvava metsa ja raieþiguse ost ¡ Metsakinnistute ost ¡ Metsamaterjali ost ¡ Kasvava vþsa ost ¡ Metsamaterjali transport ¡ Raieteenus ¡ Teeäärte ja maaparandussßsteemide puhastamine vþsast

Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 VĂľrumaa 5342 4232

MIS ON MIS

AS Estonian Cell n Asutatud 2006. n Alginvesteering 153 miljonit eurot, lisaks 6 miljonit eurot väikeinvesteeringuid aastatel 2006–2012 ja 17 miljonit eurot aastatel 2012–2013. n Toodang: haava puitmass (Aspen BCTMP – Bleached Chemi Thermo Mechanical Pulp). n Haava puitmassi kasutatakse peamiselt trßkipaberi, kartongi, papi, majapidamispaberi (nn pehmepaber) ja kriitpaberi tootmiseks. n Tehase projekteeritud vþimsus 140 000, tootmismahu eesmärk 165 000 tonni haavapuidumassi aastas. n Toodang läheb 100% ekspordiks, turud jagunevad: 25% Aasia, 75% Euroopa. n Tooraineks kulub 440 000 tm puitu, mis moodustab umbes 5% kogu Eesti aastasest raiemahust. n TÜÜtajaid 85. n Kogu Heinzel Grupi käive 2013. aastal 1,3 miljardit eurot, Estonian Celli osa selles 65 miljonit eurot. n www.estoniancell.ee.

Allikas: Estonian Cell, Heinzel Holding, Metsaleht

ge – 75%. Vþrdluseks, maagaasil on see 97–98%; biomassist, näiteks sþnnikust toodetud biogaasil aga alla 70%.

Puitmassi pleegitamiseks kasutatakse kßll ka kemikaale, peroksiide, ent nende puhul on tegu väikese keskkonnariskiga looduses laguneva ainega.

Ostame metsakinnistuid

Ida-Virumaa 557 9936

tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

-- kasvava metsa raieĂľigust -- metsakinnistuid

alla mädanema, paremal juhul saeti kßttepuuks. Muide – puitmassi mßßgi- ja ekspordiväärtus on viis korda kþrgem tÜÜtlemata ßmarpuidu mßßgiväärtusest.

Praeguseks tuleb puitmassitehasesse tarnitavast toorainest juba rohkem kui pool erametsadest. Lepingulised tarnijad ongi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja erasektorist puitu varuv NorEstWood. Väike kogus toorainet tuuakse vajadusel ka Lätist ja Venemaalt.

Harjumaa 514 8238

• ostab raieþigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti

OSTAME:

paberitehas, mis vþimaldaks haavapuitu kohapeal veelgi väärindada. Nii on Heinzel Grupil kaks säärast tootmiskompleksi tÜÜtamas Austrias. Kogu kirjeldatud Eesti maksusßsteemi ebastabiilsuse tþttu investeeringust Eestisse loobuti ning 115 miljonit eurot maksma läinud uus paberitehas rajati hoopis Austriasse. Kþrged energiahinnad määravad toote omahinna rahvusvahelises konkurentsis, mis eksportivale puitmassitootjale on elulise tähtsusega.

Kogu tegevusaja jooksul on Estonian Cellis tegeldud tehase algse seadistuse energiasäästlikumaks muutmisega. Näiteks algul paigaldati palgi eelpurustite käitamiseks kaks Eesti suurimat elektrimootorit, kummalgi vþimsust 17 MW. Kuigi neid koormati alaliselt vaid 13–15 MW ulatuses, kujunes mootorite energiatarve siiski ßle jþu käivaks, mistþttu ßks neist seisati ja asendati 3MW mootoriga, makstes sel moel kßll mþningast lþivu toodangu kvaliteedi arvelt, kuid saavutades säästu energiakuludelt.

Estonian Cell on puitu toorainena tarbiva ettevþttena oluline väljund Eesti metsaomanikele, andes neile stabiilse tarnekanali ja kindla sissetuleku. Haavapuit liigitatakse majanduslikust aspektist väheväärtuslike puiduliikide hulka, seda peamiselt kahel pþhjusel: haavad ei kasva ßldjuhul eraldi puistutena, need tuleb raiete ajal pþhipuidust eraldi välja sortida. Teiseks on haab oma pehme puidu tþttu aldis mädanikule, keeruline on leida ßle 40aastast haavapuud, mis mädanikust täiesti puutumatu. Nendel pþhjustel jäetigi haavad metsa ßlestÜÜtamise käigus valdavalt metsa

Kontakt: E-mail:

51 55 575, 51 74 060 rtforestou@gmail.com www.rtforest.ee

OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

OSTAME

metsakinnistuid, raieĂľigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

P U I D U T Ö Ö S T U S 9

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

turg

SVEN ARBET

Estonian Celli tehasejuht Lauri Raid selgitab, et paberitööstuse tooraine valmistamiseks kasutatakse maailmas põhiliselt kaht tehnoloogilist meetodit. Üks on vana ja traditsiooniline keemiline sulfaatide ja väävliga keetmise meetod, mis oli kasutuses ka kunagises Tallinna tselluloosikombinaadis.

Teine siis Estonian Cellis kasutuses olev puidu mehaanilise töötlemise tehnoloogia. Esimene on äärmiselt keskkonda koormav – Tallinna tselluloositööstus kasutas näiteks kolmandiku pealinna tarbitavast veest.

“Meie aastatoodangust saab paberitööstus valmistada 80 000 tonni paberit, seega oleme suhteliselt väike tehas,” iseloomustab Raid.

Tselluloositööstuse toorainet, haavapuidumassi tootev AS Estonian Cell käivitas tootmise käigus tekkiva reovee töötlemise ja biogaasi tootmise kompleksi, mis suurim omataoline Eestis.

Üle ilma nõutud toodang Haavapuitmass on paberitööstuses hinnatud tooraine oma väikese läbipaistvuse tõttu – sellest valmistatud paber n-ö ei kuma läbi. Lisaks on sel hea veeärastusvõime, kõrge valgesus. Samas see kolletub suhteliselt kiiresti, mistõttu ei sobi kuigi hästi arhiveerimispaberiks.

Lõpptoodang on imepeened haavapuiduhelbed, mis pressitakse 230 kg kaaluvatesse pakkidesse. Tunnitoodang on üle 20 tonni, mis on piltlikult üks rekatäis, ööpäevas vurab Estonian Celli tehase väravast seega välja veerandsada autokoormat puitmassi. Osa sellest veetakse sihtpunkti trümmilaevadega Kundast, osa konteineritega Muuga sadamast ja osa ka autodega.

Ettevõtte tööviljakus on Eesti üks kõrgemaid – 800 000 eurot töötaja kohta aastas.

AIN ALVELA

Biogaas vähendab sõltuvust Venemaa gaasimonopolist

Kaks sinist energianeelajat, Estonian Celli puidupurusteid käitavad 17 MW võimsusega elektrimootorid, millest üks on kulude vähendamise huvides seisma pandud.

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

Vastavatud, 11 miljonit eurot maksma läinud biogaasi tootmise üksus lööb teisigi rekordeid – reoveest biogaasi saamise süda, biomassi kääritusreaktor on suurima mahuga kääriti Euroopas. Estonian Cell tõuseb tootmiskompleksi käivitamise järel Eestimaa suurimaks biogaasi tootjaks. Ja kuna kogu gaasitoodang kasutatakse oma tehase tarbeks, muutub ettevõte ka siitkandi suurimaks biogaasi tarbijaks.

Estonian Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe selgitas, et uus biogaasi tootmise üksus võimaldab ettevõttel asendada aastas üle viie miljoni kuupmeetri sisseostetavast maagaasist omatoodetud biogaasiga. Toodetava biogaasi energeetiline väärtus on enam kui 50 GWh aastas.

Investeering on lõviosa 17 miljonist eurost, mille Estonian Celli Austria omanikfirma Heinzel Holding eraldas ettevõtte aktsiakapitali suurendamiseks aastatel 2012– 2013, kui oli selgeks saanud, et algset äriplaani haavapuitmassi tehasel stabiilselt kerkivate energiahindade tõttu täita ei õnnestu.

“Investeering vähendab sisseostetavale maagaasile seni tehtud kulusid vähemalt kol-

mandiku võrra ja on oluline alates 2006. aastast 22 miljonit eurot kumulatiivset kahjumit kogunud ettevõtte majandusliku käekäigu parandamisel,” selgitas Lahe. “Rahapaigutusel on ka tähtis keskkonnamõju, vähendades veelgi tehase ökoloogilist jalajälge.”

Ettevõtte juhatuse liige Lauri Raid on seda meelt, et puitmassitehase tehnoloogia oli juba varemgi keskkonnasõbralik, kuna puidu töötlemine toimub mehaaniliselt, olles seega väävli- ja kloorivaba.

Muide, konkursi “European Business Awards 2014” korraldajad valisid Estonian Celli esindama Eestit Euroopa ettevõtluskonkursil keskkonna ja vastutustundliku ettevõtte kategoorias. Samuti osaleb Estonian Cell ühe kandidaadina aasta parima välisinvestori konkursil.

Uus biogaasi tootmise kompleks on varustatud tipptehnoloogiaga, reaktori maht on 4300 m3, anaeroobne puhastusprotsess koos biogaasi tootmisega kestab keskmiselt 11 tundi.

Firma keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Luzkov selgitas, et reovesi puhastatakse kõigepealt mehaaniliselt, vajadusel neutraliseeritakse jääkperoksiid ja eemaldatakse keemilised peenkiud. Seejärel lagundavad mikroorganismid reaktoris orgaanilise aine metaaniks ja süsihappegaasiks.

Estonian Cell lõpetas 2013. aasta kolme miljoni suuruse kahjumiga 65 miljoni euro suuruse käibe juures.

AIN ALVELA

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus alates 2 m)

Ühe- ja kahetalalised metsaveohaagised Kandevõime 7–13 t Palgitõstukid 4,1–8,35 m

Vaata lähemalt: www.bmf.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304 OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 Kudjape 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜ Saaremaa Saunad, küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜSaaremaa Saaremaa Saunad, Kudjape küla,Kaarma Kaarma vald, vald, Saare Saare mk www.saaremaasaunad.ee Mob: Saunad, +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜ Kudjape küla, mk 93851, 93851, www.saaremaasaunad.ee OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob:+372 +372 510 7095,saunad@saaremaasaunad.ee, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee Mob: 510 7095, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee www.saaremaasaunad.ee www.saaremaasaunad.ee

e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732

10 L O O D U S H A R I D U S

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

Puuajastu puupärimustes HENDRIK RELVE

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

KAGU ERAMETSA KESKUS OSTAB

•OKASPUUPALKI hinnaga kuni 78 €/tm •KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm •METSAMAAD kuni 15 000 €/ha •PÕLLUMAAD JA RAIUTUD METSAMAAD •METSAMAJANDUSKAVADE KOOSTAMINE Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee Kagu Erametsa Keskus OÜ, Pikk 21, Võru erametsad.ee

KAGU ERAMETSA KESKUS OSTAB

•OKASPUUPALKI hinnaga kuni 78 €/tm •KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm •METSAMAAD kuni 15 000 €/ha •PÕLLUMAAD JA RAIUTUD METSAMAAD KOOSTAMINE •METSAMAJANDUSKAVADE Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee Kagu info@metsagrupp.ee Erametsa Keskus OÜ, Pikk 21, Võru erametsad.ee

Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

Enn Kraas, Raplamaal Russalus elav puutöömeister omavalmistatud kaksiklusikaga.

Eriline lusikas on mõeldud pulmakingiks, peigmees ja pruut peavad sellega pulmapeo ajal üheskoos sööma.

Puuajastuks on mitmed etnoloogid kutsunud aega, kus puu oli meie rahvale esmaseks tarbematerjaliks.

Seda ajastut visandab meie rahva eluolu teenekas uurija Gustav Ränk 1949. aastal ilmunud raamatus “Vana eesti rahvas ja kultuur” selliselt: “Vana talupoeglik puukultuur oli pannud end ülekaalukalt maksma kogu majapidamises. Kõik see, mis vähegi kõlbas teha puust, tehti sellest ainest. Puust olid lauanõud, kausid, lusikad ehk koostad, kuid igasugu muudki majapidamisriistad.”

Aga puust olid ka toobrid, pütid, tünnid, astjad, kirnud ja muud anumad. Samuti hulk tööriistu, mööbel, veovahendid, hooned, tihe aedadevõrk ümber hoonete ja tarbe-

likast – seitsmest või isegi ühekUsun, etKAGU suutsime ERAMETSA KESKUS OSTAB rahvana seitse sajandit sast. Meie pühapaikade läheduOKASPUUPALKI hinnaga kunisaun, 78 €/tm ses oli ikka kus käidi pukestnud•orjapõlve üle hastumas enne talituse algust.

KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm • elada suuresti tänu kuni Samas ka läte, kust võeti vett.

METSAMAAD 15 000oli €/ha • meie vaimukultuurile Püha sauna köeti valitud puudePÕLLUMAAD JA RAIUTUD METSAMAAD • ga, mis võisid olla eri liikidest. ning selle toimimisele METSAMAJANDUSKAVADE KOOSTAMINE • Eriti hea saun köeti kooreta halmeie saunatavades.

Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee

gudega. Ka saunaviha tegemisel Kagu Keskus OÜ, 21,meil Võrukason kasutatud peaPikk kõiki Laupäeva lõunaks lõppes töö-Erametsa erametsad.ee nädal, siit ka päeva nimetus vavate puude lehtedega oksi, li“poolpäev”. Siis algas maailma saks kadakat ja nõgeseid. uueks loomine saunaskäigu Saun oli iga talu pühapaiKAGU ERAMETSA OSTAB ja vihtlemisega.

Mida suurem gaks,KESKUS mis oli tuntud ja tundmavaev, pinge või haigus, seda hinnaga tu maa piiril, kus lõppes kokuni seal, 78 €/tm •OKASPUUPALKI võimsam saun tuli kütta. METSAdune ja algas mets. Saukuni õueala 45 €/tm •KASVAVAT Kui tavaliselt võeti saunavenas algas elu, •METSAMAAD kuni 15 000 €/ha sest last sünnitasi tiigist, jõest, järvest või kae- ma mindi sauna. Saunas ka lõpJA RAIUTUD METSAMAAD •PÕLLUMAADvesi vust, siis tervendussauna pes elu – surnukeha pesti sauMETSAMAJANDUSKAVADE KOOSTAMINE • toodi lättest ehk allikast. Veel- nas ja jäi sinna matusteni. Saugi suurem oli sauna tervendav na minnes teretati sauna nagu Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee Kagu Keskus OÜ, Pikkteretati 21, Võrusaujõud, kui vesi toodi mitmest al-Erametsa elusolendit, eraldi erametsad.ee

KAGU ERAMETSA KESKUS OSTAB

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

 OKASPUUPALKI hinnaga kuni 78 €/tm  KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm  METSAMAAD kuni 15 000 €/ha  PÕLLUMAAD JA RAIUTUD METSAMAAD  METSAMAJANDUSKAVADE KOOSTAMINE Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee Kagu Erametsa Keskus OÜ, Pikk 21, Võru erametsad.ee

Tel 523 2365 meris @meris.ee

di-, püti- ja puusepp /…/, tegi niisama kõik /…/ liuad, kapad, kannud, kastid ja kapid, ehitas hooned ja ahjud.” Seda, et mehed tulevad puutööga ise täielikult toime, peeti loomulikuks.

“Tited ja puust riistad peab iga mees oma perele ise valmis meisterdama,” arvas rahvasuu.

Hämarad talvekuud, mil naispere oli ametis riidetööga, kulusid meestel peamiselt puust esemete valmistamisele. Meie mõistes pidi iga puuajastu talumees olema suurepärane puutundja ja puukäsitöö meister.

Kuidas tol ajal puid käsitleti ja nähti, mida puudest ja nendest saadustest teati, seda võiksime tänapäeval paremini mõista. Edaspidi asume neid tarkusi “Puupärimuse” rubriigis valgustama.

HENDRIK RELVE loodusemees

Saun ja lätted loovad elamise uueks

Ostame

Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.

maade. Tarbematerjaliks kasutati ära mitte üksnes tüve puiduosa, vaid puu üleni. Pärna- ja pajukoor ehk niin oli laialt tarvitusel sidumis- ja punumismaterjalina. Rahvas kandis jalas niinest viiske ja seljas kasetohust märsse. Pikad painduvad puuoksad kulusid luudade tegemiseks, korvide punumiseks ja aedade sidumiseks. Koguni puujuured läksid käiku. Punumismaterjalina olid eriti tuntud männijuured.

Saksa kirjamees Chr. H. J. Schlegel kirjutab 1809. aastal oma reisikirjas Eesti kohta: “Eestlane ehitab ise oma maja, valmistab endale kõik majariistad, vankri, reed, jalatsid.

Tema naine koob endale, oma mehele ja lastele vajaliku riide ja majas tarvismineva lõuendi.” Sama sajandi 80ndatel kirjutatakse ajalehes Postimees: “Peremees oli oma /…/ vaa-

naleili: “Tere, tere saunakene, tere sauna leilikene!” Saunaleilis said kokku maa, vesi, tuli ja õhk. Saunaleil on sama mis saunavaim, saun hingab leili kaudu.

Sauna tänamine algas esimese vihasopsuga, iga vihalöögi eest tänati. Tänamine jätkus saunast lahkumisel – eraldi tänati võimalikult igaüht, kes sauna saamisega mingilgi moel seotud oli: sauna ehitajaid, kütjaid, vee toojaid, viha tegijaid jne. Mu hea sõber mäletas lapsepõlvest vanamemme Mulgimaalt, kes pärast sauna kuni magamaminekuni pidevalt kordas: “Aitäh, aitäh, aitäh, aitäh!”

Sellise tänamismaratoniga vabastati end möödunud nädala vaevadest ja pingetest ning oldi valmis pühapäevaga algavaks

nädalaks terveks looduna. Saun oli ja on mõtteline maailma ja iseenese uueks loomise koht.

Põnev jälg sellisest seosest on Otepää mail Tõutsi küla lähistel muistne Pühajõe ehk Võhandu jõe alguskoht. Nõukogude ajal maeti jõe peamine läte Ilmjärve pioneerilaagrisse viiva tee alla. Kohalikke külakogukondi ühendav Kappermäe Külaselts on aga leidnud, et samas kõrval asuva Pühikmäe nõlvadel on üheksa lätet.

Ka teistes pärimusteadetes kõneldakse Võhandu algamist Üheksaharu lättest. Pühikmäe peal on kunagi olnud hiiesalu, mis kahjuks maha raiutud.

MIKK SARV loodusõppe edendaja

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

H I N N A K A JA

Kui miski puiduturul püsib stabiilne, siis on see haavapalgi hind Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

Sept ’13

Okt ’13

Nov ’13

Dets ’13

Jaan ’14

Veebr ’14

Märts ’14

Apr ’14

Mai ’14

Juuni ’14

Juuli ’14

Aug ’14

Sept ’14

70.57 65.63 73.01 67.55 88.28 62.93 41.00 38.00 28.00 37.70 37.03 33.19 34.38 23.78

70.68 65.63 73.35 67.90 88.78 61.68 41.00 38.00 28.00 37.92 37.00 33.38 33.79 23.98

71.79 65.93 73.57 68.18 88.78 62.93 41.50 39.33 28.00 38.08 37.00 32.88 33.46 23.99

72.79 67.03 74.57 68.93 88.78 62.93 41.50 39.33 28.00 38.08 37.00 32.88 33.46 23.99

73.31 68.20 74.50 70.10 89.53 62.93 41.50 39.33 28.00 38.80 38.19 33.17 32.02 24.41

73.31 68.20 74.06 69.90 89.53 62.93 41.50 39.33 28.00 38.72 38.09 33.14 31.78 24.26

73.99 68.38 74.56 69.50 88.49 62.93 41.50 39.33 28.00 38.50 37.84 34.64 32.68 24.26

73.99 68.18 74.38 69.39 87.74 63.18 41.50 39.33 28.00 38.20 37.56 35.25 32.68 24.70

74.32 68.58 74.38 69.28 87.74 63.18 41.50 39.33 28.00 36.88 35.86 35.36 32.55 24.60

74.65 68.31 72.63 67.44 87.74 61.93 41.50 39.33 28.00 35.79 34.42 35.42 32.06 23.88

74.32 68.31 71.31 66.75 87.74 60.90 41.50 39.33 28.00 35.25 34.10 35.79 32.48 24.26

74.32 68.31 71.31 66.44 87.70 60.84 41.00 38.00 28.00 35.08 33.90 35.92 32.48 24.38

74.32 68.31 71.31 66.58 87.70 63.63 41.50 39.33 28.00 35.08 33.92 36.00 32.65 24.54

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, september 2014 Vaatamata sellele, et okaspuupalkide keskmised hinnad püsivad augusti tasemel, on ettevõtete lõikes siiski väikesi üles-alla kõikumisi toimunud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kuusepalkide hinnad 1–2% langenud.

2013. aasta augustiga võrreldes on männipalkide hinnad 4–5% kasvanud, kuusepalkide hinnad aga kuni 2% langenud.

Kasevineeripaku hind on püsinud oluliste muudatusteta terve kvartali. Kasepalgi hind on tõusnud 4,6%. Hinnatõusu põh-

juseks on ühe suvekuudel puidu kokkuostu katkestanud ettevõtte kasepalgi ostmise uuesti alustamine. Sama põhjus on ka haava- ning lepapalgi hinnatõusul (vastavalt 1,2 ja 3,5%). Kvartalitaguse ajaga võrreldes on ainsana kasvanud kasepalgi hind.

Paberipuiduturul ei ole kuuga suuri muutusi toimunud. Kase- ja haavapaberipuidu hind on mõne protsendikümnendiku tõusnud, okaspuupaberipuidu hind on jäänud samale tasemele. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on okas-

Homme on üleilmne FSC päev

FSC Reede (26. september) on ülemaailmselt tähistatav päev, millega juhitakse tähelepanu maailma metsadele ning rõhutatakse nende vastutustundliku majandamise tähtsust.

Sel puhul korraldavad koolid, ettevõtjad, eraisikud, metsaomanikud, metsamajandajad jt mitmesuguseid üritusi ning levitavad sõna vastutustundlikust metsandusest ja FSCst. Tänavu on FSC Reede ürituste raskuskese koondunud Tartusse, kaubamajja, mille ees Küüni tänaval on märgise tut-

vustamiseks püstitatud ligi kolm meetrit kõrge halusein, kaubamaja aatriumis aga värviliste vahtralehtede ja metsahäältega varustatud halustend.

Mõlema installatsiooni materjal pärineb RMK-lt, Eesti suurimalt FSC-sertifitseeritud metsamajandajalt. Kokku on Eestis ligi 50% metsadest FSC põhimõtetele vastavaks kinnitatud, suur osa puidust liigub kas toorainena või väärindatuna ekspordiks näiteks Skandinaavia turgudele.

(9.94 €/pm³) on kuuga kasvanud enam kui 2%, kuid aastataguse ajaga võrreldes ikkagi 7,6% miinuses. Puidugraanulite hind (167.58 €/t) on püsinud samal tasemel nii kuu-, kvartali- kui aastataguse ajaga võrreldes.

puupuit ligi paar protsenti odavnenud, lehtpuit seevastu sama palju kallinenud. Eelmise aasta augustiga võrreldes on ainsana kallinenud kasepuit (8,5%). Teised paberipuidu sordid on selgelt odavnenud, kusjuures kuusk- ja mänd rohkem kui haavapuit.

Küttepuidu hind on septembris kuuga kasvanud 0,7%, kvartaliga 2,8% ja aastaga 3,2%.

TNS Emori hinnastatistika alusel oli küttepuidu hind augustis 28.95 €/tm, mis tähendab 0,8% langust. Hakkpuidu hind

Hinnad on käibemaksuta.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

JUTUGA METSA

V

anaisa oli meie pere VIP-persoon – ta oli teeneline metsakasvataja. Paraku suri ta ära. Enne kadunukese riietamist leidsime tema pintsaku rinnataskust kokkumurtud paberilipiku.

Mis seal siis kirjas oli? Kiri oli väga lühike: “Kuusk – lühike okas; mänd − pikk okas.”

Ma ei ole lõpuni kindel, aga ega Eesti inimesed endale vist kuigi sageli aru anna, kui õnnelik, üleilmselt ainulaadne ja tegelikult suurepärast elu elav rahvas me siin Maarjamaal oleme.

Eks tihti olegi ju nii, et oma õnnest aru saada, peab keegi väljastpoolt tulija selle sulle näpuga kätte näitama.

Mulle väga meeldis tütrega seenenäitusel käies kuulatud Valdur Mikita loeng. Mikita hindas eestlasi: oleme kõigi äärmuste kiuste siiski tasakaalus püsiv rahvas. “Ühe käega teeme geenivaramut, teisega korjame metsas seeni.”

Tõepoolest – maailmas on rohkesti tehnoloogilise arengu esirinnas sammuvaid riike, ja palju ka selliseid, kus säilinud ürgne loodus ning sellega ühes taktis elavad inimesed, ent majandust pole ollagi. Kuid mõlema sümbioosi, harmoonilist koosolemist, kus WiFi-levi ja linnulaul ei pea tingimata teineteist välistama, kohtab harva. Eesti on maailmale andnud Skype’i ja CrabCADi, aga oleme valmis ilmale esitlema ka piki Läti piiri voolavat Peetri jõge ning selle kallastel elavat jäälindu. Meie nutikad insenerid teevad maailmas ainulaadseid asju, teades, et seenemets asub vähem kui tunniajase rongisõidu kaugusel Laitses. Defendec lõi oma nüüdseks NATO arsenali kuuluva virtuaalse jälgimissüsteemi siin, Tallinnas.

Siin Eestimaal on loodud ka virtuaalne proovikabiin Fits.me, suure osa elutähtsate asjaajamiste ette käib täht “e”.

Teeme tegusid, mis maailma arvates on võimalikud vaid Silicon Valleys. Aga vaevalt sealsete programmeerijate tööakende taga oravad männitüvel sibavad.

Mikita ütleb, et see on suur juhus, mis meiega juhtunud. Julgen arvata, et natuke oleme ka ise sellele kaasa aidanud. Ja usun, et meil jätkub oskust seda tasakaalu hoida – teha ilmarahva hüvanguks asju ning pidada enda kõrval elusana ka vanu.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee

ML

Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

Ka metsas saab maailma vallutada

516 5190 515 0811 513 5350

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

OSTAME

Risti Kaimas Viimsalu

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Margo Miks

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

12 P Ä R A N D K U L T U U R

METSALEHT Nr 9 (177) 25. september 2014

Ristipuud – kultuuripärand metsas Siin maanurgas on sajandeid kombeks lahkunu viimsel teekonnal kodunt kalmuaiale või tagasi koju sõites lõigata ristimärk puuse, leinajate endi sõnul ikka “lahkunu mälestuseks ja hinge ülenduseks”.

Selle kombe taga võib näha eelkristlikke uskumusi hingede ja puude (teisisõnu – inimese ja looduse religioossetest suhetest); hirmu pahatahtliku surnu “valel ajal” koduskäimise ees, mida aitab “kinni hoida” ristimärk; nõukogude ajal kuigivõrd ka kirikliku matuse puudumisel tekkinud tühikut rituaalides või lihtsalt kohalikku, põlvest põlve pärandatud kommet kui niisugust, mis väärib järgimist ja austust.

Komme tasahilju taandub Praeguseks on matustel puusse ristilõikamise komme säilinud vaid Kagu-Eestis, peamiselt Vana-Võrumaal. Mujal on see komme eri põhjustel XIX–XX sajandi jooksul hääbunud. Soomes näiteks XIX–XX sajandi vahetusel raudteede ehitamise ja metsatööstuse tormilise arengu tõttu.

Lätis sattusid ristipuud löögi alla nõukogude ajal, mil selle kombe järgijaid süüdistati ja trahviti “nõukogude rohelise kulla rü-

vetamise eest”, jättes sealjuures silmakirjalikult tähelepanuta puude vaigutamise.

Risti lõikamine selleks sobivaks peetud metsatukka või mõnda suuremasse puusse on läbi aegade olnud esmajoones tavaõigusel põhinev ja toimunud vaikival kokkuleppel, et kõik osapooled austavad lahkunute mälestust ja kohalikke kombeid. Sest eks toonased metsaomanikud ja metsade majandajad olid ju samuti osa kogukonnast, kes teadsid, tundsid ja järgisid kombeid samamoodi.

Ajad muutuvad ja inimesed koos ajaga – vajame üha laiemaid teid, mets peab tooma tulu. Milleks meile mingid vanad kummalised kombed? Ka on minult kui ristipuude-kombe uurijalt rohkem kui kord küsitud, et kas risti lõikamine elavasse puusse on ikka ilus tegu.

Traditsioonikandjana kinnitan, et asja eest, teist taga, lihtsalt niisama ei pea ka mina puude lõikumist õigeks, niisamuti kui ma ei pea õigeks pühaks peetavate puude külge ohjeldamatut sünteetilisest materjalist andide riputamist – see kraam looduses ei lagune ning võib kogemata kombel osutuda ohtlikuks lindudele ja loomadele.

Küll aga võimaldavad rituaalselt märgitud metsad tekkida vanametsadel, hoides alal vanadele metsadele isloomulikku liigi- või elurikkust. Suhteli-

selt haruldast kolmvarvas-rähni kohtasin elus esimest korda paar suve tagasi Saru ristipalus, kus ta – üllatus-üllatus! – püüdis augustipäikeses endale kõhutäiteks liblikaid, ja tuleb tunnistada – üsna edukalt.

Nii mitmedki ristipuud on “elanud” just seetõttu kauem, et nende tüved kannavad siitilmast lahkunute riste.

URVE SINIJÄRV

Metsaomanik jahimehega vastakuti

Ristipuud väärivad kaitset Arvutades kokku, kui mitu tihumeerit ristipuid kasvab meie metsades, on see metsatööstuse vaatekohast kaduvväike protsent, kultuuripärandi hoidmise ja säilimise vaatekohast aga muljetavaldavalt suur, sest ristidega puid mujalt maailmast enam ei leia. Üksjagu ristipuid on looduskaitse alla võetud, loodud on ristipuude andmebaas, planeeringute seletuskirjadest võib leida andmeid ühes või teises piirkonnas teadaolevate ristipuude kohta.

Kui tead, et sinu kodukohas kasvab ristipuid ja sa pole kindel, kas need ikka on andmebaasis olemas ja vajalikele kaartidele kantud, anna sellest teada, näiteks siinkirjutaja meiliaadressile. Sest öeldud on: kümme korda mõõda, üks kord lõika. Seda ka metsas.

MARJU KÕIVUPUU TLÜ EHi vanemteadur

Vanasti, inimpõlvi tagasi püüti lõigata naistele rist lehtpuusse, tänapäeval sellest kombest enam eriti kinni ei peeta. Ristikõivud on väga haruldased, neid leidub kõigest mõnikümmend kui niigi palju. Pildil on artikli autor kõrvu ühega mitmest Matsi ristikõivust Võrumaal.

Värske Eesti Metsa peateema on metsaomanike ja jahimeeste debatt. Võiks ju mõelda, et mis neil metsaomanikel ja jahimeestel siis nii väga vahet on. Ühed loodusemehed mõlemad – üks tegutseb puude, teine ulukite nimel.

Vastasseis miilab kui rabapõleng turba sees. Milles asi?

Seda Eesti Mets selgitada üritabki. Jätkuks kirjeldab Kristiina Viiron kaht muhedat jahimeest − Janno Langi ja Peeter Hussarit −, kes ühtlasi ka loomatopiste valmistajad.

Tutvustame mitmes artiklis metsaühistuid. Puidutööstust kajastab kirjutis “Puidu väärindamine edendab äri ja eksporti”. Viio Aitsam kirjutab mitte metsamehest, vaid metsanaisest – Eha Metsallik on mesinik, kes peab metsa paradiisiaiaks. Lugeda saab metsaökoloogia konverentsist, metsateaduse klassikust Peeter Rõigasest ja muustki.

HENDRIK RELVE Eesti Metsa peatoimetaja