MESSILEHT (aprill 2015)

MAALEHE LISA

9. A P R I L L 20 1 5

n MAK meetmete rakendamisest

n Teraviljasaagi kujunemisest

n Mullune traktorija kombainiturg

n Miks kartul tumeneb?

n Taasviljuv vaarikas

n Metsaomaniku kulud

Toimetaja Kaja Pr端gi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee Kujundus Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak

2 M A A M E S S

MESSILEHT 9. aprill 2015

MAAMESS pakub

M A A M E S S 20 1 5

Messi ajakava*

põnevat programmi Maamessist saavad linlased ja külalised osa tänavugi. Kaks päeva enne messi ametlikku avamist ehk 14. aprillil kuulutatakse Tartu südalinnas avatuks maanädal.

14. aprillil kell 14 annab linnapea traditsiooniliselt kuni nädala lõpuni sümboolselt võimu üle maameestele. Pärast seda rivistatakse üles Eesti turul müüdavad moodsad eri suuruses traktorid ning meeleolukas rongkäigus suundutakse Tähtverre messikeskusesse.

Traktoreid saab enne kella 10–14 uudistada Küüni tänaval.

Möödunud aastal tekitas traktorinäitus suurt elevust. Kõik huvilised saavad oma käega katsuda kaasaegset põllutehnikat. Julgemad võivad astuda kabiini ja kogeda tunnet, mida tähendab tänapäevase võimsa traktori juhtimine.

Mullu pakkusid Küüni tänavale üles rivistatud traktorid suurt põnevust lasteaiamudilastele ja algklassiõpilastele. Pedagoogid saavad 14. aprilli aegsasti õppekäiguks reserveerida. Mõistagi võib võimsate masinate taustal teha meeleolukaid pilte.

Maamessi Show Arenal toimub 16. aprillil esimest korda noorte aednike võistlus. Lisaks eestlastele pakuvad aednike jõukatsumisel tõsist konkurentsi soomlased.

NELJAPÄEV, 16. APRILL 10.00–18.00 8.15–17.00

MAAMESS

11.00 12.00 13.00 13.00 14.30

Järjest rohkem leiavad Maamessile tee linnainimesed, kellel on huvi aianduse, toidu ja põllumajanduse köögipoole vastu. Tegu on kasuliku üritusega nii traktorimüüjale kui hobiaiapidajale.

Kolmel päeval aitab võistluste vaheaegadel oma programmiga aega sisustada ajaleht Postimees. Esmakordselt saab teoks "Postimehe maamehe mitmevõistlus".

Maamess on tänavu laiendanud väliterritooriumi ning seda tänu hea naabri Eesti Maaülikooli vastutulelikkusele. Hektarisuuruse täiendava välialaga saime kaasata uusi eksponente.

Lähemat teavet 23. Maamessi kohta saab aadressil www.tartunaitused.ee.

Meie eksponentide arv ja programm täienevad üha.

Maamessil näeme!

Messile tasub tulla terve perega.

Traditsiooniline raievõistlus "Kevadkarikas 2015" toimub 17.–18. aprillil ning tegevusko-

haks ikka Show Arena. Selgitatakse Eesti parimad mehed ja naised saekäsitsemisel.

MARGUS KIKKUL ASi Tartu Näitused Maamess 2015 projektijuht

Välisfirmad on Maamessist huvitatud Huvi Maamessi vastu kasvab eriti hoogsalt Soomes.

450 firmat üheksast riigist ja enam kui 60 000 m2 ekspositsioonipinda – need näitajad iseloomustavad tänavust Tartus korraldatavat Baltimaade suuri-

11.00 11.15 11.30 12.30 13.30 14.45 15.15 16.00

mat maateemalist põllumajandusnäitust.

Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul on Tartu tuntud ülikoolilinnana, kuid uhkusega võib linna nimetada põllumajanduse pealinnaks. Maamess leiab aasta-aastalt üha suuremat kõlapinda piiri taga.

Väliseksponentidest on seekord kõige jõulisemalt esinda-

tud Soome, kust on kohal 18 firmat, järgnevad Läti 13 ja Leedu 8 firmaga.

Tulijaid on veel Poolast, Rootsist, Taanist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist. Osalejate üldarvust on seekord 15 protsenti välismaalt. Viimastel aastatel on Kikkuli sõnul näha huvi suurenemist Maamessi vastu ka Rootsis.

16.00 16.00 21.00

REEDE, 17. APRILL 9.00–18.00 9.30 9.30 9.40 10.00 10.30 11.00 15.30 17.00 11.00 13.00 13.00 13.00 14.00

Maamess teeb koostööd ka teiste, naaberriikides toimuvate põllumajandus- ja maaelumessidega. Aastatega on täienenud Maamessi kultuuriprogramm ja nüüd kannab see nime Maafest. Üritused haaravad Tartu ümbruse klubisid ja kultuurimaju.

VAMBOLA PAAVO Maamessi infojuht

FLIEGL – LÜKANDSEINAGA UNIVERSAALHAAGIS ASW »GIGANT«

VALIGE ORIGINAALSUS!

15.00

Töötage täisvõimsusel!

14.30 15.00 16.00 16.00

9.00–16.00 10.00 10.00 14.00 14.45 11.00

12.00 12.00 13.00

atult Tihend i ab kun mahut m e k h 60 % ro it. g laadun

13.00 15.00 15.00

AASTAT Tehnika 9 · Türi 72213 · Järvamaa · priit.piirsalu@agrimarket.ee · tel 3847428; 5300 490

www.fliegl.com

Maamess on avatud Rahvusvaheline raievõistlus "Kevadkarikas 2015" Võistluste avamine, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus Võistlejate tutvustamine Langetmine Saeketivahetus Täpsussaagimine, kombineeritud järkamine Laasimine Esimese võistluspäeva kokkuvõte Väliterritoorium, Show Arena E-põlluraamatu VitalFields tutvustus Seminariruum, A-hall Konsultatsioonid VitalFieldsi kasutajatele Seminariruum, A-hall Postimees esitleb: "Maamehe mitmevõistlus 2015" Väliterritoorium, Show Arena Savikrohvikoolitus Saviukumaja stend, D-hall D-36 Taaskasutus tehnikatõlkes – Tilde Eesti OÜ Seminariruum, A-hall Keskkonnasäästliku ahju ehitus ja kütmine Saviukumaja stend, D-hall D-36 E-põlluraamatu VitalFields tutvustus Seminariruum, A-hall Hitachi ZX210-5 roomikekskavaatori tutvustamine Rotator Eesti demoala, VP-53 Lõppviimistlus ja dekoratiivelemendid savikrohviga Saviukumaja stend, D-hall D-36

LAUPÄEV, 18. APRILL

11.00

Paljud lisad annavad suure kasutusuniversaalsuse.

Maamess on avatud Põhjamaade Põllumajandusteadlaste Assotsiatsiooni (NJF) seminar 481 "Ergonoomika, ohutustegurid ning ohutus metsa- ja põllumajanduses".

Eesti Maaülikool, tehnikainstituut, ruum B136, Kreutzwaldi 60 Kutsevõistlus "Noor aednik 2015" Võistluste avamine Võistlustöö I – seemnete tundmine Võistlustöö II – pookimine Võistlustöö III – kompleksülesanne Võistlustöö IV – kastmissüsteemi ehitamine Võistlustöö V – tehnika tundmine Autasustamine ja võistluste lõpetamine Väliterritoorium, Show Arena E-põlluraamatu VitalFields tutvustus Seminariruum, A-hall MAAMESSI AMETLIK AVAMINE Väliterritoorium, Show Arena Konsultatsioonid VitalFieldsi kasutajatele Seminariruum, A-hall Savikrohvikoolitus Saviukumaja stend, D-hall D-36 Keskkonnasäästliku ahju ehitus ja kütmine Saviukumaja stend, D-hall D-36 E-põlluraamatu VitalFields tutvustus Seminariruum, A-hall Hitachi ZX210-5 roomikekskavaatori tutvustamine Rotator Eesti demoala, VP-53 Lõppviimistlus ja dekoratiivelemendid savikrohviga Saviukumaja stend, D-hall D-36 Maamessi eksponentide vastuvõtt (kutsetega) Singer Vinger, The Doors Trible Klubis Atlantis

Maamess on avatud Rahvusvaheline raievõistlus "Kevadkarikas 2015" Raievõistluste sprint Teatevõistlus Autasustamine, võistluste lõpetamine Väliterritoorium, Show Arena E-põlluraamatu VitalFields tutvustus Seminariruum, A-hall Savikrohvikoolitus Saviukumaja stend, D-hall D-36 Biomassist energiaks – Tartu Regiooni Energiaagentuur Seminariruum, A-hall Keskkonnasäästliku ahju ehitus ja kütmine Saviukumaja stend, D-hall D-36 Konsultatsioonid VitalFieldsi kasutajatele Seminariruum, A-hall Tadelakti tutvustav ja Gekolakti praktiline lühikoolitus Saviukumaja stend, D-hall D-36 Postimees esitleb: "Maamehe mitmevõistlus 2015" Väliterritoorium, Show Arena E-põlluraamatu VitalFields tutvustus Seminariruum, A-hall

* Ajakava täieneb pidevalt

M A A M E S S 3

MESSILEHT 9. aprill 2015

M A A M E S S 20 1 5

Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Põllumajandusameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo ühisstendi (C-hall) ürituste kava NELJAPÄEV, 16. APRILL 10.00–10.30 EKRAANIL: Eesti maaelu.

10.30–11.00 EKRAANIL: Eesti LEADERi edulood 2007–2013.

11.00–17.00 KÜLAS Eesti Mesinike Liit. Vaatamiseks mesilastega klaastaru. Küsimustele vastavad Marianne Rosenfeld ja Ülo Lippa.

11.00–17.00 KÜLAS Maamajanduse Infokeskuse koostööpartner: Põhja-Harju Koostöökogu tegevjuht Margit Pärtel.

11.05–11.10 TUTVUSTUS: Üle-eestiline avatud talude päev 19. juulil 2015.

11.00–11.30 MÄNGUD: Vilja- ja seemnemängud. Auhinnad!

11.00–17.00 Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab projektijuht Enn Tiitus.

11.30–12.00 EKRAANIL: Maaelu Edendamise Sihtasutus.

11.30–12.00 MUUSIKUD: Tähistame muusika-aastat!

Lõõtspillil Henrik Hinrikus Põlvamaalt.

12.00–15.00 Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Tasuta nõu jagab MESi maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent Martin Goldberg.

12.00–12.30 ETTEKANNE: 2015 – rahvusvaheline mulla-aasta "Terve pinnas, terveks eluks".

Tutvustame MAK 2007–2013 mullaga seotud projekti.

12.00–17.00 Põllumajandusamet. Tasub teada – muutunud nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel!

12.30–13.00 Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikmed vastavad küsimustele.

13.00–14.00 ETTEKANNE: "Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevused". Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg.

13.00–14.00 MUUSIKUD: Tähistame muusika-aastat!

Lõõtspillil Henrik Hinrikus Põlvamaalt.

13.00–16.00 Põllumajandusamet. Maaparandussüsteem sinu maal – kas on, miks on, mida teha?

13.30–14.00 EKRAANIL: Eesti maaelu.

14.00–14.30 MÄNGUD: Mullatundmismängud. Auhinnad!

14.30–14.50 ETTEKANNE: Eesti Mesinike Liit.

15.00–15.30 EKRAANIL: Maaelu Edendamise Sihtasutus.

15.00–15.05 TUTVUSTUS: Üle-eestiline avatud talude päev 19. juulil 2015.

15.05–15.30 EKRAANIL: Eesti LEADERi edulood 2007–2013.

15.30–16.00 Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikmed vastavad küsimustele.

16.00–16.30 MÄNGUD: Vilja- ja seemnemängud. Auhinnad!

16.30–17.30 EKRAANIL: Eesti maaelu.

Päeva jooksul Maaelu Edendamise Sihtasutuse ÄRAARVAMISMÄNGUD. Peaauhinnaks Maalehe aastatellimus!

Päeva jooksul Eesti Mesinike Liit. ÄRAARVAMISMÄNGUD. Auhinnad!

HALLIDEVAHELINE KLAASGALERII MAK 2007–2013 meetme 3.2 "Külade uuendamine ja arendamine" projektinäidete rändnäitus "Mõeldud, tehtud".

REEDE, 17. APRILL 10.00–10.30 EKRAANIL: Eesti maaelu.

10.30–11.00 EKRAANIL: Eesti LEADERi edulood 2007–2013.

10.00–17.30 KÜLAS Eesti Mesinike Liit. Vaatamiseks mesilastega klaastaru. Küsimustele vastavad Marianne Rosenfeld ja Aivo Sildnik.

10.00–14.00 Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab projektijuht Laivi Piir.

10.00–13.00 Põllumajandusamet. Tasub teada – muutunud nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel!

11.00–11.30 MÄNGUD: Vilja- ja seemnemängud. Auhinnad!

11.30–11.50 EKRAANIL: Eesti LEADERi edulood 2007–2013.

11.35–11.40 TUTVUSTUS: Üle-eestiline avatud talude päev 19. juulil 2015.

12.00–13.00 MÄNGUD: Mullatundmismängud. Auhinnad!

12.00–15.00 Tasuta nõu jagab, e-PRIA kasutamist juhendab ja e-PRIA teemalistele küsimustele vastab maaettevõtluse konsulent Epp Säga.

12.30–13.00 ETTEKANNE: 2015 rahvusvaheline mulla-aasta "Terve pinnas, terveks eluks". Tutvustame MAK 2007–2013 mullaga seotud projekti.

13.00–16.00 Põllumajandusamet. Maaparandussüsteem sinu maal – kas on, miks on, mida teha?

13.00–13.30 13.00–13.30 13.30–14.00 13.30–15.00

MÄNGUD: Vilja- ja seemnemängud. Auhinnad!

EKRAANIL: Maaelu Edendamise Sihtasutus.

EKRAANIL: Eesti maaelu.

MUUSIKUD: Tähistame muusika-aastat!

Tartumaa pillilapsed: Karl Martin Parvei (karmoška), Madli-Mai Matt (kannel) ja Maria Tihhanovski (viiul).

14.00–17.00 KÜLAS Maamajanduse Infokeskuse koostööpartner: Saarte Koostöökogu tegevjuht Terje Aus. 14.00–17.00 Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab jurist Katri Oja. 15.30–15.50 EKRAANIL: Eesti LEADERi edulood 2007–2013.

16.00–16.30 MÄNGUD: Mullatundmismängud. Auhinnad!

16.25–16.30 TUTVUSTUS: Üle-eestiline avatud talude päev 19. juulil 2015.

16.30–17.00 EKRAANIL: Maaelu Edendamise Sihtasutus.

17.00–17.30 EKRAANIL: Eesti maaelu.

Päeva jooksul Maaelu Edendamise Sihtasutuse ÄRAARVAMISMÄNGUD. Peaauhinnaks Maalehe aastatellimus!

Päeva jooksul Eesti Mesinike Liit. ÄRAARVAMISMÄNGUD. Auhinnad!

Päeva jooksul EKRAANIL: Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

HALLIDEVAHELINE KLAASGALERII MAK 2007–2013 meetme 3.2 "Külade uuendamine ja arendamine" projektinäidete rändnäitus "Mõeldud, tehtud".

LAUPÄEV, 18. APRILL 10.00–16.00 KÜLAS Eesti Mesinike Liit.

Vaatamiseks mesilastega klaastaru.

Küsimustele vastavad Aivo Sildnik ja Ülo Lippa.

10.00–16.00 KÜLAS Maamajanduse Infokeskuse koostööpartner: Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht Mercedes Merimaa.

10.00–13.00 Tasuta nõu jagab, e-PRIA kasutamist juhendab ja e-PRIA teemalistele küsimustele vastab MESi taimekasvatuse konsulent Maire Tõrra.

10.00–14.00 Põllumajandusamet. Maaparandussüsteem sinu maal – kas on, miks on, mida teha?

10.00–15.00 Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab projektijuht Lea Kirsipuu.

10.00–16.00 Põllumajandusamet. Tasub teada – muutunud nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel!

10.00–10.30 EKRAANIL: Eesti LEADERi edulood 2007–2013.

10.30–11.00 EKRAANIL: Eesti maaelu.

11.00–11.05 TUTVUSTUS: Üle-eestiline avatud talude päev 19. juulil 2015.

11.00–11.30 MÄNGUD: Vilja- ja seemnemängud. Auhinnad!

11.30–12.00 MUUSIKUD: Tähistame muusika-aastat!

Hiiu Folk 2015.

12.00–12.30 ETTEKANNE: 2015 – rahvusvaheline mullaaasta "Terve pinnas, terveks eluks". Tutvustame MAK 2007–2013 mullaga seotud projekti.

12.30–13 MUUSIKUD: Tähistame rahvusvahelist muusika-aastat! Hiiu Folk 2015.

13.00–13.30 MÄNGUD: Mullatundmismängud. Auhinnad!

13.30–14.00 EKRAANIL: Maaelu Edendamise Sihtasutus.

13.55–14.00 TUTVUSTUS: Üle-eestiline avatud talude päev 19. juulil 2015.

14.00–14.30 EKRAANIL: Eesti LEADERi edulood 2007–2013.

15.00–15.30 EKRAANIL: Eesti maaelu.

Päeva jooksul Maaelu Edendamise Sihtasutuse ÄRAARVAMISMÄNGUD. Peaauhinnaks Maalehe aastatellimus!

Päeva jooksul Eesti Mesinike Liit. ÄRAARVAMISMÄNGUD. Auhinnad!

Päeva jooksul EKRAANIL: Jänku Juss läheb maale.

HALLIDEVAHELINE KLAASGALERII Pealkiri 60 MAK 2007–2013 meetme 3.2 "Külade uuendamine Trebuche ja arendamine" projektinäidete rändnäitus "Mõeldud, tehtud".

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku tegevused Maamessi 2015 ühisstendil on toetatud Eesti maaelu arengukava tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele.

Esimesed kilomeetrid uuel traktoril läbid Swedbanki kulul!

Kasuta Swedbanki liisingut ja saad põllumajandustehnikaga kaasa 200 euro eest kütust Olerexi tanklast.

Pakkumine kestab kuni 30. maini 2015 ning kehtib põllumajandustehnikale, mille liisingusumma ilma käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot.

KEVADKÜLVILAEN – lihtne taotleda ja pikendada Piisab ühest e-kirjast, et taotleda laenu ja vajadusel tagastustähtaja pikendamist.

LAEN PÕLLUMAA TAGATISEL – maksegraafik käibevahenditeks 1,5 aastat, põllumaa ostuks 30 aastat Tasuta tagatisväärtuse määramine. Laenu saamise protsess on kiire ja lihtne.

SEADMELIISING – maksed lähtuvalt Teie rahavoogudest PRIA toetusega on omafinantseering 0%, PRIA toetuseta saab omafinantseeringu ajatada 3 kuu peale. Maksegraafik on paindlik.

TÄISTEENUSLIISING – kulud kuumakses Täisteenusliising sobib PRIA toetuseta projektide puhul kombaini, traktori või laaduri rentimiseks. Kuumaksesse võib lisada vara kasutamisega seotud kulusid.

LIKVIIDSUSKAITSE – aitab vajadusel põhiosa tagasimaksed ajutiselt peatada Likviidsuskaitse saab lisada põllumajandustehnika liisingulepingule. Maksegraafiku muutmiseks piisab vaid e-kirjast.

Pakkumise saamiseks võtke palun ühendust oma kontaktisikuga Swedbankis või ärikliendi nõustamiskeskusega aadressil ariklient@swedbank.ee või telefonil 613 2222. Kampaania reeglid leiate aadressil www.swedbank.ee/traktor. Teenuste pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuste tingimustegawww.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Bold

Vajadusel pikem sisuki 30 pt Trebuchet Reg

4 P Õ L L U M A J A N D U S M I N I S T E E R I U M

MESSILEHT 9. aprill 2015

SVEN ARBET

Muutunud otsetoetustest

PRIA põllumassiivide registrisse tuleb kanda põllumaal või sellega vahetult külgneval alal olevad maastikuelemendid – põllusaared, hekid, puuderead, metsasiilud, kraavid, kiviaiad –, et neid saaks määratleda ökoaladena.

Pildil kiviaed Saaremaal.

2015. aastal rakendub ELi ühise põllumajanduspoliitika reform otsetoetuste valdkonnas, see toob kaasa palju muudatusi nii põllumajandustootjatele, toetuse taotlejatele kui ka toetusi menetlevatele asutustele.

Pärast mullust üleminekuaastat rakenduvad tänavu uue perioodi põllumajanduslikud otsetoetused, mis toovad kaasa hulga muudatusi. Lisaks kuni 2020. aastani makstavale ühtsele pindalatoetusele on tänavu plaanis seitse toetusskeemi.

Alljärgnev käsitleb vaid põhimõttelisi muudatusi, detailidega tutvumiseks tuleb siiski lugeda toetusi reguleerivaid määrusi ja juhendmaterjale taotlejatele.

Toetust makstakse aktiivsele tootjale Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) puhul on suurim muutus aktiivse tootja mõiste rakendamine ja minimaalse tegevuse nõuete muutumine toetusõiguslikkuse tingimusteks.

Aktiivse tootja mõiste abil on Euroopa Liidu õiguse alusel võimalik otsetoetuse saajate hulgast reeglina välja arvata muu majandustegevusega (nt kinnisvara, spordirajatiste ja puhkemajade haldajad või üksnes metsamajanduses hõivatud) tegelejad. Aastas alla 5000 € otsetoetusi saavatele taotlejatele see säte ei kohaldu.

Soovite säästa tuhandeid eurosid?

Kasutage Agri Coni täppisviljeluslahendusi!

Põllumajandus on teinud viimasel aastakümnel meeletu arenguhüppe ning tänapäeval on kõrgtehnoloogiliste põllumajandusseadmete kasutamine muutunud juba normiks. Kui siia lisada ka Agri Coni täppisviljeluslahendused, võimaldab see põllumeestel säästa juba tuhandeid eurosid.

Agri Con on 1997. aastal Saksamaal asutatud täppisviljeluse ettevõte, mis pakub põllumeestele täisteenust asukohapõhiseks väetamiseks. Agri Con tegutseb üheksas riigis ning alates 2013. aastast ka Eestis. „Praegul oleme ainuke ettevõte, mis suudab põllumeestele pakkuda terviklahendust täppisväetamiseks nii põhielementide kui ka lämmastikväetisega,” toonitas Agri Coni esindaja Meit Jürgens.

Kõik saab alguse mullaproovidest Asukohapõhisel põhielementidega väetamisel on kõige tähtsam etapp usaldusväärsete algandmete kogumine ehk mullaproovide võtmine ja analüüs. Seetõttu kogubki Agri Con täpsuse huvides algandmed ise.

Enne mullaproovide võtmist skaneeritakse põllud, et kaardistada lõimise varieeruvused ja põllureljeefid. Seejärel jaotatakse põld polügoonideks ning tarkvarapõhiselt määratakse proovide võtmiseks kindlad punktid. Nelja aasta pärast võetakse uus proov täpselt samadest punktidest.

Kõik tööprotsessid põllul salvestatakse GPS-andmetega, et hiljem oleks võimalik neid töödelda ja analüüsida.

Seejärel koostatakse väetusplaan, milles kirjeldatakse, kuhu ja kui palju tuleb anda fosforit, kaaliumit, magneesiumit ja lubiväetist.

Jürgens selgitas, et väetusplaanid koostatakse agronoomia seaduspärasuste põhjal, kus võetakse arvesse nelja aasta külvikorda, eeldatavaid saake, põldude heterogeensust ja väetustarvet. „Näiteks kui selgub, et teatud põlluosades on fosfori piisavalt, tooks lisafosfori andmine endaga kaasa kõrgendatud riski leostumisele. Seega oleks liigse fosfori andmine kahjulik nii mullale kui ka põllumehe rahakotile,” tõi ta näite.

Väetusplaanide põhjal koostab ettevõte digitaalsed väetuskaardid, mida põllumees saab kasutada kõigis elektrooniliselt juhitavates väetisekülvikutes. Seega – põllumees ei pea tegema muud, kui traktoriga sõitma, ja külvik annab vajadusel väetist.

Lämmastikuvajaduse määrab sensor Agri Con hakkas kaks aastat tagasi müüma Eestis seadet, mis on kinnitatud traktori katusele ja analüüsib põldude lämmastikväetise vajadust. Seega antakse lämmastikku põllul vaid nendes kohtades, kus seda tarvis on.

Tegu on Yara N-Sensoriga, mis arvestab lämmastikväetise vajaduse määramisel kultuuri ja sordi iseärasusi, ilmastiku muutumist, eelkultuuri mõju ning mulla omadusi. „Igal aastal on majanduslikult efektiivne lämmastikväetise norm erinev ja seda ei ole võimalik visuaalselt määrata,” tõi Jürgens välja sensori kasuliku külje.

Praegu on Eestis umbes 50 põllumajandusettevõtet, mis kasutavad aktiivselt Agri Coni asukohapõhiseid väetuskaarte, ja kolm ettevõtet, mis väetavad Yara N-Sensoriga.

Igal aastal kasvab põllumeeste huvi ja sellega koos ka väetatav põllupind. Eeldatavasti liigub sel aastal Eestimaal juba üle viie Yara N-Sensori. Võrdluseks – Lätis ja Leedus on neid kokku 50 ringis.

Yara N-Sensor säästab tuhandeid eurosid Kuigi Yara N-Sensor tundub esmapilgul ulmelise kosmosetehnoloogiana, võib selle kasutamine juba esimese aastaga säästa tootjal tuhandeid eurosid.

Meit Jürgens tõi arvestuse aluseks näitliku põllumajandustootja, kellel on 800 ha maad, millest 300 ha on talinisu, 100 ha talirapsi, 150 ha odra, 200 ha herne ja 50 ha vahekultuuri (ristiku, timuti) all.

300 ha talinisu Keskmine saak 6 t/ha, N kogus 150 kg/ha, talinisu hind 180 €/t, N hind 0,9 €/kg.

Tänu N-sensorile on saak 4% suurem ja lämmastikväetist säästetud 4% .

Enamsaak 240 kg/ha ja säästetud lämmastikväetist 6 kg/ha.

Kokku 48,6 €/ha. See tähendab, et põllumehe võit 300 ha talinisuga on 14 850 eurot hooajal.

100 ha talirapsi Keskmine saak 4 t/ha, N kogus 180 kg/ha, talirapsi hind 320 €/t, N hind 0,9 €/kg Tänu N-sensorile on saak 5% suurem ja lämmastikväetist säästetud 5%.

Enamsaak 200 kg/ha ja säästetud lämmastikväetist 9 kg/ha.

Kokku 72,1 eurot/ha. See tähendab, et põllumehe võit 100 ha talirapsiga on 7210 eurot hooajal.

Seega teenis antud ettevõte Yara N-Sensorit kasutades ainult kahe kultuuri puhul 21 790 € lisatulu.

Meit Jürgens toonitas, et kuigi näidisarvutuses on kasutatud suurtootja mõõtu ettevõtet, sobivad Agri Coni täppisviljeluslahendused ka väiksematele tootjatele.

Yara N-Sensor ALS väetamine põllul.

Kontakt: Meit Jürgens täppisviljeluse nõustaja Eestis

tel 525 3431 e-post meit.jurgens@agricon-baltic.com

Teguri 37b, Tartu Agri Con

Kohtumiseni Maamessil!

P Õ L L U M A J A N D U S M I N I S T E E R I U M 5

MESSILEHT 9. aprill 2015

Minimaalsed tegevused peavad tagama, et taotlusel kirja pandud põllumajandusmaal, millel toimub põllumajanduslik tegevus või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku (nt takjaid, ohakaid, puju, võsa jne) ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil.

See tähendab, et hiljemalt 15. juunist tuleb seal kasvatada põllumajanduskultuure või hooldada rohumaad niitmise ja hekseldamise teel või hoida põllumaad kesas. Kuigi paljud nõuded on tuttavad põllumajandusmaale varem kehtinud headest põllumajandus- ja keskkonnatingimusest (HPK), on siin ka olulisi täiendusi ning muudatusi. n Rohumaa hooldamise üldine tähtaeg on viidud 10 päeva võrra hilisemaks (s.o 10. augustile). n Nagu praegu, kehtivad erisused vastrajatud rohumaale, sissekünniaastal haljasväetisele, energiakultuuri ja heinaseemne kasvatamisega aladele – nende puhul ei ole taotlejal niitmise kohustust. n Jätkuvalt on erisused tähtaegade osas looduskaitseseadusest tulenevale ning lisatud on erisused keskkonnasõbraliku majandamise ja poolloodusliku koosluse toetuse taotlejatele. Viimaste puhul jäävad kehtima eristuvad nõuded, kuid samaaegselt loetakse ÜPT nõuded täidetuks.

n Täpsemalt on põllumajandusministri määruses reguleeritud võimalusi hekseldamise kasutamise ja heksli põllule jätmise osas.

Rakendub rohestamine Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ehk rohestamise eesmärk on eelkõige mullaviljakuse ja elurikkuse säilitamine. Selleks rakendatakse kolme abinõu: n nõuet mitmekesistada kasvatatavaid põllumajanduskultuure; n nõuet säilitada püsirohumaa; n põllumajandusmaa tootmisest kõrvale jätmist ehk ökoalade määratlemist 5% ulatuses toetusõiguslikust põllumaa pindalast.

Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise korral tuleb vastavalt põllumaa suurusele ja rohumaade osakaalule kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast kasvatada vähemalt kahte või kolme kultuuri. Seejuures tu-

Väikesed põllumajandustootjad saavad esmakordselt liituda lihtsustatud toetuskavaga, mille puhul ei rakendu järgmisteks aastateks nõuetele vastavuse ja rohestamise nõuded.

leb jälgida ka suurima kasvupinnaga kultuuri osatähtsust kogu põllumaa pindalast.

Püsirohumaa säilitamise nõudele on lisandunud kohustus määratleda keskkonnatundlikud püsirohumaad, kus kehtib absoluutne ülesharimise keeld.

Eesti on sellise tundliku rohumaana määratlenud Natura alal 100% turvasmuldadel asuvad püsirohumaad. Ülejäänu osas kehtib riigi tasemel püsirohumaa osakaalu säilitamise kohustus, mille halvenemisel enam kui 5% ulatuses peab PRIA kehtestama põllumajandustootjatele kohustuse püsirohumaa tagasi rajamiseks. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala määratlemise 5% kohustus tekib toetusõigusliku põllumaa pindalast, ökoalade määratlemisel on otsetoetuse taotlejal võimalik kasutada eri elemente. Esiteks tuleb kõigil PRIA põllumassiivide registrisse kanda oma põllumaal või sellega vahetult külgneval alal olevad maastikuelemendid (põllusaared, hekid, puuderead, metsasiilud, kraavid, kiviaiad), et neid saaks määratleda ökoaladena ja liita nende alune maa toetusõigusliku põllumassiivi pindala hulka.

Näitliku teabematerjali koos videofilmi ja võimalike abistajate koordinaatidega leiab PRIA veebilehelt www.pria.ee/pindalatoetused2015.

Lisaks maastikuelementidele on ökoalade kohustust võimalik täita põllumaa sööti jätmise ehk kesas hoidmisega, energiapaju kasvatamise või lämmastikku siduvate kultuuride kasvata-

misega (nt puhaskülvis kasvatatav esparsett, ristik, lutsern, mesikas, ida-kitsehernes, nõiahammas, vikk, hernes ja uba). Nende kultuuride kasvatamine on keelatud vaid veekaitsevööndis olevate veekogude ääres ning sissekünd ei ole lubatud enne 15. oktoobrit.

Ka rakendab Eesti nn metsasuse erisust, mis annab võimaluse ökoalade tava mittetäitmiseks kõikidele nendele põllumajandustootjatele, kelle põllumajandusmaa jääb erisusega kaetud piirkonda. Täpsem loetelu piirkondadest ja sellesse piirkonda jäävatest valdadest kehtestatakse toetuse menetlemise määrusega.

Alustavatele noortele suurem toetusmäär ELi mure kõrgema keskmise vanusega põllumajandustootjate osakaalu üle kajastub kohustuslikus noorte põllumajandustootjate toetuses. Seda makstakse 25% lisatoetusena kuni 39-le ÜPT toetusõiguslikule hektarile kuni esimese 5 aasta jooksul, kui taotleja on alustanud oma ettevõttega ja on esmakordse taotlemise aastal kuni 40aastane.

Taotlejate võrdse käsitlemise saavutamiseks on Euroopa määrus ette näinud võimaluse loomise ka juriidilistele isikutele. Selleks tuleb tõestada, et tegelikud otsustajad on alla 40aastased.

Väikestele tootjatele oma toetuskava Väikesed põllumajandustootjad saavad esmakordselt liituda lihtsustatud toetuskavaga, mille pu-

Liisingupartner ja kindlustusasjatundja põllumehele Pohjola liisinguvõimalused on sobilikud nii uute kui kasutatud põllumajandusmasinate ja –seadmete soetamiseks.

Anname teile asjatundlikku nõu ja leiame üheskoos parima finantseerimislahenduse just teie ettevõttele.

Iga teine Pohjola liisingu abil põllumajandusmasinaid soetav ettevõte on teinud masinakindlustuse just Seesamis.

2014. aastal maksis Seesam masinakindlustuse kahjude katteks välja üle 160 000 euro.

Pohjola ja Seesam kuuluvad Soome juhtivasse finantskontserni OP Financial Group. Pohjola pakub Eestis äriklientidele mitmekülgseid finantseerimislahendusi aastast 2007, Seesam on Eesti kindlustusturul era- ja ärikliente teenindanud üle 20 aasta. Maamessil oleme ühiselt esindatud ja ootame teid!

Käesolev pakkumine on suunatud juriidilistele isikutele ja FIEdele. Palun tutvu finantsteenuse tingimustega www.pohjola.ee ja www.seesam.ee ning vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

hul ei rakendu järgmisteks aastateks nõuetele vastavuse ja rohestamise nõuded – kuni hetkeni, kus väiketootja otsustab skeemist lahkuda.

Toetuse summa on piiratud 1250 euroga ja skeemiga saab ühineda vaid 2015. aastal. Toetusskeemiga ühinemiseks tuleb esitada pindalatoetuste või loomatoetuste taotlus hiljemalt 21. maiks ja vastav lisataotlus hiljemalt 15. augustiks käesoleval aastal.

Pärast väikepõllumajandustootja toetuse skeemist lahkumist saab jätkata teiste toetuste taotlemist tavapärases korras.

Skeemist lahkumise põhjuseks võib olla suurenenud otsetoetuste summa, sest kui taotleja on liitunud väikepõllumajandustootja toetusega ja otsetoetuste kogusumma ületab 1250 €, vähendatakse teiste otsetoetuste summasid proportsionaalselt ja väikepõllumajandustootja toetuse taotlejale makstakse siiski vaid 1250 €.

Neli tootmiskohustusega meedet 2015. aastaks on kavandatud neli tootmiskohustusega seotud toetust. n Piimalehma kasvatamise otsetoetus 100 ja vähema piimalehmaga väiketootjatele; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevatele 20 246 olevale loomale oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 100 eurot.

n Ammlehma kasvatamise otsetoetus kuni 25 ammlehma ja vähemalt kaheksakuuse lehmmullika kohta; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevale 10 045 loomale oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 100 eurot. n Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus uttede ja emakitsede arvu alusel karjades, kus on 10−100 vähemalt aastast utte või emakitse; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevale 26 392 utele ja emakitsele oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 15 eurot looma kohta. n Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus vähemalt 1 ha suuruse toetusõiguslike põllumajanduskultuuride (porgand, peet, kaalikas, avamaakurk, sibul, õunapuu, pirnipuu, must, valge ja punane sõstar, vaarikas, ploom, kirss, muud marjad ja puuviljad, sh viinamari, jõhvikas, mustikas, aroonia, ebaküdoonia) kasvupinna kohta. Lähtudes määratletud maksimaalsest toetatavast aianduskultuuride kasvupinnast, on maksimaalne võimalik ühikumäär 238 €/ha kohta.

TRIIN KRAAV põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik

6 P Õ L L U M A J A N D U S M I N I S T E E R I U M

MESSILEHT 9. aprill 2015

INGMAR MUUSIKUS

Ohustatud tõugu looma pidamise toetuses saab eesti maakarja veise eest taotleda täiendavat lisatoetust.

Seda juhul, kui pull on kantud tõuraamatusse, lehm on jõudluskontrollis või annab puhtatõulise järglase.

MAK 2014–2020 meetmete rakendamine Veebruaris kiitis Euroopa Komisjon heaks Eesti maaelu arengukava aastateks 2014–2020.

Esimesed arengukava meetmed on nüüdseks edukalt käivitunud ning enamik avatakse veel tänavu.

Käivitunud on esimesed investeeringutoetused: veebruaris võeti vastu taotlused väikeste põllumajandusettevõtete arendamise ja märtsis põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise meetmetes.

Aprillis algab taotluste vastuvõtt meetme "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas" raames ning maikuus võetakse vastu pindala- ja loomatoetuste taotlusi. Ülejäänud meetmete taotluste vastuvõtt jaguneb suve- ja sügiskuude vahel.

Kuna lähiajal on avanemas keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, milles uuel perioodil on tulemas mitmeid muudatusi ning vastavate meetmete tingimused on veel väljatöötamisel, siis keskendubki käesolev artikkel just nendele toetustele.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus Keskkonna valdkonnas pühendab uus maaelu arengukava suurt tähelepanu põllumajanduse mõjudele mullale, veele ja elurikkusele. Jätkuvad mitmed põllumehele varasemast teada-tuntud meetmed, lisandub spetsiifilisi keskkonnatoetusi, laiendatakse mõne olemasoleva meetme ulatust.

Peamise keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtu ja jätkuva kasutuse meet-

mena kestab keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM).

KSMi nõuded jäävad praegu kehtivatega sarnaseks.

Toetuse saamiseks tuleb järgida viljavaheldust, kasvatama peab 15% liblikõielisi, teraviljade kasvatamisel tuleb 15% nende külvipinnast külvata sertifitseeritud seemnega, talvist taimkatet peab olema 30% põllumaast, glüfosaadi kasutamine on piiratud, olemas peavad olema mullaanalüüside tulemused ja väetusplaan, üle 20 ha suuruse maa ja avaliku tee vahele tuleb jätta 2–5 meetri laiune rohumaariba või maastikuelement ning osalema peab koolitusel.

Toetusskeemiga liitumiseks tuleb igal kohustuseaastal kasvatada vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri.

KSMi põhitoetusele saab lisaks valida ühe või mitu kolmest lisatoetuse tegevusest: täiendav veekaitse lisategevus (50% talvine taimkate), põllulindude soodustamise lisategevus (võimalus osa püsirohumaid üle aasta niitmata jätta), mesilaste korjealade rajamise lisategevus (eri liiki meetaimede kasvatamine).

Aiandus, piirkondlik mulla- ja veekaitse Uue toetusena on kavas keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasika kasvatamisel on aianduse toetus seotud KSMiga. Sel aastal,

kui KSMi kohustusega maal kasvatatakse köögivilja, ravimja maitsetaimi ja/või maasikat, saab nende kasvatamise eest taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust. Puuvilja- ja marjaaedade kohta saab keskkonnasõbraliku aianduse toetust taotleda eraldi.

KSMiga on seotud ka piirkondlik mullakaitse toetus.

Toetust makstakse turvas- ja erodeeritud muldadele. Toetuse peamine nõue on põllu viimine rohumaaks või hoidmine rohumaana või viljapuu- ja marjaaiana. Piirangud on seatud ka mullaharimisele.

Muudatused olemasolevates toetustes Poolloodusliku koosluse toetuse nõuded ja toetussummad hakkavad uuel perioodil sõltuma elupaiga tüübist ja hooldamisvõtetest – kas alal karjatatakse või seda niidetakse. Olulise muudatusena saab teatud kooslusetüüpide kohta lisaks taotleda ka ühtset pindalatoetust, kuid vaid sellistele aladele, mis vastavad ühtse pindala toetusõiguslikkuse nõuetele.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetuses saab eesti maakarja veise eest taotleda täiendavat lisatoetust. Seda juhul, kui pull on kantud tõuraamatusse, lehm on jõudluskontrollis või annab puhtatõulise järglase.

Jätkuvalt toetatakse ka eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse kasvatamist.

Loomade heaolu toetust makstakse edaspidi lisaks veiste, lammaste, kitsede ja hobuste eest ka sigade ning munakanade kohta.

Toetuse nõuete fookus on loomade karjatamiselt senisest enam nihkunud heaolu nõuete toetamisele.

Uue ohustatud tõuna toetatakse eesti vutti.

Kohalikku sorti taimede loetelu on täienenud. Lisaks 'Sangaste' rukkile on toetatavad sordid põlduba 'Jõgeva', põldhernes 'Mehis', kartul 'Ando', valge ristik 'Jõgeva 4' ning mitmed puuvilja- ja marjasordid.

Loomade heaolu toetust makstakse edaspidi lisaks veiste, lammaste, kitsede ja hobuste eest ka sigade ning munakanade kohta. Toetuse nõuete fookus on loomade karjatamiselt senisest enam nihkunud heaolu nõuete toetamisele.

Erinevalt senisest on loomade heaolu toetus edaspidi üheaastane toetus, sellega liitumisel ei pea enam võtma viieaastast kohustust.

Natura 2000 toetused jätkuvad samuti nii põllumajandusmaale kui erametsamaale.

Toetuse taotlemine Kõikide keskkonnatoetuste taotlemise periood algab 2. mail.

Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlus tuleb esitada Erametsakeskusele, kõigi muude toetuste taotlused PRIA-le.

KSMi, keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetuse taotlusi saab esitada vaid e-PRIA kaudu.

Kuna e-taotlemine on taotleja seisukohast lihtsam ning aitab vältida taotluse koostamisel tekkida võivad vigu, on soovitatav e-PRIAs taotlemise võimalust kasutada ka muudes meetmetes.

MARKO GORBAN põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja

R E K L A A M 7

MESSILEHT 9. aprill 2015

SAUMET

Saumet Service: kindel partner nii loomakasvatajale kui ka tööstusele Põllumajandus- ja teiste metallkonstruktsioonide tootja Saumet Service OÜ eelistab kiirele kasvule mõõdukat arenemist, et mõista paremini turuolukorda ja tarbijate soove. Juhatuse liikme Tanel Tammekandi sõnul ei ole nende eesmärk valmistada palju ja odavalt, vaid luua vastupidavaid ja tarbija ootustele vastavaid tooteid.

„Meie tugevuseks on kliendikeskne lähenemine: disainime ja toodame kõik tooted Eestis konkreetset objekti silmas pidades. Sellega on minimeeritud vigade tekkimine, mis tavaliselt venitab toodete paigaldust ja objekti käikuvõtmist. Põllumajanduses ei tehta üldiselt investeeringuid lühiajaliseks kasutamiseks, pigem on ettevõtjatel soov uut farmi 20–30 aastat ekspluateerida,” ütleb Tammekand.

Saumet Service’i veel üheks tugevuseks on nende töötajad – viie aasta jooksul ei ole ettevõttest inimesi lahkunud, mis tähendab, et lojaalsed spetsialistid teavad kõikide toodete eripärasid. Eelkõige just see ongi põhjus, mis tagab kvaliteedi püsivuse.

Saumet Service OÜ alustas tegevust 2009. aasta lõpus kahel põhisuunal: tootmisettevõtete seadmete korrashoid ning metallkonstruktsioonide valmistamine ja paigaldus. „Meie tegevus ei ole oma olemuselt esimese

viie aasta jooksul palju muutunud. Esimesel tegevusaastal alustasime põllumajanduslike konstruktsioonide tootmisega ja nüüdseks oleme omas sektoris koha välja võidelnud,” ütleb juhatuse liige, täpsustades, et põhiliselt toodetakse veise- ja teistele loomakasvatajatele vajalike kogumisaedade süsteeme ja farmisisustust.

Koostöös loomakasvatajatega on välja töötatud sobilikud lahendused, mida toodetakse Eestis ja müüakse Saumeti nime all.

Peale põllumajanduskonstruktsioonide tootmise ja paigaldamise teeb Saumet metallitöid ka teistele tootmis- ja ehitusvaldkonna firmadele. Samuti jätkatakse tootmisseadmete, eelkõige toiduainetööstuse seadmete korrashoiu alal.

Lihaveisekasvatuse sektoris on Saumet kindlalt paigas, olles klientide ja paigalduste arvult Eestis ilmselt esimeste seas. Ettevõtte projekteeritud ja valmistatud

tooteid leiab Hiiu- ja Saaremaast kuni Peipsi äärde ja Läti piirini välja, lisaks on Saumet müünud oma tooteid näiteks Taani. „Meie lähiajaplaanidesse mahub oma tootmishoone rajamine. Rendipinnad Keilas on väikeseks jäänud ja ilma kolimiseta hakkame arengus toppama. Tootmismaa Sauel on juba ostetud ning lähiajal alustame ehitust. Oma tootmishoone ja suurem pind annab võimaluse laiendada seadmete valikut ja toota efektiivsemalt,” avaldab Tammekand tulevikuplaane ning lisab, et ettevõte soovib veel laieneda muude farmitarvikute tootmise ja müügi valdkonda. Eesmärk on anda kliendile võimalus saada enamik tehnoloogiast ühelt partnerilt. See tagab nii mugavama ehitusprotsessi kui ka hilisema muretu hoolduse. Oma tegevusega püütakse jõuda tulemuseni, kus Saumet on loomakasvataja esimene valik.

www.saumet.ee

8 R A H A

MESSILEHT 9. aprill 2015

SWEDBANK

Swedbank pakub põllumajandustootjale põllumaade tagatisel kuni 30aastase graafikuga laenu.

Mis aitaks praegu põllumehi? ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduhinnaindeks vajus veebruaris viimase nelja aasta madalaimale tasemele, indeksi aastane langus on olnud 14%.

Suurima panuse langusesse on andnud piimaindeks, mis on aastaga kukkunud koguni 34%.

Nüüd on piimaindeks taas tõusuteel – jaanuariga võrreldes on tõus 4,6%. Peamiseks tõusu vedajaks oli kasvav piimapulbri hind.

Teraviljaindeksi aastane langus on olnud 13% ning veebrua-

ris langus jätkus. Teraviljaindeksi kukkumise põhjuseks on eelkõige kõrge saagikuse prognoos ka 2015. aastaks.

Hea uudisena tõusis viimase kaheksa kuu jooksul sealiha hind, seda seoses Euroopa Liidu turukorraldusmeetmega, mille abil on taotlejal võimalik saada toetust sealiha ladustamiseks.

Rahavoogude planeerimine Põllumajandussektoris on hindade kõikumine kogu aeg suur olnud ja seetõttu peavad sektoris tegutsevad ettevõtted sellega arvestama

ning leidma mooduseid ka pikema languse puhul vastu pidada.

Venemaa sanktsioonid Euroopa Liidu vastu algasid mitu aastat tagasi elussigade sisseveo keeluga ning piimatootjad on pidanud madala piimahinnaga toime tulema juba viimased üheksa kuud. Äärmiselt vajalik on ettevõtjale oma rahavoogude planeerimine ehk jälgimine, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ja millele neid kulutatakse.

Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: n rahavood äritegevusest (laekumised müügist, püsikulud, muutuvkulud ja toetused);

n rahavood investeerimisest (varade soetamine); n rahavood finantseerimisest (laenu saamine, laenu põhiosa tagastamine, intresside tasumine).

Teraviljakasvatajad teevad kevadel ja suve alguses suuri kulutusi, kuid tulu saadakse sügisel ja talvel. Kasutades näiteks Swedbanki kevadkülvilaenu, on võimalik kevadel saada lühiajalist laenu, mille põhiosa tagastamine toimub aasta lõpus vilja müügi ja toetuste arvelt. Seeläbi on võimalik vältida auku rahavoogudes.

Hindade volatiilsuse poole pealt on soovituslik võimalikud stsenaariumid läbi mängida ja vaadata, kas ka negatiivse stsenaariumi korral (madal piima-, liha- või teraviljahind või kulude suurenemine) tulevad rahavood positiivsed, või tuleb leida täiendavaid tulusid ja kulude kokkuhoidmise võimalusi.

Kuidas toimida negatiivse rahavoo korral? n Vähendage kulusid. Tulude vähenemisel saab rahavoogude prognoosi abil kiirelt välja selgitada kulugrupi, mille vähendamise mõju annab kõige suuremat efekti. Oluline on siinjuures reageerimise kiirus – mida kiiremini kulusid kärpida, seda väiksemaks kujuneb miinus rahavoogudes. Piimahinna langedes alustasid paljud piimatootjad eelmise aasta sügisel kiiret kulude kärpimist: vähendati lisasöötasid või otsiti võimalusi osta sööta odavamalt, müüdi ebavajalikku masinaparki ning liisimise asemel osteti teenus sisse, müüdi kinnistuid. n Vaadake kriitilise pilguga üle planeeritavad investeeringud. Kui investeeringud on hädavajalikud (näiteks lauda katus hakkab sisse vajuma) ja efektiivsust suurendavad (tootmise omahind langeb), siis on investeeringud põhjendatud. Kui aga investeering efektiivsust ei suurenda ja sellega kannatab veel oodata, peaks negatiivse rahavoo korral selle edasi lükkama. n Uurige omanikelt, kas neil on võimalus ja valmidus lisaraha kaasamiseks. n Sõlmige kokkuleppeid koostööpartneritega. Kas müügiraha kättesaamist on võimalik kiirendada? Kas tarvikute ostmisel on võimalik

saada pikemat maksetähtaega ja kui kalliks see kujuneb? n Pöörduge pankade poole.

Sügisel pöördus nii mõnigi piimatootja panka maksepuhkuse saamiseks. Ettevõtjatel oli enamasti ette näidata plaan, kuidas nad omalt poolt panustavad ja oma abikäe ulatas ka pank. Swedbank pakub põllumajandustootjale põllumaade tagatisel kuni 30aastase graafikuga laenu ja seega on võimalik graafiku pikendamisega ettevõtja kuine maksekoormus madalamaks viia. Tarvikumüüjate aastaintress on enamasti panga omast kallim, kindlasti tasub kevadtööde finantseerimisel võtta ka pangast kas faktooringu või kevadkülvilaenu pakkumine.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi piimahind on näidanud pisikest tõusu, on hinnatase jätkuvalt madal. Alla omahinna tootmine ei ole jätkusuutlik, ning küsimus ei ole selles, kas hinnad taastuvad, vaid selles, millal need taastuvad.

Põllumajandussektor on jätkuvalt Swedbanki üks prioriteetsemaid sektoreid ning me proovime ettevõtete rahaasjade korrashoidmisele igati kaasa aidata. Kui finantskohustused on võetud ühest pangast, on pangal võimalik raskematel aegadel ettevõtjat paremini aidata.

Kindel on aga see, et ükski vihmasadu ei kesta igavesti ning pilvede taga on päike alati olemas – küllap näevad ka põllumajandussektori ettevõtjad taas hõlpsamaid aegu.

BRIT JUUS Swedbanki põllumajandussektori juht

R E K L A A M 9

MESSILEHT 9. aprill 2015

Eesti turule tuleb Inter-Silo –

üks kogenumaid teravilja tornhoidlate paigaldajaid

Paigaldamise protsess.

Rekordarvud Leedu-Taani ühisettevõte InterSilo on paigaldanud teravilja tornhoidlaid ja nende seadmeid juba viis aastat. Ettevõtte kogemusi kinnitavad tublid saavutused. Eriti töörohked olid 2013. ja 2014. aasta. 2013. aastal püstitas Inter-Silo Euroopas 104 teraviljahoidlat kogumahutavusega pea 80 000 tonni. 2014. aastal paigaldasid ettevõtte 13 meeskonda 105 torni mahutavusega ligi 123 000 tonni.

Tornide paigaldus- ja tehnilise hoolduse töid tehakse Euroopa eri paikades nii väike- kui ka suurfirmades, kusjuures tornide mahutavus jääb vahemikku 272– 8135 tonni. Inter-Silol on olnud au paigaldada Taanis nii esimene kui ka selle riigi suurim teravilja tornhoidla, viimane neist mahutab 8135 tonni teravilja. Taani ettevõttele Hornsyld Købmandsgaard A/S püstitati koguni kolm sellise mahutavusega hoidlat.

Nelja tegevusaasta jooksul on ettevõte paigaldanud ja hooldanud üle 400 tornhoidla kogumahutavusega 360 000 tonni.

Kuni 95 protsendil ettevõtte paigaldatud tornidest on ka segamis- ja kuivatusseadmed, mis võimaldab firmadel teravilja samas tornhoidlas nõutava niiskuseni kuivatada.

Rahvusvahelised kogemused ka Eestisse Varem tegi Inter-Silo Euroopa firmades vaid paigaldustöid,

kuid nüüd alustati ka aktiivset müügitegevust. 2014. aasta algusest oleme Taani ettevõtte DanCorn A/S ametlik müügiesindaja Leedus ning sügisest ka Lätis ja Eestis. Nimetatud ettevõte on üks suuremaid teraviljahoidlate tarnijaid Põhja-Euroopas. Viimase 13 aastaga on Dan-Corn A/S müünud Euroopa riikide firmadele ligi 2700 teravilja tornhoidlat.

Teravilja kuivatatakse tornhoidlas Leedu, Läti ja Eesti turul pakub Inter-Silo mitmesuguseid teravilja ladustamise seadmeid: tornhoidlaid, teisaldussüsteeme, mobiilseid teraviljakuivateid.

Lisaks osutatakse paigaldus- ja hooldusteenust ning pakutakse mitmesuguseid lahendusi nii firmadele kui ka tööstusele.

Ettevõte tutvustab Euroopa riikides eriti populaarset teravilja ladustamise lahendust – Ameerika teravilja tornhoidlat Sukup, mis on varustatud segamis- ja kuivatusseadmetega. Sukupi tornid võivad olla eri suurusega ja nende mahutavus võib olla kuni 1300 tonni. Tornides saab hoida ja kuivatada teravilja ja rapsi. Torni paigaldatud segamissüsteem tagab kuivatusprotsessis niiskete terade ühtlase segamise ja võimaldab piiramatu ajavahemiku jooksul iseseisvalt saagi kvaliteeti reguleerida. Küttekeha poolt soojendatud õhu puhub ventilaator läbi perforeeritud põranda torni alaosast üles välja.

Inter-Silo meeskond lõpetamas rekordilist 2014. a hooaega.

Inter-Silo ehitas kolm suurimat teravilja tornhoidlat Taanis, igaüks mahutavusega u 8000 tonni.

Torni horisontaalpinnal ja ümber oma telje pöörlevad teod tõstavad kuivatatavad terad altpoolt üles, tagades kuivatusprotsessis terade pideva tsirkulatsiooni ning ühtlase kuivamise nõutud niiskuseni. Tornitäie teravilja (kuni 1300 tonni) kuivatamisel segamis- ja kuivatusseadmetega varustatud tornis kulub ühe protsendi niiskuse vähendamiseks umbes kaks päeva.

Lühema aja ja väiksemate kuludega Inter-Silo Eesti arendusjuhi Raido Lääne sõnul ei ole Eestis sellised tornid enam uudiseks. Mitmed firmad juba kasutavad selliseid tornhoidlaid ja on jõudnud nende eelistes veenduda. „Selline hoidla täidab mitut ülesannet: selles saab teravilja ladustada, kuivatada ja jahutada. Tavaliselt vajatakse selleks rohkem seadmeid, aega ja kulutusi. Väiksem kuivatamise maksumus on tähtis kriteerium. Korraga saab kuivatada suure koguse ning tänu segamisseadmetele tuleb kuivatamine odavam,” loetles Raido Lääne eeliseid.

Pealegi aitab kuivatiga tornhoidla säästa viljakasvataja aega: torni juhtimiseks piisab minimaalsest hooldusest. Kui esimene kiht teri on torni laaditud, käivitatakse segamisseadmed, kütteelement ja ventilaator ning soe õhk hakkab ringlema. Vili kuivab hoidlas ning ettevõtja võib teha muid töid. Segamisseadmed töötavad ka kehva ilma korral – nii ei tule tal muretseda ka siis, kui hoidlasse tuuakse väga niiske teravili. „Kuivatiga tornhoidla eeliseks on see, et liiga kuivi teri saab niiskematega segada, selle abil vilja niiskust ühtlustada ja kvaliteeti parandada,” ütles Inter-Silo arendusjuht Raido Lääne. Tema sõnul pole kõrge õhutemperatuuri korral lisakütmist vajagi, et vilja niiskustaset 1–2 protsenti alandada. Nii saab vähendada kütusekulu.

Võimalus eelistega lähemalt tutvuda Teravilja tornhoidla tööpõhimõtetega saab põhjalikumalt tutvuda 16.–18. aprillil 2015 Tartus toimuval Maamessil.

Näitusel esitleb Inter-Silo unikaalset eksponaati – teravilja hoidmise ja kuivatamise seadmete mudelit. Külastajatel on võimalik teraviljahoidla tarindit põhjalikult uurida: kuidas vili torni toimetatakse, segatakse, kuivatatakse, tuulutatakse ja seejärel maha laaditakse. Eksponaat näitab, kui lihtsalt ning samas kvaliteetselt ja nutikalt on

võimalik tagada saagi turvaline käitlemine.

Aastatepikkune rahvusvaheline kogemus teravilja tornhoidlate paigaldamisel paljude Euroopa riikide firmades, meeskondade kõrge kvalifikatsioon ning uuenduslik, kvaliteetne ja vajalik toode annab julgust loota häid tulemusi ka Eestis.

Külastage meid Maamessil!

INTER-SILO – ametlik Dan-Corn A/Si edasimüüja Leedus, Lätis, Eestis.

Raido Lääne, arendusjuht tel 506 8364 raido@inter-silo.com www.inter-silo.com

Videoklipid

10 M A A L E H T

MESSIL

MESSILEHT 9. aprill 2015

Maaleht tuleb Maamessile auhinnasajuga LII SAMMLER

Tavaks saanud kombel alustab Maaleht messi- ja laada-aastat aprillikuus Tartus Maamessil, kus ollakse kohal populaarse loosiratta, raamatuleti ja huvitavate auhinnamängudega.

Läbi aastate on inimesi magnetina tõmmanud Maalehe traditsiooniline õnneloos, kus võib võita huvitavaid raamatuid, Maalehe ja ajakirja Maakodu tellimusi ning meeneid. Mullu osutus see nii populaarseks, et loosisedelid said otsa juba enne viimast messipäeva. Sestap on tänavused varud suuremad ning veelgi rohkem huvilisi saab oma õnne proovile panna.

Samuti on külastajatel võimalus soetada Maalehe eriilmelisi meeneid ja heade hindadega raamatuid, samuti tellida Maalehte ja ajakirja Maakodu. Ning mis eriti tore: kõik, kes tellivad messil ajakirja Maakodu, osalevad Maakodu reiside loosimises (loosi läheb kaks reisi kahele Soome) ja lisaks loosime välja imekauni käsitsi maalitud serviisi Muhu Portselanilt.

Korraks aeg maha Maalehe boks on keset messimelu justkui oaas, kus saab jalgu puhata ja hinge tõmmata. Meie puhkenurgas ootavad mugavad

TA S U B T E A DA

Kuidas Maaleht üles leida? n Maalehe sõbrad on messipäevil oodatud meid külastama.

Maalehe leiab samast kohast kus mullu – B-hallist (B-30) avatud alalt.

nende raamatute soetamiseks, mida müügikohtadest ja poodidest enam ei leia.

Lapsed saavad Maalehe alal meisterdada värvikaid emadepäeva kaarte, samal ajal kui vanemad raamatuid ja ajakirju sirvivad. Kaartide tarbeks on varutud ilusaid värvilisi paberid ja muid toredaid materjale. Hiljem saab kõiki kaarte vaadata ka Maalehe veebilehelt. Hea meel on lisada, et üks õnnelik kaarditegija võidab terve kasti jäätist "Eriti Rammus, kirss" Premialt ning lisaks emaleisale Maalehe ja Maakodu kolme kuu tellimuse!

Orienteeru ja võida

Maalehe toimetuse assistent Pille Saks (pildil) meenutab, et Maalehe messiboksis on igal aastal kõige minevam kaup õnneloos.

kott-toolid, ekraanilt saab kaasa elada möödunud suve "Lauluga maale" saate parimatele hetkedele ning loomulikult sirvida Maakodu ajakirju ja värsket Maalehte.

Lisaks on kõigil võimalik tutvuda Maalehe ainulaadse raamatusarjaga "Tarkusepuu", mis alustas ilmumist tänavu 5. märtsil.

Sari koosneb 30 parimast psühholoogia ja enesearen-

gu valdkonna raamatust. Toimetusest on palju küsitud, kuidas saaks neid raamatuid, mille müüginädal on juba möödas.

Huviliste rõõmustamiseks võime öelda, et mess on üks võimalus

Kuid sellega auhindade võitmise võimalus ei piirdu. Koostöös SEB pangaga korraldab Maaleht suure Maamessi orienteerumismängu, millest võivad osa võtta kõik soovijad. Selleks tuleb vastata mõnele lihtsale küsimusele messil osalevate ettevõtete kohta (küsimustiku leiab Maalehe boksist).

Nii reedel kui ka laupäeval loositakse vastanute vahel väl-

ja hulgaliselt auhindu, mille on välja pannud mängus osalevad firmad.

Viimasel päeval läheb kõikide mängijate vahel loosi suur peaauhind – jalgrataste komplekt lastele.

Komplekti kuulub üks jalgratas väikesele poisile ja teine väikesele tüdrukule, need sobivad lastele vanuses 6–10 aastat.

Võib öelda, et üllatusi ja kingitusi Maalehel tänavu tõepoolest jagub – lisaks eespool mainitule läheb loosi ka eksklusiivseid kinkekaarte Viking Line Eestilt, mille võitjad saavad reisile minna koos kaaslasega.

Messil liiguvad ka Maalehe ajakirjanikud ning samuti fotog raaf, kes melu pildile püüab.

HELENA CHRISTIANSEN turundusjuht

R E K L A A M 11

MESSILEHT 9. aprill 2015

www.dnb.ee

Ilma laenuta on raske Maal tehakse tööd masinatega.

Aga masinad on kallid. Meie aitame Sind.

Põllumajanduslaenude taotlejad on DNB panka teretulnud.

Vaata: dnb.ee/agri

12 T E R A V I L J A K A S V A T U S

MESSILEHT 9. aprill 2015

ANDO ADAMSON, MALLE JÄRVAN

 Lipulehe ja pähikute kaitsmine taimehaiguste eest tagab suurema terasaagi.  Teraviljade ohted on fotosünteesivõimelised, nende püsimine haigusvabana mõjub positiivselt terade täitumisele.

Teraviljade saagitaseme kujunemises omavad tähtsust paljud tegurid: ilmastikutingimused, agrotehnika tase, mulla omadused, väetamine, taimekaitse jm.

Saagi moodustumisest võtavad osa saagistruktuuri elemendid: produktiivsete võrsete arv pinnaühiku kohta, terade arv peas ja 1000 tera mass. Need on omavahel tihedas vastastikuses sõltuvuses.

Kui 1000 tera mass üldiselt on sordiomane suurus ja kasvutingimustest üsna vähe mõjutatav, siis produktiivvõrsete arvu ja terade arvu peas saab agro-

tehnikaga suhteliselt hästi mõjutada.

Taliviljad on hea võrsumisvõimega, mis näiteks talvekahjustuste puhul omab olulist tähtsust taimiku tiheduse taastamisel. Loomulikult tuleb siis väetamise ja taimekaitsega tagada, et põhiosa moodustunud võrsetest saaks areneda produktiivseteks ja annaks normaalselt saaki.

Teraviljade otstarbeka väetamise tähtsus siinkohal kordamist ei vaja – seda on aina räägitud koolitustel ja nõuandepäevadel.

Põllumees on hästi kursis sellega, millal, kui palju ja millist väetist tuleb anda, et eesmärgiks seatud saagitaset saavutada. Reeglina tehakse teravilja-

del ära ka keemiline umbrohutõrje ja esmane haiguste tõrje, mis õnnestunud pritsimise korral suudab taimi kaitsta lehehaiguste eest võrsumisfaasi jooksul.

Enamasti aga ei piisa ühekordsest haiguste tõrjest.

Käesoleval juhul tahaksimegi rõhutada teraviljade hilisemates kasvufaasides tehtava profülaktilise haigusetõrje tähtsust. Selle eesmärk on kaitsta lehti, mis on välja arenenud kõrsumisfaasi jooksul, eriti aga lipulehte ning viljapead. Sest just nendes, hilisemates arengufaasides moodustunud taimeorganites talletunud assimilaatide varal kujunebki välja terasaak.

Teadlased on uurinud, kui suur on eri astme lehtedes ja

teistes taimeorganites toimuva fotosünteesi mõju viljapeas moodustuvale terasaagile. Näiteks Inglismaal läbi viidud talinisu katsetes on kindlaks tehtud, et kui produktiivvõrse terade saaki panustavad lipulehest allpool paiknevad kolm-neli lehte kokku vaid ca 35% ulatuses, siis lipulehes ja viljapeas toimuva fotosünteesi panus terasaaki on vastavalt 43% ja 22%.

Need arvud näitavad, kuivõrd oluline on hoida lipuleht ja pea haigustest vaba ning võimalikult kaua fotosünteesivõimeline. Mida laiem, pikaealisem ja haigustest kahjustamata on lipuleht, seda paremini mõjutab see hiljem terade täitumist ja suurendab terasaaki.

Uuringutes on siiski selgunud, et lipulehes toimuva fotosünteesi aktiivsus hakkab lipulehe väljasirutumise faasist (EC 39–41) alates vähenema ning loomisfaasist (EC 52–55) alates kandub fotosünteesi raskuspunkt viljapeale (pähikutele), kus see toimub kõige aktiivsemalt õitsemise faasis.

Viljapeas toimuva fotosünteesi panus terade täitumisse, s.t saaki, on suhteliselt suurem nendel juhtudel, kui lehed on tugevalt kahjustatud – kas taimehaigustest tabandunud või põua tõttu kuivanud.

Kestva niiskusepuuduse tingimustes, kui ka lipuleht enam ei funktsioneeri, suudab pähikutes toimuv fotosüntees ekst-

reemse saagilanguse siiski ära hoida.

Pähikutel olevatel ohetel on samuti suur tähtsus, seda eriti põuastel päevadel. Ohted on fotosünteesivõimelised, samuti aitavad nad ebasoodsa temperatuuri tingimustes kaitsta pähikutes täituvaid teri.

Seega on väga oluline vältida teraviljade haigestumist ka hilisemates kasvufaasides. Lipulehte ja pähikuid kahjustavate taimehaiguste tõrjeks tuleb kasutada profülaktilist pritsimist efektiivsete fungitsiididega.

ANDO ADAMSON MALLE JÄRVAN Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid

Nutikas nisuhaigustõrje ekspert nähtava füsioloogilise mõjuga Suurem saak • rohkem produktiivvõrseid • rohkem teri viljapeas Efektiivne lehehaiguste tõrje, sh • helelaiksus • nisu-pruunlaiksus • tugev raviv mõju Tugev füsioloogiline mõju taimele • suurem lehepind • kõrgem klorofüllisisaldus Ohutu taimele • paagisegude võimalus Ilmastikust sõltumatu • 15 minutiga vihmakindel

Variano Xpro toimespekter ja efektiivsus: Nisu-pruunlaiksus

*****

Silmlaiksus

***

Helelaiksus lehtedel

*****

Jahukaste

**

Nisu kollane rooste

*****

Helelaiksus viljapeal

*****

Pruunrooste

*****

Fusarioos viljapeal

****

Odra võrklaiksus

*****

Ramulaaria

*****

Äärislaiksus

*****

Füsioloogilised lehelaiksused

*****

***** väga hea, * ebapiisav

Toimeained: 100 g/l protiokonasol + 40 g biksafeen + 50 g/l fluoksastrobiin Kulunorm: 1,0–1,25 l/ha

Janne Ehte-Tammiste, suurkliendijuht, tel 5850 5566 Madis Vaher, agronoom, tel 552 1083

T E R A V I L J A K A S V A T U S 13

MESSILEHT 9. aprill 2015

Fungitsiidid aitavad põllumehel saada maksimaalse saagi ja kvaliteedi Tänapäeva fungitsiidide väljatöötamisel rõhutakse järjest enam lisaks toimeainetele ka formulatsioonile ja lisaainetele, mis oluliselt mõjutavad taimekaitsetöö efektiivsust ja mõjuaega.

Uusimad fungitsiidid ei ole enam lihtsalt haigusetõrjevahendid – need mõjutavad ka taimefüsioloogiat ja parandavad taimede fotosünteesivõimet, mis tagab põllumehele tuumaka ja kvaliteetse terasaagi. Võib öelda, et uued teraviljasordid on küll juba geneetiliselt kõrge saagipotentsiaaliga, kuid sobiva tõrjeta taimede kasvuperioodi jooksul vähendavad taimekahjustajad seda kiiresti ja märgatavalt.

Selleks aga, et fungitsiidide maksimumefektiivsus saavutada, tuleb meeles pidada ja praktikas kasutada mõningaid võtteid.

 Kõrreliste helelaiksuse tugeva nakkuse korral kaasneb saagikadu kuni 30%.

 Haigus, mis on kahjustanud lipulehte, vähendab oluliselt taime fotosünteesivõimet ja terade täitumist.

Eri toimeained ja õige ajastamine Fungitsiidide nimekiri on väga pikk ja vahest ehk ka segadusseajav, kuid parema ülevaate saamiseks on soovitatav süveneda nimetuste taga olevatesse toimeainetesse ning nende tegevainete tõrjespektrisse. Kasvuperioodi jooksul võiks ühel põllul kasutada eri toimeaineid ja nende kombinatsioone.

Veelgi tähtsam on valida haiguse tõrjumiseks sobivad toimeained ning kombineeritud haigusetõrjeprogrammiga hoida taimed võimalikult terved ja lehepind roheline kogu kasvuperioodi jooksul.

Infot tõrjespektrite ja nimetuste ning fungitsiidiprogrammide kohta saab taimekaitse tootjafirmade kodulehtedelt ja kohalikelt esindajatelt. Õige ajastus on märksõna, mis käib kaasas iga taimekaitsetööga, samuti haigusetõrjega.

JANNE EHTE-TAMMISTE

 Õigesti ajastatud sobiv fungitsiidiprogramm tagab põllumehele saagi ning selle kvaliteedi.

 Taimejäänused ja kõrretüü on olulised nakkusallikad.

Taimelehele nähtavaks ilmunud haiguslaik on pigem tagajärg ning näitab, et haigusetekitaja on taime nakatanud isegi mõni nädal tagasi. Näiteks kõrreliste helelaiksus, mis on üks levi-

numaid haigusi nisul ja toob tugeva nakkuse korral kaasa saagikao kuni 30%, avaldub nähtavate haiguslaikudena 14–20 päeva pärast nakatumist. Sellest tulenevalt hoiab profülaktiline ja en-

netav haigusetõrje ära taimelehtede kudede kahjustumise ning fotosünteesivõime vähenemise.

Planeerige haigusetõrje vastavalt kultuurile Kultuurist lähtuvalt saab välja tuua mõned erinevused haigusetõrje planeerimisel ja saagi kaitsmisel.

Nisul põhineb saagikus suuresti just lipulehel, mille mõju saagile võib hinnata 40–50% lähedale. Lisaboonusena on uusimate fungitsiidide (nagu Variano Xpro, Siltra Xpro) mõjuaeg ja efektiivsus haiguste kaitsel pikk, kuni viis nädalat, mis tagab ennetava ja pikaajalise kaitse paljude haigusetekitajate vastu.

Seega, lipulehefaasis tehtud haigusetõrje on saagi moodustumisel määrava tähtsusega ja tagab taimede fotosünteesivõime terade täitumiseks. Viljapeadele pritsitud fungitsiid tagab terade puhtuse ja kvaliteedi, mille võivad rikkuda sobilikes keskkonnatingimustes jõudsalt arenevad Fusarium ja hallitusseened.

Odra morfoloogilisest ehitusest tulenevalt on lipuleht võr-

reldes järgmiste alumiste lehtedega väiksema lehepinnaga.

Seega kogemustele tuginedes võib öelda, et odra haigusetõrjel annab parima tulemuse nn jagatud pritsimine. Sel juhul tehakse haigusetõrje võrsumise lõpufaasis ja 2. kõrresõlme-lipulehe faasis, olles kindel, et üks pritsimine järgneb teisele ja kahe pritsimise summana kasutatakse fungitsiidi täisnormi.

Tähtis on fungitsiidide õige kulunorm Tootjafirma soovitatud fungitsiidide kulunormi vahemik on registreeritud lähtuvalt haiguste tõrjespektrist ning piirkonna kliima- ja kasvutingimustest, seetõttu tagab tootja haiguste tõrje maksimumefektiivsuse õige kulunormi kasutamisel. Samuti pole kulunormide vähendamine põhjendatud, sest sellega vähendatakse haigusetõrje mõjuaja kestust, rääkimata haigusresistentsuse väljakujunemisele kaasaaitamisest.

Fungitsiidides sisalduvad toimeained (nagu biksafeen) koos multifunktsionaalsete lisa- ja abi-

ainetega mõjutavad taimefüsioloogiat, mis põllul väljendub rohelisemate taimedena.

Eriti oluliseks muutub fotosünteesivõime säilimine stressitingimustes (põud, kuumus jms), mil taimes käivitub stressiimpulss, mille tõttu taim ise hakkab õisi suretama. Fungitsiidide abil saab ennetada õite suremisest tulenevat saagikadu ja edasi lükata taimede enneaegset vananemist.

Lõpetuseks võib öelda, et tänapäeva kõrgtehnoloogilised fungitsiidid sisaldavad endas kõike, mis aitab põllumehel teraviljade suurima saagipotentsiaali sügisel kombaini koguda.

Oluline on taimi kaitsta ning hoida kahjustajate ja stressi eest kogu saagimoodustumisperioodi jooksul.

Edukat saagiaastat!

JANNE EHTETAMMISTE Bayer CropScience suurkliendi juht

14 T A I M E K A S V A T U S

MESSILEHT 9. aprill 2015

MALLE JÄRVAN

Taimetoitainete kättesaadavus oleneb mullareaktsioonist Eesti mullastik on erimite poolest väga kirju.

Osaliselt seetõttu erineb ka taimekasvatuslikult kasutatavate muldade reaktsioon.

Mullareaktsioon (pH) on üks tähtsamaid maa viljelusväärtuse näitajaid – sellest sõltub taimetoitainete kättesaadavus, millest omakorda aga kultuuride saagitase.

Kõrge pHga mullad Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel

Väga tugev Mn- ja Zn-puudus ploomipuul: lehed väikesed, klorootilised, rosetja asetusega, sest võrsete pikkuskasv puudub ja uusi võrseid ei moodustu.

Eesti maafondile on iseloomulik happeliste muldade suur osatähtsus. Mullahappesusega kaasnevaid probleeme on aegade jooksul rohkesti käsitletud ja vajadus põllumuldade regulaarse lupjamise järele on üldiselt ilmselgeks saanud. Aga hoopis vähe on räägitud sellest, mis võib juhtuda, kui mulla pH on suhteliselt kõrge (pHKCl üle 6,8). Loomupäraselt sellise reaktsiooniga muldi (põhiliselt paepealsed ja rähkmullad) esi-

Ostame metsamaad Helista ja küsi lisa! tel 5348 8010

www.kinnistu.ee PS! Oodatud on ka põllumaa pakkumised.

neb Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.

Taimede toitumise seisukohalt liiga kõrgeks võib pH muutuda ka siis, kui lupjamist mittevajavatel muldadel kasutatakse karbonaatseid või leeliselisi väetus- ja mullaparandusaineid suurtes kogustes ning korduvalt. Tegelikult on ju majanduslikkuse ja ressursisäästlikkuse seisukohalt väga mõistlik, kui taimekasvatuses kasutatakse ära sellised tööstuse kõrvalsaadused, mis sisaldavad rohkesti taimetoiteelemente, nt Kunda tsemenditehase klinkritolm. Mullahappesuse vähendamise kõrval saab klinkritolmu paaritonnise annusega kaetud ka vähemalt ühe aasta väävli-, kaaliumi- ja magneesiumivajadus. Sellega saab põllumees kokku hoida mineraalväetiste ostmise arvelt.

Lupjamist mittevajavatel muldadel tuleks siiski teatud määral ettevaatlik olla ja selliste karbonaatsete materjalide või leeliseliste mullaparandusainete (nagu oli näiteks poolkoksi baasil valmistatud Viru Ramm) kasutamisega mitte üle pingutada. Tuleb jälgida, et mullareaktsioon ei läheks kõrgemaks kui on optimaalne taimede toitumise seisukohalt.

Kõrge mullareaktsioon takistab mikroelementide kättesaamist Lämmastiku ja kaaliumi omastatavus otseselt ei sõltu mulla pHst, küll aga sõltub sellest fosfori ja mikroelementide omastatavus. Aluselises keskkonnas reageerivad fosfaatioonid kergesti kaltsiumi ja magneesiumiga, moodustades vähelahustuvaid ühendeid. Samuti enamik mikroelemente (v.a molübdeen) ei ole taimedele kättesaadavad, kui pH tõuseb üle 7. Peale kõrge pH soodustavad mikroelementide (Fe, Cu, B, Mn, Zn) puuduse teket mulla kõrge orgaanilise aine ja fosfori sisaldus, lämmastikväetistega liialdamine jmt tegurid. Mangaani ja tsingi liikuvate (omastatavate) vormide sisaldus oleneb ka mulla niiskusoludest ja õhurežiimist.

Mangaan esineb mullas põhiliselt kahesuguse valentsusega ioonidena. Mn2+ on lahustuv, kergesti liikuv ja omastatav, Mn4+ aga praktiliselt lahustumatu ja taimedele kättesaamatu. Mangaanil on oluline roll taime ainevahetuses.

Koosmõjus teiste ühendite ja mikroelementidega aktiveerib ta paljusid protsesse kiirendavaid ensüüme ning mõjutab fotosünteesi. Kuigi mangaan klorofülli koosseisu ei kuulu, on selgunud, et ägeda puuduse korral lehtede klorofüllisisaldus väheneb ning olenevalt taimeliigist avaldub see mitme-

Tüüpilised tugeva Mn- ja Zn-puuduse sümptomid (nekrootilised laigud ja lehtede ülespoole rullumine) mulla kõrge pH ja põua tingimustes kartulisordil 'Laura'; varajasel sordil 'Solist' avaldusid puudusnähud nõrgalt.

Mikroelementide tugeva puuduse nähud punasel sõstral. Tegu ei ole putukkahjuritega!

suguste klorootiliste ja nekrootiliste nähtudena.

Mangaani puuduse puhul on häiritud taimele omaste kasvuainete (näiteks heteroauksiini) teke võrsete ja juurte tippudes, mis pidurdab taimerakkude pikkuskasvu ja jagunemist.

Kui liikuva mangaani ülimadala sisaldusega mullas kaasnevad veel teised ebasoodsad keskkonnatingimused, näiteks pikaajaline põud, siis kasvukuhiku tegevus seiskub, võrsed ei kasva edasi ja lehtedel tekivad väärarengud (vt sõstra ja ploomipuu fotod).

Taimede tsingivajadus on suhteliselt väike ja see oleneb ka taimeliigist. Tähtsustamist on see leidnud eelkõige viljapuude ja mõne köögivilja puhul. Tsink osaleb üldiselt samades ainevahetuse protsessides mis mangaan. Peale selle on tal oluline osa lämmastikainevahetuses – Zn soodustab proteiini sünteesi.

Mangaani ja tsingi puudus pidurdab viljapuude arenemist Tsingipuudus mõjub negatiivselt lehtede arengule, need on väikesed, kahvatud ja klorootilised, sageli ülespoole rullunud servadega, sõlmevahede kasvu pidurdumise tõttu asetsevad rosetjalt. Viljapuudel on okste areng häiritud – kriitilisematel juhtudel ei moodustu-

gi võrseid ja talve jooksul võrsete tipuosad surevad. Õiepungi moodustub vähe ja sageli ei avane needki.

Juuresolevatel fotodel on valik mõnest taimede arenguhäirest mullal, mille pHKCl oli 7,0–7,1. Põllumajandusuuringute Keskuses tehtud analüüside järgi oli mulla fosfori-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus kõrge. Mangaani (Mn) sisaldus nendes mullaproovides aga oli erakordselt madal, vaid 17–28 mg/kg (Mn-tarbe keskmise astme korral peaks see olema piirides 75– 150 mg/kg). Mulla tsingi (Zn) sisaldust kahjuks ei määratud.

Kui mikroelementide puuduse peamine põhjus on kõrge mullareaktsioon, võib mikroväetiste mulla kaudu andmise efektiivsus jääda madalaks, sest enamik mikroelemente – eriti mangaan – seotakse taas suhteliselt kiiresti raskesti lahustuvateks ühenditeks. Puudusnähtude ilmnemisel (tuginedes mulla- ja taimeanalüüsidele või varasematele kogemustele – parem siiski juba enne nähtude avaldumist) on operatiivsem kasutada lehekaudset mikroelementidega väetamist. Seejuures on soovitatav kasutada kelaatseid mikroväetisi.

MALLE JÄRVAN Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

MESSILEHT 9. aprill 2015

R E K L A A M 15

Challenger MT 775 uue mudeli esmaesitlus Maamessil! www.agriland.ee

16 M A S I N A P A R K

MESSILEHT 9. aprill 2015

Kombainiturul vanad tegijad Maanteeameti liiklusregistri andmetel müüdi 2014. aastal 82 uut teraviljakombaini, mis on kahe viimase aasta müüginumbrist vähem.

Suure edumaaga juhivad kombainiturgu Claasi, New Hollandi ja John Deere'i firma kombainid vastavalt 32, 28 ja 13ga. Kuni 2010. aastani liidrirollis olnud New Holland pidi selle loovutama Claasile. Uued turuletulijad olid Fendt ja Laverda (tabel 1).

Müüginumbrid on vähenenud pea kõigil firmadel, välja arvatud Case IH, kes mulluse taseme (neli kombaini) suutis säilitada.

Juhtkolmiku firmade müügiedu seisneb järjest täiuslikumate ja eri võimsusega kombainide pakkumisel, millest põllumehel on kerge valikut teha. Müügiedu soodustab ka kombainijuhi töötingimuste parendamine ning väikesed hoolde- ja kasutuskulud. Paljudele ostjatele on esmatähtis hinna ja kvaliteedi suhe, aga ka hea ja kiire teenindus.

Nagu müüginumbritest selgub, eelistab meie põllumees neid kombainifirmasid, kellel läbimüük suurem. Selline seisukoht on ka meist lääne pool asuvatel põlluharijatel. Kes rohkem müüb, sellel on ka suurem

TA B E L 2

TA B E L 3

Kombainide müük 2014. aastal markide ja võimsusklasside viisi

Enimmüüdud kombainid

Kombainide müük maakonniti

Mark

Mudel

Maakond

New Holland

CX 8070

359

17

Claas

Lexion 670 446

16

Claas

Tucano 450

305

5

John Deere John Deere

S 670 W 540

428 259

4 3

New Holland

CX 8090

447

3

Claas New Holland John Deere Case IH Sampo Fendt Laverda RSM Kokku

Kuni 171 hj

172– 253 hj

254– 293 hj

– 1 – – – – – – 1

4 4 – – 2 – – – 10

2 1 3 2 – – 1 – 9

tulu ja suuremad investeerimisvõimalused, et laiendada hooldekeskuste arvu, mis omakorda kiirendab teenindust ja rikete kõrvaldamist ning tõhustab kombainijuhtide koolitamist.

Aga need ongi kombainiostul üha määravamad tegurid.

Rõõmustab ka see, et aastaaastalt on suurenenud võimsate (üle 300 hj) kombainide ost, mis annab tunnistust arusaamast, et enne jäägu kombainivõimsust pisut üle, kui et koristuse kõrgperioodil sellest puudu tuleb.

Müüdud kombainidest kolm neljandikku olid suure võimsusega, millest meie ilmastikku ja teraviljade struktuuri arvestades piisab keskmiselt 300 hektari koristamiseks mõistliku terakaoga. 2014. aastal oli koris-

Üle 293 hj 26 22 10 2 – 1 – 1 62

Kokku 32 28 13 4 2 1 1 1 82

tatud teraviljapind ca 334 500 hektarit, mis teeb kombaini kohta keskmisena 262 ha. Viljakasvatajad jagunevad suur- ja väiketootjateks. Suurmajanditel on kombaini kohta tulev koristuspind nimetatust märksa suurem, väiketootjatel väiksem. Mulluse suure terasaagi saamisel etendas kahtlemata tähtsat osa ajakohane kombainipark.

Enimmüüdud kombainid olid New Holland CX 8070 ja Claas Lexion 670 vastavalt 17 ja 16ga (tabel 2).

Maakondade pingerida ostetud kombainide arvu järgi on aastate viisi olnud üsna stabiilne, erinevus on vaid ostetud kombainide arvus. Enim osteti kombaine Harju, Tartu, Jõgeva, Lääne-Viru ja Viljandi maakon-

Võimsus Müüdud (hj) (tk)

nas. Saaremaa ja Hiiumaa 2014. aastal uusi kombaine ei ostnud (tabel 3).

Võimsate kombainide ostu suurenemisega viimastel aastatel on kasvanud kombainipargi võimsus. Kui 2012. aastal oli suurte kombainide osalus 30%, 2013. aastal 33%, siis 2014. aasta lõpuks oli see 36%. Kahe aastaga kuus protsenti – see on hea näitaja. Suuri kombaine osteti pea kõigis maakondades, enim Harju-, Tartu- ja Pärnumaal.

Kombainipargi vanuses olulisi muutusi polnud. Mõnevõrra vähenes uute kombainide (kuni 2 a) osalusprotsent ja suurenes üle kümne aasta vanuste kombainide osa.

Siinkohal meenutaksin möödunud suvel korraldatud kom-

Müüdud (tk)

Harju 11 Hiiu 0 Ida-Viru 4 Jõgeva 9 Järva 7 Lääne-Viru 8 Lääne 4 Põlva 4

Kombainide müük (tk) 2007–2014 140

134 118

TA B E L 1

Kombainimark mark

KOMBAINID

84

82

66 49

62

Maa- Müüdud kond (tk) Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru

5 3 0 11 3 8 5

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kombainipargi vanus (%) 2014. a 35 28

bainide demopäeva, mis oli tore ettevõtmine. Võrdluskatsetest võttis osa kaheksa kombaini. Paljude mõõtmiste-kaalumiste juures tekitas küsimusi katselappide väga erinev saagitase ja uskumatult suured terakaod.

Lõpetuseks veel midagi rõõmustavat. Teatavasti registreeritakse teravilja kombainkoristamisel maailmarekordeid. Neid on sündinud peaaegu igal aastal. Mullu augustis koristas New Holland CR 10.90 ligi kümnetonnise saagikusega nisu (koristusniiskus 16,2%) kaheksa tunniga 797,66 tonni ehk 99,7 tonni tunnis.

ILMAR KARJANE

18

19

Kuni 2 aastat

3–5 aastat

6–10 aastat

Üle 10 aasta

Kombainipargi võimsus (%) 2014. a 36 32

17

Kuni 171 hj

15

172– 253 hj

254– 293 hj

Üle 293 hj

tehnikateadur

Uus traktor NEW HOLLAND T6.165 Mootor Traktori komplektsus ja 6728 cm³ töömahuga 6-silindriline turbotehnilised näitajad laadimisega vahejahutiga New Holland ·esiraskused 22x45kg CommonRail Euro4 EcoBlue mootor ·Dynamic esiporitiivad Nimivõimsus ISO 14396 92 kW / 126 hj ·kabiinivedrustus ushind Maks.võimsus ISO 14396 121 kW/ 165 hj traktori sood ·hüdraulilised haagisepidurid R 2200 p/min U E ·tagumise akna kojamees ja pesur Nimipöörded a .

0 0 0 4 6 Maks.pöördemoment 682 Nm ·analoog-digitaal armatuurlaud maksuta) Pöördemomendi varu 42% a käibeess ·lisa 6 töötuld ees ja 4 taga lm (i 1,19% Küttepaagi maht 250 l soodusintr ·3-kiiruseline jõuvõtuvõll 214 g/kWh 540/750(540 Eco)/1000 6 nuudiga Kütuse erikulu AdBlue 40 l ·jõuvõtuvõlli ”soft start” lülitus Hooldusvahemik 600 töötundi ·DeLuxe õhkpadjal iste ·tagumised poritiiva laiendid po Hüdraulika ·teleskoopvarrega peeglid ·hüdrauliline haagisekonks suletud süsteemiga CCLS kolbpump ·rippsüsteemi kiirühendused tootlikkusega kuni 113 l/min, lisana roolipump 40 l/min kat. II/III 3 paari hüdroväljavõtteid taga ·rippsüsteemi dubleeritud rippsüsteemi tõstejõud aiste otsast 7864 kg juhtimine poritiivalt elekt EDCelektrooniline rippsüsteemi juhtimine ·cd/mp3 raadio rippsüsteemi koormus- ja ·konditsioneer positsiooniregulaator ·radar ·katuseaken Käigukast ·plokisoojendus 220V 17 x 16 ElectroCommand 40Eco ·2 tõstesilindrit Elektrohüdrauliline reevers ·poritiiva laiendid ·vilkur ·vil Sildade ja diferentsiaali juhtimine ·registreerimine ARK-s Elektrohüdrauliline ·ohutuspakett: apteek, kolmnurk, helkurvest Tartu tel: 740 9415 Edasimüüjad: ·rattad ees 420/70R28; Pärnu tel: 442 4420 OÜ Rodnas: 513 2417 taga 520/70R38T

www.tatoli.ee

Paide tel: 533 28662 Lemar Auto OÜ: 510 2980

M A S I N A P A R K 17

MESSILEHT 9. aprill 2015

TARTU NÄITUSED

Soovid osta või müüa kasutatud rasketehnikat?

Traktorite paraad Tartu kesklinnas Maamessi aegu 2014.

Kuni 70 hj

71– 90 hj

91– 110 hj

6 1 14 – – – 1 16 – – – – 3 – – – – – 1 42

21 18 1 13 – – 4 6 – – 1 – – 2 1 6 – 1 – 74

NH 6 JD 9 Valtra – TYM 29 Kukje 32 Fendt – Case IH – Zetor – MF – Foton 20 Claas – Polaris 11 BZTDIA+MTZ 6 DF – Landini 2 HTT – Dong Feng 6 McCormick 1 Ülejäänud 13 Kokku 135

111– 131– 130 hj 150 hj 12 5 – – – – 2 2 2 – – – – – 2 – – – – 25

151– 171– üle Kokku 170 hj 200 hj 200 hj

1 10 5 – – 1 2 2 – – 6 – – – 1 – – – – 28

11 8 12 – – 5 2 – 5 – 3 – – 1 2 – – 1 – 50

7 2 2 – – – 3 – 5 – 5 – – 1 – – – – – 25

46 26 39 – – 24 12 – 10 – 3 – – 4 – – – – – 164

110 79 73 42 32 30 26 26 22 20 18 11 9 8 8 6 6 3 14 543

TA B E L 2

TRAK TORID

Enimmüüdud traktorid

Traktorite müük (tk) 2007–2014

Mark

Mudel Võimsus Müüdud (hj) (tk)

New Holland Valtra John Deere Zetor Valtra New Holland

T7.270 T213 5100M Major 80 A93 T5.95

260 211 100 76 76 99

26 25 17 16 14 13

Kukje

Branson 5020R

47

12

Fendt Valtra

724 VARIO 236 S353 355

9 9

TA B E L 3

738

701 722 580 596

336

543

296

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Traktoripargi vanus (%) 2014. a

71

Traktorite müük maakonniti

29 15 19 86 24 48 30 5

19 4

5

Kuni 2 aastat

3–5 aastat

puks oli liiklusregistris arvel 27 833 ratas- ja 28 roomiktraktorit.

Valdav osa traktoreist (71%) on vanemad kui kümme aastat. Vähene traktoriost ei mõjuta oluliselt traktoripargi vanuselist ega võimsuselist struktuuri.

ILMAR KARJANE tehnikateadur

Üle 10 aasta

Traktoripargi võimsus (%) 2014. a

46

* Viiel traktoril maakond määramata.

6–10 aastat

31

6

2

2

6

2

5 Üle 200 hj

Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru *

171–200 hj

114 2 23 43 26 36 20 23

151–170 hj

Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne-Viru Lääne Põlva

Maa- Müüdud kond (tk)

131–150 hj

Müüdud (tk)

91–110 hj

Maakond

111–130 hj

Turuliidriks oli juba kolmandat aastat järjest New Holland, kellele järgnesid John Deere ja Valtra. Kui kombainiturul pakkus kombaine kaheksa firmat, siis traktoripakkujaid oli üle 20 firma (tabel 1). Neist mitmed suutsid müüa vaid ühe traktori.

Ligi kolmandik (30%) müüdud traktoreist olid suure võimsusega. Neid müüsid enam New Holland (46), Valtra (39) ja John Deere (26). Nimetatud suurte heitlusse on kanda kinnitanud Fendti traktorid, mis oma astmevaba ülekandega on hinnatud nii meil kui ka oma kodumaal Saksamaal.

Et New Holland pakub kõigi võimsusklasside traktoreid, on ka tema müüginumbrid suured kõigis klassides. On ainult keskklassi võimsusega traktorid (131–150 hj), kus liidriks John Deere ja 151–170hj võimsusklassis Valtra.

Väiketraktorite (kuni 70 hj) müük mõnevõrra vähenes, kuid osalus ulatus siiski 25 protsendini. Enamasti leiavad need kasutamist kommunaal-, aiandus- jm töödel. Väiketraktorite müügil olid eriti edukad Kukje, Tym, Foton. Ka suurfirmad New Holland ja John Deere pakuvad väiketraktoreid.

71–90hj võimsusklassi traktorite müüginumbrid olid suuremad Zetoril ja Valtral, vastavalt 16 ja 14 traktorit. Väikekeskklassi (91–110 hj) traktoreid müüsid teistest rohkem New Holland (21 tk), John Deere (18) ja Tym (13).

Suurfirmade moodsate tehniliste lahendustega järjest laienev margivalik vähen-

dab üksikmargi müüginumbreid. Seevastu väikefirmadel, kes pakuvad ainult paari-kolme marki, on müüginumbrid suuremad.

Enimmüüdud traktorid oli New Holland T7.270, Valtra T213 ja John Deere 5100M, vastavalt 26, 25 ja 17 traktoriga (tabel 2).

Põhiline, mida traktoriostja müügifirmalt soovib, on masina hea töökindlus ja teenindus. Aastatega lisandub traktorile uusi, töömugavust suurendavaid seadmeid-süsteeme, mis tihti ostja teadmatuse tõttu kasutamata jäävad. Seetõttu on väga oluline firmapoolne masinaõpe. Õnnestunud traktoriost eeldab selget pilti sellest, millisteks töödeks traktorit vajatakse. Enamikus juhtivates traktoritehastes komplekteeritakse traktor kliendi soovil.

Ostjate arvamus on, et valdav osa müüdavatest traktoritest on tehniliselt kõrge kvaliteeditasemega. Mitmetel ostjatel on hind esmatähtis. Olulist osa traktori ostul etendavad tema ülalpidamis- ja hooldekulud. Aastaid tagasi maaviljeluse instituudis alustatud traktorite-kombainide hooldus- ja kasutuskulude uuringud lõpetati vähese huvi tõttu.

Traktoriost maakonniti sõltub töömahust ja on suurem neil, kel suurem töömaht. Viimasel kolmel aastal on ostunumbrid olnud kõrgemad Harju, Tartu, Viljandi, Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnal (tabel 3).

Traktoripargi võimsus kasvab visalt, vaatamata võimsate traktorite suurenenud ostule. 2014. aasta lõpuks oli traktoripargi võimsus sama mis eelmisel aastal, olgugi et traktorite arv suurenes 631 võrra (neist osa pruugitud). Muutused toimusid registrist kustutamise ja pruugitud traktorite ostu arvel. 2014. aasta lõ-

Traktorimark

71–90 hj

Maanteeameti andmetel kanti 2014. aastal liiklusregistrisse 543 uut traktorit, mis on eelmise aasta rekordnumbrist paarisaja võrra vähem.

Traktorite müük 2014. aastal markide ja võimsusklasside viisi

Kuni 70 hj

Mullune traktorimüük oli tagasihoidlik

TA B E L 1

Külastage meie kodulehte www.mascus.ee

18 M A S I N A P A R K

MESSILEHT 9. aprill 2015

MAAMESS

Kuidas tehnika soetamisel kombineerida toetused ja liising?

RISTO TÕNUPÄRT Nord Varaliising OÜ juhatuse liige

Enamus edukaid ärimehi kasutab ettevõtte arenguks ja käigus hoidmiseks võõrkapitali. Täna on raha hind turul soodne ja võimalused laiad.

Soovitame neid võimalusi ära kasutada.

Tänases, rahaliselt keerulises olukorras, uurib põllumees enne uute seadmete ostmist esmalt, milliseid toetusi pakutakse tema tegevusvaldkonnas ja just talle vajalike seadmete soetamiseks. Teine võimalus on kasutada seadmete ostul liisingut. Üha sagedamini aga kombineeritakse lõplik finantseerimise mudel kokku toetusest, mille omafinantseeringu osa kaetakse liisinguga.

Selline lähenemine annab põllumehele võimaluse hoida rahalised vahendid vabad igapäevaste toimetuste tarbeks ja tasuda vajalike seadmete eest osade kaupa.

Järgnevalt tooksin välja mõned olulised punktid toetuste ja liisingu koos kasutamise puhul.

Toetuse taotlemise protsess on pikk ja seadmeid on tihti vaja varem, kui saadakse toetuse otsus. Kui seadmeid on igal juhul vaja soetada ja toetuse saamine on pigem positiivne lisaväärtus, siis kiireim asjade käik saab olla järgmine: • Peale seadmete välja valimist esitatakse PRIA-le taotlus.

• Kui taotlus on esitatud, on võimalik koheselt sõlmida varade ostuks liisinguleping ning alustada masina-

ga tööd. Toetuse otsus ei pea olema veel kinnitatud.

• Liisinguleping sõlmitakse sellisel juhul algul kogu vara hinnale ja juhul, kui saadakse toetusele positiivne otsus, siis vormistatakse leping ümber. Toetuse summat käsitletakse siis sissemaksena ja vastavalt toetuse suurusele väheneb finantseeritav summa.

• Liisingulepingu sõlmimisel on võimalik taotleda maksepuhkust kuni PRIA toetuse laekumiseni.

Selle tingimuse kasutamine loob võimaluse tasuda liisingumakseid juba toetuse võrra väiksemalt summalt.

• Samuti on võimalik pakkuda käibemaksu tasumise ajatamist 3-ndale kuule ehk liisingulepingut sõlmides saate deklareerida käibemaksu tasumise, kuid reaalselt peate ise tasuma 3 kuu möödudes ehk peale seda, kui olete selle maksuametilt tagasi saanud.

“Sale & leaseback tehingu korral ostab Nord Varaliising juba kasutatud seadme kliendilt ära. Seadmed renditakse kuumaksetena kliendile tagasi, vabastades raha olemasoleva tehnika alt” RAHA VABASTAMINE olemasoleva tehnika alt Toon välja veel ühe kasvava trendi, millega oleme Nord Varaliisingus viimasel aastal varasemast enam kokku puutunud – raha vabastamine olemasoleva tehnika alt.

Põllumeeste elu käib ikka üles ja alla, on paremaid ja halvemaid aegu. Parematel aegadel, kui raha on laiemalt käes, on hulk seadmepargist välja ostetud, kui aga raha napib igapäeva toimetusteks, on hea võimalus kasutada nn. sale & leaseback liisingu mudelit. See tähendab, et kasutatud seade ostetakse kliendilt ära ja liisitakse kuumaksetena tagasi.

Selle tulemusena saab klient vabastada oma raha tegevusteks, kus liisingut kasutada ei saa. Sellise liisinglahenduse olulisemad faktid on järgmised:

• Kasutatud seadme liisingut pakume kuni 5 aastaks • Perioodi lõpus ei tohi olla seadme vanus rohkem kui 13 aastat • Finantseeritakse 70 – 80 % seadmete turuhinnast • Varade hind määratakse professionaalsete hindajate poolt (täpsem info Nord Varaliisingult) Liisingu laiad võimalused üllatavad endiselt kliente Meie mõttemallis on tavapärane, et liikuvad vahendid nagu auto või traktor ostetakse liisinguga. Samas põllutehnika lisatarvikud, mis tihtipeale maksavad rohkem kui üks korralik sõiduauto, ostetakse välja, kuna puudub teadmine selle liisingu võimalustest.

Toon siinkohal veel välja Nord Varaliisingu poolt pakutavad liisinglahendused: • Liisingut saab taotleda kogu teisaldatavale varale. Põllu- ja metsatehnikast tooksin järgmised näited: traktor, kombain, niiduk, külvik, ader, järelhaagis, harvester jne • Liisingu pikkus on üldjuhul 1-5 aastat • Olenevalt varadest algavad sissemaksed 0 eurost • Kõik liisitud varad on alati meie poolt kindlustatud • Liisitava vara väärtus saab olla alates 1000 eurot, ülempiiri ei ole • Üldjuhul on tagatiseks liisitav vara ja puudub vajadus täiendavaks tagatiseks • Pakume nii kasutus- kui ka kapitalirenti • Kasutusrent ei kajastu ettevõtte laenukohustuste hulgas • Kasutusrendi kuumaksetelt käibemaksu tagastus Soovitame ettevõtte edukaks arenguks neid võimalusi ära kasutada.

Esmane samm oleks ühendust võtta meie konsultantidega ning ühiselt leitakse juba konkreetselt teile parim lahendus.

Raha vabaks!

Külasta meid Maamessil ja leiame Sinule parima liisinglahenduse põllutehnika soetamiseks.

Põld ja mets

Maailmarekordiomanik Maamessil Maamessil saab lähemalt tutvuda uue Guinnessi rekordiomanikuga viljakoristusel.

Väljas on New Hollandi kombain CR 10.90. Mootori võimsus on 653 hj ja heedri laius 13,6 m. Guinnessi rekord vilja-

koristamisel püstitati just seda marki kombainiga. Kaheksa tunniga koristati 797,656 tonni nisu. Keskmiseks tunnitootluseks saadi 99, 7 t/h, suurim hetketootlus on 135 t/h. Kütust kulutab kombain tonni kohta 1,12 liitrit.

VAMBOLA PAAVO

Põllumeestele oma äpp VitalFieldsi loodud põllupidamise rakendust kasutavad rohkem kui 200 põllumajandusettevõtet nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides.

Nüüd saavad VitalFieldsi kliendid Eestiski kasutada mugavat mobiiliäppi. See annab põllumehele võimaluse loobuda paberimajandusest. Nii igapäevatöö kui aruandlus PRIA-le toimub nüüd elektrooniliselt.

Uus mobiiliäpp täiendab veebipõhist rakendust ning

sobib ennekõike töölistele ja traktoristidele, kes saavad end põllul kõigega kurssi viia.

Kui põld on valmis, saab äpi vahendusel tööd tehtuks märkida. Tööde juhil või agronoomil on ülevaade tehtust ja veel tegemist ootavatest töödest.

VitalFieldsi äpp töötab nii iOSi kui Androidi süsteemiga nutitelefonides ja on kasutatav nii eesti, inglise, saksa kui vene keeles. VitalFields on veebipõhine rakendus põllumeestele ja selle eesmärk on põldude saagikuse kasvatamine.

VAMBOLA PAAVO

Toiduainetööstuse seadmed talutootmisest kuni suurtööstuseni.

Pikaajaline kogemus seadmete väljatöötamisel, tootmisel, võtmed-kätte-projektide elluviimisel.

Farmi seadmed

Loe meie kohta www.varaliising.ee ja võta meiega ühendust info@varaliising.ee või telefonil 607 7070.

Maamessil asume platsil VP-99.

Maamessil saab lähemalt uurida New Hollandi kombaini CR 10.90.

Põld ja mets

Mahlade ja karastusjookide valmistamise seadmed Alkohoolsete jookide valmistamise seadmed Köögi- ja puuviljade töötlemise seadmed kuni hoidiste valmistamiseni

Mooside ja marmelaadide valmistamise seadmed Puuviljade ja marjade kuivatamise seadmed Piimatoodete valmistamise seadmed Toodete villimise, korkimise, pakendamise ja etikettimise seadmed

Esindaja: LABORITUGI OÜ tel 524 9849; info@laboritugi.eu; www.laboritugi.eu

P R I A 19

MESSILEHT 9. aprill 2015

Toetus ettevõtlikele Avaneb investeeringumeede majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas.

Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 meetme "Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng" alameede "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas".

Meetme üldeesmärk on eelkõige keskustest eemale jäävates maapiirkondades püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine. Üks taotleja võib programmiperioodil toetust saada kuni 150 000 eurot. Tänavuse taotlusvooru eelarve on 17 miljonit eurot.

Toetust saavad mikroettevõtjad Toetust võib taotleda mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügi tulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majan-

dusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust.

Toetust võib taotleda ka mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.

Mikroettevõttes peab töötama alla 10 töötaja, aastakäive või aastabilansi kogumaht ei tohi ületada 2 miljonit eurot.

Kahe viimase osas võib taotleja ise valida, kumba nõuet ta täidab. Seega kui nt aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot, bilansimaht aga on suurem kui 2 miljonit eurot ja ettevõttes alla 10 töötaja, on taotlejal mikroettevõtja nõue täidetud.

Kui põllumajandustootja müügitulu koosneb nii omatoodetud põllumajandustoodete kui ka nende töötlemisel saadud toodete müügi tulust, siis müügitulu nõude täitmisel vaadeldakse neid müügitulusid koos.

Müügitulu selgitamisel vaadeldakse iga majandusaastat eraldi: nii taotlemise aastale vahetult eelnenud esimesel majandusaastal kui ka eelnenud teisel majandusaastal peab müügitulu olema üle 4000 euro.

Põllumajandustootjate puhul vaadeldakse ka põllumajandusliku müügitulu osakaalu kogu müügitulust kummalgi majandusaastal eraldi – mõlemal majandusaastal peab see

moodustama üle 50 protsendi kogu müügitulust.

Omatoodetud/-kasvatatud on toode, mis kasvatatud või toodetud toetust taotlevas ettevõttes. Põllumajandustooteks on toode, mis on ELi toimimise lepingu lisa I loetletus. Siia ei kuulu kalandus- ja vesiviljelustooted, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1379/2013 lisas I. Põllumajandustoodete müügiks loetakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) A alajaos 01 nimetatud tegevusalal realiseeritud toodete müüki.

Põllumajandustoodete töötlemisest saadud toodete realiseerimist loetakse EMTAK jaos C alajaos 10 ja 11 nimetatud põllumajanduslike toodete müügiks.

Milleks saab toetust, milleks mitte?

Toetust saab taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks väljaspool põllumajandustootmist. Toetatavaks tegevuseks võib olla ehitise ehitamine või parendamine, statsionaarse masina ja seadme ostmine ning paigaldamine, rändkaupluse ja selle sisseaseade ostmine.

Näiteks soovib ettevõtja oma põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid riske (nagu tegevuse hooajalisus) hajutada sellega,

et laiendab oma tegevust autoremonditöökoja teenuse pakkumisega maapiirkonnas. Samuti on populaarsed investeeringud olnud õmblustöökoja ja puidutöötlemisettevõtete rajamine.

Oluline on, et tehtav investeering asub maapiirkonnas.

Lisaks võib toetatava tegevuse osaks olla ehitamisega seotud projekteerimistöö, ehitise juurde kuuluva juurdepääsutee või parkla rajamine ning samuti ehitise juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamine.

Toetust ei saa investeeringuobjektidele, mis on seotud selliste tegevusvaldkondadega nagu taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad, kalapüük ja vesiviljelus, mäetööstus, toiduainete tootmine, veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus ja laondus, finantstegevus.

Majutusteenuse osutajad ei saa toetust uue voodikoha rajamiseks – abikõlblikud ei ole kulud, mis on seotud ettevõtte majutavuse suurendamisega. Majutusettevõte võib küll püstitada uue ehitise, kuid selle kasutusotsarve ei tohi olla majutamine, vaid see peab olema suunatud mingi muu teenuse osutamiseks. Kui taotleja soovib olemasolevat ehitist laiendada, rekonstrueerida või majutust pakkuvat hoonet parendada, siis

PRIA

Toetuse abil võib turismiobjektina rajada näiteks seiklusraja.

eesmärgiks ei tohi olla uute voodikohtade rajamine.

Meetme täpsemad tingimused ning kõik toetuse taotlemiseks vajalikud vormid ja infomaterjal on PRIA kodulehel toetuste rubriigis.

Taotlusi võetakse PRIAs vastu 13.–20. aprillini 2015. Taotlusi saab esitada ainult posti teel PRIA keskuse aadressil Narva

INTRAC Eesti kutsub külastama oma väljapanekut Maamessil 2015.

mnt 3, 51009 Tartu või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult e-aadressil info@pria.ee.

RAUNO AUN PRIA arendusbüroo juhataja

boks VP-2 6

oleme tegelenud rasketehnika müügi ja hooldusega eesti turul üle 20 aasta. maamess on eesti suurim näitus ning meie jaoks aasta tähtsündmus. Teist sellist messi, kus nii suures valikus rasketehnikamasinaid kokku tuuakse, eestis ei ole. messil oleme väljas nii ehitus-, metsa- kui ka materjalikäitlusmasinatega. Viimastest esitleme teleskooplaadurit Manitou mlT 732-100lsu.

Kui varem oli selle kasutusvaldkond ehitus, siis nüüd on masinat kohandatud klientide soovil ka põllumajandusele sobivaks. metsatehnika poole pealt on tavapäraselt väljas maailma juhtiva metsamasinatootja John Deere’i enim müüdud lageraie langetustraktor 1270e iT4, mis on varustatud kahe-pumbahüdraulikasüsteemi ja jõukontrollitarkvaraga.

Väljavedajatest on maamessil esimest korda olemas ka fikseeritud kabiiniga John Deere 1110E. esitleme veel uue generatsiooni lageraie lõike­ pead Waratah H415, olofsfors magnumi roomikuid, moipu sööterulle, koorma sorteerimise seadet ning muid lisatarvikuid ja teenuseid. ehitusmasinatest on väljas uus 24tonnine roomikekskavaator case cX235c sr. see lühikese raadiusega ekskavaator on spetsiaalselt kohandatud metsatöödeks. näha saab veel kummiroomikutega minilaadurit Tr320 koos võsamultšeriga.

teie tegemisi toetades!

Kutsume osalema koos perega, vaatamist ja tegemist jagub kõigile!

Intrac EEstI as TarTu mnT 167, 75312 Harjumaa Tel 603 5700, e-posT info@inTrac.ee

20 E E S T I

TOIT

MESSILEHT 9. aprill 2015

Eesti toidu peo ootel Aasta alguses valmis Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava 2015–2020, mis seab eesmärgiks kodumaise toidu suurema tuntuse ja toidukultuuri arendamise. Juba tänavu sügisel toimub esimest korda Eesti toidu kuu.

Kui pead mõnd külastatud riiki iseloomustama, siis ühe esimese asjana mainid ikka toitu ja sellega seonduvaid tavasid.

Rahvuslik toidukultuur on lihtsalt sedavõrd oluline ja väljenduslik, selles peegelduvad nii maa ajalugu, looduslikud olud kui ka kultuur laiemalt. Rikas toidukultuur teeb lihtsamaks toidu turustamise nii kodu- kui välispublikule. Olgu mõne tuntud näitena toodud kas või Prantsuse, Itaalia, Skandinaavia, Jaapani või Hiina rahvusköögid.

Eesti toidu tutvustamise sihid paika Eesti toidu paremaks esiletoomiseks ja tutvustamiseks on nii kodus kui ka piiri taga selge vajadus – toidukultuur võib muu hulgas olla uhkuse küsimus, kuid päris kindlasti on see majandusküsimus. Konkurents toiduturul on maailmas tihe, seepärast peame

suutma eristuda ja luua Eesti toidust mõistetava kvaliteedimärgi.

Aasta alguses valmiski põllumajandustootjate, toidutööstuste, kokkade, kaubanduse esindajate ja riigiametite koostöös Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava aastateks 2015 – 2020. Ligi aasta toimunud arutelude ja vaidluste tulemuseks on kuue aasta peale kokku lepitud suunad ning tegevused.

Sise- ja välisturud luubi all Arvestades, et väga mitmed Eesti põllumajanduse ja toidutootmise harud on suunatud ekspordile, peab seda silmas ka müügiedenduse kava. Laiemas plaanis tegeleme sise- ja välisturuga ning eraldi noorte sihtgrupiga.

Siseturu puhul on oluline saada kogu meie toidusektor tegutsema Eesti toidu maine- ning toidukultuuri kujundajana. See ühistegevus väljendub kas või tänavu septembris toimuvas esimeses Eesti toidu kuus, mis koosneb hulgast kohalikku toitu tutvustavatest sündmustest. Septembrist võiks kujuneda heas mõttes suur Eesti toidu pidu, millest igal Eesti inimesel ja ka meie külalistel on võimalik osa saada mitmesuguseid Eesti toidule pühendatud üritusi (toidufestivale, töötubasid, laatasid jmt) külastades, kohvikutes-restoranides Eesti

menüüd maitstes ning sealt inspireerituna ka ise rohkem Eesti toitu valmistades ja uusi retsepte ja tooteid proovides.

Kohalikku toitu aitab tarbijale lähemale tuua ka tänavu esimest korda toimuv avatud talude päev. 19. juulil kutsub üle Eesti endale külla üle sadakonna talu ja põllumajandustootmise (vt ka www.avatudtalud.ee).

Loodame, et ettevõtmine on esimeseks sammuks, mis aitab tarbijal leida vahepeal kadunud otseteed põllumeheni.

Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonide tõttu on põletavaks teemaks välisturud, millele suuname juba tänavu mitmeid tegevusi. Püüame ka Eesti toiduga olla rohkem kohal lähiturgude märgilistel messidel ja kultuuriüritustel, kus Eesti on esindatud. Samuti alustame kontakt- ja tutvustusüritustega meie potentsiaalsetel välisturgudel. See kõik võtab kindlasti aega, kuid vajab süsteemset tegutsemist.

Eesti toidu väljak julgustas Eesti toit ei tõuse muidugi iseenesest fookusesse, see vajab tõsist püüet nii ettevõtjatelt kui ka riigilt. Eesti toidu müügiedenduskava on päris ambitsioonikas, kuid aeg on kinnitanud, et toidusektor tuleb sellega kaasa.

Hea tõestus on eelmise aasta suvel toimunud pilootprojekt, kui koostöös toidusektori organisatsioonide ja ettevõtetega tegime esmakordselt laulupidude ajaloos laulupeole Eesti toidu väljaku. Väga edukas osalemine üldlaulupeol "Aja puudutus. Puudutuse aeg" andis tugeva tunde, et oleme valmis senisest jõulisemalt Eesti toidu eest seisma.

Mida meist igaüks saab Eesti toidu heaks ära teha? Muidugi kohalikku toitu eelistada, seda oma külalistele pakkuda, selle üle uhkust tunda. Eesti toit on loomulik, maitsev, looduslähedane, traditsiooniline, uuenduslik, igal aastaajal on meie köögis oma aktsendid. Nii et on, mille üle uhkust tunda.

KADI RAUDSEPP põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja

Maamess annab Eesti toidutootjatele hea võimaluse tutvustada oma uudistooteid.

RAIVO TASSO

E P K K 21

MESSILEHT 9. aprill 2015

Piim – päeva pärl!

Piim on tervisliku, mitmekesise ja tasakaalustatud toiduvaliku üks osa. Piimatooted on inimesele sobiv toit kogu eluea jooksul.

Piim on olnud eestlaste toidulaual alati aukohal.

Eestis on piimatoodete tarbimine ühe elaniku kohta viimase aastakümnega vähenenud. Kui kümme aastat tagasi tarbiti Eestis konjunktuuriinstituudi andmetel elaniku kohta 329 kg piimatooteid aastas, siis 2013. aastal oli see näitaja TNS EMORi andmetel 309 kg inimese kohta. See tähendab piimatoodete tarbimise mahu ca 6,1% vähenemist.

Kolmeaastane piimaprogramm Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas tänavu kolmeaastase, eelkõige lastele ja noortele suunatud piimaprogrammiga, mille eesmärk on parandada värske piima ja piimatoodete

mainet ning taas suurendada piimatoodete tarbimist.

Programmi raames korraldame rohkesti avalikkusele suunatud üritusi. Näiteks tänavu maikuus on üle Eesti kokku 1500 lapsel võimalus külastada piimafarme, et saada suuremat aimu sellest, kuidas piima toodetakse.

Valmimas on lastele suunatud lauamäng, mis tutvustab piima teekonda laudast toidulauale.

Piimatoodete tarbimise edendamiseks osaleme ka messidel, samuti koostame trükiseid. Lisaks püüame programmi abil anda koolikokkadele värskeid ja mõnusaid retsepte ning oskusi piimatoitude valmistamiseks.

Hetkel on Facebooki-lehel "Piim − päeva pärl" käimas auhinnamäng, mille käigus on ühe kuu jooksul iga päev võimalik võita 2 kg juustu. Kavas on palju muudki.

Et need tegevused kõik kenasti n-ö ühe mütsi alla kokku viia, korraldasime aasta alguses programmile tunnuslause leidmiseks konkursi. Sinna laekus õpilastelt kokku 31 tunnuslause ettepanekut.

Konkursi žürii ja rahvahääletuse tulemusel osutus võitjaks Valga põhikooli 2.b klassi õpilaste tunnuslause "Piim – päeva pärl!". Eriauhinnaga otsustas žürii tunnustada ka Jüri gümnaasiumi 2.c klassi õpilasi, kes pakkusid välja lause "Piim lööb silmad särama!" ja stiilipreemia

SHUTTERSTOCK

sai sama kooli 5.c klassi õpilaste väljapakutud originaalne ja noortepärane tunnuslause "Oppa-piima-style!".

Maamessil on piimabaar ja laste mängunurk Maamessil saavad külastajad piimabaaris degusteerida piima ja piimatooteid, lastele sisustame mängunurga ja kutsume kaasa võistlema ristsõnade lahendamises.

Piimastendilt saavad külastajad koju kaasa võtta piimakalendri ja värskelt trükist tulnud retseptiraamatu, mis annab uusi ideid piima ja piimatoodete kasutamiseks köögis. Stendil võib lasta end pildistada koos lehmatüdruk Pärliga.

Ootame stendile kõiki messikülastajaid, et messimelus paus teha ja turgutada end värskete piimatoodetega.

Piim on väärt toiduaine Piimas sisaldub palju organismile vajalikke ühendeid, sealhulgas kaltsiumi ning asendamatuid rasv- ja aminohappeid. Oluline on teatud osa valkudest saada just loomset päritolu allikast, kuna taimset päritolu valkudest on asendamatute aminohapete saamine raskendatud.

Segatoiduline piimatooteid tarbiv inimene saab umbes ¾

Piimaprogrammi eesmärk on parandada värske piima ja piimatoodete mainet.

kogu vajalikust kaltsiumist piimatoodetest. Lisaks kaltsiumile on piimas ka arvestatavas koguses kaaliumi, fosforit ja paljusid teisi mineraalaineid.

Piima koostises võib leiduda ka aineid, mida üks või teine inimene eri põhjustel ei talu (nt võib tekkida allergiline reaktsioon teatud piimavalkude suhtes või esineda laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia). Laktoosi imendumise kerge häire puhul saab inimene tarbida väheses koguses laktoosi, näiteks umbes pool klaasi piima päevas. Ha-

pendatud piimatoodetes on laktoosi vähem kui rõõsas piimas ning pika valmimisajaga kõvad juustud laktoosi ei sisalda.

Täiskasvanud inimese päevane piimavajadus on umbes kolm arvestuslikku ühikut (à 200 g), millest kaks osa võiks moodustada vedelad piimatooted (piim, keefir, pett, jogurt) ning ühe osa kohupiim, kodujuust ja/või juust.

Kes piima mingil põhjusel juua ei saa või taha, võib selle asemel juua keefirit, petti või süüa maitsestamata jogurtit. Eelistada võiks maitsestamata pii-

matooteid, mida saab ise marjade, kuivatatud puuviljade-marjade või meega magustada. Näiteks 30 grammist juustust ja kahest klaasist piimast-keefirist saab 10–18aastane noor umbes 80% päevasest soovituslikust kaltsiumikogusest.

MALLE LIND EPKK avalike suhete juht

ZUUMtv – PARIM TELEPILT SINNA, KUHU KAABEL EI ULATU! Lihtsalt, soodsalt ja koos paigaldusega!

Lisaks pakub Starman kõigile ZUUMtv klientidele tasuta ainulaadset ning mugavat teleteenust TV Everywhere, mis võimaldab telekanaleid vaadata oma nutiseadmest, kus ja millal iganes soovid.

starman.ee

MESSIPAKKUMINE! Tule külasta Maamessil Starmani boksi ja saad TV Everywhere teenuse mai lõpuni TASUTA!

22 T A I M E K A S V A T U S

MESSILEHT 9. aprill 2015

Kurgi-juuremädaniku vältimiseks Kurgi-juuremädanik ehk kurgi fusarioos on üks ohtlikumaid kurgihaigusi katmikalal, seda tekitavad mullas elunevad Fusarium'i perekonna mikroseened.

Kui kurki kasvatada korduvalt samal kohal, kus on avastatud tema juuremädanik, tõuseb nakkuse tase pidevalt ja taimed hakkavad juba õitsemisest alates närtsima ja surema.

Peajuur on vähem või rohkem pruunistunud, külgjuured sageli mädanenud. Saagikus jääb taimede varase väljalangemise tõttu viletsaks.

Kuidas haigust vältida ja tõrjuda Haiguse vältimiseks on kasutatud vana kasvupinnase aurutamist või väga mürgiste kemikaalidega, fumigantidega töötlemist. Aurutamise seadmed kaasaegsetes aiandites üldjuhul puuduvad, fumigantide kasutamine aga nõuab spetsiaalseid kaitseja töövahendeid ning eriväljaõppega spetsialiste.

Lihtsam haiguse vältimise ja tõrje abinõu on vana kasvupinnase väljavahetamine uue ja haigusvaba vastu, milleks sobib eriti hästi toitainetega rikastatud ja neutraliseeritud kasvuturvas.

Kui selline võte pole mingil põhjusel teostatav (liiga kallis, tööde suur maht, pole hea kvaliteediga materjal – turvas kuumenenud ja toksiline jne), võib kasutada kurgi pookimist haigusekindlale alusele, milleks on mitmesugused kõrvitsaliste liigid, sealhulgas viigipuulehine kõrvits (Cucurbita ficifolia Bché).

Pookimisvõtet on kasutatud juba ammu edukalt mitmel pool Euroopas (Holland, Saksamaa, Bulgaaria), aga ka USAs, Jaapanis, Koreas. Esimene teadaolev teaduslik artikkel arbuusi pookimisest kõrvitsale pärineb aastast 1927 Jaapanist.

Kõrvitsaliste jm köögiviljakultuuride pookimine haigusevõi kahjurikindlale (nematoodikindlale) alusele ei ole oma aktuaalsust kaotanud. Seda rakendatakse tööstuslikes mastaapides nii katmikalal kui avamaal USAs, Jaapanis, Koreas, Mehhikos jm, kus selleks on kasutusele võetud suure tööjõudlusega, kuid väga kallid pookimisrobotid.

1990ndatel oli Jaapanis umbes 60% arbuusi-, meloni-, kurgi-, tomati- ja baklažaaniistikutest poogitud, Koreas 81%. Põhja-Ameerikas toodeti näiteks aastatel 2002 ja 2006 köögiviljakultuuride poogitud istkuid 30– 40 miljonit ühikut aastas.

Eriti on see võte populaarne riikides, kus köögiviljakasvatuseks sobivat maad vähe ja rahvastiku tihedus suur. Või on kasvupinnas juba sooldunud. Maailmas töötavad suured firmad, et aretada kõigi nende ebasobivate tingimuste jaoks hea taluvusega ja kindlaid pookealuseid.

Pookimine on lihtne ja tulemuslik Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi aspirandina tegin aastatel 1966–1970 pookimiskatseid, mille tulemused näitasid, et viigipuulehisele kõrvitsale kurgitaimede pookimine on kergesti teostatav ja õnnestumise protsent kõrge.

1. Kõigi kolme sordi ('Neeme', 'Spotresisting', 'Arla') puhul suurendas pookimine kõrvitsale tai-

Lisaks kõrvitsa juurtele on taimele tekkinud ka kurgi juured, mille kaudu haigusetekitaja taimesse tungib.

mede fusarioosi- ehk juuremädanikukindlust. Poogitud taimed haigestusid võrreldes pookimata taimedega 1–3 kuud hiljem, haigus progresseerus neil aeglasemalt ja taimi hävis 2–3 korda vähem kui omajuursetel.

2. Pookimisoperatsiooni tõttu jäi poogitud taimede kasv ja areng esialgu maha pookimata taimede omast, kuid see vahe kadus ja kaob umbes viljakandeperioodi alguseks.

3. Sobivamateks kombinatsioonideks osutus kõrvits idulehtede faasis ja kurgitaim 1. pärislehe ('Neeme') või 2. pärislehe faasis ('Spotresisting'). Sordil 'Arla' sobis pookimiseks kõige noorem kurgitaim – idulehtedes kuni poolte pärislehtede faasis.

Vanemate kurgitaimede alusega kokkukasvamine oli halvem.

4. Poogitud kurgitaimede fusarioosi haigestumise peamine põhjus oli kurgi juurte tungimine mulda läbi kõrvitsa varreõõnsuse. Lisaks kõrvitsa juurtele tekkisid taimele ka kurgi juured (vt ülalolev foto), mille kaudu haigusetekitaja taimesse tungib. Ükski katsetatud pookekombinatsioon sellist kurgi juurte käitumist 100% ei välistanud.

Rohkem tuli seda ette vanemate kõrvitsataimede kasutamisel, millel oli juba pookimise ajal kujunenud varreõõnsus. Samuti esines seda nähet rohkem siis, kui mullatemperatuur taimejuurte piirkonnas ületas 30°.

Mulla ebasoodsad temperatuuri- ja niiskustingimused halvendavad poogendi toitumist aluse juurekava kaudu, mistõttu poogend püüab moodustada iseseisvat juuresüsteemi.

Ökonoomseim ja kiireim viis 5. Kõige kiiremaks ja ökonoomsemaks osutus pookimine idulehtede faasis kõrvitsataime idulehtede alusele (hüpokotüülile). Kui kõrvitsa hüpokotüülile pookides kurki 1, 2 või 3 pärislehe faasis kulus 100 taime kohta 93–110 minutit, siis vastavalt kõrvitsa epikotüülile (idulehtedest kõrgemale) pookides 120– 140 minutit. Pookekomponentide kokkukasvamise protsent poogendi (kurgi) vanuse suurenemisel vähenes kõigil sortidel.

Pookides idulehtede faasis kõrvitsale, oli sordil 'Spotresisting' pookimise õnnestumise protsent vastavalt: kurk 1 pärislehes – 100,0; kurk 2 pärislehes – 91,4; kurk 3 pärislehes – 76,7.

Sordil 'Arla' olid näitajad vastavalt: kurk idulehtedes – 100,0; kurk 1 pärislehes – 88,9; kurk 2 pärislehes – 83,7.

Millal külvata kurk ja kõrvits Millal peaks külvama kurgi ja millal kõrvitsa, et pookimise ajaks saada sobivas arengufaasis

taimi? Läbiviidud katsete põhjal võib välja pakkuda järgmist: idulehtede faasis kurgi saamiseks külvata see kõrvitsaga samal ajal või mõni päev varem; 1 pärislehes kurgitaime saamiseks 7–8 päeva enne kõrvitsat; 2 pärislehes kurgitaime vajadusel 10–12 päeva enne kõrvitsat. Ka võib sobivas vanuses taimede saamiseks teha 3–4päevaste vahedega mitu kõrvitsa ja kurgi külvi.

Et vältida taimede nakatumist seemne kaudu, peab nii kurgi kui kõrvitsa seeme olema puhitud. Väiketootja saab selleks kasutada biopreparaati Mycostop vastavalt kaasasolevale juhendile (2–8 g preparaati 1 kg seemnete kohta), külvata hiljemalt 1 nädal pärast puhtimist.

Seemnete külviks ja poogitud taimede kasvatamiseks kasutatav muld peab olema haigusvaba, lihtsaim viis selleks on kasutada mineraalväetiste ja lubiainetega rikastatud kasvuturvast.

Hea saak ja suurem kaal Poogitud taimedel suurenes saak võrreldes omajuursetega oluliselt, samuti suurenes vilja keskmine kaal. Viljade kvaliteedinäitajad märkimisväärselt ei muutunud.

Pookimise efekt (haiguse esinemise vähenemine, saagikuse paranemine) on suurem tugevamal infektsioonilisel foonil. Nõrgema juurekavaga sortidel suurem (1,4–3,7 korda), tugevama juurekavaga sortidel aga väiksem. Meie tingimustes on võtet soovitatav rakendada eelkõige varase ehk kõige kallima kurgi kasvatamisel katmikalal.

HEINO LÕIVEKE Eesti Taimekasvatuse Instituut, PhD

VÕT TED

Pookimise tehnoloogiast 1. Pookimist on soovitatav teha kahekesi. Pookija teeb pookimisoperatsiooni, seob poogitud taimed kokku, vältides käte kokkupuudet turbaga. Abiline valmistab ette sidumismaterjali (tinapaberi ribad), võtab kurgija kõrvitsataimed potist või pikeerkastist välja, laob need pookijale ette (foto 1).

Tootlikkus, olenedes kogemustest, on 40–60 poogitud ja potistatud taime tunnis.

2. Pookimine toimub järgmiselt. Lõikamiseks kasutatakse poolikut žiletti. Pookija teeb kõrvitsataimele varre idulehtedest vabale küljele 1–1,5 cm pikkuse viltulõike ülevalt alla (foto 2). Kurgitaimele tehakse samasugune viltulõige suunaga alt üles, alustades lõikega umbes 3 cm altpoolt idulehti.

Lõike sügavus peab olema 1/2–2/3 varre läbimõõdust.

Kurgitaimedel peab olema lõike kõrgus valitud selliselt, et poogitud taimedel jääksid kurgi lehed kõrvitsa idulehtedest kõrgemale. See on vajalik pookimisjärgse kasvuseisaku vähendamiseks.

3. Lõigetega kurgi- ja kõrvitsataimed ühendatakse, juhtides kurgi "keelekese" kõrvitsa varre lõikesse (foto 3).

4. Taimed seotakse tinapaberi ribaga (0,7–0,8 cm lai, 7–8 cm pikk). Sidumist alustatakse ülevalt (foto 4), pookekohtade kõrguselt või veidi kõrgemalt.

Farmiseadmed

Farmiseadmed otse tootjalt!

Vaba-ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Jootmissüsteemid Farmiseadmete kinnitusvahendid Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Kohtume Maamessil 2015

Fesma Alu OÜ, Lao 4, Raplamaa, tel. 48 92 610, 51 14 487 ,

info @ fesma.ee

www.fesma.ee

T A I M E K A S V A T U S 23

MESSILEHT 9. aprill 2015

tasub taimi pookida HEINO LÕIVEKE

1

3

5

2

4

6

5. Sidumine lõpetatakse altpoolt pookekohta (foto 5).

6. Vältimaks pookekohtade lahtirebenemist ettekasvatamisel, seotakse poogitud taimed potti istutamisel nööriga ülaltpoolt pookekohta toe (ca 30 cm) külge (foto 6) ja kastetakse korralikult.

7. Poogitud taimi hoitakse 10–14 päeva kõrges õhuniiskuses (80–85%) temperatuuril 20–22° päevavalguslampide all.

Õhuniiskuse suurendamiseks kaetakse taimed 3–4 päevaks kilega (foto 7) ja pottide all olev freesturvas kastetakse märjaks.

Kastmisel tuleb kuni komponentide kokkukasvamiseni vältida vee sattumist pookekohale.

Mõni päev pärast pookimist eemaldatakse kõrvitsataimel pärislehed, et kurgi vegetatiivosa areneks soodsamalt.

NB! Kõrvitsa idulehti ei tohi kohe ära lõigata, vastasel

juhul pookimine ebaõnnestub massiliselt (50% või enam) isegi juba kokkukasvanud taimedel.

Varasemal pookimisel (veebruaris) lõigatakse kurgi juur ära 10–14 ja hilisemal pookimisel 7–8 päeva pärast operatsiooni olenevalt kokkukasvamise kiirusest. Nüüd võib eemaldada ka kõrvitsa idulehed.

Kurgijuure läbilõikamise järel kergelt närbunud taimi hoitakse mõni päev varjutatult kile all,

seejärel istutatakse alalisele kasvukohale.

Poogitud taimed tuleb istutada peenrale suhteliselt kõrgemale arvestusega, et pinnase lisamisel kasvuperioodi kestel pookekoht pinnasega ei kattuks ja oleks välditud kurgi oma juurte tekkimine pealpool pookekohta, mis võimaldab fusarioositekitajatel tungida ka poogitud taimesse. Vigade vältimisel õnnestub pookimine 95–100% taimedel.

7

SAME Hooldusniidukid töölaiusega 1,85; 1,9; 2,75 ja 3,65 m

Kett-võsaniidukid kraavinõlvade ning tee- ja põlluäärte niitmiseks

OÜ SAME Tabivere, Tabivere vald 49127, Jõgevamaa Tel.7766950 info@same.ee www.same.ee

24 A I A N D U S

MESSILEHT 9. aprill 2015

Aiandus õitseb ja kannab vilju Nii aiandus kui ka -haridus on Eestis ülipopulaarsed.

Jutuajamisest Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastiniga jääb kõlama tõdemus, et meie aednike töö ja või(s)tlus käib eeskätt oma maa tarbija ostueelistuste nimel.

Liidus kõik võrdsed Eesti Aiandusliitu kuulub praegu 70 liiget.

"Me peame end eelkõige aiandussektoris tegutsevate ettevõtete esindusorganisatsiooniks," tõdeb Strastin.

"Kuid see ei tähenda, et teistele partneritele vähem tähelepanu pööraksime. Oleme laiapõhjaline organisatsioon, kus kõik partnerid on võrdselt esindatud, olgu need siis koolid, teadusasutused, üksikisikud, eri valdkonnad. Köögiviljatootjad, puuviljandus, iluaiandus – kõigil valdkondadel ja nende esindajatel on liidus võrdne hääl. Me pole keskendunud tipptootjatele ega kindlale sektorile."

70 liiget – see on suhteliselt ümmarguselt välja öeldud, aastati on tulejaid-minejaid. Viimased on reeglina üksiktegutsejad,

kes ehk sel alal hoopiski töö lõpetanud. Ning pigem on tendents liikmete arvu suurenemisele.

"Liitu on koondunud inimesed, kes tunnevad vajadust mingitele küsimustele vastust, infot saada. Riigil puudub praegu võimekus rääkida üksiku inimesega, küll aga räägib ta organisatsiooniga, kes esindab teatud inimgrupi huvisid, olles riigile võrdne läbirääkimispartner."

Selge sõnumiga märk

jale aastaks väikese lepingutasu eest. Kusjuures märgi kasutaja ei pea olema aiandusliidu liige."

Raimond Strastin tunnistab, et sõnades oleme kõik Eesti toidu eelistajad, aga paraku ostavad jaeketid ikkagi (odavat) hinda. Tarbijate suhtumist ja ostukäitumist arvestades võiks Eestis kasvatatud aiandussaadusi märksa rohkem kaupluselettidel olla. Me ei saa küll näiteks köögivilja puhul kiidelda Eesti oma sortide paljususega suurtootmises, kuid meie eelis on toodete värskus ja taimekaitsevahendite optimaalne kasutamine. Ning tarbija oskab seda hinnata.

"Ma isiklikult ei pea mõistlikuks, et tippaednik, selle asemel et panustada tootearendusse, kulutab ise kütust ja aega, et kaubelda oma toodetega turul.

Sellega võiksid tegelda jaekaubandusketid või siis selleks palgatud müüjad turgudel."

Üks aiandusliidu ühisaktsioone on kodumaise toodangu propageerimine märgiga "Eestis kasvatatud".

"Mida rohkem tarbijaid seda märki märkavad, seda enam saavad tootjad oma kaupa müüa ja seda rohVälisturuks lähinaabrid kem nad teenivad," Pantone 363 Pantone 376 tegevjuht.

CMYK 80räägib 0 100 20 CMYK 60 0"Me 100 0 olemegi seni toimeRGB 84 148 71 RGB 140 190 79 "Märgi ajalugu ulatub tanud vabaturu tingiHex 1A8C46 Hex 5FB948 tegelikult juba aas- mustes, sest takümnete taha, aga n ä i t e k s paar aastat tagasi sai see uue, tänapäevasema visuaali. Märgi kasutamise luba antakse toot-

suured pindalatoetused on aiandussektorist siiani mööda läinud," räägib Strastin.

N-ö lipulaevaks meie aianduses tuleb kahtlemata pidada Grüne Feed, kes on oma pika kurgi, maitsetaimede ja lehtsalatiga suveräänne turuliider nii Eestis kui kogu Baltikumis.

"Kasvuhoonete ülalpidamine on väga energiamahukas ettevõtmine," tunnistab Strastin.

"Grüne Fee on nii tehnoloogiliselt tasemelt kui ka toodangu kvaliteedilt lihtsalt parim.

Avamaaköögivilja kasvatajad toodavad suuremalt osalt koduturu

tarbeks ning on arvestatavaks partneriks jaekettidele."

Meie iluaiandusel on aga turgu Soomes ja Skandinaavia maades. "Näiteks Nurmiko ja Hansaplant tarnivad juba aastaid lilli ja püsikuid Soome, musta sõstart on müüdud väike-

ses koguses Itaaliasse ja maasikat Soome. Must sõstar leiab kasutust ka kosmeetikatööstuses."

Aiandusharidus populaarne "Selles, et Räpina Aianduskooli sessioonõpe on viimastel aastatel ülipopulaarne, on mitu tahku," mõtiskleb Strastin.

"Hariduspoliitiliselt räägitakse elukestvast õppest ja kutseharidus on praegu riigi poolt tasuta. Kui aga vaadata, kes Räpinas või Luual sessioonõppes haridust omandavad, on enamik nendest ühe-kahe kõrgharidusega keskealised inimesed, kes õpivad nii-öelda oma lõbuks, kavatsemata omandatud oskustega tööjõuturule konkureerima tulla. Lisaks lähevad paljud maastikuehitust õppima vaid selleks, et oma aeda kujundada.

Teisalt ei raja Kesk-Euroopa linnaruumis ühtki peenart inimene, kel pole selleks tööks kutsetunnistust, nii et aianduse erialal on suur perspektiiv."

Samas ei saa tagasi minna ka naturaalmajapidamise juurde, ehk siis väga suurel osal elanikkonnal puudub mingigi võimalus endale ise toitu kasvatada.

"Rohkem peaksime tegelema tootearendusega," usub Strastin. "PRIA toetuste järgi võib astelpaju hinnata meil marjakasvatuses kõige levinumaks kultuuriks. Astelpajuistandusi on deklareeritud umbes 800 hektari ulatuses ning tootmine on valdavalt mahe.

Samas viiakse seda marja mittemahedana riigist välja, me pole osanud talle piisavalt lisaväärtust luua ja saada. Ometi võiks astelpajust põnevaid tooteid luua."

KAJA PRÜGI "Märgi "Eestis kasvatatud" ajalugu ulatub juba aastakümnete taha, kuid paar aastat tagasi sai see uue visuaali," selgitab Raimond Strastin.

SVEN ARBET

MESSILEHT 9. aprill 2015

R E K L A A M 25

26 K A R T U L

MESSILEHT 9. aprill 2015

Kartulimugulate tumenemi DER KARTOFFELBAU

Tihti pannakse kõik kartuli tumenemised sordi või väetamise süüks. See protsess on aga hoopis mitmetahulisem.

WWW.SERIOUSEATS.COM

Oleme näiteks katsetanud ühe ja sama sordi keedetud mugulate tumenemist, mis on kasvatatud Eesti eri kohtades (erinev muld ja ilm). Tulemused on täiesti isesugused. Järgnevalt tooksingi ära mõned tähtsamad tumenemist põhjustavad tegurid.

Toortumenemine.

Toore mugula tumenemine Kui mugulad vigastuvad löökide või muljumiste tagajärjel, vigastub sageli ka mugula sisu (purunevad rakuseinad), mis võib olla väliselt nähtamatu.

Kooritud või vigastustega mugulas toimuvad lühidalt järgmised protsessid: purunevad rakuseinad à vakuoolidest väljub protoplasma + fenoolsed ühendid (aromaatsed aminohapped, türosiin, fenoolhapped, klorogeen-, kohvhape jt) + ferment türosinaas + O2 (polümerisatsioon, oksüdatsioon, reaktsioonid proteiinidega) à moodustuvad pruunid või punakad ühendid (pigment dopakroom) à ja lõpuks tekib must ühend melaniin.

Sellist protsessi võib tavaliselt näha abrasiivkoorijaga kooritud mugulate juures, kui nad jäävad veidikesekski õhu kätte. Parema tulemuse annaks nugadega koorija kasutamine, kus rakud ei vigastu nii palju.

Toore mugula tumenemist põhjustada võivad tegurid 1. Kartulisort. Siin mängib suurt osa sordi vastupidavus mehaanilistele vigastustele, mis ühelt poolt on määratletud geneetiliselt, teiselt poolt mõjutatud keskkonnatingimustest.

Varased sordid tumenevad vähem (saavutavad kiiremini täisküpsuse) kui hilised. Vigastuvad enam tärkliserikkad sordid

(rakuseinad ei ole eriti elastsed ja purunevad kergemini). Seinte tugevust saab suurendada Kväetistega. Klorogeeni/sidrunhappe sisaldus (suhe) mugulais on sordiomane tunnus, kuid ka kuigivõrd mõjutatav. Sellest, kuidas nad mõjutavad tumenemist, lugege edaspidi.

2. Kasvukeskkond (muld, toiteelemendid nagu K, N, Mg, B jt). Näiteks kergetel ja kuivadel muldadel esineb mehaanilisi vigastusi rohkem ja seega 25% rohkem toortumenemist kui savistel ja liivsavimuldadel.

Vähem tumenevad kõrge orgaanilise aine sisaldusega muldadel kasvanud mugulad. Liigne niiskus mullas alandab kuivai-

ne, proteiini, kaaliumi ja C-vitamiini sisaldust mugulates – seega suureneb tumenemine. Kasvuperioodi kuumus, liigniiskus, taimede stress, patogeenid, valed agrotehnilised võtted jne mõjutavad tumenemist.

3. Ilmastiku- ja koristustingimused. Näiteks on tumenemine intensiivsem pärast märga ja jahedat vegetatsiooniperioodi, mis suurendab klorogeenhappe, aminohappe türosiini ja fenoolsete ühendite hulka, mis on tumenemist tekitava pigmendi koostises. Tumenemine võib suureneda, kui koristatakse liiga madalal temperatuuril, 0–4 °C juures, sest siis on rakumahlas kõrgendatud osmootne rõhk, turgor tõuseb ja rakuseinad muutuvad rabedaks ning vigastused tekivad kergemini. Koristustemperatuur peaks olema vähemalt 10°.

4. Fenoolsete ühendite, klorogeen-, sidrun-, askorbiinhappe ning anorgaaniliste ioonide (Fe, K) sisaldus mugulates.

5. Väetamine. Spetsiaalne kartuliväetis suurendab kuivaine sisaldust ning seega vähendab ensümaatilise (toortumenemise) tumenemise tundlikkust. Kõrge N-sisaldus (rohke sõnnik) suurendab klorogeenhappe ja fe-

Mugula sisu tumenemine. Tumenemine vananemise, kuivamise ja mehaaniliste löökide tagajärjel.

noolide sisaldust, seega suurendab tumenemist. K, Mg, Mn, B tõstavad sidrunhappe sisaldust, seega vähendavad tumenemist. Kõrge N-sisalduse juures kasvavad mugulad liiga suureks ja ei saavuta koristusajaks täisküpsust ning seega vigastuvad rohkem ja ka tumenevad rohkem.

6. Teatud herbitsiidide ja fungitsiidide kasutamine. Näiteks terbutriin, prometriin vähendavad kuivainesisaldust ja suurendavad suhkrute ning N-ühendite sisaldust, seega intensiivistub ensümaatiline tumenemine. Üks herbitsiidi toimeaineid met-

hazol aga vähendab ensümaatilist tumenemist. Ka on leitud, et teatud fungitsiidid võivad tumenemist suurendada.

7. Mugulate vigastused. Vigastused koristamisel, sorteerimisel ja liiga paksus kihis hoidmisel suurendavad tumenemist.

8. Säilitustingimused. Säilitamine liiga kõrgel temperatuuril ja kuivas õhus põhjustab mugulates veekadu, mille tagajärjel mugula sees tekivad sinakashallid laigud. Ka vananevad siis mugulad enneaegu ja see omakorda kutsub esile enneaegse idanemise.

POLARIS – sõidukid igale elustiilile Polarise maastikusõidukid eristuvad ainulaadse täisautomaatse nelikveo, kõrge kliirensi, suurima veojõu ja legendaarse töökindluse poolest. Seetõttu ongi Soomes iga teine maastikusõiduk Polarise toodang.

Polarise väga laiast mudelivalikust leiab sobiva masina sportlikuks lõbusõiduks ja tõsiseks tööks. Masinad on kas MS2 maastikusõiduki, T3 traktori või L7e kvadriku kategoorias.

Tule vali oma elustiilile sobiv Polarise masin Motohoovist!

Maamessi plats VP-190.

MESSIHINNAD!

Mototehnika müük, hooldus, varuosad, sõiduvarustus Puiestee 2f, Tartu

tel 551 4334

K A R T U L 27

MESSILEHT 9. aprill 2015

isest

AIDE TSAHKNA

Kuidas vähendada toortumenemist?

Keedetud mugula tumenemist põhjustada võivad tegurid

n Vältida igasuguseid vigastusi. n Õige väetamine. Rohkem K- ja vähem N-väetisi. n Kasvatamine orgaanilise aine rikkamal mullal. n Säilitamisel (6 kuud) +4° ja 95% niiskuse juures väheneb klorogeenhappe sisaldus.

1. Kartulisort.

Mugulate keetmisjärgne tumenemine Toormugulas on klorogeenhape seotud olekus. Raudhappeid esineb nii mugulais kui ka keeduvees. Keetmisjärgse tumenemise keemilises protsessis oksüdeeruvad ühendid reageerivad kahevalentse rauaga, moodustades esmalt värvusetuid ühendeid, kuid keetmisel (80° juures) vabanev kahevalentne raud oksüdeerub kolmevalentseks, moodustades juba tugevasti värvunud kompleksühendi.

Oksüdeerumise kiirus ja ulatuslikkus sõltuvad mugulate keemilisest koostisest, eelkõige klorogeenhappest jt oksüdantide ning antioksüdantide sisaldusest. Kuid sidrunhappe ja kahevalentse raua ühinemisel tekib värvitu ühend.

Klorogeen- ja sidrunhappe suhe mugulais on sordiomane tunnus.

Kui on rohkem sidrunhapet, esineb tumenemist vähem.

2. Kasvutingimused. Mullatüüp, kasvukeskkond (vihmased pilves ilmad suurendavad tumenemist). Mulla N- ja orgaanilise aine sisaldus suurendavad klorogeenhappe sisaldust, seega ka tumenemist.

3. Teatud herbitsiidid, mis suurendavad suhkrute, amiidide, N-, P- sisaldust, taimede stress.

4. Säilitusperioodi pikkus. Perioodi pikenedes tumenevad mugulad rohkem, sest klorogeenhappe tase tõuseb. Koristusjärgsel perioodil on klorogeenhappe sisaldus madal, kuid suureneb pärast puhkeperioodi lõppemist. Seda soodustab ilmselt ka C-vitamiini oluline vähenemine puhkeperioodi lõpus.

Hõõrdekoorijaga kooritud mugulad. Fotol on hästi näha noaga eemaldatud kooretükkide kohad, mis on vähem tumenenud.

Kuidas vähendada keedetud kartulite tumenemist?

Mida kõrgem mugulate küpsusaste, seda suurem on sidrunhappe sisaldus ja tumenemist vähem. K-, Mg-, Mn-väetised vähendavad samuti tumenemist.

Kartulis ja keeduvees olevate rauaioonide olemasolu võib tumenemist suurendada, kui kloro-

geenhappe tase on kõrge. Paljud teadlased on seisukohal, et keetmisjärgne tumenemine on positiivses korrelatsioonis mugulates sisalduvate klorogeenhappega ja raua ioonidega ning negatiivses korrelatsioonis sidrunhappe- ja kaaliumisisaldusega.

Tumenemise vältimiseks peaks kooritud kartulid kohe

panema külma vette, sest sooja vette pannes algab juba n-ö keemisprotsess. Pannes kartulid keema kuuma vette, ei arvestata sellega, et kuum vesi on ju nagu keemise algus, kus kohe hakkavad pihta keemilised protsessid.

See kehtib muidugi nende sortide kohta, millel on kalduvus tumenemisele. Enne külmas

Eesti Taimekasvatuse Instituut müüb Maamessi välipinnal seemnekartulit: Jõgeva kollane, Impala, Mariska, Fontane, Bellefleur, Birgit, Maret, Ants, Reet, Juku, Piret.

Hinnad soodsad!

Sordikirjeldused saadaval meie kodulehel

www.etki.ee

SUURIM MAITSEAINETE SORTIMENT EESTIS. Tootmine, pakendamine, jae- ja hulgimüük.

www.maitseained.ee Firmapood: Rävala pst 6, 10143 Tallinn Ladu ja kontor: Kanali tee 6, 10112 Tallinn

vees hoides ja ka pannes keema külma vette käitub kartul teistmoodi.

Tumenemisele kalduvate sortide mugulaid võiks enne keetmist hoida 0,5–1 tund külmas vees ja keeduveele lisada veidi sidrun- või äädikhapet.

Seega saame ise palju kaasa aidata mugulate tumenemise

vähenemisele, mitte süüdistada ainult sorti.

AIDE TSAHKNA Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

28 M A R J A K A S V A T U S

MESSILEHT 9. aprill 2015

LIINA ARUS

Taasviljuv vaarik Vaarikal on alati olnud oluline osa eestlase koduaias ja toidulaual.

Viimasel kümnendil on Eestis hakatud järjest rohkem kasvatama taasviljuvaid ehk remonteeruvaid ehk sügisel viljuvaid vaarikasorte. Selliste sortide kasvatamine annab võimaluse saada värskeid vaarikaid lisaks nende tavapärasele kesksuvisele tarbimisajale terve sügise vältel.

Eelised ja puudused

'Polka'.

Taasviljuva vaarika kasvatamine ja hooldamine on üldjoontes sarnane meile tavapärase vaarika omaga. Kuid sügisel viljuva vaarika kasvatamisel on tavasortidega võrreldes hulga eeliste kõrval ka mõningaid puudusi.

Taasviljuvate vaarikate kasvatamine annab võimaluse pikendada värske marja saadavust, soodsate ilmaolude korral isegi oktoobri lõpuni. Sellised sordid annavad ideaaloludes kaks saaki aastas. Esimene saak valmib samaaegselt suvel viljuvate vaarikasortidega ja viljad asuvad eelmise aasta ehk talvitunud vartel. Teine saak valmib augusti lõpus − septembri alguses, viljad asuvad kasvuaasta, puitumata võrsetel.

Meil on siiski otstarbekas panustada just sügisesele saagile, kuna ületalve jäetavad var-

Väga vihmasel perioodil võib vaarikaid kimbutada hahkhallitus.

red saavad tihti talve- ja külmakahjustusi. Enamikul aastatel on taasviljuvate sortide sügisene saak väga rikkalik. Vaarikamardikas (meile teada kui "vaarikauss") neid sorte ei kahjusta, mis loob eeldused taasviljuva vaarika sortide edukaks kasvatamiseks sünteetilisi kahjuritõrjevahendeid kasutamata ja maheviljeluses.

Enamik taasviljuvaid sorte ei vaja toestamist, kuna nende kasv on püstine ja tugev.

Taasviljuva vaarika saagikust ei mõjuta suvised põuaperioodid nii oluliselt kui suvelviljuvaid vaarika sorte.

Sügise poole on tavaliselt piisavalt mullaniiskust, mistõttu sügisesed sordid on stabiilselt suure vilja massiga.

M A R J A K A S V A T U S 29

MESSILEHT 9. aprill 2015

as – võimalus suve pikendada

'Polana'.

Taasviljuv vaarikas kasvab ja viljub edukalt ka kergematel muldadel.

Kuid on ka puudusi, mida suvelviljuvatel vaarikatel enamasti ei ole. Mõnel aastal võib sügisene marjasaak olla tagasihoidlik, kuna hilisele ajale jäänud saak ei pruugi lõpuni valmida. Päikesevaese ja vihmase sügise korral kannatab viljade maitse ja kvali-

'Babje leto'.

teet, seda eriti hilissügisel. Väga vihmasel perioodil lähevad marjad hallitama.

Rikkalik sordivalik Taasviljuva vaarika sortide valik on küllaltki rikkalik. Enamik neist on vähelevinud, vaid mõned on laialdasemalt kasutusel ja kasvatatakse tootmisaedades.

Tuntuim neist on sort 'Polka'.

Tema viljad on tumepunased, väga suured ja väga hea maitsega. Varred püstised on üsna seisukindlad. Üpris talveõrn, mistõttu suvine saak saadakse ainult pehmemate talvede järel.

Sügisene saak on rikkalik. Vähemtuntud sortidest on 'Polana' võrdlemisi suurte viljadega.

Varred püstised ja üsna seisu-

'Herakles'.

kindlad. Sort on talveõrn, mistõttu suvist saaki enamasti ei anna. Sügisene saak on rikkalik, kuid osa sellest jääb sügiskülmade kätte.

'Babje leto' viljad on väikesepoolsed. Sort on hea talvekindlusega, mistõttu saaki saab enamasti nii suvel kui sügisel, ent saagikus on tagasihoidlikum.

Vajab toestamist.

'Gerakl' ('Herakles') − viljad on väga suured, kuid üsna hapud. Varred tugevad ja püstised.

Hoolimata sellest, et taasviljuv vaarikas ei ole meie aedades tundmatu, tekitab sügisene värske vaarikas ikka veel paljudes võõristust. Traditsiooniline vaarikaaeg on ju siiski kesksuvi.

Taasviljuva vaarika kasvatamine on üks väljapääs just mahe-

viljelejatele, ka talvekahjustuste risk ei muuda sügisest saaki olematuks. Ometi varjutavad just sügisvihmade ja külmema-niiskema ilmastiku põhjustatud kahjustused (nt hallitused) veidi sügisel viljuva vaarika kasvatamist.

LIINA ARUS EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskuse teadur

d u l a a k d e Kvaliteeltusmajast Kaa

Külastage meid Maamessil 16.–18.04 boksis VP-138!

tel 55 648 186 • info@kaalumaja.ee • www.kaalumaja.ee

30 M A R J A K A S V A T U S

MESSILEHT 9. aprill 2015

Miks ja kuidas

 Maasika meristeemtaimed paljundusfaasis.

tervendada

 M1 meristeemistikud (esimesed tütartaimed).

MAASIKAT Maasikas on üks neid taimeliike, kelle kvaliteetset istutusmaterjali ei ole ilma meristeemkultuuris tervendamata võimalik kasvatada.

Maasikal on viirus- ja seenhaigused, lestad ja nematoodid, mille vastu on võimalik edukalt kaitsta vaid koekultuuris tervendatud ja paljundatud istutusmaterjaliga.

Arvamus, et meristeemmeetod on vananenud ja asemele tulnud uuem – frigotaimed −, ei ole õige, sest kvaliteetsed frigotaimed on ka enne meristeemmeetodil tervendatud. Üks on taimede tervendamise, teine taimede säilitamise ja turustamise viis.

Mida frigotaim endast kujutab Esialgselt olid frigotaimed mõeldud saagi ajastamiseks. Kasvu lõpetanud tütartaimed võeti üles, eemaldati lehed ja pandi vastavalt pakituna 1,5–2,0 miinus-

kraadisesse hoidlasse. Hoidlast võeti need päev või paar enne istutamist ja kahe kuu möödudes võis ühe põõsa kohta saada isegi 300–400 g vilju. Belgias ja Hollandis, kus see meetod on kõige enam levinud, istutatakse frigotaimi eri aegadel ning sealne pikk ja soe suvi võimaldab marju saada pika aja jooksul.

Kas selline tootmine on ökonoomne, sõltub taimede kvaliteedist ja kasvutingimustest. Ligi poolekilose saagi puhma kohta võib saada vaid üle 18mm läbimõõduse risoomiga taimelt. Tavaliselt põllul sellist saaki ei saada ning neid taimi viljeldakse kasvuhoonetes ja kiletunnelites.

Tänapäeval kasutatakse frigotaimi ka mitmeaastaste istanduste rajamiseks. Frigotaimed peavad olema kvaliteetsed, vabad haigustest ja kahjuritest. Probleeme võib tekkida frigotaimede säilitamise ja müügiga. Kui need on enne istutamist liiga kaua üles sulanud ja säilitustingimused halvad, võivad taimed hävida või ründavad neid hallitusseened. Ülessulatatud taimi soovita-

takse säilitada päikese eest varjatult mõnekraadises soojuses ja mitte üle 7–10 päeva.

On teada, et kõikidest sortidest ei saa edukalt frigotaimi ja sageli tuuakse sordikirjelduses ka selline märge.

Meristeemtervenduse katsed Alustasime Sakus maasikataimede meristeemtervenduse katsetega 1982. aastal. Enne välisriikidest maasikaistikute impordi võimalust tervendasime maasikataimed emaistanduste rajamiseks. Katsetasime meristeemkultuuri rajamise, mikropaljunduse, aklimatiseerumise ja juurdumise efektiivsust mõjutavaid tegureid.

Maasika meristeemkultuuri rajamiseks sobib EVIKA kartuli meristeemi toitesegu nr I, mikropaljundamisel oleme kasutanud mitmesuguseid toitesegu modifitseeritud variante. Maasika meristeemtaimi paljundatakse kunstlikus keskonnas ehk in vitro. See toimub antiseptilistes

tingimustes, meristeemtaimede puhmikud jagatakse väiksemateks ja viiakse uuele, paljundamiseks sobivale toitesegule. Paljundamise toitesegu sisaldab kasvuhormooni, mis soodustab regenerandi pungumist, 4–6 nädala pärast saab need uuesti jagada ja taimede hulka mitmekordistada.

Järgmine etapp on taimede juurdumine, mis tavatehnoloogia kohaselt toimub ka antiseptilistes tingimustes toitesegul.

Sellise tehnoloogia järgi on vaja valmistada ja steriliseerida toitesegud, antiseptilistes tingimustes kanda mikrotaimed juurdumissegule ja seejärel 3–4 nädala jooksul kasvatada taimi reguleeritava kliimaga kasvatusruumis ehk fütotronis. Kui taimed on juurdunud, pestakse taimekesed toitesegust ja istutatakse kasvuhoonesse aklimatiseerumiseks ning juurdumiseks turbasubstraadile või mõnele segule.

Oleme tehnoloogiat lihtsustanud ja juurdumise protsessi odavamaks muutnud. Meie tehnoloogia järgi toimub taimede juurdumine kasvuhoones turbasubst-

raadil kilerullis. Katsetes istutati juurteta taimealged otse turbasubstraati. Esimestes katsetes oli 10 maasikasorti.

Pesemisel sorteeriti juurteta taimealged kahte suurusesse: I variant – puhmiku pikkus 15– 30 mm ja alumise osa läbimõõt 2,5–3,5 mm; II variant – puhmiku pikkus alla 15 mm ja läbimõõt alla 2,5 mm. Sellise suurusega taimekesed tavaliselt prakeeritakse.

I variandis juurdusid taimekesed 2–3 nädala jooksul ja vastavalt sordile olid 5–6 nädala pärast põllule istutamiseks kõlblikud. Kõikidest sortidest kokku juurdus 89,3% taimedest. Paremini juurdusid sordid 'Senga Sengana' 94,2% ja 'Bounty' 90,3%. Kõige vähem juurdus sordi 'Jonsok' taimi, 66,6%.

II variandis juurdusid taimealged kauem, kuid juurdunud taimede protsent oli lähedane I variandile. Kuna teise variandi mikrotaimed istutati substraati tihedalt, vahekaugusega 10 mm, oli need vaja ümber istutada ja seejärel said istutuskõlbli-

kuks 8 nädala jooksul. Nii oleme loobunud maasika mikrotaimede kunstlikus keskkonnas juurutamisest. Selline meetod on sobinud kõikidele katses olnud sortidele ja juurdumise edukus sõltub rohkem mikrotaime kvaliteedist kui sordi omapärast.

Katseklaasist emataimede istikupõllule Katseklaasist välja istutatud, nn M0 taimi kasutatakse tavaliselt emataimede istikupõllu rajamiseks. Kevadel, mai lõpus − juuni algul põllule istutatud emataimed võivad anda juba sama aasta sügiseks 30–40 elujõulist tütartaime.

Emaistanduse produktiivsus ja tütartaimede kvaliteet oleneb sellest, kuidas istanduse eest hoolt kantakse. Emataimedel peab olema tugev juurekava ja täiesti terve ilus roheline lehestik. Põllul kasvanud esimese põlvkonna tütartaimed peavad olema samuti tervete lehtedega, hästi arenenud juurestiku ja juurekaelaga.

M A R J A K A S V A T U S 31

MESSILEHT 9. aprill 2015

????

 Juurdunud meristeemtaimed kilerullis.

 Juurdunud taimede ümberistutamine.

Meristeemtaimedeks nimetatakse ka järgmisi paljundusi. Sageli ei teatagi, mitmenda meristeempaljunduse või põlvkonnaga on tegu. Iga paljundus võib

halvendada taimede kvaliteeti, eriti kui ei peeta kinni fütosanitaarsetest nõuetest ja istandikus lastakse levida taimekahjustajail.

Nõuandeid maasikakasvatajale

Terved õied tõotavad head saaki.

Meie maasikatootjatel on teada, et hea saagi saab vaid tervest, haigustest ja kahjuritest vabast istandusest, maasikaistandused vajavad hoolt ja uuendamist.

Oluline on ka sordivalik. Tootja saab kasvatada neid sorte, mis tagavad hea saagi ja marjad taluvad ka transporti. Istikud saadakse tavaliselt välisfirmadelt.

Enamasti ollakse istutusmaterjaliga rahul, aga on juhuseid, kui väljast toodud istikud on haigustest või kahjuritest nakatunud.

Väikekasvatajatel või aiapidajatel on raskem istutusmaterjali hankida. Nemad ostavad tavaliselt aianduskauplustest, ja sageli on just frigotaimed ebakvaliteetsed. Neid on kas liiga kaua pärast ülessulamist müügil hoitud või on neile kahjurid teis-

telt taimedelt peale läinud. Mõnel juhul ollakse ise istikutega halvasti ümber käidud: on jäetud enne istutamist liiga kauaks seisma või kuivada lastud.

Nõu saamiseks on meie poole pöördutud ja küsitud, kas uue istanduse võib oma aia tütartaimedest rajada. Kui koduaia maasikaistandus on heas seisus, võib kasutada ka seal kasvanud tütartaimi. Valige need saagikamatelt ja hea väljanägemisega puhmikutelt. Kui peenar näeb vilets välja, osa taimi on hävinud ja saak nigel, ei tasu sealt võetud tütartaimedest uut maasikamaad rajada. Üldiselt peetakse maasikaistanduse hea saagiga eaks 3−4 aastat. Vanemad taimed kipuvad väiksemaid marju andma, eriti kui neid korralikult ei väetata. Maasikas on suure veetarbega taim ja hea saagi saab vaid siis, kui kuival perioodil istandust kastetakse.

Kui ostate emataimed ja tahate neilt saada uue maasikamaa jaoks taimi, istutage nad kindlasti eemale vanast istandusest.

Maasikad degusteerimislaual.

Ärge kasutage tööriistu vahetult pärast nende kasutamist vanas istanduses.

Milleks meristeemtervendus?

Maasika meristeemtervendus on teadusmahukas tegevus, mida saab teha vaid spetsiaalsetes laboritingimustes. See ei ole tulus, kuid on vajalik, kui soovitakse haigustest ja kahjuritest vaba taimi saada. Praeguses ETKI taimebiotehnoloogia osakonnas on

maasika meristeemtervenduseks labori tingimused ja inimeste kogemused olemas. Tegeleme peamiselt maasikasortide säilitamisega in vitro geenipangas. Eesmärk on Eestis aretatud ja vanade sortide säilitamine.

Maasikasorte on palju ja neid aretatakse juurde. Aiapidajad soovivad ka vanu äraproovitud sorte, nagu näiteks üle 60 aasta vana ja lausa legendaarne 'Senga sengana', või 'Venta', 'Festivalnaja' jt.

Kui tootjad toovad istutusmaterjali väilisfirmadelt, siis väike-

kasvatajate tarbeks võiks meristeemistikud Eestis kasvatada. Kui sobivate sortide kvaliteetseid istikuid oleks piisavalt saada, sooviksid ka tootjad oma istandusi kodumaiste istikutega rajada.

Maasikaistikute tootmine meristeemselt tervendatud emataimedest peaks olema tasuv ning anda töö taluperele. Tegevuse alustamiseks saab ka toetusi taotleda.

VIIVE ROSENBERG põllumajandusteadlane

Pro tehnoloogia – kui vähem tähendab rohkem SilotitePro on uue põlvkonna eelorienteeritud tehnoloogia (PreOrientated) alusel toodetud viiekihiline puhutud silorullikile, mis annab põllumeestele mitu eelist, näiteks tõhusama kiletamisprotsessi ja kõrgema silokvaliteedi.

Formipaci tehase uue põlvkonna rullikile on patenteeritud ja omab Rootsi tehniliste uuringute instituudi (SP) akrediteeringut, pakkudes kasutajale lisaeelist tänu peenema, kuid samas tugevama profiili tõttu.

Viiekihilise SilotitePro rullikile on tavapärasest pikem – 1500 m asemel 1900 m. See võimaldab saada ühest kilerullist 26% rohkem silopalle. Toode pakub ühelt poolt kulude kokkuhoidu – kuna rullil on rohkem

meetreid, tuleb jooksva meetri hind soodsam – ning teiselt poolt aja kokkuhoidu, mis tuleneb vähematest rullivahetustest. Näiteks kulub ühe rulli pakendist eemaldamisele ja vahetamisele umbes seitse minutit. Nii on põllumeestel, kes teevad päevas ligi 350 silopalli, võimalik säästa iga päev kuni 30 minutit väärtuslikku tööaega.

See märkimisväärne aja kokkuhoid kombineerituna faktiga, et kiletajaga on võimalik kaasa võtta kogu päevane kilevajadus (kuna rullil on rohkem meetreid, võib uue kile järele minna harvem), aitab omakorda tõsta tootlikkuse taset.

SilotitePro järgmiste tooteomaduste – suurepärane torkekindlus, head tehnilised näitajad ja kleepu-

vus – ühendamisel on saadud tugev, kõrge toimivusega viiekihiline rullikile, mis töötab laitmatult nii päeval kui ka öösel ning seda mitmesugustes kliimaoludes.

Peale eelloetletud suurepäraste omaduste on viiekihilise SilotitePro eeliseks veel parem silo konserveerimine läbi tugevdatud hapnikutõkke ja siledamad, vähem kortsulised kilekihid silopallil. Siledam pinnas vähendab võimalust, et õhk jääb kihtide vahele kinni.

Formipaci edasi arendatud viiekihiline tootmistehnoloogia ja uuemate toorainete oskuslik kasutamine võimaldas parandada selle suure jõudlusega pakkekile võtmeomadusi.

SilotitePro tootmisprotsessi ajal kasu-

tatav unikaalne, pideva mõõtmise ja seadistamise süsteem tagab kile optimaalse viiekihilise eelorienteeritud struktuuri.

UUS PAKEND!

SilotitePro eelised ei lõpe ka siis, kui silopallid on lõpuks avatud. Õhem kile kaalub 16% vähem, mis hiljem vähendab ka taaskäitlusse antava kile kogust. SilotitePro on nüüd saadaval pakituna 100% taaskäideldava kilepakendi sisse. Valmistatuna pallikilega samast toorainest (madala tihedusega polüetüleenist), kaob vajadus kartongist pakendi järele, mistõttu on pakendit võimalik taaskäidelda koos pallikilega.

Alve OÜ müügiesindaja Roland Tuuliku kommentaar: „SilotitePro annab klientidele rahalise kokkuhoiu nii otseselt tänu soodsama jooksva meetri hinnale kui ka kaudselt tänu aja kokkuhoiule, tagades sealjuures veelgi kõrgema silokvaliteedi kile suurepäraste tehniliste omaduste tõttu.”

Maaletooja:

Suur-Jõe 67, 80010 Pärnu tel 505 8819; www.alve.ee

32 M E T S

MESSILEHT 9. aprill 2015

Erametsanduse kevadseminar

„Metsa uus tulemine” 17. aprillil algusega kell 10 toimub Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1, Tartu) erametsanduse seminar.

Maamessi raames toimuval seminaril arutleme, kuidas saame Eestis aidata kaasa uue ja tervema metsapõlve kasvatamisele. Oma vaatenurki metsauuendamise teemal tutvustavad ametnikud, teadlased ja praktikud: Andres Jäärats (Eesti Maaülikool), Olavi Udam (Ühinenud Metsaomanikud), Richard Tomingas (Eesti Metsataimetootjate Liit), Tarmo Lees (Keskühistu Eramets) ja Marku Lamp (Keskkonnaministeerium).

Seminari kõnejuht on Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Seminari korraldab Erametsakeskus.

Lisainfo: Priit Jõeäär, SA Erametsakeskus projektispetsialist, 683 6050, priit.joeaar@eramets.ee

Seminaril osalemiseks on vaja end registreerida portaalis www.eramets.ee.

www.eramets.ee

Kvaliteetsed saeraamid, teritus- ja räsapingid ning tarvikud erametsaomanikule ning puidutööga tegelevatele ettevõtetele.

Mobiilne lintsaeraam TTP-600

Täishüdromasin. Keskmiselt on tootlikkus 1–2 m3/h.

Võimsus sõltub palgi ja saetava materjali paksusest.

Tänu õhukesele saelindile jahvatatakse saepuruks tunduvalt väiksem osa palgist kui teiste saeraamidega (saetee 1,5–2,5 mm).

• Saekaatrid • Raamsaed • Ketassaed • Halumasinad • Puulõhkumismasinad • Horisontaalsed lintsaed • Servalõikurid • Räsapingid • Terituspingid • Saelindid

Tule tutvu toodetega Maamessil!

Maamessi eripakkumised välistendis VP-175.

Mõistliku hinnaga saetehnika väike- ja suurtootjatele!

Küsi infot ja personaalset pakkumist: tel 5332 6006, e-post tellimine@saetehnika.ee www.saetehnika.ee

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS.

OSTAME ÜLE EESTI RAIEÕIGUST, METSA- JA PÕLLUMAAD. 5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

Kahjustatud mets ja metsaomaniku kulud VIKTOR HAAB

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valmis mullu uuring, mis abiks metsaomanikulegi.

Maaülikoolis tehtud uuring on abiks ka metsaomanikule, kel ees metsakahjustuste ennetamise või likvideerimise töö – keskmiste hindade järgi saab ettekujutuse, kui suurte kuludega arvestada. Hinnad ajaga muutuvad, kuid vähemalt saab lisaks vajalike tööde kirjeldusele teada hinnaklassi.

Näiteks metsateede hoolduseks (hööveldamine, vajadusel kruusa vms lisamine, greiderdamine) märgib RMK kogemuse põhjal käibemaksuta keskmisteks hindadeks: korraline iga-aastane hööveldamine 33 €/km; esmane profileerimine 150–200 €/km; kruusavedu (koos materjali hinnaga) ja esmane tasandus 10–11 €/ m³. Kui teele veetava katte paksus on 10 cm ja laius 4 m, siis on tööde mahuks 0,4 m³/jm ja kulud koos veojärgse profileerimisega umbes 4600 €/km ehk 4,60 €/m. Ühe metsafirma andmeil on tee hooldamise kogukulu (kui tuleb ka täiendavalt kruusa juurde tuua) 10–20 €/jm. Kogukulu sõltub palju sellest, kui kaugelt kruusa tuuakse.

Juurepessu tõrje Riigimetsas rohkem ja erametsas väga vähe kasutatud Rotstop on vahend, millega töödeldakse juurepessu leviku vältimiseks sooja aja raietel kuuse kändusid. Seda on võimalik teha kas harvesterile paigaldatud pritsimissüsteemi abil või käsipritsiga kohe pärast raiet.

Harvesteri pritsimissüsteem ise võib maksma minna keskmiselt 5000 € (pluss käibemaks). Ühe metsafirma hinnangul on harvesteriraiel selle teenuse omahind vähemalt 0,50 €/tm.

Kui teha nii raie kui ka Rotstopiga pritsimine harvesteriga,

Põdra söödud mänd.

on hinnanguline osalise käibemaksuga lisakulu 20,35 €/ha.

(Arvestatud on 1 ha harvendusraiet keskmiselt ühe tööpäevaga.) Kui pritsimiseks on palgatud inimene, on pritsimise kuluks 76,81 €/ha. Lageraiete korral on vahe väiksem – harvesteriga (keskmiselt 1 ha lageraie 1,5 tööpäevaga) 112,20 €/ha, seljapritsiga 119,23 €/ha. Ära toodud on ka männikärsaka tõrje kulukus, kuid erametsade kohta on samas märgitud, et ajamahukat püünispuude ja püüniskoorte jätmist üldiselt ei tehta. Istutuseelseks töötlemiseks sobivad preparaadid (nt Decis, Fastac) on minevikku jäämas, sest järjest loobutakse keemiliste pestitsiidide kasutamisest metsas. Eestis on Fastac veel lubatud. Ühe metsafirma andmeil on koguku-

Juurepessu leviku takistamiseks Rotstopiga töödeldud känd.

luks olnud (vahendi kulunorm 0,4 l/ha ja hektari pritsimine poole päevaga) 35,35 €/ha.

Viimasel ajal on rohkem kasutatud preparaati Actar a 25 WG, kuid alates 2013. aasta lõpust peavad selle kasutajad olema läbi teinud spetsiaalse väljaõppe.

Üraskipüünised ja ulukikahju Põhjalikult on töös kirjeldatud üraskipüüniste kasutamise variante, kusjuures arvestatud on püüniste paigaldamist, jälgimist, puhastamist, uue feromooni lisamist. Peale selle, et metsaomanikud ise seda kõike teevad, on püüniste jälgimist tellitud ka metsandusspetsialistidelt.

Näiteks feromoon ETOpheron ise maksab 4,58 €/tk ja feromoonpüünis 20,83 €/tk (käibemaksuta hinnad). Üks metsakonsulent hindab ühekordse püüniste kontrolli kuluks 5 €/ha. Esmase seire staadiumis tuleb käia vähemalt neli korda püüniseid puhastamas ja olukorda hindamas. Suurema kahjustuse ilmnemisel paigutatakse metsa püüniseid juurde ja kontrollimist on rohkem.

Ühes spetsialisti teenuse kasutamise näites on arvestatud püünise külastamise ajaks kaks tundi hektari kohta. Kui mets asub kaugemal, võib aega kuluda pool päeva. Spetsialisti ühekordne külastustasu käibemaksuta on 28,49 €/kord.

Kahe korra kohta on ajakulu 1 tööpäev/ha ja spetsialisti tasu on 56,98 €.

Ulukikahjustuste ennetamise puhul on kirjeldatud kolme metsakultuurides enamkasutatud repellendi (peletusvahend) kulukust: pasta Cervacol Extra, valmiskujul vesilahus Trico ja vees lahustatav pulber Plantskydd. Kogukulud ühe kasutamise kohta jäävad vahemikku 61–201 €/ha. Mullu oktoobris maksis Cervacol Extra 15,13 €/ pakend (5 kg), Trico 9,50 €/l ja Plantskydd 10,83 €/kg.

Ladvakaitsmetega seotud kulud jäävad hinnanguliselt vahemikku 359–537 €/ha. Algandmeiks on olnud kaitsmete keskmine käibemaksuta hind (105,83 € tuhande kaitsme eest) ja jõudlus (ühe tööpäevaga tuhat kaitset).

Ulukitõrjeaia paigaldamine sõltub palju aia kõrgusest ja asukohast. Näitena on toodud aed, mille materjaliks 2 m kõrgune võrk, 2,4–3 m kõrgused aiapostid (osta tuleb ka kinnitusklambrid). Vaid materjalikuluks on osalise käibemaksuga 1463 €/ha või 4 €/m, aia rajamise kogukuluks 3727 €/ha või 10,16 €/m. Üldse kokku kirjeldab uurimus ennetuskulusid suuremate metsakahjustusgruppide kaupa: tormikahjustused, tulekahjustused, ulukikahjustused ja n-ö muud kahjustused. Uuringu täisteksti leiab erametsaportaalist (www.eramets.ee) lingi "Kasulik ja huvitav alt".

VIKTOR HAAB Allikas: "Metsakahjustuste ennetamine ja nende tegevuste hinnanguline maksumus", Meelis Tederi uuring keskkonnaministeeriumi tellimusel, 2014

ostab METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST müüb LÕHUTUD KÜTTEPUID Toored ja kuivad, pikkus tellija soovil, tarne al 10 ruumi, transport hinnas Lääne-, Harju- ja Raplamaal hind al 30€

M A A M E S S 33

MESSILEHT 9. aprill 2015

P I LT U U D I S MAAMESS

Kihnu must jäär tervitab Maamessi Minu nimi on Ott ja olen vahva viieaastane jäärapoiss.

Kirjaneitsi Kati Saara Vatmann kinkis mu perenaisele Ande Arulale tema sünnipäevaks. Tegelikult oli minu esimene nimi Osvald. Kuna laudas oli juba üks sellenimeline jäär, hakkas pererahvas mind kutsuma Otiks ja nii see on jäänudki.

Mulle see nimi meeldib.

Pererahva kinnitusel olen viisakas ja sõbralik jäärapoiss, vahel krutskeid täis, aga see kuulub asja juurde. Mõnikord peab pidama võimuvõitlust noorte sokkude ja oma põhirivaali Osvaldiga, ikka pruutide pärast. Kui kodulaudas vaadata musti tallesid, siis võin kindlalt väita, et mina olen ikka kärmem ja ilusam

Jäärapoiss Ott on valmis Maamessile sõitma. ning suudan uttedele endast parema mulje jätta.

Minu kauged esivanemad elasid Kihnu saarel ja kuulun kuulsasse kihnu musta tõugu. Kihnu lambad on Eesti põlistõug, mis tähendab, et

nad on väga vähenõudlikud.

Me saame hakkama looduses leiduvaga.

Jürikuul võtan Läänemaalt (minu kodutalu on Hanila vallas) ette teekonna Tartusse.

Maamessil näeme!

Maamessi uudised saavad jääramärgi Maamessil ootavad külastajad igal aastal uudistooteid ja masinaid, mida pole varem nähtud.

Eelmisel aastal pärjati põnevamad eksponaadid ja tooted esimest korda erimärgistusega, milleks oli kukk.

"Kukk õigustas ennast hästi ja nominentide väljasõelumine

polnud kerge, messile tulijad pingutasid kõvasti kukemärgi saamise nimel," rääkis Maamessi projektijuht Margus Kikkul. Tänavu on Maamessi graafilises kujunduses jäär.

"Jäär on eestlastele ammustest aegadest tuntud koduloom, olnud taludes ikka au sees. Tänavugi on plaan huvipakkuvamatele eksponaatidele ja toodetele suuremat tähe-

lepanu pöörata, märgistades need spetsiaalse jääramärgiga.

Korraldajad tegelevad messiuudiste väljasõelumisega.

Selleks ootame kõigilt Maamessil osalejatelt teavet ja vihjeid oma ekspositsiooni põnevamate eksponaatide kohta.

Jääramärk juhatab külastajad kiiremini messiuudisteni.

VAMBOLA PAAVO

Maamessil näeb suure tootlikkusega saeraami Firma Wood-Mizer lintsaeraamid on Eestis tuntud, eriti väikesed LT-15 ja LT-20 seeria saepingid.

Viimastel aastatel on suurenenud nõudlus võimsamate pinkide järele. Nüüd näitab WoodMizer Maamessil suure tootlik-

kusega saepinki LT-70. See on haagisel transporditav ja varustatud 42hj diiselmootoriga.

Palkide etteandmisel tulevad appi hüdraulika ja arvutiprogramm.

Töötamiseks saab arvutis programmeerida kuni 16 lauamõõdu varianti. Saepink võib töötada mitmes vahetuses ja saagida igasugust puitu. Kitsas lintsaag

VAMBOLA PAAVO MESSILEHT

Hitachi hiidkallur Selle aasta üks suurimaid tõmbenumbreid on Rotator Eesti OÜ eksponeeritav karjäärikallur HITACHI EH1100.

Masina kaal koos koormaga küünib 110 tonnini. Mootorivõimsus on 567 kW (760 hj).

Kütust rüüpab hiidkallur kuni 200 liitrit tunnis.

Et hoomata masina suurust, siis kabiinis istudes on silmade kõrgus maapinnast ca 4 meetrit. See on võrreldav elumaja teise korruse kõrgusega.

Vaatamata masina suurtele mõõtmetele, on selle juhtimine lihtne ja mugav.

VAMBOLA PAAVO

võimaldab saagida igast palgist ühe laua rohkem kui ketassaage kasutades.

Maamessi avapäeval töötab stendil Wood-Mizeri tehase tehniline direktor Dariusz Kujawa isiklikult, ta on Euroopa üks juhtivamaid spetsialiste lintsaagide alal.

Karjäärikallur HITACHI EH1100.

Tel. 5303 1642 ▪ info@ts-hydraulic.ee ▪ www.ts-hydraulic.ee

TS-HYDRAULIC OÜ

34 M E T S

MESSILEHT 9. aprill 2015

Puu, kes tahab topeltp Puidu mõttes on haab paberitööstuse toore, kuid metsas kasvavana elurikkuse rekordkandja.

Haavikud uuenevad juurevõsust. Pärast lageraiet tekib võimas haavauuendus – hektari kohta üle 100 000 puu. Näiteks okaspuu-uuendusega võrreldes on see meeletu hulk. Selle metsa majandaja saab olla kas väga rahul või väga rahulolematu.

Rahulolematu siht on kasvatada puud, kes talle kallimat puitu annaks, ja haavaga peab ta siis võitlema. Näiteks koorib ta paar aastat enne raiet vanadele haabadele rõngad ümber, et jätta nende juured nälga. Rahulolev paberipuidu tahtja peab siiski ka, küll kümmekond aastat pärast uuenduse teket, tegutsema ehk majandama hakkama.

Majandajate hindava vaate asemel saab haaba ja haavikut vaadata ka teistsuguse pilguga: loodusväärtuste hoidja näeb puud, kes vanemas eas on tohutu elurikkuse kandja. Teadlased on selgitanud, et haavapuuga Metsaomanik ei pruugi märgata haavataeliku jõudmist haavikusse – kui tekib nähtav viljakeha, näitab see seenhaiguse viimast etappi. Puidus on siis mädanik juba sees.

SUURIM SUURIM

RASKETEHNIKA RASKETEHNIK AV VARUOSADE ARUOSADE MÜÜGIKETT EESTIS

E .E A.E VA TV E E .E .E W W T W .E W W W W W

T TARTU Riia mnt. 136b tel. 730 2050 info@etva.ee

T TALLINN Peterburi tee 83 tel. 605 4617 tallinn@etva.ee

PÄRNU Savi 17 tel. 443 3557 parnu@etva.ee

NARV NARVA Tiimani 5 tel. 356 3010 narva@etva.ee

RAPLA Võsa 43 tel. 5694 0571 rapla@etva.ee

P PAIDE Pikk 42 tel. 385 0850 paide@etva.ee

V VALGA T Transpor di 1 tel. 766 0106 valga@etva.ee

SAUE T Tule põik 1 tel. 655 2556 saue@etva.ee

RAKVERE Võidu 2c tel. 322 1224 rakvere@etva.ee

VILJANDI Puidu 17a tel. 435 8223 viljandi@etva.ee

on seotud üle 2000 liigi (samblad, samblikud, putukad, linnud jne). Vana haavapuu võib üksi olla terve vääriselupaik.

Mis rada valida? Stabiilselt majandatud riigimetsas on haavikuid vähem kui erametsades, ja see on juba valiku tulemus – eelistatud ongi olnud väärtuslikumat puitu andvad puuliigid.

Selle kohta, mida erametsaomanik oma vanade haabade, haavikute, haavikuvõsaga peale hakkama peaks, öeldakse tavaliselt: omanik ise otsustab.

Mihkelsoni juhtum Vändra metsaühing korraldas haavikute majandamise õppepäeva oma liikme Leili Mihkelsoni metsas. Põhjuseks oli konkreetne kogemus.

Leili Mihkelson laskis 2000. aastal teha poolehektarises haavikus lageraie. Otsustas raiesmiku jätta looduslikule uuendusele. Jättis sealsamas kasvama ka mõned saared ja pärnad, lootes nendegi järelkasvu.

Tärkaski tihe haavavõsa, tuli sarapuu, saar, veidi hiljem ka pärnad. Ent kümne aastat hiljem selgus, et paljud noored haavad on hukkunud. 13 aastat pärast lageraiet algas noorendikus valgustusraie. Sarapuu laiutas ja pärna järelkasv tundis end väga hästi, kuid noored haa-

vad olid hävinud ja mitme noore saare kallal saarte haigus saaresurm.

Leili Mihkelsoni huvitas, mis tema haavanoorendikuga juhtus. Metsaühingu huvi oli oma liikmetele kohale kutsutud teoreetiku (Eesti Maaülikooli nooremteadur Reimo Lutter) ja praktiku (Viljandimaa metsaomanik Olavi Udam) abil teadmisi jagada, kuidas haavikuid majandada. Ette rutates: konkreetse haavanoorendiku laastas haabasid kahjustav mardikas haavasikk.

Kui puidu kasvatamise huvi, tuleb omanikul tegutseda, majandada – puud heast peast omaniku soovi järgi ei kasva.

Haava puhul on selle võrra lihtsam, et ta uuendab end ise. Esimesed 10 aastat tuleks lasta noortel haabadel tihedasti kasvada, et põdrale haabade söömiseks ruumi ei jääks.

Tööd ikka on 10.–20. kasvuaastani põdraoht püsib, kuid võiks juba hakata välja raiuma kahjustatud puid. Haabade seas tasub säilitada kuuske ja pärna, kes taluvad varjus kasvamist.

20.–30. kasvuaastani kestab metsaomaniku jaoks tähtsaim aeg. Sel aastakümnel tuleks teha esimene tugevam har-

vendus. Väga suurt majanduslikku kasu selle harvendusraie puidu müügist ei maksa loota, kuid see mõjub kasvama jäävate puude kasvule soodsalt. Selles eas haavapuu reageerib veel hästi kasvutingimuste parandamisele. Väljaraiele läheks põdrakahjustusega ja muudmoodi kahjustatud puud, ebakorrapärase võraga puud jms.

30.–40. kasvuaastani kestab aeg, mil harvendusest enam väga kasu pole, kui esimene harvendus eelmisel kasvukümnendil tegemata jäi. Kui lubatud küpsusvanus pole veel kätte jõudnud ja turg ei soosi haavapuidu müüki, tasub välja raiuda kahjustatud puid ehk hoida haavikut heas seisus. Kuna selles vanuses tuleb mängu ka haaba kõige enam kahjustav seen haavataelik, tuleb arvestada seenest nakatatud puude väljaraiega.

Kui plaanitakse puitu müüa, tuleb ette võtta lageraie. Paremat aega ei tasu väga kauaks ootama jääda, sest siis jõuavad seennakkused nii levida, et see võib hakata puidust saadavat hinda mõjutama.

Viljakamates kasvukohtades saab juba 30 aasta vanuselt haaviku lageraiet teha.

Haava majandamine on suhteliselt lihtne, kuid suurema perspektiivita, kuna põhiline kasutusvaldkond on ikkagi paberi-

M E T S 35

MESSILEHT 9. aprill 2015

pilku

VIKTOR HAAB

tööstus. Samas – just tänu sellele on Eestis olnud haaval mitte kõrge, kuid väga stabiilne hind.

Igal sammul Leili Mihkelsoni metsa haavapuudel võis näha mitut vääriselupaikade indikaatorliiki, mis tunnistasid näitlikult, et jutt haaval leiduvast elurikkusest on õige. Näiteks ilus sammal sulgjas õhik. Või seen, haavanääts, kes kasvab liibunult haavataeliku vanadel viljakehadel.

Muu hulgas arutati sel õppepäeval, et vanad haavad võiks erametsas ehk elurikkuse nimel küll kasvama jääda. Kõneldi ka Eestis väga kehva seisu jõudnud lendoravast, kelle elupaigad on seotud just vanade haavapuudega (tähtis, et õõnsusi oleks!), mille ümber peaks kasvama ka kuuski.

VIKTOR HAAB Puuseente seeneniidistik elab puidus. Pildil on mahakukkunud vana haava koore alt leitud külmaseene silmatorkavalt jäme seenenöör, mis koosneb seeneniitidest ja on kaetud paksu koorja kihiga. Külmaseen on tihti puu (mitte ainult haava) teisene hukutaja ehk seen, kes hakkab elama juba mingil muul põhjusel kahjustatud puus.

KOHTUME MAAMESSIL!

36 M E T S Keskkonnaamet lubab nüüd küttida Eesti loodust ohustavaid võõrliike kabe- ja tähnikhirve.

Otsuse hirvede võõrliike küttida tegi keskkonnaamet sel ajendil, et viimasel ajal on mõlemat meie looduses sagedamini kohatud. Ohtlikumaks peetakse tähnikhirve, kes on kabehirvest aktiivsem sissetungija.

MESSILEHT 9. aprill 2015

SHUTTERSTOCK

Metsas võib võõraid hirvi kohata

Kunagi Euroopas peaaegu välja surnud kabehirv on inimese sekkumise tõttu tänapäeval laialt levinud.

Esialgu jahiajaga Tähnikhirv (Cervus nippon) on Aasia liik, keda 1937. aastast alates muudesse piirkondadesse asustatud. Rohkesti on neid kasvandustes, kust nad vahel ka loodusesse pääsevad. Eestis on tähnikhirve kohatud üksikjuhtudel 1980. aastatel. Alates 2013. a on temaga kohtumised sagenenud.

Nähtud ja rajakaamerasse on tähnikhirved jäänud Võru-, IdaViru-, Lääne- ja Saaremaal.

Kunagi Euroopas peaaegu välja surnud kabehirv (Dama dama) on inimese sekkumise tõttu tänapäeval laialt levinud, ta elab näiteks Kesk-Euroopas, Lõuna-Rootsis, Lõuna-Soomes, Briti saartel jne. Eestis kohati kabehirve esimest korda 2012. a Põlvamaal. Ka edasised leiud on seotud Põlvamaaga. 2014 leiti hukkunud kabehirv Pärnu rannast.

Lätis peetakse tähnik- ja kabehirvi ulukifarmides. Eestis on mõlemad liigid kantud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja.

Nii keskkonnaministeerium kui Eesti Terioloogia Selts on seisukohal, et Eestis ringi liikuva-

te tähnik- ja kabehirve isenditega tuleb midagi ette võtta, et vältida nende sigimist, siin populatsiooni loomist või hübridiseerumist punahirvega.

Terioloogid on hinnanud, et tõenäoliselt kabehirv siin lähiajal tugevat populatsiooni rajada ei suuda. Tähnikhirv, kes mõjutab ökosüsteeme enamasti igal pool, kuhu inimesed neid asustanud on, kujutab endast Eesti loodusele aga suuremat ohtu. Peale muu on ta teistest hirvlastest suurem metsasööja. Tähnikhirv hübridiseerub vabalt punahirvega ning kannab Aasiast pärit pa-

rasiitset ümarussi, mis Eestis võib üle kanduda metskitsele ja punahirvele.

Kuna tõenäosus, et kabehirv ja tähnikhirv saavad lõunapoolsetelt aladelt Eestisse vabalt sisse tulla, on suur, ei usu terioloogia selts, et kõiki isendeid suudetaks küttida. Samas tuleb mõlema arvukust kontrolli all hoida.

Keskkonnaministeerium tõstis üles, et tähnikhirve ja kabehirve küttimist võiks Eestis lubada aasta ringi. Terioloogid arvasid, et mõlema jahiajad võiks määrata sarnaselt punahirvejahiga. Keskkonnaamet, kes Eestis on loodu-

sesse sattunud võõrliikide arvukuse reguleerija, otsustas esiotsa järgida terioloogide soovitust.

Põhjuseks on ka see, et ajal mil loomad sarvi ei kanna, on nende eristamine punahirvedest raske.

Teisalt ei ole järglasi kasvatavate emasloomade küttimine eetiline.

Nüüd ongi 17. märtsi käskkirjaga otsustatud, et mõlemale võõrliigile on lubatud varitsus- või hiilimis- või peibutusjaht 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujaht ja jaht jahikoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini.

Kütil peab olema suuruluki küttimise luba.

TULE TUTVU LOGSET MASINATEGA TARTU MAAMESSIL, VP-69.

Juhise, kuidas hirvlaste võõrliike eristada, leiab Erametsakeskuse väljaandest, õppelehest Sinu Mets nr 34 (27. märts 2014).

Kuidas eristada? Üldine on see, et kõigi hirvlaste isased kannavad sarvi, mis igal aastal maha heidetakse ja uued kasvatatakse. Emastel sarvi ei ole (emastel sarved vaid põhjapõtradel). Vasikad on kõikidel hirveliikidel tähnidega, kuid osa puhul (nt ka metskits ja punahirv) vasika tähnid kasvades kaovad.

Meie looduses elav punahirv kuulub (nagu ka võõrliik valgesaba-pampahirv) suurte tähnideta hirvede sekka. Tähnikhirv ja kabehirv kuuluvad tähnidega hirvede hulka.

Tähnikhirve tüvepikkus on 162–180 cm, õlakõrgus 94–112 cm, mass isastel 117–131 kg (emastel 73–84), kasvanduste loomad on palju raskemad.

Karvastik on suvel kastanpruun, valkjate tähniridadega, talvel isased tumehallid kuni mustad, emased helepruunid või hallid.

Talvel on tähnid vähem või üldse mitte näha. Saba ülapool ja sabapeegel on valged, tumepruuni piirdega (nt punahirvel piirdeta).

Sabapeegel on väike, ei ulatu sabajuurest kõrgemale.

Tähnikhirv sarnaneb kabehirvega, kuid vanematel isastel pole kunagi kühvelsarvi. Sarved on tavaliselt neljaharulised, mõnel vanal isasel ka viie-, erandjuhtudel kuueharulised.

Kabehirve tüvepikkus on 130– 160 cm, õlakõrgus u 100 cm, sabapikkus 16–19 cm, mass 40– 80 kilo. Karvastik suure varieeruvusega tuhmkollasest mustani. Suvekarv enamasti kastanpruun, talvel hall ja ühtlasem, vähem märgatavate tähnidega.

Saba suhteliselt pikk, ülapinnal must või pruun triip, sabapeegel ääristatud musta rõngaga (punahirvel piirdeta). Isastel välissuguelundite ümber pikkadest karvadest tutt. Sarnaneb tähnikhirvega, kuid pullidel on olenevalt vanusest vähem või rohkem välja arenenud kühvelsarved.

VIKTOR HAAB

VÄHEM PRITSID, ROHKEM LÕIKAD!

NB! Danfoili demonstratsioonid sinu enda põllul!

Anna proovipritsimise soovist teada ja lepime sobiva aja kokku.

Meid leiad :

AUTRA OÜ Männiku tee 104, Tallinn 11218 Tel.: +372 6755 440, Fax: +372 6755 443 www.autra.ee

• väiksem vedeliku tarbimine • suurem võimsus • väiksemad kulud

• tõhusam pritsimistulemus • suurem saak • keskkonnasäästlik

Müük ja hooldus Eestis S I M P LY

B E T TER www.logset.com

Logset GTE GT_192x182_201504.indd 1

4/2/2015 3:15:26 PM

MAAMASIN OÜ tel 515 5009 info@maamasin.ee www.maamasin.ee

R E K L A A M 37

MESSILEHT 9. aprill 2015

22. AUGUSTIL 2015

VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES HARJUMAAL

Peaesinejad: FOLKMILL JA TRAFFIC LAADAL MÜÜGIL PARIM EESTI TOIT JA KÄSITÖÖ

Eesti Toidu Telk ▪ Tänavatoidu Tänav BBQ Festival ▪ Sibulatänav Ootame laadale kauplema ettevõtteid ja eraisikuid, kes pakuvad müügiks Eestis toodetud käsitööd, talu- ja mahekaupa www.country.ee • OÜ Coma Investing • tel. 506 2604 ning erinevaid taimi ja istikuid. UUS! Sellel aastal avame esmakordselt Tänavatoidu Tänava, kuhu ootame põnevaid maitseelamusi pakkuvaid tänavatoitlustajaid!

COUNTRY metsahaagised Kauplejate registreerimine veebilehel www.käsitöölaat.ee, väiketraktorile ATV-le. infotelefon +372 53ja 458 450 on avatud tööpäeviti kell 9.00 – 18.00.

Tee metsa väljavedu väiketehnikaga ja säästa oma metsa!

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

38 S U V I

MESSILEHT 9. aprill 2015

Tulge Eesti Põllumajandusmuuseumisse!

MARAT VIIRES

Eesti Põllumajandusmuuseum asub kaunis Ülenurme mõisas vaid viie kilomeetri kaugusel Tartu kesklinnast.

Suured ja väiksemad üritused

Muuseumis saab tutvuda mitmesuguste näitustega: põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite; lina- ja linnukasvatus; mesindus; õlest ning tohust esemed; põllumajandustehnika, sealhulgas unikaalne aurumasinate kollektsioon ja omavalmistatud masinad; väljapanek naismehhanisaatorite saavutustest jpm.

Haridusprogrammid ja õpitoad Kõikide näitustega käivad käsikäes ka haridusprogrammid.

Need on seotud õppekavadega ning kõikides saab osaleja ka ise käed külge lüüa.

Võimalik on valida järgmiste vahel: rukkileiva-, lina-, munaja kartuliprogramm. Loomadega on seotud programmid "Saame tuttavaks: hobune" ning taluloomade programm "Kits karja, lehm lauta" ja "Villakera-kullakera", kus tutvutakse lambaga ja villatöötlemise saladustega.

Muuseumil on kaasaegsed õpikojad, kus iga soovija saab õppida leivategu, rahvuslikku käsitööd, sepatööd, puidu res-

Poni Elmera teeb lastele palju rõõmu.

taureerimist, paberi ja klaasvitraaži valmistamist.

Kursused toimuvad nii tellijale sobival ajal kui ka väljakuulutatud aegadel. Kursuste ajakava

ja info on kättesaadav nii muuseumi kodulehelt www.epm.ee (Külastajale-Sündmused ja ülevalt valida Kursused) kui ka Facebooki-kontolt.

Kogume infot ja talletame ajalugu Muuseumi suur missioon ja töö on ka ajaloo talletamine. Praegu kogub muuseum infot nõukogu-

deaegsetelt põllumajandustöötajatelt, Saksa okupatsiooni perioodist (1941–1944) põllumajanduses ja maaelus, kolhoosisööklate ja isevalmistatud trak-

Baruto trofeed Maamessil Maamessil saab seekord oma silmaga näha legendaarse Kaido Höövelsoni (Baruto) kõige hinnalisemaid trofeesid.

Huvilistel on kolme messipäeva jooksul võimalik imetleda sumomaailma kõige kõrgemaid autasusid. Väljas on kaks haruldast trofeed: imperaatori ja peaministri karikad.

Kuulus imperaatori karikas on sumomaailmas kõige ihaldusväärsem, seda antakse välja 1925. aastast. Kogu ajaloo jooksul on selle auhinnani jõudnud vaid kaks eurooplast.

torite kohta. Samuti ootame teavet kolhoosi ja sovhoosi märkide kohta.

Teine haruldus on peaministri karikas. Mõlemad trofeed üldjuhul Aasiast kaugemale ei jõua.

Lisaks kuulsatele karikatele saab oma silmaga näha mit-

KATRIN VASK Eesti Põllumajandusmuuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuht

Põllumajandusmuuseum ootab külla!

MAAMESS

Kaido Höövelsoni alias Baruto (pildil traktoriroolis) kaks karikat on Maamessil avalikkusele uudistamiseks esmakordselt.

Eesti Põllumajandusmuuseumile on populaarsust toonud ka suurürituste korraldamine. Selgi aastal toimub eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade iludusvõistlus Viss 2015 (16. juunil), Jõgevalt kolinud küüslaugufestival ja rukkimaarjapäev (15. augustil) ning Tartu Sügisnäitus ja Tõuloom 2015 (5. septembril). Lisaks tähistatakse rahvuslikke tähtpäevi alates vastlapäevast ja lõpetades jõuludega.

Muuseumis saab pidada sünnipäevi, kombekohaseid pulmi ning rentida ruume seminarideks ja konverentsideks. Samuti vabaõhuetendusteks ja kontsertideks. Gruppidele pakume eesti rahvustoite ning ettetellimisel hobusõitu.

Muuseumisse on sel aastal tööle asunud ka mitu uut neljajalgset töötajat. Lehm Mirdikese kõrval elavad meil nüüd ka eesti raskeveohobune Vertu, ponid Feodor ja Elmera, kitsed, lambad ja küülikud.

Meie uksed ja südamed on külastajatele alati avatud!

Eesti Põllumajandusmuuseum asub ajaloolises Ülenurme mõisas Tartu külje all. Muuseumi põhiülesanne on koguda põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduvat ning tutvustada seda avalikkusele.

meid teisi autasusid ja kuulsa sumomaadleja varustust. Selleks tuleb külastada firma Rotator väliala.

VAMBOLA PAAVO

I I I I I I I I

Näitused Haridusprogrammid Käsitöökursused Taluloomad ja hobusõit Muuseumiaed Sünnipäeva- ja pulmaprogramm Suurüritused Ruumid seminarideks, koosolekuteks ja koosviibimisteks I Rühmadele ettetellimisel eesti rahvustoidud Muuseum on aprillist detsembrini avatud T, K ja R–P 10–18 ja N 11–19 Kohvik-turismiinfokeskus on avatud E–K ja R–P 10–18, N 11–19

2015. AASTA SUVISED SUURÜRITUSED 1. mai 16. mai 13. juuni 16. juuni 22. juuni 15. august 5. september 10. oktoober

Maaturismi ettevõtete lahtiste uste päev Muuseumiöö „Öös on muusikat!”

5. üleriigiline masinapäev „Mehed ja masinad” Eesti punast ja holsteini tõugu lehmade iludusvõistlus Viss 2015 Jaanipäev Küüslaugufestival 2015. Rukkimaarjapäev. Rukkiküüni avamine Tartu sügisnäitus. Tõuloom 2015 Lõikuspüha. Näituse „Eesti rahvapärane toit enne ja nüüd” avamine

Pargi 4, Ülenurme, 41714 Tartumaa I tel 738 3810, 5373 7124 I epm@epm.ee I www.epm.ee

S U V I 39

MESSILEHT 9. aprill 2015

EESTI VABAÕHUMUUSEUM

23. mail avavad külastajatele oma uksed kaks uut talukompleksi. vasakul setu Vanatalo, paremal peipsivene vanausulise kaluri elamu.

Suvi Eesti Vabaõhumuuseumis Vanarahvas teadis hästi: just jüripäevaks on loodus nii palju tärganud, et alustada saab kevadiste õuetöödega.

Nii löövad jüripäeval, 23. aprillil kihama ka vabaõhumuuseumi talude õued. Suveks appi palutud perenaised ja peremehed avavad talude uksed, võtavad akende eest luugid ning alustavad oma kevadsuviste toimetustega.

Vilgas tegevus Selleks et sügisel rohke saagi üle rõõmustada, harib Pulga talu perenaine peenramaad. Silmanurgast kaeb ta pisemaid uudistajaid, kes talulaste kombel õuel karkudel käimist harjutavad ja vägikaikavedu proovivad.

Iga kuu kolmandal neljapäeval oodatakse linnarahvast vastköetud suitsusauna.

Härjapea talu perenaised on suvistel laupäevadel ametis mänguasjade ja lasteriiete valmistamisega. Pühapäevadel aga küpsetavad nad põnevaid roogasid 1930. aastate retseptide järgi.

Köstriaseme perenaine värvib lõngu, tegeleb õletöödega ja toidab õuel ringi sibavat kanaperet. Nädalalõppudel käib käsitöömeister talus kangastelgedel suurrätti kudumas.

Aarte talu pererahvas kuivatab räästa ääres kala. Kui mahti jääb, jätkab perenaine lapiteki kallal nokitsemist. Nädalavahe-

tuseti röstib ja keedab ta üle lahe kingiks saadud kohvi.

Sepa talu perenaine talitab lambaid ja näitab huvilistele, mis töid on vaja teha, enne kui talvel lambavillast sokid jalga saab tõmmata. Nädalalõppudel kajab sepikojas sepapoiste haamrite kõlksumine.

Rusi talus on linatöödeks üles seatud lõuguti, linaharjad ja ropsimõõgad. Kui viimastest linataimedest on kiud kätte saadud, jagab perenaine näpunäiteid savitöö tegemiseks.

Sassi-Jaani talu õuel näeb laupäeviti ja pühapäeviti rahvatantsuansambli Leigarid tantsukaari. Tegusaid perenaisi ja peremehi saab nii nõu kui jõuga kõigis nende toimetustes abistada ning rohkem ja vähem tuttavatele töödele ise käed külge panna.

Kaks uut talu Eesti Vabaõhumuuseumi tippsündmuseks sel aastal on kahe uue talukompleksi avamine. 23. mail teeme pidulikult lahti setu Vanatalo ja peipsivene vanausulise kaluri elamu uksed.

Avamispäev on täis leelolaulu, traditsioonilisi tantse ja rahvusliku köögi häid maitseid. Toimuvad põnevad loengud setu ja peipsivene kultuurist ning ekskursioonid uutesse hoonetesse.

Avamispäeva naelaks on peipsivene folklooriansambel Suprjadki ja setude oma Zetod.

Uued talud annavad harukordse võimaluse kiigata nende

omapäraste rahvakildude maailma, tutvuda kommete ja tavadega ka siis, kui avamispäeva trall on möödas.

Nii setu Vanatalos kui vanausulise kaluri Petšonkini majas teevad perenaised esmaspäevast kolmapäevani traditsioonilist näputööd. Valmivad setu pits ja kastpistes tikand, kirikuküünlad ja lillelised padjapüürid. Neljapäevast pühapäevani huugavad aga ahjud ning valmivad hääd road setu ja peipsivene köögist. Peipsivene talu laudas talitab perenaine kitsesid, samuti nõuab hoolt suur aiamaa.

Igal pühapäeval esinevad uutes taludes setu leelokoorid või Eesti vähemusrahvuste ansamblid. Peipsivene majas näeb temaatilisi filme vanausuliste ajaloost ja tänapäevast.

Läbi suve ja sügise toimuvad setu ja peipsivene eluolu tutvustavad teemapäevad. Õpitakse hoogsaid setu tantse, tutvutakse rahvarõivastega ning kergitatakse saladuseloori vanausuliste folkloorilt ja iseloomulikult vaimulike laulude tavalt.

Uued näitused Uued näitusedki on sel aastal pühendatud eelkõige setu ja peipsivene kultuuri tutvustamisele.

Pulga talu rehealuses on väljas Arvo Iho fotod Peipsiveere vanausulistest nende igapäevases keskkonnas. Näitus setu talu laudas tutvustab setu ja peipsivene pitse, mis iseloomulikud nii naiste kui meeste käsitööle.

Muuseumi väravast LõunaEesti piirkonda, kus nüüd lähestikku uhke eestipärane Rusi talu, jõukas setu põlistalu ning vene vanausulise kaluri elamu, viib Tallinna–Tartu raudtee ehk teekonna näitus "Rong see sõitis...

Raudteel Tallinnast Tartusse".

Setu ja peipsivene talud pakuvad uudset võimalust ka neile, kes ajaloolises miljöös oma tähtpäevi soovivad pidada.

Kuna uued talud on koopiahooned, võimaldab see esimest korda oma pere ja sõpradega pidada üritust autentses talukeskkonnas, õhtu teemaks just sellised küljed setu või peipsivene kultuurist, mis endale kõige rohkem huvi pakuvad.

Suvised suurüritused Endiselt on au sees traditsiooniks kujunenud suurüritused.

1. mai kevadlaat on sel aastal pühendatud õuedele ning väikeehitistele nagu kelder, kemmerg, kasvuhoone jm, mis tingimata ühe majapidamise juurde kuuluvad.

Jaanipäeva tähistame armastatud ansambliga Kukerpillid, tantsupillerkaari ja vanaaegsete mängudega.

Esimest korda tähistame õigeusklike setude ja Peipsi ääres elavate vanausuliste kombel aasta valgeimat ööd ka juuli alguses vana jaanipäiva ja Ivan Kupalaga.

Kohtumiseni Eesti Vabaõhumuuseumis!

Muhedad perenaised Köstriaseme talus.

HELENA HALLER

C . R . J A K O B S O N I TA L U M U U S E U M on tegutseva taluga muuseum, kus peetakse taluloomi ja haritakse põldu ning kus saab tutvuda meie suurmehe C. R. Jakobsoni elu ja tegevusega. Muuseum asub Pärnumaal Vändra vallas Kurgja külas.

Muuseum on avatud iga päev, suvehooajal 15. aprillist 15. oktoobrini kell 10–17, talvehooajal 16. oktoobrist 14. aprillini kell 10–16.

Suvehooaeg EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS

algab 23. aprillil!

Jüripäeval, 23. aprillil sissepääs TASUTA! 1. mail Kevadlaat

SUUREMAD SUVEÜRITUSED:

23. mail Seto Vanatalo ja peipsivene vanausulise kalurielamu pidulik avamine!

Laulud, tantsud, rahvuslik köök!

Peipsivene folklooriansambel Suprjadki ja setode oma Zetod!

23. juuni 5. juuli 19. juuli 25. juuli 1. august 29. august

www.evm.ee www.kurgja.ee

Jaanipäev Käsitööpäev V eesti hobuse päev Sakala tee jooks Lambapäev, Kurgja küla päev Talupäev

tel 445 8171, 5860 0025 e-post info@kurgja.ee

40 R E K L A A M

MESSILEHT 9. aprill 2015