Messileht (12. aprill 2012)

MAALEHE LISA

1 2 . A P R I L L 20 1 2

n 19.–21. aprill MAAMESS 2012

n Maaelu arengu poliitika

n Kasvatame haigustevaba silomaisi

n Kuidas teha head silo

n Eesti esimene robotlaut

n Kasvatame kvaliteetset kartulit n Tõuveised näitusel n Metsanädal n Kevad- ja suvelilled

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee Kujundus Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak

2 M A A M E S S M A A ME S S 20 1 2

Messi ajakava Neljapäev, 19. aprill 10.00–18.00 10.00

10.00–12.00

12.00 12.00–15.00

21.00

Maamess avatud Uusima metsatehnika töödemonstratsioonid • 10.00 Intrac Eesti AS • 10.50 Sampo Grupp OÜ • 11.30 Kaevax OÜ • 12.00 Balmec Forest OÜ • 12.30 Catwees OÜ Tiksoja mets, 8 km messikeskusest DeLavali kinnine seminar (kutsetega) Seminariruum, A-hall Maamessi ametlik avamine Koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga toimub kokkamis-show – veiselihašašlõkk, Burgundia pada, chorizo vorst • Päeva veavad kokad Joel Ostrat (Meat Market) ja Jorma Riivald (Truffe) Veiselihaakadeemia VP-56 Maamessi eksponentide vastuvõtt Klubi Atlantis

Reede, 20. aprill 9.00–18.00 11.00–12.00

12.00–15.00

12.00–15.00

15.00–16.30

Maamess avatud Karja täppispidamine Iisraeli praktika näitel • Orit Attias (Iisrael), tõlge eesti keelde ja kommentaarid Seminariruum, A-hall Bioenergiakultuuride seminariprogramm: (eelregistreerimine 17. aprillini: ells.vollmer@emu.ee • Heintaimede kasvatamine bioenergiaks – Henn Raave • Kanepi ja päevalille katsete tulemused EMÜs – Maarika Alaru • Poollooduslike koosluste heina kasutamisvõimalused – Katrin Heinsoo • Energiataimedest etanooli tootmine – Timo Kikas • Arengud sõnnikukäitlemise uute tehnoloogiate rakendamisel – Argo Normak (projekt Baltic Manure) • Pärast ettekandeid toimub EMÜ biomassi, biogaasi ja etanooli tootmise laborite külastus, täpsem info tek.emu.ee/uudised ja EMÜ boksis Seminari toetab Euroopa Liit Seminariruum, A-hall Eesti Kulinaaria Instituut esitleb • Joel Ostrat (Meat Market) ja Jorma Riivald (Truffe) valmistavad New Yorgi steiki Veiselihaakadeemia, VP-56 Koostootmise seadmed ja lahendused bio- ja maagaasile.

• Varugeneraatorid põllumajandusele – Pavel Stulov (Wihuri AS) Seminariruum, A-hall

Laupäev, 21. aprill 9.00–16.00 Maamess avatud 9.00 Rahvusvaheline raievõistlus “Kevadkarikas 2012”

• 9.00 Võistluste avamine

• 9.15 Saeketivahetus, kombi, täpsussaagimine, langetamine

• 13.30 Laasimine

• 15.00 Kokkuvõtted, autasustamine

Maamessi väliterritooriumil 11.00–12.30 Koostootmise seadmed ja lahendused bio- ja maagaasile.

• Varugeneraatorid põllumajandusele – Pavel Stulov (Wihuri AS)

Seminariruum, A-hall 12.00–15.00 Eesti Kulinaaria Instituudi kokad valmistavad lämmit pini

• Kokkavad Angelica Udeküll (Laulasmaa spaa)

ja Rene Uusmees (restoran Mekk)

Veiselihaakadeemia, VP-56 13.00–14.00 Tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja

• Virgo Mihkelsoo, Viira talu peremees (RemedyWay OÜ)

ja raamatu “Toome oma tervise tagasi” kaasautor

Seminariruum, A-hall

MESSILEHT 12. aprill 2012

M A A ME S S 20 1 2 Põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse ühisstendi kava Neljapäev, 19. aprill 11.00–11.20 11.00–13.00

11.45–12.15 12.00–15.00

12.30–12.50 13.00–14.00

13.00–15.00

14.00–17.00

15–15.30 15.00–17.00

15.00–17.00

15.00–17.00

16.30–16.50 17.00–17.30 17.30–18.00

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!

Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ametnikud Katrin Rannik, Eike Lepmets ja Madli Karjatse.

Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”. e-PRIA teenuste videojuhend.

Tasuta nõu jagavad loomakasvatuskonsulent Ivi Randmaa, taimekasvatuskonsulent Helle Rohtla ning finantsmajanduskonsulent Rutt Rebane.

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!

Küsimustele vastab põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Põlvamaa “Rohelisem märk” ja FoodArt. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet.

Tutvustab Tiiu Marran, SA Põlvamaa Arenduskeskus.

Projekti lühiesitlus kella 14.00–14.20.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse projektijuht Enn Tiitus. e-PRIA teenuste videojuhend.

Lõunakeskuse Taluturg. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustab Merle Vall.

Lõunakeskuse Taluturg. Projekti lühiesitlus kella 16.00–16.20.

Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ametnikud Katrin Rannik, Eike Lepmets ja Madli Karjatse.

Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.

Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”.

Tublidele joonistajatele auhinnad!

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! e-PRIA teenuste videojuhend.

Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

Reede, 20. aprill 10.00–10.20 10.00–12.00

10.30–10.50 10.30–12.00

11.15–11.45 12.00–12.20 12.00–15.00

12.30–13.00 13.00–14.00

13.00–15.00

13.00–15.00

14.00–17.00

14.45–15.05 15.00–17.00

15.15–15.45 16.30–16.50 17.00–17.30 17.30–18.00

e-PRIA teenuste videojuhend.

Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ametnikud Katrin Rannik, Eike Lepmets ja Madli Karjatse.

Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!

Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”.

Tublidele joonistajatele auhinnad! e-PRIA teenuste videojuhend.

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!

Tasuta nõu jagavad loomakasvatuskonsulent Nelly Oinus, taimekasvatuskonsulent Meelis Värnik ning finantsmajanduskonsulent Martin Goldberg.

Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

Küsimustele vastab põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai.

Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ametnikud Katrin Rannik, Eike Lepmets ja Madli Karjatse.

Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.

Narva-Jõesuu maitsed. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustab Tiiu Toom.

Projekti lühiesitlus kella 14.00–14.20.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse jurist Aivar Künnapää.

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!

Põhjaranniku toit ja Rebaseonu suitsuliha. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustavad Katrin ja Marek Rebane, OÜ Rebaseonu.ee.

Projekti lühiesitlus kella 16.00–16.20. e-PRIA teenuste videojuhend.

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! e-PRIA teenuste videojuhend.

Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

Laupäev, 21. aprill 9.30–10.00 10.00–10.20 10.45–11.15 11.00–13.00

11.30–11.50 11.30–13.00 12.00–14.00

12.00–15.00

12.00–15.00

12.30–13.00 13.00–13.20 13.00–15.00

13.30–14.00 14.30–14.50 14.30–15.30 15.00–15.20 15.30–16.00

Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! e-PRIA teenuste videojuhend.

Väike-Maarja taluturg ja Kaarli talu. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustavad Kadri ja Lembit Kopso, Kaarli talu. Projekti lühiesitlus kella 12.00–12.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!

Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad!

Küsimustele vastab põllumajandusministeeriumi ametnik Madli Karjatse.

Teema: “Nõuetele vastavus”.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse projektijuht Andres Toomet.

Tasuta nõu jagavad loomakasvatuskonsulent Jüri Mets, taimekasvatuskonsulent Ene Milvaste ning finantsmajanduskonsulent Asso Einberg. e-PRIA teenuste videojuhend.

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!

Trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäite tutvustamine, sh esitlus kella 14.00–14.20.

Jänku Juss läheb maale (multifilmid). e-PRIA teenuste videojuhend.

Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad!

VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!

Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

MAAMESS Jürikuul viivad taas kõik teed Tartusse, et maha pidada Baltimaade tunnustatuim põllumajandusnäitus Maamess, mis toimub tänavu juba 20. korda.

Tartu on eelkõige tuntud kui ülikoolilinn, kuid Tartut võib uhkusega tituleerida ka Eesti põllumajanduse pealinnaks. Lisaks sellele, et Tartus on juba pea sada aastat põllumehi koolitatud, toimus esimene üleriigiline põllumajandusnäitus just Tartus.

Tänavune Maamess on läbi aegade suurim ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai sõnul korraldas ettevõte esimese põllumajandusnäituse 1993. aastal, toona Agro Tartu nime all. Maamessi nimi võeti kasutusele 1997, kui ühiseks messiks liideti põllumajandusnäitus, metsandus- ja puidutöötlemismess Mets, Tartu toidumess ning aiandusmess Aias ja Õues.

20 aastaga on Maamessist saanud üks suuremaid messe Eestis ning tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades.

Juubeliaastale kohaselt on Maamess võrreldes eelmiste aastatega suurem nii näituseala kui ka eksponentide arvu poolest.

“Laiendasime näituseplatsi maanteeäärsele alale, mis oli kasutusele võtmata,” rääkis Maamessi projektijuht Margus Kikkul. Tema sõnul oli ekspositsiooniala laiendust hädasti vaja, sest sel aastal võtab messist osa 300 firmat 10 riigist.

Maamessilt leiab igaüks midagi Kikkul ütles, et messil osaleb suur hulk firmasid, kes on kohal olnud pea kõikidel aastatel.

Kuid sel aastal lisandus veel 75 uut firmat. “Ootame messile külastajaid üle 32 000,” oli Kikkul lootusrikas.

M A A ME S S I UU D I S E I D

Maamessil näeb maailma kiireimat diiselautot n JCB üllatab sel aastal kõiki tehnikahuvilisi maailma kiireima dii­sel­auto JCB Dieselmaxi maketiga. Stream-line-tüüpi Dieselmax ehitati spetsiaalselt diiselsõidukite maapealse kiirusrekordi purustamiseks. Auto maksimaalset kiirust, mis on enam kui 560 km/h, pole seni suudetud veel ületada.

JCB võimsaim teleskooplaadur esimest korda Eestis n JCB tutvustab Maamessil uut ja suure võimsusega teleskooplaadurit 550-80. Raskeks tööks mõeldud masinal on viietonnine tõstevõimsus ja kaheksameetrine tõstekõrgus. Masinat on kolm mudelit, mis on mõeldud vastavalt tööstus-, põllumajandus- või jäätmekäitlusvaldkondadesse. Masina uute funktsioonidega saab tutvuda Maamessil.

Stokker esitleb Maamessil uut kaubamärki n Käesolevast aastast on Eestis müügil Jaapani kaubamärgi ECHO metsa- ja aiatööriistad. Yamabiko korporatsiooni kuuluva kaubamärgi jaoks toodab enamiku komponentidest firma ise, seetõttu kehtib ECHO toodetele viieaastane garantii. Maaletooja kinnitusel katab ECHO tootevalik ära nii tavakasutajate kui ka professionaalide vajadused. Messil saab näha saemudeleid, murutrimmereid, võsalõikureid ning lehepuhureid.

Messil saab end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida n Maamessile saabub liikuv vaktsineerimiskeskus, kust saab infot vaktsineerimise kohta. Soovijad võivad näiteks lasta ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Vaktsineerimiskeskuse kinnitusel tulevad kohapeale arst ja õde, kes mõõdavad soovijate vererõhku ja teostavad lihtsat tervisekontrolli.

Metsaselts pakub messil mitmekülgset tegevust n MTÜ Eesti Metsaselts ekspositsioonialal saavad külastajad ehitada endale tööriistakaste, meisterdada puukoorest laevu, õppida istutustoruga puid istutama ning küsida infot metsa uuendamise kohta. Iga kahe tunni tagant loositakse välja auhindu metsanduslikust viktoriinist osavõtjate vahel. Metsaselts pakub külastajatele ka kuuma teed ja kuulamiseks elavat muusikat.

HENRIK URBEL

M A A M E S S 3

MESSILEHT 12. aprill 2012

– sel aastal läbi aegade suurim

ARHIIV

3 Mulluselt Maamessilt viidi koju nii aiatehnikat kui ka päris suuri masinaid.

4Maamess on mõnele lapsele elu esimene koht, kus kassist ja koerast suuremat looma paitada saab.

Kahtlemata kõige tähelepanuväärsem on Maamessi puhul suur väljapanek põllumajandusja metsamasinatest.

Tehnika ülikiire areng annab võimaluse igal aastal midagi uut esitleda. Põllumees ootab masinatelt eelkõige võimsust ja säästlikkust. Seetõttu pööratakse sel aastal Maamessil erilist tähelepanu alternatiivkütuste kasutamisele.

Messi teisel päeval toimuvad seminarid, kus räägitakse muu hulgas sellest, kuidas energiataimedest etanooli toota.

Aednikud saavad messil nõu küsida taimekasvatuse spetsialistidelt. Kindlasti on müügil is-

tikud, lillesibulad, seemned ja muu aiandusega seonduv.

Maamessile traditsiooniliselt toimub sel aastal juba 15. korda raievõistlus “Kevadkarikas 2012”, seekord laupäeval.

Külastajate nähes panevad ennast proovile ka parimad tõstukijuhid. Külastajad, kes traktorirooli pole pääsenud, saavad traktoristiametit proovida metsatraktori simulaatoril.

Eelmistel aastatel on Maamessi külastanud president Toomas Hendrik Ilves. Kas ta ka tänavu messi väisab, selgub juba kohapeal. Tartus näeme!

HENRIK URBEL

Tule ja katseta uut Jaapani metsa- ja aiatehnikat Maamessil 19.-21.04 Paneme saed käima Proovi mugavat külgmist ketipingutust, katseta G-Force õhufiltri eelpuhastussüsteemi ning kergkäivitussüsteemi Easy Start.

Head pakkumised Kohapeal on suur valik heade hindadega metsa- ja aiatehnikat.

5 aastat tarbijagarantiid Esmakordselt Eestis on ECHO metsa- ja aiatehnikal 5-aastane tarbijagarantii.

See on märk kvaliteedist ning töökindlusest.

Tarbija-

garantiid ECHO. Tuntud Jaapani töökindlus

www.echo-eesti.ee

4 M A A E L U

MESSILEHT 12. aprill 2012

Maaelu arengu poliitika – mis Juba mitu aastat on käinud arutelud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemadel.

Siiani keskendusid need peamiselt ÜPP väljakutsetele ja eesmärkidele.

2011. aasta suvel Euroopa Komisjoni poolt avaldatud ettepanekud 2014.–2020. a programmiperioodi eelarve kohta ja sellele mullu sügisel järgnenud ÜPP õigusaktide eelnõud andsid aruteludele selgemad piirjooned.

Kuidas see meid lähiaastatel mõjutab, sellesse püüangi järgnevalt natuke rohkem selgust tuua.

2013. aasta on ukse ees, mis saab pärast seda?

Maaelu arengu poliitikast rääkides pean kohe algatuseks täpsustama, et jutt käib ÜPP osaks olevast maaelu arengu poliitikast. ÜPP säilitab ka edaspidi oma senise kahesambalise struktuuri, millest esimene hõlmab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid ning teine sammas põhineb liikmesriikide koostatavatel ja Euroopa Liidu (EL) kaasrahastatavatel maaelu arengukavadel.

Fondi nimetus, millest maaelu arengu poliitikat rahastatakse –

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) – annab kõige paremini aimu selle poliitika ulatuse kohta. Eelkõige tegeleb fond põllumajanduse ning sellega seotud maaelu ja maapiirkondade arengu aspektidega.

Selge on, et maaelu arengu poliitika ei saa üksinda olla võluvits, mis lahendab kõik maapiirkonna probleemid. Sellest, et terviklikku ja tasakaalustatud arengut ei saa tagada ainult silotorne ehitades, kus iga poliitika tegeleb teatud arengu aspektidega omapead, on aru saadud ka ELi tasandil.

Seda silmas pidades on maaelu arengu poliitika koos Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavate poliitikatega kaasatud ühtse strateegilise planeerimise protsessi.

Riiklikul tasandil koostatakse ühise planeerimise osana Eu-

roopa Komisjoniga läbiräägitav ja kokkulepitav partnerluslepe.

Sisuliselt on tegu strateegiadokumentidega, kus lepitakse kokku poliitikate ülesed eesmärgid ja lahendusteed nende saavu­ tamiseks.

Maaelu arengu poliitika panustab ELi tasandi ühistesse eesmärkidesse läbi kuue prioriteedi: n teadmussiirde ja innovatsiooni edendamine; n konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisuse parandamine; n toidukettide organiseerumise ja riskijuhtimise edendamine; n ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine; n ressursisäästu edendamine ning keskkonnasäästlikule ja kliimakindlale majandusele ülemineku toetamine; n sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja majandusliku arengu edendamine.

Sarnaselt senise maaelu arengu poliitika loogikaga on meetmete “menüü”, mille hulgast liikmesriigid oma maaelu arengukavasid koostades valiku teevad, ELi tasandil ette antud.

Lihtsustamise huvides on meetmeid integreeritud ja seeläbi on ka meetmete arv oluliselt vähenenud (46 asemel 18).

Samas ei ole see kuidagi piiranud valdkondi ja nende ulatust, millega me siiani oleme saanud

Parim teraviljakuivati Eesti oludes Uudisena pakume mobiilseid kuivateid 40–64 m3.

Teraviljakäitlusseadmed: eelpuhastid, sorteerid, teod 10–60 t/h, elevaatorid 30–100 t/h, konveierid, punkrid.

Kuivatiahjud 400–3000 kW, võimalik kütta gaasi, diisli, õli ja hakkega.

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIvAr KuhI tehniline ekspert tel 505 5053 aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TrIIsA müügimees tel 515 6528 jaak.triisa@agrosec.com

MArgus MÜTs juhataja tel 523 4267 margus.muts@agrosec.com

maaelu arengu poliitika raames tegelda. Lihtsustamise eesmärki kannab ka senisest telgedepõhisest maaelu arengukavade ülesehitusest loobumine.

Muutused pole liiga suured ega põhimõttelised Väga suuri ja põhimõttelisi sisulisi muutusi maaelu arengu poliitikas siiski kavas ei ole.

Kui midagi eraldi esile tõsta, siis uuel perioodil on kavas looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade (nn vähemsoodsad alad) uus määratlemine.

Siiani on liikmesriigid need alad määratlenud igaüks ise ja endale sobivate kriteeriumide alusel, kuid nüüd on välja pakutud ELi tasandil ühised objektiivsed biofüüsikalised kriteeriumid.

Kui väljapakutud kujul suudetakse kriteeriumides kokku leppida, tähendaks see Eesti jaoks, et senise poole territooriumi alusel oleks kogu Eesti määratletav looduslikust eripärast tingitud piirangutega alana. See võimaldaks soovi korral kogu Eesti territooriumil maksta vastavat toetust ja kohaldada kõrgemat toetusmäära põllumajandusinvesteeringutele.

Põllumajanduslik keskkonnatoetus on liikmesriikidele endiselt kohustuslik, uue elemendina on lisandunud võimalus põl-

lumajandustootjatel võtta ühiseid keskkonnaalaseid kohustusi.

Võrreldes varasemaga, on eraldiseisev meede ette nähtud mahepõllumajandusele. Vähemalt 25% ELi maaelu vahenditest tuleb kasutada kliimamuutustega kohanemiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks mõeldud tegevustele.

Maaelu arengu poliitika instrumentide hulka on lisandunud riskijuhtimisinstrumendid. Olemasoleva koostöö meetme ulatust on laiendatud ning loodud täiendavaid võimalusi koostöö tegemiseks toidutarneahelas ning teadustulemuste praktikas kasutusele võtmiseks.

LEADER ja võrgustikel põhinevad lähenemised mängivad ka uuel perioodil olulist rolli maapiirkondade arendamisel.

LEADER-lähenemine on maaelu arengukavade raames kohustuslik. Vähemalt 5% ELi maaelu vahenditest tuleb kasutada

Tunnustan meie põllumajandus­ organisatsioonide ja teadlaste aktiivset panust meile kõigile ühiste huvide kaitsmisel.

LEADER-lähenemiseks. Liikmesriikidele on antud võimalus ka muude ühisesse strateegilisse planeerimisse kaasatud fondide avamiseks LEADER-lähenemisele. Seeläbi on loodud mehhanism, mis peaks ka kohalikul tasandil tagama selle, et poliitikad toimivad koosmõjus ja tervikliku arengu vaadet silmas pidades.

Tulevikust rääkides ei saa kuidagi mööda minna ka rahast.

Euroopa Komisjoni eelarve ettepanekute kohaselt jätkub maaelu arengu poliitika rahastamine praegusega võrreldavas mahus. Samas soovitakse vahendeid liikmesriikide vahel ümber jagada. Vahendite liikmesriikide vahelise jaotuse tegemine on Euroopa Komisjoni pädevuses ning lõplikke kriteeriume ja metoodikat, mille alusel see jaotus tehakse, liikmesriikidele endile ei avalikustata.

Maaelu arengu poliitika oli sel perioodil ja ettepanekute kohaselt on ka järgmisel perioodil ÜPP-siseselt väikevenna staatuses, kellele saab osaks vähem kui neljandik ÜPP vahenditest. See on ka põhjus, miks maaelu arengu poliitika rahastamise säilimine Eesti jaoks vähemalt praeguses mahus on otsetoetuste võrdsustamise kõrval üks meie peamisi seisukohti ÜPP läbirääkimistel.

Sellest tulenevalt oleme võtnud endale ülesandeks teadvus-

M A A E L U 5

MESSILEHT 12. aprill 2012

meid lähiaastatel ees ootab?

RAIVO TASSO

tada meie murekohti ELi läbirääkimiste tasanditel, alustades teistest põllumajandusministritest ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu tasandil ning lõpetades ekspertide tasandiga töögruppide tasandil. Siinkohal kasutan võimalust ning tunnustan ka meie põllumajandusorganisatsioonide ja teadlaste aktiivset panust meile kõigile ühiste huvide kaitsmisel.

Mis tehtud ja mis teoksil Oleme põllumajandusministeeriumis tulevikku vaatavalt alustanud ettevalmistusi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2014–2020) koostamiseks. MAK 2014–2020 koostamine käib väga tihedas ja laiapõhjalises koostöös sotsiaalpartneritega. Oleme sel eesmärgil moodustatud komisjoni, kuhu on kaasatud 29 organisatsiooni. Julgen öelda, et organisatsioonide ring, kes sellesse protsessi kaasatud on, katab kogu maaelu arengu poliitika ulatuse, hõlmates teemaderingi põllumajandusest, toidutarneahelast, teadusest, keskkonnast, ettevõtlusest kuni kohaliku algatuseni välja.

Koostöös sotsiaalpartneritega oleme praeguseks kaardistanud maapiirkonna olukorra ja peamised vajadused. Lisaks ole-

me arutanud selle üle, milline on eri osapoolte nägemus maapiirkonna peamistest väljakutsetest. Selle põhjal juba koostame ministeeriumis esialgseid ettepanekuid MAK 2014–2020 eesmärkide kohta, mille osas alustame arutelusid lähikuudel. Ühe õppetunnina praeguse maaelu arengukava ettevalmistustest oleme sel korral läinud seda teed, et käime kõik programmeerimise etapid läbi nende loogilises järjekorras. See tähendab, et kõigepealt räägime läbi peamised maapiirkonna tugevused, nõrkused, võimalused, ohud ning eesmärgid. Diskussioone meetmete osas alustame alles seejärel, kui oleme suutnud ühistes eesmärkides kokku leppida.

Suurem osa sellest tööst on meil plaanis ära teha 2012. aasta jooksul. Selle aasta jooksul peaksid saama paika nii eesmärgid, kuhu me maaelu arengu poliitika tulemusel 2020. aastaks välja jõuda tahame ning meetmete näol ka lahendusteed nende eesmärkideni jõudmiseks. Kõige optimistlikumate plaanide kohaselt võiksime käesoleva aasta jooksul jõuda ka MAK 2014–2020 heakskiidu ja kokkuleppeni sotsiaalpartneritega.

Samas ei saa siinjuures ära unustada, et on väga palju meist sõltumatuid tegureid, mis või-

vad seda protsessi pidurdama hakata, nt kokkulepped ELi eelarve osas ja ELi õigusaktide vastuvõtmise venimine. Kuigi järjest enam märke näitavad, et need kokkulepped ELi tasandil võivad jääda 2013. aastasse, ei saa me kindlasti sellel lasta segada oma ettevalmistusi.

See, et 2014. aastast MAK 2014–2020 meetmed käivituksid, on meie kõigi ühine huvi.

Selleks et kõik huvilised MAK 2014–2020 arengutega ennast kursis saaksid hoida, on kogu asjakohane informatsioon koondatud ka põllumajandusministeeriumi veebilehele www. agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-201402020-2/.

Kõik, kes soovivad MAK 2014–2020 koostamise protsessis aktiivselt kaasa lüüa, saavad seda teha oma esindusorganisatsioonide kaudu. Samuti on põllumajandusministeerium avatud kõikidele headele ideedele ja ettepanekutele, mis aitavad maapiirkonda edasi viia ning selle arengule tõuke annavad.

Maaelu arengu poliitika ei saa üksinda olla võluvits, mis lahendab kõik maapiirkonna probleemid.

HELIRVALDOR SEEDER põllumajandusminister

S U UREMAD SAAGID R A POOLI SUVIRAPSIGA

PARIMAD HÜBRIIDSORDID Väga varased sordid

SMILLA H uus TRAPPER H Varajased sordid

MIRAKEL H uus KALDERA H uus REGISTER H uus KALIBER H Keskvalmivad sordid

MAKRO H uus ACHAT H

TUGEVAD LIINSORDID

www.rapool.com

Keskvalmivad sordid

STELLA uus CLIPPER FENJA tel.: +49-4351-736-188, fax: +49-4351-736-295 mobiil: +49-1752275617, e-mail: rapeseed@rapool.com

17433_AZ_int_EE_SoRa_290x182_RZ_k1.indd 1

26.03.12 15:36

6 M A A L E H T

25

MESSILEHT 12. aprill 2012

Messidel kohtad ka

RAIVO TASSO

MAALEHTE Maaleht on messidel ja laatadel osalenud juba palju aastaid.

Tavapäraselt algab Maalehe jaoks messiaasta aprillikuus Tartus, kui toimub Maamess, ja päädib novembri lõpus Tallinnas, kui jõulukingituste otsimise saginas kohtutakse Saku Suurhallis toimuval Mardilaadal.

Messidel kevadest sügiseni Vahepealsesse aega mahuvad kevadekuulutajad Luige Kevad ja Türi Lillelaat, kuhu, nagu ni-

migi ütleb, tullakse igal aastal uudistama uusi ja vanu taime-, lille- ja seemnesorte, mida kevadel mulda pista. Maalehe telgist leiab laadahinnaga praktilisi aiaraamatuid, mis annavad nõu nii algajale kui juba kogenud aiapidajale.

Kaugelt paistab laadatelgi laualt silma tuttav roheline kastike, mille ümber sagib alati palju inimesi ja kus sees keerleb sadu väikeseks volditud pabereid. See on Maalehe õnneloos, kus iga pilet võidab. Loosirattas keerlevad nii Maalehe kirjastuse raamatud, logoga kingitused BIANCA MIKOVITŠ

– kruusid, kotid, särgid ja palju muud põnevat – kui ka Maalehe tellimused.

Sügist tervitatakse aga Palamusel Paunvere väljanäitusel, mille korraldusmeeskonda on pikki aastaid kuulunud ka Maalehe toimetuse inimesed. Palamusel kaubeldakse suvel kasvatatud saadustega ja võrreldakse uhkemaid nunnusid. Ka Maalehele on Paunvere üks erakordselt tore sündmus, sest väga paljud meie kauaaegsed lugejad on just sellel laadal harjunud meie telgist läbi astuma, et pikendada oma tellimust ja ajada juttu nii Maalehes kajastust leidnud kui ka muudel elulistel teemadel.

Lauluga maale ja reisile

Maalehe õnneloosis võidab iga pilet. Loosiratta taga Marit Oimet.

Siiski on laadad ja messid oma olemuselt pigem müügikesksed ning seal puudub võimalus otsesuhtluseks vabamas õhkkonnas.

Seetõttu tundsime, et on vaja leida ka midagi meelelahutuslikumat, mis aitaks meil välja minna tavapärasest ajalehekeskkonnast ning pakkuda lugejatele võimalust vahetuks suhtluseks ja kontaktide loomiseks Maalehe tegijatega.

“Lauluga maale” stardib tänavu kolmandat hooaega. Pildil laulab Gerli Padar.

2010. aasta suvel lisandus suviste ürituste programmi Maalehe ja ETV ühine saatesari “Lauluga maale”, mis tänavu stardib kolmandat hooaega. Saate salvestused toimuvad enamasti laupäeviti-pühapäeviti mai lõpust augustini ning on valitud nii, et need oleks võimalusel eri maakondades ning haakuks mõne kohapealse vahva külavõi teemapäevaga. Kui päeval saab kiigata, mida huvitavat pakutakse laadalettidel, siis õhtupoole on kõigil võimalus oma hääled ja meeled rõõmsaks laulda “Lauluga maale” saate salves-

Tehn ilis

leht aasta põllumeest, kolm aastat on koostöös Maaspordikeskusega korraldatud maadlusturniiri noortele.

Samuti on koos läbi rännatud palju põneva kultuuri ja erineva kliimaga riike.

Kõigest sellest ja paljust muust saab lähemalt lugeda Maalehe veergudel, veebilehel www.maaleht.ee, kuulda Maalehe messiboksis või tuttavas rohelises laadatelgis.

Kohtumiseni Maamessil!

ed : dm n Mootori tüüp a

KAIRI FIMBERG Maalehe turundusjuht

SUZUKI

BARUTO

1-silindriline, lõbusataktili ne 4-taktiline Võimsus (kW) 9,6 uskumatu Pöördemoment (Nm/min-1) 11,6/7.500 jõuline Kubatuur (ccm) 124 suur Kõrgus (m) 1,145 1,99 Istme kõrgus (m) 0,8 oma koha peal Rattaid (tk) 2 lisavarustuses Tühikaal (kg) 135 188 Max kiirus (km/h) 105 maksimaalne

e

Telli Maaleht ja võida oma vägilane!

tusel, mis enamasti jätkub simmani või muu lõbusa üritusega.

Maalehe lugeja on harjunud saama rohkem kui ainult lehte. Seepärast on Maalehe brändi alla aja jooksul tekkinud hulk lisaväärtust pakkuvaid tooteid ja tegevusi. Peale laatadel osalemise saavad Maalehe lugejad osa võtta konkurssidest, kus maitsmiseks võib välja panna näiteks omavalmistatud koduveini või põnevaid hoidiseid, mille käigus tuleb päevavalgele nii mõnigi uus ja põnev retsept.

Igal aastal, juba kaheteistkümnendat korda valib Maa-

d

Kõigi enne 6. maid vormistatud vähemalt 6kuuliste või otsekorraldusega tellimuste vahel läheb loosi võimas roller Suzuki Sixteen 125.

Maalehe 6 kuu tellimus maksab 25,20 €.

Osalemaks loosimises topelthäältega, telli Maaleht otsekorraldusega 4,20 € kuus või vormista aastatellimus 47,40 €. Olemasolevad tellimused ja otsekorraldused osalevad loosimises automaatselt.

Info ja tellimine telefonil 680 4444 või kodulehel www.maaleht.ee/roller

SUZUKI mootorrataste ja ATV-de ametlik esindus Eestis

H E A

E E S T I

L E H T

MESSILEHT 12. aprill 2012

R E K L A A M 7

8 R A H A

MESSILEHT 12. aprill 2012

ARHIIV

Sademete hulk Eestis ei ole meie Oleme olukorras, kus Euroopa majanduse pani kasvama tarbimise turgutamine laenude abil. See aeg on nüüd möödas ning ees ootab pikem laenude tasumise periood.

Samal ajal kui riigid otsivad lahendusi majanduse uuesti ree peale saamiseks, tuleb ka ettevõtjail mõelda, kuidas uues keskkonnas pikaajaliselt kohaneda. Üks võtmesõnu siin on äririskide teadvustamine, et endale sobiv riskitase oleks valitud võimalikult teadlikult.

Demonstreerimaks, et me kõik saame riskide võtmise üle otsustamisega hakkama ja ei pea selleks palkama tarka nõustajat, toon ühe lihtsa näite.

Enamik inimesi on kogenud autojuhtimist – valides kiirust, teeme seda vastavalt sellele, kui suuri riske oleme valmis võtma.

Eesmärk on teatud aja jooksul sihtpunkti jõudmine.

Sõites kiiresti, jõuame teistest varem ja ehk saame sellega mingi eelise, näiteks parema

iste­koha kontserdil. Sõites liiga aeglaselt, on viperusteta kohalejõudmise tõenäosus väga suur, aga sündmus võib juba lõppenud olla.

Olen kindel, et mõlemal juhul teadvustab autojuht endale tegurid, mis mõjutavad sõiduks kuluvat aega ja kogemustele tuginedes valib õigeks ajaks kohale jõudmiseks parima plaani. Kui vaja, tuleb ka kaarti vaadata.

Ettevõtja riskid Majanduskeskkond muutub kiiresti ning kasumliku plaani tegemiseks ei piisa vaid eelmiste aastate kogemustest ja heast õnnest. Ka ootamine, et küll halb aeg saab aasta või paariga mööda, ei ole kõige mõistlikum otsus.

Tark on arvestada eeldusega, et suurte mahtude kasv ja müügihindade kiire tõus ilma kulude tõusuta on möödas. Lisaks on kasulik meeles pidada lihtsat majandustõde, et igale tõusule järgneb langus – tähtis on selleks valmis olla.

Oma ettevõtmise jätkusuutlikkuse hindamiseks tuleb mõelda kolmele asjale: kas mu toote-

Konekesko Eesti AS osaleb Maamessil 15. korda,

pakkudes vaatamiseks ja proovimiseks järgmist uudistehnikat: • poolroomikutega kombain Claas Lexion 670 Terra Trac • ratastraktor Massey Fergusson 7624

• Hakki-Pilke Easy 38 demonstratsioon • Claas Telemaatika ja EASY toodete stend

Jüri masinakeskus, tel 605 9100 Mäeküla masinakeskus, tel 384 9522 Tartu masinakeskus, tel 744 7617

www.konekesko.ee

R A H A 9

MESSILEHT 12. aprill 2012

kätes, ettevõtte rahajuhtimine aga küll le on pikaajaliselt tarbijad olemas, kas mu toode on kvaliteetne ja kas tootmiskulud on konkurentsivõimelised.

Siit edasi saab määrata oma ettevõtte suurimad riskid ja otsustada, kas neid saab maandada, kas neid peab ilmtingimata maandama või on mõistlik hoopis riskialtim olla.

Esmalt ostjad – kas neid on üks suur või mitu väiksemat, milline on nende maksevõime ja maksetähtajad. Kui mõni neist ei suuda õigeaegselt arveid tasuda, kui suurt hilinemist ma saan taluda, ilma et ise võlgu jääksin? Vastavalt vastustele saab määrata müügi jagunemise osakaalud ja maksetähtajad, mida ületades enam

Plaanid võivad olla kui tahes head, kuid neist ei ole mingisugust kasu, kui pole kvaliteetset tööjõudu, kes plaane realiseeriks.

kaupa juurde ei väljastata. Pangatoodetest aitavad riske juhtida faktooring või ostja väljastatud pangagarantii.

Samavõrd oluline on mõelda ka enda hankijate või koostööpartnerite peale. Kui sõltuvuses me oleme neist, kuidas on tagatud nende tarnekindlus.

Mis juhtub, kui tekivad probleemid? Riskide maandamiseks saab ka siin jagada ostud eri hankijate vahel ja vältida ettemaksu vähem tuntud ettevõtetele. Suuremate ühekordsete tarnete korral, näiteks välisettevõttelt seadmete soetamisel, saab kasutada akreditiivi.

Teravilja müües seisab ettevõtja igal aastal küsimuste ees: millal, millises mahus ja mis hinnaga tasub müügileping sõlmida? Õiget, kõigile sobivat vastust ei ole. Kui hind tundub ajalooliste hindadega võrreldes kõrge, tasuks minimaalselt lukku panna kogus, mis on vajalik sel hooajal tehtud kulude katmiseks. Kui hind lubab ka normaalset oodatavat kasumit, tasub müüa suuremaid koguseid.

Hinna tipu tabamine on juba õnneasi ja kogu saagi lõi-

kes õnnega mängida ei tohiks.

Madala hinna puhul otsustamine nii lihtne pole, kuid ka siin ei tohi unustada, et täna madalana tunduv hind võib veelgi langeda.

Põllumajandusettevõttel on oluliseks tootmisvahendiks haritav maa. Tähtis on, et see oleks mõistlikul kaugusel ja kataks tootja vajaduse.

Kui maa ei kuulu täielikult põllumehele, võib tekkida kellelgi huvi osta kokku ka ülejäänud maad, et dikteerida rendihindu.

Seetõttu poleks halb mõte tegelda muude investeeringute kõrval ka järjepideva maade soetamisega. Praegu saab seda teha 30aastase makse­graa­fi­ku­ga, mis peaks tagama mõistliku maksekoormuse, võrreldes makstavate rendihindadega.

Kaadrid otsustavad kõik Plaanid võivad olla kui tahes head, kuid neist ei ole mingisugust kasu, kui pole kvaliteetset tööjõudu, kes plaane realiseeriks.

Ka inimeste asendamine robotitega näiteks lüpsilautades

pole kõigile sobiv lahendus. Pikas perspektiivis vähendame sellega töökohtade arvu maal ja aitame kaasa hoopis piirkonna hääbumisele. Koos elanikega kaovad maapiirkondadest ka teenused, mida oleme pidanud enesestmõistetavaks.

Samal ajal on kõigel teatud tasuvuse või mõistlikkuse piir, mis sõltub tarbijate hulgast.

Tööjõu riski maandamiseks on peale konkurentsivõimelise palga maksmise mitmeid muid hoobasid.

Tähtis on läbimõeldud töökorraldus, inimlikud töötingimused ja arendustegevused.

Töötajate oskuste ja teadmiste arendamine ja koolitamine on valdkond, millele juhtidel tuleb kindlasti tähelepanu pöörata.

Swedbank on andnud “Aasta põllumehe” konkursi võitjale koolituseks mõeldud auhinnaraha. 2010. aastal võitis selle tunnustuse Madis Ajaots, kes tellis oma kollektiivile meeskonnakoolituse.

Väga meeldiv oli hiljem kuulda, et pärast koolitust said paljud tööd tehtud kiiremini ja

ka sügisene saagikoristus lõpetati varem, kuna inimesed oskasid käituda meeskonnana.

Laenamise rusikareeglid Keskmiste ja suurte ettevõtete lahutamatu riskikoht on võõrvahendite kasutamine. Siia alla kuuluvad nii hankijate maksetähtajad kui laenud pankadelt.

Laenu võtmise eesmärk on kas vanade või amortiseerunud tootmisvahendite väljavahetamine, toodangu mahu suurendamine või tootmiskulude vähendamine.

Laenuperioodi pikkus peab vastama laenu abil tehtavale tehingule. Hooajatööde kulude katmiseks võetud käibelaen tuleb tagastada hooaja müüdava saagi tulust. Pikaajalise laenu puhul on aga risk, et tagasimaksete tasumisel on arvestatud ainult praeguse hetke tulusid.

Läbi mõtlemata jäetakse võimalik tulude vähenemine, kulude kasv ja tulevane investeerimisvajadus. Üldjuhul ei tohiks võõrvahendite osakaal bilansis ületada 70%. Oma tootmisele mõistliku riskitaseme ja

maksekoormuse saate üle vaadata koos oma panga halduriga. Nõustamine ei maksa teile midagi, kuid sellest saadav tulu võib olla märkimisväärne.

Nüüd võib lugejate peas idaneda kahtlus, et kirjutatu mõte on propageerida pankade tooteid ja teenuseid, ehkki tegelikult saaks hästi läbi ka vanaviisi. Küllap saakski, kuid usun, et kui mõtlete need teemad läbi, aitab see riske teadlikumalt juhtida. Seeläbi muutub ettevõte tugevamaks välistegurite suhtes ning kasvab ka oodatav tulu.

Pankadel läheb täpselt nii hästi, kui läheb meie klientidel, teie kindel positsioon turul on tõesti ka meie võit. Riskime siis mõistlikult ning võtame oma kontrolli alla valdkonnad, mida erinevalt aastasest sademete hulgast Eestis me ka kontrollida saame.

MEELIS ANNUS Swedbanki põllumajanduse sektori juht

Sellel kevadtööde hooajal on Swedbankil põllumeestele häid uudiseid!

Kevadtööde pakkumine koos kevadkülvilaenu, seadme- ja autoliisinguga on Teie ees.

Kevadkülvilaen – LIHTNE pikendada

Seadmeliising – TASUTA kindlustus, SOODNE lepingutasu ja VÄIKE omafinantseering

PRIA toetusega: • Omafinantseering 0% • Käibemaksu finantseerimine kogu perioodiks • Kaskokindlustus kogu perioodiks fikseeritud kuumaksega • Esimesed 6 kuud kaskokindlustus TASUTA Swedbanki täisteenusliising • Lepingutasu 64 eurot (tavapärane lepingutasu on teeb SUURED vähemalt 200 eurot) asjad KERGEKS! PRIA toetuseta: • Ajatatud omafinantseering 3 kuu jooksul (5% + 5% + 5%) • Kaskokindlustus kogu perioodiks fikseeritud kuumaksega • Esimesed 6 kuud kaskokindlustus TASUTA • Lepingutasu 64 eurot (tavapärane lepingutasu on vähemalt 200 eurot)

Kõik see kokku tähendab võimalikult väikeseid väljaminekuid kevadel, kui iga euro on arvel. Kõigi eest, kes 2012. aasta jaanipäevani Swedbanki vahendusel põllumajandusseadme liisivad ja kindlustavad, tasume esimesed pool aastat kaskokindlustuse makseid meie.

Peale selle perioodi lõppu tasute kindlustuse eest fikseeritud kuumaksega.

Kombaini, traktori või laaduri rentimiseks sobib Swedbanki UUS toode – täisteenusliising, mis tagab kindla kuumakse eest vajalikud hobujõud. Kuumakse võib sisaldada laiemat valikut teenuseid ning masinast loobumine või selle vahetamise uue vastu on täisteenusliisingu puhul senisest lihtsam. Täisteenusliisingut saame pakkuda PRIA toetuseta projektide puhul.

Enam ei pea oma saaki iga hinna eest kiiresti müüma ega põllumajandustoetuste võimaliku hilinemise pärast muretsema. Laenu tagastustähtaega saab lihtsalt kirjaliku sooviavalduse alusel pikendada, ajatades viimase laenumakse tasumise võrdsetes osades kuni kolmele järgnevale kuule.

• Laenu tagasimaksmise tähtaeg detsember 2012. aasta + 3 kuud • Maksepuhkus kuni detsembrini 2012 • Täiendava tagatisena võimalik kasutada MESi (Maaelu Edendamise Sihtasutus) käendust

Swedbnki RASKETEENUSLIISING

Autoliising – VÄÄRT auto soodsa hinnaga Koostöös Amserviga on võimalik eriti soodsatel tingimustel liisida Toyota Hiluxi uusi 2012. aasta mudeleid. Tellides auto Amservist enne jaanipäeva laienevad teile Swedbanki kevadpakkumise soodustused.

• Kaskokindlustus 25% tavahinnast odavam • Lepingutasu 64 eurot (tavapärane lepingutasu on vähemalt 200 eurot)

Lisainfot Swedbanki kevadpakkumise kohta leiate veebilehelt www.swedbank.ee/kevadpakkumine.

Kui soovite asja arutada või juba konkreetset finantseerimispakkumist küsida, siis pöörduge palun oma ettevõtte halduri poole või võtke ühendust äriklienditoega e-posti aadressil ariklienditugi@swedbank.ee või telefonil 613 2222.

Swedbanki kevadpakkumised kehtivad juriidilistele isikutele ja FIE-dele. Laenu ja liisingu saamine oleneb ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost, mida hindame peale vastava taotluse esitamist.

Teenuste pakkujaks on Swedbank AS, Swedbank Liising AS ja Swedbank P&C Insurance AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

10 T A I M E K A S V A T U S

1. Maisi-pahknõgi tõlvikul.

MESSILEHT 12. aprill 2012

2. Maisi-pahknõgi maisilehel.

3. Roogi pahknõest Mehhikos.

4. Pahknõega koogid Mehhikos.

Taimehaigustest ja mükotoksiinidest Teadaolevalt on Eestis maisi kasvatatud juba XIX sajandist: 1885. a Sangastes, 1895. a Rooma mõisas. Taas alustati siin maisi kasvatamisega nõukogude perioodil, 1953.–1955. aastal oli maisi all 33 000 ha, madala saagikuse (6,7 t/ha) tõttu edaspidi pinnad vähenesid.

RAIVO TASSO

NSVLi riigijuhi Nikita Hruštšovi külaskäik USAsse 1959. aastal sundis maisikasvatust ka Eestis laiendama, kuid USA sortidest maisisilo oli sageli kuivaine- ja proteiinivaene, väikese toiteväärtusega ega andnud loodetud piimatoodangu tõusu.

Kasutatud sordid olid küll kõrgekasvulised (“maisimetsad”), kuid hilised ja tärkamise järgselt mitte piisavalt külmakindlad.

Sageli mais ikaldus ebasoodsa ilmastiku ja umbrohtumise tõttu.

Maisikasvatuseks sobiv tehnoloogia puudus, edu ei toonud ka palju propageeritud lõssenkistlik maisi ruutpesiti kasvatamine.

Kohustuslikust maisipindade laiendamisest loobuti alates 1966. a.

Viimastel aastatel on maisikasvatus Eestis laienenud. Seda tänu just varasematele, kevadistele öökülmadele paremini vastu pidavatele ja saagikatele sortidele, mis ka meie oludes on võimelised andma vähemalt piimvahaküpseid tõlvikuid, on haljasmassi suurema kuivainesisaldusega ja parema toiteväärtusega.

Juba aastatel 2004–2007 oli maisi külvipind Eestis taas 900–1100 ha ning toodang 15 100–25 500 tonni haljasmassi, kuid aastatel 2008–2011 olid need näitajad juba vastavalt 1600–2100 ha ja 33 800–68 600 tonni.

Kõrgeim oli saagikus maisile soodsa ilmastikuga 2011. aastal – 32,7 tonni haljasmassi ha kohta.

Miks mais on hea silokultuur?

Praktikute arvates on maisikasvatuse laienemiseks Eestis mitu head põhjust: väga suur energia kogusaak hektari kohta,

väga hea sileeruvus ja silo söömus, veiste seedimisele väga sobiv tärklis.

Mais kasutab hästi ära mullaniiskust ja peab ka põuale vastu, kasutab ära väetisi, seahulgas läga (Ühendkuningriigis väetatakse lägaga 80–90% kogu maisi pinnast), tal on Eesti tingimustes siiani veel vähe haigusi ja kahjureid, talub hästi keemilist umbrohutõrjet.

Mõnele kultuurile on mais ka hea eelvili. Maisi abil võib toota üht odavamat ja paremat sööta piimakarjale.

Maisikasvatuse edukust mõjutab eelkõige ilmastik, aga ka mõned loomad ja linnud, kes maisist lugu peavad. Kui ümbruses on rohkesti metssigu, ei saa maisikasvatusest ilma elektritaradeta asja.

Metssigadele meeldivad just piimvahaküpsed tõlvikud ning nad ei karda isegi asulalähedastele põldudele sööma tulla. Ka varesed, hakid, eriti aga sookured võivad suurtel põldudel kevadel noored taimed täielikult hävitada.

Lindude vastu võitlemine on võrratult raskem kui metssigade tõrje, sest põldu ei saa ju millegagi lindude eest varjata. Efektiivseks lindude tõrjeks peaksid keemiafirmad turule tooma linde peletavad puhised või pritsimisvahendid tärganud idandite kaitseks.

Maisi kõige ohtlikumad kahjustajad Mais on olnud Eestimaa põldudel siiani suhteliselt haiguse- ja kahjurikindel kultuur. Siiski on vaja teada, millised kahjustajad võivad teda lähitulevikus ohustada.

Siinjuures käsitlen vaid olulisemaid potentsiaalseid haigusi.

Maisi kahjuritest on meil mõnel aastal kahjustanud vaid rootsi kärbes. n Maisi globaalse levikuga haigus on maisi-pahknõgi, mis tekitab musta eosmassi sisaldavaid pahkasid kõigil taime organitel (fotod 1, 2). Suuremad on pahad tõlvikutel ja vartel (15–20 cm), väiksemad lehtedel. Eestis esines haigust alates 1950. aastast. 1959. a märgitakse haiguse esinemise sagenemist, eriti Tartu, Jõgeva ja Paide rajoonis. Hiljem enam maisipahknõe esinemisest ei räägita.

Nüüd on haigus tagasi. 2010. aastal olid haigusega hädas Tartu- ja Põlvamaa põllumehed. Kuigi haigus võib tekitada vaid alla 1% saagilanguse, peeti nõukogude perioodil tõrjet väga tähtsaks. Pahkasid, millest on leitud hulk mürgiseid ühendeid, peeti ohtlikuks nii loomadele kui inimestele.

Seevastu pahkade toiduks kasutamine asteekide poolt, samuti kaasajal Mehhikos ja USAs, osutab nende mürgiste ühendite väga nõrgale toimele või ebapüsivusele. Mehhikos on pahad delikatessiks luksusrestoranides, neist valmistatakse mitmeid roogi, sealhulgas rahvusrooga huitlacoche’t (fotod 3, 4). USAs nimetatakse pahkasid Mehhiko trühvliteks. Seega ei tohiks pahknõe esinemine silomaisis olla kuigi ohtlik.

Haiguse tõrjeks on kõige efektiivsem võte seemnete puhtimine, eelistatud on puhised Chambel, Baytan Universal, Raxil. Kuna sissetoodav seemnevili on puhitud, on vaid küsimus, kui kvaliteetselt ja kas on kasutatud efektiivset puhist.

Vältida tuleb liigset taimede tihedust, üleväetamist ja järgmisel aastal samal kohal viljelemist, kuna haigusetekitaja eosed säilivad mullas eluvõimelisena rohkem kui aasta. Eelistada tuleks haiguskindlamaid sorte ja rakendada viljavaheldust, kus maisi samal kohal ei kasvatata enne 2–3 aastat. n Maisi tõusmepõletikku (foto 5) tekitavad mullas, taimejäänustel ja seemnetel asuvad Fusarium’i liigid. Tunnusteks on tärkavatel taimedel roosa või valkjas kirme niiske ilma korral, hiljem pruunistumine ja kuivamine.

Haiguse esinemist soodustavad madal idanemistemperatuur, mulla happesus, liigniiskus, liiga sügav või pindmine külv, liiga tihe taimede seis.

Haiguse kahjulikkus sõltub seemnete nakkuse tasemest.

Põldtärkamine väheneb madala nakkusastme puhul vaid ca 14%, tugeval nakatumisel isegi 40%. Pika külma kevade ja niiskete ilmade tingimustes võib taimestik hõreneda 60–70%, mis põhjustab juba suurt saagilangust või lausa ikaldust.

Haiguse tõrjeks on seemne puhtimine, külv optimaalsel ajal sooja mulda õigele sügavusele ja

õige külvinormiga. Mulla soojenemiseks tuleb see juba varem kobedaks harida. Uute kiirekasvuliste hübriidsortide kasvatamisel on rohkem võimalusi varem külvata kui vanade sortide puhul – uute sortide tärganud taimik talub praktikute kogemusel palju paremini isegi korduvaid kevadisi öökülmi. n Peamine maisi haigus kogu maailmas on maisi fusarioos, mida tekitavad paljud Fusarium’i liigid. Haigus avaldub mädanikena tõlvikutel, seemnetel ja vartel ning laikudena lehtedel (fotod 6, 7).

Tõlvikutel ja seemnetel on see mädanik punase või roosaka kirmega, lehtedel pruunikate sissevajunud laikudena. Tõlviku ja seemnete mädanik algab sageli tipust ja isegi kohe pärast õitsemist nn juuste kaudu, varremädanik algab sageli juurekaelalt.

Haigust levitavad ka närivad kahjurid (tuntuim on maisileedik ehk varreleedik), kes augustavad varsi, tõlvikuid ja teri. Haigus põhjustab saagikuse langust ja selle kvaliteedi halvenemist, Fusarium-seentega ja nende mükotoksiinidega (DON, ZEN, T-2, HT-2, fumonisiin jt) saastumist.

Haigusest hoidumiseks tuleb vältida maisi monokultuuris kasvatamist ja eelviljana nisu, mida kahjustavad samad Fusarium’i liigid. Põhiline nakkusmaterjal on lagunemata maisijäätmed põllul.

Maisijäätmete lagunemise ja nakkusmaterjali hävimise soodustamiseks tuleb need peenestada, sisse kultiveerida või künda. Eriti hea on tulemus, kui lisatakse orgaanilist väetist, näiteks virtsa või läga, mille bakterid efektiivselt orgaanilist ainet lagundavad ja on haigusetekitajatele ka antagonistideks.

Haigust esineb rohkem N liial ja K puudusel. Fusarioosioht väheneb võimalikult varase külvi puhul, liiga tihe taimede seis aga suurendab.

Milline on maisi koht külvikorras Haiguskindlamad on uued sordid ja hübriidid. Hilinenud koristamine on nii tera- kui silomaisi puhul haigestumist suurendav tegur. Peamisteks riskifaktoriteks fusarioosi esinemisel

peetakse kolme: maisi koht külvikorras, koristusjäätmete käitlemine ja koristusaeg.

Fusarioosiohu ja kaasneva mükotoksiinide esinemise tõttu ei ole mais hea eelvili ei endale ega teistele teraviljadele, eriti nisule. Väiksem on oht odrale ja kaerale.

Saksamaal ja mujal tehtud uurimuste põhjal tõusis maisile järgneval talinisul pea fusarioosi ehk punakaste esinemine ja mükotoksiini DON sisaldus kõige enam, kui maisijäätmed jäid tervelt pinnale. Kõige madalamad olid need näitajad, kui jäätmed künti purustatult sisse. Teisel aastal olid jäätmed juba nii lagunenud, et DONi sisaldus nisus oli võrreldes esimese aastaga tunduvalt madalam.

Ka ei ole mais hea eelvili rapsile, mis maisi järel haigestub tugevasti valgemädanikku, kuna valgemädaniku tekitaja paljunemiseks on mahlased ja süsivesikurikkad maisijäätmed väga sobiv materjal.

Kas peaks maisi kasvatama külvikorraväliselt, näiteks mitu aastat järjest samal kohal (kuni haigused seda võimaldavad) või kasvatada maisi järel kartulit, hernest, heintaimi, s o kultuure, mis ei ole fusarioosi- ega valgemädanikuõrnad, vajaks uurimist ka Eesti tingimustes.

Kuidas “pahalased” satuvad maisisilosse?

Kas mükotoksiinide tekkimise oht maisisilos on sagedane ja võimalik ka meie klimaatilistes tingimustes? Kuna sellekohased uurimused Eestis siiani puuduvad, võib küsimusele vastata vaid kirjanduse põhjal.

USAs tehtud uurimustes leiti, et mükotoksiinid võivad esineda ka ideaalsetes kasvutingimustes saadud maisisilos, milles visuaalselt hallitusseeni ei tuvastatud, lõhn oli hea, niiskusesisaldus õige, korralikult hoidlas tihendatud jne.

Kuidas nad silosse satuvad?

Hallitusseente, eriti Fusariumseente arenguks põllul on soodne üle 70% õhuniiskus ja temperatuuride vaheldumine, nagu seda tuleb ette palavate päevade ja jahedate ööde vaheldumisel ka Eestis.

Kuna Fusarium-seeni esineb looduses kõikjal, tungivad nad taimesse nii juurte, emakasuud-

T A I M E K A S V A T U S 11

MESSILEHT 12. aprill 2012

REPRO

5. Tõusmepõletik maisi noortel taimedel.

6. Fusarioos maisi lehtedel.

7. Fusarioosne mädanik tõlvikutel.

silomaisi kasvatamisel mete (“juuste”), seemnekesta kahjustuste, tormituule, rahe kui ka mehaaniliste ja putukate tekitatud vigastuste kaudu.

Hallitusseened konkureerivad toitainete pärast teiste mikroorganismide ja taime endaga.

Edukamad on need, kes suudavad teiste organismide mahasurumiseks selles võistluses kasutada toksiine. Perioodidel, mil taime enda toitainetevajadus on suurim või nende kättesaadavus vähenenud (põud), võib suureneda ka halitusseentel toksiinide tootmine. Seega võib mais juba põllul kasvades saastuda hallitusseentest ja mükotoksiinidest.

Mõjutajaks on agrotehnika ja koristamise aeg Arvatakse, et toitainete tasakaalu rikkumine mullas, tekitades taimestressi, soodustab ka haiguste arengut. Kaks elementi – N ja K – on seejuures nii maisi fusarioosse varremädaniku kui ka järgnevale mükotoksiinide arengule määravad.

Kanadas tehtud katsetes fusarioositundlike hübriidsortidega kolmel N foonil (N0, N100 ja N200) oli maisil tõlvikute fusarioosi esinemine kõige suurem foonil N200 ja väikseim foonil N100.

Taimehaiguste tekitajate talvitumiseks ja paljunemiseks vajalike jäätmete olemasolu mulla pinnal ja fusarioosidest kahjustuva eelkultuuri (teraviljad) kasutamine maisi kasvatamisel on ühed olulisemad eeldused maisi fusarioosi haigestumisel ja müko­toksiinide tekkimisel.

Fusarioosile vastupidavamate, sealhulgas geenmuundatud sortide kasutamine on oluliselt vähendanud põllul hallitusseentega nakatumist ja mükotoksiinide teket.

Koristusaeg mõjutab maisil sügisel esinevate saprofüütsete seente arengut ja toksiinide teket. Külmavõetud lehtedega maisi koristamisel suureneb massis kuivaine osakaal ja väheneb mahla kadu sileerimisel.

Kui aga sellise maisi koristamine viibib alanud vihmaperioo-

di tõttu pikemalt, arenevad külmast kahjustatud lehtedel mitmesugused hallitusseened, sealhulgas toksiine tekitavad.

Sügisvihmade ajal, kui temperatuur on vahemikus 7–24°, on Fusarium-seente ja mükotoksiinide arenguks optimaalsed tingimused. Seega ei tohiks sügisel koristamisega väga viivitada.

Seejuures olgu reegliks, et mais ei jääks põllule kauemaks, kui on hädavajalik. Liiga kuivanud maisimassi on hoidlas raske piisavalt tihendada, ja vaatamata kindlustuslisanditele, võib põllul alanud mükotoksiinide arenemine jätkuda hoidlas kohtades, kus massis on veel õhuhapnikku ja pH piisavalt kõrge. Tagajärjeks võib olla koldeliselt mükotoksiine sisaldav ohtlik loomasööt.

Mis toimub USA ja Euroopa põldudel Kirjanduse andmetel on maisisilodes mükotoksiinide esinemine üsna sagedane. 2000. aastal USAs Wisconsini Ülikooli tehtud uurimuste põhjal si-

saldasid enne koristamist põllult kogutud maisiproovdest kõik Fusarium’i nakkust, 63% siloproovidest ka mükotoksiini DON alla lubatud limiidi.

Illinoisi Ülikooli korraldatud uurimustel kümnes USA osariigis, kus tugevast vihmast 2009. aastal mais sai kahjustada, leiti pärast lühikest külmaperioodi maisi proovidest Fusarium’e 21% ja Aspergillus’t 11% proovides, lisaks Cladosporium’i liike. Ilmade soojenedes hakkasid arenema Mucor’i ja lõpuks ka Penicillium’i liigid.

55% uuritud siloproovides leiti DONi, 46% – ZENi, 9% proovides esines aflatoksiini. Hollandi teadlaste uurimustel leiti maisisilo proovidest DONi 72%, ZENi 49% proovides, teisi toksiine fumonisiini B1 ja 15-atsetüül-DONi 1,4–5% proovides.

Maisisilo peavad nimetatud uurijad kõige olulisemaks DONi ja ZENi allikaks söötades. Ka Prantsusmaa teadlased on maisisilo uurimisel leidnud nii hallitusseeni Aspergillus’e kui Fusarium’i perekondadest ja ter-

ve hulga nende toodetud toksiine – DON, ZEN, aflatoksiin B1, fumonisiin B1, ohratoksiin A, citriniin, gliotoksiin.

Taani uurijad tuvastasid koristuseelselt maisil saastumise liikidega Fusarium, Aspergillus ja Alternaria. Valmistatud silos leiti samuti Aspergillus’e, Penicillium’i ja Mucor’i liike ning DONi, ZENi, fumonisiine ja aflatoksiine lubatud piirmäärades.

Sellist mükotoksiinide segu silos peavad uurijad süüdlaseks toodangu alanemisel ja kroonilistel haigestumistel. Rohkem ohustatud on ja sagedamini kannatavad krooniliste nähtude all just kõrgema toodanguga loomad. Kõige suuremaks ohuks peetakse maisi kasvatamisel just Fusarium’i seeni ja nende müko­ toksiine (fumonisiinid, DON, NIV, T-2, HT-2, ZEN).

Sellel seisukohal, et mais saastub juba põllul hallitusseentest ja seal tekkinud mükotoksiinidest, on enamik uurijaid. Kuigi õnnestunud sileerimisprotsessi korral võib hallitusseente ja mükotoksiinide edasise arengu silos pea-

tada, ei saa silos olemas olevaid mükotoksiine likvideerida. Mükotoksiinid ei lagune ei fermenteerimisel, külmutamisel ega kuumutamisel.

Kahju ka inimestele ja loomadele Mükotoksiinid kahjustavad nii inimeste kui loomade tervist ja toodanguvõimet. USA kaotab hinnanguliselt silo toksilisuse arvel igal aastal 5–10% piimatoodangust.

Toksiinidel on loomadele negatiivseid toimeid, alates immuunsüsteemi kahjustustest, söömis- ja seedehäiretest, siseorganite kahjustustest kuni viljatuse, abortide ja lõppemiseni.

Mäletsejad taluvad DONi, ZENi ja fumonisiine paremini, kuid sead, eriti aga põrsad on tundlikumad. T-2 ja HT-2 on kõigile loomadele tunduvalt toksilisemad kui DON.

HEINO LÕIVEKE Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur taimekaitse alal

12 S I L O

MESSILEHT 12. aprill 2012

Miks silo riknema kipub?

Paljud talunikud on tänavu silovirna avades või silopalle söödajagajasse ette lükates pettumusega märganud, et suvel hoolega tehtud silo on hallitanud või riknenud.

Enamasti on silo hallitanud, kuid palju esineb ka võihappelisi, proteolüütilisi ja kõrge ammooniumlämmastikuga silosid. Silo käärimisproduktid ei ole vastavuses hea silo kriteeriumidega ja toiteväärtus on liiga madal.

Silo olevat ju tehtud korralikult ja järgitud tehnoloogia nõudeid. Ometi on ette tulnud isegi juhtumeid, kus kõrge piimatoodanguga lehmad surid järgmisel hommikul pärast riknenud silo söömist ja teistelegi sama karja loomadele tuli teha hädatapmisi. Seda olukorda on raske üheselt selgitada.

Põhilised mürgid on mükotoksiinid Põhilised mürgid on mükotoksiinid, kuid võib esineda ka endotoksiine ja klostriidide poolt produtseeritud mürkaineid.

Enamasti on siiski tegu hallitusseente poolt tekitatud mükotoksiinidega, mis sileerimisel võivad esineda.

Seda eriti siis, kui sileeriti vihmaperioodil närvutatud roh-

tu ega kasutatud silo õigeks käärimiseks vastavaid silokindlustuslisandeid.

Mükotoksiinide kasvulavaks võib olla koristamisel saastunud rohi, näiteks sileeritakse rohi koos mulla, juurte või saasteosakestega.

Eelkõige tuleb arvesse võtta silopalli või silohoidla hermeetilisust, samuti silotaimiku koostist. Nendel taimedel, mis on silovaalus umbselt ja puutumatult, tekib hallitusi rohkem.

Rohtu tuleks pärast niitmist kaarutada, samas tuleb seda teha ettevaatlikult, et rohtu mitte liigselt saastada.

Igal juhul aitab hallitusi ära hoida silohoidla või ruloonipalli piisav hermeetilisus. Mida koredam on sileeritav rohi, seda suurem on risk hallituste tekkeks ja pärmide arenguks, mis alandavad silo aeroobset satabiilsust silohoidla avamisel.

Hallituste põhjuseks ei ole sugugi võihappeline käärimine ega äädikhappe teke. Samas selline lenduvate happesisaldustega silo ei ole üldse kvaliteetne, kuigi seal pole hallitusi.

Võihappebakterid arenevad märjas anaeroobses keskkonnas. Kui tegu on halvasti sileeruva materjaliga, kus suhkrute sisaldus <1,5% rohus ja kuivainesisaldus <20%, siis on võihappebakterite tegevus eriti soodne.

Kuivainesisaldusel >35% on nende sisaldus üldse pärsitud.

PAUL LÄTTEMÄE

Siiski on silomaterjal väga heterogeenne ning võihappebakterid ja teised patogeenid võivad areneda igal juhul.

Silo kvaliteet sõltub ka niitest Esimene niide on ilmselt edukam, arvestades sileerimistingimusi, kuid probleemid võivad tekkida teise ja kolmanda niite silode puhul. Ilmastik mängib siin väga suurt rolli. Esimene niide on meil tavaliselt enne jaanipäeva, kui toimub intensiivne rohu kasv.

Põud võib pidurdada rohu kasvu, kuid sileerimistingimused on siis paremad. Rohi on kuivem ja sisaldab rohkem suhkruid, mis on hea sileeruvuse alus.

Teine ja kolmas niide on märksa riskirohkemad, sest tingimused on raskemad, materjali ei saa regulaarselt närvutada ning suhkrute sisaldus on väiksem. Sellega tuleb arvestada ka kindlustuslisandi valikul. Igal juhul tuleb teha õige valik keemilise või bioloogilise kindlustuslisandi vahel, sest keemilised lisandid on üldjuhul teise ja kolmanda niite puhul efektiivsemad.

Nii ongi, et silo käärimise kvaliteet on suuresti ettearvamatu. Isegi kui järgitakse kõiki tingimusi, et silo oleks korralikult tehtud, ei pruugi tulemus olla ideaalne.

Silomassi ühtlane laotamine ja tallamine.

Silomaterjal ja keemiline koostis on väga muutlik, samuti varieerub ilmastik ja silo säilitamise tingimused. Kogenud põllumees peaks järgima ikka oma vaistu ja võtma arvesse ka sileerimise tingimusi. Filigraanselt täpset tegevuskava, mis garanteeriks 100% tulemuse, pole siiani leiutatud. Tagab ju väärt silo looma tervise ja kõrgema piimatoodangu, seetõttu annab silo kvaliteet ja parimate sileerimistingimuste väljatoomine ainest rahvusvahelistele siloteadlastele juba aastaid.

Mullu sügisel Brasiilias São Pedro põllumajandusinstituudis peetud II rahvusvahelisel silosümpoosionil tõi USA teadlane Richard E. Muck esile, et silost, eriti suhkruroo- ja maisisilost saab üks tuleviku energiaallikaid bioetaooli tootmiseks. Praegu kasutatakse Brasiilias autokütusena 20% etanooli, mis on toodetud suhkruroost ja maisist. Tulevikus tahetakse sellise biokütusega jõuda 80%ni.

Samal sümpoosionil tõdes rahvusvaheliselt tuntud Saksa siloprofessor Friedrich Weiss-

bach, et tulevikus tuleb Euroopas üha enam arvestada silo kui materjaliga, millest saab toota biokütust igaks tarbeks. Nii et tulevikus hakkavad aina enam silo himustama lisaks loomapidajatele ka bioenergiatootjad.

PAUL LÄTTEMÄE Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, põllumajandusdoktor

Uued ja võimsamad New Holland Tier4 mootoriga T-seeria traktorid ning TC ja CX kombainid.

Traktorid, kombainid, mullaharimis -ja heinakoristustehnika, laadurid, kuivatid, teraviljakäitlusseadmed.

Tartu tel: 740 9415 Pärnu tel: 442 4420 Paide tel: 389 3400

Edasimüüjad: OÜ Rodnas: 51 32417 Lemar Auto OÜ: 51 02980

www.tatoli.ee

S I L O 13

MESSILEHT 12. aprill 2012

Bioloogilistest silokindlustuslisanditest REPRO

Eestis on juba aastaid edukalt kasutatud bioloogilisi silokindlustuslisandeid. Nende bakterite kombinatsioonid on erinevad, sest iga lisandi tootja otsib just seda kõige optimaalsemat lahendust.

Tõenäoliselt on kõikide silolisanditootjate eesmärk luua optimaal­seim silokindlustuslisand, mille kasutamisel oleksid sileerimiskaod minimaalsed ning aeroobne stabiilsus maksimaalne.

Bioloogilised silokindlustuslisandid võivad sisaldada homofermentatiivseid või heterofermentatiivseid piimhappebaktereid või nende kombinatsioone.

Lisaks bakteritele võivad bioloogilised silolisandid sisaldada ka ensüüme, antioksüdante ning orgaanilisi happeid.

Iga müüja kiidab enda bioloogilist silokindlustuslisandit ning see on ajanud paljud piimatootjad segadusse. Käesoleva artikli eesmärk on selgitada erineva koostisega bioloogiliste silokindlustuslisandite toimet.

Bioloogiliste silokindlustuslisandite komponendid n Antioksüdandid on võimelised katkestama hapniku poolt alustatud ahelreaktsioone ning

Mujal maailmas kasutatakse bioloogilist lisandit ka heina hindlustamiseks.

aitavad sileerimise esimeses faasis vähendada aeroobset proteolüüsi, vältides sellega silo kuumenemist. n Homofermentatiivsete piimhappebakterite ülesanne on toota võimalikult palju piimhapet.

Piimhappelise käärimise domineerimisel langeb silo pH kiiresti ning see muudab silo stabiilseks. n Ensüümid aitavad lagundada taimede rakukesti, parandades seeläbi suhkrute kättesaadavust ning kiu seeduvust. n Heterofermentatiivsed piimhappebakterid toodavad lisaks piimhappele ka märkimisväärses koguses äädikhapet ja propioonhapet. Äädikhape ja propioonhape pärsivad seente kasvu ja parandavad seeläbi silo aeroobset stabiilsust. n Orgaanilise happe soolad pidurdavad samuti seente kasvu si-

los ja tagavad seeläbi silo aeroobse stabiilsuse. Kombineeritud silokindlustuslisandites kasutatavad orgaanilise happe soolad on kaaliumsorbaat ja naatrium­ bensoaat.

Bakterite või bakterite ja ensüümide kombinatsioon Eelnevast lähtuvalt tuleks madala kuivainesisaldusega taimede sileerimisel panustada homofermentatiivsetele bakteritele ja ensüümidele.

Jälgida tuleks sileeritava materjali botaanilist koostist. Suhkrurikka toormaterjali sileerimisel piisab ainult bakteritest, kuid madala suhkrusisalduse ja suure puhverdusvõimega toormaterjali korral tuleks lisaks bakteritele appi võtta ka ensüümid.

<22% kuivainega materjali sileerimisel kasutada kõrgendatud doosiga homofermentatiivseid baktereid ja ensüüme sisaldavaid lisandeid. Sügisese ädala sileerimisel võiks kaaluda isegi keemilise lisandi kasutamist.

Kombineeritud bioloogilised silokindlustuslisandid >30% kuivainesisalduse korral kasutada kombineeritud lisandeid: bakterite ja orgaanilise happe või homofermentatiivsete ja heterofermentatiivsete bakterite kombinatsiooni. Viimase kasutamisel peaks arvestama, et sellega kaasnevad normaalsest kõrgemad äädik- ja propioonhappe näitajad. Mitmes uuringus on viidatud, et heterofermentatiivsed piimhappebakterid

suurendavad kuivaine kadu silos kuni 24%.

Muljutud vilja ja kõrgema kuiv­ainega tervikkoristuse säilimist ohustavad pärm- ja hallitusseened. Kombineeritud bioloogilise silokindlustuslisandiga sileerimisel paraneb muljutud vilja ja tervikkoristuse aeroobne stabiilsus ning silo ei lähe kuumaks.

Mida tuleks lisandite kasutamisel veel jälgida?

Tähelepanu tasuks pöörata lisandi kasutusnormile ja bakterite arvule 28–30% kuivainega suhkrurikka toormaterjali sileerimisel. Kuna sellise kuivaine vahemik on sileeruvuse seisukohast ideaalne, siis liiga palju baktereid koos ensüümidega võivad toota ülemäära palju piimhapet

ning selle tulemusel võib hapete kogusumma silos ületada isegi 200 g piiri 1 kg kuivaine kohta. Selline silo on hapu ning lehmad ei taha seda eriti süüa.

Kuigi heaks tulemuseks loetakse, kui hapete kogusummast moodustab piimhape kuni 75%, ei tohiks ära unustada, et liiga palju piimhapet silos mõjub söömusele negatiivselt. On täheldatud, et silo kuivaine söömus väheneb iga grammi piimhappe sisalduse suurenemise korral silo kuivaines 13 g võrra päevas (Kaldmäe 2010). Arvudes tähendab see lehma kohta päevas 780 g vähem kuivaine söömust ning ~1,95 liitrit vähem piima (arvestatud 60 g ülemäärast piimhapet 1 kg kuivaines).

Bioloogiline silokindlustuslisand tuleb lahustada puhtas vees, mille kloriidide sisaldus on <0,5 ppm. Kui vesi sisaldab rohkem kloriide, peaks kasutama silokindlustuslisandeid, mis sisaldavad kloriidide deaktivaatorit.

Orgaanilise happe sooladega kombineeritud silokindlustuslisandi bakterid ja ensüümid tuleb lahustada vahetult enne sileerimise alustamist.

Lõpetuseks soovin rõhutada, et silokindlustuslisandi kasutamine ei kompenseeri silo valmistamise ja kasutamise tehnoloogilisi puudujääke.

TIIU KAERMA OÜ Kõrgekaasiku Kaubandus

Rasketehnika täisteenusliising on lihtne!

Rasketehnika TÄISTEENUSLIISING

Rasketehnika TÄISTEENUSLIISING

Arvestage välja oma ettevõttele sobiv kuumakse ning kõik varaga seotud kulutused saavad sellega kaetud.

Kuumakse võib sisaldada laiemat valikut vara kasutamisega seotud kulutusi.

Näiteks: • kindlustus • vara korrapärane hooldus • remondifond, mida saab ajatada kogu liisinguperioodile ning mis aitab katta näiteks uute rehvide või ettenägematu remondi kulu Seeläbi muutuvad vara kasutamisega kaasnevad kulud paremini plaanitavaks ning kokkuvõttes ka soodsamaks.

Liisitud varast loobumine või selle vahetamine uue vastu on mugav ja riskivaba.

Rasketehnika täisteenusliising

teeb SUURED asjad KERGEKS!

Soovi korral lepime kokku kuupäeva, millest alates saate liisinguperioodi kestel vara tagastada.

Nii maandate ettevõtte äririske.

Vaadake lähemalt www.swedbank.ee/taisteenusliising ja www.swedbank.ee/rasketehnika.

Küsimuste korral võtke palun ühendust telefonil 888 1686 või e-posti aadressil taisteenusliising@swedbank.ee.

Teenuse pakkujaks on Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/taisteenusliising, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

14 L O O M A K A S V A T U S

MESSILEHT 12. aprill 2012

Esimene robotlaut on töötanud üle viie aasta Vaskjala farmi kogemuse kohaselt tasub lüpsirobot osta, kui talunikul on vähemalt 50–60 lehma.

See oli 2004. aasta suvi, kui Tallinna lähedal asuva ASi Pakar Vaskjala farmi külastasid taidlejad Taanist. Nende grupijuhiks oli taanlasest farmeri eestlannast abikaasa Epp Laursen. Epp sai ASi Pakar juhi Endel Albiniga jutule ja rääkis, et neil on kolmesajapealine lüpsikarjafarm, kus lüpsja töö teevad robotid. Ning soovitas ka Pakaris robotlaut ehitada.

Huvi robotlauda vastu tekitatud, sõitiski Endel Albin Taani ja külastas seal kuut lauta, kus igaühes töötas neli kuni kuus robotit. Taanis nähtu andis hea ettekujutuse, mismoodi robotlaut tuleb ehitada ja kuidas seal tööd korraldada.

Eestis oli lüpsiroboteid asunud propageerima Uhtna Talutehnika, kes pakkus farmeritele Hollandi päritolu Lely roboteid. Firma oli internetti näidisena üles pannud ka robotlauda põhiplaani.

Loomad kohanesid uues laudas kiiresti Hea mõte päädiski sellega, et AS Pakari Vaskjala farmis lammutati vana laudahoone ja selle asemele ehitati nelja robotiga lüpsilaut.

Nüüd kus Eesti esimene robotlaut on töös olnud juba üle viie aasta, oli farmiomanik Endel Albin nõus jagama oma tähelepanekuid.

Loomade vabapidamine laudas ei ole uus asi. Uus on see, et karjakud ei sunni loomi kakskolm korda päevas piitsaga vehkides lüpsiplatsile minema, vaid loom läheb roboti lüpsiboksi omal soovil, kui udar piimast pakitseb.

Robotlaudas ei olegi inimese poolt loomale mingit sundi, seetõttu on loomad stressivabad ja inimese suhtes väga sõbralikud.

Albin on märganud, et vabalt pidades hakkavad loomadel omavahel kehtima karjaseadused, mida võib täheldada just lüpsile minnes. Kujunevad välja liidrid, keda teised lehmad eelisjärjekorras lüpsile lasevad.

Omapärane on suhtumine karja vanematesse liikmetesse.

Kui mõni vanem lehm läheb lüpsile, vaatab ta kord ühele poole, siis teisele poole ja lüpsijärjekorras seisvad lehmad teevad talle tee vabaks. Jääb mulje, et loomade seas austatakse vanemat põlvkonda.

Farmi külastanud teiste riikide loomakasvatusteadlaste käest on Albin kuulnud, et ka magama heites vaba aset otsides valivad lehmad naabreid ja igaühe kõrvale ei heida.

Vaskjala farmis harjusid loomad robotlüpsiga kiiresti. Vaid

Sven Arbet

Endel Albin kiidab robotlauta ja usub, et kui talunikul on 50–60 lehma, siis juba tasub robot osta.

mõni üksik tuli tagasi viia lüpsiplatsiga lauta. Siis oli põhjuseks, et loom ei õppinud ära roboti juurde minekut või ei olnud udar sobiv nisakannude automaatseks allapanekuks.

Ühe roboti kohta võiks olla 50–70 lehma Vaskjala robotlaudas on 252 asemekohta, lehmi aga praegu vähem, 232. Albin arvab, et lehmi võiks rohkem olla, määravaks on robotite võimsus. Et kõik lehmad normaalselt lüpsile pääseks, peaks ühe roboti kohta olema 50–70 lehma.

Oluline on lehma päevane piimatoodang ja keskmine lüpsikiirus. Ühe roboti tootlikkus on keskmiselt 1700–1800 kg ööpäevas. Lehmade lüpsikiirus võib aga olla vägagi erinev, näiteks ühel lehmal 0,5 l/min, teisel 3,5 l/min või rohkemgi.

Lüpsmisel on kõik tegevused ajaliselt kindlaks määratud. Jõusööda söömise kiiruseks on ar-

Kariloomade ost müük.

Kaupleme järgmiste kariloomadega: • Liha- ja piimatõugu pullvasikad, • Lehmad ja pullmullikad • Tiined mullikad Hollandist • Lambad Teostame varumist oma transpordiga.

Kaupleme loomadega vastutustundlikult ja pöörame palju tähelepanu loomade heaolule.

Meie paindlik ja professionaalne kollektiiv suunab palju tähelepanu klientide vajadustele, kindlustades personaalse ja parima lahenduse.

Raka Kogumiskeskus, Raka küla, Ambla vald, 73502 Järvamaa. telefon: 38 20 246 faks: 38 20 247

vestatud 400 g/min, kuid mõnel loomal võib selleks kuluda viis minutit. Kui lüps kestab vähem, kolm minutit, siis robot lubab jõusööda ära süüa ja laseb seejärel lehma lüpsiboksist välja.

Kui mõni lehm ei märka pärast jõusööda söömist lahkuda, antakse talle nõrga elektrisignaaliga märku.

Lehmadele meeldib ka ilma lüpsita robotiboksist läbi käia ja see võimalus on olemas.

Vaskjala farmis toimub ööpäevas nelja robotiga keskmiselt 620–640 lüpsi ning samas käivad lehmad ööpäevas ka ilma lüpsita 450–600 korda boksist läbi.

Igale lehmale on ette nähtud oma lüpsisagedus ja ta võib küll boksist sagedamini läbi käia, kuid jõusööta siis ei saa. Käik aga registreeritakse.

Kui mõni lehm ettenähtud kordi lüpsiboksis ei käi ja korralikku (lõpuleviidud) lüpsi ei toimu, registreerib robot selle näidu ning farmitööline suunab selle lehma kontrolliks ise lüpsibok-

si, et robot teavitaks, kas looma tervis on korras, ehk hakkab laktatsioon lõppema vms.

Piimatoodangu kõrval registreerib robot ka looma kaalu, kehatemperatuuri, iga nisa lüpsiaja ja tervisliku seisundi. Igal hommikul vaatavad farmijuhataja ja Albin ise arvutist järele, mis laudas öösel juhtunud on.

Robotlaudas vajatakse oskuslikke töötajaid Sööt antakse ette mikseriga ja seda traktoriga vedav traktorist peab oskama söödasegu koostada. Robotlaudas ning kõrvalasuvates vasika- ja kinnislehmade laudas on ööpäev läbi valves üks farmitöötaja. Valvekorra ajal on tema ülesanne poegivalt lehmalt vasikas vastu võtta või roboti juures lihtsamaid hooldustöid teha.

Albin arvab, et robotlautade farmitöötajatele võiks korraldada õppepäevi, kus roboteid müüvate firmade hooldemehed vajalikke oskusi õpetaksid.

Vaskjala farmis on ametis veel seemendustehnik ja selektsionäär, kes peab loomade kohta tõualast arvestust. Albin meenutab, et omal ajal oli Sommerlingi sovhoosi Vaskjala osakonnas 55 töötajat, praegu on AS Pakaris palgalehel 14 töötajat.

Järgmisel aastal saavad kõigi nelja roboti liisingud tasutud.

Kui kaua Lelyd vastu peavad, ei oska ennustada. Esimeste aastate jooksul on tulnud vaid mõned osad välja vahetada – kõik detailid on üsnagi tugevad.

Endel Albin kinnitab, et kui talunikul on 50–60 lehma, siis tasub juba robot osta. Robot on küll kallis, kuid seda võib võrrelda keskmise teraviljakombaini hinnaga. Robot töötab aasta ringi iga päev ja toodangu maksumuseks võib arvestada ca 200 000 eurot aastas. Kombain peab sama käibe saavutamiseks koristama vähemalt 1200 tonni teravilja.

ÜLO KALM

M A A E L U 15

MESSILEHT 12. aprill 2012

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rakendamisest Enam kui pool Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 rakendamisest on praeguseks seljataga.

tud meetmete vahenditest on kohustustega kaetud 81% ja välja makstud 53%; keskkonnale suunatud meetmete vahenditest vastavalt 63 ja 62%; maapiirkonna elukvaliteedile ja maamajanduse mitmekesistamisele suunatud meetmete vahenditest vastavalt 95 ja 53% ning kohaliku algatuse (LEADER) vahenditest vastavalt 73 ja 37%. Toetusi saab välja maksta kuni 2015. a lõpuni, seega on üsna tõenäoline, et kõik ettenähtud summad kasutatakse ka plaanipäraselt ära.

MAK 2007–2013 on Euroopa Liidu (EL) kaasrahastatav mitmeaastane programmdokument, mille toetusskeemide abil on võimalik suunata vahendeid põllumajanduse konkurentsivõime parandamiseks, keskkonna säilitamiseks ning muu maaettevõtluse ja külaelu arendamiseks.

Lisaks toimub umbes 10% MAK 2007–2013 vahendite jaotamine LEADER-lähenemise kaudu – see tähendab, et raha jaotamise otsustavad kohaliku tasandi ettevõtjate, kodanikuühenduste ja omavalitsuste koostöös moodustatud tegevusgrupid vastavalt enda väljatöötatud piirkonna arengustrateegiale.

Alljärgnevalt vaatame ajas tagasi MAK 2007–2013 senisele rakendamisele ja selle tulemustele.

MAK 2007–2013 tulemustest Eespool toodud rahalisi näitajaid vaadates tekib lugejal kindlasti küsimus, mida ühiskond MAK 2007–2013 kaudu põllumajandusse ja maaellu suunatavate vahendite eest vastu saab.

Selle ilmestamiseks ja et rahalised näitajad ei jääks üksnes kuivadeks arvudeks, toon välja mõned näited, mida 2011. aasta lõpuks oli MAK 2007–2013 vahendite kaasabil maapiirkonnas ära tehtud.

MAK 2007–2013 rahalisest mõõtmest

Konkurentsivõime n Korraldatud oli ligikaudu 600 koolituspäeva u 12 000 osalejale. n Toetatud oli 415 noortaluniku tegevuse alustamist. n Nõustatud oli üle 1500 põllumajandustootja. n Toetatud oli üle 1900 mikropõllumajandusettevõtete investeeringuprojekti. n Toetatud oli 362 loomakasvatusehitiste projekti, mille abil rekonstrueeritakse ja rajatakse üle 50 000 veisekoha, ligikaudu

MAK 2007–2013 eelarve käimasolevaks programmiperioodiks on 935 miljonit eurot. Praeguseks on sellest 710 miljonit eurot, s.o 76% kaetud heakskiidetud projektidega. Toetustena on välja makstud 520 miljonit eurot (55% eelarvest).

Kõrvutades omavahel kohustuste ja väljamaksete arve, selgub, et enam kui 73% heakskiidetud projektidest on ka tegelikkuses realiseerunud. Sealhulgas konkurentsivõimele suuna-

130 000 seakohta, enam kui 12 000 lambakohta, enam kui 1 miljon linnukohta. n Toetatud oli 48 bioenergia investeeringu projekti. n Toetatud oli üle 1000 metsa majandusliku väärtuse parandamise projekti, üle 50 metsasaadustele lisandväärtuse andmise projekti, ligikaudu 100 kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise projekti. n Ligikaudu 120 põllumajandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringuprojekti. n Toetatud oli 12 uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate alast koostööprojekti. n Enam kui 230 maaparanduse projekti raames ehitatakse, rekonstrueeritakse ja uuendatakse u 35 000 ha maaparanduse reguleerivat võrku ja 37 000 ha maaparandussüsteeme, 632 km juurdepääsuteid, üle 460 keskkonnarajatise. n Põllumajandusliku ühistegevuse edendamiseks oli toetatud 12 tootjarühma loomist ja arendamist.

Keskkond n Säilitatud oli põllumajandusmaa jätkuv kasutus enam kui 350 000 hektaril ebasoodsamas piirkonnas. n Hooldatud oli 22 000 hektarit Natura 2000 põllumajandusmaad. n Keskkonnasõbralikult majandatakse 434 000 hektarit põllumajandusmaad. n Mahepõllumajandusliku tootmisega tegeldakse 100 000 hektaril põllumajandusmaal. n Toetatud oli 2772 ohustatud tõugu looma pidamist.

n Kohaliku rukkisordi ‘Sangaste’ kasvatamisega tegeldakse ligikaudu 630 hektaril. n Hooldatud oli 22 000 ha poollooduslikke kooslusi. n Karjatatakse 102 000 looma. n Taastatud oli umbes 50 kilomeetrit kiviaedu. n Toetatud oli 45 000 ha Natura 2000 erametsamaa säästvat kasutamist.

Maamajanduse mitmekesistamine ja elukvaliteet n Heakskiidu oli saanud enam kui 600 majandustegevuse mitmekesistamise projekti (u pooled turismi valdkonnas), mille abiga plaanitakse maapiirkonda investeerida 115 miljonit eurot. n Üle 1200 külade uuendamise ja arendamise projekti, mille puhul ligikaudu 60% toetusest läheb seltsimajade, kultuurimajade jms avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonete ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks. n Ligikaudu 4200 LEADER-projekti. n Rajatakse ligikaudu 800 km interneti lairibaühendusi.

Põllumajanduse roll on muutunud Sageli arvatakse, et põllumajandusministeerium tegeleb ainult põllumajanduse toetamisega, kuid eeltoodust nähtub suurepäraselt, kui erinevate valdkondade arengusse ministeerium läbi MAK 2007–2013 panustab. Samuti peegeldab kirjeldatu põllumajanduse rolli muutumist ühiskonnas ja põllumajanduspoliitika arengut.

A R E N GU K AVA

MAK 2007–2013 vahendite kasutamine (miljonit eurot)

935

Eelarve

710

Kohustused

520 Väljamaksed

Põllumajandus on traditsiooniliselt olnud üks maapiirkonna arengu olulisi suunajaid, kattes meie toidulaua, olles tööandja, kujundades maastikke jne.

Samas ei ole Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika juba ammu enam üksnes toidutootmispoliitika, vaid peegeldab endas põllumajanduse kasvavat multifunktsionaalsust.

Tänapäevane põllumees ei tooda enam mitte üksnes toitu, vaid selle kõrval ka muid hüvesid, millest igaüks meist otseselt või kaudsemalt osa saab, olgu selleks kliimastabiilsus, bioloogiline mitmekesisus, avatud maastikud jmt.

Maaelu arengu poliitika lisandumisega ühisesse põllumajanduspoliitikasse on senisest fokuseeritumalt hakatud tegelema põllumajanduse konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, avaliku hüve aspektidega.

Vähem tähtsaks ei saa pidada ka seda, et seeläbi on maapiirkonna arengut hakatud käsitlema terviklikumalt. Valdkonnad, millega tegeldakse, ulatuvad ini-

7 CK 2

0

12 00

m

+k eurot

51C DK 5

0 19 50km

eurot

+

4C

DK90

0 29 00 m

+k eurot

Garantii 2 aastat.

TRAKTOR KOJU KÄTTE LISAKULUDETA –

SEE ON KIOTI. Kioti traktorid Maamessil boksis VP-37 Müüja: OÜ Terra Baltica • Turu 47, Tartu tel 5694 9474 • info@terrabaltica.ee • www.terrabaltica.ee

3

meste arendamisest kuni kohaliku elukeskkonna kujundamise ja kogukonna kaasamiseni. Seeläbi on mõistetud, et maapiirkonnas püsimiseks vajab inimene lisaks töökohale ka teenuseid kohapeal, võimalusi oma piirkonna arengu kujundamises kaasa rääkida jne.

Kõike maapiirkonna probleeme ei lahenda MAK 2007–2013 kaudu on palju asju maapiirkonnas ära tehtud.

Samas ei ole maaelu arengu poliitika võtnud endale ambitsiooni lahendada kõik maapiirkonna probleemid.

Kuivõrd maaelu arengu poliitikat rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, siis nagu ka fondi nimetus viitab, tegeldakse selle raames ikkagi põllumajandusega ning sellega seotud maaelu ja maapiirkondade arengu aspektidega.

Kõigi maapiirkondade probleemide lahendamine saab toimuda üksnes eri poliitikate koosmõjus, kus Eesti kui terviku arengut silmas peetakse. Uue programmiperioodi ettevalmistused nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil on käimas. Välja on pakutud mitmeid võimalusi, kuidas poliitikate koosmõju parandada. Oluline on, et see ka ära kasutataks.

MARKO GORBAN põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja

16 R E K L A A M

MESSILEHT 12. aprill 2012

MESSILEHT 12. aprill 2012

R E K L A A M 17

18 P R I A

MESSILEHT 12. aprill 2012

Õppige PRIA e-teenuseid kasutama videojuhendi abil Kohe on käes maikuu ja pindalatoetuste taotlemine. Põldude digitaalne joonistamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA on võimalik juba praegu.

E-PRIA teenus “Minu põllud” avanes möödunud aasta taotlusvooruks. Teenus on avatud aasta ringi ja põlde saab digitaalselt e-PRIAsse joonistada ööpäev läbi. Kui teil on palju põlde, on nende esmakordne sissejoonistamine kindlasti aeganõudev ja seetõttu on arukas sellega varakult alustada.

Kui see suur töö kord tehtud saab, siis tuleval aastal taotlusvooru ajal piisab vaid pisimuudatuste tegemisest – põldude piirid jäävad elektrooniliselt e-PRIAsse alles ja saate neid igal ajal uuesti kasutada.

Soovitame klientidel kindlasti kaaluda e-PRIA kaudu toetuse taotlemise võimalust ning teenuses “Minu põllud” oma põllupiiride märkimisega tegelda juba praegu.

Mullu klientidelt saadud ettepanekute põhjal on teenusesse tehtud uuendusi, mis muuda-

vad põldude elektroonilise sissejoonistamise ja nendega tegutsemise lihtsamaks.

Näiteks on teenusesse lisandunud PRIA kontrollmõõtmiste kihi vaatamise võimalus (kihil on 2011. a kohapealse kontrolli mõõtejooned). Samuti on võimalik anda e-PRIA kaudu põld koos andmetega üle teisele e-PRIA kasutajale.

Töösse on viidud veel hulgaliselt väiksemaid kasutusmugavust parandavaid täiendusi.

Nii e-PRIA kliendiks saamise kui e-PRIA teenuste kohta käivate kasutusjuhenditega saab tutvuda PRIA kodulehel aadressil www.pria.ee/et/ePRIA/Juhendid.

Klientidele e-PRIA teenuse tutvustamiseks ja kasutamise lihtsustamiseks on PRIA alustanud videojuhendite valmistamist. Mainitud aadressilt leiate näiteks videojuhendi, mis õpetab, kuidas e-PRIAsse sisse logida ning samuti on valminud teenuse “Minu põllud” videojuhend.

Taotlusvooru alguseks maikuus valmistatakse videojuhend ka pindalatoetuste taotlusvormi täitmise kohta.

Videojuhendid näitavad lihtsalt ja selgelt ette, kuidas e-PRIA teenus üles leida ja kuidas seda kasutada. Soovitame kindlasti enne esmakordset teenuse ka-

sutamist vaadata ka juhendeid – nii olete e-PRIAsse sisenedes juba teadlik, mida sealt oodata ning väldite asjatut ajakulu.

Põldude joonistamisel ja e-PRIA teenuste kasutamisel saate vajadusel abi ka meie teenindusbüroodest – ootame teid juba praegu. Tulge teenindusbüroosse, kus on olemas kliendiarvutid ning meie teenindaja juhendab ning abistab teid põldude sissejoonistamisel.

Uued e-teenused PRIA arendab Euroopa Liidu tõukefondide toetuse abil jätkuvalt elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenuseid eesmärgiga pakkuda klientidele võimalust suhelda PRIAga paberiteta ja teenindusbüroosse tulemata.

Käesoleva aasta algusest on avanenud kaks uut teenust investeeringutoetuste valdkonnast – LEADERi projektitoetuse ja nõuandetoetuse e-teenused.

Möödunud aasta lõpus avanenud e-PRIA LEADERi projektitoetuste e-teenusega on samuti võimalik tutvuda selle kohta valminud videojuhendi abil, mille leiate PRIA kodulehelt e-PRIA “Juhendite” leheküljelt. LEADERi projektitoetuse e-teenus võimaldab klientidel pärast kohali-

ku tegevusgrupi käest oma taotlusele heakskiidu saamist esitada taotlus PRIA-le elektrooniliselt – ka tegevusgrupi kinnitus jõuab taotlusele e-PRIA vahendusel ja nii hoiate kokku aega.

Alates 1. veebruarist on e-PRIAs kasutatav ka nõuandetoetuse teenus. See on mõeldud kõigile PRIA kaudu nõuandetoetust taotlevatele klientidele. Juhime tähelepanu, et kui soovite, et teie eest täidaks nõuandetoetuse taotluse nõuandeteenust pakkunud konsulent, tuleb talle selleks esmalt e-PRIAs volitused anda. Avaldage konsulendile soovi, et teie taotlus esitataks läbi e-PRIA ning vajadusel saate volituste andmise osas abi küsida ka PRIA maakondlikust teenindusbüroost.

Möödunud aasta sügisest alates on võimalik nii eespool mainitud kui kõigi ülejäänud maaelu arengukava (MAK) ning Euroopa kalandusfondi (EKF) toetuste kohta esitada elektrooniliselt e-PRIA vahendusel ka kuludokumente.

PRIA Maamessil Nagu eelmisel aastal, on PRIA ka tänavusel Maamessil ühiselt koos põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse

PRIA

PRIA-s käidud.

ja Maaelu Edendamise Sihtasutusega.

Meie juures toimuvad mängud ja viktoriinid – võita saab auhindu. Samuti jagame infot toetuste ning kõige e-PRIAga seonduva kohta.

Kohapeal saab registreeruda ka e-PRIA kliendiks ning koos ju-

hendajaga tutvuda e-PRIA teenuste ja võimalustega. Selleks palume teil kindlasti kaasa võtta ID-kaart koos paroolidega või internetipanga paroolid.

Kohtumiseni Maamessil!

ENE TULP PRIA teabeosakonna peaspetsialist

Mepu kuivatid ja viljakäitlusseadMed!

Sike Agri OÜ Suur tn 84 a 48306, Jõgeva www.sikeagri.ee

Tule ja küsi pakkumist! 19.–21. aprillil Tartu Näituste messikeskuse välisväljakul VP-80.

Hea põllumees ootame Sind messil tutvuma meie väljapanekuga.

13 head põhjust miks meid külastada !

EVICONI uudne temperatuuri jälgimise süsteem viljapunkritele MEPU uudne viljapunkrite ventileerimise süsteem

KONGSKILDE uue seeria teraviljakülvikute esmaesitlus WESTERN FABRICATIONS orgaanilise väetise laoturi esmaesitlus WESTERN FABRICATIONS loomaveo haagise esmaesitlus QUIVOGNE väetisekülviku esmaesitlus QUIVOGNE hooldusniiduki esmaesitlus QUIVOGNE sügavkobesti esmaesitlus FO-KA rohumaade uuendamise rulli esmaesitlus STORTH laguunimikseri esmaesitlus LELY kiletaja Attis PT160 esmaesitlus LIPA hooldusniidukite esmaesitlus WELGER pressidel 2-aastane garantii Paljudele masinatele väga head messipakkumised !

LISAINFORMATSIOON:

Mepu toodete ametlik maaletooja Eestis: Sike Agri OÜ Suur 84a, 48306 Jõgeva www.sikeagri.ee

Lisainfo: Tanel Raigla, tel 5332 2064 e-post tanel@sikeagri.ee

Laur Adler tel 5308 6001; laur@sikeagri.ee

Kalvi Krebsbach tel 523 4802; kalvi@sikeagri.ee

R E K L A A M 19

MESSILEHT 12. aprill 2012

Arska

teraviljakuivatid Arska teraviljakuivateid tootev Arskametalli Oy asub Someros, n-ö Vilja-Soomes. Tehas tegutseb juba kolmandat põlve ja on valmistanud aastast 1958 ainult teraviljakuivateid, elevaatoreid, kuivatiahjusid, eelpuhasteid, aastast 1972 ka populaarseid pakettkuivateid.

Kuna ettevõte valmistab ainult vilja kuivatamiseks ja selle säilitamiseks vajaminevaid seadmeid, on kogu meeskond pühendunud just sellesse valdkonda. Nii tagatakse toodete kõrge kvaliteet ja ettevõte püsib järjekindlalt esirinnas kuivatustehnika tootearenduses.

Viljakasvatajad on nõudlikud kliendid Asjatundjatena on nad tunnustanud Arska esmaklassilist kvaliteeti ja suurepärast vastupidavust. Just seepärast on nende kuivatite müük olnud Soomes viimastel aastatel protsentuaalselt suurem kui teistel kuivatimarkidel.

Esmapilgul tunduvad paljud kuivatid sarnastena. Uurides lähemalt aga Arska kuivateid, leidub seal palju häid omadusi.

Vaadeldes selgub, et sellistel lahendustel on omad eelised: efektiivne kuivatusprotsess, ühtlane vilja ringlus, tugev konstruktsioon ja loomulikult konkurentsivõimeline hind. Kaugelearenenud automatiseeritud seadmed kindlustavad kõrge kvaliteediga kuivatamise ja tagavad viljakasvatajale hea ööune.

Kuivatimudelite valik on lai ja sobiva leiab nii väikefarmi pidav majapidamine söödateravilja kuivatamiseks kui ka suurem teraviljakasvataja saagi käitlemiseks.

ArskA – kestAb isAlt pojAle Võtke ühendust meie esindusega, kui olete kuivati projekteerimisega alustanud, või veelgi parem – juba enne seda.

Esindus: Betooni 6, Tallinn tel 5457 9810, 5650 1822 e-post arska@arskametalli.fi

www.arskametalli.fi

20 P Õ L L U M A J A N D U S T E H N I K A

MESSILEHT 12. aprill 2012

E E S T I S R E G I S T R E E R I T U D UU E D T R A K T O R I D

TOO OMA VANAMETALL MEILE JA MUUDAME KOOS MAAILMA ROHELISEMAKS!

Mudel

1998–2012 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kokku

2012 Jaan Veebr Märts 2012

New Holland 10 3 6 14 24 12 20 50 57 68 75 43 48 96 34 560 7 12 15

John Deere 3 1 2 23 31 34 70 64 49 101 135 48 43 106 23 733 7 3 13

Valtra 15 16 18 33 33 103 100 77 84 136 153 47 65 97 21 998 3 5 13

Case 13 4 1 5 1 3 20 42 42 50 49 9 27 15 281 5 5 5 Massey Ferguson 1 2 4 3 10 8 31 50 64 32 27 19 32 6 289 1 1 4

Claas 9 11 8 17 19 10 15 25 6 120 1 3 2

Landini 1 6 28 34 38 20 11 4 9 5 156 3 1 1

Deutz Fahr 1 1 17 23 15 7 3 7 2 2 5 5 5 93 5

Foton 1 2 18 3 24 3

Zetor, ZTS 9 3 1 1 6 15 17 24 11 10 14 2 113 1 1

Fendt 1 1 6 13 16 40 50 21 20 42 2 212 2

MCCormick 5 8 15 12 10 17 4 5 4 1 81 1

Kioti 2 22 20 9 5 6 1 1 66 1

Belarus – MTZ 327 364 162 186 255 249 173 173 118 116 131 18 13 38 1 2324 1

Dong Feng 4 31 22 47 104

Farmtrac 5 7 3 1 4 20

Kubota 2 1 2 2 3 3 1 1 15

BZTDiA 2 2

JCB Fasttrac 1 1

Limb 1 1

Kukje 1 1

VTZ 8 12 18 14 17 17 5 91

Valpadana 2 2

T-40 2 2

T-0,2.03 2 2

T 2 12 4 1 1 4 4 2 2 32

Steyr 1 1

Same 3 5 3 1 12

Pronar-MTZ 3 4 5 2 14 Kuusakoski püsikliendina võid peagi

Pavel Šalek 1 1 olla vägeva Nissan Qashqai omanik!

Omavalmist/muud 1 4 8 1 14 Igale uuele püsikliendile kingituseks

LTZ 18 20 26 15 6 85 Diili SäästuÄssa stardikomplekt ja ALKUPERÄISET NISULA E-SARJAN laadukkaista materiaaleista Helppo ja nopea asentaa Ei lisähydrauliikkaa

Lamborghini Valmistettu 7 6 2 1 1 17 PERÄISET NISULA E-SARJAN Kuusakoski parkimiskell!

Katkaisuterä kiinnitettynä voidaan suorittaa eikä sähköjä Kouran ympäripyörivyys säilyy

Jumz 1 1 pienpuun kaato ja nippujen järjestely maahan tai kaato ja kuormaus suoraan kuormatilaan Püsikliendile maksame

HTZ 2 2 1 5 Katkaisuterä irrotettuna ja kaatosanka mekaanisesti lukittuna kouraa voidaan käyttää ka rohkem raha!

Fiat Agri 2 1 3 normaalin kuormauskouran tavoin energiapuun tai muun puutavaran kuormaamiseen.

Ferrari 2 1 3 Lisainfo:

Feng Shov 254 1 1 WWW.KUUSAKOSKI.EE CNH International 23 21 2 3 1 50 MONIKÄYTTÖKOURA PIENIIN NOSTUREIHIN MONIKÄYTTÖKOURA PERINTEISILLÄ KUORMAUSLEUOILLA Antonio Carraro 1 1

Kokku 393 446 240 319 402 493 463 514 518 688 736 335 288 571 125 6531 37 32 56 Nisula 105E:ssä yhdistyvät yksinkertainen rakenne ja huippulaadukkaat materiaalit.

175E on toteutettu leveillä kuormausleuoilla parantaen näin kuormaus-

ENERGIAKOURAT ERGIAKOURAT

•

•

•

•

•

•

NISULA 105E

NISULA 175E

Sen rakenne on kevyt ja kestävä.

ominaisuuksia. Kärkilapulliset leuat ohjaavat kaikki katkaistavat puut terälle, jolloin puuryhnät ja puskatkin katkeavat siististi. Helpposäätöisen venttiilin avulla kääntötoiminto voidaan asettaa jokaisen nosturin painetasolle sopivaksi.

TEKNISET TIEDOT

SOPIVA PERUSKONE

34 23 21 15 6 6 5 5 3 2 2 1 1 1

125

Allikas: ARK

Paino, kg 52 TEKNISET TIEDOT SOPIVA PERUSKONE Kouran avauma, mm 500 Leveys, mm (auki/kiinni) 640/460 Paino, kg 183 • maataloustraktori Korkeus, mm (auki/kiinni) 690/480 Kouran avauma, mm 765 • kaivinkone, 4-7 t Korkeus kaatoasennossa, mm 270 Leveys, mm (auki/kiinni) 980/680 Valmistettu laadukkaista materiaaleista Helppo ja nopea asentaa lisähydrauliikkaa 1100/760 Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 90-120 Korkeus, mmEi (auki/kiinni) Korkeus kaatoasennossa, mm suorittaa 520 Työpaine, bar 150-210 Kouran ympäripyörivyys säilyy Katkaisuterä kiinnitettynä voidaan eikä sähköjä Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 150-180 Öljyntarve, l/min 8+ pienpuun kaato ja nippujen järjestely maahan tai kaato ja kuormaus suoraan kuormatilaan 175-210 Työpaine, bar Katkaisuterä irrotettuna ja kaatosanka mekaanisesti lukittunaÖljyntarve, kouraal/min voidaan käyttää 25+

• pienellä kuormaimella varustettu traktori • mönkijä tai minikaivuri

•

ARJAN

RAT

• • Uued tooted Maamessil!

•

•

4.268 € ALV 0% 1.837 € ALV 0% •normaalin kuormauskouran tavoin energiapuun tai €, muun puutavaran kuormaamiseen. NISULA võsagiljotiinid (5.250 €, SIS.ALV 23%) (2.260 SIS.ALV 23%)

200E325 NISULA 150E NISULA NISULA 175E NISULA JÄREÄ MONIKÄYTTÖKOURA

KEVYT MONIKÄYTTÖKOURA

TEKEE TRAKTORISTASI MONIKÄYTTÖKOURA PERINTEISILLÄ KUORMAUSLEUOILLA

TUOTTAVAN HARVENNUSKONEEN

200E:llä varustat esimerkiksi ajokoneesi helposti energiapuun korjuuseen ilman isoja Suuren suosion saavuttanut alkuperäinen Nisula-koura on kustannustehokas asennustöitä ja muutoksia, 175E toteutettu leveillä parantaen näin kuormaus-vain vaihto normaalin puutavarakouran tilalle ja kone on valinta energiapuun korjuuseen. Siinä on on yksinkertainen ja luja kuormausleuoilla rakenne. energiapuukohteille.

Kourassa on 2 piikkimallista leukaa, joiden ansiosta Kahden piikkimallisen leuan ansiosta kaikki katkaistavat puut menevät ominaisuuksia.

Kärkilapulliset leuat ohjaavat valmiina kaikki katkaistavat puut terälle, KÄYTTÖKOHTEET TEKNISET TIEDOT kaikki katkaistavat puut menevät varmasti terälle ja katkeavat. Kuormatessa koura varmasti terälle ja katkeavat. Kuormatessa koura painuu erityisen hyvin jolloin puuryhnät ja puskatkin katkeavat siististi.

Helpposäätöisen venttiilin JA OMINAISUUDET painuu erityisen hyvin energiapuukasoihin – suuri puristusvoima takaa isojenkin energiapuukasoihin. Nisula150E onavulla erinomainen myös hakkurin syötössä, kääntötoiminto voidaan asettaa jokaisen nosturin painetasolle sopivaksi. nippujen vaivattoman ja tehokkaan käsittelyn. Leukojen rakenteen ansiosta Paino, kg koska piikkimallisien leukojen ansiosta mukaan ei lähde kiviä tai maata. ei lähde maata ja kiviä, eivätkä risut takerru kouraan.

TEKNISET mukaan TIEDOT SOPIVA PERUSKONE • Harvennuksille energiapuun Kouran avauma, mm TEKNISET TIEDOT SOPIVA PERUSKONE ja ainespuun tekoon Leveys karsinta-asennossa, mm (auki/kiinni) SOPIVA PERUSKONE TEKNISET TIEDOT Paino, kg 183 • maataloustraktori • Loistavat ominaisuudet karsitun Paino, kg 110 • maataloustraktori Korkeus karsinta-asennossa, mm Kouran avauma, mm 765 • Kouran kaivinkone, 4-7 t Paino, kg 295 • ajokone avauma, mm 650 • kaivinkone, 3-5 t energiarangan tekoon, Korkeus kaatoasennossa, mm Leveys, mm (auki/kiinni) 980/680 Kouran • järeä maataloustraktori avauma, mm 860 Leveys, mm (auki/kiinni) 840/600 puun syöttö aina 3 cm asti Korkeus, mm (auki/kiinni) 1100/760 Leveys, mm (auki/kiinni) Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 1120/770 • kaivinkone 6-12t Korkeus, mm (auki/kiinni) 900/580

285 320

950/820 850

A 93 • Hyvä teho-painosuhde. 285 kg, Nisula Nisula 200E Nisula 325 N 163 maksimi150E katkaisuläpimitta 34 cm Nisula 175E • Varustettavissa myös pituusmitalla 3.081 € ALVmittalaitteella 0% 4.268 € ALV 0% 6.496 € ALV 0% hinta alkaen tai kuutioivalla T 213 16.255 € ALV 0% Harjaseadmed, lumesahad, lumepuhurid, kallurhaagised LISÄVARUSTEET (19.994 €, SIS.ALV 23%) S 200E 293 NISULA ADAPTERIT FMG kopphari KH 240 NISULA NISULA JARRURIIPUKKEET Korkeus kaatoasennossa, mm 380 Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 120-150 Työpaine, 175-210bar Öljyntarve, l/min 25+

Korkeus kaatoasennossa, mm Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) Työpaine, bar Öljyntarve, l/min

Valtra S

520 150-180 175-210 25+

(3.790 €, SIS.ALV

Korkeus, mm (auki/kiinni) Korkeus kaatoasennossa, mm Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) Työpaine, bar Öljyntarve, l/min 23%) (5.250

1220/820 bar Työpaine,

500 200+ 180-250 45+ 23%) SIS.ALV

Öljyntarve, l/min

€,

860 340

170-190 80-120

(7.990 €, SIS.ALV 23%)

• Nisula NCU-mittalaite pituusmitalla • Motomit IT -mittalaite kuutioinnilla

JÄREÄ MONIKÄYTTÖKOURA

• Kantokäsittely • Automaattinen ketjunkiristin Jarruriipukkeen avulla työ tehostuu, sekä työnteon tarkkuus ja mukavuus paranevat. Jarruriipuke vähentää kouran heiluntaa huomattavasti.

200E:llä varustat esimerkiksi ajokoneesi helposti energiapuun korjuuseen ilman isoja

KUHN iseliikuv söödamikser KAIKILLE MALLEILLE YHTEISTÄ

• Säilyttää erinomaiset jarruvoimat pitkään • Edulliset käyttökustannukset • Helposti säädettävät jarruvoimat • Valmistettu erikoisteräksestä • Voideltavat pronssiseoslaakerit • Karkaistut tapit

MonikäyttöRotaattori Rotaattorin Adapterisarja Jarruriipuke Konveier-vaaluti Kuhn Mergemaxx asennustöitä ja muutoksia, vain vaihto normaalin puutavarakouran tilalle ja kone on koura akseli Ø valmiina energiapuukohteille.

2 piikkimallista leukaa, joiden ansiosta JRPP7 | JRPP10 | Kourassa JRPP15on 105E FR7 49,5 mm ADFR7 JRPP7 kaikki katkaistavat puut menevät varmasti terälle ja katkeavat.

Kuormatessa koura FR10 59 mm ADFR10 JRPP10 / painuu erityisen hyvin energiapuukasoihin –150E suurijarrulla puristusvoima takaa isojenkin Jarruriipuke-puominpää -paketit kaksisuuntaisella JRPP10HD nippujen vaivattoman ja tehokkaan Leukojen rakenteen ansiosta Finn-Rotorin rotaattoreille.

Hitsataankäsittelyn. vanhan175E puominpään FR10 59 mm ADFR10 JRPP10HD mukaan ei lähde maatalähes ja kiviä, eivätkä risut takerru kouraan. tilalle. Asennettavissa kaikkiin nostureihin.

200E FR15 tai 69 mm ADFR15 JRPP15HD /

7

• Rotaattorin ajokone ylätappi Ø, mm HINTA ALKAEN • Paino, järeä maataloustraktori kg • kaivinkone 6-12t

24 Paino, kg 25

597 € ALV 0%

VARUSTELLAANKO SINUN STI 17 / 2011 325 -hakkuupää E-SARJAN KÄYTTÖTE ula Hitech + Nis TRAKTORISI TALVEKSI ENERGIAKOURAT Valtra N101 a käsi” i” HARVENNUSHAKKUUKONEEKSI? varusteineen in kuskin om täysi kympp ite” ”325 toimii kunyt esillä ä on annettava vä ohjausla

10* 15* TEKNISET TIEDOT

FR7

FR10

FR15

30 avauma, mm 20 Kouran20 20

295

NISULA ADAPTERIT

NISU_E-sarja+_A4_11.indd 3

Tehnika 8, 72213 TÜRI Rotaattori Rotaattorin telMonikäyttö384 6671, faks 384 6670 koura 105E 150E 175E

200E

FR7

FR10 FR10

FR15 tai GR603DB

akseli Ø

49,5 mm 59 mm 59 mm

69 mm

1120/770 1220/820 (129 €, SIS.ALV 23%) (734 €, 500SIS.ALV 23%) 200+ 180-250 (7.990 45+

6.496 €JA ALV280E+ 0% NISULA NISULA 280E €, SIS.ALV 23%)

TEKEE TRAKTORISTASI TUOTTAVAN ENERGIAPUUNKORJUUKONEEN KÄYTTÖKOHTEET 25.1.2012 JA OMINAISUUDET

20.11

VOGEL NOOT ketaskoorel Terra Disc Pro 400 BL 4600

TEKNISET TIEDOT hooldusniiduk

25.1.2012 20.11

280E

280E+

180-240

180-240

80-150

80-150

MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564 energiarangan MÜÜK: Andres Paino kg 290 Kontse, 330515 4355 Tartu mnt 56, ÜLENURME • Karsimattoman MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858 514 3163 Kouran 930 Sarja, 930 tekoon jolla kaato, kasaus nippuihin Adapterisarja Jarruriipuke tel 736 7720, faks 735avauma 2222mmMÜÜK: Urmas VARUOSAD: Vello Ohu, 509 7584 sujuu vaivattomasti.

5233 5170 ja kuormaus Leikkausala Ø mm MÜÜK: Tarmo 280Toover,280 ADFR7

ADFR10 ADFR10

ADFR15 / GR ilman

JRPP7

lle riittä

uu ittäi "Koska hakk sen käyttö er ytkimellä, on rik te op lik he

HINTA ALKAEN 860 ALKAEN HINTA

1050% € ALV 0% 597 € ALV

Leveys, mm (auki/kiinni) * Saatavana myös järeämpi HD-malli raskaaseen käyttöön, Korkeus, mm (auki/kiinni) (734 SIS.ALV 23%) jossa€, puominsuuntaisessa liikkeessä kaksi jarrupalaa.

Korkeus kaatoasennossa, mm Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) Työpaine, bar Öljyntarve, l/min

NISU_E-sarja+_A4_11.indd 2

yydest

ällis kkui VALTRA-pisteissä ”Huolto-ystäv selkeä ja energiapuuha astuttavan selkeäksi” ih on y U ht C te N a on ul ä is maan.jausjärjestelm ”Nkautta lisuuntaisella n oh in kolmella ne a” va n ”Hakkuupää Tervetuloa kaupoille! aa llit ha päätä n jouhea

SOITA, NIIN MIETITÄÄN / GR ilman JRKPP35S PARAS KOKONAISRATKAISU

GR603DB

SOPIVA PERUSKONE Käy rotaattoriin

900

E-SARJAN

• Samalla kouralla energiapuut Kertakatkaisu Ø mm (1 runko) pystystä tienvarteen ENERGIAKOURAT Työpaine bar + -malli on varustettu keräyssangalla, Öljyntarve l/min varusteineen nyt esillä JRPP15HD /jonka avulla saavutetaan isompi VALTRA-pisteissä JRKPP35S keräyskapasiteetti sekä parempi nipun hallinta

JRPP10 / JRPP10HD • JRPP10HD

kautta maan.

180-210

Külasta meie kodulehte www.taure.ee ja www.valtra.ee!

180-240

hinta alkaen

P Õ L L U M A J A N D U S T E H N I K A 21

MESSILEHT 12. aprill 2012

PEETRI TALUTEHNIKA YANMAR traditsioonid Maamessil jätkuvad Jaapani tipptehnoloogia ja kvaliteet

ARHIIV

Müügijuht Indrek Pungar, mida uudset on messikülastajatele vaatamiseks ja avastamiseks pakkuda Peetri Talutehnikal – Eestis põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega pikaaegselt tegutsenud masinamüügifirmal?

“Endiselt oleme Maamessil väljas oma peamiste lipulaevadega: Zetori ja Dong Fengi traktoritega, samuti Farma metsatehnikaga.

Zetori traktorite hulgas teeme sel aastal Eesti esmaesitluse uuenenud Forterral. Uus Forterra HSX on Euroopa ökonoomsustesti võitja, millele on lisandunud mitmed innovaatilised tehnilised uuendused.

Eestis ostetuimale väiketraktorile Dong Feng on pakkuda uudset kaasaegset mugavustega kabiini, täienenud on ka haakeriistade valik.

Dong Fengi traktorid on ennast Eesti oludes väga võimsalt tõestanud. Oma universaalsuse ja töökindluse poolest on Dong Fengid leidnud rakendust väga erinevates töövaldkondades – väikepõllumajanduses, aianduses, munitsipaalhoolduses, metsanduses.

Peetri Talutehnika Maaritsas, Zetor traktorid.

Farma metsamasinatest näitame ja pakume uudistootena lihtsat, metsakraana palgihaaratsi asemele paigaldatavat võsalõikehaaratsit Farma BC 18, mis lõikab probleemideta ka 18sentimeetrise läbimõõduga võsa.

Täiesti uudsena esitleme uusi Jaapani tippkvaliteediga minitraktoreid Yanmar. Yanmari valikust pakume traktoreid jõuklassis 16–35 hj.

Peetri Talutehnika messiplatsilt leiab sel aastal ka ainulaadsed Eestisse tarnitud ratastraktoritele paigaldatavad Hollandi firma Zuidberg Tracks toodetud roomiklindid, mis on paigaldatud JD-traktori rataste asemele. Roomikud on mõeldud märgadel aladel töötamiseks, vähendades traktori punktkoormust maapinnale kuni 75%, mille tulemusena ei kahjustata pinnase struktuu-

ri ning on võimalik juurdepääs märjematele ja raskesti ligipääsetavatele aladele.

Pakume endiselt usaldusväärset teenust masinate ja seadmete soetamiseks.

Täname kõiki kliente senise koostöö eest ning ootame teid lahkesti nii Maamessile kui ka Peetri Talutehnika uuenenud müügiesindusse Maaritsasse.”

www.talutehnika.ee maskin grupp oü maaritsa, Valgjärve vald põlvamaa urmas pungar, tel 526 6103 indrek pungar, tel 504 1986 info@talutehnika.ee

ML

TERAVILJAKUIVATID

22 R E K L A A M

MESSILEHT 12. aprill 2012

Rojek TKA on uue põlv­ konna puidugraanuli­ ja halupuukatel. Tuntud Tšehhi tootja katlad on väga heade omaduste­ ga ja võimelised põle­ tama eri materjalidest valmistatud puidugraa­ nulit ilma põletit eemal­ damata. Samas on katel võimeline põletama ka halupuud.

Tänu oma tehnilisele lahendusele katel soojussalvestuspaaki otseselt ei vaja, kui just ei soovita enamiku ajast kütta halu­ puudega. Alt põlemine tagab igasuguse puidugraanuli hea põlemise ega ole tundlik suure saepurusisalduse suhtes.

Puidugraanuli põlemine ja etteanne toimub katlas auto­ maatselt. Katel on varustatud tagasipõlemiskaitsmega ehk kui tuli jõuab mööda puidugraanulitigu punkrini, toimub selle automaatne kustutamine veega, mis asub punkri küljes olevas nõus.

Katlal on elektrooniline juhtimine ja tõmberegulaator, mis juhib suitsu õhku.

Küttemaailm on võtnud suunaks tarnida kohalikel kütte­ materjalidel töötavaid katlad. Soovime väga, et kodumaise kütusetootja materjalid leiaksid kogu oma loetletud kasutus­ võimalused.

Katla TKA kasuteguriks annab tootjatehas puidugraanuliga 88–92%, halupuudega 82–88%.

Põletipea ümbervahetamisel on võimalik kütta ka väiksema tükilise kivi ja pruunsütega ning purustatud puiduga. Omalt poolt usub Küttemaailm, et nendel kateldel on Eestis suur tulevik ja võimalus turg vallutada, sest nad ei tee kliendist puidugraanuli pärisorja, vaid annavad valikuvõimaluse.

Puugaasikatel Attack on välja töötatud halupuu põletami­ seks väga suure kasuteguri juures, et väljastada puidust kogu võimalik energia, samal ajal keskkonda saastamata.

Kuna Eestis on paljudel maja­ pidamistel oma mets, on puu­ gaasikatel ikkagi kõige oda­ vama tooraine põletamiseks mõeldud, väga kõrge kasu­ teguriga ja mõistlikem katla­ lahendus, mis praegu Eesti turul pakkuda. Katla kasu­ teguriks annab tootjatehas korralikule kuivale puidule (selle all mõeldakse kaks aastat seisnud puud) 90–94%.

Puugaasikatel töötab oma olemuselt samamoodi kui eelmise sa­ jandi alguses väljatöötatud puugeneraator, ainult selle vahega, et energiat juhitakse vee soojendamiseks ja sellega kütmiseks.

Kõigega saab lähemalt tutvuda Maamessil boksis VP-97.

Kohapeal pakume asjalikku infot, leiame parima lahenduse ja kindlasti ka hea hinna.

M A A M E S S I L 23

MESSILEHT 12. aprill 2012

EPKK –

ARHIIV

kodumaise eest väljas!

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda (EPKK) tutvustab sel aastal Maamessil toidukvaliteedimärke Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud Maitse.

EPKK stend on kujundatud piimabaariks, kus saab maitsta kvaliteedimärke kandvatest piimatoodetest valmistatud piimakokteile.

Ootame kõiki maitsma kvaliteetseid piimatooteid ja tutvuma EPKK pakutavate teenustega!

Põllumajandus-Kaubanduskoda ühendab põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate ja põllumajandussektorile teenuseid osutavate ettevõtete ühendusi ning ettevõtteid.

EPKK tegevuse eesmärk on põllumajandustootmise, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja maaelule teenuseid osutava sektori tasakaa-

lustatud areng. Selleks toetatakse kodumaiste tootjate ja töötlejate koostööd, põllumajandussaadustega kauplemist nii sise- kui välisturul, esindatakse oma liikmeskonda nii kodu- kui välismaal.

EPKK korraldab toiduainete kvaliteedi hindamist ning annab välja Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedimärki (pääsukesemärki) ning Tunnustatud Maitse kvaliteedimärki (ristikumärki).

Pääsukesemärki võivad taotleda tootjad, kes kasutavad oma toodetes eestimaist põhitoorainet. Ristikumärki võivad taotleda kõik Eestis asuvad Euroopa Liidu ettevõtjad.

EPKK pakub abi äripartnerite otsingul, vahendab turuja hinnainformatsiooni, korraldab erialaseid foorumeid, infopäevi ja koolitusi, organiseerib ettevõtete osalemist nii välis- kui siseriiklikel messidel.

MALLE LIND

Ka mullusel Maamessil pidas EPKK piimabaari ja see osutus ülimenukaks. Kohtume taas!

NII VÄHE VAEVA KATUSEGA

EPKK avalike suhete juht

Maaelu edendajad Maamessil Maamessi 20. sünnipäeval on põhjust olla uhke, sest eestlastele südamelähedast valdkonda, põllumajandust ja maaelu propageeriv suurüritus toimub taas ning pole sealjuures kaotanud oma suurust.

Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) on au olla sel aasta tähtsündmusel kohal ja pakkuda messikülastajatele mõndagi põnevat.

Maaelu on võimalik edendada mitmeti. MES aitab maaettevõtjaid tihti kõige põletavamas küsimuses: raha. Maamessil saab küsida MESi antavate tagatiste ja laenude kohta projektijuhtidelt isiklikult.

Samuti vastavad küsimustele MESi tegevusi aastaid juhtinud Raul Rosenberg ja Thea Kaurla.

MESi teine missioon on aidata kaasa maaelu maine kujundamisele. Seetõttu on sihtasutus võtnud ülesande – olla edukate maamajanduslike erialade õpilaste ja õpetajate ning ka karjakasvatajate tunnustaja.

Soovitame ennast kurssi viia teadmistega MESi kohta, sest Maamessil korraldame viktoriini, kus õigesti vastajad võidavad toredaid auhindu.

Põllumajandusministeeriumi, PRIA, Maamajanduse infokeskuse ja MESi ühisboksis toimub veel vahva Rooside sõja stiilis mäng ning lastele on avatud joonistusnurk.

MESi koordineeritav Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus on Maamessil samuti suure infopagasiga kohal. Nimelt on iga päev kõigile küsimustele vastuseid andmas taime- ja loomakasvatuse ning maaettevõtluse-finantsmajanduse konsulendid.

Teavet jagatakse ka Läänemere riikide ühisprojekti Balti Deal kohta.

Toimub ka tore ennustamise mäng. Nimelt aitame teada saada, mida teie võiksite sel köögiviljahooajal kasvatada. Lastele kingime vanemate kannatliku ootamise eest õhupalle.

Kohtume Maamessil hallis C!

EVE MASPANOV MESi arendusprojektide koordinaator

Uus ruukkikatus.ee teeb sinu katusevaliku veelgi lihtsamaks. Kasuta disainimise tööriista ja vaata, kuidas uued katuseprofiilid sobivad sinu majale.

Külasta www.ruukkikatus.ee • •

uued profiilid Adamante, Classic C/D ja Classic Economy uus atraktiivne disainimise tööriist

24 K A R T U L

MESSILEHT 12. aprill 2012

Tarbijasõbraliku

KARTULI kasvatamine Mulluses Messilehes ilmunud artikkel kartuli eelidandamisest tekitas lugeja­tes suurt huvi ja innustas paljusid seda võtet kasutama. Nüüd käsitleme kartuli kasvatamise agrotehnilisi võtteid, et tagada kvaliteetne ja tarbijasõbralik mugulasaak.

Hariliku kärna kahjustus mugulatel.

Rikutud kvaliteediga mugulad ei jõua tarbijani.

Tarbijasõbralik kartul on selline, mida saab turule viia ja mida võivad perenaised rõõmuga potti panna. Või on tarbijasõbralikul kartulil head tehnoloogilised omadused ning ta on sobiv tärklise tootmiseks.

Või veelgi enam, on hoopiski kvaliteetseks toormeks eeltöödeldavatele toodetele (minimaalne tumenemine türosiini oksüdatsioonil, minimaalne keetmisjärgne tumenemine klorogeenhappe ja rauasisalduse tõttu ning pH tase 6,0–6,5).

Taimekasvatuslikus tootmises on mõnevõrra vähenenud kasvatatavate kultuuride arv ning paljud kartulikasvatajad on spetsialiseerunud ainult kartulile ja rapsile. Tekkinud olukorras jääb viljavaheldus lühikeseks ning mullad võivad saastuda

haigusetekitajatega. Kuna kartuli haigusetekitajad on enamjaolt mullaasukad, siis on mulla fütosanitaarne olukord küllaltki tähtis.

Seega on kasvuaegsete haiguste vähendamiseks ja mugulasaagi kvaliteedi tagamiseks väga tähtis arvestada kasvukoha mulla fütosanitaarset seisundit ja ka mulla toitelahuse reaktsiooni.

Siiani oleme harjunud arvestama, et kartuli kasvatamiseks on sobivamad viljakamad ja ühtlasema niiskusrežiimiga mullad. Tänapäevases konkurentsis püsimiseks on vaja kasvatada terveid kartuleid ehk teisisõnu – mugulasaak peab olema haigusvaba.

Kartuli eelviljad mõjutavad mulla fütosanitaarset seisun-

Kartuli eelviljade katsepõld.

dit tunduvalt. Kahjuks on meie mullad juba varasemast ajast haigusetekitajatega küllaltki saastatud.

Kartuli-mustkärn ja harilik kärn Vaadates ajas pisut tagasi, selgub, et 1987. aasta sügisel analüüsitud mugulaproovidest oli 74,5% kartuli-mustkärna (Rhizoctonia solani) nakkusega, kusjuures kartuli-mustkärna nakkusega mugulaid oli proovis 1–17%.

1988. aasta kevadisel määramisel oli seemnekartulis 14,3– 80,9% mugulatest nakatu-

Müüakse sertifitseeritud seemnekartulit.

Kontakt: tel 5309 0277

www.talukartul.ee

Flavia A Secura A Princess A Campina A Granola A Romera A Toscana A Satina A

SORDID

OÜ Osa ja Tervik võtab vastu tellimusi sertifitseeritud eliit- ja A-klassi seemnekartulile:

LEYLA, GUNDA, LAURA, JELLY, ANUSCHKA, MARABEL, QUARTA, SOLARA, MILVA, AGRIA Lisaks sordid Europlant Pflanzenzucht GmbH kodulehelt www.europlant.biz.

Tellimuste vastuvõtt ja lisainfo kartulisortide kohta telefonil 509 8691 või e-postil margo@heakartul.ee.

Vaata ka meie kodulehte

www.heakartul.ee

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

müüb maamessi välipinnal SeemnekartulIt: maret, Gala, ants, anti, ando, Varajane kollane Sordikirjeldused saadaval meie kodulehel www.SordiaretuS.ee.

Kartulikatse eelviljade järel.

nud kartuli-mustkärna. Kartuli-mustkärna kahjustuste tõttu on mugulasaagis palju ebaühtlase kujuga ja moondunud mugulaid, mis vähendab kaubakartuli fraktsioonilisust. Halveneb seemnekartuli kvaliteet ning tekib vajadus seemnekartuli uuendamiseks. Seemnekartuli puhtimine on hea agrotehniline võte kartuli-mustkärna kahjustuste vähendamiseks.

Harilik kärn kartulil (Streptomyces scabies) esineb kõigis muldades, kus kartulit kasvatatakse. Kahjuks levib haigus ka seemnekartuliga ning lühikese viljavahelduse korral suureneb mullas nakkusfoon.

Kui haigusetekitajaid on mullas vähe, ei toimu haiguse progresseerumist. Seega on vajalik pikem viljelusvahe, mis on seemnekartuli kasvatamisel kuus ja toidukartuli kasvatamisel neli aastat.

Nakatumine toimub mugulaalgete tekkimise ajal, kui sademeid on vähe ja muld kuiv. Seega tuleb mugulaalgete tekkimise ajal hoida muld niiske (kuni 70% maksimaalsest välivee mahutavusest), siis ei tule haigusetekitajad mugulaalgetest niiskust otsima ega nakata moodustunud mugulaalgeid.

Alternatiivsetest võtetest on Eesti oludes andnud häid tule-

Täisautomaatsed Agrimeci haagis-kiirkuivatid 12–75 m3 nii soojusvahetiga kui ka ilma

McHale:

• presskiletajad • ruloonpressid • kiletajad

Ovlac:

• kerg-pöördadrad 6–10 hõlma • randaalid • pöördadrad

Saadaval ka niidukid,vaalutid, kaarutajad, virtsatsisternid, sõnnikulaoturid, rullipurustajad jne

Erineva suuruse ja laotusseadmega lägatsisternid PICHON.

Saare Talutehnika ...NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Laukna, Rapla mk. Tel 505 7936. info@stt.ee, www.stt.ee

R E K L A A M 25

MESSILEHT 12. aprill 2012

ARHIIV

Euroopa silokindlustuslisand nr. 1

Rohkem valku peensooles

PROTECT

Uued analüüsid ja katsete tulemused kinnitavad: BONSILAGE parandab rohusilode proteiini kvaliteeti. Rohkem mööduvat proteiini peensooles toetab tervist, toodangut ja ökonoomsust. BONSILAGE tasub ennast ära!

musi mulla toitelahuse reaktsiooni lühiajaline happelisemaks muutmine, kasutades selleks kas füsioloogiliselt happelisi väetisi või väävlipreparaate.

Õlirõigas on kartulile hea eelvili Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) katseandmetest selgus, et õlirõigas oli eelviljadest hea mulla fütosanitaarse seisundi parandaja. Õlirõigas kartuli eelviljana osutus oluliseks hallitusseente arvukuse vähendajaks mullas 2008. ja 2009. aastal.

Brassica sugukonna taimena sisaldab ta isotiotsünaate, mistõttu õlirõigas võib osutuda suurepäraseks biofungitsiidiks. Õlirõigast kasvatatakse vahekultuurina palju Hollandis, Saksamaal, Lätis jt riikides.

Kuna ta on väga kiirekasvuline taim, siis on teda võimalik kasvatada kas vahekultuurina või järelkultuurina pärast varajase või keskvalmiva kartuli koristamist.

Põldkatsetes kasvatati kõrgekasvulist sorti ‘Adios’, mille sobivaimaks külviajaks osutus augusti algus. Varasemal külviajal moodustus liiga suur haljasmass, mida oli raske sisse künda.

Kasvatamiseks on sobivamad keskmise kasvukõrgusega sordid ja neid sorte on palju. Õlirõigas on kartulile sobiv järelkultuur ka väikeaedades, kus kasvatatakse enamasti varajast kartulit igal aastal samas kasvukohas.

Tootjad, kes on spetsialiseerunud ainult kartuli kasvatamisele, võiksid kasvatada vahekultuurina õlirõigast või valget sinepit, see võimaldab vähendada haigusetekitajate arvukust mullas ja vajadust rendimaade järele.

Hallitusseente arvukuse vähendamiseks mullas on väga tähtis teraviljade õigeaegne koristamine.

Sobiv väetis ja stabiilne mullaniiskus Kartuli väetamine oleneb omastatavate toitainete sisaldusest mullas ja saagiga nende äraviimisest. Firmade pakutavaid väetisi on palju ja olenevalt situatsioonist on kasvatajal lai valikuvõimalus.

Kartuli kompleksväetistes on toitelementide suhted üldiselt antud sobivas vahekorras. Kui ka tänavusel kevadel on kartulikasvatajail raha vähevõitu, siis väetisi tuleks ikkagi osta. Paljudes kartuli kompleksväetistes on lisaks lämmastikule, fosforile ja kaaliumile lisatud ka vajalikud mikroelemendid. Kahjuks ei sobi kartulile teraviljaväetised.

Piiratud ostuvõimaluste korral on mõttekas arvestada sellega, milline on väetise kaaliumisisaldus. Mõjutab ju kaalium vahetult mugulasaagi kvaliteeti, ja arvestada tuleks seda, et saagiga viiakse ära ühe tonni mugulate kohta 4–5 kg kaaliumi, seega 40tonnine kartulisaak viib põllult ära kuni 200 kg kaaliumi.

Väga suur roll on kasvatamisel mullaniiskusel. Suure pealsete massi ja mugulasaagi kasvatamiseks vajab kartul pidevalt toitaineid ja seda just lahustunud s.o kättesaadaval kujul. Põhilised toitained omastab kartul lahustunud kujul.

Niiskust jääb tavaliselt väheseks just kergema lõimisega muldadel. Need on küll õhurikkamad ja soojenevad kiiremini, kuid paremad saagitulemused ja kõrgem kvaliteet saavutatakse nende muldade täiendaval niisutamisel.

Seega on kartuli kasvatamiseks sobivamad mullad saviliiv-

või kerged liivsavimullad, mille niiskusesisaldus on stabiilsem.

Kartulile on ideaalne muld, mille pH on 5,8, siis omastatakse enam-vähem võrdselt hästi nii mikro- kui makroelemente. Meie tootmiskatsetes Inglistes selgus, et mulla toitelahuse reaktsioonil pH 6,7–7,3 suurenes mugulate nakatumine harilikku kärna. Mulla pH on tavaliselt kõrgem väiketootjail ja ka Põhja-Eesti aladel. Seega on kasulik mulla pH taset kontrollida.

Neutraalsed või leeliselised mullad soodustavad mugulasaagi nakatumist harilikku kärna.

Varajane kartul on eriti vitamiinirikas Kui kasvatamisel arvestatakse kartuli kasvunõudeid, saadakse ka tarbijasõbralik kartulisaak, milles on vajalikul määral vitamiine ja mineraalaineid.

Kartulis on kokku 20 aminohapet, millest 10 on asendamatud aminohapped. Mineraalainetest on kartul rikas kaaliumi poolest, mida on kuivaines 1,5–2,5% ja enamgi.

Kuna inimene vajab päevas 1 kg kehakaalu kohta 1 mg Cvitamiini, siis varajane kartul ja säilituskartul (kuni veebruarikuuni) katavad selle, kuid kevadeks väheneb C-vitamiini sisaldus tunduvalt.

Arvestades kartuli häid omadusi, on ta meie oludes vajalik toidutaim, mida tuleb aga õigesti kasvatada.

Kartulisortide valik on üllatavalt suur ja reklaam võib põhjustada isegi mõningast segadust. Sageli pärineb müügil olev varajane või ka säilituskartul eelmise aasta saagist. Kahtlemata on need kartulid madalama kvaliteediga ja põhjustavad ostjate seas nurinat.

LUULE TARTLAN Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur

U US

End õigustanud baastoode

Parem stabiilsus keskmise kuivainega silodel

Pluss stabiilsusele ja energiale

Rohkem energiat ja parem aeroobne stabiilsus

Spetsiaalselt niiskema rohumassi sileerimiseks Informatsioon ja müük: TEKNEST OÜ Tel. 6 046 224, 50 61 500, 52 62 500 www.bonsilage.de

AZ_BON_GRAS_EE_182x143_110513.indd 1

13.05.2011 10:45:59

HIMEL – söödavalmistusseadmete spetsialist HIMELI TOOTEVALIK: • veskid ja söödasegajad tootlikkusega 300–3000 kg/h • kaaluandurite pakett söödasegistile, täisautomaatse söödatsehhi juhtarvuti • muljurveskid tootlikkusega 450–3500 kg/h • tigutransportöörid, koppelevaatorid, kett-transportöörid • teravilja- ja söödapunkrid (sise- ning välitingimustesse) • teravilja puhastusseadmed, ventilaatorid • pneumolaadurid, torusüsteemid • põhupurustid • vertikaal-, horisontaal- ja iseliikuvad söödamikserid

LAI VALIK KAALE igapäevaseks kasutamiseks põllumajanduses, tööstuses ja transpordis • loomakaalud: sigadele, veistele ja lammastele • konkskaalud: viljakottide, silorullide jms kaalumiseks • laborikaalud: külvisenormi kontrollimiseks täpsusega 0,01 või 0,1 grammi • platvormkaalud: erinevad platvormi suurused, kaalumisvahemik 1–2000 kg • kaaluandurite pakett: söödasegajale või söödapunkrile

• tehnoloogilised lahendused sigalatele ja veisefarmidele • vedelsõnnikupumbad, -segistid, -skreeperid jne • sigalaseadmed

• söödalisandid veistele, sigadele ja lammastele • Bonsilage silokindlustuslisandid • söödahapped ja teraviljasäilitusained • söödaratsioonide koostamine, nõustamine

Informatsioon ja müük: TeknEst OÜ, Luige keskus, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa. Tel 604 6224, 506 1500, faks 604 6284, teknest@teknest.ee, www.teknest.ee

26 M A A M E S S I L

MESSILEHT 12. aprill 2012

Eesti Maaülikool Maamessil – kõik mida eluks vaja Eesti Maaülikooli boksi Maamessil on põhjust külastada nii looma-, taimekasvatusekui energiahuvilistel.

Aga oodatud on ka need, kes tahavad maitsta vadakuõlut ja näha töötavat päikesepaneeli.

Loomaarstid annavad tasuta nõu Eesti Maaülikooli väike- ja suurloomakliinikust saab loomatervise alast nõu nii lemmikloomaomanik kui karjapidaja. Siin võib käia kõikvõimalikel protseduuridel, samuti tehakse loomakliinikus operatsioone. Kliiniku juures töötab apteek.

Kuidas toota kvaliteetset piima ja mismoodi tagada lauda efektiivsus? Eesti Maaülikoolist saab nõu küsida ka söötmise, aretuse, kalakasvatuse, kasvatustehnoloogia ja laudatehnika alal.

Eesti Maaülikooli loomakliiniku suur- ja väikeloomaarstid

pakuvad Maamessil huvilistele tasuta konsultatsiooni neljapäeval kella 15–17, reedel kella 14– 18 ja laupäeval kella 11–13.

Hea kasvataja on sortide erinevustest teadlik Eesti Maaülikooli suured uuringukeskused on Maamessil kohal ning valmis abistama nõu ja jõuga. Polli Aiandusuuringute Keskus on aretanud 93 sorti, millest neljandiku moodustavad õunasordid, sealhulgas kuulus ‘Talvenauding’.

Rõhu Katsejaam on suundunud tootearenduselt katsetele – siin tehakse tööd ka näiteks Eesti viinamarjakasvatusega. Eestis toodetud veini eeliste kohta lõunamaa veinide ees võib Maamessil küsida Rõhu Katsejaama esindajatelt.

Maamessile tuleb rääkima ka dotsent Taimi Paal, kes jagab mustikakasvatuse alaseid teadmisi neljapäeval kella 10–14, ning köögiviljanduse lektor Priit Põldma, kes tutvustab laupäeval küüslaugusorte ja -kasvatust.

Toiduainete tootmine nõuab täppistehnoloogiat Kuidas mõjutavad eri tehnoloogiad toidutoodangut? See ja teised tootmisalased küsimused saavad vastuse Eesti Maaülikooli mikromeiereilt, mis pakub peale hea nõu ka tootearenduse ja -analüüsi võimalusi. Mikromeierei on Maamessil kohal reedel kella 9–11, mil saab maitsta omatoodetud vadakuõlut.

Vadakuõlu on üks viis optimeerida tootmisprotsesse, sest selles kasutatakse ära vadak, mis on praegu juustutööstuse jääkprodukt. Mikromeierei näitab kohapeal, kuidas toodetakse võid ning pakub seda maheleivaga ka huvilistele maitsmiseks.

Eesti Maaülikooli loomakliinikust saavad head nõu nii väike- kui suurloomaomanikud.

Elektrienergiat saab nii õhust kui maapinnast Energiakasutus ning sellealane teave on igale suuremale ja väiksemale tootjale tähtis teema. Üldisematele energiaalastele küsimustele vastavad kohapeal professionaalid – Eesti Maaüli-

Veebikaubamaja Maamessil SE Tehnikakeskus OÜ on põllumehi teenindanud juba poolteist aastat, pakkudes veebikaubamajas www.pmkaubamaja.ee põllumajandustehnika varuosi ja tarvikuid.

Alates sellest aastast on firma tegev Põllumehe kaubamaja kaubamärgi all. Möödunud aasta lõpus alustati aktiivset laienemist Soome turule, kus kasutatakse kaubamärki Maan­vijelejän Tavaratalo.

EESTIKEELNE ELEKTRIKARJUSE TARA KONSTRUKTOR ene Esim tis! s e E

Maamessi ajal, 19.–21. aprillil ostetud kaubad tasuta koju kätte.

tel 447 3792, 447 3799 Pae 1, Pärnu

Firma juht Ove Pärtelson, kas põllumees usaldab tehnikat osta veebikaubamajast?

Ajapikku on usaldus kasvanud ja seetõttu oleme laienenud ka valdkonniti.

Viimase poole aasta jooksul oleme kolmekordistanud oma tootevalikut. Nüüdseks on meie kaudu võimalik osta nii traktorite kui ka teiste põllumajandusmasinate varuosi, tööriistu, remondimaterjale ning loomakasvatuses vajalikke tarvikuid. Ühtekokku sisaldavad meie kataloogid Euroopas pakutava põllumajandustehnika varuosi ja tarvikuid koguhulgas ca 300 000 toodet.

Milliste firmade kaupa pakute?

Meie koostööpartneriteks on Euroopas tuntud põllumajandustehnika varuosade müüjad

Eesti Maaülikool

GRENE A/S, KRAMP GmbH ja Wilhelm Fricke GmbH. Selle hooaja uudistooted meie kaubamajas on kaubamärgi Saphir all pakutavad põllumajandusmasinad, hüdraulika ja aiakaupade tootegrupp. Väga suurt tähelepanu pöörame loomakasvatuse valdkonna teenindamisele.

kooli energiateadused tegelevad peale taastuvenergia tootmise ka üldise energiakasutuse ja maaelektrivõrkude optimeerimisega ning energiaseadmete kasutamise alaste uuringutega.

Professionaalid räägivad Maamessil päikeseenergiast nelja-

päeval kella 12–15 ja reedel kella 11–14.

Energiaallikana tõuseb aina enam päevakorrale biomass.

Sellele pöörab Eesti Maaülikool Maamessil olulist tähelepanu – reedel kell 12 algab energiakultuuride teemaline seminar, selle

Alati abivalmis!

ENTRA GRUPP TEHNIKA, MÜÜK, RENT, HOOLDUS, LISAVARUSTUS

järel on kella 15–17 avatud messikeskuse kõrval paikneva Eesti Maaülikooli biomassi, -gaasi ja -etanooli laborid.

MARI AIGRO Eesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist

Magasini 31 10138 Tallinn tel 644 3345 faks 645 0090 entra@entra.ee

www.entra.ee

Kuhu suunas liigute?

Lähiajal on meie tootevalikusse lisandumas farmikeemia ja täies mahus loomakasvatushoonete sisustus.

Kumb turg aktiivsem on: kas kodumaine või Soome?

Meie koduturuks on ja jääb Eesti, siinsetele klientidele pühendame oma põhitähelepanu. Arvestades meie lühikest tegevusaega Soome turul, loodame, et peagi kasvab ka seal müüdavate toodete maht suuremaks. Planeerime laienemist Venemaa suunal, kus esimesed sammud juba tehtud.

Mida uut võib Maamessil teie väljapanekus näha?

Kindlasti tutvustame uusi tooteid loomakasvatuse valdkonnast, hüdraulikast. Messiplatsile kaasa võetud toodete hulgas on ka suur valik põllumajandusteemalisi mänguasju.

Lisaks sellele pakume messi ajal, 19.–21.aprillini tellitud toodetele tasuta kohaletoimetamist Eesti piires.

ML

AGT väiketraktorid INTERPART varuosad JCB tehnikale Laadur-ekskavaatorid SANKO-MST

L O O M A K A S V A T U S 27

MESSILEHT 12. aprill 2012

Veisekasvatus – põllumajandussektori kõige tähtsam tootmisharu Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) on Eesti piima- ja lihaveisekasvatajaid teenindav aretusorganisatsioon.

Järgmisel aastal täitub ühistul kahekümnes tegutsemisaasta.

Tõuaretustöö on Eestis kõikide loomaliikide lõikes korraldatud ühistulise omandivormiga. ETKÜ liikmeteks on valdav osa Eesti veisekasvatajaid, kes kasutavad aretusalaseid teenuseid.

Kokku on ühistul üle 1100 aktiivse liikme koos Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi liikmeskonnaga. Lihaveisekasvatajad kuuluvad ühistu liikmeskonda kollektiivliikmena.

Tegevusvaldkonnad on aja jooksul muutunud, kohandudes vastavalt veisekasvatajate soovidele. Ühistu peamine tootmissuund on kvaliteetse aretusmaterjali tootmine. Selleks on ühistul üle 200 kõrge geneetilise väärtusega sugupulli.

Lisaks Eesti päritolu sugupullidele on esindatud Kanadas, USAs, Saksamaal, Hollandis, Taanis, Rootsis, Prantsusmaal jt arenenud karjakasvatusriikides aretatud veiseid.

Aastas toodetakse üle poole miljoni doosi sügavkülmutatud spermat. Tipp-pullide pidamistingimuste parandamiseks valmis eelmise aasta lõpul Baltimaades esimene vabapidamisega tõupullifarm.

Piimatoodangult Euroopas esikümnes Eesti piimakarja toodangutaseme tõus on muljetavaldav kogu Euroopas. Jõudluskontrollialuste lehmade piimatoodang viimase kümne aasta jooksul on suurenenud rohkem kui kaks tonni lehmalt, saavutades 2011. aasta näitajaks 7756 kg.

Jõudluskontrollis osales 89 348 lehma, mis on 93% kogu Eesti piimalehmadest.

Sealjuures produktiivseimal holsteini tõul jäi mullu mõnikümmend kilo puudu 8000 kg künnise ületamisest.

Parimad karjad toodavad aastas üle 11 tonni piima lehma kohta. Statistilise keskmise piimatoodangu kogusega lehma kohta oleme jõudnud Euroopas kümne parima hulka.

ETKÜ

Aretustöö traditsioonid ulatuvad Eestis kaugele. Esimene veiste tõuraamat siinmail asutati 1885. aastal. Sellest ajast on alguse saanud järjekindel veiste põlvnemisandmete kogumine ja dokumenteerimine.

Tõuraamatute pidamise eelis on võimalus teha karjasisest valikut ning suunata tähelepanu ka tõuveiste müügile.

Tõuraamatute pidamist toetab ka Eesti riik, makstes põllumajandusloomade aretustoetust.

Tõuveiste eksport endiselt aktiivne Tõuveiste müük Eestist on olnud aktiivne aastakümneid. Pärast taasiseseisvumist elusveiste eksport kahanes.

Aktiivsemak s muutus huvi Eesti tõukarja vastu taas 2000ndate algul. Euroopat tabanud loomataudid sulgesid mitme suure ekspordipotentsiaaliga riigi võimalused loomade müügiks.

Alates taasiseseisvumisest on Eestist tõuveiseid müüdud Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse, Leetu, Lätti, Moldovasse, Usbekistani, Poola, Rumeeniasse, Hispaaniasse, Maltale, Hollandisse ja Türki.

Igal aastal lisandub ka uusi riike, kes meie karjast huvitatud on.

Eesti veisekasvatajatele on tõuveiste eksportimise võimalus hea väljund lisaks põhitoodangu (piim ja liha) müügile saada lisatulu.

Paljud välisfarmid, kel kogemus Eestist pärit tõukarjaga, on rahul meie loomade kvaliteedi ning kohanemisvõimega.

Samuti on korduvalt samadele ostjatele loomi müüdud, mis näitab ostjate rahulolu.

Eestist pärit tõuveiste hinnadki on tänu suurele nõudmisele kõrgemad kui mujal Euroopas. Eelistades Eestist pärit veiseid, tunnustavad ostjad karja head geneetilist taset, kõrget jõudluskontrolli osatähtsust, farmide struktuuri ning nakkushaigustest puutumatust.

Tõuveiste eksport motiveerib Eesti farmereid investeerima ka tipp-aretusmaterjali.

Kasutatakse ka suguselekteeritud spermat, suurendamaks lehmnoorkarja arvukust. Samas müügivõimalused, arvestades meie väiksust, on siiski piiratud.

Tipp-pullide pidamistingimuste parandamiseks valmis eelmise aasta lõpul Baltimaades esimene vabapidamisega tõupullifarm.

Üks meie seemendusjaama populaarsemaid pulle – Berlingo.

Tähtis on ka uusi farme rajanud ning loomakohti loonud Eesti farmerite soovidele vastutulek tootmise laiendamiseks vajaliku loomade arvu suurendamisel.

Lisategevusena on ühistule tulnud 2010. aastast ka nuuma- ja tapapullide müük Türki.

Eesti oli esimene ELi riik, kellele Türgi loomade sisseostuks turu avas. Tänu sealse turu parematele hindadele on veiseliha hind ning nõudlus ka Eesti siseturul kasvanud. Mullu müüdi Türki ETKÜ vahendusel ca 6400 Eestist pärit pulli.

Lihaveiste arvukus on tõusnud Oluliseks saab pidada Eesti lihaveiste arvukuse kasvu ning suuremat rõhu asetamist tõuveiste kvaliteedile. Vastukaaluks piimaveisekavatuse pikaajalisele traditsioonile on lihaveiskasvatus Eestis arenemas alates 1995. aastast.

Tähtis on osta Eestisse väärt tõumaterjali ka teistest riikidest, parandamaks meie kohaliku karja kvaliteeti. Potentsiaalne võimalus lihaveisesektori laiendamiseks on Eestis olemas.

Praegune ligi 45 000pealine lihaveiste arvukus suureneb ca 14% aastas, lisaks on kasvatavate lihatõugude arv suurenenud kaheteistkümneni.

Veisekasvatus nii piima- kui lihatootmises on Eesti põllumajandusvaldkonnas peamisi tootmisharusid, mis areneb kiiresti.

Ka on sektor suuteline oma toodangut (piima, liha, tõu- ja nuumveiseid) eksportima. Tänu mahukatele investeeringutele

põllumajandusse on veisekasvatus jätkusuutlik ning efektiivselt toimiv. Piisavalt on võimalusi ka valdkonna laienemiseks.

ESTONIAN - ACB - VIANCO ... veisekasvataja parim partner

Tõuveised näitustel ja konkurssidel Lisaks igapäevatööle on ETKÜ tegevustes kenaks vahelduseks tõuveiste näituste ja konkursside korraldamine ning nendel osalemine. Sellega tutvustatakse Eestis kasvatatavaid veisetõuge ning parimaid loomi.

Traditsiooniline Maamess Tartus on iga-aastane avatutvus laiemale ringkonnale, kel huvi jälgida veisekasvatuse arengut Eestis. Näitusmessil on lai väljapanek Eesti tublide veisekasvatajate karjadest parimate tõuveistega.

19. aprillil toimub koostöös Jõudluskontrolli Keskusega kindlale sihtgrupile suunatud õppepäev lehmade näitusteks ja noorveiste müügiks ettevalmistamisest.

Lisaks toimuvad konkursid Eesti parimate lehmade väljaselgitamiseks 8. juunil k.a Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis. Sel aastal hinnatakse Eesti peamiste piimatõugude holsteini ja punase karja parimaid ühel päeval. Visside valimine samal päeval lisab kindlasti ka põnevust pealtvaatajaile. Konkursse hindavad väliskohtunikud.

Soovime oma tublidele liikmetele ja kaasaelajatele innukat osalemist ning põnevaid hetki kaunite tõuveiste hulgas.

TANEL BULITKO ETKÜ juhatuse esimees

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE eksport, import ja Eesti siseturg

sh aretusloomade vahendamine loomade vahendamine nuumamiseks tapaloomade vahendamine põllumajandusloomade transporditeenus PROJEKTID BALTIC GRASSLAND BEEF EESTI LIHAVEIS

Estonian - ACB-Vianco OÜ 66710 Sänna küla, Rõuge vald Võrumaa gsm +372 505 1392, tel. +372 786 0228 fax +372 789 6310 e-mail: info@eav.ee, www.eav.ee

28 M E T S

MESSILEHT 12. aprill 2012

Üks teeb multši ja teine tervisejooki Meki kuusevõrseid Kuuses on rohkesti vitamiine (A, C, eriti talvel noortes võrsetes), taimseid valke, parkaineid, sahhariide jms. Kuuse noori võrseid süüakse toorelt, vanemast osast keedetakse teed.

Ka männivõrsetes leidub sahhariide, C-vitamiini jms.

Väga kõrge on tammetõrude energiaväärtus. Noori tõrusid saab süüa ka toorelt.

Kask on rohke suhkrusisaldusega. Kasemahlas on vähemalt 2% glükoosi. Noortes kaselehtedes on palju C- vitamiini. Häda korral tasub süüa kase mähka.

Pärna õites ja lehtedes on ohtralt eeterlike õlidena põletikuvastaseid aineid, lehtedest

Tervislik männikoor Analoogi leiab tänavuselt Maamessilt, kuhu Ravintorengas OY toob oma Kari männikooreekstrakti, millest saab “inimese tervist hoidva, tugevdava ja kaitsva joogi”.

Toote aluseks on rahvatarkused. Ekstrakti tutvustuses on öeldud: toode tugineb igivanal teadmisel, et männikoorest ja männimähast valmistatud tõmmis aitab paljude vaevuste korral ning männimähast petuleib nälja korral.

Ekstrakti toormeks kasutatakse noorte mändide koort ja mähka – allikaveega valmistatud 1 grammi ekstrakti tegemiseks kulub koortmähka 0,3 g.

Männikooreekstrakti on Soomes valmistatud juba 1975. aastast alates. Tootjatehase asutaja oli Kari Herttua.

Tegu on tootega, mille puhul ometi kord on Põhjamaadel eelis. Sellist jooki ei ole võimalik toota lõunamaa männi koorest (nagu lõunamaa eukalüptist tselluloosi), kuna seal, kiire kasvu tingimustes, nii palju kasulikke aineid koorest ei leia.

Teine võimalus Eestis saadeti alles hiljuti saeveskitest puukoort isegi prügimäele, sest targemat ei osatud sellega peale hakata. Nüüd on üks koore kasutusviise männikooremultši valmistamine. Esime-

n Vitamiinijahu. Valmistatakse okastest või lehtedest, mis peenestatakse ja kiirkuivatatakse. Sisaldab karotiini, mis looma organismis muutub A-vitamiiniks. Kasutatakse kariloomade ja lindude söödalisandina.

ne tootja tekkis 2001. aastal Rapla­maal (Autorevol OÜ).

Saeveskites üle jäävat puukoort kasutades konkureerib firma katlamajadega, kes nüüd koort kütusena kasutavad. “Tervelt 95 protsenti saeveskite koorekogusest põletatakse katlamajades,” ütles Autorevoli juht Andres Ojasalu. “Tegu on niisiis toormega, millel energeetiline väärtus. Kui koore hind konkurentsi tõttu tõuseb, läheb ka multš kallimaks.”

Nüüdseks on Autorevolile, kes alustades üksi turul tegutses, tekkinud mitu konkurenti.

Maamessiltki leiab männikooremultši valmistaja, Võrumaal Vastseliina vallas tegutseva Vipson Projekt OÜ, aga sellele firmale pole multši tootmine põhitegevus. Tooteks on käsitsi kokku pandavad palkmajad, ja puukoor on tootmisjääk. Multši

REPRO

Kevadised kuusevõrsed.

n Klorofüll-karotiinpasta. Valmistatakse okastest, mida töödeldakse mitmes etapis, kuni moodustub pasta. Tõhus ravim nahahaiguste, haavandite, põletuste puhul jm. n Naatrium-klorofülliin. Valmistatakse männi- ja kuuseokastest, keemiliselt struktuurilt lähedane vere hemoglobiinile. Kasutatakse verevaesuse raviks, toniseeriva ja kosutava vahendina. n Eeterlikud õlid. Tuntuim toore on nuluokkad, milles leidub u 2,5% nn nuluõli (männi- ja kuuseokastes 5–6 korda vähem). Õli eraldatakse peenestatud okastest, kasutatakse meditsiinilise kampri sünteesi lähteainena, kosmeetikas (seebid), alkohoolsete jookide valmistamisel jne. n Okka- ja lehemahl. Saadakse okaste ja lehtede mehaanilisel pressimisel, on vitamiinide ja mikroelementide poolest rikas naturaalmahl, mida võib kasutada parfümeerias, karastusjookide ja marmelaadi valmistamisel.

Allikas: TTÜ puidutööstuse õppetooli õppematerjalid – www.kk.ttu.ee/puit/

valmistamine tuli päevakorrale, kui koorele kasutusviisi otsiti.

“Töötlen palkmaja palke käsitsi. Koore eripära on see, et pole nii palju puitu hulgas kui masinatega kooritud koorel,” ütles ettevõtja Taavi Tuvike. Kuna multšikogus pole suur, ei saada ta seda pakendatult müüki, vaid müüb kohapeal, kust haljastajad ja aiapidajad on ta üles leidnud.

Miks kuusekooremultši ei tehta? Taavi Tuvike ütles, et see võib minna hallitama. Männi-

kooremultš on korba tõttu ka dekoratiivsem. “Hulgas on korba suured tükid, mille vahel peenike materjal ära tiheneb.”

“Kuusekooremultš ei meeldi kasutajatele, kuna muutub komposteerudes mustaks,” lisas Andres Ojasalu, kes teadis, et näiteks Skandinaavia maades tehakse pigem segumultše. Ka sellepärast, et seal männikoort ei jätku.

ML

TM

n ken Ra

usma

ailma 8/2011 test ivõ itj

a!

m e

Eesti Naiskodukaitse annab oma kodulehel liikmetele teavet, kust saada energiat, kui metsas eksides on toit otsa lõppenud.

Muu hulgas võib abi saada kuuselt, männilt, tammelt, kaselt, pärnalt, pihlakalt või sarapuult.

saab ka C-vitamiini. Pihlakamarjad on tugeva antibiootilise toimega. Sarapuupähklid sisaldavad rohkelt valke, E- ja PP-vitamiini, fosforit, rasvaineid, sahhariide jne.

Tooted okastest ja lehtedest

Soo

Metsa kasutusviise on palju rohkem, kui tavaliselt arvatakse.

ME T S A K A SU T U S V I I S E

ailu Vert

Laadimisaeg 22 minutit!

Akutrell BDF456RFE

• Soome TM Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!.

• Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast.

• LED töökohavalgusti.

• Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 mm • Suurim pingutusmoment: Kõva/pehme 50/36 Nm

299€

Kiirlaadija

22

min

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul 01.04.-30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

M E T S 29

MESSILEHT 12. aprill 2012

Metsapealinn laob pikimat puuriita ARHIIV

Kohe kui lõpeb Maamess, algab metsanädal, mis tänavu kestab 23.–29. aprillini.

Pikima puuriida ladumine on üks ettevõtmine tänavuse metsapealinna Rakvere metsanädala kavast – laduma hakatakse 28. aprillil, kui peetakse linnarahva metsapäeva.

Kolmandik metsa all Rakveres hõlmavad pargid ning rohe- ja haljasalad kolmandiku linna pindalast. Metsad moodustavad linna pindalast viiendiku. Neid on kokku 170 ha, muu hulgas 23 hektaril kasvav vana tammik, mis on üks väheseid Põhja-Eestis säilinud tammemetsi.

Rakvere tammik on ühtlasi ainus linnas asuv looduskaitseala Eestis (kaitse all alates 1939) ning linna kõige liigirikkam koht (184 taimeliiki ja 52 linnuliiki).

Lisaks tammikule on linnarahva seas vaba aja veetmise kohana populaarsed Palermo, Lilleoru ja Seminari mets. Lilleoru metsast saab alguse Soolikaoja, mis voolab läbi linna. Linna keskel on oja suunatud um-

L I N N A ME T S

Rakvere metsategusid bes 1,5 km ulatuses maa-alusesse kollektorisse.

Rakvere linnas on ametis kaks metsnikku.

Tihe nädalakava Koostöös Eesti Metsaseltsiga korraldatav metsanädal algab tänavuses metsapealinnas spordivõistlustega: 23. aprilli päeval on seal üle-eestilised metsanduslikud koolinoorte orienteerumisvõistlused, õhtul metsanädala avajooks koos metsapealinna tiitli üleandmisega.

Tänavuses metsa­ pealinnas Rakveres moodustavad metsad linna pindalast viiendiku.

Kogu nädala jooksul saavad kõik huvilised käia linnametsa ekskursioonidel koos tuntud loodusemeeste ja -fotograa­ fidega.

Ekskursioone korraldatakse ka puidutööstusettevõtetesse ning koos Riigimetsa Majandamise Keskuse töötajatega käiakse matkadel väljaspool linna.

On kohvikukontserdid ja filmiõhtud.

Nädal kulmineerub kogupereüritusega südalinnas, kus asub metsatelk, saab vaadata mitmesuguseid etteasteid (nt ka raiemeeste sõu) jne.

20. aprillil tartus

metsanduse visioonikonverents mets ja metsandus:

kas süsiniku siduja või allikas?

8. visioonikonverentsi põhiesinejad on Soome Joensuu Ülikooli professor Seppo Kellomäki ja Rootsi Põllumajandusülikooli professor Sune Linder. Lisaks teevad ettekanded Tartu Ülikooli professor Ülo Mander, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi asetäitja Märt Riistop ja Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kt Meelis Münt. Konverentsi moderaator on Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus.

Visioonikonverentsi korraldab Eesti Metsaselts.

Täpsema info, päevakava ja registreerimisankeedi leiate Eesti Metsaseltsi kodulehelt: www.metsainfo.ee > tulevad üritused.

Seoses metsapealinna tiitliga kestavad Rakveres metsaettevõtmised edasi ka pärast metsanädalat. Kaasatakse isegi sõdurid. Kui Virumaal on suurõppus “Kevadtorm 2012”, korraldatakse koos sõduritega linnas koristus- ja istutustalgud.

Mets ja CO2 Üle-eestilised metsaettevõtmised algasid enne metsanädalat.

Koolinoorte loomevõistlused (joonistused, fotod, metsajutud) kuulutati välja juba 1. märtsil.

Maamessi ajal, mil kõik metsaga seotud organisatsioonid on koondunud metsahalli, peetak-

se Tartus erametsapäeva ja Eesti Metsaselts korraldab visioonikonverentsi. See keskendub tänavu teemale, kas mets on CO2 tootja või kasutaja.

Messiplatsil võistlevad saemehed – toimub “Kevadkarikas 2012”.

Metsanädalal on ettevõtmisi üle Eesti, muu hulgas koolides.

Peale selle tähistatakse metsanädalat Eesti Loodusmuuseumis ja Pokumaal.

Täpsemalt saab metsanädalal toimuva kohta teavet internetist Eesti Metsaseltsi kodulehelt www.metsaselts.ee.

ML

n 15. märtsil kogunes sadakond inimest linnametsa jalutuskäigule “Tule metsa!”, jalutati koos linnametsnike Taavi Saare ja Getter Reneliga. n Rakvere koolide õpilased alustasid märtsis linnupesakastide ehitamist, sihiks on valmistada neid kokku 300.

Materjal saadi kingitusena linna ettevõtetelt – uksetootja JELD-WEN Eesti AS ja Würth ASi Rakvere esindus kinkisid koolidele 500 meetrit kuiva saelauda ja 10 000 naela. n Metsapealinna tunnuslauseks on “Rakvere – metsa väge täis”. Tunnuslause leidmiseks korraldas linn konkursi, kuhu laekus ligi sada lauset. Võitis Oliver Sõgeli tunnuslause. Selle kujundas linnavalitsuse reklaamikunstnik Eerika Vahtra. n Rakvere üldplaneering 2030 näeb ette rajada Lennuki linnaossa Põhjamets. Nüüd kui kantakse metsapealinna tiitlit, on plaan istutama hakata. Tiitli puhul ja linna 710. sünnipäeva auks istutatakse Rakveres tänavu kevadel kokku 7100 puud.

Allikas: Rakvere linnavalitsus

30 A E D

MESSILEHT 12. aprill 2012

Aedherned koduaiast läbi suve Aedhernes on üks suurema toiteväärtusega köögivilju.

Samas ei ole ta väga nõudlik kasvutingimuste suhtes. Hernes vajab idanemiseks palju niiskust, mistõttu teda külvatakse tavaliselt võimalikult varakult.

Varajase külvi korral (aprilli lõpus, mai alguses) on ka taimekahjurite oht väiksem. Hernest ei tohiks samal kohal kasvatada enne nelja aastat, sest mullas säilivad juurepõletikke põhjustavad haigusetekitajad.

Herne tõusmed taluvad lühiajalist külma kuni –6°, kõige tundlikum on hernes õitsemise ajal, talub kuni –3°. Hernele ei meeldi varjuline kasvukoht. Külv tuleb katta kattelooriga, see hoiab niiskust, soojust ja kaitseb lindude eest.

Katteloor võib olla peal kuni toestamiseni. Hernes ei talu mullakoorikut, seepärast tuleb reavahesid kobestada ja hernetaimi mullata ning rohida seni, kuni see on võimalik.

Juhul kui tärkamise ja õitsemise vaheline periood on olnud kuiv, siis õitsemisaegne kastmine suurendab saaki. Kasta tuleks vähem kordi, kuid põhjalikult.

Soovides saaki saada pika aja jooksul, on soovitatav külvata mitu eri valmimisajaga sorti, et oleks pidevalt võtta värskeid kaunu. Jõgeval aretatud hernesortidest moodustub saak pika aja jooksul. Kui kõige varasema sordi kaunad saavad otsa, siis valmib juba järgmine sort ja nii saame aiast kaunu tavaliselt poolteise kuu jooksul. Kui teeme aga veel ka hilise külvi – jaanipäeva paiku –, saame oma aia hernekaunu veel septembriski.

Kodumaised hernesordid, mis kenasti üksteise järel valmivad, on väga varajane ja madalakasvuline ‘Valma’, varased sordid ‘Erme’ (poolkõrge) ja ‘Aamisepp’ (kõrgekasvuline, 100–140 cm), keskvarane ‘Herko’ (poolkõrge) ning keskvalmiv ‘Looming’ (poolkõrge).

Nendest sortidest ‘Aamisepp’ annab saaki kõige pikema aja jooksul.

??????

‘Bubblegum’.

Maardu linna 2012. aasta laadad: 12.–13. mail toimub Maardu linna kevadlaat.

Laadalasi ootame kauplema talutoodanguga, taimede ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ja tööstuskaupadega 12. mail kell 10–17 ja 13. mail kell 10–15. Laval esinevad kollektiivid Maardust ja mujalt. Üritused toimuvad Maardu linna territooriumil kiriku juures.

19.–21. juulil toimub Maardu linnapäeva laat.

15.–16. septembril toimub traditsiooniline „Sorotšintsõ laat Maardus”.

info telefonil 609 7222, 5646 6652 ja kodulehel www.maardu.ee.

‘Petticoat’.

‘Alpe Tunia’.

Kevadist lilleilu ‘Valma’.

‘Aamisepp’.

‘Herko’.

INGRID BENDER Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljade osakonna teadur

REPRO

‘Erme’.

Üks on kindel: rohe­ näpud ei tea või ei hooli majanduslangusest.

Aianditel pole viimastel aastatel aega messidelegi välja tulla – järje­korrad värava taga!

Aiandusettevõte Nurmiko, kes alustas oma tegevust 1989. aastal, on nüüdseks tõusnud Eestis üheks suurimaks lillekasvatajaks ning lillede, floristikatarvete ja aianduskaupade importijaks. Kodumaised lilled kasvavad Nurmiko kasvuhoonetes Saku lähedal Juuliku külas. Lilli jagub nii Eestisse kui ka naabermaadesse Soome ja Lätti.

Nurmiko üks omanikke, juhatuse liige Pille Ungerson, mis on need esimesed lilled/istikud, mis kevadel kaubaks lähevad?

Soojemad ilmad annavad tõepoolest märku kevade saabumisest. Juba tõstetakse rõdudele ja aedadesse istutusi priimulate, hüatsintide ja väikeste nartsissidega.

Oleme ju kärsitud ja tahame lilleilu nautida esimesel võimalusel.

Varretu priimula (Primula acaulis) kannatab ära nii mõnegi öökülmakraadi ja lumesagara, moodustades üha enam pungi, et veel kaua õitseda.

Peagi on käes võõrasemade aeg, külmakindlaimad neist on sarvkannid (Viola cornuta), saadaval on nii ampleid kui potitaimi.

‘Solenia Soft Pink’.

Kui ilmad just väga kuumaks ei lähe, kestab nende ilu jaanipäevani.

Kas saab rääkida ka sellekevadisest lillemoest?

Lilled on alati moes, aga mis on kevadine moelill – ega Eestimaal palju valikut ole, ikka tuntud tegijad. Sel aastal on ehk värvid pastelsemad, toonid murtud ja pisut hägused – kui uskuda moetrendide loojate infot.

Nii nagu moekunstnikud, hangivad ka sordiaretajad kalli raha eest teavet niinimetatud trendiinstituutidest, et orienteeruda tuleviku moes ja aretada häid müügihitte.

Euroopas, eriti Hollandis, korraldatakse igal aastal kevadmess, kus tutvustatakse juba järgmise hooaja suvelilli ja amplitaimi ning sõlmitakse lepinguid tootjatega.

Eestis on aiandusmessid pigem lillelaadad, kus tootjad oma kaupa jaetarbijale müüvad.

Miks kohtab viimasel ajal lillelaatadel pigem üksiküritajatest lillekasvatajaid, mitte suuri aiandeid?

Kodumaistel lillelaatadel on tõesti pigem esindatud väiksemad ja hooajalised lillekasvatajaid, kel oma statsionaarne müügiväljund puudub.

Eesti aastaringsed lillekasvatajad Nurmiko ja Flores Aed müüvad oma toodangu põhiliselt hulgi, osa Eestis ja osa Soomes ning Lätis.

Kodumaisel laadal osalemine tähendab suurt lisakulu pinna, transpordi ja

töötajate arvelt, mida hooajaline müügitulem sugugi ei kata.

Juhtivad aianduskeskused Hansaplant, Hortes, Nurmiko Aiandipood ja paljud teised pakuvad oma müügipinnal parima valiku eestimaisest ning importkaubast ning laadale minek pole lihtsalt majanduslikult arukas.

Ka on kohapeal ostlemine tunduvalt mugavam ning taimed pole mitmekordsest transpordist räsitud.

Milliseid õitsejaid soetada kevadel, milliseid valida suvekaunistajaks?

Praegu on müügis täidisõielised priimulad, kohe saabuvad võõrasemad sadades värvivariantides. Suveks võib soovitada juba paar aastat turul olnud semperbegoonia täidisõielist sorti, mis õitseb lopsakalt kogu suve ning säilitab oma ilu esimeste külmadeni.

Kindlasti on emadepäeva superartikkel begoonia ‘Solenia’ ampel roosades, punastes või oranžides toonides. See taim talub otsest päikest ja on meie tujukas kliimas pikaajaline õitseja, kelle ilu jätkub samuti sügiskülmadeni. Katsetagem siis ‘Soleniat’!

Selle suve tipptegija on täidis­ õieline puispetuunia ‘Petticoat’, kus ühes amplis on kolm omavahel harmoneeruvat väikeseõielise petuunia täidisõielist sorti.

Seda amplit saate kindlasti osta Nurmiko Aiandipoest.

26. aprillil toimub Nurmiko aiandis selle hooaja suurüritus – 2011. aasta Kuldnõela võitja, tuntud moekunstniku Tiina Talumehe lilledest inspireeritud kevadkollektsiooni “Rhapsody in Bloom” esitlus, mida ilmestavad hektari jagu Nurmiko suvelilli ja näitus uuematest lillesortidest.

Männiku tee 104, 11218 Tallinn tel 675 5440 info@autra.ee

NÜÜD KA EESTIS JENZ HAAMERVESKID! TULE JA TUTVU TARTU MAAMESSIL.

Hakime võsa ja metsamaterjali.

Ostame puiduhaket ja küttepuitu (L ≥ 2,5 m). tel 515 8001, 5333 7316, 505 3256 e-post estonia@united-loggers.com

ML

S U V I 31

MESSILEHT 12. aprill 2012

TALLINNA BOTAANIKAAED muutub üha enam interaktiivseks Botaanikaaed on viimaste aastatega võtnud suuna rohkem interaktiivsuse poole, selle tulemusena valmib suveks botaanikaaia esimene audiogiid.

Lisaks sellele on suurt rõhku pandud kodulehele, loodud on ka kollektsioonidepõhine virtuaaltuur.

Välisel territooriumil saavad aga külastajad osaleda seiklusmängus. Koostöös seiklusfirmaga “360 kraadi” on loodud kuni viieliikmelisele meeskonnale seiklusmäng Urmas Laansoo vihjete põhjal.

Loomulikult on mõeldud ka üksikkülastaja peale – tema saab kassapidajalt soetada mängu koodi ning nutitelefonisse alla laadida rakenduse, mis on mängu alustamiseks hädavajalik.

Lisaks interaktiivsusele teeb botaanikaaed koostööd meie hea naabri teletorniga, kellega koos anti välja ühispilet. Selline pilet on külastajale soodsam, kui et osta eraldi nii botaanikaaia kui ka teletorni pääse. Ühispilet on moodustatud

TALLINNA BOTAANIKAAED

üksik­pileti (9 eurot) ja perepileti (18 eurot) põhjal.

Lähiaja sündmustest kerkivad esiplaanile kolm suuremat: hooaja avamine koos ökolaadaga 21. aprillil, Jüriöö jooks 23. aprillil ning kuu lõppu jääb ka tulbifestivali avamine.

Suvesse on kavandatud üks suurem kontserdipäev, mille koondnimetus on Piknikfest.

Lisaks sellele toimuvad iga-aastased Vene noorsooteatri etendused.

Nii kevadel kui suvel toimuvad mitmesugused näitused.

Botaanikaaia tegemiste ja uudistega saab lähemalt tutvuda kodulehel www.botaanikaaed. ee ning Facebookis Tallinna Botaanikaaia lehel.

TAAVI PUUORG Tallinna Botaanikaaia turundusjuht

Botaanikaaia külastaja võib sattuda igal aastaajal otse lopsakasse troopikasse.

Humiinainete kontsentraat Humate Green OK Muld koosneb orgaanilistest ja mitteorgaanilistest ainetest, samuti elavatest mikroorganismidest. Orgaa­ niliste ainete põhikomponentideks on humiinained, mis mõjutavad mulla füüsikalisi ja keemilisi omadu­ si, tõstes selle viljakust.

Humiinained on tekkinud elusorganismide lagunda­ misel ning koosnevad humiinhappest, fulvohappest ja humiinidest.

Humiinained... soodustavad taime kasvu ja arengut; stimuleerivad taime juurestiku arengut; suurendavad taimede vastupidavust temperatuuri­ muutustele ja teistele ebasoodsatele tingimustele; hõlbustavad taimes toitainete imendumist, nor­ maliseerivad ainevahetust, mille tulemusel suure­ neb lehtede arv ja rohelise värvuse intensiivsus.

Läti humiinainete instituut (LHVI) rajati 2009. aastal innovaatiliste tehnoloogiate arendamiseks, et toota loodussäästlikke, efektiivseid ja kvaliteetseid prepa­ raate, mis sisaldavad humiinaineid. Üheks selliseks on Humate Green OK.

Baltyre Eesti AS Ringtee 61a, Tartu • tel 747 2652, 506 5486 • www.baltyre.ee

Humate Green OK jõuallikaks on Läti maapõues sisal­ duv väärtuslik ja orgaanilise aine poolest rikkalik tur­ vas. Seda turvast ekstraheeritakse, kasutades uuen­ duslikku tehnoloogiat – kavitatsiooni. Kavitatsioon aitab saada „elavat” huumusainete ekstrakti, mis si­ saldab nii orgaanilisi aineid kui ka taimede kasvuks vajalikke mikroorganisme.

Humate Green OK aktiviseerib taimedes kõiki eluks vajalikke protsesse. Preparaat tagab dekoratiivtaime­ de rohke õitsemise ja lehtede värvumise ning suu­ rendab taimede vastupidavust ebasoodsatele kesk­ konnatingimustele.

Humate Green OK tõstab väetise kasutamisel selle tõ­ husust, mis aitab vähendada annust 30–40 protsen­ ti, ning seob raskmetalle, vältides nende sattumist taimedesse ja põhjavette. Lisaks vähendab nitraati­ de ja pestitsiidide kogunemist puu­ ja juurviljades, tagades vähima investeeringu ning pikema säilivus­ ajaga tervisliku saagi.

Humate Green OK on edukalt kasutatav põllumajan­ duses, aianduses, köögiviljakasvatuses ja teravilja­ kasvatuses.

Edasimüüja Eestis: tel 5694 9474

OÜ Terra Baltica Turu 47, 50110 Tartu e-post info@terrabaltica.ee www.terrabaltica.ee

EESTI SUURIM VALIK PÕLLUMAJANDUSREHVE!

32 S U V I Kevadest sügiseni on külastajatele avatud talud, Kuie kool ja Lau külapood (kella 10–18), park, Kolu kõrts ja käsitööpood kella 10–20.

Põnevaid ettevõtmisi toimub Eesti Vabaõhumuuseumis igal aastaajal, ent just suvel on muuseumi imekaunis haljendavas pargis avatud kõik talud ning elamusi jagub igaks päevaks nii suurtele kui väikestele. Suvehooaeg algab vabaõhumuuseumis juba jüripäeval, 23. aprillil ja kestab mihklipäevani 29. septembril.

22. mail tähistab muuseum oma 55. sünnipäeva ja sellel tähtsal päeval avatakse uus eksponaathoone – Lau külapood.

1930. aastate interjööriga hoones hakkab tegutsema tõeline pood, kust saab kaasa osta ajastukohast kaupa. Poe tagatoas on end sisse seadnud õmblejanna, kelle käest saavad nädalalõppudel nõu küsida nii need, kel huvi sajandialguse moe vastu, kui ka need, kel tarvis rahvariidealast juhatust.

MESSILEHT 12. aprill 2012

EESTI VABAÕHUMUUSEUM

Eesti Vabaõhumuuseum alustab suvehooaega

Suvel on Eesti Vabaõhumuuseumi pargis avatud kõik talud ja elamusi jagub nii suurtele kui väikestele külastajatele.

Avalikud suursündmused suvehooajal Eelmisel aastal muuseumide aastaauhinna nominendiks esitatud vabaõhunäitus “Leib keelel” kutsub külastajat avastama talurahva eluolu mängulisel viisil eesti keele väljendite kaudu. Üksüheselt tähistab sõna “leib” leivapätsi või leivakääru. Samas aga tähendab leib piltlikult leivavilja, toitu üldiselt, elatist, ametit, elu

ennast ja nii on see talletunud ka meie igapäevasesse keelde.

Tavapärase näitusekülastuse asemel võib aga 24.–26. maini ja 24.–26. augustini nautida õhtuseid teatraliseeritud jalutuskäike, kui muuseumi talud otsesõnu ellu ärkavad.

Jalutuskäikudele pääseb eelregistreerimisega ja kohtade arv on piiratud, seepärast tasub broonerida piletid juba täna.

16.–17. mail ja 13. septembril on vabaõhumuuseumis talupäevad, kus lisaks kooligruppidele on ka teised külastajad lahkelt palutud uudistama igapäevaseid talutöid nagu pesupesemine, saunakütmine, rehepeks või võitegu.

19. mail kutsub vabaõhumuuseum osa saama üle-eestilisest muuseumiööst. 3. juunil toimub Tele2 perepäev ühes traditsioonilise käsitöölaadaga. 9. ja 10. juu-

nil on kõik oodatud memme-taadi päevadele.

Suve suursündmusteks on aga kahtlemata 23. juunil toimuv jaanipidu.

16. septembril leiavad aset Eesti leiva päev ja suur sügislaat, mille populaarsus aastast aastasse aina kasvab.

Lustida saab muuseumis ka muul ajal. Suvekuudel igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 esi-

neb Sassi-Jaani talu õues rahvakunstiansambel Leigarid, kelle esituses näeb ja kuuleb vanu eesti rahvatantse, laulumänge ja rahvamuusikat.

Vanad talutööd ja käsitöötehnika Vanu talutöid ja käsitöötehnikaid näeb muuseumis juunist augustini

Nädalavahetustel tegutseb Köstriaseme talus kangakuduja ja Sepa talu sepikojas kõlksub sepahaamer.

Härjapea talu on laupäevadel käsitöö päralt, pühapäeval valmistatakse aga vanade retseptide järgi süüa.

Villatöid võib uudistada kolmapäevadel Pulga talus, võrgukudumise vana kunsti Kolga talus neljapäeviti ja laupäeviti.

Köstriaseme perenaine võtab reedel ette lõngade värvimise taimedega ning Roosta peremees tutvustab teisipäeviti ja pühapäeviti vanu talulaste mänge.

Suitsusauna köetakse Pulga talus iga suvekuu viimasel neljapäeval. Koduse õlle tegemisega alustatakse Jüri-Jaagu suveköögis 28. juunil.

14. maist 16. septembrini on iga päev avatud Nuki käsitöötalu, kus tõelised oma ala meistrid näputööga tegelevad ning huvilistele nõuandeid jagavad.

Linnalastele pakub muuseum suurepärast võimalust teha tutvust koduloomadega. Pulga talus elavad kaks seapõrsast, Köstriasemel kanapere, Sepa talus lambad. Sõitu saab teha ka hobuvankriga. Lisaks võivad lapsed lastelaagris aega veeta.

Kolu kõrtsis on suvehooajal avatud kaunis näitus pindpõime tehnikas kootud vaipadest. Pulga talu rehe all saab juubeliaasta puhul näha fotonäitust muuseumi algusaegadest.

Eesti Vabaõhumuuseum ootab teid külla!

VIVIAN SIIRMAN Eesti Vabaõhumuuseumi üritusjuht

KOHTUmE mAAmESS IL!

CAT® TELESKOOPTÕSTUKID Loodud võimsaks, kiireks ja mugavaks kasutamiseks igas eluvaldkonnas.

Parim viis mõista CAT teleskooptõstuki eeliseid on masinat proovida!

WIHURI AS Väljaotsa 1, 76505 Saue tel 679 9260 info.eesti@wihuri.com

Harju-, Järvaja Virumaa Ain Sarv, tel 512 6029

Viljandi-, Rapla-, Lääne-, Pärnu-, Saare- ja Hiiumaa Mart Ilisson, tel 5347 6727

www.wihuri.ee Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa Innar Vinni, tel 5342 5613