Messileht (aprill 2011)

7. aprill 2011

MAALEHE LISA

 14.–16.04.

MAAMESS 2011: Messihitid

 ELi toetustest põllumeestele

 10 soovitust teraviljakasvatajale

 Kasvatame ülivarast kartulit  EPKK peab Maamessil piimabaari  Teeme head silo

 Eesti on koduveinimaa  Metsanädal  Laadakalender

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp

  R E K L A A M   31 

  MESSILEHT 7. aprill 2011 

A C A G = = .

= ?

= = G =GAD?AF O

ÂŻ

XIII käsitÜÜlaat „Viru niker9.�10. APRILL daja� Jþhvi spordihallis. Kontakt: Ida-Virumaa käsitÜÜselts, tel 336 4772, 554 7273, e-post anne.uttendorf@gmail.com

Iisaku VII kĂźlalaat. Tel 339 3036, 5. JUUNI 5344 8738.

Kevadlaat Keila turul. Info: tel 508 2577, e-post info.dono@gmail.com

23. APRILL

Kevadlaat Elvas Sinilinnu parklas. Tel 506 4680, 522 6891.

30. APRILL

¯ Kuusalu kihelkonna XI mailaat Kuusalu keskväljakul ja rahvamaja þues.

Info ja reg: Tiiu Lepnurm, tel 5348 5118, e-post tiiu05@hot.ee; Tiiu Aasa, tel 508 6743, e-post tiiu.aasa@hotmail.com

1. MAI

Kevadlaat VĂľrumaal Varstus.

Info tÜÜpäeviti tel 789 3366.

7. MAI

Kose Lions Klubi kevadlaat Harjumaal Kosel. Kauplema on oodatud kĂľik kaupmehed. Tel 503 6007.

7. MAI

Kuressaare Lions Klubi kevadlaat Kuressaares kuursaaliesisel platsil ja pargis.

Info ja mßßgikohtade broneerimine: tel 518 4814, e-post aado.haandi@syg.edu.ee

7. MAI

IX käsitÜÜlaat-melumess Raplas.

Tel 512 8931, e-post ivi.sark@mail.ee.

7. MAI

Kevadlaat Harjumaal Kiisal rahvamaja Ăľuel. Info tel 607 4132, 514 2880, 522 4179.

7. MAI

Valga-Valka linnapäevade 11. JUUNI laat kesklinnas. Mßßgikohtade reg kuni 7. juunini: tel 766 9970 vþi e-post info@valgakultuurikeskus.ee.

Vaata ka: www.valga.ee

Maarahva laat VĂľrumaal Vastseliinas. Tel 785 1138, 509 6301, e-post vastseliina.laat@mail.ee; www.vastseliina.ee/laat.

18.�19. JUUNI

Tervise- ja ilulaat Elvas Sinilinnu 9. JUULI parklas. Tel 506 4680, 522 6891.

Kunda rannas mere- ja 16. JUULI perepäeva laat. Oodatud kþik kauplejad.

Reg: tel 322 1556, e-post klubi@kunda.ee

Kevadlaat Sakus vallamaja ees (Teaduse 1). Kauplejate eelregistreerimine: 671 2431 vĂľi www.sakuvald.ee

Kevadlaat Kanepis kooli spordiväljakul. Info tel 797 6311.

14. MAI

Kevadlaat ja käsitÜÜnäitus Otepääl, J. Hurda 5 aiandusmajaesisel platsil.

Tel 765 5537.

14. MAI

Viljandimaal Heimtali muuseumi þuel XIII käsitÜÜlaat. Päeva lþpetab ERMi korraldatud muuseumiÜÜ. Kontakt ja reg: tel 439 8126, 512 6422, e-post heimtalimuuseum@gmail.com

14. MAI

Seljametsa XVIII kĂźlalaat Paikuse vallas Seljametsa lasteaia-algkooli juures.

Info: Ille Riivits, tel 5345 6032, 442 0782, e-post ille.riivits@paikuse.ee

21. MAI

MTĂœ AIK Livonia kevadlaat Kilingi-NĂľmme suveaias. Info ja reg: tel 5662 6942, 449 2509, e-post eesi.kolla@gmail.com

22. MAI

asub Ăœlenurmel, Tartust 2 km VĂľru poole

Avatud 1.04–31.10 T-P 10-18 1.11–31.03 T-P 10-16

Mesimagus Maarjalaat 13.�14. AUGUST H. Prosti pþllutÜÜmasinate muuseumi territooriumil. Tel 506 4680, 522 6891.

SĂźgislaat Elvas Sinilinnu 10. SEPTEMBER parklas. Tel 506 4680, 522 6891.

14. MAI

Eesti PĂľllumajandusmuuseum

ÂŻ

Kevadlaat Sillamäel. Kaubelda soovijatel tuleb registreeruda tel 5346 1056.

7.�8. MAI

PĂľllumajandusministeeriumi muuseumid

Mihkli laat Pärnumaal Koonga 16. JUULI vallas Mihkli kßlas. Info: 523 2756, 5663 8246, 5803 9542, www.mihklilaat.onepagefree.com

Mihklilaat ja pidu Valga kesklinnas. Mßßgikohtade reg kuni 28. septembrini: tel 766 9970, e-post info@valgakultuurikeskus.ee

www.epm.ee

Tel 738 3810, 5373 7124 • epm@epm.ee • Pargi 4, Ăœlenurme, 61714 Tartumaa

Eesti Piimandusmuuseum

1. OKTOOBER

Sßgislaat, aiandus-, 8. OKTOOBER mesindus- ja käsitÜÜnäitus Otepääl, J. Hurda 5 aiandusmajaesisel platsil.

Tel 765 5537.

Meie uhkuseks on • Pßsiekspositsioon Pþllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite (Muuseumirott 2010) • Unikaalne lokomobiilide ja traktorite kollektsioon • Õle- ja kasetohutuba. Näitus Mesindus Eestis • Suurßritused ja konverentsid 25. mail foorum 2o aastat pþllumajandusreformi algusest 11. juunil Suvisted muuseumis: Mþisa- ja talupäev. Viss 2011 22. juulil rahvakunstide festivali Europeade 2011 maapäev 13. augustil Rukkimaarjapäev 3. septembril Tartu sßgisnäitus ja Tþuloom 2011 • Konkurss Maamehe ramm ja vägi Leiva kßpsetamine • Programmid • LoovtÜÜtoad • Sepikoda Laste sßnnipäevad • Kohvik • Ettetellimisel eesti rahvustoidud

asub endises Imavere Ăœhispiimatalituse hoones, Imaveres, Järvamaal Kajastab Eesti piimatÜÜtlemise ajalugu aastatel 1850–1950. Avatud unikaalne 1930. aastate sisseseadega meierei. Tutvustatakse mĂľisa- ja erameiereide, talupiimanduse, piimandusteaduse ja Ăźhispiimatalituste ajalugu. • Pakume gruppidele vĂľi ja jäätise valmistamise Ăľpetust endisaegsel moel •

4. juunil muuseumi pargis traditsiooniline kodumaist toitu tutvustav

Piimapäev

Kiigeplats • Piknikupidamise vĂľimalus • Teatrietendused • Kontserdid • Ăœritused

Avatud 1.05–30.09 T–L 11–17 • 1.10–30.04 T–L 11–16

www.piimandusmuuseum.ee

Tel, faks 389 7533, 503 3886 • info@piimandusmuuseum.ee • H. Rebase 1, Imavere, 72401 Järvamaa

Mardilaat Elvas Sinilinnu parklas. Tel 506 4680, 522 6891.

12. NOVEMBER

C. R. Jakobsoni Talumuuseum

MTĂœ AIK Livonia jĂľululaat Kilingi-NĂľmme suveaias.

Info: tel 5662 6942, 449 2509, e-post eesi.kolla@gmail.com

18. DETSEMBER

Kevadlaat Vändra kultuurimaja esisel platsil vþi pargis (olenevalt ilmast).

Info tel 449 5642, 449 5259, 449 5405.

28. MAI

KĂľik kuulutused leiad ka: www.maaleht.ee/laadakalender Infot kogume e-posti aadressil aime.urmet@lehed.ee.

Kurgjal – Jakobsoni vaimus

Tutvustab C. R. Jakobsoni elu ja tegevust. Muuseumi teeb eriliseks tegevtalu karjakasvatuse ja pþlluharimisega. Silmarþþmu pakuvad eesti maatþugu lehmad, valgepealised lambad, eesti hobune, kuked-kanad, kalkunid ja jänesed. • • • • • •

10. juulil KäsitÜÜpäev 23. juulil C. R. Jakobsoni 170. sßnniaastapäevale pßhendatud konverents. C. R. Jakobsoni preemiate kätteandmine 30. juulil Sakala tee jooks 6. augustil Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Seltsi lambapäev 13. augustil Eesti hobuse ja eesti maakarja päev 27. augustil Talupäev

Haridusprogrammid • Talukultuurikool • Ettetellimisel eesti rahvustoidud

www.kurgja.ee

Tel 445 8171, 524 5054 • info@kurgja.ee Kurgja kßla, Vändra vald, 87612 Pärnumaa

Avatud 15.04– 15.10 E–P 10–17 16.10–14.04 E–P 10.–16

30

KUHU MINNA

MESSILEHT 7. aprill 2011

Suvi Rocca al Mares... algab kevadel!

EESTI VABAĂ•HUMUUSEUM

Eesti VabaĂľhumuuseumis kuulutatakse kevad saabunuks 24. aprillil, mil peetakse lihavĂľtteid ja kevadlaata.

Muuseumipere kutsub kĂľiki esimesele kiigele!

Kevadisel toidu- ja käsitÜÜlaadal pakutakse mitmesuguseid talukaupu, käsitÜÜd ning istikuid.

Mitmekesine kultuuriprogramm jagab esivanemate tarkuste sekka ka uuemate kommete tutvustusi. Saab jälgida, kuidas valmistusid talupered lihavþteteks XIX sajandil ja 1930. aastatel. Munamängud, pßhadekaartide teelesaatmine ja kontserdid ansamblilt Nolens Volens aitavad luua pßhademeeleolu. Lihavþttejumalateenistusel teenib þpetaja Toomas Paul.

Nuki talus vþib iga kßlastaja anda oma panuse käsitÜÜmeistrite abil valmivasse ßhisesse näputÜÜsse, mis hiljem kiigele kingiks viiakse. Kiigeplatsil laulavad Leigarid koos publikuga kiigeaja kiigelauludega pidulikult avatuks.

KoostÜÜs ajakirjaga Kodukiri algatab Eesti Vabaþhumuuseum kiigepiltide ja -lugude kogumise kampaania. Selleks et teada saada, kuidas keegi on oma kiige ehitanud, ootab Eesti Vabaþhumuuseum fotosid ja lugusid isetehtud kiikedest aadressil www. fotod.evm.ee. Saabunud fotodest moodustub kþigile uudistamiseks ja ideede ammutamiseks internetipþhine näitus.

Jaanilaupäev tähistab suve algust 23. juunil peetakse vabaþhumuuseumis jaanilaupäeva. See on kaunis suveþhtu täis mßstikat, armastust, lþþmavaid lþkkeid ja tundeid, tantsu ja pil-

Eesti VabaĂľhumuuseumis vĂľib kohata talitamas endisaegseid inimesi.

lilugusid, laulu ja rahvalikke mänge.

Sßdasuvine suursßndmus algab traditsioonilise piduliku rongkäiguga muuseumi peaväravast. Laulu ja pillimängu, pidulike kþnede ja lustakate stseenikeste saatel sßttivad taas kord eri ajastute jaanituled.

Simmanilaval astuvad Ăźles Untsakad. Traditsioonilisi kĂź-

lajaanipeo tegevusi veavad Leigarid.

Härjapea-Kutsari talus on aeg peatunud esimese vabariigi aastais. Auväärt seltsitegelase peres käivad kibekiired ettevalmistused seltsi jaanipeole minekuks.

EĂœE (Eesti ĂœliĂľpilaste Ehitusmalev) laval on meeleolu loojaks ansambel Tip-Malts. Mängud, jalakeerutus ja EĂœE laulud.

Jaanilaupäeva ßks tipphetki Kerase laval on ansambli Oort kontsert. Sealsamas esitab elurþþmsat rahvamuusikat ansambel Armasaeg.

Pisut enne keskÜÜd etendub romantiline lugu Koidu ja Hämariku kohtumisest.

Lastele on kavas lihtsad mängud, mþþduvþtmised, meisterdamised ja pillilood. Suurtele on plaa-

nis ohtralt nii traditsioonilisi kui ka uuemaaegseid jĂľukatsumisi.

päeval, 24. juunil). Taluperenaised on lahkelt valmis jagama teile selgitusi oma valduste kohta.

Ent muuseumis on näha muudki pþnevat.

Suvistel nädalavahetustel maist augustini on käsitÜÜtehnikate ja toidutegemise päralt Härjapea talu, Sepa talu sepikojas on ametis Kopli ametikooli noored sepapoisid ja KÜstriasemel saab näha kangakudumist. Sassi-Jaani þuel rþþmustab kßlastajaid igal laupäeva ja pßhapäeva hommikul kell 11 oma tantsuga rahvakunstiselts Leigarid.

Vanu käsitÜÜvþtteid näeb veelgi. Igal neljapäeval ja laupäeval vþib Kolga talus tutvuda vþrgukudumise peene tÜÜga, pßhapäeviti ja kolmapäeviti teeb villatÜid Pulga talu perenaine. Õlleteo vþtavad mehed ette 29. juunil, suitsusaun pannakse kßtte iga suvise kuu viimasel neljapäeval. Suveajal, kui koolilapsed karjas, on koolipreilil mahti eelolevaks talveks oma raamatukogu korda teha ja tarvilikud materjalid kokku kÜita (9. ja 30. juulil, 3. septembril).

Mai keskel alustab taas Nuki käsitÜÜtalu, kus igal nädalal on käsitÜÜmeistritel käsil mþni uus tehnika vþi käsitÜÜese.

Muuseumis saavad linnalapsed näha taluloomi. KÜstriasemel on toimetamas kanapere, Pulga talus seapþrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Sþitu teevad hobused Virge ja Ulaan. Kohata vþib kass Hannot.

Metsa vahel liigub ringi metskitsi, pþtru ja rebaseid, kuid neile ei tasu lähedale minna!

Tänavune suvehooaeg Eesti Vabaþhumuuseumisse tasub tulla just suvel, kui rohi haljendab ja meri on sini-sinine.

Muuseumi eksponaattalud on siis avatud kþigile kßlalistele iga päev kella 10–18 (v.a jaani-

PIRET JĂ„RVAN turundusdirektor

Täpsemalt vaata suviste ettevþtmiste toimumisaegu Eesti Vabaþhumuuseumi kodulehelt www.evm.ee.

7XJHYDG PHVLODVSHUHG WDJDYDG VXXUHPD PHHVDDJL 7XJHYDG PHVLODVSHUHG WDJDYDG VXXUHPD PHHVDDJL 7XJHYDG PHVLODVSHUHG WDJDYDG VXXUHPD PHHVDDJL .HYDGLQH HUJXWXVV||W

)21'$%(( )21'$%(( GHNVWURRV VDKKDURRV PDOWRRV WHLVHG VXKNUXG

5HNODDPL HWWHQlLWDPLVHO DOODKLQGOXV

5HNODDPL HWWHQlLWDPLVHO DOODKLQGOXV ZZZ HPHVLODQH HH

HPHVLODQH#KRW HH tel 5667 8558, 5646 6558 OĂœ E-Mesilane 2h ( 0HVLODQH WHO Kauplus Ă–kotreff www.emesilane.ee Ringtee 2 Paide emesilane@hot.ee

/$$'85,' "LS 1MCB 0 388/¯+.8-$' ‡ 3$/*,+$$5$76,' ‡ 7b1$9$38+$6786+$5-$' 5227251,,'8.,' ‡ /80(6$+$' ‡ 6,/258//,/¯,.85,' -1(

$6 6$0, 7XOH 6DXH WHO

ZZZ VDPL HH

'DK ǀĂÄ?Ä‚ÍŠ NJ YDLG Âź

0HVLQGXVWDUYHWH PÂ Â N 3}OWVDPDD NXOWXXULPDMD MXXUHV 3}OWVDPDD NXOWXXULPDMD MXXUHV DSULOOLO

29

METS

MESSILEHT 7. aprill 2011

MARI PETERSON

Metsanädal viib mere äärde Tänavune metsanädal on maikuus, kuid mitu eelettevþtmist jääb Maamessi aega.

Metsapealinn 2011 – Haapsalu – sai oma esimese kingituse kätte juba jaanuaris.

Metsanädalat peetakse 2.–8. maini. Maamessi kßlalised, kes tahaksid selle kohta täielikku teavet, peaksid messiplatsil ßles otsima Metsatelgi, kuhu juba tavapäraselt on metsainimesed koondunud. Sealt leiab eest ka Eesti Metsaseltsi, kes on metsanädala korraldaja – tänavu juba ßheksateistkßmnendat korda.

Tulge metsa “Kohtume metsas!â€? Ăźtleb metsaselts ja see on ka metsanädala tunnuslause. Kohtumiskutse kehtib kĂľikidele Eesti inimestele. Kui lähemalt näha saab, kuidas metsas elu käib, mida inimene seal teeb ja mis kasu metsast saadakse, on vĂľimalik metsas tegutsejatest paremini aru saada.

Elame väikses riigis, mille linnastumisastet hinnatakse juba 70 protsendiga. Linnastunud eestlane jþuab enamasti ßhel vþi teisel kombel ikka ka metsa, sest meil kasvab seda lihtsalt nii palju. Aga on suur vahe, kas käia seal kßlalisena vþi elada ta kþrval kogu aeg.

Pßhapäevakßlaline vþib minna turri, kui tema lemmikpaigad ßhel päeval muutuvad; kui ta märkab, et keegi on teinud seal metsatÜÜd. Aga mþelgem kas vþi sellele, et metsa kþrval elav pere saab oma metsast kßttepuud.

Linnainimesel tasub metsatÜÜdele mþtelda ka siis, kui ta läheb poodi näiteks uut mÜÜblit ostma. Et mÜÜblitootja saaks puidust lauda valmistada, on tal puitu vaja. Kui keegi metsa ei raiuks, satuks ta hätta.

Metsa raiumine on tegevus, mis hästi silma hakkab. Kui raiesmikule on istutatud uus mets, ei paista puukesed mitu aastat veel välja ja mÜÜdakäijaile, kes pole asjasse pßhendatud, vþib tunduda, et nßßd ongi metsaomanik oma asjad hooletusse jätnud.

Ent metsaraiel on tulemusi, mille peale tihti ei pruugita tullagi. Metsal on teatavasti tähtis roll kliima hoidjana. Fotosßnteesi abil seovad puud þhus olevat sßsihappegaasi ja tÜÜtlevad selle niimoodi ringi, et sßsinik jääb puule ja þhku eraldub hapnik.

Protsess on seda aktiivsem, mida aktiivsemas kasvueas puud on.

See tähendab teisalt seda, et metsa kasutades kiirendab inimene metsas puude pþlvkonnavahetust ja tekitab metsaosi, kus sßsiniku sidumine ja hapniku tootmine on aktiivsem.

Saab tarkusi Eestis on rohkem kui 50 000 metsaomanikku, kellele kuulub ligi pool Eesti metsadest. Teisest poolest enamik on riigimetsa majandaja hallata.

Erametsa kohta saab Maamessi kĂźlaline taas metsatelgist infot ja kui ta peaks olema ise metsaomanik, leiab sealt messi ajal metsakonsulendid, kellelt vĂľib kohe kĂľike kĂźsida.

Erametsandus on nii-Üelda kaetud metsakonsulentide vþrguga – neid jätkub igasse maakonda. Igas maakonnas tegutseb veel metsanduse tugiisik, kelle roll on samuti metsaomanikele nþu anda ja neid abistada.

Maamessi ajal peetakse ka erametsapäeva, mis on seotud Eesti metsaomanike esindusorganisatsiooni, Eesti Erametsaliidu ßldkoosoleku päevaga. Nähtavam metsaßritus, mis messiplatsil ka kþrvu kostab, on aga raievþistlu-

sed Kevadkarikas 2011. Viimatine maailmameister sel alal on eestlane, Valgamaal elav metsaomanik ja metsaettevĂľtja Andres Olesk.

Mere äärde Mais, metsanädala ajaks, koondub hulk ettevþtmisi Haapsallu.

Haapsalu on tänavu juba nimetatud metsapealinnaks, ent siis antakse linnale see tiitel ka ßle.

Linn ise alustas tiitli aastat juba jaanuaris, kui Ăźhtlasi vĂľttis keskkonnaministrilt mĂľtteliselt Ăźle ammu kĂźsitud ja nßßd ka kätte saadud munitsipaalmetsa, mis kuulus Haapsalu linnale ka Eesti Vabariigi algusaastakĂźmneil. Ăœle Eesti korraldatakse metsanädala ajal hulgaliselt laste ja noorte vĂľistlusi, kogu rahva talgu- ja Ăľppepäevi.

Haapsalus avatakse metsanädal 2. mail noorte orienteerumisvþistlusega. Avatseremoonial annab mullune metsapealinn Tartu tiitli ßle. Traditsiooniliselt istutatakse ka metsapealinna puu. Suuremaks metsakeskuseks muutub Haapsalus 7. mail piiskopilinnuse hoov, kus saab proovida puutÜÜde tegemist, peetakse puutÜÜlaata, tegutsevad þpitoad jne.

METS

Tegelikult ßle maa Tänavu annab metsanädalale lisarþhutust veel see, et 2011. aasta on kuulutatud ka rahvusvaheliseks metsa-aastaks. Metsanädalat tähistatakse ßle Eesti paljudes paikades. Ettevþtmiste korraldamisega on rakkes nii riigimetsa majandaja RMK kui ka erametsaomanike organisatsioonid, metsaßhistud ja -seltsid, mida Eestis on ßle neljakßmne.

Rakkes on ka þpetajad, sest suur osa metsanädala ettevþtmisi on suunatud just þpilastele.

ML

Eesti metsapealinnad ď Ž 2004 – Räpina ď Ž 2005 – Kilingi-NĂľmme ď Ž 2006 – Kunda ď Ž 2007 – VĂľru ď Ž 2008 – Pärnu ď Ž 2009 – Viljandi ď Ž 2010 – Tartu ď Ž 2011 – Haapsalu Allikas: Maaleht “Kohtume metsas!â€? – nii kĂľlab 2.–8. maini kestva metsanädala tunnuslause.

PARIM SULLE

KEVADISELT

PARIM SULLE

SOODSAD PAKKUMISED

KATUSE- ja SEINAPROFIILID VIHMAVEESĂœSTEEMID Tel/faks 766 1311 LISATARVIKUD Mobiil 529 0177 myyk@bestroof.ee TURVATOOTED www.bestroof.ee

((67, 6885,0 9$/,.

3ÂŻ//80$-$1'865(+9(

%DOW\UH (HVWL $6 5LQJWHH D 7DUWX 7HO LQIR#EDOW\UH HH ZZZ EDOW\UH HH

28

METS

MESSILEHT 7. aprill 2011

METS – majandamiseks vþi iluasjaks?

Heas tulevikus ei käsitle inimene keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on.

Kuni on olemas mets ja eestlased, jätkub vaidlus. Vaidluse pþhikßsimus on kord nii, kord naa sþnastatud, kuid taandub ikka ßhte kohta – kas raiume vþi ei raiu.

Praegu käib vaidlus metsanduse uue arengukava ßle, mille tßhistamist vaidluste alustajad nþuavad. Seegi nþudmine on taandatav pþhikßsimusele, kus raie tähendusse on pandud arengukava ja tßhistamine märgib raie keelamist.

Kaitsja on kaitse vastu Aga arengukava ise ei sisalda ainult raieplaani. Muu hulgas on seal ka plaan laiendada Eestis rangelt kaitstavate metsade pindala. Kui hakata samamoodi ßksikuid näitajaid tähtsusta-

ma, nagu vþitluses kipub olema, on imestust väärt, et metsa kaitsjad vþitlevad laiendatava metsakaitse vastu.

Veel 1996. aastal oli Eestis rangelt kaitstavaid metsi vaid umbes 57 220 hektarit. Praegu on selliseid metsaalasid ligikaudu 208 420 hektarit. Plaan on laiendada rangelt kaitstavat metsaala 220 000 hektarini, mis oleks 10% Eesti metsade kogupindalast (2,2 miljonit hektarit).

Range kaitse tähendab seda, et nendes metsades ei tohi midagi teha, seal areneb kĂľik nii, nagu loodus tahab. Aga peale selle on kaitstavad metsad, kus inimtegevus piiratud, reguleeritud teatud kaitsereĹžiimiga. Ăœldse kokku on Eesti metsadest nii vĂľi teisiti kaitstud veidi Ăźle 30 protsendi.

Kui arengukava teksti veel uurida, leiab sealt mitu plaani, kuidas metsahoidu paremaks muuta. Jutt ei piirdu mustvalgelt vaid sellega, mis metsa majandajatele on keelatud vĂľi lubatud.

Näiteks on plaan muuta inimtegevus piirangutega kaitstud

metsades mĂľttekamaks. See, et seal on tegevus piiratud, mitte täielikult keelatud, näitab iseenesest, et tegu on kooslusega, mida teatav inimmĂľju ei riku. Arengukava tegijad on näinud, et peaks astuma sammu edasi ja selgitama peale selle, mis kooslust ei riku, ka seda, mis tegevusest vĂľiks kooslusele kasu olla. “Metsade majandamine kaitsealade piiranguvÜÜndites peaks täitma loodusväärtuste kaitse eesmärki, aga tänaseni puudub selgelt väljakujunenud praktika seal metsakasvatuslike vĂľtete kasutamise kohta,â€? on kavas Ăźteldud.

Parandada tahetakse ka praeguseks ummikusse jooksnud vääriselupaikade kaitset. Vääriselupaigad on majandusmetsa väikesed alad, kus leidub vþi vþib leiduda (see on selgitatud indikaatorliikide abil) haruldasi vþi ohustatud liike. Neid väikesi paikasid keset erametsasid oleks keerukas riiklikeks kaitsealadeks kuulutada, mistþttu otsustati 1999. aastal rakendada nende puhul vabatahtlikku kait-

+BQB TPCJC OFJMF

ARHIIV

Vaidlus metsanduse uue arengukava Ăźle taandub pĂľhiliselt kĂźsimuseks, kas raiuda metsa vĂľi mitte.

set. 1999 see hakkaski arenema.

Metsaomanikud, kes vabatahtlikult tahtsid oma metsas asuvat vääriselupaika kaitsta, sþlmisid riigiga selleks lepingu ja riik maksis neile hßvitist selle eest, et nad alal majandustegevusest loobusid.

Hilisematel aastatel on lisaregulatsioonidega muudetud see kaitsevorm aga nii keeruliseks, et metsaomanike huvi selle suhtes on väga leigeks muutunud.

Nßßd on arengukavas kirjas, et on plaan see kaitse jälle tþhusaks muuta, kusjuures vabatahtlikkust tahetakse säilitada.

Vääriselupaikasid on erametsades inventuuri järgi kokku 8533 hektaril ja praeguseks on sellest pinnast lepingutega kaetud vaid 21%.

Kavast leiab metsade seisukorra parandamiseks veel mitu plaani. Näiteks peetakse vajalikuks eraldi uurida, mis ulatuses

täpselt on mþttekas raieid tehes alles jätta säilikpuid, surnud puitu jms. Tahetakse analßßsida, mil määral ja kuskohast just kaitsealadel raiet tehes tasub raiejäätmeid koguda ning kuhu need peaksid kindlasti maha jääma.

Välja tÜÜtada tahetakse ka meetmeid, mis tekitaks metsaomanikes huvi segapuistutes rohkem laialehiseid puuliike kasvatada jne.

Elu ja ilu Eesti paljude tulevikukavade seas on olemas strateegia “Säästev Eesti 21â€?. Seal on kirjeldatud sihti siduda looduse isetaastumisvĂľime looduskasutusega.

Eesmärgiks on, nagu seal kirjas, saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on.

See tähendab ka loodusvarade kasutamist viisil ja mahus, mis kindlustab Ükoloogilise tasakaalu. Loetletud on ka ohud, mis vþivad selle eesmärgini jþudmise keerukaks muuta.

EelkĂľige nähakse ohtu globaliseerumisest tingitud tendentsides, mis on mĂľjutamas ka eestlast. Näiteks: ď Ž vþþrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja looduskasutusest, imporditud tarbimiskultuur, mis viib Eesti-väliste huvide domineerimisele; ď Ž tendents linnastumisele tekitab olukorra, kus maastik muutub kitsa huvigrupi jaoks kindlapiiriliseks “iluasjaksâ€?.

Kui arengukava juurde tagasi tulla, vĂľiks kĂźsida: kas valime siis tuleviku koos metsaga vĂľi tuleviku koos sellise metsaga, mis on iluasjaks purki pandud?

ww te info w.m m l/fax @m elit ob : . : 5 63 elit. ee 55 84 ee 46 33 29 6 7

LFT IJOEBWBE FGFLUJJWTVTU

)"-6."4*/"%

MJIUTBNBU UĂ?Ă?QSPUTFTTJ

166-ÂŻ),63*%

KVIUJNJTU LFSHVTU

+" ,ÂŻ*, 7"+"-*, ,Âś55&16*%6 5005.*4&,4

OJOH UVSWBMJTU KB KžžUNFWBCB LÕUUFQVVEF WBMNJNJTU

WHO ZZZ PHWVDRPDQLN HH

Parim koht metsamaa mßßgiks! www.kinnistu.ee, tel 501 7886

ML

LOODUSHOID

MESSILEHT 7. aprill 2011

SXC.HU

27 SXC.HU

eksootikaks Puhastame kodu ja metsaalused Aprillist alates viib suurim kodumaine vanametalli käitleja Vakaru Refonda läbi järjekordse kevadise kokkuostukampaania, mille käigus maksab igale vanametalli kogujale rahalise boonuse.

“Tänavune kampaania on meie jaoks eriline – iga kogutud ja meile toodud vanametalli tonni eest annetame Eestimaa Looduse Fondile 2 eurot ning lööme kaasa koristuskampaanias “Teeme ära 2011”,” kinnitas Vakaru Refonda juht Peeter Raag. “Meie kui suurima kodumaise vanametalli käitleja jaoks on selline koostöö märgilise tähendusega – aitame Eestimaa metsaalused ja kodumajapidamised vanametallist puhastada ning meie loodust hoida.”

“Jätkame ka traditsiooni – iga inimene, kes meie esindusse vanametalli toob, saab lisaks hinnakirjajärgsele tasule rahalise boonuse. Eripakkumisi on ka ettevõtetele,” ütles Peeter Raag. “Iga toodud musta metalli tonni eest maksame boonust

10 eurot, iga värvilise metalli tonni eest aga 30 eurot. Tuua võib kõike, alates vanadest autodest, radiaatoritest, gaasipliitidest ja kärudest ning lõpetades labidate ja lusikatega. Kui kahtlete, kas mõnda eset võib meile tuua, helistage lühinumbril 1817.”

Kampaania kestab 31. maini.

Möödunud aasta kevadise kokkuostukampaania käigus maksis Vakaru Refonda välja üle miljoni krooni. Tookord maksti boonuseid summas 200–500 krooni ühe toodud metalli tonni kohta.

Vakaru Refonda on kontserni BLRT Grupp tütarettevõte, mis tegeleb musta ja värvilise metalli kokkuostu, töötlemise ning müügiga, samuti laevade utiliseerimisega. Ettevõtte esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Türil, KohtlaJärvel, Narvas ja Võrus.

26

VEIN

MESSILEHT 7. aprill 2011

Meie viinamarjavein jääb Eestis on traditsiooniliselt valmistatud puuviljadest ja marjadest kääritatud jooke.

Kohalikust viinamarjast tehtud vein ei hakka kunagi konkureerima tuntud veinimaade omaga.

Lisaks traditsioonilistele marjakultuuridele on Eestis hakatud kasvatama ka viinamarju. Praegu kasvatab ja mßßb viinamarjaistikuid enamik aiandusfirmasid, seetþttu on viinapuud viimastel aastatel ka koduaedades hoogsalt levinud.

MĂľned entusiastid on alustanud ka suuremate istandike rajamisega ning proovinud toota veinigi. Viinamarjakasvatuse toetuseks on loodud MTĂœ Eesti Viinamari.

Siiski jäävad viinamarjad ja nendest valmistatud veinid Eestis niťitooteks, mida mßßakse restoranides, kohvikutes, turismitaludes jne. Seda ostetakse

pigem kui pþhjamaist eksootikat – maitsmiseks ja meeneks.

Meie erilised viinamarjaveinid pakuvad huvi kollektsionääridele.

Muidugi vþiksime viinamarju mßßa ka värskelt, kuid lauaviinamarjade kasvatamine nþuab suuremaid investeeringuid. Veiniviinamarja kasvatamiseks ei ole vaja kasvuhoonet ja on edukas ka avamaaistandikus.

Veinivalmistamine vajab teadmisi ja katsetamist Veinikvaliteedile paneb aluse marjakvaliteet. Senised maaßlikooli aianduse osakonna katsed on näidanud, et Eestis on vþimalik kasvatada vajaliku biokeemilise koostisega veinimarju.

Veini värvus sþltub antotsßaanidest, värvi kvaliteet ning säilivus omakorda antotsßanidiinide osatähtsusest. Samuti sþltub värvi intensiivsus ja sära mahla pH-st.

Veini maitse oleneb erinevatest asjaoludest, kuid peami-

seks vþib lugeda suhkrute ja hapete vahekorda ning hapete sisaldust. Veini alkoholisisaldus sþltub suhkrusisaldusest (veini käärimisel on soovitatav marja oma suhkur).

Kuna veinile on ette nähtud alkoholisisalduse vahemik, siis soovitatud suhkrusisaldusest madalama sisaldusega marjadest ei saa kvaliteetset veini.

Kþigile näitajatele on vajalikud oma kindlad väärtused ja nende pþhjal saab arvutada kßpsusindeksi, mis on tarvilik marjade korjamise aja määramisel, sest veinimarju ei korjata maitse järgi.

Nþutud kvaliteedi saamiseks tuleb jälgida paljusid kasvatusvþtteid: vþra tihedus, taimeridade ja vþrsete suund, kobarate ja kobaraharude arvukus, väetamine, lehtede arv ja viljavþrse pikkus. Viinamarjakasvatajatel on oma arvamus kasvatamisest ja seetþttu kasutatakse väga erinevaid vþtteid.

Lisaks kþigele, mida saab ise teha, on tähtis ka augusti ja septembri ilm. Uuringutega on

meile selgeks saanud, et Eestis tuleb leida oma tee ja ka meie vähestel kasvatajatel on juba eriarvamusi.

Kvaliteetse viinamarjaveini tootmine on vþimalik Maaßlikooli katsete pþhjal vþib väita, et Eestis saab teha kvaliteetset veini.

Katsete käigus on selgunud, et þige sordivalik ja teatud kasvatusvþtted vþimaldavad kasvatada viinamarju, mis vastavad veinivalmistamise nþuetele.

Kvaliteetse veini tegemisel ei lisata suhkrut, vett ega piiritust.

Kvaliteedi parandamisel vþib kasutada teist sorti. Näiteks kui ainult suhkrusisaldus on ettenähtust madalam, vþib valida teiseks sordiks suure suhkrusisaldusega sordi.

Eri sortide osatähtsus ja arv sþltub marjade täpsest biokeemilisest koostisest, mille pþhjal saab arvutada mahla keskmised näitajad. Sellise valmistamisviisi puhul saame vajaliku alkoholisisaldusega ja kvaliteetse vei-

ni, mille väärtust suurendab ka veini ainulaadsus.

Toodud fakt tekitab kindlasti vastakaid arvamusi, mida on olnud ka “prantsuse paradoksiâ€? aruteludes. On teada, et juba Kristuse ajal joodi veini, kuid seda tarvitati sÜÜgi kĂľrvale. Ka kaasajal on lĂľunamaades levinud liha kĂľrvale punase veini joomine. Seega sĂľltub veini mĂľju tervisele tarvitamise viisist ja hulgast. VĂľrdluseks: näiteks on tervisele kahjulik suure koguse lagritsamaiustuste sÜÜmine, sest lagritsa magusjuures sisaldub toksiline aine glĂźtsĂźrritsiin.

EMĂœ toiduhĂźgieeni osakonnas tehtud vedelikkromatograafiliste analßßside tulemused näitavad, et meie punaste viinamarjaveinide koostis on organismile kasulike ainete, antioksĂźdantsete polĂźfenoolide (punast värvust andvate antotsĂźaniinide jt flavonoidide, samuti veini kuulsa toimeaine resveratrooli) sisalduse poolest väga sarnane Prantsusmaal, Rumeenias, Hispaanias, TĹĄiilis, Ar-

gentinas ja LĂľuna-Aafrika Vabariigis eri viinamarjasortidest valmistatud veinide koostisega.

Tallinna Tehnikaßlikooli keemiaosakonnas tehtud analßßside tulemuste pþhjal vþib Üelda, et meie veinides on madalam neutraalsete sahhariidide sisaldus, samas aga tunduvalt madalam toksiliste raskmetallide plii, kaadmiumi ja arseeni sisaldus.

Uue ßlitundliku ja -täpse mass-selektiivse detektoriga vedelikkromatograafi saamine vþimaldab toiduhßgieeni osakonnas juba lähiajal teha suure arvu pestitsiidijääkide monitoorimist veinides. Siis saab kas kinnitada vþi ßmber lßkata jutte nende jääkide oluliste koguste sisaldumisest lþunamaistes veinides.

KADRI KARP Eesti MaaĂźlikooli pĂľllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor

TĂ•NU PĂœSSA Eesti MaaĂźlikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor

Terved silmad ja hea nägemine on asendamaTud!

Naine, kes aitas rootslastel säilidada hea nägemise Tervete silmade ja hea nägemise kohta avalikustatud saladus tekitas Rootsis revolutsiooni.

Selle algataja oli Sarah Lind, apteeker ja apteegiomanik, kes avastas, et preparaat Blue Berry™ vþib aidata inimestel säilitada terveid silmi ning hea nägemise.

S

arah on Rootsis tuntud apteegiomanik. Tema saab aru, et on väga oluline mĂľelda tulevikule ja hoolitseda oma tervise eest Ăľigel ajal. Kes ei armastaks lugeda häid raamatuid, juhtida autot, imetleda Ăźmbritsevat loodust vĂľi vaadata, mis toimub me Ăźmber? „Kui tekib kĂźsimus silmade tervise osas, valin ma alati parima lahenduse. Kas saab olla midagi tähtsamat?“

Terved silmad paljudeks aastateks

KĂľik algas umbes 10 aastat tagasi, kui Sarah Lindi apteeki astus vanem proua, kes soovis saada abi halvenevale silmanägemisele. „Ma soovitasin talle Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴŽǰȹ œŽœÂ?Čą lisaks mustikaekstraktile on nende koostises silmarohu ja viinamarjaseemne ekstrakte ning looduslikku luteiini. Mustikas ja viinamarjaseemnetes on palju looduslikke antioksĂźdante, mis tugevdavad silmas olevate veresoonte seinu ja parandavad vereringet ning vähendavad silmade tundlikkust, punetust ja vesisust. Ei Â˜Â•ÂŽČą Â?ÂŽÂ’ÂœÂ?Čą Â?Š‹•ŽĴ’ǰȹ –’••Žȹ ”˜˜œÂ?Â’ÂœČą Â˜Â•ÂŽÂ”ÂœČą nii unikaalne. Olin veendunud, et Blue Berry tabletid aitavad kindlasti seda prouat.“

Blue Berry edu

“Varsti tuli proua uuesti apteeki ja ostis veel Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴŽǯȹ Â’Â?žȹ kuud hiljem oli ta väga Ăľnnelik ja tundis rþþmu paremaks muutunud nägemisest. Ta tänas mind sĂźdamlikult suurepärase soovituse eest.“ Sellest ajast hakkasin oma klientidele alati Blue BerryČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ÂŽČąÂœÂ˜Â˜Â&#x;Â’Â?Š–Šȹ“Šȹ olen nende käest saanud palju head vastukaja.

Pärast esimeste klientide kogemust levis see uudis väga kiiresti. Nßßd on paljud minu kliendid juba mitme aasta vältel iga päev Blue Berry Â?Š‹•ŽĴŽȹÂ?Š›Â&#x;Â’Â?Š—žÂ?ȹ“ŠȹÂ?ž——ŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ›ä䖞ȹ paranenud nägemisest. Blue Berry on tĂľelise edu tĂľestus. Jutustasin selle loo oma kolleegidele ja nad hakkasid samuti soovitama Blue Berry’t. Nßßd toimub see kogu Rootsis.

Rootsi ime

Blue Berry tabletid tagavad heaks nägemiseks vajalike bioloogiliselt aktiivsete ainete igapäevase koguse. ÖÜpäeva annuses on isegi 10 mg looduslikku luteiini, mis on saadud saialille kroonlehtedest, suur kogus mustika, silmarohu ja viinamarjeseemne unikaalseid ekstrakte. See on erakordne looduslikke ainete kompleks silmade tervise jaoks.

Tarvitage Blue Berry’t: - ärritatud ja punetavate silmade korral; - kui loete palju; - kui tÜÜtate arvutiga; - kui juhite autot.

Blue Berry tablette toodab Rootsis asuv Skandinaavia ettevĂľte “New Nordicâ€?. HĂľbedane puu pakendil on garantii, et preparaat vastab kĂľrgeimatele „New Nordic“ kvaliteedi ja ohutuse standarditele. „New Nordic“ hoolib inimestest ja loodusest.

Kust osta?

Blue Berry originaal tablette vĂľite osta apteekidest. „New Nordic“ eksperdid on valmis vastama Teie kĂźsimustele. Helistage telefonil 688 8383 vĂľi kĂźlastage kodulehekĂźlge www.newnordic.ee.

L O O M A K A S VAT U S

MESSILEHT 7. aprill 2011

25 ARHIIV

Holsteini viss 2010.

TĂźrklased loomi valimas.

Tþuveistest on saanud oluline ekspordiartikkel rolli sßsteem jääks pßsima ning Eestis on piimalehmade taskukohase hinnaga väärtuslik arvukus viimase kßmoleks liikmetele nendi jooksul vähenenud aretusmaterjal kättesaadav. Samuti oli väljakutca 13%, kuid piimatooseteks uute rahvusvaheliste kondang lehma kohta on taktide leidmine ja suhete loosuurenenud ca 53%. mine teiste erialaorganisatsioonidega.

Mullu tootsid 88 984 jĂľudluskontrollialust TĂľumaterjal ekspordiks lehma 7613 kg piima.

Veisekasvatussektor on pĂľllumajanduslikus tootmises Ăźha suureneva ekspordisuutlikkusega.

Samas on olnud ka aastaid, kus ebastabiilne turuolukord on väga drastiliselt mþjutanud sektori arengut ning jätkusuutlikkust.

Eesti TĂľuloomakasvatajate Ăœhistu (ETKĂœ) on Eesti veisekasvatajaid aretusvaldkonnas teenindav Ăźhistuline organisatsioon. Aastatega on organisatsiooni roll muutunud, arvestades Eestis tegutsevate farmerite vajadusi ning soove muutuvas majanduskeskkonnas. Ăœhistu loomisel oli prioriteediks see, et aretustÜÜ, mida Eestis pikaajaliselt tehtud, jätkuks ning ei killustuks. Tuli seista selle eest, et tĂľuveiste pĂľlvnemisandmed säiliksid, jĂľudluskont-

Tänu kauaaegsele järjepidevusele aretusvaldkonnas ning kasvatajate pßhendunud tegevusele on meie aretusmaterjal tuntud mitmes riigis. Tþuveiseid on lähiajaloos mßßdud Lätti, Leetu, Poola, Venemaale, Valgevenesse, Ukrainasse, Rumeeniasse, Maltale, Hispaaniasse, Hollandisse, Moldovasse, Tßrki jne.

Kþik need sihtriigid, olgu nad ELi liikmed vþi mitte, on mänginud suuremal vþi vähemal määral rolli meie tþumaterjali eksportimisel. Tänu pßsivatele väliskontaktidele on suudetud tþuveiseid pakkuda ka suhteliselt keerulistel aegadel, mil tootjaile makstav piimahind ei katnud tootmisse tehtud kulutusi, rääkimata investeerimisvajadusest.

Pärast mitu aastat väldanud läbirääkimisi sai veisekas-

vatajatele mullu uueks väljakutseks tþuveiste mßßk Tßrgi turule. Enne tuli pidada läbirääkimisi sealsete aretusettevþtetega nendes huvi tekitamiseks ning meie tootmistegevusest ßlevaate saamiseks.

Algas riikide tasemel koostÜÜ esialgu ministeeriumide, hiljem juba veterinaarametite tasandil.

TÜÜtati välja tervisesertifikaadi vormid. Ostjate esindajad saabusid Eestisse meie farmide ja aretustasemega tutvuma.

Mullu juunis toimusid esimesed mßßgitehingud Tßrki. Tþenäoliselt ei osanud paljud meist tol hetkel ennustada, kas sellest saab pikaajaline koostÜÜ vþi toimuvad vaid ßksikud tehingud ja sellega suhe piirdub.

Eesti oli Euroopas esimene riik, kust TĂźrgi piirid avas ja anti luba veiste riiki importimiseks.

Paljud suured Euroopa karjakasvatusriigid ei suutnud seda uskuda ja olid niisuguse tavatu käitumise peale imestunud.

Tßrki eksportimisega on meie farmeritele tþuveiste eest saadav mßßgitulu suurenenud aastaga ca 30%. Vastavalt aretuse ja vanemate tootmisnäitajatele vþib mullika hind ulatuda ca 1900 euroni.

Kindlasti ei saa aretusorganisatsioon nþus olla kriitikaga, kus märgitakse, et Eesti lehmade arv väheneb pþhjusel, et tþuveiseid eksporditakse välja.

Parimatel aastatel on tþumullikate mßßk ulatunud ca 1500 loomani. Seega ei saa uus ekspordivþimalus olla kuidagi pþhjuseks, et aastatel 2009–2010 vähenes Eestis piimaveiste arv ca 5600 lßpsilehma vþrra.

Soovitav loomade valik laieneb Piimatootjaile on vajalik stabiilsus, kuid turusituatsiooni muutused aitavad paraku alati kaasa veiste arvu ning toodangumahu vähenemisele. Samas suuremad tþuveiste ekspordile orienteeritud ettevþtted on hästi tajunud, et juhtides paremini karjakasvatust, on vþimalik tþuveiseid mßßa ka nii, et oma karja arvukus ei vähene, vaid on isegi suurenenud.

Kui otsitakse kĂľikvĂľimalikke niĹĄiturge, siis pĂľllumajandussektoris on just tĂľuveiste ekspordile panustamine see, kust tootjaile ja riigile rohkem tulu tagasi teenida. Samas toob rahvusvaheline

kaubandus ka tuleviku koostÜÜ jaoks piisavalt reklaami regiooni teiste riikide hulgas.

Lisaks on ETKĂœ vĂľtnud mullu enda kanda ka TĂźrgi sihtturule nuuma- ja tapaveiste pakkumise. Euroopa Liiduga liitumisele eelneval perioodil oli suureks probleemiks piimakarjakasvatuses sĂźndinud pullvasikate kasvatamine. See osutus sedavĂľrd probleemseks, et sageli hukati meie ettevĂľtetes mĂľnepäevaseid vasikaid.

Alates 2004. aasta suvest on vþimalus hakata mßßma pullvasikaid juba Euroopa riikide nuumakompleksidesse. Praeguseks on kujunemas olukord, kus korralike nuuma-tapaveiste ostmiseks on mitmeid soovijaid, see mþjutab farmerite jaoks soodsalt ka realiseerimishindasid.

TĂźrgi veisekasvatusettevĂľtjad on ostnud meeleldi Eestist nii tapa- kui nuuma-noorveiseid.

Selle aasta alguses pÜÜrati enam tähelepanu just kasvatamise eesmärgil ostetavatele nuumaveistele. Eelistatakse lihatþugu noorveiseid, kuid sobilikuks on peetud ka piimatþugude pullikuid.

Turismihooaja saabumisega on taas märgata suuremat huvi

6LQX HHOLVWDWXLP MD XVDOGXVYllUVHLP SDUWQHU NDULORRPDGH P  JLO 2VWDPH ‡ 38// -$ /(+09$6,.$,' ‡ 38//( -$ /(+0, ‡ /(+008//,.$,' ‡ /,+$9(,6(,' /220$9(27((186

((67,6 -$ (85223$6

.RQWDNW 6DYHUQD NÂ OD 9DOJMlUYH YDOG 3}OYDPDD WHO LQIR#HFW HH ZZZ HFW HH ZZZ NRJXPLVNHVNXV HH

ka tapaveiste ostmise vastu – see on meie kasvatajate seisukohalt kindlasti kþige enam tasuvam mßßgiartikkel, kuivþrd mßßakse sisuliselt valmistoodangut.

Uue turu avastamine on toonud ka Eesti veisekasvatusse uut hingamist. Oluline, et oskaksime hinnata turuväärtusi.

Eri veisetþud Maamessil Tartu Maamess on ikka olnud veisekasvatajatele aasta avaßrituse paik, nii ka tänavu. Messil tutvustame suurel hulgal Eestis kasvatatavaid veisetþuge.

Samuti on tippsĂźndmusteks saanud meie vissikonkursid. Eesti punase tĂľu kauneim lehm valitakse 11. juunil Ăœlenurmel ja eesti holsteinide kauneim piimalehm valitakse 8. septembril Harjumaal Luigel.

Ootame kþiki asjahuvilisi kßlastama ja tunnustama meie karjakasvatajate saavutusi. Loodan, et veisekasvatajatele kujunevad uued proovikivid sektoris tegutsemisel tulutoovaks ning karjakasvatuse areng jätkub.

TANEL BULITKO ETKĂœ juhatuse esimees

24

EESTI TOIT

MESSILEHT 7. aprill 2011

Kas jääme sööma Eesti toitu?

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on teadupärast kutsutud ja seatud seisma Eesti põllumajanduse ja toidutootjate huvide eest, ühtaegu mõeldes ka tarbijate peale.

Kogu selle eestseismise põhisisuks on – väärtustada Eestis toodetud toitu.

EPKK juht Roomet Sõrmus, kas see liiga lihtne ülesanne pole?

Konjunktuuriinstituudi uuringute tulemused on ju igal aastal kui eelmisest maha kirjutatud: eestlane eelistab Eesti toitu niikuinii.

Küsitluste tulemused näitavad seda tõesti. Kuid need uuringud näitavad ka, et euroliiduga ühinemise järel on Eesti toiduainete eelistamine vähenenud. Ilmselt on siin põhjuseks meie ostuvõime langus. Inimene eelistaks eestimaist, aga ostab odavama välismaise kauba.

Pahatihti pole tarbijal võimalik pakendilt ka toote päritolust aimu saada. Loodame, et tarbijale on seejuures abiks EPKK pääsukesemärk, mis näitab toote kõrget kvaliteeti ja kodumaist päritolu.

Avatud turumajanduses ostetakse sealt, kus on odavam ja müüakse sinna, kus pakutakse paremat hinda. Meie toidutootjate missioonitundele lootma jääda ei saa – toiduainete odavnemist koduturul pole loota.

Lähiminevik on näidanud, et hinnad on väga ebastabiilsed. Piimaturg on paranenud ja tootjad on piimaliitri hinnaga enam-vähem rahul. Kuid meenutagem, mis juhtus 2009. aastal – poes oli piimaliiter 3 krooni 60 senti. Piimatootjate kahjumid olid suured ja neid auke peavadki nad tagantjärele lappima.

Kindlasti pole tootjate õuele rikkus saabunud, koos toodangu hindadega on kasvanud ka tootmissisendite hinnad. Sünkroonis kütusega kasvavad teraviljahinnad, samuti väetiste ja taimekaitsevahendite hinnad.

Koduturg on tootjatele kindlasti kõige kallim, kuid kinni haaratakse igast võimalusest eksportida. Kui eksporditurgudel on hinnad head, siis ei saa ka kodus toit odavam olla. Õnneks ei vähendatud sel raskel ajal karju sedavõrd drastiliselt, et peaks rääkima juba piimatootmise lõpetamise ohust Eestimaal.

Viimase kümne aasta jooksul on meie lehmade arv vähenenud 130 000-lt 95 000-le. Siiski suudeti aastaid toodangu taset tõsta või hoida, kuna lehmad lüpsavad rohkem tänu panustamisele aretusse, söötmisse, moodsatesse lautadesse ja uutesse tehnoloogiatesse. Paraku viimane aasta on näidanud, et lehmade arvu vähenemine avaldub juba ka toodangu üldmahu vähenemises.

Kui piima hind kerkib, ehk saab lähitulevikus loota ka karjade suurendamisele?

Fakt on ka see, et meie piimatootmine kontsentreerub, ehk umbes 200 ettevõtet toodavad 90% Eesti piimast. Meil on natuke üle 1000 kvoodiomaniku, igal aastal aga jääb 100 tootjat vähemaks, just väiksemad tootjad lõpetavad. Olen minagi mõelnud, et kui turuolukord paraneb, kas siis need tootjad, kes on jäänud, suurendavad oma karja? Paraku olen vastuseks saanud, et ega nemadki suuda järsku hakata oma karja suurendama.

Kas väiketootjatel on siis üldse võimalusi turule jääda?

Väiketootmise väljavaade pole konkureerida masstoodangu turul. Iga hinnaga supermarketisse pääsemine ei peaks olema eesmärk. Lootes küll toodangu müügi laiendamist, siseneb ta tegelikult väga karmi suurte koguste ja madalate hindade mängumaale. Väiketootja aga ei suuda pahatihti pakkuda tarnekindlust ega tohikski müüa oma toodet liiga odavalt.

Väiketootja šanss on toota erilise väärtusega toodet, mis peab jõudma tarbijani sellisel kujul, et ta oleks valmis selle eest rohkem maksma. Selleks peab tarbija teadvustama, mis on selle toote lisaväärtused. Tahame, et lehmad sööksid karjamaal, et nad ei oleks liiga suures karjas – need on lihtsad emotsionaalsed aspektid, mida tarbija ootab põllumajanduselt.

Olete aastaid käinud Grüne Wochel meie toiduaineid tutvustamas.

Grüne Woche on oma sisult pigem tarbijate mess, mitte ärimess. Meie eesmärk on viia Eesti toit Berliini, anda messikülastajatele seda maitsta ja meelitada neid tulema Eestisse. Kohalik toit on ju turismi üks alustalasid, mis teeb reisi nauditavaks. Messil on väljas ka Saksamaa enda liidumaad – samuti siseturismi arendamisele mõeldes.

Tegelete ka Eestimaal Eesti toidu propageerimisega. Mäletatavasti tutvustasite mullu Jäneda talupäevadel meie lihaveisest valmistatavate roogade tervislikkust.

Sel aastal tutvustame nii veise- kui lambalihast tooteid. Kavandame oma lihatelgi püstitada näiteks Grillfestil, Jäneda talupäevadel, Tartu sügisnäitusel.

Eks väikeste sammudega tuleb ka seda turgu arendada.

Tootmine iseenesest on meil

olemas, karjad kasvavad ja eestlased juba tarbivadki veiseliha – küll pigem vorsti sees, lihana veel vähe. Inimesi tuleb õpetada tervislikku veiseliha sööma.

Lambalihaga on sama lugu.

Lamba puhul on muidugi tarneprobleemid – lambaliha pakkumine on hooajaline ja ka aretusega peame tegelema, et tagada ühtlasemat kvaliteeti. Kuid tuleb ka turgu arendada. Olen lambakasvatajatelt kuulnud, et praegu on lihtsam ja kasulikum müüa eluslammas Lätti mustlastele, kui et hakata siin Eestis tapma ja lihana müüma.

Veiseid oleme alates möödunud aastast pea piiramatult saanud müüa Türki. See annab aga tagasilöögi siseturule. Rakvere lihakombinaadil oli juba päris hea sortiment Eesti Lihaveise kaubamärgi all, aga olen märganud, et poelettidel on see väga kokku kuivanud, tavaliselt on saadaval üks-kaks tükki. Ma mõtlen just laagerdatud lihaveist, õiged tõud ja laagerdamine on olulise tähtsusega, et toidud õnnestuks.

Aga meie restoranid – usutavalt on see üks hea turg ja esitlusvõimalus?

Restoranidega on paraku see mure, et nad kasutavad ainult teatud tükke – menüü piirneb harilikult sise- ja välisfileega. Lisaks fileele peaks rohkem väärtustama ja menüüsse võtma ka teisi tükke. Mullu koostasime ka väikese raamatu juhiste ja retseptidega, kuidas veiseliha tarvitada. Sel aastal on plaanis analoogne teha lambaliha kohta.

Hiljaaegu arutlesite oma mõttekojas Eesti toidu ees seisvate valikute ja arengusuundade üle. Millistele järeldustele jõudsite?

Leidsime, et kui tahame jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka, tuleks eelkõige mõelda meie toidu lisandväärtusele. Selleks et põllumehed saaksid oma toodangu eest väärilist hinda ja toidutööstuses võiks töötajatele paremat palka maksta, peame tootma lisandväärtusega toitu ja suutma seda kallimalt müüa. Inimestel peaks harjumuseks saama vähema, aga kvaliteetsema toidu tarbimine.

Sinna hulka kuuluvad näiteks teadusel põhinevad probiootilised toiduained.

Lisandväärtusega toit on muidugi kallim, sest sellesse on palju investeeritud. Kvaliteedil ongi oma hind. Praegu jookseme pahatihti poes kollaste siltide järgi, arvates näiteks, et keeduvorst on ikka seesama vorst. Aga vorst võib olla kvaliteetsest lihast või taimsete valkudega asendatud, kanalihamassist tehtud toode.

Arusaadavalt ei tehta kanalihamassi väärttükkidest.

On kahju, kui me vaesuse tõttu kaotame kvaliteedi silmist.

Turul peab toimuma teatud korrastumine, näiteks taimerasvadest tehtud tooteid ei tohiks juustulaadseks tooteks nimetada. Esimene samm olekski juba see, et asju nimetataks õigete nimedega.

EPKK juht Roomet Sõrmus Võrus UmaMekk 2010. aasta laadal lihateavet jagamas.

Millega Maamessil inimesi ligi tõmbate?

Sel aastal avame Maamessil piimabaari. Toidumessil võeti see väga hästi vastu. Oldi üllatunud, kui tervislikke ja maitsvaid jooke saab teha koduste vahenditega: võtad piima, külmutatud maasikad, jääd – ja saadki mõnusa naturaalse joogi lihtsate vahenditega. Andsime välja ka piimakokteilide kogumiku.

Tõuke piima propageerimiseks saime sellest, et mullu käivitati äkitselt päris massiivne kampaania piima vastu.

Avaldati uus Ameerika toitumispüramiid ja piimatooted olid seal päris tipus. Tarbijatele anti märku, nagu piimas oleks midagi ohtlikku. Kodumaiste toitumisteadlaste seisukoht on vastupidine – põhjamaistes tingimustes on piim tõhusaim kaltsiumiallikas.

Ameeriklastel on teised probleemid ja neist tulenev rasvumine. Inimestele on vaja meelde tuletada, millisel laiuskraadil me elame ja mis on aidanud juba meie esivanemail elus püsida.

Värske piim on ka omaette väärtus, mida peaksime oskama hinnata. Kõrgpastöriseeritud piimaga ja -toodetega ei peaks liialt harjuma, vastasel korral avastame ühel päeval, et piimaleti on vallutanud importtooted.

Taimekasvatuses me ilmselt ei suuda võistelda piirkondadega, kus on soojem ja vegetatsiooniperiood pikem. Selles mõttes on loomakasvatus ja piimatootmine kodumaise toidutööstuse säilimise koha pealt oluline.

KAJA PRÜGI

EPKK

AIANDUS

MESSILEHT 7. aprill 2011

– tervislikud köögiviljad dit kuni kolm korda. Temast saab maitsva kohvi, eriti kui lisada veidi rukist, nisu või linnaseid.

Retsepte  Pastinaagisalat 300 g pastinaaki, maitse järgi soola, suhkrut ja 2 sl veiniäädikat, 100 g soolatud või hapendatud seeni, ½ klaasi majoneesi või salatikastet, maitserohelist (tilli, peterselli, estragoni).

Pastinaagid lõigake kuubikuteks, hautage äädika, soola ja suhkruga maitsestatud vees pehmeks. Jahtunult segage juurde peeneks lõigatud seened (soolaseeni enne leotada), salatikaste või majonees ja peenestatud maitserohelist. Salatile võib lisada juurde hautatud porgandeid.  Karriga maitsestatud pastinaagisupp Soovitatud kaalujälgijatele (4 portsjonit).

1,2 liitrit aedvilja- või kanapuljongit, 900 g pastinaaki, 1 sl õli, 1 suur hakitud sibul, 1 küüs küüslauku, 0,5 värsket peeneks hakitud tšillipipart, 2 tl jahvatatud koriandriseemneid, 1 tl kurkumit, 1 tl ingveripulbrit, soola ja jahvatatud musta pipart.

Kuumutage potis õli, praadige selles peenestatud sibul ning peeneks hakitud küüslauk ja tšilli pehmeks (umbes 5 min). Lisage jämedalt riivitud pastinaak

ja maitseained ning keetke tasasel tulel 20 minutit aeg-ajalt segades, kuni pastinaak on pehme.

Lisage puljong, maitsestage soola ja pipraga. Kuumutage keemiseni, keetke 10 minutit ja püreestage. Serveerige koos röstsaia või saiakuubikutega.  Hautatud aedvili rosmariinikastmes 0,4 liitrit vasikapuljongit, 2 pastinaaki, 2 punast mugulsibulat, 2 pead küüslauku, 1 porgand, 2 vart varssellerit, ½ klaasi punast veini, 100 g võid, ½ tl rosmariini, loorberileht, soola ja jahvatatud valget terapipart.

Koorige juurikad, tükeldage.

Sibul puhastage ja lõigake peeneks, küüslaugud koorige ja lisage tervete või pooleks lõigatud küüntena. Puhastatud tükeldatud pastinaak, porgand ja sibul praadige vähese võiga kuldpruuniks. Lisage punane vein, puljong, tükeldatud varsseller, küüslauk ja ürdid ning keetke, kuni ½ kogusest on järele jäänud. Kurnake ja kuumutage vedelikku, kuni see on aurustunud veel ⅓ võrra. Nüüd lisage ülejäänud või ja valage kaste hautatud juurviljale. Serveerige koos lihapallide või kotlettide ning ahjukartuliga.  Mõisa ühepajatoit 0,4 liitrit vett, 800 g veisefileed, 2–3 porgandit, 1 pastinaak,

1 suur porru, 3 sl nisujahu, 2 sl veiniäädikat, 1 sl margariini või võid, 10 tera vürtspipart, 10 tera valget pipart, 2 loorberilehte, 1 tl majoraani ja 1 tl soola.

Lõigake liha parajateks tükkideks. Kuumutage margariin poti põhjas kuldpruuniks. Pruunistage lihatükid väikeste koguste kaupa igast küljest. Puistake jahu peale ja segage. Lisage vesi ja segage uuesti läbi. Lisage kõik maitseained ja sool.

Hautage liha kaane all vähemalt pool tundi, aeg-ajalt segada.

Vajaduse korral lisage vett. Koorige porgandid ja pastinaak, peske porru. Tükeldage aedvili, lisage potti ning laske veel umbes 20 minutit haududa.

Serveerige ühepajatoit koos salati, keedetud kartulite või värske täisteraleivaga. Veiseliha asemel võib kasutada poolsuitsuvorsti.  Aedviljavorm juustukastmega 150 g lillkapsast, 100 g spargelkapsast, 2 porgandit ja 1 pastinaak.

Mozzarella-kaste: 2,5 klaasi piima, 30 g nisujahu, 1 klaas riivitud mozzarella’t (mitte pühvli-mozzarella), 1 tl riivitud muskaatpähklit ja noaotsatäis jahvatatud musta pipart.

Koorige ja tükeldage porgandid ning pastinaak. Peske ja tükeldage kapsad. Keetke kergelt soo-

REPRO

laga maitsestatud vees veidi pehmemaks. Kastme valmistamiseks mõõtke potti piim ja jahu, kuumutage pidevalt segades, kuni kaste pakseneb. Lisage riivjuust ja maitsestage. Kallake nõrutatud aedviljad võitatud ahjuvormi. Valage peale kaste. Küpsetage 225° ahjus 15–20 minutit.  Ulukiliha vokkpanniroog 300 g põdraliha, 2 porgandit, 1 pastinaak, ½ kaalikat, 1–2 nuikapsast, 1 porru või sibulapealseid ja 1–2 sl toiduõli.

Kaste: ½ klaasi heledat lahjat õlut, 1–2 sl sojakastet, 1 tl rosmariini, 1 tl kadakamarju ja 1–2 küüslauguküünt.

Kuumutage vokkpann, kallake õli pannile. Koorige porgandid, pastinaak, kaalikas ja nuikapsas. Lõigake kõik ribadeks.

Peske ja peenestage porru. Pruunistage liha kiiresti igast küljest.

Tõstke liha panni servale.

Laske aedviljaribad vokkpannil keema. Kallake õlu ja soja peale. Maitsestage rosmariini ja purustatud kadakamarjadega. Lisage purustatud küüslauk. Keetke mõni minut. Pange liha uuesti aedvilja hulka ja kuumutage.

Serveerige koos keedetud nuudlitega. Vokkpanni võib asendada suure praepanniga ning põdraliha asemel tarvitada muud ulukiliha.

TOIVO NIIBERG

23

Pastinaak (Pastinaca sativa).

22 A I A N D U S

MESSILEHT 7. aprill 2011

Aeduba, pastinaak ja must talirõigas dustab seedimist ja hävitab pato­ geenset mikrofloorat ning tugev­ dab immuunsüsteemi.

Ka Egiptuse püramiidid olla üles ehitatud tänu rõikale, puna­ sele veinile ja küüslaugule – need tõkestasid ehitustööliste seas le­ vivaid nakkushaigusi.

Kõige kasulikum on musta rõi­ gast tarvitada toorelt ilma töötle­ mata – võileivakattena, salatina.

Rõigas on sobilik salatilisand, sa­ muti kasutatakse seda mitmesu­ guste kastmete valmistamiseks.

Musta rõika peeneks lõigatud lehed on väga sobilikud ja kasu­ lik lisand sügisesel kapsa hapen­ damisel, kuna annab hapukapsa­ le ilusama välimuse ja veelgi suu­ rema C-vitamiini sisalduse.

Mõtiskledes meie poe- ja turulettidel saada oleva köögiviljavaliku üle, on mul jäänud mulje, et seal valitseb pidev nappus kõige tervislikumatest ja Eestis paremini viljeldavatest köögiviljadest.

Must talirõigas, pastinaak ja aed­ uba ehk türgi uba – nendest kol­ mest väga tervislikust, kergesti kasvatatavast ja saagikast köögi­ viljast teemegi siinkohal juttu.

Aeduba Aeduba on toiteväärtuselt lä­ hedane aedhernele. Mineraal­ aineid kaaliumi, kaltsiumi, rau­ da ning rasvu ja C-vitamiini si­ saldab aeduba rohkem kui her­ nes. Vitamiinidest on aedoas olemas peaaegu kõik B-rühma vitamiinid, karotiini (A-vitamiini eelvitamiin) on 0,4–0,9 mg% ja C-vitamiini 20 mg%.

Aedoa terades sisaldub vas­ ke ja tsinki rohkem kui enamikus köögiviljades. Tsink võtab orga­ nismis osa fermentide, insuliini ja hormoonide sünteesis. Orga­ nismi ööpäevane tsingivajadus on 10 mg.

Aedoa kaunad on rikkad val­ gu poolest (4–6%), oavalkude toiteväärtus on ligikaudu võrdne lihavalguga, inimese seedekulg­ la omastab aedoavalke paremini kui näiteks kala- või lihavalke.

Aedoa valk on lihavalgust väärtuslikum, oas on kuus kor­ da rohkem valke kui piimas ja kolm korda rohkem kui nisulei­ vas. Kõige paremini omastab ini­ mene aedoavalku kergelt kupa­ tatud kauntest.

Aeduba sisaldab tähtsamaid aminohappeid: metioniini, trip­ tofaani, lüsiini, arginiini, türosii­ ni, histidiini.

Aedoa konserveerimisel vä­ heneb askorbiinhappe ja karo­ tiini sisaldus, suureneb aga niko­ tiinhappe sisaldus.

Aedoas leidub glükohiniini – ainet, mis on sarnane insuliiniga ja toimib soodsalt suhkru aineva­ hetusele veres, mistõttu seda soo­ vitatakse suhkruhaigetele.

Soodne naatriumi ja kaaliumi vahekord terades (1:21) ja rohe­ listes kauntes (1:150) kiirendab vee eraldumist kudedest, mistõt­ tu aeduba on näidustatud süda­ me- ja veresoonkonnahaiguste korral.

Tooreid kaunu süüa ei tohi, sest neis sisalduva organismi­ le toksilise glükosiidi fasiini toi­ mel punased verelibled käkru­ vad. Keetmisel ja hapendamisel fasiin laguneb ning muutub kah­ jutuks.

Aeduba ravib suhkruhaigust, mao- ja maksahaigusi, neeru- ja põiehaigusi, kõrget vererõhku, südame nõrkust, kroonilist reu­ mat, podagrat ning on antibak­ teriaalse toimega. Aedoa õiekee­ dus ravib neerukivitõbe.

Märgade ekseemide, värskete haavade ja põletuste raviks kasu­ tatakse aedoajahu. Aedoajahu ja mee segu kasutatakse mädapai­ sete ja koeranaelte raviks. Kuiva­ de ubade keedus on laste kõhu­ lahtisuse vastu. Kuivade oakaun­

Retsepte

Aeduba (Phaseolus vulgaris).

te keedust kasutatakse reuma ra­ viks, neerude haigestumisel, urii­ ni väljutava vahendina ning suhk­ ru sisalduse alandamiseks veres.

Keeduse valmistamiseks võe­ takse 30 g oakaunu, 300 ml vett ja keedetakse 10–15 minutit, ja­ hutada ja tarvitada 2–3 korda päevas pool klaasi 30 min enne sööki.

Teadlased on leidnud mõnest aedoa liigist erilisi valgulisi ai­ neid, mis stimuleerivad valgeve­ reliblede fagotsütoosi ning tõs­ tavad vastupanu infektsioonhai­ gustele, neil arvatakse olevat ka kasvajatevastane toime.

n Tervelt marineeritud aedoakaunad Keetke 2 kg aedoakaunu 1 liit­ ris soolaga maitsestatud vees (20 g soola) poolpehmeks (5 min), nõ­ rutage ja pange purkidesse. Vala­ ge üle kuuma marinaadiga.

Marinaadi valmistamiseks võtke 1 liiter vett, 50 g tilli- ja petersellilehti, 40 g soola, 40 g suhkrut ja 30–40 g 30% äädikat või 4 tl sidrunhapet (16 g).

Retsepte

Must talirõigas

n Sügavkülmutamine Sügavkülmutamiseks kupata­ ge aedoakaunu soola ja piparro­ huga maitsestatud vees. Selleks asetage aedoakaunad madala keedupoti põhja ja valage peale keev maitsestatud vesi nii, et see kataks kaunad. Kupatage mõni minut tugeval tulel. Tõstke kau­ nad vahukulbiga välja ja jahuta­ ge külma jooksva vee all. Seejärel pakkige tihedalt karpidesse ja va­ lage peale jahtunud kupatamis­ vedelik. Sügavkülmutage.

Must rõigas on sobilik dieetköö­ giviljana, kuna soodustab seede­ näärmete talitlust. Must rõigas on üks väärtuslikumaid juurvil­ ju, ta ületab kõiki teisi nii C-vi­ tamiini sisalduselt kui ka ravim­ ainete poolest.

n Hapendamine Hapendamiseks on soovita­ tav kasutada väiksemaid vaha­ jaid enne öökülmi korjatud kau­ nu. Kolmeliitrise purgi põhja puistake kiht maitsetaimi ja la­ duge neile horisontaalselt peale aedoa kergelt kupatatud, nõru­ tatud ja jahutatud kaunad, mil­ lel on otsad ära lõigatud, suure­ mad poolitatult.

Kui purk on peaaegu täis, puistake peale veelgi paksem kiht maitsetaimi ja valage pea­ le 5% soolalahu. Sulgege purgid ajutiste plastkaantega ja viige nädalaks jahedasse hoiuruumi (15°). Kui intensiivne käärimine

on lõppenud, asetage purgid ja­ heda veega vanni ja kuumutage, kuni sisu on kuumenenud 85°ni.

Sulgege purgid õhukindlalt.

Must rõigas (Raphanus sativus).

Rõigas sisaldab palju kaa­ liumi, magneesiumi, kaltsiumi ja rauda, samuti B-vitamiini ja väävlit. Tema spetsiifiline lõhn on tingitud väävlit sisaldavatest eeterlikest õlidest. Needsamad eeterlikud õlid aitavad paljude haiguste ja tervisehädade puhul.

Värske rõigas mõjub hästi hin­ gamisteedele, aktiveerib maksa­ rakke, säilitab terve sapipõie, ai­ tab organismist liigset vett välju­ tada, on puhastava toimega, an­ tibakteriaalne ning virgutab sek­ reedi eritust sapis.

Rahvameditsiinis tarvitatak­ se (peamiselt rõika juureosa) podagra, reuma, liigesepõletiku, köha, bronhiidi, astma ja maksa­ haiguste puhul. Samuti kasuta­ takse talirõigast vere puhastaja­ na. Mustal rõikal on väga tugev mikroobidevastane toime, see­ ga aitab ta ravida kõikvõimalik­ ke põletikke.

Mähiseid ja kompresse tehak­ se liigesepõletike, reuma, närvi-

ja lihasepõletike korral. Temaga on ravitud ka halvasti paranevaid haavu.

Rõigast on kasutatud skor­ buudivastase ja röga lahtista­ va vahendina. Eriti hinnatakse rõigast Hiinas ja Jaapanis, kus teda tarvitatakse keedetult toi­ du sees, viiludeks lõigatuna või soolatakse.

Jaapani köögis nimetatak­ se keedetud rõigast toidu sees daikon’iks (lisatakse liharoogade­ le). Hiinas on analoogiks lo bok.

Idamaades kasutatakse sealset suurte juurviljadega vormi loo­ masöödaks. Rõikast valmistatak­ se õli (sinepiõli), mida lisatakse suppidele maitsestamiseks.

Kuna talvekuudel pole must rõigas alati kättesaadav, valmis­ tatakse järgmine segu: 4 osa rõi­ kamahla, 2 osa mett, 1 osa viina.

Segu segatakse ja pannakse kül­ mikusse. Tarvitatakse 1 sl korra­ ga kaks korda päevas vahetult enne sööki või söögi ajal. Soo­

n Rõika-segasalat 200 g musta või valget rõigast, 2 punasema koorega ning tuge­ vama viljalihaga õuna, 1 hapu­ kurk, 1–2 sibulat (soovitatav pu­ nast), 4 sl majoneesi.

Rõigas peske hoolikalt ja rii­ vige jämedalt koos koorega. Õu­ nad peske, eemaldage südamik ja lõigake koos koorega paraja­ teks kuubikuteks.

Sibulad koorige ja lõigake õhukesteks viiludeks. Kurk lõiga­ ke väikesteks kuubikuteks. Kõik komponendid segage ühtlaselt ja tõstke salat pooleks tunniks kül­ mikusse. n Rõikalehesalat 200 g lehekodariku kesk­ semaid nooremaid rõikalehti, 5 keedetud muna, ½ klaasi hapu­ koort või maitsestamata jogurtit, 2 sl õli, 1 sl valget veiniäädikat, 1–2 kuhjaga sl peenestatud pe­ terselli või tilli. Maitseks soola ning suhkrut.

Rõikalehed peske, nõrutage ja hakkige ribadeks. Munad koo­ rige, munavalged hakkige riba­ deks või väikesteks kuubikuteks.

Munakollased suruge kat­ ki ning segage hapukoore hulka koos äädika, suhkru ja soolaga.

Kõik komponendid segage oma­ vahel ja kaunistage maitseroheli­ sega. Valmis salat tõstke tunniks külmikusse.

Pastinaak Maitseomadustelt meenutab pastinaak pisut sellerit või peter­ selli. Seega kasutatakse pastinaa­ ki maitsejuurena nagu juurselle­ rit lihatööstuses lihakonservides ja supipõhjades, annab neile ka tugevat kollast värvi.

Maitsetaimena kasutatakse kuivatatud pastinaagijuurt ka Põhja-Iiri õlletööstuses. Pasti­ naak sisaldab rikkalikult süsive­ sikuid, derivaate, rasvõli ja vääv­ livabu eeterlikke õlisid, mistõt­ tu mõjub soodsalt seedimisele, neerude tegevusele ja närvisüs­ teemile.

Kasutatakse diureetikumi­ na ning valuvaigistavalt neeruja põieliiva ning -kivide korral.

Kogu pastinaagi taim (eriti vil­ jad) sisaldab furokumariine ja flavooni.

Mineraalsooladest sisaldab pastinaak rohkesti kaaliumi. Ka­ lorsuselt ületab varajast porgan­

RAHA

MESSILEHT 7. aprill 2011

põllumehe poolel lega kaudselt ka töötute toetuseks makstavate maksude osakaalu, ei tasuks kergekäeliselt vahetada kodumaist toodangut odavama välismaise vastu.

Põllumehed saavad arendada ühistegevust, et kontrollida ise võimalikult pikka osa ahelast ja tagada sellega sisendite hindade stabiilsus, mis omakorda pidurdab toiduainete hinnakasvu. Praegu müüb teraviljakasvataja oma vilja kokkuostjale ja naabrimehest loomakasvataja ostab selle vahendustasu võrra kallimalt tagasi. Lõpuks maksame selle kõik jälle poest toitu ostes ise kinni.

Swedbanki pakkumine põllumeestele Sel kevadel oleme välja tulnud eripakkumisega põllumeestele, et finantseerida kevadtöödeks tehtavaid kulutusi ja vajalike masinate soetamist. Lähtudes panga pikaajalistest kogemustest põllumajandussektoris, oleme kujundanud oma tooteid vastavalt klientide rahavoole.

Kevadtööde laenu puhul oleme taotlemise teinud lihtsaks – me ei nõua põllumaa hindamiseks akti ja tagasimaksmine on paindlik. Tagasimaksmise tähtaega on vajadusel lihtne piken-

dada, seda ilma uute aruannete ja muude dokumentide esitamiseta, piisab vaid oma halduri informeerimisest.

Ka on pangast laenamine odavam kui muud turul pakutavad lahendused.

Kevadtööde finantseerimise näide Oletame, et põllumees vajab kevadtöödeks 100 000 eurot, mille saab tagasi maksta 10 kuu pärast.

1) Võttes selleks kevadtööde laenu pangast, aastase intressimääraga 5%, on intressikulu kokku 4166,67 eurot, millele lisandub lepingutasu ja kulud tagatise seadmiseks.

2) Olles ostjaks faktooringulepingus, mille kulud panga ees katab küll müüja, aga küsib selle eest põllumehelt 1% kuus, on kulu 10 kuu eest 10 000 eurot.

3) Tarvikutemüüja enda vahenditest maksetähtaja andmisel, aastase intressimääraga 18%, on kulu 10 kuu eest 15 000 eurot.

Tehnikaliisingu pakkumisel on meie eesmärk viia vara soetamisega kaasnevad esmased kulud miinimumini, sest põllumeeste omavahendid kuluvad kevadtööde tegemiseks.

Seega on investeerimistoetusega liisingulepingute puhul omafinantseering 0%, käibemaksu on võimalik ajatada, MESi vahendeid kasutades on lepingutasu 0 eurot ja lisaks maksame ka kaskokindlustuse esimesed 6 kuud ise kinni. Seda viimast juhul, kui kasutatakse meie pakutavat kindlustust.

Ilma toetuseta lepingute korral ajatame esimese sissemaksu esimesele kolmele kuule.

Et leida endale sobiv lahendus, soovitan oma panga halduriga varakult kohtuda ja võimalused läbi arutada.

Enne kohtumist tuleb koostada 2010. aasta bilanss ja kasumiaruanne ning panna paberile 2011. aasta haritavate põllumaade hektarid, nende jagunemine eri kultuuride kaupa ning oodatav saagikus.

Mida suurem on ettevõte ja soovitav laenusumma, seda detailsem võiks aastane plaan olla.

Tähtis on, et suudate oma kliendihaldurile pangas selgitada, millised on oodatavad kulud ja tulud, mis osa kuludest katate ise ning kui palju on juurde vaja, samuti milliste kulude katteks kasutate laenu ja milliste tulude arvelt toimub laenu tagastus.

Hea, kui arvestuslikult oleks 1 euro tagasimaksmiseks 1,3 eurot ärikasumit, siis on piisavalt puhvrit ka negatiivsete tulemuste korral.

Teine mõõdik võiks olla omakapitali osakaal kogu varast, mis ei tohiks laenu võttes alaneda alla 30%.

Kokkuvõtteks Ajal mil maailma eri paikades on kummitamas toidupuudus, võime tunda head meelt, et Eesti põllumehed suudavad vajadusel toita meie rahva omatoodetud saadustega ning aidata ka naabreid.

Ilmselt saavad paljud meie tuttavad tööd teha just tänu sellele, et meil on hästiarenenud põllumajandussektor. Seega on mõistlik oma tegevusega panustada meie põllumeeste jätkusuutlikku arengusse, ostes kodumaiseid toiduaineid ja tunnustades seda rasket ametit pidavaid inimesi.

MEELIS ANNUS Swedbanki põllumajandussektori juht

müük hooldus varuosad kogemused

TELESKOOPLAADURID

TERAVILJAKÜLVIKUD

ÖKOÄKKED

SÖÖDAMIKSERID

TRAKTORID

VÄETISEKÜLVIKUD

TERAVILJAMULJURID

TERAVILJAKUIVATID

21

L A E N JA L I I S I N G

Kevadkülvilaen Kevadkülvilaenu lepingu sõlmimisega kaasneb soodne võimalus laenutähtaega pikendada.

Enam ei pea oma saaki iga hinna eest kiiresti müüma ega põllumajandustoetuste võimaliku hilinemise pärast muretsema.

Laenu tagastustähtaega saab lihtsalt kirjaliku sooviavalduse alusel pikendada, ajatades viimase laenumakse tasumise võrdsetes osades kuni kolmele järgnevale kuule. Mugav tagastustähtaja pikendamise võimalus aitab vältida ootamatusi viimase makse tasumisel.  Laenu tagasimaksmise tähtaeg detsember 2011 + 3 kuud.  Laenu põhiosa maksepuhkus kuni detsembrini 2011.  Täiendava tagatisena võimalik kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käendust.

Seadmeliising Seadmeliisingu lepingu sõlmimisel lisandub väga soodne kindlustus. Kõigi eest, kes 2011. aasta jaanipäevani Swedbanki vahendusel põllumajandusseadme liisivad ja kindlustavad, tasume esimese pool aastat kaskokindlustuse makseid meie. Pärast selle perioodi lõppu tasute kindlustuse eest fikseeritud kuumaksega.

PRIA toetusega:  Omafinantseering 0%.  Käibemaksu finantseerimine kogu perioodiks.  Kaskokindlustus kogu perioodiks fikseeritud kuumaksega.  Esimesed kuus kuud kaskokindlustus tasuta.  Lepingutasu 0 eurot – MESi ressursi kasutamisel.

PRIA toetuseta:  Ajatatud omafinantseering kolme kuu jooksul (5% + 5% + 5%).  Kaskokindlustus kogu perioodiks fikseeritud kuumaksega.  Esimesed kuus kuud kaskokindlustus tasuta.  Lepingutasu 0 eurot – MESi ressursi kasutamisel.

Laenu ja liisingu saamine sõltub ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost, mida hindab haldur pärast vastava taotluse esitamist. Konkreetse pakkumise saamiseks pöörduge palun oma ettevõtte kliendihalduri poole või äriklienditoe e-posti aadressil ariklienditugi@swedbank.ee või telefonil 613 2222.

Teenuste pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuste tingimustega, helistades äriklienditoe telefonil 613 2222 ja küsige lisainfot oma ettevõtte kliendihaldurilt.

Maamess 14.-16.04 Stend C-1, väliplats VP-3 TAIMEKAITSEPRITSID

HOOLDUSNIIDUKID

LÄGALAOTURID

RULLIPRESSID

A.Tammel AS Turu 7, Jõgeva Tel 776 8030 info@atammel.ee www.atammel.ee

20

RAHA

MESSILEHT 7. aprill 2011

SWEDBANK

Pank seisab endiselt Maailma majanduses on praegu teemaks kþrged toiduainete hinnad, mis suure tþenäosusega jätkavad kasvu.

Tulevikus on maailmas oodata tarbijate arvu kasvu, seda nii elanike arvukuse suurenemise tĂľttu kui ka osade rahvaste jĂľukuse kasvust tingituna.

Lisaks toetavad kasvuootusi looduskatastroofid, ekstreemsed ilmastikuolud ja konfliktipiirkonnad. Eesti pþllumajandussaadustest läheb ekspordiks 1/3, seega liiguvad ka meie hinnad turuga samas rßtmis.

Raske on leida veenvat argumenti, miks see hinnatþus vþiks muutuda languseks. Kuid teisalt – lihtne tarkus on see, et igale tþusule järgneb langus, milleks tuleb samuti valmistuda.

Eesti pþllumajandussektori kogutoodang keskmistes hindades on umbes 640 miljonit eurot, sellest lisaväärtus umbes 210 miljonit eurot, mis ei ßleta 2% majanduse kogu lisandväärtusest.

TÜÜkohti on sektoris 20 000 inimesel, mis moodustab 3% kogu riigi tÜÜkohtadest.

Lisaks annab pþllumajandus tÜÜd toiduainetÜÜstuses tÜÜta-

jatele. Euroopa Liidu toetusraha abil uute tootmishoonete ehitamine aga pakub hĂľivet ehitusmaterjalide tootjatele ja ehitajatele.

Ilmselt avaldab Eesti pþllumajandussektori käekäik kaudselt suuremat mþju meie riigi heaolule, kui algselt paistab.

Eelmise aasta sĂźgisest alates on toiduainete hinnatĂľus ka meie ostukorvi tabanud. See on algatanud Ăźhiskonnas elava arutelu: kelle taskusse see rikkus kaob? “Sßßdlastâ€? pole tänaseni tabatud.

Praegune piimahinna tase, 0.31 eurot kilogrammi kohta, vþimaldab farmeritel kustutada vanad vþlgnevused ning uuesti alustada investeerimist tehnikasse ja lautadesse, et kasutada ära määratud investeerimistoetused.

Kahjuks on sama kiiresti kasvanud ka kulud – kallinenud on teravili, väetised ja kßtus ning suurtest kasumitest rääkida ei saa.

Eelnevat kokku vþttes vþib Üelda, et tarbija seiskohalt on oluline saada aru, miks hinnad tþusevad. Vaid tarbija saab oma ostukäitumisega tagada þiglase hinnatasakaalu. Arvestades aga kogu ahela loodavat väärtust, mis vähendab tÜÜpuudust ja sel-

+,0(/ ² V||GDYDOPLVWXV VHDGPHWH VSHWVLDOLVW +,0(/, 7227(9$/,. ‡ YHVNLG MD V||GDVHJDMDG WRRWOLNNXVHJD ² NJ K ‡ NDDOXDQGXULWH SDNHWW V||GDVHJLVWLOH WlLVDXWRPDDWVH V||GDWVHKKL MXKWDUYXWL ‡ PXOMXUYHVNLG WRRWOLNNXVHJD ² NJ K ‡ WLJXWUDQVSRUW||ULG NRSSHOHYDDWRULG NHWW WUDQVSRUW||ULG ‡ WHUDYLOMD MD V||GDSXQNULG VLVH QLQJ YlOLWLQJLPXVWHVVH

‡ WHUDYLOMD SXKDVWXVVHDGPHG YHQWLODDWRULG ‡ SQHXPRODDGXULG WRUXV VWHHPLG ‡ S}KXSXUXVWLG ‡ YHUWLNDDO KRULVRQWDDO MD LVHOLLNXYDG V||GDPLNVHULG

/$, 9$/,. .$$/( LJDSlHYDVHNV NDVXWDPLVHNV S}OOXPDMDQGXVHV W||VWXVHV MD WUDQVSRUGLV ‡ ORRPDNDDOXG VLJDGHOH YHLVWHOH MD ODPPDVWHOH ‡ NRQNVNDDOXG YLOMDNRWWLGH VLORUXOOLGH MPV NDDOXPLVHNV ‡ ODERULNDDOXG N OYLVHQRUPL NRQWUROOLPLVHNV WlSVXVHJD Y}L JUDPPL ‡ SODWYRUPNDDOXG HULQHYDG SODWYRUPL VXXUXVHG NDDOXPLVYDKHPLN ² NJ ‡ NDDOXDQGXULWH SDNHWW V||GDVHJDMDOH Y}L V||GDSXQNULOH

‡ WHKQRORRJLOLVHG ODKHQGXVHG VLJDODWHOH MD YHLVHIDUPLGHOH ‡ YHGHOV}QQLNXSXPEDG VHJLVWLG VNUHHSHULG MQH ‡ VLJDODVHDGPHG

‡ V||GDOLVDQGLG YHLVWHOH VLJDGHOH MD ODPPDVWHOH ‡ %RQVLODJH VLORNLQGOXVWXVOLVDQGLG ‡ V||GDKDSSHG MD WHUDYLOMDVlLOLWXVDLQHG ‡ V||GDUDWVLRRQLGH NRRVWDPLQH Q}XVWDPLQH

,QIRUPDWVLRRQ MD PÂ Â N 7HNQ(VW 2h /XLJH NHVNXV /XLJH NÂ OD .LLOL YDOG +DUMXPDD 7HO IDNV WHNQHVW#WHNQHVW HH ZZZ WHNQHVW HH

SILO

MESSILEHT 7. aprill 2011

19

Teeme kõrge söödaväärtusega silo

PAUL LÄTTEMÄE

Rohusilost on kujunenud meil veiste põhiline sööt nii talveperioodil kui ka suvel vabapidamisega lautades.

Seetõttu on silo kvaliteet ja selle söödaväärtus võtmeküsimus piimatoodangu suurendamisel ja piima kvaliteedi tõstmisel.

Keskmine piimatoodang lehma kohta on tõusnud 7600 kg-ni aastas ja parimates lautades ületanud isegi 10 000 kg piiri. Sealjuures on tõusu aluseks olnud silo kõrge kvaliteet ja söödamikserite kasutamine.

Silo kvaliteet on aastatega üldjuhul tõusnud, kuid pahatihti esineb ka madala söödaväärtusega ja valekäärimisega silosid. Põhjuseks kindlasti see, et ei ole täie tõsidusega panustatud tootmise tehnoloogiasse või silokindlustuslisandi valikusse ega arvestatud muutuvaid ilmastikuolusid.

Bioloogilised või keemilised lisandid?

Viimasel ajal on hakatud rohkem tarvitama bioloogilisi lisandeid ja vähem keemilisi. Bioloogilisi lisandeid on mugav ja ohutu kasutada: piimhappebakterite pulbermass segatakse hoolikalt veega ja lahus on kasutamiseks valmis.

Paraku on katsete tulemused ja praktika näidanud, et need lisandid on võrreldes keemilistega vähem efektiivsed. Eriti kehtib see märja materjali, liblikõieliste või nendest segude sileerimisel, mille suhkrute sisaldus on <1,5%.

Sel juhul ei jätku piimhappebakteritele piisavalt suhkruid piimhappe küllaldaseks tootmiseks ja silo pH alandamiseks.

Käärimine jääb pooleli, sellistes

Rohtu niidetakse niiduk-muljuriga.

tingimustes hakkavad arenema soovimatud mikroorganismid, kes kasutavad ühtlasi ka olemasolevat piimhapet ja tagajärjeks on võihappeline, riknenud silo.

Kui materjali suhkrutesisaldus jääb vahemikku 1,5–3,0%, on selle sileeruvus parem, kuid mitte alati piisav. Eriti kehtib see märjema materjali (kuivainesisaldus <18%) korral ja kõrge proteiinisisalduse juures (>16% kuivaines).

Kui materjali suhkrutesisaldus on >3,0% ja proteiinisisaldus mitte eriti kõrge, siis tavaliselt on suhkruid piisavalt ja materjal hästi sileeruv.

Väga hästi sileerub mais. Ka kõrrelised on tavaliselt parema sileeruvusega – kõrgema suhkrutesisalduse ja kuivainesisalduse tõttu ning madalama proteiinisisalduse juures, sest proteiin suurendab materjali puhverdusomadusi.

Tulemused on näidanud, et hea sileeruvuse korral toodavad bioloogilised lisandid aga liiga happelise silo, mille pH on <4,0 ja hapete summa tunduvalt kõrgem kui 10,0% kuivaines.

Sellist liiga haput silo ei taha loomad süüa. Söömus väheneb vastavalt happesuse kasvule ning väheneb ka silo aeroob-

ne stabiilsus. See on eriti oluline, kui silohoidla on loomade söötmisel avatud.

On esinenud juhte, kus silo pH on 3,6–3,8 ja piimhappesisaldus kuni 20% kuivaines. Selline silo on väga hapu ja loomadele vastuvõtmatu isegi siis, kui kasutatakse laialdaselt puhverlisasöötasid.

Kombineerige lisandeid Ülekäärinud silo vältimiseks on peamine abinõu rohu närvutamine. Mida kuivem on sileeritav rohi, seda väiksem on valekäärimise oht ja lisandi kasutamise

vajadus. Bioloogilised lisandid parandavad käärimist üldjuhul, kuid keemilised lisandid parandavad käärimist ja suurendavad ka silo aeroobset stabiilsust.

Võimalik on ka lisandite kombineeritud kasutamine, eriti närvutatud rohu juures. Sel juhul on mõlema lisandi kasutusnorm poole väiksem. Bioloogiline lisand soodustab piimhappelist käärimist protsessi aluses, kuid keemiline tagab parema käärimise tulemuse ning aeroobse stabiilsuse hiljem hoidmisel ja säilitamisel.

Saksamaal on hakatud silovalmistamisel kasutama silo-

kombainil kaht kindlustusvahendi paaki ja pumpa.

Vastavalt materjalile ja olukorrale saab neid kergesti ümber lülitada või kasutada kombineeritult olenevalt vajadusest.

Tähtis on, et keemiline lisand ei tapaks sellises protsessis piimhappebaktereid.

Orgaaniliste hapete neutraalsed soolad on piimhappebakteritele ohutud segu kohesel kasutamisel.

PAUL LÄTTEMÄE Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatuse osakonna vanemteadur, Agr.D.

18 R E K L A A M

MESSILEHT 7. aprill 2011

www.tooriistamarket.ee

Atv haagised

ATV1

ATV2

749.-

Metsahaagis • max. kandevõime 1000 kg • pikendatav 2600–3800 mm • mõõdud : 3800 (2600) x 1310 x 1060 mm • rattad 22x11-10, 4PR • kaal 180 kg

549.-

Kastiga haagis • max. kandevõime 350 kg • kallutatav kast 1200 x 850 x 300 mm • mõõdud 2000 x 850 x 760 mm • rattad 18x7-7, 6PR • kaal 79 kg

Kastiga haagis

• max. kandevõime 800 kg • kallutatav kast 1500 x 950 x 450 mm • mõõdud 2460 x 1120 x 900 mm • rattad 22 x 11 - 8 • kaal 75 kg

ATV7

Aiakäru 65l

Vints 12V • veovõime max.2722 kg • ülekanne 216 : 1 • tross 20 m / Ø 7,2 mm

ATV sild alumiiniumist

XK7002

• kandejõud 400 kg /paar • ühe silla mõõdud 1500 x 215 mm MEG32

99.-

Kompaktne mahuti koos tankuriga

FC0275

890.-

XK6200

• 250 l plastmahuti • ei vaja ADR-tunnistust • mahutil üle- ja alarõhuklapp • saab tõsta alt tõstuki või troppidega • täitmisava DIN100 korgiga • 12/24V pump, tootlikkus 30/50 l/min • tankimispüstol 4m voolikuga • mõõtmed: P 950 x L 580 x K 720 mm • tühikaal 28 kg

RLEE01

149.-

298.-

19.90

Bensiinimootoriga veepump • kahetaktiline mootor 25cm3 • imemiskõrgus 6 m • tootlikkus 110 l /min (tõstekõrgus 5 m) • kaal 5,3 kg

16astmeline alumiiniumredel • üldkõrgus 470 cm • A-kuju kõrgus 230 cm • tööalusena 126 cm • max kandvus 150 kg • kaal 13 kg

Muruniiduk • multšimine / külgväljavise • lõikelaius 460 mm • lõikekõrgus 16 – 76 mm, tsentraalne reguleerimine • mootor 4,0 HP / 2,94 kW / 118,8 cm³ OHV • rattad kuullaagritel • kaal 28 kg

349.-

XVP012

AT16

159.-

79.-

MAV8

65.-

Seinale kinnitatav veevoolikurull • automaatse vooliku tagasikerimisega • vooliku Ø1/2" • 20 m

Labidas

Betoonilabidas

TT1207Y

TT1209Y

6.90

6.90

Hinnad kehtivad kuni 31.05.2011 või seni kuni kaupa jätkub. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Jätame endale õiguse teha muudatusi. Tulge tutvuma!

Pärnu mnt 238 (Järve keskuses) Tel 600 3432 info@tooriistamarket.ee E-P 9.00-20.00

Ringtee 78 Tel 767 9092 tartu@tooriistamarket.ee E-R 8.00-19.00 L 9.00-16.00

Lõõtspilli 2 Tel 323 1932 rakvere@tooriistamarket.ee E-R 8.00-19.00 L 9.00-15.00

Pakume varuosasid enam kui 2000-le traktorimudelile

Tööstuse 26 Tel 385 0394 paide@tooriistamarket.ee E-R 8.00-18.00 L 9.00-15.00 P 9.00-13.00

16 R E K L A A M

MESSILEHT 7. aprill 2011

R E K L A A M 17

MESSILEHT 7. aprill 2011

www.tooriistamarket.ee

www.tooriistamarket.ee

17.–

T0050 CAT 1-1 345–470 mm

T0069 CAT 2-2 635–925 mm 25.–

V7046

T0114 CAT 3-3 645–905 mm 67.–

44.-

Rõngassplindid XPRS8

8 mm

0.26

XPRS95

9,5 mm

0.38

XPRS11

11 mm

0.26

T0079

5.50

T0614

T0612

3.90

T0710 28 x 197 mm

5.90

Veovõllid

T0490 130 x 22 mm

3.90

T0492 130 x 28 mm

5.50

T800176

4.50

• kahe avaga 22 / 28 mm

T800186

S7600

• keevitatav,tugevus HB500 S94103000 11 x 100 mm

195.–

S94153000

369.–

16 x 151 mm

S221150

600 mm / M20 x 1,5

33.–

S221151A

810 mm / M20 x 1,5

20.90

S221152

1100 mm / M20 x 1,5

40.–

S7630

CAT1U3252

11.50

KK20302

CAT1U3302

17.90

KK20303

CAT1U3352

27.90

• 12/1220/305 mm SC31121220

75.-

T0435 17 T

75.–

T0438 25T

105.–

PV300255

FM985006

Juhtkang trossile • sobib asendamaks algupäraseid seadmeid: • Ålö, Stoll, Quicke Q ja Morse (nupu keere M14 x 1,5).

• keskasendilukuga, kahe juhtmega FM023080

175.-

125.-

Portelukud • 180 mm

T0193S

T0427

Ø 45 mm / 1250Kg

59.–

T0423

Ø 60 mm / 2475Kg

109.–

T0425

Ø 70 mm / 2750Kg

149.–

T0426

Ø 80 mm / 3450Kg

189.–

• 8T / 1540 / 125

498.-

30,17 x 92,00

33.–

T105600

32,00 x 76,00

39.–

T101240

30,20 x 80,00

18.85

T101340

30,20 x 92,00

22.00

V022

1 3/8"

T106020

32,00 x 76,00

29.00

V025

32 x 38, 1 3/8" 79.–

KH0281

1 3/4"

Reduktor • ülekanne: 1:1,35 • võllid: 1 3/8” - 6 R0350260

159.-

RU VA

• liitmikud 1/2" x 20 UNF, metallpõhi MP5836B710

24.-

Element kütusefiltrile ERA296

SD70182

1.40

tra

8 x 22 x 7 mm

1.–

L6201-2RSK

12 x 32 x 10 mm

1.30

L6204-2RSK

20 x 47 x 14 mm

2.–

VPE3405

L6205-2RSK

25 x 52 x 15 mm

2.60

L6206-2RSK

30 x 62 x 16 mm

4.40

LUCF209K

25 mm

22.–

LUCF212K

30 mm

39.–

VPA4114

17.90

30.–

T1073261 sidrun 39,5 x 49 x 4,5 mm 44.– T1076251 sidrun 41 x 48 x 3 mm

29.–

T107825

86.–

25.-

11.50

Sidurikorv 330mm • John Deere LUK133060210

V8735

täht 61 x 47 x 4,5 mm

Peasilinder • sobib paljudele Valmet-Valtra piduri- ja sidurisüsteemidele T0310

69.-

Kütusepump 12 V • 113 l/h

OSAD

ktori m

ST050198

u

Veepump • sobib paljudele Massey Fergusson mudelitele

V8579

L608-2RSK

10.–

T1072261 sidrun 34,5 x 40 x 4 mm

79.-

Radiaator • sobib MF 165, 765 V8273

198.-

17.90

Termostaat

• ZE 8011, 8045, C-385 • ilma plokikaane- ja termostaadi tihenditeta

32.–

25.-

T5145

• Ford, New Holland

Ülemine tihendite komplekt

T1030451 kolmnurk 51,6 x 3 mm

• parem keere

Kütusefilter diiselkütusele

• 82°C 54/27mm • sobib:Case, Ford, John Deere, Massey Ferguson ja Leyland

20 mm

LUCF206K

80.–

38.–

Rooliotsad Case/Valmet

Pihusti

Nelikant

35.–

T1026461 kolmnurk 45 x 4 mm

• vasak keere

11.-

näiteks

Kardaanitorud 1m

Jõuvõlli üleminekud kiirliitmikutega

• mõlemalt poolt suletud

14.30

Laagripukid

T100630

18.50

Üherealised kuullaagrid

1.85

27.–

26,98 x 74,60

• B105, pikkus 1150–1510mm • ketassidur max 900 Nm

VLD1534

30,20 x 80,00

T101120

• universaalne • pikkus: 2,1 m

29.–

T100530

12.90

Tross

PV320012 Ø 32 mm / 400Kg

29.–

22,00 x 55,00

555.-

259.-

Haagiserummud põllumajandushaagistele

• 270 mm

Tõstesilinder 5000NA5

69.-

PV300206K

49.-

• HD Extra – 30% pikem kasutusaeg T0781A • mõõdud: 8 x 40 x 210 mm • sisaldab ka polte ja mutreid.

26,98 x 74,60

T105820

• lainurk, kuni 80˚ • W50, pikkus 1450–2040mm • max 2040 Nm

T824286

T100400

0

33.–

105.-

• Bobcat

19.–

200

T0434 11T

Hüdrojagajad

FM926362

T809421

S-PII terade komplekt 20tk.

• 50 mm kuulile ja veosilmusele • max.koormus kuulile 1500 kg , tapile 4000 kg

Pöörlevad veosilmused

• 1-sekts. / 2-funkts.

85.-

Kardaaniristid

• 1 3/8” - 6 nuuti T100100 22,00 x 54,80

T5144

Teehöövliterad HB500

Universaalne haakekonks

• töörõhk 280 – 300 bar • reguleeritav ülerõhuklapp • 3/8", tootlikkus • 2-sekts. / 25 – 35 l/min 2-funkts.

275.-

• Valtra/Vila

Kopakihvad KK20301

69.-

T804186

• W2300,1.3/8-6 • pikkus 1125–1590 mm • vabajooksusidur max 1730 Nm

• Euro

S7690

92.-

• W2100 1.3/8-6, sidrun • pikkus 1050–1420 mm • max 850 Nm

Frontaallaaduri tera 3 m

Frontaallaaduri kiirkinnitus 79.Frontaallaaduri piigid

87.-

• B101 1.3/8-6, kolmnurk • pikkus 945–1415 mm • max 320 Nm

Keevitatav veoais

• CAT 2

• CAT 2/3

15.50

T0709 22 x 190 mm

Kardaanikahvlid

li t

• CAT 1 • tapp 22,2 mm • avad 22 mm

Kesktõmmitsad

Veovardasõrmed

de

Veoaisa kuulid kiirkinnitusele

Veopoom

65.-

Siduriketas 330mm

Summuti

• Ford

125.-

• MF 265, 275, 565, 575, 590, 675, 690

MF0196

Kütusepump

359.-

55.-

• sobib:Ford, Valmet, Massey Ferguson ja New Holland V550

39.-

Ketid DIN 8187 RKK06B1

3/8"

20.–

RKK08B1

1/2"

28.–

5/8"

33.–

RKK12B1

3/4"

43.–

RKK16B1

1"

94.–

RKK10B1

Vertikaalne

Ovaalne

LUCP204K

20 mm

7.–

LUCFL205K 25 mm

7.–

LUCP206K

25 mm

9.–

LUCFL207K 35 mm

14.–

LUCP208K

30 mm

16.–

LUCFL210K 50 mm

22.–

Pakume varuosasid enam kui 2000-le traktorimudelile

ST0215

99.-

Generaator

• 70A / 910W universaalne

Starter HD 230 • Case, Valtra, Zetor SM2834A

179.-

Pakume varuosasid enam kui 2000-le traktorimudelile

Summuti • JD 1830, 2020, 2030, 2120, 2130 VPE8035

93.-

16 R E K L A A M

MESSILEHT 7. aprill 2011

R E K L A A M 17

MESSILEHT 7. aprill 2011

www.tooriistamarket.ee

www.tooriistamarket.ee

17.–

T0050 CAT 1-1 345–470 mm

T0069 CAT 2-2 635–925 mm 25.–

V7046

T0114 CAT 3-3 645–905 mm 67.–

44.-

Rõngassplindid XPRS8

8 mm

0.26

XPRS95

9,5 mm

0.38

XPRS11

11 mm

0.26

T0079

5.50

T0614

T0612

3.90

T0710 28 x 197 mm

5.90

Veovõllid

T0490 130 x 22 mm

3.90

T0492 130 x 28 mm

5.50

T800176

4.50

• kahe avaga 22 / 28 mm

T800186

S7600

• keevitatav,tugevus HB500 S94103000 11 x 100 mm

195.–

S94153000

369.–

16 x 151 mm

S221150

600 mm / M20 x 1,5

33.–

S221151A

810 mm / M20 x 1,5

20.90

S221152

1100 mm / M20 x 1,5

40.–

S7630

CAT1U3252

11.50

KK20302

CAT1U3302

17.90

KK20303

CAT1U3352

27.90

• 12/1220/305 mm SC31121220

75.-

T0435 17 T

75.–

T0438 25T

105.–

PV300255

FM985006

Juhtkang trossile • sobib asendamaks algupäraseid seadmeid: • Ålö, Stoll, Quicke Q ja Morse (nupu keere M14 x 1,5).

• keskasendilukuga, kahe juhtmega FM023080

175.-

125.-

Portelukud • 180 mm

T0193S

T0427

Ø 45 mm / 1250Kg

59.–

T0423

Ø 60 mm / 2475Kg

109.–

T0425

Ø 70 mm / 2750Kg

149.–

T0426

Ø 80 mm / 3450Kg

189.–

• 8T / 1540 / 125

498.-

30,17 x 92,00

33.–

T105600

32,00 x 76,00

39.–

T101240

30,20 x 80,00

18.85

T101340

30,20 x 92,00

22.00

V022

1 3/8"

T106020

32,00 x 76,00

29.00

V025

32 x 38, 1 3/8" 79.–

KH0281

1 3/4"

Reduktor • ülekanne: 1:1,35 • võllid: 1 3/8” - 6 R0350260

159.-

RU VA

• liitmikud 1/2" x 20 UNF, metallpõhi MP5836B710

24.-

Element kütusefiltrile ERA296

SD70182

1.40

tra

8 x 22 x 7 mm

1.–

L6201-2RSK

12 x 32 x 10 mm

1.30

L6204-2RSK

20 x 47 x 14 mm

2.–

VPE3405

L6205-2RSK

25 x 52 x 15 mm

2.60

L6206-2RSK

30 x 62 x 16 mm

4.40

LUCF209K

25 mm

22.–

LUCF212K

30 mm

39.–

VPA4114

17.90

30.–

T1073261 sidrun 39,5 x 49 x 4,5 mm 44.– T1076251 sidrun 41 x 48 x 3 mm

29.–

T107825

86.–

25.-

11.50

Sidurikorv 330mm • John Deere LUK133060210

V8735

täht 61 x 47 x 4,5 mm

Peasilinder • sobib paljudele Valmet-Valtra piduri- ja sidurisüsteemidele T0310

69.-

Kütusepump 12 V • 113 l/h

OSAD

ktori m

ST050198

u

Veepump • sobib paljudele Massey Fergusson mudelitele

V8579

L608-2RSK

10.–

T1072261 sidrun 34,5 x 40 x 4 mm

79.-

Radiaator • sobib MF 165, 765 V8273

198.-

17.90

Termostaat

• ZE 8011, 8045, C-385 • ilma plokikaane- ja termostaadi tihenditeta

32.–

25.-

T5145

• Ford, New Holland

Ülemine tihendite komplekt

T1030451 kolmnurk 51,6 x 3 mm

• parem keere

Kütusefilter diiselkütusele

• 82°C 54/27mm • sobib:Case, Ford, John Deere, Massey Ferguson ja Leyland

20 mm

LUCF206K

80.–

38.–

Rooliotsad Case/Valmet

Pihusti

Nelikant

35.–

T1026461 kolmnurk 45 x 4 mm

• vasak keere

11.-

näiteks

Kardaanitorud 1m

Jõuvõlli üleminekud kiirliitmikutega

• mõlemalt poolt suletud

14.30

Laagripukid

T100630

18.50

Üherealised kuullaagrid

1.85

27.–

26,98 x 74,60

• B105, pikkus 1150–1510mm • ketassidur max 900 Nm

VLD1534

30,20 x 80,00

T101120

• universaalne • pikkus: 2,1 m

29.–

T100530

12.90

Tross

PV320012 Ø 32 mm / 400Kg

29.–

22,00 x 55,00

555.-

259.-

Haagiserummud põllumajandushaagistele

• 270 mm

Tõstesilinder 5000NA5

69.-

PV300206K

49.-

• HD Extra – 30% pikem kasutusaeg T0781A • mõõdud: 8 x 40 x 210 mm • sisaldab ka polte ja mutreid.

26,98 x 74,60

T105820

• lainurk, kuni 80˚ • W50, pikkus 1450–2040mm • max 2040 Nm

T824286

T100400

0

33.–

105.-

• Bobcat

19.–

200

T0434 11T

Hüdrojagajad

FM926362

T809421

S-PII terade komplekt 20tk.

• 50 mm kuulile ja veosilmusele • max.koormus kuulile 1500 kg , tapile 4000 kg

Pöörlevad veosilmused

• 1-sekts. / 2-funkts.

85.-

Kardaaniristid

• 1 3/8” - 6 nuuti T100100 22,00 x 54,80

T5144

Teehöövliterad HB500

Universaalne haakekonks

• töörõhk 280 – 300 bar • reguleeritav ülerõhuklapp • 3/8", tootlikkus • 2-sekts. / 25 – 35 l/min 2-funkts.

275.-

• Valtra/Vila

Kopakihvad KK20301

69.-

T804186

• W2300,1.3/8-6 • pikkus 1125–1590 mm • vabajooksusidur max 1730 Nm

• Euro

S7690

92.-

• W2100 1.3/8-6, sidrun • pikkus 1050–1420 mm • max 850 Nm

Frontaallaaduri tera 3 m

Frontaallaaduri kiirkinnitus 79.Frontaallaaduri piigid

87.-

• B101 1.3/8-6, kolmnurk • pikkus 945–1415 mm • max 320 Nm

Keevitatav veoais

• CAT 2

• CAT 2/3

15.50

T0709 22 x 190 mm

Kardaanikahvlid

li t

• CAT 1 • tapp 22,2 mm • avad 22 mm

Kesktõmmitsad

Veovardasõrmed

de

Veoaisa kuulid kiirkinnitusele

Veopoom

65.-

Siduriketas 330mm

Summuti

• Ford

125.-

• MF 265, 275, 565, 575, 590, 675, 690

MF0196

Kütusepump

359.-

55.-

• sobib:Ford, Valmet, Massey Ferguson ja New Holland V550

39.-

Ketid DIN 8187 RKK06B1

3/8"

20.–

RKK08B1

1/2"

28.–

5/8"

33.–

RKK12B1

3/4"

43.–

RKK16B1

1"

94.–

RKK10B1

Vertikaalne

Ovaalne

LUCP204K

20 mm

7.–

LUCFL205K 25 mm

7.–

LUCP206K

25 mm

9.–

LUCFL207K 35 mm

14.–

LUCP208K

30 mm

16.–

LUCFL210K 50 mm

22.–

Pakume varuosasid enam kui 2000-le traktorimudelile

ST0215

99.-

Generaator

• 70A / 910W universaalne

Starter HD 230 • Case, Valtra, Zetor SM2834A

179.-

Pakume varuosasid enam kui 2000-le traktorimudelile

Summuti • JD 1830, 2020, 2030, 2120, 2130 VPE8035

93.-

R E K L A A M 15

MESSILEHT 7. aprill 2011

www.tooriistamarket.ee

www.tooriistamarket.ee

Laias valikus kabiiniklaase! näiteks: • Valmet 6000 - 8000 parem alumine ukseklaas T5523

55.-

• Deutz tuuleklaas avatav

T6974

225.-

Vilkurid

• Magnetkinnitusega • toitejuhtme pikkus max.

4 m /toide sigaretisüütajast • turvalisusklass IP 56 ST0491

45.-

ST0492

LED 12/24 V

XENON 12-110 V

24.H1 12 V

• 2 eri vilgutusastet

• kõrgus 200 mm, Ø 155 mm

Tunnilugeja 12-24 V • universaalne ST050197

• plastkorpus • L100, K95 S90 mm

Töötuled

ST0306

89.-

HID Xenon H3

ST08011

H3 • plastkorpus • L152, K95, S87 mm

30.-

• lainurk, 158 x 258 mm

99.-

• kumer, 204 x 442 mm • 24V soojendusega T1563

75.-

Tõstukile • PVC-kate T12GS

145.-

Näiteks 277 mm / 100 N 425 mm / 160 N 505 mm / 500 N 900 mm / 400 N

• alumiiniumkorpusega • valgusvõimsus 1368 lm • L120, K76, S85 mm

• 1,5 x kirkam kui H3, 6 x väiksema voolukuluga • valgusvõimsus 800 lumenit • L52, K52, S62

Istmed

5.90 LED 6X3W

LED 10W

ST07062

169.-

Mehaanilise vedrustusega

Õhkpadjal 12V

• tekstiilkate

• tekstiilkate • istmesoojendusega

T85CS

319.-

59.-

Laias valikus gaasiamorte!

12.90

• 300% võimsam võrreldes tavalise H3-ga ST0303 • valgusvöimsus 3200±400 lm • L120, K110, S140 mm

T1561

• magnetkinnitusega • pistikuga juhe 10,5 m, vahejuhe 2,5 m • kõik valmisühendatud valgustid ja helkurid

H3 Mini

• kõrgus 190 mm, Ø 155 mm • töötemp. --30+50°C

ST86002

• kinnitus torule Ø 16–22 mm • 2 tk.

Haagisetulede komplekt 12 V

ST0490

12/24V

Peeglid veoautodele

79.-

24.90

ST86001

T0931

9.90 11.– 14.– 15.–

895.-

Massilüliti • 1200/250A ST0090

Süütelukk

Tõmberelee

7.90 14.20

• Valmet, ST0053 Massey Fergusson ST0087

9.90

Aiatraktoritele

Traktorissse, paati jne.

• PVC-kate T0929

88.-

• PVC-kate VLD1570A

Pakume varuosasid enam kui 2000-le traktorimudelile

77.-

14

TULEKUL

MESSILEHT 7. aprill 2011

SIRJE PĂ&#x201E;RISMAA

PRIA Maamessil: teie kĂźsite, meie vastame 14.â&#x20AC;&#x201C;16. aprillini ootab PRIA oma kliente Tartus Maamessil. PRIA esinduse leiate messikeskuse C-hallist koos pĂľllumajandusministeeriumi, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Maamajanduse Infokeskusega.

Kogu päeva vältel jagab PRIA infot pþllumajandus-, maaeluja kalandustoetuste kohta ning tutvustab e-PRIA kliendiportaali teenuseid. Kellel on käepärast ID-kaart PIN-koodidega vþi panga kasutajakoodid, saab end e-PRIA kasutajaks vormistada.

Laupäeval, 16. aprillil alates kella 11 kohtub klientidega ja vastab kßsimustele PRIA peadirektor Jaan Kallas.

Et täiskasvanud vĂľiksid rahulikult PRIA teenustega tutvuda, saavad lapsed aega veeta mängunurgas. Samuti on kĂľik huvilised oodatud osalema viktoriinis â&#x20AC;&#x201C; pange oma teadmised proovile ning vĂľitke auhindu.

Kohtumiseni Maamessil!

PRIA 7HUD MD MXXUYLOMD NDVYDWDMDG 0DKHYLOMHOHMDG

0Â Â JLO SDULPD KDOMDVYlHWLV WDLPH OLEOLN}LHOLVH

9$/*( 0(6,.$ N}UJH LGDQHYXVHJD K}}UXWXG VHHPH 0LQHUDDOYlHWLVL NDVXWDPDWD VDDWH V}PHUD MD YLOMDND PXOOD .h/9,1250 ² NJ KD 3$.(1' NJ +,1' Ä&#x201E; NJ ² Ä&#x201E; KD %$.7(5.8/7885 Ä&#x201E; SDNN

² Ä&#x201E; KD

7(//,0,1( DOPHU#ODKHURRV HH

WHO

/2( .,1'/$67, ZZZ YHHG HH

2009. aasta vilistlaskokkutulek tĂľi maaĂźlikooli spordihoonesse Ăźle 2000 lĂľpetanu.

Maaßlikool tähistab sßgisel 60. sßnnipäeva Eesti Maaßlikool ja vilistlaskogu ootavad 30. septembril kþiki lþpetanuid suurele vilistlaspeole, millega tähistatakse 60 aasta mÜÜdumist Eesti Pþllumajanduse Akadeemia loomisest.

Pidu algab kell 18 maaßlikooli spordihoones. Kindlasti pakub see þhtu hulga jällenägemisrþþmu ja kohtumisi oma kursuse-

Uute

kaaslaste ning ĂľppejĂľududega. Ă&#x153;heskoos tehakse tagasivaade kooli 60aastasele ajaloole.

Ajalugu aitab lähemale tuua eri ajastute muusika. Ă&#x153;les astuvad Senior Swing Band, puhkpilliorkester Popsid, diskot teeb Olev Ulp. Ei puudu ka Ăźllatusesineja.

Spordihoone kĂľrval telgis saab aga meenutada kunagisi EĂ&#x153;E aegu ja laule.

Kahe aasta eest saabus Tartusse suurele vilistlaspeole Ăźle 2000 lĂľpetanu, esindatud olid

nii esimesed kui viimased lennud. Kuigi maaßlikooli uus spordihoone oli pilgeni rahvast täis, polnud liikumiseks vaja kßßnarnukkidega nßgida.

Vilistlaste vahel tekkis sĂľbralik ja kĂľiki Ăźhendav Ăźheshingamine nagu laulupeol vĂľi suguvĂľsa kokkutulekul.

Aastapäevaßritused ei piirdu tänavu ainußksi vilistlaspeoga.

Eelmisel päeval, 29. septembril tutvustab maaßlikool end linnarahvale. Kell 12 läheb spordihoone juures lahti sßgislaat, kus

laadurite esitlus

Olete oodatud tutvuma uute Weidemanni väikelaaduritega Agrilandi väliboksi nr 38!

TARTU ESINDUS: Tähe 106a, 51013 Tartu Kristen Laaneväli, tel 553 8786, Mihkel Timmermann, tel 552 8670 MĂ&#x201E;RJAMAA ESINDUS: Orgita kĂźla, Märjamaa vald, 78313 Raplamaa.

Mirgo Seisonen, tel 554 8574. www.agriland.ee

maaßlikooli ßksused ja väiketootjad pakuvad oma tooteid.

Kell 15 algavad Raekoja platsil meelelahutus- ja spordißritused. Laulu lÜÜvad maaßlikooli koorid, puhkpille puhuvad Popsid. Raekoja platsilt sammutakse rongkäigus Tähtverre maaßlikooli linnakusse.

Kell 18 algab spordihoones kontsert, kus astuvad Ăźles Tartu Ăźlikoolide isetegevuskollektiivid. Esiettekandele tuleb Tauno Aintsi oratoorium â&#x20AC;&#x153;Loomiseluguâ&#x20AC;?.

Tulekul on ka tulevikukonverents, roheline nädal, ajaloonäitus, spordißritusi, ilmuvad trßkised.

Vilistlasßrituste kohta infot jälgige maaßlikooli kodulehel http://www.emu.ee ja Facebookis maaßlikooli lehekßljel http://www.facebook.com/ maaylikool.

Vilistlaskogu esindajad on maamessi ajal maaĂźlikooli boksis ja jagavad lahkesti infot.

SIRJE PĂ&#x201E;RISMAA

Mullune traktoriturg – langus enne tõusu?

2010. aastal müüdi Eestis liiklusregistri andmetel 296 uut traktorit, mis on viimase kümne aasta väikseim tulemus. Teraviljakombaine müüdi 49, mis on natuke suurem 2002. aasta müüginumbrist.

Aastaid turuliidri rolli hoidnud Valtra, kes 2009. aastal selle küll kaotas, võitis oma positsiooni tagasi (vt tabel). Ka teised tunnustatud traktorimargid nagu New Holland, John Deere, Fendt jt püsivad kindlalt liidrite hulgas.

Väikese võimsusega traktorite turuliider oli teist aastat jär-

18, Valtra 16, New Holland 15 ja tegijate hulka jõudnud Fendt 14 traktoriga.

Mullune selle klassi liider Case IH taandus seitsmendaks.

Enim osteti üle 200hobujõulisi traktoreid, mis sobivad rohkem suurtootmisse ja on seejuures ökonoomsed.

Paljusid põllumasinaid on suutelised vedama ka 91–170hobujõulised traktorid. Selle võimsusklassi traktoritest osteti enim Valtra (48) ja New Hollandi (28) mudeleid.

Kombainide turutegijaiks on suurfirmad, kes pakuvad laia valikut erineva võimsusega ja järjest täiuslikumaid kombaine, millest põllumehel on kerge valikut teha.

jest hiinlaste Dong Feng, mille müüginumber võrreldes konkurentidega mäekõrgune. Teda toetasid Kioti 6, New Holland 4 ja John Deere 3 traktoriga. Aasta-aastalt on vähenenud Belarusside müük. Kui 1999. aastal müüdi neid 364, siis mullu vaid 13.

Kuigi suur hulk müüdud traktoreist oli väikese võimsusega, liigub traktoriturul märgatav ostutrend võimsate traktorite suunas.

Keskmise ja suure võimsusega traktorite (üle 170 hj) müüginumber, võrreldes eelmise aastaga, suurenes, moodustades ligi kolmandiku.

Selle võimsusklassi traktorite edukamad olid John Deere

KO M BA I N I D

Kombainide müük 2010. aastal markide ja võimsusklasside viisi Kombainimark Claas New Holland John Deere Laverda RSM Kokku

Kombainide müük 2007–2010 (tk) 140

Kuni 172– 254– Üle Kokku 171 hj 253 hj 293 hj 293 hj 1 1

4 7 5 1 17

13

MASINAPARK

MESSILEHT 7. aprill 2011

5 1 1 1 8

11 8 4 23

20 17 10 1 1 49

84 66 49

2007

2008

2009

2010

Aastaid on kombainide turuliidriks olnud New Holland, kuid mullu pidi ta selle koha loovutama Claasile. Claasi 20 müüdud kombainile järgnesid New Holland 17 ja John Deere 10 kombainiga (vt tabel).

Müüdud kombainidest ligi kolmandik olid väike-keskvõimsusklassi (172–253 hj) kombainid, mille võimsus heade koristusilmade puhul võimaldab hooajal koristada keskmiselt 300 hektarit. Üha kindlamalt on põllumeestel juurdumas arusaam, et pingelisel koristusajal jäägu kombainivõimsust pisut üle, kui sellest puudu tuleb. Öeldut kinnitab suurenev võimsate kombainide ost, ulatudes ligi pooleni kombainimüügist. Mullu ostetud kombainidest oli võimsam John Deere 74501, millel hobujõude 556.

Vaatamata paari viimase aasta vähenenud traktori-kombainimüügile, olid eelnenud aastad edukad, mis aga oluliselt siiski ei noorendanud traktoriparki. Ka võimsuse juurdekasv pole eriti kasvanud, sest suur osa ostetud uusi traktoreid oli väikese võimsusega. 80 protsenti traktoripargist on väikese võimsusega (kuni 90 hj).

TRAK TORID

Traktorite müük 2010. aastal markide ja võimsusklasside viisi Traktorimark Valtra NH JD Dong Feng Fendt MF Claas Belaruss Zetor Case IH Kioti Landini McCormick DF Ülejäänud Kokku

Kuni 70 hj – 4 3 23 – – – 2 1 – 6 2 1 – 5 47

71– 91– 111– 131– 151– 171– Üle Kokku 90 hj 110 hj 130 hj 150 hj 170 hj 200 hj 200 hj 1 2 – – – – – 6 3 – – – – – 1 13

12 14 8 – – 5 1 5 4 1 – 2 2 1 – 55

10 5 2 – 4 1 – – 2 – – – – 2 – 26

1 2 7 – – 1 – – – – – 1 – 2 1 15

25 7 6 – 2 2 3 – – 3 – 1 1 – – 50

7 2 2 – – 3 5 – – – – – 1 – – 20

9 13 16 – 14 7 6 – – 5 – – – – – 70

Traktorite müük 2007–2010 (tk) 701

722

336

2007

2008

Mõnevõrra parem on kombainide seis. Üle 40 protsendi kombainidest on nooremad kui viis aastat ja üle kümne aasta vanuste osa ulatub kolmandikuni. Kombainipargi võimsuse üle pole vaja kurta, sest üle 40 protsendi on keskmise või suure võimsusklassi kombainid, kusjuures võimsate kombainide

296

2009

2010

osakaal kombainipargis ulatub neljandikuni.

ILMAR KARJANE Eesti Maaviljeluse Instituudi mehhaniseerimise osakonna vanemteadur

Pikemalt loe ajakirja Maamajandus aprillinumbrist.

Kohtume Maamessil!

• niidukid • kaarutid • vaalutid • rullipressid

A 74–101 hj N 88–160 hj T 139–224 hj S 265–370 hj

Uus A93 Maamessil!

• hooldusniidukid • söödamikserid • pritsid

• pöördadrad • hooldusniidukid • ketaskoorlid

••• VOGEL NOOT • pöördadrad • hooldusniidukid • ketaskoorlid ••• KIVIPEKKA • kivikogurid • randaalid ••• VEPI • lägalaoturid ••• KRONOS • metsatehnika • metsatõstukid • metsakärud ••• PICHON • rataslaadurid ••• FMG • lumesahad • lumepuhurid • harjaseade • kallurhaagised ••• TRELLEBORG • rehvid Tehnika 8, 72213 TÜRI tel 384 6671, faks 384 6670

MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858 VARUOSAD: Vello Ohu, 509 7584

65 49 44 23 20 19 15 13 10 9 6 6 5 5 7 296

Tartu mnt 56, ÜLENURME tel 736 7720, faks 735 2222

MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, 5233 5170

www.valtra.fi www.valtra.com

12

ÕPPEREIS

MESSILEHT 7. aprill 2011

KONEKESKO EESTI AS

Eesti põllumehed väisasid kevadist Saksamaad Konekesko Eesti AS korraldas märtsi viimasel nädalal taas kord Eesti põllumeestele koolitusreisi Saksamaale.

Reisi eesmärk oli tutvustada Konekesko koostööpartnerite, põllumajandustehnikat tootvate firmade Claas ja Lemken töid-tegemisi.

Claasi kontsern Claasi kontsern on maailma suuruselt neljas põllumajandustehnikat tootev ettevõte, ent samas suurim eravalduses olev firma.

Claasi kombaine teatakse kõikjal, kuna neid turustatakse maailma 140 riigis. Lisaks sellele kannavad Claasi kaubamärki ka traktorid, teleskooplaadurid ning heina- ja silovarumismasinad.

Claas Global Sales GmbH Soome ja Baltikumi piirkonna müügijuht Christian Ludwig rääkis firma tutvustusel, et kogu ettevõttes töötab üle 9000 inimese, sealhulgas Harsewinkelis asuvas tehases, kus toodetakse teravilja- ja silokombaine ning Xerioni traktoreid, ca 3000 inimest. Harsewinkeli tehas on Euroopa suu-

rim ja kaasaegseim kombainitehas, mille 1,3 km pikkusel tootmisliinil valmib päevas kuni 50 masinat – aastas seega kokku 10 000–12 000 ühikut.

Claasi teraviljakombainide seeriatootmine algas Harsewinkeli tehases aastal 1953, tänaseks päevaks on neid toodetud juba üle 430 000. Claasi õppetalus Loermann’s Farmis pakuti meie põllumeestele võimalust panna oma oskused proovile Claasi masinate roolis. Aktiivselt küsiti Arnold Loermannilt infot kohalike vilja- ja väetisehindade kohta.

Selle paiga kultuuriga tutvumise eesmärgil külastati ühel õhtul Wentzel Heitmanni talu, kuhu ta on aastast 1970 kogunud 58 uunikumtraktorit ning muud jõumasinat, kokku üle 700 eksponaadi. Teisel õhtul oli meie võõrustajaks Pottsi õlletehas, kus tutvustati õlletootmise ajalugu ning tänapäeva.

Lemken GbmH&Co.KG Teel Lemkenisse tehti vahepeal peatus Hammis, Claasi varuosade kesklaos. Seal kuuldust avaldas enim muljet fakt, et Claas suudab täita 97% varuosatellimustest 24 tunni jooksul.

Ühispilt Lemken Agroforumis. Keskel firma omanik Viktor Lemken, paremalt esimene ekspordijuht Rainer Sy.

Lemken GbmH&Co.KG ajalugu ulatub tagasi aastasse 1780 ja firma on alati kuulunud Lemkeni perekonnale. Praegu juhib ettevõtet kuuenda põlvkonna esindajana Viktor Lemken. Paarsada aastat oli see firma tuntud kui adratootja, ent tänapäeval ollakse keskendunud ka külvi- ja mullaharimismasinate ning aastast 2005 taimekaitsepritside tootmisele.

Lemkeni Alpenis asuvas tehases töötab üle 1100 inimese. Aas-

tane tootmismaht on üle 15 000 haakeriista, millest omakorda ligi 3000 on pöördadrad. Tehase ekspordijuht Rainer Sy ütles 2010. aasta käibenumbriks 205 miljonit eurot.

Tehase toodangust üle 2/3 eksporditakse ning suurimad eksporditurud on Prantsusmaa, Venemaa ning Valgevene. Saksamaal ollakse loomulikult oma valdkonna liidrid – näiteks Rubini randaalide turuosa oli eelmisel aastal üle 50%.

Mis jäi tehasekülastustest enim meelde?

Kalmer Kongo, Peri POÜ juhatuse esimees: “Mõlemas firmas avaldas muljet ülimalt põhjalik neljaastmeline kvaliteedikontroll alates sisseostetavatest materjalidest-osadest kuni lõpptoodanguni välja. Samuti see, et tehased pööravad väga suurt rõhku oma kaadri järelkasvu ettevalmistamisele.

Lemkenis tekitas väga sooja ja südamliku tunde firma oma-

nik Viktor Lemken, kes isiklikult leidis aega meie vastuvõtmiseks ja ärasaatmiseks.”

Ivar Laansalu, Kukevälja Talu OÜ: “Töökorraldus oli mõlemas firmas väga hästi organiseeritud.

Ja võimalus ise näha, kuidas masinaid tootmisliinil kokku pannakse, tõstis nende usaldusväärsust minu silmis!”

TIIT KURVITS Konekesko Eesti ASi põllumajandustehnika suurkliendihaldur

Spetsialiseerunud professionaalidele

13 aastat masinamüügi kogemust Eestis tel 605 9100 | info@kesko.ee | www.konekesko.ee

KARTUL

MESSILEHT 7. aprill 2011

kartulit le üldine põhimõte seisneb selles, et hoiuruumi temperatuur tõstetakse 15–16 kraadini 2–3 nädalaks ning silmade avanemise järel jätkatakse säilitamist 4° juures kuni eelidandamiseni.

Eelidandamise viisid Tänapäeval on palju eelidandamise viise, sest selle tarbeks on saadaval eri kaste, kotte, potte, ämbreid jm vahendeid.

Kui väga varajane kartul pannakse maha masinaga, on otstarbekas eelidandada kottides või kastides.  Väikeaiapidajaile sobiv eelidandamisviis. Väga varajaseks kasvatamiseks on soovitatav eelidandamiskastide põhjad katta 3–5 cm paksuse turbasubstraadiga. Valitakse suured mugulad ja laotakse substraadile hõredalt ja ainult 1–2kihiliselt, kuid mitte üle kolme kihi.

Kastid asetatakse valgusküllasesse ruumi märtsi alguses.

Temperatuur hoitakse 16° juures, kuni moodustuvad 5 mm pikkused idandid, seejärel alandatakse temperatuur kuni 12°ni ning hiljem 9–10°ni.

Mahapanekuks võetakse kartulid koos turbapalliga ja istutatakse kilehoonesse või avamaale. Koos turbapalliga istutamisel peab vältima juurte vigastamist.

Juurte vigastamine on väiksem, kui mugulad on laotud hõredalt ja ühekihiliselt.

Väga varajase kartuli mahapanekuks aiamaale tuleb 1–2 nädalat varem lumi ära lükata ja katta maa kilega. Pind soojeneb üllatavalt ruttu.

Olen ise kartuli maha pannud kõige varem 3. aprillil ja värskeid kartuleid saanud 6. juunil.

 Eelidandamine värske kartuliga turule minekuks. Eelidandamiseks sobivad plastkastid. Kastide põhja pannakse veidi turbasubstraati, mille ülesanne on imada ülemäärane niiskus. Seemnekartul laotakse 3–4kihiliselt. Kastid asetatakse valguse kätte siis, kui silmad on avanenud.

Valgustatuse kestus on ööpäevas 14–16 tundi tugevusega 1500 luksi. Valguse käes moodustuvad tugevad idandid, mis ei murdu ka masinaga mahapanekul. Mahapandav seemnekartul läheb valguse käes roheliseks ja moodustunud idandid sisaldavad klorofülli. Selle võtte puhul on tähtis ära hoida juurte tekkimine, kuna need purunevad mahapanekul.

Kastides eelidandamisel on nende teisaldamine ja transportimine kergem. Eelidandatakse temperatuuril 8–9 kraadi 4–5 nädalat. Temperatuuri reguleeritakse vastavalt silmade avanemisele ja idandite arengule.

Et kastides pealmised mugulad ülemäära ei kuivaks, piserdatakse pealmist kihti veega üks kord ööpäevas kulunormiga umbes 20 liitrit ühe tonni seemnekartuli kohta. Valgustamiseks on parimad LED-lambid, mis on taimedele kasvu ja arengut soodustava lainepikkusega.

Eelidandamiseks on kasutusel ka spetsiaalsed kinnise silmaga võrkkotid. Selliste kottide kasutamisel on idude purunemine väike. Masinaga mahapanekuks on vaja vastavat kottide hoidmise vahendit.

Eelidandatud seemnekartulit saab edukalt kasvatada kergkasvuhoones. Sobivaimad on 6 m laiused kasvuhooned. Mulda saab harida ja vaod moodustada väikese freesiga.

JUHANNES SAPAS, LUULE TARTLAN

Suured mugulad väga varajase kartuli kasvatamiseks.

Tavaliselt pannakse maha kuus vagu kartuleid. Pärast kartuli ülesvõtmist saab seal kasvatada rohelist köögivilja ja maitsetaimi.

Kergkasvuhooneid on võimalik vajadusel soojendada või jahutada.

Katteloori all kasvatamiseks on sobiv ja odav keerata ajalehest potid, täita kompostiga ja panna igasse ajalehest potti üks mugul kasvama.  Väheste võimalustega hilinenud eelidandajad. Seemnekartul tuua välja ja jättagi õue. Ööseks tuleks katta kilega või kattelooriga. Poolas on kasu-

Jõgeva SordiaretuSe inStituut

Hinnad ja info:

www.sordiaretus.ee Tellimine: 5346 8618 ilmar.polli@jpbi.ee

tusel moodus, kus kartulikastid virnastatakse sõnnikukihile, et anda eelidandamiseks vajalik soojus.

Meie kogemused EMVI põldkatsete jaoks eel idandame igal aastal mahapandava seemnekartuli. Oleme teinud eelsoojenduse kartuli säilitusruumis ja pungade avanemisel viinud põllumajandusameti kasvuhoonesse.

Valguse käes tekkinud idandid on tugevad ja masinaga mahapanekul ei murdu. Valguse mõjul kasvavad nad nii tugevaks, et ei murdu isegi raputamisel.

0 DNVH VHUWLÀ WVHHULWXG VHHPQHNDUWXOLW

625','

võtab vaStu tellimuSi

alljärgnevate seemnekartulisortide ostuks: vigri a, anti a, Fontane a

11

.RQWDNW WHO

ZZZ WDOXNDUWXO HH

3ULQFHVV $ 6HFXUD $ )ODYLD $

7HOOLPXVL Y}HWDNVH YDVWX NXQL

OÜ Osa ja Tervik võtab vastu tellimusi sertifitseeritud eliit- ja A-klassi seemnekartulile:

LEYLA, GUNDA, LAURA, JELLY, ANUSCHKA, MARABEL, QUARTA, SOLARA, MILVA, AGRIA Lisaks sordid Europlant Pflanzenzucht GmbH kodulehelt www.europlant.biz.

Tellimuste vastuvõtt ja lisainfo kartulisortide kohta telefonil 509 8691 või e-postil margo@heakartul.ee.

Vaata ka meie kodulehte

www.heakartul.ee

Eelidandamise andmete tulemustest selgus, et igal eelidandatud mugulal moodustus 4–5 idu massiga 1,5–2,2 grammi.

Käsitsemisel lõhutud idusid oli ainult 4,3%. Neid võib varajastel sortidel olla kuni 10%, keskvalmivatel ja hilisematel sortidel kuni 20%.

Mahapanek on toimunud kaherealise masinaga. Idude purunemise vähendamiseks suurendatakse mahapaneku eelselt 2–3 päeva ruumis õhu relatiivset niiskusesisaldust kuni 90%ni. Idud on mahapanekul elastsemad.

Kontrollmugulate valgustatuse kestus oli 8–10 tundi ja idud kasvasid 3,5–5 cm pikkuseks. Sa-

muti tekkisid mittesoovitud kuni 6 cm pikkused juured.

Eelidandatud seemnekartuli mahapanekul oli kartuli tärkamine 12–14–18 päeva võrra varasem kui eelidandamata kartulil.

Enamsaagiks oli 16–18% ja hektarisaagikus suurenes 11,2–12,5 t võrra. Väga varajasi sorte on Eestis müügil 15, millised rahuldavad ka nõudlikumad kasvatajad.

Kui väga varajane sort on pika puhkeperioodiga, on vaja enne eelidandamist puhkeperiood katkestada temperatuuri ajutise tõstmisega.

LUULE TARTLAN Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur

Kevadlaat

Maardus 14.–15. mail õigeusu kiriku esisel platsil, algus kl 10.

Info tel 5646 6652

www.maardu.ee

Müügil mitmesugused kevad- ja suvehooaja kaubad: istikud, taimed, seemned, aiatarbed, viljapuuistikud, suveniirid, käsitöötooted jpm.

Kultuuriprogrammi algus kell 12.

Registreerimine algab 11. aprillil.

10

KARTUL

MESSILEHT 7. aprill 2011

Kasvatame ise väga varajast Selle asemel et importida varakevadel Hispaania, Egiptuse ja Poola kartulit, kasvatagem see Eestimaal.

Eelidandamata seemnekartulil hakkavad mullas arenema juured.

Eelidandatud seemnekartulil on tugev idu.

Mahapanekuks sobiva suurusega idud.

Kartuli väärtuslikkus toiduainena on üldtuntud ja elanikkond tarbibki seda küllalt suurtes kogustes. Kahjuks ei ole kartuli toiteväärtus püsiv, vaid väheneb talvisel säilitusperioodil. Kevadeni säilitatud kartulis on meie uuringute põhjal C-vitamiini (kui antioksüdantvitamiini) väga vähe.

See ongi üks peamisi põhjusi, miks tuuakse varajane kartul meie turule juba aprillis. Harilikult pärineb see lõunapoolsetelt aladelt nagu Hispaania või Egiptus.

Juuni alguses müüdavat kartulit saadakse Poola lõunaaladelt, mõnikord isegi Leedust. Ka meie siin Eestis võiksime mõelda väga varajase kartuli kasvatamisele.

Selle kasvatamisel on tähtsaim agrotehniline võte seemnekartuli eelidandamine. Sellega tagatakse kasvuperioodi täielikum ärakasutamine ja taimed saavutavad optimaalse lehepinna suuruse kõige soodsamaks kasvuajaks.

Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) põldkatsetes on eelidandamine soodustanud varajase kartuli kiiremat tärkamist 16–18 päeva võrra, lühendanud

varte pikenemise perioodi ning kiirendanud mugulaalgete moodustumist.

Tulenevalt kasvatatava sordi füsioloogilisest vanusest ja mahapaneku aja hilinemisest, võib mõnikord juhtuda, et eelidandamisel jääb saagi varasus loodetust väiksemaks. Eelidandatud seemnekartul annab igal juhul varasema ja suurema kaubandusliku mugulasaagi.

Väga varajase kartuli eelidandamise võtted olenevad ilmastikutingimustest ja turusituatsioonist. Ebasoodsate ilmade tõttu võib juhtuda nn pikaleveninud idandamine. Sellise seemnekartuli mahapanek külma maasse võib anda kehvema saagi kui lühiajaline soojendamine silmade avanemiseks. Eelidandamise mõju on suurem lühikese kasvuajaga sortidel.

Nõuded seemnekartulile Väga varajase kartuli kasvatamiseks on sobivaim seemnemugulate suurus läbimõõdus 45–60 või 55–70 mm. Kasvatamiseks ei sobi väike seeme, sest arenevate pungade kohta on vähem toitaineid – see pidurdab tärkamist.

Mahapanekuks kasutatav seemnekartul on kasulik fraktsioneerida suurusrühmadesse, siis kasvab ühtlase kõrgusega taimik. See kergendab hooldustöid

ja katteloori kasutamist. Samuti on võimalik ühtlustada mugulate mahapaneku sügavust.

Soojemas temperatuuris säilitamine ja eelidandamine suhteliselt pikema aja vältel annab varajase suurte mugulatega saagi.

Eelidandamise vajalikkus Eelidandamine suurendab mugulates fermentatiivseid protsesse, mille tulemusel tõuseb toitainete kontsentratsioon silmade piirkonnas ja idupungad suunatakse arengule.

Eelidandatud mugulatest kasvatatavad taimed omastavad paremini emamugula toitaineid.

Eelidandatud seemnekartuli mahapanekul koguneb toitainete varu. Nende paremat omastamist soodustab ka juurealgete varajasem teke. Eelidandamine soodustab kvaliteetsema saagi kujunemist, sest suurendab kuivaine- ja C-vitamiini sisaldust.

Tänapäevane aretustöö on taganud, et enamik väga varajasi ja varajasi sorte on pika loomuliku puhkeperioodiga, kartul hakkab idanema alles puhkeperioodi lõppemisel. Lisaks sordilistele iseärasustele mõjutavad puhkeperioodi pikkust veel mitmed tegurid, näiteks kasvuajal ja säilitusperioodil olnud temperatuur.

Kõrgemad temperatuurid lühendavad puhkeperioodi.

Harvesting

Eelidandamiseks sobiv kast.

Osa väga varajasi sorte on aretuslikult lühikese puhkeperioodiga ja hakkavad idanema juba novembris. Selliseid sorte tuleb säilitada temperatuuril 3–4°, muidu kaotavad nad oma kvaliteedi elujõulise seemnekartulina.

Apikaalne idanemine Kui puhkeperiood lõppes ja kartulit säilitati temperatuuril 5–15°, siis idanevad harilikult ainult tipmised silmad. Selliselt idanenud seemnekartuli mahapanekul kasvab 1–2 produktiivvart.

Apikaalset idanemist saab ära hoida kartuli säilitamisel jahedamas (3–3,5°) hoiuruumis, kind-

Energy

lasti mitte keskküttega kortermaja keldris.

Puhkeperioodi lõpetamiseks ja idanemise alustamiseks tõstetakse temperatuur lühiajaliselt 15–20°. Normaalsel idanemisel moodustub rohkem idandeid ja idanemine algab koristamisest 6–7 kuu möödumisel.

Väga varajase kartuli kasvatamisel on tähtis varajane ja kiire saagi moodustumine. Et mugulad kasvaksid pesas suureks, reguleeritakse idandite arvukust nii, et produktiivvarte ja pesa mugulate arv oleks tavalisest väiksem.

Selle saavutamine eeldab hoolikat asjakohast eeltööd, mil-

T E R AV I L I

MESSILEHT 7. aprill 2011

9 REPRO

Penicillium-hallitus leival.

Penicillium-hallitus maisitõlvikul.

Fusarium’i tekitatud lumiseen taliviljal.

Cladosporium-hallitus maisiteradel.

Koristatud vili eelsorteeri ja kuivata <13– 14% niiskusele. Eelsorteerimisega saab operatiivselt viljast kõrvaldada prahi, umbrohuseemned, varred, lehed jms, mis on viljast niiskemad ja suurendavad kuivatuskulusid.

Umbrohuseemned, mis on viljast sageli neli-viis korda suurema niiskusesisaldusega, võivad rohkel esinemisel juba 24 tunni möödudes koristamisest tõsta vilja keskmist niiskust 5%. Niiskusel üle 14,5% hakkab vili mikroorganismide arengu tõttu kiiresti riknema.

Arvestades vilja niiskuse suurenemisega säilitamise jooksul, ei tohiks kokkuostetava vilja niiskus ületada 14%.

ELi määrus nr 1572/2006 sätestab sekkumiskokkuostu suurimaks lubatud niiskuseks nisule ja odrale 14,5%.

Selline niiskus on temperatuuril 18–25° aga kriitiline, millest alates tera elutegevus järsult intensiivistub ja säilivus halveneb.

Kuivatamise ja järelkäitlemisega võib mükotoksiinide riski oluliselt vähendada. Mida lühem on aeg koristamise ja eelpuhastamise ning kuivatamise vahel, seda väiksem on võimalus viljas olevatel hallitusseentel paljunemiseks ja toksiinide tootmiseks.

Kui põllul on mükotoksiinide teke juba alanud, võib kiire kuivatamine peatada nii hallitusseente arvukuse tõusu kui ka mükotoksiinide edasise tootmise. Seega kohene eelpuhastamine ja kuivatamisele järgnev järelpuhastamine on väga tähtis mükotoksiinide riski vähendamiseks.

Kuivatatud viljast puhasta välja väikesed alla 2mm läbimõõduga ja vigastatud terad.

Osa peenterast võib olla fusarioosne ja mürgine. Vigastatud terad hingavad aktiivsemalt, eraldades niiskust ja soojust, vigastuste kaudu on hallitusseentel lihtsam toitaineid omastada (puuduvad kaitsvad kattekihid!), kasutada neid paljunemiseks ning alata mükotoksiinide tootmist.

ELi komisjoni määruse nr 824/2000 ja nr 1572/2006 nõuete järgi ei tohi katkiste terade hulk ületada 5%, prügilisandit olla mitte üle 3%. EVS 743:1998 (nisu) järgi on lubatud teralisandit, mille hulgas ka kidurad terad, kokku 5%; EVS 757:1998 (oder) järgi on lubatud peenteri mitte üle 5% ja umbrohuseemneid 1%.

8

Säilita vilja ainult ettevalmistatud (korrastatud, desinfitseeritud-desinsekteeritud, deratiseeritud, lindudele suletud) hoidlates, vältides vilja niiskumist läbitilkumise, kondensvee tõttu või muudel põhjustel. Hoidlate sisepindadele jääb alati eelmisest viljast prahti, kahjureid (lestad jt), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks.

Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist.

Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Vilja niiskumine toimub eelkõige välisseinte juurest, kus on terakihi ja välistemperatuuri vahe kõige suurem, tekitades vee kondenseerumist sisepinnale (sagedane metallhoidlates).

9

nõuetekohaselt 10 Ladusta ja kontrolli vilja seisu-

korda regulaarselt, vajadusel (terade niiskumisel 14,5%ni) lase vili taas läbi kuivati. Terakihi kõrgus ei tohi ületada ettenähtud normatiive, mis tagavad selle hea säilivuse. Regulaarne kontroll on vajalik, et õigel ajal avastada terade niiskumine ja kõrvaldada riknemise oht.

Vilja seisukorrast annavad infot tema lõhn ja värvus, mille kohta kehtib Eesti standard EVS 677:1955 (“Teravili, kaunvili ja teraviljasaadused. Organoleptiliste omaduste määramine”).

Hallitusseentega nakatumisel tekib iseloomulik hallituse lõhn, tervele viljale ning antud sordile omane värvus tuhmub ja kaob, mõne hallituseliigi puhul kaasneb iseloomulik kopituse lehk.

Normaalsest värvusest kõrvalekalle ja hallituse lõhna olemasolu on mükotoksiinide riskile viitav tunnus.

Selline heaperemehelik suhtumine teravilja kasvatamisel, koristamisel ja käitlemisel tagab teie vilja hea mikrobioloogilise ja toksikoloogilise kvaliteedi, mis on eelduseks ka selle heale toidu-ja söödakvaliteedile.

HEINO LÕIVEKE Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur taimekaitse alal

ELINA AKK doktorant

4CX

T E R A V I L I

Punakaste (fusarioos) nisupeadel.

Kümme soovitust teraviljakasvatajale mikrobioloogiliselt ja toksikoloogiliselt ohutu vilja tootmiseks.

Eesti klimaatilised tingimused on soodsad teraviljadel haiguste arenemiseks, kuna sademetega saadav niiskuse hulk ületab aurumise.

See loob eeldused juba kasvuperioodil nn hallitusseente arenguks peadel ja pähikutel, sealt edasi ka teradel.

Ohtlikud seeneperekonnad Hallitusseened, kelle hulgas on ka kõigile tuttavad Penicillium’id (moosil, mahlal, mädanevatel marjadel, puuviljadel), koheva musta niidistikuga Mucor’i ja Rhizopus’e liigid (leival, mädanevatel köögiviljadel), looduses väga laialt levinud Cladosporium’id (kõrtel, heintel), musta eoskirmega Alternaria’d (muudavad sügisel viljapõllu halliks) ja vähemtuntud valge kuni punase niidistikuga Fusarium-seened.

Kõik need seeneperekonnad on võimelised oma elutegevuse käigus tekitama mürgiseid ühendeid mükotoksiine näiteks kõrtes, lehtedes (põhus) või terades.

Väliselt ei pruugi haiged mürgised terad tervetest eristuda, vahel on nad pisut peenemad, kõhetumad ja kobedamad, kuid sageli on see isegi kogenud silmale märkamatu. Paljudel juhtudel sisaldavad sellised terad ka mükotoksiine.

Kuna mükotoksiinid on värvitud, lõhnatud ja maitsetud, kuid organismile isegi tuhandeid kordi mürgisemad kui teraviljapõllul kasutatavad keemilised taimekaitsevahendid (kahjurite, haiguste ja umbrohtude keemilised tõrjevahendid), kujutavad nad endast väga ohtlikke varjatud vaenlasi.

Pealegi lagunevad nad kuumutamisel (keetmisel, küpsetamisel) vaid vähesel määral, on suhteliselt vastupidavad keemilistele ainetele (happed, alused jne) ega lagune kergesti ka fermenteerimisel (kääritamisel, fermentide ja ensüümidega töötlemisel). Seega võivad nad sattuda kergesti loomade ja inimeste toiduahelasse ning tekitada ajutisi või püsivaid tervisehäireid.

Mida peaks tegema viljakasvataja, et viljas hallitusseeni ja nende toksiine oleks võimalikult vähe? Selleks tuleb arvestada kümne järgmise soovitusega.

MESSILEHT 7. aprill 2011

Ohutu teravilja nimel

Vali õige kasvukoht, liik ja sort. Ebasobivad kasvukohad on hiliste kevadiste öökülmadega (takistab varasemat külvamist) ja varaste sügiskülmadega piirkonnad, kus teravili saab külmakahjustusi, millel hakkavad arenema hallitusseened.

Hallitusseente ja mükotoksiinide esinemise riski suurendavad ka kevadine põuaperiood, eriti idanemise ja tärkamise ajal, mis ei võimalda luua teraviljal hästiarenenud ja sügavat juurekava.

Kuivanud alumistel lehtedel paljunevad edukalt eriti Fu­ sarium-seened. Pea loomise ajal külma ja vihmase ilma jätkumine on samuti hallitusseente arengut soodustav ja mükotoksiinide esinemise riski suurendav tegur.

Kasvuperioodi lõpul esinevad madalad temperatuurid pikendavad tera loomulikku valmimise protsessi. Kuum ja kuiv kasvuperiood tekitab taimedele kuumastressi, mis vähendab nende vastupidavust haigusetekitajatele.

Teravilja liigid ja vahel ka sordid erinevad oma vastuvõtlikkuselt Fusarium-seentele (fusarioos ehk punakaste), teistele hallitusseentele (Cladosporium, Penicil­ lium, Alternaria, Mucor, Rhizo­ pus jt) vastuvõtlikkuselt aga erinevad nad vähe. Fusarioosi nakatumise seisukohalt reastuvad liigid (alanevas järjekorras): kaer, tritik, talinisu, suvinisu, oder ja rukis. Sortide fusarioosi haigestumise kohta saab andmeid Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi katsekeskuse kodulehelt viljandi@pmk.agri.ee, vt Katseandmed.

1

Külva esimesel külvivõimalusel. Varasemal külvil saavad taimed paremini kasutada mullaniiskust ja antud väetisi, moodustavad sügavama juurekava, mis on parema saagi eelduseks ja vili ka valmib varem, koristamine ei jää sügisvihmade perioodile ja saastub hallitusseentest vähem.

2

Juuremädanik noortel nisutaimedel.

Fusarium on isoleeritud virdeagarile (puhaskultuur).

Fusarium’i tekitatud lumiseen taliviljal.

Nõgihallitust tekitavad seened muudavad viljapead sügisel mustaks.

Hoidu haigust suurendavatest eelviljadest. Kõige ebasobivam eelvili on mais, mis tugevasti fusarioosi ehk punakaste all kannatab. Vähesobivad on ka teraviljad ise. Kõige sobivamaks eelviljaks on muud kultuurid – kartul, ristõielised, liblikõielised, heintaimed, kes fusarioosidest kahjustuvad harva.

3

Ära jäta eelvilja haigeid taimejäätmeid mullapinnale. Mullapinnale jäävad haigustest nakatunud koristusjäätmed on üks uue infektsiooni allikaid ka hallitusseentega vilja nakatumisel ja mükotoksiinide esinemise riski suurenemisel.

Kõigil harimisviisidel, mis jätavad haigestunud taimeosad maapinnale, on haiguste levikut suurendav toime. Võrreldes klassikalise künniga, on minimeeritud harimine, kõrde- ja otsekülv vähem soovitatavad.

4

Mõtle lamandumise vältimisele juba külvist alates.

Kasuta õiget külvinormi, mis erineva võrsumisvõimega sortidel võib tunduvalt erineda. Väldi liiga kõrgeid lämmastiku norme.

Lamandumisel vili nakatub mullaseentega, sealhulgas hallitusi ja toksiine tekitavatega. Oluline on, kui kaua (mis faasis lamandus) on vili olnud lamandunud. Mükotoksiinide ja hallitusseente esinemine suureneb järsult (suur risk), kui vili on lamandunud rohkem kui kuus nädalat enne koristamist. Kui vili on lamandunud olekus 2–6 nädalat, tähendab see ainult keskmist riski. Kasvuregulaatorite kasutamine on tagatis vilja seisukindlusele ja eeldus kiirele koristamisele.

5

Kasuta kasvuaegsete haiguste, sealhulgas just hallitusseente tõrjeks efektiivseid fungitsiide. Väldi viljapõllu umbrohtumist. Puhtimisega on võimalik külviseemet vabastada haigusetekitajatest. Samuti kaitsta idandeid ja noori taimi mullast ning õhu kaudu levivate haigusetekitajate eest ainult kasvuperioodi esimesel poolel. Oluline on see eriti külvisega levivate haiguste (triiptõbi odral, võrk-, ääris-, pruun- ja helelaiksused, nõgihaigused, fusarioosid jt) ohu vähendamiseks.

Kaitsmaks saaki kasvuperioodi teisel poolel esinevate hallitusseente eest, on vajalik kasvuaegne fungitsiididega pritsimine. Fusariooside vastu tuleks seda teha õitsemise ajal või vahetult õitsemise eel. Sellisel pritsimisel – sõltuvalt kasutatava fungitsiidi toi-

6

Halvasti pestud idanevatest nisuteradest on arenenud hallitus purgi seinale.

me kestusest – võib olla ka positiivne mõju sügisperioodil arenevate hallitusseente (nõgihallitus – Cladosporium, Alternaria, Macrosporium jt) arengu takistamiseks. Õitsemisaegne fungitsiididega pritsimine võib vähendada mükotoksiinide riski umbes 50%.

Selleks sobivad eriti triazoolide grupi preparaadid toimeainega tebukonasool (Folicur EW 250), propikonasool (Tilt 250 EC), protiokonasool + tebukonasool (Prosaro 250 EC), metkonasool (Juventus) ja segupreparaadid (triasool + strobiluriin jt) nagu Fandango 200 EC, Input 460 EC; Rombus 250 EC, Tan-

go Super, Archer Top 400 EC jt.

Kasutada 0,5–1,0 normdoosiga.

Strobiluriine tuleb kasutada vaheldumisi triazoolidega.

Herbitsiidide toime on kaudne – vähendades umbrohtude hävitamise tõttu taimede tihedust pinnaühikul, paranevad kultuurtaimede toitumis- ja valgustingimused, taimestikus väheneb õhuniiskus, mis surub tagasi ka haiguste arengut.

Saagis esineb vähem umbrohuseemneid, mis on viljast tavaliselt mitu korda suurema niiskusesisaldusega ning võivad käivitada vilja koldelise kuumenemise ja hallitusseente arengu.

Ära viivita koristamisega. Koristamisega hilinemisel langeb vilja (eriti nisu) kvaliteet, vili võib hakata peas kasvama, aga toimub ka valminud vilja intensiivne asustamine hallitusseentega, mille hulgas leidub toksiine tekitavaid.

Vilja kuldne värvus asendub hallikaga. Sademetega perioodil koristatud vili on niiskem ja hallitusseentega suuremal määral asustatud.

Hilinenud koristamisel, samuti sademete sagedasel esinemisel perioodil, kui vili on juba valminud, tekib põllul oht müko­ toksiinide tekkimiseks.

7

REGIONAALARENG

MESSILEHT 7. aprill 2011

7

Mahetoiduahelaga ääremaastumise vastu KAUL NURM

Uuringutest on ilmnenud, et Eestis on ääremaastunud umbes 50 valda ja selle riskiga on veel 60 valda, kus elab kokku ligikaudu 150 000 inimest.

Projekti ei saa käivitada kohaliku initsiatiivi ja omavalitsuste heakskiiduta. Samuti tuleb projekti läbiviimisse kindlasti kaasata maaülikooli mahetootmise ja toiduainete tehnoloogia alane potentsiaal. Arvestades projekti olulisust regionaalarengu seisukohast, peaks seda ka riiklikult toetama.

Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna teadlased pakuvad probleemi leevenduseks mahetoidu tooteahela loomist.

Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Lembit Lepasalu, miks pakute ääremaastumise vastu võitlemiseks just mahetoidu tooteahelat?

Paljud maakonnad on regionaalarengu seisukohast üsna täbaras seisus. Põllumajanduse areng kaasaegsete intensiivtehnoloogiate abil on vähendanud vajadust tööjõu järele, mis veelgi on kaasa aidanud ääremaastumisele.

Traditsiooniliste, maapiirkonnale omaste tootmisviiside uuesti kasutusele võtmine muudaks olukorda kardinaalselt, sest maale sobilikke uusi ettevõtluse valdkondi on vähe. Pealegi vajavad need investeeringuid, oskusteavet, turustamise kanaleid jne.

Ent mahetootmiseks on olemas inim- ja maaressurss ning elanikkonna nõudlus mahetoodete järele. Tarbijate hulk, kes peab

Lamba- ja lihaveisearetajatega töötatakse selles suunas, et tervikliku lihaahela kaudu jõuaks mahelihatoode ka tarbijani.

mahetooteid tervislikumaks, värskemaks ja päritolult määratletumaks, kasvab aasta-aastalt nii mujal Euroopas kui Eestis.

Mida see ahel endast kujutab?

Oleme seisus, kus mahetoodete tootmine küll kasvab, kuid ahel katkeb edasise töötlemise puudumise tõttu ja toode tarbijani ei jõua.

Näiteks maheliha toodetakse 1,3% liha üldkogusest, millest

mahelihana töödeldakse vaid 0,07%.

Mahetoidu tooteahela käivitamisel on kandvaks ideeks piirkonna seisukohast otstarbekate mahetoiduainete valmistamine kohapealses mahetöötlemiskeskuses ning nende turustamine linnadesse või välismaale ühtse tootebrändina.

Toodete turustamisest saadav tulu aitaks arendada piirkonda ja parandada elatustaset.

Parim teraviljakuivati Eesti oludes Nüüd saadaval bioahi kuni 500 kW. Võimalik kütta teravilja sorteerimise jääkide, puiduhakke ja -graanulite ning granuleeritud turbaga. Bioahjusüsteemile on võimalik liita ka maja või töökoja keskküte.

KohtumE tartus maamEssil 14.–16.04.2011 ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376 AIvAr KuhI tehniline ekspert tel 505 5053 aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TrIIsA müügimees tel 515 6528 jaak.triisa@agrosec.com

MArgus MÜTs juhataja tel 523 4267 margus.muts@agrosec.com

Kesksel kohal on mahetöötlemiskeskus, kus toimub mahepiima, maheliha ja taimsete mahetoodete töötlemine ning korraldatakse ka toodete logistika. Äärmiselt tähtis on kogu mahetoidu tooteahelat katva ühistulise katusorganisatsiooni olemasolu. Selle kaudu kehtestatakse ühtne reeglistik ja toimuks kasumi mõistlik jaotamine tooteahelas tegutsevate üksuste vahel.

Millised sammud on kavas?

Piirkondliku mahetoidu tooteahela edendamist tuleks alustada pilootprojektiga, mis annaks täpsemad vastused tehnilistele ja organisatoorsetele probleemidele ning oleks eeskujuks laiemal juurutamisel.

Pilootprojekti eesmärk on valitud regiooni mahetoodangu töötlemise ja turustamise ühtse organisatsioonilise ja infrastruktuuri loomine ning käivitamine.

Mahetoiduahelas on tähtis lüli ka liikuvtapamaja, mille loomise projektile andsid maaülikooli teadlased hiljuti hinnangu.

Uuringust selgus, et liikuvtapamaja on väiketootjatele perspektiivne, kuid vajaks katsetamist ka tegelikkuses. Samuti haakub liikuvtapamaja rakendamine mahetoidu tooteahela kontseptsiooniga.

Liikuvtapamajast saadav lõppprodukt on veise või lamba rümp, mida on vaja edasi väärindada (lihalõikus, termiliselt töödeldud toodete valmistamine, pakendamine jne). Seda on otstarbekas teha mahetöötlemiskeskuses. Nii muutub liikuvtapamaja täiendavaks, kuid väga oluliseks lüliks mahetoidu tooteahelas.

Töötame lambakasvatajate ja lihaveisekasvatajatega just selles suunas, et tervikliku lihaahela kaudu jõuaks mahelihatoode ka tarbijani. Siis on liikuvtapamaja projektiga võimalik edasi minna.

SIRJE PÄRISMAA

6

TOETUSED

MESSILEHT 7. aprill 2011

KAUL NURM

Euroopa Liidu ÜPP muudatused peavad ajaga kaasas käima 17. märtsil arutati põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil ministrite nõukogu deklaratsiooni eelnõu, mis võttis kokku ÜPP (ühise põllumajanduspoliitika) muudatuste poliitiliste arutelude tulemused.

Nõukogu järeldused on märgilise tähendusega poliitikasuuniste levitamisel nii europarlamendile kui rahandusministritele. Rääkimata komisjoni ametnikest, kes suuniste põhjal peaksid hakkama õigusaktide eelnõusid välja töötama.

Siiski ei saavutatud põllumajandusministrite seas täielikku üksmeelt ning dokument nimetati vaid eesistuja riigi järeldusteks seni toimunud debattidest.

Põhimõtteliselt on kõigi liikmesriikide esindajad nõus, et järgmise rahastamisperioodi eel tuleks poliitikainstrumente kohandada. Sest maailm meie ümber on muutunud ja maksumaksjate raha kasutamise sihipärasus järjest olulisem.

Kolm probleemi, kolm eesmärki Detailides on ootused muutuste osas erinevad. Diskussioonide aluseks olevas Euroopa Komisjoni teatises* on välja toodud kolm probleemi:  maakera elanikkonna kasvu tõttu toiduainete nõudluse kasv;  kliimamuutuste tõttu toimuvad muutused toiduainete tootmise tingimustes eri regioonides ja toiduainete hindade hüplikkus (ingl k volatility ehk volatiilsus);

 jätkuv tõusutrend ning selle otsene seos fossiilsete kütuste nappuse ja hinnatõusuga.

Eeltoodust tulenevalt on poliitikadiskussioonil kavandatavatele muutustele seatud kolm põhilist eesmärki:  tagada elujõuline toiduainete tootmine;  tagada loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja toimetulek kliimamuutuste mõjuga;  tagada kogu ühenduse tasakaalustatud territoriaalne areng.

Otsetoetustes oodatakse muutusi Olulisema osa ÜPP toetusabinõude seas moodustavad otsetoetused, kus meie ootame suurimaid muutusi, kuid ka eriarvamused riikide vahel on suurimad.

Juba Euroopa aluslepingus sätestatud eesmärgile tagada põllumajandusega tegelevatele isikutele stabiilne sissetulek ja tarbijatele mõistlikud toiduainete hinnad, on keskkonnteadlikkuse kasvuga lisandunud kestlik (jätkusuutlik) loodusliku ressursi kasutus, mis peegeldub ka ÜPP tulevikku puudutava dokumendi seisukohtades.

Otsetoetuste põhimõtete osas väidab arutelu aluseks olev tekst, et tuleb eemalduda ajaloolistest 1990ndatesse ulatuvatest toetuse määramise alustest. Uued kriteeriumid peaksid olema ühelt poolt majanduslikud, et täita otsetoetuste põhifunktsiooni sissetuleku toetusena, teisalt aga ka keskkonnaalased, et pakkuda ühiskonnale avalikke hüvesid.

Tuleviku otsetoetusi käsitletakse kui mitmetahulise ülesandega makset selle eri elementide kaudu.

Põhiline sissetuleku toetus (baastoetus) tulevikus oleks jätkuvalt tootmise kohustusega sidumata otsemakse, mille taotlemise õigus põhineb ülekantavatel toetusõigustel.

Toetusõigused on seotud kasutatava põllumajandusmaa pindalaga ning nõuetele vastavuse nõuete täitmisega (s.t sarnased nende õigustega, mida Eestis alates 2007. aastast rakendatakse täiendavate otsetoetuste osas).

Samas on tekitanud probleeme mõne taotleja väga suured toetussummad. Jälle kord on tõstatatud mõte, et tuleks kaaluda maksimaalse määra kehtestamist individuaalsele otsetoetuse summale, parandamaks maksete jaotumist põllumajandustootjate vahel.

Uue mõttena on esitatud väiketootjate toetus, et kergendada halduskoormust, samaaegselt parandades väike- ja mikrotootjate juurdepääsu toetustele.

Jätkuvalt soovitakse tõhustada ja rõhutada keskkonnaalast tulemuslikkust kohustusliku keskkonnasõbralikkuse komponendi kaudu. Kas siis eraldi tingimustena või nõuetele vastavuse tingimuste kaudu. Võimalik on ka lisatoetus looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades.

Taotletakse mõningast võrdsust Seniste arutelude alusel võib öelda, et komisjon on võtnud suuna mõõdukale otsetoetustasemete lähendamisele liikmesriikide ja regioonide võrdluses.

Kuid samas soovitakse arvestada liikmesriikide ostujõudu,

elatustaset vms majandusnäitajat teatud paranduskoefitsiendina sinna juurde, kasutada nende sõnul nn pragmaatilist lähenemist toetuste tasemele.

Paranduskoefitsienti rakendataks ELi keskmise taseme suhtes ning see võib ulatuda eri ütluste kohaselt 0,2–0,35. Arvutuste järgi on kõikide üleminekuaegade lõppu arvestades ELi keskmine hektarimakse ühenduse põllumajandusmaa hektari kohta ligikaudu 270 €.

Seega peaks minimaalne tuleviku hektarimakse Eestis, esialgselt väljaöeldu alusel, olema 170–180 € hektari kohta. See eeldaks madalama tasemega otsetoetusi maksvates riikides toetuse suurenemist ligi 50–70%, kuid seda seni kõrgema toetusetasemega riikides makstavate toetuste vähenemise arvelt.

Eesti soovib suuremaid toetusi toidutootjatele Eesti on väljendanud poolehoidu mitmekihilise otsetoetuse mudelile, kuid peab eriti oluliseks, et toetuse suurust määratlevad põhimõtted oleksid läbipaistvad ja ühetaolised kõigi liikmesriikide põllumajandustootjate jaoks ning lähtuksid tema panusest ühiskonnale.

Põllumajandustootja osutab ühiskonnale avalikku hüve toiduainetega kindlustatuse ja selleks põllumajandusmaa väärtuse säilitamise kaudu. Meie arvates tuleks täismahus otsetoetust maksta nendele põllumajandustootjatele, kes panustavad toiduga kindlustamisse, täites seejuures kõiki asjakohaseid ELis kehtestatud keskkonna, taimetervise, loomade heaolu jt tingimusi.

Eestis ollakse seisukohal, et täismahus otsetoetust tuleks maksta nendele põllumajandustootjatele, kes panustavad toiduga kindlustamisse.

Neile, kes tegelevad üksnes põllumajandusmaa hoidmisega heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras, tuleks maksta toetust vähendatud mahus. Ehk siis avalik hüve on suurem juhtudel, kui põllul toitu toodetakse.

Ettevaatlikud oleme olnud põllumajandustootjate suurusest tuleneva erikohtlemise osas.

Leiame, et olulisem on vahe palgatööjõudu kasutava ettevõtte ja peretalu vahel, mitte ettevõtete liigitamisel maakasutuse suuruse või peetavate põllumajandusloomade arvu alusel.

Lõplikud otsused selguvad lähema aasta või poolteise jooksul (koos konkreetsete rakendusreeglitega). Ometi saab juba praegu öelda, et toidutootmise ja põllumajandusliku tegevuse täht-

sus kasvab veelgi ning seda toetavad ka ajaga kaasas käies muutuvad toetusabinõud.

Lähtuvalt suhteliselt madalamast toetuste tasemest on meie põllumehel raskete läbirääkimiste tulemusena suure tõenäosusega siiski vaid olukorra paranemist oodata.

MAI TALVIK põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja * Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine, 18.11.2010.

TOETUSED

MESSILEHT 7. aprill 2011

5

Keskkonnatoetuse andmise põhimõtetest Nagu igal kevadel, on algamas pindalatoetuste vastuvõtt, seega on mõistlik meelde tuletada ka keskkonnatoetuste põhimõtted.

Meeldetuletamisel on teinegi põhjus. Sellel suvel-sügisel on oodata esimest versiooni järgmise perioodi maaelu meetmete ELi määrusest. See tähendab, et on õige aeg mõelda, millisesse suunda peaksid meie keskkonnatoetused tulevikus liikuma.

Keskkonnatoetuste eripära Kuigi kõiki keskkonnatoetuse meetmeid nimetatakse toetusteks, on sisuliselt tegu riigipoolse tellimusega põllumeestele osutada täiendavat keskkonnateenust.

Keskkonnatoetusega ei maksta kinni seadusest tulenevaid nõudeid ega häid tootmistavasid, mida nimetatakse baasnõueteks. Nii näiteks on keskkonnakahju ära hoidvad meetmed sätestatud kõigile kohustuslike õigusaktidena ning üldjuhul nende täitmisega kaasnevaid kulusid toetustega ei hüvitata. Samuti ei maksta kinni loodusressursi kasutusega kaasnevaid kulutusi.

Teatud juhtudel kompenseerivad baasnõudeid eritoetused.

Keskkonnatoetusega võiks kompenseerida nõudeid, mida ilma täiendava toetuseta muidu

ei tehtaks. Näiteks sellised vabatahtlikud tegevused, millega sageli kaasneb kas täiendav otsene või kaudne kulu või jääb osa tulust saamata.

Millist põllumajanduskeskkonda (maastike ilme, mulla- ja veekaitse, elurikkus jne) ühiskond ootab, lepitakse kokku strateegiate ja arengukavade eesmärkide kaudu.

Avaliku hüve osutamine hüvitatakse eelkõige põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning loomade heaolu toetuse kaudu.

Avalikud hüved on tooted ja teenused, mida turumajandus üldjuhul ei reguleeri ning seetõttu peabki nende, eelkõige just keskkonnaalaste teenuste kõigile kättesaadavus olema tagatud muul moel, sh ka keskkonnatoetusi makstes.

Kas kõigile või mitte? Üldiselt jaotatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmed nende ülesehituse alusel kaheks: “lai ja madal” või “kitsas ja sügav” skeem.

“Lai ja madal” on meede, kus eesmärgiks on seatud, et toetust antakse paljudele tootjatele, hõlmates sellega ka suurt osa riigi põllumajandusmaast. Samas on nõudeid, mida taotleja peab täitma, suhteliselt vähe ja need on lihtsad. Selliseks skeemiks on ka Eestis keskkonnasõbraliku majandamise toetus.

Kuigi “lai ja madal” skeem moodustab mitmes riigis suurema osa keskkonnatoetuse eelarvest, rakendatakse kõigis riikides ka nn erimeetmeid.

“Kitsas ja sügav” tüüpi meetmetega lahendatakse spetsiifilisi keskkonnaküsimusi, oodatav keskkonnakasu on sageli “laia ja madala” skeemiga võrreldes konkreetse maa kohta suurem.

Ka on hektari kohta makstav toetuse määr kõrgem. Eestis võiks selliseks skeemiks lugeda poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ning ohustatud tõugude ja kohaliku sordi toetamise.

Pikaajaline kohustus Keskkonnatoetused on üldjuhul viie- kuni seitsmeaastase kohustusperioodiga ja parema keskkonnakasu eesmärgil võetakse kohustus kindla maa kohta, mida vahetada ei tohiks. Samas on oluline märkida, et kui toe-

KAUL NURM

Millist põllumajanduskeskkonda (maastike ilme, mulla- ja veekaitse, elurikkus jne) ühiskond ootab, lepitakse kokku strateegiate ja arengukavade eesmärkide kaudu.

tust taotletakse vaid osale maale, tuleb nõudeid täita kogu ettevõttes.

Toetused sõltuvad riigi õigusruumist ja keskkonnaeesmärkidest. Milliseid keskkonnameetmeid rakendatakse, on iga ELi liikmesriigi otsustada. Liikmesriikide põllumajanduskeskkonna seisund ja valdkondlikud stratee-

TOETUSED

Keskkonnatoetused 2007–2013 Perioodil 2007–2013 rakendatakse Eesti maaelu arengukavast järgmisi keskkonnatoetusi, mida 2010. aastal taotleti:  keskkonnasõbraliku majandamise toetus – ca 454 000 hektarile;  mahepõllumajandusliku tootmise toetus – ca 102 700 hektarile;  poolloodusliku koosluse hooldamise toetus – ca 23 500 hektarile;  kohalikku sorti taimede (‘Sangaste’ rukis) kasvatamise toetus – ca 650 hektarile;  ohustatud tõugu loomade pidamise toetus – ca 3000 looma kohta.

Yara Eriväetised Nõudlikule kasvatajale

● ● ● ●

● ● ●

● ● ●

Parim tulemus intensiivse kasvatustehnoloogia korral Turvaline ja lihtne kasutada Mitmekesine valik väetiseid erinevateks vajadusteks Suurepärane kvaliteet tänu puhtale toorainele YaraMila: Cropcare ja Complex on vähese kloorisisaldusega kompleksväetised Kristalon, Ferticare ja Folicare: vees lahustuvad NPK väetised YaraLiva: Nitrabor ja Tropicote on granuleeritud lämmastik- ja kaltsiumväetised kasvuaegseks lisaväetamiseks YaraLiva Calcinit: vees lahustuv lämmastik- ja kaltsiumväetis Krista: vees lahustuvad lisaväetised YaraVita vedelväetised: toitainete puuduste ennetamiseks erinevatel kultuuridel.

Lisainformatsiooni küsige edasimüüjatelt:

www.farmplant.ee

www.balticagro.ee

giad, millel keskkonnatoetus põhineb, on erinevad, seepärast on ka rakendatavad toetusskeemid väga erinevad. Kuigi raamistik on sama, ei ole võimalik näiteks toetusemäärasid omavahel võrrelda, sest riikide põllumajanduse tase ning baasnõuded (õigusruum) erinevad.

Ootame ettepanekuid Keskkonnatoetuste ettevalmistamine võtab mitu aastat. Toetuste väljatöötamisse on olnud kaasatud väga paljud põllumajandusja keskkonnaeksperdid.

Peagi on algamas arutelud uue programmperioodi 2014– 2020 keskkonnatoetuse osas, seepärast soovib põllumajandusministeerium saada varasemaga võrreldes enam tagasisidet ja ettepanekuid põllumees-

telt ning nende esindusorganisatsioonidelt. Pakkuge välja täiendavaid vee- ja mullakaitse, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse alaseid keskkonnanõudeid, mida oleksite toetuse saamisel nõus täitma.

Kujundage konsultatsioonide ajaks seisukohad, kas toetuse saamise nõuded võiksid edaspidi sõltuda näiteks tootmistüübist (taime- ja loomakasvatus) või piirkonnast (Kesk-Eestis intensiivsem, kuppelaladel ja saartel ekstensiivsem) jne.

KATRIN RANNIK põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja

EIKE LEPMETS põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist

4

PRIA

MESSILEHT 7. aprill 2011

Maaelu investeeringuprojektide rahastamine läheb kergemaks Põllumajandustootjatel ja maaelu edendajatel muutub PRIAst saadavate toetuste abil investeeringute rahastamine senisest kergemaks, sest mitme meetme puhul võib toetust saada ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.

Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi toetusi, millega Eestis rahastatakse maaelu arengukava 2007–2013 meetmeid, makstakse reeglina välja alles siis, kui toetusesaaja on investeeringu ellu viinud ja kulude eest tasunud.

Halvenenud majanduskeskkonnas on aga paljudel ettevõtjatel finantsraskusi ning laenude saamine on keeruline.

Olukorra kergendamiseks on põllumajandusministeerium rakendanud siseriikliku rahastamismehhanismi, mis leevendab raskusi investeeringuprojektide esialgsel rahastamisel.

Omafinantseeringuga võrdne summa olgu tasutud PRIA-l on nüüd võimalik investeeringutoetusi välja maksta osaliselt tasutud kuludokumen-

tide (OTKA) alusel enne, kui klient on abikõlblike tööde, teenuste või kauba eest täies mahus tasunud.

Eelduseks on, et kõnealune investeering või selle osa on tehtud (töö või teenus lõpetatud, kaup ostetud), klient on selle vastu võtnud ning teenuse/kauba pakkujale tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma.

Mis meetmetel OTKA kehtib?

Niisugune rahastamisviis ei kehti veel kõigi toetusmeetmete puhul, küll aga saab OTKA toetuse väljamaksmist taotleda LEADER-meetme, külade uuendamise ja arendamise (MAKi meede 3.2) ning uute toodetetehnoloogiate arendamise alase koostöö meetme (MAK 1.7.1) puhul.

PRIAsse jõudvad kuludeklaratsioonid näitavad, et OTKArahastusskeem kogub kiiresti populaarsust. Esimesena rakendus see mullu aasta algul LEADER-meetmes ning oktoobrikuu alguseks moodustasid OTKAga kuludeklaratsioonid kõigist maksetaotlustest pisut allapoole.

Praegu on koostamisel põllumajandusministri määrus, mil-

lega OTKAde põhimõttel toetuse saamine rakendub ka mikropõllumajandusettevõtete, loomakasvatusehitiste ja maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringu meetmete puhul.

Edaspidi lisandub OTKA-säte ka nn tööstuste meetmele (MAK 1.6) ja maaparanduse meetmele (MAK 1.8).

Kes viib investeeringu ellu mitmes osas, see võib esitada iga kord OTKAga kuludeklaratsiooni. Enne tuleb aga tal endal jõuda kokkuleppele kauba müüjaga, teenuse pakkujaga või töö tegijaga, et ka too oleks nõus ootama lõpliku summa kättesaamisega seni, kuni PRIAst toetus laekub ja klient selle talle ära maksab.

OTKA-skeemi pole võimalik kasutada neil, kes kasutavad investeeringu tegemiseks kapitalirenti.

Millele pöörata tähelepanu OTKA kuludeklaratsioonide ja maksedokumentide esitamisel tuleb järgida kindlaid reegleid.  OTKA kuludeklaratsiooni esitamise puhul peab toetusesaajal olema arvel-saatelehel kajastatud abikõlblikest kuludest ta-

sutud omafinantseeringu jagu – ehk see osa, mis jääb alles, kui arvele kirjutatud abikõlblike kulude kogusummast lahutada toetusemäära alusel arvutatava toetuse summa. Koos kuludeklaratsiooniga esitage omafinantseeringuga võrdse summa tasumist tõendavad dokumendid.  Kui OTKA kuludeklaratsiooni juurde lisataval arvel-saatelehel on lisaks ka mitteabikõlblikke kulusid, siis ka need peavad olema tasutud.

Näiteks kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane ja arvel kajastub ka käibemaks, siis on käibemaks mitteabikõlblik kulu ja peab olema toetusesaajal tasutud enne, kui PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse.  Kui kuludeklaratsioon on PRIAsse laekunud, kontrollib PRIA kulutuste abikõlblikkust ja taotleja usaldusväärsust. PRIA kannab toetatavate tegevuste elluviimise eest taotlejale raha üle kolme kuu jooksul.

Usaldusväärsust kontrollitakse samasuguste näitajate alusel nagu toetuse määramisel: kliendil ei tohi olla maksuvõlga või kui on, siis peab see olema ajatatud ja maksed õigeaegselt tasutud; tema suhtes ei toi-

mu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust; kui tal on kohustus tagasi maksta muid toetusi või riigiabi, siis on need tähtaegselt tagasi makstud või ajatatud ja maksed õigeaegselt tasutud.  Laekuvat raha tohib kasutada ainult arvel-saatelehel märgitud abikõlblike kulutuste eest tasumiseks.

PRIAst laekuva raha peab toetusesaaja kauba müüjale või teenuse/töö tegijale viivitamatult üle kandma. Seitsme tööpäeva jooksul arvates raha laekumisest oma pangakontole peab toetusesaaja esitama PRIAle kuludeklaratsiooni koos summade maksmist tõendavate dokumentidega.

7-tööpäevast tähtaega palume hoolega järgida, sest tähtaja rikkujale järgmisel korral OTKA alusel rahastamist enam ei võimaldata. Kes jätab maksedoku-

mendid PRIA-le esitamata, neilt võib PRIA makstud summa ka tagasi nõuda.  Toetuse maksmise otsuse teeb PRIA 25 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohaste dokumentide (kuludeklaratsioon koos algselt tasumata jäänud summa maksmist tõendavate dokumentidega) laekumist. Väljamakstavalt toetuselt arvestatakse tasaarvelduse korras maha see summa, mis maksti kliendile välja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel. Üksikasjalisemaid selgitusi kirjeldatud rahastamisskeemi kohta soovitame lugeda meetmete määrustest ning juhenditest “Abiks taotlejale” PRIA kodulehel www.pria.ee. Abi võib saada ka infotelefonil 737 7678.

SIGMAR SUU PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja

MAAMESS

MESSILEHT 7. aprill 2011

– kõik!

VAMBOLA PAAVO

Uksed avab piimabaar Piimatootmine on Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse üks olulisemaid harusid. Piim on ka väärtuslik toiduaine, kuuludes vaieldamatult meie põhitoiduainete hulka.

Maamessil tutvustab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) piimatooteid, mis kannavad Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärki.

“Leiame, et piim on väga kasulik toiduaine ja toitumisteadlaste hinnangul meie oludes väärtuslik kaltsiumiallikas.

Päevas soovitatakse juua vähemalt kaks klaasi piima või hapendatud piimatooteid,” rääkis EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Eelkõige pakume piimakokteile. Nende valmistamise võimalused on väga laiad – traditsioonilistest retseptidest kuni esmapilgul ootamatute lahendusteni. Kokteilidesse sobivad lisaks värskele piimale ka keefir, pett, jogurt, kohupiim ja isegi kodujuust! Kindlasti saab piimabaarist ka maitsvat piimakohvi.”

Piim sobib Roomet Sõrmuse sõnul hästi kokku ka suviste marjadega nagu sõstrad, vaarikad või maasikad. Nende eeliseks on piimakokteilides ehe maitse.

Masin, mis liigub alati Šveitsi firma Menzi Muck esitleb tänavusel Maamessil harvesteri, mis jõuab Tartusse otse tehasekonveierilt.

Messile toimetavad tasuta eribussid

Igal aastal on messikülastajatele olnud probleemiks parkimine.

Tänavu toimub Tartu Näituste kõrval ulatuslik EMÜ tehnikakorpuse renoveerimine ja messikeskusesse sissesõit ei ole nagu varasematel kordadel.

Lisaks pole pinnaski niivõrd tahenenud, et autotulva vastu võtta.

Eksponentidel soovitame oma sõidukid jätta laululava alumisse parklasse.

Sealt toimetab buss väravasse number 3 ning edasi pääseb juba messialadele.

Valga, Pärnu, Võru ja Viljandi suuna tulijatel palume isiklikud autod jätta Lõunakeskuse parklasse ning ümber istuda eribussidele, mis väljuvad kindlatel kellaaegadel ning sõidutavad kõik soovijad Maamessile.

Eribussid on punast värvi ja varustatud Maamessi logoga.

Linnarahval soovitame messile jõudmiseks kasutada ühistransporti või tulla hoopis rattaga. Selle saab jätta Tartu-poolse värava rattaparklasse.

Täpsema liiklus- ja parkimisinfo leiate kodulehelt www.tartunaitused.ee/maamess.

Talvisel ajal soovitatakse kasutada ka külmutatud maasikaid, mustikaid jms.

Piimakokteilide valmistamise juures on oma roll fantaasial ja katsetamisel. Jook tuleb maitsvam ja nauditavam, kui sinna lisada kas külmutatud marju või jääd.

Parima tulemuse saab, kui kokteili valmistamiseks kasutada mikserkannu, kuid enamasti saab hakkama ilma selleta, kasutada võib ka kaanega purki.

Maamessi päevil kasutatakse kokteilide valmistamiseks Alma pääsukesemärgiga kodumaist värsket piima ja piimatooteid.

Kuid külalistele pakutakse degusteerimiseks ka Saidafarmi talumeierei mahedaid piimatooteid nagu kohupiim, jogurt, kreemid ja mitmesugused juustud. Nendestki on mitmed pälvinud EPKK ekspertide tunnustuse ja kvaliteedimärgi Tunnustatud Eesti Maitse.

Piimabaaris toimetavad EPKK enda töötajad. Tinglikult võibki peabaarmeniks nimetada Roomet Sõrmust, kes ka ise baaris “mikserkannul sangast haarab” ja fantaasial lennata laseb.

VAMBOLA PAAVO

3

Mudel A-91 on varustatud 4silindrilise John Deere’i mootoriga. Kui muidu võtab harvester puid, siis mudel A-91 võimaldab lõigata hekki ja võsa, puhastada raudteeääri ning süvendada kraave.

Tööorganite vahetamine on lihtne ja kiire. Kopa vahetamine vältab 10 minutit. Valmistajatehas kinnitab, et sellise masinaga on võimalik liikuda kuni 2,5 meetri sügavuses vees. Šveitsis töötavad need masinad edukalt mäekülgedel.

Tänaseks on Rootsi turustatud kaks universaalharvesteri. Soome ja Balti turule pole need jõudnud. Eestisse tuuakse A-91 näitusemasinana ja tegu on Baltikumi esmaesitlusega.

REPRO

VAMBOLA PAAVO

Universaalharvester otsib Eestis turgu.

! il s es m aa M ed is ud u ad em K õige suur Uus ainuesindaja EesƟs!

Ɵs on nüüd OÜ JaƟina Deutz-Fahr traktorite ainuesindaja Ees

Esmaesitlus EesƟs!

Esmaesitlus EesƟs!

Amazone iseliikuv taimekaitseprits Pan tera

Krone iseliikuv hekseldi BigX 700

Need ja paljud teised head pakkumised on väljas stendil nr VP-37.

Lisaks loosime iga päev külastajate vahel välja hulgaliselt üllatusi.

! i s k o b e i e m Tulge

www.oilseeds.ee

www.jatiina.ee

2

MAAMESS

MESSILEHT 7. aprill 2011

Kõik teed viivad Maamessile Jürikuul püüab üks õige eesti inimene oma käigud kindlasti Tartusse sättida. Juba 19. korda saab teoks Baltimaade suurim ja tunnustatuim põllumajandusnäitus Maamess, sedapuhku 14.–16. aprillini.

Ilm püüdis tänavu korraldajatele vägisi kaikaid kodaratesse loopida, lumi oli visa sulama. Välialade puhastamiseks ja ettevalmistamiseks pidi ohtralt lund teisaldama. Õnneks tuli soojalaine, ja valge vaip kadus võluväel.

Ehkki vahepeal tikkusid muremõtted hinge, säilitas meeskond optimismi. Projektijuht Margus Kikkuli kinnitusel ei tulnud kordagi pähe mõte, et lükkame messi edasi. “Kuna lubadus ja kuupäevad on välja käidud, siis tuli anda endast maksimum. Eksponendi rahulolu on messikorraldajale ülim,” kinnitas Kikkul.

Tartu Näituste tegevjuhi Alo Pettai arvates on lugu nii, et kui mess lõpeb, siis hakkad kohe järgmise peale mõtlema. “Aasta-aastalt lisandub midagi. Ükski mess pole eelmisega sarnane. Paljud vanad olijad vahetuvad uute vastu. Püsikundesid, kes meil kogu aeg käivad, on üle kolmandiku.”

Võimsam masinapark Põhjust Maamessi külastamiseks on enam kui küll. Aasta jooksul on tehnikamaailmas toimunud kiire areng. Turule on jõudnud uued varasematest veel võimsamad ja kiiremad traktorid. Tehnika väljapanek on läbi aastate olnud külastajaile tõmbenumber.

Eesti põllumees kiikab kaasaegsete masinate poole. Need on küll kallid, ent tegu on investeeringuga tulevikku. Juba sellepärast tasub Tartu teekond ette võtta. Sel aastal on osalevad firmad varasemaga võrreldes asja tõsisemalt võtnud. Küsitakse suuremaid pindasid ja see näitab, et madalseis maamajanduses on möödas.

Maamess koosneb neljast komponendist: tehnika, metsandus, aiandus ja Eesti toit. Tänavu võib arglikult rääkida veel ühest tahust – üha enam kogub populaarsust turism. Lisaks maatööle tahetakse ka puhata ja kodumaa kauneid paiku uudistada.

Stendidega on väljas SA Tartumaa Turism ja Ida-Virumaa. Üks

President Toomas Hendrik Ilves külastas mullust Maamessi, kiitis asjalikku õhkkonda ning lubas ka tänavu tulla.

tutvustab suvel Emajõe Ateenas toimuvat üleeuroopalist folkloorifestivali Europeade ja teine paljudele veel avastamata põhjarannikut, kus kõrguvad tuhamäed, asuvad puutumata Alutaguse metsad ja omapärane pankrannik.

Igaühele midagi Kevad toob aedniku hinge rahutuse. Taas painab küsimus – mida uut aeda istutada. Istikud, lillesibulad, väetised ja muu aiakraam on kindlalt kohal.

Ka Eesti toidu sõbrad ei pea pettuma. Kõlleste kommimeistrid toovad oma tootmise Võrust kolmeks-neljaks päevaks Tartusse. Oma silmaga saab näha, kuidas valmivad käsitöökompvekid ja neid samas ka osta.

Kolm nädalat enne Maamessi kõrgusid Tartu Näituste väliterritooriumil meetrised hanged. Rasketehnika kaasamisega suudeti nädala jooksul kõik lumest puhastada. Maamess 2011 võib toimuda.

Emotsioonid on uued. Maamess on pidu kõigile. Kolmel messipäeval saavad külastajad osa peotelgi nonstop-kultuuriprogrammist, üles astub hulk esinejaid.

President Toomas Hendrik Ilves lubas ka tulla. Eelmisel aastal meeldis riigipeale siin valitsev asjalik õhkkond. Tartus näeme!

VAMBOLA PAAVO

Võistlevad noorte meisterdatud minitraktorid Maamessil saab tänavu lisaks tehasekonveierilt tulnud võimsatele traktoritele imetleda sadu kordi väiksemaid veomasinaid. Messi ajal saab teoks Stokkeri meistrivõistluste lõppüritus, 5.–9. klassi õpilaste meisterdatud traktorite ehitamise konkursi “Ehita võimas veotraktor!” finaalvoor.

Talvekuudel pidid noored meistrimehed oma õpetajate juhendamisel meisterdama väikesed elektrimootori jõul liikuvad veotraktorid ja esitama need

19. märtsiks lähimasse Stokkeri tööriistakeskusse.

Eelvoorus valiti Tartus toimuvale finaalvõistlusele 40 tööd.

Stokkeri turundusjuhi Peep Pajumäe sõnul laekus noortelt meisterdajatelt üle Eesti kokku enam kui 150 traktorimudelit. “Tublidest tublimate väljavalimine oli kõige raskem töö.

Kõik olid näinud vaeva, mõni rohkem, mõni vähem. Esimeses voorus sai kaalukeeleks meisterlikkus,” rääkis Pajumäe.

Noored pidid arvestama, et traktori maksimaalne pikkus võis olla kuni 30 sentimeetrit, traktorile tuli kinnitada väike elektrimootor ja traktori taha asetada väike konks raskuse vedamiseks.

16. aprillil toimub Stokkeri boksis meisterdajate lõppvoorfinaalvõistlus.

Võistlusrada on 10 meetrit pikk ja asub liivapinnasel. Iga traktor peab vedama enda järel kuni 200grammist raskust. Hin-

natakse nii kiirust kui töö kvaliteeti.

Kui eelvoorudes koosnes žürii firma Stokker esindajatest, siis finaalis on hindajaid rohkem.

Lõppvõistlusel selguvad parim kool, meistrimees ja juhendaja.

Tublimatele on auhindadeks tööriistad, parimatele koolidele, kust enim töid finaali pääses, tööõpetuse klassi sisustust.

VAMBOLA PAAVO

Tutvuda saab maailma kiireima traktoriga Maamessil on alati olnud publiku tõmbenumbriks võimas rasketehnika. Tänavu saab Tartus uudistada maailma kiireimat traktorit – Fastrac 7270.

Inglismaal on selle kiiruseks testitud 70 km/h. Tema “väiksemal vennal”, 3000 seeria Fastracil on kiirus veelgi kõrgem, ulatudes 80 km/h.

Seda tüüpi traktoritel on võimsad ABS-pidurid, mis on sellisel kiirusel liikumiseks hädavajalikud.

Fastrac on teiste traktoritega võrreldes kindlasti produktiivsem, seda ennekõike kiiruse poolest. Läbimõeldud vedrustus tagab rehvide hea kontakti maapinnaga.

Konstruktorid on palju mõelnud traktori roolis olijale.

Kabiin on juhile suur ja mugav, konkurentidest isegi 35% suurem. Juhi päralt on õhkvedrustusega iste, konditsioneer, rooli keeramine on kerge ja mugav.

Tööoperatsioone juhib elektroonika. Puutetundlikult ekraanilt saab suunata tulede tööd ja juhtida transmissiooni režiime.

Paigaldatud GPS-seade tähendab seda, et traktor on suuteline ise sõitma satelliitide järgi.

Fastrac 7270 on valmistatud Inglismaal 2011. aastal. Praeguseni seda marki traktorit Eestis veel müüdud ei ole.

VAMBOLA PAAVO

32 R E K L A A M

MESSILEHT 7. aprill 2011

kohtu maame me ssil!

CAT® TELESKOOPTÕSTUKID Loodud võimsaks, kiireks ja mugavaks kasutamiseks igas eluvaldkonnas.

Parim viis mõista CAT teleskooptõstuki eeliseid on masinat proovida!

VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST: Saare-, Hiiu-, Järva- ja Virumaa: Ain Sarv, tel 512 6029

WIHURI AS

Harju-, Lääne- ja Pärnumaa: Magnus Mägedi, tel 523 4664

Kesk- ja Lõuna-Eesti: Mart Ilisson, tel 5347 6727

Väljaotsa 1, 76505 Saue. Tel 679 9260, info.eesti@wihuri.com, www.wihuri.ee