MESSILEHT (aprill 2014)

MAALEHE LISA

17. a p r ill 20 1 4

n Maaelu arengu toetused

n Seemnevilja kvaliteet

n Mullune traktorija kombainiturg

n Kasvatame pesasibulat

n Huvitavad kartulisordid

n Metsaistutus

Toimetaja Kaja Pr端gi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee Kujundus Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak

2 M A A M E S S

MESSILEHT 17. aprill 2014

MARTIN RAJU

MAAMESS tuleb taas Tartu on eelkõige tuntud kui ülikoolilinn, kuid teda võib uhkusega tituleerida ka Eesti põllumajanduse pealinnaks.

Lisaks sellele, et Tartus on pea sada aastat põllumehi koolitatud, toimus esimene üleriigiline põllumajandusnäitus just Tartus. Nüüdseks on Maamessi nime kandev põllumajandusnäitus saanud tunnustatuimaks Baltimaades ning toimub juba 22. korda.

Maaelu peegel Maamess kui maaelu peegel pakub ettevõtetele ja organisatsioonidele head võimalust end tutvustada.

Aktsiaseltsi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai sõnul ilmestab seda kõige paremini ekspo-

nentfirmade suur huvi Maamessi vastu.

"Eksponentide arv ületab tänavu 400 piiri, mis annab märku Maamessi olulisusest. Ürituse kasvus peegeldub samuti kvaliteet – traditsiooniliselt toimub Maamessil kümneid Baltimaade ja Eesti esmaesitlusi ning erialaseid seminare, mida korraldavad oma ala vaieldamatud spetsialistid nii Eestist kui välisriikidest."

Alo Pettai toonitas, et Maamess pole pelgalt Eesti sündmus, vaid on oluline paljudele välisfirmadele.

"Maamess on leidnud kindla koha Skandinaavia ja Baltimaade messikalendrites. Seda kinnitab 40 välismaise ettevõtte osalemine Maamessil ning saabuvate delegatsioonide hulk ja koosseis," märkis ta ning lisas, et ürituse avamisel osalevad Balti Agrofoorumi väliskülalised ees-

otsas rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ja mitme riigi ministritega.

Pidevas uuenemises Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul on tänavu näituseväljakul toimunud mitu muudatust.

Eelmisel aastal Tartu raekoja platsile püstitatud Maafesti telk on tänavu Maamessi territooriumil.

"Maafesti telgis toimuvad päeval mitmesugused üritused ja esitlused. Messi teise päeva õhtul on kõik sinna aga oodatud lustlikule peole ansamblit Kõrsikud kuulama," tutvustas ta, lisades, et laupäeval on Maafesti telgis perepäev, siis korraldatakse lastele huvitavaid mänge ning pakutakse muudki meelelahutust.

Maamessil on tänavu ka turutelk, kus külastajad saavad otse tootjatelt talutoodangut kaasa osta. Nagu ikka, on valik lai – suitsuvorstist pagari- ja piimatoodeteni välja.

"Kes plaanivad Maamessile autoga tulla, siis neile teadmiseks, et auto saab parkida laululava ülemisse või alumisse parklasse," ütles projektijuht.

Tema sõnutsi on messikeskuse parkla mõeldud ainult eksponentidele. Külastajatele mõeldud laululava parklad on tasuta ning sealt suunavad viidad läbi maaülikooli territooriumi turvaliselt otse messile.

"See 600meetrine teekond on varustatud söögi-joogikohtadega, ning kel tekib enne messile jõudmist küsimusi, siis lahked vabatahtlikud aitavad hea meelega."

Suured bussidega grupid saavad sõita aga otse Maamessi värava juurde. "Ühe kandi mehed ja naised – tulge üheskoos suure bussiga," tegi korraldaja külastajatele üleskutse.

Meelelahutust kogu perele Esimest korda Maamessi ajaloos toimub forvarderijuhtide võistlus "Forvarderite kevadreiv 2014", kus Eesti osavaimad metsamasinajuhid võtavad messi esimesel päeval mõõtu palkide teisaldamises ja palkidest torni ladumises.

Margus Kikkul märkis, et võistlus pakub kindlasti põnevust ja kaasaelamisrõõmu.

"Juba on traditsiooniks saanud, et igal aastal toimub raievõistlus Kevadkarikas, millele on ka tänavu kõik külastajad oodatud kaasa elama, kuid loodame, et forvarderijuhtide

mõõduvõtt saab samuti traditsiooniks."

Maamessil saab tutvuda uudistoodetega, neist põnevaimad ja uuenduslikemad on tänavu märgistatud ürituse sümboolikast tuttava kukega.

"Kukemärgi saanud eksponaate on Maamessil kümmekond. Nendega võib esmatutvust teha veebis ürituse kodulehel, aga soovitan need kõik kohapeal samuti üle vaadata.

Kindlasti on põnev need "messinaelad" sadade masinate seast üles leida," ütles korraldaja.

Lisaks paljudele võistlustele saab Kikkuli sõnul jälgida Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show’d ning vaadata esinejate etteasteid. Samuti on kõikidele huvilistele avatud suur loomatelk.

Maamess toimub Tartu messikeskuses 24.–26. aprillini.

HENRIK URBEL

Tänavusel Maamessil osaleb 400 ettevõtet.

meie tootevaliKus:

toodetud eestis

palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit. haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

KompleKti hind sisaldab: tõstuk oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

ind Komplekti h

€ su 13 al4da3kä0ibem ak

Hind ei sis

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

haagis oniar 10t: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

TS-HYDRAULIC OÜ METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS HARVESTERID, LÕIKEPEAD

MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD SAEPLAADID, KETID, KLUPID

KLIIMASEADMETE TÄITMINE JA HOOLDUS HÜDROSÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT LPG SEADMETE PAIGALDUS JA HOOLDUS Tel . 5303 1642 ▪ info@ts-hydraulic.ee

www.ts-hydraulic.ee

M A A M E S S 3

MESSILEHT 17. aprill 2014

M A A M E S S 20 1 4

Messi ajakava NELJAPÄEV, 24. aprill 10.00–18.00 Maamess on avatud 12.00 Maamessi ametlik avamine

Väliterritoorium, Show Arena 12.00–17.00 Maafest

Väliterritoorium, Maafesti paviljon 12.30 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show

Väliterritoorium, Show Arena 13.00–14.00 "Uue põlvkonna mineraalsööt”

Guillaume L’anthoen Prantsusmaalt

(Dimela AS)

Seminariruum, A-hall 13.00 Forvarderite kevadreiv 2014

Väliterritoorium, Show Arena 15.00–16.30 "Võrdlushindade meetodi kasutamine

maaelu arengukava (MAK) 2014–2020

investeeringutoetuste kulutuste

põhjendatuse määramisel”

Ettekanded põllumajandusministeeriumi,

PRIA ja ETKI esindajatelt

Seminariruum, A-hall REEDE, 25. aprill 9.00–18.00 Maamess on avatud 11.00–18.00 Maafest

Väliterritoorium, Maafesti paviljon 11.00 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show

Väliterritoorium, Show Arena 11.30–13.00 "Lechleri taimekaitsepritsid

köögivilja- ja kartulikasvatuses”

Oilseeds Jatiina

Väliterritoorium, Maafesti paviljon 12.00 Rahvusvaheline raievõistlus

"Kevadkarikas 2014” • 12.00 Võistlused avab Eesti Metsaseltsi

president Hardi Tullus • 12.30 Puude langetamine • 15.00 Teatevõistlus • 16.00 Esimese võistluspäeva lõpetamine

Väliterritoorium, Show Arena

12.30–13.30

13.00

15.15–16.15

16.10

17.00

19.00

"GEA struktuur Eestis” "Farmi hooldus- ja hügieenivahendid” "MI One lüpsirobot” Hardi Perk, Rolands Murnieks Lätist (Gea Farm Technologies) Seminariruum, A-hall Lihaveiste oksjon Väliterritoorium, loomatelk VP-180 "Tööohutus põllumajanduses” Tööinspektor Raivo Otti (Tööinspektsioon) Seminariruum, A-hall Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Show Arena SEB ja Maalehe orienteerumismängu auhindade loosimine Väliterritoorium, Show Arena Lustlik Maamessi pidu: Kõrsikud, Popsid Väliterritoorium, Maafesti paviljon

LAUPÄEV, 26. aprill 9.00–17.00 Maamess on avatud 10.10 Rahvusvaheline raievõistlus

"Kevadkarikas 2014” • 10.10 Saeketivahetus • 11.00 Täpsussaagimine • 12.30 Kombineeritud järkamine • 14.00 Laasimine • 14.45 Autasustamine, võistluste lõpetamine

Väliterritoorium, Show Arena 10.00–16.00 MTÜ Esakoda seminariprogramm

"Mõtleme energiasäästlikult hoonetes –

kuidas tegutseda?”

Seminariruum, A-hall 15.00 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show

Väliterritoorium, Show Arena 16.00 SEB ja Maalehe orienteerumismängu

auhindade loosimine

Väliterritoorium, Show Arena 11.00–17.00 Maafest – perepäev

Väliterritoorium, Maafesti paviljon

Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Põllumajandusameti, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo ühisstendi (C-hall) ürituste kava Neljapäev, 24. aprill

Reede, 25. aprill

11.00–12.00

11.00–14.00

10.00–13.30 Külas on Eesti Maaturism.

Küsimustele vastavad tegevjuht Raili

Mengel-Sünt ja büroo juhataja Katrin Papp.

11.00–12.00 Külas on Keskkonnainspektsioon.

Spetsialistid selgitavad keskkonnanõudeid

põllumajandustoetuste taotlemisel.

11.30–11.50 Eesti Maaturismi ettekanne "Maal on elu".

Esineb tegevjuht Raili Mengel-Sünt.

12.00–15.00 Maaelu Edendamise Sihtasutus annab nõu.

Küsimustele vastab taimekasvatuse konsulent

Meelis Värnik.

12.00–17.00 Maaelu Edendamise Sihtasutus annab nõu.

Küsimustele laenude ja garanteerimise vald konnas vastab projektijuht Andres Toomet.

14.00–18.00 Külas on MTÜ Eesti Noortalunikud.

Küsimustele vastavad juhatuse liikmed

Karin Sepp ja Martin Repinski.

15.00–16.00 Külas on Keskkonnainspektsioon.

Spetsialistid selgitavad keskkonnanõudeid

põllumajandustoetuste taotlemisel.

15.30–15.50 MTÜ Eesti Noortalunikud ettekanne

"Noored maal". Esineb juhatuse liige Karin Sepp.

Laupäev, 26. aprill

12.00–14.00

12.00–15.00

12.00–17.00

12.30–13.00

13.00–13.20

14.00–18.00

14.30–14.50

15.00–16.00

15.00–16.30

15.30–16.00

Külas on Keskkonnainspektsioon.

Spetsialistid selgitavad keskkonnanõudeid põllumajandustoetuste taotlemisel.

Külas on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Küsimustele vastab nõunik Leho Verk.

Põllumajandusamet annab nõu.

Seemne- ja tarbekartuli alastele küsimustele vastab peaspetsialist Ljudmila Kerge.

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab nõu.

Maaettevõtluse ja finantsmajanduse valdkonna küsimustele vastab konsulent Martin Goldberg.

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab nõu.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab projektijuht Enn Tiitus.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikmed vastavad küsimustele.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ettekanne "Eestimaa Talupidajate Keskliit ja MAK 2007– 2013 mõju taludele". Esineb nõunik Leho Verk.

Külas on Eesti Põllumeeste Keskliit.

Küsimustele vastavad juhatuse liikmed Ann Riisenberg ja Kalev Kreegipuu.

Eesti Põllumeeste Keskliidu ettekanne "Põllumeeste saavutused MAK 2007–2013 abil".

Esineb juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.

Külas on Keskkonnainspektsioon.

Spetsialistid selgitavad keskkonnanõudeid põllumajandustoetuste taotlemisel.

Messikeskuse seminariruumis seminar "Võrdlushindade meetodi kasutamine maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 investeeringutoetuste kulutuste põhjendatuse määramisel".

Seminari viivad läbi Põllumajandusministeerium, PRIA ja Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikmed vastavad küsimustele.

10.00–16.00

10.00–16.00

12.00–12.30

12.00–16.00

Külas on Eesti Külaliikumine Kodukant.

Küsimustele vastavad tegevjuht Anneli Kana ja külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer.

Külas on Eestimaa Looduse Fond.

Küsimustele vastavad juhatuse esimees Silvia Lotman ja teabejuht Mariliis Tago.

Eesti Külaliikumise Kodukant ettekanne "Kodukant – külaliikumise mootor", tegevjuht Anneli Kana.

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab nõu.

Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab projektijuht Lea Kirsipuu.

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku tegevused Maamessi 2014 ühisstendil on toetatud "Maaelu arengukava 2007–2013" tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele.

Külastage meid Maamessil A-halli boksis A-32!

4 P Õ L L U M A J A N D U S M I N I S T E E R I U M

MESSILEHT 17. aprill 2014

Eesti toidu(le) oma lugu Kuna maailmas on pigem toidu üle- kui alatootmine ja seepärast vali konkurents, otsivad riigid võimalusi oma toidukauba ja -kultuuri paremaks turundamiseks. Toodetava toidu oma­ pära on hakatud sõnastama ka Eestis.

Tänavu jaanuaris osales Eesti Saksamaal Berliinis toimuval maailma suurimal toidumessil Grüne Woche.

Olime seekord messi partnermaana fookuses, mis andis suure võimaluse Eesti toidu tutvustamiseks. See õnnestus, sest lisaks stendilt läbi käinud kümnetele tuhandetele proovisid Eesti maitseid meie korraldatud õhtusöögil 5000 Euroopa põllumajandus- ja toiduvaldkonna võtmetegelast. Kommentaarid Eesti toidule olid ülivõrdes.

Otsime lugu Eesti toidu sisulist ja vormilist konkurentsivõimet olen saanud europarlamendi liikmena tunda omal nahal. Brüsselis töötatud viis aastat tutvustasid mulle Euroopa eri kööke. Puhtsüdamlikult tunnistades – meie toidukraam on väga maitsev. Peame õppima seda vaid paremini müüma nii välismaal kui ka Eestis.

Eesti toidust rääkides takerdume pahatihti esmatootmise võtmesse ja keskendume toorainele.

Et põllumajandustootmine oleks tõhus ja toodang hea kvaliteediga, on muidugi möödapääsmatu.

Aga nagu igas valdkonnas, peitub suurem osa väärtusest ikkagi lõpptoodangus. Meie toodetud tooraine on looduslähedane ja kvaliteetne, nüüd peaksime astuma sammukese veel edasi. See tähendab julgust meie tehtavat toitu ainulaadse köögina maailmale ka välja pakkuda.

Liiga sageli lööme silmad maha, et mis Eesti köögist ja kulinaariast me räägime – kaerakile, verivorst ja hapukapsas. Kaks viimast takkapihta Saksa köögist.

Aga nagu näitas kas või osalemine Grüne Wochel, siis meil on küll, millest rääkida ja mida kuulata tahetakse. Eriti äratas poolehoidu meie toodangu looduslähedus, suupärasus ja heas mõttes metsikus (pakkusime ka Eesti metsaande). Lihtsus ja looduslä-

hedus ongi Eesti toidu lugu. Erinevalt tavalisest reklaamjutust vastab see tõele ja on meie toidulaua argipäev. Ning tihedalt asustatud Euroopas osatakse looduslähedust ja lihtsust juba hinnata.

Eesti toidule selged sihid Rahva toitumiskultuur on oluline osa tema kultuurist ja identiteedist – nagu panustame kultuuri hoidmisse ja arendamisse, peaksime panustama toidukultuuri.

Eesti toidule õige võtme leidmiseks alustas põllumajandusministeerium koos valdkonna organisatsioonidega Eesti toidu arengukava koostamist aastaks 2015– 2020. See annab toidusektori arengule kõige laiemad raamid ja eesmärgid.

Oleme seadnud eesmärgiks aidata kaasa Eesti toidu positiivse kuvandi tekkimisele nii kodukui välisturgudel. Sõnastades täpsemalt Eesti toidukultuurile omase, on lihtsam sellest ka rääkida, olgu kodus või piiri taga.

Kõik vajalik – korralik tooraine, heal tasemel töötlemine, eripärane lähenemine toidule – on olemas. Nüüd tuleb sellele leida vaid ühine nimetaja.

süvendatumalt tegelnud 2006.– 2008. aasta toidu arengukava raames, kuid vahepealset aega varjutas maailmas möllanud majanduskriis.

Hea näide ühiste sihtide seadmise vajalikkusest ja mõttekusest tuleb majanduskriisi aegsest Rootsist. Seal käidi 2008. aastal välja visioon "Rootsi – uus toidumaa", mis lubab aastaks 2020 teha Rootsist Euroopa ühe juhtiva toidumaa ja luua toidusektorisse 20 000 uut töökohta.

Pärast visiooni väljakäimist tekitasid need ambitsioonid avalikkuse kõhkvelolekut (nt kuidas Rootsi suudaks võtta mõõtu väljakujunenud ja rikkaliku toidukultuuriga riikidega nagu Prantsusmaa ja Itaalia), kuid praeguseks on visiooni mõju tuntav – võrreldes 2008. aastaga on toiduainete eksport kasvanud kolmandiku võrra, toidusektoris tegutsevate ettevõtete arv 11% ja turistide kulutused toidule on suurenenud ligi 30%.

Lisaks arvab 74% rootslastest, et Rootsi toidukultuur on viimastel aastatel paranenud ning 80% usub, et Rootsi toit on kõrge kvaliteediga.

uuring "Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013", et ligi kolmveerand kodumaistest tarbijatest peab toidu päritolu oluliseks. Kodumaist toitu iseloomustatakse kui värsket, usaldusväärset ja tervislikku.

Paljutõotav on ka turistide pool. Näiteks toovad Soome turistid reisiga seotud tegevuste ja ajaveetmisvõimaluste hulgas kõige olulisemana välja restoranid ja kohvikud – 68%.

4% küsitletutest oleks valmis tulema Eestisse vaid söögi, joogi ja restoranide pärast ("Soome elanikkonna küsitlus. Eesti maine puhkusesihtkohana", Taloustutkimus OY, 2013).

Sama kehtib Moskvast ja Peterburist pärit turistide kohta.

Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus turistide seas kinnitab Eesti toidu positiivset kuvandit.

Lähtekoht on soodus, nüüd tuleb vaid härjal sarvist haarata.

Soodus lähtekoht

Hea õppetund Rootsist Toidu arengukava koostamist ei alustatud tühjalt kohalt. Eesti on oma toidusektori sihtidega

Ivari Padar

Nii julgeid eesmärke ja tulemusi on vaja ka Eesti toidu puhul.

Lähtekoht on meil muidugi paljutõotav. Näiteks ütleb EMORi

põllu­ majandus­ minister

ME KOHTU

IL MA AMESS

TUNNETA ERINEVUST

Et töö saaks tehtud. Võta Gator.

Kui aeg on raha, on mõistlik kasutada parimaid töövahendeid. Sellepärast kasutavad paljud ratsabaasid, spordikeskused, kommunaalteenusepakkujad, turismikeskused jt töösõidukit Gator HPX. Vastupidav, töökindel ja eriti säästliku diiselmootoriga Simo Soop neljarattaveoga Gator HPX on parim töövahend.

John Deere’i sektsioonide juhtimise süsteem juhib pihustite tööd, juhtimissüsteeme kasutada, peate oma AutoTraci valmidusega lülitades pöördealadel sektsioone automaatselt sisse või välja, kui

traktoril AutoTraci aktiveerima.

Küsi pakkumist täna Stokkeraladelt Agri spetsialistidelt, www.stokkeragri.ee/kontakt. sisenete või lahkute juba eelnevalt määratletud (GreenStar 3

55 915 117

Pilt on illustreeriva tähendusega.

Sektsioonide juhtsüsteemi abiga vähenevad märgatavalt ülekatted ja vahelejätmised, mistõttu hoiate kokku nii ajas kui ka kemikaalidelt.

Sektsioonide juhtimine on vaid üks näide John Deere’i pritside intelligentsetest juhtimislahendustest.

Tulge Maamessile Maiko Teller ja küsige spetsialistide käest täpsemalt John Deere’i intelligentsete lahenduste 51 70 965 kohta ning leppige kokku põlludemo.

Selleks, et kuludelt kokku hoida ja John Deere’i intelligentseid

Külastage Stokker Agri väljapanekut Tartus Maamessil 24.–26. aprillini.

2630 ekraaniga).

www.stokkeragri.ee

Ants Tust 50 23 010 Kristjan Kokk 53 093 780

Teet Rehtla 59 182 990

Andres Oja 55 624 067

P Õ L L U M A J A N D U S M I N I S T E E R I U M 5

MESSILEHT 17. aprill 2014

Rene SuurkaeV

Maaelu arengu toetused 2014 Kuna ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised Euroopa Liidus võtsid aega plaanitust kauem, kujuneb maaelu arengukava 2014–2020 esimene aasta maaelu toetuste puhul n-ö vaheaastaks. Teatud meetmete raames antakse toetust siiski ka tänavu.

ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised algasid juba 2011. aastal õigusaktide eelnõude esitamisega Euroopa Komisjoni poolt. Kokkulepetele alusaktide osas jõuti Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel alles 2013. aasta lõpuks. Sellega pole uue programmiperioodi õiguslik raamistik ELi tasandil veel paigas – lisaks tuleb lähikuudel vastu võtta terve hulk rakendus- ja delegeeritud akte.

Maaelu arengukava heaks kiidetud aasta lõpuks

Grüne Wochel olid hinnangud Eesti toidule ülivõrdes.

Kuivõrd ELis pole maaelu arengu toetuste õiguslik raamistik lõplikult paigas, mõjutab see ka maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) koostamist ning toetuste andmiseks vajalike siseriiklike õigusaktide ettevalmistamist. MAK 2014–2020 koostamisel jõudsime olulise tähiseni 2013. aasta lõpus, kui arengukava osas toimus avalik konsultatsioon.

Lähiajal otsustatakse arengukava rahastamisega seonduvad lõplikud detailid ning seejärel on arengukava võimalik esitada vabariigi valitsusele heakskiitmiseks ja saame alustada läbi-

TA B E L 1 Meede

Taotlusvooru Taotlusvooru toimumisaeg rahaline maht

Koolitus- ja teavitustegevused Nõuandeteenuste toetamine Tootjarühmade loomine Eesti lairiba-internetivõrgu katvuse tõstmine

7.–13.04.

3.03.–30.11.

7.–17.04.

17.–25.02.

LEADER jooksev

Meede

Taotlusvooru Taotlusvooru toimumisaeg rahaline maht

Keskkonnasõbralik majandamine Mahepõllumajandusliku tootmise toetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Natura 2000 toetus erametsamaale

rääkimisi Euroopa Komisjoniga.

Kõige varem on Euroopa Komisjoni heakskiit maaelu arengukavale võimalik saada 2014. aasta lõpuks. Seega tänavu uue programmiperioodi meetmed suure tõenäosusega veel ei käivitu.

2014. aastal mõned toetused jätkuvad See kõik ei tähenda, et 2014. aastal üldse maaelutoetusi ei antaks.

Tänavu toimuvad taotlusvoorud nende meetmete raames, kus on veel järele jäänud perioodi 2007–2013 vahendeid (tabel 1).

ideaalne algus efektiivseks põllumajanduseks säästab kulusid ja resursse suurem kasum 50€/ha

terviklahendus teie põldudele Põhiväetamise kontseptsioon

2.–21.05.

2.–21.05.

2.–21.05.

2.–21.05.

2.–21.05.

2.–21.05.

2.–21.05.

2.–21.04.

23 800 000 eurot 14 800 000 eurot 640 000 eurot 50 000 eurot 5 200 000 eurot 5 500 000 eurot 800 000 eurot 4 000 000 eurot

Lisaks pikendatakse 2007­– 2013 perioodi pindala- ja loomapõhiste toetusskeemide kohustusi käesoleva perioodi reeglite ja toetusmääradega 2014. aasta lõpuni (kui taotleja selleks soovi avaldab). Pikendust plaanitakse meetmete puhul, mis jätkuvad ka uuel perioodil (tabel 2).

optimeeritud põhiväetamine

Meit Jürgens (täppisviljeluse nõustaja) Tel: 5253431 meit.jurgens@agricon-baltic.com

vastavalt tegevusgrupi eelarvele

TA B E L 2

Teie eelised

AGRI CON

400 000 eurot 500 000 eurot 1 200 000 eurot 546 396 eurot

Marko Gorban põllumajandus­ ministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja

6 P Õ L L U M A J A N D U S M I N I S T E E R I U M

MESSILEHT 17. aprill 2014

SHUTTERSTOCK

Põllumajandustehnika soetamisel võetakse hind kataloogist Seni on maaelu arengukava investeeringumeetmete puhul kehtinud põhimõte, et üle 5000eurose investeeringu puhul peab taotleja võtma vähemalt kolm hinnapakkumist.

Uuel perioodil võetakse põllumajandustehnika ja -seadmete puhul kasutusele hinnakataloog ning kord lihtsustub.

Perioodil 2007–2013 kasutati üle 5000 euro suuruste investeeringuobjektide hinna põhjendatuse ja mõistlikkuse kontrollimiseks pakkumuste võrdluse meetodit ehk kolme hinnapakkumuse võrdlemist. Uuel perioodil muutub kord nii taotleja kui ka toetuse väljamaksja jaoks lihtsamaks, sest kasutusele võetakse põllumajandustehnika ja -seadmete hinnakataloog ning enam ei pea esitama hinnapakkumisi.

Toetus vaid kataloogi masinatele Hinnakataloogi kasutuselevõtmine tähendab, et uuel perioodil on põllumajanduse investeeringutoetust võimalik taotleda vaid kataloogi kantud põllumajanduslikele masinatele ja seadmetele. Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kogemus on näidanud, et hinnakataloogi hakkavad objekte lisama eelkõige masinate ja seadmete müüjad. Sa-

TA S U B T E A DA

Milline on kasu hinnakataloogist? n Hinnakataloogi kasutuselevõtuga väheneb halduskoormus ja kiireneb menetlus. n Taotleja ei pea esitama kolme hinnapakkumust ja seadmete müüjad väljastama tänasega samas mahus hinnapakkumusi. n PRIA ei pea enam kolme hinnapakkumust võrdlema ja taotleja valiku põhjendusi tuvastama.

mas jääb selline võimalus kõigile huvitatud osapooltele, sh taotlejatele endile.

Kataloogi puhul on oluline sisestatud hindade põhjendatuse ja mõistlikkuse kinnitamine, millega hakkab tegelema Eesti Taimekasvatuse Instituut. Instituudil on juba praegu olemas põllumajandustehnika kataloog, mida on kasutatud teaduslikel eesmärkidel.

Lisaks on Eesti Taimekasvatuse Instituudil andmebaas masinate müüjatest.

Kataloog e-PRIAsse Hinnakataloog on tulevikus kättesaadav PRIA e-keskkonnast (ePRIA). Toetuse taotlemisel tuleb taotlusvormil märkida üksnes hinnakataloogis kajastatud põllumajandusliku masina/seadme

kood, kogus ja eeldatav maksumus.

PRIA tehtav kontroll on automaatne – süsteem võrdleb hinnakataloogi ja sisestatud taotluse andmeid automaatselt. Toetuse maksmisel võrreldakse toetuse määramise hetkel kehtinud valideeritud maksumust, kulutuse tegemise hetkel kehtinud valideeritud maksumust ja kulutusel olevat maksumust. Neist võetakse aluseks kõige väiksem, mille põhjal arvutatakse makstav toetuse summa, arvestades samas määratud toetuse summat ja toetuse määra.

Hinnakataloogi tutvustatakse Maamessil Hinnakataloogi kasutuselevõtmisega seonduvast teavitatakse nii põllumajandussektori esindusorganisatsioone kui ka masinamüüjaid.

Maamessi raames saab põllumajanduse investeeringutoetusest ja hinnakataloogi rakendamisest detailsema ülevaade 24. aprillil kella 15–16.30 toimuval seminaril "Võrdlushindade meetodi kasutamine maaelu arengukava 2014–2020 investeeringutoetuste kulutuste põhjendatuse määramisel".

Marko Gorban põllumajandus­ ministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja

T A I M E K A S V A T U S 7

MESSILEHT 17. aprill 2014

Tuulekaera tõrje nõuab järjekindlust ARHIIV

Tuulekaer valmistab seemnekasvatajatele suurt meelehärmi, sest selle esinemise kohta seemneviljas kehtib nn nulltolerants.

Ka tarbevilja põldudel teeb tuulekaer olulist kahju – põhjustab saagilangust ja saastab põllu oma seemnetega pikaks ajaks.

Tuulekaer teraviljades on tõsine ja raskesti tõrjutav umbrohi, sest osa varisenud seemnetest jääb puhkeolekusse ning nende eluvõime mullas võib püsida aastaid. Tuulekaera püsivuse tagab ka see, et üksiktaimedena on ta võimeline tärkama laias ajavahemikus ja eri sügavustest (isegi üle 20 cm). Vaid mõni üksik, tõrjest puutumata jäänud tuulekaerataim suudab oma seemnetega algatada uue ja kiiresti laieneva asurkonna praktiliselt juba tuulekaeravabaks peetud põllul.

Tugeva juurestiku, hea võrsumisvõime ja kiire kasvu tõttu võtab tuulekaer kultuurtaimede eest ära rohkesti toitaineid, vett ja valgust ning jätab kultuuri alarindesse. Tuulekaera pikk kõrs on suhteliselt nõrk, tema tiheda levikuga kolletes kipub põld lamanduma. Seemned valmivad ebaühtlaselt, suur osa neist variseb põllule juba enne põhikultuuri koristamist.

Kuidas tuulekaera varakult tuvastada Tuulekaer on väga elujõuline.

Seemned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel (neid ei tohi jätta põlluservale!). Kui kitkumisel võrsesõlm jääb mulda, arenevad sellest kiiresti uued võrsed, millel valmivad seemned.

Tuulekaer on tugev konkurent eriti just suviteraviljadele.

Taliviljad oma tihedama taimi-

kultivaatorid randaalid külvikud

külvikud pritsid mullafreesid

UURINGUD

Mullamikroobid vähendavad tuulekaera seemnevaru

Üksiktaimedena põllul olev tuulekaer esineb järgmisel aastal juba kolletena.

Pärast esimest umbrohutõrjet tärkav tuulekaer ei suuda normaalse tihedusega tera­viljas konkureerida, kuid külvivigadel areneb jõudsalt ning saastab põllu uute seemnetega.

ku ja kevadel kiirema algarengu tõttu suudavad teda paremini kontrolli all hoida kui suviviljad. Korralik viljavaheldus – teraviljade kasvatamine vaheldumisi põldheina ja rühvelkultuuridega – aitab tuulekaera vaoshoidmisega paremini toime tulla.

Meie vaatlusalustel põldudel on sügisel kasvama hakanud tuulekaer kevadeks hävinud.

Järgnevalt neile, kel varem ei ole olnud kokkupuudet ja kogemusi tuulekaeraga, mõned vihjed, mis aitaksid seda juba põllu esialgsel vaatlusel kindlaks teha. n Kõigepealt võtta erilise tähelepanu alla need põllud, millel või mille naaberaladel oli eelnenud aastatel tuulekaera. n Üldjuhul esineb tuulekaer kolletena. n Tärganud põllul on tuulekaer muust orasest heledam – eriti hästi on see märgatav pimedas, traktoritulede valgel, kui põllul on juba kerge kaste.

Esimese pritsimisega ei ole võimalik kaua venitada, kuna muud umbrohud kasvavad tuulekaera optimaalseks tõrjeajaks liialt suureks ja ei saa ära tõrjutud. Pärast esimest umbrohutõrjet hakkavad väga sageli tärkama sügavamal mullas paiknevad tuulekaera seemned. Nende kasv on eriti kiire ja jõuline külvitühikutel. Tihe ja jõuline teraviljataimik suudab hiljem tärkava tuulekaera siiski päris hästi alla suruda. Kuid on üsna tõenäoline, et osa neist jõuab siiski seemneid valmistada.

Vajadusel tuleb käsile võtta teine pritsimine efektiivsete kõrreliste tõrje herbitsiididega. Keemilise tõrjega ei tohi hiljaks jääda, see tuleb teha kindlasti enne tuulekaera loomisfaasi. Ühtlasi on vaja silmas pidada, et pritsimise ajal oleks teravili veel sellises kasvufaasis (maksimaalselt kõrsumise alguseni), et herbitsiid seda ei kahjustaks.

lägatehnika söödamikserid haagised

sõnnikulaoturid silokärud

n Kasvab ka külviridade vahel; kergesti on leitav külvivigadelt (tühikutelt). n Tuulekaera lehed keerduvad vastupäeva (nisul ja odral päripäeva).

Tähelepanekuid tuulekaera tõrjel Taliviljapõldude traditsiooniline umbrohutõrje toimub tavaliselt paar nädalat varem kui suviteraviljadel. Selleks ajaks pole tuulekaer veel üldiselt tärganud. Kuid oleme tähele pannud, et taliviljas on tuulekaer hiljem kasvama hakanud. Seetõttu tuleks põllul toimuvat hoolikalt jälgida – eriti nendel põldudel, kus eelmistel aastatel oli tuulekaera.

Kui seda ikkagi ei leidu, on mõistlik teha esimene pritsimine laialeheliste umbrohtude tõrjeks ning vajadusel kasutada teist herbitsiididega pritsimist tuulekaera tõrjeks.

söödarobotid pallipurustid silojagajad

traktorid

traktorid

traktorid

n Teadlased on kindlaks teinud, et tuulekaera sõkalteriste hävimine mullas sõltub paljudest mõjuritest, sh paiknemise sügavusest ja ajalisest kestusest, mullaniiskusest jm. n Colorado osariigis uuriti mulla eri sügavusse (1, 3, 5, 10 15 ja 30 cm) paigutatud tuulekaeraseemnete surevust. Selgus, et kuue kuu pärast oli hävinud vastavalt 80, 51, 21, 4, 3 ja 4% esialgsest varust. n Mitmed teisedki uuringud on näidanud, et mulla pindmistes kihtides paiknev tuulekaera seemnevaru väheneb – kas siis tärkamise, lindude ja loomade või siis teatud mikroorganismide tegevuse tagajärjel – märksa kiiremini ja suuremal määral kui sügavamal asuv seemnevaru. n Soome teadlaste andmeil kaotas eelkoorlitega varustatud adraga vaopõhja viidud tuulekaer eluvõime 5–6 aasta jooksul. n Tuulekaera seemnevaru vähenemine võib toimuda mitmel teel: kas läbi idanemise ja tärkamise (tingimuseks on, et tõrjega välditakse uute seemnete teke) või otsese hävimise (suremise) mullas. n Mitmed teadlased mainivad, et tuulekaera surevus mullas on seda suurem, mida suurem on mulla niiskus. Seejuures on abiks sõkalteriste pinnal või selle läheduses paiknevad mitmesugused patogeensed mullamikroobid, kes teatavasti tegutsevad niiskes mullas palju aktiivsemalt.

Näiteks on selgunud, et mõned Fusarium’i isolaadid on võimelised mullas tuulekaera terised ära lagundama isegi kahe nädala jooksul. On kindlaks tehtud, et tuulekaera seemnevaru vähenemine toimub suuremalt jaolt just seoses nende eluvõime kadumisega, mis on põhjustatud teatud mullaseente ja -bakterite tegevusest, ning hoopis väiksemal määral seoses idanemise ja tärkamisega. Siit järeldus: selliste mullaharimise ja muude võtete rakendamine, mis lasevad mulla niiskusevarusid säilitada ja suurendada, võib aidata vähendada tuulekaera eluvõimeliste seemnete varu mullas.

MALLE JÄRVAN Teadlased ja tuulekaeratõrje preparaatide esindajad hoiatavad, et ei kasutataks sama herbit­ siidi paljudel järjestikustel aastatel – tuulekaeral võib herbitsiidi suhtes tekkida resistentsus.

Tulemuslik tuulekaeratõrje nõuab, et korralikult saaks pritsitud ka kõik põllunurgad ja -servad, postide, kivivarede jm ümbrused, sest just sealt hakkab tuulekaer taas põldudele levima.

Oma tähelepanekute põhjal soovitaksime võimaluse korral

farmihooldemasinad lüpsiplatsidele ja lauta

kombainid

jätta harimata sellised kitsad põlluserva ja postide vahelised alad, kuhu ei mahu külviku ja pritsiga. Need kitsad mullale haritud, külvamata ja pritsimata alad on väga sagedased tuulekaera taas levimise kohad. Need võiks jätta heina alla ja niita, et umbrohu­ seemned ei valmiks.

ANDO ADAMSON MALLE JÄRVAN Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid

metsahaagised metsatõstukid võsagiljotiinid

PROFESSIONAALSED LAHENDUSED JA GARANTEERITUD KVALITEET MÕISTLIKU HINNAGA! KÜSI LISAINFOT JA PERSONAALSET PAKKUMIST! TEL. 527 9827 - INFO@AGROFORT.EE - WWW.AGROFORT.EE

8 T A I M E K A S V A T U S

MESSILEHT 17. aprill 2014

SHUTTERSTOCK

Iga põllumees mõtleb juba lähenevatest kevad­töödest. Teeb endale selgeks, kuhu millist sorti külvab, kui suurele pinnale, kui suur on vajadus külviseemne järele, kas oma varudest piisab, kui palju ja mida peaks juurde hankima.

Põllu külviks korraliku ettevalmistamise kõrval on üks olulisemaid tegevusi seemnevilja külviks ettevalmistamine. Sest – mida külvad, seda ka lõikad.

Seemnest algab kogu tootmisprotsess. Kehva seemnega põllu seemendamine võrdub raha tuulde loopimisega. Milles seisneb seemnevilja külviks ettevalmistamine?

Teraviljaseeme külviks valmis?

Seemnevilja kvaliteet Esiteks on vaja määrata laboratooriumis oma seemnevilja kvaliteedinäitajad: puhtus, idanevus, 1000 tera mass. Need näitajad on vajalikud õige külvisenormi määramiseks, mis toimub järgmise valemi abil: külvisenorm kg/ha = idanevate seemnete arv m² ✕ 1000 tera mass g ✕ 100 / idanevus % ✕ puhtus %.

Kui omatoodetud seemneviljas esineb tuulekaera, ei tohi seda külvata, kuna see on raskesti tõrjutav ja vähendab oluliselt saaki. Tuulekaera esinemisel peab sellest teatama põllumajandusametile ning koostama tõrjekava.

Harvendusraide harvester

HR46 Teraviljakombainid

Mullaharimismasinad

Väetisekülvikud Teraviljakäitlusseadmed

www.agrimarket.ee Teraviljakuivatid Jaak Triisa tel 515 6528

Metsaveohaagised

Masinate ja seadmete müük Tehnika 9, 72213 Türi • info@agrimarket.ee Volli Geheman Andrus Aruaas Urmo Uuspõld Priit Piirsalu tel 5336 4573 tel 5396 5526 tel 5649 2047 tel 384 7037

Universaalhaagised Varuosad Taimar Urve tel 5348 6388

Hooldus ja remont Karla Kreitsman tel 515 1359

T A I M E K A S V A T U S 9

MESSILEHT 17. aprill 2014

Sertifitseeritud teravilja­seem­ ne puhul on muret vähem. Kvaliteedinäitajad on fikseeritud etiketil, seemne sordiehtsust ja -puhtust, samuti kvaliteedinäitajaid on kontrollitud riiklikult, pakend on suletud ja märgistatud.

Kvaliteedinõuded kategooriate kaupa sätestab põllumajandusministri 24.04.2006 määrus nr 55 "Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded” lisa 1.

Hariliku nisu, odra ja kaera minimaalne seemne puhtus peab olema kategoorial SE, E – 99,0%, C1 ja C2 – 98,0%; minimaalne idanevus kõikides kategooriates – 85,0%; sordipuhtus vastavalt SE; E – 99,9%, C1 – 99,7% ja C2 – 99,0%. Paljaskaera minimaalne idanevus on lubatud 75%. Tuulekaera olemasolu ei ole ühegi teraviljakultuuri puhul lubatud.

Omakasvatatud seemnevilja puhul tuleb vajalikud näitajad, sealhulgas nakatumine haigusetekitajatest, lasta määrata seemnekontrolli laboratooriumis.

Proov võetakse Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel oleva "Seemneproovide võtmise juhendi” kohaselt.

Erilist tähelepanu nõudvad taimekahjustajad Teiseks, seemnevili peab olema võimalikult vähe nakatunud sellistest taimekahjustajatest nagu nisu-, odra- ja kaera-lendnõgi, kõvanõgi nisul, triiptõbi odral ja tungaltera. Nende esinemisel põllul ei saa neid fungitsiididega pritsimisega enam tõrjuda.

TA B E L

Lend- ja kõvanõest nakatatud seemnevilja puhtimise vajadus sõltuvalt nakatumise astmest Taimehaigus Nisu-lendnõgi ja odra lendnõgi (Ustilago nuda)

Kaera-lendnõgi (Ustilago avenae)

Kõvanõgi (Tilletia caries)

Esinemise piirmäär (nakatunud teri % või eost/g) 0,5%

Hinnang

seemne nakkuse tase ei ole ohtlik (pole vaja puhtida) 0,6–0,9% seeme soovitatakse puhtida 1,0–2,9% seemne puhtimine kohustuslik >= 3,0% seemet ei sertifitseerita 1000 eost/g seemne nakkuse tase ei ole ohtlik (pole vaja puhtida) 1000–5000 eost/g seeme soovitatakse puhtida >5000 eost/g seemne puhtimine kohustuslik 1000 eost/g seemne puhtimine kohustuslik >1000 eost/g seemet ei sertifitseerita

Lend- ja kõvanõe puhul soovitatakse teraviljade seeme puhtida vastavalt seemne nakatumise astmele (vt tabel).

Kuna seemnete tervisliku seisundi määramine on suhteliselt kallis, määratakse triiptõve ja nõgede esinemine ainult vastuvõtlikel sortidel. Kui laboratoorse analüüsiga on tuvastatud odra seemnetel triiptõve esinemine, on soovitatav vastuvõtliku sordi külviseeme puhtida. Puhtimine on kõige keskkonnasõbralikum keemilise taimekaitse võte, kuna puhis jääb

valdavalt pidama sihtobjektile – seemnetele.

Rukki, harvem teiste teraviljade puhul on probleemne haigus tungaltera (Claviceps purpurea), mille mustad sklerootsiumid või nende tükikesed on seemnevilja hulgas.

Maksimaalne lubatud sklerootsiumide või nende tükikeste arv proovis on järgmine: teraviljad (välja arvatud rukki hübriidid) – supereliit- või eliitseeme – 1; sertifitseeritud seeme – 3. Rukki hübriidid (on tavasortidest vastuvõtlikumad) vastavalt

supereliit- ja eliitseeme – 1; sertifitseeritud seeme – 4–5. Tungaltera sisaldava seemne puhtimine ei anna alati 100% efekti. Kahjuks meil puuduvad fotosilmaga sorteerid, mis suudaks mustad sklerootsiumid välja korjata.

Seemnepartiide vastavus kvaliteedinõuetele Haigusõrnemate teraviljasortide seemne tervislikku olukorda tuleb kindlasti kontrollida. Seda arvestades on põllumajandusamet kehtestanud sortide loetelu, mille supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne esimese põlvkonna seemnepartiid kuuluvad kohustuslikule laboratoorsele analüüsimisele neis esineda võivate haigusetekitajate tuvastamiseks.

Näiteks 2013. a saagist tuleb kõvanõgi tuvastada järgmistel talinisu sortidel: ‘Ada’, ‘Fredis’, ‘Ramiro’, ‘Skagen’.

Lendnõge tuvastatakse järgmistel odrasortidel: ‘Anni’, ‘Beatrix’, ‘Evergreen’, ‘Grace’, ‘Leeni’, ‘Vilde’.

Kaera-lendnõge tuvastatakse sortidel ‘Espresso’, ‘Ivory’, ‘Scorpion’, ‘Symphony’, ‘Viviana’.

Odra-triiptõbe tuvastatakse sortidel ‘Anni’, ‘Beatrix’, ‘Evergreen’, ‘Iron’, ‘Propino’, ‘SW Judit’. Lisaks määratakse kõigis teravilja seemnepartiides tungaltera esinemine.

Põllumajandusameti andmetel vastas enamik 2013. a teravilja sertifitseeritavatest seemnepartiidest nõuetele, välja arvatud 39 partiid. Põhjuseks oli seemnepartii ebapiisav puhtus – 27 partiil, tuulekaera esinemine seem-

Wintersteiger – mobiilne puhtimisseade katselappide seemnete puhtimiseks.

netes – 10 partiil, samuti seemnete madal idanevus – 2 partiil.

Vähemalt 27 ebapiisava puhtusega partiid saab järelpuhastamise abil viia vajalikku konditsiooni.

2013. a seemnesaagi sertifitseerimine kestab 30. juunini 2014.

Millist seemnevilja kasutada – kas omatoodetud sertifitseerimata paljundust, mille saagipotentsiaal võib olla langenud, või sertifitseeritud paljundust C1 või C2? Kuna eeldatavasti viimased on kõrgema saagipotentsiaaliga, oleks mõttekas kasutada just neid.

Teraviljaseemne fütopatoloogiline seisund Milline võiks olla 2013. a teraviljaseemnete fütopatoloogiline seisund üldiselt? 2013. a kasvuperiood oli teraviljade kasvuks suhteliselt soodne.

Eesti Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi 18 valitud vaatluspunkti andmetel oli juulikuu

ARHIIV

keskmine sademete hulk paljuaastasest keskmisest madalam kõikides punktides.

Augustis, põhilisel teraviljade saagikoristuse ajal, oli vaid neljas punktis sademete hulk paljuaastasest keskmisest kõrgem – Lääne-Nigula, Pärnu-Sauga, Tiirikoja, Tallinn-Harku. Näiteks PõhjaEestis Saku piirkonnas ületas augustis sademete hulk (sadas 110 mm vihma) pikaajalist kuu sademete kogust 51% (pikaajaline keskmine 73 mm). Ülejäänud 14 vaatluspunktis oli see näitaja kas alla keskmise või praktiliselt sellega võrdne.

Seega olid koristustingimused halvad vaid piirkonniti Lääne- ja Põhja-Eestis.

Sademerikkus koristuse ajal, augustis, soodustas just seal tumeda seeneniidistikuga seentega (Alternaria, Macrosporium, Phoma, Cladosporium, Epicoccum) teravilja nakatumist.

Järg lk 10

10 T A I M E K A S V A T U S

MESSILEHT 17. aprill 2014

ARHIIV

Algus lk 8 Fusarium-seentega nakatumist soodustab sademete esinemine õitsemise perioodil juulis.

Kuivema juuli tõttu 2013. a oli näiteks odral meie katsetes Fusarium-seentega terade nakatumine pisut väiksem kui 2012. a, mil sademeid oli rohkelt ka juulis.

Taimiku fungitsiididega pritsimine õitsemisperioodil aitas terade nakatumist Fusarium-seentega pisut vähendada ka 2013. a.

Eelneva põhjal võib loota, et seemnevilja tervislik seisund on Eestis päris hea ja seemnete puhtimise vajadus sõltuvalt sademete jaotusest ja tõrjevõtetest võib olla paiguti üsna erinev.

Võrklaiksus levib samuti seemnega ja tekitab odral suurt saagikadu.

Milliseid puhiseid kasutada Seemnevilja efektiivseks puhtimiseks on oluline teada haigusetekitajate bioloogiat, eelkõige infektsiooni asukohta teras.

Valdavalt pindmise nakkusena teradel esinevad helelaiksus, äärislaiksus, osaliselt pruun- ja võrklaiksus, kõvanõed, kõrrenõed, enamik hallitusseentest.

Sisemist terade nakkust põhjustavad lendnõed, triiptõbi, võrklaiksus, fusarioos (punakaste).

Viimaste tõrjeks kõik puhised efektiivsed ei ole.

Kui pindmise nakkuse teradel võivad kõrvaldada isegi ainult kontaktse toimega puhised, siis sisemist nakkust saab efektiivselt likvideerida vaid süsteemse toimega puhistega. Praegu kasutatavatest puhistest on paljud süsteemse toimega: Bariton Ult-

Roostehaigused ei levi küll seemnega, kuid võivad teraviljadel mõnel aastal suurt saagikadu tekitada.

Äärislaiksus levib ka seemnega ja on õlleodra üks olulisemaid haigusi.

ra, Baytan Trio, Baytan Universal 094 FS, Celest Trio 060 FS, Dividend Star 036 FS, Lamardor, Maxim Extra 050 FS, Maxim Star 025 FS, Raxil Extra 515 FS jt.

Soovitusi seemnete puhtimiseks vt "Teraviljakasvatuse käsiraamatust” (1999) lk 152–154.

Kindlasti peaks olema seemnevili eelnevalt puhastatud prahist, tolmust, poolikutest teradest ja sorteeritud. Väiksemad terad on sageli fusarioosihaiged ja madala idanevusega.

Peenemad osad, eriti tolm, on suure eripinnaga ja seovad palju puhist, mistõttu külvikõlblikele teradele jääb puhist vähem ja vili osutub alapuhituks, s.t kõik haigusetekitajad teradel ei hävi.

Milliseid puhiseid eelistada ja kui suuri puhisenorme kasutada? Õige on juhinduda seemnekontrolli andmetest: haigusetekitajate liikidest, nakkuse tasemest ja selle paiknemisest (seemne pinnal või selle sisemuses – idu piirkonnas, kesta all).

Mida suurem on haigusetekitajate hulk seemnete pinnal või sisemuses, seda soovitatavam on puhtida täisnormiga. Sageli on seemnetel mitmeid haigusetekitajaid ehk nakatumine on kompleksne. Siis peab ka puhis olema kompleksse toimega, tagamaks kõikide haigusetekitajate tõrje. Sellise puhise puudumisel tuleb kasutada mitme toimeainega puhiste segusid.

Kaasaegsed puhised ongi tihti kompleksse mõjuga, kindlus-

tades enamiku haigusetekitajate hävitamise. Ühtlasema puhise jaotuse teradele ja parema puhtimise kvaliteedi tagavad meie kogemustel vedelpuhised suspensioonkontsentraatidena (FS formulatsioonid).

Puhiste positiivne mõju Lisaks haigusetekitajate hävitamisele teradel kaitsevad puhised noori idandeid, tõusmeid ja taimi mullast lähtuva nakkuse

Tallinn:

Stenolink Motokeskus (Paldiski mnt 229A, Tallinn) Velt Mototcenter (Pärnu mnt 139E/11, Tallinn) Haapsalu: Janmar Moto (Tehnika Põik 4, Uuemõisa, Haapsalu) Pärnu: Pärnumotopood (Liiva 2, Pärnu) Viljandi: Viljandi Motokeskus (Oja tee 2, Viljandi) Põlva: Raudnagel OÜ (Kuuse 5, Põlva)

HEINO LÕIVEKE Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, põllumajanduskandidaat

ELINA AKK Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, doktorant

PIIA PUUSEPP põllumajandusameti osakonnajuhataja, MSc

HOOLDUSNIIDUK Hooldusniiduk on mõeldud kasutamiseks ATV haagisena.

Võimaldab niita suuri muruplatse, teeääri või heinamaad.

Reguleeritav lõikekõrgus.

Transpordiasend niiduki lihtsalt ja kiirelt vedamiseks.

Saadaval 13 HP, 15 HP või 18 HP mootoritega.

Hinnad 1950 €, 2250 € ja 2790 €

CFORCE 500-5 Mootor: ühesilindriline karburaatortoitega bensiinimootor Ülekanne: CV-Tech variaator (Automaat) Veoskeem: 2wd/4wd Rattad: 14"kergmetall velgedel maastikurehvid Istekohti: 1 (lühike versioon) Põhivarustusse kuulub • tõmbevints: 1190 kg/tõmbejõud • haakekonks tüübikinnitus L7e (tänavalegaalne sõiduk) Hind 5290 €

CFMOTO CF500-2A Mootor: ühesilindriline karburaatortoitega bensiinimootor Ülekanne: CV-Tech variaator (automaat) Rattad: 12" terasvelgedel maastikurehvid Veoskeem: 2wd/4wd Istekohti: 2 Põhivarustusse kuulub tõmbevints: 1190 kg/tõmbejõud Tüübikinnitus L7e (tänavalegaalne) Hind 4390 € PINNASEHARI Töölaius 1500 mm Kõrgus 300 mm Kaal 45 kg Pinnasehari on abivahend platside, tänavate, ladude puhastamisel.

Sobib sulalume, lehtede, puistematerjalide vmv lükkamiseks.

Hind 550 €

eest, samuti stimuleerivad juurekava arengut (Bariton Ultra, Bariton 075 FS, Baytan Trio, Baytan Universal, Dividend Star 036 FS jm).

Mõned puhised parandavad ka seemnete idanemist ja põldtärkamist – Kemikar T, Raxil Extra 515 FS, Vitavax 200 FF jm.

Insektitsiidse toimega puhiseid, mis kaitseks teravilju ka mullas elunevate ohtlike kahjurputukate eest, ei ole meil kahjuks ühtegi. Küll on neid kasutusel (Cruiser Maxx Cereals, Gaucho 600 Red) mujal maailmas.

Meie katsetes on levinumate lehelaiktõbede ja juuremädanike tekitajatega keskmisel määral nakatunud külvise fungitsiididega puhtimine andnud saagitõusu heal agrofoonil 10–20%.

Puhiste, samuti sertifitseeritud seemnepartiide kohta saab infot põllumajandusameti kodulehelt www.pma.agri.ee. Puhiste kohta saab teavet ka pestitsiide kaubastavate firmade Bayer CropScience, Syngenta, Baltic Agro jm spetsialistidelt ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduritelt.

CFORCE 800-2 Mootor: V-twin 800 cm3, EFI sissepritse Kütus: bensiin Ülekanne: CV-Tech variaator (Automaat) Veoskeem: 2wd/4wd Rattad: 14" kergmetallvelgedel maastikurehvid Istekohti: 2 Põhivarustusse kuulub • tõmbevints: 1490 kg/tõmbejõud • haakekonks Tüübikinnitus: L7e (tänavalegaalne) Hind 7990 € HÜDRAULILINE METSAVEOHAAGIS Kandevõime 1500 kg Laadimisala 2,5 m Kraana ulatus 3,4 m Tõstejõud (3,4m ) 200 kg Tõstejõud ( 1,7m ) 380 kg Standardvarustus sisaldab: hüdroveoga haagist (kiirus 3–5 km/h), kraanat (ulatusega kuni 3,4 m), hüdrovintsi (tõmbejõud 800 kg, kiirus 10–25 m/s), hüdrojaama 6,5 HP. Hind 8200 €

Võru: Tartu:

Mehka AS (Vabaduse 4b, Võru) Mate AS (Turu 45b, Tartu) Velt Mototcenter (Turu 32b, Tartu) Motohobi OÜ (Aretuse 2, Märja, Tartumaa) Rakvere: Varsta Tarvikute OÜ (Narva 23F, Rakvere) Kuressaare: Autofrend OÜ (Talli 2, Kuressaare)

Maaletooja Motohobi OÜ, Aretuse 2, Märja, Tartumaa

Rohem infot www.cfmoto.ee

R E K L A A M 11

MESSILEHT 17. aprill 2014

PÕLLUMAJANDUSEST TEAME NII MÕNDAGI

Lisainfo tel 686 8700 / agri@dnb.ee AS DNB Pank pakub laenu ja liisingut juriidilistele isikutele ja FIE-dele.

Tutvu finantsteenuste tingimustega ning vajadusel konsulteeri meie asjatundjatega www.dnb.ee.

Norra pank

12 M A S I N A P A R K

MESSILEHT 17. aprill 2014

Traktorimüük tegi rekordi

580 596

TA B E L 1

TA B E L 2

TA B E L 3

Traktorite müük 2013. aastal markide ja võimsusklasside viisi

Enimmüüdud traktorid

Traktorite müük maakonniti

Traktori- Kuni 71– 91– 111– 131– 151– 171– üle Kokku mark 70 hj 90 hj 110 hj 130 hj 150 hj 170 hj 200 hj 200 hj

Mark Mudel Võimsus Müüdud

(hj) (tk)

Maa- Müüdud kond (tk)

Maa- Müüdud kond (tk)

Harju 132 Hiiu 7 Ida-Viru 36 Jõgeva 40 Järva 43 Lääne-Viru 56 Lääne 29 Põlva 33

Pärnu 43 Rapla 27 Saare 46 Tartu 120 Valga 28 Viljandi 54 Võru 39 * 5

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Traktoripargi vanus (%) 2013. a

71

* Viiel traktoril maakond määramata.

tehnikateadur

5

4

Kuni 2 aastat

3–5 aastat

6–10 aastat

Üle 10 aasta

Traktoripargi võimsus (%) 2013. a

46

6

2

2

6

2

5 Üle 200 hj

31

171–200 hj

Ilmar Karjane

20

151–170 hj

tu- ja Lääne-Virumaal, vastavalt 132, 120 ja 56 (tabel 3).

Traktoripargi võimsus kasvab visalt, vaatamata võimsamate traktorite suurenenud ostule. Kui aastas traktoripark suureneb umbes 1000 traktori võrra, väheneb väiketraktorite osalus ja suureneb suurtraktorite osalus vaid ühe protsendi võrra.

Paremad pole lood ka traktorite vanusega. Üle seitsmekümne protsendi traktoreist on vanemad kui kümme aastat. Möödunud aasta uute traktorite rekordmüük traktoriparki ei noorendanud. Samaks jäi osalus nii kõige nooremate ja kõige vanemate hulgas.

131–150 hj

ei võimalda kasutada tootlikke haakemasinaid, mida praegused põllutehnoloogiad eeldavad.

Enam kui neljandik (27%) müüdud traktoreist oli suure võimsusega. Seda soodustasid suurtootjatel kasutusele võetud tootlikud põlluharimismasinad.

Väiketraktorite (kuni 70 hj) müügi osalus, mis oli 20 prot-

296

111–130 hj

võimsusklassi liidritele järgneb Fendt, kelle suurtraktorid võrrelduna teiste firmade müüginumbritega on suhteliselt enim müüdud (tabel 1).

Tänapäeva põllumajandustootmine eeldab intensiivsele viljelusele kohast tehnoloogiat ja masinajõudu. Füüsiliselt ja moraalselt vananenud ning väikese võimsusega traktoripark

rudes (turbatööstus jm).

Väiketraktoreid pakuvad paljud firmad. Enim müüdi TYMi, Fotoni, Kukje ja Dong Fengi traktoreid. Väiketootja eelistab kuni 110hobujõulist traktorit, mille müügiosalus oli 20 protsenti (tabel 2).

Traktorite ost maakonniti sõltub töömahust ja on suurem neil, kel suurem töömaht. Sarnaselt eelmise aastaga olid ostunumbrid suuremad Harju-, Tar-

336

71–90 hj

NH 3 5 34 15 4 22 10 49 142 John Deere 5100 100 38 JD 12 3 42 5 6 15 1 48 132 New Holland T6.175 165 21 Valtra 4 17 1 3 2 23 7 13 70 Case IH – 5 15 10 3 9 4 24 70 New Holland T7.270 192 16 TYM 41 – 15 – – – – – 56 MF – – 6 5 1 3 3 22 40 Fendt 724 236 15 Fendt – – 1 – 1 4 1 33 40 Kukje Branson

5020C 47 15 Foton 27 1 – – – – – – 28 Landini 2 – 6 2 4 6 – – 20 Dong Feng DF-404 39 14 Kukje 20 – – – – – – – 20 Claas – – 3 2 3 5 2 4 19 Dong Feng 19 – – – – – – – 19 senti, on viimastel aastatel suuMTZ + BZTDIA 1 16 2 – – – – – 19 resti vähenenud. Arvatavasti ei HTT – – 17 – – – – – 17 tööta ka kõik väiketraktorid põlZetor – 6 4 1 5 – – – 16 lul, vaid neid vajatakse mitmeDF – – 3 – – 2 – 1 6 sugustel aiandus-, kommunaalMcCormick 1 – 1 – – 1 – 1 4 jm töödel.

Kioti 4 – – – – – – – 4 Ka osa keskmise ja suure Ülejäänud 14 2 – – – – – – 16 võimsusega traktoreist leiab raKokku 148 55 150 43 29 90 28 195 738 kendamist teistes majandusha-

738

701 722

91–110 hj

Senine suurim müüginumber 2008. aastast ületati 16 traktoriga. Mullune traktoriturg ületas 2009.–2010. a madalseisu müüginumbrid üle kahe korra.

Suure müügiedu tagamaadest on ajakirjanduses varem juttu olnud. Kokkuvõttes võib öelda, et põllumees on oma sääste perspektiivitundega paigutanud ajakohase põllutehnika soetamisse.

Ikka enam hakkab põllumees väärtustama traktori töökindlust ja -mugavust, sh traktorijuhi tervist. Pikkadel tööpäevadel on traktorijuhtimise mugavus tähtis töö tootlikkust mõjutav tegur. Ikka enam ostetakse rikkalikuma varustusega ja töötootlikke masinaid.

Varasematel aastatel turuliidriks olnud Valtral tuli 2011. aastal esikoht loovutada John Deere’ile ja kahel viimasel aastal New Hollandile. New Hollandi ja John Deere’i edu neile järgnevate Valtra ja Case IH ees on pea kahekordne.

Ka kõige võimsamate traktorite (üle 200 hj) müük on nimetatud firmade käes. Selle

Traktorite müük (tk) 2007–2013

Kuni 70 hj

Möödunud aasta traktorimüük oli rekordiline.

Maanteeameti andmetel kanti 2013. aastal liiklusregistrisse 738 uut traktorit.

T R A K T OR I d

M A S I N A P A R K 13

MESSILEHT 17. aprill 2014

Kombainimüük tõusulainel Maanteeameti liiklus­ registri andmetel müüdi 2013. aastal 134 uut teraviljakombaini, mis on 2008. aasta rekordnumbrist vaid kuue võrra väiksem.

Nii nagu mullugi osteti kuue firma kombaine. Müüdud kombainidest ligi 90 protsenti kandsid Claasi, New Hollandi või John Deere’i kaubamärki. Turutegijateks on suurfirmad, kes pakuvad laia valikut, eri võimsusega ja järjest täiuslikumaid kombaine, millest põllumehel on kerge valikut teha.

Claasi, New Hollandi ja John Deere’i suured ning väikesed kombainid sobivad nii meie talupidajatele kui ka suurtootjatele. Müügiedu seisneb kombaini heas töökindluses, madalates kasutuskuludes, kombainijuhi mugavates töötingimustes ja kliendisõbralikus teeninduses. Üle poole (54%) müüdud kombainidest olid suure võimsusega, need sobivad suurte pindade koristamiseks ja nende hooajatootlus soodsate koristusilmade korral võib ulatuda 400–500 hektarini (tabel 1).

Tundub, et aastatetagune "pudelikaelaks” olnud viljakoristus kombainipargi võimsuse kasvuga laheneb. Kui aluseks võtta koristatav teraviljapind

KOMBAINID

Kombainide müük (tk) 2007–2013 140

TA B E L 1

GRAAFIK

Kombainide müük 2013. aastal markide ja võimsusklasside viisi

Claasi, New Hollandi ning John Deere’i kombainide viimaste aastate müüginumbrid

Kombainimark Kuni mark 171 hj

60

172– 253 hj

254– 293 hj

Üle 293 hj

Kokku

Claas 2 11 6 36 55 New Holland 6 16 2 24 48 John Deere – – 6 10 16 Sampo 1 4 1 – 6 RSM – – 5 – 5 Case IH – – 1 3 4 Kokku 9 31 21 73 134

50 40 30 20 10 0

32 21

Claas

38

New Holland 26

28

2008

84 66 49

55

50

16

43 43

John Deere 32

16 2007

134 118

8 2009

20

20 17

10 2010

48

19

13 2011

16

16

2012

1013

62

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kombainipargi vanus (%) 2013. a 31

33

15

TA B E L 2

TA B E L 3

Enimmüüdud kombainid

Kombainide müük maakonniti

Mark Mudel Võimsus Müüdud

(hj) (tk) Claas Lexion 670 389 17 New Holland CX8080 359 11 Claas Lexion 660 310 9 Claas Tucano 430 240 7

Maa- Müüdud kond (tk)

New Holland

TC 5070

210

7

New Holland

TC 5080

237

7

259

6

John Deere W540

(2013. aastal oli see 311 000 ha) ja Eesti arvel oleva kombainipargi suurus, on kombaini kohta tulev pind 250 hektarit. Kahjuks on see keskmine näitaja, mis tegelikkust ei peegelda. Suurma-

Maa- Müüdud kond (tk)

Harju 15 Pärnu 6 Hiiu 0 Rapla 7 Ida-Viru 7 Saare 3 Jõgeva 13 Tartu 18 Järva 12 Valga 6 Lääne-Viru 13 Viljandi 14 Lääne 4 Võru 7 Põlva 9

janditel on kombaini kohta tulev koristuspind nimetatust märksa suurem, väiketootjatel väiksem.

Müüginumbrid suurenesid Sampol (ühelt kuuele), vähenesid Vene kombainidel (üheksalt

viiele). Võib arvata, et nooremapoolsetele kombainijuhtidele meeldivad enam lääne kombainid. Aastaid oli turuliidriks New Holland. Alates 2010. aastast on esikoht loovutatud Claasile, kes seda hoidnud tänini (vt graafik).

Enimmüüdud kombainid olid suure võimsusega. Põllumees on omaks võtnud varem öeldu, et enne jäägu kombainivõimsust pisut üle, kui et koristuse kõige pingelisemal perioodil sellest puudu tuleb (tabel 2).

Kombainide müüginumbrid maakonniti on aastate pikku olnud stabiilsed ja suuri muutusi pole. Enim osteti kombaine Tartu, Harju, Viljandi, Lääne-Viru, Jõgeva ja Järva maakonnas, kus müüginumbrid olid üle kümne. Suure võimsusega kombaine (üle 293 hj) osteti enam Tar-

tu (12), Harju (10) ja Jõgeva (8) maakonnas.

Claasi kombaine osteti enam Viljandi (8), Lääne-Viru (7) ja Harju (6) maakonnas. New Holland läks paremini Tartu (14) ja Jõgeva (6), John Deere (6) Harju maakonnas (tabel 3).

Vaatamata võimsate kombainide suurenenud müügile, ei kasva kombainipargi võimsus silmanähtavalt. Kui 2012. aastal oli võimsate kombainide osaluse protsent 30, siis 2013. aasta lõpuks suurenes see vaid 33 protsendini.

Sama võib öelda ka kombainipargi vanuse kohta. Uute kombainide (kuni 2 a) osaluse protsent suurenes 4, vanematel (üle 10 a) 1 protsent.

Ilmar Karjane tehnikateadur

21

Kuni 2 aastat

3–5 aastat

6–10 aastat

Üle 10 aasta

Kombainipargi võimsus (%) 2013. a 34

18

Kuni 171 hj

33

15

172– 253 hj

254– 293 hj

Üle 293 hj

14 R A H A

MESSILEHT 17. aprill 2014

Miljard eurot – on seda vähe või p Eesti reaalne majanduskasv 2013. aastal oli, võrreldes aasta varasemaga, +0,8%, nominaalhindades 18,4 miljardit eurot.

Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse sektoris oli nominaalkasv +0,2%, jooksevhindades oli kogu maht 629 miljonit eurot, reaalkasv näitab aga langust –3,5%. Kogu Eesti majanduse kõrval läks põllumajandussektoril seega kehvemini.

Põllumajandussektori toodanguväärtus kokku oli 880,3 miljonit eurot (+2% võrreldes aasta varasemaga), millest enam kui poole moodustas loomakasvatus 428,6 miljoniga (+12%), taimekasvatuse osaks jäi aga 366,5 miljonit (–14%).

Muutuste põhjuseks oli jätkuvalt kõrge piimahind ja teraviljahinna langus. Ühikupõhiseid otsetoetusi saadi kokku 131,7 miljonit eurot. Seega oli sektori rahavoogude maht ca 1 miljard eurot.

Põllumaa kompab õiglast hinnataset Põhivarasse investeeriti Eesti Statistikaameti (ESA) andmetel 358 miljonit eurot, enamik sellest kulus masinate ja seadmete

soetamiseks ning kiirelt on kasvanud ka põllumaasse investeerimise maht.

2013. aastal vahetas omanikku ca 20 000 hektarit põllumaad. Samas on ESA andmetel viimase kolme aasta jooksul suurenenud põllumajandusmaa pind 14 000 hektari võrra, kokku on viimase kümne aasta jooksul lisandunud kasutusse 160 000 hektarit põllumaad. Kogu kasutatavast maast on renditud 54%, mis sobiliku hinna korral ka müügiks võib minna.

Maa-ameti statistika põhjal oli 2013. aasta väikseim põllumaa müügihind Võrumaal 382 eurot/ha ja kõrgeim Harjumaal, 7867 eurot/ha. Kumbki hind ei peegelda reaalset olukorda, küll aga näitab anomaalselt suur hindade kõikumine, et põllumaa kompab oma õiglast hinnataset.

Parema arusaamise asjast annab hindade mediaankeskmine, kus on eemaldatud ebaharilikult kõrged ja madalad hinnad.

Ka mediaanhindade erinevus on märkimisväärselt suur, kõrgeim keskmine mediaanhind oli Tartumaal, 2501 eurot/ha, teistes aktiivsemates põllumajanduspiirkondades jäi see keskmiselt 2000 euroni/ha ja Ida-Virumaal 1499 euroni/ha.

Loogiliselt võttes ei tohiks eri maakondades põllumaa harimisest saadav tulukus hekta-

ri kohta nii palju erineda. Küll aga peaks põllumaa hind sõltuma lõppkasutajast – põllumaad tootmiseks kasutava ettevõtja teenitavast tulust. Et väidet arusaadavamaks teha, toon selgitava mõttekäigu.

Kui tulukas peaks olema põllumaa rendileandmine?

Põllumaad rentimise eesmärgil soetava ettevõtte ärimudel on lihtne – renditulud peaksid tagama investeeringuks kulunud vahendite tagastuse teatud perioodiks, pluss tulu, mis katab raha väärtuse muutuse ajas, ettevõtte tegevuskulud ja oodatava kasumi.

Põllumaa rendilevõtjate huvi pole aga maksta rohkem renti kui sealt saadav kindel tulu, milleks on otsetoetused, sest olenevalt ilmast võib mõnel aastal saak ikalduda ja põllukultuuri-

Ainuke hea lahendus on oma tulud ja kulud kirja panna ning koostada rahavoogude plaan. Siis teate täpselt, kui palju võite kulutusi teha.

maaletooja Eestis

dest saadava tulu asemel kahjum tekkida.

Põllumaa rendi suurus on tänapäeval tavapäraselt 70% ühtsest pindalatoetusest. Tehes lihtsa arvutuse, jagades 70 euro suuruse rendimakse põllumaa hinnaga, 2500 eurot hektari kohta, saame tootluseks 2,8%.

Tõenäoliselt selline tootlus investoreid pikas perspektiivis ei rahulda. Tootluse suurendamiseks tuleks rendihinda tõsta või põllumaade hinda vähendada.

Nagu eespool mainisin, ei saa renti tõsta piiramatult, mingil tasemel tuleb ette põllumehe hektari pealt teenitav kasum. Järelikult on rendihind pikas perspektiivis väga üheselt seotud maa hinnaga.

Praegu on põllumaad ostvate investorite huvi suuresti spekulatiivne, tulu teenitakse hinnakõikumisest, ehk ostes täna 2700 euroga hektar ja müües järgmisel hetkel 3000 euroga, on kiireks kasumiks 300 eurot, mis pole sugugi väike teenistus.

Kuniks põllumees selles hinnarallis valimatu hinnaga maid ostab ja hinnakahvel jääb piisavalt suureks, spekuleerimine jätkub.

Eelnevat arvestades võib iga põllumees vastavalt oma ettevõtte kasumlikkusele tuletada endale mõistliku rendimakse suuruse ja leida selle abil õiglase põllumaa hinna. Et aidata põllu-

meestel vähendada rendihindade tõusu riski ja mitte koormata märkimisväärselt rahavoogusid, pakub Swedbank põllumaade soetamiseks 30aastase maksegraafikuga laenu, mille aastane tagasimakse on võrdne põllumaa rendimaksega. Ka saab laenumakse tasumist teha aastas korra, samas kuus, millal maksti maarendimakset.

Laenuraha nii suurtootjale kui ka talunikule Laenude ja liisingute kättesaadavus põllumajandussektoris on jätkuvalt väga hea. Pankade finantseerimisportfell kasvas aastaga 71 miljoni euro võrra, olles 2013. aasta lõpu seisuga 517 miljonit eurot, Swedbanki osa sellest oli 160 miljonit.

Arvestades sektori rahavoogude mahtu, on see üsna turvaline tase ja pikaajalisi investeeringuid võib julgesti teha. Enamik laenumahust jaguneb suurtootjate vahel. Keskmised ja väiksemad ettevõtted on kasutanud aktiivselt kevadtööde laene ja liisinguid.

Oleme Swedbankis arvamusel, et lisaks suurtootjatele on oluline arendada ka väiketootmise valdkonda. Lisaks oleme saanud parema arusaamise ja kogemuse ka väiksemate tootjate maksevõimest ning julgusta-

me neid aktiivsemalt oma investeerimisplaane meiega jagama.

Meil on spetsiaalselt põllumeestele koostatud terviklahendus, mille tootepaketis leidub näiteks laen toetuse vastu, mis sobib ideaalselt kevadtööde finantseerimiseks mahuga 2000 kuni 10 000 eurot, ja investeerimislaenud, mille summad ulatuvad miljonitesse eurodesse. Ehk lahenduse leiab nii talunik kui suurtootja.

Liisinguturul konkurents Tihe konkurents ning kompensatsiooniskeemid masinatootjatehastelt on hoidnud liisinguintressid väga madalal tasemel.

Võib julgelt öelda, et põllumehe liisinguintressimäärad on teiste sektorite klientide laenude intressimääradest oluliselt madalamad. Seega on tõenäoline, et kompensatsiooniskeemide lõppemisel on siin ruumi intressitõusuks ja tasemete ühtlustumiseks.

Teisest küljest võiks kompenseerimise lõpetamine kaasa tuua madalamad masinate hinnad, kuna hinnale ei lisandu enam kompensatsiooniks kuluvaid summasid.

Uus toetuste voor sellel aastal arvatavasti käiku ei lähe, mistõttu masinamüüjad oota-

Maamessil teraviljapunkri ostjale tühjendustigu kauba peale!

Külvikutootjalt TUME AGRI OY: -uued ja juba tuntud tooted -varuosad Maamessil suurima punkrimahuga kombikülvik TUME TITAN Sike Agri OÜ Suur 84a, Jõgeva www.sikeagri.ee

Laur Adler Tel.: 5308 6001 laur@sikeagri.ee

Kalvi Krebsbach Tel.: 523 4802 kalvi@sikeagri.ee

Anti Arula Tel.: 5332 2955 anti@sikeagri.ee

Sike Agri OÜ Suur 84a, Jõgeva www.sikeagri.ee

Urmo Sõer Tel.: 5332 2064 urmo@sikeagri.ee

R A H A 15

MESSILEHT 17. aprill 2014

palju?

SWEDBANK

Põllumehe liisinguintressimäärad on teiste sektorite klientide laenude intressimääradest oluliselt madalamad.

vad eelmise aastaga võrreldes ca 30% müügimahtude vähenemist. See tekitab omakorda nende vahel väga tiheda konkurentsi ning peaks tagama ka soodsad müügihinnad. Teisisõnu, tuleb soodne aasta liisinguga masinate soetamiseks.

Kokkuvõtteks 2013. aastal suurenes loomakasvatajate toodanguväärtus +12% ja taimekasvatuses vähenes –14%. 2014 on oodata otsetoetuste vähenemist hektari kohta, kuna toetuskõlblik pindala suureneb, jätkub ilmselt ka surve palgakulude kasvuks.

Sellises keskkonnas on aga suur oht sattuda aasta lõpuks rahahätta. Ainuke hea lahendus on oma tulud ja kulud kirja panna ning koostada rahavoogude plaan. Siis teate täpselt, kui palju võite kulutusi teha.

See teadmine aitab loobuda ehk ka mõnest masinate "superhinnaga” pakkumisest või ebamõistlikult kõrge hinnaga põllumaatükist.

MEELIS ANNUS Swedbanki põllumajandus­ sektori juht

Hooaja terviklahendus põllumeestele KEVADKÜLVILAEN – lihtne pikendada Laenu tagasimaksmise tähtaeg on detsember 2014.a. + 3 kuud.

LAEN TOETUSE VASTU – ilma tagatise seadmise kuludeta Toetuse vastu laenu saamiseks ei ole vaja tagatist. Laenusumma on 2000-10 000 eurot ning see saab olla kuni 75% ettevõttele eraldatud hektaripõhiste põllumajandustoetuste summast.

LAEN PÕLLUMAA OSTUKS – tasuta tagatisväärtuse määramine 30-aastase maksegraafiku abil peaks tagasimakse suurus olema ligilähedane maa rendimaksetega.

SEADMELIISING – maksed lähtuvalt teie rahavoogudest Kaskokindlustus on kogu perioodiks fikseeritud kuumaksega. Igakuine kindlustusmakse on liisingu arvel.

LIKVIIDSUSKAITSE – ainulaadne võimalus ainult põllumajandustehnika liisimisel Lisades liisingulepingule likviidususkaitse, saate soovi korral oma põhiosa tagasimaksed ajutiselt peatada.

TÄISTEENUSLIISING – kulud kuumakses Kuumaksesse võib lisada laiema valiku vara kasutamisega seotud teenuseid, nagu kindlustus, vara hooldus või remondifond. Seadet välja ostma ei pea.

Selle saab normaalse kulumise korral lähtuvalt kokkulepitud kuupäevast ka liisinguperioodi keskel pangale tagastada, ilma lisakuludeta.

ARVELDAMINE – lihtne ja kiire, ka nutitelefonis Vormistades esimese arvelduskonto avamisest 6 kuu jooksul internetipanga ja deebetkaardi lepingud, on Teie ettevõttele 12 kuu jooksul pangasisesed maksed eurodes, siseriiklikud maksed ja Euroopa maksed internetipangas tasuta ning deebetkaart kuuhooldustasuta.

Swedbanki nutitelefoni rakendus võimaldab ligipääsu ettevõtte arvelduskontole kõikjal, kus on mobiiltelefoni levi.

DEEBETKAART JA KREDIITKAART – mugav ja turvaline maksevahend Eestis ja välismaal Deebetkaart on mugav ja turvaline maksevahend ettevõtte juhile ja töötajatele kaardimaksete ja sularaha sissemaksete tegemiseks ning sularaha väljavõtmiseks. Krediitkaart täidab ka sooduskaardi rolli, näiteks on sellega tasumisel Statoili teenindusjaamades kütuseliiter 2,3 senti soodsam.

Kui soovite asja arutada või konkreetset finantseerimispakkumist küsida, võtke palun ühendust oma kontaktisikuga pangas või Swedbanki äriklienditoega e-posti aadressil ariklienditugi@swedbank.ee või telefonil 613 2222.

Swedbanki pakkumised kehtivad juriidilistele isikutele ja FIEdele. Laenu ja liisingu saamine oleneb ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost, mida hindame peale vastava taotluse esitamist. Teenuste pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

16 M A A L E H T

MESSIL

MESSILEHT 17. aprill 2014

MAALEHT

RAIVO TASSO

BIANCA MIKOVITŠ

osaleb Maamessil ka tänavu Nagu igal aastal, algab ka tänavu Maalehe messi- ja laada-aasta aprillikuus Tartus, kus toimub juba traditsiooniks saanud Maamess.

Maalehe ala leiab samast kohast kus mullu – B-hallist (B-30) avatud alalt.

Maalehe alal toimub palju põnevat Messikülastajale pakume Maalehe alal traditsioonilist õnneloosi, võimalust soetada toredaid meeneid ja heade hindadega raamatuid ning tellida Maalehte ja ajakirja Maakodu, et osaleda ka toredate auhindade loosimises.

Puhkenurgas saab messime­ lust jalga puhata, ekraani vahendusel kahe möödunud suve "Lauluga maale” parimaid hetki meenutada ja Maalehe toodetega tutvuda.

Kuni emmed-issid ja vanavanemad raamatuid sirvivad ning ajalehti ja ajakirju tellivad, võivad lapsed meisterdada vahva emadepäevakaardi ning võita kasti oma lemmikjäätist Premia tootevalikust, lisaks emale-isale paketi "Maaleht + Maakodu” kolme kuu tellimuse.

Orienteerumismäng väärikate auhindadega Ka sel aastal korraldab Maaleht koostöös SEB Pangaga orienteerumismängu, kust võivad osa võtta kõik soovijad. Selleks tuleb vastata viiele lihtsale küsimusele, mis käivad messil osalevate ettevõtete kohta. Küsimustiku saab välja printida messinädalal Maalehe veebist või haarata kaasa Maamessil Maalehe boksist.

Nii reedel kui ka laupäeval loositakse küsimustiku täitnud ja tagastanud inimeste vahel välja palju toredaid auhindu mängus osalevatelt firmadelt. Viimasel päeval läheb kõikide mängijate vahel loosi peaauhind, milleks on jalgratas, Maalehe poolaastatellimus ja SEB Panga sümbolitega kingitused.

RAIVO TASSO

Eestimaa suurematel kevad- ja suveüritustel on Maaleht ikka kohal, olgu need siis laadad või väljanäitused. Maalehe roheline telk ja kol­lased õhupallid meelitavad laadalisi nii raamatuid ostma kui ka loosiratast veeretama. Need on ka omamoodi kokkusaamiskohaks, kus Maalehe lugejad näost näkku oma arvamusi ja soove saavad ilmutada.

2010. aasta suvel alustas Maaleht koostöös ETV-ga saatesarja "Lauluga maale", ühiselt lauldakse ka Maalehe reisidel korraldatud piknikel.

Kohtumisvõimalusi on teisigi Nendega, kes Maamessile tulla ei saa, kohtume Türi lillelaadal, Paunvere suurel väljanäitusel ja suve jooksul veel paljudes teistes kohtades.

Maalehe reisihuvilisi ootame sel aastal avastama LõunaItaaliat ning Bulgaariat ja Make­ dooniat.

Kohtumiseni Maamessil!

HELENA CHRISTIANSEN

Laulupeoks valmistuvad: toimetuse assistent Pille, Maalehe vanemtoimetaja Sulev ja väike Sandra.

Maalehega laulupeole!

Telli Maaleht ja võida ainulaadne laulupeopakett!

Loosimiseni on jäänud vähem kui 2 nädalat!

Loosi läheb kolm superpaketti ja viis perepaketti!

Superpaketis sisaldub: Istekohad kahele laulukaare ette Reet Ausi disainitud suur piknikutekk Spetsiaalselt võitjale Reet Ausi poolt disainitud riided Võitja kaaslasele laulupeo T-särk Vihma kaitseks keebid Eesti lipud Laulupeolise piknikukorv

Perepaketis sisaldub: Laulupeo pääsmed neljale Laulupeo T-särgid neljale Eesti lipud

Kampaania kestab 03.03.–27.04.2014. Loosimine toimub 6.05.2014.

Kui Sa oled juba Maalehe tellija, siis ära unusta end registreerida loosimisele.

Kui Sul pole veel Maalehe tellimust, siis vormista see 6 või 12 kuuks ja registreeri ennast loosirattasse: www.maaleht.ee/telli, klienditugi@lehed.ee või tel 680 4444.

R A H A 17

MESSILEHT 17. aprill 2014

Mida toob kaasa toetuste vähenemine?

Pangad on toetuste vähenemisega oma analüüsides arvestanud.

2014 on vaheaasta, kui Eesti riik ei maksa üleminekutoetusi ja otsetoetuste summa ei ole veel nii kõrge, et kataks ära üleminekutoetuste kadumisest tekkiva puudujäägi. Kuna edaspidi muutub ka toetuste jagunemine ettevõtete vahel, võib põllumeeste lähiaastate rahaseisus oodata olulisi muudatusi.

Löögi all piimafarmid Toetuse vähenemisega on pangad oma analüüsides arvestanud. Vaatamata sellele on halb üllatus, et kõigi turuosaliste jaoks realiseerus negatiivne stsenaarium: 2014. aastal ei maksta ühtegi üleminekutoetust ja kokku kaotavad kõik põllumajandusettevõtted, võrreldes 2013. aastaga, keskmiselt 11 protsenti toetuste üldmahust.

Kuna üleminekutoetuste hulgas oli märkimisväärne osakaal piimatoetustel, kaotavad reaalselt kõige enam suured piimafarmid.

Kuigi 2014. aasta Euroopa Liidu eelarvest antakse rohkem otsetoetusi, jagatakse need põllumeeste vahel laiali lähtuvalt hektarite arvust. See tingib olukorra, kus suurte piimafarmide toetuste vähenemine võib olla vara-

sema tasemega võrreldes isegi 25–40 protsenti.

Toetuse drastilise vähenemise mõju leevendab praegu küll suhteliselt kõrge piima varumishind (ca 0.40 eurot/kg), mis parandab ettevõtete üldist tuluteenimise võimet.

Aga esiteks ei pruugi see katta kogu toetuse kadumise negatiivset efekti ja teiseks on vähetõenäoline, et toorpiima hind, mis on olnud pea pidevas tõusus alates 2012. aasta suvest, pikalt nii kõrgel püsib.

Toetuse kahanemise mõjude puhul tuleb silmas pidada, et kui muidu võib ettevõtte tulude vähenemine kaasa tuua ka mõne kulu vähenemise (nt kui mõni eksporditurg ära langeb, saab kokku tõmmata ka asjakohaseid turunduskulusid), siis toetuste puhul see võimalus puudub.

Sisuliselt väheneb toetuste kahanemise ulatuses tulubaas, aga kulud mitte. See toob kaasa rahavoogude halvenemise. Eriti mõjutab see kapitalimahukaid tegevusvaldkondi, eelkõige uute farmide ehitust.

Harjumuspärane investeeringuloogika ei kehti Isegi kui olemasolevate projektide ja valmis ehitatud farmihoonete puhul on toetuste vähenemise mõju arvesse võetud ja ettevõte suudab sellega toime tulla, pole uute investeeringute te-

SVEN ARBET

Kuna üleminekutoetuste hulgas oli märkimisväärne osakaal piimatoetustel, kaotavad reaalselt kõige enam suured piimafarmid.

gemine harjumuspärase loogikaga enam võimalik.

Vähenenud rahavoog pikendab endise kulubaasi juures projekti tasuvusaega ja ainus võimalus toime tulla on omanike täiendav investeering ettevõttesse – kui selleks raha jätkub.

Kindlasti on toetused olnud piimasektoris olulise osakaaluga ja minimaalselt 10–15 protsenti aastatuludest, aga väga kehval majandusaastal, kui põhitegevuse tulud on väiksemad, isegi kuni 30–40% tuludest. Seetõt-

tu on järsul toetuste vähenemisel väga suur mõju rahavoole ja ettevõtte finantsvõimekusele.

Viimastel aastatel on Eesti põllumajanduses materiaalsesse põhivarasse investeeritud päris palju − 2012. aastal kokku 215 ja 2013. aastal 237 miljonit eurot. Ühe keskmisest suurema piimafarmi täielik käivitamine on ajamahukas, võttes aega kakskolm aastat. Alles pärast seda on saavutatud plaanitud rahavoog ja saab hinnata projekti lõplikku

Põllumajandus muutub täppisteaduseks Tänapäevane põllumajandusettevõtlus on keerukas ja täppisteaduslik, selle põhirõhk asub ökonoomial, keskkonnahoiul ning jätkusuutlikkusel. Põllumajandustehnika uued lahendused on nende aspektidega tihedalt seotud.

edukust. Seega on 2012.–2013. aastal tehtud suurte investeeringute puhul just praegu selline ohtlik aeg, kui projekti lõplikku edu on vara hinnata.

Oht on selles, et vahetult pärast investeeringu tegemist pole rahavoo paranemist veel saavutatud. Isegi kui plaanid realiseeruvad 2–2,5 aastaga ja siis saavutatakse täiendav rahavoog, võib sellistel ettevõtetel lühiajaliselt (6–12 kuud) tekkida ikkagi likviidsusprobleeme.

Piimasektor on Eestis ühe parema ekspordi-impordi suhtarvuga majandusharu. Toodame piimatooteid rohkem, kui ise tarbime ja kogu piimatoodete eksport ületab importi 2,6 korda. Mis tahes järsud muutused sektori üldises poliitikas toovad kaasa ka kaudse tagasilöögi väliskaubandusbilansile. Seega olnuks riigil kasulik üleminekutoetustega puhverdada seni, kuni otsetoetuste summa on juba märkimisväärne.

Millal oleks mõistlik investeerida?

Keeruline on hinnata, kas põllumehel oleks targem suuremate investeeringutega oodata või peaks ta püüdma need kohe ära teha. Praegusest, toetuste järsu vähenemise stsenaariumist olnuks veel keerukamat raske ette näha. See, et tulevikus aastaaastalt kasvav otsetoetuste mõju

kompenseerib praegu tekkinud negatiivset olukorda, toetab pigem soovitust suuremate investeeringutega oodata.

Samas kehtib ka põllumajanduses üldine põhimõte, et kui on olemas hästi läbi mõeldud projekt, siis on kõige odavam investeerida n-ö halbadel aegadel.

Maailmamajandus on praegu depressioonis, mistõttu laenude intressitasemed on üsna madalad ja ehitusettevõtted on nõus suurprojektide puhul koostööd tegema (eeldatavasti ka paremat hinda pakkuma). See toetab hea projekti elluviimist juba praegu.

Iga-aastase tavapärase põhivara amortiseerumise katteks on vaja vältimatuid investeeringuid aegsasti ette planeerida ja koostada võimalikult hea äriplaan rahastamisasutuse jaoks. Toimiva ettevõtte puhul, kellel normaalne majandustegevus, on pankadel jätkuvalt võimalik mõistlikel tingimustel jooksvaid investeeringuid rahastada. Selles kontekstis mõjutab toetuste kahanemine pigem ettevõtjate võimekust tuleviku suurprojekte ellu viia ning olemasolevaid ja äsja ehitatud suurprojekte töös hoida.

Eerika VaikmäeKoit SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht

Mida täpsem tegu, seda rohkem tulu!

SEB hinnangul on Eesti põllumajanduses investeeritud materiaalsesse põhivarasse viimasel ajal päris palju: 2012. aastal ca 215 miljonit ja 2013. aastal ca 237 miljonit eurot.

„Põllumajandustehnikaga tegelejana jälgime huviga turul toimuvat ja oleme sunnitud kõige uuega kaasas käima,” ütleb New Hollandi, Horschi ja Ag Leaderi kaubamärgiga tooteid importiva Tatoli insener Jaanus Kilgi. Ta lisab, et täpsus tähendab alati kokkuhoidu ja tihti ka keskkonnahoidu. Külvamisel peab hoolikalt liikudes ja ülekatteid vältides olema ühtlasi väga täpne ka seemne mulda asetamisel. Jaanus Kilgi selgitab, kuidas ribaharimisel (strip-till) harivad seemendid maapinda ja moodustavad seemnesängi ainult külvirea kohalt, seemne idanemiseks vajalik väetis pannakse täpselt seemne alla ja kohale. „Tendents on seemnele kasvuruumi jätmine. Nii, nagu see on senini toimunud näiteks maisiga, hakatakse ka muid teravilju külvama mitte normi järgi puistates, vaid terahaaval. Kasvuruumi suhtes eriti tundliku nisu puhul väheneb nii vajalik seemnekogus oluliselt ja samal ajal vabastatakse taim kasvustressist,” räägib Kilgi.

Iga väetisepiisk on arvel Sel aastal kehtima hakkava maaelu arengukava (MAK) järgi muutub põllumajandus järjest uuenduslikumaks ja teadusepõhisemaks. Oluline ja pidevalt arenev valdkond on pritsimine, kus eesmärk on kasutada iga piiska optimaalselt: kemikaalid on kallid ja, pritsides just nii vähe kui võimalik, saab vältida ka keskkonna saastamist.

Arengu võti on kaugandmevahetus

Samas, nagu igas muus majandusharus, kehtib põllumajanduse puhul üldine põhimõte, et kui on olemas hea ja läbimõeldud projekt, siis on kõige odavam investeerida just n-ö halbadel aegadel. Makropoliitiliselt on praegu ikka veel keeruline aeg mistõttu on üldine kapitali hind madal. Praegune laenude intressitase on üsna madal ja mitmesugused ettevõtted on nõus suurprojektide puhul igati koostööd tegema. See asjaolu toetab hea projekti puhul pigem elluviimise mõtet.

„Kuna teadusepõhine ja täpne põllumajandus kasutab palju andmeid, areneb aktiivselt ka kaugandmevahetus. Seadmed annavad pideva ülevaate masina tööst ja asukohast, lubavad tegeleda kaugdiagnostikaga ning vahetada andmeid, hankides infot põllul tehtud tööde mahu kohta, saates kontorist masinasse töökäske ja väetamiskaarte jpm,” jutustab Kilgi. Maailmas otsitakse lahendusi, et mitut masinat saaks juhtida üks inimene või et põllutöömasinad liiguksid üldse ilma juhita.

Uue moodsa põllumajandustehnika soetamist planeerides tutvuge SEB lehega www.seb.ee/pollutehnika, kust leiate uue põllutehnika valiku. Soodsate põlluseadmepakkumistega käib kaasas ka SEB Liisingu finantseerimislahendus: põllumajandusettevõte saab valida hooajalise maksegraafiku, tehes liisingumakseid põllumajandusäri aktiivsel hooajal. Põllumajandustehnika (v.a niidukid) kindlustamiseks pakub RSA Kindlustus tavahinnast 20% soodsamat kindlustust.

Taimekasvatuses levib mulla ja vilja seireandmete kasutamine, näiteks Ag Leaderi OptRx-i toitumustaseme andur annab pildi vilja olukorrast põllul ja võimaldab väetada täpselt nii, nagu taim hetkel vajab. Peale väetise efektiivse kasutamise valmib tänu sellele ühtlasem vili ja kaob ülemäärasest väetisest põhjustatud põhjavee saastamise risk.

SEB-st leiate valiku moodsat põllutehnikat Praegu on keeruline hinnata, kas põllumajandusettevõte peaks suuremate investeeringutega ootama või püüdma need siiski kohe ära teha.

Tulevikus kasvav otsetoetuste mõju toetab pigem teesi paranevast tulevikuväljavaatest ja soovitust oodata suuremate investeeringutega.

moodsa põllutehnika sooduspakkumistega lehel �Tutvuge www.seb.ee/pollutehnika.

Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel küsige lisainfot pangakontorist.

SEB Pank tegutseb kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

Kindlustust pakub RSA Kindlustus, mis on Codan Forsikring A/S-i Eesti filiaal.

18 T A I M E K A S V A T U S

Kvaliteetsed STEWART treilerid ning AGRISEM mullaharimisriistad ja külvikud.

MESSILEHT 17. aprill 2014

Kas nuutrihaigus AGRISEM pneumokülvik DOS-3022

AGRISEM sügavkobestaja CULTIPLOW

STEWART loomaveohaagis GTX10FT.

Kongi eemaldades sobib näiteks rulliveoks.

www.rodnas.ee OÜ RODNAS Tiigi 16, Kehtna 79001 Raplamaa tel 513 2417, 508 4867 info@rodnas.ee

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080

www.heinzbau.ee

Tootjate hulgas üha enam populaarsust koguv raps on hea vahekultuur teraviljadele. Ühtlasi annab ta viljelejale üsna kopsakat kasumit.

Rapsi kasvupind Eestis on viimasel ajal püsinud 85 000– 89 000 ha piires. Suurim oli see 2010. aastal – 98 000 ha ehk ligi 26% teraviljade kogupinnast.

Rapsi osatähtsus külvipinnas ja sagedus külvikorras kipub kohati ületama kriitilist piiri ning see loob eeldused ohtlike haiguste levikuks.

Kui põhilisi rapsihaigusi – ristõieliste kuivlaiksust (Alternaria brassicae) ja valgemädanikku (Sclerotinia sclerotiorum) – saab hästi tõrjuda ka keemiliste vahenditega, siis ristõieliste nuutri (Plasmodiophora brassicae) tõrjeks efektiivseid preparaate ei ole. Selle haiguse vältimiseks jääb loota vaid ennetavatele meetmetele.

Nuutriga väga tugevalt nakatunud põllul olid kevadel hädapäraselt elus vaid üksikud talirapsi taimed.

Rapsi nuutrioht laieneb Ajast aega on nuutrit peetud kapsarohkete köögiviljakülvikordade probleemiks. Viimasel kümnendil aga – seoses ristõieliste õlikultuuride kasvupinna järsu suurenemisega – kostub paljudest maailma põllumajanduspiirkondadest ärevaid teateid üha kasvavast nuutriohust rapsikasvatuses.

Probleemi olulisusele viitab ka see, et 2013. aastal Kanadas toimunud suurel nuutriteemalisel seminaril esinesid nimekad teadlased paljudest riikidest. Nii näiteks on olukord nuutriga väga keeruline Kanada rapsikasvatuse piirkondades, Austraalias, Indias, Rootsis jm. Nuutrist on üsna ulatuslikult nakatunud ka Poola ja Saksamaa põllud. Eriti just seal, kus külvikord on lühike, nii et raps kipub korduma juba iga kahe-kolme aasta tagant.

Viimastel aastatel on ka Eesti mitmes piirkonnas täheldatud rapsi tugevat nakatumist nuutrisse. Tootjate kogemustel on nuutri koldelise levikuga põldudel rapsi saagikus jäänud isegi alla 1 t/ha. On esinenud juhtumeid, kus nuutrinakkusega põllule külvatud taliraps on kevadeks praktiliselt 100% hävinud (vt fotod).

Nuutri bioloogiast Nuutrihaiguse tekitajaks on mullas elunev organism Plasmodiophora brassicae, kes kahjustab ristõieliste, sh ristõieliste umbrohtude juurekava, tekitades neil moondeid ja pahkasid.

Juurte tugeva kahjustuse korral taimed hävivad. Kiduraks jäänud taimed ei õitse normaalselt, tugeva nakatumise korral ei moodusta kõtru.

Nuutrihaigusega põllul annab raps kesise seemnesaagi, seejuures võib ka seemnete õlisisaldus olla normaalsest märksa madalam.

Nuutripahaga rapsitaim.

Juurepahkade lagunemisel satuvad haigusetekitaja paksuseinalised puhke- ehk püsieosed (tsüstid) uuesti mulda, kus on eluvõimelised kuni kaheksa aastat, mõnedel andmetel isegi 20 ja rohkemgi aastat. Ebasoodsate keskkonnatingimuste suhtes on püsieosed suure vastupanuvõimega.

Sobivate tingimuste (piisavalt niiskust ja soojust) ning peremeestaimede olemasolu korral püsieosed idanevad, mullavees edasi liikuvad rändeosed tungivad ristõieliste juurtesse, tekitades moondeid ja pahkasid.

Nuutri profülaktikast Haigusetekitaja elutsükkel kordub ja tema kontsentratsioon mullas suureneb pidevalt. Põllul esialgu koldeliselt avalduv kahjustuspilt võib üsna kiiresti laieneda kogu põllu ulatuses. Nuutrisse nakatumise oht on suurem kergema lõimisega ja happelisematel muldadel. Ka lööb haigus tugevamini välja liigniisketes kasvukohtades.

Kõigepealt viljavaheldus – ristõieliste kultuuride kasvatamisel tuleks vahet pidada 5–7 aastat, reaalse nuutriohu korral vähemalt kaheksa aastat. Külvikorras on vaja pidevalt tõrjuda ristõielisi umbrohtusid – nuutri vaheperemeestaimi.

Igati tuleb vältida nuutrieoste kandumist sellest haigusest saastumata põldudele.

On tähelepanekuid, et sageli saab nuutri levik alguse põllule sissesõidu teedelt ja nende

kõrval­aladelt. Seega toimub nakatamine liiklusvahendite ja põllutööriistade vahendusel. Ühelt põllult teisele sõites kannab põllutehnika, kui seda korralikult ei puhastata, nuutrinakkusega põllult koos mulla ja tolmuga ka haiguseoseid veel nakkusvabale põllule.

Nuuter võib edasi kanduda ka jalanõudega, nakatunud põllu mullaga saastunud kartuli- ja teraviljaseemnega, sõnnikuga – kui loomi on söödetud mullaga saastunud söödaga jne.

Teoreetiline võimalus nuutri levikuks on ka dreeni- ja kraaviveega, kui kogutud vett kasutatakse näiteks põldude vihmutamiseks.

Happelisi muldi tuleb lubjata, sest nuuter eelistab oma arenguks happelist keskkonda. Mulla pH peab olema vähemalt 7. Kuigi on teada, et tugevalt nakatunud põllul ei aita ka suured lubjanormid nuutrit märkimisväärselt pidurdada.

Tänapäeval vahetuvad nii mõnelgi juhul põldude peremehed kiiresti, ka on tavaks saanud rendimaade kasutamine. Seejuures ei teata alati põldude pikemat ajalugu.

Nimelt: kas ja millal varem on seal ristõielisi kultuure (rapsi, rüpsi, söödakapsast, peakapsast jt) kasvatatud? Kas on ka nuutriga tegemist olnud?

Tootjad oleksid väga huvitatud võimalusest saada ennetav ülevaade planeeritava rapsipõllu sanitaarsest seisundist, eelkõige nuutriohu võimalikkusest. Selline teave aitaks välistada juhtumid, et raps kül-

T A I M E K A S V A T U S 19

MESSILEHT 17. aprill 2014

võib rapsikasvatust ohustada?

MALLE JÄRVAN

Vasakul – nuutri tõttu hävinud taliraps, sort ‘Rohan’; paremal – nuutriresistentne sort ‘Mendel’.

vatakse nuutrinakkusega põllule, kus loodetud saaki ei saada või see halvemal juhul täielikult hävib.

Uuemat teavet maailmast Rootsis on rapsi populaarsuse tõus põhjustanud viimasel ajal ägedaid nuutripuhanguid nii tali- kui ka suvirapsi põldudel.

Varasema praktika kohaselt kasvatati rapsi või rüpsi külvikorras igal neljandal aastal. Kuigi ka selline ajavahemik ei olnud piisav nuutrist hoidumiseks, sagenevad kaasajal juhtumid, kus ristõielised korduvad põllul juba igal kolmandal aastal.

Uute paremate talirapsisortide kasvatamisel on külviaeg nihutatud üha varasemaks, juba

augusti algusesse. Rootsi, aga samuti inglise teadlased näevad selles ohtu nuutrihaiguse ägenemiseks. Sel ajal on mulla temperatuur veel piisavalt kõrge, et võimaldada nuutrieoste liikumist rapsijuurtesse, seal intensiivset paljunemist ja pahkade tekitamist.

Rootsis aastatel 2009–2015 kestvas programmis uuritakse mullakaudseid haigusetekitajaid, kusjuures põhieesmärk on nuutri avastamine ja kaardistamine. Selle tulemuseks on, et alates 2012. aastast aitavad DNA-l baseeruvad mullaanalüüsid tootjail paremini (ja nuutriohtu vähendavalt) planeerida külvikordi.

Saksamaal on nuuter ajast aega olnud köögiviljakasvata-

jate mureallikas. Selle haiguse vaoshoidmise üks võimalus oli kasutada väetamiseks ohtralt lubilämmastikku ehk kaltsiumtsüaanamiidi.

Tänapäeval mõjutab nuuter aga väga oluliselt ka Saksa rapsikasvatust. Nuutri ägeda leviku peapõhjus on liiga lühike külvikord, s.t ristõieliste kasvatuspaus on liiga napp.

Teatavasti loodi Saksamaal esimesena maailmas nuutriresistentne talirapsi sort ‘Mendel’ (2001), mis vaatamata teistest kaasaegsetest sortidest madalamale saagipotentsiaalile on siiani turul püsinud. 2013 veebruaris teatas Saksamaa sordiamet, et Syngenta on toonud turule uue nuutriresistentse talirapsi sordi ‘SY Alister’.

Nuutrialased teadusuuringud molekulaarbioloogilisel tasemel on keskendatud selle haiguse paljudele aspektidele, sh patogeeni rassidele, patogeeni ja peremeestaime vahelisele hormonaalsele ainevahetusele, peremeestaimede resistentsusele, sordiaretuses rassispetsiifilise resistentsuse saavutamisele jne.

Inglismaal 2007–2009 tehtud ulatuslike uuringutega tuvastati, et seal oli nuuter levinud kõikides rapsikasvatuse piirkondades.

Nuutriga oli nakatunud 52% põldudest. Tugevalt nakatunud põldudel oli saagikadu rohkem kui 50% potentsiaalsest saagikusest.

Nuutrikahjude vähendamist võimaldavate abinõude võrdleval uurimisel selgus, et nuutriresistentsete sortide (‘Mendel’

ja ‘Cracker’) kasvatamine tagas nuutritõrjes, olenevalt kasvatuspiirkonnast, 50–95% efek­ tiivsuse.

Suures koguses lubimaterjalide (CaCO3 8 t/ha) ja kaltsiumtsüaanamiidi (muuseas, rapsi puhul selle kasutamist ei pooldata) muldaviimine, samuti Solubori kasutamine küll vähendas nuutri põhjustatud kahjusid, kuid mõistagi ei likvideerinud seda haigust.

Inglismaal peetakse rapsinuutriga võitlemisel kõige olulisemateks abinõudeks muldade testimist nuutrinakkuse ja pH suhtes ning rotatsioonide pikendamist. Resistentsete sortide ning mitmesuguste lupja ja toiteelemente, sh boori sisaldavate mullaparandusainete kasutami-

ne aga on nuutritõrjes andnud üsna vastuolulisi tulemusi.

Austraalias on ristõieliste nuutri esinemist täheldatud 1890ndatest alates. Haiguse kiire eskaleerumine ja suured saagikaod viimastel kümnenditel sundisid riiki käivitama nuutri uurimise koordineeritud programmi, mis kestis 2010. aastani.

Programmi põhitulemus on, et nuutri molekulaarsete avastamismeetodite ja integreeritud tõrjemeetodite (hea tootmishügieen, haiguse varajane avastamine, mulla happesuse vähendamine, lubi- ja boorväetiste kasutamine, fungitsiidide strateegiline kasutamine jne) rakendamise abil saavutati saagikadude vähenemine.

Integreeritud strateegia edukas rakendamine võimaldas peaaegu loobuda mulla fumigeerimisest, mida varem tehti nuutri tõrjeks.

Kanadas pärinevad esimesed teated rapsi nuutrist alates 2003. aastast. Viimase kümnendi jooksul on suures Alberta rapsikasvatuse piirkonnas nuutrist nakatunud pind suurenenud rohkem kui 90 korda.

Kui Kanadas üldiselt loetakse jätkusuutlikuks kolmeväljalist külvikorda (raps, teravili, kaunvili), siis järsult suurenenud nõudlus õlikultuuride järele on viinud selleni, et rapsi kasvatatakse kaheväljalises külvikorras ja sageli isegi monokultuuris.

Drastilist saagilangust rapsi sellise kasvatussageduse korral on aidanud veidigi ohjes hoida nuutriresistentsete sortide (sh ‘Mendel’) kasvatamine. Kuid need sordid on resistentsed vaid teatud patogeenitüvede suhtes.

Soovitus rapsitootjaile sisaldabki vaid kaheaastase intervalli pidamise ja resistentsete sortide kasvatamise nõuet.

Kanada teadlased tegelevad nuutritõrje probleemidega mitmekülgselt: uuritakse viljavaheldust, nakkuse levikuteid, haigusetekitaja tüvesid, nuutri vaheperemeestaimi, fungitsiide ja mikroobseid biofungitsiide, resistentsuse geneetikat jpm.

Vaba-ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Jootmissüsteemid Farmitehnika kinnitusvahendid Farmide, noorloomalautade ja tallide ehitamine

tel. 48 92 610, 5114487

info @ fesma.ee

www.fesma.ee

Malle Järvan Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

20 M A S I N A P A R K

MESSILEHT 17. aprill 2014

VÕRDLUS: väärt töölooma tunnused – võimsus ja uued tehnoloogiad

Tõhus põllumajandus nõuab üha võimsamaid traktoreid

AS KONEKESKO

Viimase aasta-poolteise müügistatistika järgi otsustades võib öelda, et Eesti põllumehed ja agrofirmad hindavad üha kõrgemalt üle keskmise võimsusega traktoreid.

Tänapäeva traktorite iga detail ja tehniline lahendus on välja töötatud nii, et see maksimaalselt suurendaks tootlikkust ja efektiivsust ning annaks kasutajale valikuvõimaluse veelgi täiuslikuma varustuse komplekteerimiseks.

AS Konekesko Eesti tootejuht Marko Mirme tõdeb, et aina muutuvas tehnoloogilises maailmas on märgata, kuidas arendustöö kiirus tehnika ja tehnoloogiate vallas kasvab. Alles see oli, kui kõik ihaldasid esimest digitaalset fotoaparaati, ja nüüd käime ringi, telefoni sisse ehitatud fotoaparaat taskus.

"Tõepoolest, nii on ka traktoritootjatel, turule paisatakse üha uusi mudeleid, mille reklaamlausetena kõlavad säästlikkus, efektiivsus, loodussõbralikkus, mugavus,” kirjeldab Marko Mirme.

"Traktorite puhul on arendustööd vedavaid mootoreid mitu, alustades kliendi nõudmistest ja konkurentsist ning lõpetades Euroopa Liidus kehtestatud keskkonnanõuetega. Just keskkonnanõuded on need, millest ükski tootja mööda ei pääse.

Need on kulutused tehnoloogiatele, millega seda saavutada.”

Viimastel aastatel on traktoritootjad pööranud masinate suurema võimsuse ja väiksema kütusekulu kõrval suurt tähelepanu ka traktorijuhi töö mugavusele, võttes kasutusele laialdaselt automaatikat. Hea näide mootori ja jõuülekande elektroonilisest koostööst on üha populaarsemaks muutuv astmevaba käigukast. See on ka meil üks olulisi ostukriteeriume.

Astmevaba käiguvahetust kasutades piisab, kui valida käigukastile sobiv töörežiim, vajutada pedaal või käsihoob vajalikku asendisse ning traktori "aju” leiab optimaalse ülekande ja mootori pöörded. Tootjate sõnul tagab astmevaba käigukast põllutöödel märkimisväärse kütuse kokkuhoiu ning masinat on mugav ja lihtne käsitseda.

Astmevaba jõuülekanne võimaldab kasutada traktorit efektiivselt ka osalise koormusega.

Eri tootjatel on see ülekanne lahendatud erinevalt.

Alljärgnevas võrdluses keskendumegi põllumajandustraktoritele võimusvahemikus 230– 280 hobujõudu, kusjuures toome esile tootjate praegused selle klassi tippmudelid.

Deutz-Fahr 7250 TTV Agrotron Mullu pälvis DF 7250 TTV prestiižika auhinna Tractor of the Year. Seda antakse välja igal aastal Euroopa põllumajandussektori ajakirjanikest koosneva žürii hääletusel.

Massey Ferguson sammub esireas kütuse- ja keskkonnasäästu võimaldava SCR-tehnoloogia arendamises – heitgaasid suunduvad uuesti silindrisse, mistõttu mootori ülekuumenemise oht on väiksem.

Massey Ferguson MF 7600 seeria Seeriasse MF 7600 kuulub üheksa mudelit, millest igaühele on saadaval kolm eri taseme ja käigukastiga varustust, et need võimalikult hästi vastaksid põllumehe ja kasutaja soovidele.

MF7624 VT traktori mudel võitis Saksamaal Agritechnica messil Maschine of The Year 2012 180–260 hj kategoorias kuldse disaini auhinna, mida annab välja žürii, mille moodustavad Saksamaa juhtivate põllumajandusajakirjade ajakirjanikud. Samal aastal võitis mudel veel pool tosinat traktorimaailmas hinnatud auhinda ja tiitlit.

Kuuesilindrilise, Soomes valmistatud Agco Sisu Poweri mootoriga varustatud mudelid tagavad vajaliku võimsuse ja madalad kasutuskulud.

Mootor on varustatud Selective Catalytic Reductioni (SCR) tehnoloogiaga, mis vähendab heitgaaside kahjulikke komponente ja kahandab kütusekulu võrreldes EGR-tehnoloogiaga.

SCR-tehnoloogiaga mootoritel on retsikulatsiooni (EGR) süsteemiga mootoritega võrreldes väiksem soojuse tootmine. SCR ei vaja mootorist tu-

TEHNILISED ANDMED

Massey Ferguson 7624 Dyna-VT n Müüja Eestis: AS Konekesko. n Tootja: AGCO Corporation, Prantsusmaa. n Mootor: 6silindriline AGCO SISU Power Stage 3b turbodiisel, töömaht 7400 cm3. n Maksimaalne võimsus: 235 hj. n Mootori nimipöörded: 1598 p/min. n Pöördemoment: 1030 Nm. n Kütuse erikulu: 192 g/kWh. n Kütusepaagi maht/AdBlue: 430/40 l. n Pöörderaadius: 5,09 m. n Käigukast: CVT astmevaba Dyna-6. n Kiirus: kuni 60 km/h. n Hüdropumba tootlikkus: 58 l/min (200 bar). n Täismass: 13 000 kg.

levate heitgaaside jahutamist, sest need suunatakse uuesti mootori silindrisse, põlemisprotsess on puhtam, kahjulike gaaside teke väiksem.

Massey Ferguson tõi SCRtehnoloogia esimest korda traktoritööstusesse 2008. aastal. MF-traktorite mootorite SCR-tehnoloogia AdBlue kulu on sõltuvalt koormusest vahemikus 2–5%. SCR-tehnoloogia on hooldevaba ja töötab diskreetselt ning vajab tankimist umbes kord kord kahe diislikütuse paagitäie kohta.

Igal MF-traktoril on elektriline blokisoojendus, mis soojendab jahutussärgi traktoristi töö-

letuleku ajaks üles. Sõltuvalt ilmastikutingimustest alustatakse heitgaaside töötlemist AdBlue vedelikuga nii AdBlue paagis kui korstnas. Heitgaaside väljalaskekorstnas on temperatuuriandur, ja enne kui korstna temperatuur ei ületa 200 kraadi, manustamist ei toimu.

Andur on ka AdBlue paagis, mis ütleb juhtarvutile, kas vedelik on õige temperatuuriga või mitte (AdBlue vedelik muutub sültjaks –8 kraadi juures, mil seda ei saa lisada).

AdBlue paagis on jahutussärgiga ühendatud küttekeha ja elektrilised küttekehad AdBlue torustikul mitmes kohas,

mis hakkavad AdBlued traktori käivitamisel soojendama.

Kui traktor seisata, imeb pump kogu AdBlue süsteemi tühjaks nii, et pole torustiku ummistumise ohtu.

Astmevaba transmissioon Dyna-VT on näide täppistehnoloogia välja töötanud inseneriteadusest ja garanteerib traktori tootlikkuse, juhi mugavuse ning masina optimaalse kütusekulu. Astmevabal käigukastiga traktoril on veel nn koormusvalvur ja kaks püsikiirusehoidjat.

Uus disain ja panoraamvaatega kabiin tagavad juhile varasemate mudelitega võrreldes parema nähtavuse. MFi kabiinidel on kolm varustusastet. Lihtne kabiin on standardvarustuses kõigil MF7600 seeria traktoritel. Seda eelistavad need, kel tarvis lihtsat traktorit ja puhast jõudu. Efektiivne kabiinipakett, kus uus multifunktsionaalne istmekäetugi ja nii mehaanilised kui elektrilised hüdroväljavõtted. Eksklusiivne pakett, mis on universaalne, mitmekülgne ja täiuslik. Juhi käsutuses on multifunktsionaalne istmekäetugi koos Multipad-juhthoovaga, elektroonilised hüdroväljavõtted. Mõeldud kasutajale, kes otsib mugavust, palju funktsioone ja ergonoomiat.

2013. aasta valiku tegid rohkem kui kahekümne rahvusvahelise väljaande toimetusmeeskonnad. Lisaks pärjati DFi seitsmenda seeria TTV traktor ka kahe disainiauhinnaga.

TTV Agrotron sisaldab mitmeid unikaalseid ja uuenduslikke tehnoloogiad. Näiteks uue seeria Deutz 6,1-liitrine mootor, vastavus Tier 4i keskkonnanõuetele, SCR ja Power Boosti lisavõimsuse tehnoloogia, mis muudab masina võimsamaks, tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks kui eales varem. Uus mudel on funktsionaalne, astmevaba käigukastiga, TTV jõuülekandega, maksimaalse kiirusega kuni 60 km/h ning koos ohutu nelirattaveoga pidurdamise ja eesmiste ketaspiduritega. Lisaks senisest parem standardvarustus koos täieliku praktilisuse ja kasutajasõbralikkusega.

Tier 4i mootoritele läbi viidud DLG Powermixi testis jäi Deutzi mootorite 6,0 ja 7,8 liitri kütuse erikulu vahemikku 245– 240 g/kW tunnis. Masinate juures, mis töötavad hooaja jooksul tuhat ja rohkemgi mootoritundi, annab madal kütusekulu kasutajale rahaliselt oluliselt tunda. Kõik mootorid on biodiisli kasutamise valmidusega.

Saksamaal on Deutz-Fahr juba pikka aega olnud enimmüüdud S TAT I S T I K A

Liidrite käes üle poole traktoriturust 2013. aastal esmaselt registreeritud New Holland 142 John Deere 136 Valtra 70 Fendt 41 Massey Ferguson 40 Claas 19 Deutz-Fahr 8 Muud 295 Allikas: maanteeamet

M A S I N A P A R K 21

MESSILEHT 17. aprill 2014

OÜ JATIINA

Deutz-Fahri traktorid jõuavad Eesti põldudele visalt, mõnes Euroopa riigis on need põllumeeste seas aga kõrges hinnas.

TEHNILISED ANDMED

Deutz-Fahr 7250 TTV Agrotron n Müüja Eestis: OÜ Jatiina. n Tootja: Same Deutz-Fahr, Itaalia. n Mootor: DEUTZ-TCD 6.1 L06 4V Tier 4i, töömaht 6057 cm3. n Maksimaalne võimsus: 250 hj. n Mootori nimipöörded: 2100 p/min. n Pöördemoment: 1009 Nm. n Kütuse erikulu: ei avaldata. n Kütusepaagi maht/ AdBlue: 435/50 l. n Pöörderaadius: 5,8 m. n Käigukast: astmevaba TTV pidevalt muutuv käiguvahetus. n Maksimaalne kiirus: 60 km/h. n Hüdropumba tootlikkus: kuni 160 l/min. n Täismass: 13 500 kg.

traktoribrändide pingereas kolmandal kohal.

Deutz-Fahri astmevaba jõuülekande eelis on see, et juhil ei ole tööajal vaja tegelda käikude vahetamisega. See aga tähendab vähemat tööstressi ja väsimust. Samuti saab selle käigukasti tööle panna kolmes eri režiimis. "Auto” on vaikimisi režiim, mille juures muutub traktori kiirus sujuvalt vaid gaasipedaali vajutades etteantud kiirusvahemikus. Manuaalses režiimis muutub traktori kiirus kangikest ette- või tahapoole lükates ehk siis edas- või tagurpidi liikudes. PTO mode (jõuvõtuvõlli režiim) on külvikute ja pritsidega töötamiseks. Selle režiimi ajal ei tohi muuta mootori pöördeid – gaasipedaalile vajutades muutub vaid traktori liikumiskiirus, mootori pöörded jäävad samaks.

John Deere 7250R 2014. aastal müügile jõudvad uued John Deere’i 7R-seeria traktorid on erksad ja suudavad palju.

Traktorid maksimumvõimsusega 249–352 hj pakuvad senisest suuremat jõudlust, säästlikumaid mootoreid, uut käigukasti, suuremaid rehve, vaiksemat kabiini, täielikku LED-valgustuspaketti, muudetud kasutajaliidest jpm.

Uus 9,0-liitrine PowerTech mootor koos muutuva geomeetriaga turbolaaduri ja õhu vahejahutiga annab 7Rtraktorile hea erksuse ja suutlikkuse. Uutel 7R-seeria traktoritel on täiustatud jahutussüsteem, mis tagab väiksema müra, parema efektiivsuse ja suurema jõudluse. IPMi intelligentne mootorijuhtimine annab transpordil ja jõuvõtuvõllitöödel juhi käsutusse kuni 30 lisahobujõudu. EGR-heitgaaside tagastus aitab vähendada lämmastikoksiidide hulka heitgaasides ning tahkete osakeste filtri ja diisli oksüdatsioonikatalüsaatori abil tagatakse puhtad heitgaasid lisavedelikke kasutamata, vaid diislikütusega töötades.

Käigukast e23 Powershift on ökonoomne, sel on 23 edasi- ja 11 tagasikäiku ning võimaldab kombineerida mehaanilise käigukasti hüved astmevaba käigukasti kasutuslihtsusega. Kõikide käikude vahed on vaid 15%, mis lubab mootoril kogu aeg töötada kõige ökonoomsemas režiimis ja muudab ka käiguvahetused eriti sujuvaks. Kasutaja saab otsustada, kas jätta käiguvahetused automaatika hooleks või valida ise tööle sobivaim käik.

AutoPowri astmevaba käigukast võimaldab muuta kiirust sujuvalt vahemikus 0,05– 50 km/h sidurit kasutamata.

AutoPowr hoiab sobivat kiirust, reageerides muutuvatele koormustele automaatselt.

Võib kasutada täisautomaatset, kohandatud või manuaalrežiimi või valida hoopis sõidupedaali režiimi.

7R-seeria traktorid on saadaval TLS Plusi esivedrustusega, mis mitte ainult ei tõsta traktori veojõudu ja suutlikkust kuni 10%, vaid kindlustab ka juhile mugava ning vähem väsitava tööpäeva. Lisaks tuleb esivedrustus sujuvalt toime igasuguste tel-

T E H N I L I S E D A N DME D

John Deere 7250R n Müüja Eestis: AS Stokker Agri. n Tootja: Deere & Company, USA. n Mootor: 6silindriline turbodiisel PowerTech PSX, töömaht 9000 cm3. n Maksimaalne võimsus: 275 hj (IPM 290 hj). n Mootori nimipöörded: 2100 p/min. n Pöördemoment: 1171 Nm. n Kütuse erikulu: ei avaldata. n Kütusepaagi maht: kuni 607 l. n Pöörderaadius: 6,7 m. n Käigukast: astmevaba PowerShift AutoPowr/IVT. n Kiirus: 0,05–50 km/h. n Hüdropumba tootlikkus: 223 l/min. n Täismass: 14 500 kg.

jekoormustega tänu muljetavaldavale kohanemisvõimelisusele.

Transpordikiirusel korrigeerib traktor automaatselt oma trajektoori, põllul aga muudab rooli kiiremaks, lihtsustades põlluotsapöördeid.

7R-seerial on saadaval kuni kaheksa hüdroväljavõtet, hüdrosüsteemi tootlikkus on kuni 223 l/min. Hüdraulikat saab hallata puuteekraani kaudu ja juhtida mugavalt CommandArmi käetoel olevate juhtnuppude või joystick’i abil.

7R-seeria on nüüdsest saadaval LED-tuledega, kokku kuulub LED-paketti 22 valgustit, mis valgustavad traktori ümbrust 360 kraadi ulatuses.

CommandView III kabiini lamineeritud klaasid ja täiustatud mürasummutus tagavad vaid 68 dB küündiva mürataseme. HCS Plusi hüdropneumaatiline kabiinivedrustus kohandub muutuvate pinnasetingimustega ning ei vaja eraldi seadistamist transpordi- ja põllutööde tarbeks.

Traktoril on veel hulk uuendusi – Autotraci automaatroolimissüsteem, ITEC Pro põlluotsa automaatika, JDLinki telemeetriasüsteem, JD Remote Display Accessi kaugjuurdepääs ja Machine Synci automaatroolimissüsteem.

Järg lk 22 John Deere’i traktorid on läbi aegade silma paistnud uuendusmeelsusega, takistamata traktoril samas jäämast kordumatult omanäoliseks.

EESTI SUURIM VALIK PÕLLUMAJANDUSREHVE

Baltyre Eesti AS, Ringtee 61a, Tartu mk., tel 747 2652, 506 5486, info@baltyre.ee, www.baltyre.ee

Tunnustatud Tšehhi kvaliteet ja töökindlus!

Garantii 2 aastat!

ZETOR MAJOR 80

23 500 €

Hinnale lisandub käibemaks.

Esilaadur

6150 € Hinnale lisandub käibemaks.

Külastage meid Maamessil, VP-42.

MÜÜK: HOOLDUS JA VARUOSAD: info@talutehnika.ee INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 Marko Saksjaak, tel 5665 5533 PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 INDREK PUNGAR, tel 504 1986 Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa URMAS PUNGAR, tel 526 6103 AgroFort OÜ, VÄINO KIVILA, tel 527 9827

www.talutehnika.ee

17 aastat professionaalset kliendituge Eesti põllumeestele!

AS STOKKER AGRI

22 M A S I N A P A R K

MESSILEHT 17. aprill 2014

AS TAURE

TEHNILISED ANDMED

Algus lk 20

Fendt 828 Vario S4 Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.

Maksimaalne võimsus 280 hj, maksimaalne kiirus 60 km/h ja uuendatud elektrooniline juhtseadis Variotronic on 800 Variol ainult mõned uuendused.

Suuremad muudatused on tehtud mootorite karakteristikus ja keskkonnatingimustele vastavuses. Mootorile on lisatud nii AdBlue-süsteem kui kübemefilter ja tänu uuele karakteristikale on mootor ökonoomsem nii kütuse kui AdBlue tarbimiselt. Uued võimsuse karakteristikud (+14 hj mootori pööretel 1100 p/min, võrreldes 800 Vario SCRiga), ühtlasem ja kõrgem pöördemomendi ning efektiivvõimsuse kõver.

Uus Variotronicu juhtimiskeskus võimaldab agregaatide juhtimist (ISOBUS), uuen-

dusena SectionControli tööagregaatide osalise töölaiuse lülitusmoodul, mis varem töötas ainult agregaadi juhtpuldil. Kriimustuskindel, mittepeegelduv ja LED-taustavalgustusega ekraan sama tehnoloogia järgi mis nutitelefonidel.

Paralleelsõidusüsteemile VarioGuide, mis oli varem võimalik ainult Profi Plusi varustusega, on nüüd välja töötatud lihtsam ja tasuta signaaliga süsteem ka madalama varustusastmega traktoritele VarioGuide light +/– 20 cm ja seitsmetollisele puutetundlikule terminalile.

Kaugmõõtmissüsteem AGCOMMAND põhineb VarioDoc Pro dokumenteerimissüsteemil ja võimaldab korraldada masinapargi juhtimist. Iga 10 sekundi järel teeb süsteem kirjeid masinate asukoha, kütusekulu, kiiruse, veojõuvajaduse, mootori ja jõuvõtuvõlli pöörete arvu ning välistemperatuuri kohta, andmed edastatakse iga viie minuti järel serverisse.

TEHNILISED ANDMED

Fendt 828 Vario S4 n Müüja Eestis: OÜ Agriland. n Tootja: AGCO Corporation, Saksamaa. n Mootor: 6silindriline turbodiisel, töömaht 6057 cm3. n Maksimaalne võimsus: 280 hj. n Mootori nimipöörded: 2100 p/min. n Maksimaalne pöördemoment: 1217 Nm (pööretel 1450 p/min). n Kütuse erikulu: 192 g/kWh. n Kütusepaagi maht/ AdBlue: 500/50 l. n Pöörderaadius: 5,4 m. n Käigukast: astmevaba Vario ML 220. n Käigugrupid (edasi/tagasi): 0,02–60 km/h/ 0,02–33 km/h. n Hüdropumba tootlikkus: 152 l/min (200 bar). n Täismass: 14 000 kg.

6 Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.

Valtra propageerib jõuliselt oma masinate laia kasutusvaldkonda – kuigi loomult põllutarktorid, saab neid hõlpsalt kohandada ka metsa-, tee- või kommunaaltööde jaoks.

Valtra S 232 n Müüja Eestis: AS Taure. n Tootja: AGCO Corporation Valtra Oy AB, Soome. n Mootor: 6silindriline turbodiisel AGCO Power 8.4 AWI-4V, töömaht 6000 cm3. n Maksimaalne võimsus: 270 hj. n Mootori nimipöörded: 2031 p/min. n Pöördemoment: 1185 Nm. n Kütuse erikulu: 190 g/kWh. n Kütusepaagi maht/AdBlue: 590/30 l. n Pöörderaadius: 7,4 m. n Käigukast: astmevaba AVT Direct. n Kiirus: 0,03–50 km/h. n Hüdropumba tootlikkus: 200 l/min. n Täismass: 11 500 kg.

Valtra S 232 Valtra on toonud turule uue põlvkonna S-seeria traktorid, mis ühendavad suure võimsuse, ökonoomsuse, uuendusliku tehnoloogia ja kasutusmugavuse.

Valtra uued traktorid on mõeldud eelkõige suurte põldude harimiseks, mis nõuavad ka suuri põllutööriistu ja need omakorda suuri traktoreid.

Prantsusmaa tehases toodetud uuenenud S-seeria mude-

leid on kasutusel paljudes maades ja kokku on neid valmistatud juba ligemale 400. Mäo põllumajandusühistu soetas Valtra S-seeria traktori mullu mais ja see on jõudnud tuhande töötunnini. Mäo põllumajandusühistul on 2200 hektarit maad, 800 hektarit on vilja ja rapsi all. Kevadel oli uue traktori järel külvimasin, suvel vedas see silo kogurkäru.

Ettevõtte tegevjuht Jako Pikkmets lausus, et ühtki halba sõna öelda ei saa. "See on väga hästi end üleval pidanud ja mu-

OÜ AGRILAND

gav kasutada. Kõik on laitmatu,” kinnitas ta.

Võimas massiivne masin lubab kergelt töötada ka kõige suuremate ja raskemate haakeriistadega. Juhi töökoht on mugav ja avar, samas kabiin on vaikne, müratase jääb alla 70 detsibelli. Selles on ühendatud Valtrale omapärane S-seeria tarvis konstrueeritud Twin-Traci dubleeritud juhtimisseade, esmaklassilised sõiduomadused ja AGCO intelligentne traktorijuhtimissüsteem. Viimase lihvi annavad uus AGCO Poweri mootor ja astmevaba AVT käigukast.

Uuenenud S-seeria südameks on AGCO Power 8.4AWI4V mootor, mis on varustatud SCR-tehnoloogiaga. See mootor on turul oma võimsusklassis kõige väiksema kütusekuluga, pakkudes konkurentidega võrreldes kuni 16% kütusesäästu.

SCR-süsteem töötleb heitgaase nii, et oleks täidetud keskkonnakaitse nõuded.

ASi Taure müügijuht Toomas Jürgen ütles, et kasutaja seisukohalt on väga tähtis astmevaba Directi jõuülekanne. See lubab sujuvat paigaltvõttu ja töötamist aeglastel kiirustel, mis on paljude tööde puhul vajalik. Ning mis tähtis – see jõuülekanne võimaldab jõuvõtuvõlli ühtlast pöörlemissagedust, mida mõned töömasinad nõuavad. Samas on see kiirus muudetav.

Kuigi uus S-seeria loodi eeskätt põllumehele mõeldes, on traktorid levinud ka teistes vald-

Müüa viimased 6sil. Landini mudelid ilma AD-Blue süsteemita!

6-sil.

A/C õhkiste taga-rippsüsteemi tõstejõud 8400 kg pehme kõrvalistujaiste hüdrorevers poolkäigud rippsüsteemi el. juhtimine käiguaeglusti ilma Ad-Blue süsteemita

• • • •

Kauplused:

töölaius 8 m 2 rootorit 14 tugiratast traktorile al 80 hj

Laohind: 11 450 € + km

UNIVERSAALHAAGIS PRONAR • täismass 20 t T669 • • • •

Laohind: 64 950 € + km

OÜ ALVORO

Järg lk 24

KESKVAALUTI PRONAR ZKP800

LANDPOWER 165 TOP-TRONIC • • • • • • • • • •

kondades. S-seeria võimsad traktorid võimaldavad kasutada suuri hakkureid hakkpuidu tootmiseks ja rasketel transporditöödel.

Valtra mudelivalik on laiem, Valtra astmevaba käigukast on võetud kasutusele nii T-seeria kui ka N-seeria traktoritel.

Rando Rikbergi teehooldusfirma OÜ Ten-Gal Järvamaal kasutab teehooldetöödel kaht Valtra N-seeria traktorit 2011. aastast.

"Mugavus maksab, aga tõstab töötempot. Tuleb vaadata, kus sa elad. Põhjamaa inimesele sobib siinseid kliimaolusid arvestav tehnika,” tunnustab Rando Rikberg.

"Masinal on hea külmakindlus, talvel käivitub hästi ja hüdraulikaga pole probleeme. Ka on Valtra masinatel Soomes järelturgu, mistõttu on, kuhu pruugitud traktorid aastate pärast müüa. See traktor ei vanane kuigi kiiresti.”

Väikesel firmal tuleb teha väga erilaadilisi töid – niita teepeenraid, haljasalasid linnas, harjata sõidu- ja kõnniteid, lükata lund ja greiderdada kruusateid. Sealjuures on oluline ka masinate pidev korrasolek, seega teeninduse pool.

"Praktikuna ma ju kuulen, kuidas mõned mehed on teenindusega hädas,” märgib Rikberg.

"Taure kiituseks tuleb öelda, et tarvikud liiguvad kiiresti.”

diisli ja raami vahel kummipuksid hüdrojalg lehtvedrud taga hüdroluuk koos viljaluugiga

Laohind: 16 950 € + km TALLINNAS: Pärnu mnt 386 info@alvoro.ee • tel 504 6286

ADAVERES: Tallinna mnt 1b toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

WWW.TRAKTOR.EE

MESSILEHT 17. aprill 2014

R E K L A A M 23

24 M A S I N A P A R K

MESSILEHT 17. aprill 2014

AS KONEKESKO

Algus lk 20

Claas Axion 850 Euroopa suurematel põllumajandusmessidel oli aastal 2013 hulgaliselt näha uusi traktorimudeleid. Põllumajandusmasinate tootja Claas esitles täieliku uuenduskuuri läbinud traktoriseeriat Axion 800.

Uus Claas Axion valiti Saksamaal Hannoveris toimunud Agritechnica messil 2014. aasta parimaks traktoriks maailmas. See on tõeliselt mugav ja kaasaegne, selle juhikabiinis võib ette kujutada töötamas lipsuga meest. Kogu selle keerulise tehnoloogia juures on positiivne asjaolu, et juht ei pea olema IT-haridusega.

Claas on suutnud masinate juhtimissüsteemides hoida ranget lihtsat joont. Kõik kõrge varustustasemega Claasi masinad kombainidest traktoriteni on varustatud CEBIS-pardakompuutriga, mille ülesehitus ja kasutamine on lihtne. Seda tänu hotkey-otsetee nupu kontseptsioonile, mille abil saab juht alati kiirelt vajaliku seadistuse juurde siseneda.

Kui küsida põllumehelt, mis on traktori juures kõige olulisem, siis esimene vastus tavaliselt on mootor – kütusekulu. Ka selle teemaga on Claas kodus. Seda peamiselt tänu Saksamaal Padebornis asuvale ettevõttele Claas Industrialtechnic GmBH, kus toodetakse lisaks Claasile ka paljude teiste masinabrändide jõuülekannete komponente. Selles ettevõttes on hulk testpinke, mille abil saab välja selgitada kõige efektiivsema mootori ja jõuülekande lahenduse.

Kuigi Claas ise mootoreid ei tooda, vaid kasutatakse mitme

TEHNILISED ANDMED

Claas Axion 850 n Müüja Eestis: AS Konekesko. n Tootja: CLAAS KGaA mbH, Saksamaa. n Mootor: 6silindriline SCR, AD Blue Tier 4f turbodiisel, töömaht 6728 cm3. n Maksimaalne võimsus: 264 hj. n Mootori nimipöörded: 2150 p/min. n Pöördemoment: 1132 Nm. n Kütuse erikulu: ei avaldata. n Kütusepaagi maht/AdBlue: 503/42 l. n Pöörderaadius: 5,19 m. n Käigukast: astmevaba Hexashift/Cmatic. n Kiirus: 0,05–50 km/h. n Hüdropumba tootlikkus: 150 l/min (200 bar). n Täismass: 13 500 kg.

tootja mootoreid, siis hing, mis mootorisse tarkvarana sisse puhutakse, on valmistatud Claasi enda poolt. Claas võtab kogu selle protsessi kokku lühidalt CPS – Claas Power Systems.

BELARUS

CPSi valmistatud viljad on tõeliselt magusad, seda tõestavad viimastel aastatel tehtud testid. Viise, kuidas traktoreid testitakse, on erinevaid, ja suhteliselt raske on aru saada, milline nen-

Claasi uued suured traktorid kasutavad väljast sisse ostetud mootoritele optimaalseima käigu andmiseks oma inseneride välja töötatud tarkvara.

 751

dest annab kõige usaldusväärsema tulemuse.

Lääne-Euroopas peetakse usaldusväärseimaks Saksamaa sõltumatu organisatsiooni DLG tehtud powermix-teste, kuna metoodika, mida kasutatakse, annab kõige ligilähedasema tulemuse võrdluses reaalse tööga, mida traktor tegema peab.

Claas on suutnud oma uute traktorimudelitega kinni panna kaks viimast testi, mis tehti Arion 650 ja uue Axion 850ga. Mõlemad traktorid näitasid läbi aja-

loo testitud traktorite seas kõige väiksemat kütuse erikulu. See on selge märk, et CPS toimib, ja olenemata asjaolust, et keskkonnanõuetele vastavatele mootoritele on lisatud energiat tarbivaid lisaseadmeid, suudetakse mootori karakteristiku optimeerimise ja jõuülekande efektiivsuse leidmisega kütust kokku hoida.



Ain Alvela

Allikas: traktorimüüjad, traktoritehased, Maaleht

NUMBER

uut põllumajandustraktorit müüdi Eestis eelmisel aastal kokku, tänavu kahe kuuga leidis siinmail omaniku 80 uut traktorit.

www.belest.ee



      

• väikseim kütusekulu • soodsad varuosad • odavaim hooldus • lihtne kasutada

NÜÜD KOHAL BELARUSI

5. SEERIA TRAKTORID! Vanemate mudelite hinnad alates 10 000 eurost + km.

Türi Bel-Est OÜ Kalevi 9a, 72213 Türi

tel 385 7013, 504 7399 turibelest@gmail.com

             

     

    

R E K L A A M 25

MESSILEHT 17. aprill 2014

Asume Maamessil boksis VP-17

Pichoni väikelaadurid FMG teehooldusseadmed livakka lägatehnika

Tehnika 8, 72213 Türi tel 384 6671, faks 384 6670 MüüK: Toomas Jürgen, 504 8564 MüüK: Janek Rannama, 5302 4858 MüüK: Kristo Glase, 5306 9657

Tartu mnt 56, ülenurMe tel 736 7720, faks 735 2222 MüüK: Andres Kontse, 515 4355 MüüK: Urmas Sarja, 514 3163 MüüK: Tarmo Toover, 5333 5170

www.taure.ee www.valtra.ee

Valtra traktorid Kuhni, Vogel nooti, Kivi-Pekka põllutehnika Kronose ja nisula metsatehnika

26 M E S

MESSILEHT 17. aprill 2014

HEIDI ÖÖVEL

Maakondlikud nõu­andekeskused pakuvad pindalatoetuste taotlemisel e-PRIA kasutamise juhendamist.

Käesoleva aasta märtsi algusest saavad pindalatoetuse taotlejad lisaks PRIA teenindusbüroodele tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist ka maakondlikest nõuandekeskustest.

Nõuandekeskustes juhendatakse kõiki põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid ja turustajaid ning teisi maapiirkonnas tegutsevaid ettevõtjaid ja isikuid, kes soovivad oma taotlusi ja dokumente läbi e-PRIA esitada, kuid pole seda keskkonda varem kasutanud või on sellega hätta jäänud.

Samuti saavad nõuandekeskuste arvuteid oma taotluse täitmiseks ja esitamiseks kasutada need, kellel kodus puudub arvuti või internetiühendus.

Eelisjärjekorras oodatakse nõu küsima kliente, kes soovivad taotleda pindalatoetusi. Peamiselt juhendatakse e-PRIA rakenduste teemadel: kliendiks registreerimine, põldude ja niitude joonistamine, põllupiiride muutmine, pindalatoetuse taotluse täitmine ja esitamine.

Broneeri aeg varakult E-PRIA alase juhendamise saamiseks tuleb pöörduda kohalikku nõuandekeskusesse ja broneerida endale aeg. Ühele kliendile on arvestatud keskmiselt kaks tundi. Nõuandekeskuste kontaktid ja lahtiolekuajad leiab

Abi maakondlikelt nõuandekeskustelt

aadressilt www.pikk.ee/teenused-ja-tooted/e-pria-kasutamisejuhendamine/e-pria-tugiteenustpakkuvad-maakondlikud-nouandekeskused või PRIA maakondlikust teenindusbüroost.

Nõuandekeskused on olemas kõigis maakonnakeskustes taluja põllumeeste liitude juures, mõnes maakonnas on isegi mitu teeninduspunkti. Soovitatav on keskuse poole pöörduda võimalikult varakult, kuna taotlusperioodil ei pruugi vabu aegu jaguda. Samuti pole taotlusperioodi lõpul enam aega tegelda taotlemise käigus ilmnevate puuduste parandamisega.

Juhendamisele minnes tuleb kindlasti kaasa võtta kehtiv IDkaart ja teada selle paroole, vajadusel uuendada enne oma IDkaart või paroolid kodakondsus-

ja migratsioonibüroos. E-PRIA kasutamiseks sobib ka Mobiil-ID. Ka kiirendab e-PRIA juhendamist ja taotluse täitmist see, kui taotlejal on nõustamisele tulles teada oma maade katastritunnused ja kaasas eelmisel aastal esitatud pabertaotluse koopia. Maakondlikud nõuandekeskused soovitavad omalt poolt veel kõigil klientidel varuda juhendamiseks aega, mõistmist ja kannatust, kuna esimesel korral võib põldude sissejoonistamine ja taotluse täitmine võtta rohkem aega.

Aprillist algab eeltäitmine Alates 1. aprillist saab pindalatoetuse taotlust eeltäita, lisada taotlusele joonistatud põllud ning märkida toetuste taotlemised vormile PT50 ja PT50A. Sa-

muti on avatud teenus "Minu niidud” poollooduslike koosluste alade joonistamiseks ning keskkonnaametiga kooskõlastamiseks. Mõistlik oleks oma taotlus koos juhendajaga võimalikult varakult ette valmistada ja jätta taotlusperioodi ajaks ainult taotluse kinnitamine.

Alates 2. aprillist saavad ka Natura 2000 erametsatoetuse taotlejad esitada e-PRIA kaudu oma taotluse ning nõuetele vastavuse küsimustiku.

Seoses 2003. aasta referentspiiri kadumisega võetakse aasta ringi vastu uusi põllumassiive ja piiride muudatuste deklaratsioone, kuid pärast 1. aprilli esitatud avaldustele ei ole tagatud sel kevadel pindalatoetuste taotlemine, kuna neid maid ei pruugita jõuda õigeks ajaks registris-

se kanda. Pindalatoetuse taotluse esitamine PRIA-le on võimalik 2. maist kuni 21. maini. Hilinenult saab taotlust esitada 16. juunini.

E-PRIA plussid Läbi e-PRIA taotluse esitamise plussiks on, et keskkond teavitab jooksvalt taotluses esinevatest puudustest ja tekkinud vigadest.

E-PRIA vahendusel taotlust esitades saab olla kindel, et taotlus on korrektne ning taotlussummat ei hakata tagantjärele vähendama hooletusest tingitud vigade tõttu. Lisaks on järgmisel aastal lihtsam oma taotlusvormi täitma hakata, kuna ühes kohas on koos kogu maade ja taotlustega seonduv info ning vorm on osaliselt juba eeltäidetud.

E-PRIA kaudu esitatud taotluste menetlemine on kiirem ja toetuste väljamakseid alustatakse e-PRIA kaudu laekunud taotlustest. Edaspidi on saab teha oma toimingud endale sobival ajal, ei pea arvestama büroode lahtiolekuaegu ega raiskama kiirel põllutööde perioodil aega järjekorras seismisele.

E-PRIA tugiteenuse pakkumise eesmärk on e-PRIA kaudu toetust taotlevate isikute arvu ning esitatavate andmete ja dokumentide osakaalu suurendamine arvestusega, et 2018. aastaks on võimalik PRIA-le taotlusi esitada vaid e-PRIA vahendusel.

E-PRIA tugiteenust rahastatakse riigieelarvest. Tugiteenuse osutamist korraldab halduslepinguga Maaelu Edendamise Sihtasutuse Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse koordineeriv keskus.

E-PRIA tugiteenust pakutakse maakondlikes nõuandekeskustes käesoleva aasta 15. juunini, kuid e-PRIA juhendamisega jätkatakse sügisel ja järgmistel aastatel.

PRIA loob uueks eelarveperioodiks uue mugavama infosüsteemi, mille kaudu saab tulevikus taotleda kõiki PRIA vahendatavaid toetusi ja esitada nendega seotud dokumente. Seega suureneb eelolevatel aastatel veelgi nende ring, kellele e-PRIA kasutamise juhendamist pakkuma hakatakse.

Katri Kuusk Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus Maaelu Edendamise Sihtasutus

M A K 27

MESSILEHT 17. aprill 2014

Uus MAK ei rakendu valudeta Juhan Särgava, kes mahetootjana on tõusnud ka Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendiks, on tuleviku suhtes … mõõdukalt optimistlik.

Valitsuse vahetus on põllumeestes ikka kerget ärevust tekitanud, hoolimata sellest, et euroliitu astumisest saadik tundub, nagu oleksid meie erakonnad põllumajandusse suhtumisel üksmeele saavutanud.

Särgava usub, et lootust annab see, et põllumajandust tuleb juhtima meie igapäevamuredest puhanud ja end rahvusvaheliselt hästi täiendanud mees.

Siim Kallase puhul kahtlustati pigem, et pikk äraolek võib poliitiku kodustest probleemidest võõrandada.

Ivari Padar näitas märtsi lõpul Olustveres toimunud konverentsil üles küll ülimat asjatundlikkust, ta teab meie probleeme lausa detailideni. Lahkuv minister ajas asju samuti nii sügavalt ja tõsiselt kui suutis ja vajalik oli, nii et järjepidevus on tagatud. Üheks õnnestumiseks oli kindlasti see, et tal esimest korda õnnestus EList kaubelda toetus seakasvatajatele.

Uuel ministril seisab ehk esimese ülesandena ees vägikaikavedu rahandusministeeriumiga

EPK arhiiv

– tüliks Eesti riigi omapanuse suurus MAKi toetustesse.

Eelarve oli juba valmis, aga vastu võtmata, kui valitsus vahetus. Meenutagem, et kaks aastat kestnud ettevalmistusperioodil oli ELi reeglites kirjas, et liikmesriik on kohustatud kaasrahastama 25% MAKi toetusest. Kuid mullu novembris mängiti reeglid ümber minimaalselt 15% peale – liikmesriikide pärast, kellele see osalus liiga kõrgeks osutus. Meie rahandusministeerium võttis sellest võimalusest õhinal kinni.

Mida selline omaosaluse vähendamine reaalselt kaasa tooks?

Olen teinud niisugused arvutused. 15% kaasrahastuse puhul – koos euroliidu rahaga – jääb meil saamata 100 miljonit eurot. Kui see viie aasta peale ära jagada, teeb see 20 miljonit eurot aastas. Kui 13 000 eurot lugeda ühe töötaja aastapalgaks, saame 1500 inimese palgafondi.

Kui see raha arengukavast välja liigub, peavad need 1500 inimest leidma tööd väljaspool maaelu. Sest ettevõtja vähendab ikka esimese asjana palgatöötajate arvu, oma tehnikat ta kergel käel maha müüma ei asu.

Kärpimisest me ilmselt ei pääse, kui kummalgi ministeeriumil nii vastandlikud seisukohad.

Loodetavasti leitakse mõistlik kompromiss 15 ja 25 protsendi vahel. Igal juhul peaksid mõle-

Eesti Põllumeeste Keskliidu maakondlikud arvmusliidrid Saku mõisas koosviibimisel ja plaanide pidamisel. Paremal Juhan Särgava.

mad ministeeriumid arvestama ka avaliku arvamusega. Mõistlik oleks ikka panustada raha ettevõtlusse, põllumajandusliku konkurentsi edendamiseks.

See raha, mis maaelus käibesse pannakse, tuleb ju riigile maksudena kiiresti tagasi. Prioriteedid on vaja ära otsustada.

Osa tegevusi võib jätta ka hobitegevuse nimekirja või toetada hoopis sotsiaalsest aspektist lähtuvalt – sotsiaaltoetusena. See oleks palju elutervem toetamine kui lihtsalt niisama eluaseme- või elatustoetuse jagamine, ilma et vallavanemgi mõnd jõukohast töökest kohustada tohiks.

Teine raske ülesanne, mis ministril ees seisab, on piima kvoodiprobleem. Ehk siis see töö, et vabaneda meie pea kohal rippuvast 10 miljoni eurosest "lõhkilüpsmise" trahvist.

Ivari Padar on selle probleemi lahendamise võimalustega end põhjalikult kurssi viinud ja selgitanud välja võimalused, kuidas seda asja üldse võimalik ajada on. Raskus seisneb selles, et otsuse teevad Euroopa Nõukogu ministrid. Selle trahvi saab ringi teha läbi piima rasvaprotsendi ümberhindamise.

Usun, et Padari kogemus euroliidu koridorides asjaajamis-

teks on just nii kõrge, kui ühe liikmesriigi ministri pädevus olla saab. Kompetentsist puudu ei jää.

Igasugune rahapuudus tekitab tülisid. Kas on tõstatunud ka toetusemäärade erinevus väiksematele ja suurematele tootjatele?

Igasugune toetusemäärade erinevus on alati kärarikas huviobjekt. Kulunud lause on, et 5% ettevõtteid võtab 95% toetusi. Kui me aga loeme kokku toetustest osa saavate inimeste arvu, kes neist suuremates ja väiksemates tööd teevad, siis oluliselt enam toetust toodanguühiku ja inimese kohta said seni just väikesed (näiteks piimalehma eritoetus jne).

Seetõttu ei pea ma täiendava ebavõrdsuse tekitamist asjakohaseks. Hektar on hektar, mis tuleb künda; lehm on lehm, kes tuleb lüpsta. Mingi muinasjutuline "mastaabiefekt” ei tule lüpsma ega kündma ilma tasu ja kuludeta. Tööd saab hästi (või napimalt kui hästi) plaanida nii väikeses kui ka suuremas ettevõttes. Näinud oleme edukaid väikesi ja vähem edukaid suuremaid, ning vastupidi. Toetus on ainult üks osa majandustegevusest, peamine sissetulek kasvatatakse ikkagi põllul ja laudas.

Meie koosolemise mõtteks on ametivendadega ühiste huvide esindamine ja koostöö arendamine Eestis ning teistes Balti riikides.

Peame tähtsaks auväärse suhtumise kujundamist nii meisse endisse kui ka kõigisse ametivendadesse.

Soovime koguda kustumatut kuulsust põllumehe ametile, erialale.

EPK-l on sõprussuhted Soome MTK ja Saksamaa Mecklenburg Vorpommerni põllumeeste keskliiduga, kellega käime kogemusi vahetamas.

EPK liikmed käivad Brüsselis Copa-Cogeca töörühmades koostööd arendamas ja ka uuemaid avalikkusega suhtlemise vorme õppimas.

Toetuste skeem on loomulikult ülimalt huvitav ja lõppematu jututeema, kuid enamiku sissetulekust saame ikkagi kauba müügist. Siinkohal tulevadki esiplaanile erialateadmised, majandushuvid, nõuanne, konsultatsioon oma kutseala raames. Koondumine keskliitu annab võimaluse konsulteerida eriala parimate tundjate ja ka ametivendadega, kelle kogemused edestavad teisi.

Kaubandussuhted nii sisemaal kui ka eksporditurgudel on meie jaoks ülimalt tähtsad ning nende teemade ja kogemuste jagamine, sündmuste mõjutamine on meie jaoks väga eluline. Võit on ikka seal, kus on palju nõuandjaid. Seetõttu alati on koos kergem läbida raskusi ja tunda rõõmu õnnestumistest.

KAJA PRÜGI

See ongi Eesti Põllumeeste Keskliit.

Tule, astu liikmeks!

L A A D U R I D

• Lai valik laadureid kohapeal • Igale mudelile üle 100 töövahendi • Valmistatud Soomes

MASINAKESKUS

• Vintsid • Puu- ja palgihaaratsid • Elektrilised ja hüdraulilised puulõhkujad • Ja teised metsatööseadmed SAMI MASINAKESKUS Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa tel 670 9040, 528 2732 Avatud 8.00-16.30

• Rootorniidukid • Kivikopad • Rullilõikajad ja -haaratsid • Big-Bag kotitõstjad • Piigid • Ja teised põllumajandus- • Ja teised heinateoseadmed vahendid

www.sami.ee

28 K Ö Ö G I V I L J A K A S V A T U S

MESSILEHT 17. aprill 2014

Söögisibul on majanduslikult väga tähtis köögivili, mida kasvatatakse kõikjal üle ilma.

Kogutoodangult on ta köögiviljadest tomati, peakapsaste ja porgandi järel neljandal kohal maailmas.

Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid.

Vitamiinidest leidub sibulas C- ja PP-vitamiini, B-rühma ja teisi vitamiine, samuti karotiini.

Sibulas on väävlit sisaldavaid eeterlikke õlisid, flavonoide, fütontsiide, saponiine, õun- ja sidrunhapet. Sibulas leiduvate eeterlike õlide koostises on olulisel kohal n-propüüldisulfiid ja divinüüldisulfiid, mis on antibiootilise toimega ained. Fütontsiidid aga mõjuvad hävitavalt paljudele mikroobidele.

Pesasibul on haruldane Euroopa Liidu maades (v.a Soome). Vanasti laialt levinud pesasibulat kasvatakse endiselt Peip­ si külades ja ka üle terve Eesti.

Pesasibulal on kolmeaastane kasvutsükkel, mille puhul söögisibul kasvatatakse tippsibulast.

Peipsi-äärne sibul ja ‘Jõgeva 3’ Eestis on sibulat kasvatatud väga pika aja jooksul, aga pesasibulat hakati tõenäoliselt kasvatama alles XVIII sajandi lõpul, kui Peipsi läänekaldale asusid elama Vene vanausulised.

Pesasibul ‘Jõgeva 3’.

Pesasibul

ja selle kasvatamine Nemad tõid Venemaalt Penza oblastist Bessonovka külast kaasa sealse kibesibula rahvaselektsioonisordi ‘Bessonovski’, mis Eesti oludes hästi kohanes ja hea kvaliteediga püsivalt suuri saake andma hakkas.

Peipsi ääres kasvatatav sibul on saanud tuntuks nime ‘Peipsiäärne’ all, see on oma iseloomult agro-ökotüüp ja rahva­ selektsioonisort.

Jõgeval aretatud sibulasordi ‘Jõgeva 3’ algmaterjal pärineb Peipsi äärest, seetõttu on sordi ‘Jõgeva 3’ kirjeldus ja omadused sarnased praegu Peipsi ääres kasvatatava sibula kirjelduse ja omadustega.

‘Jõgeva 3’ on suurepesaline, pesas 3–5 sibulat. Sibula kasvamiseks soodsal aastal (kui niiskust on piisavalt) võib peas olla sageli rohkem sibulaid.

‘Jõgeva 3’ kuulub kibesibulate rühma, mis teeb ta eriti väärtuslikuks. Kibesibulad annavad toitudele erilise maitse, millega eestlased on paljude põlvkondade jooksul harjunud. Kibeainete olemasolu tagab sibulate väga hea säilivuse – uue saagini – ja hea haiguskindluse sibula-ebajahukastele.

Sibula kuju on lapikümar, mass 40–70 g. Kuivsoomuste värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane.

UUS

Jõgeval aretatud sorti, nii nagu ‘Peipsiäärsetki’, kasvatatakse söögiks tippsibulast, mida omakorda kasvatatakse sibula seemnest (nimetatakse värvi järgi ka mustaks seemneks). Sibulale sobivad kergema lõimisega viljakad mullad ja maa peab olema hästi haritud ning umbrohupuhas.

Tippsibula kasvatamine Tippsibula kasvatamiseks tehakse külv esimesel võimalusel tasasele maale, ainult liigniisketel aladel kõrgesse peenrasse. Külviskeemiks sobib 2x20x50 cm

Praktilised nõuanded aiasõpradele

Vaata videoid! maaleht.ee/video

Osta Maamessilt õige teleskooplaadur

SAAD TASUTA REISI TALLINNAS 5343 4946 5304 0810

JÕHVIS 5400 4436

PÄRNUS 502 9762

TARTUS 509 0770 5308 3083

Itaalia tehasesse ja parima hinna garantii!

sind Ootame il väliplats 5 3 1 r n

Reis tehasesse, kaunis loodus, hea söök, Ferrari muuseumi külastus.

või 4x20x50 cm, kus on kahevõi neljarealised peenrad 20cm vahekaugusega. Peenarde vahe on 50 cm.

Seeme idaneb 10–25 päeva jooksul. Tippsibulat tavaliselt ei harvendata, sest mida tihedam asetus, seda varem tippsibul valmib ja seda pikem on puhkeperiood.

Esimene rohimine toimub lühikese perioodi jooksul, kui umbrohud on alles niitjad, kahe idulehe faasis. Reavahesid tuleb harida korduvalt. Pealtväetamine ja kastmine pole normaalsetes kasvutingimustes vajalik.

Koristamine algab augustis, kui lehed on hakanud lamandu-

ma ja kuivsoomused juba värvunud. Koristama peab kuiva ilmaga.

Kergematel muldadel võib sibulad käsitsi üles kitkuda, raskel mullal aga kergitatakse sibulad üles.

Jõgeval koristatakse suurematel pindadel kasvatatavaid tippsibulaid kartulivõtuks mõeldud raputit kasutades.

Vihmasel sügisel, kui pealsed ei taha lamanduda, s.t taimed ei lõpeta kasvu, rullitakse põldu ja lastakse siis veel nädal aega tippsibulatel valmida enne ülesvõtmist.

Koristusjärgselt tuleks tippsibulaid kuivatada vähemalt kaks

K Ö Ö G I V I L J A K A S V A T U S 29

MESSILEHT 17. aprill 2014

ARHIIV

ÜLESKUTSE

Kohalike pesasibulate kogumise teade

Sibula õitsemine.

Pesasibulat kasvatatakse tippsibulast.

Tippsibula kasvatamine tasasel maapinnal.

nädalat tõmbetuulega ulualuses või kuival ajal väljas päikese käes.

Välisõhus kuivatamisele järgneb termiline kuivatamine – soovitatav sundventilatsiooniga kuivatis, kus läbipuhutava õhu temperatuur peaks kuivatamise lõpul olema vähemalt 8 tunni kestel 40–43 °C. Selline temperatuur hävitab ebajahukaste ja hahkhallituse eosed. Nendesse piiridesse peab temperatuuri aeglaselt tõstma vähemalt kahe ööpäeva jooksul.

Ilma sundventilatsioonita kuivatis tuleb sibulaid kuivatada 5–6 päeva, tõstes temperatuuri pikkamööda 39–40°ni.

Pärast kuivatamist tulevad pealsed ära ja tippsibula külge jääb 3–5 cm pikkune tüügas.

Söögisibula kasvatamine Tippsibulad pannakse kevadel maha teisel külvivõimalusel, s.o 10. mai paiku. Sibula kasvatamiseks sobib paremini tuultele avatud kasvukoht, kus haiguste ja kahjurite levik on piiratud.

Mahapanekuks tõmmatakse 3–4 cm sügavune vagu ja sinna tipitakse sibulad olenevalt suurusest 10–12cm vahedega. Sibulad kaetakse 1–1,5cm mullakihiga.

Kui tippsibulad jäid sügisel (kevadel) kuumutamata, võib ebajahukaste esmane nakkus lööbida juba juuni algul, eriti niiske kevade korral. Haigestunud sibulataimel kaarduvad välised lehed allapoole ja lehtedel on märgata eoskandjaid halli tolmuna. Haigus lööbib eriti varjulistes aedades ja umbrohtumise korral. Haiged taimed tuleb välja korjata.

Sibulaid koristatakse nii nagu tippsibulaidki augustis, kuiva ilmaga. Koristatud sibulad kuivatatakse sarnaselt tippsibulaga. Pärast kuivamist eemaldatakse mullased pealmised kattesoomused ja lõigatakse ära kui-

vanud varred, jättes sibula külge 3–5 cm pikkuse tüüka. Hästikuivatatud sibulaid võib säilitada toatemperatuuril või jahedas (alla 10°) kuivas ruumis.

Sibulaseemne kasvatamine Kui on huvi ise sibulaseemet kasvatada, tuleb juba sügisel valida selleks otstarbeks suuremaid sibulaid. Hea kui seemne kasvatamiseks mõeldud sibulaid saab hoida 0° juures kuivas õhurikkas ruumis.

Kuu aega enne sibulate mahepanekut tuuakse need sooja ruumi ja hoitakse 20° juures. Ke-

vadel panna seemnekasvatuseks mõeldud sibulad maha varakult (aprilli teises pooles) sooja kasvukohta. Suvel seemnevarred toestatakse.

Seeme koristatakse enne öökülmasid. Koristusküps on seeme siis, kui see on täidetud pudrutaolise või kõva vahataolise massiga ning kuprad hakkavad avanema. Koristamisel jäetakse ~30cm vars seemnekobara külge. Koristatud seemnekobarad viiakse õhurikkasse ruumi järelvalmima.

Ingrid Bender Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur

Kas teil on pesasibulaid, mida olete kaua kasvatanud?

Eestis on palju rahvaselekt­ siooni sorte, mis on hästi koha­nenud kohalike oludega. Kuna maailma elurikkus on vähenemas ja kliima muutub, on nende sortide säilimine oluline.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipangas Jõgeval säilitatakse Eesti päritolu põlluja aiakultuuride sortide seemneid. MTÜ Maadjas on huvitatud põlistest sortidest ning nende jätkuvast kasutamisest.

Need asutused koostöös Eesti Maaülikooliga koguvad infot ja taimmaterjali pesasibulate kohta, mis on kasvanud pikka aega kohalikes oludes.

2014. aastal kogume ter­vest Eestist pesasibulaid. Kogutud sibulaid kasvatame Jõgeval ning uurime nende omadusi. Väärtuslikuma materjali säilitame geenipangas, kust huviline seda hiljem võib saada.

Kui olete pikka aega kasvatanud oma seemnest tippsibulaid ja soovite neid tulevaste põlvkondade jaoks säilitada, võtke palun meiega ühendust. Meil läheks vaja umbes 20 tippsibulat.

Kontakt: Külli Annamaa, kylli.annamaa@etki.ee, tel 5345 1468; Ingrid Bender, tel 520 5358

TUNNETAGE TUNNETA

ERINEVUST

ERINEVUST TUNNETA ERINEVUST

Et töö saaks tehtud. Võta Gator.

Kui aeg on raha, on mõistlik kasutada parimaid töövahendeid. Sellepärast kasutavad paljud ratsabaasid, spordikeskused, kommunaalteenusepakkujad, turismikeskused jt töösõidukit Gator HPX. Vastupidav, töökindel ja eriti säästliku diiselmootoriga Simo Soop Ants Tust neljarattaveoga Gator HPX on parim töövahend.

55 915 117 Mida parem tehnika, seda ilusam muru – John Deere’ist paremat ei leidu. Vahet pole, mis kuju või suurusega on teie aed, 50 23 010 Küsi on pakkumist juba täna või Stokker AgriTunnetage spetsialistidelt, www.stokkeragri.ee/kontakt. meil teile sobiv niiduk traktor. erinevust, külastage lähimat Stokkerit või John Deere’i keskust.

EtLeidke töö saaks tehtud.

Võta Gator.

Pilt on lähim illustreeriva tähendusega. edasimüüja: : www.stokker.ee või www.stokkeragri.ee

John Tartus Maamessil 24.–26. aprillil. kasutavad KuiKülastage aeg on raha, onDeere’i mõistlikväljapanekut kasutada parimaid töövahendeid.

Sellepärast paljud ratsabaasid, spordikeskused, kommunaalteenusepakkujad, turismikeskused jt töösõidukit Gator HPX. Vastupidav, töökindel ja eriti säästliku diiselmootoriga neljarattaveoga Gator HPX on parim töövahend. www.stokkeragri.ee Küsi pakkumist juba täna Stokker Agri spetsialistidelt, www.stokkeragri.ee/kontakt.

Pilt on illustreeriva tähendusega.

Maiko Teller 51 70 965

Teet Rehtla 59 182 990 Simo Soop 55 915 117 Maiko Teller 51 70 965 Teet Rehtla

Kristjan Kokk 53 093 780

Andres Ants Oja Tust 55 50 62423067 010 Kristjan Kokk 53 093 780

30 K A R T U L

MESSILEHT 17. aprill 2014

Head ja huvitavad Kartulisordid võivad olla mugula kuju, värvuse ja muude omaduste poolest väga erinevad.

Kartulisorte arvatakse eri andmetel maailmas olevat 4000– 7000. Vaatamata nii suurele arvule, on meie kauplustes müügil vaid mõned sordid. Määravaks ei ole paraku see, mida inimesed sooviksid, vaid müüakse neid sorte, mis annavad palju saaki, on sileda koorega, taluvad hästi transporti ja säilitamist.

Tarbijaid ei oska sageli kartulilt midagi head ja huvitavat tahtagi. Ei teata, et kartul võib mitmekesine ja huvitav olla ning hea toidu saab siis, kui valid selleks sobiva sordi.

See, et kartulit on tülikam toiduks kasutada kui makarone või riisi, on koos eelnevaga üks põhjus, miks kartuli kasutamine toiduks on vähem populaarne.

Kaitstakse bioloogilist mitmekesisust

Kartuli meristeemtaimede istutamine kilerulli.

Viimastel aastakümnetel on kogu maailmas hakatud hindama bioloogilist mitmekesisust. Seetõttu organiseeritakse taimeliikide, samuti ka aretatud sortide säilitamist ja kaitsmist.

Ka Eestis on loodud riigi vahenditest finantseeritav põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamise programm. Selle täitjad on Eesti Taimekasvatuse Instituut, TÜ botaanikaaed, EMÜ Polli aiandusuuringute keskus, TTÜ geenitehnoloogia instituut. Igal asutusel on eri taimeliigid ning oma ülesanded nende kogumiseks ja säilitamiseks.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi taimebiotehnoloogia osa-

RETSEPTE

Maitsev ja eriliselt lõhnav ‘Väike verev’

‘Väikese vereva’ mugulad.

konnas EVIKA säilitatakse kartulisorte, aretisi ja rahvaaretisi katseklaasitaimedena. Need on meristeemmetodil haigustest tervendatud ja valitud meristeemkloonid.

Viimasel ajal on hakatud propageerima vanade sortide kasvatamist ja toiduks kasutamist.

Näiteks on asutud Soomes, peamiselt hobiaedades, kasvatama vanu köögiviljasorte.

Vanad head ja huvitavad kartulisordid EVIKAs on hoiul palju vanu ja huvitavaid kartulisorte. Näiteks väga vana teadmata päritolu sort ‘Väike verev’, violetjassinise sisuga ‘Blue Congo’, rahvaaretised ‘Endla’, ‘Sardell’ jt.

Need sordid on maitsvad, omapärase kuju või värvusega.

Nende, nagu ka sordilehe sortide kasvatamine turustamise eesmärgil on seaduste ja määrustega reguleeritud.

n Väga vana teadmata päritolu sort, mida Lõuna-Eestis kasvatati 19 saj lõpul ja möödunud sajandi esimesel poolel toidukartuliks.

‘Väike verev’ on eriliselt maitsev, teda võib keeta kooritult ja koorega. Eriti sobiv on suuremate pühade, nagu jõulud, uus aasta või perepidude lauale. ‘Väike verev’ on alates 2011. aastast säilitussort ja teda võib jälle paljundada ja kasvatada n Küpsetatud ‘Väike vereva’ mugulaid võib süüa koos praega või iseseisva toiduna. Keedetud mugulad on head võiga. n Kuna mugulad on väikesed ja raskesti kooritavad, võib neid keeta koorega, pärast keetmist koorida ja praadida õlis pannil või soojendada ahjus kuldpruuniks ‘Väikese vereva’ küpsetamise soovitused n Valida ühtlase suurusega võimalikult väikesed mugulad. n Pesta harjaga korralikult puhtaks ja nõrutada Küpsetamine ahjus: n Panna pannile (võib panna küpsetuspaberile) taimeõli ja hõõruda mugulad enne pannile panemist kergelt soolaga, võib ka ürdisoolasid kasutada. Viimased ei ole olulised, sest ‘Väike verev’ on tugeva meeldiva maitsega. n Ahju panemisel peab temperatuur olema 250 °C, küpsetada ca 25 min krõbedaks, kuldpruuniks. Väikesed mugulad on eriti head õllekõrvaseks.

Küpsetamine õlis: n Pestud ja kuiva pealispinnaga mugulad võib küpsetada fritüüris ilma soolata samuti kui friikartuleid. Sool lisada pärast küpsetamist.

Selliseid sorte saab paljundada ja kasvatada vaid siis, kui nad on sordilehes säilitussortidena ja nende seemet kasvatatakse vastavate reeglite kohaselt.

Praeguseks on säilitussortidena sordilehes kartulisordid ‘Jõgeva kollane’, ‘Väike verev’ ja ‘Endla’. ‘Jõgeva kollane’ on inimestel meeles kui maitse poolest ideaalsort. ‘Väikest verevat’ tunti LõunaEestis enam kui sada aastat tagasi. ‘Endla’ on teadmata päritolu, väga õhukese sileda ja punase koorega, pikkade mugulatega sort. EVIKA kollektsiooni toodi ‘Endla’ Lääne-Eesti talust ja nimi pandi perenaise eesnime järgi.

Nende sortide vastavate reeglite kohaselt kasvatatud seem-

nekartulit võib müüa. Kuid kulub palju aastaid, enne kui meristeemselt tervendatud seemnekartulit piisavalt saab. Need sordid on sageli vastuvõtlikud viirushaigustele ja võib juhtuda, et pika paljundusperioodi jooksul haigestuvad taimed uuesti.

Uus innovaatiline meetod paljundamiseks Nende sortide paljundamisel ja seemnekartuli kasvatamisel võiks kasutada hoopis inovaatilist meetodi. Nimelt on EVIKAs loodud meristeemtaimede paljundamise ja kasvatamise meetodid, mis võimaldaks tervet seemnekartulit kiiresti paljun-

OÜ OSA JA TERVIK võtab vastu tellimusi sertifitseeritud eliit- ja A-klassi seemnekartulile

Eesti Taimekasvatuse Instituut müüb Maamessi välipinnal seemnekartulit:

Sertifitseeritud seemnekartul

TALUKARTULIST VIVIANA FINKA VINETA

GUNDA LAURA JELLY

ANUSCHKA MARABEL ELFE

QUARTA MILVA AGRIA

Lisaks sordid Europlant Pflanzenzucht GmbH kodulehelt www.europlant.biz.

Tellimuste vastuvõtt telefonil 509 8691 või e-postil margo@heakartul.ee, samas saadaval lisainformatsioon kartulisortide kohta.

Kontakt:

www.talukartul.ee priit@talukartul.ee

Vaata ka meie kodulehte: www.heakartul.ee

Ando, Birgit, Maret, Reet, Impala, Fontane, Sarme, Juku, Anti, Ants, Varajane kollane Sordikirjeldused saadaval meie kodulehel:

www.etki.ee

K A R T U L 31

MESSILEHT 17. aprill 2014

kartulisordid

‘Endla’ istikutest kasvanud mugulad. ‘Endla’ on väga õhukese ja sileda koorega maitsev sort. Eriti hästi sobib ahjus koorega küpseta.

dada ja neid sorte kiiremini saada.

Näiteks võib tuua kogemuse Võrumaal Jaagumäe talus.

Aastal 2012 viidi sinna EVIKAst 4580 ‘Väikese vereva’ istikut ja kasvatati nendest sügiseks 1,5 tonni I põlvkonna seemnekartulit.

Sellest seemnest kasvatati 2013. aastal 45 tonni II põlvkonna meristeemkartulit, millest jätkub toidukartuliks ja ka 2014. aasta seemneks. Tavalises seemnekasvatuses paljundatakse meristeemselt tervendatud kartulit 10–12 aastat, enne kui sellest tarbekartul saab.

Tervendatud taimed nakatuvad põllul uuesti ja seda kiiremini, mida vastuvõtlikum on sort ning mida rohkem lähestikku on haiged taimed kasvu ajal. Viirusnakkus levib kahjurputukatega ja harimisriistadega. Seetõttu peaks vastuvõtlikke sorte kasvatama lühikese tsükliga.

Jaagumäe talus kasutatakse juba II põlvkonda ka tarbekar-

tulina. Alustati suure hulga meristeemistikutega, taimi hooldati hästi: väetati, niisutati ja tehti taimekaitsetööd, tõrjumaks lehemädanikku.

Võib alustada ka palju väiksemate koguste taimedega. Kellel katmikala võimalus, võib taimi ka pistikutega paljundada.

Oma katsepõllul oleme kogenud, et mõni sort nagu ‘Endla’ ja ‘Väike verev’ sobivad suurepäraselt istikutest kasvatamiseks sarnaselt kapsa või muu köögiviljaga. Hea hooldamise juures kasvatavad kartuliistikud palju ja ilusa kujuga mugulaid.

‘Väikese vereva’ ühest istikust võib saada palju, isegi 50 ja enam mugulat. Nii võib kümmekonnast taimest kasvatada perele jõulukartuli.

Kahjuks ei ole praegu veel ametlikku luba kartuliistikute müümiseks ja kasutamiseks.

Kui aiapidajad saaksid osta istikuid, oleks sellel ka häid külgi. Nagu eespool öeldud, haigestuvad tervendatud kartulitai-

ARHIIV

‘Blue Congo’ õied.

med kasvatamisel uuesti, kaotavad saagipotentsiaali. Nakatunud seemnekartul ja sellest kasvanud taimed on nakkuse reservuaar, kust nakkus kandub tervele seemnepõllule.

Istikud on esialgu terved ja kõrge saagipotentsiaaliga, need taimed ei ohusta seemnepõlde.

Kui keegi ei võta ette säilitussortide vastutusrikast seemnekasvatust, ei ole võimalik neid üldse kasvatada.

Rootsis vanade sortide müügihinnad kõrged Möödunud sügisel nägin Stockholmis ühes väikeses toidukaupluses müügil huvitavaid vanu kartulisorte. Neid oli neli, sealhulgas ‘Blue Congo’, mis meie kollektsioonis juba enam kui 25 aastat. Kartulid olid 700g pakendis ja välja pandud eraldi riiulil.

Viibisin kaupluses lühikest aega ega näinud nende ostmist. Hinnad olid ka meie mõistes väga kõrged, keskmiselt 3 eurot kg.

Kahtlemata on selliste eriliste sortide kasvatamine võrreldes tootmissortidega kulukam ja need peaksid rohkem maksma, aga hind ei saa nii kõrge olla, et inimesed neid ei osta.

Kartuli tarbimine Eestis on vähenenud, ja nagu mainitud, on selleks mitu põhjust. Huvitavate säilitussortide kasvatamine ja tarbijatele müümine mitmekesistaks kartuli sortimenti ning annaks võimaluse erilisteks kartulitoitudeks.

Juba aastaid oleme ‘Blue Congo’ salatit ja putru pakkunud EVIKA külastajatele ja õppepäevade lõunalaual. Kes neid toite maitsnud, on soovinud neid sorte kas osta või ka ise kasvatada.

Siin võiks mõned väikeettevõtjad või hobikasvatajad koopereeruda, organiseerida projekti abil kasvatamise, turustamise ja toiduks kasutamise. Võimalik oleks ka koostöö suurkasvatajatega.

VIIVE ROSENBERG põllumajandusteadlane

RETSEPTE

‘Blue Congost’ saab sinist salatit ning sirelilillat kartuliputru Sinine või vöödiline salat (10–12 inimesele) Vaja läheb n 500–1000 g kartulit ‘Blue Congo’ n 500–1000 g kartulit ‘Nicola’, ‘Anti’, ‘Ants’ või mõnd muud sorti, mis ei ole mure n 600 g porgandit n 6–7 muna n 5–6 konservkurki n 1 keskmine sibul (soovi korral) n kastmeks majonees sinepi või peenestatud tilliga, võib lisada ka kurgi konserveerimise vedelikku, kui see väga äädikane ei ole Vöödiline salat n Keedetud ja hakitud ained laduda läbipaistvatesse pokaalidesse või kaussi kihiti. Kaste kallata ühest servast nii, et see allapoole valgudes ei kata salati vööte. Kuna salat ei kattu üleni kastmega, võiks kastet lisaks eraldi pakkuda. Kaunistada värvilise kartuli, porgandi ja maitserohelisega, eriti sobib käharpeterselli oksake.

n NB! Pärast keetmist võib tunduda, et ‘Congo’ mugulad on hallid, värvitud. Kui need lõigatakse kuubikuteks ja natuke õhu käes seisavad, muutub ‘Congo’ kauniks erksiniseks.

Sirelililla kartulipuder Sinine salat n Segada ülaltoodud komponendid koos kastmega, jätta välja hakitud ‘Congo’. Vahetult enne kaussi panemist segada juurde ‘Congo’. Serveerimiseks sobivad sinisest klaasist kausid.

Peale puistata ‘Congo’ tükid, kaunistada porgandi, muna ja maitserohelisega. n Neid salateid esimest korda nähes on inimesed üllatunud ega usalda maitstagi. Arvatakse, et tegu on kunstlikult värvitud kartuliga. Kes aga proovib, see soovib ka ise seda teha, et oma sõbrannasid šokeerida. Pealegi sisaldavad värvilise sisuga kar­­tulid antotsüaane, mis on anti­ oksüdandid ning seega tervislikud ja noorust säilitavad ained.

Soovid osta või müüa kasutatud rasketehnikat?

n 4–6 inimesele pudru valmistamiseks kulub 1–1,2 kg kooritud ‘Blue Congo’ mugulaid. n Kartul keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks, kurnata, tampida katki. Lisada soola,

‘Blue Congost’ keedetud puder on soojalt sirelililla, jahtudes muutub aga erksiniseks.

osade kaupa klaasitäis või soovi korral rohkem kuuma piima ja paar supilusikatäit võid. n Segada ja kloppida õhuliseks käsitsi. Maitseks võib lisada õlis praetud sibulat, hakitud värsket maitserohelist (till, murulauk, petersellilehed). n Putru sobib süüa sulatatud võiga või mõne muu sobiva kastmega, sobib hästi ka kala ja lihatoitude lisandina. n NB! Kuumalt on puder kauni helelilla värvusega. Jahtunult muutub tumesiniseks ja sobib hästi suupistete lisandina. Kui puder uuesti soojendada, muutub värvus jälle heledaks.

Lisainfot ja nõuandeid jagame Maamessi sisehalli galeriis Mascuse stendis G1

32 S Ö Ö D A

K VAL I T E E T

Sageli on talunikud silohoidlat avades või silopalle söödajagajasse ette tõstes leidnud, et suvel hoolega tehtud silo on hallitanud või riknenud.

Enamasti on silo hallitanud, kuid esineb ka võihappelist ja kõrge ammoniaaklämmastikuga valesti käärinud silosid. Silo käärimisproduktid ei ole vastavuses hea silo kriteeriumidega ja toiteväärtus on liiga madal ning silohoidla avamisel söötmiseks kipub silo kuumaks minema. Talumeeste sõnul on nad silo teinud siiski korralikult ja järginud tehnoloogia nõudeid.

MESSILEHT 17. aprill 2014

ARHIIV

Ohud sileerimisel ja kuidas neid vältida

Rasked mürgitusjuhtumid Ometi on esinenud isegi mürgitusjuhtumeid riknenud silo söömisest ja on tulnud teha hädatapmisi, et päästa olukorda. Selliseid tulemusi on raske üheselt selgitada.

Põhilised mürgid, mis võivad silos olla, on mükotoksiinid, kuid harvemini võib esineda ka enterobakterite ja klostriidide produtseeritud endotoksiine, mis kõrgema kontsentratsiooni korral on eriti mürgised.

Põhilised mürgid on siiski hallitusseente tekitatud mükotoksiinid, mis sileerimisel võivad esineda. Toksiinide kasvulavaks võib olla koristamisel saastunud rohi, näiteks sileeritakse rohi koos mulla, juuretüügaste või saasteosakestega.

Lägast või sõnnikust saastumisel võivad silosse sattuda salmonella, mükobakterid, protozoa ja mitmesugused parasiidid. Patogeensed listeeriabakterid L. monocytogenes, mida leidub kõikjal looduses ja roiskunud silos, võivad loomadele põhjustada meningiiti, entsefaliiti, septiseemiat ja aborte.

Hallitus- ja pärmseente arv rohumassis oleneb selle puhtusest ja ilmastikutingimustest ko-

ristamisel. Hallituste tekke vältimise peamine tegur silos on silomassi tihe tallamine ja hoidla või ruloonipalli hermeetilisuse tagamine. Kui need tingimused ei ole täidetud, siis mida koredam ja kuivem on rohi, seda sügavamale tungib õhk ja seda suurem on oht hallituste tekkeks ning pärmide arenguks.

Mõlemad mikroobid alandavad silo väärtust ja lühendavad aeroobset stabiilsust silohoidla avamisel. Hallituste ja pärmide

arengut pidurdavad ka bensoaate sisaldavad keemilised kindlustuslisandid nagu Siloben, Superben, Niben ja Kofasil Ultra.

Võihappeline käärimine Silovalmistamisel on suureks probleemiks olnud ka see, kuidas vältida võihappelist käärimist ja proteiini lagunemist. Võihappeline käärimine alandab oluliselt söödaväärtust ja silo söömust ning suurendab toiteainete ka-

dusid. Ka põhjustab see suurema proteiini lagunemise.

Võihappebakterid arenevad eriti märjas anaeroobses keskkonnas. Nende tegevus pidurdatakse eelkõige piimhappebakterite tekitatud piimhappe toimel.

Keskmiselt märja ja märjema silo indikaatornäitaja pH peaks olema <4,2, siis on teoreetiliselt happeid piisavalt. See tulemus saadakse tavaliselt kergesti ja keskmiselt sileeruva materjaliga, kusjuures bioloogilised

kindlustuslisandid parandavad käärimist.

Kui on tegu halvasti sileeruva materjaliga (märg liblikõielisterikas rohumass), kus suhkrute sisaldus <1,5% rohus ja kuivaine­ sisaldus <20%, siis piimhapet piisavalt tekkida ei saa. Sel juhul on võihappebakterite kasv ja enterobakterite areng eriti soodne.

Käärimise kvaliteeti saab tõsta, kasutades kindlustuslisandeid, kusjuures pikaajalised katsed on näidanud, et efektiivse-

mad on keemilised kindlustuslisandid. Rohu närvutamine on tähtis tehnoloogiline võte, et parandada käärimistingimusi ja vähendada mahlakadu. Kui ilmastik võimaldab rohtu närvutada kuivainesisalduseni >35%, on nende bakterite edasine areng teoreetiliselt peatatud.

Kvaliteet sõltub ka niitest Esimene niide on tavaliselt edukam, arvestades sileerimistingimusi, kuid probleemid võivad tekkida eriti teise ja kolmanda niite silode puhul.

Ilmastik mängib siin väga suurt rolli. Esimene niide tehakse olenevalt ilmast ja rohustust tavaliselt enne jaanipäeva, kui toimub intensiivne rohu kasv.

Põud võib rohu kasvu pidurdada, kuid sileerimistingimused on siis paremad. Rohi on kuivem ja sisaldab rohkem suhkruid, mis on hea sileeruvuse alus.

Teine ja kolmas niide on märksa riskirohkemad, sest tingimused varieeruvad ja on raskemad, materjali ei saa regulaarselt närvutada ning suhkrute sisaldus on väiksem. Sellega tuleb arvestada ka kindlustuslisandi valikul. Igal juhul tuleb teha õige valik keemilise või bioloogilise kindlustuslisandi vahel ja arvestada, et keemilised lisandid on üldjuhul teise ja kolmanda niite puhul efektiivsemad.

Nii ongi, et silo käärimise kvaliteet on suuresti ettearvamatu. Isegi kui järgitakse kõiki tegureid, et silo oleks korralikult tehtud, ei pruugi tulemus olla ideaalne.

Kogenud põllumees peaks järgima ikka oma vaistu ja võtma arvesse kõiki sileerimise tingimusi kvaliteetse silo saamiseks minimaalsete kadudega.

Paul Lättemäe põllumajandusdoktor

HELI MERIPÕLD

põllumajandusmagister Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid

L OO M A K A S V A T U S 33

MESSILEHT 17. aprill 2014

Veisekasvatus on jätkuvalt põllumajanduse lipulaev kuslik läbirääkimiste diplomaaKui 2012. aasta piimatia tootjaid viimasel kvoodiaastoodangu tulemustelt tal sellest säästa. oli Eesti Euroopa Liidu 28 liikmesriigi hulgas kaheksandal positsioonil, Lihaveiste arv suureneb Loomade arv suureneb jätkusiis 2013. aastal suuvalt ka lihaveisekasvatuse sektorenes jõudluskontrollialuste lehmade toodang ris. Igal aastal lisandub uusi lihatõugu veiste kasvatajaid, nüüdveelgi 357 kg võrra. seks on vähemalt ühe lihaveisega Mullune tulemus 8416 kg piima lehma kohta annab lootust sel aastal juba 8500 piiri ületamisele. Selle tulemusega võib prognoosida, et 2013. aasta statistikas saame näha meie positsiooni paranemist.

Piimalehmade arvukus näitab meil tõusutrende ning üle aastate on jõudluskontrollialuseid piimalehmi taas üle 90 000.

Kuigi meie piimatootmisvaldkond on edukas, oleme Euroopas, kus üle 23 miljoni piimalehma, väga väike mõjutaja. Ometi tuntakse meie tõukarja head väärtust ning hinnatakse karjade struktuuri, mis on loonud soodsaid eeldusi ka tõukarja müügiks väljapoole Eestit.

Kindlasti mõjutab Eesti tänavust piimatoodangut ka oht piimakvoodi ületamise eest trahvi saada. Loodetavasti suudab meie põllumajandusjuhtide os-

kasvatajate arv ulatumas 2000ni.

Loomade arv on ületanud 60 000 piiri.

Kindlasti on valdkonna laienemiseks Eestis veel ruumi. Olulisim küsimus on, kuidas tulevikus realiseerida tõu-, nuum- ja lihaveiseid. Samuti, millistele turgudele on võimalik veiseid ning lihasaadusi müüa.

Elusloomade müügil on suurim probleem meie kaugus soodsamatest turgudest, mis teeb kallimaks loomade transportimise ning sel ajal nende heaolu nõuete järgimise.

Samuti on oluline, kuidas meie idanaaber suhtub looma tervist mõjutavate piirangute leevendamisse.

Praegu on suurim takistus uudse Schmallenbergi nakkusega seonduvate riskide objektiivne hindamine ning sellega kaasnevate sanktsioonide minimeerimine.

Koos loomade arvu suurenemisega on tähtis parandada tõumaterjali kvaliteeti, pidevalt soetades kõrge aretusväärtusega sugupulle. Samuti on tähtis, et Eestis suureneks puhtatõuliste lihaveiste arvukus, mis eeldab ka lehmnoorkarja juurdesoetamist.

Toredaks traditsiooniks on lihaveisekasvatajatele kujunenud tõuveiste ostmine oksjonitelt. Ka seekord on Maamessi raames 25. aprillil Eesti parimatest karjadest valitud tõupullide müük. Lisaks on müüki tulevad 12 noorpulli läbinud Eesti Maaülikooli Märja katsefarmis kasvuintensiivsuse hindamiskatse.

Sel aastal saab oksjonilt soetada šarolee, simmentali, limusiini, anguse ja herefordi tõu esindajad. Muljetavaldav on see, et katse läbinud parimatel pullidel ulatus ööpäevane juurdekasv kolme kg-ni.

Ka lihaveisekasvatajatel on veel teadmatust, mis kujul saaks uuel maaelu arengukava perioodil jätkuda sektorile oluline ammlehmatoetus. Veiste realiseerimise hindu arvestades saab stabiilne areng toimuda vaid kasvatajatele makstava täiendtoetuse kaasabil. Lihaveisesektorit aitab paremini kaardistada kavandatav veiselihasektori arengukava aastateks 2015 –2020. Tähtis

ETKÜ

on, et arengukava väljatöötamisel osaleksid kõik osapooled, kes valdkonna käekäiku mõjutada saaksid.

Näitused ja konkursid Maamessiga antakse ka avalöök iga-aastastele veisenäitustele ja -konkurssidele. Tänavu plaanib Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) koos oma liikmete ja koostööpartneritega esitleda veiseid ka Luige kevadlaadal 9.–10. mail, piirkondlikul näitus-konkursil Saarte Viss 19. juunil, Eesti Talupäevadel Jänedal 26.–27. juulil ning üritusel Tõuloom 2014 Ülenurmel 6. septembril, kus saab näha Eesti parimaid veiseid, keda aasta jooksul auhinnatud.

Tippsündmuseks võib pidada Ülenurmel põllumajandusmuuseumis 12. juunil toimuvat konkurssi Viss 2014. Tänavune võistlus on juba 25., mis näitab Eesti veisekasvatajate järjepidevust ning huvi oma parimate veiste tutvustamisel. Konkurssi hindab sel aastal Euroopa üks tuntumaid kohtunikke Guido Simon Saksamaalt. Väliskohtunike kaasamine annab võimaluse Eesti piimaveiseid teiste Euroopa riikide standardite kohaselt hinnata. Võimalik, et peagi otsustavad

Pullid oksjoni ootel.

S TAT I S T I K A

2012. aasta piimatoodangu tulemused Riik

Lehmi Piima Riik × 1000 kg

1. Taani 579 2. Rootsi 346 3. Soome 280 4. Hispaania 827 5. Holland 1541 6. Tšehhi 367 7. Inglismaa 1812 8. Eesti 96 9. Saksamaa 4191 10. Portugal 237 11. Ungari 253 12. Prantsusmaa 3643 EL (27) 23026 13. Slovakkia 154

8701 8281 8215 7904 7713 7705 7697 7650 7280 7203 7185 6844 6618 6501

Eesti veisekasvatajad oma paremate veistega osaleda ka Euroopa meistrivõistlustel, mis oleks suurepärane võimalus Eesti tõukarja tutvustamisel.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistul on hea meel, kui huvili-

Lehmi Piima × 1000 kg

14. Austria 15. Luksemburg 16. Malta 17. Küpros 18. Kreeka 19. Belgia 20. Itaalia 21. Poola 22. Leedu 23. Läti 24. Sloveenia 25. Iirimaa 26. Bulgaaria 27. Rumeenia

523 45 6 0 144 504 2009 2346 331 164 109 1060 287 1178

6448 6409 6387 6304 6299 6286 5650 5573 5558 5550 5517 5092 3915 3429

sed leiavad võimaluse meie veisekasvatajate saavutustest osa saada ning meid üritustel külastada.

TANEL BULITKO ETKÜ juhatuse esimees

OÜ Elpa i.e. on 2003 aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Tegeleme piima varumise, esmatöötlemise ja ekspordiga Euroopa Liitu ja mujale. Oma koostööprtneritele pakume parimaid hindasid ja maksetingimusi.

OÜ Elpa i.e. partneriks on Baltikumi suurim juustu ja kõrge lisandväärtusega piimatoodete tootja Rokiskis Suris mis varub ca. 580 000 tonni piima aastas. Põhilised tooted on juust, laktoos, vadakuvalgu kontsentraat. Üle 80% toodangust turustab Rokiskis Suris Euroopa Liidus, Aasias ja Ameerika Ühendriikides. Transpordi kulude kokkuhoiu eesmärgil avab OÜ Elpa i.e. koostöös Rokiskis Surisega 2014 aastal piima kontsentreerimise tehase Ambla vallas.

Elpa i.e. ettevõtted: Raka kogumiskeskus (noorloomade varumine) Jõgisoo noorloomalaut piimatootja OÜ Kirbla Läänemaal piima kontsentreerimise tehas Ambla vallas OÜ Elpa i.e Reg.kood 10939959, VAT nr. EE100824199 Jahu tn. 1-2, 10415 Tallinn, Tel. +372 639 8840 Fax. +372 639 8841 www.elpa.ee, www.raka.ee

34 M A A M E S S I L

MESSILEHT 17. aprill 2014

Põllumajanduskaubanduskoda Maamessil Eesti PõllumajandusKaubanduskoda annab Maamessil häid ideid, milliseid roogi valmista­ da eestimaisest köögi­ viljast. Piimabaaris saab aga taas proovida kosutavaid piimakokteile.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on ka tänavu Maamessil esindatud kahe stendiga. Piimabaar on külastajaile seni väga populaarne olnud, loodame, et ka tänavu. Seal saavad soovijad seekord maitsta pääsukesemärki kandvast Farmi piimast valmistatud piimakokteile.

Sarnaselt eelmise aastaga on EPKK köögiviljastend 60ruutmeetrine, seal saab väsitavast messisaginast mugavalt jalga puhata ja stendi show-köögis toimuvat jälgida.

Köögis keedab-küpsetab-vokib ning aurutab porgandist, kapsast ja punapeedist vahvaid roogi restoranis Mekk töötav Nikita Ulitin. Nikita hullutas jaanuaris kümne päeva jooksul sakslaste maitsemeeli ka maail-

ma suurima põllumajandus- ja toidumessi Grüne Woche Eesti stendi kalatsirkuses.

Köögiviljastendi külastajatele jagatakse ka värskelt ilmunud köögikalendrit ning mullu ilmavalgust näinud retseptiraamatuid kapsa-, porgandi- ja punapeeditoitude kohta.

Esialgu on saladus, mida huvitavat veel pliitide juures toimuma hakkab. Vihjetest võib aimata, et päris kindlasti saab seal toimetamas näha ka prominentseid põllumajandustegelasi, kes panevad mängu oma oskused ja nutikuse. Sarnaselt piimabaariga saab siin maitsta ka värskest köögiviljast valmistatud mahlakokteile.

Sööme rohkem puu- ja köögivilja!

Möödunud aasta sügisel tegi TNS EMOR põllumajandus-kaubanduskoja tellimusel uuringu Eesti laste teadlikkuse kohta puu- ja köögiviljade tarbimise olulisusest.

Ainult 31% uuringus osalenud lastest teadis soovitust, et

iga päev tuleb süüa vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilja.

Ligi pooled lastest siiski kinnitasid, et nad on märganud soovitust süüa viis peotäit puu- ja köögivilja päevas ning 55% vastajatest väitis, et nad on proovinud seda soovitust järgida. Soovituslikku viit peotäit puu- ja köögivilja päevas sööb enda kinnitusel aga ainult 12% vastajatest.

Koguni 18% vastajatest kinnitas, et nad tarbivad puu- ja köögivilja mõnel korral nädalas ja ei söö seda iga päev.

"Küsitluse tulemusel võib väita, et jätkuvalt on vajalik teavitustegevus puu- ja köögivilja igapäevase tarbimise edendamiseks, et tõsta laste teadlikkust ning suurendada puu- ja köögiviljade tarbimist.

Kui Maailma Terviseorganisatsiooni andmete järgi on soovituslik tervislik tarbimiskogus 400–500 grammi päevas, siis Eesti elanikud tarbivad statistikaameti andmetel viimase kolme aasta keskmisena ca 350 grammi värsket puu- ja köögivilja ning marju päevas,” ütles EPKK juhataja Roomet Sõrmus.

Martin Vilen

Vastne põllumajandusminister Ivari Padar (paremal)küpsetas mullu köögi­viljastendil koos Tartu Põllumeeste Liidu juhi Jaan Sõrraga Brüsseli porgandiringi.

Kaks aastat tagasi valmistas EPKK ette puu- ja köögivilja tarbimise edendamiseks teavituskampaania, mis Euroopa Komisjonis heaks kiideti. Lisaks Maamessil osalemisele viiakse kolme aasta jooksul Eestis ellu rohkesti tegevusi, tänu millele peaks meie tarbija teadlikkus köögiviljade söömise kasulikkusest tõusma.

Vahvad üritused on suunatud eelkõige lastele Kuigi Maamessil ootame oma stendile nii vanu kui noori, on kampaania oma põhisuunitlu-

selt mõeldud lasteaia- ja algkoolilastele, sest meie toitumisharjumused kujunevad välja just lapseeas. Näiteks on lasteaedadele jagatud arendavat lauamängu "Aastaring aias”, kus mängu alustamise õiguse saab laps, kes viimati porgandit sõi. Mängu käigus tuleb lapsel näidata üles teadmisi köögiviljade kohta.

Lastele koostatakse ja jagatakse arendavaid töövihikuid. Koolikokkadele on kavas korraldada tasuta koolitusi.

"Loodame, et lasteaedadele ja koolidele on abiks ka EPKK veebilehel olev üle-eestiline andme-

baas, kust leiab oma maakonnast köögi- ja aedviljakasvataja, kellega sõlmida näiteks leping oma köögi varustamiseks aiandussaadustega,” ütles Sõrmus.

Puu- ja köögivilja tarbimise edendamise programmi toetavad Euroopa Liit, põllumajandusministeerium ja põllumajandus-kaubanduskoda. Programmi raames tehakse koostööd Eesti Aiandusliidu, Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi ja Tervise Arengu Instituudiga.

MALLE LIND EPKK avalike suhete juht

Maamessilt saadud ideed väärivad edasiarendamist Tartu Ülikool kutsub osalema XX XX XX XX

majandusarvestuse majandusõiguse kinnisvara projektitöö jt

kaugkooliTuskursusTel Tallinnas.

Suvesemester Talvesemester 08.05.–08.11.2014 11.12.2012 – 8.06.2013

Registreeruda saab kuni 3.deTsembrini 28. APRILLINI

www.finance.ut.ee

PEETER HÜTT

Kevadine Maamess on nii ostude soorita­ mise kui ka uute ideede kogumise koht.

Nii mõnigi põnev pakkumine võib tekitada tahtmise seda oma ettevõtluses või maja­ pidamises rakendada.

Kuidas leida raha uue ja innovaatilise tehnika soetamiseks?

Aastail 2014–2020 ootab Eesti uusi struktuurivahendeid.

Palju võimalusi pakuvad sihtsuunitlusega väiksemad fondid ja programmid. Projektitööst on saanud oluline osa Eesti arengut toetavatele tegevustele.

See on käivitanud algatusi avalikus ja erasektoris, lahendanud piirkonnaprobleeme, arendanud teenuseid ja tooteid ning pakkunud teemasid teadustööks. Samas on raha taotleja sageli probleemi ees: kuhu panustada? Kuidas kasutada nõutavat omafinantseeringut? Millist oma valdkonda arendada nii, et püsiks ise samal ajal "tasakaalus"?

Sul on oma firma, mis võibolla ei toimi meelepäraselt. Kas seda oleks vaja putitada, ümber kujundada?

Enamik Eesti ligikaudu 45 000 aktiivsest ettevõttest on mikroettevõtted, kus omanik või

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituse lõpuaktus Tallinnas 27. juunil 2013.

juhatuse liige ise korraldab majandustegevust. Koos e-teenuste arenguga kasutatakse järjest vähem juristide ja raamatupidajate abi. Arvuti tagant lahkumata saab esitada avaldust registrikande tegemiseks, deklaratsioone, laenutaotlust jms.

Kuigi juht kiidab kaasaegset töökeskkonda, ei kasva koos etoimingutega oluliselt tema majandusõiguse ja -arvestusalased teadmised.

Mida peaks tegelikult ettevõtlusest teadma? Kuidas koostada n-ö vettpidavaid lepinguid, millised on maksu-

küsimused, kuidas kasulikult korraldada töösuhteid…?

Maa ja kinnisvara. Meie eluja töökohad, ostlemise ja vaba aja veetmise paigad on n-ö maatükki väärtustavad parendused.

Millisel määral ja kui kasumlikult need oma otstarvet täidavad, sõltub vara asukohast ja turuseisust.

Mida teha, kui äriideega edasiminekuks on vaja soetada kinnisvara, seda arendada ja majandada? Kuidas panna oma kinnisasi teenima? Kas majandada ise või anda hoo-

pis välja rendile? Maa kasutamine, olgu see põlluharimine, metsamajandamine või aiasaaduste kasvatamine, toimub kindlate reeglite − kehtestatud planeeringute, keskkonnanõuete, kaitse-eeskirjadest tulenevate piirangute vms järgi.

Kas vahel jääb midagi tegemata, sest ei tea täpselt, kas tohib või kuidas tohib?

Kui ülaltoodud küsimused vajavad järelemõtlemist ja teemad kõnetavad, siis kaalu oma ideede edasiarendamist Tartu Ülikooli kaugkoolituskursustel.

Alates 1996. a on meie kursustel osalenud üle kümne tuhande inimese. Õpetame majandusõigust, -arvestust, kinnisvara, rahandust, projektitööd jm vajalikku. Õppetöö on kaugkoolituse vormis, s.t et ise saad õppimiseks valida aja, koha ja tempo.

Suvesemester toimub 8. maist 8. novembrini kahe konsultatsioonisessiooniga Tallinnas.

Eduka lõpetajana saad Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnistuse koos ainepunktidega.

Edukat Maamessi, häid oste ja uusi edasiviivaid ideid soovides

Merle Eamets Karin Liikane

Tartu Ülikooli kaugkoolitusõppejõud

P U I D U

MESSILEHT 17. aprill 2014

TÖÖTLEMINE

35

Mida teha puidujäätmetega?

Puidugraanuliturgu on viimastel aastatel märgatavalt mõjutanud Euroopa Liidu uuendatud energiapoliitika, mis näeb ette söe asendamise biomassiga, sealhulgas hoonete küttesüsteemides.

Sellest tulenevalt kasvas 2012.– 2013. aastal küttegraanulite tarbimine järsult ja ELi liikmesriikide omatoodang rahuldab vaid 43,8% vajadusest. 42,6% vajadusest kaetakse impordiga Põhja-Ameerikast ning 13,6% muudest regioonidest (siin ja järgnevalt on kasutatud IHB-Fordaqi statistilisi andmeid 2013. aasta kohta). Intensiivselt on graanulite tarbimine soojatootmisel kasvanud väljaspool euroliitu nii Põhja-Ameerikas kui Aasias.

Graanulite impordi kasv ELi liikmesriikidesse kasvas 2013. aastal kokku 36%.

Eesti graanulitootjate euroliidu sisest impordi mahtu hinnatakse 2013. aasta 11 kuuga 530 29 tonnile, kasvutempo eel-

TA B E L

Graanulid toidavad üha enam energiatootmist Poole tosina aastaga on puidugraanulite hind kahekordistunud.

Aasta

Tarbitud graanulite Tarbitud graanulite kogus (tonni) hind (eurot)

2008 635 50 510 80 2009 614 58 600 95 2010 1 118 143 600 128 2011 1 310 178 700 136 2012 1 873 273 300 146 2013 2 018 312 100 155 Allikas: statistikaamet

mise aasta sama perioodiga võrreldes küünib 52 protsendini.

On selge, et graanulite põhilise tootmismahu annavad spetsialiseerunud ettevõtted. Samal ajal on puidu- ja mööblitootmisfirmade arv suur ning kuivad jäätmed tekivad neil hajutatuna väikestes mahtudes.

Sõltuvalt tootmisest võib tekkivate jäätmete osakaal kasutatud puidust moodustada mõniteist kuni mõnikümmend protsenti lähtematerjali mahust. See tähendab aga, et tekkivate puidujäätmete oskuslik rakendamine on põhitootmise majandusliku efektiivsuse oluline mõjutaja ühelt poolt ja puiduressursi täielikum ärakasutamine teiselt poolt.

Granuleerida või briketeerida

Pelletid ehk puidust graanulid.

Keskmine hind (€/t)

Puidujäätmete hinnalisuse tõstmiseks kütusena on kaks enam kasutamist leidvat võimalust: granuleerimine ja briketeerimine. Kuigi puitmaterjali kütteväärtus halupuiduna, graanulitena või briketina on üldiselt samasugune, on graanulite põle-

tamine koldes efektiivsem tänu graanuli kujule ja mõõtmetele.

Graanulite kütteks kasutamise suur eelis on võimalus katlaagregaadi töö täielikult automatiseerida. See on oluline nii suurtes katlamajades kui ka eramaja keskküttekatla puhul.

Briketeerida saab ainult pehmeid tootmisjäätmeid, mille niiskus ei ületa 17%. Laastu sees võib esineda ka puidu tükkjäätmeid pikkusega kuni 1,5 cm. Seega kuivatatud saematerjali töötlemisel tekkiv saepuru ja laast on vahetult brike­ teeritavad.

Soovi korral saab tükkjäätmed laastust eraldada gravitatsioonimeetodil, kohmakaid sõelumise seadmeid ei ole selle tehnoloogia puhul vaja.

Märgade puidujäätmete kasutamine graanulite toormena väikese tootmismahu korral ei ole majanduslikult otstarbekas, seda ennekõike kuivatusseadmete kõrge hinna ja tehnilise keerukuse tõttu.

Granuleerimine on tehnoloogiliselt märksa nõudlikum, et mitte öelda kapriisne. Nimelt peab lähtematerjali fraktsioon

olema ühtlaselt 0,5–1,5 mm ja puidu niiskuse tase 8–12%.

Ka höövlilaast ilma eelneva purustamiseta ei ole granuleeritav, vaid peaks enne minema läbi haamerveski.

Sageli satub puidutööstuse n-ö pehmete jäätmete hulka ka väiksemaid või suuremaid puidutükke, mis granuleerimisel ei ole lubatud.

Siit ka oluline järeldus – granuleerimisele suunatavad jäätmed peavad alati enne läbima nn lõppjahvatamise kas haamerveskis või muid tehnoloogilisi võimalusi kasutades.

Vajalikud masinad – kaks lahendust Tulenevalt suundumustest puidugraanuliturul pakuvad seadmete valmistajad ka väiketootjatele sobilikke, heal tehnilisel tasemel masinaid. Sõltuvalt jäätmete iseloomust ja mahust võib valida kahe lahenduse vahel. Üks neist on paigaldada eraldi haamerveski ja graanulipress koos vajalike transpordisõlmede ja nende vahel asuva mahutiga laastude jaoks.

Teine võimalus väiketootjale on graanulipress koos laastu lõpp-purustiga. Masina ülemises osas on raspel-tüüpi purusti, mis lubab koos pehmete jäätmetega toita masinasse ka massiivpuidu väiksemaid tükkjääke. Selliste Saksamaal toodetud graanulipresside tootlikkus on algab 40 kg/h ja ulatub kuni 250 kg/h.

Aadu Sillajõe ASi Nava arendusdirektor

ARHIIV

Graanulipress koos laastu lõpp-purustiga.

Müüa traktor MTZ 920.3 (2005), 59 kW, 3500 töötundi, hind 8000 € + km. tel 518 2158

36 M E T S

MESSILEHT 17. aprill 2014

Kvaliteetne puit tuleb kasvatatud metsast Eestis istutatakse uut metsa aastaaastalt rohkem.

Eelmisel aastal istutati Eestis keskkonnaameti andmeil 22,3 miljonit metsapuutaime, millest 1,7 miljonit taime olid toodud naaberriikidest (Leedu, Läti, Rootsi). Võrreldes üle-eelmise, 2012. aastaga, istutati 0,8 miljonit metsapuutaime rohkem.

Taimi kasvatatakse meil rohkem, kuid osa neist müüakse kokkulepete alusel välismaale.

ARHIIV

2013. aastal viidi nii Eestist välja 3,4 miljonit metsapuutaime.

Tänavu kevadeks peaks taimekasvatajail olema 26,5 miljonit istutuskõlblikku metsapuutaime. Sügisese inventuuri järgi oli neist männitaimi 11,6 miljonit, kuusetaimi 12,5 miljonit ja arukasetaimi 1,7 miljonit.

Eestis istutatakse suurem osa taimedest riigimetsa. 2013. aastal istutas riigimetsa majandaja RMK 18,4 miljonit taime (miljoni võrra rohkem kui 2012. aastal) ja tänavu plaanib RMK neid

istutada ligi 18 miljonit. Erametsadesse istutati mullu 4,1 miljonit taime.

See kõik ei tähenda, nagu uuendatud metsa pind sellega piirdukski, kuna metsauuendusvõtteks on Eestis ka seemnete külv. Ka tehakse näiteks maapinna ettevalmistust, et looduslik metsauuendus paremini tekkida saaks, ja teatud kasvukohtades jääb mets lihtsalt looduslikule uuendusele.

Metsa istutatakse enamasti kevadel, kuid potitaimi saab is-

tutada ka muul ajal. Näiteks riigimetsas tehakse juba kolmandat aastat väike osa istutustöödest sügisel.

Iga istutaja peab arvestama, et maha pandud istikut tuleb ka hooldada. Selleks kitkutakse, niidetakse ja/või tallatakse esimestel kasvuaastatel taimede ümbert rohtu. Hiljem tehakse noores metsas valgustusraiet ja veel hilisematesse kasvujärkudesse jäävad harvendusraied.

pakendites, et turvas läbi ei kuivaks. n Paljasjuurseid taimi istutatakse viljakatele kasvukohtadele.

Potitaimi sobib istutada vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ettevalmistatud maapinnale.

hoides taime püsti; täida istutusauk mullaga; tihenda pinnas taime ümber; kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult – taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla. n Taime juurekael peaks jääma ümbritsevast maapinnast paar sentimeetrit kõrgemale, sest vajudes jääb see maapinnaga tasa. n Maakirvega istutades: löö maakirves sobivas kohas maasse; kobesta augus olev muld; võta taim ja tõmba kirvevart enda poole nii, et tekiks taimele sobiv auk; hoia mulda kirvega kinni ja aseta taim auku ning tõsta siis sobivale kõrgusele nõnda, et taime juurekael jääks kuni paar sentimeetrit maa-

pinnast kõrgemale; tõsta kirves üles ja lükka muld kirvega tagasi juurte ümber, seejärel suru muld jalaga kinni ning kontrolli, et taim oleks kindlalt istutusaugus. n Istutustoruga istutades: suru istutustoru maasse sobiva sügavuseni; pane taim torusse; ava jalaga vajutades istutustoru teravik; tõsta toru spiraalselt keerates maast üles nii, et muld ei jääks toru teraviku külge; tihenda muld taime ümber; sule toru teravik ja võta vaba käega uus taim, samal ajal vali uus istutuskoht; jälgi, et taim jääks istutamisel paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida turbamätta läbikuivamist.

Õige metsa­ istutusaeg on kevadel, siis jõuavad taimed juurduda.

Messileht

TA S U B T E A DA

Kahte moodi taimed n Eestis kasvatatakse paljasjuurseid metsapuutaimi ja suletud juurekavaga taimi, mida nimetatakse ka potitaimedeks. n Paljasjuurne taim on 1–2aastane seemnest kasvatatud taim (seemik) või 3–4aastane ühel korral ümber istutatud taim (istik). Taimede transpordil peavad paljasjuursed taimed olema kaitstud kuivamise eest. n Potitaim on 1–2aastane eraldi konteineris või kasvatuskastis seemnest kasvatatud taim. Taime juurestik on ümbritsetud turbasubstraadiga. Metsa istutamiseks transporditakse neid taimi kas kasvatuskastides või transpordi-

Kuidas istutada? n Paljasjuurse taime istutamisel kasutatakse labidat või maakirvest. Potitaime istutamisel kasutatakse maakirvest või istutustoru. n Labidaga istutades: kaeva maasse auk; kobesta augu põhjas muld; aseta taim istutusaugu keskele; laota taimejuured laiali,

Mida veel silmas pidada? n Hoia paljasjuurseid taimi kottides nii lühikest aega kui võimalik. n Ära jäta taimi päikese kätte. n Kui on hädavajadus taimi metsas hoida näiteks järgmise päevani, tuleb nad kas panna vesisemas kohas juuripidi selleks kaevatud süvendisse (mättad peale) või panna nad vette, mis peab kindlasti olema seisev vesi. n Lopsakama rohukasvuga kohale istuta võimalikult suur taim. n Ajutiselt liigniiskes kasvukohas ära istuta madalaimasse kohta, kuhu võib koguneda vesi.

Võimalusel istuta kivi või kännu lähedusse, kus taim saab osa öösel eralduvast soojuskiirgusest.

n Õige istutusaeg on kevadel, siis jõuavad taimed juurduda. n Kärbi enne istutamist liiga pikki juuri. n Jälgi, et taime asetamisel istutusauku jääksid juured laiali ja et taim ei jääks kaldu. n Ära unusta rohutõrjet pärast istutamist. Õige aeg rohi puukese ümbert ära kitkuda või niita on juunis-juulis. Sügisel tuleb puud kulust vabastada (nt tallates).

Tõrjet tuleks teha nii kaua, kuni taimed rohurindest välja kasvavad. Sõltuvalt kasvukohast ja hooldamisest võib see aega võtta 2–4 aastat.

Allikas: RMK, metsaomanikud

Metsamasinate tarvikud ja varuosad Taimekaitsevahendid Metsamasinate varuosad (Timberjack, Valmet, Lokomo, Bruunett, Ösa jne.)

B-varuosad metsamasinatele Kasutatud varuosad põhjamaade suurimast metsamasinate lammutustöökojast Mootorite osad (Perkins, Valmet, Deutz, International) Uued ja remonditud hüdropumbad ja mootorid (Rexroth, Linde, Sauer, Volvo) Pumpade ja veomootorite varuosad Hüdropumpade, veomootorite ja käigukastide remont ,Garantii, vahetusfond Hüd Jõuülekande osad (Clark Hurtio, Massey Fergusson, NAF jne.)

Tõstukite varuosad (Loglift, Cranab Jonsered jne.)

Haaratsid (Vahva) Riputid Rotaatorid (Finnrotor, Baltrotors, Black Bruin, Valmet) Harvesteri saeplaadid juhtplaaid ja tarvikud (GB Titanium, Oregon) Harvesteri saeketid (Stihl, Carlton) Ha Saeketi teritus,poolitus, neetimis seadmed Taimekaitsevahendid, ladvakaitse, heinatõke

Külastage meid Maamessil sisehallis: A33 WWW.SAUTEC.EE OSTAME METSAMATERJALI, KASVAVAT METSA JA METSAMAAD AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 53437715 8211 AS Lemeks Viljandi tel 509 ZEIgO SErvIcE OÜ Tartumaa / müük, hooldus, varuosad tel 504 4964

KOHTUME MAAMESSIL! www.komatsuforest.ee

Jl Hooldus OÜ Pärnumaa / hooldus tel 510 9120 Just Forest AMJ Jõgevamaa / hooldus tel 518 3620

AS Lemeks Valga tel 5309 4973

Lähemalt meist: www.lemeks.ee

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

E H I T U S 37

MESSILEHT 17. aprill 2014

woodcity.fI

Poliitikud promovad

T S I TA AT E

Kus oleme? n Kõikide meie jõukate eeskujude majanduslik heaolu pärineb maa- ja loodusvarade ning kohalike inimeste töö kombinatsioonist. n Meie impordime rohkem kui ekspordime, kohati tundub, et seda ei kata pikas perspektiivis miski. n Eesti tervikuna tarbib võõramaiseid, energia-, tööjõu- ning keskkonnavaenulikult toodetud materjale ja kaupu. Riigihankeseadused ei luba osta tooteid, mille majandus- ja keskkonnamõju on Eestile kasulik.

PUITU Isegi puidust kui ehitusmaterjalist rääkimine võib olla kasulik, kui see murendab stereotüüpe.

Puidu kasutamine ehituses kõlas uudistes hiljuti seoses sellega, et Riigikogus oli keskkonnakomisjoni ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu eestvõttel seminar "Puiduga jõuame kiiremini kaugemale”.

Keskkonnaministeerium omakorda pärast seda võimendas uue valitsuskoalitsiooni lubadust kaotada õigusaktidest piirangud, mis praegu ehituses põhjendamatult puidukasutust takistavad.

Minister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on plaan üheteist kuu jooksul vaadata üle ja kaotada piirangud, mis takistavad Eestis kohalike materjalide kasutamist ehituses. Seminaril kutsus ta ettevõtjaid üles neist takistustest ka teada andma.

Soomlaste suurehitus Seminaril esines Soome arhitektibürood Anttinen Oiva Arhitektid esindav Matti Huhtamies, kes tutvustas Helsingi Woodcity ettevõtmist – puidust ehitatakse terve hoonetekvartal, kus büroohoone, hotell ja korterelamud. Seal on võimalik eestlastelgi tulevikus käia tunnistamas, et kaheksakorruseline puidust hoone on tänapäeval efektne reaalsus.

Soomlaste Woodcity idee taga on muu hulgas see, et Soomes leevendati tuleohutusnõudeid. "Õigesti ehitamisel on puit turvaline materjal,” kinnitas ka Huhtamies.

Woodcity ehitus algab tänavu. Elamute ja parkimismaja osa peaks valmis saama 2015 ning büroohoone ja hotell 2016. Kui moodultehnoloogia abil ehitatavad hooned valmis, on need Soome kõrgeimad puitrajatised, millega muu hulgas tahetakse puidukasutusele uut hoogu anda. Ettevõtmise algatajad on metsakontsern Stora Enso ja ehitaja SRV.

Eesti seisud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula võttis kokku, et pärast masuaega taastus puidutööstus 2010–2012 peamiselt laiapõhjalise ekspordi baasil. 2014. aasta alguseks olid tema kinnitusel puidutöösturid ühed optimistlikumad teiste ettevõtjate seas.

Ka Swedbanki juhatuse liige Robert Kitt nentis suhteliselt head seisu. Oma ettekandes märkis ta, et Eestis on pui-

dutööstuse osakaal majanduses teiste Euroopa riikidega võrreldes suurim. Eesti eksport inimese kohta on 10 000 eurot, mis on sama hea tulemus kui Soomes, kuid Soomes luuakse selle kohta rohkem lisand­ väärtust.

Puidutöösturite kindlustunne on Robert Kiti sõnul tugevnenud. Ta tõi välja statistikaameti andmed, et üldiselt kasvasid 2013. aastal Eesti tööstusettevõtete tööjõukulud 10,5%, kuid kasumid kahanesid 6,2%.

Puidutööstuses on samal ajal suudetud nii palka tõsta kui kasumit suurendada.

Mida puidutöösturid ise peavad edasimineku suuremateks takistusteks? Kiti tutvustatud uuringutulemuste järgi on kõige suurem takistus toorainepuudus (ligi kolmandik vastajatest), tooraine kõrge hind ja vähene nõudlus. Regulatsioonid takistusena jäid pingereas neljandale kohale. Üks takistusi arengul on ka tööjõupuudus ja eriti just ei jätku spetsialiste. Samas 30 000– 40 000 tööealist ja -võimelist Eesti inimest ei käi üldse tööl.

Eesti hoiakud Ehituses puidu kasutamise takistused on 2000. aastate alguses kokku võtnud Karl Õiger Tallinna Tehnikaülikoolist. Üheks suureks takistuseks pidas ta siis vanu arusaamasid ja psühholoogilist barjääri. See tähendab näiteks arvamist, et puit on tuleohtlikum ja ei kannata niiskust. ("Samas raudbetoonil tekivad niiskusest ja karboniseerumisest aastakümne või -kümnete järel roostekahjustused, mida on raske kõrvaldada,” märkis Õiger.)

Tähtsale kohale seadis Karl Õiger ka selle, et poliitikutel, ärimeestel ning ka arhitektidel ja inseneridel pole piisavalt arusaama tulevikuvaateist, puudu on ka tahtmisest kasutada uusi atraktiivseid lahendusi.

Nüüd räägivad meie ettevõtjad, et eestlaste puiduehitus on tuntud ja populaarne eriti Skandinaavia maades ja et sinna rajavad meie kaasmaalased ka selliseid puidust korrusmaju, mida Eesti õigusaktid ei luba ehitada. See tähendab, et oskused ja tehnoloogia, mille vajakajäämistest kirjutas rohkem kui kümme aastat tagasi Karl Õiger, on kiiresti arenenud. Nüüd peavadki seadused ja ka eestlaste suhtumine puitehitisse järele jõudma, et muutuks ka koduturg.

Messileht

Allikas: Eesti Puidu- ja Metsatööstuse Liidu juhatuse esimehe Martin Arula Riigikogu seminaril peetud ettekande teesid Osake Woodcityst – Helsingisse rajatavast puidust hoonetekvartalist.

www.ruukkikatus.ee/katusemeister

www.ruukkikatus.ee/katusekampaania

RUUKKI KATUSETUUR Kui sa ei tea, kas sinu vana katus veel kestab või kui palju uus maksab, telli

Vaheta vana katus uue vastu ja võida 3000 euro väärtuses

TASUTA KATUSEMEISTRI KÜLASTUS

TASUTA KATUSEPAIGALDUS

Leia katusemeister: www.ruukkikatus.ee/katusemeister

Osale aadressil: www.ruukkikatus.ee/katusekampaania

38 M E T S

MESSILEHT 17. aprill 2014

ARHIIV

Metsamaaturul liikus mullu üle saja miljoni euro Käib aktiivne müük ja hinnad tõusevad.

Keskkonnaagentuuri andmete hulka hiljuti lisandunud metsamaatehingute ülevaade ütleb, et metsamaaturu maht on viimastel aastatel püsinud stabiilselt 50 000 hektari juures. Maa-ameti andmeid analüüsinud Lembit Maa­ metsa järgi on see maht tagasihoidlikus vähenemistrendis – aastatel 2010–2013 vähenes müüdud metsamaa pindala 6,7%.

Samas on üldine turuaktiivsus kõrge, moodustades umbes 5% käibes olevast metsamaast.

2001. aastast alates on metsamaaturu maht kokku olnud 624 121 hektarit.

"Kahjuks ei ole võimalik kindlaks teha, kui suur on olnud kordusmüükide maht, kuid number iseenesest on muljetavaldav,” on nenditud analüüsis. "See näitab, et turul ringleva metsakinnisvara nominaalväärtus raiete tulemusena hoopiski väheneb, mistõttu reaalne metsakinnisvara hinnatõus on eeldatavalt tunduvalt suurem.”

2012. ja 2013. aastal olid metsamaa hinnad jätkuvalt tõusutrendis. Ülevaates on öeldud, et

majanduskriisile eelnenud 2008. aasta keskmine metsamaa müügihind oli 2013. aastaks tõusnud ligi 30%, vaatamata sellele, et 2009. aastal langes hind võrreldes 2008. aastaga 26%. "Viimaste aastate suhteliselt järsk hinnatõus viitab suurenevale ostusurvele. 2000 euro piiri ületamine keskmises hinnas hektari kohta annab tunnistust tõsiasjast, et enam ei määra ainult raielikviidsus metsamaa hinda turul.”

Metsamaaturu rahaline maht on tänu keskmise hektarihinna tõusule viimastel aastatel suurenenud, jõudes 2013. aastal üle saja miljoni – 116,61 miljonit eurot. "Vaatamata tagasihoidlikule müügimahu langusele viimasel neljal aastal, on turu rahaline maht tõusnud üle 30%,” on kirjas ülevaates.

Põhjalikumalt saab ülevaatega, kus andmed on toodud ka maakondade kaupa (elavaim metsamaaturg on Saaremaal), tutvuda keskkonnaagentuuri kodulehel www.keskkonnainfo.ee.

Näiteks müüdud metsamaa pindala järgi juhib maakondade pingerida Saaremaa, järgnevad enam-vähem ühesuguse näitajaga Läänemaa, Viljandimaa, Har-

Maa-ameti peadirektor Raivo Vallner rõhutab, et ameti kaudu müüki suunatavad maatulundusmaad on tihti segakõlvikulised ja sisaldavad väga sageli nii metsamaad, looduslikku rohumaad kui ka haritavat maad, ei ole alati selgelt eristatavad metsa- või põllumaana.

n Vahemikus 2000–2013 on vähenenud nii metsarikkumistega keskkonnale tekitatud kahju kui ebaseaduslikud raied. Ebaseadusliku raie osatähtsus moodustab kogu raiest 0,002%. n 2012. aastaga võrreldes on 2013. aastal registreeritud metsarikkumiste arv vähenenud 133-lt 95-le, trahvitud isikute arv 94-lt 74-le, trahvisumma 11 388 eurolt 7080 eurole. Keskkonnakahju suurus on samuti vähenenud. 2012. aastal oli see 80 230 eurot ja 2013. aastal 50 425 eurot. n Metsa- ja puiduvargusi oli 2012. aastal 102 (kahjusumma 181 344 eurot), 2013. aastal 67 (80 433 eurot). n Kõige rohkem metsarikkumisi registreeriti 2013. aastal Ida-Virumaal (15) ja LääneVirumaal (14). n Ebaseaduslike raiete juhtumitest oli neli Ida-Virumaal (66 m³), kolm Harjumaal, kolm Lääne-Virumaal (210 m³) ja üks Valgamaal. n Nii-öelda muud rikkumised 2013. aastal olid: 29 juhul metsateatise esitamise korra nõuete eiramine, 22 juhul metsa ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumine, 20 juhul metsakaitsenõuete ja 3 juhul metsamaterjali veo eeskirjade rikkumine.

Messileht

Allikas: Keskkonnaagentuur

Metsaomanikud imetlemas Võrumaa võimast metsa.

jumaa, siis Lääne-Virumaa, Raplamaa, veidi väiksema müüdud metsamaa pindalaga Järvamaa, Valgamaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa, ja pingerea lõpus on Hiiumaa, Võrumaa, Tartumaa.

Muu hulgas on graafikutel välja toodud riigi metsamaatehingud, mis moodustavad kogumahust suhteliselt väikese osa.

Maa-ameti müükidel müüdi näiteks 2013. aastal eraomandisse kokku 6048 hektarit maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid, mille kõlvikulises koosseisus oli kokku 2874 hektarit metsamaad. Tänavu on maaameti andmeil juba müüdud maadest olnud metsamaad 279 hektarit ja prognoos on müüa veel üle 400 ha metsamaad.

Metsarikkumised 2013. aastal

MAN AgroTruck – esimest korda Eestis ja Põhjamaades.

MAN TGS 18.480 4x4 BL AgroTruck 353kW (480hj) EURO 6 Automaatkäigukast ZF 12A S 2330 OD MAN TipMatic OFFROAD koos MAN PriTarder@`iga Tule Maamessile MAN`i näituseboksi VP-94 ja vaata kuidas näeb välja veok, millega võid ka põldu kündma minna.

Engineering the Future - since 1758.

MAN Truck & Bus Keil M.A. OÜ - Tallinnas Peterburi tee 88, telefon 605 2000 info@keilma.ee, Valgas Transportdi 11, telefon 766 1033

S U V I 39

MESSILEHT 17. aprill 2014

VABAÕHUMUUSEUM

Eesti Vabaõhumuuseum elab meie talupoegadest esivanemate elurütmis, kelle aasta jagunes üldjoontes kaheks.

kultuuripärandi nimistusse pürgiva suitsusauna kommet.

Saunast tuleb juttu iga nurga alt: kuidas suitsusauna kütta; kuidas saunas käia ja käituda; kuidas saunatasid need, kel sauna polnud; kes elasid saunades; millist rolli mängis saun haiguste ravimisel; kuidas valmib suitsusaunasink, ja palju muud.

Tähistame ka kevadisi ja sügisesi talupäevi, muuseumiööd, memme-taadi päevi, jaanilaupäeva ja leivapäeva. Jaanilaupäeval vaatame eri ajastute jaanipäevapidustusi. Kuidas tähistati jaanikut tsaariajal, mida tehti 1930. aastate valgeimal ööl, milline nägi välja nõukogudeaegne jaanipäevapidu. Kiigeplatsi laval on peaesinejaks Marko Matvere Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Talveajal tegeldi rohkem tubaste töödega, võeti aega pühade ettevalmistamiseks ja tähistamiseks.

Jüripäevaga algaval suveajal asuti aga õuetöödele. Pikad valged õhtud jätsid ruumi ka noorte kooskäimiseks.

Nii alustab Eesti Vabaõhumuuseumgi 23. aprillil oma toimekat suvehooaega, kus töö ja lõbu käivad käsikäes.

Suvi 2014 Eesti Vabaõhumuuseumis

Suvised talutööd Muuseumi talude perenaistel ja peremeestel on käsil talutööd.

Sepa talu perenaine peab lambaid ja oskab näidata, kuidas lambavillast sokid ja kindad saavad.

Pulga talus, kus peetakse sigu ning kasvatatakse vanu aiavilju, on huvitavat tegemist ka lastele.

Proovida saab karkudega käimist ja vägikaikavedu, väiksemad võivad aidamademel tutvuda lihtsate talulaste mänguasjadega.

Köstriaseme talu õuel siblib ringi kanapere. Suveköögi juures saab naispere imetleda taimede ja seentega värvitud lõngu ning mehed samal ajal proovida kahemehesaega saagimist.

Härjapea perenaised küpsetavad ja keedavad igal pühapäeval maitsvaid roogasid 1920.–1930. aastate retseptide järgi. Aprilli ja mai laupäevadel räägitakse, kuidas kodu looduslike vahenditega puhtaks saada. Juuni, juuli ja augusti laupäevadel õpetavad

Soome lahe päev

Talupäevad Pulga talus.

nad laulu- ja tantsupeo aasta puhul, mismoodi õigesti kanda rahvarõivaid, kuidas lihtsa vaevaga muuta riideid rahvuslikuks ning kuidas tuua rahvuslikke elemente kodutekstiilidesse.

Mai lõpust septembri alguseni saab igal nädalavahetusel osa ka Leigarite värvikatest tantsuetendustest.

Uusi teadmisi ja oskusi, aga ka emotsioone võib koguda kõikidest muuseumi taludest.

Inimese eluring Uus teema, mida muuseumis käesoleval suvel näha võib, on inimese eluring: inimelu tähtsaimad sündmused ja nende-

ga kaasnev rikkalik kombestik. Muuseumi taludes saab tutvuda sünnikombestiku ja varrude, leeri ja ehalkäimise, kosjade ning pulmade, surma ja matustega.

Need siirderiitused olid talupojaühiskonnas määrava tähtsusega, nende õnnestumine ning kommete täpne täitmine oli ot-

sustav uue eluetapi, olgu see siis lapsepõlv, abieluaeg või ka elu teispoolsuses, kujundamisel.

Kevadlaat ka ja tähtpäevad Teist aastat korraldame 1. mail kevadlaata. Selleaastane laat kannab nime "Suur saunapäev” ning tutvustab UNESCO vaimse

Taimi, istikuid, aiasaadusi ja - tarvikuid rohkem kui kunagi varem!

Reede, 16. mai

Laat avatud kell 9–19

Esinevad: Puhkpilliorkester Türi Audru Jõelaevanduse Punt

Laupäev, 17. mai

Dagmar Ingi Eesti Vabaõhumuuseumi näituseosakonna juhataja

Täpsem info muuseumis toimuva kohta www.evm.ee.

Ootame Põllumajandusmuuseumisse külla!

Eesti Põllumajandusmuuseum asub ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesanne on koguda põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduvat ning tutvustada seda avalikkusele.

Kohtumiseni Kevadpealinnas Türi, kus siis veel!

Türi 37. Lillelaada ajakava

Soome lahe aasta puhul korraldame 20. augustil Soome lahe päeva. Uurime, mida meri ja rannaalade loodus meile on andnud ning kuidas me tänapäeval käituma peame, et Soome lahe ääres loodusega häid suhteid säilitada.

Toredaks traditsiooniks on kujunemas Kuie kooli augustikuine lastelaager. Tänavu on laager pühendatud rannarahva tegemistele, kultuurile ja ajaloole.

Kohtumiseni juba jüripäeval Eesti Vabaõhumuuseumis!

Näitused Haridusprogrammid Käsitöökursused Sünnipäeva- ja pulmaprogramm Ruumid seminarideks, koosolekuteks ja koosviibimisteks Toitlustus Kohvik Suurüritused Muuseum on avatud T, K ja R–P 10.00–18.00 ja N 11.00–19.00.

Laat avatud kell 8–19

Kohvik-turismiinfokeskus on avatud E–K 10.00–18.00 ja N 11.00–19.00.

Esinevad: Türi Kultuurikeskuse isetegevuslased Ansambel Metsatöll

2014. AASTA SUVISED SUURÜRITUSED

Pühapäev, 18. mai Laat avatud kell 8–16

Esinevad: Silva Meesak Saku Mandoliiniorkester Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen

Sissepääs laadale 2 eurot, kuni 12aastased lapsed tasuta.

Eesti suurimat aianduslaata korraldab Türi Aianduse ja Mesinduse Selts.

1. mai Maaturismi ettevõtete lahtiste uste päev Muuseum ja töötoad avatud 11.00–17.00.

3. mai „Teeme ära!”

17. mai Muuseumiöö „Tehnikatähed öös!” kl 18.00–23.00 12. juuni „Viss 2014”. Eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade iludusvõistlus 14. juuli Ülenurme mõisa- ja talupäev. Maamasinate päev 21. juuni Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Ülenurme vallavalitsuse ühine jaanipäev 16. aug Rukkimaarjapäev 6. sept Tartu sügisnäitus. „Tõuloom 2014” 11. okt Lõikuspüha. Stiilipidu „Kolhoosi lõikuspüha” Pargi 4, Ülenurme, 41714 Tartumaa I tel 738 3810, 5373 7124 I epm@epm.ee I www.epm.ee

40 R E K L A A M

MESSILEHT 17. aprill 2014