Metsaleht (mai 2018)

ANTS VARBLANE räägib, mis saaks siis, kui metsa ei raiuks

PILLE RUNNEL

Lk 6–7

31. mai 2018 Nr 5 (221)

Ornitoloogid nõuavad raierahu Lk 9 MAALEHE LISA

TÖÖSTUSROBOTID JA KEEVITUSLAHENDUSED RKR Seadmed OÜ on Yaskawa robotite ametlik maaletooja. Pakume täisvalmis automatiseeritud lahendusi:

KEEVITAMINE, LÕIKAMINE PINGITEENINDUSROBOTID KOOSTAMINE PAKKIMINE Kontakt: tel 683 5235 info@rkrseadmed.ee www.rkrseadmed.ee

Tööstusliku roboti aplikatsioonid

Keevitus

Masina hooldus

Lihvimine

Värvimine

Käsitlus

Pakkimine

Kauba paigutus

Kliiniline labor

2 M E T S A M A J A N D U S

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

Riigimetsas ja kaitsealadel on kõik p TIIT BLAAT

Nagu kogu riigimetsas, nõnda toimub ka kaitsealadel metsa majandamine kindla tegevuskava alusel – majandusmetsas on selleks RMK raieplaan, kaitsealal selle piirkonna kaitse-eeskiri.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Kui kusagil avastatakse raie, mida arvatakse tehtavat mingil moel seadusest kõrvale hiilides, kiputakse esimese asjana näpuga näitama keskkonnaameti peale, sest teatakse, et just see ametkond väljastab metsateatisi.

Siinjuures tasub märkida, et keskkonnaametil siin väga laia n-ö loomingulist otsustusruumi ei olegi – raieload tuleb välja anda ikkagi nii, nagu metsaseadus ja teised seadusandlikud dokumendid ette näevad.

Tõsi, ametnikele on jäetud ka nn kaalutlusotsuste tegemise õigus, ent näiteks uuendusraie keelamine peab tuginema ikkagi konkreetsetele põhjustele. Aluseks peab olema kas piirkonnas asuv vääriselupaik (VEP), sihtkaitsevöönd (SKV) või piiranguvöönd (PV) ning puude raiumise otsene mõju sellele. Lisaks on muidugi ka hulk eriolukordi, mida metsaseadus ette näeb ja

Loometsas ei tohi lageraielank olla suurem kui kaks hektarit.

Kui aga käsil on aegjärkne raie, nagu on näha siinselt pildilt, võib lank olla kuni 10 hektarit.

kus raietele kehtivad erinõuded.

Näiteks on looduslikest tingimustest lähtuvalt piiratud uuendusraie langi suurust (looalad jne).

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Karli Ligi sõnul pole metsaraiumine kaitsealal, olgu selleks rahvuspark või muu looduskaitseala, täiesti keelatud, mõnes kohas on see aga lausa tarvilik. Ta toob näiteks elupaikade taastamise vajaduse. Seetõttu tuli mullu päris palju puid maha võtta Endla looduskaitsealal, kus taastatakse soid.

RMK peametsaülem Andres Sepp selgitab, et kui kaitsealade kaitse-eeskirju tehakse, kaasatakse protsessi ka maaomani-

kud. Igal konkreetsel juhul otsustatakse, kas näiteks turberaie tegemise nõue kuskil kaitsealal on ikka mõistlik, sest see eeldab väga head maapinna ettevalmistust ja head kasvukohta.

Lageraielanke püütakse riigimetsas hajutada Raiete planeerimine riigimetsas käib kindlal põhimõttel. Kõikide raiemahtude, sealjuures uuendusraiete aluseks on metsade takseerandmed.

“Meil on ees küpse metsa valim, mis jaguneb puuliikide lõikes. Keskkonnaminister on viieks aastaks määranud uuendusraie arvestuslangi, mis jaguneb Ees-

timaa piirkondade vahel. Nendest teadmistest lähtuvalt teeme riigimetsas raieplaane, kusjuures arvestame ka seda, et ei raiutaks üksnes kuivades hästi kättesaadavates kohtades, vaid alati võetaks ette ka märjema pinnasega metsi,” selgitab Andres Sepp raielankide valiku põhimõtteid.

Esmalt on plaan tehtud puuliikide kaupa, misjärel kohalik spetsialist hindab, kust eesseisval hooajal raiutakse. Uuendusraie kohti püütakse hajutada, sealjuures ei ole piirkondade spetsialistidel rahalist plaani ees.

“Metsa raiutakse sealt, kus see metsale antud hetkel kõige vajalikum on ja kus see meile tehnikaga ligipääsemiseks kõige sobilikum on,” tõdeb Sepp. Ta kinnitab, et RMK omab väga head ülevaadet riigimetsas kasvavatest puudest. Piltlikult öeldes on kõik puud üle loetud.

Suuremat osa riigimetsadest majandab RMK uuendusraietega – mullu raiuti uuendusraietega 2,77 miljonit tihumeetrit puitu 3,82 miljonist.

Peametsaülem tunnistab, et Eestis ei ole tuua väga häid näiteid püsimetsamajanduse rakendamisest. Esiteks on n-ö ühe puu kaupa majandamine palju kallim intensiivsest metsamajandamisest. Teiseks saab valik- või kujundusraiet teha mitmerindelises puistus, neid meil aga kuigipalju ei ole. Siiski võiks Sepa sõ-

TA S U B T E A DA

Metsaseadus piirab nnÜldjuhul ei tohi lageraielank olla suurem kui seitse hektarit, välja arvatud juhul, kui lank jääb ühe metsaeraldise piiresse. nnLuitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal ei või raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. nnLoo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. nnSiirdesoo, madalsoo, mustika-kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, lodu ja raba kasvukohatüübis ei tohi raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse. nnEelmisel aastal jõustus metsaseaduse muudatus, mis jätab valitsusele võimaluse metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.

Allikas: Riigi Teataja, metsaseadus

nul vaatamata sellele, et meil on metsi üle sajandi majandatud lageraietega, püüda liikuda püsimetsamajanduse suunas.

“See on paras teema teadlastele uurida, kuidas sellega võiks edasi minna,” märgib ta. “Me teame, et vana metsa all väärtusliku uue metsapõlve väljakasvatamine on äärmiselt keeruline ja ei pruugi sageli üldse õnnestuda.

Praegu on põhiline murekoht see, et selliste häilude tekitamine teeks metsast varutava materjali üksjagu kallimaks ja me jätaksime täitmata oma kohustuse järeltulevate põlvede ees – kind-

lustada neile kasutamiseks sama väärtusega mets, mida me praegu saame ise kasutada.”

RMK otsib kogukondadega kompromisse Praegune RMK aastane raiemahu piir – 4 miljonit tihumeetrit – on saadud, vaadates otsa riigimetsa olemile, arvestades, kui palju sellest saab kasutada, et metsa ka edaspidiseks jätkuks.

Viimase aasta suunana peab RMK läbirääkimisi kohaliku kogukonnaga, keda eesseisev raie mõjutada võib. Selle tarvis on

VÕSAGILJOTIIN Hind 4000 € + km

Kinnitus kliendi valikul

Voolikute väljavõte kaitstud

Poldi pea kaitstud Vastaslõiketera

Kännujuurija

Tugevdatud kont / silindrikaitse

Sakilised käpad Lisatugi

Tehnilised andmed: • maksimaalne puu diameeter 30 cm • haardelaius 110 cm • kaal 480 kg • soovituslik töösurve 250 bar • soovituslik pumba tootlikkus 100–120 l/min • valmistatud kvaliteetterasest Hardox 450

Vahetatav tera Tugevdusribid korpuse sees

Müük ja info Merisk OÜ www.merisk.ee joel@merisk.ee tel 511 7122

M E T S A M A J A N D U S 3

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

puud loetud RMK kaardistanud piirkonnad, kus raie inimestele tõenäoliselt korda läheb. Kui praegu on käsil 2019. aasta raieplaanide koostamine, järgitakse põhimõtet, et hiljemalt 1. detsembriks tutvustataks sellises piirkonnas tuleva aasta esimese poolaasta raieid ning hiljemalt tuleva aasta 1. juuniks teise poolaasta raieid.

Praeguseks ajaks on selliseid kohtumisi korraldatud paari­ kümne ringis ja Andres Sepp hindab, et päris tühja pole neist ükski läinud – alati on inimesi tulnud RMK spetsialistide selgitusi kuulama. Neil koosolekutel on saavutatud näiteks kokkulepe, et ajal mil küla vahel sõidab koolibuss, metsaveokid ei liikle.

Sel põhjusel, et raie lihtsalt ei meeldi või et rahvas on harjunud ühes või teises kohas seenel ja marjul käima, metsa raiumata ei jäeta, kuigi ka seda on taotletud.

Nende kohtumiste eesmärk ei ole läbi rääkida, kas raiuda või

Metsa raiutakse sealt, kus see metsale antud hetkel kõige vajalikum on ja kus see meile tehnikaga ligipääsemiseks kõige sobilikum on.

Andres Sepp

EERO VABAMÄGI

mitte, vaid planeeritud töödest teada andmine. Sealjuures selgitatakse välja, kas neil aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid.

RMK-le hakkab lisanduma kaitsealuseid maid Tänavu hakkab RMK ostma looduskaitsealuseid maid maaomanikelt, kes selleks soovi avaldanud. Raha selleks on viis miljonit eurot, mis tuleb RMK enda eelarvest ning ostma hakatakse maid sooviavalduste esitamise aja põhjal koostatud järjekorra alusel.

Esimeses järjekorras saavad oma kaitsealused maad riigile loovutada need, kes ennast juba viiskuus aastat tagasi kirja pannud.

Paralleelselt sellega paneb RMK enampakkumiste kaudu müüki maid, mida riigimetsa koosseisus on ühel või teisel põhjusel ebaotstarbekas pidada. Näiteks maad, mis asuvad killustatuna, väikeste tükkidena eramaade vahel, endised metsavahikohad jms. Müüakse ka osa praegu väljarenditavatest põllumaadest.

Andres Sepa sõnul jääb riigile kuuluvate maade üldine bilanss ilmselt suurtes piirides endiseks, küll aga suureneb kahtlemata kaitsealuste riigimaade osakaal.

Näiteks mullu võeti kaitse alla üle 30 000 hektari endisi majandusmetsi, mis olid ka varem riigimaade koosseisus.

Raie keelamiseks on konkreetsed põhjused. Sihtkaitsevööndis reeglina raiuda ei tohi.

KEVAD SÜDAMES, HUSQVARNA AIAS OSTUGA KAASA 115iL AKUTRIMMER*

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

HUSQVARNA AUTOMOWER® 400-seeria 400Suvi on puhkamiseks, mitte muruniitmiseks.

HIND ALATES

€2499 3 AASTAT GARANTIID**

* Kampaania akutrimmer ostuga kaasa kehtib Automower® 420, 430X, 440 ja 450X mudelite ostu puhul. ** Kolme aastase garantii tingimuste kohta vaata lähemalt husqvarna.ee kodulehelt.

ROHULÕIKUR 525RX/525RXT -50 EUR

€399 €449 / €449 €499

RAIDER R 112C

KINGITUSEKS SURVEPESUR PW125

€2999

PAKKUMINE

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU PAKKUMINE

MURUTRAKTOR TS 238 KINGITUSEKS JÄRELKÄRU 275

€2599

www.metsadkorda.ee

RAIDER R 213C

€3599 €4149

-550 EUR

4 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

Mullune raiemaht jäi varasematega sarnasele tasemele Kuigi mullune märg sügis lubas eeldada, et varasemate aastate tasemele raiemaht ei küüni, siis Keskkonna­ agentuuri esialgne eksperthinnang ütleb, et mullu raiuti 11 miljonit tihumeetrit.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Metsateatisi raieks esitati siiski märgatavalt rohkem, keskkonnaameti andmetel 14,5 miljoni tihumeetri mahus, ent reeglina jääbki igal aastal kolmandik soovitust teoks tegemata.

Remonditud teed võimaldasid vedu Keskkonnaagentuuri kommunikatsioonijuhi Valdo Jahilo sõnul saadi mullune raiemaht 11 miljonit tihumeetrit metsateatisi satelliidifotodega võrdlemisel.

“Selle tulemusel selgus, kas antud kohas on metsa raiutud või ei ole seda tehtud,” selgitab Jahilo esialgse hinnangu põhimõtet. Tema sõnutsi näitab kogemus ja statistika, et esialgne eksperthinnang hilisemast statistilise metsahindamise tule-

musest väga palju ei erine ning annab enam-vähem sarnase tulemuse.”

11 miljonist tihumeetrist 3,8 miljonit raiuti mullu riigi­ metsast.

RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul segas mullune märg sügis raieplaane küll, aga selles mõttes, et raied tuli kuivematesse kohtadesse ringi mängida. Vaatamata märjale, õnnestus raiuda ka seetõttu, et viimase kümne aasta jooksul on RMK jõudsalt metsateid korrastanud ning need pidasid puiduveole hästi vastu.

Uuetalu märgib, et ka selle aasta esimesel kolmel kuul, mil külmaks läks, tuli tegelikult raieplaane muuta.

“Saime raiuda pehmeid lanke, mida eelmisel sügisel märja tõttu kätte ei saanud,” selgitab ta, lisades, et metsamehed ütlevad ikka, et planeerivad talve kuueks nädalaks, aga tänavu tuli talv ootamatult kümneks nädalaks.

Kuna tegu oli raietega märgades kasvukohtades, mis asuvad teedest kaugemal ja kus metsa on üles töötada keerulisem, ka kasvavad seal peenemad puud, jäi selle aasta esimese kvartali raiemaht tiba väiksemaks kui siis, mil raiutud oleks kõikides kasvukohtades.

TIIT BLAAT

Eelmise aasta raiemaht oli kokku 11 miljonit tihumeetrit, lageraiega raiuti 8,9 miljonit.

Nagu Uuetalu, nii tõdeb ka Metsatervenduse osaühingu metsaülem Anti Rallmann, et märg sügis võimaldas raiuda, kuna ettevõte on viimasel kümnel aastal nii teedesse kui ka kuivendusse investeerinud.

“Lanke tuli teede äärde ringi mängida küll, aga saime raiuda,” ütleb ta.

Mulluseks raiemahuks tuli Metsatervendusel, kellele kuulub valdavalt Lõuna-Eestis ligi 8000 hektarit metsamaad, 55 000 tihumeetrit. Rallmann täpsustab, et kümne aasta jooksul on ettevõtte raiemaht enam-vähem sama metsapindala juures kõikunud 20 000 ja 55 000 tihumeetri vahel.

Aktsiaseltside Metsamaahaldus ja Vetsman Forest Fund juhataja Taavi Raadik nendib, et

mullune märg sügis mõnevõrra kahandas viimase kvartali raieplaane, aga mitte oluliselt, kuna oli valida, milliseid lanke raiuda.

Kahe ettevõtte peale tuli mulluseks raiemahuks 98 000 tihumeetrit. Kokku on kahel ettevõttel metsamaad 18 945 hektarit.

Käesoleva aasta plaanid Vaatamata kerkinud puiduhindadele ja suurele nõudmisele, RMK tänavust raiemahtu ei tõsta.

“Lähtume arvestuslangist ja printsiibist, millest alati – riigimets on tasakaalustaja,” põhjendab Uuetalu. “Oleme kirjutanud oma raiemahud arengukavasse ja see on sõnum puidutööstus-

tele – nad teavad arvestada, et nii heal kui ka halval aastal me oma raiemahud täidame. Kogu meie töö on pikaajaline ja lühiajalisi hüppeid me kaasa ei tee.

Kuid erametsades on see täiesti normaalne, et käitutakse vastavalt turule.”

Samas mahus nagu mullu on kavas tänavu kavas raiuda ka

Ka selle aasta esimesel kolmel kuul, mil külmaks läks, tuli tegelikult raieplaane muuta.

Tavo Uuetalu

Metsatervendusel – 55 000 tihumeetrit. Seda juhul, kui soodne turuolukord jätkub.

Metsamaahaldusel ja Vestman Forest Fundil on Raadiku sõnul plaanis raiemahtu varasemaga võrreldes tõsta – 120 000 kuni 130 000 tihumeetri peale, sest turg on soodne. Rohkem raiuda võimaldab ka ettevõtete metsafond.

Eelkõige on plaanis raiuda kaasikuid, kuivõrd kasepuidu eest makstakse praegu tõesti kõrget hinda.

Sel aastal esitatud metsateatised märgatavalt suurt hüpet raiumises ei ennusta – esimeses kvartalis on keskkonnaamet andnud lubava märkega metsateatisi kokku 4 161 530 tihumeetri ulatuses.

P Ä E V A K A J A 5

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

Kaara talu metsapäevadel said täiendust mets ja tammeallee Teeneka metsamehe Heino Tederi poeg Kuno jätkab isa alustatud traditsiooni korraldada Kaaral metsapäevi ja puude istutamist.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Kokku oli mai alguses peetud Kaara 22. metsapäevale tulnud ligi 180 inimest, kellest noorim oli kahekuune Liisbeth Viljandimaalt, vanim aga 88aastane Järvamaa omaaegne peametsaülem Väino Rei. Teiste seas käis Kaaralt läbi ka peaminister Jüri Ratas, kes koos Kuno Tederi poja Kristjaniga istutas taluhoovi serva juurdepääsuteed palistava allee otsa tamme.

AAVO SEMPELSON

“Eesmärk oli valida seda puud istutama inimesed, kelle vanaisa ja isa on olnud metsamehed, aga kes seda ise enam ei ole,” räägib Kuno Teder. “Selliseid oli kaunikesti raske leida, sest metsamehe amet on ikka niisugune, mida põlvest põlve edasi kantakse. No leidsime seekord siis sellise lahenduse.”

Lastelank tuli peremehel ise istutada Talu ümber on aja jooksul loodud omanäoline dendropark, kus tuntud looduslike puuliikide seas kasvavad näiteks ka siberi nulg, ebatsuuga ja seedermänd. Kes metsa ei jaksanud minna, saigi pargis jalutada ning kuulata Eesti Maaülikooli teadlase Ivar Sibula juttu puu-

PA N E B A M E T I M A H A

Pensionipõlves metsanduse kroonikuks Heino Teder, kelle auks tema poeg Kuno metsapäevi ja ühtlasi isa sünnipäeva peab, oli nõukogude ajal laia haardega metsamees, kes aastatel 1966–1988 töötas Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse ministrina. Isaga samades metsamehe jälgedes käib ka poeg Kuno Teder, kes on pikki aastaid töötanud Keskkonnainspektsioonis ja plaanib eeloleval suvel pensionile jääda. Viimane tööpäev on 30. juunil.

Kuigi Kuno Teder ütleb, et tal pole praegu ühtegi konkreetset mõtet, mida pensionipõlve pidades peale hakata, unistab ta Eesti metsandusliku pärandi kogumisest ja ajaloo talletamisest.

Eraldi ja süvendatult vajaks tema hinnangul lahti kirjutamist näiteks metsamajandite ja metskondade osatähtsus omaaegses elukorralduses. See puudutab aega, kui peaaegu iga kolhoosi koosseisu kuulus umbes poolesaja töötajaga metsaosakond ja inimesed teenisid metsaga seotud töödest elatist.

Põhjalik metsandusalane materjalikogu on Kuno Tederil juba olemas isalt päranduseks saadud arhiivi näol, millest ta on Kaaral kujundanud ka väikese muuseumitoa.

dest ja metsakooslustest. Lisaks tutvustas Toivo Meikar aprillis trükist tulnud raamatut sarjast EV100 – “Eesti metsanduse 100 aastat”. Kes veel ei teadnud, sai kuulda ka lühikest ülevaadet Kaara talu ajaloost. Tegu on enam kui poolteise sajandi pikkuse talukohaga, kus inimesed elasid juba enne 1873. aastat, mil talusid sai hakata mõisnikelt vabaks ostma. Üheskoos pandi ühele 0,9 hektari suurusele langile kasvama paar tuhat kuusetaime ning täiendati üht juba varem rajatud kasekultuuri.

Peremees oli plaaninud eraldi ka n-ö lastelangi, kus väikesed metsapäevalised oleksid saanud ehk paljude jaoks esimese puuistutamise kogemuse ja ka muud metsakohast õpetust, aga õnnetu juhuse läbi ei saanud juhendaja kohale tulla, ning kuna kõik töövahendid olid paraku tema autos, tuli ettevõtmine ära jätta. Kaks päeva hiljem istutas Kuno lastele mõeldud puud langile ära.

Kaitsealune allee segab elektriliini Too eelpool mainitud tamm, mille peaminister Jüri Ratas koos Kristjan Tederiga mulda panid, on omamoodi märgiline. Nimelt hakkab see kuuluma kaitsealuse tammeallee koosseisu, just ühe kõrvaldatud elektriposti asemel, kusjuures selle alleega on omamoodi habemega lugu.

Nendelsamadel metsapäevadel aastatel 1995–1996 kasvama pandud tammeallee, mida hilisematel üritustel korduvalt

Üheskoos panid Kaara metsapäevade külalised kasvama hulga kuuski.

Kaamerasse vaatavad Mart Erik (vasakul) ja Jüri Kusmin.

täiendatud ja sellesse tekkinud auke parandatud, jäi ühel hetkel hambusse Elektrilevile, sest paralleelselt teega kulgeb ka madalpingeliin, mis talu elektriga varustab. Puud kasvasid lihtsalt sedavõrd suureks, et oksad hakkasid liinitraatidesse ulatuma. Elektrivõrguettevõte on seisukohal, et puud segavad liini ja nõudis allee mahasaagimist.

Kuno Teder ütleb, et ega see seisukoht ole tänini muutunud, küll aga on õnnestunud tal allee kohaliku kaitse alla võtta. Kuna

kohaliku kaitse staatus ei erine kuigivõrd riiklikust kaitsest, ei saa keegi enam saega puude kallale minna.

Lahendus oleks õhuliini maa alla panek, mis kunagi tehtud hinnapakkumise järgi maksaks 16 000 eurot. Selleks raha kogumisega on Kuno Teder viimaste aastate jooksul tegelnud, kuid omaaegsetest istutajatest paljud on manala teel, ning kes jäänud, juba pensionieas ja saavad panustada üksikute eurodega. Teder on valmis liini maasse paigaldami-

se poole ulatuses ise kinni maksma, aga ka selle osa kokkusaamine edeneb väga visalt.

“Elektrilevi käitub viisakalt, aga samas ei näi neil olevat ka tahtmist asjast taanduda või kuidagi leebemaks muutuda,” kirjeldab Teder praegust olukorda.

“Nemad näitavad näpuga paberil olevat seadust ja eks neil ole ju põhimõtteliselt õigus ka, sest kes see tol ammusel ajal puid istutades taipas liiniga arvestada ja nii kaugele ette mõelda, kui puud suureks kasvavad.”

6 I N T E R V J U U

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

ERAKOGU

Mis juh Vana kuusiku asemel võib järgmine põlvkond näha hoopis kaasikut või sarapikku.

VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee

Ants Varblane tõdeb, et rangete piiride tõmbamisega ütleme metsale kõige lähemal olevale inimesele, et looduse mitmekesisuse hoid pole sinu asi.

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

Fantaseerisime metsamees Ants Varblasega teemal, mis hakkaks toimuma metsas, kui inimesed sealt enam mitte üht tikku ei võtaks. Ühtpidi kogesime, et selle teemaga on lihtne jõuda absurdini – inimmõju metsas saaks vältida, kui eestlased Eestist evakueerida.

Pikemalt jäime peatuma sellele poolele, et loodusmetsas kooslused vahelduvad, kuid inimese eluiga on nii lühike, et seda on raske ette kujutada. Õppinud metsamehed ja metsa­ ökoloogid on võib-olla ainukesed, kes seda kujutleda oskavad.

Ants Varblane meenutas ka ütlemist, millega vanarahvas metsvindi laulu on iseloomustanud: “Siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk.”

Tõlgendus on sündinud ajal, mil eestlased veel suures osas maal elasid: “Ega külade ümber tavaliselt metsa olnud, vaid olid karja-, heina- ja alemaad. Tekkisid juurde teatud kohad, hiied, kust siis tõesti ei tohtinud puid võtta.” Just hiies võis vint Varblase sõnul laulda, mis tähendab,

I N T E R V J U U 7

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

uhtuks, kui metsa ei raiuks? et mõttekäik tiku mittevõtmise kohta teenis muid eesmärke – palki hiiest keegi ju võtma ei läinudki.

Tänapäeval on hiitele lisandunud rangelt kaitstavad metsad, kus peaeesmärk pole esivanemate hingedega kohtuda, vaid tagada metsakoosluse looduslik inimmõjuta areng.

“Minu meelest on need metsad jäetud jumala hoolde,” ütles Ants Varblane. nnn Mida see metsa jumala hoolde jätmine tähendab?

Arvan, et selline kaitsmine ei ole vastutustundlik käitumine.

Kui inimühiskonnas ütleme, et keegi on jäetud jumala hooleks, siis ta on enamasti vaeslaps, vanemateta laps. See mets on samasuguses seisus.

Mul on imelik kuulata, kui sellegi metsa puhul räägitakse männikust, kuusikust jne, sest metsal, mis jäetud jumala hooleks, ei ole meie mõistes metsale omaseid tunnuseid. Praegu on ta kuusik, aga järgmises etapis näiteks sarapik, mida mingil ajal asendavad taas kuused, aga selleks läheb sada või rohkem aastat.

Looduses toimub suktsessioon, koosluste vaheldumine.

Kõige lõpuks tulevad, nagu bioloogid ütlevad, kliimakskooslused. See tähendab, et kui midagi

ei tehta, saavutab kooslus sadade ja tuhandete aastate jooksul seisundi, mis on suhteliselt püsiv ja enam ei vaheldu.

Milline on püsiv kooslus metsas, mida inimene pole tuhandeid aastaid mõjutanud, me täpselt ei tea. Arvatakse, et paljudel viljakatel aladel – ka Eestis – võiks see olla tammik, KeskEuroopas pöögimetsad, mis püsivad põlvest põlve. Ühes rahvuspargis kuuldavasti on juba olnud, et inimesed imestavad, miks sarapikku nii hoolega kaitsta on vaja...

Aeg, mil kuusiku asemel püsib sarapik, võib kesta sada aastat ja rohkem. Võib ju ka juhtuda, et kuusk tahab taas tulla küll, aga ulukid hoiavad uuenduse tagasi...

See jälle näitab, et me saame küll öelda, kui palju meil on range kaitse all näiteks sood või mi-

Kui ühtegi tikku ei võta ja metsamehed peavad hakkama metsast kaarega mööda käima, jäävad seda mõjutama tormid, ulukid, metsa­põlengud, putukad.

neraalmaad, aga mitte seda, kui palju kuusikuid. Sest metsas on kõik pidevas muutuses.

Kui ühtegi tikku ei võta ja metsamehed peavad hakkama metsast kaarega mööda käima, jäävad seda mõjutama tormid, ulukid, metsapõlengud, putukad. Näiteks sajandi torm 1967. aastal näitas inimese majandatud metsas kätte kõik majandamisvead. Kui tuleb samasugune sajandi torm, siis keskealisena või 100aastasena issanda hooleks jäetud puistud on pikali, jäävad nagu on, ja kogu pikaajaline metsa taastumise protsess algab otsast peale.

Kui kogu mets on issanda hooleks, kas siis ühe põlvkonna saatus on näha tormiga uppi löödud metsaosasid ja võib-olla alles ülejärgmisel põlvkonnal on seal jälle “suur mets”?

Kui kuulata metsamajandamise kriitikuid, siis jah, noor mets nagu polekski mets, mõeldakse ikka sellist, kus palgipuud. Näiteks 1967. aasta tormiga ümber löödud metsa asemele on kasvanud suured metsalaamad, mis on suhteliselt ühevanused ja mille loodusväärtus on üsna kõrge.

Tookord püüti tormialasid koristada, tehti metsauuendust, aga suures osas on selle okaspuumetsaala vallutanud kaasik.

Nüüd istume selle kohe vars-

Issanda hooleks jäetud metsades inimene ei tegutse, kõik muu­tub, kuid muutused võtavad hirmsasti aega.

ti küpseks saava kaasiku otsas ja ütleme – ei, siit metsast mitte üks tikk.

Kõiki metsi 1967. aasta torm maha ei murdnud, väikesed metsatukad pidasid tuulele vastu ja neid pole keegi läinud ka ekstra raiuma. Kui paarikümne aasta taguse metsainventuuriga sinna jõuti, leiti reeglina neist tukkadest vääriselupaikasid, kus liikide mitmekesisus suur.

Kui ka järgmise lageraie ajal need majandatavates metsades olevad tukad alles jäävad, saavad nad oma liikide säilitamise ülesannet edasi kanda. Ümberringi on majandatav mets, kus ju ka kehtivad piirangud. Ette on kirjutatud langi suurus, raievanused jms. Kõik see toetab mitmekesisuse säilimist.

Issanda hooleks jäetud metsades inimene ei tegutse, kõik muutub, kuid muutused võtavad hirmsasti aega. Kuna Eesti metsad on enamasti majandatud-istutatud, võib lähiaastasadadel tõepoolest olla nii, et mõni

põlvkond näeb vaid ümberkukkunud metsa. Äkki järgmine põlvkond, kes näeb kaitse alla võetud kuusiku asemel sarapikku, ei teadvusta koosluste vaheldust, vaid leiab, et näe, lollid on sarapiku kaitse alla võtnud, teeme ringi...

Asjatundjad räägivad, et vana kuusiku liigid on võimelised selles järgnevas sarapikus olema ja ootama ära järgmise kuusiku.

Kes selleks võimeline pole, hävib koosluse vahetumisel ka sel juhul, kui inimene ei sekku.

Inimestele tõepoolest metsakoosluste vaheldumine väga nähtav ja selge ei ole. Inimene ei oska eriti tajuda protsessi, mis kestab pikemalt kui tema enda elu.

Kas majandusmetsades paiknevad vääriselupaigad on ka jumala hooleks?

Nendega oli teine mõte, kuid idee kahjuks devalveerus juba siis, kui seda ellu viima hakati. Idee tugines mitte riiklikult korraldatud looduskaitsel, vaid omanikutundel. Üleriigilise metsade potentsiaalsete vääriselupaikade inventuuriga oli mõttes eelkõige infot koguda, mida metsaomanikele jagada.

Semiootik Kalevi Kull on öelnud, et seda, mida oled tundma õppinud, hakkad armastama. Mõte oli, et kui omanikud

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

on õppinud oma metsa väärtusi tundma, tuleb ka armastus ja nad saavad ise seda liikide mitmekesisuse paika hoida.

Riik sellist liikumist lepingutega soodustaks, aga kaitse oleks vabatahtlik ja mõeldud oli nii, et kui metsaomanik mõtestatult on otsustanud vääriselupaika kaitsta, annaks ta oma teadmised edasi lastele, kes selle metsatuka säilitamist jätkavad. Tegelikkus kujunes teistsuguseks.

Tegelikult käsitletakse vääriselupaika kui riigi rangelt kaitstud metsaala, kuigi sõna “vaba­ tahtlik kaitse” ripub juures.

Just. Inventeerimise ajal oli lisaks veel mõte inimestele teavet jagada niivõrd, et neil tekiks huvi ja vastutus selliseid paiku ise juurdegi tekitada. Muide, selleks on tihti ka kirvest vaja, et metsa looduslikule arengule suunata...

Kuidas kokku võtame: kas metsakasvataja lahutamine metsast on metsale hea?

See mets areneb omasoodu ja muutubki loodusmetsaks. Aga rangete piiride tõmbamisega ütleme metsale kõige lähemal olevale inimesele, et looduse mitmekesisuse hoid pole sinu asi.

Lisalugemist koosluste vaheldumisest: Anneli Palo, “Eesti metsad”

8 P U H K U S

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

Kolm pikka matkarada kohtuvad tänavu Aegviidus SVEN ARBET

Peagi läbib Eestimaad risti-põiki juba kolm matkateed, millest igaüks mitusada kilomeetrit pikk ja mis kõik saavad kokku Aegviidus.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Riigimetsa Majandamise Keskuse kolmas matkatee algab Matsalu rahvuspargi servalt Penijõelt ja lõpeb Peipsi-äärsel Kauksi rannal. Nagu varasemaltki, ühendab matkatee kolmas haru juba olemasolevaid RMK objekte, ent rajatakse ka uusi.

Seda ikka põhimõttel, et rändajal oleks võimalik teatud vahemaa läbimise järel jalga puhata, keha kinnitada ning ehk öödki veetma jääda.

Matkarajad koguvad rahva seas populaarsust ning nendel käinud inimeste hulk kahekordistub iga paari-kolme aasta järel.

Risti ja põiki läbi Eesti RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo sõnul idanes mõte selliste pikkade matkaradade mahamärkimisest RMK töötajate peades juba aastast 2000. Inimesed olla siis avaldanud soovi matkata pikemalt kui üks päev ning külastada sel ajal ka huvitavaid paiku.

Nii hakatigi mõtlema matkatee rajamisest, kus võiks veeta ühtejärgi viis ja enamgi päeva.

Alguses oli eesmärk, et matkatee oleks läbitav vähemalt jalgsi, kuid kõikidel harudel on võimalik täies pikkuses liikuda

RIIGIME T S JA PUHKUS

Loodusega koos nn2012 – Oandu–Aegviidu–Ikla, 377 km. nn2013 – Peraküla–Aegviidu–Ähijärve, 815 km. nn2018 – Penijõe–Matsalu–Aegviidu–Kauksi, 608 km. nnRMK-l on kokku veidi üle 600 avalikult külastatava loodusobjekti. nnKui 2013. aastal läbis RMK matkatee esimese haru mingi lõigu küsitluse kohaselt 70 000 inimest, siis aastal 2016 käis küsitluse järgi matkatee kahel harul vähemalt mõnel lõigul 150 000 inimest. nnRMK loodud looduses liikumise võimalusi külastati 2017. aastal 2,4 miljonil korral. nnRMK-l on viisteist külastuskeskust: Elistvere, Karula, Viimsi, Oandu, Lahemaa, Kauksi, Nõva, Pähni, Kiidjärve, Kabli, Matsalu, Ristna, Soomaa, Vilsandi ja Aegviidu. nnKülastuskeskusest saab hinnaga 10 eurot osta matkateelise passi, mis on mõeldud eelkõige pikema matka ette võtnud inimestele. nnRMK eelarves on loodusobjektide hooldamiseks sellel aastal ette nähtud 680 000 eurot.

Allikas: http://www.rmk.ee/

Marge Rammo ja Andre Kaur rõõmustavad, et varsti valmib RMK matkatee kolmas haru. Siis saab Eesti risti ja põiki läbi matkata.

ka jalgrattaga – osas kohtades on lihtsalt jalgratturite tarvis tähistatud eraldi lõigud.

Kõigepealt sai RMK valmis 63 km pikkuse Liiapeksi–Aegviidu nn Suur-Kõrvemaa matkarada. Hiljem hakati sellele jupikesi juurde pookima, kuni 2012. aastal valmis Oandu–Aegviidu–

Ikla matkarada, millel nüüdseks on pikkust 377 kilomeetrit. Paari aasta eest valmis 815 km pikkune Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkarada ja nüüd käib Penijõe–Aegviidu–Kauksi ranna marsruudil kulgeva matkaraja looduses tähistamine. Need pikad matkarajad on RMK kingi-

K E S K P Õ R A N DA L E K O K K U

Suur ühismatk Tänavu saab teoks ka suur RMK korraldatav ühismatkamine, nii et liigutakse korraga matkatee kolmel harul ja saadakse kokku Aegviidus. Matka alguspäev on 6. august, Aegviidus kohtutakse 25. augustil. Matkal võib osaleda ka ühe päeva kaupa.

Matkale saab end registreerida aadressil https://rmk100.ee.

tus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.

Uue haru (mille pikkuseks on 609 kilomeetrit) lisandudes on võimalik pea kogu Eesti mööda matkateed risti ja põiki läbi matkata. Seda augustikuus suurel ühismatkal, mis toob kõik lõpuks kokku Eesti matkapealinna Aegviitu, teha plaanitaksegi.

RMK loodusradade spetsialist Andre Kaur märgib, et matkaradade kasutajate seas on väga erinevaid inimesi. On selliseid, kes käivad ainult rajale paigaldatud viitade järgi; on põhimõtteliselt paberkaardile truuks jäänuid; on neid, kes täielikult usaldavad ennast satelliidilt juhiseid saava navigatsiooniseadme hoolde.

Eks leidub ka selliseid, kes eesseisvat katsumust õigesti ei hinda ning paremal juhul matka pooleli peavad jätma, halvemal juhul aga ära eksivad.

“Kes ikka mitmeks päevaks matkale lähevad, üldiselt juba oskavad ohtusid ja raskusi hinnata. Nemad naljalt ära ei eksi ning ka muul moel hätta ei jää,” iseloomustab Kaur. “Kui rada hooldada järjepidevalt, kadunud märgid ja viidad kiiresti taastada, siis saavad seal ka algajad hakkama.”

Kauri sõnul leidub ka neid, kes varunud neli-viis nädalat, et terve rada otsast lõpuni läbi käia. Tavaliselt käiakse siiski mingil raja lõigul.

Ehkki võiks arvata, et Eestimaal päris inimtühje paiku kuigivõrd ei ole, võib tegelikult näiteks Ida-Virumaal Alutaguse kandis Kauri sõnul ikka oma kolm-neli päeva jalgsi rännata, ilma et ühtegi hingelist kohtaks.

“On vaid karud ja soo,” kirjeldab Kaur naljaga pooleks. “Ka Suure Emajõe Suursoos ja Soo-

maal võib leida selliseid kohti, kus asustus puudub.”

Matkaradadel uitamine aitab ennast kõikidest argielu mõtetest välja lülitada. Sellega kaasneb omamoodi zen-efekt – muudkui käid ja käid mitu tundi ning ei mõtle mitte midagi. Tõesti, ka Kaur kinnitab, et sellistel puhkudel aju tühjeneb sada protsenti, justkui oleksid palverännakul.

Sada fakti Eestist RMK märgib Eesti sajanda sünnipäeva auks matkateel ära ka sada lugu, et anda nende kaudu teada Eesti ajaloo põnevatest sündmustest ja isikutest.

Fakte on leitud Eesti Vabariigi saja aasta igast aastast. Näiteks 1997 toimus Perakülas esimene simman; 1999. aastal taaselustati 1889. aastal rajatud Kavastu parv ning 1918 asus Rava mõisas tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis.

“Eesti mets jutustab Eesti lugu, mets ja meie ajalugu on ju nii tihedalt seotud,” tõdeb Marge Rammo.

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

L O O D U S H O I D 9

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

Ornitoloogid peavad raierahu kindlasti vajalikuks

PILLE RUNNEL

Eesti Ornitoloogiaühingu teatel tuleb eelnõuga, mis kehtestaks kevadsuvel meie metsades raierahu, kindlasti edasi liikuda, kuna pesitsusaegset raiet saab pidada lindude tahtlikuks surmamiseks. kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee

Lageraiel saavad hukka kõik pesakonnad Ornitoloogide andmetel on raieküpsetes metsades haudelinde keskmiselt seitse paari hektaril, vanas majandamata metsas 11 paari ja nooremates met-

Kodanikualgatus keelaks lageraie Soome riigimetsades Soome keskkonnaorganisatsioonid on kodanikualgatuse korras käivitanud kampaania “Lageraied ajalukku”, mille eesmärk on keelata lageraied riigimetsamaadel. Soov on parandada metsa­ looduse olukorda ja minna metsade majandmisel üle säästvamatele meetoditele. Allkirju algatusele korjavad ühingud poole aasta jooksul. Siht on koguda vähemalt 50 000 allkirja, misjärel on võimalik esitada ettepanek menetlemiseks parlamenti.

Kampaanias osalevad Soome looduskaitseliit, Greenpeace, Birdlife Suomi, Luonto-Liitto ja Natur och Miljö.

Valgesaba-pampahirvi on varasemast rohkem

KRISTIINA VIIRON Pesitsusaegse raie keelamine kerkis teravalt taas päevakorda eelmisel nädalal, pärast seda, kui Elvas Peedul raiuti metsa ning raie käigus lõhuti ka linnupesi.

Ettepaneku raierahu kehtestamiseks esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelmisel kevadel ning mullu juunis läbis seadusemuudatus ka esimese lugemise. EKRE ettepaneku järgi tuleks raierahu kehtestada kaheks kuuks 15. aprillist 15. juunini, ornitoloogid on aga seisukohal, et raietööd tuleks peatada kolmeks kuuks – 15. juulini.

EOÜ linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on metsas – erinevalt põllust, kus tööde tegemise aega valida ei saa – võimalik pausi pidada, et linde säästa. Ning kuna see on võimalik, tuleks seda ka teha. “See on pool-looduskaitseline, pool-eetiline küsimus,” tõdeb Volke.

ME T SA K A JA

Valgesaba-pampahirvede arvukus Soomes liigub jätkuvalt tõusujoones. Soome Loodusvarakeskuse hinnangul on Soomes umbes 98 000 valgesaba-pampahirve, mis on umbes 13% rohkem kui eelmisel aastal. Suurim valgesaba-pampahirvede asurkond paikneb Soome lõunaosas.

Valgesaba-pampahirvi toodi Soome 1930. aastate lõpul.

Liik on kohalike oludega kohanenud kliima soojenemise ja talvise lisasöötmise tõttu.

Eestis on valgesaba-pampahirv nimetatud looduslikku tasakaalu ohustavaks liigiks.

Soome reastas metsad loodusväärtuste järgi Pärast raiet jäid Elvas Peedul maha niisugused pesajäänused. Ornitoloogid on veendunud, et pesitsusaegne raie tuleks keelata.

sades vähem. Volke tõdeb, et uuendusraietel hävivad kõik pesakonnad; hooldusraietel, mida tehakse nooremas metsas ja kus pesitseb keskmiselt viis paari hektaril, u 70%. Need on ka põhjused, miks raierahu kehtestamine on ornitoloogide hinnangul tarvilik.

EOÜ ei soovi kolmeks kuuks keelata kõiki raieid. Erandina oleks lubatud näiteks metsakaitseekspertiisi alusel tehtavad raied, valgustusraie, raied, kus raiutakse kuni 20 tihumeet-

rit kinnisasja kohta ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu.

Erametsaliit ja EPKK on raierahu vastu Eesti Erametsaliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda raierahu kehtestamisega päri ei ole, sest keeld võib nende hinnangul metsaomanikule olla väga piirav. Ka märgivad ühingud, et uuendusraied tehakse 15. aprillist 15. juunini maksimaalselt

0,2 protsendil Eesti metsamaa pindalast ja need ei saa mängida mingisugust arvestatavat rolli lindude arvukusele.

Osas metsatüüpides ja osa raieliikide korral peab kahekuist raierahu riigimetsamajandaja.

Metsaseadus lubab keskkonnaministril peatada raied loomade sigimisperioodil 15. aprillist 15. juunini, metsatöid loomade hukkumise vältimiseks peatada võimaldab ka loomakaitseseadus. Üleriigilist raierahu ei ole Eestis kunagi välja kuulutatud.

Soome Keskkonnakeskusel Syke ilmus üleriigiline 12 kaardist koosnev sari, mis annab ülevaate Soome metsade loodusväärtustest. Materjal on vabalt allalaaditav ka Syke kodulehelt. Kaartidel on Soome metsad reastatud kaitseväärtuse põhjal paremusjärjestusse. Kaitseväärtust tõstavad näiteks mitmekülgne puistu struktuur, lehtpuude osa puistus, vanade ja jämedate puude olemasolu ning metsamajandamise ja -kuivenduse puudumine. Kaitseväärtust suurendab ka mitmekesiste aladega külgnemine. See tähendab, et väärtuslikud ligistikku asetsevad kvaliteetsed looduskohad tõstavad üksteise väärtust.

Kaartidel on erametsad ja riiklikud kaitsealad, kuid riigi majandusmetsade andmeid ei ole avaldatud.

“Analüüsiti ka Soome metsavalitsuse majandusmetsi, kuid ärisaladuse seaduse tõttu on tulemused avalikud vaid metsavalitsuse sees,” ütles Ninni Mikkonen Sykest.

Metsavalitsuse avalike loodusväärtuse andmeid saab näha internetiteenusest http://www.retkikartta.fi/.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

Harjumaa 514 8238 501 9257

Järgmine

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

Läänemaa 523 7944 501 9257 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 501 9257 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 www.metsaforest.com/ee

Võrumaa 5342 4232

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

ilmub 28. juunil

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU 8 TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Praegu on raske ette kujutada, mismoodi metsatöö toimus enne, kui metsa jõudis saag.

Eriti arvestades, kui suuri puidumahte tegelikult vajati.

Ainus töövahend enne saagi oli kirves. Mitu puud inimene päevas kirvega jõuab maha raiuda?

Ilmselt järgati ka tüvesid kirvega. Ka laudu tahuti kirvega.

Suuremaid palke veeti metsast välja ühekaupa hobusega.

Esimesed kirjalikud märkused ERMi kogudes on pärit kusagil 1840. aastate lõpust, kui Kilingi metskonnas katsetati saagi.

1850. aastatel räägiti juba mitmes metskonnas saest, ja järgmise kümnendiga vahetas saag kirve täielikult välja.

Kui saed tulid, keelasid mõned mõisnikud need üldse ära.

Põhjus oli lihtne, metsavargus muutus palju hõlpsamaks – saega saab vaikselt, salaja puid maha võtta. Kui kirvega metsas

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

Kuidas muutus metsatehnika?

HARJUMAA MUUSEUM

taguda, kostab see ju kilomeetrite kaugusele. Aga nagu keelamistega ikka on, saadi varsti aru, et see on rumal.

Saag kui selline oli küll varem leiutatud, kuid esialgu saeti sellega saeveskites. Ka puuseppadel olid saed. Laudugi saeti käsitsi suurte kahemehesaagidega.

Metsas ei kasutatud saage, kuna tollasest terasest lehed ei olnud selleks sobivad. Me oleme harjunud, et leht vibreerib nagu vibu, kuid esialgsed saed olid paksuteralised. Metsa jõudnud kahemehesaagide lehe kvaliteet oli aga muutunud tänu Rootsi ja Saksamaa tööstusele, kust need saelehed meilegi jõudsid.

Esimesed teadaolevad katsetused mootorsaagidega pärinevad 1918. aastast Saksa sõjaväe inseneriüksustest. Meil katsetati metsas mootorsaage Eesti Vabariigi ajal mitmel korral ja 1930. aastate lõpus olid kasutusel juba arvestatavad saed.

Selleaegsete mootorsaagidega pidi töötama kaks inimest sarnaselt kahemehe-lehtsaega, kus üks hoidis saagi ühelt ja teine teiselt poolt. Bensiin toodi metsa suurte tünnidega, tanklaid ju igal pool ei olnud. Auto­ transport oli siis juba olemas.

1930. aastate lõpu teadusartiklites võrreldi käsisaemeeste tööjõudlust mootorsaemeeste tööjõudlusega, selgitamaks, kumb on efektiivsem. Tulemused olid nii ja naa, aga mootor-

T Ö Ö S T U S J A P U I D UÄ R I VIRUMAA MUUSEUMIDE SA

Saeveskid tekkisid juba keskajal Laudade saagimine palgist, 1933.

VIRUMAA MUUSEUMIDE SA

Esimene saeveski töötas XV sajandil Kunda jõel. Hoogsamalt läksid need käiku Rootsi ajal. Saeveskid Pärnus ja Narvas tootsid eksportmaterjali, mis saadeti Euroopasse.

Puiduturg oli suhteliselt tagasihoidlik. Talupojad raiusid oma kasutuses olevatel maadel vastavalt vajadusele. Kui mindi üle raharendile, oli mõis kohustatud neid puiduga varustama. Talupoegadele anti metsaosa, sealt said nad oma vajaliku materjali.

Puitu oli võimalik müüa ainult linnades kütteks ja ehituseks või saeveskitele.

XIX sajandil töötasid juba ka suursaeveskid Narva koskede baasil, need töötlesid küll Venemaalt pärit metsa. Saetööstused koondusid Pärnusse ja Narva ehk sinna, kus olid ekspordisadamad. Tartus kujunes saetööstuse piirkonnaks Emajõe-äärne.

Olukord hakkas muutuma, kui tuli tööstuslik revolutsioon, millele andis tõuke aurumasinate kasutuselevõtt. Tulid raudtee, mööbli- ja eriti tselluloositööstus. Siis tekkis vajadus selliste mõõtmetega puidu järele, mida varem ei kasutatud.

Metsatööd kahemehe-mootorsaega Tudu metsapunktis.

saag siiski napilt võitis. Laialt levinud ta veel ei olnud.

Käsisaag jäi kasutusse ka nõukogude ajal. Alles siis, kui Eesti mehe Boris Kaburi Siberi van-

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS tel 504 4950, 5400 5250 e-post info@metsaomanik.ee

www.metsaomanik.ee

gistuses leiutatud Taiga, hilisema nimega Družba tootmisse läks, mindi üle mootorsaagidele.

Peamiselt transporditi puud metsast välja hobusega, kellega

palgid veeti parvetatavate jõgede äärde. Parvetamine on sajandeid vana, kuid püsis aktuaalne ka vabariigi ajal. Veel nõukogude ajal 1940.–1950. aastatel olid

parvetamiskontorid. Need kadusid, kui 1960. aastatel võttis võimust autotransport.

Kirja pannud Mari Kartau

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018

HINNAK A JA

Ikka leidub mõni ettevõte, kes ühe või teise paberipuidu sordi hinda tõstab

Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18 Veebrʼ18 Märtsʼ18 Aprillʼ18 Maiʼ18

Männipalk 67,23 67,56 69,78 70,27 71,35 74,93 75,77 76,01 79,68 79,74 80,33 80,46 80,57 Männipeenpalk 62,78 63,19 64,68 65,67 67,71 69,99 70,61 70,71 75,78 76,09 77,17 77,49 77,49 Kuusepalk 70,59 70,65 71,93 72,22 72,57 74,49 75,04 75,17 79,23 79,14 79,63 79,63 79,63 Kuusepeenpalk 66,18 66,47 67,98 68,51 69,55 71,70 71,95 72,05 75,96 76,02 76,29 76,81 76,83 Kasepakk 90,93 90,93 92,71 92,71 92,71 92,71 99,71 99,70 109,00 112,21 116,33 116,18 116,19 Kasepalk 61,10 60,92 60,63 60,63 60,60 60,98 63,53 63,25 68,04 72,31 72,82 73,36 74,08 Haavapalk 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 37,50 40,50 41,5 41,50 45,50 43,00 43,00 43,00 Lepapalk 31,50 31,5 31,50 31,50 31,50 34,50 37,00 38,00 38,00 41,00 40,15 39,65 39,65 Männipaberipuit 33,66 33,76 34,60 35,34 36,85 39,10 39,82 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 Kuusepaberipuit 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 40,00 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 Kasepaberipuit 30,40 30,375 30,47 30,71 31,46 35,15 35,98 39,45 49,27 53,39 56,15 56,40 57,10 Haavapaberipuit 26,19 26,19 26,65 26,80 27,64 28,97 29,69 32,58 37,73 39,23 39,99 40,15 41,19 Küttepuit 21,92 22,18 22,69 23,44 24,19 24,32 24,60 25,32 28,31 30,12 30,62 30,95 31,17

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, mai 2018 Kui palkide hinnad pole oluliselt muutunud, siis paberi- ja küttepuidu keskmine hind on veelgi kasvanud.

Okaspuupalkide hinnad on jäänud aprilli tasemele. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on männipalgid kallinenud 1–2% ja kuusepalgid 0,6–1,1%. Aastaga on enam kallinenud männipeenpalk (23,4%). Männipalgi hind on samal ajal kasvanud 19,9%, kuusepeenpalgil 16,1% ja kuusepalgil 12,8%. Eelpool toodu tähendab, et männipalkide eest saab metsaomanik 13– 15 €/tm ja kuusepalkide eest 9–10,50 €/tm rohkem tulu kui aasta tagasi.

Lehtpuu jämesortimentidest on ainsana kergelt kallinenud kasepalk (1%). Ülejäänud hinnad pole kuuga muutunud. Kvartaliga on enim kallinenud kasepakk (3,5%). Eelmise aasta maiga võrreldes on kõigi sortimentide hinnad teinud korraliku üleshüppe. Kasepakk on kallinenud ligi 28%, lepapalk 26%, kasepalk 21% ja haavapalk enam kui 19%. Seega teenib metsaomanik tänavu kasepaku müügil täiendavat tulu enam kui 25 eurot, kasepalgilt ligi 13, lepapalgilt enam kui 8 ja haavapalgilt 7 eurot.

Maikuu näitas, et kui keskmisel hinnal justkui enam kasvuruumi ei ole, siis ikka leidub mõni ettevõte, kes ühe või teise paberipuidu sordi hinda tõstab.

Nii on kuuga okaspuupaberipuit kallinenud 2,8%, haavapaberipuit 2,6% ja kasepaberipuit 1,2% ning tegu on taas uute hinnarekorditega. Mais ületas okaspuupuit uue, lausa uskumatuna tunduva hinnataseme 60 eurot, ning kuu lõpus maksis tihumeeter keskmiselt 60,90 eurot. Kasepuidu hind kerkis 57,10 €/tm ja haavapuidul 41,19 €/tm.

Kasepuidu hind on aastaga kasvanud 88%, kuusepuidul 82%, männipuidul 81% ja haavapuidul 57%. Selline paberipuidu hinna kasv tähendab, et metsaomaniku tulu kase- ja okaspuupuidu müügil on praegu 27 eurot ning haavapuidu müügil 15 eurot tihumeetri kohta suurem.

Küttepuidu hind on jätkanud samasugust uskumatut hinna-

tõusu nagu paberipuidu hindki. Viimased 16 kuud on toimunud pidev hinnakasv. Möödunud kuul kallines küttepuit küll kõigest 0,7%, kuid taas ületati sellega järgmise euro piir ning jõuti tasemeni 31,17 €/tm. Eelmise aasta märtsiga võrreldes jääb metsaomanikule nüüd tihumeetri küttepuidu müügil 9,25 eurot rohkem kätte.

Hindade püsimine kallimatel sortimentidel ja kasv odavamatel sortimentidel näitab, et ettevõtete ümarpuidulaod ei ole suve ootel veel piisavalt täis. Kui vajalikud kogused on ladudes, siis kindlasti hinnad langevad, ja ei usu, et lõpetame tänavuse aasta praeguste hindadega.

HEIKI HEPNER

Kas on linnukesel muret?

Kuigi üldjuhul tõmbavad metsamehed kevadel raietega koomale ja keskenduvad rohkem metsaistutamisele või jätkavad varem raiutud materjali väljavedu, ei peatu metsatööd siiski kõikjal.

Eelmisel nädalal sai meedia vahendusel suure kõlapinna raie Elvas Peedul. Kui tavapäraselt tekitab sageli pahameelt raiumine üleüldse, siis sel korral tundis rahvas muret pesitsevate lindude pärast. Langesid puud ja langesid pesad, linnud olid paanikas. Kohalikud räägivad, et pärast raiet on aedadesse tulnud palju linde. Ka purustatud pesi ja surnud linde on leitud.

“Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks,” tõdes Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke pressiteates, millega ornitoloogid tuletavad meelde, et pesitusajal peaks pidama raierahu. On ju selge, et praegu puid langetades ei ole võimalik pesakondi säästa.

Viimasel ajal on metsameeste maine saanud kõvasti kannatada, sageli süüdistatakse neid pigem ebaõiglaselt. Tõsi, ka praegu ei ole metsaseadust rikutud, aga metsamajanduse hea tava küll. Ja metsameestel lasub pesahävitaja pitser, ehkki seda oleks lihtne vältida. Tilgal tõrval on ju paraku võime rikkuda tervet meepotti.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

OSTAME

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu hüpoteegiga koorm • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

• paberpuitu Kunda www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 5 (221) 31. mai 2018