METSALEHT (september 2016)

Vineeritööstuse võidukäik: tootjad paigutavad tehaste arendamisse 150 miljonit eurot Lk 4–5 29. september 2016 Nr 9 (201)

MAALEHE LISA

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

RAIVO TASSO

Sindi gümnaasiumi vilistlased kinkisid koolile punase vahtra

URMAS SAARD

Sindi gümnaasiumis kujunes tänavuse esimese koolipäeva keskseks sündmuseks vilistlaste kingitud punase vahtra istutamine kooliesisele väljakule.

Kahjuks tuleb meenutada, et eelmise aasta augusti keskpaigas saagis kuri käsi 13 aastat kasvanud punase vahtra elulõnga läbi. Taivo Luik on oma kodukooli 23. lennu lõpetanu, kelle eestvedamisel kinkisid vilistlased Sindi gümnaasiumile uue sümbolpuu. Enam kui 5 m pikkune punane vaher on Poolas sirgunud seitsmeaastaseks ja nüüd istutasid vilistlased koos noorimate õpilastega endise puu asemele uue elu.

Esmalt asetati istutusaugu põhja pudel, mille pealkirjaks pandi “Soovide puu”. Pudelisse suleti kunagise vilistlase kirjutatud luuletus punasest vahtrast.

Selle juurde kirjutasid vilistlased, klasside ja juhtkonna esindajad oma allkirjad sooviga, et puu läheks kasvama, et sellest puust saaks kooli jätkuv sümbol.

Taivo Luik rääkis lugu, mida tema kuulis esimeses klassis: “Sellele puule võib ära rääkida kõik oma mured. Ta kuulab sind ikka. Kui oled millegi heaga hak-

Viimasena avas suure pelletitehase Osulas Graanul Invest.

Puidu varumishinnal on lootust kerkida Pelletite üleilmne turg on viimastel kuudel languses, tõusu oodatakse paari aasta pärast.

Puu istutamisest võttis osa ka kooli direktor Ain Keerup (vasakul), veel osalevad Taivo ja Riina Luik.

kama saanud, siis see puu kiidab sind alati. Ta on sinu käeulatuses raamatute järjehoidjana järjehoidjaks ka elus endas.”

Et koolil läheb hästi mitte üksnes muinasjutus kogetu põhjal, sellele andis veenvat kinnitust Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi sõnavõtt. Kooliaasta avaaktusel oli tal enda sõnul siiralt hea meel teatada, et

Sindi gümnaasiumil läheb praegu hästi.

“Meie kooli usaldatakse.

Täna alustavad põksuva südamega oma kooliteed 38 väikest tüdrukut ja poissi, neist 35 hakkavad õppima eesti keeles ja kolm vene keeles. 24 õpilast, kes alustavad õpinguid 10. klassis, on elavaks kinnituseks, et gümnaasiumiosa säilitamine

oli vajalik. Just neile ongi meie kool niivõrd tähtis. Teiste mõtted on küll olulised, aga need on kõigest mõtted,” rääkis Keerup. “Põhjust rahuloluks annab ka teadmine, et meie kooli õpilaste arv on jätkuvalt tõusuteel, olles 15 õpilase võrra suurem kui eelmisel sügisel.”

URMAS SAARD

Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektorijuht Mait Kaup märkis läinud kolmapäeval erametsaomanike metsa raieõiguse müügipakkumiste interaktiivse läbiviimisega tegeleva ASi Timber korraldatud seminaril, et puidu kokkuostuhinnad peaksid lähema aastapaari jooksul mõnevõrra kerkima hakkama, samas aga ootab puidugraanuli tootjaid just sellel ajal ees keeruline periood.

“Pelletitootjate turuseis pole väga kiita, sest pelletite hind on maailmaturul kukkunud,” kirjeldas Kaup olukorda. “Ehk aastal 2018 võiks seis jälle mõnevõrra taastuda, sest lõppude lõpuks on pelletikasutus üks soodsamaid viise taas-

tuvenergia osakaalu suurendamiseks. Teisalt jälle võib oletada, et päikese-, tuule- ja tuumaenergia võivad perspektiivis osutuda soodsamateks energiasaamise allikateks.”

Küll aga on Mait Kaubi sõnul olemas usk ja lootus, et suureneva nõudluse järellainetuses hakkab lähiaastatel kerkima paberipuidu hind. Nõudlust õhutavad takka uued tootmisvõimsused Skandinaavia maades, näiteks tuleva aasta teises pooles valmiv Metsä Groupi nn bioproduktide tehas Äänekoskis jt. Üldse oli mullu kodumaise metsa- ja puidutööstuse kogukasumi marginaal müügituludest 3%, võrdluseks – viimase kümnendi hiilgeajal 2011 ulatus sektori ettevõtete kasumimarginaal 6,2 protsendini.

AIN ALVELA

A R V A M U S 3

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

Metsandustoetust saavad ka maaparandus ja pärandkultuur Kaks riikliku metsandustoetuse liiki jäid eelmisest Metsalehest ruumipuudusel välja, avaldame siinkohal ka nende kirjelduse.

Metsamaaparandustööde toetust saavad taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. Toetus on mõeldud olemasoleva maaparandussüsteemi uuendamiseks. Vähemalt 70% kraavi pikkusest peab paiknema metsamaal, kraavid peavad olema kantud maaparandussüsteemide registrisse enne taotluse esitamist ning see toimub põllumajandusameti kaudu.

Metsamaaparandustööde toetust saab kuni 10 000 eurot metsaomaniku kohta. Tehtud tööde kohta peab esitama dokumendid ühe aasta jooksul pärast toetuseotsuse tegemist ning metsaühistu võib esitada dokumendid kahes osas.

Sularahas maksmine pole ka selle toetuse puhul lubatud, ning kui kõiki töid ei tehta ära, siis järgmisesse vooru ei saa taotlust esitada.

Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetust saavad taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. Pärandkultuuri

K O M M E N TA A R

LEILI MIHKELSON

Tänini säilinud kiviaiad metsas on pärandkultuuri osa ning nende säilitamise ja eksponeerimise eest makstakse metsaomanikule ka toetust.

objekt peab olema määruse lisa 3 nimekirjas ning paiknema erametsamaal. Toetatakse pärandkultuuriobjekti korrastamise, hooldamise, säilitamise, tähistamise, sellele avaliku juurdepääsu tagamise, eksponeerimise, kaardistamise ja arhiivimaterjalide kogumise kulusid.

Töödega võib alustada kohe pärast taotluse esitamist. Kuue kuu jooksul pärast toetuseotsuse tegemist peab esitama dokumendid reaalselt tehtud tööde kohta, sularahas maksmine pole lubatud ning toetuse saaja peab tagama tasuta juurdepääsu pärandkultuuriobjektile viie

LOGOSOL LAKS RAAMSAAG

aasta jooksul pärast toetuse väljamaksmist.

Toetuse määr võib ulatuda kuni 80% kõigist abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 eurot ühe pärandkultuuriobjekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö võib maksta kuni 640 eurot ühe pärand-

kultuuriobjekti kohta ning konsulendi hinnangu koostamine kuni 123 eurot ühe pärandkultuuriobjekti kohta.

Natura 2000 toetus hüvitab omanikule saamata jäänud tulu Käesoleval aastal on selle toetuseliigi eelarve 4,012 miljonit eurot.

Toetust võib taotleda sellise metsaala kohta, mis on taotleja omandis ning metsaalana keskkonnaregistrisse kantud ehk asub Natura metsatoetuste kaardil. Kui ala pole kaardil, võib toetusõigusliku ala kohta esitada kaardile kandmise avalduse.

Taotluse peab esitama igal aastal uuesti. Kõige mugavam on esitada taotlus e-PRIA portaalis, selleks on vaja arvutit, internetti, ID-kaarti ja paroole või mobiil-IDd. E-PRIA taotlusega on esitatud vormikohane taotlus ja õige metsaala kaart. Sisestama peab ainult kontaktandmed ja katastritunnuse, muud andmed täidetakse taotleja eest automaatselt.

Kui taotlust ei täideta e-PRIAs, on vaja Erametsakeskusele esitada vormikohane taotlus ja keskkonnaregistri metsaala kaart.

KETLIN RAUK Vt ka Metsaleht nr 8 (25.08.2016)

TRIIN SUUR SA Erametsakeskus toetuste üksuse arendusnõunik

LOGOSOL C210

IGAÜKS VÕIB OMA PALKE ISE SAAGIDA! 11kW elektrimootoriga. Traditsiooniline saagimine uue tehnoloogia abil

Tõstke tootlikkust Logosoli servajaga

23900€ Saeraam LOGOSOL M8. 5400€ Rootsi kvaliteet!

Kvaliteetne lõiketulemus Tugev ja jäik raam Ergonoomiline töökeskkond GARANTII 4 60-päevane, 100% kindel raha-tagasi garantii 4 Logosoli höövelpingil 2-aastane garantii 4 Logosoli saeraamil 2-aastane garantii 4 Piiramatu tugi

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Farron Tehnika OÜ Loomäe tee 11, Lehmja küla 75306, Rae Vald, Harjumaa +372 5551 5950 • info@logosol.ee

Vastame rõõmuga teie kõnedele ja kirjadele.

Kui pole kindel milline masin sobib Teie vajadustega, siis oleme valmis Teid aitama.

www.logosol.ee

4 P U I D U T Ö Ö S T U S EESTI

ME T SA K A JA

n 14. septembril toimunud puiduenergia seminaril otsisid energiapoliitika kujundajad üheskoos võimalusi, kuidas keskkonnasõbraliku kütuse varumist ja kasutamist hoogustada. n 15. septembril oli Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemias külas Andrean Razumovski, kes tutvustas kultuurseente kasvatamist ja nende tarvitamise võimalusi.

Loeng oli ühtlasi sissejuhatuseks 16. septembril avatatud 54. seenenäitusele. n 19. septembril toimus Tallinnas seminar, mis keskendus madalsüsinikuga energiasüsteemidele ülemineku võimalustele nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil, puudutades sealhulgas ka rohemajanduse ja roherahastuse teemat. n Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory katusel asuvad talvituma mesilased, kes korjasid tänavu umbes 30 kg mett. Linnas toodetud mesi ei erine maameest sugugi, seda tõendas ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse veeja pinnaseuuringute laborist tellitud analüüs. n Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Lastekunstikool ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad joonistama aasta lindu rasvatihast ning ka teisi meil esinevaid tihaseid.

Joonistusi oodatakse kuni 20. oktoobrini.

Allikas: keskkonnaministeerium, Erametsakeskus, Metsaleht

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

Pelletibuum asendub vineerito Aasta-paariga suunatakse vineeritootmisse 150 miljonit eurot, mis samas suurusjärgus suurima Eestisse tulnud otseinvesteeringuga, kui siia rajati puidumassitehas Estonian Cell.

Võib liialdamata öelda, et Eesti vineeritootmisse paigutatakse jõuliselt kapitali. Või kuidas teisiti nimetada olukorda, kui kõigepealt teatab siinmail juba aastaid tegutsenud soomlaste UPM Kymmene Otepää, et paigutab tootmise laiendamise ja tõhustamise hüvanguks 40 miljonit eurot; siis otsustab lätlaste Latvijas Finieris, et rahastab 2011. aastal pankrotipesast ostetud Kohila Vineeri laiendamisse 60 miljonit eurot; ning seejärel, tänavu 8. juunil saab teatavaks, et soomlaste puidutööstushiid Metsä Group soovib hiljemalt 2017. aasta alguses hakata Eestisse ehitama täiesti uut, 50 miljonit eurot maksvat vineeritehast.

Metsä ehitab uue tehase Tehas loodetakse tööle saada järgmise aasta lõpus. Teist sama palju on kontsernil kavas investeerida Soomes.

Kuhu täpselt uus vineeritehas tuleb, ei ole veel päris kindel, kõige enam on räägitud Pärnu maakonnast. Küll on aga selge, et tegu on Metsä n-ö teise tulemisega Eesti turule, sest paari aasta eest otsustati kontserni siinsele saetööstusele kriips peale tõmmata.

Põhjus selleks uueks tulemiseks on ka arusaadav – kontsern näeb põhilise turuna Euroopat, kus nõudlus vineertoodete järe-

le on selges kasvutrendis, ning Eestis asuv tehas on selle turu suhtes logistiliselt selgelt paremas asukohas. Lisaks jagub Eestimaa metsades ka kasepuitu, vineeritööstuse toorainet, kuigi Metsä Groupi juhtkond on teatanud, et vähemalt esialgu tuleb peamine Eesti vineeritehase toorainevoog siiski Soomest.

Tooraine varumiseks on kontsernil tegelikult Eestis juba olemas just sellele tegevusele spetsialiseerunud AS Metsä Forest Eesti. Eesti kasuks räägib ka asjaolu, et siin jagub kvalifitseeritud või potentsiaalselt väljaõp-

pimisvalmis tööjõudu, kusjuures siiski mõnevõrra odavamat tööjõudu kui Põhjamaades.

UPM soovib olla efektiivsem UPM Kymmene Otepää vineeritehas on siinmail tegutsenud küll juba 15 aastat, ent investeeringuvajadus ja ka -valmidus on ettevõttel jätkuvalt olemas. Viimane suurem tootmisseadmete uuendamine oli tehases 2008. aastal. Toodangus moodustab lõviosa konstruktsioonivineer ning vineer transpordivahendite tootjatele ja mööbitööstuse-

le. Tehase klientide hulgas on aga ka laevaehitajad, autotööstus, ehitusraketiste tootjad, Otepääl toodetud vineeri kasutatakse interjöörilahenduste, mööbli, pakendite jm valmistamiseks.

Investeeringu tulemusena suureneb tootmises pealistatud ja töödeldud vineeri osakaal, millega luuakse toodangule juurde lisandväärtust. Sääraselt töödeldud vineeri eest saab müües kõrgemat hinda küsida.

Oluline rahapaigutuse mõte aga peitub tootmise energiatõhususe parandamises. Nimelt kasutatakse küll kõik tootmisjäätmed

juba ka praegu kütteks ära, ent ikkagi kulutab tehas suhteliselt palju raha soojusenergia tootmisele, sest osa energiast tuleb toota õliküttega.

UPM Kymmene Otepää juhataja Ando Jukk selgitab, et investeeringuplaane tehes saadi kohe aru, et kui teha uus katlamaja, siis selleks vajaminev suur investeering tasub ennast paremini ära suurema tootmisvõimsuse kaudu. On ju nafta hind ja sellega seotult õli hind praegu suhteliselt madalad, tasuvust otsib aga ettevõte ikka põhitoodangu tootmise ja müügi kaudu.

P U I D U T Ö Ö S T U S 5

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

ootmise vaimustusega Investeeringu eesmärk on väärindada kohalikku ressurssi veelgi ning toota spoonist vineeri.

Allikas: statistikaamet

Andres Laht

“Investeeringu eesmärk on lihtne. Olla efektiivsem,” kinnitab Jukk.

Praegu käib Otepääl seadmete paigaldamine ning septembri lõpuks peavad uued liinid tööle hakkama. Kogu ettevõtte projekti rahastamine toimub ettevõtte kasumitagavara investeerimise kaudu omavahenditest.

Spoonist valmib vineer OÜ Kohila Vineer laieneb jõudsalt n-ö vana tehase vundamendile. Ehitusega alustati läinud aasta augustis, valmis peaks

kõik saama käesoleva aasta lõpuks. Investeeringuga laiendatakse jõudsalt tootmist, selleks ehitatakse juurde uus tootmishoone ning paigaldatakse sinna uued seadmed, lisaks rekonstrueeritakse katlamaja ja rajatakse ka vastsed kontoriruumid.

Hooneid hakatakse kütma oma tootmisjäätmete baasil.

Kohila Vineeri juhatuse liige Andres Laht ütleb, et emafirma strateegiline eesmärk on kasvatada tootmismahtu Balti riikides ning Eesti on selle saavutamiseks just hea ja loogiline paik, sest siin on soodne ärikesk-

kond ja stabiilne poliitiline olukord. Kõik see omakorda loob võimaluse pikaajaliseks koostööks mitmes valdkonnas nagu näiteks metsanduses, usub Laht.

“Siiani oleme tootnud spooni, mida on edasi töödeldud meie emaettevõtte teistes tehastes. Investeeringu eesmärk on väärindada kohalikku ressurssi veelgi ning toota spoonist vineeri,” selgitab Laht.

Andres Laht märgib, et uue tootmishoone ehituses kasutatakse päris palju puitkonstruktsioone. Need näevad esteetiliselt kenad välja ja on ka raud-

betoonist tulekindlamad, leiab Laht. Ta toob näiteks mõne aasta taguse tulekahju emaettevõtte Läti tehases. Tules oli 500 m², aga taastada tuli hiljem 10 000 m², sest betoon sai kuumuses lihtsalt sedavõrd palju kahjustada.

“Lisaks soovime propageerida puidu kasutamist ka tootmishoonete ehitamises,” ütleb Laht. “Puit on ehitusmaterjalina esteetiline ja vastupidav. Seda teadmist on tarvis ka arhitektide ja projekteerijate teadvusse juurutada.”

Andres Laht leiab, et Balti riigid võiksid edaspidi rohkem panustada ühistesse äridesse. Kõige suurema riskina toob ta välja asjaolu, et laienemisaltidel ettevõtetel napib selleks kvalifitseeritud tööjõudu. Nii on ka Kohila Vineer sunnitud kõik praegu tööle võetavad liinioperaatorid kohapeal välja õpetama.

Mullu augustis nurgakivipanekul ütles Kohila vallavanem Heiki Hepner, et uute töökohtade lisandumine valda moodustab ainult ühe osa sellest, mille pärast rõõmu tunda.

Olulisemgi on tema sõnul see, et Kohila Vineer on sotsiaalse näoga ettevõte, mis toetab Kohila valla ja inimeste ettevõtmisi.

AIN ALVELA

PA N E TÄ H E L E

Kolm suurt vineeritehast Eestis Latvijas Finieris Group / OÜ Kohila Vineer – 60 mln € n 2011. aastal osteti Kohila tehas Baltic Panel Groupi pankrotivarana. n Kohilasse ehitatakse uus tehas (alustab tööd aasta lõpus), lisaks laohooned ja kontor kogupinnaga 18 000 m². n Seoses rahapaigutusega lisandub Kohila Vineeris 80 töökohta (praegu 150). n Tootmisüksused Lätis, Leedus, Eestis ja Soomes, müügiesindused 12 riigis. n Kontserni käive 2015 – 196,5 mln € (2014 – 194,6 mln €), OÜ Kohila Vineer 2015 käive – 10,32 mln € (2014 – 11,06 mln €). n OÜ Kohila Vineer kasum 2015 – 12 000 € (2014 – 170 000 €). n Investeeringud 2015 – 42,3 mln €, senised investeeringud Eestis (2011–2015) – 80 mln €. n Kontsern annab tööd kokku ca 2000 inimesele. n Kontserni tootmismaht 2015 – ca 275 000 m³. n Tehas kasutab valdavalt Eesti toorainet, aastane kasepakuvajadus 120 000 tm. www.finieris.com Metsä Group – 50 mln € n Kontserni puidutööstusega tegelev divisjon kannab nime Metsä Wood. n Eestisse rajatakse vineeritehas, mis kasutab Soome toorainet. n Uues tehases saab tööd 200 inimest, kes palgatakse Eestist. n Kontsernil on esindused 30 riigis. n Käive 2015 – 5,02 mld € (2014 – 4,97 mld €), Metsä Wood 0,9 mln €. n Kasum 2015 – 537 mln € (2014 – 418 mln €). n Investeeringud 2015 – 491,6 mln € (2014 – 143 mln €).

n Kokku annab kontsern tööd 9600 inimesele. n Kontserni tootmismaht 2015 – ca 300 000 m³. n Kasutab tootmises 84% ulatuses sertifitseeritud puitu. n Eestis üks tütarfirma, puiduvarumisega tegelev OÜ Metsä Forest Eesti. www.metsagroup.com OÜ UPM-Kymmene Otepää – 40 mln € n UPM kontserni Eesti vineeritootmisüksus, mis loodi siia 2000. aastal. n Investeeringu abil soetatakse uusi tootmisseadmeid, ehitatakse puiduküttel katlamaja, parandatakse töötajate olmetingimusi. n Tootmispinda hakkab uuenduskuuri järel olema 8000 m². n Rahapaigutuse tulemusena luuakse tehasesse 40 uut töökohta, tootmismaht suureneb 90 000 m³ aastas. n UPMil on vineeritehased Soomes, Eestis ja Venemaal (kokku seitse vineeritehast), üldse on grupil tootmisüksused 13 riigis. n 45% kontserni käibest annab paberitööstus, vineeritootmise osakaal müügitulus on 4% (2015 – 439 mln €). n Käive 2015 – 10,14 mld € (2014 – 9,8 mld €). n Kasum 2015 – 1,16 mld € (2014 – 895 mln €). n Investeeringud 2015 – 680 mln €. n Kontsernis töötab kokku 19 600 inimest, UPM Kymmene Otepää annab tööd 175 inimesele. n Tootmismaht 2015 – ca 50 000 m³, kontsernis kokku 975 000 m³ parketti ja vineeri aastas. www.upm.com, www.wisaplywood.com Allikas: Metsaleht

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK!

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Lõuna- ja Lääne-Eesti, tel 516 6349 Põhja- ja Ida-Eesti, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

rohelise energia allikas...

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

6 M E S I N D U S VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Metsafirma UPM jätkab metsaomandi müümist. Augustis pani firma müüki mitu suurt kinnistut Kainuus, YläSavos ja Põhja-Karjalas. Lisaks müüakse Oulujärvel Ärjänsaari, mille raiete pärast vaidles firma aasta alguses keskkonnaorganisatsioonidega. n Soomes ohustatud liigi valgeselg-kirjurähni arvukus kasvab. Soome Metsavalitsus ja looduskaitseorganisatsioonid avastasid kaardistamise käigus vähemalt 250 linnupaari tegutsemisele viitavaid leiukohti, kus leiti 140 pesa. n Lahti Energia on otsustanud investeerida uude, puitu kasutavasse soojatootmisjaama. Uue jaamaga asendatakse 1976. aastal tööd alustanud, kivisöel töötav elektrijaam Kymijärvi I. Pärast investeeringut väheneb süsinikdioksiidi õhku paiskamine võrreldes 1990. aasta tasemega 20%.

Investeeringu suurus on 165 miljonit eurot, uus jaam on kavas käivitada 2020. aastal. n Vastavalt Stockholmi Ülikooli andmetele on PõhjaKreekas kasvav soomusmänd (Pinus heldreichii) osutunud Euroopa vanimaks puuks.

Rootsi teadlased koostöös sakslaste ja USA teadlastega tegid kindlaks, et puu vanus on 1075 aastat. Puule on pandud ka nimi – Adonis. n Ligemale 60 aastat mootorsaage valmistanud Husqvarna on saanud valmis saekettide tootmise tehase. Firma on sellesse investeerinud miljard Rootsi krooni ehk umbes 110 miljonit eurot.

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

Müüdav mesi peab olema Eesti mesinikud kurdavad, et tänavune nigel meesaak ärgitab turule tulema kõikvõimalikke sahkerdajaid, kes kodumaise mee pähe müüvad tegelikult piiritaguseid meesegusid, või veelgi hullem – siirupist valmistatud magusat ollust.

Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu (EKMÜ) juhataja Tago Holsting tunnistab, et kuna 2016. aasta mesindushooaeg algas ilusa kevadega ning jätkus väga vihmase ja jaheda suvega, esines Eestis piirkondi, kus mesilaste lisasöötmisega tuli alustada juba augusti alguses, sest kogutud mesi oli mesilastel ära tarvitatud ja muidu oleks neid oodanud näljasurm.

“Kokkuvõtete tegemine veel käib, aga võib öelda, et keskmiselt korjasid mesilased pere kohta umbes 30% vähem mett,” märgib Holsting. “Osaliselt kompenseerib vähest korjet asjaolu, et viimastel aastatel on lisandunud kutselisi mesinikke ja seega oluliselt suurenenud ka mesilasperede arv. Hea meeaasta puhul oleks see kaasa toonud Eesti turu küllastumise kodumaisest meest, aga kas sellest piisab, et Eesti turgu kohaliku meega piisavalt täita, näitab aeg.”

Meepõud ärgitab segusid kasutama Kuna tootjad said oma töö ja vahendite näol mesilasperesse tehtud investeeringult keskeltläbi 30% vähem toodangut, kasvas paratamatult kodumaise mee omahind ja loogiliselt peaks

Tartumaa mesinik Allan Sarap ütleb, et meetalu meeruumis ja -laos peab olema paar ruutmeetrit pinda iga mesilastaru kohta. Tal endal on tarvis et kõik seatud nõuded täidetud oleksid.

sellele järgnema ka kodumaise mee hinnatõus. Suure tõenäosusega Eesti mee hind lähiajal tõusebki. Samas ei saa hinnatõus olla väga suur, sest siis võivad tarbijad pöörduda importmee poole. Eesti on viimastel aastatel olnud pidevalt mett importiv riik.

Siin näevad kutselised mesinikud ohtu. Holsting räägib, et kui Eesti mee hind importmeega võrreldes tõesti tõuseb ja tarbijad seda sellest hoolimata meelsasti ostavad, võib mõnel pakendajal tekkida kiusatus sildistada välismaist või hoopis tundmatut päritolu mesi või meesegu ümber Eesti meeks. Sellisel juhul on tegu tarbija eksitamise-

ga ning Eesti meetootjate huvide kahjustamisega.

Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ei saa Tago Holstingu sõnul täie kindlusega ühegi Eesti meepakendaja suhtes väita, et too tegeleks mee ümbersildistamisega. Selliseid jutte aga liigub, juba aastaid.

“Eesti ametkonnad mee ümbersildistamise probleemiga ei tegele, sest puudub piisav huvi.

Seega peab EKMÜ ise selle küsimusega tegelema hakkama.

Praegu käivad ühingus arutelud, mida ja mis ulatuses täpsemalt ette võtta,” kirjeldab ta. “Ükskõik mis vahendite või meetodite kasuks otsustatakse, alustab EKMÜ nende rakendamist

n-ö oma ridadest, et võiks jätkuvalt täie kindlusega väita – Eesti kutselised mesinikud tarbijate eksitamise ja ebaausate tootmisvõtetega ei tegele.”

Metsaleht teab, et arutluse all on ka Eesti mee registreerimine kaubamärgina ja sellele kaitstud geograafilise tähise taotlemine.

Mesitaru nõuab alustuseks 500 eurot Tartumaa mesinik Allan Sarap ütleb, et investeering ühe taru kohta tuleb arvestuslikult 500 eurot, milles sisaldub juba ka mee töönduslikuks tootmiseks vajaliku inventari soetamise maksumus. Mahemee toot-

mise omahind tuleb rangemate nõuete tõttu muidugi kallim, ka kohad, kus seda üldse saab arendada, on piiratud. Näiteks ei tohi mesitarudest kolme kilomeetri raadiuses, arvestuslikul korjealal olla intensiivset põllumajandust, seadmed tuleb enne mahemee töötlemist piinlikult puhtaks pesta jmt. Tõsi – mahemee eest saab umbes 30% kõrgemat hinda küsida.

Sarap räägib, et kuigi meil pakutakse müügiks justkui mingi kindla taime pealt kogutud mett, siis tegelikult on sisuliselt võimatu määratleda, kust see pärit on. Näiteks ilmub igal aastal siin-seal müügile pärnaõiemesi, aga Sarapi jutust selgub,

Metsamaade ja kasvava metsa ost.

Raietööd ja metsa uuendamine.

Tel 454 5304, 509 0260

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

metskond@gmail.com

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

M E S I N D U S 7

SVEN ARBET

Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest.

Ingrid Vesmes

veel üht-teist korrastada,

et head meesaaki annab pärn üldse ehk vaid iga viie aasta tagant korra. Ja tegelikult on tema hinnangul kõige tervislikum just see mesi, mille mesilased on kokku korjanud eri taimedelt.

Meie mee konkurentide omast kõrgem hind tuleneb Allan Sarapi hinnangul ka sellest, et Eestis puudub riiklik mesinduspoliitika, mingeid toetusi mesinikud oma tegevuse arendamiseks ei saa. Samal ajal on Lätis–Leedus iga-aastane riiklik toetus 17–19 eurot mesilaspere kohta, Soomes aga 20 eurot. See on sisuliselt see raha, mis mesinikul kulub aastas ühe mesilaspere kunstliku söötmise

peale. Põhjamaades peab mesilasi nimelt toitma, et nad talve üle elaksid. Pere sööb sügisel ära keskmiselt 20–25 kilogrammi suhkrut, seega on naabrite juures makstav toetus just enam-vähem see nn suhkruraha.

Meil jagatav toetus – viimastel aastatel 165 000 eurot kahe aasta peale – liigub Eesti Mesinike Liidu kaudu peamiselt hobimesinikele (ühe kuni kümne pere omanikud), lõviosa turule jõudvast meest toodavad aga kutselised mesinikud (16 ja rohkem peret).

Mesinik peab ennast PRIAs registreerima Maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo juhataja Ingrid Vesmes märgib, et oma mett võivad pakendada ja turustada kõik. Kui mesinikule kuulub üle 15 taru, peab ta olema esitanud majandustegevuse teate. Kui aga mesinik tahab pakendada või oma mee hulka segada tei-

selt mesinikult pärit mett või kasutada mingeid lisandeid (nt pähklid, õietolm), on tal vaja selleks taotleda tegevusluba.

Samuti on loa olemasolu vajalik tegevuste puhul, mis väljuvad mee esmatootmise mõiste alt, s.t väljaspool mesiniku valdusi toimuvad tegevused (mee vurritamine, pakendamine, v.a mesilasperede pidamine).

Sõltumata tarude arvust peavad kõik mesinikud teatama põllumajandusloomade registrile mesilate mesilasperede arvu 1. mai seisuga kord aastas 15. maiks.

“Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teave mesilate asukohtadest on põllupidajatele kättesaadav PRIA avaliku veebikaardi kaudu,” selgitab Vesmes.

“Samuti võimaldavad need andmed VTA-l korraldada mesilashaiguste ennetamist ja seiret.”

Ministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo juhataja Liina Jürgenson kinnitab, et mesindusprogrammi väljatöötamisse on kaasatud kõik mesindusorganisatsioonid, kuid peavastutaja saab olla üks organisatsioon.

“Mesindusprogramm 2017– 2019 on välja töötatud Eesti Mesinike Liidu ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühinguga koostöös,” ütleb ta. “Programmi rakendamisel on kasusaajad kõik mesinikud olenemata sellest, kas ollakse mõne mesindusorganisatsiooni liige.”

AIN ALVELA Loe mesindusteemadest ka 22. septembri Maalehest

K O M M E N TA A R

Piiri tagant saabuv mesi läbib kontrolli Eestisse toodav mesi – kas kolmandatest riikidest või teistest liikmesriikidest – peab vastama loomsete saaduste hügieeninõuetele.

Hügieeninõuded sisalduvad saadetisega kaasas olevas veterinaarsertifikaadis, mis tõendab toote nõuetekohasust. Ühtlasi peab imporditav mesi vastama mee kvaliteedi, koostise ja märgistuse nõuetele, mis kehtivad nii kodumaisele, teistest ELi riikidest toodud kui ka imporditud meele.

Kolmandate riikide puhul on loetelu, kust võib mett importida (enam kui 40 riiki). Kauba eest vastutav isik peab teavitama vastava kauba kontrollimiseks tunnustatud piiripunkti järelevalveametnikku 24 tundi enne kauba füüsilist saabumist ELi territooriumile. Selleks täidetakse ühtse sisseveo veterinaardokumendi esimene osa ja edastatakse piiripunkti järelevalveametnikule.

ELi riikide puhul peab isik, kes sertifikaadil või muul dokumendil on näidatud kaubasaadetise saajana, tegutsema sihtkoha vastuvõtjana, esitades asukohajärgsele veterinaarkeskusele majandustegevusteate.

PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED Eesti turul alates 1998. aastast

hinnad alates Üle 10 mudeli, sh. hüdraulilised.

3840 €

www.pilous.cz

suhkrusiirupist prii

www.krkmoigu.ee

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

Tel/faks 607 0048, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

MAIA RADIN maaeluministeeriumi toidujärelevalve büroo juhataja

LOODUSKAITSEPIIRANGUTEGA METSA MAJANDAMINE 7. oktoobril 2016 algusega kell 9 toimub Luua Metsanduskoolis koostöös Eesti Erametsaliiduga ÕPPEPÄEV „Looduskaitsepiirangutega metsa majandamine”.

Koolituse teemad: 1. Ülevaade piiranguid põhjustavatest õigusaktidest 2. Looduskaitselised piirangud loodusreservaadis, sihtkaitsevööndis ja kaitseala piiranguvööndis 3. Kaitseala piiranguvööndi nõuded 4. Looduse kaitsest tulenevad piirangud 5. Veekaitselised piirangud 6. Tehnorajatistest tulenevad piirangud 7. Praktiline metsatööde kitsenduste otsimine ja analüüs 8. Metsakasvataja tegutsemise juhise koostamine konkreetse kaitseala piiranguvööndis metsamaal

www.hevo.ee

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

MÜÜB SOODSATE TEHASEHINDADEGA TEHASEHINDADEGA MÜÜB SOODSATE uusi, kasutatud kasutatud ja ja protekteeritud protekteeritud rehve, rehve, uusi, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele. tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

www.gersamia.ee www.gersamia.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

 Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.

Rehvi lõhede remont kuni 60ja cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.  vahetusvõimalused ost.

Rehvide protekteerimine.  Rehvide Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine.  Varuosad põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus 

soovile.

Varuosad kliendi põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus  vastavalt NB! Rehvide Transportkliendi üle Eesti.  vastavalt soovile.

Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Tel 526 8498.  Transport rehvide Eesti.müük ja montaaž. Tel 526 8498.  Sõiduautoüle

Info tel 526 526 8498, 8498, 766 766 8587, 8587, andres@gersamia.ee andres@gersamia.ee Info  tel

tellimise õige NB! Rehvide kontakt on

tellimise õige 526 8498 kontakt on

Koolituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo ja registreerumine: 525 4004 koolitus@luua.ee www.erametsaliit.ee

8 I L U P U U D

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

Puukoolidest nõutakse vastu INGMAR MUUSIKUS

Eesti puukoolides on enim eelistatud kaubaks hekitaimed, vilja- ja elupuud ning männid ja hõbekuused.

Metsapuutaimed, mida kasvatatakse enamasti sellele spetsialiseerunud taimlates, pole puukoolides kuigi nõutud kaup.

Neid soetatakse üldiselt ka sadadesse ja tuhandetesse küündivates kogustes ning tellitakse eraldi taimlatest. Ka selles vallas on konkurents tugev, mistõttu tellimus tuleb esitada juba isegi aasta jagu ette. Üldiselt on mõistlik seda teha oma piirkonna metsaühistu kaudu.

Harjumaal Nissi vallas tegutseva samanimelise talu Nurga Puukooli juhatuse liige Rudolf Pehter märgib, et nemad tegelevad põhiliselt okaspuude kasvatamisega.

“Noortaim tuleb enamjaolt Euroopast, kus on noortaimede kasvatamisele spetsialiseerunud aiandid,” selgitab ta, lisades, et kasvatatakse nii konteineri- kui mullapalliga taimi.

Hinnatõusust päästaks odavam tööjõud Müüduimad artiklid on Pehteri sõnul ikkagi heki-elupuud, hariliku kadaka sordid, torkava ehk

firmale kuulub praegu kaks puukooli – Ignase ja Kambja.

“Tegeleme ilupuude ja -põõsaste kasvatamisega, kuid meie erinevus paljudest teistest puukoolidest või istikuäridest on see, et me ei paku välismaalt sisse toodud või pottides kasvavaid taimi, vaid ainult põllu peal kasvavaid suuri puid ja põõsaid,” selgitab Tiideberg. “Kuna puud on mitu korda ümber istutatud ja kaevame nad välja spetsiaalse väljakaevamise masinaga, tuleb puu suure mullapalliga, mis tagab eduka kasvamamineku.”

Kodumaal kasvanud taim on aedniku kindel valik

Viljandimaal Polli külas Seedri talu puukooli pidav Elmar Zimmer on seda meelt, et Eesti oludesse sobivadki kõige paremini ikka siinmail algusest peale kasvatatud viljapuutaimed.

hõbekuuse liigid ja sordid jmt.

Jaeostja eelistab pigem pisemaid konteineritaimi ja haljastajad vastupidiselt just suuremaid, alates kahe meetri kõrgusi puid.

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

Pehter kinnitab, et hinnad on puukoolis viiendat aastat täpselt samad. “Aga arvestades tööjõu kallinemist igal aastal, on hinna nii pikalt samal tasemel hoidmi-

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Ostab: OSTAB jätkuvalt saepuru, haket, höövlilaastu, servamis-järkamisjääke ja klotse.

TÄPSEM INFO: tel 502 7082 kert.kruusimagi@graanulinvest.com

O s ta m e : • Hea metsaomanik! kasvava metsa raieõigust • Ometsamaterjali s ta m e : • kasvava metsa raieõigust Pa k u m e : • metsamaterjali head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja Pa k u m e : transpordi teenust head hinda ning kvaliteetMargus Ritson, tel 503 0618 set metsa ülestöötamise ja margus@artiston.ee transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618

O smargus@artiston.ee ta m e : metsaja põllukinnistuid • metsakinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955

Otaavi@artiston.ee s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

OÜ Tilia Ignase puukooli juhatuse liige Liina Tiideberg räägib, et ettevõte on kodumaiste istikute kasvatamisega tegutsenud juba veerand sajandit ning

Ostame metsakinnistuid

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Hea metsaomanik!

ne varsti võimatu,” on ta veendunud. “Asi, mis päästab kindlasti, oleks kolmandatest riikidest odavama tööjõu sissetoomine.”

Mullapall pakitakse spetsiaalsesse jutekangasse ja võrku, mida istutamise käigus kindlasti ei tohi ära võtta – võrgu ja riide eemaldamise käigus võib mullapall laiali laguneda ja puu ei lähe kasvama. Riie ja võrk laguneb mullas mõne aja pärast.

Paljundusmaterjali kogutakse kohapealt või Tartumaa ümbrusest ning teostatakse ise vegetatiivne või generatiivne paljundamine.

“Meie puukoolidest pärit istikud on istutatud üle Eesti, nii saartele kui ka mandrile,” kinnitab Tiideberg. “Meie istutatud puid näeb mitmel pool ka Tartu linnas – Tartu tammik, Emajõe tänaval

• kasvavat võsa • lehtpuulankide raie õigust

Pakub:

• võsaraieteenust giljotiiniga • võsa ja metsa väljavedu • kraavide, teede ja põlluäärte puhastamist võsast Info tel 5837 3695 andrus@dimens.ee www.dimens.ee

I L U P U U D 9

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

upidavaid hekitaimi TA S U B T E A DA

Põhiliselt tegeleb ettevõte viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamise ja müügiga, veidi pakutakse ka dekoratiivtaimi – ilupuude ja -põõsaste istikuid.

“Ka paljud tarbetaimed on väga dekoratiivsed – näiteks toompihlakas,” kinnitab Zimmer. Ja lisab, et puukoolis pakutavad kultuurid on pigem lihtsamat sorti ja Eesti kliimasse hästi sobivad.

Koduaednikele on Seedri Puukoolis müügil kaitstud juurtega nõuistikud, mida saab istutada kevadest sügiseni. Nende kasvamaminek püsikohale istutamisel on väga hea, taimedel ei tule kasvuseisakut ning seetõttu on ka viljakande algus märgatavalt varajasem.

Zimmer kinnitab, et vähem levinud puuvilja-marjakultuuridest on neil õnnestunud kätte saada parimad sordid, mis viljade poolest hea saagiga.

“Näiteks astelpaju – olime esimesed, kes selle liigiga mastaapselt tegelema hakkas,” märgib ta. “Parimad sordid on saadaval ka mustikast ning söödavat kuslapuud pakume 30 sorti.”

Populaarseks hakkab muutuma ka must leeder, viljapuudest eelistavad aiapidajad õunapuusorte ning maguskirssi.

Meie puu tuleb suure mullapalliga, mis tagab eduka kasvamamineku.

Liina Tiideberg

asuv vahtraallee, Lammi tänava ebatsuuga-, kastani- ja tammeallee, uue Ihaste silla ümbruse haljastus ning mujalgi.”

Kõige minevam liik on Tiidebergi sõnul hekitaimeks mõeldud 0,5–3,5 meetri kõrgune harilik kuusk, mille hind jääb vahemikku 10–105 eurot.

Kasvukoha valikust rääkides soovitab Tiideberg meelde jätta, et kavatsedes puid istutada niiskele või soisele alale, ei tohi sinna panna okaspuid.

“Sellistesse kohtadesse tuleks valida pigem musta leppa või pajuliste sugukonda kuuluvaid liike, näiteks leinaremmelgat, hõberemmelgat või rabedat remmelgat,” ütleb ta.

Lisandub üha uusi viljapuusorte Viljandimaal Karksi vallas asuva OÜ Seedri Puukool juhatuse liikme Elmar Zimmeri sõnul kasvatatakse kõik müügiks pakutav ise oma algmaterjalist.

10 soovitust haljastuspuude istutamiseks n Vastavalt puu tulevase kasvukoha eripärale tuleb esmalt valida, millised liigid sellesse kohta üldse sobivad. n Vali puule sobiv asukoht, arvestades aia suurust, puu kasvukoha vajadusi, mullastiku iseärasusi ja seda, et istutada ei tohi hoonetele liiga lähedale. n Kõige parem aeg puu istutamiseks on kevad või sügis, kusjuures kevadel tasub istutada just õrnemaid, ka külmakartlikumaid taimi. n Mugavam on istutada konteineris kasvanud taimi, neid võib istutada ka lausa suvel. n Väiksema kasvuga puud, näiteks okaspuude kääbusvorme, võib julgelt kasvatada ka mingis anumas, hoolitsedes selle eest, et põhjas on augud ja mulla all kiht kruusa või peent killustikku.

KETLIN RAUK

n Pärast istutamist tuleb puud hoolikalt kasta, väetada, multšida ja tema ümbrusest umbrohtu rohida. n Puu võra on soovitatav aeg-ajalt üle vaadata ja eemaldada vigastatud, haiged, kuivanud või risti kasvanud oksad, kusjuures lõikama peab välimiste pungade pealt neid vigastamata. n Istutamisel kaeva juurepallist kolm-neli korda suurema läbimõõduga auk, augu põhja tasub panna kompostiga segatud mulda. n Tuulises kohas tuleb puu toestada, tugipost lüüakse seejuures sellesse külge, kust tuul kõige rohkem puhub. n Jälgi, et puu jääks istutamisel sama sügavale mulda, nagu ta oli varem potis või konteineris. Kasta ohtralt.

Allikas: Juhani Puukool

METSAVEOHAAGISED 1,5–16 t PALGITÕSTUKID 3,25–9,05 m HAARATSID 0,08–0,24 m2

Komplekt BMF 92/675 Hind alates • • • •

9990 €

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,75 m

Edasimüüja:

• • • •

+ km

A-jalg Jagaja 2/8 on/off Rotatoor 3 t Haarats 0,2 m2

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

10 M E T S A E L U KÕIKJAL, KUHU RASKETEHNIKA EI PÄÄSE JA KUS VAJAD TÕHUSAT ABI TÕMBAMISEL

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

EDER POWERWINCH 1800 Piiramatu tõmbeköie pikkus Tõmbejõud otse 1800 kg, üle ploki 3600 kg Automaatne gaas ja köiepidur Kaal vaid 13,5 kg Saksa profikvaliteet

tel 508 3731 e-post greenfeed@greenfeed.ee www.vints.ee • • • • • • •

Puude varjatud elu Alles hiljaaegu, 12. septembril tuli müügile saksa metsamehe Peter Wohllebeni raamatu “Puude varjatud elu” ingliskeelne tõlge.

Raamatus kirjeldatakse, kuidas puud omavahel suhtlevad, mismoodi reageerivad vigastustele ja kahjuritele, kuidas üksteist toetavad ja hoiavad. Järgnevalt Peter Wohllebeni mõtisklus raamatu sünniloost ja sellest, kuidas temast metsamees sai.

Metsandus Ehitus Kaablitööd Offroad Päästeteenistus Jahindus Sõjavägi

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

*** Kui ma kutselise metsamehena tööd alustasin, teadsin puude varjatud elust sama palju, kui teab lihunik loomade tundeelust.

Kuna minu igapäevane töö oli sadade puude – kuuskede, pöökide, tammede ja mändide – jälgimine, et hinnata nende turuväärtust ja sobilikkust saeveskite jaoks, siis oli mu arusaamine puudest samuti piiratud selle kitsa vaatega.

Umbes kakskümmend aastat tagasi hakkasin korraldama ellujäämiskoolitusi ja metsaonnireise turistidele. Siis rajasin metsa koha, kuhu sai inimeste surnukehi matta alternatiivina tavalistele kalmistutele, ja ürgmetsa kaitseala.

Suheldes paljude külastajate-

ga, muutus mu vaade metsale.

Külastajad olid võlutud kõveratest ja kängu jäänud puudest.

Käies nüüd metsas koos külastajatega, õppisin pöörama tähelepanu enamale kui vaid puude tüvede kvaliteedile. Ma hakkasin märkama veidrakujulisi juuri, kummalisi kasvuvorme ja samblikupatju puukoorel.

Samal ajal hakkas Aacheni Ülikool korraldama korralisi teadusuuringute programme metsas, mida ma majandasin. Selle uurimise käigus said paljud küsimused vastuse, kuid üha uued kerkisid asemele.

Metsamehe elu elamine muutus taas põnevaks. Iga päev metsas oli avastusi täis. Selle tulemusena hakkasin metsa majandama ebatavalisel moel.

Kui sa tead, et puud tunnevad valu ja neil on mälu ning et puuvanemad elavad koos lastega, siis sa ei saa neid lihtsalt maha raiuda ja katkestada nende elusid suurte masinatega.

Nüüdseks on masinad minu metsas keelatud juba mitu aastakümmet, ja kui aeg-ajalt on vaja langetada üksikuid puid, siis teevad seda hoolikad metsaraidurid, kasutades hobuseid. Ning tervem – võiks isegi öelda õnnelikum – mets on oluliselt tootlikum, mis tähendab ka kasumlikum.

Ma kutsun teid jagama koos minuga seda rõõmu, mida puud meile toovad. Ja kes teab, võib-olla järgmisel metsaskäigul te avastate enda jaoks nii suuri kui ka väikesi imesid.

Nüüdseks on masinad minu metsas keelatud juba mitu aastakümmet.

MIKK SARV

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

Ostame

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

• kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid (Lõuna- ja Kesk-Eestis) • kasvavat võsa

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

HINNAK A JA

Septembris liigub enamik varumishindu tõusujoones, küttepuit siiski veel mitte Septʼ15 Oktʼ15 Novʼ15 Detsʼ15 Jaanʼ16 Veebrʼ16 Märtsʼ16 Aprillʼ16 Maiʼ16 Juuniʼ16 Juuliʼ16 Augustʼ16 Septʼ16 Männipalk 67,81 68,33 68,27 68,19 68,16 Männipeenpalk 63,23 63,41 63,21 63,08 62,20 Kuusepalk 67,14 66,39 66,52 66,52 66,47 Kuusepeenpalk 63,22 62,99 63,06 62,92 62,81 Kasepakk 81,68 81,19 79,52 79,52 80,01 Kasepalk 64,42 62,67 62,67 62,67 63,33 Haavapalk 40,00 40,00 38,00 38,00 38,33 Lepapalk 38,00 38,00 34,00 34,00 34,00 Lepapeenpalk 28,00 28,00 28,00 28,00 28,00 Männipaberipuit 30,16 30,88 30,08 30,33 30,73 Kuusepaberipuit 29,19 29,85 29,68 29,52 28,15 Kasepaberipuit 32,60 31,86 31,61 31,71 30,15 Haavapaberipuit 29,02 29,07 29,24 29,24 27,03 Küttepuit 23,56 23,48 23,32 23,35 21,75

68,17 62,28 66,47 62,61 80,85 63,33 38,33 34,00 28,00 31,08 28,38 30,03 26,23 21,68

68,19 66,60 66,60 66,60 65,24 64,40 62,29 61,57 61,78 61,45 60,63 60,05 66,61 65,21 65,21 65,21 64,74 64,67 62,62 61,39 61,88 61,75 61,38 61,19 80,85 84,51 80,88 80,88 80,88 80,70 63,33 63,85 63,85 64,18 63,23 62,40 38,33 38,33 38,33 38,33 36,50 36,50 34,00 34,00 34,00 34,00 32,00 32,00 28,00 28,00 28,00 28,00 28,00 28,00 31,08 30,50 30,30 30,45 31,28 31,60 28,13 27,13 27,70 28,25 31,00 31,39 29,63 29,47 29,47 29,93 30,68 30,84 26,35 26,21 26,65 26,65 27,00 27,18 21,68 21,31 21,36 21,31 21,23 21,36

65,11 61,19 65,64 62,34 81,03 61,73 36,50 32,00 28,00 32,56 32,01 30,84 27,38 21,52

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, september 2016 Septembris kallinesid nii okaspuupalgid, paberipuit kui ka küttepuit.

Ainult lehtpuu jämesortimendi osas ei ole muutust märgata.

Pärast suvist tormimurdu Lõuna-Eestis langetasid mitmed saeveskid kiiresti oma okaspuupalgi, eriti aga männipalgi, hinda. Nüüd on nad taas seda tõstnud ja kuusepalkide hind ületab juba tormimurru eelset taset, männipalkide hind on sellele lähedale jõudnud. Kuuga on okaspuupalgid kallinenud 1–2%.

Standardpalgid on odavamad 2,2%, peenpalgid 0,4%.

Kuusepalkide hinnad on möödunud kolme kuuga kasvanud

kuni üks protsent. Eelmise aasta septembriga võrreldes on kõikide sortimentide hinnad langenud. Taas on rohkem odavnenud männipalgid, mille hind vähenes aastaga 3–4%. Kuusepalkide aastane hinnalangus jääb ca 2% piiresse.

Lehtpuu jämesortimentidest on hinnamuutused eri sortimentidel erisuunalised. Haava- ja lepapalgi hinnad püsivad samal tasemel. Kasepaku hind on kuuga 0,4% kallinenud ja kasepalgi hind 1,1% odavnenud. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on paari kümnendiku protsendiga plussis kasepaku hind. Teised kolm sortimenti on odavnenud vahemikus 4–6%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus

märksa suurem. Kui kasepakk on odavnenud ainult 0,8%, siis kasepalk enam kui 4%, haavapalk ligi 9% ja lepapalk u 16%.

Paberipuiduturul hakkas positiivseid märke tulema suve keskel ja eelmisel kuul saime tõdeda, et kerge hinnakasv on käes. Enam on kasvanud männipuidu hind (3%), mis on ühtlasi ka kalleim paberipuidu sort (32,56 €/tm). Kuusepuit on kuuga kallinenud 2%, haavapuit 0,7% ja kasepuidu hind on jäänud augusti tasemele. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kasvu osas suveräänne liider kuusepuit (13%).

Männipuidu hind on selle ajaga kasvanud ligi 7% ja lehtpuu sortide oma ca 3%. Eelmise

aasta septembriga võrreldes on põhjust rõõmustada ainult okaspuupuidu hinnakasvu üle. See on aastaga kasvanud kuusepuidul ligi 10% ja männipuidul 8%.

Olukord küttepuiduturul pole kuuga muutunud, kuid augusti väikesele hinnakasvule (0,6%) lisandus ka septembris 0,7%. Kolme kuuga on küttepuit üks protsent kallim, kaheteist kuu taguse ajaga võrreldes on keskmine hind ligi 9% madalam. Seega võime tõdeda, et nii madala hinnaga (21,52 €/tm) küttepuidu raiumisel tuleb hoolega jälgida, et pärast kõikide kulude kokkulöömist ei tuleks puidu müügile peale maksta.

Avalik metsateatis piiraks sahkerdamist Kuigi Eestis on suur osa ametkondlikust asjaajamisest kolinud internetti, ei leia me sealt ometigi metsateatiste infosüsteemi.

Nüüd on metsanduses tegelevad huvigrupid jagunenud kahte leeri – ühed, kes huvitatud, et metsatööde info oleks avalikult kättesaadav, ja teised, kes sellest huvitatud ei ole. Viimased jagunevad omakorda kahte – ühed, kes lihtsalt pelgavad, et inimeste niigi üsna õblukeseks kulunud privaatsus muutub suisa olematuks, ning teised, kes arvavad, et praegustes oludes läheb sahkerdamine ladusamalt.

Keskkonnaministeerium, kelle pädevuses metsateatiste avaliku registri loomine oleks, on siiani äraootaval seisukohal. Ametnikke teeb ärevaks, et kuna juba praegugi on raieküpse metsa omanike telefonid punased, siis metsaandmete internetti jõudes, ei saa paljud neist enam üldse rahu. Küll aga meeldiks selline süsteem maksuametile. Nõnda et – mõtlemise koht otsustajatele.

HEIKI HEPNER

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 9 (201) 29. september 2016

Brushwood OÜ Hakkepuidu tootmine ja müük Raieõiguse ja metsakinnistute ost Metsamaterjali tootmine ja müük

Ostame

Pärnu-, Rapla-, Lääne-, Viljandi- ja Harjumaal

√ võsa raieõigust √ koondamata raidmeid ja võsa √ saetööstuse jääke (pinnud jms) Info: Arne Torilo, tel 5300 0304, arne@energywood.ee

MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS Info: Jaanus Muskat, tel 507 7859, jaanus@energywood.ee