METSALEHT (oktoober 2016)

Teadus puidutööstuses: TTÜ otsib lahendusi puidu innukamaks kasutamiseks ehituses Lk 6–7 27. oktoober 2016 Nr 10 (202)

MAALEHE LISA

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

ILMAR SAABAS

Kui lageraie on tehtud ja palgid varumisse viidud, langeb metsamaa väärtus mitu korda. Maamaksu määramisel seda aga paraku ei arvestata.

Metsamaa maksustamise hind on põhjendamatu Metsamaa omanikud näevad ebaõiglust selles, et metsamaad maksustatakse valesti – seda tehakse koos kasvava metsa ehk viljaga.

Seda väidab ka maa-ameti 2015. aastal väljastatud võrdlus, kus öeldakse, et metsamaa tehingute hinnad on koos kasvava metsaga, kuna tehingute andmebaasis ei ole piisavalt vabaturutingimustele vastavaid raielanke müüdud.

Kurb on tõdeda, et kui riigil ei ole statistikat ja andmeid, siis on õigus maksutada ebaõigla-

selt. Vaevalt et keegi hakkab selle pärast kohtusse pöörduma ja tagasi nõudma põhjendamatult rohkem makstud maamaksu, aga kui see jätkub, siis kindlasti.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik kinnitab, et põllu- ja metsamaa väärtuse hindamisel tehakse põhimõtteline viga – kui metsamaa maa väärtuse hindamisel võetakse arvesse ka seal kasvava metsa väärtust, siis haritava maa puhul seda ei tehta. Tunne on selline, nagu kehtiks Eestis juba ammu kinnisvaramaks – seda ainult metsamaa omanikele.

Maa hindamise tulemused on aga aluseks maamaksu kehtestamisel, mis metsamaa puhul

tuleb sellist arvestust kasutades Eriku hinnangul põhjendamatult kõrge.

Metsamaal maksavad puud Näiteks pole kuigi haruldased metsamaa müügi tehingud hinnaga 10 000–15 000 €/ha, mis ületab põllumaa hinna nelja- ja enamagi kordselt, ent nendes tehingutes müüakse sisuliselt siiski kasvavat metsa, mis sel maal kasvab ja mille saab tõenäoliselt lähiajal realiseerida. Pärast lageraiet kukub sellise maa väärtus kolinal tasemele 500–800 €/ha, sest selle omamine tähendab lähemate kümnendite jooksul ainult kulusid maamaksu, metsa

LOGOSOL LAKS RAAMSAAG

taastamise ja selle hooldamise arvelt.

Põllumaa ja metsamaa hinna erinevus on mitmekordne, kallim on ikka põllumaa. Sellele on ka kaks täiesti loogilist põhjust. Esimene põhjus on see, et põllumaal saab saaki igal aastal ja tulu laekub igal aastal ning sellest tulenevalt on kassavoog oluliselt parem, ning teine põhjus on see, et põllumaad on viljakamad, ehk ajalooliselt on ikka head maad võetud kasutusele põllumaana ja metsamaaks jäeti kehvemad maad.

Ants Erik ütleb, et just nendest asjaoludest tulenevalt peabki põllumaa kui maa olema metsamaast kallim, sest põl-

lumaa tootlikkus on metsamaa omast mitu korda kõrgem. Praegu on aga nii, et keskmiselt moodustab maamaks metsamaa eest suurusjärgus 5 €/ha, põllumaa eest aga umbes 3 €/ha.

Vastandamine on väär “Tegelikult peame mõistma, et põllumeeste ja metsameeste lahterdamine ja sellest tulenev erinev kohtlemine ei ole jätkusuutlik, kuna ühtsena moodustavad nad kõige olulisema osa üldse meie vabariigist – maaelu ja maamajanduse,” kinnitab Erik.

Ta näeb siin ohtu eelkõige selles, et kui nüüd soovitakse teha maade ümberhindami-

ne, võib praeguse korra kohaselt maamaks kerkida põllumaa ja metsamaa puhul kuni 65 euroni hektari kohta.

“Maaelu on üks tervik ja seda ei tohi lõhestada. Oleks mõistlik ka metsamaa ja põllumaa kõlvikud maksustada ühtsel alusel ehk kehtestada neile ühene maamaks, mis sõltub siis juba piirkonna keskmisest viljakusest,” selgitab Ants Erik muudatuste sisseviimise vajalikkust.

“Sellega saab muuta kogu maksusüsteemi lihtsamaks ja siis ei olegi enam vahet, mitu hektarit on kellegi kinnistul metsa- või põllumaad.”

AIN ALVELA

LOGOSOL C210

IGAÜKS VÕIB OMA PALKE ISE SAAGIDA! 11kW elektrimootoriga. Traditsiooniline saagimine uue tehnoloogia abil

Tõstke tootlikkust Logosoli servajaga

23900€ Saeraam LOGOSOL M8. 5400€ Rootsi kvaliteet!

Kvaliteetne lõiketulemus Tugev ja jäik raam Ergonoomiline töökeskkond GARANTII 4 60-päevane, 100% kindel raha-tagasi garantii 4 Logosoli höövelpingil 2-aastane garantii 4 Logosoli saeraamil 2-aastane garantii 4 Piiramatu tugi

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Farron Tehnika OÜ Loomäe tee 11, Lehmja küla 75306, Rae Vald, Harjumaa +372 5551 5950 • info@logosol.ee

Vastame rõõmuga teie kõnedele ja kirjadele.

Kui pole kindel milline masin sobib Teie vajadustega, siis oleme valmis Teid aitama.

www.logosol.ee

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

NEPCon ootab huvigruppide hinnanguid Seoses eelolevate audititega ootab NEPCon kõigilt huvigruppidelt kommentaare eelmainitud ettevõtete metsamajandusliku tegevuse osas.

Oktoobri lõpus toimub Rakvere Metsaühistu korraline FSC audit – NEPCon ootab kommentaare Rakvere Metsaühistu metsamajandusliku tegevuse kohta.

Detsembri alguses toimub OÜ Reinpaul FSC korraline audit – NEPCon ootab kommentaare OÜ Reinpaul metsamajandusliku tegevuse kohta.

NEPCon on sertifitseerija Euroopas, Venemaal ja Aasias.

Rakvere Metsaühistu on ühistu, kelle FSC grupi liikmete metsad paiknevad peamiselt LääneVirumaal. Lisainfo on leitav nende kodulehelt http://rmy.ee/et.

OÜ Reinpaul on metsandusettevõte Lääne-Virumaal, kelle kinnistud paiknevad samuti peamiselt Lääne-Virumaal. Lisainfo ettevõtte kohta on leitav nende kodulehel www.reinpaul.ee.

Auditid viiakse läbi NEPConi ajutise metsamajandamise standardi (NEPConi ajutine metsamajandamise standard Eestis) alusel. Standard on saadaval NEPConi kodulehel www. nepcon.org.

Auditi meeskond on sõltuvalt ettevõttest ühe- kuni kaheliikmeline. Juhtaudiitor Rakvere Metsaühistu auditil on Lauri Kärmas ja Reinpauli auditil Asko Lust – mõlemad töötavad NEPConis tarneahela ja metsamajandamise audiitoritena.

Oodatud on märkused NEPConi ajutise standardi osas. Infot võib edastada mis tahes teile sobival kujul (e-postiga, telefonitsi, postiga). Soovi korral saab audiitoritega ka personaalselt kohtuda.

Kõiki saadetud kommentaare käsitleb NEPCon konfidentsiaalsena. Ettevõte on tänulik, kui eeloleva auditiga seotud kommentaarid laekuvad võimalikult varakult.

ASKO LUST NEPCon OÜ tarneahela ja metsamajandamise audiitor

SVEN ARBET

Põdrad on metsaomanikele ka Soomes kallis nuhtlus Soomes on põdrakahjustusala võrreldes 1990. aastatega kahekordistunud, kompensatsiooni makstakse aga vaid murdosa kahjustuste kohta.

Olenevalt piirkonnast on ka Eestis põdrakahjustused metsaomanikele tõsine probleem, mille nahka läheb hektarite kaupa potentsiaalset palgimetsa.

Kokkola metsaomaniku Timo Lankila metsad vaevlevad põtrade tehtud kahjustuste käes.

Tema hinnangul saab ta igal aastal nende tekitatud kahju 25 000 euro väärtuses.

“Metsaomanikel ei ole kasutada mingeid mõjutusvõimalusi põtrade arvuga seotud küsimustes. Selles asjas võim ja vastutus paraku koos ei käi. Põtradest on saanud jahimeestele igameheõigus.”

Lankila ütles, et on aastakümnetega oma metsade pindala pidevalt suurendanud ja nüüd on tal seda üle tuhande hektari.

“Mul on umbes kolmkümmend metsakinnistut. Nendest vaid ühel ei ole põdrakahjustusi,” nendib Timo Lankila.

Praegust põdrakahjustuste kompenseerimise süsteemi peab Lankila ebaõnnestunuks.

“See on tõeliselt eriline olukord. Ühelt poolt õhutab riik metsandustoetustega kultuure hooldama. Samal ajal metsapuutaimed söödetakse riigi kariloomadele,” räägib ta.

Lisaks otsestele põdrakahjustustele sunnivad põdrad kasvatama metsas valesid või siis ebaotstarbekaid puuliike, mille kasvatamine pole kas tulus või pole kasvukoht nende jaoks just kõige sobilikum.

Selle tõttu on ka Timo Lankila sunnitud kasvatama kuuski selleks mittesobival kasvukohal ja kase kasvatamine on tema maadel üldse võimatu.

“Kolme kümnendi jooksul olen kasvatanud vaid ühe kaasiku. See nõudis kultuuri ümber aia ehitamist. Põdrakahjustuste ennetamine ei ole tasuta.

Põdrad on ka oht liiklusele.

Olen ise samuti sattunud avariisse põdraga, pääsesin sellest õnneks ainult nädalase haiguslehel viibimisega. Auto läks mahakandmisele.”

Nüüd soovib metsaomanik Timo Lankila, et lõpuks selgitataks välja põtrade tekitatud tõeline kahju rahvamajandusele.

Seejärel võiks hakata rääkima nende arvukusest.

“Minu ettepanek on, et põtrade arvu võiks vähendada kolmandikule praegusest arvust.

See looks võimaluse intensiivistada ka metsamajandust,” räägib Lankila.

Ajalehest Maaseudun Tulevaisuus refereerinud

TOOMAS LEMMING

D E B AT T

Kas Soomes on põtru liiga palju või parajalt?

Metsamajandusele põtrade põhjustatud kahju hinnatakse Soomes juba saja miljoni euroni aastas. Mõned on arvamusel, et põtrade arvukust tuleks vähendada praegusega võrreldes neli korda ehk kuni 20 000 loomani.

Nii hindab näiteks emeriitprofessor Matti Kärkkäinen. See oleks tagasiminek 1970. aastate tasemele.

“Siis oli asurkond elujõuline ja jahimehed rahul,” märgib Kärkkäinen. Pärast eelmise aasta jahihooaja lõppu oli Soomes 88 000 põtra.

Soome Jahimeeste Liidu esimehe Lauri Kontro arvates on põtrade arvukus lähedal sobivale. “Minu meelest on põdrakahjustused praegu kontrolli all.”

“Jahindusettevõtluses peitub suur tähtsus maaelu arengule, sest põder on Soome tähtsaim jahiuluk.”

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

4 P R O B L E E M EESTI

ME T SA K A JA

n Septembris lõppenud metsamaaparandustööde toetuse taotlusvooru esitati rekordarv 91 taotlust kogusummas 500 000 eurot. Metsaomanikud soovivad seda kasutada üle 34 132 meetri eesvoolu uuendamiseks, üle 199 033 meetri kuivenduskraavide uuendamiseks, ligi 21 611 meetri voolunõva rajamiseks ning 940 meetri truupide uuendamiseks. n Aasta ettevõtte tiitli pälvis tänavu masinaehitusettevõte AS Hekotek. n 18. oktoobril käivitas AS Toftan Võrumaal Sõmerpalu vallas uue ja senisest tootlikuma peenpalgi-saeveski Toftan 2, mis kasutab toormena kolmemeetrist okaspuu peenpalki ja okaspuu paberipuitu. n 18. oktoobril andis Eesti puitmajaklaster koostöös Eesti Puitmajaliiduga teist korda välja tehases valmistatud monteeritavate puitmajade teadustöö preemiad. Parima teadustöö kirjutas Katrin Nele Mäger TTÜst, tema lõputöö keskendus puitkonstruktsiooni tuletõkestusvõime arvutusmeetodi täiendamisele uute materjalidega.

Allikas: Erametsakeskus, Erametsaliit

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

Rail Baltic tükeldab oma teel Kuidas korvatakse saamata jääv tulu?

Kas müratõkkeks võib keelata lageraie? Ega raudtee metsa uputama hakka? Seda ja muudki küsivad Rail Balticu teele jäävate metsade omanikud.

Rail Balticu Rapla ja Harju maakonnaplaneeringute vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku järgsetel avalikel aruteludel küsiti kõige rohkem raudtee alla jääva maa riigile müümise ja selle kõrvale jääva maa, sh metsamaa kasutamise kohta tulevikus.

Riigil olemas asendusmaad Omanikud tundsid huvi, kuidas kujuneb hind, millega maa ära ostetakse. Maa omandamisega tegeleva maa-ameti Rail Balticu maade omandamise projektijuht Merje Krinal selgitas, et riik ostab maa omanikult ära hüvitusväärtuse alusel ehk lisaks turuväärtusele võib põhjendatud juhul lisanduda ka hüvitis saamata jäänud tulu ja kaasneva varalise kahju eest.

Aga mida tähendab see noore, näiteks 15- kuni 20aastase metsa puhul, mille hind ei ole võrreldav raieküpse metsa omaga, kuid mille heaks on omanik teinud kulutusi?

Rail Balticu trass riivab ka Raplamaal Mälivere külas asuvat maalilist Kuusiku talu. Pererahvas on selle tõttu n-ö külmutanud oma plaanid seal turis

Krinal selgitas, et metsa väärtust plaanivad nad määrata sama arvutusmetoodikaga, nagu seda tehakse looduskaitsealuste maade puhul. Andmed saadakse kasvava metsa puistu takseerkirjeldusest ning programmi abil “kasvatatakse” mets matemaatiliselt raieküpseks.

Selle põhjal arvutatakse metsa tulevikuväärtus. Arvesse võetakse ka perioodil tehtavad kulutused ja tulemus diskonteeritakse praegusesse väärtusesse, kirjeldas Krinal protsessi.

Lisaks riigile müümisele võib omanik maad ka vahetada või ümber kruntida, kui leidub sel-

leks sobivaid maid. Krinal ütles, et selle jaoks on säilitatud raudteekoridori kõrval kahe kilomeetri ulatuses riigimaid asendusmaaks.

Maakorralduslikeks toiminguteks algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seadusemuudatused, mis

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

võimaldavad alates järgmisest aastast maid vahetada ja ümber kruntida.

Müra arvutatakse metsata Raudteeäärsed elanikud soovivad, et asula ja Rail Balticu vahel metsa maha ei võetaks, sest

P R O B L E E M 5

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

ka mitmed metsakinnistud SVEN ARBET

Seda ei saa siiski lubada, et kui praegu metsas uputab, siis Rail Baltic selle lahendab, aga uut uputust me küll ei korralda.

Mikk Reier

ismiteenuse pakkumist arendada.

see suurendaks müra ja visuaalset reostust. Metsaomanikud jälle pelgavad, et neil võidakse raudtee tõttu piirata metsa majandamist.

Heikki Kalle konsultantfirmast Hendrikson & Ko selgitas: “Igasugune müra leevendav meede on modelleeritud ja ehi-

tatakse üles, nagu metsa ees ei oleks, nagu oleks lage maa. Mets ei ole leevendav meede. Metsaomanikul on täielik õigus [raudtee kõrvalt] metsa raiuda, kui seal ei ole looduskaitselisi piiranguid. Vanasti oli kaitsemets, sellist asja enam ei rakendata.”

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) raudtee infrastruktuuri osakonna projektiekspert Raido Kivikangur kinnitas, et lageraie ei ole keelatud ka raudtee kaitsevööndis – see jääb kümne kuni kahekümne meetri laiusena raudteed ümbritsevast aiast väljapoole, äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele – ning seda riik omanikult üldjuhul ära ei osta.

Seal lageraiet keelata ei võimalda Kivikanguri sõnul ka ehitusseadustik, mis nimetab ära kaitsevööndis keelatud tegevused, ja raietööd nende hulka ei kuulu. Küll aga peab omanik

plaanitava raie kaitsevööndis TJAga kooskõlastama.

“Tavaliselt küsime siis täiendavat informatsiooni ja lepime metsaomanikuga kokku, kuidas töid teostama peab. Meie eesmärk on, et puu ei langeks raudtee või aia peale,” selgitas Kivikangur.

Veerežiim taastatakse Uuritud on ka, kuidas võib Rail Balticu ehitus mõjutada metsa veerežiimi. Kalle ütles, et taastatud peab olema projektieelne hüdrogeoloogiline olukord.

“Selles oleme me kompromissitud,” kinnitas ta. Kalle meenutas, et 1970. aastail maanteid rajades rikuti ära hektarite viisi metsa, kui maaparandussüsteemid jäid taastamata – hiljem on tulnud ümber projekteerida.

Mikk Reier konsultatsioonifirmast Reaalprojekt märkis, et Rail Balticuga seoses veerežiim pigem paraneb.

“Seda ei saa siiski lubada, et kui praegu metsas uputab, siis Rail Baltic selle lahendab, aga uut uputust me küll ei korralda,” ütles ta.

Kolmest Rail Balticu maakonnast läbib uus raudtee metsamaad kõige rohkem Pärnumaal, samas on seal tegu suurelt jaolt riigimetsaga. Raplamaal on eramaad rohkem, kuid selle hulka jääb päris palju põldu. Harju-

PA N E TÄ H E L E

Rail Balticu rajamise ajakava n Oktoober/november 2016 – avalikud arutelud Pärnumaal. n Sügis 2016 – maakonnaplaneeringud peavad läbima rahandusministeeriumi kontrolli, selle järel läheb see maavanemale kinnitamiseks. n Sügis 2016 – valmib esimene eelprojekti lõik koos krundijaotuskavaga Iklast Reiu jõeni. n Sügis 2016 – esimesel eelprojekti lõigul algavad läbirääkimised maaomanikega. n 2017 I kvartal – maavanemad kehtestavad planeeringud, selle järel on võimalik hakata riigi ja maaomanike vahel notariaalseid tehinguid sõlmima. n 2017 – valmib Raplamaa ja Harjumaa eelprojekt, mille alusel alustatakse läbirääkimisi. n 2018 I kvartal – eelprojektid peavad olema lõplikult valmis, ka läbirääkimistega tuleb sel ajal ühele poole saada. n 2025 – Tallinnast Poola sõidab esimene rong, regulaarne reisirongiliiklus algab 2026.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

maal on elamumaad kõige rohkem ja metsa kõige vähem.

Krinal siiski lisas, et hetkel on see hinnang väga üldine, sest valmivad raudtee eelprojektid.

Praegu käib eelprojekteerimine Pärnumaal. Siis võtavad eelprojekteerijad käsile Raplamaa, seal jõutakse lõpule järgmise aasta teises pooles ja seejärel liigutakse Harjumaale.

Krinal tõdes, et praegu ei ole isegi veel raudteele eraldatava maa laius täpselt paigas (raudteed ümbritseva aia vahe-

le peaks seda jääma suurusjärgus 30–40 meetrit). Samuti ei ole maa-amet veel saanud analüüsida raudtee alla minevat eramaad sihtotstarvete ja kõlvikute kaupa, seega ei ole võimalik täpselt öelda, kui paljusid erametsakinnistuid raudtee läbima hakkab. Praegu on räägitud umbes kuuesajast kinnistust.

Maaomanikke saab olema ilmselt rohkem, sest paljud kinnistud on kaasomandis.

VIVIKA VESKI

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Soome peremetsaomanikud on innustunud oma maade liitmisest ühismetsaks.

Maamõõduameti andmeil olid septembri alguseks olemasolevate ühismetsadega liitunud peremetsaomanikud enam kui 4300 ha metsamaaga. n Soomes lõppes tapeedi aluspaberi valmistamine. Metsä Groupi kuuluv Metsä Board peatas Hämeenkyrös Kyrö tehases kahjumi tõttu paberimasina tegevuse lõplikult. n Suurbritannia metsavalitsus on hinnanud, et okaspuupuistute raie võimalused Šotimaal suurenevad praeguselt 10 miljonilt kuupmeetrilt veel paari miljoni m3 võrra 2020. aastaks, kuid pärast seda hakkavad raievõimalused vähenema. Sestap innustatakse maaomanikke endistele lambakarjamaadele okaspuid istutama. n Värskes Soome metsasektori prognoosis nähakse ette, et kodumaise puidu kasutamine suureneb rekordtasemele.

Käesoleval aastal kerkib raiemaht 61 miljoni m3-ni, järgmisel aastal suureneb veel 2–4%.

Soomes ei ole kunagi raiutud aastas üle 60 miljoni m3 .

TOOMAS LEMMING

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

6 I N T E R V J U U

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

Puidu tulevik: korrusmajad ja nu Tuleviku linnades kõrguvad puidust karkassidega korrusmajad, autod sõidavad biokütustega ja killer-kotid on välja vahetanud puidupõhine looduses lagunev plast.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) puidu õppetooli professor Jaan Kers on veendunud, et Eestil on võimalus olla keskkonnasõbralikuma tuleviku kujundamisel üks maailma juhtriike. *** Millised on teie peamised uurimisteemad?

Oleme keskendunud peamiselt materjalide füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Meie teadlased püüavad näiteks leida põhjamaade kliimasse füüsikaliselt sobivaid ja hinnalt soodsaid ehituslahendusi. Ehitiste välimust ja konstruktsioonilisi lahendusi mõjutavad meie mereäärse asukoha tõttu õhuniiskuse ja temperatuuri muutused väljaspool hoonet ja hoones sees kütteperioodil.

Meie piirkonna klimaatilised erinevused on põhjuseks, miks Lõuna- või Kesk-Euroopas väljatöötatud välisseinte ja katuse konstruktsioonilised lahendused Eestis ei toimi. Niiskus peab saama majast välja, aga ei tohi tulla sisse. Probleem on ka see, et kütteperioodil ei tohi ruumiõhk muutuda liiga kuivaks.

Viimasel ajal pühendame palju aega ristkiht-liimpuidu füüsikaliste omaduste uurimisele. See XXI sajandi betooniks ristitud materjal on Eesti jaoks veel uus, kuid avab meie puidutööstusele ja puitmajaehitajatele kindlasti uusi perspektiive.

Tooraineks sobib Eesti kohalik puit, kasutatakse peamiselt harilikku kuuske.

Kuusepuidust lamellidest valdavalt kolme- kuni viiekihilist kokku liimitud ristkiht-liimpuitu on võimalik toota alates kolmest kuni viiest kihist koosnevatest 100–120 mm paksustest seinapaneelidest kuni poole meetri paksuste lae- ja põrandapaneelideni, millel laiust ca 3,5 m ja pikkust 15–16 m.

Ristkiht-liimpuidu eripära on selles, et tegu on keskkonnasõbraliku ehitusmaterjaliga, mis on betooniga võrreldes hulga kergem, väga hõlpsasti töödeldav ja samas väga tugev. Tänu nendele omadustele on sellest võimalik kiiresti ehitada.

Praegu nähakse ristkiht-liimpuitpaneelides võimalust sellest tulevikus linnadesse kõrgeid korrusmaju ehitada. Kõige kõrgem ristkiht-liimpuidust valmistatud hoone on praegu 14korruseline elumaja Norras.

10–12korruselised hooned pole maailmas enam mingi haruldus.

Kuidas on Eesti puitehituse uuemate arengutega seotud?

Eestil on puitehituse arendamisel ka rahvusvahelises plaanis oluline osa. Norra elumaja ehitati meie Kodumajatehases valminud puitmoodulitest. Põlvas asuv Peetri Puit on alustanud ristkiht-liimpuidu katsetootmisega, aasta lõpuks peaks käivituma tehase uues hoones tootmine.

Tallinna Tehnikaülikooli esindus osaleb rahvusvahelises teadlaste tiimis, kus on kaks peamist uurimissuunda: ristkiht-liimpuidu tulepüsivus ning selle kasutamine konstruktsioonimaterjalina.

Käisime sel teemal hiljuti Stockholmis kahe COSTi tea-

TTÜ puidu õppetooli professor Jaan Kers märgib, et uudsete puidu kasutamise võimaluste leidmine on paljuski võti inimkonna mitme eesseisva pro

dusvõrgustiku ühisel konverentsil, kus oli koos umbes 200 juhtivat teadlast üle maailma. Kaasas olid meie magistrandid, üks doktorant, tulepüsivuse poole pealt on Eestis juhtivaid spetsialiste dotsent Alar Just.

Töö sisu oli järgmise Eurocode-5 puitkonstruktsioonide projekteerimisnõuete väljatöötamine. Üliõpilastel oli võimalus nii protsessi jälgida kui ka selles osaleda, nende jaoks oli suur asi suhelda ristkiht-liimpuidu looja prof Gerhard Shickhoferiga Grazi Tehnikaülikoolist.

Mis täpsemalt oli arutlusel seoses ristkiht-liimpuiduga?

Meie töögrupi arutluse teema oli peamiselt ristkihtpuidust lae- ja põrandakonstruktsioonide arvutamine vibratsioonile ja modelleerimine. On oht, et puitkonstruktsioonid dimensioneeritakse varuteguritega üle.

Probleem on ka madala sagedusega sammumüra, mis kostub puitpõrandast läbi. Summutamiseks kasutatakse heliisolatsiooniga ripplagesid ja näiteks betoonkatet, mis aitab madalasageduslikku müra summutada.

Teadlaste ees on küsimus, kuidas summutada müra efektiivselt ja samas mitte suurendada ehitamiskulusid. Eri ülikoolide teadlastel on töögrupis omavaheline tööjaotus. Meie puidu ja komposiitide uurimisrühma ülesanne on näiteks uurida ristkiht-liimpuidu hügroskoopseid omadusi, täpsemalt hinnata puiduniiskuse muutuste toimel tekkivaid pragusid ja nende mõõtmete muutusi.

Kui vastupidav ja tulekindel on ristkiht-liimpuit?

Kui niiskusprotsent on kõrgem, siis puit pundub ning pragude mõõtmed vähenevad, seevastu talvisel kütteperioodil, kui õhuniiskus ruumis on madal, on ka praod suuremad. Üldjuhul on ristkiht-liimpuidust paneel ja ka liimpuidust talad tulekahju puhul teistest materjalidest ohutumad, sest erinevalt metallkonstruktsioonist see ei paindu temperatuuri tõustes, vaid säilitab oma kuju.

Siiski võivad suuremad praod materjalis olla mitmeti ohtlikud. Need võimaldavad hapni-

I N T E R V J U U 7

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

utikad materjalid SVEN ARBET

obleemi lahendamiseks.

ku juurdepääsu ja seega tule levimist materjali sisekihtidesse.

Nii ongi ühes leeris arhitektid, kellele meeldib puidu värvus, tekstuur ja kes ei taha mingil juhul puitu kaetuna näha.

Teisel pool on aga päästeametnikud, kes jälgivad tuleohutusreeglite täitmist ja nõuavad siseseinte viimistlemisel väiksema tuletundlikkusega materjali ehk kipsplaadi kasutamist.

Mida on Eestis uuritud ja mida oleks vaja uurida?

Tulemused tekivad materjaliteadlaste ja ehitusfüüsikute sünergias. Mõnikord õpime ka tehtud vigadest.

2012. aastal toodi näiteks Austriast Eestisse esimene ristkiht-liimpuidust ehitatud passiivmaja. Ehitamise käigus muutsid meie ehitusfüüsikud maja projekti ning seinte ja katuse konstruktsiooni lahendusi. Töö käigus saavutati väga hea ruumiõhu kvaliteet, kuid selgus, et liiga paksu tuuletõkkeplaadi tõttu ei pääsenud niiskus seinast välja ja puitkonstruktsiooni.

Eestis puudub praegu avalik puitkonstruktsiooniga hoone, see oleks valdkonna arengu jaoks aga võtmetähtsusega.

Esialgu piisaks ka näiteks väikesest 30ruutmeetrisest majakesest, kus saaks ristkihtpuitu näidata ja uurida.

Euroopa ülikoolidel on ühised probleemid: puudub puitkonstruktsioonide projekteerimist ja ehitamist käsitlev õppekava, ja spetsialistid tuleb välja koolitada ettevõtetes. Sakslased, austerlased ja šveitslased on ses suhtes kõige rohkem arenenud. Kui Eesti tahab 10 aasta pärast olla puitkonstruktsioonil põhinevate majade ehitamises Euroopa liidrite seas, on meile vaja ülikooli puitkonstruktsioonide professorit.

Millised perspektiivid on Eestis puidukeemial?

Puidukeemiatoodete vallas on Skandianaavia maad teinud suuri edusamme. Sealsetes keemilise tselluloosi tehaste juurde rajatud katse-tootmistehastes uuritakse, mida tulevikus saaks tselluloositööstuse jääkidest toota. Bioetanooli ja -metanooli tootmisel väärindatakse

TA S U B T E A DA

Miks on puidu kasutamine ehituses keskkonnasõbralik?

n 1 m3 puidu kasutamine teiste ehitusmaterjalide asemel vähendab CO2 emissiooni: n 1100 kg selle arvelt, et teiste materjalide tootmine tarbib energia saamiseks palju fossiilseid kütuseid; puidus endas on talletunud 900 kg CO2/m3; kokku seega 2000 kg CO2/m3.

n Kasvuhoonegaaside emissioon Eestis on umbes 15 000 kg inimese kohta aastas. n Ehitussektor vastutab 40% kogu süsiniku emissiooni eest, puidukasutusega on võimalik muutuda heitmete tekitajast süsiniku sidujaks Allikas: Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit

MIS ON MIS

Ehitamine ristkiht-puitpaneelidega n Ehitamise kiirus – 49 nädalat, raudbetoonhoonel 72 nädalat. 23 nädalat lühem ehitusaeg on otsene rahaline sääst. n Elementide väike kaal – tänava sulgemine tornkraanaga jäi ära, kord nädalas toodi roomikkraana. Lihtsam vundament. Hoone kaal 300 t, samasugune raudbetoonist maja kaaluks 1200 tonni. n Elementide valmistamise täpsus +/–3 mm, esimene kord, kus fassaadiplaadid sai

puidujäägid toiduaine- ja keemiatööstuse toodeteks.

Puidust saadav tselluloos väärindatakse näiteks viskoostselluloosiks, mis tulevikus hakkab puuvillakiudu asendama.

Veel saab puidust toota bioliime, värvide lisaaineid, mis parandavad materjali omadusi.

Samuti on eesmärk asendada maagaasist, naftast saadud polümeerid looduslike analoogidega, mis on biolagunevad.

kinnitada ilma mingisuguste tasanduskihtideta. n Kerge töödelda – projekteerimisvigade kerge kõrvaldamine, näiteks ventilatsioonitorude läbiviikude suurendamine. n Keevitamine ja betoonitööd – peaaegu puuduvad. Sellega käib kaasas väiksem tuleoht, vähem prahti, vähem renditööriistu, puudub vajadus oodata betooni kõvenemist.

Allikas: Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit

Kui praegu on meid puidugraanulite tootmine teinud konkurentsitult number üheks Euroopas, siis mõelda tuleks ka sellele, mis saab, kui nõudlus graanulite järele turul langeb. Siis oleks hea, kui saaks n-ö häälestada tootmise kiiresti ümber ja valmistada peeneks hakitud madalakvaliteedilisest puidust puidukeemiatooteid.

REGINA HANSEN

8 S E A D U S

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

NILOVA

MÜÜB MÜÜB SOODSATE SOODSATE TEHASEHINDADEGA TEHASEHINDADEGA

uusi, kasutatud ja ja protekteeritud protekteeritud rehve, rehve, uusi, kasutatud sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, haagistele, põllutöömasinatele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

www.gersamia.ee www.gersamia.ee

tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

 Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.

Rehvi lõhede remont kuni 60ja cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.  vahetusvõimalused ost.

Rehvide protekteerimine.  Rehvide Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine.  Varuosad põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus 

soovile.

Varuosad kliendi põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus  vastavalt NB! Rehvide Transportkliendi üle Eesti.  vastavalt soovile.

Sõiduautoüle rehvide  Transport Eesti.müük ja montaaž. Tel 526 8498.

 Info tel tel 526 526 8498, 8498, 766 766 8587, 8587, andres@gersamia.ee andres@gersamia.ee Info 

OSTAB jätkuvalt saepuru, haket, höövlilaastu, servamis-järkamisjääke ja klotse.

TÄPSEM INFO: tel 502 7082 kert.kruusimagi@graanulinvest.com

tellimise õige NB! Rehvide kontakt on

tellimise õige 526 8498 kontakt on

Soovimatute külaliste vältimiseks tuleks erametsaomanikul panna välja konkreetsed sildid või siis maa taraga piirata.

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Eravalduses olevate teede otstes võib kohata üsna eriskummalisi märke ja silte.

Kuigi seadus nõuab võõral maal viibimiseks luba, eeldatakse, et luba ongi olemas, kui maatükk ei ole piiratud või seal pole eraomandile viitavat silti.

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun märgib, et sissepääsu oma maale võib omanik sulgeda kas siltide või muude märkide ülesseadmisega.

“Eraldi nõudeid eramaad tähistavate siltide sisule ega vormile õigusaktidega kehtestatud ei ole,” ütleb Aun. Tema sõnul võib omanik oma maal viibimise keelata ka kohapealse ühekordse tahteavaldusega. “Ehk siis paluda tema maal viibijatel lahkuda,” selgitab Aun. “Aga sõltumata kinnisasja tähistamisest, ei saa keelata viibimist kallasrajal, avalikult kasutataval veekogul ja avalikuks kasutamiseks määratud erateel.”

Ostab:

Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid (Lõuna- ja Kesk-Eestis) • kasvavat võsa

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

Eram tähis

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

• kasvavat võsa • lehtpuulankide raie õigust

Pakub:

• võsaraieteenust giljotiiniga • võsa ja metsa väljavedu • kraavide, teede ja põlluäärte puhastamist võsast Info tel 5837 3695 andrus@dimens.ee www.dimens.ee

S E A D U S 9

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

metsamaa piirid on vaja tada selgete siltidega Loa olemasolu eeldus ei kehti Auna sõnul aga õuemaa kohta. “Õuemaal viibimiseks on vajalik alati saada maaomaniku luba olenemata sellest, kas see ala on piiratud ja tähistatud või mitte,” kinnitab Jaanus Aun. “Seda põhjusel, et õuemaal viibimine riivab olulisemalt omaniku privaatsust ning õigust kodu puutumatusele.”

Kui omanikul on soov sisenemine oma maale keelata, on üheselt mõistetavalt selgeks keelutähiseks silt kirjaga “X talu maa. Võõrastel viibimine keelatud”. Selgeks piirdeks on maatükki piirav inimeste liikumise takistamise otstarbel rajatud aed või tara.

Silti, millel on üksnes kiri “Eramaa”, võib aga Auna sõnul mõista mitmeti. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarides on asutud seisukohale, et selget viibimiskeeldu ei saa välja lugeda näiteks tahvlist “X talu maa”. Samuti võib silti kirjaga “Eramaa” looduses viibija mõista vaid teavitusena.

Samas on Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla seisukohal, et tähistusega “Eramaa” antakse looduses

Teave peab olema kõigile üheselt arusaadav Õuemaaks saab lugeda maaomaniku aktiivses kasutuses oleva maa – hoonete jm ehitiste (nt välikamin, kasvuhoone, aiamaja) vahelise ja neid vahetult ümbritseva maa, samuti peenramaa, puuviljaaia, mesila jms.

Arvestamaks omaniku huve ja kodurahu, tuleb maal püsivama viibimise korral tähistamata kohas hoiduda väljapoole elumaja nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul on selleks vähemalt 150 meetrit elumajast. Kui see kodurahu ja privaatsuse kaitstust ei taga, tuleb hoiduda veelgi kaugemale.

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

liikujale teada omaniku soovist, et tema kinnistul toimetataks ainult tema nõusolekul.

Eratee tähistamiseks on liiklusseaduse alusel kehtestatud liiklusmärgid.

“Maatüki omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui selline kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav,” selgitab Jaanus Aun.

Üksnes silt või märk kurikaela ei peata Jaanus Aun soovitab, et maaomanikul, kes soovib sildiga “Eramaa” piirata igaüheõiguse kasutamist, tasub sildile “Eramaa” lisada ka kontaktid, mille abil temaga ühendust saab.

Inimesed võivad vabalt tulla, “Eramaa” või “Erametsa” silt tähistab lihtsalt seda, et intelligentne inimene seal puid loata maha ei võta, lõket ei tee ega läbusta.

Tanel Tarum

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

www.metsaforest.ee

“Metsaomanikud on öelnud, et helistamine on nendele märk metsas liikuja lugupidavast suhtumisest,” räägib Aun. 1Partner Kinnisvara osanik Tanel Tarum kinnitab, et mõni paneb väikese sildi “Eramaa”, teised on kategoorilisemad ja lisavad sellele kas “telliskivi” või “Omaniku nõusolekuta maal viibimine keelatud”. See, kuidas täpselt teavet jagada, on iga omaniku enda valik.

“Nii teab külaline, kas ta viibib era- või riigimaal ja mis käitumist temalt sellega seoses oodatakse,” märgib Tarum. “Ma ise olen piirdunud metsatee sissesõitudel teavitussildikesega “Eramets”. Riik on oma maatükid sarnaselt tähistanud sildiga “Riigimets”. Silt on informatiivne ja ei tähenda, et territooriumile ei või siseneda.”

Tanel Tarum kinnitab, et temal pole kindlasti midagi selle vastu, kui keegi tema metsas lihtsalt jalutab või marju ja seeni korjab.

“Inimesed võivad vabalt tulla, “Eramaa” või “Erametsa” silt tähistab lihtsalt seda, et intelli-

ÜK S KÜSIMUS

Kuidas saab maaomanik ennast häirijate vastu kaitsta?

gentne inimene seal puid loata maha ei võta, lõket ei tee ega läbusta,” ütleb Tarum. “Kes tahab rüüstata, teeb seda ikka.”

Rüüstajaid jääb üha vähemaks Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss märgib, et Hiiumaal ei ole sildistamine väga levinud. “Läbipääsu keelavaid silte kohtab saarel märksa harvemini kui naabersaarel või mandrimaal,” tõdeb ta.

Toss räägib, et kui maaomanik oma maale eramaa sildi paneb, siis tuleb mõelda sellele, et silt on ikkagi omaniku visiitkaart. Seega tuleb jälgida ka sildi väljanägemist, lääpas või roostes silt jätab esmamulje eelkõige maaomanikust endast.

“Kui lihtsalt informeerida, et tegu on eraomandiga, pole muud infot sildile vaja lisada,” ütleb Toss. “Juhul kui liikumisele pannakse lisapiiranguid, on vaja sildil anda ka kontakti saamise teavet.”

KETLIN RAUK

Omanikul on alati õigus ka piiramata ja tähistamata maal anda suulisi korraldusi oma kinnistult lahkuda või kodurahu häirimine lõpetada.

Omaniku korraldus on seadusest üle, ehk kui keegi viibib, telgib või korjab loodussaadusi piiramata ja tähistamata eramaal ning omanik tuleb ütlema, et ta ei soovi, et tema maal viibitakse, siis tuleb sealt lahkuda. Seadus ütleb sõnaselgelt, et eraomandis oleval maatükil viibimisel tuleb järgida ka maaomaniku suulisi korraldusi. Samuti ütleb seadus, et ei tohi häirida omaniku kodurahu ja tuleb silmas pidada tema huve.

Seega peavad telkijad vältima omaniku kodurahu häirimist. Kui eraomandisse kuuluval maatükil viibijad ei kuula maaomaniku korraldusi, saab maaomanik pöörduda politsei poole.

Jahiseaduse kohaselt ei tohi öises metsas maaomaniku loata jahti pidada.

Tähistatud erametsas viibimiseks on jahimeestel tarvis maaomaniku luba.

Keskkonnaministeerium

METSAVEOHAAGISED 1,5–16 t PALGITÕSTUKID 3,25–9,05 m HAARATSID 0,08–0,24 m2

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas

Komplekt BMF 92/675

Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

Hind alates

Ostame metsakinnistuid

• • • •

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

9990 €

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,75 m

Edasimüüja:

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

OSTAME: • METSAKINNISTUID

Põlvamaa 508 3405

• KASVAVAT METSA

Pärnumaa 509 0200

• METSAMATERJALI

Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID

Viljandimaa 511 8671 509 0200

Hooli oma metsa tulevikust!

Võrumaa 5342 4232

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

• • • •

+ km

A-jalg Jagaja 2/8 on/off Rotatoor 3 t Haarats 0,2 m2

10 P Ä R I M U S K U L T U U R

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

Puud elavad oma imetabast, salajast elu Neil päevil paluti mul avaldada arvamust Peter Wohllebeni raamatu “Puude salajane elu. Mida nad tunnevad, kuidas nad suhtlevad – peidulise maailma avastamine” kohta.

Raamatu on kirjutanud metsnik, kes on puudega suhelnud aastakümneid (tõlge eesti keelde Olav Renno, Tänapäev 2016). Nende aastakümnete jooksul on tema suhe puudega muutunud poeetiliseks, isiklikuks, intiimseks – tema sõnakasutus puudest kõneldes on ülitundlik.

Puud on tema silmade läbi nähtuna ja sõnade kaudu peegeldatuna truud kaaslased, kõikenägevad ja kõikemõistvad olendid, kes mäletavad, tunnevad, haistavad, armastavad … puud on inimestestki inimesemad.

Kuidas need puud siis kes saavad olla?

Loodusharidust saanud või nuusutanud inimene võib seda raamatut lugedes ilmselt nii mõneski kohas kergelt kulmu kortsutada, pragmaatiline inimene üleolevalt muiata – teame-teame teid, puukallistajaid ja samblanuusutajaid, poogite taimedele inimlikke omadusi ja tundeid külge.

Mis mõttes puu on kes? Puu on enesestmõista mis? Puudest saab ehitus- ja tarbepuitu, puu kaunistab parki ja alleed, koduaeda – kui see konkreetne puu või põõsas enam ei meeldi, toome puukoolist või aianduspoest

uue, eriti kui trendid näevad ette, et sel hooajal on moes kasvatada seda või teist dekoratiivpõõsast või -puud.

Sinasõprus puude ja metsaga Nende jaoks, kellele puu on kes, suudavad seda kes-tunnet üle kanda ka virtuaalmaailma.

Noorem poeg õpetas mul ammustel aegadel vanaemale arvutis üht riigi loomise mängu.

Nii nad seal siis kahekesi võistu ehitasid linnu ja teid, proovisid oma riiki kuidagi ära majandada, loodusressursse ühel või teisel viisil kasutades.

Mingil hetkel tuli vanaema mulle kurtma, et talle kohe üldse ei meeldi, et poiss võtab nii palju metsa maha, kuigi see oli vaid arvutimäng, mida võis iga hetk otsast alata. Aga see oli mäng, mis õpetas mängijatele sedagi, et mingil hetkel loodusvarud ammenduvad ja sinu loodud riik kukub kokku, sest sa pole mõistlikult majandanud.

Tjah, mõtlesin toona – selliseid mänge võiks kuidagi integreerida kooliõpetusse.

Aga tulgem tagasi raamatu juurde – mida, muuseas, soovitan kõigil lugeda. Selles raamatus räägib inimene, kes peab end puudega sinasõbraks, kuidas tema puid ja metsa näeb.

Kuidas puud ja mets inimest näevad, sellele küsimusele mina kahjuks vastata ei oska. Küll aga mõne inimese käes kasvavad taimed – nii suured kui väikesed – kuidagi jõudsamalt ja paremini. Me ütleme selliste inimeste kohta, et neil on rohelised näpud. Ja kül-

Aga mõne inimese käes kasvavad taimed – nii suured kui väikesed – kuidagi jõudsamalt ja paremini.

lap on neil roheline hingki, arvan. Või mõistavad nad puude keelt, väljendit “ole minu juures” à la Peeter Volkonski: juuri leiab igas metsas – väikeses ja suures. Küll on ilusasti öeldud: ole minu juures.

Ja siis ma mõtlesin seda raamatut lugedes veel, et mida tehnokraatlikumaks muutub maailm meie ümber, seda enam näivad inimesed vajavat sedasorti tekste, sedasorti filosoofiat, usku, mis inimlikustavad loodust, õpetavad põlispuudes märkama kaaslasi.

Kas just täpselt niimoodi, nagu seda tegid meie esivanemad ja kas samamoodi nagu nemad, ongi meil, tänapäeva inimestel, tarvis märgata ja väärtustada loodut ja loodust – kindlasti mitte, meie ise ja maailm meis ja meie ümber on muutunud.

Ka sõbrana, kes vaikides ja kõikemõistvalt muretseb ära meie igapäevased mured ja rõõmustab meie rõõmud. Kes ootab meid truult koduväravas iga ilmaga, nii nagu ootas Arno Teelet vana paju all.

Ja kui lugeda vanu rahvalaule Hurda ja Eiseni kogudest, siis leiab sealtki kinnitust väitele, et kaugemalt tulles tunti kodu ära kõigepealt ikka seda ümbritsevate õuepuude järgi.

Võõrale aga juhatati näiteks teedki ikka põliste metsa- ja õuepuude kui ajas justkui muutumatutena püsivate kindlate maamärkide järgi: Kellel see vesi ligidal, / kellel pihlakas punane? // Liblikul vesi ligidal; / Villemi pihlakas punane.// […]

Kelle õunapuu ilusa, / kelle aed on okseline?// Niidu õunapuu ilusa, / Otsa aed on okseline.

(Ambla, E 7457/8. 1896–97.)

Kellel need puud punavad? / Kristjani puud punavad.// Kelle õue on murune? / Tossi õue on murune. (Jõhvi. H II 1, 653 (841). 1888.)

Põlispuud pakuvad turvalisust Ent küllap on meile, inimestele, aga-ajalt vajalik tunda põlispuude turvalist lähedust ja soojust mitte ainult kaminas põleva haluna või paljaid päkki mõnusalt paitava põrandalauana, vaid elatanud naabrina, kes on tundnud meie vaarvanemate käsi oma tüvel.

TEEME INIMKATSEID!

TÖ

MARJU KÕIVUPUU

• JALA ÖRIIDED

NÕUD

100% RAHULOLU IGAS OLUKORRAS, IGA ILMAGA Tule ja proovi TESTITUD MUGAVUST Stokkeri tööriistakeskustes!

STOKKER TALLINN Peterburi tee 44. Forelli 8.

STOKKER TARTU Ringtee 79.

STOKKER HAAPSALU Tallinna mnt 66.

STOKKER KURESSAARE Tallinna mnt 81.

STOKKER PAIDE Pärnuvälja 6.

STOKKER PÄRNU Tallinna mnt 91.

STOKKER RAKVERE Pikk 6.

STOKKER VILJANDI Tallinna 64.

STOKKER VÕRU Pikk 4a.

STOKKER JÕHVI Rakvere mnt 42.

STOKKER NARVA Tallinna mnt 51.

STOKKER KEILA Uus-Paldiski mnt 4.

w w w. s t o k k e r. c o m

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

HINNAK A JA

Küttepuidu madal hinnatase pidurdab raiet vähekvaliteetsetes puistutes Oktʼ15 Novʼ15 Detsʼ15 Jaanʼ16 Veebrʼ16 Märtsʼ16 Aprillʼ16 Maiʼ16 Juuniʼ16 Juuliʼ16 Augustʼ16 Septʼ16 Oktʼ16 Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

68,33 63,41 66,39 62,99 81,19 62,67 40,00 38,00 28,00 30,88 29,85 31,86 29,07 23,48

68,27 68,19 63,21 63,08 66,52 66,52 63,06 62,92 79,52 79,52 62,67 62,67 38,00 38,00 34,00 34,00 28,00 28,00 30,08 30,33 29,68 29,52 31,61 31,71 29,24 29,24 23,32 23,35

68,16 62,20 66,47 62,81 80,01 63,33 38,33 34,00 28,00 30,73 28,15 30,15 27,03 21,75

68,17 62,28 66,47 62,61 80,85 63,33 38,33 34,00 28,00 31,08 28,38 30,03 26,23 21,68

68,19 62,29 66,61 62,62 80,85 63,33 38,33 34,00 28,00 31,08 28,13 29,63 26,35 21,68

66,60 61,57 65,21 61,39 84,51 63,85 38,33 34,00 28,00 30,50 27,13 29,47 26,21 21,31

66,60 66,60 65,24 64,40 61,78 61,45 60,63 60,05 65,21 65,21 64,74 64,67 61,88 61,75 61,38 61,19 80,88 80,88 80,88 80,70 63,85 64,18 63,23 62,40 38,33 38,33 36,50 36,50 34,00 34,00 32,00 32,00 28,00 28,00 28,00 28,00 30,30 30,45 31,28 31,60 27,70 28,25 31,00 31,39 29,47 29,93 30,68 30,84 26,65 26,65 27,00 27,18 21,36 21,31 21,23 21,36

65,11 61,19 65,64 62,34 81,03 61,73 36,50 32,00 28,00 32,56 32,01 30,84 27,38 21,52

66,18 62,49 67,13 64,46 80,70 61,73 36,50 32,00 28,00 33,59 33,41 30,69 27,55 20,67

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, oktoober 2016 Okaspuupalkide hinnad on kasvanud, lehtpuupalkidel püsinud, paberipuiduturg on pigem positiivne. Ainult kõige odavama sortimendi, küttepuidu hind näitab vähikäiku.

Oktoober oma kuivade ilmadega on kindlasti paljusid puiduvarujaid rõõmustanud.

Okaspuupalkide hinnad on möödunud kuuga mõõdukalt kerkinud. Pisut enam on kasvanud kuusepalkide hinnad (2– 3%). Männipalkide hinnakasv on kahe protsendi ümber. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnatrend sama. Kuusepalk on

kallinenud 4–5%, männipeenpalk ca 3% ja männi standardpalk pisut enam kui üks protsent.

Kuusepalkide viimane hinnatõus on tähendanud seda, et keskmised hinnad on möödunud aasta kõrgeimad, ületades aastatagust hinda 1–2 protsendiga. Männipalkide hind jääb seevastu veel eelmise aasta oktoobri hindadele alla. Standardpalgid on kolm protsenti ja peenpalgid poolteist protsenti odavamad.

Kui möödunud kuu tõi lehtpuu jämesortimentide hindades erisuunalisi muutusi, siis oktoobris jäid hinnad septembri tasemele. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kasepakk

paar kümnendikprotsenti ja kasepalk pisut enam kui paar protsenti odavnenud. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on aga kõik hinnad madalamad. Enim on odavnenud lepapalk (16%) ja haavapalk (9%). Kase jämesortimentide hinnalangus jääb vahemikku 0,6–1,5%.

Kuusepaberipuidu hind kasvas kuuga enam kui 4% ja männipaberipuidul enam kui 3%.

Lehtpuupuidu hindades suuri muutusi ei olnud. Jätkuvalt on kalleim sort männipaberipuit.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on muutused suuremad.

Olukord küttepuiduturul on viimasel kuul vaieldamatult halvenenud. Augusti ja septembri väikesele hinnakasvule järg-

kuulutus.lehed.ee

Metsaomanikud tõstavad häält, leides, et põllumaaga võrreldes maksustatakse metsamaad ülekohtuselt.

Probleem seisneb selles, et kui metsamaa väärtuse hindamisel arvestati kunagi, viimatise maa korralise hindamise ajal ka sellel maal kasvava metsa väärtust, siis põllumaa puhul võeti arvesse vaid maa enda väärtus.

Lisaks on meil tegelikult maamaksustamisel probleeme sellega, et katastriplaanil olevad kõlvikud on oma olemuselt muutunud. Metsamaad on siin-seal tehtud põllumaaks, ja vastupidi – põllumaa on metsastatud või looduslikult muutunud metsamaaks. Ka sellest tulenevalt on maksustamise alus vale.

Nii leiab Erametsaliit, et praegusel kursil jätkates võib maksukoormus kerkida ühel hetkel niivõrd suureks, et maa omamine muutub mõttetuks.

Ettepanek on, et kui maamaksu tõsta, tuleb seda teha nii põllu- kui metsamaa puhul võrdsetel alustel.

HEIKI HEPNER Hinnastatistika tugineb Keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse kokkuostuhindadel.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Kirk-Marius Kukumägi, tel 51 17 629, e-post: kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

Telli kuulutus Maalehte,Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehte ühest kohast!

Reakuulutusi saab anda internetis aadressil kuulutus.lehed.ee.

Info telefonil 680 4444.

nes oktoobris korralik kukkumine (4%). Praegune küttepuidu hind on viimase kuue aasta madalaim ja võrreldav masuaegse tasemega.

Kui selline olukord pikalt püsima jääb, siis kindlasti pidurdab see raiemahte madalama kvaliteediga puistutes, kus vastupidiselt tuleks esmajärjekorras raiuda. Aga kui puidumüügile peab peale maksma, sunnib see nii mõnegi metsaomaniku raiest loobuma.

Maamaks nii põllule kui metsale ühtseks

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Kagumets OÜ Ostab: Müüb:

metsakinnistuid (ka raiutud) kasvava metsa raieõigust põllumaad metsamaterjali küttepuid kaminapuid (võrgus) saematerjale ja voodrilaudu

tel 5687 6113, info.kagumets@gmail.com

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Lõuna- ja Lääne-Eesti, tel 516 6349 Põhja- ja Ida-Eesti, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

rohelise energia allikas...

12 V A S T A S S E I S

METSALEHT Nr 10 (202) 27. oktoober 2016

Pensionärid asusid oma metsa eest barrikaadidele Karjalas on rühm kohalikke pensionäre otsustanud lõpuni seista oma kodukoha metsade eest, mis uue maantee ehitamise jaoks maa võitmiseks tahetakse maha saagida.

HALIMAT TEKEJEVA

Hea metsaomanik!

O s ta m e : • Hea metsaomanik! kasvava metsa raieõigust • Ometsamaterjali s ta m e : • kasvava metsa raieõigust Pa k u m e : • metsamaterjali head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja Pa k u m e : transpordi teenust head hinda ning kvaliteetMargus Ritson, tel 503 0618 set metsa ülestöötamise ja margus@artiston.ee transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618

O smargus@artiston.ee ta m e : metsaja põllukinnistuid • metsakinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955

Juba neljandat kuud elavad vanakesed maanteetrassi kulgemise kohas püsti pandud telkides, protesteerides sellega väärtusliku Sunski metsamassiivi lageraie vastu, kirjutab Oktoober 2016, Karjala. Metsa kaitsvad vanakesed valmistuvad Venemaa Greenpeace’i veebi- talveks, olles võimaluste piires üksteisele toeks. väljaanne. Nad on korraldanud ka valve teel, mida möö- tevõttel on n-ö riiklik roheline et kõnealune metsatükk on sida raietöölised koos tehnikaga tee magistraali rajamiseks ole- suliselt nende põhiline elatustõenäoliselt metsa tulla mas ning objektile või- allikas – mingit tööd selles piirvõiksid. dakse naasta igal konnas pole ning nõnda elatakVa h e p e a l s e hetkel. segi sealkandis vaid metsaandivõidu kohaliSaturn Nord- de korjamisest ja nendest tehkud juba saastroi soovib tud hoidiste müügist.

40 kilomeetri vutasid, kui Kohaliku rahva võitlus oma kaugusel Pet- metsa eest on väldanud juba neil õnnestus töid kavanrozavodskist üle nelja aasta. Alguses anmaha võtta 11 dis kohalik kohtuvõim õigudav Venemaa hektarit metsa, se inimestele, hiljem asus Karettevõte Saet võimaldada jala ülemkohus siiski ärimeesturn Nordstroi teepikenduse ehi- te poolele. Vaidlused jätkuvad, koos juba kohale veetud tehnikatamine karjääri. sest nüüd leiti kõnealusest metga metsast mi- Karjala elanik, 79aastane Pensionäride sast ka mitmeid haruldasi tainema peletada. Vassili Diikov on riigis pettu- motiiv iga hinna meliike, mis on kantud punaSiiski on ilmselt nud – nende käes on raha eest selle metsa sesse raamatusse. tegu vaid vahe- ja võim, teevad, mida heaks kaitseks seista peitub asjaolus, rahuga, sest et- arvavad, leiab ta.

Metsaleht

Otaavi@artiston.ee s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi ..

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Aastalõpu hinnasoodustus 5% alates 01.11.2016.

Ainult Ainult Ainult sellel sellel sellel päeval: päeval: päeval: • •saab • saab saab suhelda suhelda suhelda Wood-Mizeri Wood-Mizeri Wood-Mizeri saeveski saeveski saeveski omanikega omanikega omanikega • •soodushinnad • soodushinnad soodushinnad Wood-Mizeri Wood-Mizeri Wood-Mizeri seadmetele seadmetele seadmetele • •10% • 10% 10% allahindlus allahindlus allahindlus ükskõik ükskõik ükskõik millisele millisele millisele Wood-Mizeri Wood-Mizeri Wood-Mizeri hüdraulikaga hüdraulikaga hüdraulikaga saeraamile saeraamile saeraamile Ootame Ootame Ootame teidteid 10. teid 10. novembril 10. novembril novembril kellkell 11.00–14.00 kell 11.00–14.00 11.00–14.00 aadressil aadressil aadressil Jõgevamaa, Jõgevamaa, Jõgevamaa, PalaPala vald, Pala vald, vald, Assikvere Assikvere Assikvere külaküla küla Kuidas Kuidas Kuidas sinna sinna sinna jõuda? jõuda? jõuda?

Uurige Uurige Uurige telefonil: telefonil: telefonil: +372 +372 +372 513513 3199 513 3199 3199 Kalev Kalev Kalev Peramets Peramets Peramets

SIASIA Oberts SIA Oberts Oberts Mārupītes Mārupītes Mārupītes gatve gatve gatve 9a 9a9a Mārupe, Mārupe, Mārupe, Mārupes Mārupes Mārupes novads, novads, novads, LV-2167 LV-2167 LV-2167 Tel:Tel: +371 Tel: +371 +371 2833 2833 2833 0790 0790 0790 E-post: E-post: E-post: birojs@oberts.lv birojs@oberts.lv birojs@oberts.lv

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee