Metsaleht nr 10 (oktoober 2018)

KRISTIINA VIIRON

RAINER KUUBA: väiksest metsast ära ei ela, aga peale ka ei maksa

Lk 2–3

25. oktoober 2018 Nr 10 (226)

Minimasin Eesti metsas Lk 5 MAALEHE LISA

2 P Ü S I M E T S A N D U S

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

AIN ALVELA

RAINER KUUBA: ku kuivanud puud, sii Teatud metsandusringkondades tähendab Rainer Kuuba nime mainimine punase rätikuga lehvitamist härja nina ees, sest Elurikkuse erakonna loomise üks eestvedajaid on lisaks sellele ka püsimetsanduse andunud pooldaja ning suurte lageraiete vastane.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Kui muidu heidetakse looduskaitseaktivistidele ette nende võhiklikkust metsandust puudutavates küsimustes, siis Rainer Kuuba puhul need ei kehti.

Nimelt on Kuuba omal ajal Eesti Maaülikoolis just metsamajanduse eriala lõpetanud ning aastate eest ka Riigi Metsaametis (hilisem RMK) ja Keskkonnainspektsioonis töötanud.

Tema väljaütlemised on argumenteeritud ja kaalutletud ning kõige selle kinnituseks toimetab ka ise oma Võrumaal asuvas metsas enda sõnade järgi.

Elatist ei paku Rainer Kuuba peamine postulaat erametsaomanikuna seisneb selles, et väikemetsaomanik, kelle metsavalduse suurus jääb alla 20 hektari ja keda Eestimaal on

Rainer Kuuba usub, et metsa saab ja peakski majandama, sh raiuma nii, et pärast inimese tehtud töid ei jääks järele steriilne mets.

üle 90% kõigist erametsaomanikest, ei saa ega peagi ennast oma metsatüki arvelt ära elatama. See oleks tema hinnangul võimalik ehk alates 200 hektarist, kindlasti juba 500 hektari puhul. Aga selliseid eraisikust metsaomanikke, kel metsamaad vähemalt 500 hektarit, on ametlike andmete järgi üksnes 12.

Küll on Kuuba veendunud, et ka väikest metsaomandit võib raiuda vähehaaval, säilitades metsa püsivuse ja jäädes töödega kenasti kasumisse. Tõsi, selle kasumi arvelt ei õnnestu ennast ega peret ära toita, ei õnnestuks ka siis, kui võiks ja tahaks väikese metsamaa päevapealt puudest lagedaks võtta.

“Ei maksa loota, et väikesest metsast ära elaks, aga ma pole metsale ka sentigi peale maksnud,” kinnitab ta. Äraelamiseks on nii Kuubal kui ka enamikul väikemetsaomanikest palgatöö, mis ei sunni neid

endid põhjuseta saega metsa minema ega ahvatle ka “kährikute” arvukate telefonikõnede peale oma metsa või selle raieõigust turule viima.

Rainer Kuuba palgatöö seisneb Võru Instituudi juhtimises.

Tööd seal jagub. Samas leiab Kuuba aega metsa jaoks – et sel lihtsalt silma peal hoida, seal puhkamas käia, et sealt ka puid raiuda kui vaja, ning kui juba otsustada, et raiuda, siis ka tegevust kohapeal jälgida. Ta on kindlalt seda meelt, et ükskõik milline raie peab ennast ära tasuma, sel peab olema konkreetne eesmärk, vajadus. Kui ei tasu, siis raiet lihtsalt ei tehta.

Lageraie mitmes etapis Rainer Kuubal on selle sajandi alguses oma isatalu juurde Võrumaal Vana-Roosas riigilt erastatud 17 hektarit metsamaad, mida toona keegi teine ei tahtnud. Valdavalt on need kunagised puiskarjamaad, millel nüüd kasvab üsna suure liigilise kooslusega mets. Näeb välja üpris metsik, on okaspuid, on laialehiseid lehtpuid, kõikjal on kobarate viisi seeni, näha on, et marjaajal saab siit mustikaid. Kohati

Mõisaküla Masinatehase SOODUSPAKKUMINE NÜÜD KA RENDIVÕIMALUS

Võsagiljotiinid

13–21tonnistele ekskavaatoritele

4990 €

Hinnale lisandub käibemaks 20%

Mõisaküla Masinatehas OÜ

tel 5628 6151 • info@mtm.ee • www.mtm.ee

P Ü S I M E T S A N D U S 3

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

ui metsas pole ühtegi iis ei ole see terve mets on enamuspuuliigiks kuusk, kohati mänd, kolmandas kohas on peamist puuliiki esmapilgul raske määratledagi. Kostub rähni toksimist ja lindude vidistamist.

Põlismetsaks Kuuba seda siiski ei pea, tema sõnul hakkas tema mets suures osas kunagistel karjamaadel kasvama valdavalt 1940ndatel, kui neil maadel enam loomi ei karjatatud. On ka vanemaid metsatükke.

Mustajõel kasvava metsatüki on Kuuba juba ammu otsustanud jätta saest puutumata. Teiste seas kasvavad seal vähemalt 30 meetri kõrgused kuused, samas on omajagu ka neid, kes tuules murdunud või konkurentsis alla jäänud ja juba aastakümneid maapinnal lebavad.

“Las kasvab nii nagu on, sest kui metsas pole ühtegi kuivanud puud, siis see ei ole ju terve mets,” ütleb ta. Vaatab ühele

neist kõrgetest kuuskedest otsa ja jätkab: “Kui selle puu maha võtaks ja müüki annaks, saaks sellest mingi odava palgisortimendi või küttepuu. Samas – kui selle tüvest ise plangud saagida, võiks teha igast meetrist igavesti ägeda mööblitüki. Kas endale või müügiks. Sest kõige kallim töö on hea meistri tehtud käsitsitöö.”

Suurim lageraie, mis ta seal on teinud, pärineb eelmisest aastast – 1,2 hektarit. Teisel, umbes 2,5 hektari suurusel tükil tegi ta lageraie kolmes etapis 15 aasta jooksul. Viimasest 0,7 ha suurusest tükist käis harvester üle käesoleval sügisel.

“Vale on mõtteviis, et kui korraga metsa maha ei raiu, siis läheb see raisku. Ei lähe, siin kolmes osas tehtud lageraie näitas, et kasvama jäetud tükkidel tuli ühel viie ja teisel kümne aastaga puitu juurde. Ning ma tean

On vaja, et inimeste, eriti noorte teadvusse jõuaks arusaamine: kogu meie elu ja majandus peab mahtuma loodusressursside samaväärse taastumise piiresse ja keskkonna üldise säilimise sisse.

Rainer Kuuba

– kuna ka puidu hind kerkis aja jooksul, et teenisin nõnda kokkuvõttes suurema tulu, kui kõik korraga maha võttes,” arutleb Kuuba langiserval seistes.

Alusmets jääb alles Kuuba usub, et puud, mets ja loodus laiemalt saab endaga ise suurepäraselt hakkama. Sestap jätab ta näiteks kolme kobaras kasvava kuuse endi kokku leppida, kes neist kasvama jääb ja kes alla annab.

Kuuba jätab kasvama ka laialehised puud – tammed, vahtrad jt, vaid sarapuu läheb välja.

Ta lähtub seda kõike tehes veendumusest, et see, mis välja läheb, läheb niikuinii ka ise, võsasaag ei jäta kellelegi lootust.

“Erinevalt praegu valitsevast metsamajanduslikust võttest, mille järgi enne lageraiet lastakse alusmets võsasaega puudest puhtaks, mina seda üldjuhul ei tee. Enne kui lõikama hakatakse, räägin alati harvesterimehega üle, et ta jätaks alusmetsast võimalikult palju puid terveks. Öeldakse küll, et nendest nn vihmavarjukuuskedest enam õiget nahka ei saa, aga tean oma metsa näitel, et saab küll,” räägib Kuu-

Tulevikule mõtlevad metsaomanikud hindavad Malwa metsamasinaid!

Uued ja kasutatud varuosad metsatehnikale

Ekspandertapid

Müük: 5807 0874, 512 6033 Hooldus: 526 3288 Poe 8, Lähte 60502 Tartu vald, timberbalt@timberbalt.eu www.timberbalt.eu

ba. “Loomulikult mitte kõik, aga piisab, kui osagi neist valgusšoki üle elab. Pärast raiet saavad sellisel moel kasvama jäetud alusmetsa puud suure edumaa värskelt istutatud puudega võrreldes.

Oma kümme aastat edu ja nii sirgub neist korralik noor puistu.” Ühel väikesel lageraielangil unustas Kuuba raiefirmale öelda, et alusmets tulnuks säilitada.

Erinevus on silmaga näha ja käega katsuda – istutatud noor mets on ühevanuseline ja veel liigivaene ning seda on igal aastal vaja võsasaega hooldada, et istutatud puud kasvada saaksid.

Sellise lageraielangi hooldamine, et sinna kasvaks soovitud kooslusega puistu, küsib Rainer Kuuba hinnangul omanikult märksa suuremat tööd, vaeva ja hoolt, sest niisama jättes kasvab seal esimesed kümmekond aastat vaid võsa.

Tarbepuu oma metsast Kuna Kuuba ehitab ja remondib ka oma metsade naabruses asuvat vanaisa ostetud maja, siis selleks kuluva ehituspuidu võtab ta oma metsast. Teeb neid töid ise, valib välja sobivad puud, lõikab maha, naabrimees veab traktori-

UUENDUSRAIE ARVESTUSLANK

Arvestuslank piiraks “kährikuid” Riigimetsas käib uuendusraiete tegemine arvestuslankide põhiselt. Siiani on leitud, et erametsades ei saa samasugust lähenemist rakendada, mistõttu erametsade raied toimuvad praegu metsaeraldise põhiselt.

Rainer Kuuba leiab, et erametsade arvestuslanki saab arvutada omavalitsuse teemaplaneeringuga ja kehtestada metsamajanduskavadega erametsaomanikele, kel metsamaad näiteks vähemalt 20 hektarit. Selliseid on Eestis ainult 8% kõigist metsaomanikest, kuid nende käsutuses olev metsamaa moodustab ligi 2/3 erametsamaa pindalast.

“Raiuda võivad kõik metsaomanikud ja seniajani mõistlikult majandanud erametsaomanikud saavad oma majandamisega jätkata, kuid piirangud mõjuvad eelkõige “kährikutele”, kelle majandusmudeli sisuks on seniajani olnud kinnistute n-ö tühjaks raiumine,” selgitab ta.

ga välja ning lõikab väikesel saeraamil plankudeks ja prussideks.

Rainer Kuuba pole taotlenud riigilt sentigi toetust, ta maksab puidu müügilt tulumaksu, maamaksu, ei saa maamaksusoodustust, soetab omal kulul metsataimed ja kõik muu. Lisaks on ta 18 aastat hüpoteegi eest maksnud ja 32 on veel maksta. Aga on majandamisega kasumis.

“Väikemetsaomanik ei saa oma metsa majandamisest ära elada, aga püsimetsamajandusega saab ta tagada, et tal on pidevalt väike sissetulek ja lisaks on olemas nii kütte- kui tarbepuu,” tõdeb Kuuba.

Läbi tema metsa viivad rajad, mida läheduses asuv turismitalu kasutab lastele ratsaretkede korraldamiseks. Üks ei sega teist, vahel tuleb lihtsalt mõni allalangenud oks või murdunud puu rajalt ära koristada. Samu radu kasuta-

takse ka puidu väljaveoks. Selleks on naabrimehel traktor – järeleproovitud ja kindel Belarus, millel koos tõstukiga spetsiaalne metsaveokäru, millega osavalt puude vahel manööverdada saab.

Kuuba on veendunud, et lahkhelisid ning arusaamatusi metsaraiete puhul aitaks vältida metsatööde korraldaja lihtne telefonikõne piirinaabritele.

“Naabritega peab suhtlema.

Enne kui saag käima tõmmata või harvester kutsuda, tuleb piirid koos üle käia – siis ei teki hiljem mingit vaidlust, kas keegi on üle piiri puid võtnud või võõra maa peale roopad sisse sõitnud,” selgitab ta. “Üldse on vaja, et inimeste, eriti noorte teadvusse jõuaks arusaamine: kogu meie elu ja majandus peab mahtuma loodusressursside samaväärse taastumise piiresse ja keskkonna üldise säilimise sisse.”

4 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

Metsanduse uue arengukava koostamine võib alata Homme teeb keskkonnaministeerium Kultuurikatlas ülevaate metsanduse arengukava 2030 ettevalmistamise senisest käigust, misjärel hakatakse peagi arengukava koostama.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Kuigi selle poole aasta sees, mil arengukava algatamise töörühm on eesmärkide ja probleemide sõnastamisega tegelnud, on aegajalt üksteise suunas heidetud ka kriitikanooli, on nüüdseks jõutud niikaugele, et ollakse valmis MAK 2030 ettepanekut vabariigi valitsusele esitama.

Uue kümnendi arengukava koostamise üldeesmärgid saavad johtuvalt töörühmas kirjeldatud probleemidest, metsade tähtsu-

sest ja mitmekülgse kasutamise vajadusest olema järgmised.

Metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi.

Nüüdisaegne haridussüsteem ja metsateadus, samuti selgelt mõistetav ja avalikkusele kergelt kättesaadav teave metsandusest suurendavad ühiskonna teadlikkust ja kujundavad hoiakuid jätkusuutliku metsanduse suunas

ning tagavad puidu maksimaalse väärindamise ja kõigi metsaga seotud hüvede targa kasutuse.

Töörühma valdkondlikel kohtumistel sõnastati 101 metsanduse probleemi. Peamiselt nende, kuid ka töörühmas toimunud arutelude ja töörühma soovituste põhjal kerkis esile kolm valdkondadeülest teemat.

Metsamaa kasutamise plaan Esimene neist märgib, et meil on vajadus metsamaa kasutamist puudutava tervikliku plaani järele. Sealjuures on tarvis luua

Mets ja metsandus pakuvad palju hüvesid ning oodatakse, et neid teadvustataks ja käsitletaks tervikuna.

Marku Lamp

MADIS VELTMAN

mitmekesisus, tootlikkus ja uuenemisvõime. Sealjuures tuleb tõhustada nii metsade puidulist kui ka mittepuidulist kasutamist, seda ka kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel. Selleks tuleb tagada ka vajalikud investeeringud metsakasvatusse ja metsamajanduslikku taristusse.

Kellele puit, kellele marjad

Keskkonnaministeeriumi metsanduse uue kümnendi arengukava koostamise avaüritus, kõnepuldis on minister Siim Kiisler.

Homme tutvustatakse, missugused on arengukava koostamise üldeesmärgid ja metsanduse probleemid.

selgus, milline on tulundusmetsade, kaitsemetsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaal ning piirangutega seotud kompensatsioonimeetmete rakendamise vajadus. Samuti on tarvis paremat ruumilist planeerimist, mis võimaldaks inimestel tõhusamalt kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp tõdeb, et esimesena välja toodud teema käsitleb üleüldist ootust, et metsa roll eri hüvede pakkumisel oleks kindlaks määratud ning et sealjuures oleks paigas ka eelpool nimetatud metsade osakaal.

“Ühest küljest oodatakse, et veelgi enam metsi peaks majandamisest välja jääma, teisalt leitakse, et pidevad muutused tulundusmetsa osakaalus kõigutavad investeerimiskindlust,” selgitab Lamp. “Metsamaa suure osakaalu tõttu Eestis on metsal oluline roll eestlase elukeskkonnas ning seetõttu soovitakse ka kõiges metsaga seonduvas rohkem kaasa rääkida, olgu nii kohaliku elaniku kui ühiskonna tasandil.”

Teine valdkondadeülene teema puudutab metsaressurssi ning ütleb, et tagada tuleb metsade tervislik seisund, elustiku

Kolmanda valdkonnaülese probleemina on sõnastatud vajadus teadvustada ning käsitleda tervikuna metsade ja metsanduse pakutavaid hüvesid. Samuti kasutada parimat teadmist ja innovatsiooni metsade kui elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks ja puidu maksimaalseks väärindamiseks.

“Mets ja metsandus pakuvad palju hüvesid ning oodatakse, et neid teadvustataks ja käsitletaks tervikuna,” täpsustab Lamp. Ühtlasi märgib ta, et töörühma arutelude käigus on mitme nurga alt välja toodud haridussüsteemi, sh õppekavade täiendamise vajadus teadlikkuse tõstmiseks metsaga seotud teemadel.

“Ootus on, et metsandust käsitletaks pigem läbimõeldult ehk teadmistepõhiselt ning et neid teadmisi pidevalt arendataks ja võetaks seejärel ka kasutusele,” selgitab Lamp.

Kirjeldatud probleeme hakkab metsanduse arengukava koostamise töörühm arutama järgmisel aastal.

Arengukava seaduseelnõu peab riigikogu kinnitama hiljemalt 2020. aastal.

M E T S A M A J A N D U S 5

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

Väike langetustraktor töötab saemehe eest “Mulle meeldis, et võsasaele olid rattad alla ja kabiin külge pandud,” iseloomustab metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud konsulent Tiit Kosenkranius Soome miniharvesteri Usewood.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Päris Soome päritolu see masin enam ei olegi, sest sellest aastast alates pannakse neid osaliselt kokku Pärnumaal Kikeperas.

Kosenkranius, kes Ühinenud Metsaomanike liikmete metsades Usewoodi masinatega tehtavaid töid koordineerib, ütleb, et nüüdseks töötab Eesti metsades seitse selle kaubamärgi minitraktorit – viis harvesteri, üks forvarder ja üks kombimasin. Ühe Eestisse tellitud kombimasina kokkupanek on parajasti käsil.

Sõiduautoga metsa Usewoodi harvester peaks Kosenkraniuse sõnul olema maailma kõige väiksem langetus­ traktor.

“Masin kaalub 2400 kilogrammi, mis tähendab, et seda saab sõiduauto treileriga metsa transportida,” selgitab ta.

Harvesteri laius on poolteist ja pikkus neli meetrit. Sama lai, kuid meetri jagu pikem, on kokkuveotraktor, mille puude vahel manööverdamist hõlbustab juhitav tagasild.

Nimetatud parameetrid ühtekokku tähendavad, et kumbki masin ei vaja liikumiseks neljameetriseid kokkuveoteid iga 24 meetri järel, nagu on vajalik suurte masinatega harvendusraiet tehes.

“Seega saab peaaegu viiendiku jagu rohkem puid esimese harvendusega kasvama jätta,” märgib Kosenkranius. “Muidu läheb 20% metsamaast kokkuveoteede alla.”

Kuna masin on kerge, ei jäta ta sügavaid roopaid. Kosenkra­ nius möönab, et mõne korra on masin lodus ka sisse vajunud, kuid on omal jõul välja pääsenud. “Mõni peotäis peenikesi oksi ratta all juba hoiab masina maa peal,” kinnitab ta.

Harvesteripea on tehase andmetel võimeline lõikama kuni 23sentimeetrise läbimõõduga puutüve, kuid kogemus näitab,

et ta saab hakkama ka 30sentimeetrise diameetriga. Ühe tihumeetri puidu ülestöötamine ja kokkuvedu esmasel harvendusraiel Usewoodiga maksab 30 eurot, jagunedes nii, et 20 eurot läheb lõikusele ja 10 kokkuveole.

Harvendusel võib teenidagi Kui üldiselt tehakse harvendusraiet eesmärgiga parandada tulevikus raiutava materjali kvaliteeti ja see töö ei eelda kasumi teenimist, siis praegu kehtivate puiduhindadega saab metsaomanik väljaraiutava materjali müügist pisut ka kasumit.

Kikeperas tehtud harvendusraietel on hektari kohta toodud välja 30–40 tihumeetrit materjali. Käsitsi tehtava ja n-ö mittelikviidse raietöö korral jääb see materjal metsa kõdunema.

Tunnis lõikab harvester keskmiselt 1,5 kuni 2 tihumeetrit. Kogenud masinamees jõuab ka rohkem. Korraga saab miniforvarderi abiga metsast välja vedada 1,7 kuni 2 tihumeetrit puitu. Kõige mugavam on harvendusraietel majandada kolmemeetriste nottidega, ehkki forvarder saaks välja tuua ka pikema puu.

KRISTIINA VIIRON

Üle 300meetriseid vedusid paaritonnise väiketraktoriga teha ei tasu. Kui vaheladu asub kaugemal, tehakse ümbervedu suurema forvarderiga.

Saemehega ei sarnane Eestis kasutatakse Usewoodi harvendusraiete tegemiseks, kuid Soomes tehakse sellega 70 cm läbimõõduga võsaketast kasutades ka valgustusraiet. Ketta all paiknev andur aitab operaatoril hoida seda maapinnast sobivas kõrguses.

Tiit Kosenkranius võrdles küll harvesteri võsasaega, millel rattad all ja kabiin küljes, kuid tõdeb, et saemehe tööga on harvesteri siiski raske kõrvutada.

“Kes saemeestest mõtleb välja ja teeb valmis sellise kokkuveoraja, mida mööda forvarder puidu metsast kätte saab?” kostab ta vastuseks küsimusele, miks masina ja mehe tööd võrrelda ei saa.

Ta viitab asjaolule, et käsisaemees peab ära arvama, kuhu materjal virna sättida, et vedaja selle kätte saaks, kuid langetusmasina järel sõidab forvarder materjali koormasse tõstes harvesteri jälge mööda. Harvester on ma-

Usewoodi harvesteri kasutatakse Eestis harvendusraiete tegemiseks. Tunnis lõikab ta keskmiselt 1,5 kuni 2 tihumeetrit.

terjali ka laadimisulatusse paigutanud. Masinale ei loe ka vihm ja pimedus, mis saemehe tööd takistaks.

Harvesteri tööprotsessi juhib arvuti, milles saavad kuni

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

neli kasutajat masina liikumised enda järgi sobivaks seada.

Harvester mõõdab puidusortide pikkuse, jämeduse ja arvutab saetud puidu mahu tihumeetri täpsusega.

6 K O R I L U S

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

JASSU HERTSMANN

Seenesaagi kõrval on oluline ka meelerahu

Küsitlus väikeses metsaomanike ringis näitas, et marjul- või seenelkäimise kõrval on väga tähtis ka lõõgastus.

VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee

Mis on tavapärased oma tarbeks kasutatavad metsaannid ehk see, mida metsaomanik oma metsast võiks saada peale puidu? Need on ära märgitud isegi metsaseaduses, milles on kirjas, et metsast saab marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi. Neid võib igaüks metsast korjata, kui sellega ei kahjustata metsaomaniku huve.

Tuhanded tonnid andisid

Söögiseente aastaseks varuks on hinnatud 36 000 tonni, millest ära korjatakse kuni 5000.

Kukeseened kuuluvad kindlasti nende seente hulka, mis metsast koju viiakse.

Kui pikemalt öelda, siis marjadest on põhilised mustikas, pohl, jõhvikas, metsvaarikas, metsmaasikas, murakas ja põldmari. Näiteks jõhvika või mustika aastast bioloogilist varu mõõdetakse Eestis tuhandete tonnidega, pohla oma sadadega. Sajandivahetusel on hinnatud, et ära korjatakse 15–25% jõhvikatest, kuni 40% pohladest ja 30–50% mustikatest.

Osa marjasaagist müüakse kokkuostjaile. Oma tarbeks korjatud marjade kohta on tehtud üks küsitlus näiteks 1990. aastate lõpus – 146 leibkonna andmete põhjal varus üks leibkond enda tarbeks aastas keskmiselt 22,9 liitrit metsamarju.

Söögiseente aastaseks varuks on hinnatud 36 000 tonni (Vello Keppart, 2006) ja ära korjatakse kuni 5000. Eespool märgitud leibkondade uuring näitas, et leibkonna kohta korjati keskmiselt 8,8 liitrit seeni aastas.

Arvud on ettekujutuse saamiseks ja arvestama peab, et marjade-seente saagiaastad on väga erinevad.

Metsast korjatakse ravimtaimi mitmekümnest liigist. Oksi kogutakse saunavihtade, söödavihtade ja luudade valmistamiseks.

KORIL ASED

Pool elanikkonnast käis marjul-seenel Seitse aastat tagasi laskis RMK Turu-uuringute aktsiaseltsil uurida eestimaalaste seenel- ja marjulkäimise sagedust. Selgus, et marjul ja seenel käis sel aastal lausa 52% elanikkonnast.

Laias laastus toodi metsast välja viis miljonit liitrit marju (korjajaid 68%) ja kaheksa miljonit liitrit seeni (korjajaid 89%). Üle poole (59%) metsas käinutest korjas marju ja seeni tarbe pärast. 68% tegi seda eesmärgiga säilitada saak talveks. Veerand vastanutest ütles, et sõi saagi kiiresti ära ja vaid 4% müüs selle maha.

Pooled metsas käinutest piirdusid ühe kuni kolme korraga, rohkem kui kümnel päeval käis metsas seenel-marjul 6% elanikkonnast.

Erametsakeskus toob oma raamatus “Metsa mitmekülgne kasutamine Eestis” Vello Kepparti hinnangule viidates ära, et Eesti turg vajab aastas umbes miljon saunavihta ja pool miljonit luuda, lisaks sellele oma tarbeks tehtud luuad ja saunavihad, mida on turu­kogustest märksa rohkem.

Kuusekäbisid ja männikäbisid kogutakse seemne saamiseks aastas kokku umbes kaks tonni (üks tonn üht, teine teist) ja puuseemneid varuvad mõned metsaomanikud ka oma tarbeks, aga seda kogust pole keegi hinnanud. Veel kasutatakse puuoksi ja -juuri punutiste tegemiseks, kuuseoksi jõulupärgadeks, kuuski jõulupuuks jne.

Jõulukuusk ja lõõgastus Kõik viis metsaomanikku, kellelt metsaandide kohta küsisin, toovad jõulukuuse või -oksad oma metsast. Kui kogu tulemust vaadata, leiavad mainimist nii marjad, seened, pähklid kui ka luuaja saunavihaoksad, aga seda ütelda ei saa, et kõik vastajad seenelised-marjulised oleks. Mõistagi ei või viie inimese vastuste põhjal üldistusi teha, kuid kõrvu hakkas see, et kõik rõhutasid, kuidas nad käivad oma metsas ka lihtsalt lõõgastumas ja meelerahu saamas.

Kui keegi võtaks ette metsaomanike metsade kõrvalkasutust põhjalikumalt uurida, võiks võib-olla ühe hüpoteesina püstitada, et Eesti metsaomanikud on

seda lõõgastusvõimalust hakanud üha enam hindama.

Uue väikese valdkonnana, mida kõrvalkasutuse tavaloeteludest ei leia, tuli sellest küsitlusest välja kuusevõrsete ja kadakamarjade kogumine. Üks metsaomanik on tänu metsale avastanud endas loodusfotograafi.

Kahetine trend Taimi Paali kirjutisest leiab märke võimalikest muutustest, mis võivad praeguseks ajaks olla meie metsaskäijate koriluskombeid mõjutanud. Esiteks see, et teatud metsamarjade varu võib tänu aktiivsemale raietegevusele olla paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes suurem. Samas on suur hulk maainimesi linna pagenud ja marjulkäijaid on ka seetõttu vähem, et varasemad käijad on jäänud vanaks, aga noori pole samavõrra peale kasvanud.

Vanasti tehti põhjalikke metsaandide kogumise-kasutamise uuringuid metskondade abil. Kas nüüdsel ajal, mil väikesi metskondi enam pole, võiks andmete kogumist aidata korraldada metsaühistud?

Artikli kirjutamisel olid abiks Erametsakeskuse väljaanne “Metsa mitmekülgne kasutamine Eestis”, Taimi Paali kirjutis “Metsamarjade ja seente varud ning kasutamine Eestis” väljaandes Metsanduslikud Uurimused XXXI ning metsaseadus.

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

503 8777

P U I D U T Ö Ö S T U S 7

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

Ülikooli puidulabor pani üles väikese vineeritehase

AIN ALVELA

Tõsist CNC-tööpinkide operaatorite ja tootmisliinide tööliste puudust asub leevendama Tallinna Tehnikaülikool, kus puidutehnoloogia majja seati sisse miniatuurne, pooltööstuslik vineeritootmise tsehh.

AIN ALVELA

Vineeritööstus vajab kutsestandardit TalTechi puidutehnoloogia labori juhataja professor Jaan Kers märgib, et pooltööstusliku liini abiga saab nüüd TalTechis koolitada spetsialiste Eesti vineeritootjatele.

“Kui kutsekoolides on õpetamise keskmes käsitööoskuste arendamine, siis meie saame pakkuda kogu tootmisprotsessi laboritingimustes – inimene saab aru, kuidas spooni ja vineeri tootmine tehaseoludes täpselt toimub ja kuidas iga liinitöö-

TalTechi puidutehnoloogia labor Puidutehnoloogia labor kuulub Tallinna Tehnikaülikooli materjalija keskkonnatehnoloogia instituudi koosseisu.

Labor tegeleb puidu, puitmaterjalide, puitpolümeerkomposii­ tide jm looduslike materjalide ning mööbli katsetamisega.

Võimalik on katsetada puitmaterjale ja nende viimistlusi, puitpolümeerkomposiite ja puitplastkomposiite, samuti katsetada mööblit, selle detaile ja konstruktsioone.

Laboril on Eestis ainulaadne laboratoorne spooni treimise ja vineeri tootmise liin, millega on võimalik valmistada kindlatel tingimustel väga täpse kvaliteediga spooni ja vineeri erinevate tootmise parameetrite ning materjali omaduste määramiseks.

TEADUS-ARENDUSTÖÖ TEGEVUSSUUNAD n Kasespooni mikrostruktuuri, pinnaomaduste, liimitavuse ja viimistletavuse omaduste parandamine. n Puidu ja teiste looduslike toorainete baasil valmistatud polümeerkomposiitide vastupidavus väliskeskkonnas UV-kiirgusele, niiskusele ja temperatuurile. n Puidu vastupidavuse uurimine väliskeskkonnas. n Pragude mõju ristkihtliimpuidu hügrotermilistele omadustele.

ml@maaleht.ee

Muidu nagu päris, aga üksjagu väikesemahulisem vineeri ja spooni tootmise sisseseade pärineb Soomest Aalto Ülikoolist ning võimaldab õpetada nii tudengeid kui ka neid, kes juba töötavad vineeritehastes või plaanivad sinna tööle asuda.

Lisaks koolitamisele ja väikesemahulisele tootmisele saab liinil katsetada erinevast puidust spooni omadusi. Eraldi soetatud vaakumpink aga annab võimaluse vineerplaadile mitmesugust kuju anda ja nõnda juba valmistooteid kujundada.

TA S U B T E A DA

Allikas: TalTech

Jaan Kers usub, et puidutehnoloogia laboris avanenud võimalus kogu vineeritootmise protsess, alates pakkude leotamisest kuni valmis vineeri painutamiseni, annab hea sünergia ettevõtetega koostöö edenemisele. Esimesed proovitööd ja laboritunnid tudengitega on juba tehtud.

taja tööst sõltuvad teiste etappide töötajate tegevused,” selgitab Kers. “Siiani on ettevõtted töötajaid omal jõul koolitanud, näiteks uus Pärnumaale ehitatud Metsä Groupi vineeritehas jõudis endale kaadri palgata ja välja õpetada just veidi enne, kui meie siin oma seadmed üles saime.”

Ideaalis peaks näiteks vineeritehase liinitöölise täiendõpe kujutama endast kahenädalast pidevat koolitust, aga Jaan Kers nendib, et ettevõtted püüavad eriti uue tootmise käivitamisel kulusid kokku hoida ning kahenädalasest koolitustsüklist tehakse kahe- või kolmepäevane.

Et töötajate taset ühtlustada, tegeleb TalTech vineeritööstuses vajalike kutsestandardite väljatöötamisega. Selleks on tarvis töötajate oskusi hinnata ning

selle kallal koos Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga (EMPL) praegu töö ka käib. Kui standardi hindamiskriteeriumid valmis, saab TalTech koostöös EMPLiga hakata kutseeksameid läbi viima ja tunnistusi välja andma.

Tootmisettevõtetel peab olema selge pilt, milliseid teadmisi peab üks spetsialist omama ja millistele nõuetele vastama.

Inimene peab robotit hindama “Tehnoloogia muutub üha nutikamaks ja nii ongi tööstuses kõige suurem puudus tarkadest inimestest, kes oskavad neid nutikaid seadmeid juhtida,” kirjeldab Kers lähteülesannet. “Need, kes on, on üle koormatud, uusi aga peale ei tule. Liinioperaatori

amet peaks olema kutsehariduslik, ülikooli roll on uute tehnoloogiate arenguga kaasas käies neid protsesse juba iseenesest oma valdkonna spetsialistidele juurde õpetada.”

Ta teab, et kutsekoolidest minnakse palju tööle puitmajatehastesse – puidu kui materjali olemust kutsekooli lõpetaja juba tunneb, ja kui nüüd sellele lisada ka protsesside haldamise oskus, saaks juba päris laialdaste teadmistega spetsialisti, kes on

võimeline toimetama nii käsitsitööd nõudvas puidusektoris kui ka liinioperaatorina.

Kers on seda meelt, et pideva automatiseerimisega peab loomuldasa kaasas käima ka mõtlemise muutumine. Kui näiteks spooni või vineeri automaatse kvaliteedisorteerimise roboti täpsus ulatub juba üle 90%, siis investeerib ettevõte sellesse seadmesse, inimese rolliks jääb hinnata masina vigu – ta peab suutma need üles leida ja n-ö masina tööle ekspertiisi teha.

Materjali katsetuste vallas on siiani koostööd tehtud Tarmeko Spooni, UPM Kymmene ja Kohila Vineeriga, aga Kers ootab aktiivsust üles näitama ka teisi ettevõtteid.

Tehnoloogia muutub üha nutikamaks ja nii ongi tööstuses kõige suurem puudus tarkadest inimestest, kes oskavad neid nutikaid seadmeid juhtida.

Jaan Kers

Ka pakub ta puidufirmadele välja nn tööstusdoktorantide programmis osalemise võimaluse. Asi seisneb selles, et ettevõte garanteerib doktorantuuris õppiva inimese põhipalga, ülikool aga tagab vahendid teadustöö tegemiseks.

Nõnda oleksid kaetud mõlema poole huvid – ettevõttes ametis olev kõrgelt haritud insener jääb sinna tööle, aga tegeleb samal ajal ka teadusega. Kers usub, et üks täiendab teist ja tulemus on kindlasti kasulik nii äriettevõttele kui ka teadusasutusele.

“Et seda tegevust nüüd ja edaspidigi elujõulisena hoida, võiks seada sisse süsteemi, et puidusektori ettevõtetelt laekub mingi protsent raha teadus- ja arendustegevuse toetamiseks,” leiab Kers. “Ehk siis hakkaksid tootmisettevõtted senisest rohkem tähelepanu pöörama teaduse ja arendustegevuse koostööle kõrgkoolidega, ühiseid projekte ette võtma.

Et tööstus ei käsitleks teadlast kui omaette laborivaikuses toimetavat inimest, kes tootmisprotsessidest midagi aru ei saa.”

8 Ü H I S T E G E V U S

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget Oktoobri alguses liitus Põlvamaa Metsaühistuga Endel Metsaluik, kellest sai Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige. Sel puhul sai ta ühistult kingituseks 1000 taimeistikut.

SANDER SILM ml@maaleht.ee

Metsaluikede pere kasvatab Räpina kandis peaasjalikult vilja ja kartulit, kuid lisaks põllumaale kuulub talule ka 11 hektarit metsa. Kuni viimase ajani jätkus peremehe tähelepanu vaid põllule,

kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas Endel Metsaluik mõtlema ka metsa majandamise peale. Selleks andsid talle tõuke agressiivsed metsaülesostjad.

Maksimaalselt väärindada “Sain pidevalt telefonikõnesid, kus muudkui üritati minu metsa osta,” meenutas ta. “Mul tekkis küsimus, mis valu just minu metsaga on, sealt tuli mõte hakata ise oma metsa majandama ja seeläbi tekitada talule juurde veel üks tegevusvaldkond.”

Metsaluige sõnul sai ta mõtte liituda metsaomanikke koondava Põlvamaa Metsaühistuga

M E T S AÜ H I S T U

Metsaomanike oma ühistu Metsaühistu märgi alla koondunud võrgustikku kuulub kaheksa piirkondlikku metsaühistut kokku enam kui 5000 metsaomanikuga: Läänemaa, Põhja-Eesti, Põlvamaa, Rakvere, Valgamaa, Virumaa, Vooremaa ja Võrumaa Metsaühistu.

Valdav osa neist on väikemetsaomanikud, kuid ühistu liikmete metsamaa kogupindala on enam kui 120 000 hektarit.

Metsaühistu peamine erinevus äriühingust seisneb selles, et erinevalt äriühingutest ei lisa metsaühistud oma teenustele kasumimarginaali, sest ühistu omanikeks on metsaomanikud.

Samuti saavad metsaomanikud läbi ühistegevuse vähendada oma kulusid ja suurendada tulusid, kuna ühised hanked ja turustamine loovad mastaabiefekti.

Allikas: Metsaühistu

oma sõbralt, kes oli juba ühistu liige ning ühistu tegevusega väga rahul.

Metsaluik ei pea metsamajandamise all silmas mitte niivõrd puidu kiiret müüki, kuivõrd metsast saadava puidu maksimaalset väärindamist.

“Ma olen väljaõppinud tisler ning tean, et kvaliteetset õhkkuiva ja korralikult staabeldatud lauda on mööblimeistritel alati vaja. Praegu kuivatatakse puit kiiresti kuivatites, kuid selle puidu kvaliteet pole võrreldav paar aastat õhu käes kuivanud laua või prussi omaga,” rääkis ta.

Talunik lisas, et maal ellujäämiseks ei piisa ainult toorme müügist, mistõttu on tema talu alustanud omakasvatatud kartuli koorimise ja müügiga. Sarnast mõtteviisi tahetakse rakendada ka metsamajandamisel.

Seda enam, et metsa on vaid 11 hektarit.

Ka oma uue maja palgid kavatseb Endel Metsaluik saada just kodumetsast.

Usuvad ühistegevusse Põlvamaa Metsaühistu on üks kaheksast ühistust, mis on koondunud üle Eesti tegutseva ühtse Metsaühistu märgi alla.

Metsaühistu võrgustik koondab nüüdseks 5000 liiget, kuid

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

SANDER SILM

Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige Endel Metsaluik, kellele ühistu juhatuse liige Tarmo Lees (vasakul) andis sel puhul üle kingituse – 1000 metsataime.

eriti hindavad ühistegevust Lõuna-Eesti metsaomanikud. Kui Põlvamaa Metsaühistul on juba 1000 liiget, siis Võrumaa Metsaühistul on 1000 liikmest puudu mõnikümmend metsaomanikku. Valgamaa Metsaühistu liikmete arv jääb poole tuhande piirimaile.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi sõnul on ühistute populaarsuse kasvu taga

asjaolu, et metsaomanikud on aru saanud: kõige usaldusväärsem on asju ajada läbi ühistu.

“Meie poole võib pöörduda kõikide murede ja küsimustega.

Metsaühistu võib omaniku soovi korral organiseerida raietöid, hooldusraiet, raietööde järelevalvet, raielangi korrastamist pärast raiet ning puidu müügi. Vajadusel korraldame ka raieõiguse või metsakinnistute enampak-

kumisi,” loetles Lees ühistu pakutavaid teenuseid.

Põlvamaa Metsaühistu verivärske liige Endel Metsaluik on samuti seda meelt, et metsa ei tasu võõrastele müüa, vaid majandada seda ühistu toetusel ise.

“Ettevõtjana tean, et kiire tulu tähendab ka suuri makse ja raha ongi läinud, aga metsa majandamine tagab pideva sissetuleku ka tulevastele põlvedele,” ütles ta.

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

www.metsadkorda.ee

I N F O T E H N O L O O G I A 9

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

Riik määrab, kuhu suunas metsandustarkvara areneb Metsandusdebati üks peamisi vaidlusteemasid on raiemaht. Kui suur see ikkagi on ja kas andmed on õiged? Andmetöötlusja tarkvaraspetsialistid küsivad aga hoopis: on meil üldse vaja teada, palju eile raiuti?

MARI KARTAU mari.kartau@maaleht.ee

“Andmete kogumine on tore töö, aga tihti unustatakse, et sellele eelneb planeerimine ja hiljem töötlemine,” tõdes maa-ameti geoinfosüsteemide büroo peaspetsialist Ants Vain mõni aeg tagasi peetud metsahaldusfirma HD Forest 20. juubelikonverentsil.

Efektiivne koostöö Konverentsi peamiseks teemaks oli arutelu, kuhu arvuti- ja metsameeste koostöö lähiajal võiks jõuda. Kohal olid tarkvarafirma ForestSoft esindaja Kristjan Veeris, niisamuti Pille Kaas Deskisest, kes tõdes, et seniste edusammude taga on just nimelt väga efektiivne koostöö tarkvaraarendajate ja kasutajate – metsandusettevõtete – vahel. Veeris

MARI KARTAU

MEIL JA MUJAL

Igal riigil oma iseärasused n Kui investeerida metsa, on Prantsusmaal maksud väiksemad, seetõttu investeeringud kasvavad. n Turism on metsaomaniku oluline tuluallikas Prantsusmaal eelkõige seetõttu, et erametsa ei või niisama minna ja maaomanik saab selle eest raha küsida. n Viimase 16 aasta jooksul on paberimassi tootmine kasvanud Ladina-Ameerikas ja Aasias ning kahanenud Põhja-Ameerikas ja Euroopas. n Kuna suurem jagu Taani metsadest on Saksa süsteemi eeskujul kunstlikult rajatud, siis umbes 77% sellest on ühevanuseline ja -liigiline. Praegu tahetakse muuta metsa mitmekesisemaks, kuid mõistetakse, et seda saab teha umbes sajandiga. n Taani metsaomanik saab 20% tulu puidust ning jõulupuudest, 80% tulust laekub jahiõiguste müügist. Jahilkäimine on Taanis väga populaarne ka metsaomanike endi seas. n USA lõunaosariikides võib erametsaomanik teha mida tahab, sest metsandust reguleerivaid seadusi eriti ei ole. Veereostust aitavad vältida ja liike kaitsta pigem vabatahtlikud head tavad. n Kui meil on metsa väetamine keelatud, siis paljudes muudes kohtades, nagu ka USAs, on see levinud. Oluliseks loetakse väetamist juba istutamisel, kusjuures väetis pannakse otse istutusauku, kuna siis ei toida see umbrohtu.

Allikas: HD Foresti 20. juubelikonverents “Kaasaegne metsamajanduspraktika erinevates riikides”

lisas, et riik omakorda määrab suuna, kuhu tarkvaraarendajad katsuvad ennast sättida.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Allan Sims nentis, et kui varem kasutasid metsain-

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

fosüsteeme vaid metsandusinimesed, siis viimase kahe aasta jooksul kasutavad andmeid pidevalt pea kõik Eesti elanikud.

Seega on oluline, et need oleks nii esitatud, et neid oskaks kasu-

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

tada ka inimesed, kes metsandusega iga päev ei tegele.

Tarkvaraarendajad leidsid, et asjadest aru saamine sõltub peamiselt sellest, kuidas info visualiseerida. Kui on hea disain, suudab kasutaja ükskõik missugust tarkvara kasutada efektiivselt.

Taimkate näitab muutust Teine koht, kus jagub veel arenguruumi, on standardiseerimine. Mida rohkem suudetakse nii riigi kui ka erasektori kogutavate andmete formaate kooskõlastada, seda vähem vigu tekib, ja see on puhtalt kokkuleppe küsimus.

“Süsteemid tuleb omavahel tööle saada,” leidis Kristjan Veeris.

“Oleme küll digiriik, aga eri platvormid ei suuda alati ühilduda.”

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

Konverentsi paneeldiskussioon “Võimalikud infotehnoloogilised suunad Eesti metsanduses”.

Vasakult: Ants Vain maa-ametist, Kristjan Veeris ForestSoftist, Pille Kaas Deskise OÜst, Allan Sims keskkonnaagentuurist ning moderaator Henrik Välja Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidust.

www.starforest.ee

Metsandus ei ole tema sõnul omaette maailm – siin kehtivad samad ühiskonna nõudmised mis teistel erialadel.

Kui suur on aga ikkagi meie raiemaht ja kas aastane või pikem intervall selle teada saamiseks on piisav?

“Harvesteride tarkvarast saame teada, palju tihumeetreid ta lõikas, aga mitte hektareid,” selgitas Allan Sims. “Ja kõike ei raiuta ka harvesteriga. Kuid liigume selles suunas, et andmed ei oleks aastatetagused.”

Simsi sõnul on küsimus ka selles, kui kiiresti meil neid andmeid tarvis on.

“On meil tõesti vaja teada, palju eile või üleeile raiuti? On olnud pakilisemaid asju, millega tegelda. Aga kaugseire pro-

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

jektid käivad, et saaks kiiremini teada.”

Ants Vain ütles, et tegelikult on taoline rakendus juba olemas.

“On kaardikihid, kus taimkattemudeleid võrreldud ja on toodud välja kohad, kus taimkatte muutus on suur. Aga see ei ole päris täpne,” märkis ta.

Väga suuri hüppeid metsanduse andmetöötluses ja infotehnoloogiates spetsialistid lähiaastateks ei ennusta. “Kõik suured asjad hakkavad väikestest,” leidis Kristjan Veeris. “Läbi automatiseerimise, kus meil on vaja vähem liigutusi teha, muutused tulevadki.”

Simsi sõnul on tähtis see, mida ühiskond ootab. “Ootused võivad kardinaalselt muutuda ja see mõjutab ka IT-lahendusi.”

Järgmine ilmub 29. novembril

OSTAME • paberpuitu Kunda

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust

• Uued ja kasutatud lindid, lintide varuosad • Kõige soodsam lintide taastamine • Garantii kuni 24 kuud

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu hüpoteegiga koorm • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU 13

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

Milline oli metsa ja metsasaaduste osa ennesõjaaegses ekspordis?

VALGAMAA MUUSEUM

SAAREMAA MUUSEUM

TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Eesti eksporttoodangu valmistamiseks kasutati aastas umbes üks miljon tihumeetrit puitu ehk viiendik raiutust.

Vähemalt Esimese maailmasõja eel oli siinse metsa-, puidu- ja paberitööstuse (koos tselluloosiga) toodangu väärtus suurtööstuste arvestuses 21%-ga kolmandal kohal.

Eestis registreeriti 1913. aastal suurtööstusena 18 saeveskit, millele lisandusid puitu töötlevad ettevõtted eesotsas Lutheri vineerivabrikuga ning suurima osa toodangu väärtusest andnud tselluloosi- ja paberitööstus.

Suur osa nende ettevõtete toodangust leidis tee ka välisturgudele. Nii keskendusid peamiselt ekspordile nt Pärnu ja Narva saetööstused. Linnade suurtööstuste kõrval tootis kohalikule turule Eestis hinnanguliselt veel kuni 275 väiksemat saeveskit.

Tõusis kiiresti oluliseks Eesti Vabariik päris sõdades räsitud ja kohati hävitatud ettevõtted, kuid sõjahaavadest suudeti end kiiresti koguda, millega puit ja sellest valmistatu sai põllumajandussaaduste kõrval olulisemaks eksportartikliks. Eriti tähtis oli see noore riigi esimestel aastatel, mil teisi eksportartikleid oli veel vähe.

Eesti propside välisturg asus Inglismaal. Propside laevale laadimine Saaremaal.

Täpsemad andmed tootegrupi rahalisest väärtusest pärinevad siiski alles 1922. aastast, mil see moodustas 1939. aastani keskmiselt 30% ekspordi koguväärtusest. Sellesse ajavahemikku jääb nii tõuse (1934 – 37%) ja langusi (1939 – 24%). Kolmekümnendate aastate teine pool kujuneski ebastabiilseks, see johtus uute eksportartiklite esiletõusust ja riigis kujunenud puidunappusest.

Sõjaeelses Eestis koostati mitmed vabariigi teoreetilised puidubilansid, ühe viimasena tagasivaatavalt aastate 1925–1934 osas.

Selle järgi tarvitati Eesti eksporttoodangu valmistamiseks aastas umbes üks miljon tihumeetrit puitu ehk 1/5 raiutust ehk 57% raiutud tarbepuidust. Tarbepuidu hulka loetakse saepalgid, vineeripakud ja paberipuit.

Riigi osatähtsus kasvas Kogu tootegrupis tegutsesid eraettevõtted, kes ostsid toorme valdavalt kasvava metsana riigilt või erametsaomanikelt.

Vähehaaval suurenes riikliku metsatööstuse osakaal, mis realiseeris valmissortimente ka tööstustele ja ekspordifirmadelegi. Läbi 1920. aastate töötas pidevalt kaks riigile kuuluvat saeveskit Kastres ja Aegviidus.

1930ndail vahetas viimati mainitu välja juba modernne suurettevõte Tallinnas.

1936. aastal lõpetati kasvava metsa müük erafirmadele ja need pidid vajaliku puidu ostma juba riiklikult metsatööstuselt.

Riik alustas metsamaterjalide ekspordiga, milleks loodi Pärnusse oma ekspordikeskus.

1938 alustas riikliku aktsiaseltsi ettevõttena tööd Kehra tselluloositehas.

Ümarmaterjali veeti välja vähe Otseselt metsatööstuse saadused (ümarpuit, saematerjal) moodustasid ekspordi üldmahust 1922.–1939. aastal keskmiselt 12%, olles kõrgem ja stabiilsem 1920. aastail, elades läbi majanduskriisi suuremad kõiku-

mised ja jäädes kümnendi lõpul alla 9%. Domineeris saetööstuse toodang, mis moodustas keskmiselt 79% eksporditud tootegrupi väärtusest, koguseliselt keskmiselt 220 000 tihumeetrit aastas.

Saetööstuse arvestatav läbimurre välisturule leidiski aset 126 000 tihumeetriga 1922. aastal, kuna veel 1921. aastal oli ekspordi maht vaid 47 000 tihumeetrit. Selle põhjuseks oli tööstuse vananenud sisseseade ja sellest tulenev mittekvaliteetne toodang, samuti välisturu tingimuste mittetundmine.

Kui vabariigi algusaastad välja arvata, jäi ümarmaterjali (eeskätt propsid, palgid) väljavedu tagasihoidlikuks. Keskmiseks aastaseks väljaveokoguseks kujunes ümarpuidul 118 000 tihumeetrit.

Eesti puidutööstuse eksport piirdus peamiselt vineeriga (umbes 90% puidutööstuse väärtusest), tööstusharu toodang tervikuna jäi Eesti ekspordi koguväärtuses 4–6% piiresse.

Paberi ja paberitooraine (tselluloos, puidumass) ekspordi keskmine väärtus oli kogueks-

Eera lauatööstus Valgamaal. Sisemaal asunud saeveskid töötasid põhiliselt kohalikule turule, eksportlauatööstused olid koondunud sadamate lähedusse.

pordist keskeltläbi 12%, langedes 1920. aastail valdavalt paberile, hiljem juba toorainele.

1920ndate keskpaigast tuleb ära märkida ka tuletikutööstuse osa (kasutas haavapuitu), mis andis koguekspordi väärtusest koguni 0,9–1,2%.

Põnevamatest eksportartiklitest võiks veel nimetada metsakõrvalsaadusi nagu ulukiliha, karusnahku, metsamarju, seeni.

Need kogused ja väärtused kõikusid aastati, moodustades näiteks suurimana 1929. aastal metsa-, puidu- ja paberitööstuse grupis ligi 2% ja 1938. aastal 1,5%.

1930ndail andsid metsakõrvalsaadused enam eksporditulu kui tuletikutööstus.

Sihtriikidest oli esireas Inglismaa Kogu puitmaterjal veeti välja peamiselt Tallinna sadama kaudu, kuid ümar- ja saematerjali osas domineeris eeltoodu ees Pärnu sadam. Arvestatavalt lisandus siia veel Narva ja Kuressaare oma Saaremaa tagamaaga.

Põhiline osa puidust ja puidutööstuse toodangust eksporditi Inglismaale, mille pangad ja ettevõtted olid omakorda teinud tööstusharu arengusse Eestis olulisi investeeringuid.

Inglismaa osa jäi eri aastail 49–90% piiresse, 1930ndate teisel poolel jõudis tema kannule juba Saksamaa, jättes kaugele selja taha Hollandi, Prantsusmaa, Belgia ja Taani. Tselluloosi eksporditi peamiselt Inglismaale, USAsse ja Prantsusmaale, paberi osas kindlaid väljaveoriike ei kujunenudki, vähemalt 1920ndail oli siin oluline Venemaa osa.

Nõukogude Liidus mingist Eesti väliskaubandusest pole kohane rääkida, puit ja sellest valmistatu ringles ühisel suurel kodumaal. Võib-olla maksaks vaid mainida, et ENSV puidubilansis hinnati 1980. aastal kohalikku puiduvajadust kokku 3,7 miljoni tihumeetriga (sõjaeelses Eestis oli see vähemalt 4 miljonit tihumeetrit). Mujalt toodu moodustas sellest 369 100 tihumeetrit (peamiselt saepalkidena) ehk 10%.

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

HINNAK A JA

Küttepuidu hind pole nii kõrgele varem kunagi tõusnud

Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18 Veebrʼ18 Märtsʼ18 Aprillʼ18 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ18 Oktʼ18

Männipalk 74,93 75,77 76,01 79,60 79,74 80,33 80,46 80,57 80,14 80,16 80,17 80,93 83,33 Männipeenpalk 69,99 70,61 70,71 75,78 76,09 77,17 77,49 77,49 76,94 77,25 77,25 77,95 78,64 Kuusepalk 74,49 75,04 75,17 79,14 79,14 79,63 79,63 79,63 79,24 79,24 79,20 79,80 81,90 Kuusepeenpalk 71,70 71,95 72,05 75,96 76,02 76,61 76,81 76,83 76,38 76,69 76,69 77,24 78,28 Kasepakk 92,71 99,71 99,70 109,00 112,21 116,33 116,18 116,19 116,19 115,64 116,14 121,17 121,67 Kasepalk 60,98 63,53 63,25 68,04 72,31 72,82 73,36 74,08 74,09 73,80 73,48 74,99 75,72 Haavapalk 37,50 40,50 41,5 41,50 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 44,00 Lepapalk 34,50 37,00 38,00 38,00 40,15 40,15 39,65 39,65 39,65 39,65 39,65 38,57 41,57 Männipaberipuit 39,10 39,82 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 61,30 60,98 61,69 64,34 65,19 Kuusepaberipuit 39,27 40,00 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 61,30 60,98 61,69 64,40 65,19 Kasepaberipuit 35,15 35,98 39,45 49,27 53,39 56,15 56,40 57,10 55,07 54,30 54,33 54,88 55,92 Haavapaberipuit 28,97 29,69 32,58 37,73 39,23 39,99 40,15 41,19 40,56 41,83 39,15 38,90 36,71 Küttepuit 24,32 24,60 25,325 28,31 30,12 30,62 30,95 31,17 31,39 31,58 31,30 31,71 32,00

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, oktoober 2018 Tänavune oktoober on nii ilma kui ka puiduturu poolest kuldne. Puidu hinnad on suurepärased, odavnenud on üksnes haavapaberipuit.

Okaspalkide turul kasvasid hinnad standardpalkidel pisut enam kui peenpalkidel, ja männipalkidel pisut rohkem kui kuuskedel.

Erametsa hinnastatistika järgi pole okaspuupalkide hinnad keskmiselt kunagi nii kõrged olnud. Männipalgi hind ületas juba märtsis 80 euro piiri, kuid nüüd jõudis üle selle ka kuusepalk. Hinnad kasvasid möödunud kuul standardpalgil kuni 3% ja peenpalgil u 1%. Aastaga on männipalgid kallinenud

11–12% ja kuusepalgid 9–10%.

Seetõttu saab metsaomanik männipalkide eest 9,50–10 €/tm ja kuusepalkide eest 7–8 €/tm rohkem tulu kui aasta tagasi.

Oktoobris jõudsid ka lehtpuu jämesortimentide hinnad rekordtasemele. Kuna kase sortimentide hinnad olid ennegi väga head, kallines kasepakk kuuga kõigest 0,4% ja kasepalk 1,5%. Lepapalk jõudis taas üle 40eurose piiri.

Aastaga on kasepakk kallinenud enam kui 31%, kasepalk enam kui 24%, lepapalk 20,5% ja haavapalk enam kui 17%. Seega teenib tänavu metsaomanik täiendavat tulu kasepakult 28,50 €/tm, kasepalgilt 14 €/tm ja haava- ning lepapalgilt 7 €/tm.

Suurepärases seisus on ka paberipuidu turg. Nõudlus püsib

kolmel sordil neljast uskumatult hea. Eriliselt tuleb esile tõsta okaspuupaberipuidu hinda, mis oktoobris vallutas uue rajatähise, 65eurose piiri. Kasepuit kallines kuuga küll pisut enam kui männi- ja kuusepuit, ent vahepealne väike hinnalangus tähendab, et tihumeetri hind on okaspuupuiduga võrreldes enam kui üheksa eurot odavam.

Ainsana odavnes (5,6%) möödunud kuul haavapuit ning langes aastavahetuse tasemele.

Aastaga on okaspuit kallinenud 66–67%, kasepuit 59% ja haavapuit ligi 27%! Selline korralik hinnakasv tähendab, et metsaomaniku tulu kasvab tänavu okaspuidu müügil kuni 27,50 €/tm, kasepuidul ligi 23,50 €/tm ja haavapuidul enam kui 11 €/tm.

Küttepuidu hind on kütteperioodi alguses taas kergelt kasvanud (0,9%) ning jõudnud ligi 32 euroni. Nii kõrgele pole hind varem kunagi tõusnud. Kaks aastat tagasi maksis sama palju paberipuit.

Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad kasvanud ligi kolmandiku (31,5%). Eelmise aasta sama ajaga võrreldes saab metsaomanik nüüd tihumeetri küttepuidu müügil ligi 7,50 eurot rohkem tulu.

Head puiduhinnad on teinud tasuvaks ka need hooldusraied, mis varem metsaomanikule selget kahjumit tähendasid. Ning seda vaatamata kasvanud tööjõukuludele ja kütusehindadele.

HEIKI HEPNER

Mis on olulisem – puit või mustikad?

Tädi Maali – kelleks tinglikult võib olla igaüks, kes tavatseb metsas marjul või seenel käia – on aastakümneid harjunud kindlas paigas mustikal käima. Igal aastal naaseb ta sealt marju täis korviga ning vahel õnnestub ühtlasi leida ports kukeseenigi.

Aga ühel päeval ei kasva seal, kuhu Maali igal augustikuul oma sammud seadis, enam puid. Männid on maha saetud, ja kuigi raiesmikul kasvavad mustikataimed ei ole valguse mõjul veel taandunud, jääb saak kasinaks. Oma osa taimedest on võtnud kokkuveoteed ja pinnasesse tõmmatud vaod, kuhu on istutatud uus metsapõlv.

Muidugi tädi Maali kurvastab – ta on ju harjunud aastakümneid ühes paigas käima ning harjumuse jõud on teadagi suur.

Aga tädi Maali elab puidust ehitatud majas ning igal aastal kulub maja kütmiseks oma 20 ruumimeetrit halupuid.

Seega Maali küll ohkab, aga võtab korvi (seegi on vitstest punutud) kätte ja seab sammud järgmisse metsatukka, kus samuti mustikad kasvavad. Ise mõtleb: “Kas minu õigus kord aastas mustikal käia peaks kaaluma üles metsaomaniku õiguse kord saja aasta jooksul raiet teha?”

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Jarmo Süvaoja, tel 5699 0792, e-post: jarmo.syvaoja@ekspressmeedia.ee

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 10 (226) 25. oktoober 2018

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT MÕÕTESÜSTEEMIDE MÜÜK JA HOOLDUS Lisainfo: tel 5303 1642 • www.ts-hydraulic.ee

www.bmf.ee

TÕSISED metsamasinad

Haagised 6-17 t Tõstukid 4,3-9,05 m Haaratsid 0,15-0,27 m2

nii talunikule kui ka metsamehele

BMF 10T2 PRO BMF 6T2

TALLINN BMF 17T2 PRO

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

Peterburi tee 34 tel 655 7177

TARTU

VÕRU

Turu 34 Vabaduse 4b, Pikk 17b tel 733 3095 tel 782 8250, 782 8256

VALGA

Pikk 4 tel 767 9180

OTEPÄÄ

Valga põik 3 tel 766 1890