Metsaleht (juuli 2019)

KONKURSS: parima metsamajandaja tiitlile pürgijad on agarad metsa uuendama

Lk 3

25. juuli 2019 Nr 7 (235)

Sügavimmutatud puit kestab kaua

MAALEHE LISA

echo-eesti.ee

Kergus ja võimsus rohus ja võsas ECHO GT-222ES Kaal 4,2 kg. Võimsus 0,71 kW. Töömaht 21,2 cm3.

199 €

159 € ECHO SRM-420ES-LW Kaal 8,2 kg. Võimsus 1,78 kW. Töömaht 41,5 cm3.

649 €

469 € VIIS

AASTAT

KAKS

AASTAT

Lk 4–5

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 7 (235) 25. juuli 2019

Harku-Sindi elektriliini ehituse tõttu raadatakse hulganisti metsamaad Uue kõrgepinge õhuliini tarvis tuleb metsa maha võtta 550 hektaril. Kaks kolmandikku liinialust metsamaad kuulub eraomanikele.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Metsa on hakatud raiuma Lihula-Kullamaa ja Kullamaa-Risti lõigul, raadamistööd on juba tehtud Sindi alajaamast Lihula alajaamani.

Plaani järgi kestavad raietööd tuleva aasta kevadeni, aasta lõpuks peab uus liin valmis olema.

Liiniehitus käib parasjagu nii Pärnu- kui ka Läänemaal, järgmise aasta alguses algavad ehitustööd Harjumaal – kokku läbibki liin kolme maakonda.

ASi Elering projektijuhi Ilmar Vahtrase sõnul saab uut 330/110-kilovoldise pingega liini rajades kolmandiku jagu kasutada olemasolevat trassikoridori, kuid suurem osa sellest tuleb siiski täiesti uude kohta.

Uus trassikoridor on 80 meetri laiume ja kokku ehitatakse

170 kilomeetrit uut õhuliini.

Peale metsa hakkab uus liin suuresti kulgema läbi põldude. Ühtegi elamut liini lähedusse ei jää, kuid trassikoridori jäävad mõned elamumaad.

Maa jääb omanikele Liiniehituseks tarvilikke maatükke Elering omanikelt välja ei osta, vaid sõlmib maaomanikega isikliku kasutusõiguse lepingu. See on parasjagu veel käsil.

Omanikele makstakse maa kasutamise eest ühekordset hüvitist, mille suurus arvutatakse välja metsa ja maa hindamise järgi.

Erametsades korraldab raie­ töid Elering, ent puidu müük jääb metsaomanike hooleks.

Ka RMK-le kuuluva maa kasutamiseks sõlmib Elering riigimetsa haldajaga lepingu, kuid raietöid teeb seal enamikul juhtudel RMK ise, kes realiseerib ka puidu.

KRISTIINA VIIRON

4 Tänavu on RistiVirtsu maantee ääres uue kõrgepingeliini ehituse jaoks mitmel kilomeetril metsa maha võetud.

Sarnaselt Sindi-Lihula-Harku kõrgepinge õhuliiniga sai viis aastat tagasi valmis uus TartuViljandi-Sindi 330/110 kV õhuliin. Sealgi tuli metsa raadata, kuid märksa vähem – 175 hektarit, sest uus 160-kilomeetrine

LINDUDE OHUTUS ELERING

Hoiatusmärgid lindudele

liin ehitati suuremalt jaolt vanasse trassikoridori.

“Teha tuli ainult 30 meetrit olemasoleva trassi laiendust,” selgitab Ilmar Vahtras.

Liiniehituse pärast on oodata veelgi raietöid: sügisest on Eleringil kavas hakata kuni Läti piirini ehitama Kilingi-Nõmme– Riia liini. Seetõttu tuleb raadata 75 hektarit metsa.

Vähem elektrikatkestusi

Selleks et linnud liinidesse ei lendaks, paigaldatakse HarkuLihula-Sindi kõrgepingeliinile 40 kilomeetri ulatuses ligi 9000 markerit. Need peavad tegema liinijuhtmed lindudele paremini märgatavaks, et nad lennates liinidesse ei takerduks ja viga ei saaks.

Kohad, kuhu tuleb markerid panna, selgitati välja Eesti ornitoloogiaühingu aruande põhjal.

Eleringi andmeil on Harku-Lihula-Sindi uus kõrgepinge õhuliin üks suuremaid riigisiseseid taristuprojekte, mis on osa kogu Eesti katmiseks tarvilikust 330 kV pingega elektrivõrgust. Uue liini valmimine peaks vähendama elektrikatkestuste ohtu ja elektrikadu.

Koos Kilingi-Nõmme–Riia ühendusega moodustab HarkuLihula-Sindi liin kolmanda Eesti-Läti ühenduse.

KOGEMUS LOEB LOEB KOGEMUS

Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine Hoonete ehitus Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine Hoonete ehitus Projekteerimis- ja ehitustöövõtt Kinnisvaraarendus Projekteerimis- ja ehitustöövõtt Kinnisvaraarendus

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

ehitustrust.ee

“See tagab suurema varustuskindluse ja elektrituru tõhusa toimimise Balti riikides, aga samuti Balti riikide ning Põhjamaade ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel,” selgitab Vahtras.

Liini ehitusel on tema sõnul Eestile ka oluline julgeolekupoliitiline tähendus. “Ülekandeliini olemasolu on tehniline eeltingimus, mis võimaldab Eestil koos teiste Balti riikidega lülituda sünkroontööle Euroopa elekt­ri­võrkudega ja desünkroniseerida Baltimaad Venemaa elektrisüsteemist,” ütleb ta.

Uus 330 kV pingega õhuliin likvideerib ka “pudelikaela” Eesti-Läti piiril, suurendades üle­ kandevõimsust kuni 600 MW võrra. “Peale selle loob õhuliin võimalused uute elektritootjate liitmiseks elektri ülekandevõrguga Lääne-Eestis,” lisab Vahtras. Ta kinnitas, et liini ehitus ei mõjuta ülekandeteenuse tariifi.

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 7 (235) 25. juuli 2019

Parima metsamajandaja tiitlit taotleb tänavu 13 metsaomanikku

KERTU KEKK

Hindamiskomisjon on praeguseks jõudnud tutvuda kuue kandidaadi metsadega, augusti alguses külastab žürii ülejäänud seitset metsaomanikku.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

“Kuigi kõik metsaomanikud on oma metsa, selle majandamispõhimõtete ja metsakasvatuslike võtete poolest piisavalt erinevad, leidub siiski ka palju sarnaseid jooni,” iseloomustab hindamiskomisjoni liige, Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht Kertu Kekk selle aasta parima metsamajandaja tiitli poole pürgijaid.

Nagu varasematelgi aastatel võib ka tänavu Keki sõnul näha selget mustrit, et metsaomanikud on valmis oma metsa kasvamisse ja kasvatamisse panustama ning vajalikud metsatööd kas ise või metsaühistu abiga ette võtma.

Ühistegevus hinnas “Palju ongi esile tõstetud just metsaühistute abi metsa majandamisel, sest omanikud, kes iga-

päevaselt oma metsast kaugel asuvad või kellel teadmistest, jaksust või kõige rohkem ajast puudu jääb, on ühistus leidnud endale metsaasjade ajamiseks usaldusväärse partneri,” tõdeb Kekk. Ühistute abiga majandamine kogub üha hoogu.

Sama on täheldanud teinegi žürii liige, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Tiit Kosenkranius.

KONKURSS

Parima metsamajandaja tiitli taotlejad nn Ardi Allikmets, Harjumaa nn Madis Arm, Ida-Virumaa nn Aivo Liiv, Jõgevamaa nn Kükkeri Ait OÜ, esindaja Ragnar Jukkum, Jõgevamaa nn Urmas Orusalu, Jõgevamaa nn Margus Loogna, Läänemaa nn Jan Pulk, Pärnumaa nn Toomas Härm, Pärnumaa nn Martin Kalk, Põlvamaa nn TÜ Eesti Ühismets, Põlvamaa nn Martin Kõdar, Viljandimaa nn Tiit Toobal, Viljandimaa nn Relsiit Haldus OÜ, esindaja Sander Tiisler, Võrumaa

“Metsaühistud ja konsulendid on head tööd teinud – inimesed toimetavad metsas läbimõeldult ja teadlikult,” märgib Kosenkranius. “On ka neid, kes ise ei majanda, ühistu korraldab ja teeb, aga nad on kursis oma metsas toimuvaga.”

Tublid uuendajad Ühtlasi tõstab ta esile asjaolu, et metsaomanikud on agarad metsa uuendama. “Isegi siis, kui see pole metsamajanduse seisukohast vajalikki,” nendib Kosenkranius. Ta räägib loo metsaomanikust, kes oli oma valdustest kolm puud maha võtnud ja istutas tekkinud mõnemeetrise lagendiku kuuski täis.

“Eesti mets on heades kätes,” kinnitab Kosenkranius.

Peale Keki ja Kosenkraniuse kuuluvad hindamiskomisjoni veel vabakutseline metsandusajakirjanik Viio Aitsam ja mullu parima metsamajandaja tiitli võitnud Lauri Salumäe.

Metsamajandajate konkurssi korraldatakse tänavu juba 26. korda. Sellega tunnustatakse metsaomanikke metsa hoidmise ja kestliku majandamise eest.

Urmas Orusalu (keskel) on oma aia piiril oleva metsa serva istutanud ka mõned pähklipuud.

Tema tegemistega tutvuvad Tiit Kosenkranius (vasakul) ja Lauri Salumäe (paremal).

Konkursil osalejaid külastades hindab žürii metsaomanike viimaste aastate metsamajandustöid ja muid metsa eri väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võe-

takse ka metsa majandamise põhimõtteid ja väärtushinnanguid, kogukonna ja maaelu arengusse panustamist ja traditsioonide hoidmist.

Parima metsamajandaja tiitel antakse üle 24. augustil Rakveres peetaval kogu pere metsapäeval.

Konkurssi korraldavad Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit.

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

www.metsadkorda.ee

4 P U I D U T Ö Ö S T U S

METSALEHT Nr 7 (235) 25. juuli 2019

Sügavimmutus pikendab ehitu Osaühing Lotus Timber hakkab veel sel aastal tootmise laiendamiseks uut kaarhalli ehitama.

See on kindel tunnistus sellest, et turul suureneb nõudlus juba tehases kaitsevahenditega töödeldud puidu järele.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Puidust ehitusmaterjali tootmise ning sügavimmutuse ja värvimisega tegeleva Lotus Timberi spetsialiteeti kuulub tulekaitse surveimmutus, ehituspuidu sügavimmutus, puidu tööstuslik värvimine, puidu kuivatamine ja puidu optimeerimine.

Investeering tootmispinna laiendamiseks tehakse eelkõige ekspordimahu suurendamise eesmärgil. Praegu on seda kodumaise tarbimisega enam-vähem pooleks.

Lotus Timberil on kaks kindlat tegevussuunda. Ettevõte valmistab edasimüüjatele ja konkreetsetele ehitusobjektidele konstruktsiooni- ja viimistluspuitu ning täidab ka tellimusi, töödeldes materjali esitatud soovide järgi.

Kõige nõutavamat materjali toodetakse mingi kogus ka lattu, et kiired tellimused kohe täita.

OSTAME

• metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust • kasvavat võsa 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

Rohekat värvi puidukaitse, mis tavaliselt värvitakse viimistlemiseks üle.

Pruun immutus tavaliselt ülevärvimist ei vaja. Kaitse mõttes on nii pruun kui ka roheline immutus võrdsed.

Puidukaitse sügavimmutust võidakse teha koos materjali eelneva kuivatamisega või ilma selleta, samamoodi on võimalik teha puidule tulekaitsetöötlust, peale selle järgata materjal etteantud mõõtu või saagida täpsusega 0,5–1 cm. Juba töödeldud materjali saab ka tööstuslikult värvida.

Olulise osa Lotus Timberi tegevusest moodustab 9–18-meetriste postide ja mastide töötlus puidukaitsevahendiga Tanalith. Niimoodi töödeldud maste kasutab näiteks Elektrilevi maapiirkondadesse õhuliine rajades.

Järgmine etapp on täpne mõõtu lõikamine, kui seda vajatakse. Seejärel komplekteeritakse materjalipakid, mis lähevad autoklaavi. Selles toimub puidu vaakummeetodil sügavimmutus vesikeskkonnas keskeltläbi 12-barise rõhu all.

Protsess toimub pikas trumlis, mis materjali võimalust mööda triiki täis laotakse. Trummel täidetakse puidukaitsevahendi vesilahusega ja tekitatakse vaakum, mis avab puidu poorid, et vahend saaks tungida võimalikult sügavale.

Lahust tehes arvestatakse, kui tugevat kaitset tahetakse saada, kusjuures korraga saab puitu töödelda emma-kumma, kas puidu- või tulekaitsevahendiga. Juba ühe vahendiga töö-

Vaakum, suur rõhk ja vesikeskkond Lotus Timberisse tuleb sisse laias laastus kahte sorti materjali: saematerjali ja juba hööveldud materjali.

Esimesena mainitu – nii ehituskonstruktsioonides kasutatavad prussid-plangud kui ka voodrilauaks, soojustuse paigaldamiseks või katuserooviks kasutatav puit – läheb kõigepealt puidukuivatisse, kus seda hoitakse,

kuni niiskusesisaldus on 18% (tagatakse täpsus +/– 2%).

Puidule saab teha ka kiire termotöötluse, kus temperatuur tõstetakse 56 ºC kanti. Nõnda hävitatakse puidul või puidus leiduda võivad kahjurputukad ja nende kõikvõimalikud alged.

Sellisest kuumutusest läbi käinud puit on mõnda aega ka seenekindel.

Edasi liigub puit höövlitsehhi, kus see tooteks hööveldatakse ja freesitakse. Juuni lõpus olid näiteks tootmises Suurbritanniasse minevad fassaadilauad, mille profiil oli eestlase silma jaoks üsna kentsakas – suhteliselt õhukesed ja servast servani kaldega lõigatud, nii et seina pandult meenutavad need ilmselt veidi sindelkatust.

Lihtsalt pintseldades ei imbu vahend puidus kuigi sügavale, selle pinnale tekib õrn kiht, mis vahendit juba teist ja kolmandat korda peale kandes takistab ikkagi selle imendumist.

Rein Paloson

deldud puitu enam teise vahendiga immutada ei saa.

Kui sügavale puitu vahend tungib, oleneb otseselt puuliigist. Mändi näiteks imbub see sügavamalt kui kuuske, aga lehist ei maksa kõvaduse tõttu üldse immutadagi.

Galvaanikatrumlist väljunud materjali võib saata kuivama ja siis vajadusel juba värvida. Enne värvimasinasse saatmist tehakse materjali täppislõikamine, pärast värvimist saab eraldi seadmega üle värvida ka prussi, laua või liistu lõikeotsad.

Seejärel materjal pakendatakse ja veetakse laoplatsile transporti ootama. Juuni lõpus oli Lotus Timberi laoplats materjalist üsna pungil. Kuna Suur­britanniasse saadetakse kaup laevaga, tuleb materjali terve laevatäie kokku saamiseks mõnda aega koguda.

Põhjamaine puit on tihedam Lotus Timberi puidu tulekaitse ja viimistluse ning välismaa müügijuht Rein Paloson märgib, et kui keegi soovib oma erama-

ja ehitusel kasutada juba enne puidu- ja tulekaitsevahenditega töödeldud materjali, peab ta seda küsima ehitustarvete poodidest. Sealt saab ka infot, kust müügil olev puit pärineb ja kas soovi korral on võimalik tellida just mõnes Eesti tehases töödeldud materjali.

Et saada aimu sellest, kust mingis puiduhoovis müüdav puit pärit on ja kui tugev see on, tasub vaadata laua või prussi otsa ja selle lõikepinnal olevaid aastarõngaid. Kui aastarõngad on tihedad, nende vahed väikesed, siis on kuusk või mänd kasvanud põhjapoolsetel laiuskraadidel ja puidu tugevuses võib kindel olla.

Pikkade vahedega aastarõngad on aga märk sellest, et puit pärineb lõunapoolsetest kasvukohtadest, näiteks Poolast, Valgevenest või ka Leedust.

Peale selle peab põhjas kasvanud puit paremini vastu puiduhaigustele, kahjuritele ja keskkonnamõjudele laiemalt.

Lotus Tiber töötleb üksnes okaspuud, saematerjal tuleb tehasesse Venemaalt, Soomest ja Eestist.

Paloson soovitab ehitistes igal juhul kasutada tehases puidukaitsega töödeldud puitu.

Lootust puitu juba valmis ehitises n-ö käsitsi üle pintseldades töödelda nimetab ta enese petmiseks.

“Lihtsalt pintseldades ei imbu vahend puidus kuigi sügavale, selle pinnale tekib õrn kiht, mis vahendit juba teist ja kolmandat korda peale kandes takistab ikkagi selle imendumist,” nendib Paloson. “Pintseldamine jäägu ikka hilisema hoolduse pärusmaaks – siis on see omal kohal.

Sõltuvalt vajadusest, mille tingib kasutuskoht – terrassilaua puhul näiteks igal aastal või üle

P U I D U T Ö Ö S T U S 5

METSALEHT Nr 7 (235) 25. juuli 2019

uspuidu eluiga

PUIDUK AITSE

Tööstuslikud puidukaitsemeetodid ja -vahendid AIN ALVELA

TULEKAITSE SURVEIMMUTUS n Kasutatakse tuld aeglustava toimega puidu- ja vineeriimmutuslahust. See peab vähendama tule pindmise leviku kiirust, kuumuse ja suitsu eritumist ning andma aega põlevast hoonest ohutult lahkuda.

Immutatult puidu välimus oluliselt ei muutu. Pärast töötlemist on soovitatav puit üle kuivatada.

Sobib kasutada kattekihita siseruumides või välistingimustes koos kaitsva värvikihiga.

PUIDUKAITSE SURVEIMMUTUS n Immutamisega saab oluliselt parandada puidu omadusi ja vastupidavust seenhaigustele, kahjurputukatele, keskkonnamõjudele.

Tanalith ehk roheline immutus tagab pikaajalise kaitse seenkahjustuste ja kahjurputukate eest. Ühtlasi annab see puidule nii sise- kui ka välistingimustes hea värvipüsivuse.

Tanatone ehk pruun immutus. Mõeldud piirdetarade ja maastikukujunduses kasutatava puidu immutamiseks, välistab vajaduse puitu paigalduskohas värvida. Sobib kasutada hööveldamata materjali korral.

Vacsoli immutatakse puitu madalsurveimmutustehases (VACVAC tehas) kahekordse vaakumi tingimustes. Vacsol on veepõhine puidukaitsetoode, mis sisaldab orgaanilisi toimeaineid, annab pikaajalise kaitse seente ja putukate eest nii sisestes kui ka välistes (maapinnast kõrgemal) ehitus- ja tislerkonstruktsioonides.

Antiblu kaitseb puitu sinimädaniku ehk puidusine seenkahjustuse eest. See on vesialusel puiduimmutusvahend, mis põhineb biolagunevatel koostisosadel ja tagab värskelt langetatud puidu või saematerjali ökonoomse kaitse.

Ensele on pintsliga pealekantav puidu otsakiudude kaitsevahend surveimmutatud puidu lõikepindade, sälkude või puuritud alade järelimmutamiseks. Valida on rohelise ja pruuni värvitooni vahel.

Rein Paloson soovitab ehitistes igal juhul kasutada tehases puidukaitsevahendiga töödeldud puitu.

aasta. Mõnes teises kohas oleva puidu puhul piisab vastupidavuse suurendamiseks ehk viie, seitsme või kümne aasta järel töötlemisest.”

Eestis kasutatakse üldjuhul kahte värvi puidukaitse-immutusvahendeid, rohelist ja pruuni. Palosoni sõnul eelistati varem rohelist ja nüüd läheb paremini pruun, aga puidukaitse seisukohast neil suuremat vahet ei ole.

Puidukaitsega töödeldud materjali võib hiljem üle värvida, lakkida, õlitada, peitsida, aga seda tohib teha alles siis, kui kaitsevahend on puidul täielikult kuivanud. Kui alles kuivamata vahendile mingit muud ainet peale tõmmata, ei jää see kinni.

Lotus Timberi müügisekretär Moonika Pilli ütleb, et tellija peab üldjuhul teadma, kuhu ja millistesse tingimustesse tema

materjal läheb. Selle järgi tehakse kas puidu- või tulekaitsetöötlus. Näiteks terrassilaua puidukaitse tehakse selle järgi, et paika pandud lauad on küll välistingimustes, aga maapinnast kõrgemal.

“Samamoodi on kõik muu ehituspuit – vähemalt kaubanduses saadaolev puit – mõeldud kasutamiseks nii, et see ei puutu kokku maaga ega asu otseselt vees,” selgitab Moonika Pilli.

Materjali ostes ja paika pannes peab eelkõige arvestama, et see ei tohi maaga kokku puutuda. Siis kaotavad kehtivuse kõik antud garantiid ja sertifikaadid.

“Seega tuleb näiteks puukuur ehitada kas vundamendile, postidele, kividele või mõnele muule alusele,” rõhutab ta.

Termotöödeldud puit peab vastu sama kaua või ehk kauemgi kui sügavimmutatud puit.

PUIDU TÖÖSTUSLIK VÄRVIMINE n Kasutatakse eelkõige välisvoodrilaudade puhul. Värvi alla võiks käia kruntvärv, mis parandab nakkepinda põhivärvi jaoks.

Tööstuslikult värvitud voodrilauad kiirendavad ehitamist ja vähendavad tööjõukulu. Värvimine kaitseb puidupinda vananemise ja kulumise eest ning kuigi värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, tõkestab see ka puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist, aeglustab vee imendumist ning pidurdab hallituse ja sinetusseente kasvu.

Kuna immutus ei kaitse puitu UV-kiirguse eest, siis on mõistlik hoone välisviimistluses kasutatavat materjali töödelda lasuurvärvidega. Lasuur on läbikumav värv, mille hooldusvälp võib olla toonide lõikes erinev ja jääb 2–5 aasta vahemikku. Mida paksem, tumedam ja hägusem on lasuurikiht, seda pikem on UV-kaitse. Õlitamine sobib suurema koormusega puidu – näiteks terrassi – viimistlemiseks, sest viimistlusaine osakesed on väiksed ja tungivad puitu paremini.

Allikad: Lotus Timber, Metsaleht

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Risti Kaimas Viimsalu

Helista ja küsi pakkumist!

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

6 M A R I

RELASKOOP

METSALEHT Nr 7 (235) 25. juuli 2019

Metsanduse positiivne programm ei tähenda suuremat raiemahtu Eelmises Metsalehes ilmunud artikkel “Ootame põnevusega säästva metsanduse positiivset programmi” pälvis nii- ja naasugust vastukaja.

Naasugustest kõige sisulisemad olid Rainer Kuuba omad. Siin mõned lisaselgitused neile.

Rainer Kuuba: Olen kurb, et sa sellise kirega õigustad praeguse olukorra jätkumist, sest “seni pole realistlikku plaani koos arvutustega sellest, kuidas püsimetsandus ja kabenuputööstus reaalselt toimivad”.

Kas see on praeguse olukorra jätkumise õigustamine, kui soovida, et muudatustele peaks eelnema läbimõeldud plaan?

Seni välja pakutud ideid, sh püsimetsandus ja kabenuputööstus (mis pole minu sarkastiline sildistus, vaid pärineb Sinu asutatud Elurikkuse Erakonna programmist1) ei toeta mulle teada olevalt ei tasuvusanalüüsid ega keskkonnamõju hinnangud.

Pole ka teada, kui suures mahus soovitakse minna üle alternatiivmetsamajandusele ning kas ja mil määral võiks jätkuda praegu valdavalt praktiseeritav metsamajandus. nnn RK: Kui sa mind ei usu, siis vaata näiteks Pärdi arvutusi2. Nagu sa ise võid tabelite ja graafikute põhjal veenduda: raiemaht ja metsade kogutagavara vähenevad igal juhul. Seega samasuguse metsan-

MARI KARTAU

MARI KARTAU

metsas toimetaja

dusega ei ole mingil juhul võimalik kestlikult jätkata.

Kõnealused arvutused ennustavad metsa tagavara ja juurdekasvu muutusi erinevate raiestsenaariumite korral, olles kindlasti vajalikuks sisendiks positiivse (või miks mitte ka negatiivse) metsanduse programmi koostamisel.

Programm ise peaks aga hõlmama metsandust märksa laiemalt. nnn RK: Küsimus on üksnes valikutes.

Kas hakkame teadlikult raiemahtusid vähendama esimesel võimalusel ja tänu sellele tagame elurikkamad metsad (sest vanu puistusid on rohkem) või ignoreerime tegelikkust ja laseme samamoodi edasi, misjärel raiemahud vähenevad paratamatult seetõttu, et väheneb raiutavate puistute pindala ja vanade metsade pindala vähenemise tõttu kannatab metsade ökoloogiline olukord. Ka selle teise variandi puhul on raiemahtude suur kukkumine ja sellest tulenev tagasilöök praegusele tööstusele paratamatu, lihtsalt natuke hilisem, kuid see-eest väga palju suuremate negatiivsete keskkonnamõjudega.

Seega metsanduse positiivset programmi ei ole ja valida on ainult erinevate halbade variantide vahel.

Valikuid, mida metsa majandamisel saab teha, ja küsimusi, mil-

lele positiivne programm peaks vastama, on märksa rohkem kui raiemahud.

Esiteks. Kuidas me tehniliselt neid mahtusid vähendaksime?

Millist seadusandlikku regulatsiooni on selleks vaja? Milliseid majandushoobasid saaksime selleks kasutada? Kui palju see riigile maksma läheks?

Võib ju tunduda, et need on retoorilised küsimused, paraku peavad metsamajandust koordineerivad võimuorganid neid asju küsima enne, kui nad midagi teha saavad. Ka Elurikkuse Erakond ja iga teine organisatsioon, kes soovib kaasa rääkida metsanduse kujundamisel, peab neid ja järgmisi küsimusi esitama, et toimida efektiivsemalt kui jututuba.

Ei maksa ka unustada, et met­­sa­tööstus ei kasuta toormena raiemahtu. Igal tööstusel on sortimendile omad nõudmised.

Mida ja kui palju vajatakse? Kuidas see muutub vastavalt majanduse, tehnika ja teaduse arengule? Ehk on tulemas sootuks uued puidu kasutamise tehnoloogiad, milleks polegi nii suuri raiemahtusid vaja? nnn RK: Saadan sulle veel ühe materjali3, millest näha, [...] kuidas alandatud raievanuste puhul jämedate kuuskede osakaal raieküpsetes puistutes on väga väike.

See paratamatult tähendab ka jämeda kuusepalgi osakaalu olulist vähenemist ehk halbu uudiseid saeveskitele.

Saeveskid, kes kasutavad peamiselt jämepalki, on kindlasti üks osa metsatööstusest. Aga kui

Mida hinnalisemateks toodeteks me puitu väärindame, seda vähem peame raiuma.

Küsimus on selles, kas ja kui palju leidub ostjaid.

suur osa? Ja kui palju nad jämedat kuusepalki vajavad?

Eesti puidutööstuse lipulaevad on tehasemajad. Neid jämepalgist ei ehitata, tehnoloogiad on teised. Ka tormiliselt areneva puidukeemia tooraine puhul pole jämedus kvaliteedi näitaja.

Seega tuleks eri raiestsenaariumite mõju metsatööstusele prognoosida, arvestades veel paljusid muid näitajaid, kui seda on raiemaht või palkide jämedus.

Tänapäevane metsatööstus on palju enamat kui ümarmaterjali virn langi servas. Kõike seda ar-

vestades on positiivset programmi koostada kindlasti võimalik isegi siis, kui raiemahud otsustavalt vähenevad.

Kes soovib poliitika kujundamisel kaasa rääkida, sel peab olema realistlik positiivne programm. Mitte ainult hea tuju ülalhoidmise eesmärgil, vaid eelkõige selleks, et üldse oleks, mida kujundada ja milles kaasa rääkida. Et maailma muuta, on vaja midagi teha, mitte niisama kurta.

elurikkuseerakond.ee/metsandus/ Enn Pärt. Raiestsenaariumid ja metsavaru muutused 100 aastaks. www.envir.ee/sites/ default/files/enn_part_16.05.

2019.pdf 3 Jaan Puust. Hariliku kuuse raie­vanuse vähendamise mõju analüüs. Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi magistritöö, Tartu 2018.

1 2

Pikemalt saab lugeda blogist “Tule metsa!”.

Ostame

metsakinnistueid! d kaasoman

metsaserv@gmail.com

tel 507 3251

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

www.starforest.ee

tel 489 0696, 506 9966 priimo.mets@priimo.ee

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Ostan looduskaitsealadel asuvaid METSAKINNISTUID (ka SIHTKAITSEVÖÖNDEID)! kirjateema@gmail.com

tel 515 3384

P U I D U T U R G 7

METSALEHT Nr 7 (235) 25. juuli 2019

HINNAK A JA

Kallimaks on läinud üksnes lepa- ja haavapalk Juuliʼ18 Augustʼ18 Septʼ18 Oktʼ18 Novʼ18 Detsʼ18 Jaanʼ19 Veebrʼ19 Märtsʼ19

Aprill ’19

Mai ‘19

Juuni ‘19 Juuli ‘2019

Männipalk 80,16 80,17 80,93 83,33 83,39 83,39 82,66 81,53 81,23 79,72 78,32 75,33 75,18 Männipeenpalk 77,25 77,25 77,95 78,64 78,49 78,49 78,72 77,61 76,50 75,07 73,12 71,58 70,99 Kuusepalk 79,24 79,20 79,80 81,90 81,86 81,75 81,55 80,87 80,08 79,22 76,79 73,63 73,29 Kuusepeenpalk 76,69 76,69 77,24 78,28 78,19 78,21 78,28 77,39 76,26 74,70 73,11 71,46 70,55 Kasepakk 115,64 116,14 121,17 121,67 121,67 121,67 120,94 120,94 120,94 117,44 117,44 108,10 105,83 Kasepalk 73,80 73,48 74,61 75,72 75,86 76,34 77,15 75,22 75,22 73,02 72,07 69,91 70,15 Haavapalk 43,00 43,00 43,00 44,00 44,50 44,50 44,50 44,50 43,50 43,50 43,50 44,00 44,00 Lepapalk 39,65 39,65 38,57 41,57 41,86 41,86 41,86 41,86 42,57 42,57 42,57 43,50 43,50 Männipaberipuit 60,98 61,69 64,34 65,19 64,41 63,09 61,44 57,22 49,37 44,88 44,75 43,20 42,00 Kuusepaberipuit 60,98 61,69 64,40 65,19 64,41 63,02 61,32 57,10 49,37 44,63 44,50 43,03 41,83 Kasepaberipuit 54,30 54,33 54,88 55,92 56,05 55,93 54,64 54,40 54,63 51,35 49,38 49,29 46,13 Haavapaberipuit 41,83 39,15 38,90 36,71 36,46 36,46 35,74 35,47 35,62 35,46 35,46 35,96 36,66 Küttepuit 31,58 31,30 31,71 31,99 32,21 32,05 32,10 32,07 31,87 31,15 31,51 31,37 31,18

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, juuli 2019 Juulis jätkus tänavust suve iseloomustav puiduturu trend, hinnad langevad.

Valdav enamik ettevõtteid on kokkuostuhindu vähendanud või paremal juhul jätnud need eelmise kuu tasemele.

Okaspuupalkide hinna langus jäi vahemikku 0,2–1,3%. Möödunud kuuga võrreldes odavnesid kuusepalgid pisut rohkem kui männipalgid ja peenpalgid pisut rohkem kui standardpalgid. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes odavnesid männipalgid 5–6% ja kuusepalgid 5,5–7,5%. Aastaga on enim odavnenud männipeenpalk (8,1%) ja kuusepeenpalk (8%). Männipalk odavnes aastaga 6,2% ja kuusepalk 7,5%. See

tähendab, et tänavu on tulu tihumeetri kohta männipalke müües ligi 5, kuusepalke müües ligi 6 ja mõlema puuliigi peenpalke müües üle 6 euro väiksem.

Lehtpuu jämesortimentidest odavnes kasepakk 2,1%. Kasepalgi hind tõusis küll 0,4%, kuid päris mitu suurt ettevõtet on suveks palgikokkuostu peatanud. See tähendab, et kuigi kasepalgi hind püsib, võib realiseerimine olla raskendatud. Sama kehtib ka kasepaku kohta. Haava- ja lepapalgi hind püsib juunikuu tasemel. Kolme kuu taguse ajaga on kase jämesortimendid odavnenud (pakk u 10% ja palk u 4%) ning haavaja lepapalk kallinenud (vastavalt 1% ja 2%). Aastataguse ajaga võrreldes on parim olukord lepapalgi müügil (hinnakasv 9,7%). Ka

haavapalgi hind on aastaga tõusnud (kasv 2,3%). Samal ajal on kasepakk 8,5% ja kasepalk 4,9% odavnenud. Metsaomanik teenib kasepaku tihumeetrilt ligi 9,8 eurot ja kasepalgi tihumeetrilt 3,65 eurot vähem. Lepapalgi tihumeetri müük toob 3,9 eurot ja haavapalgi tihumeetri müük 1 euro suuremat tulu kui mullu.

Paberipuidu turul on jätkunud trend, kus okaspuu- ja kasepaberipuit odavneb edasi, haavapuidu hind aga kerglt tõuseb. Hoolimata hinna 6,4% langusest on kallim paberipuidu sort endiselt kask. Okaspuupuit odavnes samal ajal 2,8%. Haavapuit küll kallines 1,9%, kuid on siiski odavaim paberipuidu sort. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnatrendid samad, ainult okaspuu- ja kase-

puit on rohkem odavnenud (vastavalt 6,3% ja 10,2%) ning haavapuit pisut rohkem kallinenud (3,4%). Eelmise aasta juuliga võrreldes on tugevalt langenud kõigi sortide hinnad. Enim on odavnenud okaspuupuit (üle 31%). Kasepuidu hind on aastaga kahanenud 15% ja haavapuidu hind üle 12%. Niisiis teenib metsaomanik tänavu ühe tihumeetrilt okaspuupuidult 19 eurot vähem ning kasepuidult 8,2 eurot ja haavapuidult u 5,2 eurot vähem.

Juulis odavnes kolmandat kuud järjest veidi küttepuit, mille hind langes 0,6%. Tihumeeter puitu maksis 31,18 eurot. See on ligikaudu sama hind, mis oli tänavu aprilli lõpus.

HEIKI HEPNER

Raietööde teave infotahvlile Tänavu kevadel alustati Risti-Virtsu maanteel, kohe tee servas, raietöid. Algul tundus see nagu metsaraie ikka, aga mida nädal edasi, seda suuremaks langi pindala paisus, ületades ammugi kõik seadusega lageraielangile seatavad piirangud.

Raiet ei peatatud ka linnurahu ajaks, ehkki erametsades ei pruugita raierahu pidada. Aimu, et raie käib eramaal, võis saada sellest, et riigimets on üldjuhul tähistatud roheliste siltidega. Ent hiljuti jõudis raie ka RMK valdustesse.

Nii üks kui ka teine, kes seda teed mööda sõitma juhtus, tegi juttu: mis seal ometi toimub? Kas ehk hakatakse maanteed kaherajaliseks ehitama?

RMKst asja uurides selgus, et rajatakse uut kõrgepingeliini. See omakorda viis mõttele: miks ei võiks tavapärasest metsaraiest erinevaid ja suuremaid töid varustada infotahvlitega? Samamoodi võiks talitada ka siis, kui raiutakse looduskaitsealal. Siis oleks selge, mis on teoksil, ja sotsiaalmeedias jääksid ära sagedased “hirmsate” raietööde arutelud.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Jarmo Süvaoja, tel 5699 0792, e-post: jarmo.syvaoja@ekspressmeedia.ee

Ostan kõrge hinnaga

OKASPUUMETSA! erahalduse@gmail.com

tel 524 3607

OSTAME • paberpuitu Kunda

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

e-post allan@energywood.ee tel 50 82 501 Ostan talu koos maa või metsaga!

Elanik võib ka aastaks sisse elama jääda.

Tel 528 5600

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

8 R E K L A A M

METSALEHT Nr 7 (235) 25. juuli 2019

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST

METSAKINNISTUTE OST

KASVAVA METSA OST ÜMARPUIDU KOKKUOST

METSAKINNISTUTE OS

METSATRANSPORDI ÜMARPUIDU KOKKUOS TEENUS

METSATRANSPORDI METSAMATERJALI TEENUS LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

Lauer OÜ Tel 503 2050 info@lauer.ee

lauer.ee

WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

lauer.ee

Tel 50 83 731, 53 33 0641

Metsa ülestöötamine Kasvava metsa ost Kinnistute ost

Metsamajanduslikud tööd

Metsamaterjali ost

Metsa ülestöötamine

Aitame metsamajanduskavade koostamisel

Kasvava metsa ost Kinnistute ost Metsamaterjali ost

Treileri teenus

Tel 50 83 731, 53 33 0641

Lauer OÜ Tel 503 2050 info@lauer.ee