Metsaleht (oktoober 2019)

TOFTANI JUHT: Eesti metsadest saaks lõigata märksa suuremas koguses palki Lk 6–7 24. oktoober 2019 Nr 10 (238)

Lk 2–3

Arhitekt Ott Kadarik ehitab puidust MAALEHE LISA

2 I N T E R V J U U

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

Arhitekt OTT KADARIK: tulesid end aga kui ehitad samal ajal betoonist Energiahulk ja süsinikujääde, mis ehituseks kulub ja ehituses tekib, on väga suur, tõdeb Ott Kadarik arhitektuuribüroost Kadarik Tüür arhitektid.

Targalt puidust ehitades võib tema sõnul saavutada tubli kokkuhoiu ning ka süsinikuheide on puidul oluliselt väiksem kui betoonil või terasel.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Sõitsid sel aastal ringi konkursi “Aasta puitehitis 2019” žüriiga, varasemalt oled ise sellel konkursil osalenud ja ka mitmeid auhindu võitnud. Milline on žüriiliikme pilk tänavustele kandidaatidele? Kas on midagi, mis torkab eriliselt silma?

On häid ja kehvemaid töid, samuti keskpäraseid – ei ole kurta, on, mille vahelt valida. Millegi erilisena võiks välja tuua hiljuti arhitektuurimuuseumi ette ehitatud painutatud saarepuidust installatsiooni, see on tõesti väga vahva asi.

Kas aasta puitehitiseks kandideerivate ehitiste seas on ülekaalus pigem eramud?

On kõike – tööstust, avalikke hooneid ja eramuid. Küll ei ole kortermaju, neid peaaegu ei olegi puidust ehitatud, see on kõige

vähem puidust ehitatav distsipliin üldse. Tehasemajade ehitajatega on seda küll arutatud, aga Eestis ei ole puidust kortermajadeni minu teada veel jõutud.

Huvitav, miks?

Seda peab ilmselt kinnisvaraarendajatega arutama. Võibolla on selle taga nende trenditeadlikkus, et mida saab müüa ja mida mitte.

Loevad nad ehk hoopis raha ja peavad puidust ehitamist liiga kalliks?

Võib-olla loevad ka raha, kuigi puidust ehitamine võiks tulla soodsamgi.

Kui ma ka vaatan ümberringi, siis mulle ikkagi tundub, et puit muutub järjest menukamaks ehitusmaterjaliks. Sealjuures ka avalike hoonete ehitamisel, eelmise aasta konkursi võitja oli ju Vastseliina pääs-

tekomando. Puitu kasutatakse sageli ka koolide ja lasteaedade ehitamisel, tänavugi kandideerib parima tiitlile Paide Hillar Hanssoo põhikooli hoone.

Kuidas see trend läbi arhitekti pilgu tundub olevat?

Sellega on nii ja naa. Puidust ehitatakse kindlasti rohkem kui kümme aastat tagasi, aga on inimesi, kes ütlevad kategooriliselt “ei” sellele, et midagi puidust ehitada. Ühtlasi saan neist inimestest aru – puit on kapriisne materjal. Ja puidust ehitamine nõuab oskust, mida väga ei ole tegelikult. Koolis ka ei õpetata arhitektidele, kuidas teha puidust maja, mis ei lagune.

Sageli vaatan ise samuti, et nii küll puidust ehitada ei tohiks. Kui ehitada füüsikaseaduste vastu, siis võib-olla saad küll

1000 m³ puitu, 100 m³ klaasi, 10 m³ betooni, 1 m³ terast on CO2 emissiooni poolest võrdsed.

uhked pildid, aga pead asja viie aasta pärast maha lammutama.

Puidust ehitamise mõte seisneb ju selles, et seod süsiniku pikaks ajaks objektisse, aga kui ehitada näiteks räästata maja, kus puit on katusel sellisena, nagu ta ei ole katusele mõeldud, näiteks sindliks tegemata, võib tagajärg olla kehv.

Saja-aastased majad, mis ikka veel kestavad – nende ehitamisel on kasutatud puusepatarkusi, näiteks kuidas laudist paigaldada üht- või teistpidi, ning need ongi ehitatud eesmärgiga, et nad kaua püsiks ega laguneks.

Samas oleme ju tänapäeval saanud juurde materjale, mida varem polnud, nagu liimpuit või ristkihtpuit, mis peaks ju puidust ehitamist hõlbustama?

Eks sellega on ka nii ja naa.

Vanasti võeti puit kindlal ajal metsast maha ja kuivatati aegamööda. Tänapäevane tempo seda enam ei võimalda, puitu varutakse igal ajal ja kuivatatakse tööstuslikes tingimustes.

Kestvusmaterjalide valmistamine on ka omaette kunst, peen teadus. See ei käi nii, et panen lihtsalt liimi puidukihtide vahele, ja kõik.

TUNNUSTUS

“Aasta puitehitise” auhinnad nnArhitektuuribüroo Kadarik Tüür arhitektide kavandatud ehitised on läbi aastate “Aasta puitehitise” konkursil auhindu võitnud. nn2013. aastal said Kadarik Tüür arhitektid liimpuidu eripreemia Rakvere jalgrattahoidla eest. nn2014. aastal said Kadarik Tüür arhitektid Arcwoodi liimpuidu eripreemia Tondiraba jäähalli eest. nn2016. aastal valiti aasta puitehitiseks Arcwoodi tehase­ kompleks Põlvas. Kompleksi arhitektuurse lahenduse töötasid välja Mihkel Tüür ja Ott Kadarik. nn2017. aastal said Kadarik Tüür arhitektid Raitwoodi fassaadi eriauhinna Nõmmel asuva eramu eest.

Teine asi on see, kuidas ühendussõlmed joonistada ja kokku panna. Muidu juhtub nii nagu Vaida jalakäijate liimpuidust sillaga, mis oli juba valesti projekteeritud ning puit kaotas niiskuse tagajärjel kandevõime. Selline asi võib võtta küll puidust ehitamise isu ära. Puit on ikkagi elus materjal ning muudab end.

Aga kui on valitud selline tee, et kõik peab olema muutumatu, aeg ja paatina tuleb välistada, siis on see ka füüsikaseaduste vastu võitlemine. Puit võib ju vananeda väga paeluvalt, ja kui see võtta arhitektuuri osaks, et puit vanub,

võib saada väga põneva tulemuse. Aga vanumise ja lagunemise vahel on muidugi väga suur vahe.

Miks võiksime siiski puidust rohkem ehitada, kuigi see näib kohati olevat keerulisem, kui ehitada terasest või betoonist?

Puidust ehitamisel on suhteliselt lihtsad põhjendused. Eestis on puit kodumaine materjal ning enamiku vajalikust ehituspuidust saame oma riigi piires kätte. Teine oluline asi on see, et puidust ehitamisel on süsinikuheide oluliselt väiksem, võrreldes teiste ehitusmaterjalidega.

I N T E R V J U U 3

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

nda järel on tore kustutada, villat, on see mõttetu tegevus ERAKOGU

Puidu süsinikuheide on kõige madalam ja siis kümneliste kaupa suureneb teiste peamiste ehitusmaterjalide heide. 1000 m³ puitu, 100 m³ klaasi, 10 m³ betooni, 1 m³ terast on CO2 emissiooni poolest võrdsed...

Puidu süsinikuheide on madal siis, kui materjali õigesti kasutada, nii et ehitis kohe ei lagune. Mida kestvam on maja, seda suurem on süsiniku sidumise efekt.

Miks sa puidust ehitamise ette võtad?

Eks see on seotud eelkõnelduga ehk sellega, kuidas suudad oma tegevusega keskkonda üleüldiselt mõjutada. Kui me saame suure Tondiraba jäähalli kandekonstruktsioonid ehitada nii, et kasutame konstruktsioonis terase asemel puitu, siis oleme saavutanud suure kokkuhoiu oma süsinikujalajäljes. See on mõistuspärane tegevus, liiatigi on selle teinud Põlvamaa ettevõtte Peetri Puit meistrid, kes on kasutanud kodumaist toormaterjali.

Endale oled puidust maja ehitanud?

See on hetkel pooleli, ma ei ehita küll maja, vaid kalame-

Puit on elus materjal ja muudab end, tõdeb arhitekt Ott Kadarik. Sellega tuleb ehitamisel arvestada.

heonni, aga see on väga õpetlik kogemus.

Kas riik peaks puidust ehitamist mingil moel soosima, propageerima? Näiteks arvestades

majade energiaklasside määramisel hoone kogu elukaare jooksul tekkivat süsinikutaset.

Et silmas peetaks ka ehitusprotsessis, materjalide tootmisel ja transpordil, mitte ainult

lõplikul energiatarbimisel tekkivat saastetaset.

Kindlasti! See energiahulk ja süsinikujääde, mis ehituseks kulub ja ehituses tekib, on väga suur. Tulesid enda järel on küll

tore kustutada, aga kui ehitad samal ajal betoonist villat, on see mõttetu tegevus.

Igasugune ehituses põhjalikult läbi mõeldud kokkuhoid võib olla ülimalt efektiivne ning

KONVERENT S

“Puit – homse elukeskkonna võti” nnKonkursi “Aasta puitehitis 2019” võidutöö kuuluta­ takse välja 31. oktoobril Noblessneri valukojas toimuval rahvusvahelisel puitarhitektuuri kon­ verentsil “Puit - homse elukeskkonna võti”. nnAuhinnagalale eelnevad ettekanded puidust ehitamise teemadel. nnPäev varem, 30 oktoob­ ril toimub Noblessneri valukojas Maalehe ja Eesti Metsa- ja Puidu­ tööstusliidu konverents “Mets”, kus räägitakse metsadest ning puidust praeguste kliimaproblee­ mide võtmes.

puidust targalt ehitamine on seega väga mõistlik mõte. Usun pigem lihtsusse ja õigesse geomeetriasse, kui et tehnoloogilistesse imedese. Kõrgtehnoloogilised seadmed, sealjuures päikesepatareid, ei kasva puu otsas ja neid utiliseerida pole lihtne, see on kõik üks seotud ring.

Inimene, kes elab lihtsas puidust majas, mida ta kasehalgudega kütab, säästab ehk keskkonda rohkemgi kui see inimene, kes nn suburbias elades ohtrasti autot kasutab ja kütab kõrgtehnoloogiliste seadmetega oma betoonist villat.

Nutikas teeb küttepuud halumasinaga ja hoiab kokku aega.

4 R E K L A A M

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

M E T S A H A R I D U S 5

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

Metsaühistud panustavad agaralt metsandusharidusse Suur osa Eestis tegutsevatest metsaühistutest panustab agaralt, et anda koolilastele metsaga seotud teadmisi edasi. Noortele korraldatakse nii õppepäevi, istutustalguid kui ka jagatakse stipendiume.

on vastav temaatika õppekavas.

Lisaks saab metsaklassist saadud teoreetilisi teadmisi praktikas kinnistada kooli kõrval asuvas Vesiroosi tervisepargis, kus loodusõpetuse tunde sageli läbi viiakse.

ANNIKI LEPPIK

Valgamaa Metsaühistu juhatusse kuuluv Helju Leosk on piirkonna kooliõpilastele aastaid korraldanud kevadisi istutuspäevi, mille noored on väga hästi vastu võtnud.

“Koolid lausa ütlevad, et on konkurss, keda metsa kaasa võtta ja keda maha jätta,” naeris Leosk.

Ta meenutab, et koolidele korraldati istutuspäevi juba 50 aastat tagasi, mil ta ise alles õpilane oli, ning Valgamaal on traditsioon kevaditi lastega uut metsa rajamas käia tänini järjepidevalt säilinud.

Praegu saavad metsaühistud selliste ürituste korraldamiseks toetust sihtasutuselt Erametsakeskus, kuid enne seda kirjutas Leosk ise fondidesse projekte, et õppeürituste tarvis raha saada.

1972. aastal, mil Leosk Valgamaal tööd alustas, osalesid istutuspäevadel kõik piirkonna koo-

Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

Käesolevast õppeaastast on Rap­ la Vesiroosi kooli noortel võimalik metsas toimuvaga tutvust teha spetsiaalses metsaklassis, mis rajati kooli PõhjaEesti Metsaühistu eestvedamisel. Klassi paigaldatud vineerist stendid tutvustavad metsa ning sealt saadavaid hüvesid, puuliike ning tarvilikke metsatarkusi.

Vesiroosi kooli direktori Jaan Reimundi sõnul on neile loodud metsateemaline väljapanek informatiivne ja kaunilt kujundatud.

“Et see asub tehnoloogiaõpetuse ruumis ja tehnoloogiaõpetuses on puit peamine kasutatav materjal, on pedagoogil seal hea tunde näitlikustada,” rääkis direktor.

Väljapanekut tutvustatakse ka algklasside õpilastele, kellel

Linnalaps on metsast võõrdunud

lid ning töö metsas käis kahes vahetuses, et kõik soovijad osa võtta saaksid.

Praegu osaleb kolm-neli kooli. Iseäranis kiitis Leosk vene õppekeelega Valga Priimetsa kooli ja sealsete laste töökust.

Naine peab oluliseks metsaistutuse hariduslikku külge, sest tänapäeva linnalaps naljalt metsa ei satu.

“Kes näeb esimest korda konna, kes labidat,” nentis Helju Leosk. Metsaomanikud lasevad õpilasi lankidele hea meelega, sest Leosk on välja koolitanud õpetajad, kes oskavad istutus­ kvaliteeti hinnata ning kontrollida. Laste tehtud tööle pole etteheiteid olnud ka hiljem uuendatud lanke kontrollinud konsulentidel.

Tugi eri vanuseastmetele Seda, et linnakoolide lapsed on metsast rohkem võõrdunud, märkis ka Vardi Metsaühistu juhatuse liige Märt Linnamägi.

Vardi korraldab õpilastele aastas 6–7 õppepäeva, kus tutvutakse nii puuliikide, metsloomade kui ka jahindusega.

“Lapsi tuleb metsa poole tirida, et neil tekiks arusaam, kust puit tuleb ning et raiete tegemi-

ne pole metsa lõpp, vaid uue metsa algus,” selgitas ta.

Regulaarselt tutvustab õpilastele metsandustemaatikat ka Põlvamaa Metsaühistu, kes juba aastaid on Põlva kooli esimese kooliastme lastele korraldanud metsa ja loodust tutvustavaid programme.

Tänavu viidi kooli kõik neljandikud Lahemaale tutvuma Sagadi metsamuuseumi ja looduskeskusega.

Lisaks madalamatele kooliastmetele panustab Põlvamaa ühistu Luua metsanduskoo-

KRISTIINA VIIRON

Detail Rapla Vesiroosi kooli metsaklassi väljapanekust, mis selgitab, miks on mets oluline ja mida puidust teha saab.

li õpilastesse, toetades sügiseti juba üheksandat aastat järjest üht Põlvamaalt pärit, metsandust õppivat noort stipendiumiga. Tänavune stipendiaat on teisel kursusel metsamasina operaatoriks õppiv Kardo Sõukand. “Ühistud on kindlasti teinud tänuväärset tööd metsaomanike harimisel ning tekitanud

huvi metsandusliku hariduse järele. Tänu neile jõuab õppima üha enam ka täiskasvanud metsaomanikke – seda nii kaugõppesse kui täienduskoolitustele ja loomulikult saavad neist seeläbi ka hilisemad praktikapartnerid,” tunnustas Luua kooli praktikaosakonna juhataja ja metsaülem Peep Arold koostööd ühistutega.

HEAD SÜGISPAKKUMISED!

6 P U I D U T Ö Ö S T U S

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

TOFTANI JUHT: maatrikslõikus

metsast välja tuua oluliselt rohkem Eesti metsadest saaks lõigata märksa suuremas koguses palki, kui seda praegu tehakse, tõdeb Võrumaal asuva saeveski Toftan tegevjuht Martin Arula. Oma metsadest saab Toftan maatrikslõikusega üle 90% okaspuupalke.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Kolm aastat tagasi hakkas Võru lähistel Varese külas tööle Toftani peenpalgi saeveski, mis töötleb 80–200 mm läbimõõduga kolmemeetriseid palke, seetõttu on ettevõte väga huvitatud, et säärases mõõdus palgiks sobilik puit jõuaks nende õuele, mitte ei tehtaks kütteks ega keedetaks võõrsil tselluloosiks.

“Visiidid sadamatesse ja Osula Graanuli naabriks tulek kinnitasid meile, et eilse ja tänase okaspuu paberipuu virnades oli ja on palju saagimiseks sobilikku, kõrgemalt hinnastatud peenpalki, kõik muidugi kolmemeetrise pikkusega,” nendib Arula.

Saeveski tegevjuhi ütlust mööda on nad uurinud, miks jäävad õiged valikud metsaraiel tegemata, ning nimetab peamise põhjusena asjaolu, et harvestere kasutatakse režiimis super manual mode.

“Oma saetööstuses kutsume super manual mode’ks olukorda, kus inimest aitav tehisintellekti sugemetega automaatika lülitatakse teadmatuse või muu inimliku põhjuse tõttu välja ja loodetakse näpuosavusele. Nobedate

Operaator ei suuda sekundiga otsustada Kuid ka tavaliste saepalkide puhul oli Arula sõnul märgata, et arvukalt on nende seas pikki, 5,5meetriseid palke, millel läbimõõtu vaevu 17 cm, palju veel alla sellegi.

“4,3meetriseks järgatuna oleks sama, 17 cm palk koonilisuse tõttu jämedam, üle 18 cm ja leidnud palju kõrgema väärtuse ning seega ka hinnataseme,” märgib Arula, et ka palgiks ei järgata puud alati kõige otstarbekamal moel.

näppude taustal peab seisma aga ka nobe aju – inimene pole võimeline sekundi jooksul hindama, kas kasulikum oleks lõigata tüvese konkreetsest asukohast pikem ja peenem või lühem ja jämedam sortiment, selle mõtte edastamine näppudele võtab veelgi aega,” selgitab Arula.

Lisaks käib ülemus, omanik või näiteks mõne suurettevõtte praaker püsivalt harvesteri kõrval rääkimas, et lõigatud palgi sees on palju praaki.

Seega on Arula sõnul harvesterioperaatoril lihtsam minna näpu- ja nupuosavuses kraad allapoole, leida kallimate ja odavamate sortimentide pikkus- ja läbimõõdupiirid tunnetuslikult ning suunata võimalik hinda-

PUIDUTÖÖSTUS

AS Toftan nnToftanil on Võrumaal Varese külas kaks saeveskit. Neist esime­ ne, jämepalke töötlev Toftan 1 alustas tegutsemist 25 aastat tagasi, peenpalke saagiv Toftan 2 avati kolm aastat tagasi. nnKaks saeveskit toodavad aastas 260 000 tihumeetrit saemater­ jale, valmistades neist 700 eri tooteartiklit seitsmes kvaliteedi­ klassis. nnEttevõttel on ligi sada klienti, kes valmistavad eelnevalt mainitud 700 artiklist väga eriilmelisi tooteid: suuremaid ja väiksemaid moodulmaju, sise- ja välisviimistluspuitu, uksi, aknaid, mööblit. nnTubli poole toodetud saematerjalist ostavad ära Eesti puidu­ töötlejad. nnSuuremad välismaised kliendid asuvad Lätis, Jaapanis ja Hiinas.

Jaapanisse on ettevõte ajast aega müünud näiteks karkassima­ terjali maavärinakindla maja ehitamiseks. nnPuitu ostab Toftan sajalt tarnijalt, seahulgas 20% toormest tuleb Lätist. nnEttevõttel on tütarfirma Toftani Metsad, kelle maa- ja metsa­ omand on 11 000 hektarit. nnToftan annab tööd 126 inimesele.

misviga madalama hinnakategooria sortimentidesse. “Sel puhul ei tule ju keegi kõrge­ kvaliteedilisest praagist rääkima, suurde virna seatuna ei saa ka igapäevaselt masina kõrval käijad virnas olevast paremast kraamist aru,” nendib ta.

Lõikamisvead tulevad Arula ütlust mööda välja vaid puitu pikale kasutusringile saatvates töötlemisettevõtetes, saeveskites ja vineeritehastes, kus “prakeeritakse” justkui asja ees teist taga, samal ajal kui muud ettevõtted võtavad kogu materjali vastu, lihtsalt hind on neil madalam.

“Enamik metsaomanikke isegi ei tea, et sadamas ei maksta ühegi mädanikuga paberipuu noti eest sentigi, arvestatakse kogusest lihtsalt maha,” viitab Arula.

Tihtipeale pole masinaomaniku jaoks aga vahetki, kas puu lõigati kõrgemasse või madalamasse kvaliteeti, sest tulu saab ta iga ülestöötatud tihumeetri pealt. Niisamuti makstakse masinaoperaatorile mitte kvaliteedi, vaid lõigatud tihumeetri pealt. Ka ei pruugi nad osatagi kasumlikumalt lõigata. Teistsugustesse sortimentidesse järkamist ei oska pahatihti nõuda ka metsaomanik või tema esindaja.

Arula möönab, et lõppkokkuvõttes on kõik justkui korras – mets on maha võetud ja puit müüdud, ehkki tegelikkuses oleks metsaomanik saanud rohkem tulu ja kõik kallima metsamaterjali ostjad rohkem puitu.

Ilma materjalita ei jääks ka need ettevõtted, kellele kõlbab madala kvaliteediga puit, sest nemad saavad osta puidutööstuse kõr-

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Toftan on kolme aastaga tõestanud, et peentest palkidest, ka niisugustest, mida kiputakse paberiks või kütteks müüma, saab toota saematerjali.

valsaadusi: puukoort, saepuru ja haket. Liiatigi on need odavamad kui ümarpuit.

Võti on harvesteri maatrikslõikuses “Eesti metsakasvatus ja metsaraie peab igal juhul püüdlema pika kasutusringiga metsamaterjalide kasvatamise ja tootmise poole,” rõhutab Arula. Niisugust puitu, millest saaks valmistada midagi kestvamat kui näiteks paber ja pelletid, ei tohi kergekäeliselt madalama kategooria sortimentidesse arvata.

Tõsi on, et küttepuust ja päris paberipuust lauamaterjali teha pole võimalik, küll aga saab palki kasutada tselluloosi keetmiseks ning ka pelletite kokkupressimiseks. “Seetõttu ei protesteeri paberivabrikant ja pelletitööstur väärtuslikke sortimente vastu võttes kuidagi, saetööstur aga küll,” tõdeb Arula.

Kolme aasta jooksul on Toftan püüdnud metsaomanikke ja ülestöötajaid õpetada puid õigesti järkama. Sealjuures on ettevõte programmeerinud ligi 40 harvesteri lõikama nii, et iga osa puust saaks parimal moel väärindatud.

“Kõik Eestis ringi liikuvad harvesterid, hoolimata vanusest, on küllaltki lihtsalt seadistatavad,” selgitab Arula. “Masinale saab sisestada risttabeli ehk maatriksi kujul kõigi sortimenti-

Paberivabrikant ja pelletitööstur ei protesteeri väärtuslikke sorti­ mente vastu võttes kuidagi, saetööstur aga küll.

Martin Arula

P U I D U T Ö Ö S T U S 7

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

ARGO INGVER

aitaks palke de kirjelduse koos tegelike hindadega. Vaid mõnekümnel sisestusväljal kirjeldatud info aitab masinal sekundi murdosa vältel teha otsuse kogu tüvese järkamiseks.

Analüüsides vahetult langetatud puude koonet ja pikkusandmeid, alustab masin uue puu üle “arutlemist” ning teeb iga 0,1 sekundi järel korrektsioone, ka siis, kui masinajuht sekkub näiteks nähtavalt madalakvaliteedilise sortimendi väljalõikamiseks. Hetk hiljem teeb masin uue arvutuse kogu allesjäänud tüvese osas ja jätkab vastavalt uuele arvestusele. Tulemuseks on viimase lõike tegemine täpselt peenema sortimendi miinimumpiiris, kõigi kallite pikkus- ja läbimõõdusortimentide maksimeerimine.”

Operaator järkamise osas otsuseid põhimõtteliselt ei langeta, vaid keskendub üksnes suurte puidurikete, järsu kõveruse ja mädaniku otsimisele.

Tõestus ettevõtte oma metsadest Niisugust maatriksilõikust on Toftan rakendanud üle kolme aasta ka ettevõtte enda metsades (tütarettevõte Toftani Metsad).

“Saame lageraietel aasta keskmisena üle 90% palke okaspuude raietel, sellest ligi 75% on üle 18 cm jämepalgid,” toob Martin Arula esile. Harvendusraietel on okaspuupalgi osakaal raiejärgselt püsinud 70% juures, seda just lühema peenpalgi tõttu.

Seadistus töötab tema tähelepanekut mööda erakordselt häs-

Toftani tegevjuht Marin Arula peenpalgi saeliini ääres. Tehas Toftan 2 töötleb 80–200 mm läbimõõduga kolmemeetriseid palke, mida kahjuks liiga sageli aga paberi- või küttepuidu virnades silmata võib.

ti ka muude puuliikide, iseäranis kase juures – tihti juhtub, et pikemat lehtpuusortimenti lõigates ja paarieurost hinnalisa taga ajades kaotatakse väiksemasse läbimõõdugruppi langemise tõttu kümneid eurosid tihumeetri kohta.

Arula sõnul tasub neid näitajaid võrrelda Eesti keskmistega ja mitte lasta end eksitada arvamusest “neil seal Kagu-Eestis on ikka nii palju paremad metsad”.

Võrdlus konkurentide ja kolleegidega Toftani metsast raiutud okas- või lehtpuu ühe tihumeetri teenitu kohta näitab, et korralik masinseadistus annab

kindlalt palju rohkem, igas turuolukorras.

“Elame targemate masinate ajastul juba ammu,” nendib Arula. “Masin pole muidugi targem kui inimene, aga suudab teha niisugust tööd, kus vaja vaid keskmist silma, väga kiiret arutlemist ja otsuseid, kindlasti inimesest kiiremini ja paremini.”

Inimene saab osaleda neis kohtades, kus harvester “ei näe”, aga operaatori töö lihtsustub mitu korda, kui ta saab enamikes küsimustes masinat usaldada. Ta ei peaks üritama masina otsuseid n-ö üle kirjutada.

Siinkohal on Toftani tegevjuhi sõnul oluline toonitada, et ka operaator vajab koolitamist samal ajal kui masin seadistamist.

Arula rõhutab, et igas Eesti nurgas kehtib harvesterile oma maatrikslõikus, vastavalt metsade olemile ja puidu kokkuostjatele. “Meie Võru kandis saame sinna kirjutada sisse kolmemeetrise peenpalgi, mis aitab endise kolmemeetrise paberipuu arvelt päästa osa ära eksinud palke,” ütleb ta. “Aga ka mujal Eestis oleks palgi üldväljatulek peaaegu samaväärne, kui me vaid seadistaksime metsamasinaid kõrge väärtusega sortimente lõikama.”

Ü L E P O O LT E I S E A A S TA

Paberipuu osakaal on nüüd kaduvväike Osaühingu HR Mets omaniku ja harvesterijuhi Heiki Plado sõnul on nad maatrikslõikuse järgi metsa raiunud nüüdseks üle pooltei­ se aasta ning palgi väljatulek on pärast seda selgelt suurem, nii jäme- kui ka peenpalgi osas.

“Kuna maatriksiga on kaasas hinnatabel, lõikab masin ikkagi rohkem palki välja,” tõdeb Plado. “Ei pea vägivaldselt ühte pikkust tegema ja mingit osa näiteks kõveruse tõttu paberisse lõikama. Ja operaatoril on palju pingevabam töötada.”

Plado ütleb, et paberipuu osa on neil lankidel, mida HR Mets on maatrikslõikusega üles töötanud, nüüd kaduvväike.

“Mis ongi õige!” rõhutab ta. “Maatrikslõikus väärtustab puitu, mida lõikame, palju rohkem. Mets ei kasva ju nii, et homme saad uuesti lõigata.”

8 M E T S A H A R I D U S

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

20aastase koolituskogemusega on paras tulevikku vaagida TÕNU ELLER

20 aastat tagasi asus Luua metsanduskoolis tarkust koguma kaheksa tulevast metsa väljaveo­­ traktori- ehk forvarderi­ juhti. Nüüd on õige hetk küsida: millist metsamasinajuhti vajab Eesti kümne aasta pärast?

TOOMAS KELT Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Metsamasinistide õppe kaht aastakümmet meenutati ja tuleviku tarbeks otsiti vastuseid kaks nädalat tagasi Luua metsanduskoolis aset leidnud juubelikonverentsil “Kvaliteedipööre metsamasinate juhtimises – kus peitub võti tulevikuoperaatori leidmiseks?”.

Kooli metsaülem Peep Arold meenutas, et esimesed metsamasinad jõudsid Luua metsanduskooli tegelikult juba 1993. aastal, kui sõbrad Soomest käisid neid tutvustamas. Teisele ringile tulid Soome masinad kaks aastat hiljem. Toona jäigi üks masin Luuale ning töötas kaks aastat kooli metsades.

“1999. aastal hakati koostama uut õppekava, sest harvesterid ja forvarderid olid selleks ajaks juba Eesti metsadesse jõudnud. Tööturg hakkas nõudma koolitatud juhte. Esimesed masinamehed olid küll üheksakümnendate algul õppinud Soome koolides, kuid neist jäi väheks. Asi oli selge – ka Eesti vajas metsamasinaõpet,” rääkis Arold metsamasinatega seotud õppe korraldamise algusest.

Metsamasinajuhtide õpe on olnud pidevas arengus ja nii jääb see ka edaspidi, sest tulevik nõuab tarkade masinate taha tarku juhte.

Õpet alustades oli lähenemine tema sõnul ehk liiga masinakeskne, kuid mõne aja pärast tuli arusaam, et peab olema metsakeskne.

“Ja nii me teemegi – õppe keskne osa on metsakasvatus.

Sest tegelikult ju vahet pole, mis tööriista kasutatakse, kogu asja keskmes on ikkagi mets,” kirjeldas Arold.

Hästi oluline on tema ütlust mööda koostöö masinatootjate ja ettevõtetega.

“Näiteks õpilastele praktika järel antud tagasiside – nii saame aru, mida me peaks õppetöös ehk teistmoodi tegema,” täpsustas ta.

Kahekümne aasta jooksul on Luua metsanduskoolis metsamasinate eriala tasemeõppe lõ-

petanud ligi 330 juhti, täiendõppes on neid käinud vähemalt kaks korda rohkem.

Masin muutub üha nutikamaks Milline võiks olla aga metsamasinajuhtide tulevik? On neid üldse vaja või töötavad siis metsas hoopiski isejuhtivad masinad? Tauri Kakko Intrac Eesti ASist nii kiiret arengut ei luba.

“Töö metsas on keeruline nii masinale kui inimesele. Näiteks harvesterijuhil on vaja töö käigus teha olulisi otsuseid – milline puu langetada, kuidas järgata. Valed otsused võivad metsaomanikule väga kalliks minna.

Neid otsuseid masin veel teha ei suuda. Nii et harvesterijuht jääb

tööle ikka pikaks ajaks,” on Kakko veendunud. Küll aga usub ta, et tulevikus võib metsas töötada isejuhtiv väljavedaja. Operaator on sel küll olemas, aga võib-olla on ta siis kusagil kaugemal, juhib mitut masinat korraga.

“Nii et masinajuhti on vaja ka tulevikus,” leidis Kakko.

Kindlasti on aga masinad muutunud üha intelligentsemaks. Juba praegu on metsamasinate põhitööriist – poom – osaliselt arvutijuhitav. Arvuti aitab juhil vähendada poomiliigutusi, mis annab nii aja kui kütte kokkuhoidu. Ja neid tarku süsteeme tuleb üha juurde.

Kakko tõdes, et tark masin vajab ka tarka juhti.

“Juba koolis oleks vaja välja selekteerida need poisid, kes

tunnevad masinate vastu suuremat huvi. Nemad tuleks suunata edasi ülikoolidesse inseneriks õppima. Just sellised inimesed suudavad arendada masinaid edasi nii, et töö tulevikumasinatega oleks hõlpsam. Arvestama peab ka sellega, et tuleviku masinaoperaator ei juhi ainult masinat, vaid protsessi,” lausus ta.

Tulevikujuhid on laia profiiliga Kui on selge, et masinaoperaator jääb, siis missugused oskused peaksid tal olema? Ja töötingimused? Uuringud näitavad, et tänapäeva töötaja on üha vähem nõus tegema tuima ja üksluist tööd. Aga palju pakub töö metsamasinal vaheldust?

OÜ Valga Puu esindaja Andres Olesk pakkus välja ühe võimaliku lahendusvariandi.

“Tulevikus oleks vaja muuta metsamasinate õpet nii, et lõpetajad oleksid laiema profiiliga metsamasinate juhid,” rääkis Olesk. Nad saaksid hakkama nii harvesteri kui ka forvarderiga, samuti näiteks maapinna ettevalmistuse masinatega.

Nii oleks meeste töö lisaks vaheldusrikkam.

Sarnast meelt on ka väikeettevõtja, ise masinaga töötav Oliver Paiba. “Harvesterijuht peab oskama väga palju mitmeid asju – nii kettsae kui ka väljavedajaga töötada. Samuti peab ta tundma metsakasvatust. Nõnda saab ta aru teistest töölõikudest ning lõpptulemusena on kogu töö efektiivsem,” sedastas ta.

Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja Rainer Laigu sõnul tuleks koolis masinajuhile anda teadmisi ka sellest, mis tema üles töötatud puidust edasi saab.

“Masinajuht peab aru saama, et tema langetatud puu on kasvanud ligi sada aastat. Vaid nii tekib masinamehel hädavajalik aukartus metsa ees,” rõhutas ta.

Kas kool aga saab hakkama kõigi nende ootustega? Ilmselt jah, sest nagu muu õpe, nii on ka metsamasinaõpe pidevas arengus, koostööd tehakse nii välismaiste partnerite kui kodumaiste tööandjatega.

“Luua kooli edu seisneb paljuski selles, et kool teeb pidevalt koostööd ettevõtetega ja arvestab tööturu vajadustega. Nii tagab kool kogu aeg, et lõpetajad on sellised, nagu tööturg vajab!” nentis Andres Olesk.

I N N O V A T S I O O N 9

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

MAIDO PARV

Tänavuse Garage48 puiduhäkatoni Future of Wood võitis idee, mis võimaldab ette­ võtetel oma CO2-heidet siduda läbi kohalike metsaomanike.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Sealjuures pälvis esimest korda võidu digilahendus – varasemal kahel aastal on puiduhäkatonil otsitud uusi lahendusi puidu kasutamisele.

“Sel aastal tahtsime, et ei mõeldaks üksnes puidust toodete peale, vaid soovisime rääkida metsast laiemalt – mis seal peale puidu veel on ning kuidas seda parimal moel ära kasutada,” selgitas tänavuse häkatoni fookust ürituse peamentor, Startup Estonia juht ja Garage48 mentor Maarika Truu. “Mets kui ökosüsteem ja väärtus kombineerituna füüsilise ja tehnoloogilise maailmaga.”

Võitjaks kuulutati Local CO2, Local Offseti loodav platvorm, mis viib kokku erametsaomanikud ja vastutustundlikud ettevõtted, et võimaldada ettevõtetel oma CO2-emissioone neutraliseerida Eestis kohapeal.

Teisisõnu saaks ettevõtted metsaomanikelt, kes oma metsas lageraie tegemata jätavad, osta süsinikukvoote, et enda tekitatavaid emissioone seeläbi neutraliseerida. See motiveeriks metsaomanikke vähem metsi lageraiega majandama, annaks neile regulaarse sissetuleku ning võimaldaks tööstustel saada süsinikuneutraalsemaks.

Local CO2, Local Offseti projekti juhi Merit Valdsalu sõnul on siinsetel ettevõtetel huvi niisuguse võimaluse vastu olemas.

“Eestis on mitmed start-up’id ja tehnoloogiaettevõtted liitunud liikumisega Tech Green Pledge ning neil on plaan saada aastaks 2030 süsinikuneutraalseks,” märkis Valdsalu. Arenda-

Võitjameeskond Local CO2, Local Offset kavatseb luua platvormi, kus ettevõtted saaks erametsaomanikelt osta CO2 kvooti.

UUED IDEED:

süsinikukaubandus, tõhusam majaehitus, vähem raisatud paberit tav platvorm võiks neile olla üks võimalus, kuidas seda eesmärki saavutada.

Meeskonnaliikmete edasine plaan on suhelda ka võimalikult paljude metsaomanikega, et kuulda, mida nemad niisuguse võimaluse loomisest arvavad.

Juba töös Puidust tooted ei jäänud häkatonil siiski päris tagaplaanile. Näiteks Honest Edge testis häkatonil eri materjale ja nende koosmõju puiduga, esitledes stiilset lauda, ning seda nii, et kasuta-

tav materjal ei jää lõpptootes varjatuks.

“Alati ei pea kasutama tootes kõige paremat puitu, sisse võid panna ka näiteks plasti, aga näita seda ausalt välja,” viitas Truu ja lisas, et ettevõte juba toimetab start-up’ina.

Niisamuti pakub oma teenust idufirma Pagerr – platvorm, mis leiab trükitellimuse asetuse paberi nendele osadele, mis muidu trükikojas kasutamata jäävad. See säästab puid, mis paberi valmistamise tarvis tuleks maha võtta, ning on kasulik ka trükikodadele, kes saavad mui-

du minema visatavate pindade pealt teenida. Nende idee võitis publiku lemmiku tiitli ning Tehnopoli eriauhinna rohetehnoloogia suuna arendamise eest.

Tõhusam ehitus Väga tõenäoliselt ei jää n-ö sahtlisse ka Eesti Puitmajaliidu eestvedamisel moodustatud meeskonna Virtual Factory loodud digilahendus, mis koondab siinsete majatehaste ressursid ühe virtuaalse tehase alla. See võimaldaks näiteks üheskoos täita suuri ehitustellimusi.

See idee pälvis puiduhäkatonil teise koha ning sai ühtlasi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eriauhinna.

Majaehituses uute lahenduste väljatöötamisele keskendusid häkatonil Nomad Architectsi ja Klicki meeskonnad. Esimene neist on Läti arhitektide tiim, kes töötas välja lahendust, kuidas tehasemaja vajadustele vastavalt ümber kohandada.

Eesti suurima moodulmajade tootja osaühingu Harmet esindaja ideest alguse saanud Klicki meeskond aga disainis süsteemi, kuidas väiksema töötajaskonna-

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

ga panna ehitusplatsil kokku tehases toodetavaid moodulmaju.

Tarkvaralise lahenduse pakkus häkatonil välja Mr Woodpecker, kelle soov on kiiresti kokku viia puitu osta sooviv klient ja puidutööstus. Nende loodav digilahendus aitab ostjal ruttu puitmaterjali (nt põrandalaudade, voodrilaudade) hinda kalkuleerida ning tööstusel hoida kokku aega ja vähendada puidujäätmeid.

Kokku osales 4. kuni 6. oktoobrini toimunud häkatonil 13 võistkonda, kuhu kuulus kokku 90 inimest 14 riigist.

Häkaton toimus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ning sealsetes ruumides. Meeskondade kasutada olid puidu-, metallitöö-, prototüüpimise ja 3D-laborid tarvilike seadmete ning kohalike mentoritega. Häkatonil osalesid mentoritena näiteks Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kers, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi lektor Tõnis Teppand, puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter arendusjuht Jörgen Dobris, Tehnopoli rohetehnoloogia suuna arendusjuht Ragmar Saksing, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Renee Puusepp jt.

“Garage48 ürituse formaat, mis viib uudsete ideede omanikud vaid 48 tunni jooksul toimiva prototüübini, on väljakutsetele lahenduste loomise ning eri osapoolte koos töötamise edukust näidanud väga paljudes valdkondades ja riikides üheksa aasta jooksul,” tõdes ürituse projektijuht Kadri Kõivik.

Ostan looduskaitsealadel asuvaid METSAKINNISTUID (ka SIHTKAITSEVÖÖNDEID)! metsaserv@gmail.com

tel 528 5600

10 M A R I

RELASKOOP

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

Viha ja paanika pakuvad rahuldust, kuid mitte lahendust Inimesel on võimalik valida, mida ta joob või millist jumalat kummardab, kuid õhku, mida hingata, väga valida ei saa. Seetõttu on keskkonnateemade päevakajalisus igati põhjendatud. Aga kuidas neist asjust rääkida?

Veidral kombel on sedaviisi, et mida vähem inimene kliimast teab, seda täpsemalt oskab ta ennustada lõplikku hävingut. Häid näiteid leiab ajakirja Vikerkaar septembrinumbrist, mis on pühendatud ökoteemadele.

Noorte ja vihaste protestijate grupid deklareerivad vägagi täpselt, et maailma lõpp saabub juba lähiaastatel. Mida enam on kirjutajal aga pistmist teadusega, mis mõne otsa pealt reaalselt kliimamuutusi uurib, seda vähem kõlab tekstis konkreetseid ennustusi.

Tuleb taas kord tunnistada, et kliimamuutuste teemas on palju ebaselget ja vaieldavat. Sel taustal mõjuvad äärmuslikud seisukohad alates kliimamuutuste eitamisest kuni homse huku kuulutamiseni totralt.

Kui ka parim ilmajaam ei suuda sajaprotsendiliselt ennustada, kas ja kui palju homme sajab, siis see ei tähenda mõistagi, et vihmavarju võiks igaveseks minema visata.

Ka seda seisukohta on mõistlikud ja teadlikud inimesed juba korduvalt esitanud, et olenemata selgusetusest oleks meie endi südametunnistusele ja loodusele

MARI KARTAU

metsas toimetaja

kasu sellest, kui püüaksime oma tegevusega keskkonda võimalikult palju säästa.

Kuidas peaks hirmust kasu olema?

Küll aga on jäänud mulle selgusetuks, kuidas peaks paanikaõhkkond aitama kaasa nii igaühe enda kui ka siseriikliku ning riikideülese positiivse programmi väljamõtlemisele ning elluviimisele.

Hirmutamine absurdsete õudustega ei tundu eriti motiveeriv. Kui nagunii on kõik liigid välja suremas, siis miks peaks ma muru liigirikkuse nimel niitmata jätma? Kui pole mingitki lootust, et meretase meid ei uputa, siis pole ju vahet, palju ma gaasi annan.

Eriliselt mustade, ehkki mitte eriti usutavate stsenaariumide maalimine võib tekitada apaatiat, kaotada lootuse, et millegi nimel üldse pingutada tasub. Ja võib tekitada ka nõrgemanärvilistes ning kergemini mõjutatavates inimestes paanikat.

Kas paanikas inimene suudab midagi konstruktiivset välja mõelda? Ilmselt jah, kui võtta näiteks kriisiolukord, kus ainsateks valikuteks on “võitle või põgene”. Kliimakriis võib tunduda sarnasena, kuid tegelikult ta seda pole – puudub üks konkreetne vaenlane, kellega võidelda, ning

Sõim on isegi võimule viinud Kui võtta Greta proteste aga kui kommunikatsiooniakti, siis Aspergeri sündroomiga kaasnev vähene suhtlemisoskus ja võimetus mõista teiste inimeste tundeid põhjustavad paratamatult konflikte. Tülid võivad olla head, et mingit probleemi teravalt teadvustada, kuid mitte nii head selleks, et lahendusi leida.

Kui Greta puhul on tuldpurskav suhtlusstiil põhjendatav terviseseisundiga, siis nii mõnegi

Kagumets OÜ OSTAME

• metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust • kasvavat võsa 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega.

Pikutamine kui maailmaparandamise meetod võib tunduda totter, aga on ilmselt siiski parem variant kui märatsemine.

teise kliimadebatis osaleja puhul tekib küsimus, milline on nende diagnoos või on tegu lihtsalt puuduliku koduse kasvatuse ning vähese (hinge)haridusega.

Vihakõne suhtekorraldusliku trikina võib muidugi mõnedel juhtudel ka põhjendatud olla.

Võtame kas või komeedina viimastel aastatel meie poliitikataevasse tõusnud parempartei, kelle populaarsuse üks alustala on kindlasti mahlane kõnepruuk.

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID www.starforest.ee

Sama oht on kliimadebatis, mida toetavad nii kavalad ideoloogid ning veelgi enam – lihtsad kaasaelajad sõimu ning ähvardustega.

Kuigi vihane võitlus võib tunduda hetkeliselt võimas, on konstruktiivsed lahendused mis iganes probleemidele välja mõeldud siiski rahulikus õhkkonnas.

Nii et viha ja paanika võivad küll hetkeks rahuldust pakkuda, kuid mõistlikke ja toimivaid lahendusi kliimakriisile neist ei sünni.

Elanik võib ka aastaks sisse elama jääda. tel 489 0696, 506 9966 priimo.mets@priimo.ee

OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.

Kagumets OÜ, tel 5620 8897

Ei ole sõimamisepatust vaba ka vasak- ega liberaalne vastasleer. Nii mõnegi meediafiguuri üleskutsed teha seakisa, olgu siis kliima toetuseks või populismi vastu, on toonud karuteenena reitingute languse neilegi parteidele, kel tegelikult otsest seost nende üleskutsetega polegi.

Kas sõim kui turundusnipp, mis on mõned siiski võimule viinud, ka suures pildis meie riigile kasuks tulnud, on kaheldav.

Ostan talu koos maa või metsaga!

OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil.

info@starforest.ee

TIIT BLAAT

minemajooksmisest ei ole kasu isegi metafoori tasandil.

Kliimadebati käilakuju Greta Thunbergi mõju kliimale on veel vara hinnata. Kindlasti mõjutavad tema algatatud ja temast inspireeritud keskkonnaprotestid ja aktivismilained poliitikuid maailma eri nurkades. Mis suunas, seda näitab aeg – minevikust on sedalaadi aktivismist ja rahvaliikumistest tuua nii- ja naasuguseid näiteid.

Kindel on aga see, et süüdistamine ja sõimamine, millena tema sõnavõtte võib nii mõnegi koha pealt kergesti tõlgendada, ei ole kõige efektiivsem suhtlusviis. Suhtlus on aga just see, mis on aktivismi eesmärk: teha ülejäänud inimestele selgeks mingi teema olulisus.

Greta puhul on suhtlemishäired mõistetavad, sest ta kannatab Aspergeri sündroomi all. Nii mitmedki haiguse sümptomid, näiteks järjekindel keskendumine vaid ühele probleemile ja korduvad ühetaolised käitumisviisid tulevad kliimastreikimisele kasuks.

Tel 515 3384

OSTAME • paberpuitu Kunda

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

HINNAK A JA

Paberipuidu hind on aastaga peaaegu poole võrra langenud Oktʼ18 Novʼ18 Detsʼ18 Jaanʼ19 Veebrʼ19 Märtsʼ19

Aprill ’19

Mai ‘19

Juuni ‘19

Juuliʼ18 Augustʼ18 Septʼ18

Okt ‘19

Männipalk 83,33 83,39 83,39 82,66 81,53 81,23 79,72 78,32 75,33 75,18 74,63 74,71 75,43 Männipeenpalk 78,64 78,49 78,49 78,72 77,61 76,50 75,07 73,12 71,58 70,99 71,11 70,85 69,87 Kuusepalk 81,90 81,86 81,75 81,55 80,87 80,08 79,22 76,79 73,63 73,29 73,10 72,67 71,77 Kuusepeenpalk 78,28 78,19 78,21 78,28 77,39 76,26 74,70 73,11 71,46 70,55 70,67 69,20 67,65 Kasepakk 121,67 121,67 121,67 120,94 120,94 120,94 117,44 117,44 108,10 105,83 99,67 96,28 95,79 Kasepalk 75,72 75,86 76,34 77,15 75,22 75,22 73,02 72,07 69,91 70,15 68,27 63,95 63,71 Haavapalk 44,00 44,50 44,50 44,50 44,50 43,50 43,50 43,50 44,00 44,00 43,50 43,50 43,50 Lepapalk 41,57 41,86 41,86 41,86 41,86 42,57 42,57 42,57 43,50 43,50 41,50 41,50 41,50 Männipaberipuit 65,19 64,41 63,09 61,44 57,22 49,37 44,88 44,75 43,20 42,00 42,27 41,50 36,67 Kuusepaberipuit 65,19 64,41 63,02 61,32 57,10 49,37 44,63 44,50 43,03 41,83 42,27 41,50 36,67 Kasepaberipuit 55,92 56,05 55,93 54,64 54,40 54,63 51,35 49,38 49,29 46,13 45,93 43,54 39,70 Haavapaberipuit 36,71 36,46 36,46 35,74 35,47 35,62 35,46 35,46 35,96 36,66 37,66 37,16 35,16 Küttepuit 31,99 32,21 32,05 32,10 32,07 31,87 31,15 31,51 31,37 31,18 31,08 30,98 29,43

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, oktoober 2019 Hinnad puiduturul odavnevad jätkuvalt.

Kui eelmisel kuul oli männipalk okaspuupalkidest ainus sortiment, mis odavamaks ei läinud, siis nüüd – kuu hiljem – on männipalgi hind protsendi võrra kasvanud. Samal ajal odavnes männipeenpalk 1,4%, kuusepalk 1,2% ja kuusepeenpalk 2,2%.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnatrend laias laastus sama. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik neli sortimenti märgatavalt odavnenud. Aastaga on hind langenud männipalgil 9,5%, männipeenpalgil 11,1%, kuusepalgil 12,4% ja kuusepeenpalgil 13,6%. Seega on oktoobris metsaomanike tulu männipalgi tihumeetri kohta väiksem

umbes 7,9 eurot, männipeenpalgil 8,8, kuusepalgil 10,1 ja kuusepeenpalgil 10,6 eurot.

Kase jämesortimendid ei odavnenud oktoobris nii palju kui septembris, kuid poole protsendi ümber jäi hinnalangus siiski. Haavaja lepapalgi hinnad ei muutunud.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kõigi nelja sortimendi hinnad odavnenud, kasepakk ja -palk üle üheksa protsendi. Haavapalk on samal ajal odavnenud 1,1% ja lepapalk 4,6%.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on kasepakk odavnenud koguni 21,3% ja kasepalk 15,9%.

Seevastu haava- ja lepapalk on odavnenud kõigest 1,1% ja 0,2%.

Nii teenib metsaomanik tänavu kasepakult ligi 25,9 eurot, kasepalgilt ligi 12 eurot ja haava-

palgilt 50 senti tihumeetri kohta vähem tulu.

Okaspuupaberipuit odavnes oktoobris koguni 11,6% ja hind langes alla 37 euro. Nii madal oli okaspuupaberipuidu hind viimati enam kui kaks aastat tagasi.

Kasepaberipuit odavnes 8,8% ja haavapaberipuit 5,4%.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on enim odavnenud kasepuit (13,9%), järgnevad männija kuusepuit (12,7% ja 12,4%).

Haavapuit on kolme kuu taguse ajaga võrreldes odavnenud 4,1%.

Aastaga on okaspuupaberipuidu hind kukkunud ligi 44%.

Ka kasepuidu hinnalangus (29%) on väga suur. Ainsana võib haavapuidu kohta väita, et aastane odavnemine (4,2%) on mõõdukas. Nii teenib metsaoma-

nik nüüd okaspuupuidu ühelt tihumeetrilt vähem tulu ligi 28,50 eurot, kasepuidult 16,20 ja haavapuidult 1,55 eurot.

Küttepuidu hind on odavnenud kuuendat kuud järjest. Kui varasemad hinnalangused on jäänud 10–20 sendi piiresse, siis nüüd odavnes küttepuit ühekorraga enam kui poolteist eurot (5%). Esmakordselt viimase 21 kuu jooksul langes küttepuidu hind alla 30 euro.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hind langenud 5,6% ja eelmise aasta oktoobriga võrreldes 8%. See tähendab metsaomanikule küttepuidu müügil ligi 2,5 eurot vähem tulu tihumeetri kohta.

Parimal moel Seekordse Metsalehe fookus on sellel, kuidas kasutada puitu võimalikult suures koguses nõnda, et tema eluiga võimalikult kaua kestaks.

Toftani tegevjuhi Martin Arula jutust tuleb välja, et arenguruumi selles osas meil jagub – kolm aastat, mil Toftan on Võrumaal Varese külas peenpalke saaginud, on näidanud, et liiga tihti satub tööstusele sobilik peenpalk ka paberi- või sootuks küttepuidu hulka.

Kes mäletab eelmise Metsalehe juhtkirja, mis rääkis sellest, et Eesti toasoe ja elekter võiks samuti tulla kodumaisest puidust, võib nüüd muidugi küsida, kuidas siinkirjutaja meelt muutnud on. Ega olegi – nii nagu alati on kõige mõistlikum süüa seda, mis on kodu lähedal kasvanud, nii on ka puiduga. Ehitada tasub materjalist, mis on siin alati olemas ja kütta on mõistlik sellega, mis on alati käepärast ning mis liiatigi alati taastub.

Ainult et siinkohal tasub lisada – puitu tuleb kasutada parimal võimalikul moel!

HEIKI HEPNER

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Jarmo Süvaoja, tel 5699 0792, e-post: jarmo.syvaoja@ekspressmeedia.ee

Lauer OÜ Tel 503 2050 info@lauer.ee

lauer.ee

Lauer OÜ Tel 503 2050 info@lauer.ee

lauer.ee

Metsa ülestöötamine Kasvava metsa ost Kinnistute ost

Metsamajanduslikud tööd

Metsamaterjali ost

Metsa ülestöötamine

Aitame metsamajanduskavade koostamisel

Kasvava metsa ost Kinnistute ost Metsamaterjali ost

Treileri teenus

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 10 (238) 24. oktoober 2019

Jätkusuutliku ning kvaliteetse metsa tagavad Teile Sampo Rosenlew metsamasinad!

Lisaks tootevalikule pakub ettevõte ka varuosade müüki ning klienditeenindusprogrammi, tagamaks müügi ja järelteeninduse tõhusa koostoime.

Harvester HR46x on valmistatud just harvendusraie ideaalseks teostamiseks. Masina jõuülekanne on täielikult hüdrostaatiline, mis tagab sujuva liikumise puude vahel ja võimaldab väikest pöörderaadiust. Harvesteri tõstuk on varustatud külgkallutusega ja külgkallutuse automaatikaga, mis võimaldab harvendada puid teiste puude tagant metsa kahjustamata. Need võimalused lisavad tootlikkust ja vähendavad kütusekulu, mis tähendab ettevõtja jaoks suuremat tulukust.

HR46x on parim valik harvendusraie tegemiseks. Kuna harvendusraiest tulevad sortimendid on tavaliselt madalama hinnaga kui lõppraiest tulevad sortimendid, siis on oluline hoida harvendusraie kulud kontrolli all.

Harvendusraie tagab metsa kiirema juurdekasvu ja võimaldab saada tulu mitu korda enne lõppraiet.

Sampo Rosenlew on klientide vajadusi arvestades valmistanud väljavedaja FR28, mis on optimaalne harvendusraieks, aga kasutusel ka muude raieliikide korral. Väljavedaja on 10-tonnise kandevõimega väljaveotraktor, mille väike omakaal ning väike pöörderaadius võimaldavad kärmesti ja tõhusalt toimetada puidu metsast tee äärde – eriti populaarne pehmetel pinnastel.

Huvi või lisainformatsiooni korral võta ühendust: TS-Hydraulic OÜ, tel 5303 1642, info@ts-hydraulic.ee või vaata meid kodulehelt sampometsamasinad.ee.

SAERAAMID

MINITRAKTORID

• Mobiilsed, statsionaarsed ja saeliinidena • Lintsaeraamid, kettsaeraamid, saerakised • Bensiini-, elektri- või diiselmootoriga

• Motoplokid lisaseadmetega erinevateks tööülesanneteks • Multifunktsionaalsus, aastaringne kasutusvõimalus

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST

METSAKINNISTUTE OST

KASVAVA METSA OST ÜMARPUIDU KOKKUOST

METSAKINNISTUTE OS

METSATRANSPORDI ÜMARPUIDU KOKKUOS TEENUS

METSATRANSPORDI METSAMATERJALI TEENUS LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

KESKLIIGENDIGA LAADURID www.norcar.ee

saeraami KAMPAANIA! pakkumine

PUIDUTÜKELDAJAD

PUIDUHAKKURID

• Statsionaarsed, järelveetavad • Bensiini- või elektrimootoriga ja PTO

• Statsionaarsed, järelveetavad või lintidel • Bensiini- või diiselmootoriga ja PTO

LASKI seadmete RENT!

Tuleviku tee 10, Peetri tel 5558 5709 info@aiataht.ee

www.saeraam.ee www.laski.ee www.vari.cz/en/

Norcar BSB Eesti AS • Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa +372 526 7524 • info@norcar.ee