METSALEHT (veebruar 2017)

Looduskaitse ohver: lendoravat kaitsnud maaomanik sattus täitevametniku küüsi Lk 6–7 23. veebruar 2017 Nr 2 (206)

© Kinnistu OÜ

MAALEHE LISA

Tõenäoliselt parim koht metsa müügiks! tel 517 0782

www.kinnistu.ee Oodatud ka põllumaa pakkumised.

Kohtumiseni Maamessil!

Kinnistu OÜ, Riia 24d, 51010 Tartu tel 517 0782, info@kinnistu.ee

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

Riigimaksude kerkimine mängib juba taluvuse piiril Metsa ülestöötamisega tegeleva OÜ Puiduhake. com omanik Erkki Naabel on seda meelt, et riiklik maksupoliitika soosib sahkerdamist ning surub ausaid ettevõtjaid konkurentsist välja.

Rohkem kui viis aastat ei tohi metsatraktorites kasutada erimärgistusega kütust, kütuseaktsiisid kerkivad aasta-aastalt, hankeid võidavad amatöörid, kes ebareaalselt madalat hinda pakkudes konkursi kinni löövad, aga õige pea lisaraha lunima hakkavad. Nõnda loetleb Viimsis oma äri arendav Erkki Naabel näiteid, mis ärgitavad soovi seadustest mööda hiilida.

“Olen kuulnud, et värvitud kütust kasutatakse metsas üsna palju, lisaks naaberriikidest toodud odavamat kütust,” räägib ta. “See sahkerdamine teeb meele üsna mõrudaks.”

Ta nendib, et kontrollijad kõikjale ei jõua, et kütuseahelal silma peal hoida ja see tingib varimajanduse kasvu.

Viimatine kütuseaktsiisi tõus andis aga Eesti ja Läti vahelisele kütuserallile vunki juurde. Rahvusvahelistele veokitele keevi-

tatakse veelgi suuremad, näiteks 1200-liitrised kütusepaagid külge, selline veok tangib ennast Läti piiril silmini täis, sõidab Eestisse ja müüb ülejäägi siin maksuvabalt. Sedasi võidetakse ühe liitri diislikütuse pealt keskeltläbi 30 senti, 1000 liitri kohta teeb see 300 eurot.

Nõnda on tekkinud uus majandusharu.

Ja kuidas ma selliste “konkurentidega” võrdväärselt konkureerima pean, esitab Erkki Naabel retoorilise küsimuse.

Kuidagi ta ikka konkureerib, kusjuures üsna edukalt. Selle tunnistuseks tõsiasi, et majandusleht Äripäev hindas OÜ Puiduhake.com kahe viimase majandusaasta tulemuste põhjal kiiresti arenevaks ettevõtteks – gaselliks.

“Eks see tuleb sellest, et tegelen erinevate asjadega, sest ainuüksi metsatöödega ära ei ela, peab kõrvale lisaväärtust pakkuma,” ilmestab Naabel oma ärifilosoofiat. “Ma ei karda arvamust välja öelda, ja tänu sellele võin tänaval sirge seljaga ringi käia, ei pea nurgataguseid mööda hiilima.”

Sellepärast on ta püha viha täis nende suhtes, kes tahavad

lihtsat raha teenida, aga oma tegemisi planeerida ei oska, kogemustest pole haisugi ja firmasse panustada ei raatsi.

Nüüd on Puiduhake.com 193 miljoni euro suuruse müügitulu ja 58 300 euroni küündiva kasumiga ettevõte, milSVEN ARBET

OÜ Puiduhake.com juht Erkki Naabel ei põlga kändudest hakkpuidu tegemist, kuigi neid peab metsa alt välja kangutama, pärast platsi peal kuivatama, mullast puhastama ja enne hakkurisse saatmist ka peenemaks tükeldama. See kõik on küll kulu, aga mõistliku tegutsemise korral aitab siiski kasumlikult majandada.

le omanik ise on valmis “upitajat” juhtima või rekarooli keerama. Ka tööjõumaksud on kõrged, sellepärast on Naabeli firmas palgal vaid neli töömeest, ülejäänud on järeleproovitud eraettevõtjad, kellelt Puiduhake.com teenust ostab.

Firma tõmbenumber – valdkond, millega Eestis veel kuigi palju ei tegelda –, on raadamine koos juurimise, pinnasetöö ja transporditeenusega.

Olemas on kaks ekskavaatorit – võimas ja vähem võimas, neist ühe küljes spetsiaalne pea kändude juurimiseks.

“Kändudega on rohkem tööd kui raiejäätmete või võsaga, ja see on ka kulukam töö,” selgitab Naabel.

“Aga kuna sellega keegi eriti tegelda ei viitsi, siis kannatab vähehaaval teha küll.”

Hangete läbiviimise süsteem on Naabeli hinnangul hämar ja arusaamatu, sest arvestatakse tellijale soodsaimat hinda. Nii on Erkki Naabel veendunud, et metsatöö algab planeerimisest, mitte nii, et kõigepealt võtame puud maha ja siis hakkame vaatama ja mõtlema, kuidas need sealt metsast kätte saab.

AIN ALVELA

Kogukonnad sa Kaasamisprotsessi paneb kõigepealt proovile Kolgaküla rahvas, kes üritab riigiga sõbralikku kompromissi leida.

Jaanuari viimasel päeval sumiseb Kolga rahvamaja nagu mesilastaru, sest kohale on tulnud lausa mitme küla rahvas. Ärevust tekitavad RMK avalikustatud raieplaanid, mis näevad ette lageraieid enam kui 40%-l küla ümbritsevatest metsadest. Kakskümmend aastat tagasi kuulus piirkond veel Lahemaa rahvuspargi alla, aga 1997. aastal arvati sealt välja. Nüüd on endine looduskaitseala suurel määral raieküpse metsa staatuses.

Kohalikel on raske leppida tuttavate põlismetsade mastaapse langetamisega, seda enam et RMK on viimase kümne aasta jooksul raietöid teinud enam kui sajal ümberkaudsel hektaril. Sellele lisanduvad erametsaomanike teostatud raied.

“Kolga Valla Seltsing, Kuusalu valla külavanemad, MTÜ Kolga Arendus ja elanikud annavad teada, et ei ole nõus planeeritavate lageraietega Kolga aleviku ümbruses,” seisab kogukonna kirjalikus pöördumises, millega kohalikud 19. jaanuaril avalikustatud raiekavadele vastavad. Alla on kirjutanud nelja ümberkaudse kogukonna külavanemad.

“Oleme praegu olukorras, kus lageraied avavad tee tuultele, mürale, lõikavad läbi metsloomade käigurajad, hävitavad pesitsus- ja mängualad lindudele jne,” loetlevad pöördujad suuremahuliste raietega kaasnevaid probleeme. “Arvestades varem toimunud lageraiete paiknemisi ja mahtu, ei näe me võimalust sellisel moel raieid ilma kogukonda kaasamata jätkata.”

Kolga kui proovikivi Kolga rahvamajas valitsevat tõsist meeleolu hajutavad veidi Ida-Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai pidulikud avasõnad.

“Täna on tegu esimese kogukonda kaasava infokoosolekuga kogu vabariigis,” teatab Kevvai. “See on teatud mõttes nagu proovikivi.”

Ehkki kodanike kaasamisega on RMK püüdnud tegelda juba 2010. aastast, on varem kaardistatud vaid suuri piirkondi ning seetõttu pole kohalikud suutnud raiealadega kuigivõrd suhestuda.

Nüüd hõlmab kaardistatud metsamaa vaid Kolga aleviku ümbrust ning inimeste kaasamiseks on koostatud varasemast tunduvalt täpsemad käitumisjuhised.

Kuna kogukonna kaasamine on üks säästva metsanduse sertifikaadi (FSC) väljastamise tingimustest, on RMK, sertifikaati

Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid (Lõuna- ja Kesk-Eestis) • kasvavat võsa

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust • metsamajanduskavade koostamise teenust Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

avad riigimetsa majandamises kaasa rääkida ILMAR SAABAS

säilitada soovides, kohustatud kohalikega koostööd tegema.

“Uue käitumisjuhendi kohaselt on meil plaanis tihedam suhtlus huvirühmadega,” selgitab metsaülem uudse kaasamisprotsessi tausta. Kevvai sõnul peaks hiljemalt aasta jooksul valmima ka internetiportaal, kuhu pannakse üles kõik RMK-le teada olevad tundlikud raiepiirkonnad. Seejärel oodatakse sellele infole kohalike elanike tagasisidet ja ettepanekuid.

“Hakkame infot valdadele ja maapiirkondadele välja saatma ning vajadusel korraldame ka kaasamiskoosolekuid,” ütleb ta.

Kõrgendatud avaliku huviga alad on linnades ja teistes tiheasustusalades või nende läheduses asuvad aktiivselt kasutatavad piirkonnad, aga ka kultuuriliste iseärasustega paigad nagu kultuurimälestis, pärandkultuuriobjekt, looduslik pühapaik või kohalike jaoks oluline koht. Eraldi tähelepanu vajavad need alad, mis piirnevad elamute või turismiettevõtetega.

Uue käitumisjuhendi kohaselt on meil plaanis tihedam suhtlus huvirühmadega.

Andrus Kevvai

tule, kuna mastaapsed raietööd on kavandatud juba veebruarija märtsikuusse.

Kuna kokkutulnud rahvas sellega ei lepi, otsustavad riigimetsa majandajad, et lähikuudele planeeritud raietööd jäetakse praegu lihtsalt ära.

Luuakse ühine töögrupp

RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai kinnitas Kolga rahvale, et raietegevust arendades püütakse vältida rohkem kui kolme hektari suurusi lanke, samuti noolsirgeid kokkuveoteid. Seda selleks, et mets jääks pärast raiet võimalikult looduslik ega riivaks kellegi ilumeelt.

“Me enamasti ei tea kohaliku kogukonna kokkukäimiskohti ja pühapaikade asualasid, seega ootame edastatud infole tagasisidet ning arutame ettepanekud esitajatega läbi,” räägib Kevvai võimalikest koostöövormidest.

Lageraied teevad muret Lisaks kaasamisprintsiipide juhistele on RMK tegelnud ka metsamajandamise põhimõtete parandamisega.

“Kõige valulisem teema on lageraie,” leiab Kevvai, aga lageraie puhul on tegu nüüdsetel aegadel kõige levinuma metsamajandamise liigiga. “Kõrgendatud avaliku huviga piirkondades üritame teha lageraieid maastikku sobitades, vajadusel teeme metsaeraldisi ringi.”

Kevvai sõnul välditakse võimalusel sirgeid kokkuveoteid, et raiepiirkond ei jääks pilgule liialt avatuks. Erilist tähelepanu hakatakse pöörama ka sellele, et

raiejäätmed saaksid teedelt koristatud. Säilikpuid plaanitakse gruppidena kasvama jätta, sest nii peavad need tormile paremini vastu ning mõjuvad maastikupildis orgaanilisemalt.

“Metsa hakkame uuendama raiejärgsel kevadel,” selgitab metsaülem. “Väldime üle kolme hektari suuruseid lanke, mis ei tähenda aga, et seda piirangut vajadusel ületada ei võiks.”

Meenutatakse, et käesoleva aasta alguses raiuti alevikus la-

gedaks ligi seitsme hektari suurune metsatukk, ent riigimetsa majandajate hinnangul ei asu lank Kolgaküla vahetus läheduses. Seega ei kuulu see avaliku huvi mõjuvälja.

Uusi käitumisjuhiseid loetledes toonitab Andrus Kevvai, et kuna tegu on täiesti uute eeskirjadega, ei ole neid Kolgal võimalik praegu veel täiel määral rakendada ning kahe kuu pikkust pausi kaasamiskoosoleku ning raietegevuse vahel sedakorda ei

MTÜ Kolga Arendus juhatuse liikme Andres Heinveri ettepanekul moodustatakse RMK, valla ja kogukonna esindajatest töögrupp, kes peab raielangid üle vaatama ning nähtu põhjal otsustama, kuidas metsade langetamine kogukonnale talutavamaks teha.

Kokkutulnud uurivad, kas lageraieid oleks võimalik mõne teise raieliigi, näiteks turberaiega asendada. Riigimetsa majandajad seda võimalikuks ei pea.

Lõpuks lepitakse kokku kümme aastat vältava raiekava koostamine ning märtsi algusse planeeritakse koosolek, et kogukond saaks arutada moodustatud töögrupi edasisi plaane.

Kolga omavalitsuse, kohaliku kogukonna ja RMK vahel arenev koostöö peaks nüüd saama kaasamisnäidiseks, millesarnast riik kõikjal valdade, seltsingute, turismiettevõtete ja talumajapidamistega tulevikus rakendama hakkab.

AIN ALVELA

4 M E T S A P O L E E M I K A EESTI

ME T SA K A JA

n Eesti Maaülikooli metsabioloogia professor Kalev Jõgiste ning vanemteadurid Marek Metslaid ja Kajar Köster pälvisid riigi 2017. aasta aastapreemia eelnenud nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest. n President Kersti Kaljulaid andis tänavu Valgetähe IV klassi teenetemärgi Põlvamaa ettevõtluse edendajale ning OÜ Peetri Puit juhatajale Peeter Peedomaale. n Valitsus otsustas, et Natura erametsatoetust on võimalik käesolevast aastast taotleda ka neil erametsaomanikel, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele ka väljaspool Natura 2000 ala. n Sai avalikuks, et metsatöösturite grupp on planeeritava suure puidurafineerimise tehase asupaigana välja valinud Emajõe kaldapealse Tartu lähistel. n KIK avas keskkonnaprogrammi 2017. aasta taotlusvooru, mille mahuks kinnitas KIKi nõukogu 15 miljonit eurot. Taotlusi saab esitada kuni 27. veebruarini.

Allikas: Erametsakeskus, Erametsaliit, Bioneer.ee

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

Kodumets, eramets või riigimets ESTER VAITMAA

Meie maa metsade olukord ja nende kaitse puudutab paljusid ning asjata ei pea me ennast metsarahvaks, sest metsaga koos on meie kultuur siiani arenenud.

Samas otsustab selle ainulaadse elukeskkonna hoidmise üle väga väike rühm inimesi. Nad ei tea, et nad otsustavad ka meie rahva ja rahvuse tuleviku üle. Meie ja järgmiste põlvkondade elu kvaliteet oleneb sellest, millised on praeguste otsustajate teadmised, kultuuritunnetus, aga ka ahnus ja ülbus. Sellest väikesest seltskonnast sõltub liiga palju.

Nii suurt vastutust tuleb osata kanda, sellest tuleb osata ka loobuda, kui ei suuda ega oska.

Kas me võime neid inimesi usaldada?

Mets kätkeb ka püha maad Hiljutises telesaates teatas RMK tegevjuht, et nad kannavad aastas riigi tuludesse riigimetsast teenitud summa, mis on võrdne parvlaevade hinnavahega Türgi ja Poola tehastes. See on tühine summa riigieelarves, võrdne sellega, mida korrumpeerunud sadamajuhid said ühe pastakatõmbega liigutada. Millised summad liiguvad aga puu-

de taga, kus metsa varsti polegi, kuuleme ehk lähiajal. Üha enam saab selgeks, et selles valdkonnas ei mängita enam pikemat aega ausat mängu. Mängurite kaardilauale on visatud meie ühine elukeskkond, meilt endilt luba küsimata. See ei ole lihtsalt metsatöösturite, RMK ega keskkonnaministeeriumi tihumeetrites mõõdetav ja müüdav puidumass, vaid meie rahvuse alustala koos hindamatu looduskooslusega.

Rääkida selles kontekstis õpetajate palkadest on tähelepanu kõrvalejuhtiv häma, meil on veel arstid, politseinikud, päästetöötajad.

Paljuski näeme nende inimeste mõttemaailma ja tehtu vilju, kui sõidame mööda maad ringi ja näeme lõputuid lageraielanke. Ma ei oska ütelda, mida teised tunnevad, kui järjekordset metsa surnuaeda tee ääres näevad, kus ristide asemel on kännud. Minul tekib tunne, nagu oleks mu enda küljest tükk ära kistud, hästi valus on.

Ei saa unustada, et metsas on ka meie oma püha maa. Metsa-

Kaunis mets võiks olla igikestev puhke- ja pelgupaik, rahva teadvuse sümbol.

des on tuhanded esivanemate austatud ja tulevastele põlvedele hoolikalt hoitud looduslikud pühapaigad, millest valdav osa on veel kaardistamata. Riik enese kehtestatud looduslike püha-

Iga omaniku mets on ühtlasi tükike kõikide teiste siin elavate inimeste elukeskkonnast. See on hoopis midagi muud kui kellegi korter või televiisor.

paikade arengukava sisuliselt ei toeta ja pühi paiku hävitatakse ikkagi.

Kui rõhutatakse, et eraomand on püha ja puutumatu ning omanik võib sellega teha mida tahab, siis paraku metsa puhul see päris nii ei ole. Iga omaniku mets on ühtlasi tükike kõikide teiste siin elavate inimeste elukeskkonnast.

See on hoopis midagi muud kui kellegi korter või televiisor.

Igasugune metsaraiumine on kõikidele siin elavatele inimeste-

le oluline asi, mitte metsaomaniku ainuõigus. Ka neile, kel metsa ei ole, tuleb luua võimalus rääkida kaasa oma elukeskkonna muutmisele.

Iga raie vajab eeluuringut Eelmise riigikorra ajal oli levinud arusaam, et kodu algab korteriuksest. Meie rahva arusaam on olnud läbi ajaloo teistsugune. Meie peame koduks ka õue, aeda, koduteed, kodumetsa, ko-

VEEBRUAR ON SAEVAHETUSKUU! HUSQVARNA 236

€169 €199

-30€

HUSQVARNA 345FR

€729 €799

-70€

KOMPLEKTIS TRIMMIPEA, ROHU- JA VÕSAKETAS.

KÕIK 500 SEERIA MOOTORSAED JA VÕSALÕIKURID 70 € SOODSAMAD

HUSQVARNA 545

€555 €625

HUSQVARNA 560XP

€779 €849

A A

Pargi 16, Märjamaa l Tel, 555 38 339 l metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu

-70€

-70€

HUSQVARNA 550XP

€699 €769

HUSQVARNA 555FX

€929 €999

Pakkumised kehtivad kuni 8. märtsini 2017.a.

www.husqvarna.ee

-70€

-70€

M E T S A P O L E E M I K A 5

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

– mets on mets

SEISUKOHT

Metsa väärtust aitaks lahti mõtestada kohalik kogukond SVEN ARBET

Viimastel kuudel on elavnenud mõttevahetus metsamajanduse ümber – raiemahud ja -meetodid, nende sobivus loodushoiu eesmärkidega, üldsusele kättesaadavad andmed, nende õigsus.

Rahvas koosneb kogukondadest, paigapealsest rahvast. Kas ei peaks just kohalikul osal inimkonnast olema otsustav sõna – raiuda või mitte? Ja kui raiuda, siis kuidas, millal ja kui palju!

Üsna tükk aega pole ükski probleemistik toonud seesugust elevust ühiskonda.

Kogu diskussioon keskendub riigile ja üleriigilistele asutustele: RMK, keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, ELF, pluss sellesse on haaratud tunnustatud loodusteadlased nagu Aleksei Turovski. Aga kohalik rahvas igal pool üle maa? Paikkondlikud huvid, kogukonnad?

Kogukond kui hääbunud nähtus

Kohalikul sõnal puudub jõud

Puhtaks raiutud lagendik erilist jõudu inimestesse enam ei sisenda. Kujutlegem kändude asemel riste.

dujõge, kodumaad jne. Meie juured on selle kõigega seotud, see on meile endastmõistetavalt püha. See teadmine on meid rahvana siiani elus hoidnud.

Riigimets on ka nende kodumets, kellel vastav märge kinnistusregistris puudub. See ei ole RMK ametnike eramets, mida võib miljonite tihumeetritena lubada suuremahuliste, kuid kaheldavate äriprojektide katteks.

Kui linnaruumis soovitakse midagi ehitama hakata, siis

uuritakse näiteks arheoloogide poolt vastav ehitusplats korralikult läbi ja alles siis lubatakse kopp tööle. Miks metsa puhul peaks see teistmoodi olema?

Raieks planeeritav mets tuleb kõigepealt läbi uurida, alustades looduskaitsealustest käpalistest või lendoravatest ja lõpetades looduslike pühapaikadega. Alles siis lubatakse saag sisse.

Kogu info metsaraiumise kohta peab koos uuringute tulemustega vastaval kodulehel

avalikult üleval olema, et igaüks näeks, kus ja millistes mahtudes võidakse raiuma hakata ja kes seda teeb. Ning kui miski sellest vajab tähelepanu, tehakse raieplaan ümber. Selline avalikustamine annaks ka kogukondadele võimaluse oma elu korraldada, lisaks saaksid tööd paremini planeerida teised ettevõtjad.

MADIS IGANÕMM Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem, metsaomanik

Lugu on tänapäeval selline, et kohalikul omavalitsusel pole riigimetsagi suhtes suurt midagi öelda, veel vähem saab ta mõjutada erametsaga seonduvat. Kohalikel inimestel pole aga võimalustki seista oma huvide eest. Seenemets läks, marjamets kadunud, tuulevari läänekaares läinud, harjumatu vinge tuul vilistab õues…

Maainimesed võõrduvad lihtsalt metsaskäimisest, mis on läbi aegade olnud tähtsamaid puhkamise ning lõõgastumise viise. Sest pole enam vanu armsaid metsateid ega -radu, või kui ongi jupike alles, siis see katkeb segikeeratud langil, oksarisus ja mudas. Siinkohal rääkida loodusturismist ja selle arendamisest oleks veidi nagu must huumor ja küünilisevõitu.

Paigapealsel inimesel peaks olema eelis saada riigimetsast oma ehituseks palki, sellist eelist aga pole. Kui tal ei ole palki oma metsast, ehitamata jääbki. Üha enam on palkhoone vaid rikkurite lõbu.

On kuulutatud, et kõrgeim võim Eesti Vabariigis kuulub rahvale. Soome majandusmees ja kirjanik Paavo Haavikko on küsinud: “Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?” Teda järgides võime küsida: kui mets kuulub rahvale, siis kellele mets kuulub? Kes andis metsa riigile, valitsusele, riigimetsa keskusele?

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Omaette lugu on see, et millistest kogukondadest me räägime. Kas pole mitte nii, et okupatsioonide suktsessioon ning järjestikused haldusreformid uue omariikluse aegadel on äärmuseni nõrgestanud ning segaseks teinud kogu selle nähtuse? Kipub ununema, et inimese ainuvõimalik eksistents on kogukonda kuulumine. Räägime rahvusest kui mingist teoreetilisest ideest, aga see rahvus koosneb inimestest.

Senised omavalitsused on võõrandunud sellest, mis peaks olema kogukondlus, need vallad olid sisuldasa sovhooside ning kolhooside järglased, isegi mitte nn külanõukogude omad.

Viimasel ajal ei ole vald ja tegelik kogukond samased, kui tegelik kogukond oli olemas.

Uus haldusreform paiskab kõik taas segi, nii et võiks arvata – äkki ongi see üks reformi eesmärke? Et ei oleks tugevaid kogukondi, mis oleksid võimelised oma huvide eest seisma.

Tõmbekeskus ei kinnista ühtekuuluvust Kokkuvõtvalt võib öelda, et mitte kunagi varem pole olnud kohalikul inimesel metsale vähem mõju kui praegu.

Et taas saavutada kontroll metsa üle, peab taastuma ja tugevnema kogukond. Üks selle aluseid võiks olla aja- ja kultuurilooline kihelkond.

Nn tõmbekeskused, mis uue arusaama järgi on vaat et kõige tähtsamad, ei kõla just veenvalt.

Tuleb vaeva näha, et see tõmbekeskuste tõmbetuul ei puhuks minema põliseid metsi meie maalt.

KALLE ELLER Taarausuliste ja Maausuliste Emujärve Koda

6 V A S T U O L U

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

Lendorav maksab rohkem kui metsaomanikku ähvardab tal Kui Rakvere lähistel Rägavere vallas talu pidav Rait Vaher 2007. aastal oma metsast lendorava avastas ja haruldase looma kaitseks vabast tahtest vääriselupaiga teha laskis, ei osanud ta undki näha, et kümne aasta pärast selle tõttu kogu talu haamri alla läheb.

Kas lendorav on kogu järgnevas, mõneti dramaatilises, aga kindlasti õpetlikus loos otsene või kaudne süüdlane, selle üle võib vaielda, aga tõsiasi on see, et Vaheri peaaegu 50 hektari suurune talu, kus ta vaikselt ja mahedalt lambapidamisega tegeleb, on juba aastapäevad kohtutäituri käes ja läheb peagi ilmselt sundmüüki.

Igatahes sai peremees paari nädala eest täitur Raigo Pärsilt hoiatuskirja, et kui riigimaksud ja viivised kolmekümne päeva jooksul tasutud ei saa, võib Vaher oma Kõrma talu müügi kuulutuse mõnest kinnisvaraportaalist leida.

Soovis lendoravat kaitsta Maja ja hiljem, 1998. aasta taluseaduse alusel ka talumaad – lahustükkidena 35 hektarit metsa ja 15 hektarit rohumaad – ostis Rait Vaher riigilt. Laenuga ehk

järelmaksuga ehk ühesõnaga – võlgu. Talumaadele seati võla katteks hüpoteek. Sellesama riigi kasuks. Ja jäi lootma, et aja jooksul VEPi pindala suurendatakse ning riik ostab selle temalt siis niikuinii endale. Kuna tema maadel asus Euroopa Liidu tasemel karmi kaitset vajava loomaliigi elupaik, mille kaitse muide peaks tagama justkui riik, leidis Rait Vaher olevat endal õiguse laenumaksed tasumata jätta.

“Kaht asja ei saa korraga teha – loodust kaitsta ja metsa majandada,” kinnitab ta. “Ma valisin looduskaitse. Oleks ma enne 2007. aastat selle metsa maha võtnud, poleks praegu siinkandis lendorava haisugi ja mina olnuksin õige mees pealegi. Nüüd tahetakse mind selle looduskaitse tõttu oma kodust välja ajada.”

1998. aastal laiusid Rägavere sooala kandis põlislaaned, millest suurem osa nüüdseks sae alla läinud. Ühtse metsamassiivina on järel veel kolm kinnistut.

Vaheril on nimelt kaks naabrit, kellest aga ta tegelikult kogu selle paarkümmend aastat on sõltuvuses olnud. Sõltuvuses selles mõttes, et kuna maavaldused on piklike ribadena ristkülikukujulised, siis on tema maa naabri-

te omade vahel, ja kui tema tahaks metsa raiuda, tuleks puidu väljavedamiseks naaberkinnistuid üksjagu räsida. Naabrid on aga linnainimesed ja soovisid metsa pigem alles hoida kui maha võtta.

Sestap otsustas Vaher, et ka tema ei lõika, kuni naabrid seda ei tee. Kuigi enne 2007. aastat oli metsale tehtud metsateatiski ja selles ka luba nii mõnigi hektar küpset metsa maha võtta.

“Aga seda teha ehk siis metsa majandada oli võimalik vaid helikopteriga,” nendib Vaher.

“Naabrid saavad oma elatusvahendid linnatöölt ja neil pole olnud tarvidust metsa raiuda.”

Kogu mets läks kaitse alla Niisiis – 2007. aastal avastas ta oma metsast lendorava pesitsuspaiga ja sõlmis keskkonnaametiga vabatahtliku, seitsme hektari suuruse vääriselupaiga (VEP) lepingu. Ta küll soovis, et VEP tehtaks suurem, sest toona kehtis kord, mille kohaselt riik tohtis kaitsealust maad eraomanikult võõrandada vaid juhul, kui selle suurus ületab 1/3 kogu kinnistu suurusest. Vaheril jäi see osakaal väiksemaks. Nõn-

Kui ma talu riigilt ostsin, olid seal ühesugused tingimused, riik neid aja jooksul muutis ja nüüd on need hoopis teistsugused.

Rait Vaher

Rait Vaheril on Rägavere kandi metsades põlised laaned, kus lendorav pesitseda armastab. Kaitseala moodust eeldades, et riik aja jooksul kohustuse üle võtab, aga kümne aasta jooksul ei juhtunud midagi ja nüüd ähvarda

da jäi asi sinnapaika, kuni 2014. aastal otsustas keskkonnaamet ümber selle esialgse VEPi, millest selleks ajaks oli saanud lendorava pesitsemise n-ö tuumikala, moodustada lendorava Kõrma kaitseala. Seal ei tohi omanik piltlikult öeldes lillegi murda. Ja varasemates metsateatistes sätestatud raieõigus pandi kinni.

Rait Vaher ütleb, et näeb sageli lendoravat ennast või vä-

hemalt tema elutegevuse jälgi.

Ning iga kord ajab väike loomake tal kopsu üle maksa. Ei, mitte vaevalt rusikasuuruse loomaniru peale, vaid silmaklappidega ametnike, inimesest üle astuvate seaduste ja silmakirjaliku riigi peale.

“Kui ma talu riigilt ostsin, olid seal ühesugused tingimused, riik neid aja jooksul muutis ja nüüd on need hoopis teistsugused,” räägib Vaher. “Maksu-

ja tolliamet on aga seisukohal, et kui riigipoolne tagasiostmine venib aastatepikkuseks, peab maaomanik ikkagi oma kohustused täitma. Olgugi et see maa ei too talle mingit tulu ja on üleüldse kasutusest väljas.”

Vaheri sõnul on kohtutäitur valmis ootama, kui keskkonnaministeerium peaks omaaegse ostu-müügilepingu muutmise siiski algatama. Maalehele teadaolevalt ministeerium seda

V A S T U O L U 7

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

inimene – ust ilma jäämine SVEN ARBET

amise algatas ta omal ajal ise, b teda kodust välja tõstmine.

siiski ei tee, vähemasti mitte enne, kui maaomanik on võlad ära maksnud.

Lendoraval küljes hinnalipik “Praegu on lendoravat keeruline näha, sest ajal, kui ta väljas ringi uitab, on pime,” selgitab Vaher. “Kui märtsikuus tuleb nende poegimisaeg, siis on lootust ka neid sagedamini kohata, aga tegelikult ikka päris harva.”

Vaheri soov on, et riik võtaks kaitsealuse maa enda haldusse ning toimuks n-ö tasaarveldamine tema võlgade osas. Palju neid täpselt on, ta ei ütle, märgib vaid, et ainuüksi intressid ja täituritasud küünivad 10 000 euroni. Nüüd soovib Vaher teada, kui palju õigupoolest maksab üks lendorav. Ta leiab, et tema metsas elavate lendoravate väärtus looduskaitselisest seisukohast on suurem kui tema kinnistu väärtus, mistõttu oleks see riigile kasulik vahetuskaup.

Maaleht esitas selle päringu ka keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitjale järelevalve alal Olav Avarsalule. Ta vastas, et tegelikult saab lendorava n-ö hinnakirja välja tuua küll, aga selles asjas on kaks poolt. I kaitsekategooria imetajaliigi isendi surmamise või kahjustamise eest on kahjumäär 1300 eurot, püsielupaiga hävitamise või kahjustamise eest aga 9600 eurot.

“Karistus, s.t trahvisumma ei ole nii ühene, see sõltub asjaoludest ja tehakse kaalutlusotsuse alusel,” lisab Avarsalu.

Praeguseks on Rait Vaher kõikvõimalikesse instantsidesse kohalikust vallavalitsusest õiguskantslerini hulga kirju saatnud. Viimane vastas alles hiljaaegu Lääne-Viru maavalitsusele ja keskkonnaministeeriumile läkitatud ringkirjaga, et nood kaaluksid omaaegse ostu-müügilepingu tingimuste muutmist.

Maavanem ja keskkonnaametnikud seda aga võimalikuks ei pea. Raiutakse kui rauda, et ko-

hustused riigi ees tuleb täita.

Tingimusteta.

Vaher aga ütleb, et niisama lihtsalt ta alla ei anna. Veelgi enam. Hiljuti peatas mees oma tegevuse Kaitseliidus, et “mitte pinges psüühikaga reostada Eesti relva”. Ja ta kinnitab nüüd täis otsustavust, et elusalt ta ennast kätte ei anna ning oma talust lahkub vaid jalad ees.

Riik tagas haavatoorme Ta leiab, et riik teeb hulgaliselt vastuolulisi otsuseid, aga tavaliselt on kannatajaks just see väikemaaomanik. Näitena nimetab Rait Vaher survet haavikute raiumisele, mis sai alguse ajal, mil Eestisse rajati siiani Estonian Celli haavapuidumassi tehas. Toona garanteeris riik tehasele tooraine, s.o haavapuidu tarned läbi RMK üldse arvestamata, milliseid metsi selle tooraine saamiseks maha võtma hakatakse. Siiani müüakse tselluloositehasele riigimetsast toorainet pikaajaliste lepingute alusel ja tegelikult alla valitseva turuhinna. Ning selle kõige kõrval tahetakse kaitsta lendoravat, kes nendes haavametsades elutseb.

“Ma ei maksa neid asju kinni põhimõtteliselt, sest leian, et põllumajandus ei ole ette nähtud looduskaitse kinnimaksmiseks,” ütleb Vaher. “See on riigi rahvusvaheline kohustus.”

Ja riigipoolne irvitamine maaomaniku üle, resümeerib ta.

AIN ALVELA

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Raportist ilmneb, et iga kolmas Euroopa elupaikade tüüp on ohustatud. Elupaikadest kõige ohustatumad on sood. n Venemaa on loonud võimaluse hakata kasepalkide väljaveol võtma tollimaksu.

Venemaa valitsus on lisanud üle 15 cm läbimõõduga kasepalgid siseturu jaoks oluliste toodete nimekirja. Selle nimekirja toodetele võidakse määrata ajutisi ekspordipiiranguid või -keeldusid.

K O M M E N TA A R

Riigimaksud tuleb tasuda ka kaitsealuselt maalt

Rait Vaheri kinnisasjale jääb Kõrma lendorava püsielupaik, mis on kaitse alla võetud aastal 2006. Kuni 2016. aasta detsembrini kehtis alal piiranguvööndi kaitsekord ning selle kohaselt olid kinnisasjal uuendusraied küll kitsendatud, kuid mitte täiesti keelatud.

Alates 2016 detsembrist kehtib alal sihtkaitsevööndi kaitsekord. Looduskaitseseaduse § 20 näeb ette korra riigi poolt maa omandamiseks juhul, kui ala kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Maaomanikul on õigus teha ettepanek kinnisasja riigile omandamiseks, ning kui kõnealust kinnisasja on seadusest tulenevalt lubatud omandada, otsustab keskkonnaminister keskkonnaameti motiveeritud ettepanekul omandamismenetluse algatamise. Kinnisasja omandamiseks tehtud ettepanekuid menetletakse nende laekumise järjekorras.

Eesmärk ei ole seejuures, et kaitsealused maad oleksid ilmtingimata riigi omandis, vaid regulatsiooni mõte on hüvitada eramaa looduskaitse alla võtmisega kaasnenud eraomandi kasutamise olulised piirangud. See, kas maaomanik soovib enda omandist loobuda, on tema otsustada. Rait Vaher ei ole ettepanekut kinnisasja riigile omandamiseks keskkonnaministeeriumile esitanud, mistõttu ei ole selle omandamise või mitteomandamise osas ka otsust tehtud.

Keskkonnaministeerium ei saa vastutada selle eest, kui isik otsustab põhimõtteliselt oma kohustused riigi ees täitmata jätta. Hüpoteegimaksete tasumine ja ka teiste maaga seotud maksukohustuste täitmine ei ole seotud ala kaitse alla võtmise algatamisega või ala kaitse alla võtmisega.

Lisaks maade riigile omandamisele on looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks kasutusel ka kaitsealustel maadel kehtiv maamaksusoodustus – maamaksuvabastus sihtkaitsevööndi maalt ning 50% maamaksumäär piiranguvööndi maalt. Samuti hüvitavad piiranguid eraomanikele makstavad toetused. Eelkõige Natura 2000 võrgustiku aladel makstav erametsa toetus, mille eesmärk on hüvitada maaomanikule piirangute kehtestamise tõttu saamata jääv tulu. Alates 2017. aasta kevadest on planeeritud erametsatoetuse maksmine ka väljaspool Natura 2000 alasid jäävates sihtkaitsevööndites.

n ÜRO metsandusfoorum kiitis heaks organisatsiooni esimese metsastrateegia. 2030. aastani kehtiva strateegia üks keskne siht on metsade pindala suurendamine. “Eesmärk on kasvatada metsade pindala 2030. aastaks 3% võrra. See tähendab umbes 120 miljonit hektarit,” ütles strateegia ettevalmistamise töörühma asepresident Hans Hoogeveen. n Tetra Pak toob Lahti suusatamise MMile papist pakendis vee, mis on võistluste n-ö ametlik vesi. See vesi ei tule müügile, vaid jagatakse võistluste vaatajatele, võistlejatele ning meediainimestele. Vesi pakendatakse Inglismaal ja tuuakse sealt Soome. n Saematerjali ekspordis püstitati Soomes eelmisel aastal uus rekord. Eksport ületas 8 mln m3, mis on 10% rohkem kui üle-eelmisel aastal. Kui arvestada ka hööveldatud tooteid ja liimpalke, tõuseb ekspordimaht 9 mln m3-ni, mis on kõigi aegade suurim.

TOOMAS LEMMING

TAIMO AASMA

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

8 H A R I D U S

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017 LIINA LIIV

Metsamasinistide õpe tõuseb Luual uutesse kõrgustesse Luua Metsanduskoolis on käimas metsamasinate õppe parandamise rahvusvaheline projekt, mille eesmärk on metsamasinaoperaatori õppekavade täiustamine vastavalt tööturu nõudmistele.

Selleks käib koolil tihe koostöö ettevõtetega. Äsja avati ka Luua Metsanduskooli metsamasinate õppekavade täiskasvanuhariduse osakonna pilootkursus, mis annab veelgi täpsema ülevaate tööturu vajadustest. Projektis osaleb kolm riiki – Eesti, Soome ja Läti.

Metsamasinaoperaatorite ettevalmistamine on üks Luua Metsanduskooli prioriteete. Esiteks on Luua kool Eestis ainuke, kus selle valdkonna spetsialiste ette valmistatakse. Teiseks nõudlus metsamasinajuhtide järele tööturul üha kasvab. Seda, et tegu on tulevikuametiga, näitas ka tööjõuvajadust analüüsiv OSKA raport.

Kaheaastast projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus kaudu.

Masinameeste ettevalmistust ja vajadust selle ameti järele palusin hinnata Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajanduse peaspetsialistil Rainer Laigul ja metsamasinaoperaatorite kutseeksami hindamiskomisjoni liikmel Tarmo Aaval. Mõlemad mehed on osalised ka Luua Metsanduskooli projektis.

Metsaerialade, sh masinistikutse, saab Luua Metsanduskoolist pärast vastava kutseeksami sooritamist.

Kui suur vajadus on praegu juba töötavate metsamasinajuhtide koolituse järele?

Tarmo Aava: Vajadus koolitusteks on pidev, sest metsamasinate areng on samuti pidev protsess. Ka on kutseeksamid kitsaskohana välja toonud metsamasinaoperaatorite nõr-

gad oskused kasutada arvutit – seda nii tavakasutajana kui ka järkamisprogrammide tundmisel. Kindlasti vajavad parandamist ka üldised metsakasvatusalased teadmised.

Rainer Laigu: Enamik metsamasinaoperaatoritest on nn iseõppijad, kes on enda jaoks

Vajadus koolituste järele on pidev, sest metsamasinate areng on samuti pidev protsess.

Tarmo Aava

leidnud parimad töövõtted.

Mitmeid operaatoreid tuleb selles osas ümber õpetada, et nad kasutaksid tootlikumaid ja ergonoomilisemaid töövõtteid.

Kas tööturul on koolitatud ja kutsetunnistusega metsamasinajuhte piisavalt?

Tarmo Aava: Üks operaatorite ring, kes kunagi alustasid esimeste metsamasinatega, hakkab täis saama. Mehed on ametist väsinud ja osa suundub teisele tööle, seega on neile pidevalt vaja juurde koolitada asendust. Luua Metsanduskool

seda oma ressursside nappusega praegu veel ei suuda. Vaja on investeerida simulaatoritesse ja uutesse metsamasinatesse.

Rainer Laigu: Riigimetsa Majandamise Keskus on viimastel hangetel nõudnud, et riigimetsas tööle asuvatel metsamasinaoperaatoritel oleks kutsetunnistus. Vanemate raielepingute lõppemisel jõuab RMK peagi sinnani, kus kõikidel operaatoritel on kutse olemas.

Praegu kutsetunnistusega operaatoreid piisavalt ei ole, kuid kutseeksamid toimuvad, ja neid tuleb üha juurde.

Kuidas jääte rahule metsamasinajuhtide ettevalmistusega?

Tarmo Aava: Kui lähtuda kutseeksami tulemustest, siis võib julgelt öelda, et arenguruumi on piisavalt.

Rainer Laigu: Luua Metsanduskool alustas uute kutsestandardite ja õpetamise põhimõtete järgi operaatorite õpetamist mõni aasta tagasi ning need inimesed jõuavad kutseeksamitele järgmisel kevadel.

TOOMAS KELT Luua Metsanduskooli kommunikatsioonijuht

hanso mk

pÕllumeestele ja maaomanikele lahendus Ühest ettevÕttest pÕllumaade taastamine (vÕsaraie, metsaraie, kraavitrasside puhastamine, kÄndude ja vÕsa freesimine) maaparandustÖÖd (kraavide kaevamine, truupide paigaldus, pÕlluteede ja metsateede taastamine, ehitus) tiikide kaevamine, suuremahulised pinnasetÖÖd elektrikaabli ja sidekaabli kÜndmine

www.hansomk.ee

hanso mk oÜ

ringtee 78, 51014 tartu

tel 525 2911 kaupo@hansomk.ee

N Õ U A N N E 9

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

Viskoossus –

õli tähtsaim füüsikaline suurus Viskoossus on õli tähtsaim füüsikaline mõõtühik ja üks põhiomadusi, millel on õige määrdeaine valikul otsustav roll.

Viskoossus sõltub temperatuurist ning on mõjutatav spetsiaalsete manustega. Viskoossus võib õli kasutamise ajal muutuda.

Kui me tänapäeval räägime viskoossusest, peame selle all silmas määrdeõli või hüdroõli voolavuse määra. Mida suurem viskoossus (näiteks hüdroõli puhul ISO-VG 100, mootoriõlil SAE 20W-60), seda paksem õli. Ja mida väiksem viskoossus (hüdroõli puhul ISO-VG 10, mootoriõlil SAE 0W-20), seda vedelam õli. Vedelaid määrdeõlisid nimetatakse sageli ka väheviskoosseteks ja pakse määrdeõlisid suure viskoossusega õlideks.

Viskoossuse järgi eristatakse rohkem või vähem pakse ja vedelaid õlisid. Ühtlasi on viskoossus ka parameeter, mis kirjeldab õli võimet moodustada kahe liikuva detaili vahele eraldava õlikelme. Masina käivitamisel ei tohi õli olla liiga paks, kuna muidu ei jõua see õigeaegselt voolata määritavatesse kohtadesse. Kui on aga töötemperatuuril liiga vedel, ei suuda tagada piisava paksusega õlikelmet, mis kaitseks kulumise eest. Kui õli kasutatakse töövedelikuna hüdrosüsteemis, peab see olema teatud voolavusega, et üleüldse võimaldada jõuülekannet.

Vead määrdeaine viskoossuse valikul võivad kiiremini viia drastiliste ja äärmiselt tõsiste tagajärgedeni kui vale tüüpi õli kasutamine.

ERAKOGU

TA S U B T E A DA

Viskoossusest sõltuvad õli määrimisomadused

Hüdroõli tähtsaim omadus kasutuskohta silmas pidades on selle voolavus. Õige viskoossus tagab ka seadme pika tööea.

Õli temperatuurisõltuvuse kirjeldamiseks kasutatakse viskoossusindeksit (VI), mis tuletatakse 40° ja 100° temperatuuril mõõdetud kinemaatilisest viskoossusest.

Viskoossusindeks näitab töövedeliku voolavuse sõltuvust temperatuurist, s.t mida suurem on viskoossusindeks, seda vähem sõltub õli voolavus temperatuurist.

n Viskoossuse suurenemise peamised põhjused Õli on töö käigus endaga sidunud temperatuuri mõjul hapnikku, õli on oksüdeerunud.

Oksüdatsiooniinhibiitorid ehk vananemist aeglustavad manused on lagunenud. Õlisse on kogunenud vananemisproduktid ja oksüdatsioonisaadused, nt happed ja õlis mittelahustuvad ained.

Moodustunud on lakilaadsed setted, nagu vaigud ja šlamm. Õli on saastunud tahma, tolmu, vee või alternatiivkütuste jääkidega.

Kasutatud või lisatud on vale õli.

Määrdeaine peab kaitsma liikuvate paarisdetailide pindu kulumise eest, moodustades vastupidava määrdeainekelme. Enamikel õlidel suureneb viskoossus õlikelmes valitseva rõhu tõttu sel määral, et pinnad püsivad üksteisest lahus.

MEELIS VARIMAA

n Viskoossuse vähenemise peamised põhjused Parendid ei olnud vastupidavad nihkepingele ja lagunesid.

Põlemata jäänud kütus (mittetäielik põlemine) on muutnud õli vedelamaks.

Kasutatud või lisatud on liiga vedelat õli või vale tüüpi õli.

Süsteemi puhastati enne täitmist vedelama loputusõliga. Õli on segunenud loputusõli jääkidega.

OÜ Addinol Lube Oil Eesti turu müügidirektor

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

€ 65 000

Komatsu 941.1

Komatsu 901TX

2011 MFO OÜ Mascus id: EA6E16C4

2011 MFO OÜ Mascus id: A8789585

HIND KOKKULEPPEL

HIND KOKKULEPPEL

Finnskogsvalsen Rollers

Valmet 830.1

2017 MFO OÜ Mascus id: 598CF322

2005 MFO OÜ Mascus id: 411531D4

HIND KOKKULEPPEL

€ 220 000

LED 60W, 6000K

John Deere 1170E

2016 MFO OÜ Mascus id: A9676D60

2013 INTRAC Eesti AS Mascus id: 2DC6FED5

€ 233 000

€ 155 000

John Deere 1270E

John Deere 1510E

2014 INTRAC Eesti AS Mascus id: 1F1ABFEA

2014 INTRAC Eesti AS Mascus id: B33F9242

€ 44 000

HIND KOKKULEPPEL

Timberjack 1110D

Eschlböck Biber Vican

2005 INTRAC Eesti AS Mascus id: D44FE927

2017 Salo-Machinery OÜ Mascus id: 984368D9

HIND KOKKULEPPEL

HIND KOKKULEPPEL

Eschlböck Biber Turox

Eschlböck Biber 85 ZK

2017 Salo-Machinery OÜ Mascus id: F0B5D652

2015 Salo-Machinery OÜ Mascus id: 499F4FE0

HIND KOKKULEPPEL

HIND KOKKULEPPEL

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

€ 48 000

Allikas: Addinol

Harjumaa 514 8238

HEA METSAOMANIK!

Maailma suurim rasktehnika müügiportaal!

Võrumaa 5342 4232

Eschlböck Biber 83 ZK

Eschlböck Biber 78

2016 Salo-Machinery OÜ Mascus id: E1C8B04D

2014 Salo-Machinery OÜ Mascus id: 815F74B0

Vaata ka teisi pakkumisi!

www.mascus.ee

10 A R V A M U S Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Emeksen OÜ

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

Loomale ei meeldi eksitajate rajad Pärimuspõhine loodusesse suhtumine põhineb iidsetel uskumustel, et metsa ja vetevalla eest kannavad hoolt haldjad (vanema keelepruugi kohaselt isad ja emad) ning nendega tuleb osata mõistlikult hästi läbi saada, sest mis oleks elu ilma metsata, ilma puhta veeta.

Kui inimene käitub looduses ja loodusega hoolimatult, läheb metsaande korjama selleks mitte ette nähtud ajal – sest eks metski peab puhkama, hinge tõmbama, omaette olla saama –, siis ei käi hästi selle inimese käsi, kes rikub kirjutamata reegleid.

Ta ei leia koduteed, marjakee asemel on nõeluss ümber kaela või juhtub midagi muud hoiatavat, mis on märguandeks, et inimene, see lihtsurelik, kelle eluiga on ju põlispuude omast lühem, on teinud midagi valesti.

Meelega või kogemata. Ja saanud selle eest, sõltuvalt väärteo suurusest, ka hoiatuse, noomida või karistada.

Tänapäeva moodsad ajad mõjutavad suhtumist Tänapäeva pragmaatilist inimest ajavad need vanad jutud tavaliselt muigama – ebausk, vana lori, lastele paras hirmujuttude õhtul rääkida või ette lugeda.

No mis mõttes – korjad pühapäeval maasikaid, ja koju

jõudes on rästik ümber kaela? Vaat kui rumalad ikka olid meie harimatud esivanemad.

No neist võib ju aru saada, koolis nad ei käinud ja siis kujutasid kõike ette.

Ning mismoodi on võimalik, et eksid metsa ära – lae mobiili aku korralikult täis, pane GPS või mõni muu tarvilik nutiseade tööle – kuhu sul eksida on, suurukesed need metsad meil siis on. Siin-seal kogunisti laudteed maas ja viidad juures: kus oled, kuhu tee viib ja kuidas sa siit, kus oled, jälle välja, tsivilisatsiooni, harjumuspärase elukorralduse juurde pääsed.

Niisiis – inimene läheb tänapäeval metsa ja eeldab, et selleks seatud ja kutsutud ametid on tema eest piisavalt hoolt kandnud, et temaga metsas midagi halba ei juhtuks. Ja mets peab jääma metsa ka sellisel juhul, kui inimene oma elu ja tegevust laiendab metsa arvelt.

Tõmmake ennast nüüd kähku kokku, karvased ja sulelised metsaasukad, siit tuleb kõrgetes koolides õppinud tõeline looduse kroon. Ja eks loomuli-

kult tema juba teab, kuidas asjad käivad.

Mis mõttes rebane tuleb linna? Mis ta siit tahab? Nagunii levitab kärntõbe või mingeid muid hulle haigusi. Noored põdrad linnas autode vahel oma elu eest võitlemas. Tahaksid koju, turvalisse metsa tagasi, aga kuidas siit surmalõksust välja pääseda? Nad ei oska, nad on paanikas.

Ja inimene, see looduse kroon on häiritud – mis nad tulevad meie juurde, mis nad tahavad siit. Tehke midagi, et loomad püsiks seal, kus on nende koht – looduses, metsas.

Tehtagu maanteede äärde tarad, et loomad ei tormaks sõiduteele ega tekitaks avariiohtlikke olukordi, kui inimene kihutab autoga punktist A punkti B oma tähtsatele asjatoimetustele. Rajage ökoduktid, kust loomad saaks üle käia, see on humaanne ja inimlik ning arvestab ka loomade vajadustega, usub ta.

Progressi nimel peab ka metsloom uuega harjuma Usub sedagi, et tema on ju teinud kõik selleks, et metsloomadel oleks ka hea olla. Sest temal on vaja aina uusi teid, et aina kiiremini ja kiiremini kuhugi jõuda. Küll metsaloomad harjuvad, me kõik harjume, see on edu, see on progress.

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

Inimene pole kaugeltki metsa pärisperemees Ja nii käitume metsas nagu pärisperemehed, ehitame või soovime iga hinna eest (kas või nui neljaks!) ehitada aina uusi ja uusi radu, selmet igakülgselt mõelda, kas ja kuidas juba olemasolevaid paremini ära kasutada, rekonstrueerida, moderniseerida.

Kerge südamega jätame maha oma vanad rajad – eks loodus, kui ta vähegi jaksab, kasvatab need aja möödudes endasse.

Ja meie harjume uutega ega küsi enam ammu endalt, kas neil vana aja juttudel, mida “märsilohistajad” ja “puudekallistajad” isekeskis jutustavad või teinekord mõnes kogumikus ära lasevad trükkida, ka mingi n-ö asjalik mõte peaks olema – mõte, mis kõnetab moodsat inimest, mis koputab arglikult tema südametunnistusele ja sunnib tulevikku vaatamagi.

Aga üks mõte neis veidrates vana aja juttudes ju siiski on: ela ise ja lase ka teistel elada – neil teistel, kes elavad metsas, kes kannavad iga päev uhkeid sulgi ja kasukaid. Anna neile hingamisruumi ning ära näiteks ehita neile aina uusi ja uusi tõkkeid ega eksita nende tavapärast elukorraldust üha uute ja uute radadega.

Kui sul metsaasukatelt midagi vaja enese tarbeks võtta, mõtle üheksa korda ja alles kümnendal korral tegutse, palu viisakalt ja püüa tehtud kahju ühel või teisel viisil kindlasti ka heastada.

Tegelikult ei taha meist ju mitte keegi – ei kahe- ega neljajalgsed – käia mööda eksitajate radu.

MARJU KÕIVUPUU

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI

OSTAME

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

Ega meie saa muust maailmast maha jääda, olla mingi mahajäänud kolgas, kus hundid-karud käivad ringi, rebane ronib katusele … ja kusagil lendab mingi orav, keda keegi pole näinud. Ühesõnaga – metsaloomad teadku oma kohta ja ärgu segagu inimest tema tähtsates asjatoimetustes.

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

Küsi meilt pakkumist!

www.hevo.ee

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

METSAVEOHAAGISED 1,5–16 t PALGITÕSTUKID 3,25–9,05 m HAARATSID 0,08–0,24 m2

Komplekt BMF 92/675 • • • •

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,75 m

Edasimüüja:

• • • •

A-jalg Jagaja 2/8 on/off Rotatoor 3 t Haarats 0,2 m2

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

HINNAK A JA

Puidu müüjad võivad enam-vähem rahul olla vaid palgi ja kasepaku hinnaga Veebrʼ16 Märtsʼ16 Aprillʼ16 Maiʼ16 Juuniʼ16 Juuliʼ16 Augustʼ16 Septʼ16 Oktʼ16 Novʼ16 Detsʼ16 Jaanʼ17 Veebrʼ17 Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

68,17 62,28 66,47 62,61 80,85 63,33 38,33 34,00 28,00 31,08 28,38 30,03 26,23 21,68

68,19 66,60 62,29 61,57 66,61 65,21 62,62 61,39 80,85 84,51 63,33 63,85 38,33 38,33 34,00 34,00 28,00 28,00 31,08 30,50 28,13 27,13 29,63 29,47 26,35 26,21 21,68 21,31

66,60 61,78 65,21 61,88 80,88 63,85 38,33 34,00 28,00 30,30 27,70 29,47 26,65 21,36

66,60 61,45 65,21 61,75 80,88 64,18 38,33 34,00 28,00 30,45 28,25 29,93 26,65 21,31

65,24 60,63 64,74 61,38 80,88 63,23 36,50 32,00 28,00 31,28 31,00 30,68 27,00 21,23

64,40 60,05 64,67 61,19 80,70 62,40 36,50 32,00 28,00 31,60 31,39 30,84 27,18 21,36

65,11 66,18 66,18 66,11 61,19 62,49 62,49 62,40 65,64 67,13 67,13 67,99 62,34 64,46 64,46 64,50 81,03 80,70 80,70 80,70 61,73 61,73 61,73 62,94 36,50 36,50 36,50 36,50 32,00 32,00 32,00 32,00 28,00 28,00 28,00 28,00 32,56 33,59 33,62 33,57 32,01 33,41 33,44 33,34 30,84 30,69 30,86 30,74 27,38 27,55 27,43 26,93 21,52 20,67 20,84 20,68

66,81 62,41 68,72 64,66 80,90 64,31 36,50 32,00 28,00 33,67 33,58 30,32 26,32 20,40

66,75 62,36 68,72 64,71 80,90 64,31 36,00 31,50 28,00 33,80 33,58 30,40 26,32 20,65

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, veebruar 2017 Suuri muutusi pole veebruar puiduturule toonud.

Okaspuu ja kase jämesortimentide hinnad on head, okaspuupaberipuidul rahuldavad, muudel sortimentidel kehvapoolsed või lausa halvad. Okaspuupalkide keskmised hinnad püsivad jaanuari tasemel. Kui võrrelda hindasid kolme kuu taguse ajaga, on muutus pisut suurem.

Männipeenpalk on ainsa sortimendina pisut odavnenud. Kõige enam on kolme kuuga kallinenud kuusepalk (2,4%), männipalgi ja kuusepeenpalgi hinnakasv jäi alla protsendi.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes on hinnaerinevused

natuke suuremad. Männistandardpalk on aastataguse ajaga võrreldes 2,1% odavnenud, männipeenpalk jäänud sisuliselt samale tasemele ja kuusepalk kallinenud enam kui 3%.

Lehtpuu jämesortimentidest on kahanenud seni pikalt muutusteta püsinud haava- ja lepapalgi hinnad. Viimati odavnesid nende sortimentide hinnad eelmise aasta keskel. Kasepaku ja -palgi hind pole möödunud kuuga muutunud. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kasepalk kallinenud enam kui 4%.

Kasepaku hind on jäänud sisuliselt samale tasemele ja haava- ning lepapalgi hinnad on langenud poolteist protsenti.

Aastataguse ajaga võrreldes on

lepa- ja haavapalk odavnenud märksa enam (vastavalt 7,4 ja 6,1%). Kasepalk on aastaga kallinenud 1,5% ja kasepaku hind pole praktiliselt muutunud.

Paberipuiduturul viimase kuuga suuri muutusi pole toimunud. Männi- ja kasepuit on mõne protsendikümnendiku kallinenud, kuuse- ja haavapuidu hind püsib jaanuari tasemel. Jätkuvalt on kalleim sort männipuit ja odavaim haavapuit. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on okaspuupuidu hind umbes pool protsenti kallinenud, kasepuit aga 1,5% ja haavapuit 4% odavnenud.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes on kõigi sortide hinnamuutus positiivne. Kui aastaga on kuusepuit kallinenud üle

www.gersamia.ee www.gersamia.ee

tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

 Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.

Rehvi lõhede remont kuni 60ja cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.  vahetusvõimalused ost.

Rehvide protekteerimine.  Rehvide Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine.  Varuosad põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus 

soovile.

Varuosad kliendi põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus  vastavalt NB! Rehvide Transportkliendi üle Eesti.  vastavalt tellimise õige soovile.

NB! Rehvide  Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Tel 526 8498. kontakt on

 Transport üle Eesti.

Info Info tel 526 526 8498, 8498, 766 766 8587, 8587, andres@gersamia.ee andres@gersamia.ee  tel

tellimise õige 526 8498 kontakt on

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

Arvestades viimastel kuudel avalikkuses maad võtnud metsapoleemikat, on lubamatu riigimetsa majandajate apsakas Karula rahvuspargi maadel. Teede ja muude hooldustööde tähe all mindi liialt hoogu ja võeti puid ka sealt, kust poleks tohtinud. Või kus otseselt see vajadus puudus – mine nüüd võta kinni, eks sellistel puhkudel ole igaühel tõest ka oma arusaam.

Lubamatu selles valguses, et siiani on RMKd ikka erametsaomanikele eeskujuks seatud kui heaperemehelikku ja seadusi järgivat metsamajandajat. Vaidlus on iseenesest tobe, aga väikese möödalaskmise pärast pahandust kui palju.

On enam kui kummaline, et RMK, kes on oma hangetele seadnud ülikarmid tingimused metsa ülestöötajatele, nende töömeestele ja masinatele, ei suuda teostada raiet 0,3 hektaril nii, et kõik oleks seaduspärane.

Nüüd ujuneb niikuinii sedasi, et ükskõik millise tulemuseni keskkonnainspektsioon oma menetluses jõuab, plekk on RMK-l kui tööde tellijal ikkagi küljes. Ja sellele saab igaüks alati viidata, et näete, isegi riigimetsa majandajad susserdavad raietöödel, mis siis veel väiksematest tegijatest tahta.

HEIKI HEPNER Hinnastatistika tugineb Keskühistule Eramets ja Eesti Puidumüügikeskusele ettevõtete pakutud kokkuostuhindadele.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Kirk-Marius Kukumägi, tel 51 17 629, e-post: kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

MÜÜB MÜÜB SOODSATE SOODSATE TEHASEHINDADEGA TEHASEHINDADEGA

uusi, kasutatud ja ja protekteeritud protekteeritud rehve, rehve, uusi, kasutatud sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, haagistele, põllutöömasinatele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

18% ja männipuit ligi 9%, siis lehtpuupuidul suurt hinnamuutust toimunud ei ole (ca 1%).

Küttepuidu hind on jätkuvalt väga madal. Viimase kuuga küll lisandus keskmisele tihumeetrihinnale 25 senti, aga on see hind, mis metsaomanikku küttepuitu varuma ei motiveeri.

Väikesi positiivseid märke tarbimise suurenemise suunas on märgata, aga vaevalt et käesoleval küttehooajal küttepuidu hind tõuseb.

RMK olgu teistele heaks eeskujuks

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Telli Maaleht!

Helista 680 4444 või kirjuta klienditugi@ekspressmeedia.ee

KHR Forest Ostame õiglase hinnaga raieõigust ja metsamaad üle Eesti.

Metsamaa võib olla ka koos põlluga.

5558 6086 khreesti@gmail.com www.khrforest.eu

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Tiit Reitel, tel 506 0288 tiit@artiston.ee

12 V Õ I M A L U S

METSALEHT Nr 2 (206) 23. veebruar 2017

Arboristide puiduhakkur toodab huumust ja hakkpuitu

ÜK S KÜSIMUS

Millist kasu saab erametsaomanik enda metsa sertifitseerimisest?

Eesti keskmine metsaomanik on kaalutlev ja kõhklev ning pragmaatiliselt käituv oma metsa peremees.

Oleme sageli teinud sobiva mõttelaadiga metsaomanikule ettepaneku liituda FSC metsamajanduse sertifikaadiga (kusjuures metsaomaniku jaoks täiesti tasuta), kuid metsaomanike valdav seisukoht on, et selline sertifikaat piirab tema vabadusi ja õigusi oma metsa kallal toimetada nii, nagu omanik seda soovib.

Omal ajal oli (ja kohati on praegugi) turul puidunõudlus suurem kui -pakkumine – hästi läks kaubaks ka seaduslikult hangitud, kuid sertifitseerimata puit. Samuti olid 2000ndate algul metsade sertifitseerimisega seotud ideaalid üllamad.

Põhimõte oli: “Sertifitseeritud puidu eest turul rohkem ei maksta – selline ongi keskkonnasõbralik-heaperemehelik ja hooliv puiduäri!”

Nüüdseks on need seisukohad devalveerunud, – kui sul on PEFC või FSC metsamajandamise sertifikaat, annab see moraalse õiguse puidu eest lisa küsida. Nagu indulgents keskajal! Eks ole ka rahvusvaheliste metsandus- ja tarneahelastandardite loojad ning maaletoo-

on 5aa

SVEN ARBET

jad aru saanud, et ajale ei või jalgu jääda ning iganenud (mis sest et aateliste) vaadetega sertifitseerimisele saab seksikust lisada vaid rahaline mõõde.

Päris mitmed Eestis toimetavad puiduettevõtted annavad hanketurule väga selge signaali: “Kui tood meile puhast, 100% sertifitseeritud puitu, maksame sulle ühe euro tihumeetri eest lisaks.”

Kuna välismaiste klientide poolt on Eesti tootjatele üpris tugev surve sertifitseeritud (vahet pole, kas FSC või PEFC) puidu osakaalu suurendamisele, siis puiduettevõtted on valiku ees, kas suurendada sertifitseeritud puittoodangu osakaalu või lõpetab klient tarned.

Paraku saab nn sertifitseeritud puidu osakaalu suurendamine toimuda konkurentide ülemaksmise arvelt, sest erasektoris pole sertifitseeritud metsade osakaal teab kui suur.

See fakt peaks olema mootor, mis veab erametsaomanikud samade valikute ette – kas sertifitseerida oma metsad ning olla “turukõlblik” või nautida sertifitseerimata metsaga turult ära lõigatu staatust.

INDREK TUST AS Stora Enso Eesti metsandusjuht

stane t

arbijag

arantii

Keila vald asub aastaid suurema hoolitsuseta seisnud Keila-Joa mõisa parkmetsa korrastama, esialgu tehakse võsast puhtaks jõe lossipoolne kallas pindalaga kokku umbes 30 hektarit.

Hooldustööde esimese etapi töövõtulepingu võitis valla poolt välja kuulutatud hankekonkursil OÜ ArborEst. Leping kestab 2018. aasta maikuuni ning selle aja jooksul hakatakse järjest võsa ja peenemaid puid maha võtma. Alles jäävad peamiselt vaid põlispuud, nende alune peab aga muutuma luhamaaks, mida saab niita. Sellepärast lõigatakse puud võimalikult madalalt ja ilmselt tuleb mõnes kohas ka kännud välja juurida.

Keila-Joa park saab korda OÜ ArborEst juhataja Heiki Hanso märgib, et parkmetsa pole aastaid, ehk isegi mitukümmend aastat õigupoolest süsteemselt hooldatud ja selle tõttu tööd seal jagub. Tarbepuuks sobilikud notid veetakse kaldajärsakust üles metsast välja suure tee äärde riitadesse ja need lähevad RMK-le. Peenemad, kuni

ECHO TO O ja 2aas

DETEL

tane et

tevõtte

garanti

i

Arborist Heiki Hanso kinnitab, et säärane puiduhakkur on võimeline juba ka tööstuslikus koguses hakkpuitu tootma. Läbi hekseldi võib lasta kuni 20 cm diameetriga notte.

20 sentimeetri suurusega puud ja võsa hakitakse peeneks. Hanso ei oska praegu veel täpselt öelda, kas hakkpuitu on plaanis ka kütteks koguda. Esialgu puistatakse peeneks hekseldatud puit metsa alla huumuseks.

“Esialgu võitsime Keila valla hanke, mis sätestab, et meil tuleb seda parkmetsa hooldada, näiteks võsa ja peenemad puud välja lõigata; suvel vähemalt kahel korral kõnniteede ääred puhtaks niita ja muid töid teha kuni 2018. aasta maikuuni,” selgitab Hanso. “On näha, et siit

saab ka omajagu materjali nii kütteks kui võib-olla ka paberipuud. Mina nende sortimentidega nii väga kursis ei ole, lepingus on kirjas, et anname kõik, mille välja võtame RMK-le, nemad siis müüvad või teevad sellega, mida tahavad.”

Hakkur hea abimees Heiki Hanso ütleb, et Timberwolfi puiduhakkurid, mida oma töö juures kasutatakse, nii uus kui vana, on põhimõtteliselt sarnase jõudluse, ökonoomsuse

ja teiste parameetritega. Uuemat on veidi disainitud, näiteks määrdeniplid on toodud korpuse väliskattele, mis muudab igapäevase hoolduse mugavamaks.

Mõlema hakkuriga peaks paberite järgi saama toota 6,5 tonni hakkpuitu tunnis ja hakkurid peaksid suutma läbi hekseldada kuni 20sentimeetrise läbimõõduga ümarpuitu. Kütust kulub intensiivse töötamise korral tunni kohta paar liitrit, optimaalne töömeeskond on kolm inimest.

AIN ALVELA

Müüsaamaad

160 ha met mootorsaag ECH O CS-490ES tavahind 469 €

mootorsaag ECH O CS-310ES

soodushind 38

9€

tavahind 199 €

WWW.METSAK

mootorsaag ECH O CS-501SX

tavahind 589 €

soodushind 51

9€

soodushind 17

9€

AUPMEES.EE murutraktor Cub Cadet LT1NS96

Küsi erihinda!

Metsakaupmees OÜ, Võru 94, Tartu 734 3861, info@metsakaupmees.ee E–R 9–18, L 9–15

. s a l l a v a l u g i N Lääne Kogumaht 17 000 tm Peamine puuliik kuusk 10 A raie 9000 tm Otse omanikult Info tel 5860 8490 E-post ettevote@hot.ee