Metsaleht (september 2018)

BIOMAJANDUS: mets on taastuvate toorainete esmane ja tähtsaim allikas Lk 2-3 SHUTTERSTOCK

27. september 2018 Nr 9 (225)

Mets kasvatab omanikku Lk 9 MAALEHE LISA

Aardla 23D, Tartu 50110 Tel: 742 2355, 524 0160, 515 5332 info@metsaekspert.ee

www.metsaekspert.ee

2 I N T E R V J U U

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

Kai Lintunen: tselluloositehas on biomajanduse alustala Soome Metsaseltsi rahvusvahelise kommunikatsiooni juhi Kai Lintuneni sõnul on mets taastuvate toorainete esmane ja kõige suurem allikas, mil keskne roll biomajanduses.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Metsanduse osa Soome biomajanduses on praegu umbes pool.

Septembri alguses käis Kai Lintunen Eesti metsameestele põhjanaabrite biomajanduse tormilist arengut tutvustamas. n n n Millise sõnumiga te Eesti metsameeste juurde tulite?

Eks ikka märksõna on biomajandus ja selle eri tahud ning võimalused. Pole saladus, et aastaid oli metsatööstuse maine nii Soomes, aga ma tean, et ka Eestis selline, et tegu on justkui ajast ja arust valdkonnaga, kus puudub uuendusmeelsus. Nüüd on inimesed mõistnud, et tegelikult on metsavaldkonnas hea töötada, sest sellesse on tulnud

hulk uusi häid ideid. Soomes näiteks on viimaste aastate kõige suuremad tööstusinvesteeringud tehtud just metsa- ja puidutööstuse sektorites.

Kuidas mõtestate teie lahti biomajanduse ning metsa ja puidu osas selles?

Esmalt ja kõige laiemalt on see uus mõtteviis. See, et mets on taastuvate toorainete esmane ja kõige suurem allikas, mil keskne roll biomajanduses. Samas haakuvad biomajandusega ka paljud teised valdkonnad – keemia- ja tekstiilitööstus, bioenergeetika. See tähendab uute tehnoloogiate rakendamist kohtades, mida seni peeti vanamoodsaks ja üsna perspektiivituks.

Näiteks on tõestatud, et vanades paberitööstustes saab märgatavalt tõsta efektiivsust ja vähendada keskkonna saastamist mõne keemiatööstuse innovaatilise saavutuse rakendamisega.

Need vajavad küll investeeringuid, aga selge on, et sellistel rahapaigutustel on tulevikku.

Biomajanduse üks tähtsamaid postulaate on jäätmete vähendamine, tooraine maksimaalne ärakasutamine. Puidu-

tööstuse väärtusahelas on võimalik kogu kasutuses olev puit ühel või teisel moel ära kasutada. Kusjuures puidu väärindamine kuni nanotehnoloogiateni välja on lõputult avar arengutee.

Kriitikud ütlevad, et mõiste “biomajandus” kasutuselevõtmine on eelkõige võimalus nimetada üldsuse silmis negatiivse maine omandanud asju meeldivamate nimedega – näiteks tselluloositehast puidurafineerimistehaseks. Milline on biomajanduse sisu?

Tegelikult on tselluloositehas biomajanduse alustala. Soome ühiskonnas ei ole tselluloositehases midagi häbiväärset, ja midagi häbiväärset ei näe ma ka selles, et neis õpitakse üha tegema uusi tooteid uusi säästlikke tehnoloogiaid rakendades.

Kujutate ette, kui palju paberit kulub igasuguste kleepsude tagumise külje paberite tootmi-

seks? Näiteks kasutatakse sadu ja tuhandeid selliseid kleepse logistikakeskustes kaubasaadetiste märgistamiseks. Iseenesest näib pisiasjana, aga need on väga suured kogused. Siiani on see paber lihtsalt minema visatud, nüüd kogutakse aga kokku ja saadetakse ümbertöötlusse ja nõnda hangitud sekundaarsest toorainest valmistatakse näiteks ilmastikukindlaid terrassilaudu.

Tahan öelda, et biomajandus ja keskkonnakaitse ei ole sõjajalal, me teeme koostöös suuri asju.

Millised arengud on Soome biomajanduses viimastel aastatel olnud n-ö märgilised?

Aastaid tagasi oli uuendusi tinginud taust näiteks see, et teatud liiki paberi kasutamine hakkas stabiilselt vähenema.

Ajalehti ja raamatuid trükiti üha vähem ning Soome kogu maailma mastaabis olulise paberitoot-

Puidutööstuse väärtusahelas on võimalik kogu kasutuses olev puit ühel või teisel moel ära kasutada.

Kai Lintunen

jana pidi leidma oma tselluloosi- ja paberitööstusele uusi väljundeid ja seni avastamata turge. Turuolukord andis tööstusele n-ö äratuse, et nõndamoodi enam jätkata ei tasu. Nüüd on selge, et paber on jäänud ning uued tooted on tulnud. Ka puitmaterjalidest ehitamine on suurel tõusuteel. Ja mitte ainult eramute ehitamine, järjest rohkem rajatakse ka puidust ühiskondlikke hooneid. Puidust valmistatud biokütust müüb Soomes juba kaks tanklaketti. Biomajandus ei võistle toidutootmisega, aga aitab kindlasti paremini hakkama saada kliimamuutustega.

Mina leian, et metsast saadud looduspõhisest toorainest tooted on eetilised tooted.

Kuidas Soome metsaomandi ja metsanduse alaste seaduste eripära mõjutab biomajanduse arengut?

Soomes on 60% metsadest peremetsad, kus omanik teeb sisuliselt seda, mida tahab. Seadusandluse piires muidugi. Nimelt lasub eraomanikel kohustus raiutud metsad taastada. Ja tööstus on täiesti sõltuv nende eraomanduses olevate metsade

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Kai Lintunen on veendunud, et mets teemalisel konverentsil.

omanikest. Aga nad ei raiu oma metsi järjepanu maha.

Lisaks seaduse kohustustele toimub erametsade vabatahtlik sertifitseerimine, lisaks on omanikud tugevalt organiseerunud.

Soomes on keskeltläbi 600 000 metsaomanikku ja nende eesmärgid on väga erinevad. Kellele on mets elatusallikaks, kellele hobitegevuseks. Aga peab ütlema, et valdav osa metsaomanikest hooldab oma metsa südamega ja heaperemehelikult ning

I N T E R V J U U 3

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

ERAKOGU

SEADUS

Soomes puudub raievanus Uuendatud metsaseadus hakkas Soomes kehtima 2014. aastal ja suurendas oluliselt metsaomanike õigusi metsade majandamisel.

Seadus toob esiplaanile ühiskondlike huvide asemel metsaomanike huvid.

Seadus annab metsaomanikele vabad käed otsustada, kuidas oma metsa kasutada ja mida sealt soovitakse saada, olgu selleks siis kuuseokkad, marjad-seened või puit.

Soomes puudub raievanus, metsa omanik võib puid raiuda siis, kui ta seda soovib.

Siiski ei või metsa majandada päris ilma piiranguteta, säilinud on metsateatiste esitamise ja kooskõlastamise kohustus. Varasemaga võrreldes on suuremat tähelepanu pööratud loodusliku mitmekesisuse ja elupaikade säilitamisele. Näiteks väärtuslike elupaikade säilitamiseks tuleb koostada eraldi kavad ning elupaiku ei tohi metsa majandamine kuidagi ohustada.

Seadus kohustab omanikku raiutud metsa uuendama. Kehtib põhimõte: kõik, mis raiud, tuleb uuendada.

Uuendamisel võib kasutada eri puuliike, kuid siiski vaid selliseid, mis Soomes looduslikult kasvavad.

Metsamaterjali müües saab Soome metsaomanik, sõltumata juriidilisest staatusest, tulumaksu makstes arvestada tulust maha puidu ülestöötamise ja transpordiga seotud kulud.

Allikas: Soome Metsakeskus, Eesti Metsaselts, Metsaleht, eramets.ee on taastuvate toorainete esmane ja kõige suurem allikas. Fotol kõneleb Kai säästva arengu eesmärkidest Hiinas peetud ökosüsteemide

teab väga hästi, mida nad metsas teevad.

Kui olulised on Balti riigid Soome puidutööstusele n-ö toorainebaasina?

Varem toodi Soome palju puitu Venemaalt, praegu on peamiseks impordiartikliks jäänud kasepuit. Baltimaade puidu osakaal ei ole koguseliselt kuigi suur ja praegu võib öelda, et tööstuse tooraines on lõviosa ikkagi kohalikul puidul. Soome

metsadest saab tööstus väga erinevat puitu, sest kui raiuda palki, tuleb raie käigus välja ka teisi sortimente.

Mida tähendaks Soome puidutööstusele lageraiete lõpetamine riigimetsas? Koguti ju hiljuti kampaania “Lageraied ajalukku!” (“Avohakkuut historiaan!”) käigus 50 000 Soome elaniku allkiri petitsioonile, milles soovitakse Soome lageraied riigimetsas keelustada.

Just selline hulk allkirju tähendab Soomes seda, et petitsiooni seadusemuudatuse ettepanekutega saab saata parlamenti.

Ma ei usu, et riigimetsas lageraied lõpetatakse. Soome riigimetsas on 15 majandamise süsteemi. Teatud juhtudel on aga parim viis just lageraie. Muud metsakasutusviisid ei kompenseeriks seda kaotust, mille tooks kaasa lageraiete lõpetamine.

Metsandus on Soomes väga pikkade, ka inimeste suhtumis-

se juurdunud traditsioonidega tegevusala, mis hoiab elu maakohtades. Ma ütlen isegi, et see on maaelu sotsiaalne selgroog.

Hiljuti muudetud Soome metsaseadus vähendab tegelikult piiranguid, omanikud said vabadusi juurde, aga seadus annab samas ka rikkalikult võimalusi metsa kestvaks kasvatamiseks. See, et metsi peab uuendama, ei kadunud kusagile. Usun, et omanikud teeksid seda ka ilma seaduse kohustuseta.

Kas Soome puidutööstur on nüüd õnnelik, et Eestisse ei tule tselluloositehast? Eesti Vabariigi valitsus otsustas ju eriplaneeringu lõpetada.

Ma sain sellest alles nüüd siin Eestis teada, et tselluloositehast ei tule. Ei tea, pole Soomes midagi kuulnud, et kohalikud töösturid eriliselt rõõmustaks.

Niikuinii oleks see tehas kogu Soome tselluloositööstuse mahtudega võrreldes väike ega mõjutaks meie turgu.

Mida soovitaksite Eestis praegu käiva metsadebati osalejatele?

Soome on tõepoolest selles, mis puudutab metsandust, olnud kogu maailmas pioneer.

Ka seadusloome poolest. Aga ma ei hakka siin eestlasi õpetama, mida oma metsadega teha.

Samas usun, et Eesti poliitikud oskavad teha spetsialistidega koostööd ning langetada nõnda oma maa jaoks parimad otsused ja eri osapoolte huvide vahel tasakaalu leida.

Pakume tööd

40 aastat halumasinate tootmist

METSAKORRALDAJALE Nõudmised kandidaadile:

• metsakorraldaja tunnistuse olemasolu • B-kategooria juhiluba • isikliku auto kasutamise võimalus

Omalt poolt pakume: • • • • •

sõbralikku ja toetavat kollektiivi tööks vajalikku väljaõpet tulemustest sõltuvat töötasu paindlikku tööaega võimalust töötada ka FIEna

Saada oma töökäigu ülevaade e-posti aadressil info@metsabyroo.ee, helista telefonil 610 9061 või tule eelnevalt kokku leppides meie kontorisse aadressil Järvevana tee 9, Tallinn.

4 M E T S A M A J A N D U S

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

RMK tutvustab raieplaane, et rahvas teaks, mis töid metsas tegema hakatakse RMK on juba üle aasta korraldanud koosolekuid, kus selgitame eesootavaid raietöid metsades, mille oleme määranud kõrgendatud avaliku huviga aladeks.

Need on metsad, mida kohalikud elanikud agaralt kasutavad.

ANDRES SEPP RMK peametsaülem

Sellised alad asuvad linnades, linnade ja külade lähedal, puhkemetsades ning kohalikule kogukonnale oluliste kultuurilise, arheoloogilise, religioosse või ajaloolise tähtsusega paikade lähedal. Et tööd taolistes metsades inimestele ootamatusena ei tuleks, kutsumegi kohalikke raiekavadega tutvuma.

Võib öelda, et inimesed, kes infost huvitatud, on väga konstruktiivsed ja aktiivsed kaasa mõtlema. Peamised küsimused, mis tõstatuvad, on järgmised. n Kas ei saaks metsa raiumata jätta?

On oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Saavutame selle metsa kasvatades, ka-

AHTI BLEIVE

sutades, uuendades ja kaitstes.

Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega noort, keskealist ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada sellega kaasnevaid hüvesid. Ka eri liigid vajavad elupaikade või kasvukohtadena erinevas vanuses metsa.

Viimased paarsada aastat on Eesti metsad arenenud koos inimesega, olles poollooduslikud kooslused. Inimene on need kunagi istutanud ning loodus omalt poolt teiste liikidega täiendanud. Pärast istutamist on omanik metsa hooldanud, selle raieküpseks saades puidu raiunud ning taas uue metsa kasvama pannud. Nii on see olnud ajast aega ja võimaldanud meil elada metsarikkal maal, nõnda edasi talitades saame sama ka oma lastelastele pakkuda.

RMK kaasamiskoosolek Taevaskojas.

n Kas lageraie võiks asendada turberaiega?

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest tingimustest. Eesti oludes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused.

Looduslikult on lageraiega sarnaseid tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida

praegu aga esineb harvem ja väiksemal pindalal kui sada aastat tagasi.

Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Kui tahame, et harjumuspärane kuusik või männik kasvaks ka tulevikus, siis vana metsa varjus seda meie viljakatel muldadel kasvatada ei õnnestu.

Hoogsalt hakkab kasvama küll lehtpuuvõsa, kuid mitte kuuse-

Viimased paarsada aastat on Eesti metsad arenenud koos inimesega Andres Sepp

kultuuriobjekte ning toetatakse teadusuuringuid. Puit on kõige taastuvam kättesaadav materjal.

või männitaim. Juhul kui metsa uuendamine turberaiega mingis piirkonnas on võimalik, siis seda me kindlasti kaalume. n Kas puitu on vaja kasutada?

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku ma-

terjali, mida kasutame energia saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks.

Lisaks luuakse puidu müügist saadava tulu eest riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja

n Miks nii suured raielangid?

Metsad kujunevad välja mullastiku, reljeefi ja paljude muude tegurite koosmõjul, mistõttu ei ole esmatähtis mitte langi suurus, vaid kuju ja kuidas see on maastikku paigutatud.

Kui lisada metsade kasutamisele piirang, et sellest ühtsest metsamassiivist võime korraga kasutada näiteks ainult ühe hektari, siis teeme sellega metsale kasu asemel kahju.

Valgustingimused nii väikesel langil ei soodusta uue metsa kasvamist ning juba väljakujunenud massiivide lõhkumisega väikesteks lankideks vähendame ka metsade tormikindlust.

KOOSOLEK ME T SAS

Kohapeal saab kujutluspildi Praeguseks on toimunud ligi 40 riigimetsa raiekavasid tutvustavat koosolekut. Kõige paremini õnnestuvad koosolekud, mis toimuvad raiutavas metsas, kus saab üheskoos metsa üle vaadata ning ette kujutluspildi, milline hakkab mets olema pärast raiet. Kui üldised metsanduslikud küsimused saavad läbi käidud, lepime kogukonnaga kokku kohalikku eripära või soove arvestavates raietingimustes. Nendeks on olnud soov üheskoos valida langile jäetavaid säilikpuid, öösiti töid mitte teha ning kasutada puidu

väljaveoks teid ja kellaaegu, mis inimesi kõige vähem häirib.

RMK töötajate nimel ütlen suure tänu kogukondade aktiivsetele liikmetele, kes on olnud valmis meiega raieplaane arutama. Vaatamata esialgsele skepsisele igasuguste raietööde suhtes, on alati mõistetud, et metsahoid ongi pärast raiet langile uue ökoloogiliselt rikka metsa kasvatamine, mille üks ja kasutust ootav osa on ka puit.

ANDRES SEPP

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

M E T S A M A J A N D U S 5

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

TIIT BLAAT

Püsimetsandus takerdub suurte majandamiskulude taha Väikeses mahus raiudes läheb puidu transport absurdselt kalliks. Ka väikeses mahus tehtava raietöö eest tuleb rohkem maksta kui suuremahulise töö eest.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Puidu transport sihtkohta maksab palju ning on kõige soodsam täis koorma ja lähedase sihtpunkti korral.

Lageraiete vastu võitlejad usuvad, et Eestimaa metsi võiks majandada säästlikult püsimetsanduse põhimõtteid järgides, tehes vaid turbe- ja valikraieid.

Suurem osa meie väikemetsaomanikest tegelikult just niimoodi talitabki. Nad saavad seda teha kahel põhjusel. Esiteks sel, et oma igapäevase leiva teenivad nad mujal ning metsatükilt võetakse heal juhul enda jaoks vaid veidi kütte- või tarbepuitu. Teiseks on Eesti keskmine metsaomand tublisti alla kümne hektari ning selle lagedaks raiumine tooks vaid ühekordse tulu.

Enamasti seda aga seetõttu, et leiba annab muu, vajalikuks ei peeta.

Väikese metsatüki arvelt on keeruline kui mitte võimatu omanikul enda tulubaasi üles ehitada. Tegime koos metsaülema ja konsulendi Gunnar Hendriksoniga tingliku arvutuskäigu, mis näitab, et kui kalliks ai-

nuüksi võib minna väikese koguse puidu transport.

Meie näites asub metsakinnistu, kus puitu raiutakse, Võrumaal Varstu kandis, kus omanik raius omal jõul säästva metsanduse printsiipe järgides ning rasket metsatehnikat kasutamata 6 tihumeetrit kuusepalki, 4 tm paberipuud ja 3 tm küttepuud. Eeldame, et ta on puidu koondanud metsatee serva, kust veok selle kätte saab.

Puidust kallim Täis puidukoorma, 26 tihumeetri, transpordi hind on arvestuslikult umbes 4,40 eurot tihumeeter. Veo hind võib sõltuda olenevalt vedajast, lisaks kogusele ka sihtkoha kaugusest ning sellest, kas vedada tuleb üht või mitut sorti notte. Kui see koorem on vaja viia Varstust 40 kilomeetri kaugusele Toftani saeveskisse, siis lihtne matemaatika ütleb, et koorma või reisi hind on 114,40 eurot pluss käibemaks.

Kui aga on vaja sõidutada 6 ti-

humeetrit eraldi Toftanisse, siis 114,40 : 6 = veokulu 19,10 eurot/tm + km.

Edasi rehkendame 4 tihumeetri paberipuu veo Varstust Pärnusse. Vahemaa on 195 km ehk transpordifirma arvestusliku hinnakirja järgi 13 eurot/ tm. Täis koorem teeb reisi hinnaks 338 eurot, nelja tihumeetri vedu oleks 84 eurot/tm. See ületab oluliselt paberipuu eest ka headel aegadel saadavat hinda ning teeb asja absurdseks.

Olgu, need on kõigest teoreetilised ja tinglikud arvutused, sest tegelikult korjab metsaveoauto ümberkaudu olevad n-ö langi lõpud kokku ja sõidutab sihtkohta ikkagi juba täis koorma. Aga selliselt talitab kokkuostja, vahendaja või metsa ülestöötaja vaid “oma” materjaliga.

“Kui üks talumees tuleb metsafirmasse ja ütleb, et tal on 13 tihumeetrit puitu Varstus, siis ainult selle jutu peale ei saa ju metsaveoautot välja saata,” selgitab Hendrikson. “Kõigepealt läheb metsameister ja vaatab

Kui üks talumees tuleb metsafirmasse ja ütleb, et tal on 13 tihumeetrit puitu Varstus, siis ainult selle jutu peale ei saa ju metsaveoautot välja saata.

Gunnar Hendrikson

puidu üle. Võimalik, et talumees ei olegi lõiganud õiget pikkust või kvaliteeti või on kõik sortimendid segi ühes virnas. Siis on see küttepuu. Selle metsameistri töö ja aeg maksavad ka midagi.”

Pigem kaitserežiim Hendrikson tõdeb, et tegelikult tuleb planeerida enne, kui saag käima tõmmatakse. Enne raiumist tuleb täpselt otsustada, milliseid sortimente lõigata ja kuhu need müügiks saata.

Näiteks võivad arvutused näidata, et tasuvam on paberipuu müüa Osula Graanulisse küttepuuna, kui et Pärnu sadamasse paberipuuna.

Arvutasime siinkohal aga ainult transpordikulu. Et puit üldse metsast välja saada, on metsaomanikul tarvis teha ise see töö või palgata töömehed ja nende n-ö hind on seda kõrgem, mida väiksem on tehtav kogus.

“Ise tegutsemise ajad on ammu möödas,” leiab Hendrikson. “Kõige säästlikum on majandusmetsa majandada lageraietega. Võrrelda püsimetsana majandamist tavalise majandamisega ma ei oska, sest need ei ole võrreldavad – üks on majandamine, teine on kaitserežiim. Püsimetsana majandamisel peaks olema mingi põhjus, näiteks pinnasekaitse erosiooni, soostumise vms vastu.”

Mõisaküla Masinatehase SOODUSPAKKUMINE NÜÜD KA RENDIVÕIMALUS

Võsagiljotiinid

13–21tonnistele ekskavaatoritele

4990 €

Hinnale lisandub käibemaks 20%

Mõisaküla Masinatehas OÜ

tel 5628 6151 • info@mtm.ee • www.mtm.ee

6 A R E N G U K A V A

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

TIIT BLAAT

Kui kaks kuud tagasi tõime Metsalehe lugejateni rahva arvamuse metsanduses valitsevatest probleemidest, siis nüüd on uut arengukava ette valmistades kirja saanud töörühma sõnastatud probleemid. Töörühm, mis omakorda on jaotatud neljaks alamtöörühmaks, kaardistas kokku 101 probleemi, esile seati nende baasil 12 kõige olulisemat.

Need 12 probleemi annavad keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Kristel Järve sõnul fookuse metsanduse arengukava koostamise ettepanekule.

“See aitab mõista, millised probleemid on teravaimad ja milliste lahendamist oodatakse esmajärjekorras,” selgitab ta.

Metsanduse arengukava koostamise teises etapis (kestab 2019 kuni 2020) hakkab juhtrühm (selle moodustab keskkonnaminister) kõigile 101 probleemile lahendusi välja töötama. Abimaterjalina kasutatakse Järve sõnul kindlasti ka ülikoolide teadlaste koostatud alusuuringu tulemusi ning eelmise metsanduse arengukava aruannet.

“Ideaalis valmivad seega lahendusstsenaariumid koos mõjude hinnanguga, mis võimaldavad teha teadlikke valikuid ja mille vahel juhtrühm saab valida,” märgib Järve.

Juhtrühm peab ka hindama, kas kõik probleemid on üldse lahendatavad või metsanduse arengukavas lahendatavad.

Prioriteedid peaksid Järve sõnul aga olema need, mille lahendust esmajärjekorras oodatakse.

Metsanduse arengukava tarvis on kaardile saanud 12 tähtsamat probleemi MAJANDUSE VALDKONNA ALAMTÖÖRÜHM

SOTSIAALVALDKONNA TÖÖRÜHM

1. Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis.

2. Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad.

3. Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas.

7. Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse.

8. Metsandusega seotud taristute (teede) korrashoid ja areng pole piisavalt tagatud.

9. Puudub riigi pikaajaline terviklik plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele.

ÖKOLOOGIA VALDKONNA TÖÖRÜHM

KULTUURIVALDKONNA TÖÖRÜHM

4. Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ja õiglane.

5. Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist. Eesmärk on metsade süsinikuvaru ja -sidumisvõime suurendamine läbi teadmispõhise majandamise.

6. Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone.*

10. Füüsilisest isikust erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne suurenemine.

11. Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides.

12. Looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste suhete.

*Selle probleemi osas ei ole töörühm päris ühte meelt, ent sellegipoolest oldi nõus seda ühe prioriteedina kirja jätma.

KRISTIINA VIIRON

Harjumaa 514 8238 501 9257

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

516 5190 515 0811 513 5350

Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 501 9257

Risti Kaimas Viimsalu

Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Põlva Priidu Teppo

Raplamaa 523 7944 501 9257

Vasyl Protsiv

Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 www.metsaforest.com/ee

Võrumaa 5342 4232

B I O E N E R G I A 7

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

Eesti saab praegu kogu oma elektri ja toasooja tinglikult puidust Eelmisel kolmapäeval, 19. septembril algas Eestis aeg, millest alates võiks kogu Eestimaa kuni aasta lõpuni saada kõik vajaliku energia tinglikult biomassist.

Meil toodetakse bioenergiat eelkõige puidust.

KRISTIINA VIIRON

KARLI SAUL

TA A S T U V E N E R G I A

jades, elektri ja soojuse koostootmisjaamades kui ka kodustes ahjudes.

“Kaugkütte katlamajades ja koostootmisjaamades kasutatakse Eestis peamiselt hakkpuitu,” selgitab Eesti Biokütuste Ühingu juhatuse liige Ülo Kask.

Kodustes majapidamistes rändab aga ahju suuremalt jaolt halupuit (96%), kuid köetakse ka puidubriketi ja -graanulite, samuti puiduhakke ja -jäätmetega.

kristiina.viiron@maaleht.ee

Kombijaamad ja katlamajad

Seega jagub Eestis biomassist toodetud soojust, elektrit ja mootorikütust aastas 103 päevaks. Selle näitajaga paikneb Eesti bioenergia tootmise osas Euroopas viiendal kohal. Rootsis algas bioenergia päev 18. augustil, Soomes 28. augustil, Lätis 7. septembril ning Bosnias ja Hertsegoviinas 12. septembril.

Terves Euroopas aga algab päev, mil võiks hakkama saada üksnes biomassist toodetud energiaga, kahe kuu pärast – 19. novembril.

Puitkütuste osakaal on Eestis kõige suurem soojuse tootmisel – nii kaugkütte katlama-

“Oluline on teada, et reeglina ei hakita kütteks ehitusse ja tööstusse sobivat puitu,” viitab Kask asjaolule, et kütteks läheb enamasti puit, mis muuks otstarbeks ei sobi või ei ole Eestis selle tarvis kasutusvõimalust (nt paberipuit).

Kõige suuremas koguses kasutavad puitkütuseid Eesti suured soojuse ja elektri koostootmisjaamad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Sillamäel ja mujal.

“Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuste abiga on kümneid katlamaju Eesti asulate kaugküttesüsteemides üle viidud hakkpuiduküttele. Selles valdkonnas on suurimad tegijad

Kõige suurem on osakaal soojatootmises

Üks kahest koostootmisjaamast Väos. Mõlemad toodavad sooja ja elektrit valdavalt hakkpuidust.

Mõnevõrra põletatakse ka turvast.

AS Utilitas Eesti ja OÜ SW Energia, kuid väiksemaid firmasid on veel palju,” toob Kask näite.

Peale puitbiomassi leidub Eestis rohkelt rohtset biomassi – heina, põhku, pilliroogu, mida praegu kasutatakse kütusena ainult Lihula katlamajas.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus hindab Eesti kõrget positsiooni biokütuste kasutamise edetabelis ning ühtlasi ka taastuvenergia kogu-

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

tarbimises. Viimatimainitu osakaalu poolest on Eesti Euroopas kuuendal positsioonil, saades veerandi oma koguenergiast taastuvatest allikatest.

Veerandi jagu “Eesti täitis oma eesmärgi kasutada 2020. aastaks elektri-, soojusja transpordisektoris taastuvaid ressursse kokku 25% ulatuses juba 2011. aastal,” tõdeb Annus.

Toona ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks andis suurima panuse just see, et soojuse tootmisel võeti puitu laialt kasutusele.

“Nüüdseks katab kodumaine puiduressurss soojatootmises üle poole,” tõdeb Annus. 2030. aastaks näeb energiamajanduse arengukava ette, et taastuvenergia osakaal soojatootmises tõuseb 80 protsendini, millest enamiku katab koostootmisjaamades kasutatav hakkpuit.

Eesti Taastuvenergia Koja aastaraamatu 2017 andmetel moodustas taastuvatest kütustest (valdavalt puidust) toodetud soojuse osakaal 2016. aastal kogu toodetud soojusest ligikaudu 57% ehk 7778 gigavatttundi. Biokütuste osakaal kaugküttes ulatus samal aastal veidi üle 50%.

Elektrienergiat toodeti biomassist mullu 875 GWh (2016. a – 743 GWh), mis moodustas kodumaisest taastuvelektrist 54%. Elektritootmises on taastuvenergia osa, võrreldes põlevkiviga, veel suhteliselt väike – vastavalt 14,4 ja 82,4%.

Taastuvenergia osa transpordis oli 2016. aastal 12 GWh, samal ajal kui fossiilsetest kütustest tarbitud energia ulatus 6299 gigavatt-tunnini.

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

www.metsadkorda.ee

8 J A H I N D U S

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

EMA plaanib kokku saada 10 000 lageraievastast allkirja Kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks kavatseb petitsiooniga “Lageraied ajalukku” koguda 10 000 allkirja. Esimese nädalaga andis allkirja üle tuhande inimese.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Kuigi tuhandest allkirjast piisaks, et Riigikogu EMA nõudmise arutlusele võtaks, kavatseb ühendus petitsiooniga jätkata kuni detsembri keskpaigani ning koguda 10 000 allkirja.

Seda tehakse, et kindlustada poliitikute tähelepanu.

Lisaks allkirjade kogumisele netis kogub ühendus allkirju pöördumisele püsimetsapäevadel mitmel pool Eestis.

Esimene nendest leidis aset 8. septembril Kloogal, mil kampaaniaga algust tehti, järgmi-

si plaanib ühendus peagi Haapsallu ja Hiiumaale.

Kampaania ei puuduta lageraiete osas erametsi, vaid üksnes riigimetsi. Neis nõuab EMA lageraiete piiramist seitsmelt hektarilt ühele hektarile ning ka metsa uuenemise nõuete karmistamist, enne kui uue langi kõrvale saab raiuda. Ettepaneku kohaselt tuleks mets uuenenuks lugeda latimetsaeas, mitte poole kuni meetri kõrgusena.

“Taotleme seda ainult riigimetsades, kuna meie hinnangul on need metsad, mis peaksid olema eelkõige inimeste hü-

EMA nõuab lageraiete piiramist riigimetsas seitsmelt hektarilt ühele hektarile.

vanguks mõeldud, aga mitte tööstuse toorme allikaks,” põhjendab EMA kommunikatsioonijuht Linda-Mari Väli, miks otsustati lageraievastast kampaaniat alustada.

Lisaks nõutakse kampaaniaga vähekindlustatud inimestele võimalust osta riigimetsast eelisjärjekorras ja vastuvõetava hinnaga küttepuid, riigimaa kuivendussüsteemide sulgemisega alustamist, looduslike vooluveekogude kaitse alla võtmist jms.

Samuti nõutakse oluliselt raiete piiramist looduskaitsealadel ja rahvusparkides.

Kogu riigis peaks EMA soovide kohaselt hakkama kehtima neljakuuline raierahu.

Sarnase kampaaniaga tehti maikuus algust Soomes ning kokku on saadud üle 50 000 allkirja. Soomes tähendab see, et keskkonnaorganisatsioonide algatatud ettepanek võetakse parlamendis menetlusse.

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

www.starforest.ee

MERLE VÄRV

PA R I M A D

Esikolmiku saanud võistkonnad I koht – RMK Pärnumaa metskond Ivo Arumäe Mart Sisask Martin Lepik Aivar Heinla Mando Kadarik Jüri Maal Rein Illi Peeter Lorents Rauno Uusma Toomas Kivisto Saima Uusma Heiki Ärm II koht – Luua Metsanduskool Peep Arold Ole Hütt Aino Mölder Sulev Tooming Janno Traks Väino Lill Kaido Vunk Ralf Elfenbein Aleksander Palu Erle Tüür Romert Rehe Asko Väli Karl-Juhan Tammann Ats Hobolainen Risto Kiisk Tanel Noot III koht – RMK Põlvamaa võistkond Anti Samsonov Kaido Tobreluts Heiki Laas Helle Michelson Tauno Piho Velvo Mallene Tiit Külla Andrus Roosi Endrik Järv Indrek Karolin Gunnar Pae Tiit Timberg

Hetk metsameistrivõistluselt.

Kutsevõistlustel võidutsesid RMK töötajad Tasavägises võistluses sai esimese koha Pärnu metskond, teiseks tuli Luua metsanduskool ja kolmandaks Põlvamaa metskond.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Juubelivõistlus – metsanduse kutsevõistlusi on peetud juba 50 aastat – kujunes väga tasavägiseks. Pjedestaalikohti lahutasid vaid mõnepunktised vahed.

Sama saab öelda ka järgmise 13 koha järjestuse kohta, kus mängisid rolli vaid üksikud punktid.

“Metsameeste tase on hea.

Punktid olid kõrged, oskused ja teadmised on kõigil olemas,” mär-

kis võistluste peakohtunik Kaarel Tiganik.

Kokku võttis metsanduse kutsevõistlustest osa 24 võistkonda, kõige arvukamalt oli esindatud Riigimetsa Majandajamise Keskus, ent oma oskusi panid proovile ka näiteks Eesti Metsateenijate Ühing, osaühing Artiston ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud.

Võisteldi 11 alal, mille koond määraski võistluste lõppjärjestuse. Alade seas oli nii metsatöödest tuletatuid (näiteks metsakasvatajate, noorendike hooldajate ja metsameistrite mitmevõistlused), jahimeeste võistlust kui ka sporti.

Kõigil võistkondadel polnud võimalik igale alale võistlejaid välja panna ning see mängis mitme tiimi puhul rolli ka lõpptulemustes.

M E T S A M A J A N D U S 9

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

Mets kasvatab omanikku seda hoidma

EESTI ERAMETSALIIT

Eestis on üle 100 000 metsaomaniku, kellest suurem osa on läbi käinud omanikuks kasvamise tee.

Nüüd ollakse palju teadlikumad, metsad on hulga tuttavamad.

VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee

“Metsaomanik olla on uhke tunne,” ütleb Hiiumaa metsaomanik Maive Vaarpu, kes tänavusel metsamajandajate konkursil pälvis taimetundjast metsaomaniku tiitli. “Ma tunnen oma metsa kooslusi ja mul on uhke tunne, et saan omalt poolt kaasa aidata sellise looduskeskkonna säilimisele. Peale selle on osa mu metsast seotud lapsepõlvemälestustega. Seega on oma mets minu jaoks tunnete ja südamega seotud armas koht, mis on mu eksistentsiks hädavajalik.”

Maive Vaarpu räägib, et eriti tajub ta oma rikkust, kui on käinud kusagil välismaal, kust selliseid metsakooslusi ei leia.

Näiteks stepis, kus ainult lagedus, või mõnes lõunamaa riigis, kus puud kuumuse tõttu kidurad. “Mujalt tulles tunneb selle ka ära, kui eriliselt värske õhk Eestis on – ikka ju tänu sellele, et meil on metsa nii palju. Siis tajun taas sedagi, kui rikas ma olen. Mul on oma mets ja see on selline rikkus, mida ei kaalu üles mingigi rahasumma.”

Lähedus metsaga on kasvanud “Meil on peremets, mis kuulub mu isale. Metsaomandus on seotud paljude sentimentaalsete tunnetega. Ma tean, mida on siin teinud mu vanaisa ja mida

Oliver Koitmaa

isa, ma näen, kuidas omaistutatud mets kasvab,” räägib Oliver Koitmaa, kes tänavusel metsamajandajate konkursil koos isa Märdiga pälvis tubli hobimetsaomaniku tiitli. “Lähedus metsaga on ajas aina suurem ja see tunne kõik kokku on väga super. See on miski, mis on eriline ja mida rahaga ei mõõda.”

Oliver Koitmaa ei lepi ühiskonnas leviva suhtumisega, nagu tehtaks metsas kõike valesti. Ta töötab metsataksaatorina, liigub Eesti metsades palju ringi ja näeb tegelikku olukorda.

“Eestis käib melu linnade ümber ja maaelu ei huvita

Lauri Salumäe

enam kedagi. Kui seal linnas hakatakse jälle rääkima, kuidas loodust armastatakse, kuidas mets on kõigi oma, kuidas kõik peavad saama metsas seenel-marjul käia ja kui kole on, kui kellegi seenemets on maha raiutud, siis tahaks öelda, et jätke järele.”

Mees ütleb, et ta soovitaks metsast võõrdunud inimestel, kes teeäärse raie pärast tagajalgadel, keerata mõnest teeotsast sisse ja vaadata, mis tegelikult toimub.

Igal raiel on oma põhjus ja näha saaks ka ilusaid metsakultuure või hooldatud metsa, mis suurele maanteele ära ei paista.

Iga kohusetundlik metsaomanik uuendab ja hooldab oma metsa, käib seal ja teab hästi, mis tema metsas toimub.

Oliver Koitmaa

“Minu arvates ei peaks raie olema tabuteema, nagu ta Eestis praegu on. Raie on normaalne metsa majandamise viis. Iga kohusetundlik metsaomanik uuendab ja hooldab oma metsa, käib seal ja teab hästi, mis tema metsas toimub. Inimesel, kes sellesse pole süvenenud ja kes maal toimuvaga kursis ei ole, pole minu arvates arvamisõigust, mis metsas on tehtud õigesti või valesti,” ütleb ta.

Looduskaitse nagu teises ajas Eesti parim metsamajandaja 2018 Lauri Salumäe ütleb oma metsaomanikutundest rääkides, et võrreldes omanikuks saamise ajaga on see tal olnud üsna ühesugune.

“Tol ajal paljud, kes metsaomanikuks said, ei tajunud kohustusi ja vastutust, mis sellega kaasneb, sageli ületati piire. Mul oli see piiride tunnetamine ja

Maive Vaarpu

metsa võimalustega arvestamine enam-vähem kohe olemas, kusjuures see muide ei ole üldse seotud sellega, et olen metsandust õppinud,” räägib mees. Üldisem pilt on Lauri Salumäe sõnul nüüdseks muutunud ning metsaomanikke, kes tahavad ja oskavad oma metsa säästlikult majandada, on järjest rohkem.

Kõige suurem probleem on tänavuse konkursivõitja arvates aga looduskaitseametkonna suutmatus tunnistada metsaomandi mõiste sisu.

“Meie õigusriigi niisugune suhtumine häirib kõige rohkem.

Ja kõige selgemalt väljendub see looduskaitses,” ütleb Lauri Salumäe. Oma väite selgituseks toob ta püsielupaikade ja teiste kaitsealade loomise. Õigusriigis algaks selline tegevus omanikega läbirääkimisest ja tugineks kokkulepetel, aga Eestis tehakse otsuseid jätkuvalt nii, et omanik jäetakse justkui ettekavatse-

tult otsustusprotsessist kõrvale ja saab otsusest teada alles tagantjärele.

See on tema sõnul nagu kommunistlik suhtumine, millega kaasneb, et looduskaitse on säästlikult majandavale metsaomanikule justkui karistus, mida karistusseadustikust ei leia. “Säästlik majandaja hoiab oma metsa, majandab seda järgukaupa ja vastavalt metsa tervisele. Siis tuleb riik, kes katkestab selle tegevuse, kuulutades hoitud metsa kaitsealaks, ja kui omanik soovib oma õiguste eest seista, kujuneb see peaga vastu seina jooksmiseks,” tõdeb ta.

Lauri Salumäe ütleb, et Eestis on metsaomanikul suhteliselt suur tegevusvabadus ja metsaomanikud hoiavad oma metsi üha paremini, kuid õigusriigile mittesobilik looduskaitsekorraldus on tekitanud olukorra, kus looduskaitsest on saanud metsaomaniku kõige suurem oht.

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU 12

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

Kas tselluloositööstused tekitasid keskkonnaprobleeme?

REPRO WALDHOFI VABRIKU KÜMNE TEGEVUSAASTA JUUBELIKOGUTEOSEST (1910)

EESTI FOTOARHIIV

TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Eestis on aegade jooksul tselluloosi tootnud mitu tehast, tundmatud polnud tollal veeja õhureostus.

Esimese maailmasõja eel tootsid kaks suurimat tselluloositehast – Ülemiste paberivabrik ja Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus – kokku umbes 90 000 tonni kuivatatud tselluloosi. Lõviosa sellest Pärnu tehases. Mõlemad valmistasid tselluloosi keemilise protsessi abil.

Eesti Vabariigi alguseks oli senine hiilgav tselluloositööstus kokku kukkunud. Ometi jõuti 1930. aastate keskpaigaks tselluloositoodanguga umbes 70 000 tonnini, seda eeskätt Tallinna tselluloosivabriku arvel.

Juba riigiettevõttena alustas 1938. aastal tööd Kehra tselluloosivabrik, mille sõjaeelne aastatoodang ulatus 32 000–33 000 tonnini. Sellega ületas Eesti tselluloositööstuse aastane kogutoodang tervikuna 100 000 tonni piire.

Sõja lõppedes oli tselluloositööstus taas kokku kukkunud, kuid taastus võrdlemisi kiiresti, jäädes üldiselt 80 000– 120 000tonnise toodangu piiresse. 1990ndail algas kiire langus, mis päädis Tallinna ja Kehra vabrikute seiskumisega 1992. aastal. Tõsi, viimane äratati küll mõni aasta hiljem taas ellu.

Aastatel 1900–1915 töötanud Waldhofi vabrik Pärnus ähvardas suvituslinna muuta tööstuslinnaks.

Kuna ligi pool sajandit toodeti Eestis tselluloosi sulfitmenetlusega kuusepuidust, saab Esimese maailmasõja eel vaja läinud kuusepaberipuu kogust hinnata vähemalt 600 000 tihumeetrile. Põhilise osa sellest kasutas Waldhofi tööstus.

Aastail 1930–1935 kasutati keskmiselt ligi 440 000 tm kuusepaberipuud aastas.

Sulfaatmeetodi kasutus lubas tarvitada peenemaid männisortimente, perspektiivis ka haaba. Nn sulfaatpuude vajadust hinnati umbes 170 000 tm-ga.

Nii saigi Kehra tselluloosivabrik Eesti industrialiseerimise 1930. aastate lipulaevaks ja lausa rahvuslikuks uhkuseks.

1970. aastate keskel hinnati tselluloositööstuse vajadust umbes 600 000 tm-ga, millest ligi kolmandik rahuldati Venemaa metsade arvel.

Arvestades omaaegse tselluloositööstusega kaasnenud õhuja veereostust, elasid tallinlased selle suuremate ekstsessideta üle. Isegi reoveekanaliks muudetud Härjapea jõgi viidi maa alla torudesse alles 1936. aastal.

Pärnu ähvardas muutuda tööstuslinnaks Dramaatiliseks muutusid arengud Waldhofi vabriku ümber siis, kui suvituslinna staatusega Pärnu ähvardas kujuneda tööstuslinnaks. Kõige esmalt puutus Pärnu kokku õhusaastatusega.

Vabriku kateldes kasutatud kivisöe ja puidujäätmete põletamisel paiskusid õhku ebasoodsa tuulesuuna korral linna katvad paksud suitsu- ja tahmapilved, tootmisprotsessiga kaasnes ebameeldiv lõhn ja väidetavalt mürgine gaas (lähikonna aeda-

Kuni muulideni ladestus jõe põhja ja kallastele orgaaniline aine, mis eritas kahjulikke gaase ning lehka.

des täheldati viljapuude kuivamist). Vabriku juhtkond püüdis nende tagajärgedega võidelda, kasutades uusimaid kättesaadavaid tehnoloogilisi lahendeid. Õhureostuse leevendamisel saavutati tähelepanuväärset edu ja 1914. aastast kurtmisi enam ei kohta.

Vabrikule ähvardas saatuslikuks saada aga veereostus. Halvenes Pärnu jõe vee kvaliteet ja vähenes kalasaak, seda ka Pärnu lahel, kahjustada said kalapüügivahendid jne. Jõe vesi haises, kuni muulideni ladestus jõe põhja ja kallastele orgaaniline aine, mis eritas kahjulikke gaase ning lehka.

Juba 1905. aastal jõudsid kohalike elanike ja mitmesuguste organisatsioonide kaebused siseministeeriumi, kes nõudis uurimistöid olukorra selgitamiseks ja lahenduste pakkumiseks.

1908. aastal kohustas Liivimaa kindralkuberner Riia ringkonnakohtu prokuröri alustama juurdlust vabriku tegevuse üle.

1914. aasta algul esitati Waldhofi vabriku tegevjuhile lausa ku-

Kehra tselluloosivabrik 1958. aastal. Ümbruskonna õhukvaliteedi pidi tagama pikk tehasekorsten ja kaasaegne tehnoloogia.

ritöökahtlustus, mis perspektiivis ähvardas viia tööstusettevõtte töö seiskumisele.

Vabrik hävitati sõjaoludest tulenevalt 1915. aastal.

Tuleb märkida, et Waldhofi juhatus kulutas ise ka palju raha reostusprobleemile lahenduse leidmiseks, kuid tõdemusega, et sel ajal maailmas puudus sobiv tehnoloogia.

Lubadused vee puhtus säilitada ei pidanud Eesti Vabariigis tselluloositööstuse keskkonnaprobleemidel avalikus arvamuses kohta ei olnud. Kehra vabriku avamisele pöörati ajakirjanduses suurt tähelepanu, kuid võimalikest keskkonnaprobleemidest ei räägitud, seda isegi vist asjatundja-

te seas. Ümbruskonna õhukvaliteedi pidi tagama sel ajal Eesti pikim tehasekorsten ja kaasaegne tehnoloogia.

Tundub, et ainsana nõudis Jägala jõe veekvaliteedi säilimist tungivalt üksnes sõjaministeerium, kuna tehasest allpool jõe ääres paiknes Jägala sõjaväelaager.

Majandusministeeriumilt nõuti väga ettevaatlikus toonis koostatud kirjas garantiisid jõe puhtuse säilitamiseks ning need ka saadi – jõe vesi lubati säilitada kaladele elamiskõlblikuna ja hobuste joogiveena kasutatavana. Tegelikult tabas jõge kalade massihukk juba ilmselt 1939. aasta suvel.

Sisuliselt reostunuks Jägala jäigi, kuni tehase esialgse likvideerimiseni.

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

www.hevo.ee

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika 2000.

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018

HINNAK A JA

Kasepaku hind tegi uue rekordi Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18 Veebrʼ18 Märtsʼ18 Aprillʼ18 Maiʼ18 Juuniʼ18 Juuliʼ18 Augustʼ18 Septʼ18 Männipalk 71,35 74,93 Männipeenpalk 67,71 69,99 Kuusepalk 72,57 74,49 Kuusepeenpalk 69,55 71,70 Kasepakk 92,71 92,71 Kasepalk 60,60 60,98 Haavapalk 36,00 37,50 Lepapalk 31,50 34,50 Männipaberipuit 36,85 39,10 Kuusepaberipuit 37,02 39,27 Kasepaberipuit 31,46 35,15 Haavapaberipuit 27,64 28,97 Küttepuit 24,19 24,32

75,77 76,01 79,60 79,74 80,33 80,46 70,61 70,71 75,78 76,09 77,17 77,49 75,04 75,17 79,14 79,14 79,63 79,63 71,95 72,05 75,96 76,02 76,61 76,81 99,71 99,70 109,00 112,21 116,33 116,18 63,53 63,25 68,04 72,31 72,82 73,36 40,50 41,5 41,50 43,00 43,00 43,00 37,00 38,00 38,00 40,15 40,15 39,65 39,82 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 40,00 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 35,98 39,45 49,27 53,39 56,15 56,40 29,69 32,58 37,73 39,23 39,99 40,15 24,60 25,325 28,31 30,12 30,62 30,95

80,57 80,14 80,16 80,17 80,93 77,49 76,94 77,25 77,25 77,95 79,63 79,24 79,24 79,20 79,80 76,83 76,38 76,69 76,69 77,24 116,19 116,19 115,64 116,14 121,17 74,08 74,09 73,80 73,48 74,99 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 39,65 39,65 39,65 39,65 38,57 60,90 61,30 60,98 61,69 64,34 60,90 61,30 60,98 61,69 64,40 57,10 55,07 54,30 54,33 54,88 41,19 40,56 41,83 39,15 38,90 31,17 31,39 31,58 31,30 31,71

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, september 2018 Uskumatut hinnarallit teeb okaspuupaberipuit, aga ka küttepuidu hind püstitas uue rekordi.

Kuuga on ainsana väikese languse teinud lepapalk ja haavapaberipuit.

Okaspalkide hind kasvas septembris u üks protsent. Sama suur oli muutus ka möödunud kvartaliga võrreldes. Aastaga on enam kallinenud männipeenpalk (15,1%). Männipalgi hind on sama ajaga kasvanud 13,4%, kuusepeenpalgil 11% ja kuusepalgil 10%. Seetõttu saab metsaomanik männipalkide eest 9,50–10 €/tm ja kuusepalkide eest 7–8 €/tm rohkem tulu kui aasta tagasi.

Septembris tegi kasepaku hind üle mitme kuu korraliku hüppe üles ja püstitas uue hinnarekordi. Tihumeetri eest saab keskmiselt 5 eurot enam ja see tähendab 4,3% hinnakasvu. Kui kasepalk kallines samal ajal 2,1%, siis haavapalgi hind ei muutunud ja lepapalk odavnes 2,7%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnatrend sama, ainult kasepalgi hind on pisut vähem kasvanud.

Eelmise aasta septembriga võrreldes on tänavu kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnad korralikult plussis. Aastaga on kasepakk kallinenud 30,7%, kasepalk 23,7%, lepapalk 22,4, haavapalk 19,4%. See tähendab, et metsaomanik teenib tänavu lisatulu kasepakult

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük

ligi 28,50 eurot, kasepalgilt ligi 14,50 ning lepa- ja haavapalgilt 7 eurot tihumeetri koha.

Paberipuiduturul teeb uskumatut hinnakasvu okaspuupaberipuit. Eelmisel kuul tundus, et hinnalagi on saavutatud, kuid septembris kasvasid hinnad enam kui neli protsenti, mis tähendab taas uut hinnarekordit. Kuusepuit maksab männist pisut rohkem, tõustes nii kallimaks paberipuidu sordiks.

Kui okaspuupuit möödunud kvartaliga võrreldes kallines veel 5% võrra, siis kasepuit samal ajal odavnes 0,3% ja haavapuit 4,1%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on kõik paberipuidu sordid võimsalt plussis. Männi-, kuuse- ja kasepuit on aastaga kallinenud 74–75% ning haava-

puit ligi 41%. Nii suur hinnakasv tähendab, et metsaomaniku tulu on tänavu okaspuupuidu müügil ligi 27,50 eurot, kasepuidu müügil ligi 23,50 eurot ja haavapuidu müügil enam kui 11 eurot tihumeetri kohta suurem.

Küttepuidul toimus septembris pärast pisikest langust väike hinnatõus (1,3%), millega ületati ka juulikuu hind ning taas oli tegu uue absoluutse hinnarekordiga. Tihumeeter segaküttepuitu maksis septembris 31,71 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad kasvanud ligi kolmandiku (31,1%).

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes saab metsaomanik nüüd tihumeetri küttepuidu müügil ligi 7,50 eurot rohkem tulu.

Pigem ikka eelis Tänases Metsalehes on lugu sellest, et Eestis toodetakse nõnda palju sooja, elektrit ja mootorikütust biomassist, et võiksime teoreetiliselt 103 päeva aastas puhtalt selle najal läbi saada.

Biomass tähendab Eestis ennekõige puitu ning kõige rohkem saab Eesti puidust toasooja – enam kui pooli kodusid ja asutusi köetakse siinmail puiduga.

Kas peaksime selle üle, et oleme Euroopas bioenergia tootmise koha pealt viiendal positsioonil, uhkust tundma või otsima puidu ahju ajamisele teistsuguseid lahendusi?

Eks sellelegi küsimusele, nagu igale asjale, saab vastata kaht moodi, aga kindlasti on puitkütus Eesti jaoks väga hea võimalus ja eelis. Kütust ei ole tarvis kuskilt importida, meid ei saa mõjutada riikidevaheline poliitika. Aga mis kõige olulisem – puit on siinmail ikkagi kõige kättesaadavam taastuvenergia allikas.

Rootsi ja Soome näiteks tähistavad uhkusega päeva, mil nad tinglikult võivad energia saada üksnes biomassist.

Hinnakem siis meiegi võimalust, et meie toad teevad soojaks ahjud või puiduga köetavad katlamajad.

Muide, sel aastal saame biomassiga juba neli päeva kauem läbi kui aasta tagasi – mullu jagus bioenergiat 99 päevaks.

HEIKI HEPNER

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristiina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Jarmo Süvaoja, tel 5344 4863, e-post: jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

OSTAME • paberpuitu Kunda

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

12 R E K L A A M

Mobiilsed ja statsionaarsed

• Saadaval igas mõõdus saelindid!

• Saelintide terituse ja räsa kompleksteenus!

METSALEHT Nr 9 (225) 27. september 2018