Metsaleht nr 1 (jaanuar 2019)

MIKK LINK: metsaomanikuks olemine on väärtus omaette Lk 2–3

SVEN ARBET

31. jaanuar 2019 Nr 1 (229)

Ilmus raamat Rakvere metsamajandist Lk 5 MAALEHE LISA

2 I N T E R V J U U

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

MIKK LINK: enamiku metsaomanike on välja ostetud juba enne nõukogu Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees ütleb, et metsaomanikel on tulnud eraomandi kaitseks teha tublisti selgitustööd ning metsaomanike õiguste eest on plaanis jätkuvalt seista. Liidu eesmärgiks on ka panna rõhku liikme-eelisele.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Oled poolteist aastat Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees olnud ja jätkad nüüd teise poolteist aastat. Milline see esimene pool sulle kui juhile olnud on? On ju metsanduses valitsenud väga vastuoluline aeg.

Kui tagasi vaadata, kuidas meil läinud on, siis võib tunda, et ühiskonna surve, ootus ja kriitika metsaomanikele on kasvanud.

See on nõudnud meilt omakorda rohkem selgitustööd eraomandi kaitsel. Me oleme tugevamad selgitajad ja ka tugevamad metsaomanike õiguste kaitsel. Kui öeldakse, et eraomand pole õige asi, siis peame meelde tuletama,

et enamiku metsaomanike maa on välja ostetud juba enne nõukogude aega. See ei ole äri, vaid järjepidevus. Metsaomanikuks olemine on väärtus omaette. Minugi metsa ostis välja minu vanavanavanaisa.

Päris raske on olnud ühiskonna ootustele reageerida. Üks asi, millest ma eelmiselt juhatuse esimehelt Ants Erikult teatepulka üle võttes aru sain, oli see, et Erametsaliidul on vaja tugevat meeskonda. Seepärast otsustasin võtta ka uued inimesed ja moodustada täiesti oma tegevmeeskonna.

Olen ülimalt rahul, sest meeskond on end täielikult tõestanud ja me oleme suutnud ühiskonna infovahetusele vastata. Me oleme tugevad ja selle märgiks on asjaolu, et oleme suurenenud – meiega liitus eelmisel aastal kaks uut ühistut ja ka kõikide liitu kuuluvate ühistute liikmeskond on aasta-aastalt kasvanud.

Meie rahuloluküsitlusest, mille igal aastal liikmete seas teeme, selgus, et meiega ollakse 90% osas rahul.

Aga tööd on nüüd muidugi vaja kõvasti edasi teha.

Milline on sinu ja Erametsaliidu – liit sai ju hiljuti järgmiseks

kolmeks aastaks ka uue juhatuse – vaade eelseisvale ajale?

Sõnastasime juhatusega kolm põhipunkti kolmeks aastaks. Esiteks – tahame panna rõhku liikme-eelisele. Tahame pakkuda Erametsaliidu liikmetele mingeid teenuseid või muid eeliseid. Meie liikmed peavad tundma, et neil on Erametsaliidus olles käegakatsutav kasu.

Näiteks mõni funktsioon, mis on praegu juba olemas, aga mis võiks olla neile paremini kättesaadav. See võib olla ka mõni ITlahendus, näiteks metsaregistri andmete kasutus. Või näiteks sertifitseerimisega seotud teenus. Igal juhul oleme eesmärgiks võtnud, et peame kindlasti need käegakatsutavad eelised oma liikmete jaoks välja töötama, et nemad saaksid jälle oma liikmeid paremini teenindada.

Teine põhipunkt – meie oluline prioriteet on metsaomaniku tegevusvabaduse tagamine.

Kõik metsaomanikud ei pea vajalikuks raiuda, neile on metsas tähtsad muud väärtused, tahavad nad siis turismi arendada või metsa kaitsta, aga oluline on, et neil on tegevusvabadus.

Praeguse juhatuse kolme tegutsemisaasta sisse jääb hulga-

liselt kohalike omavalitsuste planeeringuid, kus ka Erametsaliit osaleb ning metsanduse arengukava 2030 koostamine. Ka see on protsess, kus seisame oma liikmete ja teiste erametsaomanike huvide eest. On väga suur ülesanne kõik meie väärtused planeeringutes ja arengukavades ära kirjeldada ning kaitsta. Ja loomulikult pöörame tähelepanu uue valitsuse moodustamisele ning koalitsioonileppele. Plaanime osaleda protsessides ja komisjonides, esindada oma liikmete huve, viidata puudustele ja teha oma ettepanekuid kus vaja.

Kolmas punkt, mida meil varem eraldi prioriteedina pole sõnastatud, on metsanduse hea maine. Praegu pole kahjuks metsaomanike ja metsameeste maine avalikkuse silmis kuigi hea. Tahame juhtida rohkem tähelepanu sellele, et metsaomanikud ja -mehed ongi need inimesed, kes meie metsade eest hoolt kannavad. Nad hooldavad metsi, raiumisega ravivad hai-

geid metsi ning istutavad ka uut metsa. Mets täidab meie jaoks eri rolle: mets on koht, kus käia matkamas ja puhkamas. Koht marjade ja seente korjamiseks.

Meie majanduse alustala. Tööandja. Süsiniku talletaja. Teadusobjekt. Ressurss, mis võimaldab luua looduslähedast elukeskkonda. Koht loomadele ja taimedele elamiseks. Mets on meie riigi, meie julgeoleku ja meie rahva tervise tagatis.

Oma metsade eest hoolt kandes saame tagada, et need eri rollid meie metsadesse paremini ühiselt ära mahuksid. Majandusmetsi hästi hooldades saame rohkem väärtuslikku puitu, mis elavdab majandust, kui ka rohkem metsi, kus käia puhkamas. Meie metsaomanike ja metsameeste tegutsemine määrab selle, millised metsad pärandame oma lastele ja lastelastele.

Lisaks on oluline mõista, et mets on paljudele inimestele ka toimetuleku allikas. Mets on metsaomanikele majandus-

Tegelikult on metsa ja puidu puhul tegu kullaauguga Eesti jaoks.

Puit on XXI sajandi materjal.

METSANDUSE VALIMISKOMPASS

Vasta ja võrdle, millise erakonnaga on sinu vaated kõige sarnasemad.

www.erametsaliit.ee/valimiskompass

liku kindlustunde pakkuja. Osale on mets pensionisamba täienduseks, teistele võimalus toetada oma lapsi nende esimese kodu soetamisel, kolmandatele jällegi mõnel muul põhjusel.

Need on inimesed, kellele metsamajanduse piiramine tekitab hirmu. Nad tahavad teada, mis saab nende metsast. Neid hirmutab mõte, et keegi võtab neilt õiguse oma vara oma vajadustest lähtuvalt kasutada.

Teisalt on metsameestele olnud ju ka päris hea aeg, sest puidu hinnad on väga kõrged.

Alati on mündil kaks külge. See, et meil praegu on väga kõrged hinnad, näitab, et puidu hinnad on olnud väga kõikuvad.

Aga mets kasvab kaua ning metsa tasub kasvatada kindlustundega, et sul on hea hind stabiilselt ja pikalt. Märksõna on “stabiilne hea hind”, kõikumine on halb, sest kui on tipp, tead, et on langus tulemas, ja vastupidi.

Puidu hinna kõikumist põhjustab see, et meil ei väärindata piisavalt paberipuitu. See on koht mõtlemiseks. Tegelikult on metsa ja puidu puhul tegu kullaauguga Eesti jaoks. Puit on XXI sajandi materjal. Puidust saab toota soo-

I N T E R V J U U 3

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

maa ude aega just ning puit on ka väga loodussõbralik ehitusmaterjal. Lisaks neile hüvedele võimaldavad tänapäevased tehnoloogiad puidust luua juba pea kõike, mida varem on tehtud taastumatutest loodusvaradest, alustades pakenditest, riietest ja majadest ning lõpetades autode, päikesepaneelide, kosmeetikatoodete ja isegi arvutiekraanidega. Need on võimalused, kuhu poole võiksime riigina pürgida.

Võiksime olla puiduinnovatsioonis maailmas esirinnas, nagu näiteks Soome. Aga see kõik eeldab, et hakkaksime puitu rohkem Eestis kohapeal väärindama. Liiguksime odava toorme eksportija staatusest uuenduste eestvedajaks ja kõrge lisandväärtusega toodete loojaks.

Mullune raiemaht tuleb varasemate aastatega võrreldes tõenäoliselt märksa suurem. Kuivõrd praegune turuolukord on metsakinnistute ja raieõiguse müüki elavdanud?

Ma ei näe, et inimesed müüks rohkem. Inimesed on stabiilselt müünud ja müüvad ka praegu. Probleem on aga selles, et liiga palju müüakse kinnistuid maha. Seda tuleb kahjuks üha rohkem ette. Metsaomanikke paneb oma kinnistuid müüma see, et ise metsa tehes või raieõigust müües tuleb maksta tulumaksu, kuid kinnistu müügil reeglina mitte.

Metsaomanikule on tulusam mets maha müüa, kui et ise seda majandada või lihtsalt raieõigust müüa. Metsamajandamine võiks tulumaksu seisukohast olla metsaomanikule soodsam.

Selle nimel Erametsaliit tööd jätkuvalt ka teeb.

Aga kas üldse peaks metsamaa müüki suurtele firmadele kartma? Nad võivad ju olla väga hoolsad omanikud. Erametsaliitugi kuuluvad suured metsaomanikud.

Jah, meie liikmed on nii suured kui ka väikesed metsaomanikud, ühed ostavad, teised müüvad. Aga meie väidame, et riik ei peaks metsamaa müügile hoogu juurde andma, tehes ühele soodustusi ja teisele mitte. Praegu ettevõtjana metsa majandada on soodsam kui üksikisikuna. Ja kinnistu müük on soodsam kui raieõiguse müük.

Ma olen kindel, et paljud metsaomanikud ei tahaks oma metsa maha müüa. Praegu on neil aga seda lihtsam ja tulusam teha, kui müüa raieõigust. Riik annab sellele protsessile raieõiguse maksustamisega kahjuks hoogu juurde.

Mis tuuled Läänemaa metsaühistus puhuvad – toimetad seal ju suurema osa oma ajast.

Läänemaa ühistu on selles osas ka omanäoline, et paljud teie liikmed on rootslased.

Praegu on küllaltki stabiilne aeg, toimetame, aitame oma liikmeid, kõik toimib. Aga mis puudutab rootslasi, siis neid jääb pigem vähemaks, sest paljud on eakad ja müüvad oma maad maha – nende lapsed on teisest riigist ja siin ei toimeta.

Neil ei ole sidet siinse maaga.

KRISTIINA VIIRON

21 Ü H I S T U T

Eesti Erametsaliit

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link ütleb, et metsaomanikud peavad panema seljad kokku, siis saavad nad üldse kuskilt uksest sisse ning rääkida, mida mõtlevad ja arvavad.

See on see, miks metsaomanikuks olemine on tähtis – sul on side esivanemate maaga. Rootslastega on samamoodi. Need, kes tunnevad seda sidet, tulevad siia ja toimetavad oma maal ja nad ei oota isegi tulu sealt.

Sa küsisid enne, et mis vahe on suurel ja väikesel metsaomanikul – vahe ongi see isiklik side.

Seda ei saa raha eest osta, seepärast ongi oluline, et riik ei soosiks seda sideme katkemist. Tegime ju ka uuringu, et riigile ei oleks kahjulik, kui nad maksumuudatuse (Et metsa raieõiguse või metsamaterjali müügilt saaks ilma kuludokumente esi-

Miks metsaomanikuks olemine on tähtis – sul on side esivanemate maaga.

tamata maha arvata arvestuslikud kulud. Raieõiguse müügi puhul oleks see protsent, mis teenitavast tulust lahutatakse, 25, metsamaterjali müügi korral aga 60. – K. V.) teeksid, sest metsaomanikud, kes maa maha müüks, majandaks siis ise.

Kui palju on Erametsaliidul ruumi kasvamiseks?

Meie liikmeteks on 21 metsaühistut, aga aktiivseid suuri metsaühistuid on Eestis 25 ning kindlasti on kõik tublid ühistud meiega liituma oodatud.

Siin peab Erametsaliit ise tagama eelise, et meist oleks ühistule kasu. Oleme oma 25 tegevusaasta jooksul esindanud kõikide metsaomanike huve sõltumata liikmelisusest. Samas tagab liikmelisus suurema kõlapinna ja metsaomanike seisukohtadega

arvestamise. Ühistus endas peab liitumisotsus tekkima ja see põhimõte ka töötab, sest meil on kaks uut liiget – Rakvere metsaühistu ja Vooremaa metsaühistu. Need, kes pole veel liitunud, eks neil on omad kõhklused, aga peame tegema nii head tööd, et nad saaks kergemini otsustada.

Erametsaliit esindab metsaomanikke, mina ka olen metsaomanik ning tunnen väga hästi metsaomanike muresid ja probleeme, aga ka võimalusi. Seetõttu saan metsaomanike väljakutsetele, nii turust kui ühiskonnast tulenevatele, õigesti reageerida.

Teen seda tööd sellepärast, et isiklikult tunnen: metsaomanikud peavad panema seljad kokku, siis saame üldse kuskilt uksest sisse ja rääkida, mis me mõtleme, mida arvame. Oleme metsaomanikena ju erinevad

Liitu kuulub 21 metsaühistut, kellel on kokku 7745 metsaomanikust liiget ja 381 190 hektarit metsamaad. n Ambla Metsaühistu n Erametsaühing Eesti Metsaomanikud n Hiiumaa Metsaselts n Kesk-Eesti Metsaomanikud n Läänemaa Metsaühistu n Metsahuviliste Selts n Mädara Metsaühing n Palamuse Metsaselts n Rakvere Metsaühistu n Saarde Erametsaühing n Saaremaa Metsaühing n Sakala Metsaühistu n Valgamaa Metsaühistu n Vardi Metsaühistu n Viru-Lemmu Metsaselts n Virumaa Metsaühistu n Visa Metsaühistu n Vooremaa Metsaühistu n Võrumaa Metsaühistu n Vändra Metsaühing n Ühinenud Metsaomanikud

– kes on autojuht, kes õpetaja, aga metsal on meie jaoks ühised väärtused. Ja saame seda ühiskonnale ühiselt rääkida.

Peagi on ka valimised ees. Millised on metsameeste ootused erakondadele?

Oleme teinud neile, keda metsaasjad huvitavad, valimiskompassi (loe lk 4), mida on soovitatav otsuste tegemiseks kasutada.

Põhisõnum, mis me erakondadele oleme andnud, et kõik otsused, mis puudutavad pikaajalist metsamajandamist, jäägu arengukavade teemaks, mitte ei kirjutata neid valimislubadustesse.

Sest valimised käivad nelja aasta tagant, arengukava koostatakse iga kümne aasta tagant, mets kasvab veel kauem. Õnneks valimiskompass näitab, et selle ettepanekuga on arvestatud.

4 V A L I M I S E D

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

Valimistel aitab metsa poole hoidvat parteid leida valimiskompass Eesti Erametsaliit on koostanud valimiskompassi, mis annab metsandusest huvitatud inimestele teada, millised on meie erakondade hoiakud metsanduse osas.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Lisaks saab igaüks lehel erametsaliit.ee/valimiskompass vastata kaheksale metsandust puudutavale küsimusele ning võrrelda oma vastuseid parteide omadega.

Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on see oluline kahel põhjusel. Esiteks, et parteid oleks metsandusteemadega paremini kursis, ning teiseks, et valijail oleks võimalik oma vaateid metsandusele võrrelda parteide seisukohtadega.

Metsanduse teekaart Kompassis on esindatud kõik kuus parlamenti kuuluvat erakonda pluss Eesti 200.

“Sest nad tulid jõuliselt pildile ja tahtsime teada, mida uus era-

kond endast kujutab,” põhjendab Talijärv, miks kaasati uustulnukatest vaid üks erakond.

Talijärv räägib, et kompassi tarvis koostasid nad esmalt kõikidele nimetatud erakondadele metsanduse teekaardi, kus selgitasid Eesti metsanduse olemust, sh metsade vanuselist jaotust, metsade kaitsmist, metsanduse rolli tööandjana jms.

Sealjuures tegi liit teekaardis parteidele ka üldistavaid ettepanekuid Eesti metsanduse edendamiseks. Need puudutavad näiteks looduskaitseliste ja muude piirangute hüvitamist, erametsaomanike metsamajandamise soodustamist, sektori stabiilsuse tagamist jms.

Pärast teekaardi esitlemist koostas Erametsaliit koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga erakondadele küsimustiku, saamaks teada nende hoiakuid metsanduse osas.

“Töötasime läbi ka erakondade valimisprogrammid, võrdlesime neid küsimustele antud vastustega ja sünteesisime välja, mismoodi erakonnad positsioneerivad end metsasektoris,” selgitab Talijärv.

Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp märgib, et

KUVATÕMMIS

METSASÕBRALIKKUS

Valimiskompassi järjestus (hinded viie punkti skaalal) n Isamaa 4,4 n Reformierakond 4,3 n Eesti 200 4,3 n Keskerakond 4,2 n Sotsiaaldemokraatlik Erakond 3,3 n Vabaerakond 3,2 n Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 3,2

Metsanduse valimiskompassis saab vastata kaheksale küsimusele ning oma vastuseid erakondade omadega võrrelda.

neljas küsimuses on erakonnad üsna ühel meelel.

“Kõik leidsid, et piirangud tuleb hüvitada; et riik peab suurendama investeeringuid puidutehnoloogiate teadusarenduseks; et Eestis on tarvis puitu keemiliselt väärindada ning et metsandusele jääb kandev roll elu- ja töökohtade tagamisel maapiirkondades,” loetleb Kullerkupp.

Andres Talijärv osutab, et väga detailseid küsimusi, näiteks

lageraie mahu või kaitstavate metsade pindala osas erakondadele ei esitatud – need on arengukava koostajate pärusmaa.

Metsandussõbralik Isamaa Metsasektori valimiskompassi lehel on erakondade valimisprogrammide metsandust puudutavate plaanide seast toodud välja olulisi noppeid, seda nii Erametsaliidu kui ka EMPLi seisukohast.

Kõige toetavam metsasektori osas on Isamaa, talle järgnevad Reformierakond, Eesti 200 ning Keskerakond. Kõige vähem esindab metsaomanike huve Sotsiaaldemokraatlik Erakond, neile järgnevad EKRE ning Vabaerakond.

Valimiskompassi andis Erametsaliit välja ka neli aastat tagasi, ent sel ajal puudus võimalus veebis küsimustele vastata ja seeläbi enda vastuseid parteide omadega kõrvutada.

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Siis esitas liit erakondadele kuus ettepanekut ja laskis erakondadel neile vastata.

Osa neist, näiteks piirangute hüvitamine, pole rahuldavat lahendust tänini leidnud ja on päevakorras nüüdki.

Lisaks olid toona kompassis välja toodud muud metsandusega seotud lubadused, näiteks teineteist mõistvast majandus- ja keskkonnapoliitikast ning metsade potentsiaali kasutamisest.

“Neli aastat tagasi oli metsanduse osas kõige positiivsem Vabaerakond, aga nende tegevus riigikogus seda ei näidanud,” tõdeb Talijärv.

R A A M A T 5

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

SVEN ARBET

Rakvere metsamajandi ajalugu ilmus raamatuna Raamatu koostas Rakvere metsamajandi kauaaegne peametsaülem Raivo Helm, kes pistis raamatusse ka isiklikke mälestusi.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Ühtpidi on raamat Eesti ühest legendaarsemast metsamajandist küllalt dokumentaalne, teisalt sisaldab see ka Raivo Helmi isiklikke, päeviku laadis ülestähendusi ja töötajate iseloomustusi.

Raamatu autor Raivo Helm on Rakvere metsamajandi ajaloo jäädvustanud nii dokumentide kui ka isiklike mälestuste najal.

Raamatu kirjutamisega hakkas ta vaikselt pihta juba 1991. aastal, mil oli teada, et majandid seesugusel kujul oma töö lõpetavad.

Helm räägib, et materjale raamatu tarvis hankis ta paljuski ise, sealhulgas majandi arhiivist. Sealt on raamatusse pandud näiteks ka dokumentide ja protokollide ärakirju.

Raamat sisaldab ka üksjagu fotosid, millest suurem osa on pärit Raivo Helmi enda kogust.

Majand ei varunud üksnes kasemahla Raamatu metsamajandamist aastail 1947–1980 puudutavad peatükid on koostanud Rakvere metskonna kunagine metsaülem Arvo Suuroja.

Kuna majand tegeles ka kõige muuga peale metsade ülestöötamise, ehk nagu Helm ise märkis – ainult kasemahla ei varunud –, on kõik seegi raamatusse talletatud.

Mida kõike metsamajandis tehti, iseloomustab hästi näiteks lõik kauplusest Diana.

“1979. aastal avati Rakveres Pika ja Tõusu tänava nurgal (Pikk tn 62) kauplus Diana, kus turustati vaid oma toodangut. Müüdi ulukilihast konser-

ve, roose, mett ning metsapunktis valmistatud suveniire (küünlad, ulukinahast sussid ja kindad, ulukinahad, võtmerõngad, kirjutuslaua garnituurid, laualipu alused, kardinapuud jms). ” Nimeliselt on raamatus ära toodud nii mitmedki majandi endised töötajad, kes pole metsandust jätnud nüüdki ning kes olid eelmisel kolmapäeval RMK Ussimäe kontoris toimunud esitlusel isiklikult kohal.

Paljud neist panid raamatu ilmumisele õla alla – nimelt leiti raha 400 raamatu trükkimise tarvis sel moel, et müüdi raamat soovijaile n-ö ette maha. Seda suuresti RMK Kirde metsakasvatusjuhi ja majandi endise töötaja Ilmar Paali eestvedamisel. “Sõna levis Metsateenijate Ühingu ja tuttavate kaudu,” märgib Paal, kuidas toetajaid leiti.

Sama nimega ettevõte töötab praegugi Raamatu toetajate seas on näiteks ka metsamajandi otsese järeltulija ASi Rakvere Metsamajand kauaaegne juht Andres Alamets. Mees meenutab, et majandi nime andmine puitmaju tootvale aktsiaseltsile oli sihilik, kuna tegu oli tuntud ja tugeva majandiga. Nooremates inimestes tekitas see tema

A JALUGU

Legendaarne metsamajand

n Raivo Helmi koostatud raamat kannab nime “Rakvere metsamajand läbi aegade 1947–1992”. n Raamatu toimetaja ja korrektor on Malle Kurm-Oks. n Raamatut trükiti 400 eksemplari, seda saab soetada Sagadi metsakeskuse infoletist. n Raamatut saab laenutada ka Lääne-Virumaa raamatukogudest.

sõnul hiljem ka üksjagu segadust, sest arvati, et ettevõte tegeleb ehk lisaks ka metsamajandamisega.

Kõigile raamatu tellinuile andis Helm teose koos pühendusega isiklikult üle ning igaühe puhul oskas ta lausuda ka midagi iseloomulikku.

Oma lugusid ei jätnud rääkimata ka need, kes raamatut Helmi käest vastu võtma olid tulnud.

Nii näiteks meenutas RMK Lääne-Virumaa metsaülem Eerik Väärtnõu, kuidas ta väikese sahkerdamisega Raivo Helmilt praktikapäevikusse allkirja sai ning lõpuks päriselt ka majandisse praktikale ja tööle tuli.

6 M E T S A

MÜÜK

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

Enampakkumine kergitab raieõiguse hinda Üldjuhul tõuseb Timber. ee kaudu müüki pandud metsa raieõiguse hind alghinnaga võrreldes keskeltläbi kolmandiku võrra – nii on selgunud ligemale nelja aasta jooksul korraldatud 450st raieõiguse müügist.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Kui hind ka nii palju ei kerki, on siiski kindel, et see alghinnast allapoole ei lange, sest kui pakkumisi ei tehta, loetakse enampakkumine luhtunuks ning tasu müügi vahendamise eest ei võeta. Hinna kujunemist saab igaüks Timberi leheküljel reaalajas jälgida ja varjatuks ei jää ka lõpphind.

ASi Timber metsandusspetsialist Helen Savi räägib, et ostjaskonda, kes enampakkumisel metsa raieõigust nende kaudu osta saab, valib ettevõte põhjalikult. Neile on tehtud taustauuring, sh krediidiinfo põhjal riigimaksude tasumise kohta ning pakkuma ei lasta ettevõtteid, kelle vastutusvõimes ei saa kindel olla.

“Timber ei vii lihtsalt ostjat ja müüjat kokku, vaid me saame lepingu üheks osapooleks. Kinnistu omaniku jaoks oleme raie-

õiguse ostja, ja kuna oleme selles kokkuleppes piltlikult öeldes oma peaga vahel, peame tagama, et partner, kes raieõiguse ostab, oleks usaldusväärne ja vastutustundlik,” selgitab Savi.

Selliseid ettevõtteid, kellega AS Timber on lepingud sõlminud ja kelle tööle kvaliteedigarantii antakse, on 200.

Kui enampakkumise aeg saab läbi, aktiveeruvad müüja ja Timberi ning ostja ja Timberi vahelised kolmepoolsed lepingud.

See aitab vältida väga paljusid asjaolusid, mis raieõiguse müügil saavad müüja jaoks põhimõtteliselt viltu minna – raha võib maksmata jääda, metsa ülestöötaja võib raiuda üle piiride, tekitada olulise keskkonnakahju jms, mis jääks kõik hiljem omaniku lahendada.

Timber aga jääb lepingu täitmist ehk raietööde tegemist jälgima ning vajadusel aitab lahendada tekkida võivaid probleeme, lastes näiteks siluda roopaid.

Alghind leitakse koos müüjaga Kui metsaomanik on otsustanud oma metsa raieõiguse Timberi kaudu müüki panna, vaatavad Timberi töötajad kõigepealt üle, kas müüki pandava metsa dokumendid on korras, kas olemas on kehtiv metsamajandamiskava ning metsateatis, ja kui ei ole, aidatakse need hankida.

Timberi metsaspetsialistid Kristel Asmer ja Helen Savi ütlevad, et on valmis kliendile lisaks otseselt enampakkumise korraldamisele pakkuma ka nõu ja abi dokumentide vormistamisel.

Sellisel juhul antakse ka nõu, milliseid raieid konkreetses metsas on kõige mõttekam teha.

Seejärel otsustatakse koos müüjaga, millisest hinnast enampakkumist alustada. Vajadusel aitavad hinda arvutada Timberi töötajad, tuginedes metsa inventeerimisandmetele ja ka langi asukohale. Viimatimainitust sõltub, kuhu puit edasi transporditakse ja kui suur on selle kulu. Rolli mängib ka, millist sortimenti müüki minevast

www.mehka.ee Juba 25 aastat teiega!

Müük ja hooldus TALLINN Peterburi tee 34 tel 655 7177

VÕRU Vabaduse 4b tel 782 8250

VÕRU Pikk 17b tel 782 8256

VALGA Pikk 4 tel 767 9180

AIN ALVELA

OTEPÄÄ Valga põik 3 tel 766 1890

TARTU Turu 34 tel 733 3095

PARIMAD MOOTORSAEPAKKUMISED MEHKAST STIHL MS 261

629 €

metsast lõigata saab ja kui lähedal asub selle materjali ostja.

Vahel võib müüjal olla ka endal hinnaootus, ja kui see ei erine 15% sellest, mida annavad inventeerimisandmete põhjal

tehtud arvutused, läheb raieõigus niisuguse hinnaga müüki.

Pakkumisel selgub, kas läheb kaubaks või ei – kui hind peaks liiga kõrgeks osutuma, ei pruugi pakkumist järgneda.

Timber jääb lepingu täitmist ehk raietööde tegemist jälgima ning vajadusel aitab lahendada tekkida võivaid probleeme, lastes näiteks siluda roopaid.

“Madalam alghind aga tagab turul suurema huvi raieõiguse vastu ja meelitab pakkuma suurema hulga metsafirmasid, mis omakorda tähendab, et hind võib oodatust tublisti kõrgemaks kerkida,” tõdeb Savi. Üldjuhul ei ole metsa müüki panekuks ja sellele alghinna leidmiseks tarvis metsa kohapeale üle vaatama minna, sest vajalikud andmed on olemas metsaregistris. Küll on aga lepingus punkt, et metsafirma

M E T S A

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

peab enne pakkumise tegemist olema metsa oma silmaga üle vaadanud – see tagab, et ta ei pettu sõlmitavas tehingus.

Timberi metsaspetsialisti Kristel Asmeri sõnul on hinnapakkumise protsess korraldatud nii, et ostja tehingust taganeda ei saa. Kui ta seda siiski peaks tegema ja hiljem loobub ostmisest, peab arvestama trahviga.

Enampakkumisel rohkem potentsiaali Kogemus näitab, et keskmiselt kerkib hind 30%.

“Näiteks hiljuti olid enampakkumised, kus müügis raieõigused kahel eraldi katastriüksusel Anija vallas – üks alghinnaga 200 000, teine 30 000 eurot, kusjuures algselt oli omanikule kahe peale kokku pakutud 205 000 eurot.

Lõpuks võitis omanik selle algselt pakutuga võrreldes 100 000 eurot. Ja seda just tänu sellele, et ta müüs raied eraldi ja läbi Timber. ee enampakkumiskeskkonna,” märgib Asmer. Enampakkumisel on potentsiaali teenida suurem tulu kui otse müües.

Enampakkumise korraldamise eest küsib Timber tasu 5% hinnast, millega raieõigus müüakse ning see lahutatakse summast, mis omanikule üle kantakse. Kui pakkumisi ei tehta, pole müüjal Timberile midagi tarvis maksta.

Enampakkumise lõppedes on raieõiguse ostjal teoreetiliselt võimalik kas või samal päeval kinnistul raiet alustada. Seda aga tingimusel, et raha on müüjale laekunud.

TIMBER

Raieõiguste enampakkumine internetis n Timber.ee on internetikeskkond, mille abil saab panna enampakkumisele oma kinnistul metsateatisega määratud raieõigust. n Esimene raieõigus müüdi enampakkumisel 2015. aasta juunis. n Enampakkumine kestab vähemalt kaks nädalat. n Iga pakkumistele avatud objekti kohta on olemas põhjalik info, alates takseerandmetest ning lõpetades ladustamise ja ligipääsuga. n Pakkumisi saavad esitada vaid ASiga Timber vastava lepingu sõlminud, laitmatu taustaga ettevõtted, kel riigimaksud makstud ja renomee ka muidu korralik. n Praeguseks on lepingulisi partnereid veidi üle 200. n Korraldatud on umbes 650 raieõiguse enampakkumist, neist realiseerunud on ligi 450. n Keskkond jagab lepingulistele partneritele automaatselt teavitusi müüki tulnud raieõiguste kohta SMSi ja e-kirja teel.

Samuti töötavad kõik metsaspetsialistid selle nimel, et info raieõiguste müükidest jõuaks kõigi huvitatud osapoolteni. n Igakuiselt korraldatakse ka kinnistute müügi enampakkumine.

Kahe aastaga on müüdud üle 1500 hektari metsa- ja põllumaad.

Allikas: AS Timber

R AIEÕIGUSE MÜÜK

Mida tuleb teha Mets, mida on kavas raiuma hakata, peab olema inventeeritud.

Seda on vaja, et teada, mis olukord metsas valitseb. Ilma kehtivate inventeerimisandmeteta ei tohi uuendus-, harvendus- ja valikraiet teha. Inventeerimisandmeid ei nõuta, kui metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit, füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit. Metsa inventeerimisel koostatakse metsaomanikule tema soovi korral ka metsamajandamiskava.

Inventeerimisandmete põhjal tuleb täita ja esitada metsateatis keskkonnaametile kinnitamiseks ning raieõiguse saamiseks.

Lubava märkega metsateatise puhul on omanikul õigus hakata raieõigust müüma. Alati tasub küsida pakkumist vähemalt kolmelt eri kokkuostjalt. Enampakkumiskeskkond võimaldab info viia võimalikult paljude asjast huvitatud firmadeni.

Allikas: Timber.ee, Erametsakeskus, metsaseadus

7

MÜÜK

Maaportaalis saab oma metsa ja maad ise müüa või müüa lasta

PRINTSCREEN

Eesti vanim metsamüügi virtuaalne turg Metsaoksjon.ee on eelmisest aastast osa Maaportaal.ee-st. See on keskkond, mis sisaldab müügi-, rendi- ja ostukuulutusi ning enampakkumisi.

Portaali juht Lehar Lindre loetleb üles kolm võimalust vara müügiks Maaportaali kaudu.

“Klientidele, kes ise ei soovi sellega tegelda või kellel puuduvad teadmised näiteks metsamaa ja raieõiguse müümisest, pakume maaklerteenust, mille korral sõlmime müüjaga esinduslepingu ning kogu enampakkumise korraldamise protsess on Maaportaali kanda,” selgitab Lindre.

Selle hulka käib müügiobjekti andmete ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni kontroll ja sisestamine oksjonikeskkonda.

Kontrollitud ostjad Eduka oksjoni korral aitavad portaali spetsialistid ette valmistada kas notariaalse ostu-müügitehingu või sõlmida raieõiguse võõrandamise lepingu. Lehar Lindre sõnul tuvastatakse nii müüja kui ka ostja portaali sisenedes isikukoodi alusel, mis tähendab, et oksjonil saabki pakkumisi teha vaid portaali sisse logituna. Ta kinnitab, et oksjonil osaleda soovivaid ostjaid kontrollitakse enne nende osalemissoovi kinnitamist, muu hulgas täpsustatakse, kas nad on müügiobjekti, lisatud dokumentatsioo-

Maaportaal – maa ja metsa müügi-, rendi- ja ostukuulutuste ning enampakkumiste keskkond koos kaardirakendusega.

ni ja oksjoni tingimustega tutvunud, vajadusel täpsustatakse esindusõigus jmt.

Vilunud müüvad ise Neile, kel on juba piisavalt teadmisi maa või raieõiguse müügist, pakutakse võimalust endal lisada oksjoneid ja kuulutusi. “Nõnda on müüjal võimalus portaalis ise oma objekti müüa ning portaal selles müügiprotsessis maaklerina ei osale,” selgitab Lindre. See sobib tema sõnul eelkõige metsamajandusettevõtetele, kel on piisavad teadmised iseseisvaks müügiks.

Metsamajandusettevõtted saavad lisada oksjoneid ja kuulutusi tasuta, kui nad kasutavad kaardirakenduse eksperdipaketti. Eraisikutele on Maaportaal.ee lehele kuulutuste ja alghinnaga oksjonite lisamine tasu-

ta. Kõik kuulutused ja oksjonid, milles Maaportaal OÜ maaklerina ei osale, on tähistatud märkega “otse omanikult”.

Omaniku lisatud oksjoni käigus on ostjal võimalus läbi oksjonikeskkonna müüjaga kontakteeruda ning lisainfot küsida. Müüjal on lisaks alghinnale võimalik kasutada piirhinna ja “osta kohe” hinna võimalusi.” Maaportaalis kuulutamine sobib näiteks ka metsaomanikele, kes ei ole müügisoovis kindlad või kes ei oska hinnata müügiks oleva objekti edukust.

Kuulutust avaldades ei kaasne müüjal müügikohustust. Juhul kui objekti vastu on piisavalt suur hulk huvilisi, saab müüja kuulutuse lihtsa vaevaga oksjoniks muuta – tuleb vaid mõned lisaväljad täita ja oksjon aktiveerida.

AIN ALVELA

www.bmf.ee

TÕSISED metsamasinad

Haagised 6-17 t Tõstukid 4,3-9,05 m Haaratsid 0,15-0,27 m2

nii talunikule kui ka metsamehele

BMF 10T2 PRO BMF 6T2

BMF 17T2 PRO

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

8 T O E T U S

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

Noort metsa saab hooldada toetuse abiga Noore metsa hooldamist peetakse küll kulukaks, kuid siiski kõige olulisemaks metsakasvatuslikuks võtteks.

Metsaomanikul tasub veel olemasolevate toetusvõimaluste juures seda tööd planeerima hakata. Toetust saab küsida 5.–25. veebruarini.

KERTU KEKK SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht

Tulevikumetsa kujundamine algab juba noorendikueas. Noores metsas tehakse valgustus- või harvendusraiega esimene ja kõige tähtsam valik – otsustatakse, milliste puude valgus- ja toitetingimusi konkureerivaid puid välja raiudes parandada soovitakse. See määrab metsa koosseisu tulevikus, sest vähenenud konkurentsi tingimustes on alles jäänud puudel paremad tingimused kasvamiseks.

Vajalik kuusele ja männile Eelmisel aastal parima metsamajandaja tiitliga pärjatud Lauri Salumäe sõnul on hooldusraied kõige olulisemad okaspuukultuurides, mis võivad õigeaegse hoolduseta hukka minna – noo-

res eas on nii kuuse kui ka männi kasv lehtpuude omast märksa aeglasem.

Loodusliku uuendusega noorendikes võib hooldusvajadus olla väiksem. Salumäe sõnul on hooldusraie loominguline protsess, mille juures tuleb arvestada eri nüansse nagu kasvukoha eripära, asukoht, metsaomaniku soovid jne.

Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000. aastate keskel. Tookord leiti, et kulutus tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba kaheksa aastaga. Kuigi noores metsas tehtud raie võib metsaomaniku jaoks esialgu tähendada vaid väljaminekuid, jõuab üha rohkemate metsaomanikeni teadmine, et hooldusraieteta ei ole noorel metsal head väljavaadet väärtuslikuks puistuks kujuneda.

Just praegu on noore metsa hooldamiseks aeg eriti soodne, seda kahel põhjusel. Esiteks on heade kütte- ja paberipuidu hindade tõttu võimalik raiest mõningat tulu teenida juba 20–30aastase metsa hooldamisel.

Teiseks on praegu veel olemas võimalus kuni 30aastase metsa hooldamiseks toetust küsida.

Praegused maaelu arengukavas kokku lepitud toetusmeetmed lõpevad 2020. aastaks. Kas ja kui palju järgmisel perioodil

METSAÜHISTU

LIGI MIL JON

Metsa uuendamise toetuse esimese vooru eelarve on kinnitatud

Hooldusraie eesmärk on parandada tulevikupuude kasvutingimusi.

Euroopa Liidu rahast metsakasvatust toetatakse, ei tea praegu veel keegi.

Toetus muudelegi töödele Erametsakeskusest saab metsahoolduseks toetust küsida 5.–25. veebruarini. Valgustusja harvendusraiete tegemiseks kuni 30aastases metsas on toetuseelarves kokku 1,5 miljonit eurot. Toetusmäär on 159 eurot hektari kohta ning varasemad aastad on näidanud, et kõik nõuetekohased hooldusraie toe-

Lauer OÜ Tel 503 2050 info@lauer.ee

lauer.ee

tuse taotlused saavad ka rahastatud.

Taotluse saab esitada metsaühistu kaudu või läbi e-PRIA. Töödega võib alustada järgmisel päeval pärast taotluse esitamist.

Metsaühistust saab tööde tegemiseks ka nõu ja juhiseid. Kui endal ei ole aega või jõudu oma metsaga tegelda, korraldavad ühistu spetsialistid teenusena kõik vajalikud tööd ise ära.

Lisaks hooldusraietele saab veebruaris toimuvas metsameetme taotlusvoorus toetust küsida kasvavate puude laasimiseks,

ulukikahjustuste ennetamiseks, tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks ning männikärsaka või juurepessu vastase tõrjevahendi soetamiseks. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka metsaseadmete ja tarvikute soetamiseks ning metsatulekahju ennetamiseks.

Lisainfot toetuste taotlemise tingimuste kohta saab kohalikust metsaühistust või erametsaportaalist www.eramets.ee.

Kui plaanite toetust küsida metsaühistu kaudu, tuleks ühistuga juba varakult ühendust võtta.

Kevadel võib julgelt metsauuendustööd ette võtta, sest osa selleks tehtud investeeringust saab juba suvel toetusena tagasi küsida. Erametsakeskuse metsa uuendamise toetuse 2019. aasta esimese vooru eelarveks on kinnitatud 800 000 eurot, taotlusvoor toimub suvel.

Toetatakse maapinna ettevalmistamist, metsataimede soetamist ja istutamist ning metsauuenduse hooldamist.

Tööd peavad tehtud olema enne taotluse esitamist.

Metsa uuendamise toetust tasub küsida metsaühistu kaudu, sest siis on toetusmäär kaks korda kõrgem. Vajadusel abistavad metsaühistud ka tööde planeerimisel ja korraldamisel.

Täpsem info metsatoetuste taotlemise tingimuste kohta erametsaportaalist www.eramets.ee.

Metsamajanduslikud tööd Metsa ülestöötamine Kasvava metsa ost Kinnistute ost Metsamaterjali ost Aitame metsamajanduskavade koostamisel Treileri teenus

M Ä L U 9

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

EESTI ERAMETSALIIT

Mets aitab hoida sidet minevikuga Kivihunnik metsas võib olla märk vanast hoonest, lubjaahjust, kiviaiast või mõnest muust ammusest ehitisest.

Kui ainult kogemuse järgi ütelda, siis on metsa pärandkultuur see, millest erametsaomanik räägib eriliselt sooja emotsiooniga. Kohe tuleb meelde üks Pärnumaa vana talukoht, üks Viljandimaa vana mänd ja Valgamaa tamm, millega on seotud legendid; põline teekoht Järvaja Raplamaa piiril, metsavendade punkriase Raplamaal jne.

Avalikud objektid Päris seletuse on kirja pannud Lembitu Twerdianski: “Pärandkultuuri mõiste avamiseks võib teda käsitleda kui meie esivanemate elu ja tegevuse jälgi maastikul. /.../ Kitsamalt võttes on pärandkultuur osa rahvakultuurist kui rahva traditsioonili-

sest ainelise ja vaimse kultuuri pärandist.”

Metsade pärandkultuur tuli jutuks kõige rohkem 2000. aastate teisel poolel, kui RMK eestvõttel käis üle-eestiline pärandkultuuriobjektide inventuur – andmete kogumine ja kaardile kandmine. Sellega paralleelselt hakkas riik Erametsakeskuse kaudu maksma toetusi metsamaale jäävate objektide säilitamiseks ja eksponeerimiseks.

Korrastati vanu lubjaahjusid, võsast raiuti puhtaks vanu linaleoaukusid, talu- ja metsavahikohtasid jne. Toetuse abil korrastatud objektide puhul kaasneb kohustus võimaldada kõikidele huvilistele neile ligipääs.

2009. aasta alguses otsustas keskkonnaministeerium toeta-

Telli kuulutus Maalehte,Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehte ühest kohast!

kuulutus.lehed.ee

Reakuulutusi saab anda internetis aadressil kuulutus.lehed.ee.

Info telefonil 680 4444.

PÄ R A N D K U LT U U R

Metsadest leitud n Talukohad 1585 n Vanad kohanimed 1058 n Metsavahikohad 215 n Koolihooned 91 n Asundustalud 303 n Tuuleveskid 154 n Nõukogudeaegne 109 n Mõisaarhitektuur 121 n Popsitalud 208 n Vesiveskid 161 n Muud (143 tüüpi) 6528 Kokku 10 533 objekti Allikas: Jürgen Kusmini ettekanne 2011. aastal, kui tehti kokkuvõtteid üleeestilisest pärandkultuuriobjektide inventuurist Pildil olevad kivid näitavad, et kunagi on selles paigas asunud lubjapõletusahi.

tavate objektide loetelu lühendada – 113 nimetusest jäi alles 15, mis kõik n-ö puistupõhised – metsastunud pargid, endised katsekultuurid, vaigukogumispunktid jms.

Viimase muudatusega paar aastat tagasi arvati objektide nimekirjast välja ajaloosündmuste ja traditsioonidega seotud puistud, “sest nende puhul puuduvad üheselt mõistetavad maastikumärgid”. Nimekirja lisati vanad metsaestakaadid ja saeveskid.

Pärandkultuuri toetuse kasutajate hulk on olnud suhteliselt väike.

2016–2018 on küsitud toetust mõisapargi ratastooliraja pikendamiseks; laudtee ehituseks ja mitme infostendi paigaldami-

OSTAME • paberpuitu Kunda

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

seks; mitme vana pargi ja ühe dendraariumi kordategemiseks; mitme tammegrupi hoolduseks.

Vanad ja uued märgid Loodusväärtuste puhul ohjavad metsas tegutsejat seadused, pärandkultuuriobjektide puhul on enamasti ainsaks ohjajaks-otsustajaks tegutseja ise. Kas ta säilitab näiteks raietööde tõttu nähtavale tulnud vana kiviaia või ei märkagi, kui kokkuveotraktor aiast risti üle sõites selle laiali lammutab?

Kas jätab alles metsa sisse kasvanud vana talukoha õuepuud?

Iseloomulik on, et 1990. aastail tagasi saadud ning siis või hiljem erastatud või ostetud metsaosades ei paikne ainult oma perega seotud minevikumärgid. Tä-

napäeva metsaomanikud hoiavad tihti alles ka nõukogude ajal laiali pillutatud või viimastel aastakümnetel linnadesse kolinud naabrite mälu. On omanikke, kes teavad jutustada nüüd tema metsamaale jääva mitme talu lugusid.

Kehvemas seisus on ka need, kes metsaomanikuks saanud piirkonnas, kus oma pere juuri pole. Lembitu Twerdianski rõhutab, et pärandkultuur on kaitseta eelkõige teadmatuse tõttu.

Just sellepärast oli vaja üle-eestilist inventuuri, et uutel omanikel oleks võimalik leida mingitki infot, millised minevikujäljed nende maadel olla võivad.

(Pärand)kultuur kasvatab erametsades juurde uusi kihte: tänapäeva metsaomanikud on juba nii pika staažiga, et nad on

jõudnud metsa jätta ka omi jälgi, näiteks uued nimetused mõnele omarajatud metsaosale, teelõigule jm. Metsad on saanud nimesid näiteks omanike laste järgi. Ülevaade kõikidest inventeeritud pärandkultuuriobjektidest ja materjalid maakondade kaupa: www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/.

Inventeeritud pärandkultuuriobjektide kaart: maa-ameti (www.maaamet.ee) geoportaal.

Näpunäiteid pärandkultuuriobjektide avastamiseks, hooldamiseks ja säilitamiseks: Jürgen Kusmin, “Pärandkultuur ja metsamajandus” (2016), elektrooniliselt loetav erametsaportaalis www.eramets.ee.

VIKTOR HAAB

10 M A R I

RELASKOOP

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

Üksmeelt on võimatu saavutada, ainult kompromissi Selles, et metsanduse ümber käiv debatt muutub aina ägedamaks ega vii mingil kombel lahendustele lähemale, pole midagi imelikku. Samasugune kompromissitu polariseerumine käib ka paljudel teistel rinnetel.

Sel aastatuhandel on esmakordselt võimalus igal inimesel momentaanselt kõike teada saada ja sama kiiresti ise uut infot luua. Ning seda võimalust kasutatakse agaralt.

Unustatakse siiski, et suuresti on tegu illusiooniga. Guugeldades võib küll vajalikke fakte leida, kuid nende mõistmiseks on tarvis viljakat pinnast ehk eelnevaid süsteemseid teadmisi vastavast valdkonnast. Samast pinnast peaks võrsuma ka kriitikameel, mis eristab asjalikku infot propagandast või niisama hullude sonimisest.

Info loomine on arusaadavatel põhjustel veelgi suuremate ohtudega seotud. Internetimeedia rajaneb kasutajate loodud sisul. Mõned neist on professionaalsemad, näiteks haridusasutused, riigiametid ja meediaväljaanded, kus toimub avaldatava sisu mingigi toimetamine.

Ma ei taha kaugeltki väita, et neist jampsi ei tule, kuid jampsi protsent on siiski otsustavalt väiksem kui suvalisel “peldikuseinal”, olgu selleks siis mõni kommentaarium või sotsiaalmeediaplatvorm.

Vabad inimesed vabal maal võivad aga internetti paisata

ANDRES PUTTING

MARI KARTAU

metsas toimetaja

ükskõik mida, ja seda nii ühekaupa kui ka grupiviisiliselt. On tore, et inimestel on võimalik vahetada toiduretsepte, vaadata üksteise kassipilte, osta beebidele loomakõrvadega mütse, laadida üles põlve otsas tehtud muusikat ning filme ja otsida omale vajadusel torumees.

Maailmaparandus internetis Kui see on tehtud, hakkavad inimesed maailma parandama.

Nad kasutavad selleks tänapäevaseid kommunikatsiooniplatvorme, millest pool sajandit tagasi isegi ulmekirjanikud unistada ei osanud. Ja need on väga efektiivsed.

Mis täpselt maailmas parandamist vajab, selle kohta on inimestel erinevad arusaamad.

Nagu ühiskonnateadlased juba ammu on tabavalt täheldanud, ei jagune maailmavaated enam parem-vasak skaalal. Pigem on meil tegu eri huvigruppidega, kusjuures ühed ja samad huvilised võivad erinevates küsimustes olla täiesti vastandlikes leerides.

Näiteks Juuli on lageraie ja pagulaste vastu, aga Rail Balticu ja põlevkivikaevandamise poolt.

Samas näiteks Maali on lageraie ja põlevkivikaevandamise vastu, kuid pagulaste ja Rail Balticu poolt. Ning siis on olemas veel Heino, kes on lageraie ja põ-

On palju asju, mida rahvas tahab või siis ei taha, mistõttu püüavad poliitikud enne valimisi kõigi meelt mööda käivaid lubadusi jagada.

levkivikaevandamise poolt, aga Rail Balticu ja pagulaste vastu.

Ja lõppeks on meil Vello, kes on üldse kõige vastu. Kusagilt nurga tagant piilub Cäthlyn, kes on üdini positiivse ellusuhtumisega, kes ei viitsi stressata mingite raudteede, puude ja kivide pärast, aga kes usub lapikut maad.

Tean näiteks üht loodusteadlast, kes väga teravalt kritiseerib peavoolu metsandust kui loodusressursi kasutamist, ent samal ajal pole sugugi rahul oma kodukoha teehoolduse, ühistranspordi ja muu taolisega. Kuigi asfalti ja autobusse ei tehta otseselt puust, on siin siiski vastuolu – kui tahame tsivilisatsiooni hü-

vede laitmatut toimimist, kulub sellele paratamatult ka loodusressursse. Loodusteadlane peaks ju mõistma nii energia jäävuse seadust kui ka seda, et igiliikureid pole olemas, paraku võivad korduse peale jäänud ideoloogilised uskumused varjutada ka kõige ratsionaalsema mõistuse.

Eesmärgid on aina segasemad Mil kombel saaks partei ja valitsus rahuldada selle loodusteadlase ja paljude teiste samamoodi mõtlevate inimeste soove? Mitte kuidagi, sest neis on liiga palju sisemisi vastuolusid.

Sel taustal on loogiline, et meil on aina enam parteisid, kusjuures nende missioon on valijatele aina segasem.

Mille pagana pärast on meil vaja rahvuskonservatiivseid EKREt ja Isamaad? Või rohelisi ja elurikkureid, kes võiks ju idee poolest sama asja ajada? Misjaoks tehti reformarite kõrvale veel teine sarnaste vaadetega Eesti 200? Üks põhjus on just selles, et valida saaks nii Maali, Heino kui Cäthlyn. Kuid seegi on illusioon, sest suur jagu inimesi ei suuda poliitikute virvarris orienteeruda, valivad kas esimese ettejuhtuva kena näolapi, populist-

likuima lubaduse andja või jätavad üldse valimata.

Kuna rahvahulkade soovid on ebaloogilised ja nõudmised sisemiste vastuolude tõttu võimatud täita, siis pole midagi imestada, kui enne valimisi lubatakse metsaraiet oluliselt piirata, kuid samal ajal arendada bioenergeetikat ning puidukeemiat.

Tegelikult ongi võimalik samal ajal metsa säästlikult majandada ning biomajandust arendada. Nipp on väga lihtne – on vaja leida tasakaal. Paraku võimendab sotsiaalmeedia vaid äärmusi, ja karta on, et see ei muutu ka pärast valimisi.

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

503 8777

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

HINNAK A JA

Paberipuidu hinnad on viimastel kuudel jätkuvalt langenud Jaanʼ18 Veebrʼ18 Märtsʼ18 Aprillʼ18 Maiʼ18 Juuniʼ18

Juuliʼ18 Augustʼ18 Septʼ18 Oktʼ18 Novʼ18 Detsʼ18 Jaanʼ19

Männipalk 79,60 79,74 80,33 80,46 80,57 80,14 80,16 80,17 80,93 83,33 83,39 83,39 82,66 Männipeenpalk 75,78 76,09 77,17 77,49 77,49 76,94 77,25 77,25 77,95 78,64 78,49 78,49 78,72 Kuusepalk 79,14 79,14 79,63 79,63 79,63 79,24 79,24 79,20 79,80 81,90 81,86 81,75 81,55 Kuusepeenpalk 75,96 76,02 76,61 76,81 76,83 76,38 76,69 76,69 77,24 78,28 78,19 78,21 78,28 Kasepakk 109,00 112,21 116,33 116,18 116,19 116,19 115,64 116,14 121,17 121,67 121,67 121,67 120,94 Kasepalk 68,04 72,31 72,82 73,36 74,08 74,09 73,80 73,48 74,61 75,72 75,86 76,34 76,64 Haavapalk 41,50 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 44,00 44,50 44,50 44,50 Lepapalk 38,00 40,15 40,15 39,65 39,65 39,65 39,65 39,65 38,57 41,57 41,86 41,86 41,86 Männipaberipuit 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 61,30 60,98 61,69 64,34 65,19 64,41 63,09 61,44 Kuusepaberipuit 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 61,30 60,98 61,69 64,40 65,19 64,41 63,02 61,32 Kasepaberipuit 49,27 53,39 56,15 56,40 57,10 55,07 54,30 54,33 54,88 55,92 56,05 55,93 54,64 Haavapaberipuit 37,73 39,23 39,99 40,15 41,19 40,56 41,83 39,15 38,90 36,71 36,46 36,46 35,74 Küttepuit 28,31 30,12 30,62 30,95 31,17 31,39 31,58 31,30 31,71 31,99 32,21 32,05 32,10

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, jaanuar 2019 Käesolev aasta on puiduturul alanud väikese hinnalangusega.

Enam on hind langenud paberipuidul ning vähesel määral okaspuu standardpalkidel ja kasepakul. Okaspuupeenpalkide, lehtpuupalkide ning küttepuidu hind on püsinud või õige kergelt kasvanud.

Okaspuupalkide turul on kerge hinnalangus tabanud standardpalke, männipalk on odavnenud 0,9% ja kuusepalk 0,3%.

Peenpalkide hinnakasv ulatus jaanuaris kuni 0,3%-ni. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on trend sama.

Eelmise aasta algusega võrreldes maksavad palgid tänavu 3–4% rohkem ja see võimaldab metsaomanikul saada männipal-

Ostan Teie maja või talukoha koos metsaga! tel 507 3251 pullikson@gmail.com

kide müügil kuni 3 €/tm ja kuusepalkide müügil ligi 2,50 €/tm rohkem tulu kui aasta tagasi.

Lehtpuu jämesortimentidest muutus möödunud kuuga ainult kasepaku ja kasepalgi hind, kusjuures esimene odavnes 0,6% ja teine kallines 0,4%.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on ainsana odavnenud kasepakk (0,6%). Teised sortimendid on kallinenud u 1%.

Aastaga on kasepakk kallinenud ligi 11%, kasepalk ja lepapalk enam kui 10% ning haavapalk enam kui 7%. Seetõttu teenib metsaomanik tänavu jaanuaris lisatulu kasepakult 12 €/tm, kasepalgilt 7 €/tm, lepapalgilt ligi 4 €/tm ja haavapalgilt 3 €/tm.

Jaanuaris jätkus paberipuiduturul viimaste kuude kerge hinnalangus (2–3%). Okaspuu-

puidust odavnes taas kuusepuit pisut rohkem ja nii on jätkuvalt kalleim paberipuidu sort männipuit. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on okaspuupuit odavnenud ligi 6% ja lehtpuupuit umbes 2,5%.

Aastaga on okaspuupuidu hind kasvanud ligi 21,5% ja kasepuidu hind 11%. Samal ajal on haavapuit odavnenud enam kui 5%. Praegu teenib metsaomanik okaspuupaberipuitu müües 11 €/tm ja kasepaberipuitu müües ligi 5,50 €/tm rohkem tulu kui möödunud aasta jaanuaris. Seevastu haavapuidu müük annab tänavu 2 eurot tihumeetri kohta vähem tulu.

Eelmise aasta novembris ületas segaküttepuidu keskmine hind 32 euro piiri ja nii ta on viimastel kuudel ka püsinud. Det-

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID www.starforest.ee

Jälle on käes riigikogu valmiste aeg ning saab taas kord kuulda, kui ilusaks elu muutub, kui üks või teine erakond võimule pääseb. Alaneb tulumaks, tõusevad pensionid ja lastetoetused, saame neljarealised maanteed ja palju muud kaunist. Kust kõige tarvis raha võetakse, seda enamasti ei selgitata.

Samamoodi ei selgitata iga kord lahti lubaduste sisu. Näiteks ühe partei lubadus muuta Eesti energeetika Eestile kohaseks. Milline aga on selle partei hinnangul meie riigile kohane energeetika, pole nad pidanud tarvilikuks öelda.

Seega – Eestile kohane energeetika võiks põhineda põlevkivil. On ju põlevkivi meie maavara ja seega sobib mõiste “kohane” alla.

Meile kohane energeetika võiks olla ka puidupõhine, sest ega puidustki Eestis puudu ole.

Veel võiksime sooja ja valgust saada näiteks päikesest, tuulest, veest ja tegelikult ju ka tuumakütusest ning maju kütta maaküttega.

Seega oleks tegelikult päris põnev teada saada, millises suunas Eesti energeetika edenema hakkaks, kui sel parteil avaneks võimalus oma lubadusi teoks teha.

Seda viimast tõenäoliselt aga ei juhtu.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristiina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Jarmo Süvaoja, tel 5344 4863, e-post: jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee

tel 489 0696, 506 9966 priimo.mets@priimo.ee

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

info@starforest.ee

HEIKI HEPNER

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

OSTAME

• metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust • kasvavat võsa

sembris langes hind vähe, nüüd jaanuaris kergelt tõusis. Kvartaliga on küttepuidu hind kasvanud 0,3%, aastaga 13,4% ning on jätkuvalt väga hea. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes saab metsaomanik nüüd tihumeetri küttepuidu müügil ligi 3,80 eurot rohkem tulu.

Vaatamata kergele üldisele hinnalangusele suurt hindade kukkumist hetkel märgata ei ole.

Samas on selge, et meil on jätkuvalt väga head ümarpuidu hinnad, ja kui muutus toimub, siis pigem allapoole. Seda muidugi eeldusel, et talv püsib raietöödeks sobilik ja kavandatud raied saab ära teha ka seal, kus pinnas keskmisest märjem.

Mis maksab lubadus, kui see pole konkreetne

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 1 (229) 31. jaanuar 2019

40 aastat halumasinate tootmist

LINTSAERAAMID SAERAAMID

SAELINDID

• Mobiilsed, statsionaarsed ja saeliinidena • Teenuse osutamiseks või eratarbijale

• Saadaval igas mõõdus!

• Saelintide terituse ja räsa kompleksteenus

HIND ALATES

3200 € (+ KM)

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS • kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

LINTSAERAAM TIMBERY M120 – hobisaagija parim ja kindel valik!

NÜÜD USKUMATU HINNAGA!

Timbery M120 saeraamid -5%

+ TASUTA KAASA:

MOOTORITE VALIK: 14 hj ja 9 hj 5,5 kW ja 4 kW

saelindid (10 tk) reguleeritavad tugijalad (12 tk) palgi tasanduskiil (1 tk)

*Sooduspakkumine kuni 28.02.2019 *Küsi ka järelmaksu võimalust!

Tuleviku tee 10, Peetri tel 5558 5709 660 5159

info@aiataht.ee www.saeraam.ee facebook.com/aiataht

Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee