METSALEHT (juuni 2013)

METSATAIMEDE IMEVÄGI: igal metsaomanikul on tegelikult apteek omast käest võtta Lk 6–7 27. juuni 2013 Nr 7 (162) Suveköök saunaga

www.saaremaasaunad.ee tel 510 7095

MAALEHE LISA

Ostame kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid metsamaterjali võsa (Lõuna-Eestis) Raieõiguste ostmisel raha kätte enne ülestöötamisega alustamist.

Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena.

Teostame võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013

Eesti forvarderijuht jõudis Rootsis peetud MMil finaali

Anton Leichter

Eestlased on varemgi forvarderi- ehk kokkuveotraktorite juhtide maailmameistrivõistlustel osalenud, kuid finaalikoht tuli esimest korda.

Kuidas siis maailma parim forvarderijuht välja selgitatakse?

Meistritiitli taotlemise karussell koosneb kvalifikatsioonivõistlusest, kus aegade põhjal selgitatakse välja kaheksa kiiremat operaatorit, ning finaalvõistlusest, kus veerandfinaalide võitjad lähevad vastamisi poolfinaalis ja kõige kiiremad lõpuks finaalis.

Korraga on võistlustules kaks forvarderijuhti. Kõrvuti olevatele võistlusradadele on üles seatud neli ülesannet. Esmalt peab võistleja ühekaupa koormasse tõstma 10 palki. Viis palki asuvad ühel pool masinat ja on paigutatud masina suhtes pikuti, ülejäänud viis palki on paigutatud teisele poole masinat ja on masina suhtes risti.

Järgmiseks on raja ääres kolm eraldi palki, mis paiknevad palgi keskkohal oleva värava sees. Need palgid peab võistleja niimoodi välja lohistama ja koormasse tõstma, et väravat moodustavate vaiade peal olev põiklatt maha ei kukuks. Kui juhi käsi vääratab, tuleb tal iga äralõhutud värava kohta trahviks kaks palki ühekaupa koormasse tõsta.

Kolmas ülesanne on viiest pakust torni ülesladumine. Viimase ülesandena peab võistleja veel prussidest aluse pealt seitse palki ühekaupa koormasse tõstma.

Forvarderi palgikärule peab seega saama kokku vähemalt 20 palki. Kui see on tehtud ja palgihaaratsiga finišipalgist kinni haaratud, seiskavad kohtunikud stopperid. Kõik palgid

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 €/tm

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Hando Leichter mõni hetk pärast autasustamistseremooniat. Kas mustad prillid varjavad tema soovi tulla nelja aasta pärast maailmameistriks? See võimalus on olemas.

peavad olema korralikult masina koormaalas. Kui see nõue pole täidetud, tähendab see osaleja jaoks diskvalifitseerimist.

Illustreerivaid videoid saab vaadata internetist linkidelt, mis selle kirjutise juures. Ühel neist on Veiko Kõiv vastamisi sakslase Martin Behaga ja teisel võistleb Hando Leichter rootslase Henrik Blixtiga, kes on olnud Rootsi meister.

Medalikoht oli käeulatuses Seekord olid võistkonna välja pannud kümme riiki: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Norra, Venemaa, Rootsi, Šveits ja USA. Põhikonkurentideks peeti kahtlemata rootslasi ja soomlasi, aga läks teisiti. Maailmameistriks krooniti Norra koolipoiss Tobias Slet-

ten, kel vanust vaid 18 aastat, aga kellel osavust, võidutahet, külma närvi ja õnne oli ilmselt rohkem kui paljudel kogenumatel masinameestel.

Hõbemedali võitis sakslane Günther Weismann ja pronksi eelmine maailmameister, rootslane Martin Svensson.

Meie Hando Leichter vormistas kvalifikatsioonivõistlusel kiiduväärse kuuenda tulemuse ja pääses finaalvõistlusele. See tähendas, et meie eesmärk sai täidetud. Ma ei üritagi kirjeldada neid emotsioone, mis haarasid esimese võistluspäeva õhtul Eesti võistkonda ja kõiki neid, kes olid sõitnud Rootsi, et eestlastele kaasa elada.

Finaali tasavägises jõukatsumises võistluste teisel päeval võitles Hando välja 7. koha.

Medalikohtki oli tal käeulatu-

ses, aga konkurentidel oli selles sekundite mängus lihtsalt rohkem õnne. Igatahes tänu Handole pöörati mitme riigi meedias tähelepanu asjaolule, et Eesti on uustulnukana Forwarder World Cupi finaalis.

Veiko Kõiv saavutas kvalifikatsioonivõistlusel 16. koha, jättes selja taha USA ja Venemaa võistlejad. Ka see on igati tubli tulemus, sest Veiko ei tööta otseselt operaatorina, vaid tema põhitegevus on masinate parandamine. Viimased viis aastat on ta olnud koolipoisi seisuses: kolm aastat on kulunud õpingutele Luua Metsanduskooli metsamasinaoperaatori erialal ja kaks aastat metsamasinate hingeelu tundmaõppimisele Soomes Valtimol Põhja-Karjala metsanduskolledžis, kus ta on omandanud metsamasina mehaaniku oskused.

Andres Müürisepp

*** Meie päris kõrgelennuline plaan õnnestus tänu sellele, et Eestis ja ka piiri taga leidus inimesi, kes uskusid meie võistkonna püüdlustesse. Täname ettevõtteid, kes toetasid Eesti võistkonna osalemist neil rahvusvahelistel võistlustel – Artiston OÜ, Tartu Näitused AS, Zeigo Service OÜ, Komatsu Forest OY.

ANDRES MÜÜRISEPP Eesti võistkonna juht

Veiko Kõiv, hingelt masina- ja spordimees. Foto on tehtud pärast forvarderijuhtide MMil käimist 2009. aastal. Tookordne reis oli preemiaks Luua Metsanduskooli metsamasina eriala parematele esmakursuslastele. Pärast 2013. aasta MMi võib öelda, et vahel saavad unistused teoks.

Vt ka: Hando Leichter võistleb rootslase Henrik Blixtiga http://youtu.be/Sg-ySqi2ORo; Veiko Kõiv vastamisi sakslase Martin Behaga http://youtu.be/o8MHlZ6GY6c

PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED

hinnad alates

3840 €

Tel/faks 607 0048, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee

www.pilous.cz

20 palgi tõstmised

teegig (pakkuda võib ka hüpo d) koormatud kinnistui

www.krkmoigu.ee

Iga nelja aasta tagant korraldatakse Lõuna-Rootsis Jönköpingi lähistel mess Elmia Wood, mida peetakse rahvusvaheliseks metsandusmessiks number üks. Juba on traditsiooniks saanud, et selle tippsündmuse raames selgitatakse välja ka maailma parim forvarderijuht.

Tänavune mess Elmia Wood 2013 oli 5.–8. juunini ning masinameeste ihaldusväärset tiitlit läksid jahtima ka Eestimaa mehed Hando Leichter (Artiston OÜ) ja Veiko Kõiv (Konekesko Eesti AS). Nemad olid 2010. ja 2011. aastal Eestis korraldatud forvarderioperaatorite võistlustel kokkuvõttes parimad.

Eesti võistkond on maailmameistrivõistlustel osalenud ka varem, aastatel 2005 ja 2009.

Seekord oli püstitatud eesmärk palju kõrgem kui varasematel kordadel – jõuda finaali, maailma kaheksa parema masinamehe hulka. Selle nimel alustati juba märtsikuus aktiivse ettevalmistusega võistlusteks.

OÜ Priimo Mets ostab metsakinnisa tuid

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013 VIIO AITSAM

Metsanduslik õpperada Hiiumaal Soera talumuuseumis.

Ka erametsad pakuvad puhkusevõimalusi RMK pakub puhkusel olijaile, suve veetjaile hulgaliselt võimalusi, mille kohta saab teavet kodulehelt www.rmk.ee.

Kust saab aga teavet erametsades olevate õpperadade ja muude vaatamis-tutvumisväärsete objektide kohta?

Sedagi on juba internetist leida, selgub metsanduse kommunikatsioonijuhi Regina Hanseni jutust. Ta tuletas ka meelde, et erametsades kehtib igaüheõigus, ent piiratud ja vastavalt tähistatud metsas võib käia vaid omaniku loal.

Lisaks looduskaunitele paikadele väärivad ta sõnul metsades avastamist pärandkultuuriobjektid, mida leidub arvukalt ka eramaal. Täpsemat infot saab http://xgis.maaamet.ee/.

Erametsades on ka kõigile avatud õpetlikke loodusradasid, talukultuuriga seotud paiku, õppeklasse jm.

Järjest täienev info erametsades asuvate huviväärsuste kohta asub aadressil www.eramets. ee > kasulik ja huvitav > vaatamisväärsused.

Puhke- ja lõkketegemiskohtade info leiab aadressil www. eramets.ee > kasulik ja huvitav > suitsetamis- ja lõkketegemiskohad.

Igaüheõigusest saab infot www.eramets.ee > raamatud ja trükised > omaniku ja külalise õigused eramaal.

ML

Igas maakonnas on nüüd oma jahindusnõukogu “Nõukogude esimesed koosolekud on möödunud üksmeeles,” andis teada keskkonnaamet, kelle interneti-kodulehelt leiab ka koosolekute protokollid.

Uus jahiseadus jõustus 1. juunist. Selleks kuupäevaks kinnitas keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar ametisse ka maakondlikud jahindusnõukogud.

Nagu seadusetegijad lõpuks kokku leppisid, on igas kuni kaheksaliikmelises nõukogus nii maaomanike, jahimeeste kui ka riigi esindajad.

Esimestel koosolekutel on arutatud metskitse ja metssea küttimise limiiti ning struktuuri. Juulis on koosolekute aruteluteemaks karu ja põdra küttimise mahud.

Veidi ootamatult on jahindusnõukogude koosolekute kokkukutsujaks keskkonnaamet. Ameti pressiesindaja Irmeli Karja andmeil on see nii sellepärast, et tavapäraste koosolekute kokkukutsuja on jahindusnõukogu esimees, kelleks kõikides maakondades on keskkonnaameti selle regiooni juht, kuhu regiooni maakond jääb.

Erakorralise koosoleku kutsub nõukogu esimees kokku, kui vähemalt kaks nõukogu liiget seda soovivad.

Kõikide jahindusnõukogude koosseisud on ära toodud keskkonnaameti kodulehel (www. keskkonnaamet.ee/teenused/ jahindus-4/), kus saab tutvuda ka nõukogude töökorraga jms.

Brushwood OÜ Hakkepuidu tootmine ja müük Raie • Kokkuvedu • Hakkimine

Jooksvalt riputatakse internetti üles jahindusnõukogude koosolekute protokollid (www.keskkonnaamet.ee/teenused/jahindus-4/jahindusnoukogu/).

Irmeli Karja rõhutas nõukogudest kõneldes, et kui keegi soovib nõukogu otsustes kaasa rääkida, peab võtma ühendust enda valdkonna esindajaga.

Näiteks: kui mõni põllumees

soovib teha ettepanekut või edastada otsuste jaoks tähtsat teavet, peaks ta võtma ühendust jahindusnõukogu liikmega, kes esindab põllumehi.

Keskkonnaametis kinnitatud töökorra järgi on jahindusnõukogu pädevuses: teha ettepanekuid pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks; kokku leppida põdra, punahirve,

metskitse ja metssea küttimise maht ja struktuur; teha vajadusel ettepanekuid jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks ja jahipiirkonna piiri muutmiseks; võtta seisukoht jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise asjus.

ML

VIIO AITSAM

TUNNUSTUSI n Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit andis 500eurose parima metsatööstuseteemalise magistritöö preemia Eesti Maaülikooli magistrandile Mailis Häninile töö eest “UV-kiirguse ja niiskuse mõju puit-plast komposiitmaterjalide paindeelastsusmoodulile”.

Tselluloositäitel põhinevad komposiidid on materjaliteaduste uus suund, mis pidevalt areneb, kuna kogu maailm otsib termoplastide taaskasutamise võimalust, keskendub orgaanilistele täiteainetele. Mailis Hänin käsitleb puit-plast komposiitmaterjale. n RMK andis 700eurose preemia parima metsakasvatusliku magistritöö eest Eesti Maaülikooli magistrandile Teet Pajule, kes oma tööga uuris, millisel määral mõjutab metsade majandamine metsiste arvukust ja kas sel on seos metsas tehtavate raietega või metsade majandamata jätmisega.

Raiete pindala ja mängu suuruse muutuse vaheline seos töös kinnitust ei leidnud. n Maamajanduslike kutseõppeasutuste ja Eesti Maaülikooli parimate lõpetajate vastuvõtul põllumajandusministeeriumis said teiste seas heade õpitulemuste eest ministeeriumi tänukirjad Luua Metsanduskoolis metsandust õppinud Livika Piho ja metsamasinate juhtimist õppinud Riho Sepp ning Pärnumaa Kutsehariduskeskuses metsamajandust õppinud Kristi Krahv.

Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, RMK, põllumajandusministeerium

Esimestel koosolekutel on jahindusnõukogud arutanud metssea ja metskitse küttimise limiite.

FSC® ja PEFC™ tarneahela ja metsa majandamise sertifitseerimine Toodete sertifitseerimine (CE märgistamine) Juhtimissüsteemide sertifitseerimine Puidu tugevussorteerimine

AASTA RINGI ja ÜLE EESTI

OSATAME  võsa ja lehtpuistu raieõigust  virnastatud võsa ja raiejäätmeid  küttepuid (pikkus ≥ 3 m)

MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS e-post: allan@energywood.ee tel: 50 82 501

BM TRADA EESTI OÜ Peterburi tee 46, 11415 Tallinn tel 613 9888 • faks 613 9889 e-post info@bmtrada.ee • www.bmtrada.ee

4 I N T E R V J U U M E T S A K A JA n Seoses RMK nõukogu senise koosseisu volituste lõppemisega kinnitas valitsus kolmeks aastaks nõukogu uue koosseisu. Senistest liikmetest jätkavad: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Mati Polli, keskkonnaministeeriumi värske kantsler Andres Talijärv, Riigikogu liikmed Liisa-Ly Pakosta, Tõnis Kõiv ja Jaanus Tamkivi ning rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk.

Uute liikmetena kinnitas valitsus nõukogu koosseisu keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Urmas Hallika, Eesti Noorsootöö Keskuse nõuniku Tarmo Kruusimäe ja Eesti Omanike Keskliidu peasekretäri Priit Värgi.

Juuni alguses valis RMK nõukogu uus koosseis esimehena jätkama Mati Polli. n Alates 21. juunist on keskkonnaministeeriumi uus kantsler Andres Talijärv, kes 2009. aasta veebruarist töötas samas looduskaitse, kalanduse ja metsanduse valdkonna asekantslerina.

Ta kinnitati ametisse seoses senise kantsleri Rita Annuse viieaastase ametiaja lõppemisega.

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013

Keit Pentus-Rosimannus: Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et ideaalis võiks looduse kaitsmine olla loomulik tegevus, milleks kaitsealasid poleks vajagi.

Kas põhivaidlused maaelu arengukava (MAK 2014–2020) üle on nüüd peetud ja metsaomanikud, kelle maadel Natura alasid, saavad ka tulevikus majandamispiirangute eest hüvitist?

Vaidlused on peetud, kui põhivaidluseks pidada seda, kas üldse ja kui palju ELi uuel rahastamisperioodil maaelu arengukava kaudu keskkonnameetmeid toetada. Kõige ägedam vaidlus oli lõpuks selle üle, kas poollooduslike koosluste hoolduseks toetuse maksmine MAKi kaudu on üldse põhjendatud.

Teine põhjalik vaidlus puudutas Natura metsa- ja põllumaa toetuse jätkumist.

Tahan loota, et valitsuse otsus nii poollooduslikud kooslused kui Natura arengukavasse jätta peab vett. Teisalt oli just praegu siin mu kabinetis taas üks nõupidamine uuest MAKist ja teema jõuab veel kord ka valitsuskabinetti.

n Haanja loodusklassis saab suve jooksul vaadata näitust mootorsaagidest ja Eesti metsanduse arengust XX sajandi keskpaigas.

Väljapanek on pühendatud kultuuripärandi aastale.

Näitusel on aukohal 1957. aastal esimest korda kasutusse võetud bensiinimootorsaag Družba. Kogu Nõukogude Liidus populaarse tööriista leiutaja oli eestlasest kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja Boris Kabur. Enamik eksponaate on pärit Võrumaa Metsaomanike Liidu eestvedaja Erki Soka kodust.

Sok rõhutab näitusest rääkides talukultuuri järjepidevust, olles ise talupidaja viiendat põlve.

Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK loodushoiu osakonna ühine loodusklass asub Haanja külas RMK teabepunktis.

Kas on tekkinud uusi takistusi?

Ma loodan, et ei ole. Eks kõikide rahasse puutuvate teemade puhul ole nii, et seni, kuni lõplikku otsust pole vastu võetud, on kõik otsad lahti. Alati leidub neid, kes viimase hetkeni loodavad olukorda muuta.

Kui MAKi keskkonnaosast üldisemalt rääkida, ei ole pilt halb.

Mul oli sel teemal ka kohtumine põllumeeste esindajatega. Sellest jäi positiivne mulje. Jõudsime poollooduslike koosluste ja Naturaga, arvan, üksteisemõistmiseni.

n Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse metsamajandusõpilased Arne Evik, Märt Laas ja Keiro Usin olid mais projekti “Praktika Euroopa metsades 2” raames metsa-, keskkonna- ja metsa kõrvalkasutamise praktikal Inglismaal firmas Grampus Heritage and Training Ltd. Viieteistkümne päeva jooksul ehitati pajutara, suitsutati liha, põletati lupja, ehitati/parandati metsaraja trepiastmeid jne.

Hea metsaomanik!

Allikas: RMK, keskkonnaministeerium, Eesti Erametsaliit, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Mida see tähendab? Siin saab justkui olla vaid kas poolt või vastu ehk kas Natura jääb MAKi sisse või mitte.

Tegelikult on ju õigustatud küsimus, kas püsitoetusi, mis ei lõpe paari-kolme aastaga, vaid plaanitakse maksta jätkuvalt, on ikka praktiline ja mõistlik maksta ELi rahast, mida võiks kasuta-

da pigem investeeringute toetuseks. See on iseenesest arusaadav, et tulevikus peaks püsiiseloomuga toetuste allikaks olema oma Eesti riigi eelarve.

Aga sellega ma nõus olla ei saa, et võtame “ühe tüki” sealt kohe välja, lõpetame keskkonna heaks maksmised ja kõik muud püsitoetused jäävad alles. See oleks ebaaus ja sisult ka vildakas lähenemine.

Põllumehed tõrjuvad teiste püsitoetusi, et enda omadeks rohkem raha jääks...

Eks vaidlusalused toetused puuduta ju samuti maaelu. Aga küllap on tõrjuva hoiaku põhjuseks, et kaugemas tulevikus, kui oma elatustasemega sinna jõuame, see aeg tuleb, kus ELi eelarvest makstavatele püsitoetustele senises mahus enam loota ei saa.

On neid, kelle arvates võiks seetõttu osa püsitoetustest kohe Eesti riigieelarvesse üle võtta.

Minu arvates oleks see praegu meie endi maksumaksjatele liiga suur koormus.

Miks üldse maksma peab...

Meie põllumehed ei võistle niivõrd riigi sees üksteisega, vaid konkurentsiolukord on palju laiem. Rahul saab olla, kui oldaks võrdses olukorras teiste riikide põllumeestega. Meie võitlus ELi tasemel on kantud ikka sellest põhimõttest, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt, Eesti põllumehi võrdselt teiste riikide põllumeestega.

Kas öeldes, et uues MAKis on keskkonnal läinud suhteliselt hästi, mõtlete ka metsandustoetusi?

Jah, aga mitte ainult. Mõtlen ka teisi investeeringutoetu-

Kaugemas tulevikus, kui oma elatustasemega sinna jõuame, see aeg tuleb, kus ELi eelarvest makstavatele püsitoetustele senises mahus enam loota ei saa.

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

Kui palju puutute kokku Eestis valitseva hoiakuga, et kui räägitakse maamajandusest, mõeldakse põllumajandust, ja metsamajandus, mis maal piirkonniti hoopis valdavam tegevusala, on tagaplaanil?

Seda ikka kohtab, aga võib vist öelda, et järjest vähem. Kuid maamajandust ei peaks piirama ka ainult metsa- ja põllumajandusega. On palju muudki, mida tuleb tähele panna, olgu näiteks kas või maaturism.

Nii-öelda nihke põhjuseks on selgelt see, et põllumajandusel on oma ministeerium. Kord üks selle ametnik isegi ütles, et põllumees saab keskkonda kaitsta vaid sedavõrd, kuivõrd see tootmist ei sega...

Mina arvan, et tarbijad on palju teadlikumaks muutunud.

Mida teadlikumad nad on, seda rohkem oskavad tähele panna, millistes tingimustes toidu tootmine käib, ja seda rohkem on põllumehed valmis neid tingimusi parandama.

Kui räägime keskkonnahoiust ja piirangutest, siis hoiakutes on olnud ka see muutus, et järjest rohkem mõistetakse puhta keskkonna nimel seatud nõuete mõju sellesama põllumehe enda ja ta pere elukeskkonnale. Ei ole nii, et nõudeid tuleb täita kellegi teise jaoks, vaid see mõjutab meie oma inimeste elukvaliteeti.

Sellele mõeldakse. Aga eks igas valdkonnas leidub neid, kes majandamist ja keskkonda vastandada armastavad.

Kui Heiki Kranich oli keskkonnaminister, pakkus ta ühel hetkel välja, et terve Eesti võiks olla biosfääri kaitseala. Kas kujutate ette nii äkilisi pöördeid?

Mina ütleks täiesti vastupidi: küll oleks tore, kui Eesti oleks piirkond, kus keskkonna kaitsmine oleks võimalik ja toimiks igasuguse administratiivse sekkumiseta. Looduskaitsealade vajadus tuleb tegelikult ju sellest, et tasakaal on paigast ära, et üks või teine liik on jõudnud

>> Metsakinnistute ja raide ost

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

si, näiteks neid, mida saab kasutada puhastusseadmete rajamiseks, sõnnikuhoidlate kordategemiseks jne.

M A A E L U A R E N G U K AVA

Erametsaliit toetab ja protestib n Tervitatav on valitsuse otsus Natura hüvitis maaelu arengukavas säilitada. n Murelikuks teeb, et metsa elujõulisuse parandamise toetusmeetme eelarvet plaanitakse vähendada 30% võrra ehk 14,5 miljonilt 10 miljoni euroni. n Tähtis on, et plaanitavat “vaheaastat” ei tuleks, vaid need meetmed rakenduks juba tuleval aastal.

Allikas: Eesti Erametsaliit

Erimärgistatud kütuse puhul on tekkinud kurioosne olukord, kus tihedalt seotud valdkondades – põllu- ja metsamajanduses − kehtivad eri reeglid.

staadiumisse, kus teda on vaja kaitsta, reeglina inimeste eest.

Hästi oleks, kui käsu, keelu ja n-ö aia ümbertõmbamise vajadust polekski, vaid see toimuks riikliku sunnita. Jõuga sekkumiste puhul on trots ja vastuseis kerged tekkima ning see looduskaitsele tervikuna kasuks ei tule.

Kranichi mõtte taustas võlus võimalus, et väikeses riigis võiks kokku leppida ka tavapäratutes reeglites... Äkki võiks MAKi raha tervenisti kasutada hoopis inimese−keskkonnahoiu suhete silumiseks või hoovana, mis üht või teist tegutsemist õhutaks, mitte otsetoetusteks toidu tootmisele?

Mina tarbijana eelistan Eesti toitu. Kui meil MAKi põllumajandustoetusi poleks, läheks kodumaise ja importkauba hinna suhe paigast ära, meie põllumees ei suudaks enam konkureerida Euroopa teiste riikide priskelt toetatud põllumeestega.

Nii et: printsiibis olen ma väga nõus, aga tuleb arvestada, et paljudes ELi riikides on põllumajandustoetused ikka külluslikud.

OSTAME:

>> Metsaraietööd AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas

küttepuid.

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: kaido.saar@graanulinvest.com tel 506 1910

>> Metsamaterjali transport >> Metsamajanduskavade koostamine >> Treileriteenused

Info tel 447 0526, 510 3681 faks 447 0525, andrus@grundar.ee Lille 4, 80010 Pärnu

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Metsasektor konkureerib nagu põllumehedki teiste riikide ettevõtjatega. Näiteks veokite massipiiranguga või erimärgistatud kütuse kasutamise keeluga metsas meil riik hoopis surub oma ettevõtjate konkurentsivõimet alla.

Massipiirangute küsimuses peab arvestama naabreid, aga ka meie teede olukorda. See on üks argument, mida siiani neist piirangutest rääkides on välja toodud. Samas: ka tänavu oli talvel võimalik osta lube, mis annavad õiguse sõita suurema massiga – järelikult ei saa olukord olla selles, et meie teed vastu ei pea. Kui suured metsaveokid raha eest selle loa ostavad, sõidavad nad ju samadel teedel...

See on üks pikk vaidlus. Riigikogus valmis massipiirangute teemal pikk ja põhjalik raport ning ma loodan, et selle teemaga minnakse edasi. Sest see on valdkond, kus kohati tunduvad meie reeglid ebamõistlikult ranged, eriti kui Põhjamaadega võrrelda.

Aga erimärgistatud kütuse küsimus, mis puudutab samuti nii metsaomanike rahakotti kui otseselt tegevust metsas?

See, nagu muudki maksustamisteemad, on rahandusministeeriumi vedada, aga arutelu on muidugi laiem. Erimärgistatud kütuse puhul on tekkinud kurioosne olukord, kus tihedalt seotud valdkondades – põllu- ja metsamajanduses − kehtivad eri reeglid.

Põllumajandusministeerium koos rahandusministeeriumiga võttis endale ülesandeks pakkuda välja uus lahendus. Tõsi, tähtaeg on nüüdseks küll juba möö-

tAb:

AS DAmmix oS

id

- metsakinnistu - raieõigust

info: tel 5629 4011 kalle@dammix.ee

OÜ Vostok Wood

ostab metsakinnistuid, kasvava metsa raie­ õigust ja metsamaterjali. tel 5345 4927

 I N T E R V J U U  5 

  METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013   

hoiakud on muutumas das, aga ju siis vajab kßsimus pþhjalikumat lähenemist. Olukorda mþistlikuks pidada ei saa.

VĂ„LISMAA METSAK A JA

VIIO AITSAM

Kui valitsuses neid teemasid arutatakse, siis millise ministri asi metsandus on, kas teie vĂľi majandus- ja kommunikatsiooniministri?

See sþltub kßsimuse spetsiifikast. Näiteks massipiirang puudutab rohkem transporti ja see on majandusministeeriumi vastutusalas. Mis ei tähenda, et teised ministeeriumid kaasa ei räägiks.

n Soome metsakasvatajad märkavad, et piirkonniti on hiirte tekitatud metsakahjustused märkimisväärselt suuremad kui pþtrade pþhjustatu. Lþuna-Soomes oli kþigi aegade suurim hiirekahjustus 2008/2009 talvel, kui nad hävitasid täielikult umbes 20 000 ha metsakultuure. Hiirtele meeldivad ennekþike lehtpuutaimed, pigem väiksemad taimed ja need, mis kasvatatud taimeaias. Kevadel istutatud taimedest rohkem maitsevad neile sßgisel istutatud taimed.

Kas pooldate seda, et muutunud oludes tuleks pĂľllumajandusministeerium nimetada maamajandusministeeriumiks ja vastavalt Ăźmber korraldada?

PþllutÜÜministeerium loodi Eestis samal aastal, kui sßndis Eesti Vabariik. Nimetuse vahetamise asemel on tähtis, et sisu poolel ei unustataks teisi maaelu valdkondi ära.

Edumeelsest looduskaitsevormist – majandusmetsas asuvate vääriselupaikade usaldusel tuginev vabatahtlik kaitse − on nßßd muudatuste tĂľttu saanud näide, kuidas Eestis ametnikud ei julge kodanikku usaldada. Kas praeguses ministeeriumis kaalute uudseid looduskaitselahendusi?

Kþigepealt tuleb olemasolevad reaalselt tÜÜle panna. Meil on nßßd lþpuks olemas pikaks ajaks looduskaitse pþhisuundi paika panev looduskaitse arengukava ja loodetavasti ELi eelarvest ka läbi aegade suurim rahasumma looduskaitse rahastamiseks. Vþimalused on järgmisel seitsmel aastal head.

Kas ELis oleks ka tegelikult vþimalik looduskaitse administratiivse sunnita? Aruandlus oleks null, direktiivid täitmata...

Minu jaoks on see igal juhul palju sßmpaatsem tulevikuvisioon kui bßrokraatiasse uppuv, ßleadministreeritud direktiividerägastik. Inimesi tuleb rohkem usaldada, tervest mþistusest lähtuda, siis kaob ka vajadus administratiivse ßlereguleerimise ja sunni järele.

VIIO AITSAM

n Metsapuuhaiguste levimise pþhjuseks Euroopas on rohkem kui 70% juhtudel taimekaubandus. Kuna välismaise taimmaterjali ja seemnetega kaasneb alati haigustesse nakatumise risk, soovitavad Soome metsainstituut Metla ning pþllu- ja toiduainemajanduse uurimiskeskus istutada järgmisel aastal loodusesse ainult omas riigis kasvatatud taimi.

“Maaelu arengukava investeeringutoetuste mĂľju on ka metsanduses näha, näiteks metsade hooldamise elavnemine,â€? Ăźtleb Keit Pentus-Rosimannus.

Ostame Tartu lähedalt

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ

(50 km raadiuses):

Ostame:

.FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU

• KASVAVAT VÕSA • RAIEÕIGUST • LEHTPUULANKE Info: tel 5621 4750 info@energia-24.ee

Metsaharvenduse OĂœ • kasvavat metsa • kasvava metsa raieĂľigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

.FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

Malberg Arenduse OĂœ

METSA ĂœLESTĂ–Ă–TAMISTEENUS Valmet 860,1 ja MTZ 82 harvesteri ja saemeeste lĂľikus • materjalide ost • lankide kokkuost • kraavide ja teeäärte puhastamine vĂľsast • muru niitmine • trimmeritÜÜd • muruplatside rajamine • vasarniidukiga niitmine

Teeme teie metsad korda! Kuulutus ei aegu!

Tel 5254 732, 5533 835

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat vþsa • raiume vþsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ßlestÜÜtamine ja transport Ettemaksuvþimalus

n Saksamaal ei ole ßhtset ulukikahjustuste kompenseerimise sßsteemi. Pþlluja metsamajandusele tekitatud ulukikahjud maksab tavaliselt kinni jahiþiguse rentnik. Kßsitlustulemuste järgi on 90% maaomanikest jahimeestega rahul.

Näiteks Pþhja-Baierimaal pþhjustavad suurimaid kahjustusi metskitsed ja metssead. Metskitsed kahjustavad metsakultuure ja metssead on piirkonniti probleemiks maisikasvatajatele.

Suhted on korraldatud nii, et kohalik maaomanike liit ja jahipidamisþiguse rentnik sþlmivad kolmeaastase lepingu, kus peale muu on fikseeritud kßttimismahud. Kahjustuste olemasolu jälgitakse ka kontrollaladel.

Näiteks jahimees Helmut SieghÜrtner, kes on rentinud 408 ha jahiala, peab kßttima aastas umbes 18 metskitse, kellest kßmme on sokud ja ßlejäänud talled. Emasloomi kßtitakse harva. SieghÜrtneri jahialal kßtitakse ka rebaseid ja veelinde. SieghÜrtner maksab jahiala eest renti ligi 2000 ₏ aastas. n Timber-online’is kirjutatakse, et Euroopa 20 suurimat saetÜÜstusfirmat kavatsevad suurendada tänavu aastatoodangut 2,4% vþrra. Mullu tootis Euroopas kþige rohkem saematerjali Stora Enso – 4,59 mln m3. Suuruselt teine tootja oli Venemaa firma Ilim Timber (2,16 mln m3). Kolmas koht läks jagamisele Austria firma Mayr-Melnhof ja Rootsi firma SCA vahel. Mþlemad tootsid 1,7 mln m3 saematerjali.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6 K O G E M U S

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013

VIIO AITSAM

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

OMAVARUTUD RAVIMTAIMEL on rohkem väge

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Üks imelisi taimelavasid võib näiteks olla raiesmik.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Metsaomanikule on saabunud rahulik aeg. Mets on majandatud, uus mets kasvama pandud, võib puhata ja mängida. On sobilik aeg ka tutvumaks, mida mets meile peale puude veel pakub.

Kui seda tutvust teha nii-öelda rohujuuretasandil, leiame ravimtaimed, mida tavaliselt oleme harjunud ostma apteegist. Nende isekasvanud taimede ravijõud pole nõrgem kui apteegist saadavatel. Nad on õnnelikud taimed oma loomulikus keskkonnas.

Neid korjates tuleb küll veidi rohkem vaeva näha – otsida, lõigata või hoopis kaevata, kuivatada. Aga oma käega varutud taim on kindlasti tugevama väega, sest kannab endas korjamise ja leidmise lugu.

Raamat ärgitas otsima

Metsamajandamiskavad

Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/faks 742 2355 Tel 529 4459

hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.

INFO: tel 516 6349, 5347 2170 OSTAME

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

Angervaks – looduslik aspiriin.

kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust.

Teostame ka võsaraiet.

INFO: tel 5300 3193, 5304 2554 E-POST jaanus@latesto.ee OSTAME

Põdrakanepil on võime võidelda kasvajatega.

Õnnelikud võivad olla metsaomanikud, kellel on raiesmikud, imelised taimelavad, mis igal aastal täienevad mõne uue liigiga. Kuigi raiesmiku peategelane on uus metsapõlvkond, tasub uurida maapinda katvat rohelist taimemassi. Õppides tundma kodumetsa taimi ja nende raviomadusi, mõistame, kui suurt väärtust omame. Tore on metsas kohtuda äsja tundma õpitud taimega. Tutvustasin kolmeaastasele lapselapsele ööviiulit, hiljem taimest möödudes hüüatas laps rõõmsalt: “Tere, ööviiul!”

Minu lapsepõlvekodu ravimtaimed teeks olid raudrohi, naistepuna, kummel, piparmünt ja köömen. Neid apteegist ei toodud, vaid korjati kraavikaldalt ja metsaveerelt, kuivatati kimpu-

K O G E M U S 7

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013

Palderjani korjatakse sügisel, aga praegu on õite järgi hea tema asupaik meelde jätta.

dena ja säilitati jõupaberist kotis. Leesikalehti toodi apteegist, need meie kandis ei kasvanud.

Saades metsaomanikuks, kulus mu peatähelepanu puudele.

Talveks varusin ikka ürte nagu lapsepõlves, aga midagi uut ei leiutanud. Nii oli seni, kuni mulle sattus ette Mall Värva raamat “Meie ravimtaimed”. Selle lihtne ja käepärane ülesehitus ärgitas mind kõndima mööda metsa ja tutvuma taimedega, keda olin küll märganud – ehk nimegi teadsin, kuid ravivõimu ei tundnud.

Nii leidsin ka tedremarana, kelle juuri olin aastaid apteegist ostnud, et tinktuuri teha – olin aastaid temast üle käinud. Tema juurt kogutakse kevadel või sügisel, aga ära tunda on kõige lihtsam ikka õitsemise ajal.

Tedremaran puhastab lümfe ja aitab paljude hädade korral nii sisse võttes kui peale määrides. Tedremaranapudel oli meie esiemadel ikka voodijala kõrval.

Mall Värva raamatuga metsas uidates avastasin, et ei saa sammugi astuda, ilma et mõnd ravimtaime ei näe. Nüüd on meie metsas rada, mida mööda jalutades neid ka teistele tutvustan.

On kohti, kust huviline saab oma käega iseenda tarbeks taimi varuda. Kui kodus kuivatamisvõimalust pole, saab meie juures taime droogiks ette valmistada.

“Laia profiiliga” taimed Tutvustan nüüd taimi, mida ka ise kasutan, mis on nii-öelda laia profiiliga, paljude haiguste jaoks, ja sobivad ka koostööks teistega.

Nende taimede võimekus on palju avaram, aga mina räägin vaid ise kogetust või kuuldust. n Villtakjas (Arctium tomentosum). Alustan taimest, keda

vast enamik tunneb isiklikust kokkupuutest. Villtakjas on laialt levinud, aga omapäi metsas kasvamisest ei hooli. See on taim, mida ma majandan, kuna ainus paik, kus ta on nõus kasvama, asub lilleaias. Igal aastal on talle seal koht reserveeritud.

Kuna ta on kaheaastane taim, siis esimesel aastal tast tüli ei tõuse. Juuri kogun esimese aasta sügisel või teise aasta kevadel – kui õievars hakkab arenema, muutub juur puiseks. Keedetult on takjajuur uskumatult maitsev, mis on üllatav, arvestades lehtede kibedust. Juured kuivatan, tükeldatud juured järelkuivatan leiges keriseahjus. Juuretee on verd puhastav, ajab higistama ning pead pestes saab kõõmast lahti ja juuksed löövad särama.

Põhitegijaks on takjal lehed, mis võtavad ära põletikku ja leevendavad kiirelt valu. Võtan mõned toored lehed, rullin nad pehmeks klaaspudeliga (tainarull läheks kibedaks), asetan mitu lehte haigele kohale ja kinnitan sideme või kolmnurkse rätiga. Valu kaob ühe kasutusega. Paistetuse puhul tuleb kuivaks tõmbunud lehed värskete vastu vahetada, paistetuse alanedes peavad lehed kauem vastu.

Mu kogemus on, et väljaväänatud jala puhul oli takjas ainuke, kes kiirelt valu ära võttis.

Tabletist polnud abi. Takjalehte olen kasutanud selja-, õla- ja ka põlvevalu puhul. Takjalehest on abi villi hõõrutud jalgadele. Olen kuulnud ka kukekannuse ravimisest takjakeedusega. Takjaleotisest on abi pärast keemia­ravi, kuna tal on kasvajavastane ja organismi puhastav võime. Takjajuure mahl imendab suurepäraselt kõiki tsüste.

Takjas pole toksiline taim, tal pole kahjulikke toimeid. Igati ka-

Vereurmarohu värske oranž mahl ravib soolatüükaid, konnasilmi, psoriaasi, sügelisi ja ohatist.

Villtakja lehed aitavad põletiku ja valu vastu.

sulik abimees ka suuremate lõikehaavade raviks. Selleks tuleks purustatud lehemassi pisut keeta ja asetada haavale. Teisel päeval tuleks seda korrata, ja haav kasvab kinni. n Vereurmarohi (Chelidonium majus). On tubli tegija, kuulub mürgiste taimede hulka.

Tema värsket oranži mahla saab kasutada soolatüügaste, konnasilmade, psoriaasi ja sügeliste raviks, ravib ka ekseeme ja ohatist.

Kui huulele tekkinud villile kohe vereurmamahla peale panna, kaob see kiiresti. Taime küljest tuleb oksake murda ja veidi oodata, kuni mahl välja imbub, siis vajutada see vastu haiget kohta. Mahl ravib ka nahalõhesid nii kätel kui jalgadel. Salvi mahlast ja searasvast on hea kasutada talvel.

Tinktuuriks topin pudelisse õisi ja juuri (juuri ei tasu veega pesta, vaid kuivalt puhastada).

Kui pudel täis, valan viina peale, palju mahub. Hoian soojas ja pimedas, aeg-ajalt raputan. Saadud vedelik sobib joodi asendajaks, aitab nii nahavigastuste kui ka valutavate liigeste puhul. Vanasti olevat mahlaga silmakaedki ravitud, ise pole proovinud.

Putukahammustusi ta küll leevendab. n Soopihl (Potentilla palustris). On mudalompide asukas, kauni õiega pikavarreline taim, kel meeldib lamada. Meie kasutame soopihlataimest valmistatud tinktuuri valutavate liigeste raviks, sobib nii määrimiseks kui ka sissevõtmiseks. Eriti tugev on ta radikuliidiraviks. Korrastab ainevahetust ja kasvajatevastane kuulsus on tal ka. Ravikuur ei ole piiratud – kasutatakse, kuni oodatud tulemus käes.

n Angervaks (Filipendula ulmaria). Tõeline suve alguse kaunitar, looduslik aspiriin, ta on antibakteriaalse toimega, kaotab liigestest põletikud ja valud. Kuivatatud õitest saab talveks oivalist teed, angervaksa lõhn tuletab sooja suve meelde.

Tema õitest teen siirupit, mida kasutan talvel nii kuuma veega kui ka morsi tegemiseks. Noored angervaksavõrsed on söödavad, varakevadel lihtsalt salatina koos põdrakanepivõrsetega. n Ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium).

Raiesmike kuninganna, kelle üle peaks iga metsaomanik uhkust tundma, kuigi ta kiiresti ja võimsalt juuri ajava taimena ei jäta ruumi teistele langiasukatele, mattes enda alla ka uue puupõlvkonna.

Kuna põdrakanepit on möödunud sajandi lõpul teaduslikult uuritud, on tema võimekuse piir väga lai. Kindlaks on tehtud tema tõhusus eesnäärmehaiguste raviks ja võime võidelda kasvajatega – ta tõukas troonilt väikese pajulille, kes seni põhitegija oli.

Põdrakanepi õied, lehed ja juured kõlbavad teeks. Teda on aastasadu kasutatud suurenenud happesusega gastriitide, koolikute, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve vastu. Tsaariajal kasutati teda Hiina tee asemel. Toime on tugevam, kui lehed muljuda, närvutada ja kilekotti käärima panna. Mustaks tõmbunud mass tuleks kuivatada. n Käbihein (Prunella vulgaris). Katab metsarada sinaka vaibana ja õitsemise ajal teda varutaksegi. On nii antioksüdant kui toonikum, kõva tegija kilpnäärmehädade korral. Mina

kasutan käbiheinateed kurgu kuristamiseks ja lihtsalt suuveena. Hea abimees on ta veel mis tahes nahaprobleemide raviks.

Niisama on ka ilus vaadata.

randab nahahaigusi ja haavu.

Taim tambitakse pudruks, soojendatakse, pannakse haigele kohale – kaob valu ja haav paraneb kiiresti.

n Harilik silmarohi (Euph­ rasia officinalis). See taim oli mulle huvitav avastus. Teda pole kuskil näha, ja siis järsku pärast jaanipäeva valendab mõni lapike maad tema õitest. Kuna ta on poolparasiitne, kinnitub kõrreliste juurtele, kust ammutab toitu, ei torka ta nii väga silma.

Aga tee õitest ehk kogu taimest sobib väsinud silmadele väga hästi, eriti on ta ausse tõusnud arvutiajastul, kui silmad turgutust vajavad.

n Palderjan (Valeriana officinalis). Juba õitseb. Teda korjatakse sügisel, aga praegu on õite järgi hea tema asupaik meelde jätta.

n Harilik mailane (Veronika officinalis). On praegu õitsemise tipus, metsaalused on kaetud kui sinaka uduga. Mailasel on allergiavastane toime. Kompress taimest leevendab naha sügelemise probleeme. Verd puhastav ja veresoonte lupjumist vältiv toime tõstab ta ausse. n Soo-kassiurb (Gnaphalium uliginosum). Tema äratas minus huvi, kuna lugesin raamatust ta võimest alandada vererõhku ja vähendada veresuhkru taset. Välispidiselt sobib haavade raviks.

Hakkasin looduses teda otsima, et ehk on mõni kasvukoht minu metsaski. Kui leidsin ja tutvusin (väike, hall, sarviline), siis märkasin, et ta kasvab kõikjal, isegi aiamaal vagude vahel. n Lõhnav varjulill (Asperula odorata; ehk lõhnav madar, Galium odoratum). Teda sai samuti otsitud. Kõik tunnused klappisid, aga lõhna polnud, see tekkis alles taime kuivades.

On hea ravimtaim, värskelt pa-

n Harilik kukesaba (Lythrum salicaria). Kasvab veekogude läheduses, on kõrge vaarikpunaste õitega püstine põõsas. Harilikul kukesabal on tugev verejooksu peatav võime, kasutatakse nii juuri kui ürti. Kui taimeputru panna haavale, paraneb see valutult ja kiiresti. Organismi üldise nõrkuse korral taastab ta jõu.

See on üks väheseid taimi, kellel arvatakse olevat vastutoime peaaju tursele entsefaliitse puugi hammustuse korral. Suure parkainesisalduse tõttu on teda eelkõige kasutatud kõhulahtisuse ja soolepõletiku ravis.

Vanasti usuti, et sellel taimel on erakordselt tugev maagiline jõud, et ta aitab leida peidetud varandust.

Ravitsejad ja nõiad kasutavad kukesabataime juurt mitmesugustel eesmärkidel, kuid tingimata jaanipäeva koidikul. Välja kaevamisel ei tohi kasutada metalli. Arvatakse, et kõik taimed tugevdavad oma raviomadusi, kui nad korjatakse kukesaba juuresolekul. Teadjad ravitsejad võtavad ravimtaimi korjama minnes alati kukesaba kaasa.

Tõeline elamus on minna jaaniööl täiskuuvalguses üle uduse jõeluha, otsima oma kukesaba.

RIITA BELOUŠTŠENKO Paudi talu perenaine

TA S U B T E A DA

Mida millal korjata? n Pungi tuleks koguda varakevadel, kui pungad on alustanud paisumist. Loodust säästes tasub pungi koguda raielangilt, kus just on puid langetatud. n Koort koguda kevadel mahlade tugevama liikumise ajal. n Lehti koguda siis, kui nad on juba välja arenenud, tavaliselt enne õite puhkemist. n Õisi koguda kuiva ilmaga, taimede õitsemise algfaasis. n Ürti, s.o. taime maapealset osa koguda samuti õitsemise alguses. Olenevalt taime liigist lõigata ära kas kogu taime maapealne osa või õitsev latv. n Vilju ja seemneid koguda veidi enne lõplikku valmimist. n Juuri, juurikaid ja mugulaid koguda peamiselt sügisel pärast kasvuperioodi lõppu.

Vajaduse korral ja taime hästi tundes võib koguda ka varakevadel. n Peale selle on vanadest aegadest teada, et igal taimel on olemas n-ö oma päev, mil tal on kõige tugevam mõjujõud ehk vägi. Seda on võimalik märgata mesilaste järgi. Õigel päeval on mesilased õitel hilisõhtuni, seda ka pilvealuse ilmaga. Teistel päevadel ei pruugi ka ilusa päikesepaistelise ilmaga neid õitel liikuda. n Näiteks naistepuna, tedremaranat ja vereurmarohtu tasub koguda pühapäeviti, islandi samblikut esmaspäeviti, humalat teisipäeviti, põldosja ja koirohtu kolmapäeviti, kanarbikku neljapäeviti, raudrohtu ja leesikat reedeti, soopihla laupäeviti jne.

Allikas: Mall Värva, “Tee ravimtaimede juurde”, Maalehe Raamat 2000

A L D U S VÄ Ä R S A S TAT U S UST 20 A

• METSAMATERJALI OSTAME • KASVAVAT METSA • METSAMAAD AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS ASLemeks LemeksTartu, Võrutel tel730 7827907 1736 AS ASLemeks LemeksPõlva, Valgatel tel799 7641474 2278 AS tel 782 1736 ASLemeks LemeksVõru, Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Valga, tel 764 2278 ASLemeks LemeksViljandi, Sadamad osakond tel 329 5820 AS tel Kunda 509 7715 AS Lemeks Sadamad Paldiski AS Lemeks Jõgeva, tel 504 3611osakond tel 671 7288

8 R E K L A A M

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013

Reklaamtekst

MÜÜ OMA METS

OKSJONIL

Enampakkumise teel oma metsa müües saab metsaomanik parima hinna.

Metsa müüki peetakse kordades riskantsemaks tehinguks kui kinnisvara müüki. Kui võimalikud sihilikud pettused välja arvata, siis hinnakokkuleppele jõudmine on metsa puhul ikkagi väga keeruline. Miks?

METSA MÜÜK VERSUS KINNISVARA TURG

Oma kinnisvara ligikaudse hinna saab iga inimene teada, kui sisestab oma vara andmed mõnda kinnisvaramüügiportaali. Sellist võrdlusmeetodit metsaomanik kasutada ei saa, sest iga kasvav mets ja metsakinnistu on erinev. Seega on enampakkumine ainus viis, mille abil metsaomanik oma varale õiglase hinna saab. „Pakkumist tehes peab võimalikul ostjal olema võimalikult selge ja ühene arusaamine, millistel tingimustel on müüja nõus objekti müüma,“ rõhutab metsaoksjon.ee portaali haldava ettevõtte Metsamarket OÜ juhatuse liige, juristiharidusega Lehar Lindre. „Seega lisatakse meie portaalis kõigile kasvava metsa raieõiguse müügiobjektidele juurde ka raieõiguse müügileping.“ Lindre sõnul on eraisikust metsamüüja, kes ei oma eriteadmisi ega kaasa müügiprotsessi spetsialisti, lepingus alati nõrgem pool. Firma võib läbirääkimistel metsaomanikule pakkuda kõrget hinda, aga pahatihti selgub hiljem, et lepingutingimused on metsaomaniku kahjuks, näiteks müüja kõrgendatud vastutus metsa koosseisu ja kvaliteedi osas, maksetingimused. Just seda metsaoksjon.ee portaal püüabki vältida ning tagada müüjale võimalikult kõrge hind temale parimatel tingimustel. „Meie ise ega metsaoksjon.ee portaaliga seotud isikud metsa kokku ei osta, nii saame keskenduda metsaomanikule maksimaalse tulu teenimisele,“ tõdeb Lindre.

Metsaoksjon.ee meeskond hoolitseb selle eest, et oksjonile lisatava objekti dokumentatsioon oleks korrektne, raielangid eraldatakse looduses, märgitakse seemnepuud jmt.

AJAS KASVANUD JA TURVALINE PORTAAL

Metsaoksjon.ee on vanim, kuid pidevalt arenev elektrooniline metsamüügi kanal Eestis. Portaalis on pakkumisel kasvava metsa raieõigused, metsamaterjal ja metsamaa enamusega kinnistud.

Süsteemil on kaks tasandit. Esimene tasand on avalik, kus on näha pakkumisel oleva objekti üldandmed ning alghind. Siin ei ole infot objekti asukoha ega omaniku kohta.

Huvilised, kes soovivad saada enampakkumisel oleva objekti kohta täpsemat infot ja teha pakkumisi, peavad end kasutajaks registreerima.

Sisenemine teisele tasandile, kus on võimalik teha pakkumisi ja saada täpsemat infot objekti kohta, on ainult võimalik kasutades ID-kaarti, Mobiil-ID’d või pangalinke. Sellega tagatakse pakkumise autentsus ning kontroll info liikumise üle. Keskkond on krüpteeritud sama turvalisusastmega nagu internetipangad.

R183;G64;B29 R204;G77;B42 RGB R3;G102;B55 R0;G169;B87 R141;G197;B62

METSAOKSJON.EE TAASSÜND Metsaoksjon.ee portaalis tehti esimesed metsatehingud 2004. aastal.

“Tol ajal omasime arvestatavat metsaportfelli ja võõrandasime kasvava metsa raieõigust enampakkumise Lehar Lindre teel,“ meenutab Lehar Lindre. „Algselt korraldasime kirjalikke enampakkumisi, aga see müügiviis ei olnud piisavalt efektiivne.

Seega sai loodud internetipõhine oksjonisüsteem, mille abil tõusis enampakkumiste korraldamise kvaliteet täiesti uuele tasemele. Oksjonitel on hakanud osalema järjest rohkem pakkujaid, kuna infovahetus muutus kiiremaks, pakkumiste tegemine lihtsamaks ja enampakkumise käiku on võimalik pidevalt jälgida.”

KOOSTÖÖ TAGAB SUUREMA TULU

Süsteem kasutab patenteeritud lahendust, mis välistab oksjonil osalejate omavahelised kokkulepped. Oksjonil osalejatele genereerib süsteem unikaalse ja ainukordse varjunime, mille abil osaleb pakkuja oksjoni lõpuni. Nii osaleb üks ja sama pakkuja erinevatel, samaaegselt toimuvatel enampakkumistel erinevate varjunimede all.

Oksjonikeskkonnas on võimalik korraldada ka piirhinnaga oksjoneid. Juhul kui oksjoni käigus piirhinda ei ületata, ei kaasne omanikul müügikohustust.

Kui müüja soovib, võib ta reaalajas oksjoni kulgu jälgida. Elektrooniliste enampakkumiste kasuks räägib fakt, et oksjoni käik ja tulemus ei ole manipuleeritav. Kohe pärast oksjoni lõppu genereerib süsteem oksjoni protokolli, millega oksjonil pakkumise teinud huvilised ja müüja tutvuda saavad ja soovi korral kohe maha laadida võivad.

Mullu täiendati süsteemi nutiseadmete iOS’i ja Androidi platvormidele mõeldud lahendusega, mis lihtsustab enampakkumisel osalemist. Selle abil on võimalik enampakkumisel osalevatel pakkujatel navigeerida objektini, teha pakkumisi ja müüjal saada ülevaadet enampakkumise käigust.

Teate uue oksjoni lisamise kohta saavad kõik portaali andmebaasis olevad huvilised.

2013. aasta alguses sõlmisid metsaoksjon.ee keskkonda haldav ettevõte Metsamarket OÜ ja metsaühistu MTÜ Eesti Erametsade Selts koostöölepingu, mille alusel sai metsaühistu portaali aastase tasuta kasutusõiguse. Teisisõnu on metsaühistul õigus korraldada MTÜ liikmetele kuuluva metsamaterjali, kasvava metsa raieõiguse ja kinnistute enampakkumisi portaali omanikule eraldi tasu maksmata.

Täna käivad Metsamarket OÜ-l veel kahe metsaühistuga läbirääkimised portaali tasuta kasutusse andmiseks.

Koostöös Eesti ühe suurema metsataimetootja Forestplanter OÜga aidatakse metsaomanikku ka metsauuendamistöödel. „Varustame metsataimedega ja vajadusel uuendame ka raielangi,” täpsustab Lindre. Kokkuvõttes saab omanik lahenduse kahele peamisele probleemile: kuidas saada metsast võimalikult kõrge hind parimatel tingimustel ja et raiesmik saaks õigeaegselt uuendatud sobilike ja kodumaist päritolu metsataimedega”. Nii on tagatud metsa kvaliteetne juurdekasv ja tootlikkus, kindlustades omanikule stabiilse tulu ja väärtuse kasvu pikaajalise perioodi vältel.

ERINEVAD KASVAVA METSA LEPINGUVORMID

1. Võtke ühendust metsaoksjon.ee meeskonnaga. Kon-

Kui kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingu koostab notar, selgitades välja lepinguosaliste tahte, kontrollides selle vastavust seadusele ja headele kommetele, tagades nii õiguskindluse, siis kasvava metsa raieõiguse müügilepingutega on lugu keerulisem. Nende lepingute sõlmimiseks ei ole seadusandja kehtestanud erapooletu õigusteadmistega isiku poolset kontrollikohustust.

Kasvava metsa raieõigust müües on müüjal võimalik kasutada kahte erinevat lepingu vormi: kasvava metsaraieõiguse müük põhimõttel “müügihind kasvava metsa väärtuse alusel” ja “müügihind metsamaterjali mõõtmise alusel”.

Esimese variandi puhul tasutakse müügihind täies ulatuses enne raiete alustamist ja kogu risk sortimendi väljatuleku ja kvaliteedi osas on ostja kanda. Teisel juhul tasutakse müügihind ostja poolt müüjale pärast raie tegemist metsamaterjali mõõtmistulemuste alusel, kusjuures sortimendi väljatuleku ja kvaliteedi riski kannavad nii ostja kui ka müüja.

Viimast lepinguvormi kasutatakse enamasti hooldusja turberaie müügi korral, kuna üleraie oht on sel juhul väiksem. Sellise lepinguvormi kasutamisel on peamiseks puuduseks see, et omanikul on keeruline kontrollida raiutud puidu kogust.

Metsaoksjon.ee meeskond aitab metsaomanikul valida tema jaoks kõige tulusama viisi kasvava metsa raieõiguse müümiseks.

Lehar Lindre toob näite ühest viimastest enampakkumistest, kus müüdi kasvava metsa raieõiguse põhimõttel “müügihind kasvava metsa väärtusel alusel”, mille tulemusena tehti tehing võrrelduna alghinnaga ca 33 protsendilise hinnatõusuga.

KUI TAHATE MÜÜA takti leiate www.metsaoksjon.ee. Soovitatav on saata e-kiri, kus tuleks kirjeldada võimalikult täpselt müügisoov. Kindlasti tasub kirjas mainida ka, seda kas olete liitunud mõne Eestis tegutseva metsaühistuga.

2. Peale müügisooviga tutvumist võtab metsaoksjon.ee meeskond Teiega ühendust ja tutvustab objekti enampakkumisele panemise tingimusi.

3. Kui tingimused sobivad, siis registreeruge metsaoksjon.ee kasutajaks müüjana.

4. Peale kasutajaks registreerumist võtab metsaoksjon. ee meeskond Teiega ühendust ja lepib kokku edasise tegevuskava.

KUI TAHATE OSTA 1. Registreeruge metsaoksjon.ee kasutajaks.

2. Kui esindate juriidilist isikut volikirja alusel, siis saatke

metsaoksjon.ee meeskonnale digitaalselt või notariaalselt allkirjastatud volikiri.

KASVAVA METSA, KINNISTU VÕI METSAMATERJALI OKSJONILE PANEKUKS ON VAJA kinnisasja nimi, asukoht ja katastritunnus; väljavõte kinnisturaamatust; omaniku andmed; omaniku esinduse puhul digitaalselt või notariaalselt allkirjastatud volikiri; 5. koopia metsamajanduskavast, kui müüakse kinnistut või kasvava metsa raieõigust; 6. kehtiv metsateatis, kui müüakse kasvava metsa raieõigust; 7. koopia isikut tõendavast dokumendist.

1.

2.

3.

4.

P Ä E V A K A J A 9

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013 HEINO LAIAPEA

Tehke teed ruttu korda!

Keskkonnainspektsioon soovitab metsatöödega lõhutud sihid-truubid-teed jms pingete vältimiseks korrastada esimesel võimalusel.

Metsa väljaveoga jms töödega lõhutud metsateed ja sissesõidetud roopad on igal aastal probleemiks ning seda näitavad ka keskkonnainspektsioonile laekuvad teated ja kaebused. Näiteks vahemikus 1. aprillist 2012 kuni 8. maini 2013 tuli lõhutud metsasihtide, kraavide, truupide ja teede kohta 17 teadet. Enamasti on need olnud juhtumid, kus seaduse järgi on korrastamisaega terve aasta, aga kohalikud inimesed ei jõua seda ära oodata.

Inspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Alar Soo selgitas Metsalehele, et metsa

RMK kogemus ja soovitus Mis reeglite järgi käib teede-truupide jms kordategu riigimetsas ja kas on kogemusi, mida võiks soovitada ka erametsa?

Kuigi seadus annab aega, tasub kodurahu huvides roopad esimesel võimalusel tasandada.

majandamise eeskirja järgi on metsamaal asuvaid metsasihte, kraave, sildu ja truupe lubatud raietöödel kahjustada juhul, kui tagatakse kahjustatud objektide korrastamine metsateatise kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta jooksul või ühe kalendriaasta jooksul raietööde lõpetamisest arvates.

“Tuleb silmas pidada, et paljud metsateed ja metsa viivad teed on ajalooliselt kujunenud ühiskasutatavaks ja seal tuleks võimalikult palju ka naabrite huvidega arvestada,” märkis Alar Soo. “Sellistel puhkudel on hea tava metsa väljavedu enne naabritega läbi rääkida. See aitab hilisemaid arusaamatusi ära hoida.”

Kui metsamasinad on metsateid-truupe jms lõhkunud, soovitab inspektsioon rikutu ruttu korda teha. “Ehkki seadus ko-

SEADUS

Omaniku kohustus Metsaseadus kohustab metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis: n ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses; n ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks; n on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega.

Allikas: metsaseadus

hustab metsaväljaveoga rikutud metsasihid ja kraavid korrastama aasta jooksul alates raietööde lõpetamisest, kutsume metsamajandajaid üles mitte ootama aasta möödumist, vaid tasandama väljaveost tekkinud jäljed esimesel võimalusel,” ütles Alar Soo. VIIO AITSAM

Kui asi jõuab niikaugele, et kae­vatakse inspektsioonile, algab seadusjärgne tegevus: inspektorid kontrollivad teadet, määravad kahjustuste korrastamise tähtajad, ja kui on olemas süüdlased, nõuavad sisse trahvisummad.

ML

RMK lähtub selle teema puhul kolmest seadusest, peale metsaseaduse ka teeseadusest ja maaparandusseadusest. Kui lühidalt ütelda, siis metsaseadus koos metsa majandamise eeskirjaga kehtib metsamaal, teeseadus teedel ja maaparandusseadus maaparandussüsteemi maal.

Teeseadus lisab metsaseaduse nõuetele kohalikule avalikult kasutatavale teele ja metsateele (teeseaduses loetakse metsateeks vaid riigimetsas olevaid teid) kehtestatud seisundinõuded.

Erateele, mida võib kasutada vaid omaniku loal, teeseadus seisundinõudeid ei kehtesta.

Pärast raiet RMK silub metsasihid ja kraavitrassid ühe aasta jooksul, ent võimalusel kiiremini. Kiirus sõltub peamiselt ilmastikuoludest. Sügisel ja kevadel märjal ajal ei ole otstarbekas ja kohati on ka võimatu korrastustöid teha – teeme neid esimesel võimalusel kuivemal ajal.

Selle töö raames eemaldatakse kraavidest kõik voolutakistused, vajadusel ka lagunenud truubid. Truubid asen-

datakse kas enne sealset järgmist metsamajanduslikku tööd (metsa majandamise eeskirjast lähtudes) või ehitades maaparandussüsteemi (maaparandusseadusest lähtudes).

Teed teeme korda kiiremini, kuna muidu ei saaks vahelaost metsamaterjali väljavedu teha. Korrastamist tehaksegi lähtudes sellest, kus vaheladu asub, kas sellele teele on sõlmitud teevaldajaga mingi eraldi kokkulepe või kehtib keskkonnaministri metsatee seisundinõuete määrus.

Samas on RMK-le kui metsateede haldajale jäetud õigus teid sulgeda. Seda või massipiirangute märkide paigaldamise võimalust oleme kasutanud, kui lagunenud teed või teeosa ei saa ettenähtud aja jooksul korrastada.

Peamine teede kahjustamise põhjus on kokkuveotraktoriga sõitmine ja see on probleem, mida ei ole praegu Eestis võimalik vältida. RMK on algatanud sellekohase arutelu.

Eraomanikele soovitan lepinguid ja kokkuleppeid. Peamine soovitus on, et hakake oma maa peremeesteks/-naisteks, tundke huvi, mis toimub teie maal ja selle ümbruses, sõlmige oma maa kasutuseks lepinguid ja tehke naabritega koostööd.

MARGUS REIMANN RMK metsaparandustalituse juhataja

Muidu ettevaatlik sokk seab end jooksuajal tihti inimese vaatevälja.

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust,

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

lihtsamat tööprotsessi juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Metskitsed peavad jooksuaega Just praegu tambitakse metsas sisse niinimetatud sokuringe.

Tugevat ringikujulist jäljerida rohul, mida Eestis on tõega peetud ka UFO maandumise paigaks, tekitavad tegelikult jooksuaja kits ja sokk. See sünnib lõputust tagaajamisest, mis elevuse haripunktis võib kahaneda näiteks ümber ühe põõsatuti jooksuks.

Metskitsede jooksuaeg jääb juunisse-juulisse. Sokud, kes tavaliselt on nii ettevaatlikud, et väljale sööma minnes saadavad kitsed ette, võivad nüüd

metsas jalutajale hoopis sagedamini ette sattuda. Kui looma just ei nähta, siis vähemalt ta häälekas “haukumine” võib kõrvu kosta. Praegu on ka aeg, mil sokud oma territooriumi tähistavad. Teinekord nühitakse sarvede ja peaga metoodiliselt ja pika aja vältel mõnda noort puud või põõsast, et lõhn sellele hästi külge jääks. Kitse häälitsus meenutab isemoodi piiksumist.

Tandem ees jooksva kitse ja teda taga ajava sokuga võib ootamatult vaatevälja juhtuda.

Joostakse, kuni võhma jätkub.

Vahepeal puhatakse ja süüak-

se, ent kitse iga liigutuse peale võib võhmal sokk end taas jalule ajada ja tagaajamist jätkata.

Kevadel sündinud kitsetalled on praegu tagaplaanil.

Matsalu luhas, kus vaateväli suur, on nähtud näiteks sellistki kitsede jooksuaja pilti, kus sokk ja kits kurameerivad terve seltskonna pilkude all. Seltskonda kuulusid noored sokud, kes vana soku territooriumi piiri taga niisama kiibitsemas, ja talledki, kes ema jooksuajal hoidsid ühe, võib-olla lapsehoidjast soku külje alla.

ML

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

10 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013

HEINO LAIAPEA

HINNAK A JA

ARENGUVÕIMALUSED

Kolm edasiminekuteed

HEIKI HEPNER metsandusekspert

n Saeveskid valmistuvad puhkusteks ja palgihindades suuri muutusi pole olnud. Okaspuupalkide hea hind püsib. Männipalk on jäänud mai tasemele, peenpalk on kuni 0,3% odavnenud ja ainsana on kuuga kallinenud kuusepalk (0,6%).

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on okaspuupalgid kuni 0,7% odavnenud, kuid aastataguse ajaga võrreldes on hinnakasv märgatav. Kõige suurem aastane hinnakasv on kuusepalgil (+12%), teistel palkidel jäi see 5–6% piiresse. Lehtpuupalkide hinnad on viimastel kuudel samal tasemel püsinud. Aastataguse ajaga võrreldes on kasepakk kallinenud 5,5% ja kasepalk enam kui 7%.

Juuni 2013 seisuga olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 69.67, männipeenpalk 63.55, kuusepalk 70.70, kuusepeenpalk 63.68, kasepakk 88.03, kasepalk 61.24, lepapalk 39 ja lepapeenpalk 28 €. n Paberipuiduturul on okaspuupuidu hind kuuga paari protsendi võrra kasvanud, kasepuidul ligi 1% jagu kahanenud ja haavapuidul samaks jäänud. Kui vaatame kvartali- ja aastataguseid hindu, siis näeme, et ka siin on sama trend, vahe on vaid tõusu-languse suuruses. Nii on aastaga okaspuupuit kallinenud 16–17%, kasepuit odavnenud 7% ja haavapuit kallinenud 3%.

Juunis 2013 olid keskmised tihumeetrihinnad: männi­ paberipuit 36.95, kuusepaberipuit 36.45, kasepaberipuit 34.50 ja haavapaberipuit 33.54 €. n Aprillis-mais lepivad suured kokkuostjad kokku hakkpuiduhindasid. Kuidas uued hinnad puitkütuste turgu mõjutama hakkavad, saame teada sügisel, kuid 2013 suve hakul on need valdavalt kerges languses.

EMK hinnastatistika järgi kahanes juunis 3m küttepuidu hind enam kui protsendi (tasemeni 23.80 €/tm). Aastaga on küttepuit üle 6% odavnenud. TNS Emori statistika on kuuajase viitega, selle järgi kallines küttepuit mais 2,6% (maksis 26.12 €/tm).

Aastataguse ajaga võrreldes oli mai hind 2,8% plussis. Kuivade 0,5m lepahalgude hind oli mais aprilli tasemel (35.56 €/rm), märjad odavnesid kuuga 0,7% (maksid 27.59 €/rm). Aasta­ taguse ajaga võrreldes on kuivade lepahalgude hinnad rohkem odavnenud kui märgadel, vastavalt 12,2% ja 0,2%.

Hakkpuidu hind kukkus mais 2,2% ja maksis 10.76 €/pm³, aas­taga on hind odavam üle 10%. Ka puitbrikett on kuuga 2% odavnenud, maksis mais 130.72 €/t. Graanulite hind on muutunud vähe (–0,3%) ning oli mais 166.06 €/t. Aastataguse ajaga võrreldes on briketi hind 1,1% odavam ja graanuli hind 3,3% kallim.

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Hinnad on käibemaksuta.

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Rohemajanduse võidukäik

Säästlik ökoküla

Suhteline paigalseis tehnoloogias ja tootearenduses

Metsa ülestöötamine on üks osa metsa- ja puidutööstuse sektorist, ent põhiküsimus on, mis sellest puidust edasi saab.

Kas vaikne ökoküla või õitsev rohemajandus?

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tutvustas värsket Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoriuuringut, mis pakub välja kolme edasiminekuteed.

“Uuringu siht oli hinnata sektori tegevusi analüüsides selle konkurentsivõimet ja selgitada välja edutegurid, et osata strateegilisel tasandil kitsaskohti leevendada ja tugevusi võimendada,” märgib EAS uuringust rääkides. Tööd oli vaja ka selleks, et EAS oma tegutsemist paremini planeerida saaks.

Üldiselt on seis hea Uuringu põhijäreldus oli, et üldiselt on Eesti metsa- ja puidusektor heas seisus. Näiteks puitmajade ekspordi mahu alusel on Ees-

ti Euroopas neljandal ja maailmas üheksandal kohal. Alles hiljuti kõlas uudis, et metsa- ja puidutööstuse sektor kasvatas ainuüksi tänavu esimese kvartaliga lisand­ väärtust 12,4%. Kasvanud on eeskätt toodangu müügimahud.

Ent võrreldes sektorit näiteks Põhjamaadega, nenditakse mahajäämust konkurentsis ja selle olukorra muutmiseks oleks vaja ette võtta konkreetseid samme.

Et otsustajatel oleks lihtsam, on uuringu tegijad välja pakkunud kolm võimalikku arengustsenaariumi koos sisulise hinnanguga. Kõik kolm on “rohelised” ehk seotud keskkonnasäästlikkusega. Üks tulevikutee oleks rohemajanduse võidukäik, kus klaster kujuneb kiire tehnoloogilise arengu ja mõjusa rohemajanduspoliitika toel majandusarengu mootoriks. See eeldaks väga head ühismeelt, mõistmist ja

konkreetseid tegusid ka poliitikute poolel.

Teine tee on ressursimahukas areng, kus klaster muutub küll tunduvalt tehnoloogiamahukamaks, kuid poliitikud ja ärikeskkonna tingimuste seadjad kaasa ei tule.

Kolmas stsenaarium kirjeldab n-ö ökoküla, kus Eesti poliitika ja ärikeskkond küll soosivad rohemajanduse arengut, kuid klastri enda tehnoloogilises arengus suuri edusamme ei tehta.

Rohkem ühist tulevikuvaadet Uuringust selgub, et ettevõtete tootlikkuse ja kasumlikkuse suurendamisel on tähtsaim kaasajastada oma strateegiaid ja ärimudeleid. Tööst järeldub ka, et Eesti metsa- ja puidutööstussektor on jõudnud arengufaasi, kus poliitikate, strateegiate, valdkonnapo-

www.balmax.eu

tel 5592 1928

liitikate ja riigi tegevuse kooskõla on tähtsam kui riigi pakutavad üksikud stiimulid rahatoetustena.

Töös on rõhutatud ettevõtjate ja riigi (poliitikute) parema koostöö vajadust, näiteks on soovitatud koostada tulevikku minekuks ühtne tegevuskava. Otsesõnul on üteldud, et tuleviku nimel tuleb poliitikuil ja äritingimuste kehtestajail endale valdkond paremini selgeks teha, et hoomata süsteemi ja teha õigemaid otsuseid.

Uuringu tellis EAS Euroopa Sotsiaalfondi raha abil ja tegija oli Balti Uuringute Instituut. Kes uuringuga tutvuda jõudnud, on seda juba ka nimetanud “ometi kord üheks tõsiseltvõetavaks tööks”.

Uuring on täismahus leitav internetist aadressil www.eas.ee/ et/eas/uuringud/ettevotlus.

info@balmax.eu

MUS-MAX puiduhakkurid KESLA metsatõstukid

Järvamaa 503 8777 514 8238

HSP GRIPEN puidu- ja energiahaaratsid

Läänemaa 523 7944

JOAB konksliftid

Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Ressursimahukas areng

Avalik poliitika ja ärikeskkond soodustab rohemajanduse arengut

Avalik poliitika ja ärikeskkond ei soodusta rohemajanduse arengut

Suured läbimurded tehnoloogias ja tootearenduses

Võrumaa 5342 4232

ALUCAR pealisehitus HÜFFERMANN konkslift kastivahetus süsteemid, konteiner-, eriotstarbelised haagised MASCAR niidukid, kiletajad, pallitajad

ML

P Ä E V A K A J A 11

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013

Kevadel raiuja ei austa loodust VIIO AITSAM

“Nagu sõda oleks üle käinud,” ütleb maikuise raiesmiku kohta Metsalehe toimetusse helistanud Põlvamaa talupidaja Endel Kuusik.

Endel Kuusiku emotsioon kevadise raie asjus on seotud konkreetse metsaga. Sellest erametsast läheb ta tööle minnes läbi.

Tegu on metsaga, kust on varemgi küpsemaid puid välja võetud ja uusi juurde istutatud. “Nüüd omanik sattus võlgadesse, eks ta sellepärast seda metsa müüs.

Ma ei ütleks midagi, kui see raie oleks tehtud õigel ajal,” rääkis Endel Kuusik.

Mehe sõnul on lihtsalt valus vaadata, kui taimede õitsemise ja lindude pesitsemise ajal metsa raiutakse. “Kõik õitseb, ja kui

Pilt on selles mõttes illustratiivne, et pole tehtud Põlvamaal konkreetsest metsast.

Kahjuks lindude pesitsemise aegset raiet Eestis ikka jätkub.

keset seda õitemerd äkki hakkab puu puu järel kukkuma, on see sama, nagu sõda oleks üle käinud või nagu peetaks matuseid,” jagas ta muljet. Endel Kuusiku arvates tulnuks võlgadesse sattunul see raietöö ette võtta kas enne või pärast lindude pesitsusaega. “See tehing oleks kindlasti kannatanud ajaliselt nihutada. Nii palju austust looduse vastu peaks igal metsaomanikul ja

Aeg on metsandusele proovikiviks Männiku või kuusiku loomulik eluiga ületab inimese eluea mitmekordselt. Kui inimene metsas toimetab, paistavad tema tegevuse tulemused tihti välja alles aastakümnete pärast. Metsandusega tegelejad peavad olema pika meelega ja järjepidevad, et saada tulemusi, mida nad taotlevad.

Eesti Metsa suvenumbri avalugu vaatleb vääriselupaikade käekäiku riigi- ja erametsas ligi kümne aasta jooksul. Paljude osapoolte hinnanguid kokku võttes tuleb tunnistada, et vääriselupaikade saatus on olnud heitlik. Seadus on korduvalt muutunud ja vastavalt sellele ka vääriselupaikade olukord.

Seega pole ses vallas saavutatud metsas, eelkõige erametsas, algul loodetud tulemusi.

Lugu, mis kõneleb Toftani saetööstusest ja selle juhist Martin Arulast, puudutab muutusi metsanduses umbes sama pika aja jooksul, ent seekord metsatööstuse poole pealt. Tehakse avaraid üldistusi Eesti metsatööstuse olukorra kohta.

Juba aastakümnete pikkuses ajaskaalas käsitletakse metsanduslikke protsesse kolme metsateadlase artiklis, kus on juttu metsanduslikest katsealadest. Ilmneb, et mida kauem katseala püsib, seda väärtuslikumat informatsiooni see annab.

Ka metsarekreatsiooni teemaline artikkel sisaldab unikaalset teavet seetõttu, et seal tehakse kokkuvõtteid pikema perioodi kohta. RMK puhkepaikades on nüüdseks rekreatsioo-

metsafirmal olema, et lasta lindudel rahulikult ära pesitseda.”

Endel Kuusik rääkis, et võttis raie pärast ühendust ka keskkonnainspektsiooniga. Sealt oli öeldud, et seadust pole rikutud ja et kui raiet tahta keelata, tuleks keelata ka näiteks heinategu, mis samuti on loodusesse sekkumine.

“Tahaks Eesti üle uhke olla, aga seni veel ei saa, kuni selli-

M E T S A N D U S A J A K I R I

•

I L M U N U D

A A S T A S T

1921 S U V I

2/2013

Vääriselup

aigad m ei e m et sa de s

Hunti

uue l viis il uur ima s Trühvlikasvatus Vahemere maa des

autoriõigus MTÜ

H I N D

3.50

€

Loodusajakiri

niuuringuid tehtud alates 2002. aastast.

Igaühele huvitavat lugemist peaksid pakkuma Marko Kübarsepa hundiuurimus, Hardi Tulluse ülevaade trühvlikasvatusest Vahemere maade puupõldudel, intervjuu looduslembese kirjaniku Aino Pervikuga jm.

HENDRIK RELVE

seid raieid tehakse,” ütles Endel Kuusik. “Minu arvates on see laiemalt võttes kõlbluse, eetika ja moraali küsimus, millest tuleks rääkida.” Üldiselt on teada, et riigimetsas peetakse kevadsuvist raierahu. Seadus seda pidama ei kohusta, mistõttu erametsades toimitakse iga metsaomaniku enda tunde järgi. Endel Kuusik teab, et paljud metsaomanikud hoiduvadki kevadsuvistest raietest, kuid see pole veel piisavalt levinud.

“Tegelikult oleks isegi siis, kui seda raiet ikkagi tehakse, võimalik ettevaatlikumalt tegutseda, kui seda selles konkreetses metsas tehti,” ütles mees. “Loodust peaks rohkem austama ja nii palju kui võimalik säästma.”

ML

Puidu kvaliteet sõltub kuivatist Jutuajamisest Endel Kuusikuga jäi üles küsimus, kas tänapäeval enam ei kehti vana tõde, et palgipuud tuleks puidu kvaliteedi nimel raiuda talvel, kui puu mahlad ei liigu. Kas tõesti kuivatid tagavad kvaliteedi?

Metsaleht küsis seda Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsendilt Rein Reiskalt.

“Ma ei ole kohanud uuringuid ega arvamusi, kuidas puude raiumise aeg mõjutab kuivatuskvaliteeti,” nentis Reiska.

Ta märkis siiski, et talvel ja suvel raiutud puidu niiskus on küll erinev, kuid kuivatusrežiimi valikul arvestatakse alati algniiskusega. “Arvamusena saan ütelda, et alati sõltub lõpptulemus rakendatud kuivatusrežiimist, mida tänapäeva kuivatites saab reguleerida väga paindlikult.”

ML

Eesti Metsa peatoimetaja

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Imelised raiesmikud Kes luges läbi tänase Metsalehe ravimtaimejutu, ilmselt märkas väljendit “imelised raiesmikud”. Riita Belouštšenko kasutab seda, kirjeldades taimestiku teket – aina uued liigid, mis pärast raiet muutunud valgus- ja niiskustingimustes kasvama hakkavad.

Raiesmikul tekkivat uut elu on emotsionaalselt kirjeldanud ka metsaomanik Anne Maala – peale taimestiku liigirohkuse näiteks ka igasugused putukad, kärbsed, sipelgad.

Et seda kõike märgata, peab inimene muutma vaatepunkti, kas kummardama või kükitama.

Raiesmikud seostuvad ka metsloomadega, kes sel uueneva taimestikuga alal söömas käivad. Eelkõige põdrad-kitsed-hirved, kelle toitumine lagedaks raiutud aladel on olnud põhjus, mis on lasknud raiet ka loomade arvukusega seostada – mida rohkem raiet, seda parem elu sõralistel on.

See kõik seostub isegi teatud filosoofilise tõdemusega, et igasugune purustus, lagunemine, lõpp võib alati olla uue algus. Lagedaks raiutud alale metsas kasvab Eestis enamasti alati peale uus mets, kuid puud pole kaugeltki mitte ainsad olevused, kes metsakoosluse moodustavad.

Suvi on tõesti aeg, mil metsaomanikul võiks olla mahti tutvuda sellega, mis tema metsas peale puude veel on. Meie metsad, mida vähemalt üks metsanaistest ka paradiisiks on kutsunud, avanevad huvilisele kohe, kui huvi tekib, ja võivad viia radadele, mille olemasolu pole osatud kujutledagi.

Suvi on aeg, mil tasub muuta vaatepunkte.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

NIIDUKID www.vari.cz www.secogroup.cz

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa

• metsaistikute ümber oleva rohu kõrvaldamiseks jt kohtades, kus ei vajata iganädalast niitmist • trimmerist 4 x tootlikum • saab niita ka noort võsa, putki jmt Lisad: multšer, lumefrees, istmega käru, mullafrees, lumesahk, tänavapuhastushari jm

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 7 (162) 27. juuni 2013

AS FORS MW uudiskiri

FARMA® GENERATION 2 FARMA esitleb uhkusega oma uut diasinikaitsega metsaveohaagiste seeriakontsepti - FARMA GENERATION 2.

Haagised on ehitatud kasutajate kogemustele tuginedes ning tegu on täiesti uue toote ja uuendusliku disainiga, kus torkab silma 8-kant kesktala. Haagis on tugev tänu

oma kaldus külgpindadele, mistõttu ka vastupidavam raskel maastikul, näiteks üle kändude sõites. Hüdrovoolikud on peidetud kesktalasse, võimaldades neid metsas vigastuste eest kaitsta. Baasmudeliteks on kõrge standardvarustusega T10 G2 ja T12 G2.

Pildil: CT7,0-10 G2.

Farma C7,0 on üks läbimõeldumaid ja taskukohasemaid metsalaadureid turul. Selle siruulatus on 7 m (1x teleskooppikendusega) ning tõstejõud (720 kg) ja liikumise geomeetria ületavad tavapärase. Atraktiivne disain ja hoolikas materjalivalik on andnud tulemuslikult kerge omakaalu. T10 G2 haagist saab kombineerida C7,0 või C6,3 laaduriga. Kui on soovi tavapärasest võimsama komplekti järele, siis soovitame haagist T12 G2 koos C8,5 laaduriga, mis on topelt-teleskooppikendusega.

TERASE KVALITEET, MIS MÕJUTAB!

VÄRVKATE, MIS KESTAB!

Kõik Generation 2 seeria tooted on läbinud ulatuslikud arvutused ja koormustestid rasketes katsetingimustes. Mõningal määral on tasakaalustatud metalli kvaliteedi ja paksuse suhet. Ülitähtsad ja suurt koormust taluvad detailid on toodetud kõrgtugevast terasest, soovimaks Teile pakkuda kindlustunnet haagise soetamisel.

AS Fors MW on viimastel aastatel investeerinud Põhja-Eurooa modernseimasse haavelpuhastuseja värviliini tehnoloogiasse. Kõik tehasest väljuvad tooted on täielikult haavelpuhastatud ja samuti on kõiki tooteid värvitud 2-komopnentse värviga, mis annab pikaaegse läike ja kauapüsiva värvi.

Külastage ka meie kodulehte: www.forsmw.com Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.

Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee