METSALEHT (veebruar 2013)

KUULA PUUD: üha rohkem on inimesi, kes räägivad puu väljast ja selle tunnetamisest Lk 4–5 28. veebruar 2013 Nr 2 (157)

Oü Trigon Experts ostab kasvavat metsa ja metsakinnistuid, head hinnad, kiired ja paindlikud tehingud.

Tel 518 3927, tamps222@gmail.com.

MAALEHE LISA

Makita uue põlvkonna mootorsaagide omadused: EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae ülikergeks käivitamiseks.

Touch&Stop - Kõik-ühes-lüliti (käivitus, seiskamine, poolgaas, õhuklapp).

Primer pump sae kiireks käivitamiseks.

MPI (Memory Power Ignition) - alati õigeaegne, ülitäpne ja tugev säde.

CAT - Katalüsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenähtud normidest.

EA3201S35A

CAT Catalytic Converter

Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne käsitseda ja ta on varustatud Easy Start süsteemiga.

Lati pikkus: 14”/35 cm 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Väga mugav võtmeta ketipingutus ja ketivahetus.

EA3500S35B

CAT Catalytic Converter

Suurepärane saag küttepuude lõikamiseks! Ülikerge käivituse, kõrgete ohutusnõuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis!

Lati pikkus: 14”/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg

EA4300F38C

CAT Catalytic Converter

EA5000P38D

CAT

Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, küttepuude lõikamiseks ja järkamiseks. Magneesiumsulamist korpus on kerge ja vastupidav.

Lati pikkus: 15”/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg

Profisaag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilõikuseks. Tõhusam jahutus.

Lati pikkus: 15”/38 cm 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg

Catalytic Converter

MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hästivarustatud ehitus- ja metsakauplustes!

Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee

Easy Start

süsteemiga varustatud saagi on väga kerge käivitada!

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

SVEN ARBET

Põder on üks neist metsloomadest, kelle toitumisega seoses kõneldakse ulukikahjustustest.

Jahiseaduse arvatav jõustumisaeg jääb märtsi lõppu Ulukikahjustuste kompenseerimise küsimus, milles ei saavutatud üksmeelt jahimeestemaaomanike ümarlauas, on ka Riigikogu keskkonnakomisjonis praegu lahtine.

Riigikogu keskkonnakomisjonis jahiseaduse eelnõu menetlemise vastutavaks riigikogulaseks nimetatud Kalle Palling ütles Metsalehele, et keskkonnakomisjon on nüüdseks arutanud seadust seitsmel korral ja arutelud jätkuvad.

Palju ettepanekuid Kohtutud on huvigruppidega ja komisjoni töölaual on hulgaliselt ettepanekuid, kuidas seaduseelnõu muuta või täiendada.

Arvamuste hulk on eriliselt suur kirjade tõttu, mis saabunud maailma eri paikadest jahikullide kasutamise teemal, kuid ka siinsete ettepanekuid on silmatorkavalt palju.

Kalle Pallingu sõnul saab jahiseaduse eelnõu seaduseks suure tõenäosusega märtsi lõpul.

Riigikogu menetluse ajal on seaduseelnõule tehtud kolm pōhimōttelist muudatusettepanekut.

Esiteks ei ole keskkonnakomisjon nõus toetama seda, et jahipiirkondade kasutuslepingud oleks tähtajatud. “Kõikidel praegustel jahipiirkondadel hakkab seaduse jõustumisel jooksma uus kümneaastane kasutusõigus,” märkis Palling. “Samuti kirjutati seadusetekstis selgemalt lahti kasutuslepingu pikendamisel vajalikud toimingud.”

Teine muudatus puudutab maaomanike võimalust jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Eelnõu algversioonis oli võimalus kasutaja välja vahetada, kui piirkonna 2/3 maa omanikud seda soovivad.

Nüüd on päevakorral variant, et see õigus tekib, kui seda soovivad 51% jahipiirkonna pindala omanikud ja 51% kinnisasjade omanikest. “Selline ettepanek on esitatud omandi kui sellise võrdsemaks kohtlemiseks ja Eesti õigusruumis varalise tsensuse sissetoomise välistamiseks,” ütles Palling.

Kolmandaks soovitakse tema sõnul eelnõuteksti viia muudatus, mis võimaldaks se-

nise regionaalse jaotuse asemel vajadusel moodustada mitu jahindusnõukogu.

Muudatus iseenesest on ka see, et eelnõu jahipidamisviiside loetellu on lisatud vibujaht väikeulukitele.

Kahjustuste küsimus lahti Endiselt on keskkonnakomisjoniski lahtine ulukikahjude kompenseerimise küsimus. Eelnõu algtekstis olevaga ei ole rahul ei jahimehed ega maaomanikud.

Pallingu sõnul on jahimeeste mureks ka need 64 jahipiirkonda, millel pole jahimaakorralduskava. “Kehtiv seadus näeb ette nende kavade olemasolu 1. märtsiks 2013. Aga jahimeeste hirmudel, et kava puudumisel kaotavad nad nüüd antud jahipiirkondades jahipidamisvõimaluse, ei ole alust,” ütles Kalle Palling, seletades, et praegu kehtivat seadust täpselt lugedes tegelikult jahipidamisõigus korralduskava puudumise tõttu ei katke. n n n “Oleme Riigikogus toimuvaga selles mõttes väga rahul, et nii komisjon kui teised riigikogulased on tõepoolest teemasse süvenenud ja tehakse põhjalik-

ku tööd,” ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevdirektor Tõnis Korts.

Jahimehed on ulukikahjustuste kompenseerimise küsimuses jätkuvalt seda meelt, et osalema peaks ka riik, kel kohustus tagada ulukiasurkondade kestmine. “See on meie seisukoht, kuid mida Riigikogu otsustab, ei tea,” ütles Korts.

Toimuvaga on rahul ka Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. “Väga hea on ikkagi ka see, et eelnõu lõpuks Riigikokku jõudis. Tagantjärele vaadates tundub, et see oleks võinud toimuda palju varem,” nentis Ehrpais.

Ta lisas, et metsaomanikele sobib hästi nn 51 protsendi lahendus. Ulukikahjustuste kompenseerimise asjus ollakse aga endiselt jahimeestega eri meelt.

“Jahimehed tahavad, et moodustataks eraldi ulukikahjustuste hüvitamise fond, kus osaleks ka riigi pool. Maaomanikud on fondi vastu eelkõige seaduseelnõus oleva hüvitamismäära valguses – 100 eurot hektari kohta ehk laias laastus kümnendik hektaril tehtud kuludest on ikka ülimalt väike summa,” ütles Taavi Ehrpais.

ML

Maaomanikele ei meeldi lahterdamine VIIO AITSAM

Maaomanike organisatsioonid tulid välja ühise pressiteatega, mis ajendatud jahiseaduse eelnõu vaidlustes esile tõusnud suuromanike ja väikeomanike vastandamisest.

Suurmaaomanike huvisid rõhutavad jahiseaduse eelnõu vaidlustes jahimehed, kui põhjendavad, miks nende arvates ei tohiks jahipiirkonna kasutaja väljavahetamise võimalus sõltuda piirkonna 2/3 maa omanike soovist – kui piirkonnas on suurmaaomanikke, saavad nad ellu viia oma tahet väikemaaomanikega mitte arvestades.

Kuna jahiseaduse eelnõu on Riigikogu menetluses, on sellega seotud pinged jälle teravnenud ja suurmaaomanike rõhutus kajab taas rohkem.

Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit tulid seetõttu välja ühise pressiteatega, kus kinnitavad, et jahiseaduse et-

NÄIDE

Kus on suured?

tevalmistamisel on väikeomanike huvidega arvestamine olnud nende kõigi huvi.

“Meile on uue seaduse kõige olulisem aspekt lepingu nõue maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel,” rõhutab selles Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe, lisades, et just nii on iga üksiku maaomaniku spetsiifilised huvid kaitstud.

Samas on pressiteates öeldud, et piirkonna kasutaja väl-

javahetamise võimaluse sobilikuma lahenduse korral oldaks nõus ka seda toetama.

Organisatsioonid on nimelt seisukohal, et eelnõus tuleks arvestada nii pindala kui omanike arvu kriteeriumiga, et poleks eelistatuid.

Keskkonnaministeerium on eelnõule ka vastava muudatusettepaneku teinud.

ML

n Kohila Metsaseltsil on 142 liiget, liikmete metsaomandi suurus 2462 ha. n Aritmeetiline keskmine metsaomandi suurus (kui kellelgi on mitu kinnistut, on nende pindala liidetud kokku) 17,34 ha. n Mediaan on 12,25 ha, mis tähendab, et pool metsaomanditest on väiksemad ja pool sellest suuremad. n Suurim metsaomand on 109 ha ja väikseim 1,14 ha. n Omandi suuruse järgi jagunevad omanikud: kuni 5 ha 30 (21,1%), 5,1–20 ha 76 (53,5%), 20,1–50 ha 31 (21,8%), 50,1–100 ha 4 (2,8%) ja üle 100 ha üks omanik (0,7%). n Pindala järgi on omandite osakaal: kuni 5 ha 3,6% (89 ha), 5,1–20 ha 37,1% (913 ha), 20,1–50 ha 42,3% (1042 ha), 50,1–100 ha 12,6% (309 ha) ja üle 100 ha 4,4% (109 ha).

Parim koht Põllu- ja metsamaa müügiks www.kinnistu.ee, tel 501 7886

Võsasalu OÜ METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST • Pakume lõikust ja väljavedu. tel 5354 2824

•

heiti@vosasalu.ee

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

VIIO AITSAM

Metsapealinn Elva puhkab metsas EESTI METSASELTS

Eelmise aasta metsapealinn Rakvere andis tiitli Elvale üle Tartu maratoni päeval, 17. veebruaril.

Metsapealinnal on plaanis hulk metsaga seotud ettevõtmisi. Muu hulgas tähistatakse metsanädalat, mis tänavu on 27. aprillist 4. maini ja mille eelsündmused jäävad Tartu Maamessi aega.

“Elva linn on metsarikas ja metsasõbralik omavalitsus,” põhjendab Eesti Metsaseltsi tänavust valikut seltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus. “Elva ja selle ümbrus ühendab metsanduse eri tahke – tervislik elukeskkond, sportimisvõimalused värskes õhus, metsamajandus ja metsatööstus ning lugematult palju elupaiku loomadele-lindudele.”

Võistlused ja metsanädal

Aupaugud ja suusatav hunt Metsapealinna tiitli üleminekut märkis maratonirajale asetatud palgi läbisaagimine, puhuti jahisarve ja Elva jahimehed lasksid püssidest aupauke.

“Metsapealinnaks olemise ajal tahab Elva pöörata metsale rohkem tähelepanu. Kuna Elva on metsarikas linn, tuleb siingi tegelda metsa hooldamise ja hoidmisega,” rääkis Elva linnavolikogu esimees Leelo Suidt.

Metsapealinn ja Eesti Metsaselts andsid Tartu maratoni 5890. lõpetajale (Elvas elab nii palju inimesi), tartlasele Kalle Taeverele auhinnaks Ott Oleski valmistatud puukuju “Suusatav hunt”. Kalle Taever ütles, et kavatseb kuju panna koduaeda.

Palk on saetud ja kohe algab metsapealinna tiitli üleandmise tseremoonia...

Tähelepanus oli ka Elva kui metsapealinna tunnuslause autor, tallinlane Oliver Sõgel.

Nagu pärast konkursivõidu kinnitamist korraldajate üllatuseks selgus, oli Oliver Sõgel ka mullu metsapealinn Rakvere tunnuslause väljamõtleja.

Elva tunnuslause on “Linn, mis puhkab metsas” ja Rakvere tunnuslause oli “Rakvere – metsa väge täis”.

Oliver Sõgel ise on Elva ajalehe andmeil ettevõtja, kes tegeleb pakenditega ja vabal ajal palju looduses viibib.

Tänavalegaalne 4 x 4 Goes ATV Metsamajandamiskavad

Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid

Metsaekspert OÜ Tel/faks 742 2355 Tel 529 4459

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

.motodepoo.ee

VAATA LISA: www

ainult

4390 €

Telliskivi 62, Tallinn tel 5205266

Metsanädala avasündmuseks on 27. aprillil Eesti matkahooaja avamine ja 4. mail on Elvas linnarahva metsapäev.

“Kindlasti üks sündmusi, millega Elva oma 75. aastapäeva ja metsapealinna 10. aastapäeva tähistab, on mändide istutamine Elva linnas ja selle ümbruses,” on lubanud Elva linnapea Toomas Järveoja.

Nüüdseks on Eesti Metsaselts ja Elva linnavalitsus kuulutanud välja õpilaste traditsioonilise üle-eestilise metsanädalale pühendatud joonistusvõistluse “Metsavaht hunt” ja Tartumaa koolide õpilastele suunatud metsajutukonkursi.

Joonistusvõistluse teema ajendiks on see, et hunt on tänavu kuulutatud aasta loomaks.

Ka Tartumaa õpilaste jutuvõistluse teemad on seotud hundiga.

Elva on Eesti kümnes metsapealinn. Lisateavet sündmuste kohta leiab Eesti Metsaseltsi ja Elva linna kodulehtedelt internetis (www.metsaselts.ee või elva.kovtp.ee).

ML

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Pilt on raietöödest Lääne-Virumaal, seal pole inspektorid veel ühisreidil käinud.

Raietöödel tuleb ette ümbrikupalga maksmist Keskkonnainspektsiooni ning maksu- ja tolliameti töötajad teevad raielankidele etteteatamata ühisreide, seni on käidud Pärnu- ja Saaremaal.

Pärnumaa ühisreidil, mis oli veebruaris, kontrolliti nelja langil metsaõigusnormide ja maksunõuete järgimist.

Dokumentide osas avastasid kontrollijad, et ühel metsaomanikest ei olnud metsas kaasas metsateatist – talle tehti suuline märkus. Teine omanik oli raiesse märkinud ka osa eraldisest, millele teatist ei olnud. Raiega ei oldud õnneks alustatud. Ühel abitöölisel ei olnud kehtivat isikuttõendavat dokumenti ja kolmel raietöölisel oli dokument langist eemal autos.

“Sellised puudused on raietöödel üsna tüüpilised,” nentis keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor-nõunik Aavo Sempelson, kes tuletab metsaomanikele ja raietöölistele meelde, et metsa ülestöö-

tajal peavad raiet tehes metsateatis ja isikuttõendav dokument raiekohas kaasas olema.

Maksu- ja tolliamet tuvastas reidil, et kaheksal inimesel polnud tööandjat ja kehtivat sotsiaalkindlustust, mis ametnike sõnul näitab, et metsasektoris tehakse palju töid n-ö mustalt ehk juhutöödena. Reidil tuvastatud andmete põhjal alustati kahe ettevõtte suhtes menetlust.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna VII kontrollitalituse juhataja Airi Lepassar tuletab meelde, et ka juhutöödel saadud tulu tuleb deklareerida. “Järeldame, et metsatöödel on suur ümbrikupalga maksmise risk, mistõttu amet jätkab ka edaspidi sarnaste reididega,” märkis Lepassar.

Saaremaal käidi jaanuaris üheksal raielangil, mis andsid samuti põhjust kahelda töötasu maksmise seaduslikkuses.

ML

4 P U U D

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

VIIO AITSAM

M E T S A K A JA n Taastuvenergia Koda ja Erametsakeskus sõlmisid 20. veebruaril koostööleppe, et edendada bioenergia laialdasemat kasutuselevõttu ning Eesti metsaressursi efektiivsemat ja kestlikumat majandamist.

Plaanis on ühisprojektid nii teadus- kui ka rakendusuuringute vallas. Lisaks tahetakse parandada avalikkuse teadlikkust bioenergiast.

Majandamise poolel on tähelepanus metsade kui energiaallika seni vähe kasutatud potentsiaal. Metsi on vaja senisest rohkem hooldada – teha hooldusraiet, puhastada tee- ja kraaviservi jne.

Kas tõepoolest on võimalik puudega suhelda või on see vaid ettekujutus?

“Ma olen näinud vanu metsateid, mis saja aastaga ka kinni ei kasva, kuigi keegi pole seal ammu käinud,” räägib Raplamaa metsanaine, mesinik Eha Metsallik. “Ega ei saagi aru, kuidas see võimalik on. Aga kui vaatad üles, siis mõistad, et puud hoiavad inimeste kunagist rada alles.”

Eha usub puude tarkusesse ja ütleb, et kes looduses ringi liigub, saab aru, et igal puul ja igal metsal on oma nägu ja tunne.

See käib ka nende puude kohta, kes tegelikult põõsana kasvavad.

Kõige lähemal on inimesele kodu juures kasvavad puud. Eha Metsallik ütleb, et puud teevadki inimestele kodud.

“Ma kaua ei saanud aru saarepuust, kes meie kodu juures kasvab,” jutustab Eha. “Kui lugesin Luule Viilma raamatust, et saar on koduhoidja, sai asi selgeks. Nii mitu korda on välk temasse sisse löönud, aga sellega ta ju kaitsebki me kodu, et püüab välgu kinni.”

Ta räägib kui endastmõistetavat asja, et kask on tark, mänd annab kindlustunnet, ja et kui inimesel on oma puu, kellega tihedalt suhtleb, võib juhtuda, et inimese surma järel ka tema puu kuivab.

n Metsainimestest sai vabariigi aastapäeva eel president Toomas Hendrik Ilveselt riikliku aumärgi, Valgetähe IV klassi teenetemärgi Eesti metsanduse edendajaid, keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Ta on üks neist, kes pani aluse tänapäevasele metsandusele Eestis. n Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse otsuse järgi on liidu uued liikmed Akzo Nobel Baltics AS, Hansacom OÜ ja Puumerkki AS. Akzo Nobel Baltics AS on viimistlusmaterjalide, tööstusvärvide, puidu- ja ehitusliimide müümisega tegelev ettevõte.

Kontserni peakorter asub Hollandis. OÜ Hansacom tegeleb puidu ja puidutoodete süvaimmutamisega, puidu kuumtöötlemisega autoklaavmeetodil, puidu kuivatamisega, puitmastide tootmisega ja puidukaitsevahendite müügiga.

Puumerkki AS on Stora Enso Eesti tütarettevõte, mis tegeleb puidutoodete hulgimüügiga. Ettevõte on ühtlasi tootmisgrupis valmistatud puidutoodete ainuvolitatud müügi- ja jaotuskanal Eestis. Turustuskett tegutseb Balti riikides ja Soomes.

Liidus on nüüd 56 liiget, lisaks ettevõtetele ka neli haridusasutust. Liikmete majandustegevuse kogukäive on 990 mln €, töötajaid 4100. n Mulluste puidutoodangu mahu ja müügitulemuste põhjal selgub, et metsa- ja puidutööstus suutis mõlemal puhul näitajaid parandada. Toodangu maht ja müük puidu töötlemisel ja puidutoodete tootmisel on kasvanud vastavalt 1,5% ja 1,1%; eksport on kasvanud enam kui siseturg, vastavalt +1,7% ja +0,2%.

Pabertoodete müügiindeksid on eelmise aasta samast perioodist madalamal, toodangumahu indeks aga on kasvanud +2,1%.

Allikas: Erametsakeskus, Eesti Metsaselts, Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit

Puu oskab

Energeetilised väljad

Raamatute järgi on kuuse energiaväli tugev, kuid väga hea klapp võib temaga tekkida siiski vähestel.

Hea metsaomanik!

>> Metsakinnistute ja raide ost

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

Millega aga seletada seda tunnetuslikku sidet?

“Igal puul on oma energeetiline keha ja iga inimene on ka energeetiline keha,” kirjeldas puude ja inimeste suhtluspinda ühel metsaomanike õppepäeval Viljandimaa metsakonsulent Tiina Viir.

Sealsamas näitas ta, kuidas peale tunnetamise on või malik puu energiavälja ka täpsemini määrata.

Selleks hoidis Tiina Viir kaelast võetud kaelaehet puule lähenedes rippes sirgelt ette sirutatud käes. Teatud hetkel hakkas ehe paela otsas ringe tege-

>> Metsaraietööd AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas

küttepuid.

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: kaido.saar@graanulinvest.com tel 506 1910

>> Metsamaterjali transport >> Metsamajanduskavade koostamine >> Treileriteenused

ma, mis siis näitas puu energeetilisse tsooni jõudmist.

Teades puuliigi energiavälja ulatust, on Tiina Viiru sõnul võimalik selgitada, kas puu on terve, kuna kahjustatud puu energeetilise keha tsoon väheneb. Tollel õppepäeval määras ta metsaomanike silme all ühe pihlaka energiavälja raadiuseks 2,5 meetrit. “Selle puu tervis ei ole hea, sest pihlaka energiaväli on tavaliselt viis meetrit,” rääkis Viir.

Oma määramismeetodini jõudis naine just sedakaudu, et ühel eluperioodil hakkas puude energiaväljasid tunnetama. “On olukordi, kus puud saavad aidata inimese energeetilist seisundit parandada,” ütles Tiina Viir, kes põgusalt meenutas oma tee algust, kui pargis jalutades tammede energia just nagu ise ta juurde tuli.

Puud kui tervendajad Kui tänapäeva erametsades ringi käia, tuleb nii Tiina Viiru kui Eha Metsallikut uskuda – ongi nii, et ikka ja jälle räägivad metsaomanikud, kuidas neil on tekkinud oma metsas teatud puudega kontakt. Kas mõni puu on inimest otseselt aidanud või on puu juurde minnes lihtsalt kogetud lähedust, nagu oleks kokku saadud vana tuttavaga.

Puude abi inimesele ehk puuteraapia on valdkond, millest puude energiaga seoses on kõige rohkem räägitud ja kirjutatud. Otsapidi ulatub teema vanarahvatarkuseni ja teistpidi internetifoorumitesse, kus inimesed kirjeldavad oma kogemust.

Näib, et puude tervendavasse võimesse uskujaid on Eestis uskumatult palju. Ühe ülevaatliku kokkuvõtte puuteraapiast leiab Ain Raali raamatust “Teekond taimede taha”, kus on märgitud, et puud võivad mõjustada inimese seisundit ning tervist koguni neljal moel: füüsilisel, emotsionaalsel, meelelisel ja hingelisel tasandil.

Suurima energiapotentsiaaliga puuks peetakse tamme, räägib rahvatarkus ja ka Ain Raali kokkuvõte. Tammele järgnevad okaspuud (eriti mänd), siis

Metsaharvenduse OÜ Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

Info tel 447 0526, 510 3681 faks 447 0525, andrus@grundar.ee Lille 4, 80010 Pärnu

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

 P U U D  5 

  METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013   

mĂľista tundjat inimest vaher, kask ja pihlakas. Tamme energia on “kergeâ€?, männi energia “raskeâ€?, kask annab energiat aga vaid neile, kes on temaga sĂľbraks saanud...

On energiaandjad ehk doonorpuud ja nn vampiirpuud, kes vĂľtavad energiat, kuid see ei tähenda “halbasidâ€? puuliike, vaid seda, et need puud (nt haab, pappel, pihlakas, sirel) vĂľivad inimeselt haigusi ära vĂľtta.

Internetiportaalides (seemnemaailm.ee, Anastasia foorum jt) minnakse puuteraapia vallas lausa ßksikasjadeni. Kirjeldatud on, mis kellaajal mis puuliik kþige aktiivsema energiaväljaga on.

Loetletud on doonor- ja vampiirpuud ning hädad, mis puhkudel kelle poole pÜÜrduda. Ăœhes portaalis Ăľpetatakse, kuidas juba kahe meetri kauguselt tuleb hakata puule end tutvustama.

Leiab þpetusi, kui mitu minutit vampiirpuu juures haigusest vabaneda ja kui mitu pärast seda doonorpuu juures uut energiat saada...

Mainitud on, et mitte iga puu ei vþta iga inimest vastu, vaid see suhtlus sþltub nii konkreetse puu kui konkreetse inimese energiaväljast. Hoiatatakse, et puu tajub kþiki inimese mþtteid... Õpetatakse ka, et inimene ei peaks puu juurde minema alandlikult paludes, vaid vþrdväärsena: mul on sulle ettepanek vahetada energiat...

Tundest sentimeetriteni KuivĂľrd jutud puude energiaväljadest on kogemuslikud ja kuivĂľrd on väljad tegelikult olemas? Selgub, et maaĂźlikoolis on neid tĂľesti ka fßßsikaliselt mþþdetud. “Seni on teemale lähenetud hĂźpoteetiliselt, tunnetusteooria seisukohalt,â€? Ăźtleb maaĂźlikooli ĂľppejĂľud Viljo Viljasoo, tuues näiteks paljud kirjutised, kus tundlikumad inimesed on kirjeldanud oma kogemust, ning vanarahvatarkuse, kus peegeldub vanemate pĂľlvkondade kogemus.

Nßßd on maaßlikoolis Viljasoo juhendamisel tehtud magistritÜÜ, kus puude väljasid

Ostame metsakinnistuid OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

VÄLISMAA METSAK A JA n Soomes valiti aasta puuks toompihlakas. See þitseb ilusasti, annab palju marju ja sßgisele värvikirevust.

Toompihlakad on kohanenud Soome kliima ja pinnasega ning levivad marju sÜÜvate lindude abil ka metsadesse.

(Eestis on tänavu aasta puuks lodjapuu. – T. L.) n Soome talunike keskorganisatsioon MTK on kuulutanud 2013. aasta ßhistute aastaks. Nimetatud on neli piirkonnajuhti, kes aasta ettevþtmistes ßhistuid ja kohalikke liitusid aitavad. MTKsse kuulub 363 talupidajate ßhistut ja 95 peremetsaomanike metsahooldusßhistut.

Metsaßhistute arv on Soomes 2000. aastatel oluliselt vähenenud, kuna on olnud nii palju liitumisi. Viimasel viiel aastal on näiteks 62 metsahooldusßhistut liitunud 22 suureks ßhistuks.

Puule läheneja on metsakonsulent Tiina Viir, kes muu hulgas rääkis metsaomanike þppepäeval, kuidas välja järgi puu tervist hinnata.

spetsiaalselt mþþdeti. Välja olemasolu leidis kinnitust. “Selgus, et elusast puust kevadel, kui mahlad liikuma hakkavad, moodustub kuni poole meetri raadiuses auramoodustisi, mis kujutavad endast udupeeneid piimjaid ribasid,â€? kirjeldab Viljo Viljasoo. Kui puu sĂźgisel uinakusse jääb, see väli kaob, ja puu Ăźmber on aurakihti näha vaid paari sentimeetri ulatuses.

TÜÜks kasutati spetsiaalset katseseadet, millega mþþdeti puude välja ionisatsiooni, þhu elektrostaatilisust. Lihtsustatult Üeldes uuriti osakesi, mida puu þhku eritab, mþþdeti nende pluss- ja miinusioone.

Kui pßßda Viljo Viljasoo jutu pþhjal ette kujutada, mis siis puu ja inimese vahel toimub, peaks kujutlema hapnikku erita-

vat puud ja sßsihappegaasi välja hingavat inimest, kes esiteks vajavad teineteist, ent teiseks vþivad mþlemad olla kas pluss- vþi miinusioonse väljaga vþi hoopis nn kameeleonid. Sellest sþltub nende sþprus, vastastikune jahedus vþi hoopis mitteklappimine.

Näiteks kuusk eritab plussioone ja mänd miinusioone. Miinusioon peaks andma inimesele elujþudu ja plussioonne väli peaks vþtma valu ära. Samas on inimesi, kes hoopis plussioonselt kuuselt energiat saavad.

Peale maaĂźlikoolis selgitatud ionisatsiooninäitajate on puu välja vĂľimalik iseloomustada pendli abil vibratsioonitaseme näitajaga. “Tabelite järgi, pĂľhimĂľtteliselt samamoodi, nagu mþþdetakse energiasambaid,â€?

Igal puul on oma energeetiline keha ja iga inimene on ka energeetiline keha.

Tiina Viir

OĂœ Vostok Wood

ostab metsakinnistuid, kasvava metsa raie­ þigust ja metsamaterjali. tel 5345 4927

-- kasvava metsa OSTAME: raieĂľigust -- metsakinnistuid TEOSTAME:

-- metsa ßlestÜÜtamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MĂ„NNIPALKI Info: Vaida, Harjumaa tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD www.katko.ee tel 443 6670, 504 1066 e-post kat.ko@estpak.ee

räägib pendliasjatundja Rein Hanstein, kes pole spetsiaalselt eri puuliikide väljasid mþþtnud, tähelepanekud on tulnud muude mþþtmistega.

KĂľige vägevam väli on Hansteinigi sĂľnul tammel. “Ka nende puude väljad on suured, kes kasvavad energiasambal,â€? räägib Hanstein. “Hästi vĂľimsad on veesoontel kasvavad kased, aga nende väli ei pruugi suur olla.â€?

Igaßks tunneb isemoodi Kui proovida kogu kuuldu pþhjal puude väljasid iseloomustada, vþiks välja pakkuda, et kþige kitsam on puu ßmber olev fßßsiline nii-Üelda elektroväli, millest vibratsiooniga iseloomustatav (pendel, kaelaehe) väli on laiem. Kþige laiem vþib olla see väli, mida inimesed kogevad tunnetuslikult. See peaks tunda olema ka talvisel ajal.

Mis näitajaga mþþta tunnetust? “Pole vĂľimalik. Millega mþþdate näiteks seda, kui tunnete, et keegi selja tagant teid vaatab,â€? Ăźtleb Irje Karjus, keda

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

tuntakse puude- ja loodusetundja Metsamoorina. “Pealegi on see igaĂźhel väga isemoodi – Ăźhed tunnetavad puid tugevasti ja teised ei tunne Ăľieti midagi.â€?

Irje Karjus usub, et suhtlust puudega mþjutab see, mida inimene selle puu kohta teab – rahvasuujutud, lapsepþlve muinasjutud, mälupildid, kþik emotsioonid kokku pluss kogemused, kui on kasutatud näiteks pajukoort, pärnaþisi vms.

Kui emotsioone ja kogemust pole, on tunnetuse tþenäosus väike.

Viljo Viljasoo räägib eraldi vanadest mþisaalleedest, mis on targasti rajatud – þiged puuliigid ja selline allee laius, et kþik kokku moodustavad ßhtse välja, mis jalutajale inimesele hästi mþjub. Hiljem on loodusest kaugenenud inimesed hakanud eksima. Näiteks linnadesse rajatud kastanialleed, mis inimestele hästi ei mþju ehk millega, nagu Viljasoo ßtleb, on tekitatud vale elektrokliima.

VIIO AITSAM

n Venemaa statistikaameti andmeil toodeti Venemaal eelmise aasta jaanuarist oktoobrini 0,6 mln tonni puidugraanuleid. Seda on kaks korda rohkem kui 2011. aasta samal ajal.

Suur osa toodangust aga ei kajastu ametlikes andmetes, kuna sageli on tegu kþrvaltootmisega, millest ei pea aru andma. Spetsialistide hinnangul on tegelik puidugraanulite toodang vähemalt kaks korda nii suur. Suur osa Vene puidugraanulitest veetakse Euroopasse, peamiselt Taani ja Rootsi. n Jþudsalt kasvab Pþhja-Ameerika puidugraanulite sissevedu Euroopasse. 2012. aasta esimese ßheksa kuuga toodi neid 70% rohkem kui eelmise aasta samal ajal.

Puidugraanulite tootmine on suurenenud eeskätt Lääne-Kanadas, Briti Kolumbias ja USA lþunaosas, kus tootmismahud on lähiajal suurenemas – Inglismaa energiafirma Drax teatas mullu detsembris, et alustab seal kahe 450 000tonnise aastatoodanguga puidugraanulitehase ehitamist.

Kolm suurimat puidugraanulite sissevedajat Euroopas on Inglismaa, Holland ja Belgia. n Paljudes Saksamaa koduses on viimasel aastal ostetud sooja saamiseks kaminaid. Ajalehe ATL andmeil mßßdi seal näiteks 2011. aastal 400 000 kaminat. Must kßttepuuäri on tþusnud samas tempos bioenergia kasutamisega ja kßttepuude hinnatþusuga.

Näiteks Brandenburgi piirkonnas Berliini lähistel kuivatatakse kßttepuid sageli pþllumaal. Hinnanguliselt umbes 10% kßttepuudest varastatakse ja mßßakse ostjaile mustalt.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6 R E K L A A M

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

AS FORS MW

Enim ostetud metsaveohaagised!

Meie 9-ja 10-tonnised metsaveohaagised on eelistatuimad metsaveohaagised Eestis!

Need on unikaalse konstruktsiooniga mudelid, mis tänu pöördtiisli juhtimise konstruktsioonile, on suurepäraste manööverdamisomadustega. Nimelt on tiisli pöördepunkt viidud kaitsevõrest tahapoole, mis tagab metsaveoekipaažile suurepärase pöörderaadiuse.

C 5,3

Tugijalad on tugeva konstruktsiooniga, mis tagab haagisele hea stabiilsuse ja välistab ümberminekuohu. Peamine erinevus 9-ja 10-tonnistel haagistel on rataste ja balansiiri suuruses, kus 9-tonnisel haagisel on 400 mm laiused rehvid ja 10-tonnisel on 500 mm laiused rehvid ning tugevam rummu telg.

FARMA soovitab:

C 6,3

Soovitame järgnevaid tõstukeid meie uuest FARMA Generation 2 seeriast : Farma C 6,3 noole ulatusega 6,3 m koos teleskoop-pikendusega 1,1 m või FARMA C 5,3 noole ulatusega 5,3m ilma teleskoop-pikenduseta. Mõlemad tõstukid on suurepärase kinemaatikaga. Uus liigendsüsteem tagab jõulise tõstmise kogu tööala ulatuses.

CT 5,3–9

CT 6,3–10

Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.

Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee

P Ä E V A K A J A 7

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

Eesti metsa jõudis uus ulukipeleti

VIIO AITSAM

Sinise Cervacoli ja punaka, verelõhnal baseeruva Plantskyddi kõrval saab nüüd niisiis kasutada ka lambarasval põhinevat Tricot, mis on valge.

Hiljuti turule jõudnud uut ulukipeletit ehk repellenti on Eestis juba mitmel pool proovitud.

Nagu maaletoojad, firma Systemseparation Limited esindajad Baltimaades Ain Piller ja Tanel Vaasma räägivad, käivad vahendi efektiivsuskatsed praegu Suure-Jaanis ja Tarvastus. Koos Jõgeva sordiaretajatega katsetavad nad Tricot kõrvu teiste repellentidega.

Et jutt ei jääks teoreetiliseks, käime Pärnumaal vaatamas üht hübriidlehisekultuuri rootslasest omaniku metsamaal. Paraku selgub, et taimed on üleni paksu lume all – üks mullusügisese pritsimisega valgeks võõbatud ladvake õnnestub siiski leida.

Koos hübriidlehisega Mehed räägivad, et jõudsid Rootsis palju kasutatud, Austria päritolu repellendini taimekasvatuse kaudu.

Taimedeni viis neid aga 2005. aastal Rootsi metsi laastanud torm Gudrun.

Nimelt olid nad nende seas, kes Eestist Rootsi tormikahjustatud metsa üles töötama läksid. Ülestöötamisele järgnes metsauuendus. Nad tegelesid ka taimede istutamisega, ent kuna Rootsis oli tekkinud, nagu Tanel Vaasma ütleb, karjuv taimevajadus, liikus mõte edasi. Nii jõutigi nüüdsesse rolli – hoopis taimekasvatuse ja taimede turustamise korraldamiseni.

“Rootsi partnerid ja sõbrad küsisid hübriidlehist. Seda puu-

METSAK A JA

Tanel Vaasma näitab, kuidas Tricot metsas kasutada, ja näha on, et töödeldud kuuse latv jääb valgeks.

liiki on seal juba pikka aega kasvatatud, rootslased on omale selgeks teinud otstarbekaima kasvatuse meetodid ja ka selle, milleks hübriidlehise puitu kasutada,” jutustab Ain Piller. “Süvenesime teemasse ja jõudsime sinna, et nüüd juba kolm aastat tegeleme ka meie hübriidlehisega.” Üldiselt on Euroopas hübriidlehise seemnete defitsiit, kuid mehed saavad Taani keskkonnaministeeriumile kuuluva loodusagentuuri allüksusena töötava seemlaga sõlmitud lepingu alusel igal aastal teatud seemnekoguse.

Taimi kasvatatakse ühes Leedu puukoolis, kellega on samuti pikaajalised koostöölepingud.

Hinnatud puiduga kiirekasvuline hübriidlehis, kes maitseb ulukitele hästi, viis omakorda Triconi, mis Rootsis kasutusel.

“Rootsi turult ostes oli see meile, teise riigi firmale kallis.

Tuli mõte võtta tootjaga otse

ühendust. Nüüd oleme sealmaal, et oleme selle toote esindajad Balti riikides,” ütleb Piller.

Leedulaste soovitatud prits Pärnumaa metsas teevad mehed ekstra Metsalehe jaoks Trico näidispritsimist. Vedelikuna turustatav vahend valatakse pritsi, mille kohta Ain Piller ja Tanel Vaasma ütlevad, et see on üks paremaid.

“See on Stihli firma prits, mida millegipärast Eestis pole märganud,” ütleb Ain Piller.

Heaks teeb pritsi see, et tal on küljes niinimetatud paisupaak, mis aitab repellendivedeliku pritsis kiiresti “üles suruda” ja survet hoida.

Tanel Vaasma teeb näidispritsimise tavapärasest natuke suurema kogusega, et valge värvi efekt paremini silme ees oleks.

Mehed räägivad, et rootslased Tricot kiidavad. “Lamba-

lõhn” peletab hästi kitse, punahirve ja põtra. “Mitte ainult metsas,” rõhutavad nad ja räägivad, et plaan on vahendit tutvustada ka talumeestele, kes hädas sellega, et hirved käivad heinapakkide kallal.

Euroopa lõunaosas kasutatakse Tricot näiteks viinamarjaistandustes. Aedades saab kasutada värvitut varianti.

Kahe uudisega Kolmes Balti riigis tegutsedes on Ain Piller ja Tanel Vaasma, kelle põhiline tegutsemiskoht on siiani siiski veel Rootsi, märganud, et Leedus ja Lätis kasutavad riigimetsa majandajad repellente märksa rohkem kui Eestis. Leedulasi huvitab Trico näiteks ka sellepärast, et sellega loodetakse kaitsta oma noori tammikuid.

Vahend, mis koosneb lambarasvast, veest ja polümeerist, püsib puul sügisest sügiseni ja või-

maldab muu hulgas kaitsta puu tüve sarvesügamise või koorimise eest.

Tricoga paralleelselt tutvustavad muidu ka kuusetaimedega tegelevad Piller ja Vaasma hübriidlehist, mis siinmail väga tuttav ei ole. Esimesed, kes seda puuliiki kasvatada tahtnud, on olnud välismaalastest metsaomanikud Eestis või Lätis.

“Mul sõber paneb Norras puitmaju üles ja räägib, et paljud kliendid soovivad just lehisest välisvoodrit,” toob näiteks Ain Piller, kui räägib vaigurohkest ning ilmastiku suhtes vastupidavast puidust, mida pole vaja spetskemikaalidega töödelda.

Sagedane viga, mida algajad hübriidlehisega teevad, on Tanel Vaasma sõnul, et puud istutatakse liiga hõredalt. Nii kasvatavad nad tüve asemel laia võra ja pole ka laasumisefekti.

ML

n Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis avati metsapatoloogia ja -geneetika labor. Laboris tegeldakse metsahaiguste uurimise ja kindlakstegemisega. “Uued laboriruumid ja kaasaegsed tingimused loovad täiesti uued võimalused haiguste analüüsimiseks,” rääkis Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Rein Drenkhan.

Ta lisas, et näiteks polnud varem võimalik uurida metsahaigusi DNA tasemel, mida nüüd uus labor võimaldab.

Metsageneetika osas annab labor võimaluse tegelda metsageneetiliste ressursside mitmekesisuse uuringutega, samuti kontrollida metsaselektsiooniprogrammi raames paljundatud materjali identsust.

Labori kaasajastamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. n Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Veiko Uri on Eesti Vabariigi teaduspreemiate üks tänavusi laureaate.

Ta pälvis preemia põllumajandusteaduste valdkonnas teadustöö “Produktsioon, süsiniku akumulatsioon ning lämmastikuringe kiirekasvulistes lehtpuistutes” eest.

Töö lühiiseloomustuses on öeldud, et see on keskendunud Eestile omaste puuliikide (halli lepa ja arukase) kasvu mõjutavate tegurite ja kasvatamise väärtuslikkuse uurimisele.

Allikas: Eesti Metsaselts, Eesti Maaülikool, haridusja teadusministeerium

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

METSAOMANIKU NÕUTUBA Tartus Pepleri 32 E ja R 9–13, K 13–17 Info: tel 520 5853, 504 1299 www.metsaareng.ee

Ostame kuuse- ja männipalki ladvaläbimõõt 8–45 cm pikkused 3,6–6,0 m (30 cm sammuga) lisandub pikkuse ülemõõt (minimaalselt 7 cm)

TEL 605 3661, 515 4315

Metsakinnistute ostmine!

Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:

Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!

Ostame kasvava metsa raieõigust!

Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!

Pakume raie- ja kokkuveo teenust!

Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

www.eremka.ee

Niidu 17, Pärnu 80010

Meelis Meigo, tel 5343 1486

8 V A S T U O L U

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

Omanikuõiguste rikkumine: Mustjõe külaseltsi ettepanek lubada seadusega hoonete lähedal

Ärge unustage, et igal metsal on ju Kui soovime, et meile mitte kuuluv mets jääks raiumata, tuleb omanikule saamata jääv tulu kompenseerida.

Viimasel ajal avalikes kanalites jutuks olnud kavandatav metsaseaduse muudatus, kus metsa majandamisel tuleb rohkem arvestada naabrite huvidega, on tekitanud palju küsimusi ja ebakindlust.

Teadagi ei püsi ükski puu püsti igavesti. Nagu iga elusolend, nii ka puu vananeb ja lõpuks sureb. Rääkides metsast, tuleb esmalt selgeks teha, milleks kõnealust metsa täpsemalt kasvatatakse. Sellest eesmärgist peab lähtuma metsa majandamisel ja see tuleb selgeks teha ka metsa asjus sõna võttes – kas tegu on majandusmetsaga või mitte?

Niigi palju seadusi Metsa majandamist reguleerib ja piirab hulk õigusakte, nagu looduskaitse-, metsa-, vee-, tee-, tuleohutuse seadus, maaparandus- või liiklusseadus ning veel palju määrusi ja eeskirju. On eriti hämmastav, et juba niigi ulatuslikult reguleeritud valdkonnas soovitakse lisada seadusega veel üks piirang – naabri voli otsustada selle üle, mida omanik oma metsaga teha võib.

Põhiseaduse § 32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ja et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tuues lihtsaid näiteid igapäevaelust, ei saa me keelata naabril näiteks oma maja kellelegi rendile andmast või grill-liha söömast, kui ta seda oma õuel on küpsetanud ja meil endal liha parasjagu pole.

Samuti ei tekita kelleski imestust, et naaber, kes kevadel aeda porgandi või peedi on maha külvanud, seda kastnud, rohinud ja

ÜLLE LÄLL

metsaomanik ja metsakonsulent

väetanud, selle saagi ka sügisel koristab.

Puu eluiga on pikem, kuid eesmärk majandusmetsa kasvatamisel on sama – koristada saak, kui see on valmis, ja rajada sinna uus metsapõlv.

See pole teie mets!

Metsa raiest tekkinud lahkarvamuste puhul on enamasti põhjuseks emotsionaalne lähenemine ja kahjuks ka maaelust võõrandumine. Ostes maale suvila, mille juurde ei kuulu midagi peale väikese õuelapi, ei saa öelda naabrile, et mets, mis asub suvila taga, peab igavesti püsti jääma. Sest see mets ei ole teie oma!

Tähelepanuta jäetakse asjaolu, et tegu on kellegi teise omandiga, kes on selle metsa üldjuhul samuti ostnud või pärandina saanud. Omanik on maksnud igal aastal maamaksu, mis metsal on kõrgem kui teistel kõlvikutel, ning teinud metsa kasvatamiseks ja hooldamiseks tööd, kulutades oma aega ja raha.

Arvan, et omandi puutumatus ja õigus oma omandit kasutada peab olema tagatud sõltumata sellest, kas tegu on riigi või eraisiku varaga. Kui soovime, et meile mitte kuuluv mets jääks raiumata, tuleb saamata jääv tulu omanikule kompenseerida.

Tegelikud võimalused Selleks on võimalusi rohkem kui üks. Eraisikute puhul saab naabrile pakkuda lepingut, kus mets jääb kasvama, kui sooviavaldaja maksab selle eest tasu. Teine, kindlam variant oleks muidugi

osta see osa metsa koos maaga endale, kui naaber on nõus osa oma valdusest loovutama. Ostjal tuleb sel juhul kanda ka kulud, mis maa jagamise ja ostu-müügiga kaasnevad. Veelgi kindlam aga oleks kohe soetada endale suvemaja koos metsaga või nii suure alaga, et ise saaks sinna metsa rajada, tehes selleks kulutused ja saades sealt oodatud tulemuse.

Riigimetsa puhul on asi pisut keerulisem, sest riigimetsamaad ei müüda. Aga võib-olla tuleks seisukohti hakata ümber vaatama. Jätkuvalt riigi omandis olevate maade reformi tulemusel on riigimetsa pindala suurenenud. Seetõttu näen ühe võimalusena kaaluda näiteks kogukondadele oluliste metsade müümist valla omandisse.

Nii saaks kogukond omavalitsuse kaudu tagada endale tähtsa metsa hoidmist ja säilimist. Veel võiks kaaluda ühismetsade loomist, kus igal ühismetsaomanikul on võimalus otseselt sõna sekka öelda, samal ajal ka kulusid kanda ning tööst tulenevaid hüvesid nautida. Ühismetsa saaksid kogukonnad endale soetada ka eraomanikult metsamaad ostes.

Kas ka raiekäsk?

Põhiseaduse § 32 ütleb ka, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Kuid kas üldine huvi võiks naabri soovil üleseisnud ja laguneva metsa püstijätmise asemel olla ka metsa majanduslikult otstarbekas kasutamine?

Kas koos õigusega soovida, et metsa ei lõigataks, tekib ka õigus soovida, et metsa lõigataks, kui naabri mets mind häirib?

Võib ju see olla halvasti hooldatud või segada pesukuivatamist, varjata laste mängumurule langevat päikesevalgust...

Mis saab metsanduse arengukavast? Mida arvavad planeeritavast seadusemuudatusest metsaomanikud ise?

Lageraie on Eesti metsade majandamisel normaalne ja tavapärane raieviis, teavad metsamehed, ent paljud

Eestlane on metsandusest võõrdunud

Meie väike ühiskond on ülikiirelt linnastunud, isiklik metsatöö kogemus ja side metsaga on nõrk või olematu.

Meist paljud mäletavad maal heinalkäimist, üpris vähesed aga metsatöökogemust. Potipõllundus ja loomade pidamine oli võimalik, aga mets oli kas riigi või kolhoosi-sovhoosi oma. Sellest võõrandumisest võibki tekkida emotsioon, mis faktid, analüüsi ja loogilised järeldused tagaplaanile jätavad.

Toon riigimetsa 2012. aasta lageraiete mahu suhtestamiseks arvude rea: metsamaa pindala 859 300 ha, range kaitse all on sellest 146 400 ha (17%), erineva intensiivsusega majandamine

toimub 712 900 ha; uuendusraieid tehti kokku 8557 ha, sellest 8366 ha lageraietena (98% uuendusraiete mahust); seega ühe aasta jooksul raiuti lagedaks 1,17% majandatavast metsamaast.

Keskmine lageraielangi pindala jäi alla 1,5 hektari. Riigimetsas jäetakse lageraietel kasvama – bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks – vähemalt 10 säilikpuud hektarile. Seega needki lageraied ei olnudki “nii lagedad” – 8366 hektarile jäi kasvama kokku vähemalt 83 600 säilikpuud, mida kunagi ei raiuta.

Metsariigis tavapärane?

Mida arvata seni kõlanud lageraiete piiramise ettepanekutest? Seda, et inimasustuse üm-

ber kehtiks teatud raadiuses lageraiekeeld, ei pea mõistlikuks.

Eesti maismaast on üle 50% kaetud metsaga, elu kulgeb metsas, metsa vahel ja metsa servas...

Meil on metsariik ja metsa on kõikjal, ka asustust on kõikjal.

Metsa raiutakse ja metsa istutatakse, see peaks olema meie kõigi jaoks tavapärane.

Meil on väga varieeruvad mullastikutingimused, sellest tulenev puistute ja puuliikide mitmekesisus. Metsa uuendamisel saab ainult n-ö valitud kohtades, kindlate kasvutingimuste olemasolul asendada lageraie turberaiega. Raieviisi valiku saab määrata niisiis hoopis metsa uuenemise tulemuslikkus. Populistlik otsus “jätame küpse metsa raiumata või teeme seda kuidagi hästi pehmelt”

võib hetkeks olla mõnus ja ohutu, aga paarikümne aasta pärast sajatavad meid järeltulijad, et neile ilusa kuusiku asemel sarapuuvõsa jätsime...

Pigem teavitamine Lageraie naabritega kooskõlastamise nõude asemel pooldan naabrite teavitamise põhimõtet.

Seadusesätte asemel on see rakendatav hea tava põhimõttena. RMK on seda põhimõtet järginud – aasta raiete nimekiri on kodulehel üleval, avaliku metsaregistri abil saab raiekohad tuvastada.

Raietööde kavandamisel suhtlevad RMK metsnikud naabritega, raietööde korraldamisel lepivad RMK praakerid naabritega kokku eramaadest

ülesõidud ja vajadusel puidu ladustamise kohad.

Sellest aastast alates rakendame veel täiendavat informeerimise viisi: märtsiks saadame mitmesse linnalähedasse omavalitsusse (Harjumaal näiteks seitsmesse) aktiivselt puhkemetsana kasutatavate metsade uuendusraiete nimekirjad ja raiekohtade kaardid.

RMK sõnastas ja järgib riigimetsa majandamise head tava alates 2002. aastast. See on parim läbiproovitud ja tulemusi andnud praktika metsa majandamisel. Metsandussektor on teinud läbi suure arengu ja ka oluliselt puhastunud. Aeg on küps seaduse keeldude-käskude asemel valdavalt hea tava põhimõtetel toimivaks metsanduseks.

Teisalt on vajalik jätkuv nn rahvavalgustuslik töö.

Metsatööl peab alati olema kaalutletud ja pikaajaline plaan – kui teen selles metsas nii või jätan üldse tegemata, siis tulemused 5, 10, 25 ja 50 aasta pärast on sellised ja sellised.

Kas need tulevastele põlvedele sobivad?

Kas ostku ära?

Mets ei ole konserv, mille saab “seisma panna”. Sellest lähtudes metsaosa ostmine-omandamine selleks, et seal mitte midagi teha, ei ole sisuline lahendus.

Et metsa eluring ei katkeks, tuleb seal ikkagi toimetada.

TIIT TIMBERG RMK juhatuse liige

VA S T U O LU

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

9

lageraiet vaid hooneomanike loal tekitab protesti

olemas omanik!

VIIO AITSAM

Tere tulemast kogu maailma metsamessile!

ROHKEMuuendusi Siin näidatakse uusimaid tehnikaimesid, sünnivad uudised. Paljudel õnnestub oma ideed ellu viia ning seejärel on ideede ja toodete esmaesitlus messil Elmia Wood!

tihti sellega ei lepi, eriti kui räägitakse mitte majandamise, vaid emotsioonide keeles.

KOMMENTAAR

AIVAR PEDASPUU

MARKU LAMP

Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse liige

keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Kui inimene vaatab, et ilus mets ümberringi, siia teen kodu, siis peab ta arvestama, et ühel päeval võidakse mets maha võtta, kui see ei ole tema oma. Teine lugu on aga nendega, kes aegu tagasi on sinna kodu rajanud. Nendel võiks olla võimalus oma nn kodumets kas lepingutega kindlustada või see hoopis välja osta.

Sama lugu on turismitaludega, mis on rajatud aastaid tagasi. Ei kujuta ju ette turismitalu, kus turisti ümber on raiesmik. Kes sinna läheks?!

Kõiki metsi ei pea majandama. Metsal on peale puidutulu ka teisi väärtusi.

Vanasti, kui talu rajati ja talu ümber puid istutati, ka ei tehtud seda majandamiseks, vaid selleks, et inimeste elukeskkond oleks sõbralikum.

Minule teadaolevalt on Mustjõe Külaselts ainuke, kes on teinud ettepaneku eluhoonetega piirnevatel aladel kehtestada nn turvatsoon, kus võib lageraiet teostada vaid hoone omaniku nõusolekul.

Minu hinnangul on ka praegu võimalik majaomanikel oma huve kaitsta. Kehtiv metsaseadus võimaldab kohaliku omavalitsuse kaudu keskkonnaseisundi kaitseks planeeringuga seada piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Keskkonnaseisundi kaitse all on mõeldud asula või rajatise kaitsmist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest, tuleohu vähendamist või metsatulekahju leviku tõkestamist. Täiendavate piirangute tegemine vajab metsaomanike või nende esindusorganisatsiooniga läbirääkimist.

Elmia Wood 2013 esindajad Eestis: Sven Andersson sven@mailmer.ee +46 70 5304317 www.mailmer.ee

5-8 JUUNI 2013 Metsas · Uudised · Kohtumised · Masinad · Demod · Tehnoloogia · Bioenergia · Majandus

www.elmiawood.com

Telli meie uudiskiri

10 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

VIIO AITSAM

HINNAK A JA

Küttepuiduturg jäi ooteasendisse Nii nagu aasta puiduturul suhteliselt optimistlikult algas, nii on ta ka jätkunud. n Nõudlus okaspuupalgi järele on jätkuvalt hea ja see on kaasa toonud jaanuariga võrreldes 1–2% hinnakasvu. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnakasv suurem: männipalk 8,7, männipeenpalk 4,8, kuusepalk 9,2 ja kuusepeenpalk 7,2%.

Lehtpuupalkide hindades pole kuutaguse ajaga võrreldes muutusi toimunud. Aastataguse ajaga võrreldes on kasepaku hind kasvanud 9,3% ja lepapalgi hind 2,6%. Muude puidusortide hinnad on jäänud enam-vähem samale tasemele.

Seisuga veebruar 2013 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 68.66, männipeenpalk 62.33, kuusepalk 67.50, kuusepeenpalk 63, kasepakk 87.53, kasepalk 61.55, lepapalk 39 ja lepapeenpalk 28 €. n Paberipuiduturul on olukord jaanuariga võrreldes mõneti muutunud. Huvi kasepaberipuidu vastu on vähenemas ja okaspuupaberipuidu osas kasvamas. Nii on veebruaris kasepuit 2% odavnenud, kuusepuit 3 ja männipuit 5% kallinenud. Haavapuidu keskmine hind ei ole kuuga muutunud.

Aastataguse ajaga võrreldes on samas haavapuidu hind enam kui 11% kasvanud. Männipuidu hind on kallinenud ligi 5 ja kuusepuidu hind ligi 4%.

Kasepaberipuit on aastataguse ajaga võrreldes enam-vähem samal tasemel.

Veebruaris 2013 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 35.67, kuusepaberipuit 34.52, kasepaberipuit 39.43 ja haavapaberipuit 32.78 €. n Eelmisel kuul said metsaomanikud rõõmustada, et lõ-

Heiki Hepner

metsandusekspert

puks ometi on toimunud küttepuiduturul positiivne nihe, veebruaris on turg ooteseisundis, erilisi muutusi pole. EMK hinnastatistika järgi oli küttepuidu kuu keskmine hind 24.15 €, mis on jaanuariga samal tasemel.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on küttepuidu hind tõusnud ligi 3%, kuid eelmise aasta veebruariga võrreldes on see ligi 7% odavam.

TNS Emori hinnastatistika järgi oli saagimata 3m küttepuidu hind jaanuaris 31.16 €/ tm, mis tähendab 0,9% odavnemist. Kuivade lepahalgude hind on viimastel kuudel samal tasemel püsinud, makstes jaanuaris 37.67 €/rm. Märjad halud on kuuga 0,4% odavnenud ja maksid 27.82 €/rm.

Aastataguse ajaga võrreldes on lepahalgude hinnad langenud: kuivadel halgudel 14,1 ja märgadel 9,2%. n Erinevalt saagimata küttepuidust ja halgudest on hakkpuidu hind jaanuaris kallinenud 3,9%, oli 11.51 €/pm³.

Aastataguse ajaga võrreldes on hind siiski 8,4% kukkunud.

Kuuga on kasvanud ka puitbriketi (+3,2%) ja graanulite (+2,1%) hind. Tonn briketti maksis jaanuaris keskmiselt 137.63 €, tonn graanuleid 166.56 €. Ka aastataguse ajaga võrreldes on hinnad kasvanud – briketil 0,5 ja graanulitel 2,3%.

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on ettevõtete Keskühistule Eramets pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad.

Hinnad on ilma käibemaksuta.

Art Doors OÜ ostab tamme, saare, kase, pärna, lepa ja lehise palki.

Müüme kuivatatud tisleripuitu.

Metsa kokkuvedu laoplatsile: Vello Tamm ja Hummer.

Hobune kui traktor Raplamaal Juuru vallas elav ettevõtja Vello Tamm, kelle peres peetakse kaht raskeveohobust, kasutab küttepuid üles töötades tänavu esimest aastat hobuseid ka tüvede kokku- ja väljaveol.

Selleks on ta ehitanud spetsiaalse kelgu ning soetanud-kombineerinud kogu muu hobuste varustuse. Väljaveoks on ümberehitatud ATV-haagis.

Siiani käib hobuste väljaõpe.

Peale selle, et hobusega metsas tegutsedes pole karta

pinnase lõhkumist, peab Vello Tamm tähtsaks kaht lisaaspekti: esiteks leiavad hobused rakendust, milleks nad on aretatud, ja teiseks pakub selline metsatöö iseendale rõõmu.

Vello Tamm on huvitatud kontaktidest mõttekaaslastega, kes samuti metsas hobusetööd kasutavad või seda teha plaanivad. Tema telefoninumber on 5347 5279.

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 €/tm

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

www.artdoors.eu

Putketõrje käib vaikselt Karuputke võõrliikide riiklik tõrje on muutunud nii enesestmõistetavaks, et justkui ei vääri enam avalikkuse tähelepanu.

Kuigi 2011 äpardus mõnel tegijal tõrje suurtel pindadel, saamatuid häbiposti ei naelutatud.

2012. aastal oli tõrje keskkonnaameti teatel nii edukas, et leppetrahvi tuli nõuda vaid 0,93 ha tehtud praaktõrje eest.

Mullu oli enne tõrje algust ameti karuputke võõrliikide andmebaasis 1754 tõrjet vajavat kolooniat (1691 ha).

Tänavu tuleb kuus riigihanget (igas keskkonnaameti regioonis).

“2013. ja 2014. aastaks karuputketõrje tellimise hanked on ettevalmistamisel ja kuulutatakse välja lähiajal – kui vastavad käskkirjad on jõustunud,” vastas eelmisel reedel järelepärimisele keskkonnaameti looduskaitseosakonna juhataja kt Tarvo Roose.

Täpseid andmeid tõrjealade kohta amet veel ei avaldanud. “Andmetega saab tutvuda e-riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/ register) pärast hangete välja-

L I S AT E AV E

Võõrad ja omad n Karuputke invasiivsed võõrliigid Eestis on Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk ning invasiivseks võib muutuda pärsia karuputk. n Omamaised taimed, millega neid võõrliike võib segi ajada, on siberi karuputk, heinputk, harilik naat, emaputk või rand-kikkaputk. n Juhised taimede eristamiseks ja ka ise tõrje korraldamiseks leiab keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee), kus see on “Keskkonnainfo” all.

Allikas: www.keskkonnaamet.ee Harjumaa 514 8238

kuulutamist,” selgitas Roose.

2013–2014 tõrjeprojekti kogusumma on 928 000 €.

Kas tõrje jätkub samamoodi 2015 või jääb siis maaomaniku kohustuseks, pole seni otsustatud.

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEINO LAIAPEA

Info ja reklaami tellimine: tel 661 3338 või enn.viidik@lehed.ee

teegig (pakkuda võib ka hüpo d) koormatud kinnistui

Ingvar Tšizikov, tel 523 5155 ingvar.tsizikov@gmail.com

ML

Järgmine Metsaleht ilmub 28. märtsil.

OÜ Priimo Mets ostab metsakinnisa tuid

I N F O JA T E L L I M I N E

Metsamajandamiskavad

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/faks 742 2355 Tel 529 4459

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

Iga metsaomandit peab austama Harjumaal Mustjõe külas ei ole küsimus ainult raiumises või mitteraiumises.

Milline tunne võiks meid vallata, kui ühel päeval oma isikliku metsatuka juurde jõudes märkame, et naaber on selle aiaga piiranud? Karjuv omavoli ja ebaseaduslik tegevus – kahtlemata!

RMK on viimase aasta jooksul püüdnud visalt ja rahumeelselt leida lahendust kolmele sellisele juhtumile, kus riigimets on ebaseaduslikult piiratud. Omavoliline tegevus takistab ka metsa majandamist.

Omavolilised rajatised Raplamaal Rapla vallas on meie naaber laiendanud oma krunti nii, et riigimetsamaale on omavoliliselt ehitatud laste mängumaja, kiiged jms ning kõik see on aiaga piiratud. Ei pääse sinna metsanurka ükski riigimetsa igaüheõiguse kasutaja.

Ei pääse sinna ka metsamajandaja ja saame ainult aia tagant tõdeda, et metsatukk kuivab. RMK korduvad nõuded rajatised koristada ja ebaseadusÕIENDUS

Masinate arv Eelmise lehe kirjutisse “Masinadki kolivad lõunasse” sattusid Eesti metsamasinate arvu kohta muu hulgas vanad andmed, mis pärinesid Eesti Maaülikooli lektori Vahur Kurvitsa ammu ilmunud artiklist ajakirjas Eesti Mets.

Vahur Kurvits hindab, et praegu võib harvesteride arv olla ligikaudu 250 (näiteks 2010. aastal oli arvel harvestere 197 ja forvardere 276), forvarderide arv sellest natuke suurem.

Kokku võib tema hinnangul masinaid olla maksimaalselt 550–600. Samale suurusjärgule viitab mullune maanteeameti arv 551, mis kirjutises oli ära toodud.

Vabandust eksituse pärast.

ML

Tiit Timberg RMK juhatuse liige

lik maahõivamine lõpetada ei ole andnud tulemusi.

Harjumaal Rae vallas esitasid naaberkruntidel tegutsevad ettevõtjad RMK-le pretensiooni, et riigimetsa piiril riigimaal olev kraavilõik on tõkestatud-paisutatud ja nende krunte ähvardab liigvesi. Kõige hädapärasem töö on nüüdseks käsitsitööna tehtud ja suurem paisutus kraavilõigul likvideeritud.

Kogu kraavilõik tuleb puhastada setetest, aga praegu seda teha ei saa – kraaviäärne riigimaa on aedadega piiratud. Iga krundiga on 5–6 meetrit riigimaale sisenetud, mõni kergehitiski sinna püsti pandud. Tõdeme seda, et RMK möödunud aasta lõpuks viiele naabrile esitatud nõue aiad riigimaalt koristada on siiani täitmata.

Harjumaal Anija vallas Mustjõel on piirinaaber aedadega piiranud kaks riigimetsa eraldist, kokku 2,5hektarise metsaosa.

Aegviidu–Mustjõe–Krani metsateelt ei pääse sellesse riigimetsa seeni-marju korjama ja riigimetsa igaüheõigust nautima.

Mustjõe küsimus Selleks et sinna metsa pääseda, peab aiast üle ronima või kõrvalasuvast metsast, kraavi ületades, pikema tee ette võtma. Sellelgi teekonnal on lisatakistus – piirinaaber Mustjõe turismitalust on metsakraavile rajanud omavolilise paisutuse.

RMK esmane nõue selle aasta jaanuarikuu lõpuks omavoliline aed koristada on tänini täitmata. Oleme esitanud uue nõude, et omavolilised rajatised peavad olema koristatud riigimetsast tervikuna tänavu maikuu alguseks.

Paraku leppimatus Mustjõel on RMK nimetatud metsaosa kavandanud 2013. aastaks raiele. Küps karusambla-mustikamännik kavandatakse raiuda lageraiega, säilikpuude ja järelkasvugruppide säilitamisega. Raiejärgsed sammud sellel raiesmikul on maapinna mineraliseerimine ja männisee-

mikute istutamine. Igal aastal kultuuri hooldades saame 5–6 aasta möödudes sellele kohale tagasi männinoorendiku.

RMK heaperemehelik kavatsus majandada riigimetsa säästlikult ja meie kõigi huvidest lähtuvalt on saanud naabri põhjendamatu protesti osaliseks.

Suhtlus RMK ja piirinaabri vahel kavandatava raie teemal algas 2012. aasta sügisel. Oleme naabrile mitu sammu (säilikpuude arvu suurendamine, elujõuliste järelkasvugruppide jätmine) vastu astunud, paraku selle juures vähest mõistmist ja leppimatust kohanud.

RMK ei ole jäik, küll aga järjekindel. Õiglane ja õiguslik nõue – aiad ja muud omavolilised rajatised riigimaalt koristada – tuleb täita.

Samamoodi oleme visad ja järjekindlad metsa kasvatamisel – raiume, istutame, hooldame, loome metsapuhkuse võimalusi. Ikka selleks, et meie ühine riigimets tööd ja leiba pakuks ning hinge kosutaks, täna ja tulevikus.

Vt ka “RMK peaks külast rohkem hoolima”, Metsaleht, 31. jaanuar

Elame muutuvas maailmas...

Veebikommentaare eelmise Metsalehe kirjutisele “RMK peaks külast rohkem hoolima”. n Ats: Kui inimene ostab endale metsaserva maja, siis peab ta arvestama, et mets kuulub kellelegi ja sellel kellegil on õigus oma vara majandada. Kaasa arvatud lageraiet teha. Kui osta maja Männiku lasketiiru kõrvale, ei maksa hiljem hakata halama paugutamise pärast. n Endine metsamees: Metsa on majandatud kogu aeg ja majandatakse ka tulevikus. Tänapäeval teevad raietöö ära harvesterid, seega saemehi enam ei vajata. Samuti ei vajata enam ka nii palju ametnikke kui varem, kuna elektroonika teeb ära mõõteja arvestustöö. Seega on olnud koondamised RMK-s paratama-

tud (koondati mindki)... Sama lugu toimub ka põllumajanduses. Jah, tõsi, selle tulemusel on töökohad maalt kadunud, koos tööealiste inimestega. Ja täiesti selge, et pole ka enam vaja nii palju valdasid, (ei saa aru, miks venitatakse valdade koondamisega). Töökohad on linnades ning sellega tuleb inimestel arvestada, kas kolida linna või käia maalt linna tööle, nagu minagi juba neli aastat teen.

Saan aru, et Mustjõe kõrtsitalu omanikule ei meeldi, et mets tema juurest maha võetakse ning on selleks endale ka külaseltsi appi kutsunud. Aga me ei saa ju nõndaviisi elada. Võib-olla mõnele ei meeldi Tallinn-Tartu maantee laiendamine (autod hakkavad akna alt mööda sõitma) – kas siis tuleb jätta tee-ehitus seisma. Mõnele ei meeldi müra, mis kostub sõjaväepolü-

goonidelt – kas siis tuleb kaitsevägi laiali saata?

Saage aru, kallid kaaskodanikud, et me elame muutuvas maailmas. Võib-olla hakkame 300 aasta pärast taas härgadega maad harima... n kas tõesti?: ... ei saa aru, miks muutuste tagajärjel peab inimeste elu kordades hullemaks minema (ikka maal). Arvan, et sellel on meie tuleviku suhtes fataalsed tagajärjed (juba nüüd sündimuse kahanemine, tööharjumuste kadumine, massiline väljaränne jne...). n olid ajad...: Teder oli tubli mees ja kord majas, kuigi nõuka aeg. Austati metsamehi. Kadusid metsavahid, pole enam rohelist vormi, mida ainsana nõuka ajal uhkusega kanti... koos pesuveega on ka laps ära.

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS ASLemeks LemeksTartu, Võrutel tel730 7827907 1736 AS ASLemeks LemeksPõlva, Valgatel tel799 7641474 2278 AS tel 782 1736 ASLemeks LemeksVõru, Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Valga, tel 764 2278 ASLemeks LemeksViljandi, Sadamad osakond tel 329 5820 AS tel Kunda 509 7715 AS Lemeks Sadamad Paldiski AS Lemeks Jõgeva, tel 504 3611osakond tel 671 7288

Me muutuvas ühiskonnaski hakkavad metsamehed silma oma rahumeelsusega. See tähendab ka seda, et kui meedias kõlavad süüdistused, näiteks lageraie kui sellise vastu, siis tavaliselt pole vastatud. Tõsi, internetikommentaariumidest, kus metsateemad üleval, leiab siiski aina sagedamini asjatundjate sõnavõtte.

Kui vaikus majas, ei teki arutelu ja see muidugi võib metsast võõrdunud ühiskonnaosa viia veel suuremasse segadusse. Tuleme ju postmodernismist, kus, lihtsustatult öeldes, on igaüks ise tark, kus autoriteetidest või kooliharidusest rohkem usaldatakse iseenda tarkust ja tunnet.

Postmodernism üldisemas tähenduses on seljataga.

Ehk kommentaariumid ja tänane lehtki näitab, et midagi on muutumas. Kas kriitilist nooti on õhus nii palju, et rahumeelsed ei kannata enam välja? Või tunneb metsamajandus end nüüdseks kindlama ja ühtsemana, et taas ollakse valmis enda eest seisma?

Tahaks ju uskuda, et postmodernistlik segadus elu kõigis valdkondades on, kas või hilinenult, inimestes tekitanud soovi jälle vaadata, kuidas asjad tegelikult käivad ning sellelt pinnalt võiks spetsialistide häälel olla rohkem mõjujõudu.

Võib-olla see pole juhus, et aina rohkem kuuleme väljendit “metsamajanduse hea tava”. Tõsi, et sellest rääkis keskkonnaminister ja Eesti Metsaselts on algatanud selle tava taassõnastamise, ent siin on ka midagi üldisemat.

Sellega haakub ju näiteks ka uue jahiseaduse idee, et jahimehed ja maaomanikud võiksid ja peaksid hakkama omavahel senisest rohkem suhtlema.

Metsamajanduse hea tava sisuks on ka, et inimesed üksteisega rohkem räägiks ja ise hakkama saaks. Ütlemise, et kogu metsamajandust ei ole võimalik seadusega reguleerida, vaid midagi peab jätma hea tava hooleks, võiks sõnastada ka nii, et midagi peaks jätma inimeste endi otsustada.

Kui inimesed ise otsustavad, ei vea seadustes näpuga järge, muutuvad paragrahvidest tähtsamaks tõekspidamised ja vaated.

Kusagilt sellelt pinnalt hakkavad kaasa mängima teise inimese kuulamise oskused.

Tekib võimalus vastastikku oma tõekspidamisi ja vaateid selgitada ja nii ehk üksteist taas ka usaldama õppida.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Allikas: www.maaleht.ee

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

A L D U S VÄ Ä R S A S TAT U S UST 20 A

• METSAMATERJALI OSTAME • KASVAVAT METSA • METSAMAAD

Pinnas usalduseks

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.

INFO: tel 516 6349, 5347 2170 OSTAME

kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust.

Teostame ka võsaraiet.

INFO: tel 5300 3193, 5304 2554 E-POST jaanus@latesto.ee OSTAME

tAb:

AS DAmmix oS

id

- metsakinnistu - raieõigust

info: tel 5629 4011 kalle@dammix.ee

Emeksen OÜ

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

12 P O S T

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013

RAIGO PAJULA, POSTIMEES/SCANPIX

Kiskjajahist läbi kolme riigikorra Lühikese ajaga on suhtumised tohutult muutunud.

Eelmise sajandi kahekümnendatel olin maapoiss isatalus Võrumaal. Kui mõni hunt valda ilmus, tehti ta elu kibedaks. Kohalikud jahimehed ja kaitseliitlased korraldasid haarangu, aga enamasti pääses võsavillem terve nahaga. Kõik kiskjad on ju targad ja ettevaatlikud.

Rebastega oli teine lugu, sest reinuvaderi kasukas maksis 45 krooni. See oli sulase kuupalk.

Rebast aeti taga seni, kuni ta oli käes. Rebasejahi tulemuseks oli, et õhtuti-hommikuti võis näha põldudel kitsekarju.

Halljäneseid, nurmkanu ja tetri oli iga talu maadel. Hundid ei kadunud ka siis kuhugi, neid tuli juurde kogu aeg meie suure naabri juurest. n n n Nõukaajal pöörati suurt tähelepanu röövlindude ja -loomade hävitamisele, isegi kõik hulkuvad kassid ja koerad tuli hukata. Parimaid jahimehi premeeriti nn kasulike jahiulukite laskmise erilubadega. Jahimehi vabastati töölt kümneks päevaks hundiküttide brigaadi, kusjuures töökoha palk säilis.

Ida-Virumaal oli huntide arvukus väga suur. Selle piiramiseks hakati neid mürgitama.

Teiste ulukite hulk kasvas jõudsalt. Aga autode arvu suurenemisega hakkasid tööle salakütid: auto aknast oli ju lihtne tabada kitse või põtra.

RMK seireandmed näitavad, et mullu külastati RMK hallatavaid puhke- ja kaitsealasid 1,6 miljonil korral, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 80 000 külastuskorda rohkem.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad kohad Tallinna, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad ning samuti Lahemaa rahvuspark.

Turu-uuringute ASi küsitlusest on selgunud, et inimeste rahulolu RMK puhke- ja kaitsealadel pakutavate teenuste ja rajatistega on paranenud, nendega on rahul 93% puhkealade külastajatest.

Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on hästi tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.

“Tänu pidevale infrastruktuuri arendamisele ning puhkekohtade ja teede märgistamisele jõuab riigimetsa aasta-aastalt järjest rohkem inimesi matkama või perepuhkust veetma,” nentis Rammo ning lisas, et teadlikkus puhkealade võimalustest on kõige suurem noorema ja keskealise kõrgharitud eestikeelse elanikkonna hulgas.

RMK loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi riigimetsa puhkealadel − viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal.

Lisainfo kõikidest võimalustest leiab www.loodusegakoos.ee.

ARVUKUS

Rebase seisud n Aasta 2008 oli rebasele ülimalt soodne juurdekasvuaasta, aastatel 2009 ja 2010 on juurdekasv olnud märgatavalt tagasihoidlikum ning aastal 2011 veelgi kehvem. n Lisaks kahanenud juurdekasvule on rebaste arvukuse langust toetanud ka suhteliselt intensiivne küttimine, laialt levinud kärntõbi ning suurenenud kisklussurve ilvese poolt. n 2011/2012 talv oli rebastele võrreldes varasematega oluliselt soodsam, mistõttu võib prognoosida juurdekasvu paranemist.

Allikas: Keskkonnateabe Keskuse ülevaade “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012”.

Sellele pandi kiiresti punkt.

Tolleaegne vabariiklik looduskaitseinspektor Kaljuorg tegi valitsusele ettepaneku konfiskeerida kõik salaküttimise vahendid: autod, paadid, võrgud, ahingud ja relvad. Olukord paranes kohe, keegi ei julgenud enam relvaga jahimaadel ringi sõita. Selle tulemusel võis igal pool teede ääres näha söömas graatsilisi metskitsi. n n n Taasiseseisvuse aeg algas kohe huntide ja rebaste eluolu parandamisega. Rebaseid hakati ravima lennukite abil: metsadesse pilluti vaktsineeritud sööta.

Aga rebased elutsevad ju asulate ja põldude lähikonnas, kus on nurm- ja kodukanu ning jänesepoegi.

Ilmusid välja nn superrohelised ja loomakaitsjad. Asi võttis kummalise pöörde, kui 2011. aastal toimus Stockholmis protestimarss, kus hundiküttimise kvoodi vastased kandsid 20 kirs-

tu. Ligi 8000 linnainimest, sealhulgas näitleja Brigitte Bardot, saatsid Brüsselisse protestikirja hundijahi vastu.

Pole haruldus näha telekas pilti, kus on maha murtud kümneid talupidaja lambaid.

Kui Jõhvi turuplatsile ilmus rebane, oli kohe päästekomando kohal ja kanavaras viidi ilusti metsa tagasi. Paari päeva pärast oli reinuvader jälle tagasi ning kiskja sõidutati taas metsa...

n n n Ida-Virumaa jahiseltsi Ontika jahtkonna jahimeestel kannatus katkes. Neli jahimeest valisid päeva, mil eelmisel ööl oli tuul maa poolt. Sellise ilmaga magavad rebased kalda all mereäärses võsastikus. Kolm meest asusid kaldale ülekäiguradade peale ja neljas mees koos koeraga hakkas liikuma 3 km pikkusel rannaribal küttide poole. Nii kütiti 13 rebast.

HEINO SALUMAA

Puhkeja kaitsealasid külastati mullu 1,6 miljonit korda

Pildil on rebane, kes kippus inimeste õuele süüa otsima ja sehvti tegema.

RMK

VIIO AITSAM

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Siisikesed elupuu otsas Seemnesööja siisike, keda ka kuusikusõltlaseks nimetatud, on pisike rohekaskollane lind, kes väljaspool pesitsusaega on väga seltsiv ja liigub ringi suurtes parvedes. Selliseid parvesid märkab metsas, kuid nad võivad ilmuda ka elamute lähedale toituma.

Pildil olija on üks suurest parvest, kes oli maandunud elupuule. Tegu on niisiis talvitujatega. Osa siisikestest rän-

dab sügisel meilt lõuna poole.

Nende rännet mõjutab kuuskede saagikus.

Siisikese kestev ja väga kiire laul on sädistav põimik kutsehüüdudest ja kiiksuvatest, vuristavatest häälitsustest ning lõpeb alati laialt venitatud kääksuva tooniga.

Juba märtsi lõpul moodustavad siisikesed paarid.

ML

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa