METSALEHT (veebruar 2014)

KES VASTUTAB? Hakketurg põeb tänase päevani poliitikute Narva otsust Lk 4–5 27. veebruar 2014 Nr 2 (170)

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

MAALEHE LISA

OSTAME

Ostame OSTAME • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

•kasvava metsa raieõigust •metsakinnistuid ••metsamaterjali kasvava metsa raieõigust • võsastunud põllumaid Raieõiguste ostmisel raha kätte enne • (Lõuna-Eestis) metsakinnistuid ülestöötamisega alustamist.

• metsamaterjali Pakume metsa ülestöötamist • võsastunud põllumaad

Pakume

kompleksteenusena.

• võsastunud põllumaad Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

•võsa hakkimise teenust Raieõiguste ostmisel raha kätte enne •metsa ülestöötamist ülestöötamisega alustamist.

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral kompleksteenusena Tel. 517 4303 Pakume metsaE-post: ülestöötamist argo@renlog.ee •võsaraiet ja kraavide kompleksteenusena. puhastamist giljotiini abil

Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ

Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

www.renlog.ee

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303 E-post: argo@renlog.ee

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

VIIO AITSAM

Vahtramahl jookseb, kask veel ootab Kes märkas, hakkas eelmisel nädalal vahtramahla võtma.

Esimesed teated sellest tulid juba eelmise nädala algusest.

Harukordsust mahlavõtjad ise siiski ei tähelda.

“See, et vahtramahla saab juba veebruaris, iseenesest haruldane pole, kuid tüüpiline on, et tavaliselt magatakse õige aeg maha,” ütles näiteks metsaomanik Taavi Ehrpais. Ta ise pani mahla jooksma mõni päev varem, kuid esimene n-ö tõeline mahlajooks oli käinud just eelmise nädala laupäeval. See nüüd mõnda aega kestab. Ehrpais nentis, et kui just täna keegi mahlavõttu proovida tahab, siis tasub seda kindlasti veel teha.

Soojad ilmad kasemahla siiski varem jooksma ei pane. “Sellega läheb veel nädal-paar aega ka siis, kui praegused soojakraadid püsivad,” ütles Taavi Ehrpais. “Kask tahab pikemat päeva ja rohkem päikest.”

Linnuhuvilised metsaomanikud on elevil, kuna soojad ilmad on rändlinnud liikvele ajanud.

Maalehe metsablogi kirjutaja Leili Mihkelson märkis oma veebipäevikus, et meie üks varasemaid pesaehitajaid, paigalind ronk, alustas tema metsas tänavu pesaehitust tavapärasel ajal, 10.–11. veebruari paiku.

ML

Metsateeks nimetatakse Eestis ametlikult vaid riigi metsateid, kuid ka erametsas ei või teid lagasse jätta...

Metsateed tuleb rutem taastada Keskkonnaminister on allkirjastanud mitu uut määrust.

Üks määrustest on see, millega seatakse nõuded riigile kuuluvate metsateede korras hoidmiseks ja rikkumise korral taastamiseks.

Riigi metsateed Ametlikult nimetataksegi Eestis metsateeks riigile kuuluvaid teid metsas, mida peamiselt kasutatakse riigimetsa majandamiseks.

Erametsatee on ametlikult eratee.

Riigi metsatee peab edaspidi olema pärast selle rikkumist uuesti korda tehtud ühe kuu jooksul. Seni kehtis tähtaeg kolm kuud. Metsatöödel või puidu veol kahjustada saanud tee korrastamine on rikkuja kohustus.

“Kõige enam etteheiteid on olnud raskete masinatega valede ilmaolude ajal sisse sõidetud sügavate roobaste tõttu läbimatuks muudetud metsateede pärast,” on selgitatud ministeeriumi pressiteates. “Võrreldes seni kehtivate nõuetega, on edaspidi sätestatud roopa lubatud maksimaalne sügavus, milleks on 10 sentimeetrit.”

Lisaks annab määrus paremad võimalused metsatee omanikul metsateid korrastada. Pressiteates on toodud näiteks, et kui looduskaitseobjektil on pikali kukkunud puu või kinni vajunud kraav, mille tõttu on teekraavi kogunenud liiga palju vett, on tee omanikul õigus see takistus eemaldada.

Riigile kuuluvat metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole teed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Metsateid on Eesti ligikaudu 9000 km.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

Taivo Denks lisas pressiteate teabele, et erametsaomanikel tasub tähele panna: täpsustatud on ka seda korda, mis reguleerib roobaste kordategu erametsas.

Muutus ka eeskiri See on kirjas metsa majandamise eeskirjas, mis kehtestatud metsaseaduse alusel. Kuna aasta algusest metsaseadus muutus, on muudatusi tehtud ka eeskirjas. Ka nende määrus on ministril alla kirjutatud.

Seni on eeskirjas sõnastatud, kuidas kõik tuleb korda teha aasta jooksul pärast raietööd või metsateatise kehtivuse lõp-

pemist. Muudatusega on eeskirja viidud punkt: “Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates.”

Eeskirjas on muudatusi rohkem, neist osa hakkavad kehtima 1. juulist.

Taivo Denks ütles, et pea kõik määrused, mis läksid muutmisele seoses metsaseaduse muutumisega, on olemas. Eelnõuetapis on hetkel veel erametsanduse toetamise määrus.

Väiketraktorite ja ATVde METSAHAAGISED COUNTRY 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35–60 hj

COUNTRY 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20–40 hj

COUNTRY 330 + T15

• nooleulatus 3,3 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country metsahaagis on loodud väiketraktorile ning kaalub pea poole vähem kui teiste tootjate väiksemad haagised.

Tehes metsa väljavedu väiketraktori või ATVga, säästate oma metsa pinnast ja taimestikku.

Kõik tooted on valmistatud Eestis ja omavad CE-märgistust.

Lisainfo: www.country.ee • OÜ Coma Investing, tel 506 2604

ML

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

VIIO AITSAM

RMK korraldab tänavust jahilubade oksjonit Jahimeeste pakkumised suurulukite jahilubade eelisõigusega omandamiseks peavad olema RMKsse esitatud homme kella 13ks.

Enampakkumise tingimused ei ole RMK andmeil võrreldes eelmise aastaga oluliselt muutunud: jätkuvalt saab üks jahimees omandada vaid ühe jahiala küttimisload ja eramaal võib jahti pidada ainult maaomaniku nõusolekul. RMK juhatuse liige Tiit Timberg kinnitab, et jahilubade enampakkumise tulu võrdeline jagamine jahipidamist lubavate maaomanikega jätkub.

Möödunud jahihooajal maksti eraomanikele enampakkumise osatuluna kokku üle 8000 euro.

Jahimehed, kes enampakkumise võitjaiks tulevad, peavad arvestama, et küttimislubadega kaasneb jahiala ulukihool-

VÕRDLUS

Raiemahu hindamine

duse kohustus, kütitud ulukitelt teadusliku uurimismaterjali kogumine ning väikekiskjate, kobraste ja arvukuse reguleerimist vajavate jahilindude minimaalne küttimise kohustus. Üksikasjalikuma info enampakkumise kohta leiab RMK kodulehelt www.rmk.ee/metsamajandamine/jahindus.

RMK hallatavate jahipiirkondade eramaade jahindusliku kasutamise nõusolekust teadaandmiseks tuleb saata RMK-le vastav kiri.

Seda palub RMK teha hiljemalt 1. septembriks 2014. Need eramaaomanikud, kes eelmisel jahihooajal oma nõusoleku andsid, ei pea seda uuendama hakkama, kui just kinnistute omanik pole vahetunud.

ML

Kaks miljonit hektarit metsamaad Keskkonnaagentuuri metsateabe hulka on lisandunud maakatastri andmed maa ja metsamaa kohta seisuga 31. detsember 2013. Katastriüksusi on maakatastrisse kantud üldse kokku 637 142 ja nende pindala on 4 127 597 ha.

Metsaga katastriüksusi on 183 666 ja nende pindala 3 134 332, millest eramaad on 1 721 690 ha (161 466 üksust), munitsipaalmaad 8716 ha (933

üksust) ja riigimaad 1 403 927 ha (21 267 katastriüksust).

Metsamaad on metsaga katastriüksuste kohta kokku 2 084 886 ha, sellest erametsa 985 450 ha, munitsipaalmetsa 4191 ha ja riigimetsa 1 095 245 ha.

Keskkonnaagentuuri andmetest (www.keskkonnainfo.ee) leiab samad arvud ka maakondade kaupa.

ML

Aasta

Raiedokumentide järgi (mln m³)

Eksperthinnang (mln m³)

2007 2008 2009 2010 2011 2012

6,9 7,4 7,3 10,5 10,8 10,8

5,6 6,0 6,1 8,4 9,1 9,2

Allikas: www.keskkonnainfo.ee, metsaosakonna uuring Kui palju tänavuse soojaga teatistel näidatud raiest tegemata jääb, pole veel teada. Kes teeb, see kiirustab. Pildil näide uue aja märgist – seadus nõuab nüüd kõigilt raie tegijailt silti.

Metsateatis ei näita alati tegelikku raiet Keskmiselt kolmandik erametsade metsateatistel märgitud raiemahust jääb vaid kavatsuseks.

Keskkonnaagentuuri metsaosakond on lõpetanud uuringu “Metsateatisega kavandatud lageraiete teostamise analüüs 2009–2013 ortofotode põhjal”.

Põhiline järeldus, mis uuringutulemuste alusel tehtud, on, et Eesti raiemahtu hinnates tuleks toetuda statistilise metsainventuuri (SMI) hinnangule.

Tavaliselt on metsade koguraiemahu kohta kasutada kaks arvu. Üks pärineb statistikaametist ja see saadakse nii, et summeeritakse raiedokumentidest leitud raiemaht. Teine on

statistilise metsainventeerimise (SMI) hinnang.

“Kuna esimesena avaldatakse raiedokumentide andmed, siis seda arvu kiputakse avalikkuses ka rohkem kasutama, üldjuhul arvestamata, et see ei kajasta tegelikku raiemahtu, vaid erametsade osas raiekavatsuste koguhulka,” on töös märgitud.

Selgitatud on, et statistikaamet saab vastava statistika keskkonnaagentuurilt, kes omakorda saab raieinfo RMK-lt, keskkonnaametilt ja metsaomanikelt. Ka RMK-l on metsateatiste esitamise kohustus, kuid statistikaametile esitatakse koondandmed tehtud raiete kohta kalendriaastate lõikes ja need kajastavad, nagu agentuuri uuring näitas, tegelikkust üsna täpselt. Erametsa ja teiste omanike

raieandmed saadakse metsaregistri metsateatiste andmekogust, kuhu metsaomanikud sisestavad andmeid kas ise või keskkonnaameti kaudu.

Statistiline metsainventeerimine (SMI) hindab metsade koguraiemahtu ja -pindala vastavalt oma metoodikale, kus üldistatakse proovialadelt kogutud mõõtmisandmeid.

Metsaosakonna töö siht oli välja selgitada, kui suur osa erametsadesse kavandatud lageraietest jääb tegelikult tegemata. Selleks vaadati maa-ameti 2009.–2013. a ortofotodelt kokku 46 799 erametsadesse kavandatud lageraieala. Võrdluseks vaadati üle ka 7854 lageraieala riigimetsas.

Tulemused näitasid, et keskmiselt kolmandik erametsade

lageraietest on jäänud metsateatise kehtivusaja lõpuks tegemata. Raieks eriti ebasoodsal aastal (vähene nõudlus puiduturul, metsamaterjalide madalad hinnad, ebasobivad ilmaolud) võib tegemata raiete osakaal olla ka kuni 40%.

Sellest lähtuvalt anti vaadeldavate aastate raiemahule eksperthinnang, mis kattus statistilise metsainventeerimise raiemahuandmetega. SMI hinnang saadakse vähemalt aastase hilinemisega, kuid on raiedokumentide koondandmete põhjal arvutatust tõesem.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna töö ülevaadet saab lugeda agentuuri kodulehelt www.keskkonnainfo.ee.

– Tööriistad puidu- ja metallitööstusele koos teritusteenusega.

– Lint- ja ketassaagimise tehnoloogiline nõustamine.

– Saeketaste, lintsaelintide, hakkuriterade ja freeside tootmine, remont, teritus ja müük.

– Pakkumine puidutööstusele hõlmab kõike alates saeveskitest kuni sisustuse, köökide, uste, akende, mööbli ja treppide tootmiseni.

Esindame tootjaid:

LSAB Vändra AS Allikõnnu küla, 87604 Vändra vald tel 442 6964 info@lsab.ee, www.lsab.ee

ML

 4  P U I D U E N E R G I A   EESTI

ME T SA K A JA

n Metsaßhistute tulundusßhistu Keskßhistu Eramets pälvis Äripäeva tunnustuse gasellettevþtete top’i jþudmise eest. Gasellettevþtteks loetakse Eestis paari kuni paarikßmne tÜÜtajaga firmat, mis on kolme aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit rohkem kui 50%; mis loovad kþige rohkem uusi tÜÜkohti ja kannavad endas kiiresti areneva ettevþtte tähtsaid omadusi nagu paindlikkus, kiirus ja julgus.

Vaid alla 1% Eesti ettevĂľtetest on gasellid. n MaaĂźlikool avas taastuvate loodusvarade teaduskeskuse.

See koondab nßßd ßlikooli n-Ü roheliste teadustega tegelevad ßksused ßhte kohta, metsamaja laiendusse, annab teadlastele vþimaluse laiemapþhjaliseks koostÜÜks ja parandab tudengite þppimisvþimalusi.

Uue teaduskeskuse loomisega koliti ßlikoolilinnakusse seni Riia tänava lþpus asunud zooloogia, botaanika, mßkoloogia ja hßdrobioloogia osakonnad ning loodusteaduslikud kogud.

Keskusega liideti ka pĂľllumajanduse teadussuunad, mis on tihedasti keskkonnatemaatikaga seotud ja mida seni viljeldi Eerikal. n MaaĂźlikoolis avati uus vabaaine “Sissejuhatus Eesti metsa- ja puidutÜÜstusesseâ€?.

Kursus loodi ßlikooli ning Eesti Metsa- ja PuidutÜÜstuse Liidu koostÜÜs, et toetada ning sßvendada metsatÜÜstuse ja puidutehnoloogia þppeainete þppimist. Veebruarist aprillini vältaval kursusel saavad ßliþpilased ßlevaate Eesti metsaja puidutÜÜstuse sektori rollist ßhiskonnas, arengutrendidest, innovatsioonist ja peamisest tegevusest.

Samuti saab kursuselt sĂźvendatud teadmisi valdkonna tootmispotentsiaalist, turgudest ja sektorit mĂľjutavast poliitikast.

Maaßlikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi þppedirektori Vaike Reisneri andmeil on ßliþpilaste huvi uue vabaaine vastu olnud rþþmustavalt suur. Algul oli kursus mþeldud esimese kursuse tudengitele, kuid huvilisi tuli ka mujalt. Õppegrupp sai kiiresti täis.

Loenguid peavad ßldjuhul Eesti metsa- ja puidutÜÜstuse ettevþtete esindajad ning praktikud. n Lahkunud on metsateadlane Malev Margus (23. V 1927 – 10. II 2014), aktiivne Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige ßle 50 aasta, sage esineja komisjoni koosolekutel ja ettekandepäevadel, paljude metsanduslike kirjutiste autor ja artiklikogumike toimetaja.

Allikas: Keskßhistu Eramets, Eesti Maaßlikool, Eesti Metsa- ja PuidutÜÜstuse Liit, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon

 METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014 

Hakkpuidu efekt on tarbija rahakotis Pärast katlamaja ßleviimist þlikßttelt hakkpuidukßttele ja soojatrasside renoveerimist on Riisiperes soojaarved neljandiku vþrra väiksemad.

Harjumaa Nissi valla Riisipere aleviku katlamaja kuulub ASile Nissi Soojus. Kaugkßttevþrgu renoveerimiseks ja katlamaja ßmberehituseks kasutati Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu saadavat toetusraha, mis pärineb Eesti riigi CO2 kvoodi mßßgi tuludest.

Ei uskunud...

Seni kÜeti Riisiperet pþlevkiviþliga ja oldi hädas amortiseerunud soojatrassidega, kus soojakaod ulatusid juba pea 30 protsendini. Sellest hoolimata käisid kohapeal katlamaja tuleviku teemal suured vaidlused. Olukorda pingestas see, et Nissi vallavolikogu pidi laenuvþimaluste piiratuse tþttu valima, kas rekonstrueerida katlamaja vþi lasteaed.

Nii kohalike elanike kui vallaasutuste kulude vähendamise nimel otsustati alustada katlamajast (lasteaia uuendamine on lähituleviku plaan), kuid otsus tehti taustal, kus paljud ei uskunud tegelikku kulude kahanemist.

Laialt levis ka arvamus, et puitu, millega katlamaju kßtta, Eestis kþigile nagunii ei jätku.

Koostootmiseks liiga väike Ăœleminekul uuele kĂźtuseliigile ehitajal, ASil Tamult, uut katlamajahoonet ehitada polnud vaja, vaid senises hoones vahetati Ăźks pĂľlevkiviĂľlikatel välja.

Teine jäi alles koos þuele paigutatud uue reservþlimahutiga – puhkudeks, kui on eriolukorrad vþi väga kßlmade ilmadega tekib tipukoormuse katmise vajadus.

Riisipere katlamaja varustab soojusega 600–700 inimest

(sealhulgas kool, lasteaed). Uue katlamaja vĂľimsus on 1,5 megavatti. Väiksus on pĂľhjus, miks ei ehitatud soojuse ja elektri koostootmisjaama. Nissi Soojuse juhatuse liikme Jaanus Tederi sĂľnul oleks koostootmine muidugi tĂľhusaim variant, ent tänapäeval mĂľttekas alates vĂľimsusest viis megavatti. “KĂźtuseliikidest oli valida kas pĂľhk vĂľi hakkpuit. PĂľhimĂľtteliselt ka turvas, kuid seda ei loeta Eestis taastuvaks loodusvaraks ning selle puhul poleks toetusi saanud,â€? rääkis Jaanus Teder.

Vallas otsustati eelistada hakkpuitu. Pþhiliselt mþjutas valikut see, et pþhukatlamaja investeeringuvajadus olnuks suurem; et Eestis pole sama vþimsusega automaatselt tÜÜtavaid analooge (lähim suur vaid pþhuga kÜetav katlamaja paikneb Vilniuse lähedal); et kßtmine on tßlikam (juba 700 kraadi juures hakkab tekkima ťlakk) ja kohalikud pþllumehed mþtet ßheselt ei toetanud.

Poole kattis toetus Hakkpuidu puhul jäi toetuse protsendiks 50. Omaosaluseks on Nissi Soojus vþtnud kßmneks aastaks pangalaenu.

Selle tagasimaksed sisalduvad tarbijate soojahinnas, ent sellest hoolimata on hind veerandi vþrra väiksem kui aasta tagasi (varem 81.34 ₏/MWh, nßßd 60.14 ₏/MWh, hinnad käibemaksuta).

Kßmne aasta pärast, kui laen makstud, ei pruugi siiski soojaarved veelgi kahaneda, kuna hinda kþige rohkem mþjutavad sisendid (elekter, hakkpuit, tÜÜ-

Koostootmine oleks muidugi tþhusaim variant, ent tänapäeval mþttekas alates vþimsusest viis megavatti.

Jaanus Teder

Metsaßhistu vþimalus Hakkpuidu hankimiseks korraldas Nissi Soojus vähempakkumise, mille vþitis firma Reinpaul, kellega sþlmiti aastane leping.

Aastas vajab katlamaja 4500 kantmeetrit haket.

Kas oleks olnud vĂľimalik ka, et hanke vĂľitnuks kohalik erametsaselts? “Miks mitte, kui nad oleks garanteerinud vajaliku aastakoguse ja selle kohaleveo,â€? nentis Jaanus Teder. “Kindlasti ei hakka metsaĂźhistu ise otse hankel osalema,â€? Ăźtles kohaliku Ăźhistu, Vardi erametsaseltsi juht Taavi Ehrpais, kes oletas, et samas vĂľib hanke vĂľitjal olla suure tĂľenäosusega huvi metsaseltsiga koostÜÜd teha.

Taavi Ehrpais selgitas, et 4500 kantmeetrit hakkematerjali on tegelikult väga väike kogus, mis vþsa ja raiejäätmetena kasvab aastas juurde paari kilomeetri raadiuses ßmber katlamaja.

Umbes viie kilomeetri raadiuses Ăźmber katlamaja on enamiku metsade omanikud metsaseltsi liikmed. “KoostÜÜ oleks ju Ăźsna loogiline, sest parimat hinda saab pakkuda see, kellel on kĂľige väiksemad transpordikulud,â€? arutles Ehrpais.

Riisipere katlamajas kasutatakse praegu kĂźtuseladu, kuhu korraga mahub 300 kantmeetrit (umbes kolm autokoormat) hakkpuitu.

Liikuva pþrandaga laoruumis tuleb traktoriga käia haket kokku lßkkamas, et seda automaatselt käivituvale hakkeliinile kogu aeg peale jooksmas oleks.

Katlamaja ja trasside rekonstrueerimise kogumaksumus oli ca 800 000 eurot, millest niisiis pool kaeti KIKi toetusega.

VIIO AITSAM

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ

Jaanus Teder ja Taavi Ehrpais koos hakkpuidukatlaga eelmise aasta lĂľpus

Ostame

.FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

jþukulu) selle ajaga ilmselt odavamaks ei lähe, vaid pigem kallinevad.

Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • pþllumaad

LANDEKER OĂœ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

metsakinnistuid, raieĂľigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

FOREST OĂœ FOREST RESERVES RESERVES OĂœ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hßpoteegiga.

EttemaksuvĂľimalus, abi asjaajamisel.

OĂœ Priimo Mets ostab:

OSTAME OSTAME

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda vþib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hßpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

P U I D U E N E R G I A 5

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

VIIO AITSAM

Hakketurg põeb jätkuvalt See liikumine, et Eesti Energia hakkas Narva Elektrijaamades kasutama kütmiseks puiduhaket ja varsti selle siis ka lõpetas, mõjutab siiani Eesti hakketootjaid ja -turgu.

OÜ Reinpaul ostu-müügijuht Andrus Iva märkis sellest rääkides, et kohati on olukord nagu katastroof. Head perspektiivi nähes tekkis Eestisse juurde hulk hakketootmisfirmasid ja riiki osteti sisse sadu uusi hakkureid. Kuna hakkuri ost võtab kuni kaks aastat aega, jõudis uusi masinaid siia veel ka siis, kui oli juba näha, et neile rakendust ei leita.

“Selle kõige tagajärjeks nüüd on pankrotid ja tootjate turul ülitihe konkurents. See on omakorda alla löönud puiduhakke hinna ja metsaomanikule pole materjali eest midagi lubada,” rääkis Andrus Iva. Madal hind on tekitanud selle, et metsaomanikel pole huvigi hakkematerjali varuda. Iva sõnul saavad normaalselt võsa lõigata põllumehed, kes teevad seda toetuste abil. Metsast tulevad materjalina põhiliselt raiejäätmed, aga need sobivad kvaliteedi poolest suurematele kateldele – paljude väiksemate

katlamajade jaoks raiejäätmetest hake ei kõlba.

“Päris keeruline on niisugustes tingimustes majandada,” nentis Andrus Iva, osundades muu hulgas sellele, et hakke alla kukkunud hind ei peegeldu siiski katlamajade soojahinnas. “Ei ole ju soojahind samamoodi 30 protsenti langenud. Kapitalism!”

OÜ Reinpaul, Eesti suurim hakketootja, varustab praegu kütusega 23 katlamaja üle Eesti, peale selle viis graanulitehast, mitu muud tootmisettevõtet ja firma tegutseb ka Lätimaal. Ühel hooajal toodetakse üle miljoni kuupmeetri hakkpuitu, millest katlamajadesse läheb umbes 600 000 kanti.

Ideaalis võiks asi käia nii, et katlamaja varustav hakketootja sõlmib kohalike metsaomanikega kokkulepped ja leiab ökonoomseimad variandid hakke tootmiseks ning veoks. Eesti olukord on praegu ideaalist kaugel. Esiteks see, et katlamajad sõlmivad ühe aasta lepinguid. Hakketootjal pole mõtet metsaomanikega pikki kokkuleppeid teha, kuna ta ei saa kindel olla, et samas piirkonnas ka järgmisel aastal tegutseb. “Me oleme korduvalt rääkinud, et lepingud peaks olema vähemalt kolmeaastased, kuid mingil põhjusel olukord ei muutu,” ütles Andrus Iva.

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

Päris elus käib tema sõnul asi seega nii, et vaadatakse üle kohalikud võimalused, ja kui neid pole, toodetakse hake mujal. Kindluse huvides kasutab Reinpaul varianti koguda varud suviti pangalaenu abil laoplatsidele valmis. Iva nentis, et võimsuste poolest võiks Reinpaul toota haket kõikidele Eesti katlamajadele.

Riigihangete korraldus on aga selline, et võitjaks saab kõige madalama (Iva sõnul “kõige kehvema”) hinna pakkuja. Selle peale mängivad paljud hakkuriomanikud, kellel tegelikku kogemust katlamaja varustamisega ei ole. “Ainuüksi sel hooajal on meile üle antud juba kolme katlamaja varustamine, kuna hankevõitja pole sellega toime tulnud,” märkis Iva. Ta avaldas imestust, et kõige selle taustal on ka põllumeestel võimalus hankida toetuste abil hakkureid, mis nüüd seisavad jõude. Kui oma raha pole ostuks kulutanud, ei ole muret seadme tööshoidmisega. Hakkuriomanikest põllumehed osalevad aeg-ajalt katlamajade hangetel.

Olukord on halb, hakkesektor n-ö põeb. “Keegi astus kõvasti ämbrisse, kuid just nagu mitte keegi ei vastuta,” nentis Andrus Iva.

ML

Enim remonditi soojatorustikke Nüüdseks on taastuvenergia meetmed, mille rahastuse aluseks oli Eesti riigi CO2 kvoodi müügi raha, Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) lõpetatud. Meetmetest sai toetusi küsida alates 2010. aastast.

Viimased rahastusotsused tehti KIKis 2012 ja viimased veel pooleli olevad ettevõtmised, renoveerimised ja uusehitused lõpetatakse tänavuse aastaga.

KIKi energeetika juhtivkoordinaatori Siim Umbleja sõnul kasutati nn kvooditoetust kõige rohkem soojatrasside renoveerimiseks. Amortiseerunud trassid on paljudes asulates väga suur probleem. Toetust ajendas aktiivselt kasutama see, et trasside jaoks on üldiselt toetusvõimalusi vähem kui katla-

uuendatult tööle hakanud katlamajas.

majade ümberehituseks – näiteks KIKi keskkonnaprogrammi meetmed trasside renoveerimist ei toeta.

Iseloomustades katlamaju, mis kvoodimüügi raha eest on renoveeritud ja taastuvenergiaallikate jaoks ringi ehitatud, märkis Siim Umbleja, et need ongi põhiliselt olnud 1,5- kuni 2megavatised väikekatlamajad – toetusmeede ise tingis seda, kuna kehtestatud oli võimsuse ülempiir 4 megavatti. Kokku sai toetust 30 katlamaja, mille võimsus kokku 19,73 MW. Enamasti valiti kütuseliigiks puiduhake, paari väikese katlamaja puhul ka puidugraanulid.

Toetusmeetmega on Eestisse rajatud ka uusi koostootmisjaamasid, rahastust sai neist kvoodi-

Metsaharvenduse OÜ

Hea metsaomanik!

Ostame:

O S TA M E : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

aavopluss@gmail.com 516 0843

Ostame

küttepuid.

• kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred!

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

NÕUDED: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

JÄTKUVALT OSTAME: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

PAKKUMISED SAATA: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

müügimeetmest viis (samal ajal on nelja biogaasil töötava koostootmisjaama rajamist toetatud KIKi muudest meetmetest).

Koostootmisjaamad on rajatud või saavad kohe valmis just suuremates asulates, näiteks Kuressaares, Paides, Rakveres.

“Just sel nädalal avati näiteks Rakveres koostootmisjaam, mis teenindab osaliselt linna ja ka piiritusetööstust. Rakveres valmib tänavu veel ka teine koostootmisjaam,” ütles Umbleja, lisades, et varsti enam Eestisse neid jaamasid juurde ei mahugi.

Ta selgitas, et väiksemates asulates takistab jaama rajamist eelkõige see, et suviti ei ole soojusel piisavalt tarbimist.

ML

PA K U M E : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O S TA M E : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

n Vene metsaseadus näeb nüüd ette, et puitmaterjali mõõtmist, transporti ja kauplemist jälgitakse infosüsteemi abil. Ametnikud loodavad, et see lõpetab riigis ebaseadusliku puidumüügi. Süsteemi kogutakse infot kõigi puidukaubanduslike tehingute kohta.

Puidu päritolu jälgimiseks on süsteemis andmed metsakasutusõigusest ja -teatistest, puidukaubanduslikest lepingutest ja tegelikest puidukogustest. n Venemaa loodusvarade ja keskkonna ministeerium on teinud muudatusi ka metsauuendamisnõuetes. Kui istutamisel kasutatakse potitaimi, võib minimaalne istutusnorm olla nüüd 2000 taime hektari kohta, siiani nõuti vähemalt 2500 taime. Standardmõõtudes potitaimedel ei ole enam vanusenõuet. n Euroopa hundiasurkonna suuruseks hinnatakse umbes 22 000 isendit. Neist ca 10 000 elavad Venemaa Euroopa osas.

Türgis elab ligikaudu 7000 hunti.

Inglismaal hävitati hundid juba 1500. aastatel, Taanis 1800ndate alguses ja Hollandis 1800. aastate lõpus. Taanis ja Hollandis on 2012. aastal kohatud mõnda juhuslikult sinna sattunud hunti.

Inimasustuse levimise tõttu on Euroopas säilinud kunagisest hundi levialast vaevalt 67%.

Hoopis teine olukord on näiteks Kanadas või Siberi kõnnumaal.

Ka Euroopa inimasustuseta mäestikupiirkondades leidub huntidele veel sobivaid elukohti.

Rumeenias pesitseb umbes 2500 hunti enam kui 100 000 km2 suurusel alal.

Huntidega on üldiselt selline seis, et Euroopa Liidus on ta rangelt kaitstud, kuid naabermaades võib olla lausa lindprii. Näiteks Poolas on hunt kaitse all, kuid Ukrainas makstakse jahimeestele hundi küttimise eest preemiat.

Analoogne olukord on Soome ja Vene huntidega.

Näiteks Kreekas murravad hundid aastas umbkaudu 20 000 lammast. Koduloomade murdmine on mitmes riigis probleemiks, kahjude korvamine on riigiti väga erinev. n Soomlased on leidnud, et ammendatud turbasoo võiks olla hea paik energiapuidu kasvatamiseks. Praegu käib uurimine, kui kasulik see on. Mõeldakse just lühikese raieringiga energiapuude kasvatamist ja kõige sobilikumaks puuliigiks peetakse kaske. Üldse on kolmeaastase projektiga uuritud sookase, arukase, halli lepa, haava, raudremmelga, raagremmelga jt puuliikide kasvatamist tihedate külvidega. Lisaks on katsealadele istutatud hübriidhaaba ja lehist. Osa katsealasid on jäetud looduslikule uuenemisele.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED

Üle 15 aasta Eesti turul.

Tel/faks 601 5955, 505 5661 Tel 603 2121, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee

Art Doors OÜ ostab tamme-, saare-, jalaka- ja vahtrapalki.

Müüme kuivatatud tisleripuitu.

INFO JA TELLIMINE Ingvar Tšizikov, tel 523 5155 ingvar. tsizikov@gmail.com

www.artdoors.eu

www.pilous.cz

www.krkmoigu.ee

VIIO AITSAM

Brüsselis on valmimas võõrliikide määrus Euroopa Parlament hääletab uue määruse eelnõu aprillis.

Pildil on parimad talumetsaomanikud, kes kogunevad kokkutulekule iga aasta augustis.

Eesti metsaomanike maksekäitumine on parem kui varem Siiski on maksuja tolliametil veel muret sellega, et osa ostu-müügitehingute puhul jääb kohustuslik teatis ametisse saatmata.

Maksu- ja tolliamet ning SA Erametsakeskus teevad koostööd, et parandada metsanduses maksukeskkonda. Jaanuari lõpus saadi omavahel jälle kokku.

Amet andis sel kohtumisel ülevaate metsamüügitehingute tulumaksust, mida maksavad füüsilised isikud. 2012. aastal deklareerisid metsaomanikud metsamüügitulu 29 miljonit eurot ja maksid riigile tulumaksu 1,8 miljonit eurot. Maksukäitumine on ameti hinnangul aastate jooksul märkimisväärselt paranenud.

Alates 2012. aastast on tulumaksuseaduse muudatustega antud metsaomanikele ka võimalus lükata tulumaksu tasumine kolme aasta võrra edasi ja teha selle eest metsakasvatustöid. Seda võimalust kasutas üle 32% nendest metsaomanikest, kes 2013. aastal tulu deklareerisid.

Paranenud on ka metsaseaduse alusel esitatavate metsamaterjali ja raieõiguse ostumüügiteatiste esitamine ning metsaomanike teadlikkus nende esitamise kohustusest. Samas märkis ameti esindaja, et rahul ei saa teatiste esitamisega veel olla, kuna statistika järgi on ligi 30% metsa ostu-müügitehingutest teatistega katmata. Selles osas on ametil suured ootused Erametsakeskusele ja metsaühistutele, kes saaksid metsaomanikele kohustusest rohkem teavet jagada.

Erametsakeskuse esindajad viitasid sel kohtumisel puiduturult tulevatele signaalidele, et kasvava metsa raieõiguste enampakkumistel esitatak-

2012. aastal maksid füüsilisest isikust omanikud metsamüügilt riigile tulumaksu 1,8 miljonit eurot.

Maksuja tolliamet

se kohati ebamõistlikult kõrgeid pakkumisi ja seda teevad tihti just ettevõtted, mis on äsja loodud ning puiduturul täiesti tundmatud. On kahtlus, et nende turutaset ületavad pakkumised võivad olla seotud ka maksukohustuste mittetäitmisega.

Maksu- ja tolliameti esindaja pakkus, et amet saab enampakkumisi korraldavatele metsaühistutele siin abiks olla – ühistutel oleks võimalus küsida ametist järele, milline on olnud konkreetse pakkuja maksekäitumine ja kas teda võib usaldada. See oleks võimalik, kui vastav säte oleks lisatud ka enampakkumise tingimustesse.

Kohtumisel lepiti kokku, et Erametsakeskus arutab asja metsaühistutega läbi. Samuti lepiti kokku, kuidas just saata ametile infot Erametsakeskuse makstavate metsakasvatustoetuste kohta, mille eest tehtud kulutusi ei ole metsaomanikul õigus maksustatavast tulust maha arvata. Ühiselt jätkatakse metsanduse maksustamise koolituste korraldamist.

ML

Emeksen OÜ

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

Erametsakeskuse Brüsselis praktikal oleva projektispetsialisti Sirli Jakobsoni andmeil on määrus, mis hakkab reguleerima invasiivsete võõrliikide sissetoomist, levimise ennetamist ning ohjamist, kiiresti liikumas kehtestamise suunas. Peamine põhjendus uuele regulatsioonile on, et invasiivsed võõrliigid avaldavad märkimisväärset mõju kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele, on selle vähenemise ja kohalike liikide hävimise peamised põhjustajad.

Eelnõu läheb juba aprillis Euroopa Parlamendi täiskogu hääletusele.

Esialgu plaaniti määruse lisana koostada ka nimekiri viiekümnest liigist, mille leviku peatamiseks ELi territooriumil kehtestataks eriti ranged reeglid.

Kuna see mõte on pälvinud palju kriitikat, on sellest nüüdseks loobutud.

Küll aga tuleb nimekiri liikidest, mida ei tohi importida, kasutada ega müüa.

Euroopas on leitud üle 12 000 võõrliigi, mis on siia jõudnud inimese kaasabil kas teadlikult või tahtmatult. Invasiivseid võõrliike on Euroopas loetletud 1500.

Teine päevateema Brüsselis on Euroopa Komisjoni ettepanek reformida seemneregulatsioone. Mõte on ühendada 12 õigusakti üheks taimede paljundamismaterjali regulatsiooniks.

Sellele on algusest saati vastu vaielnud Euroopa Metsaomanike Föderatsioon (CEPF) ja Euroopa Riigimetsa Assotsiatsioon (EUSTAFOR), kelle arvates ei tohiks metsandust ja põllumajandust reguleerida samade normide alusel – see kasvataks liialt metsataimlate kulusid.

On võimalik, et parlament ei võta komisjoni ettepanekut vastu.

ML

Allikas: Sirli Jakobsoni ülevaade

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

P Ä E V A K A J A 7

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

ILMAR SAABAS

Kuidas tasandada metsas roopaid?

Pehme talv tõi kaasa roopad. Metsalehe lugeja küsis, mida ette võtta.

Peaaegu polegi enam politsei koostatud õigusrikkumiste nädalaülevaateid, kus ei kajastuks kütusevargus veokitest või sõiduautodest.

Kuidas peletada kütusevarast?

Sotsiaalmeediast leiab, et masinaomanikud on isegi kasutanud seadeldisi, mis vargale värvi vastu vahtimist paiskavad. Üldiselt on masinaomanikud nentinud teada asja, et parkimisplatsil on masinakütust võimalik varga eest paremini kaitsta kui kusagil kõrvalises kohas.

Isetegijate nipid Interneti-arutamistes on palju keskendutud kütusepaagi korgi lukustamisele ja kindlustamisele (korgi lisakatted), kuid politseiteadete järgi ei pruugi sellest abi olla – vargad on isegi paaki lihtsalt augu sisse löönud.

Mõned masinaomanikud soovitavad kütusepaagi avause ette

panna sõel, et võõras ei saaks sinna voolikut sisse ajada. Arutatud on ka paagi paigutamist nii, et kütuse sissevalamise koht jääb pagasiruumi. Politseiteadete järgi ei pruugi sõelast kasu olla, kuna vargad ei tõmba paaki voolikuga tühjaks, vaid neil on selleks spetsiaalsed pumbad. Ühes arutelus räägib autoomanik juhtumist, kus alarmistki pole kasu olnud, kuna vargad oskavad bensiiniluugi ja auto kere vahele jääva vahe (jutt käib sõiduautost) kaudu noaga kraapida luuki sulgeva varda välja nii, et alarm ei lähe tööle.

“Parim kaitse on naabrusvalve, ja kui võimalik, aitab autot valvata kaamera koos valgustitega, mis süttivad liikumise peale,” on arutanud autoomanikud.

Politsei ja valvefirmad selgitavad, et hea kaitse on suhteliselt uus võimalus: andur, mis

Metsamõõduriistad Metsandustarvikud Keskkonnauuringute seadmed MELTIM OÜ tel 507 2334

www.meltim.net

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

annab masinaomanikule märku kütuse kiirest vähenemisest paagis.

Lõuna prefektuuri Jõgeva kriminaaltalituse juht Tauno Pärli teeb Vooremaas meeldetuletuse, et kui omanik saab telefonitsi sellise märguande, tuleks kohe teavitada ka politseid. Ettevõtjatele soovitab Pärli seada asjad nii, et pärast tööpäeva oleks paagid pigem tühjad.

Soovitused ja pakkumised Veokijuhtidele on politsei soovitanud tankida sõiduk vahetult enne sõitu, lukustada kütusepaagi korgid ja sõiduki parkimiseks kasutada hästi valgustatud, soovitatavalt valvega kohti.

Internetist leiab mitu autovalveteenuse pakkujat, kes muu hulgas pakuvad valvet-vahendeid kütusevarguste vastu. Üks

neist näiteks kirjeldab oma kodulehel paagile paigaldatavat korki, mis teavitab omanikku SMSi või e-kirjaga, kui kütusepaak avatakse. Kütusekork on varustatud terasest sõelaga, mis teeb varguse võimatuks. Samuti pakutakse võimalust paigaldada paagile kütuse nivooandur, mis paagi sisu järsul kahanemisel teavitab omanikku SMSiga.

Veokijuhtidele soovitatakse võimalusel parkida veokid nii, et kütusepaagid jääks vastakuti või seina lähedale, nii et neile poleks võimalik ligi pääseda. *** Omaette teema, mis just foorumites kajastub, on see, et vargusi on palju ja politseinikud ei jõua kohale õigeks ajaks või jääb juhtumite uurimine venima.

ML

Seda on põhjalikut selgitanud RMK metsamajanduse tootmisjuht Jaan Schults väljaandes Sinu Mets, mis ilmus 2008. aasta mais. n Pinnase tasandamine on keeruline, nõuab aega ja raha.

Parim lahendus oleks vältida roobaste tekkimist. n Kui roopad on tekkinud, on parim aeg nende tasandamiseks kas kevad enne taimkatte hoogsat kasvu või kohe roobaste tekkimise järel. n Esimene ja põhiline asi: seisev vesi tuleb roobastest võimalusel ära juhtida. Nii saab loodus roobaste likvideerimisele kiiremini kaasa aidata. n Raielangil tuleb roobaste servad roobaste põhja lükata.

Kui roopad lageraielangil on suured ja sügavad, tuleb appi võtta ekskavaator planeerimiskopaga. n Kui langi pindalast on roopaliseks sõidetud alla 20%, võib selle jätta ka tasandamata, kuid ala ei kasvata siis ka metsa täie võimsusega ja uue metspõlve rajamine on raskem. n Ideaalset pilti on väga raske saavutada. Kui algselt üle poolemeetrise sügavusega roopad suudetakse tasandada

ML

www.FMZ.ee Ostame kokku metsamaad ja raieõigusi üle kogu Eesti.

Metsatehnika müük Külastage meie kodulehte +372 5693 9253 info@fmz.ee

www.eestimets.ee tel 505 2690 taavi@eestimets.ee

MEIE TOOTEVALIKUS:

OSTAME METSAMATERJALI, KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

Toodetud Eestis

Palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit.

Haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856

KOMPLEKTI HIND SISALDAB: Tõstuk Oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 509 7715

Lähemalt meist: www.lemeks.ee

20–30cm sujuvateks lohkudeks, on tulemus hea. n Hooldusraielankidel on roopaid likvideerida keerulisem, sest kasvama jäänud puude juuri vigastada ei tohi. Kõige tundlikumad on kuusepuistud. n Kui roopad on kruusakattega metsateel, tuleb see esimesel võimalusel hööveldada, vajadusel kruusa juurde tuua.

Tee servadesse ei tohi jääda hööveldamise valli, mis hakkab takistama vee äravoolu. n Metsasihtidel ja -radadel, mis saavad kannatada kokkuveol, kehtib taas see, et seisev vesi tuleks ära juhtida. Kui tasandamisel jääb labidast väheks ja siht kannab, on abi ka hööveldamisest või buldooseriteraga tasandamisest. Kui roopad on sügavamad, tuleb appi võtta ekskavaator. Siis on mõttekas kogu metsasiht läbi kaevata ja tasandada. n Ka sihi serval asuv kraav tuleks kaevata sinna surutud mullast tühjaks ja see tagasi sihile tõsta. Tasandatud siht peaks saama vähemalt ühe suve seista, et taimkate saaks taastuda. n Kui metsatee asemel on juba lausa jõgi, tasub küsida eraldi nõu elukutselistelt metsakasvatajatelt või metsakuivenduse asjatundjailt.

ind Komplekti h

€ su 13 al4da3kä0ibem ak

Hind ei sis

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

Haagis Oniar 10T: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

8 P O L I I T I K A

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

Kuidas saada mõtet kännu tagant Eestil on olemas eeldused saada roheliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks.

Puhkudel kui pean väliskülalistele näitama Eestile iseloomulikku, olen olnud korduvalt kimbatuses: kuhu nad ikkagi viia?

Tean, et tavapäraselt tehakse tiir Rocca al Mares Eesti Vabaõhumuuseumis. Jah, aga ma tahaksin näidata ka olevikku.

Võiks näiteks keskenduda rohelise majanduse võimalustele, kuid rääkida, et panustame turismile ja hoiame metsa puutumatuna, tunduks kentsakas.

Jääks mulje, et me ei oskagi oma väärtusliku loodusressursiga midagi targemat teha.

IT + teadmised + ressurss Veel teame, et meil on IT-riik, aga ma pole kindel, kas adume IT-hüppe tegelikku mõtet. Ei saa ju olla, et mõtteks on võimalus saata üksteisele nelja meetri kaugusele piltsõnumeid!?

Nii et: mis ikkagi võiks olla lugu, mida tahame endast ja oma maast rääkida?

Oma riigi arenguperspektiive otsides kobame kuidagi huupi. Samas on me selge tugevus väärtuslik taastuv loodusvara mets ja arenenud puidutööstus. Oleks loogiline see ressurss, tehnoloogilised arengud, kultuuritraditsioonid, arhitektuur ja disain loovalt ühendada ning ehitada meie majandus ja Eesti lugu just sellele üles.

Hiljuti olin Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis. Seal nähtu avaldas muljet ja pani mõtlema. Näiteks nägin, kuidas ühte hoonesse oli rajatud nii jäähall kui ujula, mõttega, et hoones tekkiv jääksoojus oleks ära kasutatud. Kogu hoone elutsük-

ERKI NOOL Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees

kel, selle keskkonnasõbralikkus ja otstarbekus olid üksipulgi läbi mõeldud ja, nagu aru sain, poleks mingi teistsugune lähenemine tulnud kõne allagi.

Austrias saab näha, kui suuri muutusi elukvaliteeti toob kohalike elanike kaasamine piirkonna arendamisse. Worarlberg, pikka aega riigi üks vaesemaid piirkondi, on teinud tohutu arenguhüppe pärast seda, kui kohalikud puidu töötlemisega tegelevad väikeettevõtted piirkonna arendamisse kaasati.

Mõistsin, mis on põhjus, miks metsa poolest rikas Eesti pole jõudnud ligilähedalegi maailma juhtivatele puiduriikidele – meil on puudu kõikehõlmav süsteemne mõtlemine.

Vajaksime kannapööret Näiteid sellest, et meil on juba lähteülesandes viga või asjad läbi mõtlemata, kohtame igal sammul. Olgu spordiväljak, kus 100 meetri jooksurada lõpeb järsult vastu metallaeda. Või Otepääl suusatajate parklasse pääsuks ehitatud trepp, millel pole võimalik liikuda suusasaabastega, rääkimata suuskadel minekust. Uhke meediaruumiga varustatud kool Jõhvis, kus pole staadioni; neljakorruseline betoonmaja looduspargis – kohas, kus isegi oksa ei tohi murda; lasteaed, mille teist korrust ei tohi kasutada, sest sinna viib puidust trepp...

Me nagu mõtleksime stiilis: käsi ei tea, mida jalg teeb. Aga peaksime õppima mõtlema nii,

Pildil on puu otsa ehitatud maja, mis välismaal trendikas, varsti kuuldavasti on analooge ka meie tootjatel tootmises. Eesti ettevõtjad oskavad ka mitmekorruselisi korterelamuid ehitada jms. Paraku paljud me nutikate inimeste oskused rakenduvad hoopis teistes riikides...

et iga ettevõtmine oleks kasulik võimalikult paljudele. Kui lastele neist asjust räägin, toon tavaliselt lihtsa näite: kust tuleb küpsis? Kui tuleb samast külast, siis saavad tööd ja kasu paljud, viljakasvataja, veskimees, pagar, küpsiste müüja jne. Kogu raha jääb kodukohta ja kõik toovad kõigile kasu. Kui küpsis tuleb näiteks Saksamaalt, saab külas kasu ehk ainult müüja.

Me oma tagaaias on olemas hinnaline loodusressurss – mets.

Sealt tuleb puit, mis võiks olla meie majanduse vundament.

Jääb väheks mõttekäigust, et lõhume puud halgudeks ja saame sooja, kui puidule on olemas suur hulk mõistlikumaid kasutamisviise, alates energiasäästlike elumajade valmistamisest kuni puidu kasutamiseni komposiitmaterjalide tootmiseks, tarbekaupade valmistamiseks tselluloosi 3D-printimise teel või nanotehnoloogias. Kasutades tootmisprotsessis enda kõiki tead-

misi ja võimalusi, suudame oma ala spetsialistide abiga valmistada puidust vääristatud toodangut, mida ka eksportida. Kogu tootmisahelas loodud tulu jääb aga meile endale.

Ühise eesmärgi nimel!

Nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui iga inimese tasemel tuleks rohkem mõtelda ka, kuidas oma elukeskkonda hoides targemini ehitada. Nii, et me ei viiks riigist

raha välja, vaid annaks hoopis tööd võimalikult paljudele kohalikele inimestele ja kasutaks eelkõige kohapealset ressurssi.

Kui tahame olla metsariik, oleks loogiline ehitada näiteks riiklikult tähtsad hooned just puidust. Samuti spordihallid ja koolihooned, kus veedavad aega meie lapsed. See võiks ju olla siht, mille poole püüelda? Üks valdkond, mille korrastamisest sõltub riigi võimekus, on erialane haridus. Riigil peaks

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Ostame: kasvavat metsa metsamaad (ka osaliselt tehtud

Tõnis Kiisa

raietega, võib olla hüpoteegiga)

tel 514 2605 info@rohelinemets.ee www.rohelinemets.ee

raieõigust põllumaad Samas teostame metsa ülestöötamist ja väljavedu!

P O L I I T I K A 9

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

lahti?

VIIO AITSAM

Arvan, et Eesti-suguseses väikeses riigis on lähenemisel, nagu kirjeldati eelmises Metsalehes me looduskaitset, ka reaalset võimalust.

Unistan ajast, mil näiteks Tallinnale mereteed pidi lähenejat tervitaks õhulised puithooned.

Ideaalse olukorrani looduse hoidmises ja kaitsmises oleme jõudnud mu meelest siis, kui iga inimene oskab igapäevastes toimetamistes loodust mõista, hoida ja sedavõrd vähe kulutada, et riiklike käskude-keeldudega sekkumist pole enam üldse vaja. Sest looduse hoidmine on muu hulgas tegelikult üks erakordselt egoistlik akt – otseselt seotud me endi ja meie järeltulijate elukvaliteediga.

Millal see aeg kätte jõuab?

Ilmselt võtab selline teadlikkuse kasv aega vähemalt ühe põlvkonna jagu, ja loodusharidusel (mitte omaette ja eraldiseisval, vaid kogu muud õpetust üheks siduval) on selles igal juhul vedav roll. Loodusharidusse panustame keskkonnaministeeriumis palju. Teadlikkuse kasvuga sama sammu saab ja peab käima ka usalduse kasv. Inimene ei ole looduse vaenlane, vaid selle osa.

olema õigus ja kohustus suunata inimesi tööle sinna, kus neid tõepoolest vajatakse. Praegu on meil samaaegselt nii töö- kui tööjõupuudus, ja see ei ole normaalne. Kõrgkoolidest tuleb tuhandete kaupa lõpetajaid, kelle puhul tihti selgub, et neil ei ole ühiskonnas funktsiooni, samas otsitakse praktiliste oskustega spetsialiste tikutulega taga.

Kellele loota?

Siit tuleneb küsimus, mida teha, et noor põlvkond õpiks ka meie tähtsaimat loodusressurssi hindama, ja nägema just selles seoseid oma tulevase tööga.

Unistan ajast, mil näiteks Tallinnale mereteed pidi lähenejat tervitaks õhulised puithooned, mis jutustaks lugu targast riigist, mille majanduses on keskkonnasõbralik suhtumine ühte põimunud arhitektuuri, insenerimõtlemise ja tehnoloogia kõrgsaavutustega.

Sportlasel peab tipptulemuseks olema looduslikke eeldusi.

Kui lisandub julge unistus, tuleb tegutseda ja teha kõik, mida unistuse täitumiseks tarvis. Esimesena on vaja treeninguplaani, mis jagab tegevused tsükliteks.

Mets, Eesti looduslik eeldus on hea alus stardiks ja meie riigi väiksus annab meile eeliseid, et eri eluvaldkondi ühise eesmärgi nimel liita. Milline võiks siin olla meie treeninguplaan?

Looduse osa või vaenlane?

Üksmeel on üks sihte Eelmises Metsalehes ilmunud kirjutis sellest, millisena osa inimestest meie looduskaitse tulevikku näevad, oli mulle väga sümpaatne. Arvan, et Eesti-suguses väikeses riigis on sellisel lähenemisel ka reaalset võimalust. Muidugi ei saa ära unustada, et unikaalset või ohus olevat liiki või elupaika saab ja tuNäsiniin, üks varasemaid õitsejaid me metsades, oli varem loo- leb kaitsta seal, kus ta olemas duskaitse all. Nüüd enam pole, on. Kaitse ja olukorra parandakuna ta seisundit hinnatakse nii miseks tehtavad tööd või seataheaks, et ohtusid pole. Ilus õitvad piirangud peavad olema siseja on mürgine, ent vanarahvas hitud sedavõrd täpselt, et neist oskas teda kasutada ravim- ja ka kasu tõuseks. Sest eesmärk nõiataimena. ei ole ju kaitse iseeneses, vaid

KEIT PENTUSROSIMANNUS keskkonnaminister

ikkagi ohus oleva liigi või elupaiga olukorra paranemine.

Mida siis teha nendel juhtudel, mida eelmises Metsalehes mõnevõrra võimendatult esitleti? Meie praegune kaitsealune territoorium – 18 protsenti kogu riigi pindalast – on juba sedavõrd esinduslik, et vajadus kaitsealade ekstensiivse laiendamise järele suuresti puudub.

Põhitähelepanu peab olema juba olemas olevatel kaitsealadel sisulise kaitse ning looduse hoidmiseks vajalike tegevuste rahastamisel ja tegemisel.

Kaitseks seatud eeskirjade ja kavade kaasajastamisel või ka loomisel olevate kaitsealade puhul tuleb kohalike inimestega üksmeel leida. Mida rohkem meil õnnestub liikuda kohalikke inimesi kaasavale kaitsele, seda tulemuslikum see olema saab. Konkreetsed kaitseala

eesmärgid ja tegevused tuleb läbi rääkida ja kokku leppida nende inimestega, kes seal iga päev toimetavad ja tänu kellele väärtused üldse säilinud on.

Arutlegem kaasa Mina olen veendunud, et Eesti looduse hoidmine on kolme olulisema teema hulgas, millest meie riigi kestmine ja edu sõltub. Kui meil jagub tarkust ja järjekindlust hoida seda, mida me eelkäijad on meile pärandanud, on siin hea elada. Kui peaksime selles ebaõnnestuma, võivad meil kõikides muudes valdkondades olla ükskõik kui suurepärased ja ainulaadsed ideed või poliitikad – rikutud loodusega riigis ei taha elada, lapsi kasvatada ega tööd teha ükski inimene.

Kuidas korraldada elu nii, et majandus kasvaks, elukvaliteet muutuks paremaks, aga loodusele, loodusvarale haiget ei tehta – see on ülesanne, mille kallal tuleb tööd teha, nutikaid lahendusi leida lähiaastatel väga paljudel meist. Mida rohkem kaasamõtlejaid ja kaasaaitajaid selles on, seda parem.

MEENUTUSEKS

Tänapäevane looduskaitse n Analüüsib iga uut kaitseala planeerides senisest hoopis laiemalt kaitserežiimi kogumõju. n Arvestab võrdselt looduse liikidega, ka inimesega, kes maal elab ja kelle kodu on samaväärne elupaik. n Tunnistab, et maal elava inimese eluviis ongi enamasti sisuliselt looduskaitseline ja teiste liikidega arvestav. n Tähtsustab kohalikku inimest looduse kaitsmise partnerina. n Kompenseerib otsesed tulukaotused ja ei sunni kohalikku inimest muutma oma tavapärast eluviisi. n Ei eralda looduse kaitsmise nimel kohalikku inimest tema elukeskkonnast. n Eelistab keeldudele ja ettekirjutustele koostööd ning usaldust.

Allikas: eelmises Metsalehes ilmunud kirjutisega “Kaitsealal saab kohalike inimestega rohkem arvestada” esitatud ettepanek

EESTI

ME T SA K A JA

n 14. veebruaril oli Tartus RMK kolmas teadusseminar, kus anti ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas. Fookuses oli RMK rahastatavate teadustööde praktiline kasutamine.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tõi näiteks kolm aastat kestnud ja nüüd lõppemas oleva uurimisprojekti turberaietest, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie eri põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndimetsades.

Mullu rahastas RMK kolme teadustööd, millest mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus.

Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ning võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.

Lisaks tutvustati seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest andsid ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid.

RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega kuus aastat tagasi, aastatel 2011−2014 eraldatakse rakendusuuringuteks kokku 767 000 eurot. Rahastatud ja lõpetatud töödega saab tutvuda RMK kodulehel www. rmk.ee.

Allikas: RMK

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus al 2 m)

Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

SAAREMAAL

Lääne-Virumaa 557 9936

Võrumaa 5342 4232

tel 5300 0304 e-post arne@energywood.ee

METSAKINNISTUTE JA METSAMATERJALI OST Kontor: Saarte Metsamajanduse OÜ Ringtee 14, Kuressaare Terminal: tel 5341 1444 tel 5804 0440, 453 3974 metsamajandus@gmail.com www.metsamajandus.ee

10 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

Muutuv aeg: kaks hunti ja varesejaht

H IN N A K A JA

Ainult minimaalne optimism paberipuiduturul n Jaanuari külm on veebruaris taas asendunud pehme ilmaga ja hakanud juba takistama raieid märjemates kohtades. Vaatamata sellele, aga võib-olla hoopis tänu sellele, et korralikku talve pole tänavu olnud, on ümarmaterjalide hinnad püsinud enamvähem samal tasemel.

Nõudlus okaspuupalkide järele püsib endiselt kõrge. Mõne eelkõige sadamas toimetava ja statistikast välja jääva kokkuostja juures on märgata kerget hinnalangust. Siiski on statistilises valimis olevate ettevõtete järgi männipalkide hind samal tasemel mis jaanuariski. Kuusepalk on kuuga 0,6% ja kuusepeenpalk 0,3% odavnenud.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on enam kallinenud männipeenpalk (3,5%) ja kuusepeenpalk (2,5%). Männipalk on sama ajaga kallinenud 2,1% ja kuusepalk 0,7%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes on okaspuupalgid kallinenud märgatavalt rohkem: kuusepeenpalk 11%, kuusepalk ligi 10%, männipeenpalk enam kui 9% ja männipalk ligi 7%.

Lehtpuupalkide hinnad on veebruaris 2014 jäänud jaanuari tasemele. Kvartalitaguse ajaga

võrreldes on ainsa sordina kallinenud kasepakk 0,8%. 2013. aasta sama aja hindadega võrreldes on kasepakk ja -palk kallinenud pisut üle 2% ja lepapalk ligi 1%.

Seisuga veebruar 2014 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 73.31 €, männipeenpalk 68.20 €, kuusepalk 74.06 €, kuusepeenpalk 69.90 €, kasepakk 89.53 €, kasepalk 62.93 €, haavapalk 41.50 €, lepapalk 39.33 €, lepapeenpalk 28 €. n Paberipuiduturul suuri muutusi ei ole olnud, kuid ettevõtjate sõnul minimaalne optimism hinnatõusuks on tekkinud. Kasepaberipuit on jätkanud aeglases tempos kallinemist. Eelmise kuuga võrreldes on hind kasvanud 0,6%. Okapuu- ja haavapaberipuidu keskmine hind on jäänud jaanuri tasemele.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on männipuit kallinenud 0,8%, kuusepuit 1,5% ja kasepuit 3%. Ainsana on eelmise aasta novembriga võrreldes odavnenud haavapuit (1%). Aastataguse ajaga võrreldes on jätkuvalt suures miinuses kasepuit (enam kui –14%). Männipuit on aasta-

ga kallinenud ligi 6%, kuusepuit 6,5% ja haavapuit pisut üle protsendi.

Seisuga veebruar 2014 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 38.39 €, kuusepaberipuit 37.57 €, kasepaberipuit 33.87 €, haavapaberipuit 33.13 €. n Küttepuiduturgu iseloomustavad hetkel nõrk nõudlus ja stabiilselt madal hind. Nii on see vähemalt EMK hinnastatistika järgi. Veebruari keskmine 3m küttepuidu tihumeetri hind jäi jaanuari tasmele (24.21 €/tm).

Kvartaliga on hind kasvanud 0,9% ja aastaga tagasihoidlik 0,4%.

TNS Emori hinnastatistikat saame kasutada ühekuuse nihkega ja selle järgi tegi saagimata 3m küttepuit jaanuaris 2014 arusaamatu hüppe üles, mida ei oska seletada. Hind kasvas jaanuaris enam kui 36% ja maksis 34.15 €/tm. Ka kvartalija aastataguse ajaga võrreldes on küttepuit TNS Emori statistika alusel kallinenud järsult (31,5%)! Sellisesse hinnakasvu tuleb suhtuda ilmselt mõningase umbusuga.

Lepahalgude hinnad on

kuuga pisut odavnenud – märjad halud 0,9% ja kuivad halud 3,2%, makstes vastavalt 27.58 €/rm ja 35.59 €/rm. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on märjad halud odavnenud 2,7% ja kuivad 0,7%.

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on aga kuivad halud odavnenud selgelt rohkem (–5,5%) kui märjad halud (–0,9%).

Hakkpuidu hind on jaanuaris kukkunud 4,2% ja maksis 8.34 €/pm³. Sama suur kukkumine on ka eelmise aasta oktoobriga võrreldes. Aastataguse ajaga võrreldes on hakkpuit odavnenud 8,9%.

Graanulite hind püstitas taas jaanuaris uue hinnarekordi (173.60 €/t). Kuuga on graanulid kallinenud 0,6%, kolme kuuga 1,6% ja aastaga 4,2%. Puitbriketi hind on jaanuaris pisut odavnenud (–0,8%) ja maksis 139.68 €/t. Kvartaliga on brikett kallinenud 2,6% ja aastaga 1,5%.

80 aastat tagasi liikus Eestis vaid paar hunti ja metsavahtidel oli kohustus küttida röövlinde, kellest mitu on nüüdseks looduskaitse all.

Toomas Lemming saatis väljavõtteid 1927. ja 1928. aasta ajalehest Järvamaa. Neist selgub, et 1928. aasta alguseks oli metsavahtide loenduse järgi Eestis 32 põtra, 6619 metskitse, 15 karu, 2 hunti, 12 ilvest ja 163 metsnugist.

Loenduse korraldaja oli metsade peavalitsus. Loendusandmeid saatis suur kahtlemine, mida ajalehtki vahendab: kas ikka tõesti loodetakse tõeselt ära lugeda looduses vabalt ringi liikujaid.

Maakonniti vaatlusandmeid uurides näeb, et 15 karu loeti kõik Virumaal ja kaks hunti anti üles Võru-Petserimaal. Üldisemalt on kõikides maakondades olemas metskitsesid ja metsnugiseid. Põdrad loendati Virumaalt VIIO AITSAM

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad.

Hinnad on käibemaksuta.

(12 looma), Läänemaalt (9 looma), Pärnumaalt (6 looma) ja Tartumaalt (5 looma). Ilveseid nähti Virumaal (10 looma), Pärnumaal (1 loom) ja Tartumaal (1 loom).

Teises ajalehekirjutises on juttu sellest, et riigimetsade valitsus on kohustuslikus korras andnud metsavahtidele ette röövlindude küttimise normid. Iga metsavaht pidi aastas küttima kas kaheksa hallvarest või neli harakat, pasknääri, raudkulli, rabapistrikku või ühe kanakulli. Küttimist innustati sellega, et tublimatele olid välja pandud ka auhinnad, kas jahipüssid, brauning-püstolid või taskukellad.

Küttimiskohustust on põhjendatud sellega, et röövlinnud on hakanud liialt levima, olevat juba hädaohtlikud loomadelegi, teistest lindudest rääkimata. Küttimise tõenduseks tuli metsavahtidel metsaülematele ette näidata kütitud isendite munad ja jalad.

Tänapäeval on tollasest lindude loendist väga haruldaseks muutunud rabapistrik ja mures ollakse ka kanakulli arvukuse pärast, mistõttu ta on II kategooria kaitsealune liik.

Kuid näiteks vareslaste küttimise kohustus on RMK jahialadel ka praegu. Hallvares saab vatti, olgu mis tahes aeg.

Hallvares.

ML

Metsakorralduse killustatusest ja võõrputukaist Raamat “Ameerika metsad” Uus raamat “Ameerika metsad” käsitleb Põhja- ja Lõuna-Ameerika metsi ning metsandust. Sel teemal pole eesti keeles seni ilmunud ühtegi ülevaatlikku raamatut.

Vaadeldakse mõlema mandri metsade liigilist koosseisu, metsanduse eripärasid ja suundumusi, jagatakse isiklikke muljeid retkedest sealsetesse metsadesse.

Raamatus on rohkelt fotosid. Trükis on järjeks ülemöödunud aastal ilmuma hakanud “Maailma metsade” sarja esimesele osale, mis andis ülevaate Euroopa ja Aasia metsadest ja metsandusest.

Raamat on mõeldud kõigile looduse-, metsa- ja metsandushuvilistele.

ML

Eesti Metsa viimatise numbri üks põhilugusid käsitleb metsandusteemat, millest seni vähe juttu on olnud: keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Enn Pärt annab ülevaate metsakorralduse olukorrast nüüdses Eestis.

Kirjutisest selgub, et varem ühtsetel põhimõtetel kõikjal üle Eesti toiminud metsakorralduse organisatsiooni asemel on meil hetkel 17 konkureerivat eraettevõtet, kellest igaühel veidi erinev käekiri ja tegutsemispõhimõtted.

Selline killustatus on nüüdisaegses ühiskonnas vist paratamatu, teisalt on sellel ka olemas täiesti ilmselged varjuküljed.

Ka teine artikkel, mille autoriks keskkonnaagentuuri metsakaitse juhtivspetsialist Heino Õunap, on põhjalik ja valgustab temaatikat, millest metsanduses vähe räägitud: millised invasiivsed metsakahjurid ähvardavad kodumaa metsi?

Teame, et viimastel aastatel on meile jõudnud

saaresurm, punavöötaud ja pruunvöötaud. Heino Õunap oletab, et saare-salehundlane jõuab meile juba õige pea.

Potentsiaalsed kahjurid on eesti metsade puhul veel käsnalainelane, siberi kedrik ja männi-laguuss.

Neist viimane ähvardab tuua kaasa kõige suuremaid kahjusid.

Veel saab Eesti Metsast lugeda üldist ülevaadet meie metsanduse värsketest suundumustest, teadustööst metsa proovitükkide põhjal, e-veoselehtedest, metsarikkumistest, uuest metsalaborist Tartus, Eesti võidukatest metsanoortest Euroopa teadmistevõistlusel ja muust.

HENDRIK RELVE Eesti Metsa peatoimetaja

Ajakiri Eesti Mets ilmub kord kvartalis, pööripäeva paiku.

Viimatine number ilmus talvise pööripäeva puhul.

Kohe varsti on oodata uut, nii-öelda kevade alguse numbrit.

RAIE OST • METSAKINNISTUTE OST • RAIE KOMPLEKSTEENUS • OSTAME HAAVA- JA LEPAPAKKU PÕLTSAMAAL, TARTUS JA PÄRNUS. TRANSPORDI TEENUS • PARIM HIND LEPA JA HAAVA ENAMUSEGA PAKUME PARIMAT HINDA LEPA- JA HAAVAENAMUSEGA RAIETELE JA KINNISTUTELE. RAIETELE JA KINNISTUTELE

tel 513 1268 • info@sawmill.ee • www.sawmill.ee

Kontaktid: valdo@sawmill.ee; erki@sawmill.ee; tel. +372 776 2317 faks. +372 776 2318

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

SHUTTERSTOCK

Tüütu helistaja numbri saab blokeerida

Internetikommentaare eelmises Metsalehes ilmunud kirjutisele “Kust nad andmeid saavad?”. n DDR: Kui sa heaga ei müü, siis võtavad maha luba küsimata, sest palki on ärikatel vaja.

Sinu lubamine või keelamine ei maksa midagi. Retsivad harvesteriga metsa ära ja minema – puud meetri kõrguselt lihtsalt pooleks murtud... n Ülo Vendland: See oleks siis vargus, kuid metsavargusi Eestis enam praktiliselt pole. Metsa ja omaniku andmed on kõigile avalikud – peavadki olema avalikud, et oleks võimalik metsi majandada ja kooskõlastada tegevusi.

Samamoodi pakkumistega käib ju ka muu telefonimüük.

On viisakaid ja vähem viisakaid pakkujaid. Kui ikka müüa ei taha, siis tuleb ostjal “ei” öelda. Tänapäeval on ka võimalus nii pakkuja e-aadress kui telefoninumber seadistada mittesoovitavaks.

n Onu Ruudi: Retsivad harvesteriga metsa ära... Selle vastu aitab, kui panete maha tugevad orad, nii 30–50 cm pikkused, mis korralikult kummi läheksid. Ja puude külge (vähemalt servadele) kinnitage paraja pikkusega armatuurrauda, mis harvesteri saage rikub...

Aga kindlasti pange välja ka korralikud tahvlid teatega, et see on eramets. Muidu jääb pättidel veel õigust ülegi, et näe, nemad eksisid. n Toomas Lemming: Metsaseaduse muutmisega tehti alates 1. jaanuarist 2014 kõik metsaregistris olevad andmed avalikuks. Nüüd kujunes Euroopas

ainulaadne metsaregister, kus kõigil huvilistel (ka välismaa metsa- ja kinnisvarafirmadel ning kõiksugu fondidel) on edaspidi võimalus avaliku metsaregistri kaudu kodanike varalistele andmetele ligi pääseda. Sellega vähenes ka metsamaid kokku ostvatel firmadel vajadus talumetsaomanike metsaandmete hankimiseks kõveraid teid ja suurt vaeva näha.

Selline avalikustamine riivab kodanike õiglustunnet ja tekitab ligemale sajale tuhandele talumetsaomanikule täiendavalt probleeme.

Nimelt on viimasel ajal tekkinud juurde põliseid talumaid kokku ostvaid firmasid ja seepärast on ka suurenenud nende surve talumetsaomanikele.

Sagenenud on firmade esindajate telefonikõned sooviga raiuda kodaniku veel raiumata metsaosa (näiteks on üks firma mulle jaanuaris kolm korda he-

listanud ja isegi juba omapoolse hinnapakkumise teinud, olgugi et ma ei ole kunagi soovinud oma metsa müüa) või osta terve metsakinnistu.

Metsaregistri andmeid kui kodanike varalisi andmeid ei tohiks selliselt kõigi jaoks avalikuks teha! Kannatajaks on siin nõrgem osapool – talumetsaomanik.

Näiteks arenenud metsandusega riigis Soomes ei pääse ilma metsaomaniku loata metsaregistri andmetele ligi isegi mitte riiklik maksuamet. n Kurb kogemus: Minu isiklik kurb kogemus veidi eraldatumas metsakülas näitab, et lihtsalt helistamine on veel lapsemäng.

“Tõsisemad tegijad” tuletavad sulle vastuvaidlemist mittesallival moel meelde, et metsamüügist keeldumisel “on üksikud talud ennegi tuleroaks langenud”. Talu on alles ja pereliikmed kah kõik elus. Ainult ilusat kõrget männimetsa enam pole.

Ja see juhtus veel sel ajal, kui metsaomandi kohta käivad andmed ei olnud avalikult saadaval nagu nüüd.

Allikas: www.maaleht.ee

Kes ikkagi vastutab?

Tänase Metsalehe juttudes on mitu märki sellest, et elu meie riigis ei ole kõige paremini sujunud. Hakketootja kirjeldab lausa ebanormaalset seisu hakketurul, poliitik ja riigikogulane ei leia hooba, mille abil teoks teha ühiseid eesmärke.

Kes vastutab? Kes on see jõud, kes ühiseesmärke ellu viiks?

Ja kõige suurem küsimus vast: mis on meie riigis puudu, et sellised küsimused tekivad?

Kõik on nagu olemas. Paljud välismaalased lausa kadestavad. Nad ütlevad, et Eesti on nii väike, et siin võiks korda saata mida tahes, palju suuri, tähtsaid ja edumeelseid tegusid.

Me ise siin keskel oleme aga hädas.

Natuke tundub, et võtmesõna ongi vastutus. Kui leiaks vastutaja üles, teaks ka, kellelt aru pärida.

Aga kes see on? Kes vastutab näiteks poliitikute otsuste tagajärgede eest? Vastutaja päris loomulikult enne tegutsemist mõtleb, mida otsused kaasa tuua võivad, mida võita on ja mida kaotada.

Mingil arusaamatul põhjusel see meil lihtsalt kombeks ei ole...

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

www.kesla.fi

METSAVEOHAAGISED

www.sampo-rosenlew.fi

METSATÕSTUKID

C645

PUIDUHAKKURID

VÕSAGILJOTIIN

LANGETUS- JA LAASIMISPEAD

HARVENDUSRAIDE HARVESTER

HARVENDUS- JA VÄLJAVEOTEHNOLOOGIA www.agrimarket.ee

Liisingupakkuja on Pohjola Finance Estonia AS

AMETLIK ESINDAJA JA MAALETOOJA:

Masinate müük Volli Geherman tel 5336 4573

Varuosad Taimar Urve tel 5348 6388

Hooldus ja remont Karla Kreitsman tel 515 1359

LÕPPRAIDE HARVESTER

HR46

Pohjola Finance Estonia AS pakub liisingut juriidilistele isikutele ja FIE-dele.

Palun tutvuge finantsteenuse tingimustega ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga.

Tehnika 9, 72213 TÜRI info@agrimarket.ee

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 2 (170) 27. veebruar 2014

AS FORS MW

Enim ostetud metsaveohaagised!

Meie 9-ja 10-tonnised metsaveohaagised on eelistatuimad metsaveohaagised Eestis!

Need on unikaalse konstruktsiooniga mudelid, mis tänu pöördtiisli juhtimise konstruktsioonile, on suurepäraste manööverdamisomadustega. Nimelt on tiisli pöördepunkt viidud kaitsevõrest tahapoole, mis tagab metsaveoekipaažile suurepärase pöörderaadiuse.

C 5,3

Tugijalad on tugeva konstruktsiooniga, mis tagab haagisele hea stabiilsuse ja välistab ümberminekuohu. Peamine erinevus 9-ja 10-tonnistel haagistel on rataste ja balansiiri suuruses, kus 9-tonnisel haagisel on 400 mm laiused rehvid ja 10-tonnisel on 500 mm laiused rehvid ning tugevam rummu telg.

FARMA soovitab:

C 6,3

Soovitame järgnevaid tõstukeid meie uuest FARMA Generation 2 seeriast : Farma C 6,3 noole ulatusega 6,3 m koos teleskoop-pikendusega 1,1 m või FARMA C 5,3 noole ulatusega 5,3m ilma teleskoop-pikenduseta. Mõlemad tõstukid on suurepärase CT 5,3–9

kinemaatikaga. Uus liigendsüsteem tagab jõulise tõstmise kogu tööala ulatuses.

Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.

Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee

CT 6,3–10