METSALEHT (märts 2016)

Plaadivabrik hädas: puiduelekter jätab Repo Vabrikud toormenälga Lk 4–5 31. märts 2016 Nr 3 (195)

OÜ Maavaldused ostab: metsakinnistuid põllumaad raieõigust müüb: 3 m küttepuud 521 9525 • info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

M AAL E H E LISA

Talvehooaja raieõiguste enampakkumised numbrites

Seda mahtu lõikaksid kolme kuu vältel, igapäevaselt tööd tehes 66 saemeest

Timber.ee keskkonnas on raieõiguste enampakkumistel ostja leidnud

Metsamajandamiskava tellimisest parima hinna saavutamiseni ning raha laekumiseni on keskmiselt läinud 50 päeva

Timber AS 2016 I kvartali käibe kasv

Timber.ee keskkonnas saavad enampakkumistel osaleda 130 Eesti parimat ja usaldusväärseimat metsafirmat, kelleni info raieõiguste müükidest jõuab

Müüdud raieõiguste keskmiseks tihumeetri hinnaks on Timber.ee abil kujunenud Timber AS-i abil saavad tööd 1500 metsaga otseselt või kaudselt seotud inimest

kasvavat metsa

See on ~1385 metsaveoauto täit ümarmaterjali.

Kui need veoautod rivistada üksteise järel maanteele, saaks 27km pikkuse autorongi

Timber.ee-ga liitunud metsafirmad on esindatud kõigis Eesti maakondades

Kui ka sina soovid enda kasvava metsa raieõigusele parimat hinda ning Timber ASi garantiid tööde teostamisele, siis võta meiega ühendust! www.timber.ee Estonia pst 9, 10143 Tallinn

2 P e r s o o n

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

Tõnu Kalmet – metsamees Eluaegne metsamees Tõnu Kalmet elab keset metsa enda ehitatud majas ja näeb erametsanduse tulevikku tugevates ühistutes.

Tõnu Kalmet on pärit Kohila vallast Rabivere külast – kuigi on Tallinnas sündinud ja seal koolis käinud. Rabiveres asus tema vanaema talu, kus ta poisina veetis kõik suved ja paljud nädalavahetused.

Nüüd elab sealt vähem kui kilomeetri kaugusel kunagisel Rabivere metsavahikohal asuvas õdusas majas, mille on oma kätega valmis ehitanud. Vanem poeg aitas elektrisüsteemi paigaldada ja noorem pani liiste.

Võõrast tööjõudu ei läinud vaja muuks kui pottsepatööks.

Riik hea peremees Nüüdne kodu kannab Audoma talu nime nagu kunagine vanaema talugi.

Vanaema taluga läks Tõnu Kalmeti sõnul selles mõttes halvasti, et nad müüsid selle enne Eesti aja tulekut ära. “Ilmselt kolm aastat hiljem poleks müünud,” tõdeb ta. Talumaa jäi siiski suures osas alles. Seal Tõnu Kalmet nüüd peamiselt oma metsa majandabki. Kalmetil on 40

hektarit maad, millest 25 hektarit on metsamaa.

Metsavahikohale rajatud uue Audoma talumaja ümber on vaikne ja rahulik. Köögiaknast näeb pererahvas sageli metsloomi toimetamas. Ümber maja laiub riigimets. Seetõttu on seal praegu tegelikult natuke vähem vaikne kui tavaliselt, kuna Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on tööjärjega sinna jõudnud. Tõnu Kalmeti sõnul on aga RMK tegevus tema kodu juures hea näide sellest, kuidas tulebki metsa majandada.

“Kõigepealt ehitati siia kaks aastat tagasi korralik tee,” näitab mees. “Siis hakati lageraiet tegema, siin aga on näha juba hooldusraiet. Selle tüki peal on juba maapinna ettevalmistus tehtud, see tähendab, et kevadel hakatakse siia uut metsapõlve istutama. Terve selle metsandiku majandustegevus on lahendatud kompleksselt, on projekteeritud raied, ja ma arvan, et ka kultuurid hooldatakse siin korralikult. Minu arusaamise järgi on riik siin hea peremees. Materjal, ka küttepuu, on kõik välja veetud, kuskil on sellele turg leitud.”

Kalmet jätkab, et erametsamehed võiksid sama kaugele jõuda, aga see eeldaks, et neil peaks olema tugev ühistu. Kohila metsaselts on teinud suurt

tööd inimeste harimiseks, aga lisaks oleks vaja ka ühistut, mis teeb majanduslikke praktilisi töid. Kalmet räägib, et praegu on kitsaskoht hooldusraiete tegemine, sest sealt tuleb põhiliselt väheväärtuslik puit, mitte palk, ja sellele ei ole õiget turgu ega hinda.

“Oleks vaja seljad kokku panna. Minu meelest Kohilas võiks olla koostootmisjaam, mis toodab nii sooja kui ka elektrit,” näeb Kalmet võimalust, kuidas väheväärtuslikku puitu koha-

peal ära kasutada. “Oleks vaja kompleksset lähenemist, aga see eeldab suurt organisatsioonilist tööd.”

Et see pole mingi utoopia, seda näeb kogenud metsamees soomlaste pealt, kus kümneid tuhandeid erametsaomanikke ühendab Metsäliitto.

Suguvõsa tammed Lisaks kehvale turule pärsib erametsomanike hooldusraieid seegi, et töö on vaja käsitsi ära teha,

Ü KS L U G U

Metsaelu koduõuel Audoma talu köögiaknast saab Kalmetite pere jälgida metsloomade tegutsemist.

Kord vaatas Tõnu Kalmet aknast välja ja nägi õues lipumasti all ilvest. Jänesed sõid veidi eemal põllu peal. Eks ilves neid passis.

Tõnu Kalmet otsis kiiresti fotoaparaadi välja ja sai siis esimese hooga sellise pildi, kus on peal tema käsi, mis aknalt välguga peegeldus, ja taustal aimatav ilves. Järgmisel fotol on ilves siiski selgem.

Ilves pani hüpetega garaaži juurde ja jäi seal varitsema. Siis tuli Tõnu abikaasa trepi peale ja hüüdis: “Jänes, jänes, jookse metsa!”

“Mina oleks ikkagi tahtnud näha, millega see lugu lõpeb. Aga ilves jooksis ära ja jänesed läksid oma teed,” kirjeldab Audoma peremees.

Vaid mõne nädala eest nägi Tõnu Kalmet aknast kolme põtra noorte mändide kallal maiustamas. Kuigi mõned metsamehed peavad põtru metsa vaenlaseks, tema neid minema ei ajanud.

“See on ikka looduse värk,” ütleb ta.

masin väikeste mahtude peale kohale ei tule. Võiks teha kolme-nelja mehe maal hooldusraie koos ja korraga, siis tuleks tehnika, arutleb Kalmet.

“Praegu teen oma käe peal nii palju, kui jõuan. Poeg käib abiks, kui tal on võimalust.

Jõudlus on väike ja muud tööd on ka vaja teha, sellest siin ära ju ei ela,” osutab mees metsale.

“Siin otse ees ongi hooldusraie projekteeritud, aga see on nüüd tegemata, need kased ja... See oleks vaja kõik läbi raiuda.”

Metsaistutamisega on lihtsam, siin tulevad Kohila koolilapsed kevaditi appi. Kuigi vahel tuleb mõned kohad üle käia, kuna maa on paepealne ja kõva ning lapsed ei jõua istikuid alati hästi kinni vajutada. “Aga muidugi on abi nendest, see on tore, et nad käivad,” kiidab Kalmet.

Ta näitab laste istutatud metsa, millest on juba kena kuusenoorendik sirgunud.

Sinna lähedale on Kalmet aga hakanud pargi moodi metsa rajama – seal on tammesid, kaski, kuuski-mände, üks künnapuu. Seal on käe külge pannud ka mehe suur suguselts, kes eelmisel suvel jälle enam kui neljasajakesi Audomale kokku tuli.

“Suguvõsa tammed,” osutab mees. Läinud aastal istutati jälle mõned juurde. Mesila suguseltsi üks esiemasid on Audoma ta-

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

lust pärit – Audoma Eva, räägib Tõnu Kalmet.

Tõnu Kalmet ütleb, et on metsanduses kahtteist ametit pidanud, aga metsamees sai temast pooljuhuslikult.

Ta lõpetas 1974. aastal Tallinna 21. keskkooli. Kooliajal tal selget teadmist polnud, kel-

pe r s o o n 3

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

Rabivere kandist

Vivika Veski

TA s u b t E a da

Kodune ajaloomuuseum

Tõnu Kalmet oma metsanoorendikus. Uus metsapõlv kasvab ja see soojendab südant.

leks saada. Suvel enne lõpuklassi puutus ta aga kokku metsamajandi direktoriga ja talvel tuli majandilt pakkumine, kas ta ei tahaks minna metsaasjandust õppima. Metsandus oli tollal väga populaarne ala, kuusseitse inimest kandideeris kooli ühele kohale.

1980. aastal lõpetas Tõnu Kalmet EPAs metsanduse eriala ja tuli Mahtra metsamajandisse tööle, oli Sutlema metsaülem.

Rabivere mets käis siis samuti Sutlema alla.

Aga ta on olnud ka näiteks metsapunkti juhataja ja peametsaülem ning lõpetas direktorina,

kuni metsamajand ükskord likvideeriti.

Metsanduslikku karjääri alustas Tõnu Kalmet pärast keskkooli suvel saeveskis töötades.

“Saeraami peal sain kogemuse, et eluaeg seal raami peal ei tahaks olla,” muigab mees nüüd olnut meenutades.

Tallinnast on Tõnu Kalmet ära juba oma nelikümmend aastat ja tagasi ei kipu. Mees lisab, et tegelikult rohkem imestab ta oma abikaasat, et too maaeluga nii rahul on, kuna oli puhtalt linnainimene.

Vivika Veski

Elumaja kõrval asuvas kordatehtud vana aita või lauta meenutavas, kuid tegelikult üsna uues majas asub Kalmetite perel oma muuseum. See on peremehe Tõnu Kalmeti sõnul kujunenud tasapisi.

Tema isale meeldis juba noorena koguda vanakraami, käis vanapapidega rääkimas, ja kui midagi põnevat silma jäi, küsis, kas tohib endale võtta. Alati ei tohtinud, aga teinekord jälle tohtis.

Ka vanaema ja vanaisa kodutaludest tuli asju kaasa. Kui see kõik oli aga riiulitele üles sätitud, hakkasid inimesed juba ise pakkuma, et kuule, ma toon sulle.

Muuseumimajas olid neil millalgi lühikest aega loomad sees, pärast jäi see tühjaks. Vahepeal proovisid nad turismitalu pidada, siis seadsidki eksponaadid riiulile. Turismitalust loobusid, aga nüüd on vanakraamist suures vaimustuses lapsed, kes käivad metsa istutamas. “Küsivad nii palju, et ei jõua ära vastata. Väga vahvad uurijad,” räägib Kalmet.

Muuseumisse on ta kogunud oma suguvõsa ajalugu, aga seal on ka metsandusega seotud eksponaate. Numeraator, klupe, nurgamõõtja – näitab Kalmet. Klupega mõõdetakse puul rinnasdiameetrit, nurgamõõtjaga saab täisnurga lanki maha märkida. Koorimisraua ehk liimeistriga kooriti puud ära. “Vanasti ei tohtinud koorega puu suveks metsa jääda, kuna üraskid lähevad koore alla,” räägib Kalmet.

On ka Kohila paberivabriku praakeri kirves eelmisest vabariigi ajast. Nõukogude metsandust meenutab tolleaegne kuulus Družba saag. Ühe metsatööriista otstarvet pole aga metsamehedki osanud ära arvata, Tõnu Kalmet ise kaasa arvatud. Tegu on mõnekümne sentimeetri pikkuse raske metalljurakaga. Selle andis talle kolhoosi metsaülem.

“Sellega lõhati kände, keerati kännu sisse vindiga, aeti pikk varras läbi ja siia pandi püssirohtu ja süütenöör ning sellega lõhati. See oli nii kõva, et sellele püssirohi peale ei hakanud, virutas kännu laiali,” selgitab muuseumi peremees.

Armastus on see

Kindlustus

Talverehvid Honda Liising 0,99% Kaskokindlustus 1 aastaks Liikluskindlustus 1 aastaks Hooldused 3 aastaks

Kes on armastanud, see teab.

Armastatuim linnamaastur CR-V ootab Sind.

Tingimused: Kampaania kehtib kuni 30.06.2016 registreeritud kõikidele Honda CR-V mudelitele või kuni kaupa jätkub. Honda Liisingu aastase fikseerimata kampaaniaintressiga 0,99% Honda CRV-le (Intress 0,99% sisaldab 6 kuu Euribori ja võib muutuda vastavalt baasintressi kõikumistele) – on 24 090 € maksva sõiduki finantseerimisel 10% sissemakse, 60-kuulise perioodi, 25% jääkmaksumuse, läbisõidupiiranguga 30 000 km/aastas ja 250 € lepingutasuga kuumakse sellisel juhul alates 270 € ja krediidikulukuse määr 1,20% aastas. Krediidi kogusumma on 24 919,43 €. Kasutusse võetav krediidisumma on 21 681 €. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Finantsteenuse pakkuja on Nordea Finance Estonia AS. Tutvuge liisingutingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Kindlustusteenuse pakkuja on IF P&C Insurance AS.

www.honda.ee

Tasuta auto tehnohooldus 3 aastat või 60 000 km (kumb varem kätte jõuab). Tasuta tehnohooldus sisaldab töötundide tasu vastavalt ettenähtud hoolduste juhendile, ettenähtud mootoriõli ja õlifiltreid, õhufiltreid, salongifiltreid ja tihendeid. Pakkumises olevate talverehvide mõõt vastavalt mudeli varustustasemele. Täpsemat informatsiooni kampaania kohta küsi lähima Honda edasimüüja juurest.

Kombineeritud kütusekulu: 4,4–7,7 l / 100 km, CO²: 115–179 g/km

4 pu i d ut ö ö s tu s Eesti

ME T SAKA JA

n Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) edetabelis “QS World University Rankings

by Subject 2016” on Eesti Maaülikool põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma saja parima ülikooli hulgas, olles 51.–100. kohal.

Sellega paikneb maaülikool oma valdkonnas Eesti kõrgkoolidest edetabelis kõrgeimal positsioonil. n Eestis tegutsevate metsaühistute loodud Metsaühistu kaubamärgiga liitus seitsmes ühistu – Rakvere Metsaühistu.

Selle juhatuse liikme Lauri Salumäe sõnul on Metsaühistu kaubamärgiga liitumine ühistu jaoks loogiline samm. “Et olemas olla, selleks peab pidevalt edasi arenema. Tundub, et kaubamärgiga liitumine sobib Rakvere Metsaühistu arendustegevusega,” räägib Salumäe. n Keskkonnaagentuuril valmis väljaanne “Mets 2014”, mis on kõige põhjalikum iga-aastane statistiline kokkuvõte meie metsadest ja metsandusest. Aastaraamat annab ülevaate metsade seisundi ja kasutamise ning jahinduse, metsa- ja puidutööstuse, aga ka rahvusvahelise metsandusstatistika kohta. n Valitsus toetas elektrituruseadusega edasi liikumist, lähtudes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väljatöötatud ettepanekutest.

Regulatsioon loob võimaluse taastuvenergia statistikakaubanduseks nende ELi riikidega, kes ise ei suuda taastuvenergia eesmärke tähtajaks täita.

Allikas: Erametsakeskus, Erametsaliit

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

Puidupõletamise vaimustus või Sven Arbet

Šveitsi päritoluga Sorbes-gruppi kuuluv Repo Vabrikud, tänapäevase kaubamärgi nimetusega Repo by Sorbes, annab nn madalakvaliteedilisele puidule mitmekordse väärtuse, pannes selle puitlaastplaatidesse. Õigupoolest on korrektne öelda niimoodi, et plaati toodab ikkagi äriühing nimega AS Repo Vabrikud, toodangu turustamisega tegeleb Tallinnas asuv müügiosakond AS Sorbes Estonia.

Sorbesel on veel kaks tootmisüksust Ukrainas.

Spoonikihiga kaetud puitlaastplaate kasutatakse peaasjalikult mööbli valmistamiseks, aga ka ruumide siseviimistluses ja mujal ehituses. Toodetakse ka nn toorplaati, mida kasutab mööblitööstus.

Jah, jutt käib sellestsamast madalakvaliteedilisest puidust, mida Eestimaa pidavat täis olema ning mida nüüd on valitsusel kange kihu hakata elektri tootmiseks põletama. Just sama puitu kasutab oma tootmises põhitoorainena ka Sorbes-Repo – sortiment, mil nimeks küttepuit.

Kuni 2013. aasta sügiseni oli Püssi linn eraldi omavalitsus, pärast tolle aasta aprillikuus toimunud ühinemist Lüganuse ja Maidla vallaga kuulub see linnake toona loodud Lüganuse valla koosseisu.

Nõukogude ajal hoidis linna elus seesama tehas ja lähistel asuvad kaevandused, Kiviõli keemiakombinaat. Või mis elushoidmisest rääkida, sisuliselt see linn rajatigi sellesama puitlaastplaatide tehase töötajate, mingil määral ka kaevurite tarbeks.

Nüüdseks on toonane hiilgus haihtunud nagu varahommiku-

Puitlaastplaatide tootmine on üldjoontes automatiseeritud. Valmisplaatidel mehaaniliste vigastuste olemasolu peab aga siiski inimene oma silmaga kontrollima. Ja nii vaadatakse üle kõik tehasest väljuvad plaadid.

ne udu. Aastaid Repo logistikakorraldust juhtinud Sven Paist ütleb otse välja, et linnake hingab veel vaid tänu sellelesamale vabrikule, kus praegu saab tööd 230 inimest.

“Kui poleks plaadivabrikut, poleks ka seda linna enam ammu,” tõdeb ta.

Tooraine võib kallineda Repo Vabrikuid on Eesti taasiseseisvuse ajal nii mõnigi tugev raputus tabanud, ja enam kui korra on edasine eksistents tõsise küsimärgi all olnud.

Siiani on õnnestunud jalule jääda. Ettevõtet pikka aega juhtinud Tiit Kolk oli tuntud kui üks kõige verisemaid puidu vähegi

massilisema põletamise vastaseid. Tehtagu seda siis hakkpuidu või pelletite kujul, Kolk rääkis ikka, et see on kergema vastupanu teed minek, majanduslik mõtlematus, lühinägelik ja üldse kõige lollim tegu, mida puiduga teha annab.

Kriitika on mõistetav, sest on ju seesama ahjudesse rändav puit ka peamine puitlaastplaatide valmistamise tooraine.

Siiani on seda toorainet ikkagi jagunud, osalt ka sellepärast, et vabriku tootmismaht on 2007.–2008. aastate hiilgeajaga võrreldes tubli kolmandiku võrra väiksem.

Ent Repo Vabrikute juhatuse liige Karin Kruuda tõdeb, et kui Eesti Energia viimati riiklikule toetusele tuginedes hoogsalt puitu põletas, kerkis tooraine hind nende jaoks keskeltläbi

Venemaa sisetarbimine on kahanenud, tootmisvõimsused aga suurenenud.

Nii on sanktsioonide mõju laienenud ka meie tööstusharusse.

Karin Kruuda

30%. Praegu püsib see kümne aasta tagusel tasemel. Ent see ei pruugi nii jääda.

Arvestades valitsuse suurt vaimustust taastuvenergiaühikute tootmise vastu, võib juhtuda, et aasta pärast hakkab energeetikahiid taas elektri tootmiseks puitu põletama. Kuidas see Repo Vabrikute toorainebaasi mõjutab, ei taha ega julgegi praegu keegi prognoosida.

“Puidu põletamise teema sai alguse siis, kui Eesti Energia teatas oma varade allahindlusest,” märgib Sven Paist. “Põletamise eesmärk võib olla energiaettevõtte bilansilise väärtuse päästmine.”

Sven Paist on seda meelt, et vähimatki hinnatõusu puitlaast-

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Lõuna- ja Lääne-Eesti, tel 516 6349 Põhja- ja Ida-Eesti, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

rohelise energia allikas...

pu i d ut ö ö s tu s 5

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

b võtta plaadivabriku tooraine räägitakse ainult põlga nõnda, et vablumeeste ja toidurik töötab näitootjate raskest teks nädala ja siis jälle mõelust.”

Et keeruned päevad seisab. Siislistes oludes ennast ära ki tunnistab majandada, Karin Kruupüüab Repo da, et raskeleida puitlaastte aegade tõtplaadile ostjaid tu maksavad kaugemalt. Nii on lõivu just inimeesimesed, praesed, kes Repos gu küll veel üksiRepo Vabrikute juhatuse töötavad – ka neil liige Karin Kruuda. kud, marginaalse ei ole kerge. tulususega parPuitlaastplaatiid müüdud Kanadasse, Põh- dile annab puidusarnase väljaja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides- nägemise selle kattekiht – imse. Just viimastes näeb Kruuda mutatud ja vajaliku mustriga võimalust ka Repo Vabrikutele. välja prinditud paberist valmis“Nad ju peavad kunagi hak- tatud laminaatkiht, mida võib kama ka oma riike üles ehita- teha lugematutes toonides ja arma,” usub ta. “Repo puhul on vutute mustritega. kliendid aastaid kiitnud tarnekindlust, kliendisõbralikkust, Laminaat pakub võimalusi valmidust teha ka nn käsitöökoguseid, ehk siis paindlikkust.” “Võime sinna panna kas või Miki Töötajaid püütakse palgal Hiired tantsima, iseasi, kas selhoida, aga tellimuste vähesu- list keegi ostaks,” viskab Sven se tõttu vähendatakse tööae- Paist nalja. “Plaadi lamineerimine on lihtsaim lahendus koM IS O N M IS duse miljöö muutmiseks. Mood muutub, sellega koos ka lamiAS Repo Vabrikud naadi struktuur, mustrid, läige.” n Püssis hakati puitkiud- ja puitlaastplaate tootma 1974. aastal.

Ettevõte on hakanud ise riiun Ettevõte erastati 1995. aastal. leid ja kanditud detaile tootma, n Turuosa: 50% Skandinaavia maad, 50% Balti riigid, Poola jt. viimastel aastatel ka tappidega n Eestis varustatakse umbes poolt siinse mööblitööstuse vajadutugevdatud põrandaplaate. sest.

Lõviosa toorainest ostetakse n Aastas kasutab Repo Vabrikud 250 000 tm puitu. sisse ümara küttepuiduna ja han Töötajaid 230. kitakse ise laastuks. Osa toorain Võimalikust massilisest puidupõletamisest tingitud toorainekao nest moodustab ka valmis hakkkartuses saatis Repo Vabrikud sellesisulise murekirja ka majandus-, puit ja saepuru. Viimane kui sotsiaal- ja ettevõtlusministrile. Sellest on juba paar kuud, ühtegi väiksematest puiduosakestest vastust pole tulnud. koosnev sortiment läheb plaadi n Püssis unistatakse vabriku südame – plaadipressi renoveerimivälimisse kihti. Valmis plaadid sest. Selleks peab tehase paariks kuuks seisma panema, hinnanguon paksusega 10–25 mm. Etteliselt läheks töö maksma 1,5 miljonit eurot. võtte sortimendis on ühtekokku n www.repo.ee vähemalt 300 toodet.

Repo Vabrikute kauaaegAllikas: AS Repo Vabrikud, Metsaleht ne tootmisjuht ja tänane peaenergeetik Aivar Karon selgitab,

plaatide tootmine praeguses seisus välja ei kannataks, niigi tiksub ettevõte oma viimaste kuude 11 000 m3 suuruse tootmismahuga enam-vähem nullis – kahjumit otseselt ei kannatata, aga kasumit ei paista ka kusagilt. Muide – sellise koguse tootmiseks kulub 17 000–18 000 m3 küttepuitu.

rumaalt toodud hakkpuidul on Narvas ju hoopis teine hind kui sellel, mis lõigatud kusagilt Vaivara või Alutaguse metsadest. Aga ega Ida-Virumaal ole ju metsa piiritult. Kui elektrijaamas põletataks aastas kas või ainult üks miljon tihumeeter (räägitakse perspektiivist ajada ahju 5–9 miljonit tihu), siis raiemaht peaks selle saamiseks olema 3–5 miljonit tihumeetrit. Tekib küsimus, kuidas ja kuhu kogu see praegusele lisanduv puidukogus pannakse.

Karin Kruuda räägib, et koos rubla odavnemisega tuleb ka Euroopa turule üha rohkem odavat plaati Valgevenest ja Venemaalt. Selle hind on pea poole odavam Eestis toodetust.

“Eurotsoonis tootjatel on praegu raske aeg, sest turult mingisugust hinnatõusu võtta pole reaalne,” nendib Kruuda.

“Venemaa sisetarbimine on kahanenud, tootmisvõimsused aga suurenenud. Nii on sanktsioonide mõju laienenud ka meie tööstusharusse, kuigi avalikkuses

Mitmed turud kadunud Tehase jaoks, mis on tootnud ka üle 20 000 m3 plaati kuus, oleks Karin Kruuda sõnul optimaalne 16 000 ja 18 000 m3 vahemikku jääv igakuine toodangumaht.

Häda on aga selles, et kättesaadav turg on sellist plaati täis, potentsiaalsed turud, näiteks omaaegne Loode-Venemaa ja KeskAasia, on praegu Vene rubla languse tõttu lukus. Kui need mõlemad turud kokku liita, on Repo Vabrikute jaoks kaduma läinud kolmandik omaaegsest turust, ning eks see kajastub ka tootmismahtudes ja müügikäibes.

“Kui me toome toorainet saja kilomeetri raadiusest, on transpordikulu praegu 6 €/tm. Ka kütteks kasutatava puidu puhul saab olema oluline, et see varutaks võimalikult lähedal tarbimiskohale,” kirjeldab Paist puidulogistika olemust. “Kui kilomeetreid tuleb juurde, siis transport kohe kallineb. Juba nüüdki moodustab tooraine hind toote omahinnast veerandi.”

Odav plaat ujutab turu üle Ta märgib, et metsaomanikel on tekkinud arusaam, justkui avaneks Narvas puidupõletamise käivitudes neile võimalus ka võsa ja lepa eest head hinda saada, aga jäetakse arvestamata, et transpordikulu sööb selle n-ö hinnavõidu kõik ära. Võ-

on 5aa

stane ta

ECHO T

rbijaga

rantii ja

OODETE

2aastan

e ettev

õttegar

L

Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

Silindri kubatuu r: 36,3 cm3 Võimsus: 1,41 kW Tavahind: 356 €

9€ Tõhus keskklass i mootorsaag talupidajale ja ma jaomanikule.

Soodushind: 37

9€ Ideaalse kaalu ja võimsuse suhte ga mootorsaag me tsatööks.

WWW.METS

Plaadi tootmine on kulukas Tootmises läbib esmalt hakkpuidust lõigatud laast kuivatusseadmed, see osa tootmisprotsessist on ka kõige energiamahukam. Vihma käes seisnud küttepuidust saadavas laastus võib niiskuse osakaal sügistalvisel tootmisperioodil olla kuni 105%, tarvis on see saada 3% peale. Kuivatusseadme küttekolle annab 800kraadise kuumuse, kuivatusseadme trumlis on see 300 kraadi.

Kuivatusseadmete küttekolletes põletatakse ära kogu plaadi lihvimisel tekkiv tolm ja sõelmed, kaaskasutuses maagaasiga.

Kokkuhoid on märkimisväärne, sest küttest vaid 35% moodustab gaas. Ettevõtte kuludest on kõige suurem juba mainitud toorainekulu, seejärel tööjõukulu (9%), elekter ja gaas (mõlemad 5%).

Tasub veel ära märkida, et Repo Vabrikutes toodetavad lamineeritud puitlaastplaadid on oma olemuselt, kui sideainena lisatud kemikaalid kõrvale jätta, ikkagi naturaalsed, valmistatud vaid puidupõhisest toorainest.

Odavama variandina on turul ka puitlaastplaadiga väliselt sarnased PVC-kattega plaadid – nende kate on sünteetiline kile, mille ohutuses on teinekord põhjust kahelda.

n Soome riigimetsade kultuuripärandi inventeerimise kohta on avaldatud raamat. Sinna on kogutud informatsioon nii selle projekti kohta kui tulemused. n Rootsi ja Albaania on ainukesed Euroopa riigid, kus raiemahud ületavad metsade aastast juurdekasvu, kirjutab Soome Loodusvarakeskuse vanemteadur Kari-T. Korhonen. n Äänekoski biotootetehase ehitusel töötab 3000 inimest.

Ehitusel tegutseb üle saja firma. “Ainuüksi biotootetehase suure korstna ehitamiseks kulub 300 tonni terast,” ütles firma SSV Tanskin tegevjuht Onni Kinnunen. n Aastas käib Eestis jahil ligemale 5000 välismaa jahimeest. Viimasel ajal on see arv veidi vähenenud. Üks põhjuseid on sigade Aafrika katk.

Suurima rühma moodustavad soomlased. Järgnevad itaallased, sakslased, rootslased ja hispaanlased. n Kanada on uus kandidaat maailma kõrgeima puitehitise kodumaale. Briti Kolumbia ülikooli ülikoolilinnakusse kerkib 18korruseline ja 53 meetri kõrgune täispuidust korrusmaja.

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus, Metsälehti

Ain Alvela

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

AKAUPMEES

Tornado 2098H

Murutraktor St iga odushind: 1895 € Limite d Editon 98G Kompaktne ja lihtsasti kas utatav mur utraktor Sil ind ri kubatuur: külgväljavis

Tavahind: 2095 € So

et puidulaast seotakse plaadiks formaldehüüde sisaldavate vaikude lisamisega. Just need vaigud annavad plaadile tugevuse ja vastupidavuse. Euroliidus tohib müüa E 1 ja E 0,5 formaldehüüdi sisaldusega puitlaastplaate, Karin Kruuda kinnitab, et seda kontrollitakse pidevalt oma sertifitseeritud laboris ja rahvusvaheliste laborite poolt.

n Euroopa Komisjon on kiitnud heaks Soome metsahakke elektritootmistoetuse muutused. Tegelikult tähendab see, et toetus tõstetakse praeguselt 15,90 eurolt MWhle 18 eurole. Turba eest langeb maks poolteist eurot 1,90-le MWh-lt.

Mootorsaag Ec

ho CS-490ES Silindri kubatuu r: 50,2 cm3 Võimsus: 2,14 kW. Tavahind: 49 9€

Soodushind: 24

Murutraktor Stiga

ME T SAKA JA

ÜMARPUIDU KOKKUOST

antii

ECHO CS-370ES

VÄLIS M AA

kega, vajadusel multšisüste em.

Mõnus pehme kattega Stig a rooliratas, hüdrostaatiline ülekanne, pudeli- ja mobiilhoidik ning mugav iste teev ad aias sõitmisest naudingu.

.EE

414 CC. Ülekan ne: käigukast 5 + 1 (manuaal). Lõike laius: 98 cm. Niidukõ rguse astmed: 7 kõrgust, 25–80 mm. Ratta mõõt esi/ taga: 13”/18”.Ta vahind: 1699 €

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Soodushind: 1399 €

Margo Miks

Metsakaupmees OÜ, Võru 94, Tartu 734 3861, info@metsakaupmees.ee E–R 9–18, L 9–15

6 ü h i s tege v u s

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

Virumaa Metsaühistu – Alutagu Ida-Virumaa seostub paljudele eestlastele selliste märksõnadega nagu tööstus, kaevandused, koondamised, muukeelne elanikkond – ühesõnaga, hunnik probleeme. Tegelikult on see paikkond ka üpris metsane maa.

Ometigi – kui mõelda teistpidi, näiteks sellisele paigale nagu Alutaguse, kerkivad silme ette suured metsamassiivid. Eks tegelikkus ole kusagil vahepeal, kuid pole imestada, et Ida-Virumaal tegutseb Eesti üks edumeelsemaid metsaühistuid – Virumaa Metsaühistu.

Virumaa Metsaühistust võiks rääkida ka kui Eesti ühest noorimast ühistust – selle nime all tegutsetakse ju alles 2014. aasta maist. Kuid tegelikult toimus tookord lihtsalt nimevahetus ning Iisaku Metsaühistust saigi Virumaa Metsaühistu. Praeguse seisuga on ühistus 306 metsaomanikku, kellele kuulub üle seitsme tuhande hektari metsa.

“Päris alguses, 2001. aastal oli Iisaku Metsaühistu vallapõhine. Kuid nüüd on ajad edasi läinud, metsaomanikke on ühistus üle terve maakonna, ja et nimi peegeldaks tegelikku olukorda,

muutsimegi nime ära,” räägib ühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse.

Põhilised teemad – lendorav ja puidupõletus Lehtse nendib, et ühistu areng on toimunud rahulikult, metsaomanike liitumine ühistuga on kogu aeg olnud võrdlemisi stabiilne.

“Eks muidugi liitumine suurenes, kui ühistusse kuulumine tõi endaga kaasa soodustusi

toetuste saamisel, kuid peamine ühistusse tuleku ajend on ikkagi olnud metsaomanike arusaam, et ühistus koos tegutsedes võidavad kõik,” kinnitab Lehtse. “Ühistegevus on üks Virumaa Metsaühistu põhilisi eesmärke, nii oleme me ka Keskühistu Eramets asutajate hulgas ning nüüd liitusime ühistute ühise Metsaühistu kaubamärgiga.”

Virumaast ja metsandusest rääkides ei saa kuidagi mööda kahest teemast, mis taas päeva-

M IS O N M IS

Virumaa Metsaühistu n Välja kasvanud 2001. aastal asutatud Iisaku metsaühistust, praeguse nime all tegutseb aastast 2014. n Koondab endas 306 metsaomanikku, kelle valduses üle 7000 hektari metsamaad. n Liikmeks astumine tasuta, aastane liikmemaks 15 eurot. n Igal metsaomanikul on õigus saada aastas 15 tundi nõuandeteenust soodustingimustel (tavahind 26 € tund). n Ühistu liikmetele on kõik 15 tundi tasuta; metsaomanikele, kes ühistu liikmed pole, on tasuta kaks tundi, ülejäänud 13 tunni eest tuleb tasuda 30% tavahinnast. n Virumaa Metsaühistu aitab metsaomanikul metsa majandada ja puidu müüki korraldada läbi Keskühistu Eramets. n Müügikorralduse organiseerimine maksab omanikule 1,50 € tihumeetri kohta. n Ühistu liikmetel on võimalik laenutada istutustoru, istutuskiilu ja maakirvest. n www.xn--virumaametsahistu-e3b.ee Allikas: TÜ Keskühistu Eramets

korral. Need on energiapuidu põletamine Eesti Energia Auvere elektrijaamas ning lendorava eluolu. Vastuseks küsimusele, kas nüüd siis võetakse Ida-Virumaal kogu mets maha ja aetakse elektrijaamas ahju, hakkab Lehtse kõigepealt naerma, siis aga ohkab raskelt.

“Teema on tõsine, aga sellest aru saamiseks peab vaatama, mis praegu puiduturul toimub. Põhimõtteliselt on vaid kvaliteetne palk praegu see sortiment, mida saab müüa enamvähem normaalselt. Hind pole küll väga hea, aga...” selgitab Lehtse. “Nüüd äsja tuli jälle teade, et üks suuremaid ostjaid lõpetas paberipuidu kokkuostu.

Kuidagi tuleb aga ka see ära kasutada ja põletamine energia saamiseks oleks üks võimalikke viise, kuidas metsaomanik saaks oma puidu eest veidigi raha.”

Samas märgib ta, et palgi ja energiapuidu hinnad on niivõrd erinevad, et kartus, nagu hakataks kvaliteetset palki elektrijaamas põletama, on absurdne. Ega siis metsaomanik ka rumal ole, usub Viktor Lehtse.

Energiapuidust rääkides viitab ta ka sellele, et praegu on hakkimiseks sobiliku puidu koondamine ja virnastamine “riskiäri”.

“Jah, siin mõned metsaomanikud ikka teevad neid hunni-

Põhimõtteliselt on vaid kvaliteetne palk praegu see sortiment, mida saab müüa enam-vähem normaalselt.

Viktor Lehtse

kuid, et aasta pärast need ära hakkida. Aga kellelgi ei ole kindlust, kas keegi seda ka ostab ja kas sellest mingitki tulu saab.

Mingit suurt tulu keegi ei ootagi, aga kindlust on vaja,” iseloomustab Lehtse metsaomaniku soove ja ootusi. “Ning jutt sellest, kuidas väikesed koostootmisjaamad ostavad metsaomanikelt hakke ära, on veidi mööda. Iisakuski on hakkpuidul töötav katlamaja. Sinna aga leitakse varustaja riigihankega ning suurfirmad löövad hinna niivõrd alla, et metsaomanikud ei pääse löögilegi.”

Lehtse nendib, et head lahendust olukorrale pole, aga ta on seda meelt, et kui puitu ikkagi hakataks Eesti Energias kasutama, oleks see metsaomanikele suureks abiks.

“Vastasel juhul kardan siinkandiski mitut pankrotti,” on Viktor Lehtse murelik.

Ka looduskaitse, mille “vapiloomaks” Virumaal lendorav, on metsaomanikele mõru teema. Et loodust on vaja kaitsta, sellest saavad aru kõik metsa-

omanikud. Aga see, kuidas seda tehakse, on paljudele vastuvõetamatu.

“Metsaomanikele jääb tunne, et looduse kaitse seisneb vaid uutes piirangutes, midagi kompenseerida aga riik ei taha.

Nii ongi tekitatud metsaomanikes kartus selle ees, et leitakse ka nende metsast midagi kaitsmisväärilist,” räägib Lehtse. “Sel juhul sajavad talle piirangud selga. Aga kuidas siis peab see inimene, kelle kogu sissetulek tulebki metsast, hakkama saama? Põllumajandusega on meie kandis lood kehvad, metsa majandamine veel aitab inimestel maal elada, aga kui ka seal enam midagi teha ei tohi? Mis siis saab? Erametsaliidu kaudu oleme neid teemasid tõstatanud, aga lahendusi ikka ei ole.”

Ühistu rakendab uusi võtteid Rõõmsamad toonid on Viktor Lehtse jutust tuntavad aga siis, kui kõne all on ühistu igapäevane tegevus ja tulevik. Põhimõt-

tel 5354 1618, www.haket.ee

Raume Puit

ostab

metsakinnistuid ja raieõigust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee

Ostame metsakinnistuid MEIE TOOTEVALIKUS:

Metsamaade ja kasvava metsa ost.

Raietööd ja metsa uuendamine.

Tel 454 5304, 509 0260 metskond@gmail.com

palgitõstukid

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

pikkusega 5,2–8,6 meetrit

haagised

kandevõimega 7–14 tonni

Pargi 16, Märjamaa tel 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu www.oniar.eu

OSTAB jätkuvalt saepuru, haket, höövlilaastu, servamis-järkamisjääke ja klotse.

TÄPSEM INFO: tel 502 7082 kert.kruusimagi@graanulinvest.com

ü h i s tege v u s 7

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

se metsade valitseja Toomas Kelt

teliselt võib öelda, et Virumaa Metsaühistust saab metsaomanik kõiki vajalikke teenuseid – nõustamisest ja puidu müügist uue metsa rajamiseni.

Praegugi käib seal istikute tellimine, seda tehakse läbi Keskühistu Eramets.

Ühistu jõuab masinaid lihtsamalt rentida “Püüame välja selgitada, milline maapinna ettevalmistamise viis oleks parim. Mõni aasta tagasi tutvustasime õppepäeval sellist tehnoloogiat, mida Eestis kasutatakse väga vähe. Nimelt saab spetsiaalse masinaga maapinda “mätastada”, masin lõikab mätta maast lahti ja paneb selle kõrvale tagurpidi,” kirjeldab Lehtse. “Kaks pinnakihti surutakse kõvasti kokku, nii jääb kogu istutusala kõrgemale ja näiteks märjemal langil on see väga kasulik. Meil on siin ka selliselt ette valmistatud täis istutatud lank, nii et varsti on tulemused näha.”

Tulevikku vaatab Virumaa Metsaühistu juhataja optimistlikult ja on kindel, et metsas ei saa päeva- või aastakaupa tegutseda.

“Nii on ka ühistuga – vaatame pikemalt ette. Päriselt maha pole maetud ka mõte, et kogu Virumaal võiks olla üks metsaühistu,” ütleb Lehtse. “Oleme ka Rakvere meestega seda arutanud, aga eks aeg näitab.”

Ta toob näite Soomest, kus on seda teed mindud – ühistud liituvad, muutuvad suuremaks ja tugevamaks. Praegu toetab riik ühistuid, aga kui see peaks lõppema, tuleb endal hakkama saada.

Toomas Kelt

Maapinna n-ö mätastamine Virumaa Metsaühistus. Eestis veel vähe kasutatud maapinna ettevalmistamise viis enne sinna metsataimede istutamist. Aga näib olevat üsna tõhus.

OSTAME

AS A&P Mets ostab: METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Hea metsaomanik!

O s ta m e : • Hea metsaomanik! kasvava metsa raieõigust • Ometsamaterjali s ta m e : • kasvava metsa raieõigust Pa k u m e : • metsamaterjali head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja Pa k u m e : transpordi teenust head hinda ning kvaliteetMargus Ritson, tel 503 0618 set metsa ülestöötamise ja margus@artiston.ee transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618

O smargus@artiston.ee ta m e : metsaja põllukinnistuid • metsakinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955

Otaavi@artiston.ee s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred!

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

8 p ä e v a k a j a

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

Metsise tulevik ei ole enam tema enda tiibades

Metsiste populatsioon on meie metsades viimase paari inimpõlve jooksul vähenenud ja selle põhjused vajavad selgitamist, kui soovime seda linnuliiki oma metsades jätkuvalt kohata.

Olukorra tõsidust kinnitab eelmise sajandi keskpaigas tehtud metsisekukkede loenduse ja viimastel aastatel korratud loenduse tulemuste võrdlus. Kui veel mõni aasta tagasi arvati meil olevat ligikaudu 10 000 metsisekukke, siis praeguseks on neid alles vaid umbes 1200.

Emeksen OÜ

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Kiskjate mõju metsisepopulatsioonile ei ole meil varem uuritud, kuid nüüdseks on terav vajadus selgitada metsiste arvukuse vähenemise põhjuseid andnud selleks ajendi.

Tartu Ülikooli zooloogia osakonna doktorandid Egle Soe ja Ragne Oja tutvustasid RMK traditsioonilisel metsaseminaril just sellel teemal korraldatud uurimust ja selle tulemusi.

Infot annavad kiskjate väljaheited Selleks et kindlaks teha, milliste loomade toidusedelisse metsis kuulub, koguti 2013.–2015. aastal 418 kiskjate ja 109 metssea väljaheiteproovi, kust tuvas-

tati nii kiskja kui ka saaklooma liik genoomse DNA järgi. Et tulemusi topelt kontrollida, kasutati paralleelselt ka morfoloogilist analüüsi.

Ehkki uurimistulemused ei ole veel lõplikud ja töö selles vallas alles käib, on juba teada, et enamik uuritud väljaheiteid kuuluvad metsnugisele, rebasele, kährikkoerale, saarmale ja tuhkrule. Kõnealuste loomade toidusedelis esines linde, sealhulgas ka metsist. Ning selle uuringu põhjal otsustades peaks metsis kõige rohkem pelgama nugist ja kährikkoera.

Egle Soe sõnul oli talle suureks üllatuseks, et rebased ei olnud söönud ühtki metsist. Muidugi võib alati olla ka nii, et uu-

Tähelepanu, metsaomanikud!

Natura 2000 erametsamaa toetust saab tänavu taotleda 4.-22. aprillini.

Toetustaotluse saate kõige kiiremini ja mugavamalt täita e-PRIAs! Toetustaotluste täitmisel aitavad metsaühistud ja konsulendid üle Eesti.

Vastuvõtuajad ja info toetuse taotlemise tingimuste kohta leiate erametsanduse infoportaalist www.eramets.ee.

NB! Erametsakeskus loosib e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) Natura metsa toetuse taotluse esitanute vahel välja viis mobiiltelefoni Samsung Galaxy A5.

Esitage oma taotlus e-PRIAs ja osalege loosimises!

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

Toeta oma metsa!

Hendrik Saarnak

Ega teadlasedki ole ühel meelel, miks metsise arvukus aasta-aastalt ikkagi väheneb, sest kiskjate saakloomaks on ta olnud läbi aegade, praegu aga on populatsioonide hääbumise taga pigem lindude kahanenud sigivus.

rimistulemused on ebatäpsed või lihtsalt ei õnnestunud seda rebast tabada, kes oli metsise söönud. Ja vaid nende proovide põhjal ei ole võimalik väita, et metsised rebaste toidulauale pigem ei kuulu.

Metsisepopulatsioonile kasulikuks peetakse imekombel aga hunti ja ilvest, kelle tehtud kahju on oluliselt väiksem nende kasulikust mõjust. Nimelt hoiavad nad metsist kõige rohkem ohustavad väikekiskjad eemal.

Kõige laiemas variatsioonis on linde söönud ootuspäraselt metsnugis, kes on väga osav ja vilka iseloomuga kiskja. Seetõttu võib eeldada, et tal on linde ka lihtsam püüda. Kuigi metssead on peamiselt taimtoiduli-

sed, ei põlga nad juhuse avanemisel ära ka linde (sealhulgas metsist) ja roomajaid.

Mängud meelitavad kiskjaid Leidmaks seost metsiste pesade asukoha ja nende rüüstamise riski kohta, paigaldati katse sees ka 303 tehispesa looduslikele, metsistele sobivatesse elupaikadesse ning eri kaugustele mängupaikadest, aga ka ohtlikumaks peetud kraavitatud aladele.

Selgus, et ehkki pesi rüüstatakse rohkem seal, kus kiskjate populatsioon suurem, meelitavad metsiste kevadised mängud kiskjaid siiski ka ligi kohtadesse, kus neid muidu ehk ei esine.

Ragne Oja soovitab vältida metsiste mängupaikade ümbruses tegevusi, mis võivad kiskjaid koondada. Kuigi metsiste mängupaikade läheduses on keelatud metssigadele lisasööta anda, leiti nende väljaheidetest ka lisatoidu jälgi.

Tartu Ülikooli zooloogia osakonna juhtivteaduri Asko Lõhmuse sõnul ei ole kiskjad metsiste ainuke mure. “Baltimaade asurkonnas toimub killustumine, sigivustaseme selgelt langeva protsendi tõttu ei ole populatsiooni enam võimalik niisama lihtsalt stabiliseerida,” tõdeb Asko Lõhmus. “Metsis võib meie aladelt ka täiesti kaduda.”

Marju Vitkar

“Keskkonnakäpp” tunnustab loodushariduslikke tegevusi Ain Alvela

Kuni 14. aprillini kestab kandideerimine looduse propageerimise projekte väärtustavale “Keskkonnakäpa” konkursile.

Ettevõtmise eesmärk on esile tõsta neid, kes mõne keskkonnateadliku tegevusega panustanud keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

“Eelmised kaks aastat on näidanud, et nii koolinoortel, lasteaialastel kui ka õpetajatel jagub palju tahet keskkonnasõbralikke tegusid teha.

Eriti toredad on projektid, mis lähtuvad säästlikust tarbimisest ehk vanast saab uus,” ütles keskkonnaminister Marko Pomerants. “Soovitan kõigil kandideerida ning jagada oma häid ideid.”

Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: lasteaed,

Agar keskkonnahariduse edendaja on RMK. “Keskkonnakäpa” konkurss on aga mõeldud väiksematele tegijatele.

õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab kategooriates “Tubli tegutseja”, “Tark tarbija”, “Õnnelik õpe”, “Kogukonna kaasamine” ja “Innukas innovaator”.

Välja antakse kuni 26 auhinda.

Rahvas valib oma lemmiku igas kandideerimise rühmas.

Kandidaate saab esitada 17. aprilli südaööni. Võitjad selgu-

vad “Keskkonnakäpa” auhinnaüritusel juunikuu alguses.

Konkursi žüriisse kuuluvad keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esindajad ja eelmise aasta konkursi üks võitjatest.

Metsaleht

EUROOPA SUURIM VALIK METSATÕSTUKEID JA – HAAGISEID www.forsmw.com

PROJEKTEERITUD JA TOODETUD

Tule 30, 76505 Saue, Harjumaa

Tel 6790 000, Fax 6790 001 info@forsmw.com

Masinad on saadaval PEETRI TALUTEHNIKA müügiesinduses Maaritsas Info tel: 797 0699, 526 6103 www.talutehnika.ee

EESTIS

met s a m a j a n d u s 9

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

Üha enam metsaistutusmaterjali tuleb erataimlatest Sven Arbet

Kuigi eratootjaid tuleb metsataimede turule juurde, ületab nõudlus endiselt pakkumise, tõdevad taimekasvatajad. Kiiret tulu see tootmisharu siiski ei luba, sest esialgu ootavad ees suured investeeringud.

Pärnumaal Halinga vallas tegutsev metsataimetootja Vahenurme Metsataim alustas tegevust mullu kevadel. Ettevõte toodab ja müüb suletud juurekavaga metsataimi, nn potitaimi – kuuske ja mändi.

Ettevõtte juht Argo Kald ütleb, et kuigi eratootjad kasvatavad praegu rohkem avajuurseid taimi, on suletud juurekavaga metsataimede tootmine ja müük Eestis tõusev trend. Ta lisab, et esialgu nõuab potitaimede kasvatamine suuremaid investeeringuid kui avajuursete puhul.

“Kindlasti tasub eraettevõtjatel metsataimede tootmine ära, kui kogused on piisavalt suured,” usub Kald. “Meie alustasime üsna väikese kogusega, see veel kindlasti ära ei tasu.”

Eelmisel aastal tootis ja müüs Vahenurme Metsataim sada tuhat metsataime, tänavune plaan on 300 000. Tulevikus tahab ettevõte aga välismaalegi müüma hakata.

Erataimlad vajavad uusi rahapaigutusi Võrumaal Sõmerpalu vallas tegutsev ettevõte OÜ Forestplanter alustas 2003. aastal.

Ettevõtte juhatuse liikme Mait Laidvee hinnangul vajab praegu metsataimede tootmine Eestis tervikuna veel palju investeeringuid.

“Taimed muutuvad müügikõlblikuks alles kaks-kolm aastat pärast külvi, enne seda on tarvis teha tootmiseks vajalike rajatiste ja ehitiste investeeringud. Seega esimese reaalse

Metsaistutajale käivad taimed selga selliste kottidega, potitaimede istutamiseks saab kasutada spetsiaalset istutustoru. Sel moel jõuab kogenud istutaja päevas maha panna isegi 800 taime.

müügitulemini jõuab tootja alles nelja-viie aasta pärast,” tõdeb Laidvee.

Samas eraettevõtjad tema sõnul üha arendavad puukoole ja suurendavad tootmismahte, ning nii juba aastast aastasse.

“Teadlikkus taimede päritolust ja kvaliteedist jõuab järjest enamate metsaomanikeni.

Seda tänu ühistutele ning RMK, riigi, liitude ning teiste turuosaliste teavitustööle ja tegutsemisele,” kiidab erataimla juht.

Veidi rohkem kui aasta eest asutatud, praegu enamikku eratootjaid ühendav Eesti Metsataimetootjate Liit on seadnud eesmärgiks edendada metsaomanike seas Eesti päritolu

ta s u b te a da

RMK loodab eratootjast partnerit n Suurim metsataimede tootja Eestis on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mis omab mitut taimlat. n “Praegu valitseb metsataimede turul “müüja turg”, see tähendab, et nõudlus ületab pakkumise,” kinnitab ka RMK taimlaja seemnemajandusosakonna juhataja Esko Krinali kogemus.

RMK ise aga Krinali sõnul sellel turul otseselt ei osalegi, sest RMK kasvatab taimi riigimetsa vajadustest lähtuvalt ja teistele müüakse vaid taimekasvatuse heitlikkusest tulenevaid ülejääke. n Sellel kevadel on plaanitud riigimetsa uuendamiseks kasutada peaaegu 20 miljonit taime ja erasektorisse müüa 860 000.

Erasektorisse müüvad nad põhiliselt kuusetaimi. n “RMK taimevajadus suureneb lähiaastatel veel kümme protsenti, see on 22 miljoni taimeni,” lisab Krinal. n RMK loodab erataimekasvatajaist tulevikus tugevat partnerit. n “Oleme huvitatud, et erataimlate tootmismahud kasvaksid ja meil tekiks võimaliku riigimetsa taimede puudujäägi olukorras võimalus erataimede turult lisa hankida,” räägib Krinal. “Mõnel aastal kasvavad taimed paremini, teisel mitte nii hästi. Sellest tingitud kõikumiste kompenseerimiseks oleks hea, kui meil erataimekasvatajate näol oleks kindel partner olemas.”

Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus

algmaterjalist Eestis toodetud metsakultiveerimismaterjali senisest laiemat kasutust.

Ka Eesti Maaülikooli teadlaste 2014. aastal valminud uuring on toonud välja, et kaugemalt pärit metsataimedest istutatud puudel võivad aastate jooksul ilmneda mitmed probleemid. Näiteks leiti, et Leedu seemnest pärit kuuskedel võivad 20 aasta pärast tulla tüvelõhed, mis nakatuvad bakterite ja seentega ning sealt levivad haigused ka tervetele puudele.

Praegu erataimlad veel Eesti erametsade taimevajadust katta ei suuda, mistõttu ainuke võimalus on taimi naaberriikidest juurde importida. Hinnatakse, et 25–35% erametsade taimevajadusest tuuakse sisse välismaalt, eeskätt Leedust ja Lätist.

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

Kuusk traditsiooniliselt kõrges hinnas Kõige paremini läheb metsataimede turul kaubaks kuusk.

“Vajadus kuusetaimede järele on erasektoris palju suurem kui männitaimedele,” on ka Kald kogenud. “Üks põhjus on kindlasti see, et kuuse istutamiseks sobivamaid kasvukohatüüpe on Eestis rohkem kui männi omasid. Lisaks tehakse männi puhul palju metsauuendamist ka külvi teel.”

Laidvee näeb siiski, et ka männi nii paljasjuursete kui potitaimede müük kogub üha hoogu.

Eraettevõtjad on kurtnud, et suurtootja RMK lööb taimeturul hinna alla.

“Selliste hindadega, nagu RMK on müünud metsataimi erasektorisse enne käesolevat aastat, minu hinnangul eraettevõtjad küll konkureerida ei suuda,” tunnistab Kald.

“RMK on lubanud kasvatada taimi ainult enda tarbeks. Sellele kinnitusele tuginevad ka erataimekasvatajad oma tegevusplaanides,” ütleb Laidvee.

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

Vivika Veski

MÜÜB SOODSATE TEHASEHINDADEGA uusi, kasutatud ja protekteeritud rehve, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Rehvilõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii. Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine. Velje südamike paigaldus- ja keevitustööd vastavalt kliendi soovile. Transport üle Eesti!

Info tel 526 8498, 766 8587, info@gersamia.ee, andres@gersamia.ee

3,25m kuni 8,35m Metsaveohaagised alates 1,5t kuni 16t erinevad haaratsid Palgitõstukid 3,25m kuni 8,35m erinevad haaratsid Palgitõstukid 3,25m kuni 8,35m erinevad haaratsid erinevad haaratsid

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

edasiMüüja: edasiMüüja: edasiMüüja: edasiMüüja:

10 p ä r a n d k u l tuu r

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

Mahlast ja muust RAIVO TASSO

MAREK VAHULA

8

Pesa ja tema lapsed Pesaomanikest põlvkonnad on vahetunud ka meie pesas, ja seda ilmselt seitse korda. Kui kevadel pesa juurde jõuab vaid üks vanalindudest, leiab ta enamasti teiste üksikute seast elukaaslase ja elu ning armastus võivad jätkuda. Pesaomanikest põlvkondade vahetusi kinnitab meie hoolikas pesalaps, kes igal aastal kindlaks teeb, kas vanalinnud on samad sel aastal või mitte. Sel eesmärgil on ta vaikusega pesa lähedal koos, seda ühes oma tugeva suurendusega binokliga. Pesa lapsi pesas võib olla mitte ühtegi, üks või mitu.

Kevadel võib pesa tühjaks jääda. Seda siis, kui tagasi ei pöördu kumbki eelmise aasta pesaomanikest. Ja ka uut viupaari ei tule pesa manu. Siis on pesa ja pesa laps oma lasteta. On vaid mööda maad kõndiv pesalaps. Pesa kolmekümnest aastast on pesa hõivatud olnud 19 korda ehk üle poole aastatest. Armastuse õnn on olla koos oma lastega. Meiegi pesas on lapsi olnud tavaliselt 1–2, tavaliselt suurem õde ja väiksem vend. Kevadel võib pesa Kokku on tuttavast linnuko- tühjaks jääda. Seda siis, dust tuule tiibadesse saanud kui tagasi ei pöördu 31 noort hiireviud. kumbki eelmise Ilma pesata poleks pesa lapsi. Paljudel pesadel on aasta pesaomad mööda maad kõn- omanikest.. divad lapsed ja alati need, kes seal üleval tiibu sirutavad. Pesade juures käijaid lapsi on maailmas palju. Igal neist on omad pesad. Kolmkümmend pikka aastat pole ühe viupesa juurde käinud veel keegi siin ümmarguse suure kera peal.

Ka meie pesal on ikka ja jälle palju lapsi. Tuleku laps saabub pesa juurde pea alati ühte ja sama rada pidi, mis kunagi ei kordu. Pesa juures olemise aja laps on seal mõne minuti või kuni paar tundi. Lahkumise laps kaob pesa juurest ja seda koos pesaga oma mõtetes. Pesa kevadest annan endale märku mina ise. Keegi ei oska seda teha minust paremini. See võiks olla üks minu kevad, mis kunagi algas ja mitte kunagi ei lõpe.

Pesa ja tema lapsed kasvavad kogu aja. Nad teevad seda üheskoos ja lahus olles.

Tõusid püsti Oma aastate möödudes sai meie jutustuse kangelasest vanim puus püsiv viupesa. Tema aastate kogumine pole veel lõppenud, sest ta on pesapuu otsas alles ja ta leitakse viude poolt kevaditi jälle uuesti üles. Aastal 1999 lisandus kaks pesakäiku. Kevade keskpaik andis kiunuva emalinnu hüüdest märku, et viupaar on jälle kohal. Juuli alguse käik oli käikudest üks suurimaid.

Ronimine naaberkuuse otsa läks ruttu nagu alati. Armsaks saanud pesapuu naaber oli algusest alates olnud see, mis andis võimaluse ilma pesapuu otsa ronimata teda saada, et kes pesas seekord siis on. Kuueteist meetri kõrguselt vaade pesale avaneb ja seda kaheteist meetri kauguselt. Kõik, mis on Patermäe hääled, naabri otsa ronides vaikivad. Ja seda vaid minu jaoks. Nii ka täna, 2. juulil 1999. aastal. Lehelind ja vainurästas vaikivad vaid minu kõrvades. Vaikin ka mina, kes ma ronimisega ametis olen.

Järgneb

Käes on mahlajooksu aeg. Vaher on lõpetamas ja kask alustamas.

Soome keeles tähendabki sõna mahla vaid puumahla, kõigi muude mahlade nimeks on neil mehu.

Mahlajooksu algus on üks olulisemaid kevade saabumise märke. Tegelikult algab mahla liikumine juba aasta kõige pimedamal ajal novembris-detsembris.

Paljud taimed kaitsevad end hilissügisese puhkemise eest nn sügavpuhkega – alates suve lõpust on pungad ja seemned sügavpuhkeseisus, kus mingi vägi ei suuda neis vett ja mahla liikuma panna.

Kasvamise luba tuleb taimedesse koos külmade ilmadega, kui kraadiklaas enam kui nädalaks jääb allapoole nulli. See teeb tärkamisvõimeliseks enamiku seemnetest, ka puude ja põõsaste pungad ärkavad sügavast unest ning on valmis puhkema.

Lõuna-Eestis oli neidudel tavaks tuua kadripäevaks tuppa kirsioksi. Kui need jõuludeks õide puhkesid, võis okste tooja loota peatset mehelesaamist. Läbi kogu talve on taimed üha enam puhkemiseks valmis. Peamiseks takistajaks on veepuudus külmunud maas. Niipea kui päevasoe hakkab lund sulatama, algab ka mahlajooks puudes.

Leppade, pajude ja teistegi puude oksad ning pungad muutuvad eredavärviliseks. Murdunud vahtraoksast hakkab mahl tilkuma. Vahtramahla võtmiseks ongi parim aeg veebruaris-märtsis, kui päeval on õues plusskraadid ja öösel miinuskraadid.

Vahtra mahlajooks lõpeb, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle nulli, jäädes 4–6 plusskraadi vahele. Siis algab kaskede mahlajooks. Nii vahtra- kui ka kasemahla saab koguda mitmel moel.

Kõige leebem viis on lõigata katki umbes sõrmejämedune oks ja siduda selle otsa plast-

Vaher juba jookseb, kasemahla kogumise aeg peaks koos kevadsooja saabumisega ka peagi käes olema.

pudel. Nii saab mõnusa suutäie tervistavat nestet. Kui mahlaisu on kangem, tuleb puutüvesse puurida auk.

Traditsiooniline viis on puurida oherdiga paari-kolme sentimeetri suuruse läbimõõduga ja mõne sentimeetri sügavune auk nii umbes poole meetri kõrgusele puutüvve ning sinna sobitada pehmest puust – pärnast, lepast või haavast tehtud tila.

Selleks tuleb sobiva jämedusega oks või tüvi pooleks lõhestada ja sellesse umbes sentimeetri sügavune renn uurista-

da. Tila alla asetada kogumisnõu, ja mahlakogumine võibki alata.

Moodsam ja säästlikum viis on puutüvesse paari meetri kõrgusel puurida umbes sentimeetrise läbimõõduga auk ja pista sinna plasttoru, mille teine ots juhitakse läbi korgi puu all olevasse kogumisnõusse. Nii saab puu vähem viga ja mahl tuleb puhtam.

Puu jaoks palju jõhkram on internetis leiduv näide, kus Kanadas on ühesse ja samasse vahtrasse puuritud 3–4 auku,

Kõige leebem viis on lõigata katki umbes sõrmejämedune oks ja siduda selle otsa plastpudel. Nii saab mõnusa suutäie tervistavat nestet.

AASTAT

229€ KAKS

AASTAT

Muidugi oli vanarahval tavaks puudesse suhtuda sügava lugupidamisega – on nad ju elusolendid nagu meiegi.

Viisakas inimene kõnetab puud enne mahlavõtmist ja küsib selleks luba. Luba võib küsida ka kogu metsasalust, kus puu on. Hiljutised uurimused näitavad, et puud suhtlevad omavahel ning hoiavad ja kaitsevad üksteist.

Sellest kirjutab saksa metsamees Peter Wohllebenin oma raamatus “Das geheime Leben der Bäume” (“Puude salajane elu”), mis on tõlkimisel 19 keelde. Sealt saab teada, et puud lepivad omavahel kokku, millal lehti langetada, annavad üksteisele märku kahjustajatest metsas jne.

See meenutab setu lauluema Veera Pähnapuu aastakümneid tagasi loodud leelot: “Kõivokene, tammekene, vaher valge puukene.” Leelo kirjeldab, kuidas kevade saabudes tulevad puude ligi mahlatahtjad oma oherditega. Neid tajudes hakkab kask kõnelema ja ütleb, et jäägu mahlatahtjad puudest eemale, sest just puud teevad ilma ilusaks ja päevad valgeks.

Olgem siis säästlikud oma vahtrapuude ja kaskedega, küsides neilt tervendavat nestet, mis meie seedimise ja tervise korda teeb, tänades neid kindlasti selle eest ning uusi kaski ja vahtrapuid tulevaste põlvede jaoks istutades.

Mikk Sarv

KODUSAAG ECHO CS-310ES

379€ VIIS

Enne mahla võtmist küsi puult selleks luba

Sulav maapind paneb puudel mahlad liikvele

PROFISAAG ECHO CS-490ES

499€

igasse auku surutud plastist kogujad, mis omavahel torudega ühendatult annavad suurema koguse mahla.

Mahl juhitakse edasi otse siirupikeetjasse. See on suisa tööstuslik tootmine ja seda võib teha vaid siis, kui puu nagunii tuleb langetada.

169€

a r v a mu s 11

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016

HI N N AKA JA

Aasta edenedes puiduhinnad veel vähemalt esialgu kasvumärke ei näita Märtsʼ15 Aprillʼ15 Maiʼ15 Juuniʼ15 Juuliʼ15 Augustʼ15 Septemberʼ15 Oktooberʼ15 Novemberʼ15 Detsemberʼ15 Jaanuarʼ16 Veebruarʼ16 Märtsʼ16 Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

68,92 64,50 67,67 62,67 80,10 64,25 40,00 38,00 28.00 31,40 29,00 32,60 29,83 23,45

68,92 64,50 67,67 62,67 80,10 64,25 40,00 38,00 28.00 31,40 29,00 32,60 29,83 23,45

68,92 68,92 68,71 68,59 64,66 65,11 63,82 63,97 67,67 67,33 66,61 66,61 63,21 63,09 62,52 62,88 80,10 80,10 80,10 80,10 64,25 64,25 64,25 64,25 40,00 40,00 40,00 40,00 38,00 38,00 38,00 38,00 28.00 28.00 28.00 28.00 31,70 31,20 31,17 31,83 29,38 28,75 29,20 30,20 32,40 31,90 32,75 32,75 29,72 29,32 29,42 29,62 23,33 22,74 23,36 23,63

68,59 64,27 66,61 63,13 80,10 63,58 40,00 38,00 28.00 31,57 29,88 32,45 29,02 23,38

68,05 63,06 66,07 62,38 80,10 63,58 40,00 38,00 28.00 31,83 30,00 31,67 29,12 23,32

67,94 62,66 66,34 62,50 76,77 63,58 38,00 34,00 28.00 30,25 29,67 31,15 29,46 23,00

67,78 62,39 66,34 62,23 76,77 63,58 38,00 34,00 28.00 30,75 29,33 31,35 29,46 23,05

68,00 61,74 66,63 62,20 75,33 62,81 38,33 34,00 28.00 30,80 28,80 30,05 27,92 22,55

68,01 61,91 66,63 61,80 77,00 62,81 38,67 34,67 28.00 31,50 29,25 29,80 26,30 22,41

68,05 61,92 66,91 61,83 77,00 62,81 38,33 34,00 28.00 31,50 28,75 29,00 26,55 22,41

Püssi hiilgus ja viletsus

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, märts 2016 Soe veebruar asendus tavapärase märtsiga, kus öised külmad võimaldasid pehmematel maadel alustatud raietöid lõpetada ja metsamaterjali metsast kätte saada.

Kuid juba on kruusateedele hakatud teede lagunemise vältimiseks massipiiranguid seadma ja see omakorda sunnib raieplaane revideerima.

Okaspuupalkide keskmistes hindades pole möödunud kuuga suuri muutusi toimunud. Standardpalgid jäid samale tasemele, männipeenpalk kallines kuuga 0,3% ja kuusepeenpalk odavnes 0,6%. Kolme kuu taguse aja-

ga võrreldes on standardpalgid kuni mõne kümnendikprotsendi võrra kallinenud ning peenpalgid ca ühe protsendi jagu odavnenud. 2015. aasta veebruariga võrreldes on praegu kõik sordid odavamad. Männipalgid on aastaga odavnenud 4–7%, kuusepalgid pisut vähem, 3–4%.

Lehtpuu jämesortimendis on hinnamuutused okaspuuga võrreldes pisut suuremad. Kahe protsendi võrra on kallinenud kasepakk ja lepapalk. Haavapalk on kallinenud ligi üks protsent ja kasepalgi hind on jäänud jaanuarikuu tasemele. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnatrendid sortide lõikes laias laastus samasuunalised. Ainult kasepalk on pisut enam kui protsendi odavnenud. Eelmise aasta sama

ajaga võrreldes on kõik lehtpuu jämesortimendi sordid odavnenud. Enim, ligi 9%, on aastaga odavnenud lepapalk. Teised sordid on odavnenud 1–3%.

Paberipuidu turg on jätkuvalt madalseisus ja erilisi märke suuremaks hinnatõusuks ei tekkinud ka veebruaris. Kuuga kallines okaspuupuit kuni paar protsenti, kuid lehtpuupuit odavnes ning haavapuidu hinna langus oli koguni ligi 6%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on ainsana kallinenud männipuit. Ka siinses võrdluses on enim odavnenud haavapaberipuit (ligi 11%). Aastataguse ajaga võrreldes on napis plussis okaspuupuit. Lehtpuupuit on sügavas miinuses.

Küttepuidu hind on terve viimase aasta väga madal olnud ja

aasta alguses langes keskmine tihumeetri hind allapoole 23eurost taset. Vaatamata juba väga madalale hinnale, oli sel veebruaris veel langemisruumi (–0,6%). Kvartaliga on küttepuit odavnenud 2,6% ja aastaga 3,6%.

Viimati oli küttepuidu hind nii madalal sügava masu ajal kuus aastat tagasi. Eespool toodust võib järeldada, et vaatamata küttepuitu kasutavate tarbijate lisandumisele viimastel aastatel, ületab küttepuidu pakkumine nõudlust ning uute tarbijate tulek on ainult oodatud.

Püssi linna hoiab suuresti elus seal juba nõukogude ajast tegutsev praegune AS Repo Vabrikud ehk Šveitsist pärit Sorbese grupi puitlaastplaatide üks kolmest tootmisüksusest. Ettevõttel aga on taas käes keerulised ajad, sest vajalik tooraine ähvardab käest libiseda.

Ilmselgelt oli just Püssi linn mõne aasta taguses Maidla ja Lüganuse valdadega ühinemises võitja poolel. Mingitel aegadel räägiti ju ka selle linna võimalikust pankrotist. Jah, monofunktsionaalsus sai turumajanduse tulles nii mõnelegi paikkonnale saatuslikuks, ja kauaks Püssi veel linna nime väärib, näitab aeg.

Paljuski sõltub see just Repo Vabrikute edaspidisest käekäigust.

Valdav osa Repo Vabrikute juhtidest on kohalikud inimesed ja ajakirjaniku arvamusega päris nõus ei ole. Ettevõtte juhatuse liige Karin Kruuda märgib, et eelmisel suvel remonditi linna peatänav, Maidla tee on mõni aasta tagasi uus tehtud.

Püssis on Kruuda sõnul renoveeritud lasteaed, maju otseselt tühje pole ning ümbruskonda on palju investeeritud.

Kõik see on kena, ent põhiline tööandja on sealkandis praegu siiski puitlaastplaate valmistav tehas, mille juhid aga on nüüd hirmul, et kui nende tooraine hakkab elektriturbiine käivitavatesse ahjudesse minema, muutub tooraine niigi ääri-veeri ennast ära majandava ettevõtte jaoks sedavõrd kalliks, et tootmisel pole enam majanduslikku põhjendust.

Heiki Hepner Hinnad on käibemaksuta.

Hinnastatistika tugineb Keskühistu Eramets hindadele

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Kirk-Marius Kukumägi, tel 511 7629, e-post: kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee

Heiki Hepner

metsandusekspert

Kohtumiseni Maamessil Tartus 21.–23.04.2016 Messil näitame:

uus saeraam LX100

japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Kutsume katsetama uut saeraami LX100

10%

allahindlus kõikidele Wood-Mizeri oranži värvi tööpinkidele kuni 30.06.2016

Wood-Mizeri esindaja Eestis:

www.woodmizer.ee

halumasinad, puulõhkujad ja kõik vajalik küttepuidu tootmiseks tel 504 4950, 5400 5250 e-post info@metsaomanik.ee

SIA Oberts Mārupītes gatve 9a Mārupe, Mārupes novads, LV-2167 Läti Tel +371 6781 0666 Faks+371 6781 0655 E-post birojs@oberts.lv

kohtume tartu maamessil 21.–23. aprillil!

messisoodustus 5% www.metsaomanik.ee

12 R E KLAA M

METSALEHT Nr 3 (195) 31. märts 2016