Metsaleht (märts 2018)

RAIEVÕISTLUS: Mart Kelk tõi saetäristajad publiku ette Lk 6–7 29. märts 2018 Nr 3 (219)

MAALEHE LISA

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

Metsa raieõiguse või -materjali müügil maa maha müümist, mitte aga metsa Praegune maksusüsteem paneb väikeomanikku oma metsmaad pigem maha müüma, sest tagastatud metsamaa müügilt tulumaksu tasuma ei pea.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Jaan Kägu, kes ka ise ühtlasi metsaomanik oma umbes 50 hektari metsamaaga ja lisaks veel RMK metsaülem, leiab, et väikemetsaomaniketa pole võimalik hoida Eesti rahvusriiki, sest just omand on see, mis muudab inimese paikseks ja riigitruuks. Et seda omandit kinnistada, peaks Kägu arvates aga väikeomanik senisest rohkem riigi tuge tunnetama.

“Vabadussõda näitas, et eesti mees on pere, maa ja metsa eest valmis minema lõpuni,” ütleb Kägu. Ta teab, mida räägib, sest talule, mida praegu peab, pani aluse juba tema vanavanaisa.

Lihtsalt aatelisus aga ei maksa, kui küsimus on enda järjepidevas äraelatamises. Nii hak-

kab väikemetsaomanike osakaal muutuma paraku üha väiksemaks ning nn firmametsade osakaal järjest suureneb. Kusjuures omaaegset talumetsade mõistet meie praegune seadusandlus üldse ei tunnista, ning suuri, mitu tuhat hektarit metsa omavaid ettevõtteid ja kümne hektari omanikust talumeest käsitleb seadus, sh maksuseadus, võrdsetena.

Eks metsaomaniku praegusel, tegelikult vaid kosmeetiliste muutustega juba aastaid kehtinud maksustamisel on Kägu hinnangul oma roll selles, et omaaegsed talumetsad aina suurte haldusettevõtete kätte rändavad ning väikeomanik ise enam metsa majandamisel mõtet ei näe.

Aastaraamatu “Mets 2016” järgi on füüsiliste isikute metsamaa pindala aastatel 2014–2016 vähenenud kokku 81 400 hektari võrra, samal perioodil on juriidiliste isikute metsapind aga kasvanud 84 200 hektarit.

Oma metsa majandab Jaan Kägu FIEna, kuid möönab, et leiva toob lauale ikkagi amet riigitööl, RMK Vändra metskonna metsaülemana. Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamine

on tema sõnul ka hoopis midagi muud kui eraisiku maksustamine. Seda enam, et Kägu on oma 150 hektari suuruse Käo taluga ka käibemaksukohustuslane.

Ta selgitab, et kui müüa raieõigust või puidu sortimente, maksustab riik füüsilisest isikust metsaomanikku 20% tulumaksuga. Kui aga metsaomanik müüb vanaisale kuulunud ja hiljem talle tagastatud metsa koos maaga maha, ei maksa ta riigile sentigi.

“See ongi viinud meid seisu, kus firmametsade osakaal kasvab ja väikemetsaomanike osa väheneb,” kirjeldab Kägu olukorda.

Aktiivsem turg täidab riigikassat Eesti Erametsaliit tellis hiljuti füüsilisest isikust väikemetsaomanike maksustamise analüüsi, mille tulemustest selgub, et kui rakendada üüritulu mak-

sustamisega analoogset korda ka väikemetsaomanike maksustamisel, siis eeldatavasti oleks võimalik nende käitumist mõjutada. Lõpuks jääb ehk mõni kunagine talumetsatükk ka suurfirmade valdusesse müümata.

“Välja pakuti, et 60% puidumüügi tulust ja 25% kasvava metsa müügi tulust võiks olla tulumaksuvabastusega. On välja arvutatud, et sellega laekuks riigieelarvesse 15,5 miljonit lisamakse,” iseloomustab Jaan Kägu erametsaomanike ettepanekut. Makse laekuks rohkem seetõttu, et metsaomanikud hakkaks aktiivsemalt (+10%) oma metsi majandama.

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et metsaraieõiguse ja metsamaterjali müügi praegune maksustamise süsteem ei taga erametsanduse järjepidevust, vaid pigem soodustab metsamaa müümist ja tulude varjamist.

Liiga suur maksukoormus tulult, mida väikemetsaomanikud saavad vaid korra elu jooksul, on kahjulik kogu riigile.

MIKK LINK

“Liiga suur maksukoormus tulult, mida väikemetsaomanikud saavad vaid korra elu jooksul, on kahjulik kogu riigile,” märgib Link. “Ettepaneku sisu on selles, et see ei taotle maksuerisust maksumäära alandamise näol. Soovime, et metsatulu puhul maksustataks tavalise 20% suuruse maksumääraga füüsilise isiku netotulu, mitte brutotulu.”

Rohkem tehinguid toob suurema tulu Sel moel jääks metsaomanikule pärast raieõiguse või materjali müüki rohkem raha kätte ja see võiks olla eeldus, et ta hakkabki oma metsas agaramalt toimetama, raiub rohkem, uuendab rohkem ja on igal moel aktiivne metsamajandaja.

Loogika on lihtne – ühe tehingu pealt saab riik küll vähem makse, aga kui maksumuudatus toob endaga kaasa rohkem neid, kes materjali või raieõigust on valmis müüma, siis summa summarum riigi maksutulu suureneb.

“Erametsaliit soovib tulumaksusüsteemi muuta füüsilisest isikust metsaomaniku jaoks

õiglasemaks,” iseloomustab Mikk Link ettepanekut. “Eesmärk ei ole piirata maa müüki, vaid juhtida tähelepanu, et riik ei peaks läbi maksusüsteemi eraldi metsamaa müüki soodustama.”

Link on seisukohal, et praegu kehtiv tulu ajatamine kolmele järgnevale maksustamise perioodile on õiglane lahendus, arvestamaks tulust maha metsauuendamisega seotud kulud.

Metsaomanikul on võimalik valida, et kas maksab tulumaksu 20% kohe või lükkab edasi järgmise kolme aasta peale.

Teisel aastal saab ta deklareerida oma maapinna ettevalmistamise kulu, kolmandal istutamise ja neljandal kultuurihoolduse kulud.

Alles neljanda aasta deklaratsioonis arvutab omanik oma esialgsest tulust maha järgneva kolme aasta kulud ja maksab alles jäänud summalt tulumaksu.

Küps mets seisab, mädaneb ja hukkub “Praeguse süsteemi viga seisneb selles, et see on keeruline ja jäik – kulud peavad olema tõendatud ja kulude tegemise aeg on

Külasta ge meid Maame ssi välialal VP-47!

Metsaomanik OÜ väliplatsi nr. VP65

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

lasuvad maksud soosivad majandamist ANNI ÕNNELEID

E T T E PA N E K VÄ I K E O M A N I K E M A K S U S TA M I S E K S

Tulupõhise ehk protsentuaalse arvestusliku mahaarvamisega süsteem Brutotulu – arvestuslikud kulud (%) = maksubaas Arvestuslikud kulud oleks raieõiguse müügi korral 25% ja metsamaterjali müügi korral 60%, kuludokumente pole vaja esitada.

Mõju riigieelarvele: otsene kulu oleks 1,5 miljonit eurot,

FAR M

piiratud vaid kolme aastaga,” selgitab Link. “Uue metsapõlve kasvatamine võtab tunduvalt rohkem aega ning kogu raieperioodi tuleb tasuda ka maamaks.

Igal aastal on vaja täita keeruline tuludeklaratsioon. Metsa-

omanikud ei oska seda täita ning vigu tuleb palju sisse.”

Ta on seda meelt, et praeguses süsteemis kulutavad nii riigi finantseeritud metsaühistu konsulendid kui ka maksuameti spetsialistid ebamõistlikult palju

töötunde deklaratsioonide täitmisele ja vigade parandamisele.

“Näeme, et paljud omanikud ei kasuta tulude edasikandmise võimalust, ning mis veel halvem: metsaomanike aktiivsus metsade majandamisel on

kuid arvestades eraisikute majandusaktiivsuse 10% kasvu, oleks kaudne netokasv 15 miljonit eurot aastas.

Allikas: Eesti Erametsaliidu maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks

üleüldse madal – madal on nii raieaktiivsus kui ka raiejärgne metsauuendamise aktiivsus,” räägib Mikk Link.

Metsaressurss on tema andmetel vana ning kvaliteetse puidu osakaal madal.

PA N E TÄ H E L E

Metsaomanik ja maksud

Näiteks toob ta Erametsaliidu ühe liikme Läänemaa Metsaühistu peamiselt väikemetsaomanikest koosneva liikmeskonna kasvava metsa tagavara, millest 65% on küps või üle seisnud ning ainult 35% saab lugeda kasvavaks metsaks.

Teine näide on metsamaterjali müügist. Metsamaterjali müügi puhul on omanik teinud kulutusi ka raiele ja kokkuveole. Järelikult sisaldab müügihind neidki kulutusi, ehk müügihind on nende kulutuste võrra suurem.

“Praegu rakendub brutotulule 20% tulumaks. Selle tulemusena ei sisaldu statistikas füüsiliste isikute tehtud metsamaterjali müügitehingud,” kirjeldab Link, vihjates asjaolule, et eraisikud püüavad oma tehinguid sättida nii, et need aruandluses ei kajastuks ja maksud maksmata jääks. “Saame siit järeldada, et kas neid tehinguid ei tehta või saab niimoodi alguse varimajandus.”

Sellepärast ongi tema hinnangul vaja metsamaterjali müügi puhul rakendada suuremat arvestuslike kulude mahaarvamise määra. Ettepanek on niisiis, et see oleks 60% tulust.

Eraisikust metsaomaniku kasvava metsa raieõiguse või tema metsast raiutud materjali müük maksustatakse kui kasu vara võõrandamisest.

Kasust saab maha arvata müügiga seotud kulud.

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügi puhul on võimalik metsa majandamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud maha arvata samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil müügist saadud tulust.

Kui omandireformi õigustatud subjekt võõrandab temale omandireformi käigus tagastatud metsamaad, on saadud tulu maksuvaba – seda ka siis, kui metsamaad kasutati ettevõtluses või seda müüakse osade kaupa.

Kui ostetakse kasvava metsaga kinnistu, võib omanik kinnistu ostuhinna jagada üheks osaks, mille saab arvesse võtta kinnistu võõrandamisel, ning teiseks osaks, mida saab arvestada metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel.

Füüsilistele isikutele rakenduv maksuvaba tulu 6000 eurot aastas kehtib ka raieõiguse või metsamaterjali müügi tulu puhul.

Allikas: MTA

N ESINDATU D AO

S4SIL E M AA -21.0 -1

3

M 19.04 ST A N D VP

    

INNOVATIIVNE KONSTRUKTSIOON

OPERATIIVNE JÄRELTURU TEENINDUS

PROJEKTEERITUD JA TOODETUD EESTIS

MEIE AMETLIK EDASIMÜÜJA ON: EUROOPA ENIMMÜÜDAVAD METSAVEOHAAGISED

SUUR VALIK METSATÕSTUKI JA – VEOHAAGISTE KOMBINATSIOONE

LISAINFO:

WWW.FORSMW.EE

Peterburi tee 44 • Tallinn • Tel: +372 565 770 04; +372 509 477 5 agri@stokker.com • www.stokker.ee

4 M E T S A M A J A N D U S

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

Mets toob omanikele kasu mitut moodi Sotsiaalmeedias on raievastased süüdistanud metsaomanikke rahaahnuses, mis väljenduvat just nagu püsivas raiumissoovis. Sedasi väita on vale, sest Eesti metsaomanikud on väga erinevad.

VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee

Eesti Metsakeskus tegi aastal 2011 uuringu, mille põhjal seda mitmekesisust iseloomustas.

Laias laastus jaotub rohkem kui 100 000 metsaomanikku oma metsaplaanide järgi viide suurde rühma: looduse kaitsjad; mittepuiduliste saaduste kasutajad; nn tööstuslikud tootjad (kasvatavad metsa puidu saamiseks); passiivsed omanikud (majanduseesmärke pole) ja talumetsaomanikud (puit oma tarbeks).

Puidutulu – laialt levinud.

Tõsi, et puidutulu on peamine.

Paljudele metsaomanikele on mets tähtis elatusallikas. Aga see ei tähenda raha süllekukkumist.

Metsa majandaja teeb enne tulu saamist suurel määral kulutusi.

Kes metsa ei kasvata, saab raietulu vähem.

Klassikaline metsakasvatus tähendab metsa istutamist või külvi, metsakultuuri- ja noorendikuhooldust ja mitut harvendusraiet enne lageraiet. Tulu saamise võimalus tekib metsaomanikule tavaliselt alles pärast esimest harvendusraiet.

Raietulu tuleb omanikule palgi, paberipuidu ja küttepuidu müügist.

Spets-metsakasvatus – pigem entusiastide rida. Osa metsaomanikest on rajanud spetsiaalseid puistuid, et sealt saadava puiduga ükskord turule minna. Näiteks on erametsades olemas maarjakaasikud ja hübriidhaavikud. Omanike turukogemus on peamiselt alles ees.

Küll juba tegutsevad turul metsaomanikud, kes on rajanud endale jõulukuuseistandusi. Tiheda ilusa turu-jõulukuuse kasvatus nõuab hoolt ja oskusi.

Puu- ja puiduosad – laialt levinud. On metsaomanikke, kes valmistavad turule vihtasid, samas ei pruugi kõik luua- ja vihatootjad ise metsaomanikud olla. Samamoodi on lood puidukäsitöö tegijatega. Turul liigub tohutus valikus puidust käsitööd

nööpidest mööblini, kus materjaliks jämedam või peenem puit, oksad, puupahad ja -seened jne.

Puutöömeistrist metsaomanikul on käes põhjatu ladu.

Muud metsasaadused – palju uusi katsetajaid. Marjade ja seente või metsas kasvavate ravimtaimede korjamine turule on metsaomaniku ja kõigi teiste võimalus – kui omanik pole keelanud, võib neid saadusi tema metsast korjata igaüks. Selles valdkonnas on toimumas muutus – kokkuostu jaoks korjajaid jääb vähemaks, kuid lisandub töötlejaid (nt keedis). Aeg-ajalt ikka katsetab keegi kase- ja vahtramahlaga ning tekib juurde kõiksugu uute loodustoodete valmistajaid.

Metsataimi saab ära kasutada ka tuues metsa mesipuud. Vähemalt üks metsaomanik Eestis on valmistanud oma metsa ekstra ette selleks, et kutsuda mesinikke tarudega sinna korjele. Ettevalmistus tähendab metsateede rajamist ja taimekoosluse mitmekesisuse säilitamist.

Matkarajad – üksikud ettevõtjad. Erametsades on üsna palju õppe-, loodus- või matkaradasid, kuid omaniku sissetulekuallikaks need kõik ei ole. On juhul, kui omanik on orientee-

EESTI ERAMETSALIIT

runud loodusturismile ja pakub külastajaile “veel midagi muud”.

Jahindus – pigem mitte tuluallikas. Enamasti on kõik erametsad ka jahimaad, kasutus sõltub maaomaniku ja jahimeeste kokkuleppest. Laialt levinud on mitterahalised kokkulepped. Maal elavatel metsaomanikel näiteks: jahimehed hoiavad talvel metsas sihid lumest lahti, käivad kevadel metsa istutamas, jagavad põdrajahil maaomanikuga saaki jne.

Looduskaitsehüvitised – võimalus seaduse alusel. Ka see on metsaomaniku võimalus saada majanduslikku tulu, paraku mittemajandamise eest ja juhtudel, kui vastav loodusobjekt või -kooslus metsas olemas on: vääriselupaiga kaitse lepingud riigiga, Natura 2000 hüvitis, kaitseala maamaksusoodustus. Tegu on valdkonnaga, kust on just praegu välja arenemas teinegi hüvitiste suund – ökosüsteemi teenuste eest.

Tuluallikate levikut aitas iseloomustada metsaomanik Leili Mihkelson.

Kasutatud on Eesti Metsakeskuse väljaannet “Metsaomanike kavatsuste uuring 2011”.

Päevakohaseid puidutooteid. Pildil olevad on küll mõeldud tegija enda metsa panekuks, mitte müügiks.

OSTAME

OÜ Priimo Mets ostab:

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Järvamaa 503 8777 514 8238

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

HEA METSAOMANIK!

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Läänemaa 523 7944

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

S E I S U K O H T 5

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

Virnatäiuse koefitsiendiga pügatakse puidu müüjaid ja moonutatakse statistikat Virnatäiuse koefitsient, mida virnastatud metsamaterjali ostjad mõõtmisel rakendavad, on liiga väike, mistõttu jääb metsomanikul saamata hulga raha. Ka raiemaht on tegelikust märksa suurem.

AIVAR MÄETAGAS

HIIUMAA METSASELTS

harvendusraie 25aastases kaasikus. Kokku tuli tee äärde kvaliteetselt virna laotud kasepaberipuud 114 ruumimeetrit. Kõik notid korralikult tüvega tasapinnaliselt laasitud. Materjali kokkuostja rakendas materjali mõõtmisel koefitsienti 0,48, mis andis tulemuseks 54,72 tihumeetrit. See arv oli aluseks mulle tehtud töö eest tasu maksmisel, niisamuti maksti selle eest metsaomanikule.

Vähemalt 2% kadu

OÜ Silmakare metsakasvataja

Seda artiklit kirjutama ajendas mind veendumus, et virnatäiuse koefitsient, mida ümarmaterjali mõõtmisel valdavalt kasutatakse, ei anna vastuseks tegelikku tihumeetrite hulka. Materjali ostjad vähendavad baaskoefitsienti mitmesuguste ettekäänetega – virnastamise kehva kvaliteedi, laasimise, kõveruse ja muu sellisega.

Virnastusmahu ja virnatäiuse koefitsiendi abil mõõdetakse peamiselt kütte- ja paberipuitu. Saadud tulemus (tihumeetrites) ei ole aluseks üksnes vastava materjali eest tasu maksmisel, tihumeetrite pealt makstakse palka ka metsa ülestöötajaile.

Toon näite. Käesoleval talvel tegin kliendile Viljandimaal

Mitte 0,48, vaid 0,59 Kuna kasepuu virnatäiuse baaskoefitsient on 0,65 ning virn korralik, mõõtsin käsitsi tegeliku koefitsiendi. Selleks on mitu meetodit. Mina kasutasin järgmist.

Lõikasin vineerist täpselt ruutmeetrise tahvli ja kinnitasin selle kolmes juhuslikult valitud kohas virnale. Kasutades tahvlit šabloonina, värvisin virnas ära kolm ruutmeetrise läbimõõduga ala.

Seejärel tollisin ükshaaval kõik notid, mis asusid selle ruutmeetri sees, ühesentimeetrise täpsusega mõõdetuna koore alt.

Nende nottide kohta, millest jäi ruutmeetrise ala sisse veerand või pool, tegin eraldi arvestuse.

Kasutades ringi pindala valemit,

seda nn Vene ajal võrdus üks ruumimeeter 0,7 tihumeetriga. Õiged virnatäiuse koefitsiendid on 0,6–0,75.

Aivar Mäetagas on välja arvutanud, et virnatäiuse koefitsiendid, mida metsamaterjali ülesostjad kasutavad, on liiga väiksed.

arvutasin iga noti pindala ning korrutasin nottide arvuga. Sain tulemuseks 6039,592 cm2 ehk 0,604, kuna virnatäiuse koefitsienti väljendatakse murdarvuna. Arvutades siit võimaliku mõõtmisvea maha, on tulemuseks vähemalt 0,59.

Konsulteerisin kasutatud meetodit mitme asjatundjaga nii Eestis kui ka Soomes, nad kinnitasid, et tegin õigesti.

Täpselt sama tulemuse sain, kasutades baaskoefitsiendist maha- ja juurdearvamist.

Korrutades 0,59 eelnimetatud 114ga, on tulemuseks 67,26 tihumeetrit kasepaberipuud.

See tähendab üle 10 tihumeetrist vahet! Kusjuures kõnealune materjal oli suhteliselt peenike, noti keskmine läbimõõt 14 cm, aga jämedama materjali puhul tuleb koefitsient veelgi suurem.

Samas koguses tuli sealselt raielt ka küttepuud. Selle mõõtmisel kasutati koefitsienti 0,5, mida küttepuidu mõõtmisel valdavalt kasutataksegi, kuid seegi on tunduvalt suurem.

Mina jäin ilma ligi 200 eurost töötasust (tegin tööd kolm nädalat), metsaomanikule jäi raha maksmata 20 tihumeetri eest.

Praegusi koefitsiente on kasutatud 1990ndate algusest, enne

Kuigi palki mõõdetakse saeveskis elektrooniliste seadmete abil või käsitsi otsatollides, ei anna ka need mõõtmised tulemuseks palgi tegelikku mahtu. Teada on ju, et palki müües on nõutav 10sentimeetrine ülemõõt.

Palki mõõdetakse ladvaosast, kust see on peenem. 10sentimeetrine jupp mõõtmisel arvesse ei lähe, aga see arvestatakse maha tüve poolt, kust palk on jämedam. See tähendab vähemalt 2% kadu iga palgi kohta!

Kokkuvõttes tahan selle jutuga öelda, et 20–23 aastaga on “vasakule” läinud x miljonit tihumeetrit ja deklareeritud raiemaht on oluliselt suurem. Metsaomanikel ja ülestöötajail on jäänud saamata x krooni või eurot.

Töötasin aastani 2000 RMKs metsnikuna, muu hulgas arvestasin meestele palka tihumeetrite järgi. Paljud neist meestest töötavad veel praegugi seal. Nii et vabandust, poisid! Teil jäid saamata kümned tuhanded kroonid. Vaat sulle koefitsienti!

6 I N T E R V J U U

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

Mart Kelk tõi saetäristajad publiku ette Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk on toonud raievõistlused metsast linna, et ka metsakauged inimesed saaks aimu, kuidas metsatöö käib. Metsaga on mees aga seotud teisitigi.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Oled töötanud Eesti Metsaseltsi tegevjuhina, nüüd oled ametis projektijuhina. Milliseid tegevusi need tähendavad?

Metsaseltsil on kolm põhilist tegevussuunda läbi kesksete ürituste: rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” kooliõpilastele, Otsustajate Metsakool ning raievõistluste korraldamine.

Läbi nende tegevuste ei ole aga Eesti Metsaseltsi põhiidee öelda seda, mis on metsas õige või vale, vaid see jääb inimese enda otsustada.

Metsaselts on apoliitiline Eesti metsanduse katusorganisatsioon – meie eesmärk ei ole toetada algatusi või kirjutada seisukohti võtvaid pressiteateid, vaid panna inimest mõtlema ning oma arvamusi ja seisukohti metsanduse kohta kujundama. Seetõttu ei võta Eesti metsaselts osa ka aktiivsest poliitikast.

Poliitikuid siiski Otsustajate Metsakooli kutsute?

Kui me poliitikutega metsas käime, siis on kaasatud metsandusspetsialistid, metsas töötavad inimesed, oma ala parimad spetsialistid. Räägime metsanduses esinevatest probleemidest metsameeste vaatevinklist, arutame selle üle, miks metsaomanik üht või teist tööd teeb just nii, nagu ta seda teeb ning poliitikud saavad siis rääkida neist asjust oma vaatevinklist. Sageli on maailmapilt väga erinev ja palju asju saab metsakoolis selgeks ka.

Nüüd, seltsi projektijuhina, tegeled peamiselt raievõistluste korraldamisega? Sina olid ju see, kes need võistlused laiema publiku ette tõi?

Olen raievõistlusi korraldanud üheksa aastat, täpselt sama kaua, kui ka olen Eesti Metsaseltsis töötanud. Tol hetkel, kui seda tegema asusin, oli mul selge visioon, milline üks äge avalik üritus välja nägema peab – tulime n-ö metsast linna. Leidsin, et raievõistlusi võiks avalikult tutvustada – see võistlus ei ole lihtsalt saagide täristamine, vaid kutseoskuste demonstreerimine ja arendamine. Oluline on täpsus ja kiirus, mis muudab kogu selle asja palju põnevamaks ja sellest saab juba hea sõu. Eeskujuks oli mulle Stihli Timbersport, kus metsamehed saagide ja kirves-

tega eri ülesandeid lahendades üksteisega mõõtu võtsid.

Raievõistluste sarja esimene võistlus toimub nagu varemgi Maamessil, aga kaks järgmist võistlust igal aastal eri linnas. Tänavu näiteks Türil ja Valgas. Igal aastal on võistlustele lisatud ka midagi uut. Näiteks paar aastat tagasi viisime esimest korda läbi mastide langetamise, mis tõi hulga rahvast võistlusi vaatama, sest ega metsa ju keegi eriti minna taha. Nüüd saab võistlusi jälgida ka otseülekandena ja vaeva oleme näinud sellegagi, et keerulisemad ja tehnilisemad alad pealtvaatajale arusaadavamaks muuta.

Kas võistlejaid jagub?

Esimestel aastatel lõi kaasa 20 võistlejat, nüüd 40 ja huvilisi oleks rohkemgi. Palju on välismaalasi, sest korraldus on tunnistatud heaks ja konkurents kõva. Järgmine suurem eesmärk on tuua raiespordi maailmameistrivõistlused taas Eestisse, eelmisest korrast on möödas juba üle kümne aasta.

Maamessini, kus selle aasta esimene võistlus Kevadkarikas toimub, on jäänud vähem kui kuu. Mis see korraldaja jaoks tähendab?

See tähendab seda, et võistlejaile on info saadetud, võistlusega seotud teenused on telli-

tud ning sponsoritega on suures plaanis käed löödud. Aega on veel registreerimiseks – see kestab 10. aprillini. Luua metsanduskoolis peetakse enne võistlused, mille järgi osalejad Kevadkarikale saadetakse ning ka välismaalased moodustavad oma koondised selleks ajaks. Kõik ikka selleks, et parimad koosseisud välja panna.

Tänavu on maailmameistrivõistluste aasta ning võib oodata, et kõik osalejad on palju trenni teinud ja heas vormis, et võistlustel häid tulemusi saavutada.

Taavi Ehrpais on öelnud, et parimad tulemused saab siis, kui ise ka metsas töötada. See on põhi, mida ei unusta kunagi!

Kas sa ise ka oleks valmis võistlustel kaasa lööma?

Kui päris aus olla (naerab), siis ei tahaks proovima minna, minu käsi on kõver.

Metsatöö pole sulle ju võõras?

Olen Eesti keskmine metsaomanik. Mul on 10 hektarit metsa, mis asub viies eri kohas ja seal ma toimetan, nii et saag ja võsasaag ei ole võõrad riistapuud. Olen oma metsas katsetanud õpikutarkust ja enda tarkust ning neid kombineerinud. Õpitarkusega on mul näiteks see lugu, et ega midagi väga välja tulnud. Mul kasvas kahel hektaril kuusik, mis paistis väga ilus,

aga sel oli juurepess sees ning tuli maha raiuda. Õpikutarkuse järgi jätsin langile väärispuuliigid – vahtrad ja tammed – kasvama, samuti mõned teises rindes kasvanud noored kuused.

Kui ma lõpuks pärast raiet sinna uuesti noored kuused peale istutasin, tuli mul suurt vaeva näha tohutu heinakasvuga, et kuused üldse ellu jääks – tegu oli vana põllumaa serval asuva langiga. Läksin siis kevadel vaatama, kuidas kuused talvitusid ja avastasin, et metssead olid pool hektarit taimi üles sonkinud – kasvama jäetud vahtrad ja tammed meelitasid sead kohale.

Nüüdseks on ka teises rindes kasvanud kuused nii kõrged, et varjavad noorendikku, ning kui tahta neid langetada, tuleks need lasta noorendikku, millest ei jääks siis palju järele. Looduslik mitmekesisus on seal suur, aga majanduslikult see mets eriti midagi väärt ei ole. Igal juhul olnuks mõistlikum teha lageraiet ning seal kasvaks praegu ilus noor kuusemets. Mets on keeruline, ühe mõõdupuuga seda võtta ei saa.

Raievõistluste korraldajale Mart Kelg

Mainisid õpikutarkust – see tähendab, et oled metsandusliku taustaga?

Olen viis aastat Eesti Maaülikoolis metsatööstust õppinud.

Olen esimest põlve metsamees, kuigi 34aastast poisikest ei saa vist metsameheks nimetada.

Sina oled selles suhtes üsna erand, et oled üks vähestest, kes metsameeste poolelt on püüdnud oma sõna sotsiaalmeedias lausuda. Miks sa teed seda?

Mulle ei mahu hinge, kui suhtumine on nii halvustav või et

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

I N T E R V J U U 7

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

ARGO INGVER

Sa ise ju ka satud metsa märksa rohkematel põhjustel kui metsatööde pärast.

Tegelen rogainiga ja seetõttu tõesti liigun metsas palju. Rogain on etteantud kontrollajaga võistkondlik valikorienteerumine.

Eesmärk on koguda võimalikult palju punkte. Kui mingi punkt asub keerulises kohas ja kaugemal, saab selle läbimise eest rohkem punkte. Kuna aeg on mängus, on hästi oluline, kuidas teekond paika panna, et kõige lihtsamini ja kiiremini kohale jõuda.

Rogaini ajal näeb palju metsa erinevaid külgi. Lageraielanke, noorendikke, vana metsa ja tihnikuid ning tõelist padrikut.

Mu tiimikaaslaseks on minu elukaaslane ja parim sõber, kes on ka metsandusega seotud. Võistluste kokkuvõtted viivad meid pea alati ka metsanduse teemadele ja arutame, miks mõnes kohas sellised puud kasvama on jäetud või miks just sedasi ühes või teises kohas mets kasvab. ule ei ole saag võõras riistapuu, kätt harjutab ta oma metsas. Võistlustele ise aga pigem ei tüki.

käib tohutu üldistamine. Igaüks annab hinnangu, kuidas peab tegema ja igaüks on spetsialist.

Mind hämmastab, kuidas inimesed ei vii kokku, et raha ei tule seina seest, piim poest ja puud puumarketist. Aga kahjuks linnulaulust ja lillelõhnast ära ei ela.

Kui keegi teebki puidust nukumaju ja elab sellest ära, siis jah, oma pere saab toidetud, aga riik mitte. Riiki toidab tööstus.

Olen mõelnud, et metsamajanduse ja koostoimimise selgitamine on sama raske kui 300–400aastase sugupuu joo-

nistamine – kõik on risti-rästi seotud. Iga metsast tulnud tihumeeter on seotud riigi dividendi, maksu, kellegi hüve või inimese pangakontole laekuva isikliku kasuga.

Need seisukohad, mida ma avalikult esitan, on puhtalt minu

isiklikust vaatevinklist, ma ei väljenda end metsaseltsi esindajana.

See ei tähenda, et Eesti Metsaselts või mina ei paneks loodusväärtustele rõhku.

Olen veendunud, et metsaomanik on endiselt parim loodusväärtuste kaitsja.

Töötad veel ju mujalgi?

Minu põhitöö on seotud metsa- ja aiatehnika turundusega, aga kuna ööpäevas on 24 tundi, siis olen pisut nagu vabakutseline ning löön kaasa suuremate ja väiksemate spordiürituste organiseerimisel. Vabatahtlik töö on minu jaoks alati olulisel kohal olnud! Veidi olen seotud ka Tartu Maratoni sarja korraldamisega.

n Põhja-Karjala metsade kasutust elavdatakse mahesertifikaadiga Mahesertifikaat ei keela metsade majandamist, kuid aitab korjatud tooteid turustada.

Soome Loodusvarakeskuse ja Soome Metsakeskuse uue projektiga püütakse edendada idasoomlaste loodustoodetega tegelevate ettevõtete arengut.

Osa projekti tööst on PõhjaKarjala metsade mahesertifitseerimine ehk muutmine mahekorjealadeks. Kavas on sertifitseerida umbes 1,5 miljonit hektarit metsa.

Soomes on mahesertifitseeritud juba 12,2 miljonit hektarit metsa.

Lisaks kaardistatakse selle projekti käigus võimalusi kasutada mahesertifikaati ehituspuiduturul. Mõeldud on ka jõulukuusekasvatuse mahesertifikaadile.

Kui metsal on mahesertifikaat, siis sealt korjatud marju, seeni, taimi ja muid korjatud tooteid võib turustada kui mahetooteid.

Maaomanik võib majandada mahesertifikaadi saanud metsa vastavalt oma soovile. Tal on siiski kohustus teatada nendest metsatöödest, mis viivad selle metsa kolmeks aastaks mahealast välja.

TOOMAS LEMMING

Metsälehti

www.bmf.ee

TÕSISED metsamasinad

Haagised 6-17 t Tõstukid 4,3-9,05 m Haaratsid 0,15-0,24 m2

nii talunikule kui ka metsamehele

BMF 10T2 BMF 6T2

BMF 17T2

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

8 M E T S A H A R I D U S

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

Luua metsanduskooli vilistlased töötavad erialasel ametikohal*

LUUA METSANDUSKOOL

Pole õige väita, nagu ei töötaks Luua metsanduskooli vilistlased õpitud erialal.

TOOMAS KELT Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

Naistepäeval, 8. märtsil ilmus Maalehes artikkel maaettevõtjate probleemidest – neil pole kusagilt võtta häid töötajaid.

Muu hulgas sai loos sõna üks metsandusega tegeleva ettevõtte juht, kelle väited puudutasid ka Luua metsanduskooli.

Meie kohta käivad sõnad võib kokku võtta lühidalt – Luua metsanduskooli lõpetajad ei jõua metsa tööle. See väide käis nii metsanduse eriala lõpetajate kui ka metsamasinate operaatorite kohta.

Võib ju olla, et seda öelnud ettevõtja ei ole tõesti meie vilistlastega tööalaselt kokku puutunud, kuid laiemas plaanis on see väide vale.

Enamik metsas tööl Haridus- ja teadusministeeriumi vilistlasuuringu põhjal (2017. aasta andmed) töötab erialasel ametikohal üle 90% Luua metsanduskooli vilistlastest. Näiteks läinud õppeaastal lõpetas meie koolis 43 värsket metsameest (32 metsuri, 3 metsakasvataja ja 8 metsamajanduse õppekava lõpetajat), 11 metsandusspetsialisti, 9 harvesterioperaatorit ja 10 forvarderioperaatorit.

See tähendab, et metsanduses asus tööle vähemalt poolsa-

Luua metsanduskooli õpe on välja arendatud koostöös tööandjatega.

da noort. Kuhu on nad siis kadunud, et ettevõtja neid ei märka? Jah, nii mõnedki neist on läinud piiri taha, kus palgad ja töötingimused paremad. Kuid seda valikut ei ole teinud rohkem kui kümnendik neist!

Samuti kõlas artiklis väide, et meie vilistlastest metsamasinaoperaatorid ei jõua tööturule ning et 2015. aastal lõpetanud kolmekümne kahest harvesterioperaatorist töötab Eestis vaid kaks. Ilmselt on siin midagi väga sassi läinud, kuna kõnealusel aastal lõpetas metsamasinate (harvester ja forvarder)

juhtimise eriala vaid 13 noort.

Kust tuli juurde 19 lõpetajat, on arusaamatu.

Metsandusvaldkonnas on Luua metsanduskoolist saanud kvaliteedimärk! Meie õpilased on oodatud väga paljudesse ettevõtetesse praktikale ja nii mõnedki neist saavad juba sel ajal tööpakkumise. Tihe koostöö ettevõtetega käib kogu õppetöö korraldamisel, sest õpetamisel on määravaks tööturu nõudlus.

Artiklist käis läbi ka mõte, et Eesti kutseharidus ei valmista ette selliseid töötajaid, nagu ettevõtjad vajavad. Kindlasti ei

ole see nii, eriti metsanduses.

Kogu meie õpe on välja arendatud koostöös tööandjatega ning vajadusel seda ka kohandatakse. Muidugi ei käi see protsess üleöö, kuid muutused tööturul ongi pikema vinnaga.

Tööjõuvajadus kasvab Milliseid töötajaid vajab metsandus paarikümne aasta pärast, on praegu raske ennustada. Hiljuti koostatud OSKA raport ennustab aga, et metsanduses tööjõuvajadus pigem kasvab.

Luua metsanduskoolis oleme kindlad, et meie lõpetajad on ette valmistatud kohanema ka kõige ootamatute muutustega. Koolist on nad saanud kaasa oskuse õppida ja end täiendada.

Meie vilistlasi võib kohata metsanduses töötamas kõikjal – nii suurtes kui väikestes ettevõtetes! *Vastulause 8. märtsi Maalehes ilmunud artiklile “Ettevõtja: alkoholism on maal meeletu, inimeste päästmiseks on vaja tasuta ravi”.

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

P U I T 9

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

ERAMETSAKESKUS

MIS ON MIS

Kuidas Natura e-taotlust esitada?

Tänavu on Natura toetuse taotlemiseks tarvis kindlasti toimivat ID-kaarti koos paroolidega või mobiil-IDd.

Natura hüvitist saab vaid ID-kaardi või mobiil-IDga Sellest aastast saab Natura hüvitist taotleda vaid elektrooniliselt.

Taotluse esitamiseks on vaja toimivat ID-kaarti koos paroolidega või mobiil-IDd. KERTU KEKK

Hüvitist saab küsida metsaalade kohta, mis on taotleja omandis ning metsaalana kantud keskkonnaregistrisse.

See tähendab, et need on olemas maa-ameti lehelt leitaval Natura metsatoetuste kaardil.

Toetusmeetme eelarve on tänavu 4,32 miljonit eurot.

SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht

Vaikimisi täidetud

Metsaomanikud saavad küsida hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu eest Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala.

Natura toetusõiguslikke alasid on kokku enam kui 88 000 hektaril, kõige enam on kaitsealuseid metsi Harju-, Võru-, Valgaja Pärnumaal.

Eelmisel aastal küsis piirangute eest hüvitist 5656 metsaomanikku. Kõige rohkem oli hüvitise taotlejate seas metsaoma-

nikke, kelle mets asus Saaremaal, Harjumaal või Võrumaal.

Erametsakeskus ootab taotlusi 4.–23. aprillini läbi e-PRIA portaali, kus e-taotlust ei ole võimalik esitada ilma toimiva ID-kaardi ja paroolideta või mobiil-IDta! Juba mullu esitati kolmveerand Natura hüvitise taotlustest e-PRIA kaudu. Kuna e-teenus täidab taotluse metsaomanikule kuuluvate toetusõiguslike aladega automaatselt, säästab see taotlejat kaartidelt andmete otsimisest ja ümberkirjutamisest. Omanik saab vajadusel korrigeerida pindala ja lisada juurde metsaalasid.

Puudu oleva ala lisamiseks piisab e-PRIA portaalis katastri-

tunnuse sisestamisest, süsteem leiab ala kaardilt üles ja lisab ise taotlusesse kaardilt saadud metsaala numbri, ala pindala ja kaitsevööndi info.

Abistajaid jätkub Metsatoetuste taotlemisel saab abi küsida kohalikest metsaühistutest või Erametsakeskuse töötajatelt. Metsaühistud üle Eesti on kirja pannud vastuvõtuajad, millal nad Natura hüvitise taotlejaid abistavad.

Erametsakeskuse töötajatelt saab abi küsida Rapla kontoris või Tallinnas Mustamäe teel avatavas ajutises teeninduspunktis.

Aprillis toimuvad Tartus (10. aprill) ja Tallinnas (11. aprill) ka

1. Logi sisse e-PRIA portaali.

Selleks on vaja toimivat IDkaarti koos paroolidega või mobiil-IDd. 2. Registreeri end PRIA kliendiregistris (kui sa ei ole seda varem teinud).

3. Alusta taotluse täitmist.

Selleks leia Teenused lehe lõppu kerides Erametsakeskuse e-teenuste seast “EMK Natura metsa toetuse taotlus”.

4. Avanenud lehel vali “Alusta eeltäidetud taotlusega”.

5. Avanevas taotluse vormis on toetusõiguslike alade info juba vaikimisi täidetud.

Kontrolli, kas kõik alad, mille eest hüvitist küsida soovid, on kirjas.

6. Vajadusel saab korrigeerida pindala ja alasid juurde lisada. Puudu oleva ala lisamiseks piisab katastritunnuse sisestamisest, süsteem leiab ala kaardilt üles ja lisab ise taotlusesse kaardilt saadud metsaala numbri, ala pindala ja kaitsevööndi info.

7. Kui mõni metsaala on kaasomandis, tuleb taotlusele lisada ka kaasomanike nõusolek.

8. Esita taotlus.

Natura toetuse infopäevad, kus hüvitise taotlemise tingimusi selgitavad Erametsakeskuse töötajad. Lisaks tutvustab keskkonnaamet looduskaitse korraldust ja jagab juhiseid, kuidas endale kuuluvas metsas seatud piirangute ja lubatud tegevuste tingimuste kohta rohkem teada saada.

Kogu info Natura toetuse tingimuste, metsaühistute vastuvõtuaegade ja infopäevade kohta leiab erametsaportaalist www. eramets.ee/natura.

Nursipalu raie pälvis nii autasu kui ka keskkonnakirve Keskkonnaamet sai Nursipalu harjutusvälja raadamise eest kiita ja laita.

Tänavuse kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve teenis keskkonnaamet, kes andis Nursipalu 94 hektari suurusel alal loa metsa raadata, ootamata ära keskkonnamõju hindamise tulemusi, nagu nõuab seadus.

Raadamisega alustati oktoobris sisuliselt järgmisel päeval pärast taotluse esitamist ning 2. novembriks oli ala lagedaks raiutud. Sealjuures oli keskkonnaametile teada, et raietele on vastu nii kohalik kogukond kui ka kodanikuühendused. Ühtlasi aga tänas kaitseminister Jüri Luik keskkonnaameti peadirektorit Andres Onemari kaitseministeeriumi III klassi teeneteristiga suurepärase koostöö eest kaitseväe harjutusväljade arendamisel.

Sama tunnustuse said ka riigimetsa majandamise keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas ning keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar aga pälvis kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi suurepärase koostöö ja olulise panuse eest kaitseväe harjutusväljade arendamisel.

KRISTIINA VIIRON

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

Kuidas majandusmetsa hooldati?

JÄRVAMAA MUUSEUM

6 TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Enne võsalõikuri leiutamist 1970. aastate paiku oli kiin noorendike hooldaja peamine tööriist.

Noorendikke, mida hooldada, ei olnud enne, kui esimesed rajatud kultuurid hakkasid suureks kasvama. Ulukikahjustustega võitlemine on aga XX sajandi teise poole nähtus.

Noore metsa hõrendamise vajalikkusest on esimest korda juttu 1771. aasta paiku Ephardi koostatud Eesti ja Liivi metsa- ja jahiseaduse projektis. Ilmselt Saksamaa eeskujul, sest seal oli sel ajal juba kindel tava, et metsa tuleb hooldada.

Samas keelab meie metsamajanduse korüfeeks loetav Campenhausen oma instruktsioonis igasuguse hooldusraie ära, öeldes, et tegu on metsa hõrendamise ja hävitamisega, sisuliselt valikraiega. Ka see on õige tähelepanek, kui me arvestame, kuidas sel ajal metsa raiuti. Kõige jämedamad puud ei pakkunudki nii suurt huvi, pigem just need,

Purdi jahimehed võisid 1900. aasta paiku rahulikult õlut juua, sest loomi metsas eriti ei olnud.

millest kirvega kergemini jagu saadi. Selline oli just keskealine mets. Metsa hõrendati hoodusraie sildi all.

Lageraiete tekkimiseni ei olnudki tegelikult vajadust metsa hooldada. Toimus pidev valikraie. Metsa tagavara ja koosseis võis halveneda või vaesestuda, nad võisid isegi hõrendikeks muutuda, aga kultuure, mida hooldada, ei olnud.

Kui levima hakkas lageraie ja raiestike metsastamine, leiti äkitselt külvide puhul, et taimed tõusid üles tihedalt nagu

sammal. Neid külvikultuure püüti hooldada, aga tööde maht oli suhteliselt väike.

1840. aastatel jõuti ka raiestike hooldamiseni ja hooldusraieteni, mis kajastusid metskondade aruannetes. Selleks ajaks hakkas arvukalt kultuurpuistuid jõudma 30ndatesse eluaastatesse. Siis oli selge, et midagi on valesti läinud.

Riigimetsades püüti metsahooldust teha suhteliselt tagasihoidlikult. Esiteks oli see töömahukas, teiseks puudus tekkival materjalil sel ajal turg. Hooldusraiete maht jäi väikseks, kuid

OSTAME • paberpuitu Kunda

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Art Doors OÜ ostab tamme-, kase-, saare-, jalaka- ja vahtrapalki.

Müüme kuivatatud tisleripuitu.

INFO JA TELLIMINE Ingvar Tšizikov, tel 523 5155 ingvar. tsizikov@gmail.com

www.artdoors.eu

mingil määral siiski toimus.

Mõisametsades kulges protsess samamoodi.

Tänapäeval seda terminit enam ei ole, aga põimendusraieks nimetati toona raiet keskealises, umbes 40aastases puistus, mis oli viimane töö selleks, et valikpuud saaksid hästi kasvada. Nõukogude ajal sai selgeks, et sel raiel puudub igasugune metsakasvatuslik väärtus. Kasu ei kompenseeri seda traumat, mis põimendusraie metsale tekitab.

Aga metsamajandid tegid põimendusraiet päris ulatus-

likult, see oli üks põhilisi raha saamise võimalusi. Lõppraie läks riiklikku fondi, kuid põimendusraie andis palgipuud ja kõike muud metsamajandi enda tarbeks. Põimendusraielt saadud puitu sai realiseerida ja oma töölistele preemiaid maksta, mis oli vajalik, sest valitses tööjõupuudus. Kui tegu oli nooremate puistutega, siis neis tuli küll raiele peale maksta.

Valgustusraie kohta on protsentuaalsed ja pindalalised andmed olemas tsaariaegsete metskondade osas. Neist nähtub, et selles osas olid metsad suhteliselt hooldamata.

Ulukikahjustused on uuema aja nähtus. XIX sajandi lõpul ja XX algul kohtab küll juba ka neid. Aga sel ajal kütiti loomi rohkem.

Põtru oli metsades väga vähe.

Andres Mathiesen kirjutas ühe artikli metsanduse ja jahinduse vahekordadest. Seal ta rõ-

hutab, et Järvseljal olid nuhtluseks metskitsed. Põdrakahjustusi ei olnud, põtru loendati Eestis kümnetega, sest tsaariajal kütiti neid väga palju.

Jahiseadusega olid määratletud küll keeluajad, kuid mitte arvulised piirid. Aga vahepeale tulid sõja-aastad, revolutsioon, okupatsioon, kodusõda.

Kõik, kellel relv oli, lasid loomi, et mitte nälga surra. Metsad lasti praktiliselt tühjaks, põder oli peaaegu välja surnud. Kui rahuaeg saabus, hakkas populatsioon kasvama, aga kulus aega, kuni nad metsa kahjustama hakkasid.

Isegi metssiga ilmus siia alles pärast sõda, 1950. aastatel. Näiteks Elistvere loomapargi rajaja Kaupo Ilmet sai esimese metssea laskmise loa aastal 1953. Ta oli väga üllatunud, et sellist imelooma sai küttida, seni ei olnud metssiga üldse metsas fikseeritud.

Kirja pannud Mari Kartau

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

HINNAK A JA

Puiduhinnad on vaatamata soodsatele võimalustele raiuda püsinud kõrgel tasemel Märtsʼ17

Aprillʼ17 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18 Veebrʼ18 Märtsʼ18

Männipalk 66,90 67,23 67,23 67,56 69,78 70,27 71,35 74,93 75,77 76,01 79,68 79,74 80,33 Männipeenpalk 62,35 62,51 62,78 63,19 64,68 65,67 67,71 69,99 70,61 70,71 75,78 76,09 77,17 Kuusepalk 69,13 70,27 70,59 70,65 71,93 72,22 72,57 74,49 75,04 75,17 79,23 79,14 79,63 Kuusepeenpalk 64,92 65,45 66,18 66,47 67,98 68,51 69,55 71,70 71,95 72,05 75,96 76,02 76,29 Kasepakk 90,93 90,93 90,93 90,93 92,71 92,71 92,71 92,71 99,71 99,70 109,00 112,21 116,33 Kasepalk 61,10 61,10 61,10 60,92 60,63 60,63 60,60 60,98 63,53 63,25 68,04 72,31 72,82 Haavapalk 36,00 36,00 36,00 36 36,00 36,00 36,00 37,50 40,50 41,5 41,50 45,50 43,00 Lepapalk 31,50 31,50 31,50 31,5 31,50 31,50 31,50 34,50 37,00 38 38,00 41,00 40,15 Männipaberipuit 33,46 33,46 33,66 33,76 34,60 35,34 36,85 39,10 39,82 42,45 50,49 55,52 58,78 Kuusepaberipuit 33,33 33,33 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 40,00 42,45 50,49 55,52 58,78 Kasepaberipuit 30,15 30,18 30,40 30,375 30,47 30,71 31,46 35,15 35,98 39,45 49,27 53,39 56,15 Haavapaberipuit 26,07 26,07 26,19 26,19 26,65 26,80 27,64 28,97 29,69 32,58 37,73 39,23 39,99 Küttepuit 21,28 21,79 21,92 22,18 22,69 23,44 24,19 24,32 24,60 25,32 28,31 30,12 30,62

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, märts 2018 Kõrged puiduhinnad püsivad, kuid kiire hinnakasv on asendunud aeglasemaga või mõnel sortimendil ka peatunud. Üks on aga selge – veebruaris saabunud külm ja märtsis püsinud head metsavarumise ilmad on turule toonud küll täiendavalt puitu, kuid ei ole hindu langetanud. Kõigi sortimentide hinnad on väga head.

Okaspuupalkide hinnakasv jäi möödunud kuul enamasti alla protsendi. Ainult männipeenpalgil ulatus see 1,4 protsendini.

Aastataguse ajaga võrreldes on männipeenpalk kallinenud 24%, männipalk 20%, kuusepeenpalk

17,5% ja kuusepalk 15%. See tähendab, et männipalkide eest saab metsaomanik 13–15 €/tm ja kuusepalkide eest 10,50–11,50 €/tm rohkem müügitulu.

Lehtpuu jämesortimentide hinnad pole kuuga üldse muutunud või on hinnakasv tagasihoidlik. Enam on kallinenud kasepakk (3,7%).

Aastaga on kasepakk kallinenud ligi 28% ehk 25,40 €/tm.

Kase- ja haavapalgi hind on aastaga kasvanud u 19%, mis tähendab, et metsaomanik saab kasepalgi müügist 11,73 €/tm ja haavapalgi müügist 7 €/tm enam tulu. Lepapalk on viimase 12 kuuga kallinenud enam kui 27% ehk 8,65 €/tm.

Paberipuidu hinnatrall jätkub. Niigi väga kõrged hin-

nad on kasvanud veelgi. Märtsis maksis männi- ja kuusepaberipuit keskmiselt 58,78 €/tm, mis tähendab kuuga 6% kasvu. Kasepuit maksis 56,15 €/tm (+5%) ja haavapuit 39,99 €/tm (+2%). Kuigi kolme kuu taguse ajaga võrreldes on paberipuidu hinnad kasvanud väga-väga palju (okaspuupuit u 38%, kasepuit 42% ja haavapuit 23%), kahvatub see aastataguse ajaga võrreldes.

Aastaga on kõige enam kallinenud kasepuit (86%), mis tähendab, et metsaomaniku tulu on tänavu 26 eurot tihumeetri kohta suurem. Okaspuupuit on aastaga kallinenud 76%, mis tähendab vähemalt 25 eurot suuremat tulu tihumeetri paberipuidu müügil. Haavapuit on

aastaga kallinenud küll kõige vähem, kuid 53% (+14 €/tm) hinnakasv on kindlasti midagi sellist, mida prognoosida ei osanud ja mis ületab kõik ootused.

Küttepuidu hind on teinud samasuguse uskumatult kiire hinnatõusu nagu paberipuidu hindki. Viimased 14 kuud on toimunud pidev hinnakasv.

Möödunud kuul kallines küttepuit 1,7% ning tihumeetri keskmine hind on jõudnud 30,62 euroni. Kolme kuuga on küttepuidu hind kasvanud 21% ning aastaga 44%. Eelpool toodu tähendab, et eelmise aasta märtsiga võrreldes jääb metsaomanikule tihumeetri küttepuidu müügil 9,34 eurot rohkem kätte.

HEIKI HEPNER

Odav populaarsus Metsaomanikud ootavad riigilt raieõiguse ja metsamaterjali müügi teistsugust maksustamist, mis kokkuvõttes tooks riigikassasse ligi 15 miljonit eurot juurde. Kasv tekiks, sest metsaomanikud hakkaks oma metsa agaramalt majandama, kuna maksukoormus muutuks leebemaks.

Erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Linki sõnul oleks agaramalt raiuda tarvis juba seetõttugi, et suur osa erametsast on raieküps või lausa üleseisnud.

Samal ajal paisub üha suuremaks ühiskondlik diskussioon selle üle, kas Eestis metsa äkki liiga palju ei raiuta. Aga seal, kus rahvas sõna võtab, on kohe platsis ka poliitikud, et endale populaarsust võita. Süüvimata ühtlasi asja olemusse, sest muu ju ei loe kui valimistel saadav hääl.

Muuks kui odava populaarsuse võitmiseks ei oska juttu raielimiitide kehtestamisest küll pidada.

Sest miks peaks majandusmetsas, mis on saanud raieküpseks ning mida metsaseadus lubab raiuda, lükkama raieid aastast aastasse edasi lihtsalt ettekäändel, et nii palju tänavu raiuda küll ei või.

Kuidas võidaks keskkond sellest, kui raieküpses metsas raiet aasta-paar või rohkemgi edasi lükata? Ühel hetkel tekib suur häiring ju niikuinii, majanduslikus mõttes on mets aga ootamisaastate kestel oma väärtust kaotanud.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

Metsa- ja põllumaade ost.

(Mandri-Eestis)

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 3 (219) 29. märts 2018

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ME NB! VÕTA

TÖÖLE!!!

UHriIte, NIekKs onApuJ TEtöH u id hakku öülesand s tehnika

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

Kelle avaatorite jm ktorite, eksk metsaveotra eerimine, aldus ja plan rr ko i d on e hankimine, m » re lumaterjalid ku ja e d sa » tagavarao teostamine ärjamaal » remondi aakonnas, M m la ap R b u s as ywood.ee Remondibaa allan@energ 1, 50 82 50 : Liasinfo

Mõisaküla masinatehas pakub

Kivikopad L-1500 L-1900

Võsagiljotiinid

13–21tonnistele ekskavaatoritele

4990 €

Hinnale lisandub käibemaks 20%.

Mõisaküla Masinatehas OÜ info@mtm.ee 5628 6151