METSALEHT (aprill 2014)

JUUREPESS LEVIB! Okaspuumetsas raiet tehes tasub metsas selle seene tõrjet teha Lk 2 24. aprill 2014 Nr 4 (172)

OÜ Vostok Wood ostab kase-, kuuseja männi-paberipuud üle Eesti.

tel 5345 4927

MAALEHE LISA

OSTAME

Ostame OSTAME • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

•kasvava metsa raieõigust •metsakinnistuid ••metsamaterjali kasvava metsa raieõigust • võsastunud põllumaid Raieõiguste ostmisel raha kätte enne • (Lõuna-Eestis) metsakinnistuid ülestöötamisega alustamist.

• metsamaterjali Pakume metsa ülestöötamist • võsastunud põllumaad

Pakume

kompleksteenusena.

• võsastunud põllumaad Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

•puidu hakkimise teenust Raieõiguste ostmisel raha kätte enne •metsa ülestöötamist ülestöötamisega alustamist.

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral kompleksteenusena Tel. 517 4303 Pakume metsaE-post: ülestöötamist argo@renlog.ee •võsaraiet ja kraavide kompleksteenusena. puhastamist giljotiini abil

Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ

Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

www.renlog.ee

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303 E-post: argo@renlog.ee

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

Ilmaolud on soodustanud juurepessu levikut VIIO AITSAM

Sooja aja raietel tuleks pessuohtlikes okaspuumetsades seene tõrjeks kändusid töödelda.

S tatistiline metsainventuur

Üks peamine kahjustaja n Viimatise inventuuri järgi olid metsakahjustustest 49% põhjustanud sõralised, 12,6% haavataelik ja 11% juurepess. n Sõraliste kahjustatud oli 226 900 ha metsa (sellest kuusikud 196 200 ha) ja juurepessukahjustusi oli 51 100 ha, sealhulgas kuusel 44 600 ha ja männil 6300 ha.

Juurepess on puudes mädanikku tekitav seen. Maaülikooli metsapatoloogi Tiia Drenkhani sõnul kahjustavad Eesti metsades levivad kuuse- ja männijuurepess kuuske, mändi, kadakat ja harvem lehtpuid.

Männil kahjustab juurepess peamiselt juuri. Tüvesse mädanik eriti ei jõua, kuna puu kuivab enne ära. Kuusel põhjustab pess tüves kõrgele ulatuvat (kuni 12 m) mädanikku.

Juurepess levib eoste abil õhu kaudu kändudele ja sealt juurtesse. Nakatunud puu juurtest võib liikuda edasi terve puu juurtesse.

Allikas: SMI 2010

T unnuse d

Kuidas pessu ära tunda? n Mänd: okkad muutuvad pruuniks, võra hõreneb (ja/või oksad võras kuivavad), tüvel näeb vaigujooksu. Puude kasv aeglustub ja puud kuivavad ruttu. n Kadakas: kuivab ja hukkub eriti kiiresti. n Kuusk: põeb pikalt; juurtes arenev haigus on kaua maapealsete tunnusteta, kuna kuusk suudab hävinud peenemate juurte asemele uusi moodustada.

Saab ennetada ja tõkestada Pessu levimise takistamiseks soovitavad asjatundjad teha okaspuumetsades raieid talvel. Kui on vaja raiuda soojal ajal (keskmine temperatuur +5 kraadi ja rohkem), soovitatakse seene tõrjeks kasutada Soome biopreparaati Rotstop.

Vahend sisaldab teise seene, hiidkooriku eoseid. Kui seda pritsida juurepessust nakatunud kuuse või männi kännule, hakkab hiidkoorik kasvama ja takistab pessu kasvu. Vahendit on võimalik kasutada raie ajal, kui

Allikas: Tiia Drenkhan Rotstopiga töödeldud känd Toomas Lemmingu metsas.

harvesteril on vastav seade, või käsipritsiga kohe pärast raiet.

Rotstopi turustaja Eestis, Baltic Agro märgib, et vahendit sobib kasutada nii juurepessu leviku ennetamiseks kui ka nakatunud metsas leviku peatamiseks.

Tänavused eripärad Tänavu võib juurepess ilmastiku tõttu laialt levida. “Eriliselt soe ja vähese lumega talv soodustab

tema levikut lausa kahel moel,” ütles Rotstopi tootja Verdera OY seenhaiguste asjatundja MarjaLeena Lahdenperä. “Esiteks see, et kui maapind ei ole külmunud, on tavalisest rohkem metsamasinate liikumisest tingitud juurekahjustusi. Kahjustatud juured nakatuvad lihtsamalt.”

Teiseks võivad pehme talve tõttu Marja-Leena Lahdenperä sõnul juurepessu põhjustavad eosed püsida õhus tava-

lisest kauem. Kui kändude pinnad ja metsamasinatest kahjustatud juured on lumeta, on nakatumisvõimalusi palju.

Ka Tiia Drenkhan kinnitab, et pehme talv pigem hoogustab juurepessu levikut. “Oleme kahel viimasel talvel kogunud juuremädanike tuvastamiseks proove okaspuu lageraie aladelt viljakates kasvukohatüüpides,” rääkis Drenkhan. “Patogeenide ehk juurepessu ja külmaseene

nakkuse tase puistutes on pigem kõrge ning nüüdne talv lõi tõenäoliselt nende levikuks veelgi soodsamad tingimused.”

Riigimetsas tavapärane Juurepessu levimist võib tänavu soodustada ka tõik, et paljud metsaomanikud lükkasid talvise pehme pinnase tõttu raietööd edasi ajaks, mil seeneeosed õhus. Seejuures pole Rot-

stopi kasutamine erametsades veel kuigi levinud. “Näiteks mullu osteti Eestis Rotstopi 35 kilo, millest suurem osa läks RMK-le, veidi ka Luua koolile,” ütles Baltic Agro müügijuht Ene Kiudsoo.

“Okaspuupuistute kände töötlesime mullu Rotstopiga 1200 hektaril,” märkis RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Kuna RMK teeb enamiku raietest harvesteridega ja kõik juurepessulevikuga aladel töötavad harvendusraieharvesterid on varustatud vastava seadmega, tehakse töötlust raiega samal ajal. Seda laseb RMK Laigu sõnul soojal ajal teha kõikidel juurepessulevikuga aladel.

Laigu ütles, et kui riigimetsas nähakse siniseid kände, siis seal on töötlemist tehtud: Rotstopile on lisatud tavaliselt lühikest aega püsivat sinist värvi, et tööjärjest oleks ülevaade.

Värvilisi kände on vahel näha ka eramaal. Näiteks oli neid Järvamaal Toomas Lemmingu metsas, kui eelmisel sügisel seal talgute korras kuusikut rajati.

“Olen ainult ühe suvise raie tellinud ja see jäigi just sinna talgupaika,” rääkis Lemming.

“Tahtsin, et kuusekännud Rotstopiga üle tehtaks. Kuna harvesteril ei olnud vastavat seadet peal, käis üks firmamees seljapritsiga harvesteril kannul ja töötles kändusid.”

VIIO AITSAM

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

VIIO AITSAM

Ka RMK saab Euroopa Liidult toetusi Elurikkuse säilitamine on üks põhjuseid, mis võimaldab ka riigi tulundusasutusel kasutada ELi abiraha.

Üks miljoni puu istutamise paikadest oli Võrumaal Erki Soka (pildil) metsas.

RMK kutsub meenutama suurtalguid Riigimetsa majandaja tahab koostöös Eesti Rahva Muuseumiga jäädvustada tagantjärele 2004. aasta kuulsaid metsaistutustalguid nii sõnas kui ka pildis.

RMK on oma kodulehel avanud miljonipuu lehekülje, kust leiab kaardi 2004. aasta metsaistutustalgute paikadega ja spetsiaalsed “aknad”, mille abil saab igaüks sinnasamasse lisada oma talgumälestusi ja -pilte. Samuti kutsutakse leheküljel inimesi üles minema metsa vaatama, kuidas omaistutatud puud kasvavad.

2004. aastal oli tegu talgutega, millega eestlased tähista-

sid Eesti astumist Euroopa Liitu. Puude istutamisega avaldati austust ka laulu- ja tantsupidude traditsioonile. Seda pidid tegema esialgu vaid lauluja tantsupeolised, kuid kuna algatus leidis palju kaasatulijaid, oli puude istutajaid kokku vähemalt 10 000.

Talgupaikasid saaks lisada Praegu leiab RMK kaardilt 200 talgupaika, kuid ülevaade pole täielik, kuna osa paiku on jäänud fikseerimata. Eriti vähe teavet on erametsadest. “Oleksime hea meelega nõus oma kaardile andmeid lisama, kui metsaomanik meile sellest märku annab ja tehtud töid paari sõnaga kirjel-

dab ning ka mõne pildi saadab,” ütles RMK pressiesindaja MariLiis Kitter.

RMK üleskutse minna metsa omaistutatud puid vaatama on seotud ka huviga teavitada inimesi, kuidas metsamehed metsa kasvatavad. Eelinfot sellest saab veebilehelt, kus iga talgupunkti juurest leiab tänavu tehtud foto ja loetelu tehtud töödest. Näiteks kui avada kaardil talgupaigapunkt, mis asub Harjumaal Aegviidu lähistel, saab sealt lugeda, et pärast istutamist on metsauuendust neljal järjestikusel aastal hooldatud.

RMK projektijuht Kristi Parro märkis, et kui inimesed lähevad oma 2004. aastal istutatud puid kohapeale vaatama, tasuks

neil koos puudega ka pilte teha.

Seda selleks, et näha, kui palju on kasvanud puu ja kui palju on kümne aastaga muutunud inimesed. Neidki fotosid tasub lisada RMK veebilehele.

Meenutuste näitus Meenutustest ja fotodest kavatseb RMK kord kokku panna näituse ja hiljem antakse need materjalid üle Eesti Rahva Muuseumile. Veebilehe aadress on www. rmk.ee/miljonpuud.

Võrdluseks miljoni puu aktsioonile võib välja tuua, et eelmisel aastal istutati Eesti metsadesse kokku 22,3 miljonit puud.

ML

Erametsaomanikud saavad küsida ELilt toetusi oma metsa paremaks majandamiseks, kuid RMK saab abiraha näiteks looduse mitmekesisuse säilitamiseks või keskkonnahariduse edendamiseks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) teatas hiljuti, et on riigi investeeringute kava alusel teinud Eesti elurikkuse säilitamiseks rahastamisotsuseid 12,2 miljoni euro ulatuses ja see raha pärineb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Summa jaotub 69 projekti vahel, millest enamus on lõpetatud, kuid 25 on veel töös ja tuleb lõpetada järgmise aasta lõpuks.

Jutt käib ERFi meetmest, mida saavad kasutada RMK ja keskkonnaamet. Vabaühendustele mõeldud samateemalise meetme raha on ELi selleks eelarveperioodiks otsas.

RMK kodulehelt leiab üldisemaid andmeid, et perioodil 2007–2013 on tulundusasutus küsinud toetust ERFi meetmetest “Looduse mitmekesisuse

säilitamine” ja “Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine” ning Ühtekuuluvusfondi meetmest “Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine”.

Oma seni tehtud tööde näiteks toob RMK maastiku taastamise Viru, Hara ja Rannu (Kestla) raba turbatootmisega rikutud aladel. Palju on kaitsealadel (näiteks Matsalu rahvuspark ja Alam-Pedja looduskaitseala) taastatud selliseid teelõikusid, mille kaudu käiakse hooldamas poollooduslikke kooslusi.

Euroopa raha abil on remonditud kaitsealadel ka hulgaliselt vaatetorne, õppe- ja matkaradasid, parklaid jms.

Tööde kohta saab lähemat teavet RMK kodulehelt (www. rmk.ee, link EL fondid).

Kodulehel on andmed projektide kaupa ja seal on ära toodud ka rahasummad, millest mõned on veel Eesti kroonides.

Kui need summad kokku lüüa, selgub, et perioodil 2007–2013 on RMK saanud abiraha looduse mitmekesisuse säilitamiseks ligi 10 miljonit eurot. Keskkonnahariduse heaks saadi 4 miljonit ja prügila sulgemiseks 25 127 eurot.

Vali oma unistused Lõikad hekki. Lõikad kasu kiirelt tehtud tööst. Niidad muru. Niidad imetlusega jalust su vaikset mootorit nautivad naabrid. Rajad õitsvat aeda.

Rajad tuleviku, kus kõigil su ümber on hea elada.

Valid kiirtee unistuste täitumiseni. Valid Honda.

Honda mootorid on legendaarse töökindlusega.

Honda mootorid kestavad aastakümneid ning on kasutusel rohkem kui 100 miljonis seadmes üle maailma. Honda saab innustust sinu unistustest.

Vaata kõiki Honda tooteid: www.honda.ee

ML

4 P R O B L E E M EESTI

ME T SA K A JA

n 28. aprillist 3. maini leiab aset järjekordne metsanädal. Sel puhul annavad Eesti maakondades külalistunde metsamehed, kes töötavad antud sektoris või on metsaga muud moodi seotud.

Külalistunnid korraldatakse põhikooli lõpuklassides.

Metsamehed räägivad õpilastele metsandusest, tutvustavad oma tööd ning selleks vajalikke oskusi ja teadmisi.

Võimalusel viiakse klassid ka loodusesse või oma töökohta õppekäigule. n Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressil “25 aastat taluliitu” tunnustati Eesti parimaid taluperesid panuse eest taluelu järjepidevuse hoidmisse. Tublide metsatalude hulgast valiti parimaks Preeksa talu Võrumaalt. Tegu on Erki Soka isataluga, mis Teises maailmasõjas põles maha, kuid on nüüdseks taastatud.

Talu peremees alustas maja renoveerimist koos isa Evald Sokaga.

Erki ja tema abikaasa Urve peres kasvavad pojad Karl-Gustav, Kristjan ja tütar Andrika-Anete. Talus elab ka peremehe ema Alla Sok. Preeksa talu on rajatud aastal 1846.

Talu üldsuurus on 118 ha, millest põllumaa moodustab 30 ha, metsamaa 50 ha ja soo 25 ha. n RMK nõukogu kinnitas RMK eelmise majandusaasta auditeeritud aruande, mille kohaselt 2013. aasta käive oli 155 mln ja kasum 31,5 mln eurot. Omanikutuluna kandis RMK riigile üle 15,8 mln eurot ja sellelt tasuti tulumaksu 4,2 mln eurot. RMK ärikasum oli möödunud aastal 35,4 mln eurot, mis on 2012. aastaga võrreldes 26% rohkem. Lisaks dividendidele tasus RMK riigieelarvesse maamaksu 4,3 mln eurot.

Metsamaterjali müüs RMK 2013. aastal varasemast aastast kümnendiku võrra rohkem ja selle müügihind tõusis üle 3%. Kokku müüdi 3,2 mln m³ metsamaterjali 140 mln euro eest. Lisaks müüs RMK hakkpuiduna 0,2 mln m³, kasvava metsa raieõigusena 20 000 m³ ja raidmetena 1600 m³ puitu.

Palgid moodustasid mullusest müügimahust 40%, paberipuit 37%, küttepuit 17% ja hakkpuit 6%.

Riigimetsa istutati 18,4 mln taime, mis on miljoni võrra rohkem kui 2012. aastal.

RMK hallatavatel puhke- ja kaitsealadel liikumise võimalusi kasutasid inimesed aastaga kokku 1,7 miljonit korda.

14 looduskeskuses ja Sagadi looduskoolis oli ligi 3000 loodusteadlikkust ja -hoidlikkust edendavat programmi, kus osales üle 48 000 huvilise.

Allikas: Eesti Metsaselts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, RMK

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

Metsas kruvib pinget vast Metsaleht proovib teist korda kirjeldada hetkeseisu metsaturul, kus metsaomanikud on ausa äri kõrval helistajate küüsis ja langenud korduvalt ka pettuste ohvriks.

Eelmises Metsalehes ilmunud kirjutis “Metsaomanikud: kas on tagasi 1990. aastad?”, kus oli juttu pingeliseks muutunud ärist metsaomanike seisukohalt, on toonud palju mitut moodi vastukajasid.

Toimetusse helistanud metsaomanikud kirjeldasid sarnaseid olukordi, kuidas neile pealetükkivalt helistatakse ja metsa ära osta tahetakse. Samas on mitu inimest nii helistamiste, e-kirjade kui ka internetikommentaariumi kaudu protesteerinud, et kirjutises rõhutati liialt ühistuid ja petjatest firmadest rääkides heideti varju ka ausatele tegijatele.

Kolmandat sorti vastukajades on välja pakutud variante, kuidas kahtlastest olukordadest välja tulla.

Kaks positiivset iva “Kui räägime metsa majandamisest, siis raha ongi üks peamisi eesmärke,” kommenteeris lugu Metsalehe veebiportaalis metsa-

Pildil on metsaomanike teine häda, mis võib olla seotud lohaka metsatööga, kuid väga palju ka tänavuste ilmaoludega.

mees Ülo Vendland. Ta polnud nõus, nagu oleks raha hakanud nüüd kuidagi eriliselt metsaäri juhtima.

“Pigem on konkurents tihedamaks läinud, kuid see on metsaomanikule rohkem kasuks kui kahjuks. Metsa müügiks on kõik

võimalused olemas: oksjonikeskkonnad, metsaühistud jne,” leidis Vendland.

Positiivse iva leidis hetkeolukorrast ka metsamees Taavi Ehrpais: “See, et metsaost telefoni teel on nii laialt levinud, on pannud nii mõnegi passiivse met-

saomaniku mõtlema, et ahah, mul on ju mets, ma võiksin sellega tegelda ja midagi seal ette võtta.”

Taavi Ehrpais ütles, et ka Vardi erametsaseltsi, mille juht ta on, tulnud mitu inimest just niisuguste mõtetega.

See, kui palju liigub ringi metsaärimehi, kelle pealetükkivuse sihiks on tehingutest vaheltkasu saada ja metsaomanikke meelega petta, ei ole teada.

Keegi ei julge seda ka oletada.

Küll aga võib vastukajade põhjal öelda, et täpsustunud on kelmi-

Kuidas metsaomanik end kindlamalt Olukorra parandamiseks on Lääne-Virumaa metsamees Lauri Salumäe sõnastanud mõned ettepanekud.

Metsaleht kogus ettepanekutele kommentaare ja avaldab siinkohal osa laekunud arvamustest.

Olukorda tuleks arutada metsaomanike ja metsa-puidutööstusringkondade koostöös. n Jah, seda peaks tegema. Aga praegu on muidugi puiduette-

võtete ostujuhid surve all, sest nende palk sõltub tihti kogustest. Seetõttu ostetakse puitu ka nn vahendajate käest. Oluliselt võiks aidata olukorda parandada tõhusam maksekäitumise kontroll. Suurfirmad ei suuda kontrollida puidu tegelikku seaduslikkust ja see on teema, mis vajaks läbirääkimist. n Koostöö on alati teretulnud, kuid see saab edukas olla ainult siis, kui tugineb usaldusele. Usaldust on tegelikult vaja mõlemalt osapoolelt. Siin ei saa unustada ka turumajanduse

kuldset reeglit osta võimalikult odavalt ja müüa võimalikult kallilt. Selline põhimõte aga usalduse tekkimist ei soodusta, sest tekitab ostjal kiusatust müüja teadmatust ära kasutada.

Metsaomanikel oleks ikkagi vaja rohkem oma organisatsioone ära kasutada. Kõigepealt sinna astuda, siis valida need inimesed juhtima, kelle suhtes on usaldus. Organisatsioonid peavad olema nii tugevad, et suudavad oma liikmete huve kaitsta ja esindada neid ka puidutööstusringkondades.

Võib-olla tuleks sisse seada metsatööde tegevusluba, mis tõendaks vajalikku metsanduslikku kompetentsust. n Seda on pakutud välja ka varem, kuid selle sisseseadmine on päris keeruline. Lihtne on ju leida kas või üks metsandusharidusega tegelane, kes firma eest vastutavaks panna. Või teha näiteks üks väga ilus lank, mille alusel saadakse litsents. n Ei toeta seda mõtet. Igasugune tegevuslubadega seonduv suurendab ainult mõttetut riiklikku bürokraatiat.

Tänapäeva tehnoloogilist taset arvestades peaks igale metsaveoautole olema võimalik sisse seada asukoha määramise kohustus GPSiga, nii et iga auto liikumine oleks ka veebist jälgitav. n Need seadmed on juba praegu suuremal osal autodest peal.

Kuidas metsaomanikud neid jälgida saaks, tuleks läbi mõelda.

Väljatöötamisel on ka üks programm (“Vaheladu”), millega omanik saab näha, mis tema metsas parasjagu toimub. Igal õhtul sisestatakse sinna päeva

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Ostame

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

OSTAME:

TEOSTAME:

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

OÜ Pajaka Puit Varbola küla, Märjamaa vald, Raplamaa tel.: 502 4895 www.pajakapuit.ee

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

P R O B L E E M 5

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

hoopis konkurents?

VIIO AITSAM

K ommentaari d

Süüdistusi jätkub kõigile! n Probleemiks on pigem konsulendid, kes ei tunne hästi oma eriala ja suunavad metsaomanikke teatud otsuseid vastu võtma. n Petta saavad enamasti metsaomanikud, kes seda ise soovivad.

Kui küsiksite tuttavatelt metsameestelt nõu, on pettasaamise võimalus hulga väiksem. n Sulitempude ja petmisega tegelevad vahendajad (õnneotsijadkelmid, ühemehe-auto-traktorifirmad; ka metsaühistud on vahendajad). Ajalugu ei tea juhust, kus lõpptarbija (saetööstus, sadam jne) oleks kunagi kedagi petnud. Metsaärikad ei tegele maaomanike petmisega, nemad lüpsavad riiki (käibemaksu). n Lõpptarbijad nagu saeveskid ja sadamaterminalid on kõige suuremad tõmbajad. Ühemehe traktori- või autofirmad on enamasti ausamad, sest kui nad tegeleks pettustega, oleks neil traktoreid ja autosid rohkem. n Kirjutage ka nendest metsaomanikest, kes raha mustalt manguvad ja igasuguseid skeeme mõtlevad, et maksukohustust vähendada. Minu kogemuse põhjal on neid pea pool. n Raieõiguse müügiskeem on nii üles ehitatud nii, et olgu tegu väikeste või suurte firmadega, metsaomanik saab igal juhul vastu pükse. Saab tünga isegi juhul, kui ta maksab kõik ettenähtud maksud riigile. Petmine ja varastamine on nii üldine. n Häbi, et metsaühistutele tehakse lehe kaudu reklaami metsaettevõtjaid valimatult mustates. Siin üritatakse väita, et kõik metsaettevõtjad on pätid ja kaabakad ning ainuõige viis oma metsa realiseerida on metsaühistu kaudu.

Allikas: www.maaleht.ee

de tegutsemisnišš: nad on suures osas vahendajad, kes otsivad ostuobjekte ja müüvad neid siis vaheltkasuga edasi metsa ülestöötajatele.

Sellelaadsetest teadetest kurioosseim on vast juhtum, kus metsaettevõtjast metsaomanik

sattus ahela mõlemasse otsa: vahendaja ostis temalt metsa, mida pakkus talle endale (teine kord ettevõtja rollis) müügiks.

Umbkaudu on pakutud, et vahest pooled telefoni teel metsaäri ajavatest inimestest on ebaausad vahendajad, kes otsi-

vad võimalust omakasuks. Kõiki helistajaid ei tasu aga kahtlustada, sest aktiivseks ja helistamiserohkeks on muutunud ka aus äri. Samamoodi, nagu on igasuguste muude telefoni teel tehtavate kauba ja teenuste pakkumistega, milleks on firmad pal-

ganud endale spetsiaalsed töötajad.

Vastukajadest leiab soovitusi, et ega helistajatega ei pea tingimata kaupa tegema. Müügihuvi korral tasub pigem kasutada näiteks interneti oksjoniportaali.

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

Vendlandil oli ilmselt selles mõttes õigus, et tõepoolest on konkurents tihedam. Seda märkab Metsalehe nendest vastukajadest, kus kedagi süüdistatakse.

Uusi tegijaid on ka objektiivselt rohkem. Lisaks “ehituselt ja mujalt taas metsa jõudnud” seltskonnale, nagu eelmises Metsalehes neid nimetati, on ju olemas ka metsaomanike majandamist toetavad metsaühistud ning nende loodud puidumüügiorganisatsioonid.

Pigem konkurents...

Need üksused on muutunud nii arvestatavaks, et metsaomanikele suunatud üleskutse liituda metsaühistutega toob omakorda kaasa metsafirmade reaktsiooni, et ühistutele ei tohiks reklaami teha.

On ka vastukajasid, kus Metsalehte süüdistati ühistute liigses tähtsustamises; vastukajasid, kus heideti konkreetsetele metsafirmadele ette petunippide kasutamist, ning armu ei antud ka metsaühistutele ja metsakonsulentidele, kellele pandi süüks teatud firmade pooldamist või metsanduslikku asjatundmatust.

Võimalik, et suures plaanis toob olukorra paranemist ainult aeg. Seniks vast ongi parim retsept teha koostööd nendega, keda usaldad, olgu nad metsafirmad, FIEd või metsaühistud.

VIIO AITSAM

tunda saaks metsatehinguid tehes? andmed ja metsaomanik saab neid vaadata. n See oleks rakendatav, aga kardan, et enamik metsaomanikke ei hakka sellist rakendust kasutama. Kui on tegu petisega, siis on pealegi võimalik alati väita, et sõitsin langilt ära poole koormaga. GPS-rakendus oleks pigem abivahend metsaühistule.

Metsaomaniku kui nõrgema poole kaitseks peaks sisse seadma maksuameti metsainfo aruande põhjal koormate või metsateatiste baasil puiduregistri,

kust iga omanik saaks kontrollida oma metsast lõpptarbijani jõudnud puidu kogust ja hinda. n Rahalise liikumise kohta võiks tõesti maksuameti andmeid näha. Hinnad lõpptarbija juures on tõenäoliselt ärisaladus. Kuid mine tea. n Andmebaas on olemas. Sealt metsaomanik küll ei näe ostjat ja kogused kajastatakse katastriüksuste kaupa koondina. Loodetavasti maksuamet neid ikka võrdleb, ja kui erinevused tekivad, siis ka reageerib vastavalt.

Kui on soov saada rohkem infot,

siis üks variant oleks veel nõuda müügilepingus, et metsaülestöötaja saadab iga koorma järel metsaomanikule SMSi, kus on kirjas puidusort ja esialgne kogus. Aga kui ostja soovib petta, siis rakendus küll pisut vähendab seda võimalust, kuid ära ei hoia.

Lisaks olemasolevatele puidu mõõtmise eeskirjadele oleks vaja sõltumatut puidu mõõtmise asutust või organisatsiooni, kelle poole saaks pöörduda iga metsaomanik.

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

küttepuid.

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

n Eestis on selleks juba firma VMF olemas, mõõdavad paljudes kohtades, näiteks sadamates jms. Mina sellest metsaomanikule kasu ei näe, kuna lõppostjad mõõdavad minu arvates kõik õigesti. n Ei ole paha mõte, aga tuleb ka aru anda, et selle teenuse peab metsaomanik koos ostjaga kinni maksma.

n See on õige, et metsaomaniku kindlustunne on kõige tähtsam. Palju praegusest passiivsusest on tingitud sellest, et kord on petta saadud. n Nõus. Metsatööstus peaks olema huvitatud, et need, kes petavad, oleksid kõrvale lükatud.

Samas: kui metsaomanikud on üksi, siis küllap leiavad sulid mingi uue augu.

Muudatuste eesmärk peaks olema, et iga metsaomanik saaks kontrollida oma puidu liikumist ja kogust.

Kõik ettepanekud ja arvamused on oodatud.

Hea metsaomanik!

Metsaharvenduse OÜ

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

Ostame:

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

ML

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

n Venemaal kardetakse tänavu metsatulekahjude tavapärasest suuremat levikut. Prognoosi aluseks on lumevaene talv ja varajane kevad. Näiteks Karjala kannasel Primorski (Koivisto) piirkonnas olid sel aastal esimesed metsatulekahjud juba jaanuaris, ja veebruari keskpaigaks oli sealne tulekahjuala suurenenud 16 000 hektarini. n Saksa teadlased on välja töötanud omalaadse vahtpuidu, mida võiks tulevikus kasutada näiteks soojustus- või pakkematerjalina. Lihtsustatult öeldes käib selle valmistamine nii, et puit jahvatatakse peeneks, vahustatakse gaasi abil ja kuivatatakse, misjärel saadakse mass, mida on võimalik vormida ja lõigata.

Praegu katsetatakse, milline puuliik võiks olla vahu tootmiseks kõige sobilikum. n Taanis on üle 200 aasta taas kohatud üksikuid hunte.

Väljaheidetest võetud proove analüüsides leiti, et hundid on tulnud Saksamaalt ja Poolast.

Taani keskkonnaameti töötajad pole kindlad, kas loomad jäävad paikseks. Elupaikade järgi hinnates võiks Taanis elada sadakond hunti. n Viimatisel jahihooajal kütiti Soomes 21 396 valgesaba-pampahirve. Metsloom toodi võõrliigina Soome 1930. aastatel Põhja-Ameerikast.

Nüüdseks on ta kujunenud põdra järel tähtsuselt teiseks jahiulukiks.

Soomes võõrliigina kohanenud kabehirvesid kütiti eelmisel jahihooajal 59. n Soomlased muudavad oma säästva metsanduse rahastamise seadust. Toetusliikidest jäävad ära kändude juurimise ja kasvavate puude laasimise toetus. Arvatavasti lõpeb ka looduskahjude kompenseerimine, kuna metsaomanikel on võimalik oma metsi kahjude vastu kindlustada.

Lahtine on praegu, mis saab peene puidu puhul kehtivast nn energiatoetusest, mida on ELi tasandil vaidlustatud. Siht on, et säästva metsanduse rahastamise seaduse muudatused hakkaksid kehtima järgmise aasta algusest. n Soome veab suure osa oma puidutööstustoodangust Euroopasse, kuid suurim ekspordimaa on Jaapan. Näiteks mullu müüdi Jaapanisse puidutooteid (saematerjal, puitplaadid, puitmajad jms) 379 miljoni euro eest ja seda on ligi 100 miljonit eurot rohkem kui 2012. aastal.

Müügisumma järgi on Soomele suured ekspordiriigid ka Saksamaa ja Inglismaa, kuhu veetavate puittoodete maksumus jäi alla 250 miljoni euro.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6 N Õ U A N N E

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

SVEN ARBET

Vaade EstNori käsitööpalkmajade tootmisele. Mida kvaliteetsemat palki metsaomanik kasvatab, seda eestimaisem on ehitaja toodang.

Millist palki majaehitaja tahab?

Paljud näitajad sõltuvad metsa kasvataja oskustest.

Kui ehitusmeistrilt küsida, milline palk on hea käsitööpalkmaja ehitamiseks, võib kuulama jäädagi, kuna nüansse on nii palju. Üldisema ettekujutuse saamiseks võib näitena välja tuua kvaliteedi- ja standardinõuded, mida kasutab puitmajade tootja EstNor OÜ.

Sirge ja mädanikuta

PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED

Kohtumiseni Maamessil 24.04-26.04.14

Tel 603 2121, 505 505 56615661 Tel/faks 601 5955, e-post info@krkmoigu.ee

ümarpalgilt on küljed maha lõigatud.

Käsitööpalkmaja ehituseks vajaminev palk on eelkõige mänd. Meistridki hindavad mändi, kuna sel on vähem oksakohti, ta ei “mängi” nii palju seinas ja männi beež värv meeldib majatellijatele rohkem – kuusk on liialt valge.

Samuti on mändi peetud kuusest hubasemaks.

Miks õues ei kuivata?

Palkmaja ehituseks kasutatakse palki, mille niiskusprotsent peab jääma vahemikku 18– 20%. EstNor OÜ kasutab eelkõige kamberkuivatust.

Võib ju küsida, kas ei peaks palki kuivatama pika aja vältel õues nagu vanasti. Õues kuivades oleks tulemus vaid selle võrra parem, et kuivamispragusid jääks vähem. Tänapäevased kuivatamiskambrid teevad sama töö aga pea sama hästi ära. Põhjus, miks enam vaid

õues ei kuivatata, on lihtne – see muudaks maja ehitamise nii kalliks, et enamik kliente poleks nõus sellise hinnaga maja ostma. Õues kuivatamist saaksid endale lubada ettevõtted, kelle tootmisstrateegia ja nišš on suunatud klientidele, kes soovivad spetsiaalselt sellisest palgist maja.

Samas ei tohiks unustada esiisade tarkust, et palgipuu raiutakse maja jaoks talvel, mil nii-öelda mahlad ei liigu. Märjast, suvel lõigatud palgist ei soovitata palkmaja ehitada, sest palgi kuivamisel tekivad suured varavahed ning vahedesse võivad tekkida seen ja sine. *** EstNor OÜ toob oma palgi eelkõige Lõuna-Eestist, vahel ka Venemaalt. Aastatega on Eesti palgi osakaal märgatavalt kasvanud.

RENEE MIKOMÄGI puitmajaettevõtja

OSTAME

www.pilous.cz

www.krkmoigu.ee

Käsitööpalkmajaks nimetatakse sellist maja, mille iga palk on ise kujuga ning mille tapid ja vara tehakse käsitsi.

Nõuded palgile on niisiis järgmised. n Puuliik: mänd, kliendi soovil ka kuusk. n Ristlõige: puusüdamik peab olema keskel. n Niiskus: 18–20%, kambri- või õhukuiv.

n Kuivamispraod: maksimaalselt 10 mm laiad ja sügavusega kuni 40% palgi läbimõõdust. n Ei tohi olla mädanikku ega palki läbivat ja kuiva mäda oksa. n Ka koor ja sine ei ole lubatud. n Vaigupesasid ei tohi olla nähtavates pindades. n Palk ei tohi olla liiga kõver. n Keerdkasvu puhul ei tohi lõhe kalle olla 200 mm kohta suurem kui 10 mm ehk otsast vaadates ei tohi palk olla ühelegi poole keerdu.

Kui palgi läbilõiget vaadata, siis aastaringide vahed ei tohiks olla üle 5 mm, sest siis on palk juba pehmem ja seda ei soovitata majaehituses kasutada. Palkmajade ehitajad eelistavad palki, mis on võetud maha sae, mitte harvesteriga.

EstNor OÜ palkmajade seina paksus on 200 mm ja kõrgus 300 mm. See eeldab, et ümarpalgi läbimõõt peab olema vähemalt 300 mm, kuna lafett (kantpalk) saadakse, kui

AS Lemeks Tartu tel 730 7907

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

AS Lemeks Põlva tel 799 1474

Pakume metsaraieteenust.

AS Lemeks Võru tel 5865 0856

tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

Emeksen OÜ

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

 sea d us  7 

 METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014 

Kitsendused maaostul pigem soodustavad maaga hangeldamist Notarite Koda ja Eesti Erametsaliit soovivad, et pĂľllumajandusministeerium muudaks maatulundusmaa ostmise reegleid.

Maatulundusmaa (pþllumajandus- ja metsamaa) ostu reguleerib 2012. aastast kehtiv kinnisasja omandamise kitsendamise seadus. Selle järgi vþivad Eestis nii eestlased kui välismaalased osta eraisikuna maatulundusmaad piiranguteta.

Juriidilistele isikutele (nii välismaistele kui siinseile) kehtivad aga piirangud, kui nad tahavad osta suuremat kui 10ha kinnisasja, mis sisaldab pþllumajandus- vþi metsamaad.

Kui see suur kinnisasi sisaldab pĂľllumajandusmaad, saab juriidiline isik seda osta vaid juhul, kui on viimased kolm aastat tegelnud pĂľllumajandusega.

Kui sisaldab metsamaad, saab juriidiline isik seda osta vaid juhul, kui on viimased kolm aastat tegelnud kas pĂľllumajanduse vĂľi metsamajandusega.

Tegelikus elus tekitavad seadusekitsendused kĂľige rohkem segadust, kui juriidiline isik soovib osta kinnisasja, mille koosseisus on nii pĂľllumajandus- kui metsamaad.

Seadust tuleks muuta Teema tþstatas eelmise aasta lþpus Notarite Koda, kuna notarid puutuvad seadusesegadusega oma igapäevatÜÜs pidevalt kokku.

Koda saatis pþllumajandusministeeriumile kui kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse kokkupanijale järelepärimise.

Selles kßsiti, kuidas tuleks ikkagi kitsendusi rakendada puhkudel, kui kinnisasi on ßle 10 hektari suur ning sellest enamuse moodustab pþllumajandusmaa ja väiksema osa metsamaa; kuidas rakendada, kui pþllumajandusmaad on selles ßle 10 ha, ja kuidas, kui alla 10 ha. Mismoodi kitsendusi rakendada, kui nii metsa kui pþldu on kinnisasjas ßle 10 ha.

EUROJAAPANI lehise istikud www.larix.ee mart@kinnistu.ee tel 501 7886

Ăœks lisakahju, mida metsaostjate skeemitamine vĂľib teha, on kunagiste pĂľlistalude tĂźkeldamine.

Pildil on ausa inimese mets, mis siin näiteks, kuidas metsast pärandkultuuriobjekte välja tulla vþib.

Pþllumajandusministeerium selgitas, et lähtuda tuleks just pþllumajandusmaa osakaalust. Selgitus Notarite Koda ei rahuldanud, kuna seadusetekstist sellist rakendust välja ei loe.

Koda kirjutas uue kirja, kus nendib, et pþllumajanduse eelistamine ja metsamajanduse alavääristamine ei ole pþhiseaduse kohane. Koja ettepanek oli seadust muuta ja arutellu kaasata erametsaliit ning metsa- ja puidutÜÜstusliit.

Oli ßhisnþupidamine, kuid ministeerium jäi ikka oma seadusetþlgenduse juurde.

Nßßd on ka Eesti Erametsaliit oma seisukohad kirja pannud ja ministeeriumile saatnud.

Pþld on ßletähtsustatud Kui ßldisemalt ßtelda, soovib liit kitsenduste kaotamist, kuna päris elu on näidanud, et need tegelikult ei takista maaostu, kui juriidiline isik maad ikka väga soovib. Kitsendused hoopis soodustavad skeemitamist ja maadega hangeldamist.

Liit toob näiteks, et tingimustest mÜÜda hiilimiseks ka-

SEISUKOHAD

Miks tuleks kitsendustest loobuda?

Erametsaliidu arvates need: n vastandavad tarbetult pþllu- ja metsameest; n moonutavad turgu ja toovad kaasa ebaþiglase hinna maa mßßjale; n toovad kaasa ohu, et tßkeldatakse pärandkultuuri objekte ehk pþlistalusid; n piiravad ausat ettevþtlust ja loovad vþimaluse maaga hangeldada; n vþivad tuua kaasa kaose seniste tehingutega, kui neid pþllumajandusministeeriumi uue tþlgenduse korral tßhistada tuleb.

.FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

Ostame pĂľllu- ja metsamaad Ăźle Eesti

ML

meie tootevaliKus:

toodetud eestis

palgitĂľstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit.

OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

.FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU

sutatakse lihtsat skeemi, et ostja polegi firma, vaid mþni selle osanik, kellele eraisikuna kitsendused ei kehti. Maad edasi mßßes vþidakse suur kinnisasi tßkeldada 10 ha väiksemateks tßkkideks, mille puhul ei kehti kitsendused ka juriidilisest isikust ostjale.

Erametsaliidu arvates on kitsendused pigem kahjulikud, kuna need ähmastavad turgu, mþjutavad turuhinda, muudavad aeglasemaks protsesse, mis maa tegelike tootjate kätte viiks.

Eraldi kßsimusena vþtab liitki ette pþllu- ja metsameeste vastandamise. Kirjas on nenditud, et Eestis levib väär seisukoht, nagu metsa majandamine ei vajakski erilisi oskusi.

Erametsaliit märgib, et metsanduses on tegelikult riskid suuremad: kui pþllul tehakse viga, saab seda järgmisel aastal parandada, kuid metsas tehtud viga vþib rikkuda 70–80aastase majandamistsßkli.

Kogu kirjavahetuse kitsenduste teemal leiab pĂľllumajandusministeeriumi kodulehe dokumendiregistrist.

Allikas: Erametsaliidu kiri 4. aprillist 2014

Ostame metsakinnistuid

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ

VIIO AITSAM

haagised kandevĂľimega 7 kuni 14 tonni.

Ostame hakkimiseks

KompleKti hind sisaldab: tþstuk oniar 67s: • tþstuki ulatus 6,7 m • tþstevþime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

ind Komplekti h

₏ su 13 43kä0ibem ak

da Hind ei sisal

Oniar OĂœ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

haagis oniar 10t: • Käru kandevþime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

Hakkimine ja tasumine kiire.

Tel 528 5800 www.reinpaul.ee

8 P äevakaja

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

Tõnu Eller

uued halumasinad 1950 € Rootsist al

+ km

tel 5056 669, Sven tel 5453 8053, Aivar / Virumaa tel 5374 9970, Ole / Valgamaa

www.agromaskin.ee

Raievõistluse võitja Jarro Mihkelson võistlemas alal, mis tuntud kombineeritud järkamisena.

ostame teie metsakinnistu mob 508 9402, tel 766 8056

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

Ostame ja hooldame teie metsa soodsa hinnaga! www.laaneteed.ee info@laaneteed.ee 5682 2425

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

Metsaõppurid näitasid profitaset Luual olid järjekordsed metsakoolide õpilaste kutsevõistlused.

Tavakohaselt kogunesid Luuale võistlema metsandust ja aiandust õppivad noored kolmest ametikoolist – Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Osalejaid oli 130.

Metsatöö ja looduses orienteerumine Raievõistlustel tuli noortel näidata oma oskusi laasimises, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, saeketimontaažis ja langetamises.

Metsamasinate võistlusel tuli võistelda nii päris masinaid juhtides kui ka masinaimitaatoril.

Peale selle oli orienteerumine metsas – rajal tuli 16 punktis abivahenditeta määrata liike ning lahendada puude ja metsaga seotud ülesandeid.

Maastikuehitajad pidid ehitama nelja tunniga väikevormi (nt liivakast).

Võistlustulemuste järgi kuulutati välja alade parimad: pa-

rim raievõistleja on Jarro Mihkelson, parimad metsamasinaoperaatorid Gert Vigel (harvesteril), Rait Mitt (forvarderil) ja Egert Lass (metsamasina imitaatoril). Metsarajal orienteerumises sai esikoha Juhan Püü metsanduserialalt ja Charlotte-Miralda Feršel maastikuehitajatest. Maastikuehitajate võistlusel tulid parimateks Erik Rüütel ja Krista Riiman.

“Paljude võistlejate kohta saab öelda, et nad näitasid oma professionaalset taset, on valmis astuma tööturule ja kõike õpitut seal rakendama,” ütles võistluse peakorraldaja Marko Vinni, kes lisas, et loomulikult tiivustab õpilasi see, et parimatel on edaspidi võimalus esindada nii kooli kui ka Eestit tervikuna Euroopa vastavatel võistlustel.

Valmistuvad astuma varsti tööturule Tulevastele tööandjatele mõtlevad ka noored ise.

“Igalt võistluselt saan kogemusi, mis on vajalikud, et olla oma ala proff. Heade tulemustega loodan silma jääda ka tu-

raietega, võib olla hüpoteegiga)

tel 514 2605 info@rohelinemets.ee www.rohelinemets.ee

raieõigust põllumaad Samas teostame metsa ülestöötamist ja väljavedu!

VÕISTLUSALASID

Milles masinajuhid võistlesid? n Metsamasina eriala esimese kursuse õpilased võistlesid masinaimitaatoril. Aja peale tuli metsamaterjali koorem n-ö masina peale laduda. n Metsamasina eriala teise kursuse ja keskkooli esimese kursuse õpilased pidid võistlema pakkude ladumises forvarderiga. Haaratsiga tuli võtta pakud ja need üksteise otsa laduda – viis pakku üksteise otsa nii, et laotud torn jääks ka püsti seisma. n Kolmanda kursuse metsamasina eriala õpilased võistlesid harvesteriga. Harvesteril tuli esmalt vahetada lõikepeal kett. Seejärel tuli võtta nott, see kolmeks pakuks lõigata ja notid üksteise otsa laduda. Torn pidi püsti jääma. Pärast seda tuli harvesteriga boksi tagurdada.

Allikas: Marko Vinni

ML

AS AGROSILVA pakub:

Ostame: kasvavat metsa metsamaad (ka osaliselt tehtud

levastele tööandjatele,” ütles näiteks parim raievõistleja Jarro Mihkelson.

Samas ei pruugi ta ise kohe ametisse astuda, kuna ees võivad olla veel õpingud Maaülikoolis, millest ta on rääkinud ajalehele Vooremaa.

Läänemaalt pärit Jarro Mihkelson on üks Luua Metsanduskooli selle õppeaasta stipendiaatidest. Ta sai Stihli tehnika Eestisse tooja Farron Tehnika stipendiumi, mis asutati eelmisel aastal.

Raiespordist väga huvitatud noormees ütles tookord, et stipendium võimaldab tal rohkem treenida ja osaleda raielaagrites.

Metsanduse ja aianduse kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool koostöös SA Innovega ning haridus- ja teadusministeeriumiga.

Võistluste kõikide alade tulemused leiab Innove kodulehelt (www.innove.ee).

Peale tulemuste saab sealtsamast näha pildigaleriid, kust võib leida lausa efektseid fototabamusi.

ostab kasepakku • Ø alates 16 cm • pikkus 2,7 m + 0,03 m ja 3,2 m + 0,05 m

Lisainfo: tel 482 0283, 505 5993 andres@kohilavineer.ee www.kohilavineer.ee ø alates 16 cm, pikkus 2,7m + 0,03m ja 3,2 + 0,05m Hind 35-70 €/tm

SäätötuLI biokütusepõleteid hakkele, puitbriketile, tükkturbale, viljajäätmetele jne Biokütuse katlamaju Katlaid tuLImAx Puidukuivateid SecAL Oleme mAAmeSSIL esindatud välipinnal

VP 117 Tel 482 0283, mob 505 5993,

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

www.agrosilva.ee info@agrosilva.ee tel 5331 5687

P äevakaja 9

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

Forvarderijuhtide võistlus jõudis esimest korda Maamessile Täna, Tartu Maamessi avapäeval, on messi külastajatel võimalik näha, kuidas forvarderid ehk metsaveotraktorid võidu palke tõstavad.

Forvarder on metsaveotraktor, täpsemalt öeldes metsamaterjali kokkuveo traktor. Maamessil esimest korda korraldataval võistlusel “Forvarderite kevadreiv 2014” saavad inimesed näha, mida on nende masinatega võimalik teha.

“Tänapäeval tegutsevad metsas ikka peamiselt masinad, kuid nende juhid on jäänud tagaplaanile,” põhjendas kevadreivi korraldamist Eesti Met-

saseltsi tegevjuht Mart Kelk.

“Samas nõuab selliste suurte ja võimsate masinate juhtimine väga häid oskusi, mis meie meestel on täiesti olemas.”

Võistlusel on põhirõhk täpsusel ja ülesannete lahendamise kiirusel. Ülesanneteks on teisaldada palke ja laduda palkidest torn. Kevadreivil osaleb 16 masinameest.

Maamessi peakorraldaja Margus Kikkul avaldas lootust, et masinameeste avalik ülesastumine aitab tõsta forvarderijuhi ameti prestiižikust – muidu on need tublid inimesed metsas ja keegi ei näe nende oskusi.

Forvarderijuhid on Eestis varemgi omavahel võistelnud ning käinud ka välismaal teistele

konkurentsi pakkumas. Valdkond hakkas Eestis rohkem tähelepanu saama aga mullu, kui Eesti võistkonnal läks Rootsis forvarderijuhtide maailmameistrivõistlustel (korraldati messi Elmia Wood ajal) väga hästi.

Eesti võistkonda kuulusid Hando Leichter (Artiston OÜ) ja Veiko Kõiv (Konekesko Eesti AS). Leichter jõudis kaheksa parima seas ka finaali. Mullu Metsaleheski ilmunud loos leidis võistkonna juht Andres Müürisepp, et arvestades maailmameistrivõistluste taset, kus koos on maailma tipud, loeb ta mõlema mehe tulemusi saavutuseks.

ML

EESTI

ME T SA K A JA

n Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse otsusega võeti liidu liikmeks vastu Purutuli OÜ. Ettevõte kuulub Eesti suurimate biokütusetootjate hulka, tootes puidugraanuleid ja puiduhaket. Graanulid eksporditakse põhiliselt Rootsi ja Taani.

Liidus on nüüd 60 liiget, lisaks ettevõtetele ka neli haridusasutust. Liikmete majandustegevuse kogukäive metsa- ja puidusektoris ulatub üle miljardi euro, töötajaid on kokku üle 4500.

VA L I K

Maamessi ettevõtmisi n Traditsiooniliselt peetakse Maamessi ajal ka raievõistlust Kevadkarikas, mis leiab aset 17. korda. Raievõistlused toimuvad 25. ja 26. aprillil, osalevad ka Soome, Läti, Leedu, Valgevene, Poola ja Belgia raiemehed. n Eesti Erametsaliit osaleb tänavu Maamessil koostöös Eesti Puidumüügikeskusega. Eesti Hoiu-Laenuühistute Liiduga koos on väljas Metsa Hoiu-Laenuühistu. n 24. aprillil kella 12–14 on Atlantise konverentsikeskuses traditsiooniline erametsapäev, korraldajateks Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus. n 25. aprillil on Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1a) seminar kliimamuutustest ja nende mõjust metsakasvatusele, korraldaja on Erametsakeskus (osalejate registreerimine www.eramets.ee).

Allikas: Eesti Metsaselts, Eesti Erametsaliit, Erametsakeskus SA INNOVE

n Aprilli alguses oli Stockholmis Põhjamaade suurim ehitustööstusmess Nordbygg 2014. Eestist osales EASi toetusel ühisstendiga 12 ettevõtet, nende seas Eesti puitmajaklastri ja -liidu liikmed Seve Ehituse AS ja Nordic Houses KT OÜ.

Rootsi on Eesti puitmajatootjate jaoks Norra ja Saksamaa järel üks atraktiivsemaid ja mullu ka enim kasvanud eksporditurge – võrreldes 2012. aastaga suurenes eksport sinna 37%. Nordic Houses, kelle puitmajad lähevad peamiselt Norra turule, osales messil esimest korda. Ettevõtte juhatuse liige Margus Jakobson märkis, et tuleb uuesti minna, suurtel välismessidel hakkab alles kolmas kohalolek tõelist tulemust tooma.

Seve Ehituse AS on Rootsi turul tegutsenud juba alates 2003. aastast. Messile mindi ootusega leida kümme uut kontakti. Müügiosakonna juht Henri Enniste ütles, et kontakte saadi kolm korda rohkem.

Allikas: Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit, Eesti Puitmajaklaster

Maamessil näeb midagi analoogset kui sel pildil, mis on tehtud Luua Metsanduskoolis metsaõppurite kutsevõistluste ajal – siingi on näha torni ladumist.

Harjumaa 514 8238

ÜMARPUIDU KOKKUOST

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

516 5190 515 0811 513 5350

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

Risti Kaimas Viimsalu

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

Võrumaa 5342 4232

Tõnis Kiisa

10 T U R G

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

Usaldusest metsanduses

H IN N A K A JA

Palgihinnad on rahunemas, küttepuit endiselt odav n Okaspuupalkide hindades on väikesi kõikumisi vastavalt saeveskite varustatusele.

Männipalkide hind on märtsi tasemel, teised hinnad on kuuga 0,2–0,3% langenud.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on männipalk kallinenud 0,9%, männipeenpalk jäänud samale tasemele, kuusepalk odavnenud 0,2% ja kuusepeenpalk 1%.

2013. aasta sama perioodiga võrreldes on kõik okaspuupalgisortide hinnad selgelt plussis.

Kõige enam on kallinenud kuusepeenpalk (9,1%) ja männipeenpalk (7,6%). Männi- ja kuusepalgi aastane hinnakasv on u 6%.

Lehtpuupalkide hinnad on valdavalt märtsi tasemel, vaid kasesortidel on need pisut muutunud – kasepakk on odavam 0,8% ja kasepalk kallim 0,4%.

Sama seis on kvartalitaguse ajaga võrreldes, vaid kasepaku odavnemine on veidi suurem (2%). Mulluse märtsi hindadega võrreldes on kasepakk odavam 0,3%, ent kasepalk on kallinenud 3,2% ja lepapalk 0,9%.

Aprillis 2014 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 73.99, männipeenpalk 68.18, kuusepalk 74.38, kuusepeenpalk

69.39, kasepakk 87.74, kasepalk 63.18, haavapalk 41.50, lepapalk 39.33, lepapeenpalk 28 €. n Paberipuiduturul on okaspuupuidu hinnatrend jätkuvalt kergelt langev ja lehtpuupuidul tõusev. Männipaberipuit on kuuga odavam 0,8% ja kuusepaberipuit 0,7%. Kasepaberipuit on aprillis kallim 1,8%. Haavapaberipuidu hind on märtsi tasemel.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on okaspuupuit odavam 1,6%. Kasepuit on kallim 6,3% ja haavapuit 2,1%. Aastataguse ajaga võrreldes on trend vastupidine: okaspuupuit on kallim ligi 5%, kasepuit odavam 3% ja haavapuit 2,3%.

Aprillis 2014 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 38.20 €, kuusepaberipuit 37.56 €, kasepaberipuit 35.25 €, haavapaberipuit 32.68 €. n Küttepuidu hind on jätkuvalt madal, kuigi oli väike hinnakasv (1,8%). Aprilli keskmine hind 3m küttepuidul on 24.70 €/tm.

Kvartaliga on hind kasvanud 1,2% ja aastaga 2,8%.

TNS Emori hinnastatistika järgi (saab kasutada ühekuuse nihkega) oli 3m ümarmaterjali hind märtsis 27.15 €/tm (üle

6% kasvu). Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kallinemine üle 8% ja 2013. aasta märtsiga võrreldes ligi 5%. Kuivade lepahalgude hinnad on TNS Emori järgi kuuga 1,7% odavnenud (keskmiselt 35 €/rm), sama käib märgade halgude kohta (1,5%; 27.73 €/rm).

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on märjad halud pea samal hinnatasemel, kuid kuivad ligi 5% odavamad. Mulluse märtsiga võrreldes on kuivad halud odavamad ligi 3% ja märjad pisut üle 2%.

Hakkpuidu hind on veebruari tasemel, ikka keskmiselt 9.60 €/pm³. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnalangust ligi 11% ja aastaga võrreldes ligi 17%.

Graanulite hind püstitas seeeest märtsis uue hinnarekordi: tonn maksis keskmiselt 173.93 eurot. Kvartaliga on hind kasvanud ligi 1% ja aastaga üle 4%.

Puitbrikett kallines märtsis 0,4% ja maksis 152.58 €/t, olles kvartaliga kallinenud enam kui 1% ja aastaga ligi 6%.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad.

Hinnad on käibemaksuta.

Eesti Metsa kevadnumbri mitme loo juhtmotiiviks on usaldus. Olgu see siis usaldus metsanduse tuleviku, puidu kasutusvõimaluste või Eesti metsaomanike suhtes.

Avaloos kirjutab ajakirjanik Ain Alvela uut tüüpi organisatsioonist, tulundusühistust Eesti Ühismets. Organisatsiooni liikmeks võib astuda iga inimene, kes on tasunud osamakse 250 eurot. Eesti Ühismets kavatseb kõigi liikmete tulu suunata ühistule kuuluva metsa juurdekasvu tagamiseks. Niisiis hea võimalus kasvatada liikmeil aegapidi, ent kindlalt oma pensionisammast.

Organisatsiooni käekäik ja laienemine hakkab aga otseselt sõltuma sellest, kui palju leidub inimesi, kes usaldavad Eesti metsandust, usuvad selle tulevikku

ja kinnituseks ka organisatsiooniga ühinevad.

Avaloole järgnevad kaks lugu kõnelevad usaldusest. Sedapuhku usaldusest metsanduse peamise toote, puidu vastu. Reportaaž portreteerib Ants Randmaad. Tema juhitud firmas AS Ritsu ollakse kaljukindlalt veendunud, et Eesti ja Põhjamaade inimestele on kvaliteetne palkidest tehtud maja parim elamu.

Jäägitu usk puitmajadesse on Randmaale ka aastakümneid edu toonud.

Seejuures peaks igale metsandushuvilisele huvi pakkuma Eesti Metsaseltsi pressiesindaja Toomas Kelti artikkel “Soome metsaseadus kaotas raiepiirangud”. Loos tuleb arutlusele intrigeeriv küsimus, mis saaks siis, kui Eestis raiepiirangud kaota-

taks. Jätkuks Kelti kirjutisele toob Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus oma uurimuses välja raiepiirangute muutused Eesti metsandusõiguses aastatel 1999–2013.

Kahes artiklis kerkib veel kord üles usalduse küsimus, kuid nüüd juba metsaomaniku suhtes. Lugude autorid on ühel meelel, et seaduste rangus on otseses seoses sellega, kui suur on riigi ja ühiskonna usaldus metsaomaniku suhtes. Leitakse, mida küpsem on ühiskond ja teadlikum metsaomanik, seda vähem on vaja raieid seadustega piirata.

HENDRIK RELVE Eesti Metsa peatoimetaja

Metsloomade elu käib omas rütmis VIIO AITSAM

Kuigi paljud kevade märgid on tänavu olnud varajased, elavad metsloomad enamasti omas tavapärases rütmis.

See sokk, kes juuresoleval pildil, eraldus talv läbi koos olnud metskitsekarjast üsna hiljuti.

Nüüd eelistab ta käia ringi omapäi. Sokul on ees sarvede nahast puhtaks nühkimise aeg. Üldiselt peaksid sokud sarved puhtaks saama maiks või mai jooksul, kusjuures suuremate sarvedega sokud saavad sellega ühele poole varem.

Sokul käes aeg sarvesid puhtaks nühkida.

Erinevalt põtradest ja hirvedest, kes oma uusi sarvi alles kasvatama hakkavad, on sokul sarvede puhastamisega kiire, kuna

metskitsede pulmaaeg jääb suvesse, juuni- ja juulikuusse.

REKLAAMTEKST

Kevadine metsauuendus – kadudeta Tõhusat kaitset üksikutele puutaimedele ja tervetele istandikele pakuvad Ecopulpi heinatõke ja ladvakaitse.

Metsa uuendades põrkume paratamatult probleemi­ ga, kus loodust tuleb kaitsta tema enda eest. Ta võtab inimkäega istutatud puutaimed liigagi sõbralikult enese rüppe, ümbritsedes uustulnuka heina ja võsaga. Ulukid aga peavad istandust oma uueks rikkalikuks toidulauaks.

Istandiku väärtus võib looduse meelevalda jätmise korral mõne aastaga väheneda kuni 40 protsenti. Ka tule­ vikus jääb niisuguse metsa väärtus väiksemaks, sest saa­ dav palkide maht on kesisem kui neis istandustes, mida on juba pärast istutamist korralikult hooldatud.

Ecopulpi heinatõke Istandiku rajamise algkuludele lisandub harilikult es­ mane hooldus, puhastamine, väetamine, aga ka välja­ läinud taimede asendamine. Kasvuaeg läheb viimasel juhul kaotsi niikuinii.

Ecopulpi heinatõke on kaitsealus, mis kaitseb puu­ taimi esimestel kasvuaastatel pealetungiva taimestiku eest. Kuna heinatõke sisaldab eelväetist – 10% tuhka ja boori –, aitab see kaasa istutatud taime tõhusale kasvule.

Heinatõke pole umbne, vaid laseb õhku läbi, tõhus­ tades mikroorganismide tegevust ning tasakaalustades niiskust. Puutüve kasvades annab heinatõkke materjal ja struktuur järele ega hõõru puukoort katki.

Potitaime saab istutada istutustoruga otse läbi heina­ tõkke keskel oleva ava, aga tänu sisselõikele saab heina­ tõket paigaldada ka juba istutatud puu alla.

Umbes 400millimeetrise läbimõõduga toote kaal on ligi 100 grammi.

Ecopulpi heinatõkke plussid • Takistab kasvamast heintaimedel, mis hakkavad puu­ taimega vee ja toitainete pärast konkureerima.

• Valmistatud sekundaarkiust. Laguneb looduses 3–5 aasta jooksul.

• Väldib niiskel rohumaal seenhaiguste levimiseks sood­ sa mikrokliima teket.

• Väldib sügisel võimaliku lamandumise tõttu puu­ taimede lämmatamist heintaimede poolt.

• Takistab heintaimede kasvu, mistõttu ei teki sobivat elukeskkonda hiirtele.

• Pakub väikesele taimele kaitset öökülma eest.

• Väldib pinnase halvast toitainesisaldusest tulenevaid puu kasvuraskusi tänu koostises olevale eelväetisele.

• Aitab märgata väikeseid taimi.

• Erinevalt tõrjevahenditest tõrjub heintaimi looduslikult.

• Soodustab taimede kasvu, mis on esimestel aastatel parem tänu parematele valgustingimustele, väetise­ le ja ühtlasemale niiskussisaldusele.

Ecopulpi ladvakaitse Ulukite talvise toidulaua soositumad kodumaised puu­ liigid on pihlakas, paju, haab ja kadakas, neile järgnevad kask, mänd ja kuusk. Arukask omakorda on põtradele ja metskitsedele toiduks sobivam kui sookask. Neile kõlbavad söögiks ka mitmed väärispuud ja võõrliigid, näiteks lehis.

Kõige tõsisemaid kahjustusi tekitatakse lehtpuudele ja männitaimedele, mille pikkus on 1–3 meetrit, kuid kah­ justusi ilmneb ka väiksematel puutaimedel.

Põdrad rebivad oksi ja ladvakasve ning peenemate puude tüvesid. Külgokste söömine ja lehtede rebimine võib kuivatada ladvakasvu. Suuremate haabade ja noorte okaspuude koore vigastamine söömise ajal tekitab püsi­ vad tüvekahjustusi. Kahju tekib ka sarvedega hõõrudes ja nooremaid taimi maha tallates.

Korduvad kahjustused muudavad istandiku arengu­ võimetuks. Makulatuurist valmistatud Ecopulpi ladva­ kaitse pakub tõhusat abi ulukite tekitatavate kahjustus­ te vastu., seda tänu uuele ja tõendatult toimivale tõrje­ vahendile Trico.

Ladvakaitset on võimalik taimeladva ümber paigalda­ da igal aastaajal ja iga ilmaga. Toode on väga kulutõhus ja tõrjevahend jääb alati täielikult taime külge. Pihusta­ mise teel tehtava samalaadse tõrje puhul võib puuisti­ ku väikeste mõõtmete ja tuule tõttu tõrjevahendist 30– 50 protsenti kaduma minna.

Pärast paigaldamist on tõrjevahend ladvakaitsme sise­ pinnal varjatud kohas, kus UV­kiirgus, sademed ja taime­ osade uuenemine tõrje toimet ei vähenda. Seetõttu on tõrjevahendi toimeaeg pihustamisega võrreldes tundu­ valt pikem ja tõhusam. Lisaks aitab kaitsekest puutaime latva kaitsta ka mehaaniliselt.

Enamasti kasutatakse ladvakaitset 1–3meetriste puu­ dega istandikus, kus on juba avastatud taimede kahjus­ tusi. Vajaduse korral võidakse kaitsta ka väiksemaid taimi.

Ladvakaitse on kõrgusega 130 millimeetrit ja läbimõõ­ duga 80 millimeetrit, kaalub umbes 25 grammi. Laguneb looduses täielikult umbes viie aasta jooksul.

Loe lisaks Soomes tehtud uuringute kohta: www.metla. fi/tiedotteet/2012/2012­08­15­hirvikarkote.htm

Sautec aS • tule 10, 76505 Saue tel 670 9707, 5648 9911 • www.sautec.ee

ML

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

VIIO AITSAM

Näitlikud õppetunnid

Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.

Põllul kasvav mets polegi mets?

Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.

Raplamaal Märjamaa vallas Ohukotsu külas on teeäärsel suurel väljal maha raiutud virnade viisi noori mände.

“Mida see siis nüüd tähendab!” ahhetas Metsalehele helistanud bussijuht Mihkel Nikkel, kes paigast mööda sõitis.

“Teede ääres käib viimasel ajal tohutu raietöö, kunagi ei tea, kas järgmisel päeval on mets alles või kadunud. Kas nüüd on siis muu otsas, et tuli nii noorte puude kallale minna?!”

Nikkeli telefonikõne ajaks olid teised Ohukotsu küla inimesed, kellele raietöö samuti arusaamatuks jäi, asjast juba teada andnud nii keskkonnaametile kui ka keskkonnainspektsioonile. Kumbki ametkond ei võtnud aga midagi ette. Põhjuseks toodi, et raie toimus alal, mis pole arvel metsamaana, vaid põllumaana. Nimelt metsaseadus ei kehti põllul, mistõttu ei saa rääkida ka metsaseaduse rikkumisest.

Kui alal tegutsemist metsanduslikus mõttes kirjeldada, näeb see välja nagu raadamine.

“Keskkonnainspektor käis kohapeal, kuid menetlust ei alga-

tanud, kuna selleks ei ole alust.

Maaomanik soovib seal taastada põllumaad,” kommenteeris olukorda keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.

Keskkonnaameti piirkondlik metsaspetsialist Peeter Paunmaa selgitas samuti, et mainitud alal kehtib põhimõtteliselt maaomaniku tahe, ja kui inimene väidab, et tahab põldu taastada, ei ole teistel vaja selles otsuses kahelda.

“Kui lühidalt rääkida, siis ameti poole pole maaomanik pöördunud,” ütles Paunmaa ning lisas, et ka metsateatist ei ole esitatud, kuna tegu ei ole metsaga.

Siiski käis Paunmaa maatükki

Osta parimast kodumaisest seemnest kasvatatud metsataimi! +372 509 4720 www.forestplanter.ee

Üle 10 aasta metsataimede kasvatamise kogemust

vaatamas. Ta hindas ala selle pilguga, kas seda võiks metsaseaduses loetletud tunnuste järgi metsaks pidada. “Tervikuna see ala pigem metsa mõõtu välja ei andnud,” leidis Paunmaa.

Ohukotsu elanikud teavad rääkida, et kunagi taheti sama põldu metsaks muuta. See oli siis, kui riik õhutas inimesi toetusega põllumaid metsastama. Üks maatüki eelmistest omanikest istutas põllule looduslikult tärganud männile lisaks kaskesid, kuid need ei läinud kasvama ulukikahjustuste tõttu.

ML

Eesti metsandusringkondades arutatakse tihti, kuidas meie metsanduse mainet parandada. On räägitud, et linnastunud ühiskonnas peaksid inimesed metsa majandamisest rohkem teadma. Muidu on nii, et iga lageraie tekitab paanikat ja inimesed ei taju enam, millest on toodetud mööbel või kust on pärit puit, millest on ehitatud näiteks nende maja.

Praegu on aeg, mil piirkonniti on tehtud palju raieid maanteede ääres. Võimalik, et pehme talve tõttu. Värske lageraie tekitab aga emotsioone...

Tõsi, et maantee kõrval võiks raietööl kehtida erireeglid, mis arvestaks paljude inimeste silme alla sattumisega. Kuid neid praegu pole.

On raiesmikud ja möödasõitjad, kes metsamehi kiruvad. Kuid metsamehed võiksid äkki olukorda hoopis ära kasutada? Teede ääres on nii palju näitlikku, mille põhjal saaks selgitada metsamajanduse olemust: miks konkreetses metsas just nii või teisiti on tehtud. Avalikkus saaks teavet majandamisest ja vahest selline silme all olek kutsuks neidki korrale, kes praegu pigem lohaka tööga silma paistavad.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

12 J A H T

METSALEHT Nr 4 (172) 24. aprill 2014

VIIO AITSAM

Kõik vajalik metsa jahivarustus.ee e-poest Automaatsed raja- ja valvekaamerad Kas soovite teada, kes liigub metsas, teie maakodu või ka metsatehnika ümber teie äraolekul? Hea võimaluse selle jälgimiseks annavad automaatsed rajakaamerad. Kaamera on patareitoitega, selle käivitab liikumisandur ning ta salvestab märkamatult kvaliteetsed fotod või videod mälukaardile. Öösel töötab kaamera inimsilmale nähtamatute infrapunaste LED lampide valgusel.

Salvestisi on võimalik vaadata arvutist või kaameral olevalt a ekraanilt. ScoutGuard Snapshot era GSM kaamer88 0 ScoutGuard SG Mini Black kaam kaamera saadab lisaks fotod GSM võrgu vahendusel ka e-mailile. ud ul isk iskulud m

27900 + saat

15900 + saatm

Sportlikud ülikonnad meestele ja naistele

Nägusad ja ilmastikukindlad ülikonnad meestele ja naistele. Ülikonna valmistamiseks on kasutatud AIR-TEX membraanmaterjali, mis annab sellele nii vee- kui tuulepidavuse, olles samas ka hingav. Ülikond on kerge, nägus ja mugav. Saadaval erinevad värvitoonid.

Komplekti kuuluvad jope ja püksid, kauba peale on tasuta lisapakett, mis sisaldab mütsi ja fliisjakki.

LISAPAKETT KAUBA PEALE

ikonnad Sportlikud ülna istele meestele ja

11990 + saatmiskulud

(Paketi toodete värvid vastavad ülikonnale)

Summit matkasaapad

6990 + saatmiskulud

NorthIce matkasaapad

Vettpidava AIR-TEX membraanvoodriga matkasaapad meestele ja naistele. Tugev ja lööke amortiseeriv tald võimaldab mugavalt liikuda ebatasasel maastikul. Sobivad hästi suviseks jahilkäiguks, matkamiseks, liikumiseks looduses, samuti ka lihtsalt vabaks ajaks.

Beto matkasaapad

5100 + saatmiskulud

Viktor / Vienada matkasaap

5990 + saatmiskulud

Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114 | Telefonitellimused 6778111. E – R 9 – 17

Kui jahimees käib metsloomi lihtsalt vaatamas, siis jahipidamisõiguse tasu ei pea maksma.

Paljud jahimehed pole maksnud jahipidamisõiguse tasu Mullu avastas keskkonnainspektsioon ligi 30 jahimeest, kes pidasid jahti, kuid polnud selle eest tasu maksnud.

Eelmisel suvel jõustunud jahiseadus muutis ka jahipidamisõiguse eest tasumise korda. Kui seni maksid jahimehed riigieelarvesse jahipiirkonna kasutusõiguse tasu ühe hektari kohta, siis uue seaduse järgi tuleb jahimeestel välja käia summa, mis on määratud ühe inimese kohta ja mida tuleb maksta kord aastas.

Jahipidamisõiguse tasu võib olla seaduse kohaselt 10–25 eurot ja selle määrab keskkonna-

minister. Praegu on summaks kinnitatud 10 eurot aasta kohta.

“Jahipidamisõiguse tasu tuleb maksta, kui jahimees reaalselt jahti peab,” selgitas keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Mait Tint. Ta lisas, et maksma ei pea näiteks eakad jahimehed, kes aasta jooksul jahile ei lähe. Kui peaks aga selleks soov tekkima, tuleb tasu enne jahti ära maksta.

Jahiseaduse seletuskirjas on välja toodud, et Eestis on koos jahituristidega jahimehi, kes võiksid jahipidamisõiguse tasu maksta, hinnanguliselt 18 000.

Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil on maksjaid tänavu olnud 10 000. See teeb seltsi murelikuks.

Tindi sõnul on keskkonnainspektsioon kontrollinud tasu maksmist alates sellest ajast, kui uus jahiseadus kehtima hakkas.

“See on nüüd jahimeeste kontrollimise üks osa. Neile, kes peavad jahti, kuid pole tasu maksnud, määrame karistuse. Eelmisel aastal karistas inspektsioon ligi 30 jahimeest,” rääkis Tint.

Keskkonnaministri määruses on kirjas, et jahipidamisõiguse tasu saab maksta interneti, mobiili, infoliini või käsimüügipunkti kaudu.

Täpsema teabe leiab keskkonnaameti veebilehelt või veebilehelt www.pilet.ee, mille kaudu saab ka maksta.

ML

Uus valitsus lubab RMK jahinduse ümber korraldada Plaan on riigile jätta vaid üks jahipiirkond ja teised antakse jahimeestele tavapäraseks kasutamiseks.

Uue valitsuse koalitsioonilepingus on kirjas: “Anname riigile kuuluvad jahimaad edaspidi kasutusse jahiseaduses kehtestatud üldiste põhimõtete alusel.” Mida see tähendab?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus selgitas, et sel-

le plaani järgi loobub riik enamikus oma jahipiirkondades (praegu kuulub riigile kuus piirkonda – ML) kasutaja rollist ja annab tulevikus maa jahinduslikku kasutusse sarnaselt teiste maaomanikega. See tähendab, et RMK ei müüks neis piirkondades enam jahiõigust konkursi korras, vaid maade kasutamisele oleks võimalik pretendeerida igal asjast huvitatud jahiseltsil.

“Praegu müüb RMK oma kasutuses olevates piirkondades jahiõigust konkursi alusel aas-

ta kaupa. Üheaastased lepingud ei motiveeri aga jahimaal toimetajaid silmas pidama ka pikemat perspektiivi,” põhjendas Pentus-Rosimannus plaani ja lisas, et kaalumisel on vaid ühes piirkonnas ulukite uurimiseks riigi kui piirkonna kasutaja rolli säilitamine.

Praegu on RMK kasutada Anguse, Jäärumetsa, KilingiNõmme, Kuressaare, Nõva ja Väätsa jahipiirkond.

ML

Jahimehed ootavad maaomanikelt teatisi Uue jahiseaduse järgi saavad maaomanikud iga aasta 1. maiks teatada piirkonna jahimeestele oma maa nendest aladest, kus ulukikahjustuste oht on suur.

Teatise esitamine on tähtis just nendel juhtudel, kui maaomanikul ja kohalikul jahiühendusel ei ole maa jahindusliku kasutamise lepingut sõlmitud. Lepingu olemasolul on pooled tavaliselt omavahel kokku leppinud, kuidas ulukikahjustuste korral käitutakse.

Kui lepingut ei ole ja ulukid teevad oma toitumisega maaomaniku põllukultuurile või

metsale nii palju kahju, et maaomanik tahab selle eest hüvitist, käib ulukikahju hindamine ja hüvitamine jahiseaduses määratud korra järgi.

See kehtib vaid siis, kui maaomanik on jahimehi kahjustuseriskiga aladest teatisega teavitanud.

Metsaomanikud peaksid silmas pidama, et seaduse alusel hüvitatakse vaid okaspuudele tekitatud kahju.

Teatises tuleb ära näidata, kus asuvad põllumajanduskultuurid, okaspuu-uuendused või okaspuupuistud, mille puhul on maaomaniku arvates ulu-

kikahjustusi karta. Samuti tuleb teatisesse märkida, missuguseid abinõusid maaomanik ise on oma vara kaitseks kasutanud või kavatseb kasutada.

Kaitseabinõu on näiteks kultuuride töötlemine repellentidega ehk ulukipeletusvahenditega.

Erametsaliidu soovitused teatise koostamiseks leiab liidu kodulehelt (www.erametsaliit.ee), kui seal avada link “Maa jahindusliku kasutamise lepingud”.

ML

Allikas: Eesti Erametsaliit