METSALEHT (aprill 2015)

NUHTLUS: aplad põdrad laastavad Raplamaa eraomaniku hoolega hoitud metsa Lk 6–7 30. aprill 2015 Nr 4 (184) ostab:

• raieõigust • metsamaad • metsamaterjali Küsi pakkumist! www.silvestal.ee 5308 8945 MAALEHE LISA

3

aastane garantii!*

20 aastane mets veel lõigata ei sünni. 20 aastat arendatud metsaveohaagis on aga töökindel ja testitud kaaslane. PALMS haagis ei jäta sind metsatöödel hätta ning kestab pikki aastaid.

TÖÖKINDEL KAASLANE AASTATEKS! * 3 aastane garantii kehtib raamile, mastile ja noolele.

www.palms.eu

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

Maris Tomba

Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis Aprilli alguses toimus rahvusvahelise võistluse “Noored Euroopa metsades” Eesti eelvoor.

Säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat ja teisi teemasid käsitlevatele küsimustele vastasid sajad õpilased üle Eesti. Kokku osales võistluse Eesti eelvoorus 36 kooli 111 võistkonnaga.

Korraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro selgitas, et eelvooru said end registreerida võistkonnad kõigist koolidest.

Ainsaks piiranguks oli osalejate vanus (13–19aastased õpilased) ja võistkondade suurus (kolm õpilast). Eelvoorus tuli neil interneti vahendusel vastata 50 viktoriiniküsimusele.

Eelvoorust pääsevad 15 parimate tulemustega võistkonda edasi Eesti finaali, mis toimub 28.–29. mail Luua Metsanduskoolis. Eesti finaalis tuleb võistkondadel vastata viktoriiniküsimustele, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ja teha posterettekanne.

Nii eelvoor kui Eesti finaal toimuvad eesti keeles. Eesti finaali pääsevad võistkonnad selguvad lähiajal.

Euroopa finaal on 21.–24. septembrini Rumeenias. Kokku võtab rahvusvahelisest võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Kristi Parro lisas, et tänavu on võistluses mõningaid muudatusi. “Võistluste eelvooru viktoriin on sel aastal eestikeelne, kuid kõik võistlejad peavad arvestama sellega, et rahvusvahelise finaali töökeel on inglise keel. Nii et võistlejate hea keeleoskus on vajalik. Eesti finaal tuleb taas kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suur, jääb võistkondadel rohSel aastal kandideeris parima tehasemaja tiitlile rekordarv kem aega ja võimalusi lahendusi hooneid. 36 kandidaadi seast ette valmistada ning ühtlasi järvaliti välja parim Eestis toodegib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaatud puitkarkassmaja, käsitöö-, masinpalk- ja aiamaja. Aasti. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem eelvoorus,” rääkis Parro. ta tehasemaja 2015 tiitli pälvis Võistlus sai alguse 2011. aasNordic Houses KT OÜ vabaajatal, mil Euroopa finaal toimus majade arendusprojekt LõunaPoolas. 2012. aastal leidis rahNorras Ognas. www.country.ee OÜ Coma Investing 506 kahekor2604 vusvaheline finaal aset •Eestis.

Võidutöö• tel. koosneb Sagadisse sõitsid 11 riigi nooruselistest puhkemajadest, kus red Austriast, Poolast, Lätist, põrandapinda 70–90 m². VäiLeedust, Kreekast, Saksamaalt, keste variatsioonidega ja miniSloveeniast, Eestist jm.. maalsete mõõtudega majade põhiplaanid on ratsionaalsed 2013. aasta rahvusvahelija efektiivse ruumikasutusega. ne finaal oli Portugalis PenedaKogu kompleks on väga tundGerêsi rahvuspargis. Finaalis osalesid 10 riiki. likult konteksti sobitatud, hooned liigendavad maastikku ja hoonete sisemus haakub ümbMetsaleht

Aasta tehasemaja 2015 – Nordic Houses KT OÜ vabaajamajade arendusprojekt Norras.

Aasta tehasemajaks valiti Eesti firma rajatud vabaaja-majad Norras ritseva maastikuga väga hästi.

Väärib esiletõstmist ja tunnustust, et tegu on Eesti noorte arhitektide tööga, hoone on projekteerinud Mari-Liis Vunder, Olavi Kukk ja Kristjan Tõlk Trilog Studio OÜst. Žürii valis teisele kohale EstNor OÜ korterelamu, kolmandaks jäi Kodumajatehase ASi ühiselamu – mõlemad hooned asuvad Norras Tønsbergis.

Parim käsitöö-palkmaja on Tender Ehitus OÜ eramu Otepää lähistel, parim masinpalkmaja on Aru Grupp ASi koolimaja Inglismaal. Parimaks aiamajaks valiti Palmako ASi aiamaja Heidi.

COUNTRY metsahaagised väiketraktorile ja ATV-le.

Tee metsa väljavedu väiketehnikaga ja säästa oma metsa!

E D E TA B E L

Aasta tehasemaja 2015 tulemused n I koht: Nordic Houses KT OÜ vabaaja-majade arendusprojekt Lõuna-Norras Ognas. n II koht: Lotus Timber OÜ puidukasutuse eripreemia, Monieri kivikatuse eripreemia – EstNor OÜ korterelamu Norras. n III koht: Kodumajatehase ASi ühiselamu Norras Tønsbergis. n Parim käsitöö-palkmaja: OÜ Tender Ehitus eramu Otepää lähistel. n Parim masintoodetud palkmaja: OÜ Aru Grupp stuudio-koolimaja Inglismaal Essexis. n Parim aiamaja: ASi Palmako aiamaja Heidi. n Energiatõhusaim hoone: OÜ Sense passiivmaja Tartu maakonnas. n Silmapaistva puidukasutuse eripreemia: Hobbiton Home OÜ käsitöö-palkmaja Soomes. n Velux Eesti valguslahenduse eripreemia: Timbeco Woodhouse OÜ eramu Neeme külas.

Metsaleht

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Allikas: Eesti Puitmajaliit

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

Tudengid tegid kuraditosin disain-pesakasti Ain Alvela

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse üliõpilased avasid 9. aprillil Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Tallinna kontori aatriumis pesakastinäituse “13 tihast”.

Näituse tugev lisaväärtus on asjaolu, et iga linnusõber saab sealt kaasa võtta meelepärase linnumajakese skeemi ja õpetussõnad linnumaja ehitamiseks. Seejärel on võimalik oma kodus selle järgi kevadekuulutajatele pesakast meisterdada.

RMK peadirektor Aigar Kallas ütles näitust avades end lootvat tudengid nõusse saada, et vähemalt mõned näitusel olevatest pesakastidest saavad üles seatud RMK kontori naabruses asuvasse Snelli parki.

“Praegu ei teagi, kuidas näiteks vineer ilmastikule vastu peab. Võib-olla tuleb mõne pesakasti kaitseks ehitada selle kohale ka väike katus,” räägib Kallas.

“Igatahes väga tubli ja tänuväärne tegu EKA tudengitelt.

Esimene käeharjutus “Mitme töö puhul üllatas mind nii lahenduse tehniline kvaliteet kui ka objekti välimus. Arvestades, et paljudele oli see esime-

RMK peadirektor Aigar Kallas (paremal) pesakastinäitust avamas.

ne kogemus puutuda kokku nii puutöö kui ka disainiga, on tulemus väga hea,” leiab sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praks, kes tudengeid kursusetöö tegemise juures juhendas.

“Sel semestril disainib sama kursus avalikku kasutamisse mõeldud onn-raamatukogu, kuid enamikul tudengitest puudub varasem projekteerimise ja ruumilise vormi loomise kogemus,” selgitab Praks. “Seepärast oli linnumajade kavandamine

ja ehitamine hea soojendusring enne inimesele mõeldud suuremat sorti kasti projekteerimist.”

Praks on seda meelt, et looduses toimuv on meile kõigile oluline ja sama tähtis on, et iga inimene seda ka teadvustaks.

Ta lisab, et aru saamaks lindude hingeelust ja nende nõudmistest oma majale peaks inimene – selle maja ehitaja – esmalt seal ise mõnda aega sees elama. Paraku pole see võimalik, ning nii tuligi esmalt lindude käitumist ja har-

jumusi uurida ning alles siis pesakastide projekteerimise ja ehitamisega pihta hakata.

Kastid vabalt saadaval Kursust juhendasid Derelict Furniture disainerid Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve.

Konsultandina käis tudengitega kohtumas Fred Jüssi. Näitusel on eksponeeritud ka zooloog Tiit Hundi linnufotod koos kirjeldustega selle kohta, milli-

seid elukohti need liigid eelistavad. Külastajad saavad näituselt kaasa võtta endale meelepärase linnumaja kavandi ja selle järgi ise kevadekuulutajatele kodud meisterdada.

Tiit Hundi sõnul on Eestis linnuliike, kes pesakastides tavatsevad elada, ligi kolmkümmend, ning kuigi kaste võib üles seada aasta ringi, on parim aeg selleks siiski aprill ja mai.

“Jooniste jagamises on midagi kaasaegset. Muusikatööstu-

TEE TÄIUSLIKKUSENI ON LÕPUTU

Kombineeritud kütusekulu: 4,4 - 7,7 l/100 km; CO2: 115 - 179 g/km.

Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Kalda tee 13, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Tallinna tn 86, tel 435 5421

ses ei püüa alustavad ansamblid samuti enam iga hinna eest esmaseks kuulamiseks CDd müüa, pigem on kõik netist tasuta saadaval.

Seetõttu tundub ka sisearhitektuuri tudengite puhul vaba jagamine mõistlikum kui esmase loomingu kramplik patendiga kaitsmine. Tulu tuleb hiljem ja kuskilt mujalt,” ilmestab Praks tasuta majaprojekti jagamist.

AIN ALVELA

4 K O N T R O L L E esti

ME T SA K A JA

n Tehnopoli Mektory keskuses oli 6.–23. aprillini arhitektuurinäitus “Moodsad puidust tehasemajad”. Kas tehasemaja peab olema igav? Kas puidust saab ehitada vaid väikesi eramuid ja suvilaid? Kui suure kvalitatiivse hüppe teeb tüüpmaja, kui selle kõik aspektid, alates ideest kuni püstitamiseni, on detailselt läbi mõeldud?

Neile küsimustele otsis vastust mullu augustis välja kuulutatud arhitektuurivõistlus, mille eesmärk oli leida kaasaegseid, nutikaid ja kauneid tüüpmajana kasutatavaid lahendusi kahele arenduspiirkonnale – Svertingstad Gärdile Stavangeri lähedal Norras ning Ülenurme arenduspiirkonnale Tartu lähedal Eestis. Nüüd olid tulemused kõigile huvilistele vaatamiseks näha. n RMK pani tänavu esimest korda enampakkumisele 150 000 metsataime (kaheaastased männi avajuursed seemikud), mis RMK enda vajadustest üle jäid. Pakkumisi ostuks sai teha Metsaoksjon. ee keskkonnas 6.–14. aprillini.

Huvi oli väike, sest veel 14. aprilli hommikul oli alghinnaga (8 senti tükk pluss km) pakkumine tehtud vaid umbes pooltele taimedest.

Allikas: Metsaselts, Tehnopol

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

Süsteemitus sünnitas karmi korra ERAKOGU

Keskkonnainspektsiooni inspektorite varustus oli nagu alustavas organisatsioonis ikka – esimestel aastatel (2000–2001) polnud suurt midagi. Inspektsiooni poolt olid kluped, millega kände mõõta, mõõdulint ja Bitterlichi relaskoop, millega pindala ja täiust mõõta. Olid ka kompass ja Makarovi püstol. Üks mobiiltelefon oli toona seitsme inimese peale. See võeti kaasa ühega autodest, kus võis seda rohkem vaja minna. Sellega büroo varustatus enam-vähem piirdus. Binokkel, relvavöö ja kabuur, taskulambid ja kaardimaterjal olid kõik isiklikud.

Samas läks asi üha paremaks ning aastateks 2004–2005 oli enam-vähem kõik, millest unistada oskasime, olemas.

Algusaastate menetlustest

Keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo inspektor Väino Vaidla.

Kuni väärteomenetluse seadustiku jõustumiseni 2002. aastal jagunesid rikkumised I, II ja III astme kuritegudeks ning haldusõigusrikkumisteks. Kuriteod olid kirjas kriminaalkoodeksis, haldusõigusrikkumised haldusõigusrikkumiste seadustikus.

Väärteod pandi kokku haldusõigusrikkumistest ja III astme kuritegudest.

Kuni väärteomenetluse seadustiku jõustumiseni olid kasutusel tšekiraamatud. Avastanud rikkumise, oli menetluse esime-

ne küsimus, kas ta tasub trahvi sularahas või koostame protokolli. Kui rikkujal oli sularaha kaasas, täideti tšekiraamatus kviitung, mille üks pool anti rikkujale, teine jäi raamatusse. Andmeid oli minimaalselt – kuupäev, nimi, rikutud säte, trahvisumma.

Kui rikkujal sularaha polnud või ta ei olnud rikkumisega nõus, võeti temalt seletus, vormistati haldusõigusrikkumise protokoll ja teatati asja arutamise aeg. Rikkujal oli seadu-

Metsastades karjääre, aherainelademeid või kuivi kasvukohatüüpe, kasutage HÜDROGEELI! Kogemus Eestis näitab, et taimede ellujäämisprotsent rasketes tingimustes paraneb märgatavalt!

Hind 20 eur/kg + km 1 kg piisab ca 4000 avajuurse kuusetaime juurestiku töötlemiseks.

se kohaselt õigus asja arutamise juures viibida. See tähendas, et määratud päeval ja kellaajal tuli rikkuja kontorisse, talle anti veel võimalus oma seisukoha esitamiseks ning seejärel loeti otsus ette ja anti allkirja vastu kirjalikus vormis kätte.

Esimesel paaril aastal tööplaani ei koostatud. Peamiseks töövormiks oli välitöö, s.t hommikul kontoris arutati läbi, mida kellelgi vaja teha on. Kui oli saabunud mõni kaebus võimaliku rikkumise kohta või olid pla-

neeritud metsamõõtmised, siis need olid prioriteetsed. Aga kui midagi saabunud ei olnud ja paberitööd polnud vaja teha, mindi välja.

Rikkumisi avastati palju Raplas oli seitsme inspektori peale kaks autot. Kumbki auto võttis konkreetse piirkonna, kus ringi sõita. Reidi käigus kontrolliti kõike: raieid, kala- ja jahimehi, jäätmehunnikuid jne. Kuna Keskkonnainspektsioon oli rah-

va jaoks uus asutus ja inimesed ei olnud harjunud, et ka keskkonnanõudeid tuleb täita, avastati palju rikkumisi.

1990ndate lõpp ja 2000ndate algus oli üsna “kuum” aeg.

Oli palju metsavargusi ja ebaseaduslikke raieid, samuti kelmusi, millega peteti omanikult mets välja. Esimestel aastatel alustasin ca 35 kriminaalmenetlust aastas. Ebaseaduslike raiete skeem oli lihtne, kuid niiditõmbajaid keeruline süüpinki saada.

Leiti elu hammasrataste vahele jäänud inimene, tema nimel vormistati raieõiguse võõrandamise leping ja mets lõigati tema nimel lagedaks. Selline “tankistide” kasutamine oli levinud.

Teine levinud skeem oli selline, et otsiti metsaomanik, kes oli vaene, mindi tema juurde koju, võeti pudel-kaks viina kaasa, pakuti napsu ning tehti ettepanek, et ajavad metsaomaniku eest kõik dokumendid korda ja teevad raie, kui metsaomanik materjali sularaha eest neile müüb.

Sealsamas tõsteti kohvrist sularahapakid talumehe ette lauale.

Selleks et vargustele ja ebaseaduslikele raietele piir panna, võeti vastu otsus, et kogu tehnika, mis raiekohast kätte saadakse, võetakse asitõendina hoiule.

VÄINO VAIDLA keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo inspektor aastast 2000

ENIMOSTETUD KODUMAISED ATV-TÕSTUKID JA METSAVEOHAAGISED EESTIS

OTSTARVE: seemnete idanemise soodustamine efektiivne ja ratsionaalne veekasutus mullapinna ülemise kihi kaitsmine vee ja erosiooni eest pinnase struktuuri parandamine juurte arengu soodustamine taimejuurte kaitsmine kuivamise eest taimede juurdumise soodustamine pärast ümberistutamist taimede kasvu ja arengu parandamine vähese niiskuse tingimustes taimede kaitsmine soolade nn puhverefekti eest vihma-, udu- ja isegi kasteniiskuse kogumine väetiste kogumine, väetiste kasutamise vähendamine kuni 30% põhiliste toite- ja mikroelementide väljauhtumise vähendamine Tootja: Evonik Industries AG Saksamaa Info ja tellimine: maaletooja Systemseparation Ltd tel 5552 6619 e-post info@systemseparation.ee www.systemseparation.ee

Müük ja info tel 5333 9822 info@vahvajussi.com

K E S K K O N D 5

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

HEIKI MAIBERG

Palju harivaid loodusüritusi ja üks häiriv planeering Eesti Looduskaitse Seltsi (ELS) märtsi keskkonnateo tiitlid pälvisid kolm keskkonnaharidusliku iseloomuga ettevõtmist, keskkonnaämbri nimetuse sai külge mereranna täisehitamise plaan Keila vallas.

Laoküla mererannas seisavad nõukogudeaegse pärandina praegu vaid kunagised piirivalverajatiste varemed. Nüüd planeerivad ettevõtjad sinna suure laokompleksi ehitamist.

meie tootevaliKus:

toodetud eestis

palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit. haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

KompleKti hind sisaldab: tõstuk oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

ind Komplekti h

€ su 13 al4da3kä0ibem ak

Hind ei sis

Märtsi üheks keskkonnateoks on Eesti loodusfilmi grand old man’i Rein Marani uus film “Suvisted Tammealusel” (filmi looja Rein Maran, operaatorid Tõnu Talpsep ja Ants Tammik, toimetaja Margit Maran, konsultant Ahto Kaasik, muusik Tuule Kann), mille esilinastused olid 2. märtsi loodusõhtul rahvusraamatukogus Tallinnas ja 14. märtsil festivali “Maailmafilm” avafilmina Tartus.

Rein Maran on jäädvustanud Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ja rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus. Tammealusel on tavaks saanud tähistada igal kevadel suvistepüha, et tervitada saabuvat suve, saada väekas looduselamus, hoida tavasid ja pärimusi elavana ning tugevdada kogukonda. Marani film annab haruldase võimaluse vaatajal sellest soojast ja erilisest sündmusest osa saada.

Märtsi teine keskkonnategu on keskkonnaameti korraldatud loodust ja kultuuripärandit väärtustavad rahvarohked ettevõtmised Lahemaal. 7. märtsil oli keskkonnaameti ja Eesti Hobusekasvatajate Seltsi eestvedamisel hobustega metsatööpäev, kus räägiti hobutöö ajaloost ja näidati metsavedu hobustega.

Teemapäev korraldati Kolgaküla rahvamajas ja Aaviku talu maadel. 28. märtsil peeti Leesi rahvamajas mõnus olemine teemal “Seto ja Võro jäävä ello”. Lahemaale Kolga randa tulid külla Lõuna-Eesti mehed Ahto Raudoja ja Aapo Ilves, kes rääkisid setu ja võru keele ning kultuuri elujõust, oma tegemistest ja muust olulisest, mis aitab loodus- ja kultuuripärandit hoida.

Popp Öökulli akadeemia Märtsi kolmandaks keskkonnateoks sai loodusmuuseumi näitus “Öised tiivulised” ja sellega seotud Öökulli akadeemia loengusari. Näitus viib vaataja imepärasesse ööellu ja tõestab, et öö pole hall ega sünge, vaid täis vilgast elu. Kaks eri teemat – kakud ja ööliblikad – on seotud ühe pealkirja alla ning jagatud muuseumi saalide vahel.

Neljapäeviti on näitusega seotud teemadel Öökulli akadeemia loengud, kus lektori-

teks on olnud loodusmuuseumi zooloog Anne-Ly Nurmõtalo, entomoloog Aare Lindt, bioloog ja loodushelide salvestaja Veljo Runnel ning Aleksei Turovski.

Fotovõistluse “Looduse aasta foto 2015” ühe korraldajana tänab Eesti Looduskaitse Selts 1200 loodusfotograafi, kes saatsid konkursile ligi 9000 pilti.

Keskkonnaämber Keilas Märtsi keskkonnaämbriks valis selts Puhkeranna detailplaneeringu ümber toimuva Keila vallas. 11. märtsil oli detailplaneeringu avalik arutelu. Praeguse seisuga ei ole vallavalitsus Laoküla elanike ja ELSi vastuväidetega arvestanud ning palus need 10. aprilliks tagasi võtta.

Planeeringuga suletakse mitmesaja meetri ulatuses kauneid vaateid merele ja rajatakse laokompleksid. Mereäärsete alade täisehitamine on üldiste huvide kahjustamine meie kõigi jaoks.

Selts on solidaarne Laoküla elanikega, kes samuti on nimetatud detailplaneeringu vastu.

Vastuväidetest looduskaitse selts ei loobu ja alustab allkirjade kogumist uhkete merevaadete säilitamise eest ning Paldiski ja Madise vahelise rannaala täisehitamise vastu.

Metsaleht

HUSQVARNA KEVADPAKKUMISED! HUSQVARNA AUTOMOWER® 320 / 330X

HUSQVARNA LB 348V

2425 € / 2999 €

PAKKUMINE

KINGITUSENA KAASA LAADIMISJAAMA KATE. Katte väärtus 195 €

499 €

KINGITUSENA KAASA NIIDUKI HOOLDUSKOMPLEKT. Hoolduskomplekti väärtus 11,30 €

PAKKUMINE

haagis oniar 10t: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu ROHULÕIKUR HUSQVARNA 525RX / 525RXT

PAKKUMINE

445 € / 499 €

KINGITUSENA KAASA KÕRVAKLAPID PLEKSSIRMIGA. Kõrvaklappide väärtus 41 €

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474

MURUTRAKTOR HUSQVARNA TS 238 / TS 242

AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 PAKKUMINE

AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

2499 € / 2859 € KINGITUSENA KAASA JÄRELKÄRU 275.

Järelkäru väärtus 245 €

Kingituseks kaasa järelkäru

Pakkumised kehtivad kuni 30.06.2015.

www.husqvarna.ee

6 M U R EKõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Suvila MARGO

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvila MARGO Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

Metsaomanik on morn SVEN ARBET

Suvila MARGO

Kuidas teile tunduks, olete mitu aastat hoolega mingit tööd teinud, veidi rahuldustundega selle tulemustki nautinud, ning siis äkki justkui mingi vääramatu jõud kogu töö ja vaeva (mis seal salata, ka rahakulu) pea peale pöörab?

OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee

Ja kui selline asi kordub, tekib ühel hetkel ilmselgelt tüdimus, selline mõttetu sahmija tunne – milleks rabada ja teha, kui sellest niikuinii mingit tolku ei ole.

Just selliseid tundeid väljendas kogu oma oleku ja jutuga Raplamaa erametsaomanik Mihkel Haud, kel Käru asula kandis paarsada hektarit metsa, sh oma kodutalu maad ja need, mis 2000ndate alguses juurde soetatud. Käisime pool päeva mööda tema metsi ja nägime igal sammul ulukite, peamiselt põtrade tekitatud laastamistööd.

OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee

Palki kuusikutest ei saa

Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

Raplamaa erametsaomanik Mihkel Haud.

Mihkel Haud räägib, et omal ajal soetatud kuusikud, kust veel korralikku palgipuud sai, on nüüdseks juba lageraiesse läinud ja järelkasvu neile õigupoolest polegi. Viimase kümmekonna aasta jooksul on enamik kuuskedest põtrade hambaid tunda saanud ning nüüd on Käru metsade peremees sunnitud lagedaks raiuma 40aastased kuusikud, kust saab heal juhul peenpalki, enamik puidust aga liigitub vaid paberipuu sortimenti. Haud ise ütleb, et see tähendab talle rahaliselt umbes kolm korda väiksemat tulu võrreldes sellega, kui kuused saanuks veel 30 aastat kasvada ja neid võinuks müüa saepalgina.

Nõnda et ainuüksi metsast Mihkel Haud ära ei elaks, põhilise tulu aitab teenida metsamajandusega ja maaparandusega tegelev eraettevõte.

“Need puud, mis praegu metsapatoloogi otsuse alusel maha võtame, peaksid veel kasvama.

Aga kui need põdrakahjustuse-

ga puud metsa jätta, kukuvad nad paari aasta pärast ise ümber,” selgitab Haud. “Üksikuid terveid puid pole ka mõtet alles jätta, sest need keeraks tuul pikali.”

Põtradega on nõnda, et kuusikuid hakkavad nad laastama siis, kui puud on saanud paarikolmekümneaastaseks, alumised oksad on siis laasunud ning loomadel umbes paari meetri kõrgusel puutüvedele vaba ligipääs.

Etem pole olukord ka kolmenelja aasta tagusel lageraielangil, kuhu on istutatud kasetaimi ja kus on iseenesest hakanud kasvama haab. Kahe meetri kõrgustel puudel, iseäranis haabadel, on ladvad maha hammustatud, justkui oleks mingi niiduk metsanoorendikust üle käinud.

Metsaomanik: põtru palju Sõidame metsaomaniku Land Rover Defenderiga mööda kevadiselt põhjatuid metsateid ja avanev pilt läheb järjest trööstitumaks. Kohati on põdrapabula hunnikud samblal lausa külg külje kõrval, näib, et loomad on ühel kohal paigal püsinud pikka aega. Sest milleks kohta vahetada, kuni toidulaud kaetud. Üks ehk paari hektari suurune mastimändide mets on veel alles, selle võiks põhimõtteliselt raiesse lasta, aga Mihkel Haud ei raatsi.

“Ei julgegi seda maha võtta, sest siis lapselapsed ei näe ega teagi, milline männimets välja näeb,” ohkab ta. Sest tema maade naabruses asuv RMK lageraielank, kust mõne aasta eest säärased männid maha võeti ja kuhu seejärel mitu tuhat män-

Metsaharvenduse OÜ Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

OSTAB kütte- ja paberipuud.

JäTkuvAlT OSTAme: saepuru, haket, höövlilaastu, servamis-järkamisjääke ja klotse. Ümarpuit: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

M U R E 7

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

− põtrade rünnakud ei lase elada niistikut maha pandi, on nüüdseks täielikult laastatud. Me trehvame seal jalutades vaid mõnda üksikut männipoega, kel ladvad pole pealt ära söödud. On enam kui kindel, et männik seal langil ei taastu, sest juba praegu tekivad sinna iseseemendumise teel kuused ja kased.

Kui olukord ei muutu, süüakse ka kased ära, kuused saavad ehk kasvada veerandsada aastat, siis on järjekord nende käes.

Kui põder on kolme-nelja-aastasel männipuul juba kord ladva ära närinud, hakkab see puu edaspidi võtma põõsa kuju, ja kuigi ta võib esialgu ellugi jääda, ei kasva temast enam iialgi palgipuud

Küttidel oma huvid Haud on ulukikahjustusi oma silmaga vaatama kutsunud mitmeid asjamehi, alates omaaegsest Riigikogu keskkonnakomisjoni juhist Erki Noolest ning lõpetades kohalike jahimeeste ja keskkonnaametnikega.

Kui jutu peale on ehk arvatud, et metsamees lihtsalt hädaldab tühja, siis laastatud noorendikke ja näritud kuusetüvesid kohapeal nähes ning kahjutöö mastaape adudes veenduvad kõik, et Käru metsaomanik ei blufi.

Teatist ulukikahjustuste kohta ja sellega koos ka taotlust nende kompenseerimiseks pole ta esitanud, sest ütleb, et talle pole niivõrd tähtis raha, kui just põhimõte – miks midagi ette ei võeta, et metsas elaks kindel arv sõ-

Ma ei tea, võib-olla pole mul õigus – kusjuures jahimehed ütlevadki, et ei ole −, aga ma ei näe põtrade niivõrd suurel arvukusel muud põhjust kui see, et hunte on väga väheks jäänud.

Mihkel Haud ralisi. Selline arv siis, et ka puud saaksid rahus suureks kasvada.

Kui praegu hinnatakse põtrade arvukuseks umbes 15 000 isendit, siis Mihkel Haud teeb konkreetse ettepaneku: intensiivsemalt küttides viia see arvukus näiteks 7000–8000 peale ja seejärel vaadata, kas kahjustused vähenevad. Põdrapopulatsioon on taastusvõimeline ja nende praeguse arvu poole võrra vähendamine ei tohiks sellele tervikuna ohuks saada.

Põtru ei takista miski Eelmisel aastal kütiti Käru jahipiirkonna 19 180 hektari suuruse pindalaga metsades 70 põtra, tänavu 50. Üldse on viimastel aastatel Eestimaa metsades kütitud keskeltläbi 4500–5000 põtra aastas.

Kui nüüd asja teist poolt vaadelda, siis iseenesest on jahimeestele selline asjade seis ju meeltmööda. Põdrajaht sealkandis on kindla peale minek – ühe ajuga aetakse metsast välja kolm-neli, ka viis põtra, püssimehed teevad paugud ära ning loetud tundidega on kõik lõppenud. Ära jääb sihitu metsade n-ö

MIS ON MIS

Põdrakahjustused n Puuliikidest sobivad põdrale eelkõige lehtpuud (haab, pajud, kased, pihlakas jt), samuti mänd ja kuusk. n Mändidel sööb põder nii okkaid-võrseid kui koort, kuusel koort. n Okaspuud saavad rohkem kahjustada sügisest kevadeni. n Kuusevõrseid põder tavaliselt ei söö. n 2012. aastal näitasid vaatlused seirealadel, et männikutes olid põdrakahjustused suurenenud. n Loendusandmetel oli seirealadel põtrade arvukus taluvuspiirist umbes kolm korda suurem. n Värskelt kahjustatud noori mände oli rohkem Hiiu-, Pärnu- ja Viljandimaal. n Kahjustused kuusikutes 2012. aastal vähenesid.

Hea metsaomanik!

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

hea õnne peale läbi kammimine.

Ka jahimeeste endi koostatavate loendusandmete usaldusväärsusest on meil palju räägitud. Ilmselt on tõde nende poolel, kes väidavad need pigem tegelikest väiksemad olevat.

Muide – metsandusspetsialistid hindavad, et metsamajanduslik taluvuspiir on 1000 hektari kohta viis põtra. Tegelikult loendati juba 2012. aastal Eestis kokku 12 740 põtra, mis tähendab asustustihedust üle viie põdra 1000 hektari kohta.

Selle peale meenutab Mihkel Haud, et mõne aasta eest nägid metsamehed tema metsas korraga üheksat põtra rahulikult noori puid nosimas. Ja seda kõigest hektari suurusel maalapil ühel juhuslikul päeval.

Keskkonnaagentuur soovitab aastas küttida 5500 põtra ja umbes nii palju neid ka kütitakse (2012/2013. a hooajal näiteks lasti 5126 põtra, see on 393 isendit rohkem kui aastatel 2011/2012), aga vähemalt Käru metsade näite põhjal võib väita, et sellest on vähe.

Hunt eelistab kitse ja siga Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahindusnõunik Tõnu Traks tunnistab, et Käru kant Raplamaal näib põtrade elupaigaks olevat väga sobilik koht ja selle tõttu teeb ka kohalikud metsaomanikud õnnetuks, sest küti seal põtru palju tahad, nad koonduvad sinna ikka ja jälle uuesti. Näiteks teine selline paikkond pidavat olema Väätsa ümbrus.

“Ulukiseire spetsialistide ettepanek on viia põtrade arvukus 10 000 isendi peale, aga lõplikud suursõraliste küttimise mahud lepitakse ikkagi kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, ja millegipärast jõuavad sinna

ikkagi need väiksemad küttimise numbrid,” kirjeldab Tõnu Traks olukorda. “Hundid eelistavad murda kitse, aga kui seda ei juhtu olema, siis metssigasid.

Põdra murdmiseks peab hunte olema ikka juba mitu. Käru metsad ei ole huntidest tühjaks lastud, kolm-neli tükki peaks seal veel ikka leiduma.”

Siiski soostub ka Traks sellega, et põtrade arvukuse peamine reguleerija on ja jääb olema jahimees ning tema püss. Ja kui vaid tahetakse, siis on põtra ka suhteliselt lihtne ajujahis tabada.

Metsi aitab Traksi sõnul põtrade eest hoida kaitsevahendite kasutamine. Põdra toidubaas on tegelikult suur, aga vahepeal tahab ta ka midagi muud saada, näiteks mahlakat noore männi võrset. Kui nüüd mingi spetsiaalse tõrjeainega tal see maitse ära rikkuda, pöördub ta sellest noorendikust ära ja otsib mujalt suupärasemat toitu.

Maaomanik taotleb toetust Praegu on nõnda, et 1. maiks peaksid metsaomanikud jahipiirkonna kasutajale tegema teatise piirkondade kohta, kus ulukikahjustusi võib ette tulla. Teatises näitab ta ära kultuuri ja selle asukoha. Jahipiirkonna kasutaja peab siis midagi ette võtma ulukite arvukuse piiramiseks.

Kui olukord on eriti hull, saab keskkonnaametilt taotleda küttimise eriluba.

“See ei tähenda, et maaomanik võiks käed rüpes istuda,” märgib Traks. “Teatis kehtib järgmise aasta 1. maini. Ja kui selle aja jooksul ikkagi midagi metsas juhtub, ulukid on puid kahjustanud, kutsub maaomanik jahipiirkonna kasutaja välja, näitab näritud kohad ette ja nõnda on tal võimalik kahjutasu nõuda.”

Traksi kinnitusel on ka esimesed sellised kahjutasud välja makstud, aga kuna säärane kord on praeguseks kehtinud kõigest kaks aastat, siis on mõistetav, et kõik tegevused ja arusaamad pole veel korralikult paika loksunud.

TA S U B T E A DA

Kuidas kaitsta metsa ulukite eest?

Ulukite küttimine kahjustuste vähendamiseks, erandina ka väljaspool jahihooaega, on jahimeeste ülesanne.

Maaomanikul on soovitatav sõlmida jahirentnikuga maa jahindusliku kasutamise tingimuste leping, milles nähakse ette poolte kohustused ulukikahjustuste vähendamiseks.

Ei tasu rajada männikultuuri paika, kus põdrad on selle kord juba hävitanud.

Ei tasu meelitada põtru soolaku või söödapõllu abil männikultuuri või keskealise kuusiku naabrusesse.

Saare- ja tammekultuuri kaitseks tasub paigaldada tara või kasutada puukeste ladvavõrsete kaitseks spetsiaalseid plastspiraale, -torukesi või -võrku.

Kuusikutes tasub ekstra kaitsta (eriti pärast harvendusraiet) tulevikupuude korbastumata laasunud tüvesid. Selleks tuleks siduda nende ümber plastvõrk või oksad, võõbata neid savi, liiva ja kustutatud lubja seguga või tekitada koorel vaigujooks vastava rulliga.

Võimalused kahjustuste vältimiseks Olukorrast lähtudes võib uuendamisel teha valiku okaspuu asemel näiteks kase kasuks.

Kui looduslik uuenemine on võimalik, eelistada seda kultuuri rajamisele.

Metsakulltuuri võib rajada suurema tihedusega (kas või männikultuuri servaalad).

Kasutada kuuse puhul seemikute asemel avamaal kasvatatud istikuid.

Soolakute rajamisega saab põtru metsakultuuridest eemale meelitada.

n Plantskydd animal repellent Dekoratiivtaimede, okas- ja lehtpuude kaitsmiseks loomade (kitsede, jäneste, põtrade, hirvede) tekitatavate kahjustuste vastu metsades, viljapuu- ja iluaedades, parkides.

Toimeaine: verejahu 998 g/kg.

Preparatiivne vorm: märguv pulber.

Plantskydd on loomi peletava lõhnaga looduslik toode, mõju kestab kuni 6 kuud.

Kulu umbes 1 kg 500 (...800) taime kohta; lauspritsimisel 20 kg/ha.

1 kg hind 17,90 eurot (Hortes, Bauhof).

Töötlemise sagedus: kevadel/suvel iga 6–8 nädala tagant, talvel iga 4–6 kuu järel.

Parima tulemuse annab kuiva taime pritsimisel hilissügisel või varakevadel. Töödeldud taim peab enne vihma ära kuivama.

Kitsede ja põtrade peletamiseks pritsida peamiselt ladvad. n Cervacol Võrsetele võõbatav sinine pasta leht- ja okaspuude kaitseks sõraliste eest talvepoolaastal.

Cervacol kantakse kummikindaid kasutades paksu kihina ulukitest ohustatud taimeosadele, okaspuudel ladvavõrsele.

Kulu ladvavõrseid 5–10 cm pikkuselt kattes 1,5–2,5 kg 1000 taime kohta.

Pakendis 5 kg hinnaga 18,15 eurot. n Trico Vahend koosneb lambarasvast, veest ja polümeerist, püsib puul 6–8 kuud ja võimaldab muu hulgas kaitsta puu tüve sarvesügamise või koorimise eest.

Tõrjevahend sisaldab värvimarkerit, et eristada juba töödeldud alasid töötlemata osast.

Tõrjeefekti annab lõhn. Kulu 10–20 liitrit/ha.

Saadaval 5- ja 10-l kanistrites valmisseguna.

Trico liiter maksab 9,50 eurot pluss käibemaks.

Allikas: Erametsakeskus, Jaan Veström

AIN ALVELA

Ostame metsakinnistuid Pakume Puidutuhka.

Saab vahetada kasvava võsa vastu.

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

tel 510 7691

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Emeksen OÜ

OSTAME:

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

9600€

+ km

€

+ km

e

8 E R A M E T S

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

Erametsnikud ootavad valitsuselt õiglasi hüvitisi

Ostame

SVEN ARBET

OSTAME

• kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid • kasvavat võsa

Pakume

• kasvava metsa raieõigust • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust • metsakinnistuid Renlog OÜ tel 517 4303 • Eesti metsamaterjali Argo Teral, ostujuht

argo@renlog.ee

www.renlog.ee

• võsastunud põllumaad

Raieõiguste ostmisel raha kätte enne ülestöötamisega alustamist.

Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena.

Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303 E-post: argo@renlog.ee

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Eesti Erametsaliit ootab uuelt valitsusliidult otsustavust kehtestada õiglane hüvitis eraomandil asuvate kaitsealade eest ning ärgitab kasutama puitu elektri tootmiseks.

Erametsaliit, mis ühendab metsaühistuid, kelle liikmete omandis on ligi veerand Eesti erametsamaast, võttis üldkoosolekul vastu avaliku pöördumise. Selles tõdetakse, et uue valitsuse koalitsioonileppes on mitu metsaomanikele olulist küsimust, kusjuures kõige prioriteetsemaks peab metsaühistute katusorganisatsioon seda, et lahendataks, kus piiranguid maaomandile kehtestatakse õiglase ja kohese hüvitiseta.

Tulumaks on liiast Erametsaliidu pöördumises selgitatakse, et Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetus on sisuliselt rahastamise instrument riigi kehtestatud looduskaitseliste piirangute tõttu maaomanikel saamata jäänud tulu kompenseerimiseks.

Kompensatsiooni määr on eelneva regulatsiooni ajal olnud ligilähedane keskmisele metsamaa puhastulule. Seoses toetuste tulumaksustamisega jääb edaspidi erametsamaa Natura toetus tulumaksu võrra väiksemaks seni kehtinud kompensatsiooni määrast. Esitatud kujul ei täida määrus põhiseaduslikku eesmärki hüvitada omandi kasutamisele seatud piirangud õiglaselt.

Natura toetuse piirangute hüvitamise määr on tuleta-

tud metsa majandamise keskmisest puhastulu määrast, mis 2014. aasta uuringu järgi oli aastal 2012 109 eurot/ha. See on keskmine määr, millest tulumaks on juba maha arvestatud.

Kui Natura metsatoetusest võetakse nüüd tulumaks maha, kujuneb näiteks sihtkaitsevööndis toetussummaks 86,84 eurot/ha. See tähendab, et piirangutest hüvitatakse vaid 80% niigi konservatiivsetel arvutustel põhinevast õiglasest hinnast. Liit leiab, et sellega antakse signaal: omada metsamaal looduslikke väärtusi on ühiskonna poolt pigem karistatav.

Paljud kaitsealad on väljaspool Natura 2000 võrgustikku, kuid nendelgi aladel on maaomandile seatud Naturaga sarnased piirangud. Samas ei kohaldata neil aladel mingit arvestatavat kompensatsioonimeedet. Maaomanikke koheldakse siin ebavõrdselt, kuigi

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

info@metsagrupp.ee

Erametsaomanikud ootavad valitsuselt selgeid otsuseid n Tuleb lahendada äsja tekkinud ebanormaalne olukord, et Natura 2000 piirangute hüvitisi, mis enam ammu täies ulatuses ei kompenseeri saamata jäävat tulu, on hakatud nüüd veel tulumaksuga maksustama. Kõige enam puudutab see füüsilisest isikust maaomanikke. n Tuleb kiiresti lahendada ebaõiglane olukord, et Natura 2000 mittekuuluvatel kaitsealadel ei saa maaomanikud sisuliselt mingit hüvitist. n Narva elektrijaamades tuleb alustada taastuva tooraine, sh küttepuu kasutamist energiatootmises.

Allikas: Eesti Erametsaliit

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

TA S U B T E DA

Metsamaade ja kasvava metsa ost.

Raietööd ja metsa uuendamine.

Tel 454 5304, 509 0260 metskond@gmail.com

avalik huvi on sama – kaitsta loodusväärtusi.

Maamaksu vähendamine kompensatsioonimeetmena on metsaomanike hinnangul disproportsionaalselt väike, arvestades piirangute ulatust (sisuliselt võib sihtkaitsevööndi kehtestamist käsitleda omandi võõrandamisena).

Vara hävimise risk Maade riigile võõrandamise protsess on ebamõistlikult pikk, kestes keskmiselt kaheksa aastat, mis pole kooskõlas kohese hüvitamise põhimõttega. Selle protsessi käigus jääb omaniku kanda vara hävimise risk, kusjuures riik ei tasu hüvitamise viibimisega kaasnevaid viiviseid või intresse.

Küttepuidust saadav energia on peaaegu süsinikuneutraalne ja sellega kaasneb märksa vähem keskkonnakoormust

kui põlevkivi kasutamisel. Eesti metsades on suurel hulgal vähekvaliteetset küttepuitu, mida aastakümneid pole võimalikus mahus kasutatud ning mille edasine väärindamine energiasektoris annaks tööhõivet ja selle kaudu riigile maksutulu.

Ekspertide hinnangul loob üks miljon tihumeetrit täiendavat puidukasutust 2350 uut töökohta. See küttepuit on praegu jõude seisev kohalik ressurss, mis aasta-aastalt kaotab kvaliteedis ja väärtuses.

Riik peaks kohe suunama Eesti Energia kontserni tootmisstrateegiat, et taastuvaid energiaallikaid, sh küttepuitu, kasutataks suuremas mahus.

Eestil on sellekohane positiivne kogemus olemas, kuid kahjuks taastuvenergiapoliitika muutmisel selle rakendamine 2012. aastal peatus.

Metsaleht

S Ä Ä S T L I K K U S 9

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

Et mets ei läheks metsa SVEN ARBET

Tänavu möödub 25 aastat üleeuroopalisest metsapoliitilisest algatusest, millega arvukas seltskond keskkonnaja metsandusministreid leppis kokku ühistes strateegiates säästva metsanduse edendamisel.

Praegu teatakse seda rahvusvahelist protsessi Fores Europe’i nime all.

Mis siis on säästev metsandus? Tihti on seda võrreldud taburetiga, millel kõik kolm jalga peavad olema ühepikkused. See tähendab, et võrdselt peab olema tagatud metsade ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalkultuuriliste funktsioonide tasakaalustatud ning pidev toimimine.

Kuidas paistab Eesti välja teiste riikide seas? Viimatine mahukas riikide võrdlus on koostatud küll paar aastat tagasi ja ligi poolesaja näitaja baasil midagi väga kokkuvõtvalt välja tuua on keeruline, kuid enda positsioneerimiseks ilmselt väärt. Võrdlus teiste riikidega tekitab huvi ja selle huvi rahuldamine faktidega on metsandusele parem, kui et müütidel vohada lasta.

Eesti on üks metsarikkamaid maid – mets katab 52% meie maismaast (meist on eespool Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti). Oleme Sloveenia kõrval üks aktiivsemaid loodusliku uuenduse praktiseerijaid.

Me ei kasvata võõrliike (võrdluseks Inglismaa, Iirimaa ja Taani, kus võõrliikide osakaal metsamaast moodustab vastavalt 49, 70 ja 49%). Meie rohealade sidusus on üks Euroopa parimaid (jäädes maha vaid Liechtensteinist, Soomest ja Rootsist).

Alternatiiviks on hüvitis

Mati R. Talvik.

Kui Euroopa Liidus on rangelt kaitstavaid metsaalasid ligi 4%, siis Eestis läheneb see näitaja 10-le. Eesti Natura 2000 maismaa-alade osakaal on lähedane ELi keskmisele (18%), kusjuures meist märksa tagasihoidlikumad on nii lätlased, leedulased kui ka rikkamad prantslased, hollandlased ja britid.

Usk keeldudesse Eestlased on “puu-usku” ja eelistavad puidutooteid (oleme Soome, Rootsi, Taani, Luksemburgi ja Austria järel esirinnas).

Samas on säästval metsandusel ka teine külg, mis riputab meie metsanduse jätkusuutlik-

kusele mitmeid küsimärke. Eestis on looduskaitse keeldude, mitte maaomanike- ja kogukonnausku.

Parim näide, kuhu selline suhtumine viinud, on meie metsade vapilinnu metsise olukord.

Eestis ei ole tema kaitseks iialgi varem nii palju metsa kaitse alla võetud ja metsise arvukus pole kunagi olnud nii madal.

Meie põhja- ja lõunanaabrid ei ole selliseid metsamajanduslikke piiranguid kehtestanud ning nende metsisepopulatsioonid on hulga paremas seisundis. Lausa nii heas, et võimaldab metsistele koguni jahti pidada. Aga ega me ei taha oma vigu tunnistada.

Jäärapäiselt usume, et inimeste

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

metsast (maalt) minema peletamine ja rangete kaitsemeetmete kehtestamine on ainuke viis.

Oleme jõudnud seisu, kus leides mõne kaitsealuse mitte väga haruldase taime, keelame igasuguse majandusliku tegevuse tuhandeid kordi suuremal territooriumil, kui see taim kasvab.

Elurikkust tuleb kaitsta, kuid seda ei saa teha nii nagu juunikommunistid, kes helget tulevik-

Lisaks maade kohesele väljaostmisele on alternatiiviks maaomanikele iga-aastase hüvitise maksmine selle eest, et nad ei saa enda omandit kasutada või on see kasutamine väga tugevalt piiratud. Tegu on nn Natura hüvitisega. Ühe hektari keskmine metsamaa puhastulu sõltuvalt kasvukohaheadusest ulatub kuni 165 euroni. Et kõikjal pole mullaviljakus ühtmoodi hea, on kokku lepitud, et hüvitise määr peab olema vähemalt 109 €/ha.

Eelmise valitsuse ajal leiti, et riigi tulude kasvatamiseks tuleb sealt nüüd tulumaks veel maha võtta, jättes arvestamata, et selle kompensatsioonisumma arvutamisel oli see juba maha ar-

Kui Natura toetuselt tulumaks maha arvata, antakse sellega signaal, et omada metsamaal looduslikke väärtusi on ühiskonna poolt pigem karistatav.

vatud. Loomulikult ei kaota selle läbi ettevõtetest metsaomanikud, kes on tulumaksust vabastatud. Veel üks nahk kooritakse füüsilisest isikust väikemetsaomanikult.

Olgu siin veel ära märgitud, et tervele hulgale metsaomanikele, kelle maad jäävad Natura aladelt välja, aga majandustegevus on ikkagi keelatud, ei maksta sentigi kompensatsiooni. Selline riigipoolne maaomanike karistamine ainult süvendab umbusku õiglasest ja vajalikust looduskaitsest.

Soome ei ole metsariik mitte ainult sellepärast, et seal on palju metsa ning sealsed elanikud saavad metsast tööd ja leiba, vaid seetõttu, et tulemusele ollakse orienteeritud nii metsa majandades kui ka loodust kaitstes. Põhiseaduse järgimisele viitamine tundub lausa kohatu, sest see on demokraatliku riigi vundament.

Uus valitsus on ametisse astunud ja koalitsioonikokkuleppes nelja aasta tegevuskava kokku leppinud. Metsandust ja looduskaitset on käsitletud viimases kokkuleppes pikemalt ja põhjalikumalt kui mõnes varasemas.

Loodetavasti suudetakse ka pisut ümaralt sõnastatud punktid tegeliku sisuga täita ja ellu viia.

Aga alustada võiks kohaliku kogukonna ja metsaomanike suuremast usaldamisest ning põhiseadusest kinnipidamisest. Ja kui tundub, et oleks vaja head eeskuju, võib julgelt vaata üle lahe meie põhjanaabrite poole. Sest nemad on ammu aru saanud, et kui sa tahad taburetil kindlalt istuda, peavad kõik kolm jalga ühepikkused olema.

Heiki Hepner Kohila metsaseltsi juhatuse liige, väikemetsaomanik

OÜ Priimo Mets ostab:

OSTAME

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

ku lubades maa tasuta natsionaliseerisid. Selline mõttemaailm on viimasel ajal ohtlikult levinud ja eelmine valitsus andis sellele hoogu juurde.

Meie põhiseaduse § 32 kohustab range kaitse alla võetud maid õiglaselt ja kohe välja ostma. Paraku on järjekord aastaaastalt pikenenud ja on nüüd juba ligi kümne aasta pikkune.

Ammu on unustatud lubadused, et maade erastamisel saadud raha kasutatakse eelkõige looduskaitsealuste maade väljaostmiseks. Eelmisel aastal oleks võinud riik looduskaitsealuseid maid ligi kolm korda rohkem soetada, kui oleks kõiki maade erastamisel teenitud vahendeid kasutanud.

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Tel 523 2365 meris @meris.ee

Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.

• kaal vaid 16 kg • praktiliselt piiramatu tõmbeköie pikkus

• ökonoomne ja töökindel Honda nelitaktmootor

• rohke lisavarustus tagab laia kasutusvaldkonna

• toodetud Kanadas

TUGEV EESTIMAINE PUULÕHKUR

JALGADEL VÕI HAAGISEL, HAAGISEL PAKUTÕSTJA, HÜDRO TERATÕSTE,, 6 LÕHESTAV TERA info@estre.ee 5305 3333 www.estre.ee

info@vints.ee

tel 5333 0641, 508 3731

www.vints.ee

KasutusvaldKonnad: • metsandus • jaHindus • eHitus • Kaabeldustööd • off-road • laevandus

10 L O O D U S H O I D

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

Loodust saab hoida ka majandades

SVEN ARBET

Teie metsas kasvab kuldking või pesitseb väike-konnakotkas. Kas metsa majandamine on selliste väärtuste korral välistatud või saab looduse kaitsmine eksisteerida ka koos metsatöödega?

Keskkonnaameti seisukoht on, et üks ei pruugi siiski teist välistada. Erandiks on loodusreservaadid ning looduslikule arengule jäänud sihtkaitsevööndid ehk nn rangelt kaitstavad metsad, kus majanduslikel eesmärkidel tehtavad tööd ei ole lubatud. Samas selliseid metsi on Eestis üsna vähe – alla 10 protsendi, ning nendest omakorda ligi pooled polegi majanduslikult huvitavad metsad, sest tegu on vähetootlike ja kehva puidukvaliteediga soo- ja loometsadega.

Kui metsaomanik tahab oma looduskaitsealusel metsatükil mingeid töid teha, siis keskkonnaameti soovitus on kõigepealt ühendust võtta ameti kohaliku regiooniga. Nii saab välja selgitada, millised piirangud alal on. Võib juhtuda ka nii, et tegu on alles projekteeritava looduskaitsealaga, mille piirangutest maaomanikul veel aimu ei olegi, vaid ta saabki selle info alles metsateatist esitades.

Kui on teada, et tegu on sihtkaitsevööndiga, siis on metsaomaniku valikud paraku kaunis ahtad: 1) ta võib pakkuda maad riigile omandamiseks; 2) võib rahulduda maamaksuvabastuse ja üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvate alade puhul ka Natura metsatoetusega; või 3) võib uurida, kas liigikaitselistel või koosluse kujunduslikel eesmärkidel ei ole vaja mingeid raieid teha ning võtta siis vastavad tööd ise teha.

Paljudel juhtudel aitab metsa majandamine kaitse all olevaid liike hoida. Metsaomanik peaks aga teadma, mis kaitsealused liigid tema metsas elavad või kasvavad.

Piiranguvööndi maadel sõltub lubatav majandustegevus konkreetse ala kaitsekorrast – seal võib olla lubatud nii tavapärane majandustegevus kui ka kehtida karmid piirangud, millal ja kuidas on lubatud metsi majandada – näiteks vaid turberaietega, külmunud pinnasega, tuleb jätta kindlas koguses puitu metsa jms. Kitsendustest saab metsaomanik keskkonnaametilt teada metsateatise menetlemise käigus. Piiranguvöönd on siiski kaitseala majandatav osa ja seal on seepärast vaid 50% maamaksuvabastus ning Natura 2000 aladel ka pisut madalam metsatoetus, et majanduspiiranguid (mitte keeldu!) kompenseerida.

Kui kinnisasi asub kaitstaval objektil (kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas jm), tuleb enne raiet veenduda, et tegevus ei ole vastuolus kaitsealuste liikide isendikaitse põhimõtete või kaitstava ala kaitse-eesmärkidega.

Enne raiet tuleks metsaomanikul üle vaadata kinnistut puudutavad andmed keskkonnare-

gistris. III kaitsekategooria liikide ja kaitsealade andmetega saab iga maaomanik ise tutvuda maa-ameti Natura 2000 ja looduskaitse kaardirakenduse vahendusel. I ja II kaitsekategooria liikide esinemise kohta oma kinnistul saab küsida Keskkonnaagentuurist või keskkonnaameti kohalikust regioonist.

Metsaomanik vajab teavet Metsaomanik ja -korraldaja Ülo Vendland ütleb, et kõige olulisem on, et metsaomanik saaks teada, milliseid väärtusi tema looduskaitsealune mets peidab.

Ei piisa sellest, et kaitseala valitseja omanikule ütleb, et teie metsas on rähnipesa, vaid pesakoha peaks omanikule ka kätte näitama. “Praegu on aga seis selline, et omanikule täpselt elupaiku kätte ei näidata,” ütleb Vendland. “Võib juhtuda ka nii, et vaatama minnes polegi elupaiku. Siis peaks registris tegema paranduse ja majandamispiirangud tühistama.”

Seadusega on metsaomanikul võimalus oma looduskaitsealune mets, kus majandamine on keelatud, ka võõrandada, kuid selle korra kohta ütleb Vendland, et metsaomaniku suhtes on protsess üsna ebaõiglane – jah, võõrandmisotsus tehakse küll kiiresti, kuid raha metsa eest peab omanik ootama tihti aastaid.

“Kui maa kaitse alla võtmine peab toimuma 28 kuuga, siis oleks normaalne, et kui metsa-

omanik taotleb metsa võõrandamist, siis see protsess läbitakse ka sama ajaga,” leiab metsaomanik Vendland.

Lageraie vs. turberaie Vendland on veendunud, et mitte alati ei ole asi üksühene – mõistlikus mahus ja näiteks väikestel tükkidel tehtud lageraie võib mõnes kohas olla hoopis kasulikum kui turberaie (vana metsapõlve raiumine korduva-

TA S U B T E A DA

Metsaomaniku võimalused sihtkaitsevööndis majandada n Võib pakkuda maad riigile omandamiseks. n Võib rahulduda maamaksu vabastuse ja üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvate alade puhul ka Natura metsatoetusega. n Võib uurida, kas liigikaitselistel või koosluse kujunduslikel eesmärkidel ei ole vaja mingeid raieid teha ning võtta siis vastavad tööd ise teha.

Allikas: metsaseadus

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

te raiejärkudena – toim), mida looduskaitsjad soovitavad teha kaitsealustes metsades. “Igasuguste tööde tegemise ja planeerimisega aga on nii, et neid ei saagi teha, kui sa ei tea, kus täpselt asuvad väärtuslikud elupaigad sinu metsas,” ütleb Vendland. “Kui omanik teaks, kus tema metsas elupaigad on, siis ta juba ainuüksi selle teadmisega kaitseks neid väärtusi.”

Ta ütleb metsaomanikele, et nood võiksid kaitsealade valitsejatelt rohkem nõuda, et neile elupaigad kätte näidataks ning et koos otsitaks kompromisse ja ühisosa metsa majandamise ning looduskaitse vahel.

“Metsaomanikule on oluline kindlus, et kui ta kasvatab metsa nagu majandusmetsa, siis metsa raieküpseks saades tohib ta selle ka maha võtta. Looduskaitsjatel aga tasuks mõtelda, mida ja kuidas tuleb metsas teha, et väärtuslikud elupaigad säiliksid aastaid,” räägib Vendland.

KRISTINA TRAKS

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas

516 5190 515 0811 513 5350

Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

Risti Kaimas Viimsalu

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust.

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Margo Miks

tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Raume Puit

ostab

metsakinnistuid ja raieõigust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

HINNAK A JA Aprillʼ14 Maiʼ14 Juuniʼ14 Juuliʼ14 Augustʼ14 Septemberʼ14 Oktooberʼ14 Novemberʼ14 Detsemberʼ14 Jaanuarʼ15 Veebruarʼ15 Märtsʼ15 Aprillʼ15 Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

73.99 68.18 74.38 69.39 87.74 63.18 41.50 39.33 28.00 38.20 37.56 35.25 32.68 24.70

74.32 74.65 68.58 68.31 74.38 72.63 69.28 67.44 87.74 87.74 63.18 61.93 41.50 41.50 39.33 39.33 28.00 28.00 36.88 35.79 35.86 34.42 35.36 35.42 32.55 32.06 24.60 23.88

74.32 74.32 68.31 68.31 71.31 71.31 66.75 66.44 87.74 87.70 60.90 60.84 41.50 41.00 39.33 38.00 28.00 28.00 35.25 35.08 34.10 33.90 35.79 35.92 32.48 32.48 24.26 24.38

74.32 68.31 71.31 66.58 87.70 63.63 41.50 39.33 28.00 35.08 33.92 36.00 32.65 24.54

74.65 68.31 72.03 66.19 87.70 63.63 41.50 39.33 28.00 34.13 32.97 36.00 32.61 24.14

74.65 69.00 72.03 66.19 78.59 62.51 40.00 38.00 28.00 32.53 31.04 35.67 31.73 24.24

73.48 67.89 70.53 65.35 77.92 62.02 40.00 38.00 28.00 32.12 29.74 35.20 32.07 24.06

71.73 67.34 68.71 64.76 78.10 64.20 40.00 38.00 28.00 31.40 28.50 33.40 31.23 23.16

71.07 66.27 68.71 64.23 78.10 64.20 40.00 38.00 28.00 31.40 28.50 33.40 31.23 23.16

68.92 64.50 67.67 62.67 80.10 64.25 40.00 38.00 28.00 31.40 29.00 32.60 29.83 23.45

68.92 64.50 67.67 62.67 80.10 64.25 40.00 38.00 28.00 31.40 29.00 32.60 29.83 23.45

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta ESTER VAITMAA

Puiduturu hinnaülevaade, aprill 2015 Kevade saabumine on toonud puiduturule stabiilsuse.

Keskmised hinnad ei ole Keskühistu Eramets (KEM) hinnastatistika põhjal kuuga muutunud. Küll on muutusi kvartali- ja aastataguse ajaga võrreldes ning valdavalt on tegu hinnalangusega. Männipalk on kolme kuuga odavnenud ca 4%, kuusepalk 1,5% ja kuusepeenpalk enam kui 3%. Aastaga on okaspuupalkide hinnad veelgi rohkem kukkunud, kuusepeenpalk koguni ligi 10%.

Lehtpuupalkide hinnad on viimastel kuudel püsinud väga stabiilsed ja kolme kuu tagusest hinnamuutusest saame rääkida ainult kasepaku puhul, mis on selle ajaga kallinenud 2,6%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad langenud kasepakul ligi 9%, lepaja haavapalgil enam kui 3%. Ainsana on aastaga kallinenud kasepalk, 1,7%.

Paberipuiduturul on hinnad endiselt väga madalad. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on ainukesena paariprotsendises plussis kuusepuit. Männipui-

du hind on jäänud samaks, kasepuit on odavnenud enam kui 2% ja haavapuit 4,5%. Möödunud aasta aprilliga võrreldes on hinnad tänavu märksa madalamad. Kuusepuit on odavnenud ligi 23%, männipuit ligi 18%, haavapuit ligi 9% ja kasepuit 7,5%.

Küttepuit maksis KEMi hinnastatistika alusel aprillis 23,45 €/tm, mis on kvartalitaguse ajaga võrreldes 1,3% kõrgem hind, kuid eelmise aasta sama ajaga võrreldes enam kui 5% madalam. TNS Emori hinnastatistika alusel oli küttepuidu hind märtsis 28,15 €/tm, mis tähendab kvartaliga 3% odavnemist ja aastaga ligi 4% kallinemist. Hakkpuidu hind oli märtsis 9,30 €/pm³ ja on aastaga ca 3% odavnenud. Puitgraanulite hind odavnes märtsis 0,8% ja puitbrikett 2,6%, makstes vastavalt 167,93 €/t ja 135,73 €/t.

Hinnad on käibemaksuta.

Ka sel kevadel on metsal uus tulemine Igakevadine Maamess on talu- ja metsarahva tähtsündmus. Messil saadakse kokku, aetakse klaasikese koduõlle taga paar sõna juttu omaaegse EPA-kaaslasega, jagatakse uuemaid kodukandiuudiseid ja parimal juhul tehakse mõni soodne ostutehing.

Metsamehed saavad messil kätt ja silma proovida juba traditsiooniks kujunenud raievõistlustel ning kokkuveotraktorite juhid palgikoorma laadimisel kiiruses ja täpsuses mõõtu võtta. Lapsed teevad lambatallele pai ja elu maal läheb edasi.

Kõigi raskuste kiuste.

Veel üheks Maamessi metsandusringkonna tipphetkeks oli seminar “Metsa uus tulemine”. Nagu nimigi ütleb, olid kõik ettekanded suunatud peamiselt metsa järelkasvu tagamisele, sest ennekõike erametsas on metsauuendamisel veel palju arenguruumi – nii kõlas SA Erametsakeskus juhi Jaanus Auna seisukoht seminari avades.

Vaatamata viimastel aastatel kõlanud retoorikale erametsade uuenduse ja aruka ning teadliku majandamise vajaduse ümber, ei ole olukord veel kuigi palju muutunud.

Meie erametsas on saanud tavaks, et okaspuumetsa uuendatakse kas istutuse või külviga, lehtpuuraiesmikud aga jäetakse peamiselt looduslikule uuenemisele. Sage on metsa lihtsalt sööti jätmine; elamine teadmises, et “mis selle metsaga ikka juhtuda saab, müüa jõuab alati, ja küllap uueneb ka iseenesest”. Nii see ometi ei ole.

Tegelikult saab iga erametsaomanik oma metsa väärtust ajas suurendada, investeerides uutesse taimedesse ja iseenda teadlikkuse tõstmisse. Teadmist on väärt kas või fakt, et istutada tasub eelkõige eelmises metsapõlves kõige suuremat tagavara andnud puuliiki. Neil lihtsatel tõdedel võib aastakümnete pärast olla kulla kaal. Ka sel kevadel tuleb mets uuesti. Ja teadlikumalt!

HEIKI HEPNER

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

17 aastat metsandusalast kogemust Eestis

Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

Lugupidamisega, Valdo Hermann tel 513 7887 info@tavamets.ee www.tavamets.ee Krediidireiting 2014a AA Finantsid: 2013a müügitulu 4,9 mln € Valdus: omanduses üle 6000 ha PEFC sertifikaadiga metsa Aastas: raiume ca 80 000 tm ja ostame ca 500 tm ha metsa Tööhõive: 21 põhikohaga töötajat pluss alltöövõtjad Põhitegevus: on stabiilselt 17 aastat olnud metsamajandus OÜ Tava Mets on 1997a asutatud Eesti omanikele kuuluv juriidiline isik

12 S E A D U S

METSALEHT Nr 4 (184) 30. aprill 2015

SVEN ARBET

Istik.

Mille käest tuleb päästa Eesti metsandus?

Reformikonna metsanduspoliitika lubadused tekitavad küsimuse, milline on erakonna tegelik plaanitav suund.

Toonane Reformierakonna valimisprogramm jäi metsanduse osas üsna üldsõnaliseks. Näiteks lubati Eesti metsa terve ja elujõulisena püsimiseks toetada metsa uuendamisel eelkõige Eesti oludesse geneetiliselt sobivate metsaistikute istutamist ning soodustada kohalikul toorainel põhinevate biokütuste ja väheväärtusliku puidu kasutamist. Samuti lubatakse tagada ürgsete loodusmetsade säilimine.

Eesti metsanduse suur väljakutse on see, kuidas leida ja rakendada meie kliimasse sobiv säästlik metsamajandamise mudel. Ühelgi Põhjamaal pole see õnnestunud. Metsa säästev majandamine tähendab metsade ja metsamaade kasutamist niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning võime täita praegu ja tulevikus asjakohaseid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja üleilmsel tasandil.

Kui tullakse välja ettepanekuga metsa raievanuse kaotamiseks Eestis, tuleks analüüsida Soome olukorda, kus seda teed on mindud. Soome metsade intensiivne majandamine ja pea olematud piirangud on viinud selleni, et põhjanaabrite metsad on isegi kaitsealadel sedavõrd viletsas ökoloogilises seisus, et looduslikkuse taastamist vajab hinnanguliselt kuni 29 000 hektarit metsa.

Sellise taastamise maksumuseks hinnatakse 30 miljonit eurot. Intensiivne metsamajandamine on Soomes peamine metsaliikide ohuallikas, mis mõjutab üle veerandi sealsetest ohustatud liikidest. Liiga üheülbaline ja ainult ühel eesmärgil majandatud mets ei anna ühiskonnale teisi väärtusi peale puidu. Lisaks muudab kõrgenev tundlikkus haiguspuhangutele ja kliima muutumisele ka sellistest metsadest puidu varumise haavatavaks.

Tarbijale on oluline, et puidu päritolu oleks võimalik kogu tarneahela ulatuses kindlaks teha ehk iga puidutoote ostja teaks, kas tegu on seaduslikult raiutud puudega.

Riigile on oluline, et maksud laekuksid ja ettevõtete tegevus oleks kontrollitav. Seetõttu tuleb silmas pidada, et populaarne loosung bürokraatia vähendamisest võib tegelikult kaasa tuua hoopis soovimatuid tulemusi. Soome kõrvale võib näitena tuua Rootsi, kus liberaalsete metsandusnormide tagajärg on see, et enam kui kolmandiku Rootsis tehtud raiete puhul ei täideta õigusnorme.

Paneuroopa ministrite nõukogu Forests Europe hinnangul on terves Põhja-Euroopas puudu oskusest arvestada looduskaitseliste ja kultuuriliste väärtustega. Selliste väärtustega arvestamiseks on meil Eestis olemas hulk teaduslikke andmeid ja ettepanekuid, kuid paraku pole paljusid neist seaduste koostamisel arvesse võetud.

Kuigi statistiliselt võib tunduda, et kaitse all olevate metsade protsent on suur, on tõsiasi see, et riik pole suutnud piisaval hulgal kaitse alla võtta kõiki meil ohustatud metsatüüpe ega tagada kaitstavate alade vahel olevates majandusmetsades liikidele vajalikke levimisvõimalusi.

Sellisteks “rändamise saarteks” sobivad hästi näiteks raielankidele jäetavad väiksemad puude tukad ja vanad kõverikud säilikpuud. Kui me elaksime ideaalses maailmas, kus iga metsaomanik tunneks liike ja nende vajadusi, siis poleks tõesti ühtegi piirangut enam vaja. Paraku ei tunne suur osa metsas töötavaid inimesi kõige tavalisemaidki linde või seeni ega oska neid kohates vastu võtta õigeid otsuseid.

Energeetikas vajalikku puidukogust on hinnatud mitmeti, kuid analüüsid näitavad, et ka täielikult taastuvenergiale üleminekuks ei ole vaja suurendada praegust metsa raiemahtu. Seetõttu jääb arusaamatuks, kellele ja milleks suuremat metsalaastamist vaja on.

Liis Kuresoo Indrek Sell Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid

RMK kaardistab loodus- ja pärandkultuuri Kõik soovijad saavad anda oma panuse loodus- ja pärandkultuuri väärtuste kaardistamisse RMK hoole alla lisandunud maadel.

Sel aastal inventeerivad RMK metsakorraldajad 1617 katastriüksust ligi 38 000 hektaril, oodatud on tähelepanekud seal asuvate ning seni registreerimata loodus- ja pärandkultuuri väärtuste kohta.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul avalikustas RMK kodulehel metsakorraldajate täpse tööplaani selleks aastaks.

“Nii on teada, milliseid maatükke meie spetsialistid inventeerima asuvad, ja kõik, kellel

on infot seni kaitsmata väärtuste kohta nendel maatükkidel, saavad sellest RMK-le teada anda,” sõnas Timberg. “Oodatud on info I ja II kaitsekategooria liikide ning kaitset väärivate koosluste, näiteks vääriselupaikade kohta.”

RMK edastab saadud info keskkonnaametile, kes seda kontrollib ja sobivusel keskkonnaregistrisse kandmiseks kinnitab.

RMK kodulehel on toodud tänavu inventeeritavate maatükkide katastritunnus, suurus ja asukoht maakonna ning valla tasemel. Maatükkide täpset asukoh-

ta saab nimekirjas toodud katastriüksuse tunnuse järgi vaadata Maa-ameti geoportaalist.

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduses ning pärandkultuuri kaardirakenduses on võimalik vaadata ka teadaolevat avalikku infot maatüki kohta. RMK tuletab meelde: selleks et tagada liikide kaitse, ei näita keskkonnaregister ega maa-ameti geoportaal tavakasutajale I ja II kaitsekategooria liikide täpseid leiukohti.

Kui inimestel on infot, et RMK inventeeritavatel maatükkidel leidub kaitset vajavaid taimi, loomi või seeni, tuleks teave

saata RMK veebilehel oleva vormi kaudu RMK loodusliku mitmekesisuse spetsialistile Toomas Hirsele. Pärandkultuuri objekte on RMK Eestis juba kaardistanud üle 35 000, tähelepanekuid uute objektide kohta saab samuti saata RMK veebilehe kaudu.

Sel aastal inventeerib RMK kõige rohkem uusi maatükke Lääne-, Viljandi-, Harju-, Pärnu-, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, kus kirjeldatavate katastriüksuste kogupindala jääb sõltuvalt maakonnast 4000–6000 hektari vahele.

Metsaleht