Metsaleht (aprill 2018)

SEADUSPÄRANE: raied sobitatakse loodusega, langid muutuvad suuremaks Lk 2–3 26. aprill 2018 Nr 4 (220)

Pesakastid metsadesse lk 9 MAALEHE LISA

2 M E T S A M A J A N D U S

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

Olukorrast metsas: raied sobitatakse loodusega, langid muutuvad suuremaks Metsateema üle arutlemine on inimestevahelises suhtluses nii omavahel kui ka avalikus ruumis saanud igapäevaseks.

Kõigist sellistest meelsuse väljendamise avaldustest võib välja lugeda esmalt muidugi seda, et rahvas tunneb muret Eestimaa looduse säilimise pärast, teisalt ripub õhus ka hulk küsimusi, millele vastuseid otsitakse.

Lageraielank võib ületada 7 hektarit juhul, kui raie jääb ühe metsaeraldise piiresse.

Üks sagedamini kõlavaid küsimusi puudutab lageraielankide suurust.

Kas need, inimsilmale suured lagedaks võetud alad on ikka seaduspärased? Ja miks te-

hakse langi kõrval, kus vaevalt on uus mets kasvama hakanud, juba järgmine lageraie? Üldse tundub paljudele, et metsa raiutakse Eestis praegu lubamatult palju. On see nii?

Abiks vastamisel on keskkonnaministeeriumi (KKM), keskkonnaameti (KKA) ja keskkonnainspektsiooni (KKI) ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) spetsialistid.

Eestis on aastaid kehtinud põhimõte, et uuendus- ehk lageraielank ei tohi üldjuhul olla rohkem kui seitsme hektari suurune. Metsaseaduse muudatusega 2013. aastal muudeti ära se-

nine nõue, et lageraielank ei tohi olla laiem kui sada meetrit, seejärel peab uue langi vahele jääma samamoodi sada meetrit jne.

Selline korraldus tekitas metsamassiivi pikki lagedaid siile.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Karli Ligi märgib, et nüüd saja meetri laiuse nõuet metsaseaduses enam pole. Seitsme hektari suuruse kogupindala nõue on

SISUTURUNDUS

Metsade uuendamisest, kaitsest ja raiest erametsa näitel Järjest rohkem on meedias kuulda olnud arvamusi, et metsade majandamine on jätkusuutmatu ja 20–30 aasta pärast on Eesti mets otsas. Ollakse arvamusel, et mets raiutakse maha ja uut ei kasvagi.

Vaatame Valga Puu OÜ näite põhjal metsade reaalset olukorda.

Valga Puu OÜ omandis on 14 600 ha maid, sellest 11 400 ha metsamaid. 2017. aastal raiusime oma kinnistutelt 150 000 tm puitu. Aastas kasvas juurde umbes 6 tm hektari kohta, kokku seega 68 000 tm. 2017. aastal istutasime metsa kokku 500 000 kuuse-, männi- ja kasetaime, kokku 270 ha. 2016. aastal istutasime metsa 630 000 taime. Istutada võiks ka miljon taime, kuid siiani valitseb Eestis taimede puudus. Nimelt lõpetas RMK kolm aastat tagasi taimede müügi erasektorisse ning kohalikud taimekasvatajad ei ole suutelised piisavas mahus ja kvaliteedis taimi kasvatama. Seepärast on meiegi taimed suuremas osas kasvatatud Lätis.

Tulles tagasi raie ja juurdekasvu juurde, on näiline üleraie tingitud

metsade vanuselisest jagunemisest. Raieküpset metsa tuleb raiuda ja uuendada ning niimoodi metsa elujõulisust ja tootlikkust hoida. Raieküpse metsa raiumata jätmine tähendab metsaomanikule metsa juurdekasvu vähenemist ja metsa sanitaarse seisundi halvenemist, pealegi on nooremad metsad suuremad süsiniku sidujad ja hapniku tootjad kui vanad metsad.

Palju on räägitud ka lageraie keelamisest ja metsade majandamisest muude raietega. Kurb on aga näha alasid, kus lageraie asemel on metsa raiutud aegjärksete raietega. Ühel Valga Puu OÜ Otepää looduspargis asuval kinnistul on aegjärkselt majandatava metsa aastane juurdekasv 2,3 tm hektari kohta, häiludes on kasvama hakanud eelkõige sarapuu. Metsakasvataja seisukohalt on pilt kole. Sama kinnistu teise ossa on istutatud 30aastane kuusik,

mis on väga elujõuline ja mille aastaseks juurdekasvuks hinnatakse 13,2 tm hektari kohta. Kui siit edasi kalkuleerida, siis kasvab Eestis umbes 2 miljonit ha metsa. Aegjärksete võtetega majandades oleks aastane juurdekasv 4,6 miljonit tm, metsa aktiivselt majandades aga üle 26 miljoni tm. Erinevus on muljetavaldav, kuid paraku tahetakse nende arvudega mängida.

Kumb tee siis õige on? Kus on tasakaal? Metsanduse arengukava 2011–2020 järgi on jätkusuutlik raiuda aastas 12–15 miljonit tm metsa, uue arengukava eel aga pakuvad „parimad asjatundjad“ mahuks 6 miljonit tm aastas.

Kahjuks tuginevad viimased arvamused emotsioonidele ja arusaamale, et kõik halb, mis metsas sünnib, on põhjustatud raietest ning raiete keelamisega lahenevad kõik probleemid võluvitsa väel.

Metsa terviseks!

Valga Puu OÜ kinnistute pindalast on eri kaitsekategooriatega kaetud 2600 ha ehk 18%. Leida võib kotkaid, metsiseid ja lendoravaid, kaitseme nii maastikke kui ka veekogusid.

Uuema aja trend on pühapaigad. Üllataval kombel võivad pühapaigaks olla näiteks maaparanduse käigus tekkinud kivihunnik, mahalagunenud hooned ja ka Võhandu jõgi täies ulatuses. Ja muidugi kaasneb Võhandu jõe pühapaigaks arvamisega jõe mõlemal kaldal kehtestatud 50 m laiune raiekeeluala kogupinnaga 2000 ha. Kas senine majandustegevus muudab kuidagi Võhandu jõe olemust või väärtust?

Kaitstakse ka vanu kiviaedu. Selle asemel et kiviaia ümbrus lagedaks raiuda ja aeda eksponeerida, keelatakse aia ümber 50 m laiuselt igasugune tegevus. Kas selline pühapaik peaks olema ühiskonna eest peidus või avatud?

Selline on tegelik metsade majandamine Valga Puu OÜ igapäevaelu vaatevinklist. Jättes emotsioonid kõrvale, võime öelda, et Valga Puu OÜ raiub küpseid metsi, uuendab neid ja jälgib metsade majandamisel seadusest tulenevaid nõudeid. Meil on nii FSC kui ka PEFC metsamajandamise sertifikaat, lisaks on meie organisatsiooni juhtimissüsteemid sertifitseeritud ISO 14001 ja ISO 9001 standardi järgi.

Majandame oma metsi rahvusvaheliste kriteeriumite järgi: säästvalt ja jätkusuutlikult, ent samal ajal ka efektiivselt. Iga metsaomanik võib oma metsade majandamise julgelt meie kätte usaldada.

Metsa terviseks!

M E T S A M A J A N D U S 3

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

TIIT BLAAT

säilinud, aga niisuguse erandiga, et kui lageraielank jääb ühe metsaeraldise piiresse, võib selle pind olla ka suurem.

“Selle muudatusega sooviti viia metsatööd paberilt loodusesse, arvestades eraldise piire looduses ja korraldades töid metsas selles suhtes mõistlikumalt, et eraldise serva ei jääks siilu, mis ületab seitset hektarit ning mida saaks raiuda alles pärast eelmise langi uuenemist,” selgitab Ligi, miks võib lank eraldise piires olla ka suurem kui seitse hektarit.

Ligi ütlust mööda on metsaregistri andmetel üle seitsme

Raiutakse küpseks saanud metsi Mulje, et meil raiutakse just praegu erakordselt palju metsa, võib Karli Ligi hinnangul põhjustada asjaolu, et pärast Teist maailmasõda istutatud või ise tekkinud mets on just praegu raieküpseks saanud. Kuna neid met-

si raiutaksegi, jääb visuaalselt n-ö põlislaasi vähemaks. Metsa üldpindala ühtlasi ei vähene, pigem vastupidi, kasvavat metsa on lihtsalt eri vanuses.

Kui mullu raiuti Eestis 11 miljonit ja 2016. aastal 10,7 miljonit tihumeetrit metsa, siis on olnud ka aastaid, mil on raiutud rohkem. Raiemaht kõigubki aasta-aastalt ning oleneb eelkõige puiduturul valitsevast olukorrast.

Kui 1990. aastatel raiuti palju ja uuendati vähe, siis võiks ju arvata, et millalgi 2060. aastatel võib mõne puuliigi teatud sortimentide osas eelkõige erametsades muutusi olla. Karli Ligi seda kuigi dramaatiliselt ei näe, tema arvates võib metsatagavaras mingil ajajärgul tekkida ehk mõningane muutus liigilises koosseisus, okaspuud on vähem, lehtpuud rohkem. Sest ka siis, kui spetsiaalselt raiesmikke ei uuendata, kasvab sinna ikkagi mets, ennekõike lehtpuumets.

Raiet ei ole mõtet mitmeks tükiks jupitada RMK peametsaülem Andres Sepp vastab küsimusele, miks lageraielangid järjest suuremaks paisuvad, kõigepealt ise küsimusega: “Milline on suur, milline väike?”

Ta tunnistab, et see küsimus on pidevalt päevakorras, aga must-valget vastust sellele ei ole, sest kõik oleneb konkreetsest kohapealsest situatsioonist looduses. Kui vaadata riigimetsa lankide suuruse muutust viimastel aastatel, siis seitsme aastaga on lageraielangi keskmine pindala suurenenud 0,5 hektari võrra, ulatudes 2017. aastal 2,2 hektarini.

Kui lageraielank jääb ühe metsaeraldise piiresse, võib selle pind olla ka suurem kui 7 hektarit.

KARLI LIGI

Langi suurusest rääkides peab Sepp silmas asjaolu, et uuendusraie lank võib koosneda mitmest metsaeraldisest ja sageli pole mõtet nende raiet mitme aasta peale jupitada. Kui juba kord tehnika on kohale toodud ja raiutakse, tehakse kogu lank ühekorraga. Ent ka sellisel juhul ei tohi lagedaks raiutav ala olla pindalalt suurem kui 7 hektarit.

Suurem võib see siiski olla vaid juhul, kui lageraielank jääb ühe metsaeraldise piiresse.

Kui varem lõhuti suur metsamassiiv saja meetri laiusteks lankideks, siis nüüd püütakse langid ja nende piirid rohkem loodusega sobitada.

Teisalt saab Andres Sepp enda sõnul hästi aru inimeste emotsioonist, kui nende kodu lähedal mets, millega ollakse mitme põlvkonna vältel harjutud, maha võetakse. Põhiline vastuargument raiumisele ongi just see, et metsaga selles kohas ollakse harjutud.

“Mets, mida täna raiume, hakkas kasvama 50–100 aastat tagasi. Meie ülesanne on siiski kasutada praegu seda metsaressurssi, mis meil on, ning hoolitseda selle eest, et metsa jääks ka alles, et see taastuks ning kestaks ka järgmised viiskümmend ja sada aastat,” räägib Sepp. “Riigimetsas uuendame istutamise või külvi teel 80% raiesmikest, ülejäänud 20%-l tehakse töid, mis aitavad langil looduslikult uueneda.

Kusjuures püüame endised männikud uuendada männiga, kuusikud kuusega jne. RMK hoolitseb, et kahe, hiljemalt kolme aastaga saaks lank uuendatud.”

Kui 10–15 aastat tagasi uuendati metsa männiga väga vähe, siis nüüd püütakse kasvukohtadesse, kus mänd end hästi tunneb, just mändi panna. Seetõttu ei uuenda RMK enam männikuid kuusega.

Praegu rajatakse männikuid mõnevõrra vähem kui 1960ndatel.

AIN ALVELA

E T T E PA N E K VÄ I K E O M A N I K E M A K S U S TA M I S E K S

Lageraielangid muutuvad vähehaaval suuremaks Aasta

Tükid

Pindala

Keskmine pindala

2017 2016 2015 2014 2013

53 959 54 884 48 915 51 572 41 604

54 488 56 623 50 272 52 604 41 042

1,01 1,03 1,03 1,02 0,99

Keskkonnaameti lageraie metsateatiste keskmine pindala (ha).

Tegu on teatistes esitatud pindalaga, mis on saanud “jah”-otsuse ehk siis näitab raiete planeerimist, mitte tegelikke raieid. Umbes kolmandik plaanitavatest raietest jääb igal aastal tegemata.

Raiehooaeg

Keskmine pind üle 0,5 ha lankidel/hektarites

2015–2016 2,3 2014–2015 2,3 2013–2014 2,1 2012–2013 2

Satelliidiandmete põhjal on koostatud analüüs, kuhu on kaasatud üle 0,5 ha suurused lageraielangid ning selle puhul on keskmised langisuurused järgmised.

Aasta

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Uuendusreie langi keskmine pind (ha) 1,7

1,7 1,7 1,7

1,9

2,0 2,2 2,2

RMK keskmise raielangi suurus (ha) aastatel 2010–2017 Allikas: RMK, keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur

1 31 3

Kaebused on sagedased Praegu on aeg, kui KKI-le tehakse agaralt avaldusi igasuguste raiete kohta, et inspektorid kontrolliksid nende seaduspärasust. Enamik teadetest osutub pärast kontrollimist siiski alusetuks.

Palju antakse teada lõhutud metsaalustest ja pärast

metsatöid maha jäävatest sügavatest rööbastest. Neid on ka kõige lihtsam märgata ja võimalik konkreetselt mõõta.

Seadus ütleb, et aasta pärast metsateatise kehtivust peavad kahjustatud teed, truubid, sihid, kraavid ja sillad olema taastatud raie-eelsele tasemele.

ARGO INGVER

hektari suurusi eraldisi Eestis praegu u 15 000 ehk ainult 0,96% kõigist metsaeraldistest.

Sealjuures ei ole nende seast maha arvatud looduskaitsealuseid maid ega eraldisi, kus ei saa muude piirangute tõttu raiuda.

Eestis on nimelt kokku umbes 1,6 miljonit metsaeraldist. See ligi üks protsent on teoreetiline number eraldistest, kus võiks potentsiaalselt tekkida n-ö tavalisest suurem lageraielank. Eelmisel aastal anti välja 128 sellist metsateatist, mille pindala ületas 7 hektarit.

Saja meetri laiuse piirang kaotati Ligi sõnul ära eelkõige eraldiste killustumise ning looduslike oludega mittearvestamise tõttu.

“Küll aga kehtib seitsme hektari piir kohtades, kus satub mitu lageraielanki kõrvuti. Seal saab raietöid teha see omanik, kes oma metsateatise lihtsalt varem esitada jõudis,” ütleb Karli Ligi. “Selline piir on seatud eelkõige sellepärast, et seitsmest hektarist suuremal lageraielangil puhtalt metsakasvatuslikust seisukohast vaadatuna kujuneb metsa uuendamine keerulisemaks, halveneda võib maapinna niiskusrežiim jne.”

Uue lageraie võib raiesmikuga piirneval eraldisel teha siis, kui kõrvalolev lank on uuenenud.

Palju kaebusi esitatakse keskkonnainspektsioonile metsa alla sõidetud roobaste pärast.

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

4 T Ö Ö S T U S

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

Puitmajaehitajad lasevad julgelt fantaasial lennata ERAKOGU

Nišitootena on Eestis ehitatud mängu-, suve- ja nõiamaju õhku, kännule, puu külge ja puu otsa.

VIKTOR HAAB

“Teist maja praegu teeme ja see on mu venna allveelaevakujuline maja, mis on madalamal, meetristel postidel,” rääkis Andrus Prangli. Sellesse rajatisse on projekteeritud ka kööginurk, dušš väikese segistiga, WC ja sisse saab ehitada väikese ahju.

ml@maaleht.ee

Ka suures puitmajatootmises saab rääkida loomingust, kus mitmekesisus on suur. Selle varieeruvus hakkab eriliselt silma arhitektide eriprojektides. Fantaasia uperpalle leiab ka suurtootjate nišikaupade seast.

Eestis on maju peale tavapärase viisi püstitatud ka õhku, kännule, puu külge ja puu otsa. Õhku püstitatu tähendab madalamatele või kõrgematele postidele rajatud hoonet. Üks selliseid on näiteks Prangli saarele arhitekt Taavi Kuninga projekteeritud laevakujuline suvekülaliste maja, mis kuulub kolme Eesti käsitööpalkmajade tootjat ühendava osaühingu Hobbiton Home tegevjuhile Andrus Pranglile. Hoone on rajatud kolmemeetristele prussidest postidele. Tegu on suvemajaga, kus olemas näiteks ka külmkapp.

Loominguline huvi “Igal juhul on see nišitegevus, looming, millesse kasumit sisse arvestada keeruline – leiba lauale selliste rajatistega ei too,” tõdes Andrus Prangli maja kohta.

Ta rõhutas, et üldisemalt sõltub väga palju arhitektist: kui tekib soov erilist maja saada, minnakse arhitekti juurde, kes vastavalt konkreetsetele oludele pakub välja oma visiooni ja lahenduse.

Seejärel tuleb leida ehitaja, kes asja ellu viib.

“Prangli saarel oleme meie nii kliendi kui ka tegija rollis,” märkis Prangli.

Laevakujuline suvekülaliste maja Prangli saarel.

Küsimusele, kas tema ettevõte võtaks ette erilise maja ehitamise kellelegi teisele, vastas ta: “Eriti altid me seda tegema poleks, kuna põhitegevus on muu.

Igal juhul on see nišitegevus, looming, millesse kasumit sisse arvestada keeruline.

Andrus Prangli

Aga kes teab – teatud tingimustel, kui projekt on väga huvitav...”

Profid ehitajad võivad ideega haakuda, kui loominguline huvi ehitada erilist rajatist kaalub üles ettevõtja kasumihuvi.

Kogu Eestis on sarnane loominguline õhin käivitanud nii isetegijaid kui ka ettevõtjaid.

Mõni aasta tagasi lõid ajakirjanduses laineid arhitektuuribüroo ja loomingulise koondise

TEMPT arhitektide Armin Valteri ja Taavi Kuninga majad puu otsas. Mängumajasid, onne jms on puu otsa ehitanud ka mitu isetegijat. Arhitektide lahenduste seas on nii puu otsa kui ka puu külge ehitatavaid rajatisi.

Nõiamajad kännul Mängumaju, saunu jms on ehitatud ka kändudele – nii ühele kui ka näiteks neljale, nii et raja-

tis jätab jalgadel nõiamaja mulje.

Sellised on näiteks Lõuna-Eesti nõiariigis, Viikingite külas ja teistes turismiga seotud paikades.

Kändude kasutamisest puhttehnilises mõttes rääkisime osaühingu Palkmööbel omaniku Viljar Nõmmikuga, kelle ettevõttes on neid kasutatud nii palju, et see on üks osaühingu eripärasid.

Majaehitus pole osaühingu rida, tunnustooted on kännupink ja kännulaud.

“Kännu kättesaamine metsas on omaette kunst, mis nõuab palju kannatust. Hea on, kui saad kätte poole päevaga,” rääkis Viljar Nõmmik. Tuulemurrukännud ei sobi, neid on tuul rikkunud. Kasutada sobib kuusekändu, mis on kuusepuidust märksa tugevam ning kuuse pindmise juurestiku tõttu kättesaadav.

Metsas valitakse välja kasvav puu, mis saetakse vajalikult kõrguselt. Siis algab kännu väljapuhastamine. Läbi aja on osaühing saanud kõik kännud Viljar Nõmmiku enda või tema partneri metsast. “Känd võimaldab puud nii palju väärindada, et ökoloogiline jalajälg on olematu – raha saamiseks pole mul vaja lageraiet teha,” lisas Viljar Nõmmik.

OSTAME • paberpuitu Kunda

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

N Õ U A N N E 5

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

RAUL ROSENVALD

Säilikpuud on soovitatav jätta langile nii grupiti kui ka hajusalt Metsaelustiku säilimise ja levimise seisukohast on oluline, et säilikpuud jäetaks uuendusraie käigus langile nii grupiti kui ka hajusalt.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

On oluline, et puudegrupis säilitataks ka alusmetsa ja näiteks teise rinde kuuske, et valgustingimused puudegrupi sees raie järel liiga järsult ei muutuks.

“Teatud elustikule on soodsamad grupiti jäetud puud, teatud elustikule hajali jäetud,” põhjendab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald, kes inventeerib säilikpuid nii hajali puudega raiesmikel (104 ala) kui ka säilikpuudegruppides (24 puudegruppi).

Nendel aladel on tehtud ka mitmeid elustiku uuringuid.

Kui üldiselt tavatsetakse Eestis jätta säilikpuid langile kasvama pigem üksiti, siis üha enam torkab silma ka raiesmikke, kus need on jäetud grupiti. Sealjuures on oluline, et puudegrupis säilitataks ka alusmetsa ja näiteks teise rinde kuuske, et valgustingimused puudegrupi sees raiejärgselt liiga järsult ei muutuks.

Rosenvaldi sõnul on grupiti jäetud säilikpuudel mitmeid eeliseid.

“Tundlikel liikidel on tõenäosus puudegrupis säilida suurem kui üksikult jäetud puude

puhul, mil valguse ja niiskuse muutus on ekstreemsem,” selgitab ta, lisades, et kõige tundlikumad häiringute suhtes on samblad, kes hajali jäetud puudega raiesmikul üldjuhul ellu ei jää.

Samblikud võivad aga paremini säilida pigem hajali jäetud suurte puudega raiesmikul.

Suurema säilikpuudega arvuga aladel võib suurema tõenäosusega esineda kaitsealuseid linnuliike. Näiteks öösorri, musträhni, hallrähni, valgeselgkirjurähni, nõmmelõokest ning isegi metsist.

Grupid säilivad paremini Teine asjaolu, mis puude grupiti jätmise kasuks räägib, on tuulekindlus.

“Grupiti jäetud puude seas oli esimesel aastal suremus 2% ja iga aastaga on see pidevalt vähenenud. Hajali jäetud puude puhul on aga esimese aasta suremus 10%, hiljem on jäänud aastane suremus 2–3% juurde,” võrdleb Rosenvald. Sealjuures ei hukku puud üksnes tuule, vaid ka liigniiskuse pärast, sest pärast raiet niiskusrežiim langil muutub.

Ta täpsustab, et tema vaadeldavates säilikpuudegruppides on puude ellujäämine hea ka seetõttu, et need on enamasti paigutatud tuulekindlust arves-

HEA NÕU

Mida säilikpuid jättes silmas pidada n Parima tuulekindlusega on varem tuultega harjunud puud (lagedate alade, sihtide, ka noorte metsade servades) ja pärast raiet läänepoolse metsa varju jäävad puud. n Suure võraga haaba ei tasu jätta puudegrupi läänepoolsesse külge, sest Eestis puhuvad tormituuled valdavalt läänest ning murdudes lükkab haab ümber kogu säilikpuudegrupi. n Selgelt teistest parema tuulekindlusega on kõvalehtpuud – tamm, saar ja jalakas. Üsna hea on ka sanglepp. n Selgelt kehvema tuulekindlusega on jämedad kased. n Rohkem säilikpuid pakub üksteisele tuulevarju.

tades teede ja sihtide äärde või metsa serva. Ühtlasi on liike, kellele eksistentsiks on oluline säilikpuudest tekkinud surnud puit. Niisugused on Rosenvaldi sõnul mitmed seeneliigid, sealjuures niisugused, keda on peetud põlismetsa liikideks. Näiteks laiapoorne sarvpoorik, kes elutseb enamasti haava lamatüvel, või männitüügastel kasvav männi-vahakorgik. Seega on säilikpuud vajalikud ka pidevalt tekkiva jämeda surnud puidu allikana.

Nii püsti kui ka pikali Rosenvald tõdeb, et surnud säilikpuust on elustikule kõige rohkem kasu siis, kui puu murdub ja tekib nii lama- kui ka püstist puitu.

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Ka kahjustusega elusad puud sobivad säilikpuudeks. Näiteks kalakotkale sobib hästi pesitsemiseks murdunud ladvaga kuuse säilikpuu noorendikus, kuigi reeglina kuuske tuulekahjustuse riski tõttu säilikpuuks ei jäeta. Lühemaks murdunud kuusk on aga tuulekindlam.

Puid on grupiti otstarbekas jätta ka põhjusel, et see on odavam, sest harvester ei pea oma liikumisteel nendega nii palju arvestama, kui üksikute puude korral.

Säilikpuudena jäetakse Eestis kasvama üldjuhul vähem kui 10% algsest tagavarast, kuid elustiku säilimise seisukohast peaks säilitama 10–15% tagavarast.

“Eesti optimumi leidmine vajab veel uuringuid,” tõdeb Rosenvald.

6 K L I I M A

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

ANDRES PUTTING

Kliima soojenemine asendab Eesti okasmetsad lehtpuudega Tartumaal paiknev katseala, kus uuritakse õhuniiskuse mõju metsale. Arne Sellini loeng tugineb suuresti sealse eksperimendi käigus saadud tulemustele.

Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin ütles oma ametisse astumise loengus, et kliima pidev soojenemine sunnib okaspuumetsasid järjest põhja poole tõmbuma ja andma ruumi lehtpuudele.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Põhjuseks on asjaolu, et lehtpuud tulevad soojas ja niiskes kliimas paremini toime.

Oma loengus keskendus Sellin võimalikele muutustele Eesti metsade ökosüsteemides, neid võivad põhjustada kliimamuutused, täpsemalt sademete ja õhuniiskuse tõus suurtel laiuskraadidel.

Loeng tugines muude uuringute kõrval suuresti metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendi (FAHM) käigus saadud tulemustele. FAHM on maailmas ainulaadne katsetaristu, mis paik-

neb 2,7 hektari suurusel alal Tartumaal ja kuulub Euroopa maismaa ja vee ökosüsteemide võrgustikku, mis on loodud just selleks, et uurida suureneva õhuniiskuse mõju metsadele.

Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase sajandi jooksul kerkinud ühe kraadi võrra ja prognooside kohaselt jätkab kerkimist üha jõudsamalt. Teine kliimamuutuste lahutamatu osa on sademete hulk ja jaotumine – väga lihtsustatult võib öelda, et praegused kuivad regioonid muutuvad üha kuivemaks ja niisked piirkonnad veelgi niiskemaks.

Sellised alad on näiteks KeskEuroopa, Austraalia ja Aafrika.

Põhja-Euroopa aga muutub pigem niiskemaks.

Toimub ka nn globaalne hämardumine – maapinnani jõudev otsene päikesekiirgus väheneb, sest atmosfääri läbipaistvus muutub. Seda põhjustavad õhus leiduvad tolmuosakesed, tahm, veeaur ja sulfaataerosoolid. Kui atmosfääris on niiskust rohkem, intensiivistub globaalne hämardumine; kui vähem, siis piltlikult öeldes muutub ka ilm valgemaks.

Sellin meenutas eelmise aasta 17. oktoobrit, mil kogu PõhjaEuroopa, sh Eesti mattus keskpäeval pimedusse. Sellest teeb ta järelduse, et globaalne hämardumine on osa kliimamuutustest ja ka seda peab muutusi uurides arvestama.

Süsihappegaasi hulk kasvab, lämmastik kahaneb Üldiselt on uuringutega kindlaks tehtud, et kliima soojenemine soodustab metsade juurdekasvu, sest taimede kasvuperiood pikeneb ning soojemas kliimas suudavad taimed intensiivsemalt omastada toitaineid ning siduda süsinikku. Tõusev temperatuur, eriti öine, intensiivistab parasvöötme puuliikidel just maapealse biomassi juurdekasvu, suurenev atmosfääri CO2 kontsentratsioon stimuleerib aga fotosünteesi, kinnitas Sellin.

Ta lisas, et fotosünteesi kasvu stimulatsioonile seab siiski kiiresti piiri lämmastiku (N) kättesaadavus – see lihtsalt ei saa n-ö üleöö 20–40% suureneda.

“Enamasti on looduslikes kasvukohtades just lämmastik esma-

ne element, mis limiteerib taimede juurdekasvu,” märkis Sellin.

“Seepärast seisneb nende metauuringute kõige olulisem järeldus selles, et lõppkokkuvõttes süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenedes lämmastiku omastamise võime väheneb kuni 10%.

See pole teab mis kiire areng, aga pikemas ajas on tegu kumulatiivse efektiga, ehk aina vähem lämmastikku satub tagasi otsesesse ringesse.”

Eesti kliima muutub üha niiskemaks Arne Sellin on seda meelt, et kliima soojenemise üks olulisemaid tagajärgi metsade kooslusele on kõigepealt see, et okaspuumetsade asemele tekib aina rohkem lehtpuumetsi ja see

areng kulgeb lõunast põhja suunas. Näiteks Kirde-Hiinas on okaspuumetsade kasvupiir viimase saja aasta jooksul taandunud 140 kilomeetrit põhja poole; okaspuistute pindala on mitte raiete, vaid kliima mõjul vähenenud viimase neljakümne aastaga neljandiku jagu.

Nimelt on lehtpuud lihtsalt tugevamad okaspuudega konkureerima, okaspuude külmakindlus soojade talvede tagajärjel väheneb.

Lõuna poolt tulevad koos soojenemisega ka uued metsakahjurid, mis on tegelikult juba ka Eestis juhtunud. Samuti on Eestis märgata kasepuistute osakaalu suurenemist majandusmetsades ja metsanduseksperdid prognoosivad, et peagi jõuab kase osakaal männile järele.

Nimelt on lehtpuud lihtsalt tugevamad okaspuudega konkureerima, okaspuude külmakindlus soojade talvede tagajärjel väheneb.

ARNE SELLIN

Balti riigid jäävad alale, kus sademete hulk soojal aastaajal järjepidevalt suureneb, eriti on see täheldatav Põhja-Soomes.

Sellin ütles, et eriti pessimistliku prognoosi kohaselt on ka Eesti peagi selles tsoonis, kus sademete hulk suureneb käesoleva sajandi lõpu perspektiivis 20%.

Professor tõdes, et siiani on FAHM toetanud teooriat, et kui temperatuuri tõusuga kaasneb atmosfääri niiskusesisalduse tõus, on kliimamuutuste mõju puude kasvu stimulatsioonile sisuliselt olematu või väga väike.

Arne Sellin nimetab ennast praktilisest metsamajandamisest kaugel seisavaks inimeseks ega soovi seetõttu metsameestele praktilisi nõuandeid – näiteks tuleviku puuliikide kasvatamise osas – jagada.

Küll aga nentis ta, et okaspuud satuvad meil üha kehvemasse olukorda – juba kas või viimaste aastate pehmete talvede tõttu, mis ainult soodustavad juurepessu, tüve- ja juuremädanike levikut.

“Kliima liigub ka meil ikka ilmselt selles suunas, et eelised tekivad lehtpuudel,” märkis ta.

M E T S A P A T O L O O G I A 7

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

Mände kahjustav seenpatogeen Fusarium circinatum on juba levinud Lõuna-Euroopas REIN DRENKHAN

Invasiivse seennakkuse tagajärjel kolletuvad männi okkad ning värvuvad aja jooksul punaseks ja varisevad.

Lõpuks kuivab kogu puu.

REIN DRENKHAN TIIA DRENKHAN Eesti Maaülikooli teadurid

Hetkel teadaolevalt on Fusarium circinatum’i ja ka Gibberella circinata (seene suguline arengujärk) nime kandev seenpatogeen Eestile kõige lähemal levinud Lõuna-Euroopas: Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja Prantsusmaal.

Seennakkuse esmaseks sümptomiks taimlas on okaste kolletumine; aja möödudes värvuvad okkad punaseks ning varisevad.

Fusarium circinatum’i nime kandva seenpatogeeni kahjustus kiirja männi puidul.

Pidurdab kasvu või hukutab puu Patogeeni levinuim sümptom on vaigujooksuga vähkhaavandid puutüvel või okstel.

Okste suremise tõttu kuivab peagi kogu puuvõra. Haavandid ongi sageli puu hukkumise põhjuseks.

Samuti pidurdab patogeen puude kasvu, okste kärbumist ning halvendab puidu kvaliteeti.

Agressiivne patogeen nakatab ka männi seemneid, levides nende kaudu taimlatesse, põhjustades seemikute kärbumist ja hukkumist. Taimede hukkumisele aitavad kaasa kasvukoha eba-

Telli Maaleht!

Helista 680 4444!

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust

sobivad tingimused, näiteks liigne niiskus.

Euroopas on Fusarium circinatum invasiivse mände kahjustava organismina lisatud karantiinsete patogeenide (EPPO) A2 nimekirja. See tähendab, et tegu on lokaalselt esineva patogeeniga. Siiski on teoreetiline võima-

lus, et seennakkus jõuab ka põhja poole, sest patogeen levib kaugemate vahemaade taha inimeste kaasabil kas seemnete või seemikutega.

Lühemaid vahemaid levib F. circinatum lokaalselt tuule, vee ja putukate abil. Teadaolevad levitajad on putukaliigid pe-

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee

521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

Patogeeni levinuim sümptom on vaigujooksuga vähkhaavandid puutüvel või okstel.

rekondadest pisiürask Pityophthorus spp., kooreürask Ips spp. ja käbiürask Conophthorus spp.

Patogeen võib levida ka puitmaterjaliga, kuid selle levikuviisi võimalikkust peetakse vähem tõenäoliseks.

F. circinatum’i nakkus levib kiiremini ja edukamalt niisketes tingimustes ning soojade temperatuuride juures (optimaalne 20–25°). Patogeeni leviku kohta puuduvad andmed aladelt, kus keskmine temperatuur võib aasta jooksul langeda alla 0°. Siiski on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel männi leviku areaali arvestades patogeenist ohustatud enam kui 10 miljonit hektarit männimetsa Euroopas.

Hakatakse põhjalikumalt uurima F. circinatum on maailmas määratud 47-lt männi liigilt, sealhulgas harilikult männilt (Pinus syl-

mets.ee

www.lemeksmets.ee

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

vestris L.), aga ka harilikult ebatsuugalt (Pseudotsuga menziesii).

Teadaolevalt on F. circinatum levinud Kesk-Ameerikas (Haiti ja Honduras), Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas (Tšiili, Kolumbia, Uruguay), Aasias (Lõuna-Korea, Jaapan) ja Lõuna-Euroopas.

Euroopas avastati patogeen üle kümne aasta tagasi esmalt Hispaanias, hiljem ka teistest riikidest. Seega on F. circinatum Euroopasse levinud suhteliselt hiljuti ning enamikus riikides teda praegu teadaolevalt ei esine. Seetõttu on ka patogeeni levikut ja kahjustusi Euroopa tingimustes vähe uuritud.

Patogeeni leviku tõenäosus on suur, mistõttu on Euroopa Liidu finantseeritav programm COST (Cooperation in Science and Technology) loonud võrgustiku teadlaste, metsamajandajate, metsatööstuse sektori ning poliitikute vaheliseks koostööks ja teadmiste jagamiseks 35st Euroopa riigist.

Programmis osalevad ka riigid väljastpoolt Euroopat (Tšiili, UusMeremaa, Lõuna-Korea, LõunaAafrika ja USA), kus on pikaajalised teadmised ja oskused ning praktilised kogemused patogeeni majandamiseks ja fütosanitaarsete riskidega tegelemiseks.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

8 M E T S A H A R I D U S

Erametsaliit ja Erametsakeskus otsivad parimaid metsamajandajaid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus ootavad metsaomanikke kandideerima parima metsaomaniku tiitlile. Osalemisel pole tähtis metsa majandamise juriidiline vorm. Oluline on, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja hästi.

Konkursil hinnatakse kandidaatide viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa eri väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võetakse ka metsaomanike põhimõtteid ja väärtushinnanguid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse. Võitjatele paneb auhinnad välja Stihl.

“Meil on üle 100 000 erametsaomaniku,” tõdeb Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp, et kandidaate parima tiitlile võiks jaguda. Üle Eesti leidub palju häid näiteid metsamajandajatest, keda saab teistele eeskujuks seada.

Parimate metsamajandajate konkurss toimub tänavu 25. korda, kandidaate saab üles seada veel 4. maini.

Metsaleht

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

LIINA GROSS

Rahvusvaheliste raievõistluste avalöögi võitis eestlane Eelmisel nädalal Maamessil peetud rahvusvaheliste raievõistluste võit jäi üle aastate koju. Pingelise võistluse võitis Luua metsanduskooli õpetaja, valitsev Eesti meister raiespordis Helvis Koort.

TOOMAS KELT ml@maaleht.ee

veidi üle 11 sekundi kuulub maailmaklassi. Kombineeritud järkamises ja täppissaagimises olid heas hoos leedulane Balciunas ja soomlane Jarmo Laatikainen.

Otsustav moment Viimase ala – laasimise – eel oli parimal kohal Helvis Koort.

Laasimisel saigi ta ülivõimsa aja vaid ühe veaga. Sellega tegi ta tagasi vahe soomlase Laatikaineniga, ning kuna keti mahatuleku tõttu langes pjedestaalikohtade konkurentsis välja ka Balciunas, oli võit käes.

Teisele kohale tõusis Jarmo Laatikainen Soomest ning kolmandale Jarro Mihkelson. Juunioridest tegi parima tulemuse Soome noor võistleja Juho Tähkänen, talle järgnesid Luua metsanduskooli õpilased Peeter Mitt ja Ralf Elfenbein.

Kettsaed tõmmati käima reedel ja laupäeval. Kevadkarikale võistles 36 meest Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Esimesel päeval alustati langetusvõistlusega, mille tarvis olid messiväljakule püsti pandud 12meetrised mastid. Võistlejad suutsid olla väga täpsed – näiteks juunioride klassis võistlev Luua metsanduskooli õpilane Peeter Mitt langetas märgist vaid 2,2 sentimeetrit Võsameeste kaugemale. Alavõit läks EEstist professionaalsus välja – võitjaks tuli Leedu raieon järjest sportlane Romas Balciunas.

Kevadkarika teine päev algas tõusnud. traditsiooniliselt ketivahetusega, Ilmar Paal kus taset näitas nüüd profiklassis võistlev Jarro Mihkelson. Aeg

Võistluste esimene päev, neljapäev, oli noorendike hooldajate päralt. Võistles 18 võsasaemeest, nende seas nii elukutselisi “võsamehi”, “harrastajaid” kui ka Luua metsanduskooli õpilasi.

Võsasaagide võistluse peakohtuniku Ilmar Paali sõnul on võistluse populaarsusele andnud tugeva tõuke 2014. aastal RMK kehtestatud nõue, et riigimetsades võivad töötada vaid kutsetunnistusega mehed.

“Sellest ajast on võsameeste professionaalsus järjest tõusnud. On väga hea, et neile on ka omaette võistlus, kus oskusi näidata ja end teistega võrrelda. Aga taseme tõusu on näha ka hooldatud metsades. Saab aru, et seal töötavad professionaalid,” hindas Paal.

Kuuskede hooldus

Kevadkarika võitja Helvis Koort võistlustules.

Võsasaagide võistlusel oli ka- Käimas on kombineeritud järkamine. vas kaks ala – saeketta vahetus aja peale ja stendivõistlus, kus viga ei saaks. Samuti tuli näidata teiseks tuli Hannes Arula ja koltuli näidata oma oskusi väikes- oskusi teivaste täppislõikamisel. mandaks Kristjan Vaks. te kuuskede hooldamisel. Sel- Lisaks nendele kahele ülesandeJärgmisena on Eesti raieleks olid platsile maha löödud le said kuus meest võistelda suu- sportlastel ees 19. mail Türi lillepateibad, mille keskel “kasvas” rema “puu” täppislangetamisel. lelaadal toimuv TOP10 ning kaks kuusekest. Võistleja pidi Pingelise võistluse tulemused 9. juunil Valgas Eesti meistriteibad langetama nii, et kuused olid järgmised: võitja Indrek Teki, võistlused.

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

TEENUSED Kõikvõimalikud raietööd Kändude juurimine Pinnasetööd Hakkepuidu tootmine Võsalõikus

P U I T 9

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

Eesti metsad täituvad tasapisi lindude pesakastidega KRISTIINA VIIRON

Eesti Erametsaliidu üleskutsele reageerinud koolid valmistavad hoolega lindude pesakaste ja panevad neid metsadesse üles.

Kannudest pilgupüüdjad

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Erametsaliidu keskkonnanõuniku Helian Maiveli sõnul lööb projektis “Eesti 100×100 pesakasti erametsa” kaasa 80 kooli, lisaks ka mõned ettevõtted ja eraisikud. “Ühtekokku saavad meie linnud praeguse seisuga ligi 6000 uut pesakasti üle Eesti,” märkis Maivel. Kolmandik ehk umbes 2000 nendest on juba metsadesse, parkidesse ja koduhoovidesse üles pandud. Osal koolidel on pesakastide valmistamine alles käsil.

Sada kooli, sada pesakasti Projekti idee on, et sada kooli valmistaks sada pesakasti, aga kuna koole on nii suuremaid kui ka väiksemaid, siis on nende panuski olnud erinev.

Näiteks Nissi põhikool ja Turba kool valmistasid kahe peale koostöös Vardi erametsaseltsiga

Juhise, kuidas võiks head ja lindude jaoks võimalikult ohutut pesakasti ehitada, koostas koolidele Eesti Erametsaliit.

Nissi põhikooli tüdrukute valmistatud pesakastid-pilgupüüdjad. Need pandi imetlemiseks üles kõige käidavamasse kohta.

sada pesakasti. Mõlemad koolid on oma kastid nüüdseks metsa ka üles sättinud.

Pesakastid valmisid tööõpetuse tundides, Vardi erametsaselts andis koolidele kastide tarvis ehitusmaterjali.

“Viisin keerulise materjali – servamata laua,” räägib Vardi erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais, et n-ö poolfabrikaati lastele ette ei antud.

Lauamaterjal oli neljast puuliigist: tammest, saarest, haavast

ja kuusest, mis kõik on erinevate omadustega. Kõva tammelaud on Ehrpaisi sõnul näiteks hea esilauaks, sest siis ei jaksa rähn, kes soovib kastis pesitseva linnu poegi õnneks võtta, lennuava suuremaks taguda.

Nissi põhikooli õpilased paigaldasid enda tehtud pesakastid üles Alema suusaraja lähistele. Õpetussõnu, kuidas seda teha, jagasid Vardi erametsaseltsi töötajad.

Elevust tekitasid tüdrukute tööõpetuse tunnis valmistatud pesakastid, mis pigem liigituvad pilgupüüdjate kui lindude pesituskohtade sekka – nende tegemisel olid käiku läinud näiteks lapse papud ja teekannud. Sestap said need imetlemiseks üles sätitud kõige käidavamasse kohta.

Nende kõrval aga jagus küllaga selliseid, kus linnud potentsiaalselt pesitseda saavad.

Mitu last võttis enda meisterdatud pesakasti ka kaasa, et see oma kodu juurde üles panna.

Maiveli sõnul on pesakaste paigaldatud peamiselt erametsadesse, aga ka parkidesse, ning loodetavasti saab neid juubeliaasta lõpuks kokku 10 000.

Veel ei ole hilja ettevõtmisega liituda, täpsemat infot leiab erametsaliidu koduleheküljelt.

(Mandri-Eestis)

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Soome soovib suurendada puidu kasutamist liiklusega seotud ehitistes. Puitu kasutatakse muu hulgas sildade, piirete ja müratõkete ehitamiseks, tänavavalgustuspostide ning ka varikatuste ehitamiseks.

Suurendada soovitakse puitsildade arvu maanteedel. Käesoleval ajal on Soomes riigi sõidu- ja kergliiklusteedel kokku 637 puidust silda, millest üle 400 on mõeldud sõidukitele. Soomes ehitatakse aastas 100–120 maanteesilda.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

Mismoodi toimus uuendusraie?

JÄRVAKANDI KLAASIMUUSEUM

CARL SARAP/VIRUMAA MUUSEUMID

7 TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Juba 300 aastat tagasi hakati rääkima metsade hävitamisest. Pärast plaanipärase metsamajanduse sisseseadmist XIX sajandi keskpaiku need jutud lõppesid.

Esialgu majandati metsi valikraietega. Mindi metsa ja võeti see puu, mis meeldis, ja sealt, kust kätte saadi. Tagajärjeks oli, et lähemad ja kergemini ligipääsetavad metsad raiuti lihtsalt läbi. Kui tööd alustasid tööstusettevõtted, näiteks klaasivabrikud, siis raiuti nende ümbruses kilomeetrite raadiuses metsad lagedaks, et saada küttepuitu.

Eeskätt Saksamaa kaudu jõudsid siia metsamajanduslikud teadmised, et metsa tuleb teadlikult majandada, vältimaks puidupuudust. Ka sellest printsiibist oli juba aru saadud, et metsa saab raiuda nii palju, kui juurde kasvab, tagamaks pidev metsakasutus. Oluline oli loodusteaduste areng, mistõttu hakati mõistma metsa eluringi.

Aastast 1783 on teada esimesed algelised metsakorraldused. Nende käigus valmisid spetsiaalsed metsaplaanid, tükati ka metsakirjeldused. Metsad jagati aastalankideks. Igal aastal raiuti üks lank. Kui raiering sai läbi, ootas ees juba uus mets, mida sai hakata raiuma.

Sel Pühajärvel tehtud fotol on kenasti näha uuendatud lageraielank.

VIRUMAA MUUSEUMID

Enne süsteemset metsakorraldust raiuti Järvakandi klaaasivabriku ja paljude teiste tööstuste ümbruses kilomeetrite raadiuses metsad lagedaks, et saada küttepuitu.

Sealt tulid ka raievanused.

Okaspuudel olid need alguses 60, lõpuks jäi standardiks 80– 100 aastat. Lehtpuude raievanus oli algselt 30–40 aastat, maksimumiks sai 60. Kogu selle puidu järele ei olnud vajadust, seetõttu praktiliselt, eriti okaspuude puhul, tervet lanki ei raiutud. Aga raiuti ikkagi selle aasta jaoks mõeldud langilt, soovitavalt lageraiena, aga vahel ka valikraiena.

Ei tulnud koos saega Riik vajas eeskätt küttepuitu, seetõttu olid eraldi küttepuude langid, kus kasvasid peamiselt kased ja peenemad okaspuud. Neil võeti raieringiks 30 aastat. Küttepuulangid ei kuulunud uuendamisele, need loeti looduslikult uuenevateks.

Seega ei tulnud lageraie koos sae metsa jõudmisega 1850. aastatel, nagu võiks arvata, vaid juba sajandi alguses, kui hakati ulatuslikult metsi korraldama.

XIX sajandi 60.–70. aastatel tekkisid lageraie vastased, Saksamaal sündis idee püsimetsandusest, mis jõudis Eestisse järgmise sajandi 20ndatel.

Siiski eelistati lageraiemajandust, kuna püsimetsamajandus ei võimaldanud metsamajandust kontrollida.

Valikraie puhul on ju väga raske tuvastada, kas metsa on majandatud vastavalt kavale, samuti märgata metsavargust.

Sarnaselt tänapäevaga nähti lageraies ka majanduslikku eelist. Lankidele pandi oludele sobivaim puuliik kasvama ja tulemuseks oli maksimaalne kasu.

Selleaegsete metsakaartide kvartalid oleks nagu malelauad, kus vaheldusid 100aastased, siis 80aastased, siis 60aastased metsad. Leiti ka, et meie tingimustes, kus puistute struktuur on niivõrd mitmekesine, kus puuduvad puhtpuistud, on lageraie kõige efektiivsem. Sealjuures ei tehtud lanke täitsa lagedaks, seemnepuid peeti tohutult oluliseks.

Kohustuslik kava 1888. aastal võeti Venemaal vastu metsahoiu seadus, mis kehtestas üle riigi ka erametsades riiklikud põhimõtted. See eeldas metsamajanduskavade koostamist, mis tehti lageraiemajandust silmas pidades.

Põhiline aga oli mõisametsades see, et oli majanduskava mil-

Kuigi tollal polnud vaja muretseda metsatehnika liisingute pärast, peeti lageraiet siiski kõige efektiivsemaks uuendusraie viisiks.

line tahes, aga kui metsakasutus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul ei ületanud riiklikult kehtestatud määra, siis turja ei hakatud. Võis raiuda ka teistmoodi kui majanduskavas kirjas.

Seetõttu oli erametsades raiesüsteemide valik ääretult mitmekesine.

Eesti Vabariigi ajal tohtis teha sisuliselt ainult lageraiet. Kuusemajandusse püüti teadlikult sisse viia ka turberaiet, aga mitte eriti edukalt. Kui mõisametsad üle võeti, siis just Venemaa haridusega metsamehed ütlesid, et kõik mõisametsad on laastatud; Saksamaal hariduse saanud aga vaidlesid sellele vastu. Tege-

likult nägid mõisametsad välja, nagu meie neid ideaalis praegu näeme. Need olid väga mitmekesised.

Aga reegel oli see, et kõik vanuseliselt ja puistu koosseisult mitmekesised metsad tuli üle viia lageraiemajandusse. Vabariigi algul nähti nendega suurt vaeva. Need, mis ei vastanud lageraiemajandusele, tuli kõigepealt maha raiuda ja metsakultuur või looduslik uuendus asemele kasvatada, et viia need n-ö normaalsesse seisu. Eesti metsamees on harjunud juba tsaariajast peale, et lageraie on see õige raie.

Kirja pannud Mari Kartau

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

HINNAK A JA

Paberipuidu hinnad on tõusnud tasemele, mida enne erametsa statistikas pole olnud

Aprillʼ17 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18 Veebrʼ18 Märtsʼ18 Aprillʼ18

Männipalk 67,23 67,23 67,56 69,78 70,27 71,35 74,93 75,77 76,01 79,68 79,74 80,33 80,46 Männipeenpalk 62,51 62,78 63,19 64,68 65,67 67,71 69,99 70,61 70,71 75,78 76,09 77,17 77,49 Kuusepalk 70,27 70,59 70,65 71,93 72,22 72,57 74,49 75,04 75,17 79,23 79,14 79,63 79,63 Kuusepeenpalk 65,45 66,18 66,47 67,98 68,51 69,55 71,70 71,95 72,05 75,96 76,02 76,29 76,81 Kasepakk 90,93 90,93 90,93 92,71 92,71 92,71 92,71 99,71 99,70 109,00 112,21 116,33 116,18 Kasepalk 61,10 61,10 60,92 60,63 60,63 60,60 60,98 63,53 63,25 68,04 72,31 72,82 73,36 Haavapalk 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 37,50 40,50 41,5 41,50 45,50 43,00 43,00 Lepapalk 31,50 31,50 31,5 31,50 31,50 31,50 34,50 37,00 38,00 38,00 41,00 40,15 39,65 Männipaberipuit 33,46 33,66 33,76 34,60 35,34 36,85 39,10 39,82 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 Kuusepaberipuit 33,33 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 40,00 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 Kasepaberipuit 30,18 30,40 30,375 30,47 30,71 31,46 35,15 35,98 39,45 49,27 53,39 56,15 56,40 Haavapaberipuit 26,07 26,19 26,19 26,65 26,80 27,64 28,97 29,69 32,58 37,73 39,23 39,99 40,15 Küttepuit 21,79 21,92 22,18 22,69 23,44 24,19 24,32 24,60 25,32 28,31 30,12 30,62 30,95

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, aprill 2018 Head hinnad puiduturul püsivad, aga jõudsalt ülesmäge enam ei rühi.

Kevad tähendab raiemahtude kahanemist. Tähelepanu on läinud metsaraiumiselt metsauuendamisele, riigimetsas on raied paljudes kasvukohtades hoopiski peatatud ning pehme pinnas seab omad piirid nii teedel kui ka metsas liikumisele.

Puiduturul valitsevad jätkuvalt väga head hinnad. Jämesortimentidel on hinnakasv küll pidurdunud, aga paberi- ja küttepuidul jätkus kerge tõus aprilliski.

Okaspuupalkide hinnakasv jäi möödunud kuul alla protsendi. Männipalgid kallinesid 0,2– 0,4% ja kuusepeenpalk 0,7%.

Kuusepalgi hind jäi märtsi tasemele. Aastaga on enam kallinenud männipeenpalk (24%).

Männipalgi hind on kasvanud 19,7%, kuusepeenpalgil 17,4% ja kuusepalgil 13,3%. See tähendab, et männipalkide eest saab metsaomanik 13–15 €/tm ja kuusepalkide eest 9,50– 11,50 €/tm rohkem tulu kui aasta tagasi.

Lehtpuu jämesortimentide hinnakasv peatus juba eelmisel kuul. Aprilliga on ainsana kallinenud kasepalk (0,7%). Kasepakk (0,1%) ja lepapalk on kriipsukese (1,2%) odavnenud.

Kasepakk ja lepapalk on aastaga kallinenud enam kui veerandi (27,8 ja 25,9%) ning kasepalk ja haavapalk viiendiku (20,1 ja 19,4%). Nüüd saab met-

saomanik tihumeetri kasepaku eest 25,25, kasepalgilt 12,27, lepapalgilt 8,15 ja haavapalgilt 7 eurot enam tulu.

Paberipuiduturul hakkab hind oma lage saavutama. Kuuga kallines okaspuupuit 0,8% ja lehtpuupuit 0,4%. Vaatamata suhteliselt tagasihoidlikule hinnakasvule, on uued hinnad tõusnud tasemele, mida enne erametsa hinnastatistikas pole olnud. Aprillis maksis männi- ja kuusepaberipuit keskmiselt 59,24 €/tm, kasepuit 56,40 €/tm ja haavapuit 40,15 €/tm.

Aastaga on paberipuit kallinenud uskumatult palju – kasepuidu hind 87%, kuusepuit 78%, männipuit 77% ja haavapuit 54%. Selline kasv tähendab, et tulu kase- ja okaspuupui-

du müügil on tänavu 26 ja haavapuidu müügil 14 eurot tihumeetri kohta suurem.

Küttepuidu hind on viimase 15 kuuga pidevalt kasvanud.

Möödunud kuul kallines küttepuit 1,1% ning tihumeetri keskmine hind on jõudnud 30,95 euroni. Aastaga on küttepuidu hind kasvanud 42%.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes jääb metsaomanikule nüüd tihumeetri küttepuidu müügil 9,17 eurot rohkem kätte.

Kuna praegu raiutakse vähem, ettevõtete puidulaod aga ootavad veel enne suurt suve täitmist, hoiab see käesoleval kevadel tõenäoliselt üleval ka nõudlust ning hindasid.

HEIKI HEPNER

Kaks külge Möödunud nädalal Tartus toimunud metsanduse visioonikonverents tuletas taas kord meelde igiammuse teadmise – igal asjal on kaks külge. Alati!

Esmalt koorus see välja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Tomas Lundmarki ettekandest. Professor tõdes, et kui kliimamuutuste leevendamine oleks looduskaitse üks peamisi eesmärke, oleks õigustatud intensiivsem metsamajandus, vana metsa vähendamine ja noorema metsa osakaalu suurendamine kaitse alt väljas olevates majandusmetsades. Ühtlasi on ju ka teada, et intensiivsem metsamajandus ei toeta majandusmetsades liigirikkust.

Arusaam, et igal asjal on kaks külge, tuli esile ka RMK metsaülema ja pärandkultuuri hoidja Jürgen Kusmini ettekandest. Palju on tänavu tõreldud Otepää linnamäel toimunud sanitaarraie pärast, mis on mäe nõlvad üsna lagedaks jätnud. Jah, looduskaitsjaid võib see teguviis ju pahandada, aga muinsuskaitsjate poolelt asja vaagides on raie pigem tervitatav. Ega siis omal ajal võinud mäenõlvad olla metsakasvanud – vastasel juhul saanuks ju vaenlane hõlpsasti ligi hiilida.

Jätkuks meil vaid alati oskust asju kahest küljest hinnata.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

Mõisaküla masinatehas pakub

Kivikopad L-1500 L-1900

Võsagiljotiinid

13–21tonnistele ekskavaatoritele

4990 €

Hinnale lisandub käibemaks 20%.

Mõisaküla Masinatehas OÜ

info@mtm.ee

5628 6151

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 4 (220) 26. aprill 2018

3

aastat

GARANTIID

WWW.BMF.EE

Kolm aastat garantiid raamile, tõstukile ja pöördkastile.

Pildil: 14T2 PRO (treileri kandevõime 14 t, tõstuk haardeulatusega 8,5 m). Tootevalikus treilerid kandevõimega alates 6-st kuni 17 tonnini. Tõstukite haardeulatus jääb vahemikku 4,3 kuni 9,05 meetrit.

Tehtud raskeks tööks.

Plaanid uut käru või hakkab vana vahetamist vajama?

Küsi pakkumist ja tule vaata ise üle, miks BMF on tõusnud üheks Euroopa suurimaks metsamasinate tarnijaks.

Head masinad, tehtud Eestis lähtuvalt kohalike metsameeste kogemusest.

Arkna, Rakvere vald 44419 Eesti (

+372) 51 65 036 info@bmf.ee www.bmf.ee