METSALEHT (juuni 2014)

MUUTUS PUIDUTURUL: suvi on hakanud palgi hinda langetama Lk 10 26. juuni 2014 Nr 6 (174)

OÜ Vostok Wood ostab kase-, kuuseja männi-paberipuud üle Eesti.

tel 5345 4927

MAALEHE LISA

OSTAME

Ostame OSTAME • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

raieõigust ••kasvava võsastunudmetsa põllumaad

•metsakinnistuid ••virnastatud kasvava metsa raieõigust võsa ja Raieõiguste ostmisel raha kätte enne raiejäätmeid • metsakinnistuid ülestöötamisega alustamist. võsa ••kasvavat metsamaterjali Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena.

• võsastunud põllumaad

Pakume Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Raieõiguste ostmisel raha kätte enne •puidu hakkimise teenust ülestöötamisega alustamist.

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral •põldude ja kraavide Tel. 517 4303 Pakume metsaE-post: ülestöötamist argo@renlog.ee puhastamist võsast kompleksteenusena.

Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ

Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

www.renlog.ee

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303 E-post: argo@renlog.ee

2 P Ä E V A K A J A

VIIO AITSAM

Nabala kaitseala moodustamisega üles tõusnud teema märgib jälle, et looduskaitse ja kohalike inimeste suhted tuleks Eestis hoopis laiemalt üle vaadata.

Nabala suure kaitseala moodustamine tõi kaitsealade teema aprillis Eesti Erametsaliidu üldkoosolekule ja ajendas liitu pöörduma keskkonnaministeeriumi poole. Ka siis oli rõhutuses üldisem: ministeeriumis tuleks vaadata läbi kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnata kriitiliselt kaitsmise tõhusust võrrelduna mõjuga kohalikule elule.

Nüüd juunis võimendas sama teemat Eesti Metsaselts.

“Tähtis on, et me ei ole Nabala kaitseala vastu, vaid selle loomine nii suurel alal ja nii paljude sihtkaitsevöönditega kontsentreerib probleemid, mis tegelikult on olemas igal pool, kus inimesed elavad kaitserežiimiga aladel,” rõhutas seda võimendust kommenteerides Kohila Metsaseltsi juht Heiki Hepner.

Üleöö keskkonna vaenlaseks?

Metsaselts oma pressiteates tõi välja Nabala loodava kaitseala piirides tegutsevate metsaomanike seisukohti. “Siiamaani saime oma metsi majandada, ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, kuid keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse,” on öelnud metsaomanik, Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper.

toob Eesti Metsaselts välja Saku valla metsaomaniku Aivo Mündeli jutu.

Kui neid jutte võrrelda arvamistega, mis on saatnud kaitsealade loomist, sagedamini küll laiendamist pea igal pool mujal Eestis, on need sisuliselt kõik ühesugused.

Inimesega tuleb ikkagi rohkem arvestada

Nabala–Tuhala piirkonna allikatel. Pildil on Tuhala nõiakaevu hoidja Ants Talioja ühe matkalisega.

“Põhimõtete muutmist keskkonnaametnikud ei selgita ja nii tekib maaomanikel tunne, et tegelikult ametnikel endilgi ei ole arukaid põhjendusi tuua,” sõnastab probleemi Eesti Metsaselts. “Miks arvatakse, et seni looduse suhtes mõistlikult käitunud ja elurikkuse loomisele kaasa aidanud maaomanikud muutuvad üleöö keskkonnavaenulikuks, mistõttu tuleb tohutul alal majandustegevus (sh metsauuendamine, hooldamine, raie, metsateede ehitamine jms) täielikult keelata.”

Kui majandustegevust keelatakse-piiratakse, soovivad maa-

omanikud, et riik hüvitaks tekkiva majandusliku kahju. Kuna kaitseala piiranguvööndid ei ole Natura alad, pole omanikele hüvitist ette nähtud – seega toimub maaomanike ebavõrdne kohtlemine.

“Ma olen oma metsa pidevalt hooldanud, teinud selleks päris suuri kulutusi. Kui nüüd tulevad piirangud, siis pole mul enam mingit võimalust neid tagasi saada. Jah, ametnikud räägivad küll, et piiranguvööndis saab metsa majandada, kuid tegelikult on neid reegleid ja piiranguid nii palju, et metsa majandamine muutub võimatuks,”

“Looduskaitseliste piirangute hüvitamine maaomanikele on üldine probleem,” nendib Heiki Hepner. “Sätestatud on küll see, et riik võib piirangutele allutatud maaomandi ära osta, kuid reaalsed ostutehingud sõltuvad riigieelarve võimalustest.”

Heiki Hepner arvab, et riigieelarve võimalustest sõltuvad hüvitised oleks praegu võib-olla mõeldavad olemasolevatel kaitsealadel, kuid uute kaitsealade rajamisel peaks riik omaniku soovil olema võimeline kohe kahjud hüvitama.

Kuni seda ei suudeta teha, kuni raha ei jätku ja looduskaitse kohaliku eluga rohkem ei arvesta, ei peaks uusi kaitsealasid looma.

Eesti Metsaseltsi president, professor Hardi Tullus on arutlenud, et Nabala kaitseala loomise praegune plaan tekitab selles mõttes nõutust, et täiendava kaitse alla tahetakse võtta 3000 hektarit metsamaad.

“Kuidas saab metsade senise majandamise praktika jätkumine mõjuda halvasti põhjaveele ja nõiakaevule?” küsib Tullus.

“Nii oleme olukorras, kus kohalike elanike huvisid ei arvestata üldse ja nad hoopis tõrjutakse kaitsealalt välja!”

ML

ÜK S KÜSIMUS

Kui tõenäoline on, et Eesti looduskaitses lähiajal ka tõepoolest miski kohalikke kogukondi rohkem arvestavaks muutub?

HEIKI HEPNER

Kohila Metsaseltsi juhatuse esimees

Ma ei ole väga suur optimist. Kaldun arvama, et mida rohkem inimesi linna kolib, seda suuremaks lõhe läheb. Kindlasti oleks hea, kui riik suudaks hakata arendama nn ökoteenuste ostmist, sest see aitaks kaasa koostööle maaomanikega, ning mis veel olulisem – sunniks riiki mõtlema ühe või teise asja mõttekusele.

Ega vääriselupaigadki ja nende kaitseks sõlmitavad vabatahtlikud lepingud ole midagi muud kui ökoteenuse ostmine maaomanikult. Kas riik läheb seda teed? Tahaks loota. Aga kui midagi on harjutud tasuta võtma... Väga suurt optimismi minus tõesti ei ole.

KADRIAIJA VIIK

Eesti Erametsaliidu juhatuse liige

Lühidalt ütlen, et kogukonna arvamuse peale vilistatakse.

Näiteks planeeritav Kikepera looduskaitseala seab liikumispiirangud ja muudab kohalike inimeste elukorraldust.

Koguti 117 allkirja ja saadeti keskkonnaametisse. Tulemus on järgmine.

Meie oma kirjas avaldasime arvamust, et liikumispiirangu kehtestamine ja jahipidamise keelamine (just linnujaht) ei ole meie arvates õigustatud.

Samuti, et kaitseala moodustamine selliste tingimustega ei võimalda meil ka olemasolevaid teid ja teekraave hooldada ning põhimõtteliselt paneb meil üle-

üldse suure osa tavapärasest elust seisma.

Vastuseks saime teada, et “…looduskaitseseaduse § 4 kohaselt on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust”.

Linnujahi keelamise asjus saime teada: “... samuti ei saa kindel olla, et välismaiste linnujahituristide senist madalat seaduskuulekust arvestades oleks välistatud kaitstavate kanaliste mittelaskmine ja/ või Kikepera looduskaitsealal laanepüü jahikeelu piisav selgitatus.

Arvestades laanepüü jt kanaliste mitteesinemist Lõunaja Lääne-Euroopas, võib pidada kiusatust vastavateks eksimusteks oluliseks riskiks...”

Need on vaid paar näidet, kuid siitki järeldub, et kohalikud inimesed peavad loobuma marjade korjamisest, rabas käimisest, hanejahist (seda tegid niigi vaid paar kohalikku) jne. Ühtegi turisti nendes laantes ei liigu, aga me peame ikka sellega justkui arvestama, et nad tulevad ja pole äkki seaduskuulekad!

Selleks “äkkiks” peame meie oma elukorraldust muutma...

Oleme kirjutanud ja teinud põhjalikke ettepanekuid piiride muutmiseks, teede väljaarvamiseks kaitsealast jms neljale ministeeriumile – keskkonnaministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, põllumajandusministeeriumile, siseministeeriumile.

Vastus on ikka lühidalt kokku võttes, et olete rumalad maainimesed ja ei jaga sellest Euroopa värgist midagi.

PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED

Üle 15 aasta Eesti turul.

Tel/faks 601 5955, 505 5661 Tel 603 2121, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee

www.pilous.cz

Inimtegevuse piirangud kaitsealal on üldine probleem

www.krkmoigu.ee

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

VIIO AITSAM

Metsatulu pluss on ta stabiilsus VIIO AITSAM

Mets ei too maksimaalseid, kuid toob kindlaid tootlusi.

Seminaril “Kindel tulu metsast” 17. juunil said osalejad hea ülevaate, kuidas metsatulu arvutada ja kui suurt tulu on mõtet loota; mis tulu saamist mõjutab. Küsimus, kas tasub metsaomanik olla ja metsa raha paigutada, sai kindlalt jaatava vastuse.

Kuidas maa tootma panna?

“Metsa ostetakse, mitte ei müüda,” ütles Ants Erik Metsatervenduse OÜst oma ettekandes “Miks suurkapital usub Eesti metsa”.

Ta põhjendas, mispärast tasub metsa investeerida: “See ei too maksimaalseid, kuid toob kindlaid tootlusi (4–6% aastas). Mets on alati väljunud majanduslangusest esimesena, sest selle likviidsus on kõrge. Ka puidu müügihind pole võrreldes buumiaastatega väga palju kõikunud. Ülestöötamise on aga kallinenud, mistõttu omaniku tulu on praegu väiksem.”

Metsamaa väärtus sõltub sise- ja välispoliitikast, konkurentsivõimest jne, ent eelkõige sellest, kuidas maa tootma panna. Majandamine peab vastama turunõudlusele ning omanik peab olema valmis tegema investeeringuid metsa tootlikkuse ja kvaliteedi paranemisse. Erik

Olavi Udam näitab, kuidas tänapäeva metsamees ka päris metsas olles majandusarvestusi teeb.

lisas, et 1990. aastatel mõõdeti metsamaa väärtust eelkõige raieküpse metsa järgi, kuid praegu tuleb üha enam arvesse metsa kõrvalkasutusest saadav hüve: jaht, turism, korilus.

Paindlik ressurss MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Olavi Udam tõi oma ettekandes “Mets kui sta-

biilne tuluallikas ja kindel investeering” välja, et metsa on mõtet kasvatada seal, kus maa on põlluharimiseks mingil põhjusel sobimatu. Raieküpse metsa eripära võrreldes põlluviljaga on see, et raieaega saab paindlikumalt valida vastavalt sellele, millal tegelik rahavajadus tekib – sellest ka mõiste “metsa tagavara”.

Metsakasvatusvõtteid teadlikult kasutades võib omanik

metsahektari kohta saada aastas keskmiselt 150–200 eurot tulu. Suurema tulu annab okaspuu: sellest tuleb 80% palki ja 20% paberipuitu, lehtpuuga on vastupidi. Raiuda tuleb õigel ajal, valides raieks maksimaalse tüvejämedusega terve puu. Keskmine raieringi pikkus on 69 aastat.

LHV panga Lõuna-Eesti äripanganduse juht Arti Albert kirjeldas, kuidas hindab pank metsa investeeringuna. Määrav põhimõte on, et pank laenab kliendile oma hoiustajate raha ja tahab ka vastu raha, mitte kinnistuid vms – seega on panga silmis tähtis, kui kindlat rahavoogu suudetakse metsa majandades tekitada.

Tarmo Lees rääkis (ettekanne “Igaüks võib saada metsaomanikuks”) uuest võimalusest, kuidas säästude omanik võib metsaomanikuks saada läbi tulundusühistu Eesti Ühismets. Ta nentis, et Eesti pankades on palju hoiustajate raha, mis ei teeni pea midagi, kuid selle võiks ühismetsa majandamisel stabiilset tulu teenima panna. Sellise investeeringu tootluseks võiks olla keskmiselt 3,5–4,5% aastas. Hetkel on mullu loodud tulundusühistul 18 liiget ja neli liikmekandidaati.

REGINA HANSEN Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

Mälestuskivi Ridala vallas Erametsakeskuse algatajale Väikeses pere ja sõprade ringis paigaldati 30. mail Ridala uuele kalmistule Toomas Krevaldi mälestuskivi.

Päeva tunnus oligi pigem nukker vaikus kui suured sõnad.

Mälestuskivi paigaldamine oli seotud sellega, et tänavu 19. aprillil oleks Toomas Krevald saanud 50aastaseks.

Erametsakeskus, mille algataja ta oli, tähistas tänavu 24. märtsil 15. aastapäeva.

Toomas Krevald oli üks tänapäeva erametsanduse kujundajaid. Oma aktiivseil aastail –1990ndate lõpp ja 2000ndate algus − võttis ta tihti sõna.

Kui neid tekste tänapäeval lugeda, näeb, et see, millest nii hiljuti tegelikult alles unistati, on nüüd tegelikkus. Näiteks metsaomanike ühistegevus.

Toomas Krevald: “Metsanduslik ühistegevus hõlmab peamiselt kaht valdkonda: metsaomanike esindamine riigivõimu ja rahvusvahelisel tasandil ehk sotsiaalne ühistegevus, ja metsaomanike huvide arvestamine majanduslikul tasandil ehk majanduslik ühistegevus.

Sotsiaalse ühistegevuse raames osalevad metsaomanike esindajad seadusloomes. Rahvusvahelisel tasandil osaletakse mitme rahvusvahelise organisatsiooni töös ning projektides, mille siht on arendada erametsandust. Eestis esindab metsaomanikke 1992. aastal asutatud Eesti Erametsaliit.

Metsaomanike majanduslik koostöö sai alguse 2002. aastal, kui loodi Erametsa Majandamise Ühistu...” Selle nimega tulundusühistut enam pole, kuid uued on olemas ja sünnivad.

ML

t

aa m o ut

TA !

S A A E N I UM K K PA

€ 4 SE K 1 A 20KÄTTE KAULUAMTES 145O€OLDUSI

S U L D S N I H K O T Ö USTU Ö AUT 4€ EES TASUTA T E VAR N 201 AASTAT R AA SLIK 3 D S N K E KSU G LISA E L A LU J

r e r u Sa o A T D A c Civi gancesele lisandsub: AS: MT Elefort varustkuäiguvahetupakett tAeDem t r s fo Com maatne teemi use sü m o d o s r t C s du Au sü D tus abi e linnapike hoiatuus 5 i m h e hoia ) u e c t t J n r e e i s s v s õ d i i ti va m up Civrvapatja uskontrollbisi ü m (ECONriMgoa • Ak sekokk kide tu ekaldu l a är Ot v oon

• klusm t kõr tsi 8 tu stabiils stardia süstee itaato Lii urajal informa tus i a m e b i g A • l e a a S t t e u V id ) oia la el kald sõid s ja iirus • Sõ eda a kluse h d (HSS epeeg ur HSA oomse oidja k ukid ee d e s m e i l i i i s l s t u tu h and n • P tuva aug menev vihma em Öko kiiruse knatõs eade jend k s o i o d R s a i • tiivse elt tu sega süste Püs rilised kliimas stmete steem led u i s ü t i u e i s k t • Ak tomaat undlikk telefon s s e n p l t e u p E maa t o d a t t i e e u s o is • A detava ndsfre Auto astmel emise h ja LED MT) 7“ a a id l d e t n g e l h e l Muu tooth h aamer veljed 1 e j u e n Ka i tüh idutu i p k (a v õ ülje € Blue rdamis m. Valu Reh päevas üsteem ilised k u e e g 189 * s t r “ a t t s T s ü s LED / Star a elek ljed 16 e m Kindlustus Alar € alat 5100 €sta hooldusi Stop nduseg . Valuve 5 e 4 s e a 1 Sooj llikvärv Kampaania tingimused: sissemakse kliendile 2014 € mak it kuniu makset + 3 a tes 0 €* u a a t l u (sisaldab lepingutasu 160 €), intress 0,99%, periood 60 kuud. Krediidikulukuse e a K g M e võ liisin 00 määr vara väärtusel 16 290 eurot on 1,33 % aastas, jääk 26,14%. Krediidikulukuse määr vara väärtusel 21 480 eurot on 1,17% aastas, jääk 32,4%. Intress 0,99% sisaldab 6 kuu Euribori ja võib muutuda vastavalt baasintressi kõikumistele. Tasuta auto tehnohooldus 3 aastat või 60 000 km (kumb varem kätte jõuab). Tasuta tehnohooldus sisaldab töötundide tasu vastavalt ettenähtud hoolduste juhendile, ettenähtud mootoriõli ja õlifiltreid, õhufiltreid, salongifiltreid ja tihendeid. Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga. Finantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia. Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS.

s 4 mak it kuni u u K u võ Sin

Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Kalda tee 13, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Tallinna tn 86, tel 435 5421

Sineustatud 5 aasta *arv

www.honda.ee

 4  V Õ I T J A D   EESTI

ME T SA K A JA

n Eesti MaaĂźlikoolis tutvustati eelmisel nädalal monograafiat “Mänd Eestisâ€?, mida juba on nimetatud Ăźheks pĂľhjalikumaks raamatuks, mis ĂźleĂźldse Eestis kunagi männi ja männipuistute kohta on ilmunud. Ăœhte raamatusse on koondatud mitme pĂľlvkonna metsateadlaste harilikku mändi puudutavate uurimuste tulemused, see on nii teaduslik kui ka hariv raamat.

Monograafia koostaja on maaßlikooli metsateadlane Malle Kurm. Raamat sisaldab nii männi perekonna kirjeldust ja sßstemaatikat kui ßlevaadet männi ja männikute uurimise ajaloost alates XIX sajandist.

Käsitletakse männikute uuendamist, kaitsmist, männipuistute majandamise tasuvust, metsaselektsioonialast uurimistÜÜd, männikute kasvamise suunamist hooldusraietega, lisaks leiab lugeja Ăźlevaate männikute seisundist, ulukite ja putukate kahjustustest männikultuurides ning männiga seotud haigustest. n SA Järvselja Ă•ppe- ja Katsemetskond andis neil päevil Ăźle oma tänavuse 500eurose preemia, millega otsustas magistritÜÜde kaitsmise komisjoni ettepanekul tunnustada loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala ĂźliĂľpilase Martin Tishleri magistritÜÜd “Männiku uuendamine turberaietega Järvselja näidiskatsealalâ€?.

MagistritÜÜ eesmärk oli uurida mändide uuenemistingimusi, juurkonkurentsi ja valgustingimusi eri turberaieviiside juures ning ka kasvutingimuste parandamise vþimalusi väetamisega.

TÜÜ tulemusel selgus, et loodusliku uuenduse arenguks on parim viis veerraie, toitainete lisamine ei ole esialgu taimede juurdekasvule olulist lisa andnud. n Luua metsanduskooli aasta Ăľpilase 2014 tiitli pälvis metsanduse poolel metsamajanduse III kursuse Ăľpilane Jarro Mihkelson. n RMK puhkemajanduse tÜÜtajatele tekitavad muret puhkealade kĂźlastajad, kes varastavad. Näiteks JĂľgevamaal Saare järve ääres, kus asub Papi lĂľkkekoht, on varastatud kompostkäimla. “Keegi nägi kurja vaeva tĂľkkepuust mÜÜda saamist takistavaid pakkusid maha nĂźsides ja käimlat lammutades-transportides,â€? märkis RMK LĂľuna regiooni kĂźlastusjuht Malle Oras.

Elistvere Ăľpperajalt on kadunud taastatud paadisild.

Sild taastati 2012. aastal koos torni ja kopravaatlusplatvormiga. Silla kadumine ßllatab RMK tÜÜtajaid eriliselt – kas sellega lahkuti veeteed kaudu?!

Allikas: Eesti Maaßlikool, Järvselja Õppeja Katsemetskond, Luua metsanduskool, Vooremaa

 METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014 

Palkmajaehitus meelitab KäsitÜÜpalkmaja ehitajate kutsevþistluse vþitja Veiko Palm tahtis ehitajaks juba lapsena.

Kutsevþistlustel esikoha pälvinud 31aastane Veiko Palm, kes on pärit Jþgevamaalt Laiuselt, oli juba lapsepþlves ehitamistel ninapidi juures. Ka Lþuna-Eestis vanavanemate juures vþis teda sageli kßlapuusepa juurest leida.

Pþhikooli järel tahtiski Veiko ehitajaks þppima minna, kuid ema ja tädi laitsid selle mþtte maha, sest ehitaja peab sageli ilmast hoolimata nii suvel kui talvel þues tÜÜtama.

Nii läks ta hoopis toonasesse Tartu ehitus- ja kergetÜÜstuskooli tubasemat tisleriametit nþutama. Perekonna ja kooli antud suunale vaatamata ei tÜÜtanud ta siiski tislerina päevagi, vaid asus peagi pärast kooli lþpetamist, sþjaväge ja lisakursuseid ikkagi tegelema lapsepþlvehuviga – ehitusega.

TĂľsi, Ăźldehituse asemel oli huvi nßßd puidukesksem ja telliste ladumise asemel hakkas Veiko puid laduma ehk palkmaju, täpsemalt käsitÜÜpalkmaju ehitama. Ema ja tädi on rahul, kuna perepoeg tÜÜtab enamjaolt katuse all, hallis, ning “murelapsâ€? ise on samuti rahul, sest saab ehitada.

Palk mängib, inimene mängib Lisaks ehitamisrþþmule pakub kßmme aastat tagasi valitud valdkond eneseteostuse vþimalust. See on loominguline tÜÜ.

Puit on looduslik materjal ja loodus kipub ikka omatahtsi toimetama. Palgi puhul väljendub see “mängimisesâ€? – kuivades palk kaardub ja väändub ning langetamisel sirgena näiv puu tĂľmbub hiljem kĂľveraks. Need isepäised palgid tuleb ehitajal seina sobitada. Hetkel Ăźhes seinas kasutuskĂľlbmatuna tundunud “väänkaelâ€? tĂľstetakse kĂľrvale, kuu aega hiljem passib see ehk ideaalselt teise seina. Inimene versus loodus. Palk mängib ja inimene mängib.

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU

Veiko Palm keset kĂľige kibedamat vĂľistlusaega.

Veikole ei ole tÜÜ tßßtu kohustus, vaid puhas lĂľbu, mĂľnel igavamal nädalavahetusel ta koguni ootab tÜÜnädala algust. “Olen Ăľnnelik inimene, tegelen sellega, mis mind huvitab,â€? Ăźtleb ta.

Kßsimuse peale, kas ta loomingulisele tÜÜle lisaks ka

OSTAME:

-- kasvava metsa raieĂľigust -- metsakinnistuid

.FUTB JTUVUBNJOF

-- metsa ßlestÜÜtamist TEOSTAME: ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

Ostame metsakinnistuid OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

skulptuure teha on proovinud, turtsatab Veiko naerda ja Ăźtleb, et proovinud on, aga tulemust ei saa skulptuuriks nimetada.

Loomulikult on ka palkmajaehitaja ametil oma puudused, pĂľhiliselt viimistlemisel tekkiv ja tervisele hakkav peen lihvtolm, ning suvine palavus, mis

Saab vahetada kasvava vĂľsa vastu. tel 510 7691, 518 3666

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

“Kuidas saunaga siis rahule jäädi?â€? “Noh, tere veel Ăźtleb ja sauna kah kutsub, ju on rahul.â€? (Veiko muigab.)

KĂľige selle kĂľrvalt vajab paar aastat tagasi JĂľgevamaale Palamuse valda soetatud maja kĂľpitsemist. Ăœle saja aasta vanune

Pakume Puidutuhka.

OSTAME

FOREST OĂœ FOREST RESERVES RESERVES OĂœ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

paksude saepßkste kandmist mugavaks ei tee. Mþnikord tekib ka tßdimus, kuid see läheb kiiresti ßle ja vahel tekib vajadus veel tÜÜväliseltki saag kätte vþtta, et lasteaiale liivakast teha, sþbrale kiik meisterdada vþi tuttavale sauna palkseinad pßsti panna.

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OĂœ Helme Graanul Helme vallas PatkĂźlas, OĂœ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

kĂźttepuid.

Nþuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimþþt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: KĂźttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

Ostame • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

V Õ I T J A D 5

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

loomingulisusega

EMPL

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

Virgo Siil

N E L JA S K O R D

Kutsevõistlus n Käsitööpalkmajaehitajate neljas kutsevõistlus oli 7. juunil Räpinas. n Võisteldi palkmaja nurgatapi valmistamises. Võistlejad said valida Eesti tuulelukuga puhasnurga, Eesti tuulelukuga järsknurga ja Norra nurga vahel. Ajalimiit oli 35 minutit, sisselõigete ja ebatäpsuste eest sai trahviminuteid. n Võistluse võitis ligi 27 minutiga Norra nurga valmistanud Veiko Palm EstNor OÜst. Teise koha pälvis Alar Lauk Hobbiton Home OÜst (31 min), kolmanda Ahto Naruski Saulerman OÜst (35 min). n Esimest korda osales ka võistleja väljastpoolt Eestit, Soomest. n Võistluse korraldas Eesti Puitmajaklaster koostöös Eesti Puitmajaliiduga, et tutvustada ja väärtustada palkmajaehitaja ametit ning propageerida palkmajaehitust.

Allikas: Eesti Puitmajaliit, Maaleht

E H I T U S TA R K U S T

Tappide tüübid n Eestis on praegu enim levinud nurgaseotis ümarpalgi puhul koerakaelatapp. Selle nurgaseotisega hooneid soovitatakse ehitada kuni 25cm läbimõõduga palkide korral. n Suurema läbimõõduga palkide korral on soovitatav teha näiteks sadultappi, mis võimaldab palkide paremat vajumist. Köetavate hoonete korral on soovitatav tappidele välisseintes teha sisse ka tuuletapp. n Sajand tagasi olid Eestis enimlevinud tappideks pikknurkade puhul järsknurk ja puhasnurga korral kalasabatapp. n Kuna ettevõtted ekspordivad toodangut, on meil õpitud tegema ka teiste maade traditsioonilisi tappe. Üks levinumaid on Norra tapp.

Allikas: Eesti Puitmajaliit

binatsioon. Kui teeks uue maja, oleks materjal väikesest oma metsast võtta ning endale ehitades saaks puidul ka aeglaselt ja korralikult kuivada lasta, et palgis tekiks vähem pingeid, kõverdumist ja lõhesid.

Parem olla ehitaja kodumail

hoone oli kunagi arvatavasti küla esimene.

Väsinud ja pehkinud alumine palgiring tuleks sel välja vahetada. Endise lapsepõlvekodu remont õpetas, et enamik vana maja parandamise töid on vaevalised ja kulukad, teisalt on vana maja uuega võrreldes eri-

pärasem. Veiko peres pole veel ära otsustatud, kas taastada vana või teha uus.

Norras palkmaju kokku panemas käies hakkasid Veikole meeldima sealsed palkkarkassmajad, mida iseloomustavad nurkades paiknevad massiivsed postid ning palgi ja puitsõrestiku kom-

Oma maja ja pere ei võimalda rohkem Norras käia, kuigi tööandja seda pakub. “Naine saab kurjaks, kui maja remontimise asemel reisin,” naljatleb mees. Lisaks remondikohustusele hoiab kodus igatsus pere järele ja seegi, et ta ei tihka perekonda, naist ja kaht tütart üksi jätta, kuna korra (vaid üks talv enne majja sissekolimist) käisid seal vargad. Kõrvalise maakoha turvalisusemurele vaatamata ei teki küsimustki, kas jääda maa-

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

VIRGO SIIL

Hea metsaomanik!

Metsaharvenduse OÜ

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

Ostame:

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

le või minna linna. “Linna kindlasti ei taha,” ütleb Veiko.

Lõpetuseks räägime lemmikpuidust.

“Otsest lemmikut pole, pehmest okaspuidust on lihtsam teha. Teisalt tammepakku töödeldes küll alguses vannud ja tatistad, aga tulemus saab hea.”

“Millisest puust endale ehitaksid?”

“Männist. Mänd on enamjaolt raskem, vaigusem ja tihedam kui kuusk. Oleneb muidugi kasvukohast.”

“Tappide hulgas kah eelistus on?”

“Teinud olen koerakaelatappi (Eestis traditsiooniline – V. S.), Soomes ühele saunale ka kalasabatappi, kuid eelistan Norra tappi.”

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

Andre Purret.

Preemia pälvis magistritöö metsatööstuse tulevikust Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit andis üle 500eurose preemia parima metsatööstuseteemalise magistritöö autorile Eesti Maaülikoolist.

Tänavu pälvis preemia Andre Purret töö eest “Eesti puidutööstussektori arengu ja tulevikuväljavaadete analüüs”. Magistritöö juhendajad olid Paavo Kaimre ja Lauri Antero Hetemäki.

Magistritöö autor analüüsis põhjalikult Eesti puidutööstuse hetkeseisu ning näitas, kuhu suunas liigub puidutööstus ning konkreetsemalt saetööstus tulevikus.

Purret võttis vaatluse alla tegurid, mis mõjutavad saematerjaliturgusid ja konkurentsieeliseid. Tööst selgus, et Eesti saetööstuse konkurentsieelistest on tähtsaimad ettevõtte asukoht, kodumaise tooraine olemasolu ja vertikaalne integratsioon. Tulevikus peab tähelepanu pöörama kliimamuutustega seotud mõjudele, sektoritevahelisele koostööle, konkureerivate toodete arenguvõimalustele, lisandväärtusele ja tarbimise kasvamisele.

Eesti Maaülikooli aktusel andis preemia üle Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. EMPL premeeris Eesti Maaülikooli parima lõputöö autorit juba üheteistkümnendat aastat.

EESTI METSAJA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

• kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

n Karjala metsatööstus kasutab aastas umbes 5,5 mln m3 puitu ja piirkonna raiemaht on 6 mln m3 aastas. Olgugi et arvude järgi katavad raied vajaduse, on teatud puidusortidest puudus. Näiteks okaspuu paberipuitu peab mujalt sisse vedama.

Samal ajal koguneb raiest palke liiga palju (nt mullu 2,3 mln m3 okaspuupalke, millest oma saekaatrid suutsid kasutada vaid 1,5 mln m3).

Vanadest saekaatritest suur osa on tegevuse lõpetanud ja tootmine on koondunud mitmesse uude või moderniseeritud saekaatrisse, mis ei jõua kogu palgimahtu töödelda.

Paberipuidu raiemaht on umbes 1,5 mln m3, Karjala tselluloosi- ja paberitööstus kasutab seda aga aastas umbes 3,4 mln m3. Kasepuidul ei ole hetkel Karjalas üldse tööstuslikku kasutust, sest senise ainukese kasutaja, Bumexi vineeritehase tegevus on peatatud. n Järgmisel aastal Vantaas toimuva elamumessi jaoks ehitatav Euroopa suurim puidust korrusmaja ehitatakse Kuusamos kasvanud puude puidust.

Seitsmekorruselisse puitmajja tuleb 186 korterit, millest 79 on võimalik osta ja 107 on üürikorterid. Maja ehitamiseks vajatakse ainuüksi liimpalke 1000 m3, nende valmistamiseks on tarvis 3000 m3 palke.

Euroopa suurima korrusmaja ehitamine algab juulis. n Stora Enso on suurendanud enda omandit metsamaafirmas Begrvik Skog 43 protsendilt 49 protsendini. Tegu on strateegilise ostuga, sest metsad asuvad Stora Rootsis paiknevate tehaste lähedal.

Bergvik Skogile kuulub Rootsis 2,3 mln ha maad ja firma omanduses on ka 100 000 ha maad Lätis. n Rootslased on hämmingus, sest nende loodusesse on ilmunud pesukarud. Kalmari läänis on neid leitud kahes kohas.

Esimene pesukaru kütiti Rootsis mullu juunis. Kui looma uuriti, selgus, et ta oli emane isend, kes juba ilmale toonud ka järglasi.

aavopluss@gmail.com 516 0843

tel 513 8029

n Metsä Group on müünud Reopalus asuva Metsä Wood Eesti ASi saekaatri Eesti saematerjalitootjale Combimill (11. juuni seisuga oodati tehingule veel Eesti konkurentsiameti heakskiitu – T. L.).

Samas leppisid tehingu teinud firmad omavahel kokku koostöös nii tooraine hankimisel kui ka lõpp- ja kõrvaltoodete müügil. Reopalu saekaatri aastane tootmisvõimsus on 75 000 m3 kuuse saematerjali ja eelmise aasta käive oli 16 mln eurot.

OÜ Pajaka Puit Varbola küla, Märjamaa vald, Raplamaa tel.: 502 4895 www.pajakapuit.ee

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus, Metsälehti

6 N Õ U A N N E

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

Võõra maa kasutuslepped Maa loata kasutamine või maaomaniku jäigad hoiakud tekitavad jätkuvalt vaidlusi.

Alatihti on kuulda kurtmist, et metsale ei saa ligi, kuna teed pole ja ligipääsuks on vaja üle naabri maa minna, kuid kokkulepped ei laabu. Samapalju on etteheitmist, et metsa ülestöötajad on metsaomaniku teadmata jälle kusagil üle võõra maa liikunud: roopad on sees ja hüvitisemaksjaid ei leia.

Kuidas saada üle võõra maa?

Olukorda, kus kinnisomandile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, reguleerib asjaõigusseaduse § 156.

Selle lõige 1 sätestab, et omanikul, kellel pole oma kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.

Seega keegi ei või keelata oma maa kasutamist teisele kinnistule pääsemiseks pelgalt enda omandiõigusele rõhudes (à la “minu maa ja mina ei luba”). Peab lubama küll. Sealhulgas peab lubamine olema selline, et tagatud oleks vajalik juurdepääs. See tähendab: kui

tegu on metsamaaga, tuleb võimaldada ka ligipääs metsatehnikaga – metsa majandamine peab olema võimalik.

Juurdepääsu võimaldamine ei ole selle seadusesätte ainuke eesmärk. Seadus kaitseb ka omanikku, kelle maalt tahetakse üle minna.

Nimelt on samas paragrahvis kirjas, et juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve: kui näiteks on võimalik kasutada vana metsateed, tuleb kasutada seda, mitte hakata rajama uut ligipääsu. Ka tuleb juurdepääsu kasutamisega tekitatavad kahjud koormatava kinnisasja omanikule hüvitada.

Seadus nõuab, et pooled lepiksid kokku juurdepääsu asukoha, kasutamise tähtaja ja tasu ehk – peab küll lubama naabril üle oma maa liikuda, kuid seda ei pea lubama tasuta. Tasu suurus ise on omajagu vaidlusi tekitanud. On olnud juhtumeid, kus koormatud kinnistu omanik on küsinud müstilisi summasid, aga ka olukordi, kus kasutaja poleks üldse valmis midagi maksma.

Kui pooled tasu suuruse (aga ka juurdepääsu kasutamise tähtaja ja asukoha) suhtes kokkuleppele ei jõua, lahendab vaidluse kohus. Mingit tasude ülem- ja alampiiri kehtestatud pole, vaid kohtul on lai kaalutlusõigus teha otsus, mis lähtub konkreetsetest faktilistest asjaoludest.

Kui suur on tee kasutamise tasu?

Tasu suurus peab olema mõistlik, pakkudes juurdepääsutee kasutusse andjale piisavat hüvitist koormatise talumise eest. Kui vaadata kohtupraktikat, siis pigem on kohtu määratud hüvitised tagasihoidlikud. Nii on näiteks Tallinna Ringkonnakohus määranud (otsus nr 2-08-15361) igat liiki transpordivahenditega kasutatava, ca 60 m pikkuse ja 3,5 m laiuse juurdepääsutee kasutamise tasuks 12.78 eurot (otsuse tegemisel 200 kr) kummaltki õigustatud kinnistuomanikult aastas.

Harju Maakohus on leidnud (tsiviilasi nr 2-07-12866), et ainus reaalne ja mõistlik alus tasu arvestamisele on maamaksu suurus – mööda aiandusühistu

Keegi ei või keelata oma maa kasutamist teisele kinnistule pääsemiseks pelgalt enda omandiõigusele rõhudes.

japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

halumasinad, puulõhkujad ja kõik vajalik küttepuidu tootmiseks

juhtimist, kergust

L I S AT E AV E

Sõlmige leping! n Juurdepääsu lubajal ja taotlejal tasub alati sõlmida kirjalik leping, pikemaaegse kasutuse puhul võiks seda teha notariaalselt. n Juurdepääsutee kasutamise näidislepingu leiab erametsaportaalist aadressil www.eramets.ee/info/ trukised/blanketid/. n Nõu ja abi saamiseks tasub alati pöörduda kohaliku metsaühistu poole. n Erametsakeskuse juriidilist nõu pakkuv trükis “Metsateed” on elektroonilises vormis olemas ka erametsaportaali trükiste hulgas.

Allikas: Jaanus Aun

üldmaad kulgeva juurdepääsutee kasutamise tasuks on määratud 23.33 eurot (365 kr) aastas.

Tartu Maakohus on samas leidnud (tsiviilasi nr 2-08-11225), et juurdepääsuõiguse talumise eest tasu määrates ei saa ainult maamaksu suurusega arvestada.

Kohus märkis, et asjaosalisel maaomanikul on õigus saada mõistlikku hüvitist, kuid juurdepääsuõiguse talumise tasu ei või kujuneda teenimise allikaks. Otsus oli, et 130 meetri pikkuse ja ela-

mumaal paikneva juurdepääsuga seotud ebamugavuste talumise eest on mõistlik tasu 63.90 eurot (1000 krooni) aastas.

Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et tasu suuruse määramisel tuleb arvestada eelkõige kulutustega, mida tee omanik peab tee korrashoiuks tegema, kuid arvesse saab võtta ka koormatava kinnistu turuväärtuse vähenemist (lahendid 3-2-1-90-11 ja 3-21-170-12). Tasu suurust mõjutab ka see, kas tee kasutamine on väljakujunenud tava (lahend 3-2-185-05). Kui teed on aastaid kasutatud, võib see vähendada määratava tasu suurust.

Nüansid on erinevad, kuid üldiselt võib näha, et kohtute määratud tasu suurused on pigem tagasihoidlikud kui kedagi jõukaks tegevad.

Arvestatakse sellega, mis kulusid peab koormatava kinnistu omanik kandma ja kui palju selline üle kinnistu sõitmise lubamine tema maa väärtust vähendada võib.

Seega: naabril üle enda maa liikumise lubamisel peab mõistliku tasu soovimise juurde jääma ja üle ei tasu pingutada. Samas peab naaber austama selle omaniku õigusi, kelle maad juurdepääsuks kasutatakse. Mõistlikus määras tasu maksmine on nende õiguste austamise üks osa.

JAANUS AUN

Seni siiski veel juhtub, et pinnas on

AS Agrosilva pakub firma

SECAL puidukuivateid

ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

id • kiire paigaldus • energia kokkuhoiu režiim • valmis kuivatusprogrammid INFO: AS Agrosilva, 5331 5687, 435 1635 tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

info@agrosilva.ee, www.agrosilva.ee www.secalsrl.com

nõuanne 7

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

VIIO AITSAM

Ettevõtjad teritasid koostööd Pragmatism äris on pärast masuaega kõvasti kasvanud.

Seminar “Teritame koostööd” 4. juunil keskendus Eesti metsa- ja puidusektori tulevikuvõimalustele ning otsis vastust küsimusele, kas väljavaated peituvad eelkõige innovatsioonis, efektiivsuses, turunduses, suhtevõrgustikus või milleski veel.

Seminari esinejad arutlesid tulevikuvõimaluste üle, kuid iseloomustasid mõneti ka hetkeseisu, kus praegu ollakse. “Turgudel on endiselt suur ebakindlus, toimub tegevuse optimeerimine, kulude kokkuhoid. Suur muutus pärast kriisi ongi see, et ostmisel ja äritegemisel on pragmatism kasvanud,” ütles näiteks

UPM Plywood arendusdirektor Kaido Kukk.

Tulevikuvõimalustest kõneldes rõhutasid mitu sõnavõtjat, et midagi täiesti uut on tänapäeva maailmas raske välja mõtelda. “Kõik asjad on juba olemas.

Mida lähemal tegutseme sellele, mida oskame ja teame, seda suurem on õnnestumise tõenäosus,” ütles Kaido Kukk. Ta lisas, et mängu võidab see, kes suudab teise mõtteid paremini kopeerida ja kiiresti turule tulla.

“Praegu on suur jagu madalakvaliteedilisest puiduressursist justkui ülearune,” viitas Graanul Invest ASi juhatuse liige Jaano Haidla võimalusele läbi mõelda olemasolevate, kuid seni kasutamata ressurssidele. Energiapuit tuleks kasutusse

võtta ja enne müümist väärindada. “Hakke eksportimise asemel peaksime püüdma hoopis ühe astme võrra edasi liikuda, arendama sooja- ja elektritootmist ja – ehkki see võib tunduda ulmeline − võtma suuna vedelkütuste, bioõli ja muu seesuguse tootmisele,” tõi Haidla näiteks.

Teiste seas võttis sõna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede, kes kõneles riigi ootustest ettevõtlusele, ettevõtlustoetustest jne. Ettevõtja ja moelooja Reet Aus samas leidis, et rakenduslik väiksem tootearendus on riigil tähelepanu alt täielikult välja jäänud.

REGINA HANSEN

Soomlased laiendavad masinistutust Firmametsades istutatakse masinaga juba neljandik metsataimedest.

Metsa istutamine masinaga tähendab seda, et istutusega samal ajal tehakse ära ka maapinna ettevalmistus.

Tugevasti maasse vajutatud taimed saavad sellega rohttaimede ees aastase edumaa ja võsakasv jääb samuti mõneks ajaks palju väiksemaks.

lõhutud, kuid lõhkujat ei leia enam kuskiltki.

ÕIGEAEGNE RAIE ÕIGEAEGNE RAIE

HILINENUD RAIE HILINENUD RAIE

ÕIGEAEGNE RAIE

KÜPS KÜPSMETS METS ÕIGEL AJAL

HILINENUD RAIE ÕIGEAEGNE RAIE

ÜLEKÜPSENUD METS METS RAIDEÜLEKÜPSENUD KORRAL OLEKS

Masina noolele kinnitatud istutuspeaga kooritakse mineraalmaal mätas taime kasvukohaks.

Seejärel surutakse istutusmasina istutustoru maasse ja lastakse metsapuutaim selle istutuskohale.

Lõpuks surutakse pinnas taime ümber käppadega tihedaks ja tasaseks.

Taim jääb kasvukohale otse ning on tugevalt maas kinni. Istutusmasina kassett mahutab 71 taime, mille masin istutab 20 minutiga.

Näiteks seitsmeaastase istutuskogemusega Rauno Uusitalo istutab masinaga umbes hektari päevas.

Ajaleht Maaseudun Tulevaisuus kirjutab, et näiteks Lounametsä metsaühistu istutab kümnendiku taimedest (kevadine taimekogus 1,5 mln) masinaga.

Firmametsades istutatakse aga masinatega juba neljandik metsauuendusel kasutatavatest taimedest.

Kingime kõigile oma klientidele kaks tasuta reisipääset Lätimaa ürgsete metsade vahele kanuuga koopaid avastama!

HILINENUD RAIE

ÕIGEL AJAL TEHTUD TEHTUD RAIDE KORRAL OLEKS ÕIGEL AJALKORDADES TEHTUD RAIDE KORRALHINDA OLEKS SAANUD KORGEMAT ÕIGEL AJALHINDA TEHTUD RAIDE KORRAL OLEKS SAANUD KORDADES KORGEMAT SAANUD KORDADES KORGEMAT HINDA ÜLE ÜLEKÜPSENUD KÜPSENUDMETS METSKAOTAB KAOTABVÄÄRTUST VÄÄRTUST IGA IGAAASTAGA! AASTAGA! SAANUD KORDADES KORGEMAT HINDA RAIEKÜPS METS REEGLINA ENAM VÄÄRTUST EI KASVATA. RAIEKÜPS METS REEGLINA ENAM VÄÄRTUST EI KASVATA. Aitame Aitamekoostada koostada metsateatise, kuisoovite soovite müüa müüaraieõigust raieõigust RAIEKÜPS METSmetsateatise, REEGLINA kui ENAM VÄÄRTUST EI KASVATA.

Aitame koostada metsateatise sooviteRAIEKÜPS müüa raieõigust METS REEGLINA ENAM VÄÄRTUST EI KASVATA. Maksame Maksame raha rahaalati alati ette ettenotari notarikui deposiitkontole deposiitkontole Aitame koostada metsateatise kui soovite müüa raieõigust Maksame raha alati ette notari deposiitkontole Aitameparima koostada metsateatise kuikus soovite müüametsamajandamiskava raieõigust Pakume Pakume parima hinna hinna kinnistule, kinnistule, kus puudub puudub metsamajandamiskava Maksame raha alati ette notari deposiitkontole Aitame koostada metsateatise kui soovite müüa raieõigust Maksame raha hinnna alati ettekinnistule notari deposiitkontole Pakume parima kus puudub metsamajandamiskava Hea Hea metsakinnistu metsakinnistu eest eest pakume pakume parima parima hinna hinna Pakume parima hinnna kinnistule kus puudub metsamajandamiskava Maksame raha alati ette notari deposiitkontole Pakume parima hinnna kinnistuleparima kus puudub metsamajandamiskava Hea metsakinnistu eest pakume hinna Tehingu Tehingu teostame teostame Teie Teie jaoks jaoks mugavalt mugavalt ja ja kodukoha kodukoha notaris. notaris.

Hea metsakinnistu eest pakume parima hinna Hea metsakinnistu eestjaoks pakume parimaja hinna Pakumenotaris. parima hinnna kinnistule kus puudub metsamajandamiskava Tehingu teostame Teie mugavalt kodukoha Tehingu jakodukoha kodukohanotaris. notaris.

Tehinguteostame teostameTeie Teie jaoks jaoks mugavalt mugavalt ja Hea metsakinnistu eest pakume parima hinna NB!: NB!:Eestis Eestison onhetkel hetkelpalgi palgipuudus, puudus,sellest sellesttulenevalt tulenevalt

Ostame üle Eesti metsajatulu. põllumaad. saab saabraieõiguse raieõiguse müügi müügi korral korralparimat parimat tulu.

Tehingu teostame Teie jaoks mugavalt ja kodukoha notaris.

Raieõiguse eest pakume alati õiglast hinda.

Müü Müü raie raie õigel õigelajal. ajal.

NB!: Eestis on hetkel palgi puudus, sellest tulenevalt NB!: Eestis on hetkel hetkelpalgi palgi puudus, sellest tulenevalt Eestisraieõiguse puudus, sellest saab müügi parimat tulu.

Ostanmetsa.ee Ostanmetsa.ee NB!: info@ostanmetsa.ee info@ostanmetsa.ee tel: tel:korral 555 55586 86 086 086 tulenevalt Matkale viib Livonia Matkad! saab raieõigusemüügi müügikorral korralparimat parimat tulu. saab raieõiguse tulu.

Müü raie õigel ajal.

NB!: Eestis on hetkel palgi puudus, sellest tulenevalt KUI KUIOLULISED OLULISEDON ONUSALDUS USALDUS JA JAKINDEL KINDEL PARTNER PARTNER Müü raie ajal.

Müü raieõigel õigel ajal. saab raieõiguse müügi korral parimat tulu.

Ostanmetsa.ee Ostanmetsa.ee Ostanmetsa.ee

info@ostanmetsa.ee info@ostanmetsa.ee info@ostanmetsa.ee

tel: 555 86 086 tel: tel:555 5558686086 086

TOOMAS LEMMING

Müü raie õigel ajal.

8 P äevakaja EESTI

ME T SA K A JA

n RMK 2014. aasta esimese kvartali müügikäive ulatus 43 mln euroni, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,2% võrra väiksem. Samal ajal oli RMK kasum 18,8 mln €, mis on 48% suurem kui mullu samal perioodil.

“Tänavu esimeses kvartalis müüsime rohkem palki ning vähem paberi- ja küttepuitu, võrreldes eelarves kavandatuga,” selgitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ja lisas, et kõrgema kvaliteediga metsamaterjali osakaalu tõus tõstis metsamaterjali keskmist hinda ning suurendas kasumit.

Aasta teisel poolel paberi- ja küttepuu müügi osakaal suureneb ning aastakasumi prognoos seetõttu ei muutu.

Valdava osa tuludest teenis RMK metsamaterjali ja hakkpuidu müügist. Kolme kuuga müüs RMK 0,8 mln m³ metsamaterjali kokku 40,5 mln euro eest. Keskmiseks metsamaterjali müügihinnaks kujunes 48.50 €/m³, mis on ligi 15% rohkem kui mullu samal perioodil. Raidmeid ja hakkpuitu müüdi 0,05 mln m³ (1,4 mln € eest). Keskmine müügihind ulatus 30.10 €/m³.

Eraisikutele müüdi kasvava metsa raieõigust esimese kolme kuuga 18 958 kuupmeetrit (14,9 €/m³). n RMK plaanib lähiaastail kahekordistada arukase mahtu metsaistutuses ning ehitab ja renoveerib selleks RMK Tartu puukooli alal üle 11 000 m² kasvatusväljakuid. Üks ajend on, et kask sobib hästi endiste põllu- ja rohumaade ning ammendatud põlevkivikarjääride metsastamiseks.

Allikas: RMK

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

Ulukite seirajaile üllatusi eriti pole Keskkonnaagentuuri uus seireülevaade näitab, et mullu jõustunud jahiseadus oma ümberkorraldustega pole ulukiasurkondade seisu segi löönud.

Metsaleht rääkis keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialisti Rauno Veerojaga siis, kui uus seirearuanne oli kiirel kokkupanekul. Tavakohaselt tuuakse see avalikkuse ette jaanipäevaks ja peaks nüüdseks olema keskkonnaagentuuri kodulehelt leitav.

Rauno Veeroja hindas seisusid üldjoontes ootuspäraseks.

Põtra ja punahirve on rohkem kütitud, nagu ka seirajad mullu soovitasid.

Metskitsel läheb nähtavalt jälle paremini.

Suurkiskjatest on madalseisus ilves, kelle arvukuse vähenemist prognoosisid ulukiseirajad juba siis, kui jahimehed seda veel uskuda ei tahtnud.

Kehvemini läheb ka rebasel, keda on rüüstanud kärntõbi, ja arvukust mõjutab küttiminegi.

Sel võib muu hulgas olla teatav seos hall- ja valgejänese hea käekäiguga.

Kui tulevikku vaadata, näib ulukiseirajaid tõsiselt murelikuks tegevat punahirve levik Mandri-Eestis. Rauno Veeroja sõnul on Läti poolt Eestisse saabunud isendid suures osas nende hirvede järglased, kes mitte looduslikult lõuna pool ei ela, vaid on sinna Euroopa hirveasurkondadest inimese abil sisse toodud.

Selle kõrval, et punahirv levides võib hakata mõjutama

VIIO AITSAM

J A H I A A s TAT E V Õ R D L U S

Jahiulukite küttimine Eestis Liik

2013/2014 2012/2013 2011/2012

Põder 6 532 5 126 4 730 Punahirv 1 047 829 693 Metskits 2 884 1 548 1 211 Metssiga 20 885 24 042 18 159 Pruunkaru 38 55 53 Hunt 78 80 151 Ilves 17 87 100 Rebane 4 154 6 474 7 144 Kährik 11 043 13 111 12 577 Metsnugis 3 830 3 276 2 023 Kivinugis 46 34 16 Tuhkur 755 252 198 Mink 239 137 190 Mäger 236 169 166 Saarmas 20 10 8 Halljänes 412 506 419 Valgejänes 104 109 101 Kobras 5 572 5 700 6 210 Ondatra 0 1 20

Allikas: keskkonnaagentuur INGMAR MUUSIKUS

Metskitsed valmistuvad juuli jooksuajaks Ägedaimad jooksud tulevad juulikuus.

Siiski on vägevamate sarvedega sokud paarilise juba leidnud.

Veel on aeg, mil inimese ilmudes pigem minema silgatakse, kuid varsti on silmi vaid ühe jaoks.

Kui metskitsede jooksuaeg haripunkti jõuab, algab lõputu tagaajamine. Kitsed võivad üksteise kannul silgata üle väljade või joosta lihtsalt ümber ühe põõsa või põõsatuti, nii et jooksurada sõtkutakse rohust paljaks. Tekivad nn sokuringid, mille radadesse kasvab hiljem noor teist tooni rohi. Inimesed on sokuringe ka ufode maandumispaikadeks pidanud.

Kitsed eelistavad tugevate sarvedega sokkusid valida ja

nolgimad sokud peavad kurameerimist pealt vaatama. Kui nad lähenevad, saavad tunda kurameerija-soku väge – kõik lähenejad kihutatakse platsilt minema.

Kitsetalled, kes jooksuajaks on juba tublid kitsed, hoiavad ajal, mil emal pea laiali, omaette. On olnud ka juhtumeid, kus nendega on seltsinud keegi teine täiskasvanu, näiteks noor sokk.

Keskkonnaagentuuri tänavune ulukiasurkondade seire ülevaade näitab, et pärast raskeid lumetalvesid, mille järel metskitsede arvukus järsult langes, on see metsloom taas kosunud ja arvukus läheb jälle ülesmäge.

VIIO AITSAM

Iga nurga peal on jänes Halljäneste arvukus on tõusuteel ja seda näeb kas või autoaknast.

meie põlisliigi põdra käekäiku, on ka hirvede päritolu põhjus, miks küttimist soovitatud on.

Punahirv uustulnukana paljudes piirkondades on jahimeeste imetleda. Läti piiri ääres aga metsaomanikud juba kurdavad, et hirved rikuvad metsa. Asustustihedus pole

enamasti veel nii suur, et kahjustusi massiliselt oleks. Neist on vähem juttu olnud ka seetõttu, et metsaomanikud ei tunne hirve tekitatud kahjustusi ära ja need loetakse ikka põdra või metskitse pattudeks.

ML

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

Piirkonna tugevaim sokk on esimesena liikvel koos austajannaga.

516 5190 515 0811 513 5350

Tänavu näeb põldudel ja metsatukkades palju halljäneseid.

Jäneste rohkust ei saa ainult pulmaajaga seletada. Liigub küll ka suuremaid seltskondi, kes teevad jooksutuure vaata et ühest põllu otsast teise, ja näeb asjalisi, kes nuusivad, taguots püsti, liigikaaslaste jälgi.

Samas on üksikuid jäneseid põllul söömas, tukkumas, oma rada kalpsamas.

Halljänes jääb silma, valgejänes elab metsas. Halljänese tunneb kõige kergemini ära saba järgi, mille peal on must triip.

Ka ulukiseirajad nendivad jäneste paremat käekäiku. Jänesed on loomad, keda paljud ära süüa tahavad. Jänese küttimine pole praegu Eestis – võib-olla õnneks − populaarne.

VIIO AITSAM

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa

OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 Kudjape 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜ Saaremaa Saunad, küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜSaaremaa Saaremaa Saunad, Kudjape küla,Kaarma Kaarma vald, vald, Saare Saare mk www.saaremaasaunad.ee Mob: Saunad, +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜ Kudjape küla, mk 93851, 93851, www.saaremaasaunad.ee OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob:+372 +372 510 7095,saunad@saaremaasaunad.ee, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee Mob: 510 7095, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee www.saaremaasaunad.ee www.saaremaasaunad.ee

P äevakaja 9

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

ILMAR SAABAS

Doktoritöö, mis puudutab kaitsealade päevateemasid Asjasse puutuvad inimesed peavad saama otsuste tegemisel osaleda, sest see on ökovõrgustike valitsemise tähtis osa.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Monika Suškevičs kaitses väitekirja, mille pealkiri on “Kaasamisprotsesside tõhusus ja tulemuslikkus ökoloogilise võrgustiku planeerimisel ning rakendamisel mitmetasandilises valitsemismudelis”.

Monika Suškevičs on oma töös juhtumite põhjal analüüsinud ökovõrgustikega seonduvate kaasamisprotsesside tõhusust ja tulemuslikkust Eestis ning mõnes teises ELi riigis. Ta uuris Natura 2000 alade määramise kontekstis, kas kaasamisega saab toetada suhtlust eri osapoolte vahel, kas saab tõsta maaomanike teadlikkust; mis puhkudel kaasamine toimib, mis puhkudel mitte, mis seda kõike mõjutab jne.

Suškevičs selgitab, et maaomanikud on Natura 2000 võrgustiku moodustamisel üks tähtsamaid asjaliste gruppe.

“Analüüsitud juhtumid näita-

vad, et laialdased avalikustamiskampaaniad ei suuda rahuldada maaomanike spetsiifilist infovajadust, kuid vahetumad ja konkreetsemat sisulist infot pakkuvad suhtlusvormid (nt telefonivestlus looduskaitseametnikuga või osalemine asjaliste koosolekutel) tõstavad tõenäolisemalt maaomanike teadlikkust ning aitavad ennetada arusaamatusi maaomanike ja looduskaitseekspertide vahel.”

Töö autor märgib, et Eesti Natura 2000 alade määratlemine põhines eeskätt teaduslikel alustel. Maakondade rohevõrgustiku planeerimisel osales rohkem asjalisi ja ka usaldust tekkis enam.

“Otsuste vastuvõetavust mõjutavad eeskätt asjaosaliste hinnangud sellele, kuivõrd nende panusega on kaasamisel arvestatud,” nendib Suškevičs, kes muu hulgas leidis, et Eestis levinud kaasamisvorm, avalikud koosolekud, on sageli tekitanud inimestes hoopis tunde, et nemad otsuste tegemises kaasa lüüa ei saa. Avalike koosolekute vormi tuleks sellest lähtudes paremaks muuta.

ML

Allikas: Eesti Maaülikool ASTRID LEPIK

Pildil olevad metssead ei ole seotud kohtujuhtumiga, millest allolev jutt räägib ja, kuigi ärevil (saba püsti!), pole nad ka abitus seisus.

Mida tähendab uluki abitu seisund?

Riigikohtu otsusest selgub, et Eesti seadused pole abitut seisundit määratlenud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas tänavu kevadel jahiseaduse rikkumise kohtuasja, kus eraldi küsimusena tuli esile, mida lugeda uluki abituks seisundiks. Kohtuasja sisuks oli see, et jahimees oli surmanud kaheksa metssiga, kes vajunud läbi jää.

Keskkonnainspektsioon leidis, et jahimees on süüdi, kuna jahiseaduse järgi on jahipidamine abitus seisundis olevale ulukile keelatud.

Maakohus tõlgendas

Kuldking on üks neist taimedest, kelle pärast kaitseotsuseid tehakse.

Jahimees soovis inspektsiooni otsuse tühistamist ja andis asja kohtusse. Tartu maakohus leidis, et tal ongi õigus. Maakohus põhjendas, et “ulukite abitu seisundi mõistet seletades

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

tuleks lähtuda põhimõttest, et jaht ongi iseenesest looma abitu seisundi ärakasutamine, sest loom ongi küti tegevuse ees alati abitu. Kusagil ei ole öeldud, et abitus seisundis on loom ainult siis, kui ta võitleb ellujäämise eest samaaegselt mitme asjaoluga...”.

Maakohus leidis, et looma abitu seisundi mõiste peaks hõlmama vaid juhtusid, mil loom on haige või noorloom sõltuvuses enda ilmaletoojast.

Keskkonnainspektsioon taotles maakohtu otsuse tühistamist ja asja uut arutamist.

Muu hulgas märkis inspektsioon, et ükski õigusakt ei määratlegi otseselt uluki abitut seisundit. Samuti pole sellist kohtupraktikat.

“Kui õigusaktis puudub uluki abitu seisundi mõiste määratlus, tuleb selle mõiste sisustamisel lähtuda keskmise inimese tavapärasest arusaamast,” märkis inspektsioon.

“Lisaks tuleb lähtuda jahiseaduse piirangute eesmärgist,” selgitas inspektsioon. “Eesmärk on vähendada inimese üleolekut looma suhtes ja rõhutada humaansemate jahipidamisviiside ning -vahendite vajalikkust. Sellest johtuvalt tuleb looma abitu seisundina käsitada olukorda, mil ta on asetatud või sattunud sellele loomaliigile ebatavalisse või kaitsetusse olukorda.”

Tuleb uuesti arutada Konkreetsel juhul olid metssead olukorras, kus tuli võidelda kahes mõttes ellujäämise eest. Esiteks põgeneti jahimeeste eest ja teiseks ähvardas uppumissurm. Pääsemisvõimalus oli sisuliselt olematu ja inspektsioon loeb, et nad olid abitus seisundis.

Riigikohtu kolleegium oli keskkonnainspektsiooniga nõus ja maakohtu otsus tühis-

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

tati. Muu hulgas on Riigikohtu otsuse põhjenduses öeldud: “Metslooma abitu seisund on jahiseaduses, looduskaitseseaduses ja loomakaitseseaduses ning nende eelnõude seletuskirjades tõepoolest defineerimata mõiste. Sellegipoolest ei saa nõustuda maakohtu otsuses väljendatuga, et uluk on relvaga jahti pidava inimese suhtes alati abitus seisundis, ja seadusandja võis silmas pidada üksnes juhtumeid, kui kütitakse haigeid või vanematest sõltuvaid noorloomi.”

Riigikohus nõustus keskkonnainspektsiooni põhjendusega, et abitu seisundi all tuleb eelkõige silmas pidada olukorda, kui uluk on inimese (jahimehe) poolt välja toodud talle liigiomaselt loomulikust elukeskkonnast ja ta peab võitlema samaaegselt mitme ebasoodsa välise mõjuriga.

ML

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad OÜ Priimo Mets ostab:

ostab kasepakku • Ø alates 16 cm • pikkus 2,7 m + 0,03 m ja 3,2 m + 0,05 m

Lisainfo: tel 482 0283, 505 5993 andres@kohilavineer.ee www.kohilavineer.ee ø alates 16 cm, pikkus 2,7m + 0,03m ja 3,2 + 0,05m Hind 35-70 €/tm

Tel 482 0283, mob 505 5993,

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

10 T U R G

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

Uuenev Eesti Mets ja metsandus

H IN N A K A JA

Suvi on palgisortide hindasid langetanud n Suvi on puiduturu viinud langusesse. Saeveskid on palkide vastuvõttu limiteerinud või peatanud. Männipalkide hinnad langesid möödunud kuul vähem, kuna üks ettevõte oma hinda hoopis tõstis. Nii kasvas hind kuuga keskmiselt 0,4% ja peenpalgi hind vähenes kõigest 0,4%.

Kuusepalgi hinnalagus oli 2,4% ja kuusepeenpalgil 2,6%.

Kvartalitagused hinnad järgisid sama trendi – männipalgi hind kerges plussis, männipeenpalgi hind kerges miinuses ja kuusepalkide hind all kuni 3%. Juuniga 2013 võrreldes on kõikide palkide hinnad kasvanud – männil üle 7, kuusepeenpalgil ligi 6 ja kuusepalgil ligi 3%.

Lehtpuupalkidest on keskmine hind kuuga langenud vaid kasepalgil. Teistel sortidel on see mai tasemel. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hind langenud kasepalgil ja -pakul (0,8 ja 1,6%). Mullu sama ajaga võrreldes on kase- ja lepapalgil olnud kerge hinnakasv (0,8 ja 0,9%) , kasepakul langus (0,6%).

Juunis 2014 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 74.65, männipeenpalk 68.31, kuusepalk 72.63, kuusepeenpalk 69.28, kasepakk 87.74, kasepalk

61.93, haavapalk 41.50, lepapalk 39.33, lepapeenpalk 28 €. n Paberipuiduturul jätkub okaspuupuidu hinna langus ja kasepuidul õhkõrn tõus. Männipaberipuit on kuuga odavnenud 3%, kuusepaberipuit 4% ja haavapaberipuit 1,5%. Kasepaberipuit on kallinenud 0,2%. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kuusepuit odavnenud 9%, männipuit 7% ja haavapuit 2%. Kasepuit on kallinenud enam kui 2%.

Ka 2013 juuniga võrreldes on männi-, kuuse- ja haavapuit odavam (3,2, 5,6 ja 4,4%) ja kasepuit kallim (2,7%).

Juunis 2014 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 35.79, kuusepaberipuit 34.42, kasepaberipuit 35.42, haavapaberipuit 32.06 €. n Saabunud suvi on veelgi alandanud niigi madalat 3m küttepuidu hinda. EMK hinnastatistika järgi on see kuuga langenud veel 2,9%, jõudes eelmise suve tasemele (23.88 €/tm). Kvartaliga on hind langenud 1,6% ja aastaga muutust pole.

TNS Emori hinnastatistikat saame kasutada kuuse nihkega.

Selle järgi oli 3m küttepuidu hind mais 29.06 €/tm, mis

tähendab aprilliga võrreldes 3,6% kasvu. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kallinemine 13,8% ja 2013 maiga võrreldes üle 11,3%.

Kuivade lepahalgude hind on TNS Emori järgi teinud kuuga hüppe (6,6%), on keskmiselt 36.88 €/rm. Märjad halud odavnesid veidi (0,8%; 28.45 €/rm).

Ka kvartali- ja aastataguse ajaga võrreldes on hinnad kasvanud.

Kuivad halud on kallimad ligi 4% ja märjad 3%.

Hakkpuidu hind on kuuga pisut odavnenud (0,7%), jäänud tasemele 9.66 €/pm³. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnatõus 0,6%, kuid 2013 maiga võrreldes on hind 12,2% odavam.

Graanulite hind on mais pisut langenud (2,2%), oli 167.58 eurot tonn. Kvartaliga on hind odavnenud (3,2%), kuid aastaga on kasvanud 0,9%. Puitbrikett on maiks kuuga 1,7% odavnenud ja maksis 139.48 €/t.

Kvartaliga on brikett odavnenud 1,8% ja aastaga kallinenud 6,7%.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Hinnad on käibemaksuta.

Värske Eesti Metsa sisus ja kujunduses on tehtud mitu muudatust. Alates 2002. aastast, kui ajakiri hakkas uue peatoimetaja käe all ilmuma neli korda aastas, on väljaande ilme püsinud peaaegu muutmatuna. Mõneti õigustatult, sest see metsanduslik ajakiri, mis on üks Eesti vanemaid (ilmub järjepidevalt aastast 1921), on alati hoidnud võrdlemisi konservatiivset joont.

Kuid teisest küljest on Eesti meedia, nagu kogu ühiskond, viimase kaheteist aasta jooksul teinud läbi olulisi uuendusi. Seetõttu on ka Eesti Metsa ilmet muudetud kaasaegsemaks ja toodud juurde uusi rubriike: “Arvamus”, “Üks küsimus, üks vastus”, “Poster”. Sellega soovime rohkem korda minna metsandusala inimestele, kelle jaoks

ajakiri ju mõeldud on. Oma peamisele põhimõttele – olla ühiseks häälekandjaks nii metsatööstuse, riigimetsanduse, erametsaomanike, metsakaitsjate kui teiste metsanduse huvirühmade esindajatele – tahame jääda truuks ka edaspidi.

Eesti Metsa suvenumbris leidub värsket infot paljudest metsandusvaldkondadest. Põhilugudeks on kaks erametsandust käsitlevat artiklit. Esimeses neist annab Erametsakeskuse tegemistest intervjuu selle üks eestvedajaid Jaanus Aun, teises kirjutab erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss Hiiumaa metsaseltsist. Aira on meretagust metsaühistut juhtinud ligi viisteist aastat ja saanud selle ajaga kogemusi, mida tasub jagada laiemalt.

Kes nüüd võidavad, on koondises, mis sõidab maailmameistrivõistlustele.

28. juunil toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti meistrivõistlused raiespordis. Tegu on viimase võistlusega, mille tulemused lähevad arvesse raiespordi maailmameistrivõistluste koondisse pääsemiseks.

“On üsna kindel, et Eesti parimad – Taavi Ehrpais ja Andres Olesk – saavad koha koondises,” räägib võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart

Kelk. “Kuid üllatuste eest pole keegi kaitstud, nii et kõik mehed annavad endast parima.”

Raiespordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, tänavu võisteldakse septembris Šveitsis. Seni püüavad sportlased osaleda võimalikult paljudel võistlustel. Nii on ka Pärnusse oodata maailma tippe – lisaks eestlastele Soome, Läti, Leedu ja Valgevene esindajaid.

“Loodame, et pärast septembrikuist võistlust Šveitsis saame selle tiitli hoopis Eestisse tuua.

AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

Jl Hooldus oÜ Pärnumaa / hooldus tel 510 9120 www.komatsuforest.ee

Just Forest AMJ Jõgevamaa / hooldus tel 518 3620

•

I L M U N U D

A A S T A S T

1921

K E V A D

2/2014

Mets

kui linna rikkus

Metsaühistu

aitab inimesi kogukonnas hoida H I N D

3.50

€

Lugeda võib veel puidu tulevikust, istikute veost raielangile helikopteriga, okkalainelase rüüstest Saaremaal. Oma seisukohti olulistel metsandusteemadel avaldavad mitu arvamusliidrit.

HENDRIK RELVE Eesti Metsa peatoimetaja

Pärnus on laupäeval otsustavad raievõistlused

AS Lemeks Tartu tel 730 7907

Zeigo Service oÜ Tartumaa / müük, hooldus, varuosad tel 504 4964

M E T S A N D U S A J A K I R I

Eesti raiesportlastel selleks potentsiaali on, nii et loodame parimat,” on Kelk optimistlik. Ühtlasi selgub Pärnus Eesti meister 2014 raiespordis.

28. juunil ootavad võistluste korraldajad Pärnusse kõiki, kes tahavad nautida võistlejate kiirust ja täpsust. Võistluspäev algab hommikul metsas langetamisega, kell 11 kolivad saemehed Vallikääru platsialadeks.

Võitjad selguvad kell 17.

EESTI METSASELTS

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

MARJE LAUGEN

Õiteaeg ja õige aeg

Üks vaatepilt metsast Valga linna lähistel. Kui seda vaadata, jääb mulje, et inimestel ei ole aru peas.

Mets ei ole siiski prügimägi!

Hoolimata teavitustest ja trahvidest, lagastatakse metsi endiselt.

Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo inspektorite seire all on hulk Valga linna ümbritsevas metsas asuvaid ehitus- ja olmejäätmehunnikuid, mille kohta käivad praegu menetlused, et selgitada välja, kes reostaja on olnud.

Büroo juhataja Tanel Tiiratsi andmeil avastati tänavu veebruaris reostus lausa riigipiirilt – Eesti–Läti vahelisel kontrolljoonel asuvasse piirikraavi oli visa-

tud paari autokoorma jagu vana asfaldi kamakaid.

“Kuigi jäätmeseaduse kohaselt peab reostuse kõrvaldama reostaja ise, pole kuigi tõenäoline, et me suudame sel piirialal süüdlase välja selgitada, sest samast kohast viib üks teeharu ka Läti poolele,” kommenteeris Tanel Tiirats.

“Kuna asfaldi- ja muud ehitusjäätmed asuvad piirikraavis ja piiririba kuulub riigile, jääb jäätmete likvideerimine ilmselt riigi ülesandeks. Tähtaeg on üks aasta alates reostuse avastamisest.”

Tiirats täheldas, et prahti on täis tassitud kogu Valga ümbrus, mistõttu pideva koristamisega on koormatud nii riigimetsa majandaja kui ka Valga linnavalitsus.

“Mõni aasta tagasi tellisid ja paigutasid kohalikud omavalitsused suurema liiklusega maanteede äärde olmeprügi kogumiseks konteinereid, kuid kiire täituvuse ja tühjendamisega kaasnevate kulude tõttu korjati need üsna varsti hoopis ära,” lisas ta.

“Selle tõttu veetakse nüüd kõik üleliigne taas salaja võõra metsa alla.”

Parem pole lugu üldisemalt.

Näiteks RMK nendib oma aastaraamatus, et olukord metsade prügistamisega ei ole paranenud.

Eelmisel aastal koristas RMK metsadest kokku ligi 165 tonni prügi, millest peaaegu pool oli pärit Harjumaa ja Ida-Virumaa linnalähedastest metsadest.

RMK prügikogust mõjutab ka see, et koristada tuleb seda nn reformimata riigimaalt, mida järjest RMK hallata antakse ja kus leidub vanu prügikohti..

MARJE LAUGEN

Võib-olla loodus ongi ekstra nii ette näinud, et on olemas õitsemisaeg, mis oma värviliste väljadega kuulutab: inimesed, puhake ka. Ei ole nii, et aasta otsa tuleb rabelda. Millal viimati läksite metsa lihtsalt niisama? Praegu on selleks õige aeg.

Kes ikka sebimiseta hakkama ei saa, võiks metsast näiteks ravimtaimi korjata. Vereurmarohtu, kes parandab kõik konnasilmad ja muud koledad kohad... Kummelit, kes rahustab.

Nõgest, kes jõudu annab. Raudrohtu, kes on südamele hea ja põletike parandaja.

Kui niimoodi taimhaaval vaadata, saab selgeks eestlase õnn – elades nii vähe asustatud alal, on loodus ümber kogu aeg. Kui juba üksikud taimed nõnda helded on, siis mis jõud võib peituda veel tervikus. Metsas peaks see jõud olema tugevaim.

Metsalehte toimetades ja metsainimestega suheldes on jäänud mulje, et just see jõud on, mis metsainimestele annab erilisuse, mida linnainimestes pole.

Aitäh selle teadmise eest. Kohtume metsas!

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Emeksen OÜ

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

EESTI METSAFOND

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

OSTAME VIRNASTATUD JA KASVAVAT VÕSA TARTUST 50 KM RAADIUSES.

Ostame metsamaid!

Ka siht- ja piiranguvööndis.

5621 4750 info@energia-24.ee

5608 7234 info@eestimetsafond.ee

Harjumaa 514 8238

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

· Kasvava metsa ja raieõiguse ost · Metsakinnistute ost · Metsamaterjali ost · Kasvava võsa ost · Metsamaterjali transport · Raieteenus · Teeäärte ja maaparandussüsteemide puhastamine võsast

Kontakt: E-mail:

51 55 575, 51 74 060 rtforestou@gmail.com www.rtforest.ee

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK!

Ühe- ja kahetalalised metsaveohaagised Kandevõime 7–13 t Palgitõstukid 4,1–8,45 m

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

Vaata lähemalt: www.bmf.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

12 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 6 (174) 26. juuni 2014

Kas metsaomanikud ja Erametsakeskus on ühe vankri ees?

VIIO AITSAM

Ühe vastuolu arutelu viis üldisema tulevikuvaateni.

Eesti Metsaühistu, mis koondab metsaomanikke üle Eesti, korraldas Sakus arutelupäeva “Kas metsaomanikud ja Erametsakeskus veavad ühist vankrit?”. Päeva otseseks ajendiks oli vastuolu, mis tekkinud Eesti Metsaühistu ja Erametsakeskuse kontrolliüksuse vahel metsakaitsevahendite soetamise toetuse taotlemise pinnal.

Arusaamatud lisanõuded

Lisateabe jagajad olid Helve Hunt (vasakul) ja Kaljo Voolma (keskel), teised pildil olid kuulajaiks.

Vastuolu kirjeldas Eesti Metsaühistu juhatuse liige Rünno Viir ja üldisema tausta lisas juhatuse liige Peep Põntson. Eesti Metsaühistu on Eestis kõige aktiivsem ühistu, kes on kasutanud toetust tõrjevahendite soetamiseks, et oma liikmete metsades ennetada ja vähendada üraskikahjustusi.

Järjekordse toetussumma puhul on tekkinud vaidlus: Eesti Metsaühistu on teavitanud kuuse-kooreüraski ja kuuse-võraüraski feromooni kasutamise algusest, kuid Erametsakeskus soovib näha täpsemaid andmeid tõrjetööde alustamise kohta eri metsaeraldistel, põhjendusega, et toetatav tegevus peab olema kontrollitav.

Erametsakeskus ütleb, et käsit-

leb teavituslünkasid kontrolli takistamisena, mis toob kaasa toetuseta jätmise.

Eesti Metsaühistu leiab, et Erametsakeskusel ei peaks olema õigust nõuda täpsustusi, mida toetuse aluseks olev määrus ette ei näe. Erametsakeskus aga ütleb: keskuse eripära ongi see, et tuleb kontrollida ELi ja Eesti rahva raha kasutamist.

Et see oleks sihipärane ja oleks kindlus, et erametsandusele antud toetusraha läheb asja ette.

Määrus, millest jutt, on põllumajandusministri välja antud “Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

Arutelupäev kujunes kriitiliseks, kuid ka tulevikku vaatavaks selles mõttes, et ühe toetusliigi kasutamise korra kõrval kõneldi laiemalt, kuidas peaks olema toetuste kasutamine korraldatud, et bürokraatia ei takistaks metsade majandamist.

Muu hulgas arutati, kas ikka on õige arendada toetuste jagamist just ühistute kaudu.

Laiemad taustad Näiteks arvati ka, et toetusetaotluste menetleja ja toetuste määruse koostaja peaksid olema selgelt eraldatud ehk et menetleja Erametsakeskusel ei tohiks olla õigust toetuse taotlejatele lisatingimusi esitada.

Samas said kohalolijad metsaentomoloog Kaljo Voolmalt ülevaate, miks metsaomanik oma metsal silma peal peab hoidma ja keda putukatest eriti jälgida tasub. Põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Helve Hunt rääkis ELi metsandustoetustest järgmisel eelarveperioodil.

Aastail 2014–2020 on plaan ELi rahaga toetada 7000 metsaomandit. Investeeringute maht kokku oleks 19,2 mln eurot, toetuste maht 10 miljonit eurot. Taotlemiseni läheb siiski aega, kuna maaelu arengukava on praegu Brüsselis, kuhu võib jääda kuueks kuuks.

Ostame hakkimiseks

ML

Hakkimine ja tasumine kiire.

Tel 528 5800 www.reinpaul.ee

TEHNOLOOGIA Mootorid arenevad kiiresti. See suurendab nõudmisi igale kütusele, mis peaks sobima kõigile 2% õlisisaldusega bensiini kasutavatele õhkjahutusega mootoritele.

Full Range Technology on uuendus, mis muudab Aspen 2 sobivaks igast margist uutele ja vanematele mootoritele.

Selles on ühendatud kaks vastandlikku omadust: optimaalne määrimine ja äärmiselt puhas põlemine. Tulemusest on kasu nii inimestele, mootoritele kui ka keskkonnale.

Full Range Technology on rasket tööd tegevatele mootoritele mitmes mõttes kasulik. Selliseid mootoreid kasutatakse tihti lõikurites ja võimsates kettsaagides ning Full Range Technology tagab neile ka kõige kõrgematel temperatuuridel töötamiseks vajaliku määrimise.

Lisaks võimaldab Full Range Technology kütusel kõrgel temperatuuril 22% ja madalal temperatuuril 11% puhtamalt põleda, suurendades ühtlasi pöördemomenti ja kiirendust.

Paremini töötavad ka madala mootoritemperatuuriga seadmed, näiteks hekitrimmerid ja lehepuhurid. Neid on lihtsam käivitada, nende kiirendus paraneb kuni 6%, õlilekked vähenevad

ning õhufilter püsib kauem puhas.

Samuti on Full Range Technology kasulik mootoritele, kus kasutatakse 2- ja 4-taktilise tehnoloogia kombinatsiooni.

Ka sel juhul paranevad kütuse põlemisomadused, mistõttu mootorid töötavad väga puhtalt, ilma tuhata ja väga väheste jääkainetega. Aspen 2 Full Range Technology tagab kõigile seadmetele optimaalse määrimise ja maksimaalsed töönäitajad.

ÕLI Aspen 2 Full Range Technology õli on valitud ja välja töötatud tulevikku silmas pidades. See on täissünteetiline ja sisaldab tervelt 60% ulatuses taastuvaid koostisaineid; see on biolagunev, tuhavaba ning ei sisalda lahusteid. Õli muudab mootori äärmiselt puhtaks ning säilitab optimaalsed määrimisomadused mootori kõigil temperatuuridel.

• PARIMAD TÖÖOMADUSED • OPTIMAALNE MÄÄRIMINE • ÜLIPUHAS MOOTOR • SOBIB KÕIGILE MOOTORI MARKIDELE