METSALEHT (juuni 2015)

LINLIK HAIGRUKOLOONIA: keset Kakumäe elurajooni on ennast sisse seadnud hallhaigrud Lk 6–7 25. juuni 2015 Nr 6 (186)

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

MAALEHE LISA

Käes on õige aeg oma metsatehnika üle vaadata.

PALMS metsaveohaagis on töökindel ja väärt abimees nii raielangil kui talupidamises.

Võta ühendust ja aitame komplekteerida sobiva tööriista.

3

aastane garantii!*

* 3 aastane garantii kehtib raamile, mastile ja noolele.

www.palms.eu

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

Võistlustules rekamehed kujundasid palgikoormaid Ain Alvela

Helsingi Messikeskuses peeti 11.–13. juunini transpordi- ja logistikamessi, mille tipphetkeks kujunes ürituse teisel päeval toimunud ning Soome metsameeste seas ülipopulaarne palgilaadimisvõistlus. Ürituse mainekust sai kohe tunda, kui pärastlõunal, pool tundi enne 30. korda toimuva võistluse algust massid messihallides liikvele läksid. Eks ikka selle platsi poole, kus juba hommikul oli paika sätitud kaks Mercedes Benzi palgiveokit, kummalgi koorem peale laaditud, tõstukid töövalmis ja puha.

Kella kolmeks, kui võistluse algust kuulutati, olid muud messisaalid pooltühjad, palgikoorma laadimise võistluspaik aga paksult huvilisi täis.

Süsteem võistlustel on selline, et kokku pääseb Soome meistrivõistluste finaali tosin osalejat – eelvõistlustel välja valitud viis läänimeistrit, kellega pääsevad mõõtu võtma seitse kiireimat väljakutsujat. Võisteldakse paari kaupa kahel identse varustusega

Ühel võistlejal veeres palk tõstuki haardeulatusest välja. Reeglite kohaselt see sinna jäigi, head tulemust selline apsakas aga enam saavutada ei luba.

veokil.www.country.ee Tulemusi hindavad koh-Coma et üheks selliseks operatsiooniks • OÜ Investing • tel.

506 2604 tunikud – võtavad aega, mõõda- kulus kõikidel võistlejatel kesvad koormat, annavad stiilipunk- keltläbi kuus ja pool minutit. te, hindavad töö korrektsust.

Esimene “raud” möödus vaEt kõik oleks nagu päris, pau- hejuhtumiteta, üks laadijatest gutas üks kohtunikest püstolit, sai valmis napilt kiiremini ja ilmmille järel võistlus suure ragina- selt ka napilt korralikuma koorga peale hakkas. Esmalt tuli pal- ma, kõik sujus. gid autolt maha hunnikusse tõsta Kuid teise paari etteaste ajal ning seejärel taas koormasse la- juhtus midagi ootamatut. Võistduda. Etteruttavalt olgu öeldud, lejad sooritasid alles proovihar-

jutusi, pendeldades tõstukinoolega hoogsalt edasi ja tagasi, kui ühtäkki esimese laadija tõstukikäpa ühenduse juures laias kaares õli välja purskas. Ju oli hüdrovoolik purunenud. Mõtlesin, et nüüd kulub vähemalt tunnike selle väljavahetamisele ja asutasin ennast juba minekule. Et vaatan mujal ringi. Aga jäin siiski paigale. Sest ennäe imet – kat-

COUNTRY metsahaagised väiketraktorile ja ATV-le.

kise tõstuki ümber kogunes tehnikute summ, järgnes agar tegutsemine, ja justkui vormelitiimis – üks-kaks-kolm oli lõhkine voolik uuega asendatud. Kokku kulus aktsiooniks napilt viis minutit.

Võistlus jätkus etteantud rütmis, kõik kuus paari tõstsid oma koormad maha-peale ära. Näha võis, et ilmselgelt oli pealtvaatajate hulgas rohkesti võistlustules olijate töökaaslasi ja sõpru – põhjanaabritele omaselt kostus publiku seast regulaarselt poolehoidvaid möiratusi. Igatahes oli melu üle põhjamaise keskmise ülev.

Soome meistritiitli ja palgilaadimismeistri (puunkuormaajamestari) aunimetuse võitis sedapuhku n-ö pika puuga, ajaga 5.48, Lõuna-Soome metsaveofirmas aastast 1989 ametis olev Kai Siren. Talle oli see kuues Soome palgilaadimismeistri tiitel. Teiseks tuli Kari Heinonen täpselt kümme sekundit kehvema ajaga, kolmas oli Jori Laine ajaga 6.11.

Võistluse korraldas maailma suurimate tõsteseadmete, sh palgitõstukite edasimüüjate hulka kuuluv korporatsioon Hiab.

Analoogset osavusvõistlust korraldatakse Soomes ka naistele.

Tee metsa väljavedu väiketehnikaga ja säästa oma metsa!

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Ain Alvela

M I S O N M I S?

Veapunktid, mida võistleja pidi vältima nnÜmberpööramata palk: +5 sekundit palgi kohta. nnPalgid tuleb veokile asetada nii, et tõstukipoolsed otsad on samal joonel.

Kui vahe kõige sügavama ja väljaulatuvama otsa vahel ületab 30 cm, arvestatakse sellest üle mineva osa pealt lisaaega üks sekund sentimeetri kohta. Mõõdetakse 5 cm täpsusega, võistleja kasuks allapoole ümardades. nnKoorma mõlemad küljed peavad olema sirged, s.t tugiposti vastas olevad palgid peavad puudutama ühte esimest ja ühte tagumist tugiposti. Trahviks on +5 sekundit palgi kohta. nnHaaratsi ja noole löögid vastu tugiposte, alusraami või autot: +5 sekundit palgi kohta. nnPalgi kukkumine haaratsist töö ajal: +30 sekundit palgi kohta. nnVeoki või selle seadmete kahjustamine: +120 sekundit. nnTõstukinoole siruulatusest väljapoole veerenud palgid jäetakse maha, kuna võistleja turvalisuse seisukohalt on parem, kui ta ei lahku harjutuse ajal tõstukitoolilt. Mahajäänud palkidest tuleb lisaaega 30 sekundit palgi kohta.

Allikas: www.logexpo.fi

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

Nelja aasta pärast on kogu piiririba riigikaitsemaa Jüri Pere

Maikuu alguses jõudis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Eesti kagupiiri puhastamisega niikaugele, et kõik mis tehniliselt ja juriidiliselt võimalik, on suures osas tehtud.

Mai alguse seisuga oli Kagu-Eestis Eesti ja Venemaa vahelise 136 kilomeetri pikkuse kontrolljoone meiepoolsel kaitseribal tehtud puhastustöid 92 hektaril – võsa ja mets maha võetud, puit minema veetud, kännud, oksad ja pinnas freesitud. Nüüd ootavad langetusmasinad seda, et geodeedid veel mõnes kohas piiri täpse kulgemise üle mõõdaks, juuni alguses on kavas töödega jätkata.

Umbes 54 hektaril on iseäranis soise pinnasega piirilõike, kuhu masinad saavad peale ainult kas väga kuiva suve korral (mis on vähetõenäoline) või parajalt krõbeda külmaga talve saabudes (mis on mõnevõrra tõenäolisem). Teine takistus seisneb selles, et kokkulepped on praeguseks sõlmitud veerandsaja maaomanikuga 99st.

Vajalik kohalike nõusolek

PPA logistikaosakonna peaspetsialist Taavi Tamm kinnitab, et val­ davalt on piiriäärsed maaomanikud arusaav rahvas, kes mõistab, et piiri kaitsetsoon peab asuma riigi maal ja seal peavad olema head tingimused, et piiri oleks võimalik kindlalt valvata.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) logistikabüroo peaspetsialist Taavi Tamm märgib, et PPA on seadnud eesmärgiks alustada piirirajatiste väljaehitamisega 2016. aastal ning kogu Eesti ja Venemaa vaheline kagupiir

peaks olema valmis hiljemalt 2019. aastaks. Vahepealsel ajal saavad usutavasti paika ka põhimõtted, mil moel ja millise hinna eest riik omanikelt piiriäärsed maad võõrandab. Et seda tehakse, on Taavi Tamme sõnul kindel, sest otse riigipiirini ulatuvaid eravaldusi ei saa tema hinnangul normaalseks pidada – piir ja selle lähim ümbruskond peab kuuluma riigi omandusse.

Taavi Tamm on PPAs just see mees, kelle õlul on kogu piiririba puhastamisega seotud kohapealne korraldustöö, mis kätkeb endas muu hulgas ka suhtlemist maaomanikega ja nendelt nõusoleku saamist, et RMK võiks omaniku maadel puid lõigata.

Siin-seal on veel ka mõni koht, kus metsalõikajad osa puid püsti jätsid. Meie leiame, et need on Venemaa jagu, aga idanaaber on need raadamistööde käigus püsti jätnud. Seega tuleb sellised kohad veelkord täppis-GPSidega üle mõõta.

“Mai lõpuks selgub kinnisvaraalane koostööpartner. Katastriüksuste hindamine vältab septembrini, kusjuures hindaja kaasab hindamisse ka metsaeksperdid,” iseloomustab Tamm hindamise protsessi. “Need maaomanikud, kes on raadamiseks loa andnud ja otsustanud ise raidmete saatuse, nende puhul hinnatakse maa väärtus. Need, kes ootavad hindamist koos puistuga ehk siis pole huvitatud raidmeid endale saama, nendel hinnataksegi maa koos metsaga.”

Kui hindamiste järgselt on asi selge, liigutakse omanikuvahetuse suunas, mis päädib sellega, et piiririba on kinnistusraamatus Eesti Vabariigi omandis. Selliseid lõike piiril juba ka on. Näiteks Luhamaa piiripunktist lõuna poole jääv soine, piirivalvurite liikumise hõlbustamiseks laudteega varustatud ala Misso valla maadel on 2010. aastal kantud katastrisse piiriribana ning selle sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Mured ulatuvad ajalukku Tamm kinnitab, et mingit kiusu maaomanike poolt pole ta täheldanud. Riigipiiri seadus ütleb selgelt, et piiririba on riigi omand, piiriribal on keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piiri valvamise ega hooldustöödega.

“Probleem on lihtsalt selles, et õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisel mõõdeti need omal ajal endistele omanikele välja nii, et arvestamata jäi kümne meetri laiune piiririba,” selgitab ta. “Kuna nii on kunagi mõõdetud ja kinnistusraamatusse ka kantud, siis on tegu eraomandiga. Tõsi, seda küll mitte kõikjal.”

Tamm usub, et piiriäärne maaomanik pigem ootab, et asi saaks lõpuks lahendatud, sest piiriribal seaduse järgi tema midagi niikuinii teha ei tohi (kui ta just politseinikuna piirivalvamisega või töövõtjana piirihooldusega ei tegele).

EESTI ME T SAK A JA nnJuuni alguses peeti Leedus Kaunases metsanduskoolide 51. Balti metsandusvõistlused.

Võisteldi metsaraja läbimises, orienteerumises, korvpallis ja raiespordis. Metsarajalt tõid eestlased koju esimese, teise, kuuenda ja seitsmenda koha, korvpallis saavutati teine koht ja orienteerumises jäädi kolmandaks. Laupäeval Poola piiri lähedal Lazdijai linnas peetud raievõistlustel saavutasid Luua õpilased teise, kolmanda ja neljanda koha. nnEesti Erametsaliit kuulutas välja konkursi parima metsamajandaja leidmiseks, keda autasustatakse augusti lõpus toimuvatel parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal. Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet oma metsa andmetega ning saata see 6. juuliks Erametsaliitu. nn3. juunil tutvustasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning keskkonnakomisjon Riigikogus metsa- ja puidutööstuse kestva arengu võimalusi selleks puhuks korraldatud konverentsil. nnKIKi nõukogu otsusega toetatakse keskkonnaprogrammi 2015. aasta esimesest taotlusvoorust 339 keskkonnaprojekti kokku 21,9 miljoni euroga. Suurimad toetussummad lähevad Harjumaale.likas: Erametsakeskus, Eesti Metsaselts

Ain Alvela

KÕIGE TUBLIM

kõige vaiksem

KÕIGE UUEM PERELIIGE

www.honda.ee

4 K O O S T Ö Ö Metsaharvenduse OÜ Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

Hea metsaomanik!

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

Väikesed metsad, suured mured Eestis on palju erametsaomanikke, kellele kuuluva metsamaa pindala ei ole väga suur. Olenemata metsa väiksusest, tuleb neilgi ette suuri muresid.

Metsa omavate inimeste probleemid olenevad sageli nende eesmärkidest. Lisaks metsa hooldamist, uuendamist ja parandamist puudutavatele teemadele on muretsemapanev metsa tulusa turustamise küsimus. Üle-eestiline metsakonsulent Lembit Uuk tõdeb, et metsa ja puidu müümiseks õige lahenduse leidmine on keeruline ning omanikud kardavad endale kahjulikke tehinguid sõlmida.

Abi dokumentide vormistamisel “Üks küsimus, millega minu poole kõige enam pöördutakse, on ikka müügitöö. Küsitakse, et mis mu metsas kasvab ja palju see maksab ning kuidas seda niimoodi turustada, et petta ei saa,” selgitab Uuk. Teine suur murekoht on korrektne asjaajamine. Metsa majandamiseks vajalike dokumen-

tide nõuded muutuvad aja jooksul. Lisaks nõuavad veatut koostamist toetuste taotlemisel esitatavad dokumendid.

Uuk nendib, et sageli väikemetsaomanik üksinda ei saagi taotlusteks õigeks ajaks pabereid kokku. Probleeme ja segadust külvavad ka looduskaitselised piirangud.

Lembit Uuk kirjeldab olukorda: “Natura toetuse jaoks peab inimene igal aastal üle vaatama, kas ja mis on muutunud. Segadust on sellega palju.”

Väikemetsaomanikud võivad murede korral pöörduda metsaühistute konsulentide nõustamisele. Metsavaldkonna ekspertide nõuandeid võib teatud mahus saada lausa tasuta. Seda tänu nõustamise toetusele, mis kuulub riigieelarvest rahastatavate siseriiklike toetuste hulka. Nõustamise toetuse eelarve 2015. aastal on 450 000 eurot.

Erametsaomanik, kes on metsaühistu liige, võib taotleda kalendriaastas kuni 15 tunni mahus tasuta nõustamist. Omanikul, kes ei kuulu ühistusse, on võimalik saada kahe tunni mahus tasuta nõustamist. Alates kolmandast tunnist hüvitatakse 50% ühistusse mitte kuuluvate metsaomanike abikõlbli-

kest kuludest. Kuid mitte kõigi metsa puudutavate tegevuste osas ei saa nõustamistoetust taotleda. Näiteks ei rahastata selle raames nõustamisi, mis puudutavad metsa inventeerimist ja metsamajandamiskava koostamist, metsatööde organiseerimist ja tegemist ning metsa müügiga seotud tegevusi.

Kokkuostjad tüütavad metsaomanikke Lembit Uuk leiab aga, et väga väikeste metsamaade omanikele on just metsa müüki puudutavad küsimused eriti keerulised.

“Metsa kokkuostjad tülitavad inimesi pakkumistega. Metsaregister on avalik, sealt saadakse andmed. Siis otsitakse kontaktid ja hakatakse väikemetsaomanikke pakkumistega pommitama,” tõdeb Uuk. “Tohutu suur surve on metsaomanikele, see on väga häiriv. Eriti ebameeldivaks muudab sellise tegevuse asjaolu, et mets püütakse inimeselt kätte saada naeruväärse hinnaga. Alguses pakutakse prooviks väga odavat hinda, ja kui inimene nõus ei ole, hakatakse tasapisi hinda tõstma,” räägib Uuk. Ja lisab: “Mõnikord ei eksisteerigi neid firmasid, mis esi-

algseid väga madalaid pakkumisi teevad.” Inimesi püütakse sel viisil mõjutada ning jätta muljet, justkui viimane pakutud hind oleks väga kõrge.

Lääne-Virumaa väikemetsaomaniku Mait Aasaga on kokkuostjad korduvalt ühendust võtnud.

“Pakkumisi on meeletult palju, eriti telefoni teel. Soovitakse metsa osta. Kustkohast nemad minu andmeid saavad, see on muidugi iseasi. Tegelikult saab portaalist väikese summa eest infopäringu teha, sealt tulevad omaniku andmed ka välja. Aastas on viis-kuus kinnisvarafirmat kindlasti, kes üritavad metsa ära osta,” räägib Aasa.

Firmadega suheldes on Aasa kasutanud konkreetsust: “Ma

olen küsinud suurt summat – kui nad on valmis maksma, siis võib kaaluda.”

Piirkonniti suured erinevused Viimaste aastate statistilistes andmetes esineb huvitav tendents. Toetatud nõustamiste arv on maakonniti väga erinev. Toetatud nõustamiste hulk on suurem Lõuna- ja Edela-Eestis, kus enamikus maakondades küünib arv sajani ning üle selle. Samas Lääne- ja Kesk-Eestis jääb hüvitatud nõustamiste arv 50 piirimaile. 2013. aastal näiteks oli Tartumaal 194 toetatud nõustamist, Ida-Virumaal aga vaid 20.

Kuigivõrd on nõustamiste arv mõjutatud metsaühistute ja kon-

K O O S T Ö Ö 5

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

Liisi Kanna

3 Rakvere Metsaühistu mehed: juhatuse esimees ja konsulent Hanno Nõmme, juhatuse liige, konsulent ja metsnik maa­ konna idaosas Kalev Jaanson, juhatuse liige, konsulent ja metsnik maakonna lääneosas Meelis Matkamäe ning juha­ tuse liige, metsa­korraldaja ja tegevjuht Lauri Salumäe.

sulentide tegevusest. Ühistute arv ja tegevuste põhisuunad on paiguti erinevad. Samavõrd on erinevad konsulendid, kelle aktiivsus võib nõustamiste arvu tõsta. Lembit Uuk tõdeb, et näiteks Viljandimaal ning Jõgevamaal võib nõustamiste suur arv just ühistute ja konsulentide aktiivsusest tuleneda. Samas esineb ka olukordi, kus konsulent on väga aktiivne nõustama, ent ei hooli kuigivõrd iga üksiku nõuande vormistamisest.

Olulisemad mõjutegurid nii nõustamiste arvule kui metsaomanike olukorrale erinevad piirkonniti. Huvitav näide on IdaVirumaa, kus ühistute ja konsulentidega suheldakse vähe.

Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Hanno Nõmme

leiab, et paljud sealsed metsaomanikud on väga umbusaldavad. “Lisaks metsa kokkuostjatele kaheldakse ka konsulentide usaldusväärsuses,” tõdeb Nõmme.

Mõjutav asjaolu on metsamaade asukoht linnade suhtes.

Linnade ümbruses on metsad rohkem majandatud ning tööd ja probleemid selle võrra erinevad. Lisaks võivad metsaomaniku elu- ja töökoht metsatöid pärssida. Inimesed, kes käivad tõmbekeskustes tööl, saavad üldjuhul rohkem palka. Seejuures on nad sageli hõivatumad ning elavad tihtipeale oma metsast kaugel. Metsaomanike tegevust mõjutab piirkonniti erinevalt ka looduskaitseliste piirangute seadmine. Viimasel ajal

on näiteks vääriselupaiga küsimus saanud väga aktuaalseks Lääne-Virumaal.

“Praegu moodustab keskkonnaamet üpris sageli püsielupaikasid. Metsades keelatakse kogu tegevus ära. Seejuures on tegu küpsete metsadega, mille väärtus on üpris kõrge. Tegu on praktiliselt konfiskeerimisega,” ütleb Rakvere Metsaühistu tegevjuht Lauri Salumäe.

Rakvere Metsaühistu konsulendid leiavad, et olenemata piirkonnast ja probleemidest, on igal juhul kasulik kuuluda ühistusse.

“Kui inimene tuleb ja palub abi, siis ikka annad nõu. Olgu nende seaduste ja toetustega, kuidas on,” sõnab Salumäe.

Konsulent Kalev Jaanson tõdeb, et seadustes annaks veel paljutki parandada, kuid ühistute siht on inimesi igal juhul aidata.

“Metsaühistu liikmed on põhimõtteliselt selle omanikud, ja nii nagu iga organisatsiooni puhul, on ka metsaühistu eesmärk tuua kasu selle omanikele,” rõhutab Jaanson.

Liisi Kanna

Kutsetunnistuse nr 100 000 sai langetustraktori juht Kutsekoda andis 16. juu­nil üle Eesti 100 000. kutsetunnistuse. Ümmarguse numbriga tunnistuse saaja on harvesterioperaator Võrumaalt, kutsetunnistus anti üle Luua Metsanduskooli raielangil.

Selle sai Luua Metsanduskooli vilistlane, töökohapõhise õppe läbinud Aare Aasa, kes nüüd on kutsetunnistusega 4. taseme harvesterioperaator.

Võrumaal elaval ja töötaval Aare Aasal on metsatöökogemust juba 21 aastat. Iseõppijana alustanud mees töötas algul väljavedajal, hiljem läks aga üle langetustraktorile ehk harvesterile. Luua Metsanduskooli õppima tuli ta tööandja, FIE Aare Kanniku soovitusel.

“Algul arvasin, et ega midagi eriti õppida olegi, töökogemust oli ikka aastaid. Aga koolis sai selgeks, et midagi juurde õppida on alati,” räägib Aasa.

Metsandustöötajatele, sealhulgas harvesterioperaatorile, on kutse andjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua Metsanduskool.

Alates aastast 2006 on liit välja andnud 1822 kutsetunnistust, neist 284 harvesteri- ja forvarderioperaatoritele. Lisaks metsa-

Luua Metsanduskool

Ümmarguse järjekorranumbriga kutsetunnistuse sai Võrumaa harvesterijuht Aare Aasa.

masinate operaatoritele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard.

EMPLi üks koostööpartnereid kutseeksamite läbiviimisel on Luua Metsanduskool. Kooli direktor Haana Zuba-Reinsalu on seda meelt, et kutsetunnistuste ja kutsestandarditega on

järjest rohkem kokkupuudet ka õppeasutustel. “Luua Metsanduskoolis on rakendunud uued õppekavad, nende lõpetajad vastavad juba täielikult kutse­ standardile. Tööandjatele annab see kindluse, et kooli lõpetanul on olemas vajalik kompetents; lõpetajale aga enesekindluse, et tema oskused ja teadmised vastavad tööturu nõuetele.”

Kutsestandardite koostamist ja eksamite korraldamist koordineerib Eestis SA Kutsekoda. Selle juhatuse liige Tiia Randma räägib, et Eestis on tuntav tööandjate huvi kutsetunnistusega töötajate vastu. “Kuueteist aastaga oleme jõudnud saja tuhande kutsetunnistuseni, kinnitatud on üle poole tuhande kutsestandardi pea sajale kutsealale,” selgitab Randma.

“Kutsetunnistusega töötaja puhul saab ettevõtja olla kindel, et töötaja tunneb oma tööd, tema oskused on tõestatud.”

Eestis hakati kutsesüsteemi välja töötama juba 1997. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel. SA Kutsekoda on loodud aastal 2001. Asutajad on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Sotsiaalministeerium, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO ning Eesti Ametiühingute Keskliit.

Metsaleht

6 P A I K K O N D Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

Põnev kooslus Kakumäel – haigrukoloonia ja uhked villad Tallinna külje all otse Kakumäe kõrgelthinnatud elurajooni südames asub üks koloonia. Seal ei tehta paranduslikke töid, seda mitte.

Ent üsna omapärane on see küll.

See on hallhaigrukoloonia. Õigupoolest on Kakumäel kaks haigrukolooniat, kokku võib neis olla 40–50 pesa. Pesasid kokku lugeda üritanud inimesed tunnistavad, et 25 juures on neil see lugemine ikka ja jälle sassi läinud. Aga kuna neid andmeid pole nii täpselt niikuinii kellelegi vaja, siis pole ka justkui tähtsust.

Praegu, juunikuus, on haig­ rupojad juba üsna suured ning kogu metsaalune nende krätsatamist täis, kui vanalind, ema ja isa vaheldumisi, neile midagi nokapärast toob. Kurnas on tavaliselt üks-kaks, teinekord ka kolm-neli krätsatajat. Puualused on täis sinaka varjundiga munakoori ja ilmselt ka parasjagu happelist väljaheidet.

Haigur ei ole ohustatud liik Haigrukolooniad paiknevad väikestes, millegipärast veel täis ehitamata metsasiiludes keset küla. Lähimad majad on paari­ kümne meetri kaugusel. Üks üleaedseid neile on näiteks Juhan Parts. Aga kuna pesad otse teele ei paista, võib arvata, et kohalik rahvas, kes suuresti olevat uusasukad, ei teagi, kes nende naabriks on. Konkreetne koloonia on ehitustegevusest seni

puutumata jäänud võib-olla ka seetõttu, et sealsamas metsasiilu servas asub hiljuti rajatud pumbajaam ning sellel on 30 meetri raadiuses kaitsetsoon. Üks väheseid Kakumäe selle osa põliseid elanikke Katrin on aga veendunud, et need üksikud puutumata metsatukad sealkandis kaua niimoodi ei püsi – siinseal juba kopad uuristavad servadest. Ja kuna hallhaigur pole üheski Euroopa riigis mitte ühegi seaduse alusel mingil moel ohustatud liik, ei ole ka põhjust teda kinnisvarahaide eest kaitsta. Nii on tema arvates karta, et peagi on saemehed ka Kakumäe haigrupesapuude kallal.

Kui nüüd mõnel hoolival inimesel (aga neid on sealkandis tõesti vaid mõni) ei õnnestu kätt ette panna.

Marek Vahula – mees, kes nii mõnestki linnuliigist mõndagi huvitavat pajatada teab –, ütleb, et haigrud tulevad Kakumäe ko-

Ega nende arendajatega jaksa keegi ka kohut käia.

Katrin Heinsaar

looniasse pesitsema igal aastal 8. märtsil. Selles võib peaaegu kindel olla – võib-olla päev siiasinna.

“Kui sel ajal siia tulla ja vaadata, siis õhtuti on taevas haig­ ruid täis,” kirjeldab Vahula. “Esimene n-ö ametlik teade haigrutest Kakumäel ulatus minu kõrvu 2008. aastal.”

Mis ajal Kakumäe koloonia hallhaigrute poolt esmaselt asustati, Vahula ei tea. Aga oletab, et ju 10–15 aastat on see ikka juba olemas olnud.

Jahinimistusse kuuluv lind Haigrud esiteks ei pelga inimest ja teiseks on valmis ühe elupaiga kaotuse korral samasse lähedusse sobivasse kohta ümber kolima. Sest kui ikka pesapuud maha lõigatakse, pole ju valikut. Aga nad ei hukku ega lahku sootuks, selles mõttes on haigur tõepoolest sitke ja visa lind.

Eks seda aluseks võttes, samuti üsna suurt arvukust, ongi otsustajad otsustanud, et haigru elutingimustel pole häda midagi. Kõige krooniks on hallhaigur 2007. aastast jahilindude nimekirjas. Aastas kütitaksegi 60–70 haigrut.

Katrin teab, et ühe haigrukoloonia praegusesse asukohta tahetakse ehitada kortermaja.

Esialgu on kohalikud entusiastid suutnud vaidlustamisega detailplaneeringu menetlemise peatada. Kui palju on selle taga soovimatus saada oma naabriks korterelamu või tõsine tahtmine loodust kaitsta, teab muidugi vaid iga inimene ise.

Ta on paraku seda meelt, et eks lõpuks tehakse see maja val-

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Margo Miks

mis niikuinii, sellistes magusates kohtades pole midagi siiani ehitamata jäänud, mida väga on tahetud ehitada. Seda enam et juriidilise kuuluvuse poolest on tegu erametsaga.

“Ega nende arendajatega jaksa keegi ka kohut käia,” tõdeb ta.

Ohus on Kakumäe ainus mets Katrin räägib, et kõnealune koht Kakumäel on kunagine kalurite põlisküla paik, nii nagu läheduses asuv Tiskre külagi. Nõukogude võimu saabudes tehti kogu ala piiritsooniks, kohalikud elanikud peletati minema ja nende asemele asutati parteigenossede suvilate rajoon. Suurem osa neist lahkus koos Nõukogude vägedega. Põlisrahvast enamikul polnud pärijaid või olid need seitsme maa ja mere taga.

Sellepärast ei leidunud kuigi palju ka neid, kes oleksid kodukohta naasnud. Nii läks maaala, nagu ikka 1990ndate algusaja hundiseaduste ning erastamise kiiluvees, kruntideks jagamisele, tulid uued elanikud, kellest nüüdseks on juba omakorda uued saanud. Sest kaunikesti palju maju on pidevalt müügis. Ülikallis kinnisvara küll, aga ka ostjaid jagub. Mingit majanduslangust Kakumäel pole tuntud.

“See haigrukoloonia ala on ainuke mets, mis Kakumäele üldse veel alles jäänud,” tõdeb Katrin. “Maastikukaitseala pole siia moodustatud, kuigi siit läheb üle lindude rändekoridor.

Meil on ka merikotkad lahe peal täitsa olemas, samuti laululuiged, valgepõsk-lagled.”

Ain Alvela

Linnud Kakumäe haigrukoloonias ei tea nende pesasid varitsevast ohust midagi. Siiski on selge, et tänavused pojad jõuavad enne saemeeste tulekut pesast välja lennata.

P A I K K O N D 7

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

REPRO

Sven Arbet

Kõigutamatu ametnik: Haigur pole ohustatud liik Marek Vahula puutus hallhaigrutega esimest korda kokku 1983. aastal, kui 11aastase poisina leidis Kadrina vallas Nurmsi mõisa lähedalt haigrukoloonia.

See võeti esimest korda kaitse alla 1990. aastal.

Paraku ajad muutusid, inimeste suhtumine elusse ja väärtustesse samuti ning 2001. aastal raiuti too mets koos haigrute pesapuudega lagedaks. Lihtsalt, kaitse-eeskirja peale sülitades.

“Sellest ajast pärinebki haig­ ru­projekti Haigruotsija idee,” räägib Vahula. “Toona oli mõte,

et kaardistame haigrute kolooniad ning viime keskkonnaministeeriumile koos ettepanekuga keelata kolooniates lageraied ja arvata haigur välja kütitavate lindude nimestikust.”

Kokku on tehtud kolm säärast ettepanekut – 2007, 2013 ja 2014. Paraku ei võtnud ametnikud ei siis ega nüüd vedu ning nii sõltubki haigrukolooniate saatus maaomaniku tahtest ja suhtumisest.

Näiteks Taebla haigrukoloonia jäi lageraiesse mineva metsa aladele. Maaomanik andis linnupoegadele kaks kuud armuaega, et nad jõuaksid lendama

K E S O N K E S?

Hallhaigur (Ardea cinerea) nnHaigrulaste sugukonda kuuluv lind. nnRahvapärased nimed: kalakurg, kalakaur, kalakull, krääks, aiver, haiber, haigri. nnTiiva pikkus ulatub isaslinnul pea poole meetrini. nnLeviala Euroopas ja Aasias, lõunapiiriks Põhja-Aafrika, põhjapiiriks Lõuna-Soome. nnPesitseb suurte puude otsas koloniaalselt. nnToit mitmekesine, peamiselt väikesed kalad, vähid, konnad, kullesed jmt. nnEestis arvatakse pesitsevat 1300–1400 paari, talvitub paarsada. nnPojad on abitud, suudavad jalule tõusta 16. päeval pärast munast koorumist. nnEestis on hinnanguliselt 1700 paari hallhaigruid, kokku ehk 3500 lindu.

Allikas: bio.edu.ee

VÄLISMAA MET SAK A JA

Projekti Haigruotsija infovoldik.

õppida. Siis läksid langetustraktorid metsa.

Vahula teab, et RMK puhul sõltub sellistel juhtudel palju kohaliku metskonna metsaülemast.

Kokku loeti 65 haigrukolooniat, selliseid, kus vähemalt kümme pesa. Praegu asub kõige suurem haigrukoloonia Pärnumaal Häädemeeste vallas Võistes, kus elab üle 250 paari.

Palju on haigruid ka Saaremaal ja Harjumaal. Aga näiteks Järvamaal ei ole ühtegi haigrukolooniat, sest sealkandis puuduvad neile lindudele sobivad pesitsuspaigad veekogude lähistel, kust toitu hankida.

Haigrute asurkond tekib tavaliselt veekogude juurde. Sinna, kus kiiresti soojenev madal vesi, roostik, selline paik, kust saab kerge vaevaga hankida põhitoidust – kõikvõimalikku peenkala.

Ain Alvela

nnRumeenias ei saa erafirma enam osta riigimetsast raiutud puidust rohkem kui 30%.

Piiramisega soovitakse kaitsta kohalike saetööstuste puiduhankimise võimalusi. Muudatus on seotud Rumeenia riigi ja Austria firma Schweighofer vahel vimma tekitanud puiduäriga. Perefirma Schweighofer on loonud puidutöötlemistööstuse Rumeenias pärast seda, kui firma müüs aastatuhande vahetusel oma Austrias ja Tšehhis asuvad tehased Stora Ensole. nnSoome uus valitsus kavatseb kärpida säästva metsanduse toetamist. Rahastamine väheneb 12 miljoni euro võrra ehk 18%. Kärbe hakkab kehtima 2016. aasta alguses. Põlluja metsamajandusministeerium ei ole veel otsustanud, kuidas toetusraha vähenemine tegelikult välja näeb. nnPuidulise biomassi raieid võiks euroliidu maade metsades tunduvalt suurendada.

Hans Verkerki väitekirja järgi võiks ELi metsade raiekogus 2030. aastal olla isegi 620– 891 mln m3 aastas. ”Võiksime raiemahtusid märkimisväärselt suurendada, võrreldes praeguste kogustega, kuid see nõuaks radikaalseid muutusi Euroopa metsade majandamisel,” ütles Verkerk. nnMitmes koguduses üle Soome korraldatakse suvel jumalateenistusi looduses.

Metsa-, looduse- ja suvekiriku nime all toimuvaid teenistusi peetakse teiste hulgas Helsingis, Hämeenlinnas ja Savonlinnas. Vahe tavalise kirikus toimuva jumalateenistusega on see, et metsas on seinteks puud ja katuseks taevas.

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

Toomas Lemming

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

17 aastat metsandusalast kogemust Eestis

Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

Lugupidamisega, Valdo Hermann tel 513 7887 info@tavamets.ee www.tavamets.ee Krediidireiting 2014a AA Finantsid: 2013a müügitulu 4,9 mln € Valdus: omanduses üle 6000 ha PEFC sertifikaadiga metsa Aastas: raiume ca 80 000 tm ja ostame ca 500 tm ha metsa Tööhõive: 21 põhikohaga töötajat pluss alltöövõtjad Põhitegevus: on stabiilselt 17 aastat olnud metsamajandus OÜ Tava Mets on 1997a asutatud Eesti omanikele kuuluv juriidiline isik

8 R Ö Ö V R A I E

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

“Tankistide” muinasjutte LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Huvitavamad ja naljakamad juhtumid on meeles 2000ndate algusest, kui meie metsades kehtis mitte metsaseadus, vaid pigem džungliseadus.

Töövahendeid nappis, päris algul polnud vormiriideidki, aga töö tahtis tegemist. Näiteks meie esimesed Bitterlichi re­laskoobid pärinesid transistorraadio antennidest, mille otsa osavate kätega abikaasad pikkusele vastava ava laiusega metallplaadikese kinnitasid, et metsa rinnaspindala ikka kontrollimisel teada saaks.

Siis ei olnud meil igal inspektoril kasutada veel GPSigi, tahvelarvutist rääkimata. Võru maakonna metsainspektorite arv kasvas seoses suurte röövraietega lühikese aja jooksul, kuid mitme peale saime kasutada üheainsa mobiili, mille arve kippus kamba peale kergesti lõhki minema. Päris alguses polnud sedagi.

Sidevahendite puudus tekitas möödarääkimisi Ükskord palus politsei inspektoreid ebaseadusliku raie kahtlusega kohale. Juhataja saatis mind vanema kolleegiga kaasa, politsei pidi ootama teatud kohas, kirjelduse järgi maanteest paremal pool mingi arv kilomeetreid edasi raiekoha juures teeotsas. Sõidame-sõidame, äkki ongi tee ääres pareOstame mal nähakasvavat raielankja ja selle servirnastatud võsa. kaugus umvas mehed. Kuna Ostame lehtpuulanke. bes klappis, keerasime sisse, küPuhastame teie kraavid, sisime, kas politsei ootas meid teeääred ja põllud võsast. siia.

Mehed vastu, et politsei oli 5341 1301 küll siintel mõnda aega, aga ütledimens@dimens.ee sid, et kõik peaks korras olema www.dimens.ee ja neil oli vaja edasi minna.

Kuna mobiili ei olnud, millega juhataja või politseiga üle rääkida ning metsateatis oli kah korras, sõitsime kenasti linna tagasi, kus meid ootas maruvihane ülemus, et mis värk on, politsei helistas, kuhu te jäite.

Selgus, et politsei oli tõepoolest ka neid mehi kontrollinud, aga kahtlase raie avastasid nad sealt natuke maad eemal ja oo-

Ostame kasvavat ••Ostab: kasvavat võsa ja virnastatud võsa.

Ostame lehtpuulanke. lehtpuulankide raie õigust Puhastame teie kraavid, •Pakub: teeääred ja põllud võsast.

• ••

INFO

INFO

võsaraieteenust giljotiiniga võsa ja väljavedu telmetsa 5341 1301 kraavide, teede ja põlluäärte dimens@dimens.ee puhastamist võsast www.dimens.ee

Info tel 5884 9935 dimens@dimens.ee www.dimens.ee

tasid meid sinna. Ega muud kui ots ringi ja tagasi.

Kord äsja haiglast operatsioonilt naasnud taluomanikuga tema metsa piiri üle täpsustama minnes jäi meeskolleeg autoga talu juurde tee peale ootama. Panime siis piiri paika, aga äkitselt jäi peremees üle põllu teraselt kaugusse vaatama ja ütles, et kuulge, seal metsas ei peaks küll raiet olema.

Maa alles tagastamata ja taotleja elab külast eemal.

Metsaservast hakkasid aga parasjagu mingid mehed ja masinad välja tulema. Kuna autoni oli tükk maad ja iga minut kallis, palusin peremehel hästi rahulikult ja endale liiga tegemata kolleegile olukorrast teatama minna, et see kaugemalt kõrvalteelt appi sõidaks. Hakkasin siis üle põldude minema, aga seniks olid mehed juba masinates ning kahest sõiduautost ja traktorist koosnev kolonn üle põllu teele asunud.

Pistsin jooksu, et risti ette jõuda ja vähemalt autonumbreidki näha, kui sõidukid ei peatu. Need aga lisasid gaasi.

Hakkasin ühe käega vehkima ja teisega jooksu pealt küljetaskust töötõendit välja kohmitsema. Kolonn jäi seisma, mehed (kokku vist 4–5) ootasid ärevalt, mida ma sealt taskust välja tõmban. Töötõendi peale olid ikka päris pettunud. Noh, ametirelva mul tõesti polnud. Eestvedaja hakkas hämama ja proovis autoga ära minna, aga selleks ajaks hakkas meeskolleegi auto juba teiselt poolt paistma.

Kui täpsed andmed puudusid Päris alguses puudus maaameti kaardirakendus, samuti metsaregister (enne tuli

Pistsin jooksu, et risti ette jõuda ja vähemalt auto­ numbreidki näha, kui sõidukid ei peatu.

Need aga lisasid gaasi.

EELIS), metsamajanduskavad hakkasid ka alles järk-järgult tulema.

Nii käisimegi kõigepealt raiekohal ära ja siis püüdsime vanade rullikeeratud sovhoosi ja kolhoosi mustvalgete kaardilehtede pealt mälu järgi aru saada, kas see metsatükk on seal koos eraldistega olemas.

Hiljem püüdsin õige kaardirulli või -rullid selle piirkonna kohta juba metsa kaasa võtta. Takseerkirjeldused olid A3formaadis paksudes köidetes. Metsaasju aitasid teha vahepeal kõik inspektorid olenemata valdkonnast, sest neid oli lihtsalt niivõrd palju.

Paljud metsad tuli aga raie hindamise käigus ise n-ö ära takseerida ja raiekoha asukoht kuskilt kupatsist või muust kindlast maamärgist mõõtes paika panna. Suures ühetaolises metsamassiivis oli see vahel üsna keerukas.

Töös tuli ette isegi paar juhust, kus maakorraldaja või

metsataksaator oli “metsa ära eksinud”. Meile teatas maaomanik vargusest, et naaber on nahaalselt üle piiri tema metsa lõikama tulnud.

Kohapeal vaatasime metsateatist ja katastriplaani ning mõõtsime piirikupatsitest nii ühelt kui teiselt poolt mitu korda. Lõpuks tuli konstateerida fakti, et paraku kuulub see 30–50 meetri laiune metsariba kaartide järgi justkui teile mõlemale. Ühel juhul oli sellel alal tehtud lausa lageraie. Edasi lahendasid naabrid asja juba maamõõtjate abiga omavahel.

Pole kohustatud metsas käies jälgi jätma Metsa rüüstajad mõtlesid vahelejäämise vältimiseks välja igasuguseid nõkse, võltsiti pabereid, pandi omanikuks tankist, kellelt mingit kahjusummat polnud lootust kätte saada, jne.

Kord teatati maakonna kaugemast kagunurgast, et seal

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

AS Lemeks Valga tel 5309 4973

OSTAB kütte- ja paberipuud.

JäTkuvAlT OSTAme: saepuru, haket, höövlilaastu, servamis-järkamisjääke ja klotse.

TÄPSEM INFO:

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

Ümarpuit: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

R Ö Ö V R A I E 9

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

tuli kuulata kogu aeg Keskkonnainspektsioon

5 Metsa­masinate hoiulevõtmine oli efektiivne moodus metsa­ rikkumiste vastu võitlemisel. Pildil arestitud metsalangetustraktor 2005. aastal.

3 Sellel pildil olev raie Lüganuse kandis on tehtud ebaseaduslikult ilma ühtegi luba omamata ja sellega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati üle ühe miljoni krooni.

veetakse juba mitu päeva metsa välja kohast, kus alles hiljuti juba olid mingid raied. Kohale jõudes oli kokkuveomasin ühe külamehe hooviserva pargitud, palgivirnad külatee ääres põllul ja ei ühtki hingelist.

Talu peremees oli lubanud juhi palvel kallist tehnikat oma õue ääres küll hoida, kuid talle ei olnud firma ega juhi nime öeldud. Registrinumbreid langetustraktoritel ega kokkuveomasinatel üldjuhul ei olnud.

Nii et meeskolleeg jäi virna juurde valvama, mina läksin metsa raieid hindama. Tuligi veomasin võltsitud veoselehega. Küsisin, kes veo tellis. Vastuseks tuli, et oli üks musta vihmamantliga mees, kes siin ootas, selle lehe andis ja veel peotäie pabereid. Kes välja vedas või raius – ei tea. Juba esialgse hinnanguga tuli kriminaalasjale vastav kahju.

Teatasin kontorist Tartus elavale omanikule. Tunnistajana ilmus ülekuulamisele “sügavalt

nördinud ja vapustatud” noormees. Ei tea, ei oska kahtlustada, kelle tehnika seal võõra talu ääres seisab, pole aimugi, pole sellega mingit pistmist, aitäh, et palgid ära päästsite jne. Õnneks oli selleks ajaks tehtud otsus, et kallist metsatehnikat saab asitõendina kinni pidada. Sellest siis saigi Võrumaal esimene politseiga koostöös ära veetud masin, kuna keegi seda ametlikult omaks ei tunnistanud.

Esmalt seisis see veel mitu päeva võõra talu juures. Peremehel paluti silma peal hoida ning kui keegi juhtub sellele järele tulema, siis kohe politseid ja KKId teavitada. Igal öösel hakkas koer haukuma, ja kui peremees hoovil prožektori sisse lülitas, jäi jälle vaikseks.

Nädala lõpuks aitas sellest kassi-hiire-mängust, telliti treiler. Reede õhtupoolikul, veel enne kui masin politseieskordi saatel Võrrugi jõudis, jooksis metsomanik uue peotäie pa-

beritega tolleaegse Võru osakonna sekretärist peaaegu üle, teisele korrusele otse metsainspektorite tuppa. Järgnes kiire dialoog: Kuhu te selle masina viite? Mis masina? No selle metsa kokkuveo masina? Kust teie teate, teil pole selle masinaga ju mingit pistmist? Noh, natuke ikka on küll… Nii see asi siis “valgeks” saigi.

Valel on lühikesed jalad Ega metsaomanike-“tankistide” elugi meelakkumine olnud.

Näiteks kui nn pika puu raietele üle mindi, s.t poole öö ajal või varahommikul lasti puud risti-rästi maha, jäeti laasimata-tükeldamata ja mindi keskkonnainspektsiooni varguskatsest teatama, et nn omanik või täpsemalt “tankisti” palganud isikute grupp saaks rahulikult edasi toimetada, ja seda juba avalikult. “Tankistid” ei olnud alati piisavalt taibukad ja ettevalmistatud.

Politsei palus ühel noormehel, kes oli väidetavalt just äsja avastanud oma metsas pika puu raie ja tuli vargusavaldust tegema, metsas koht ette näidata. Lund oli palju, aga mitmel eelmisel päeval ei olnud sadanud. Lasti siis nn omanikul ees minna, aga see jäi teeserval mõttesse. Politsei uuris, kustkohast oleks parem juurdepääs. Omanik ei teadnud. Politsei pakkus, et kõige lihtsam oleks jälgi mööda minna, sealt, kust ta ise enne läks.

Käidi ja otsiti siis püüdlikult ümber metsa. Kui tüüp lõpuks hädaga põdrajälgi pakkuma hakkas, küsis politsei, kust ta üldse sellest raiest teada sai, kui

metsas käimisest pole märkigi.

Vastus oli igati asjakohane: ega ma ole kohustatud metsas käies jälgi jätma, kui ma ise ei taha.

Kuna inspektorid tegid metsaga seotud kriminaalasjades ka esmased toimingud ja ülekuulamised, puututi kokku igasuguste “tankistist” metsaomanikega. Vahel hakkas neist päris kahju. Üht noormeest oli enne nii töödeldud, et tal oli lõualuu paistes ja parem käsi kipsis. Allkirja andmiseks tuli tal lõpuks kipsis olevat kätt üleval hoida ja toetada, sest laua peal hoides ei saanud pastakat õigesse asendisse.

Vedu toimus, jälgi ei jäänud Ühe võltsitud veoselehega palgikoorma kinnipidamise järel vaatasime väidetava raiekoha metsas üle, samuti laoplatsi.

Olime varem seda raiet kontrollinud ja sellepärast ärataski veoseleht huvi, et mida seal veel veetakse. Ega olnudki mingit raiet, kuigi metsateatis alles lõppes, korralikku palki kah lao­platsil enam mitte, ainult pisut küttematerjali oli järel.

Veo tellija raius, et jah, just sealt lasksin varem võõrandatud materjali vedada, ise näitasin kätte. Selle tegelase suhtes oli ennegi kahtlusi olnud, kuid vahele ei õnnestunud tänu tema korralikule kodutööle võtta. Autojuhi ülekuulamisel sujus algul ka kõik plaanipäraselt, laulis nagu korraliku ettevalmistusega solist metsaveo tellinud isiku etteantud noodi järgi.

Panime kõik põhjalikult protokolli kirja, ja siis: “Üks viimane detail tahaks veel täpsustamist – palun kirjeldage, kuidas teil küll õnnestus raske metsaveomasinaga selle niiske kruusatee äärest koorem ilma ühtki rehvijälge jätmata peale võtta.”

Mees paistis lausa kergendust tundvat, kui naeratas ja ütles: “Ma ju ütlesin neile, et ega seal keskkonnainspektsioonis ka lollid ei tööta.”

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvila MARGO

Saun KadaStiKu

MERIKE PUHKIM Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor

OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee

Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

9600€

+ km

€

+ km

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

10 P Ä R A N D K U L T U U R

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

Pühadest paikadest ja paikade pühastamisest Mikk Sarv

Jah, see pole trükiviga.

Jutt pole puhastamisest, vaid pühastamisest.

See sõna lipsas üle pärimusteadlase Marju Kõivupuu huulte maikuus Tallinna Loodusmuuseumis peetud Öökulliakadeemia aegu, kui kõneks olid pühad paigad ja nende eest hoolitsemine. Mis teeb ühe paiga pühaks?

Kuidas tekib pühaduse tunne?

Püha paik on puhas Vahel püsib see iseenesest puhas, kuid vahel vajab ka puhastamist. Püha Võhandu jõge puhastasid jõeäärsed talud igal kevadel ja sügisel. Pühasid allikaid on alati puhastatud. Samamoodi on igasuguse püha paigaga.

Kui praht ja risu vedeleb maas, on paik reostatud. Kus prügi on juba maas, sinna heidetakse seda üha rohkem. Kui prahti

dad. Seetõttu on pühastamine meile kõigile eluliselt vajalik.

Muidugi on selleks hea käia paikades, mis on ajast aega pühad olnud – muistsed hiiesalud, ohvrikivid, allikad, pühad mäed.

Ohvrikivi Tamme­ tsõõris.

maas pole, siis on piinlik väikestki paberitükki maha jätta.

Olen paarkümmend aastat koolitustel kasutanud lihtsat ülesannet, saates koolitatavad pooleks tunniks välja eesmärgiga leida lähiümbrusest paik, mis neid enda juurde kutsub ja tõmbab. Kohale jõudes tuleb paika teretada, talle midagi annetada – vaskne või hõbedane metallraha või viljateri ning küsida nõu ja abi suhetesse puutuvas küsimuses. Seniajani pole keegi paika leidmata tagasi tulnud.

Püha paika ja pühadust on meil kõigil oma ellu vaja. Vanasti oli igas talus omaette püha koht või isegi mitu, kuhu viidi andi kõigest, mida saadi – värskest saagist, meest, villast ja muust. Tänapäeval võib koduseks pühapaigaks saada mõni aianurk põnevate taimedega.

Sellist paika on vaja, et maandada ja leevendada kogunenud pingeid, mida meie kiires elus pole võimalik vältida. Kui pinged jäävad maandamata, on tagajärjeks haigused ja muud hä-

Uus aeg võttis pühaduse Mõne paiga saaks uuesti pühaks pühastada. Näiteks kui kunagisele ohvriallikale uued puust rakked teha, ehk panna ka kunagi seal olnud kaevukook peale ning kõigile tutvustada allika lugu, kuidas kunagi naabertalu peremees selle allikakoha unenäo põhjal leidis.

Võrumaal Lasva vallas Tohkri külas Ilmamäe talus on muistne hiiesalu Tammetsõõr, mis neli aastakümmet tagasi ei olnud muinsuskaitse all. Selle paiga pühastamine algas tegelikult lagastamisega, kui tollane Oktoobri Lipu kolhoos hakkas hiie-

salu kõrval asuvat ainulaadse nimega Ilmamäge vedama noorkarjalauda vundamenditäiteks.

Püüdes seda lagastamist peatada, õnnestus saada Tammetsõõr ja kuivanud allikakoht Ilmamäe nõlval muinsuskaitse alla.

Paiga taaspühastamine toimus aga järgmiste aastakümnete jooksul, kui talu pererahvas kõigile Kütioru matkarajal matkajatele tutvustas hiiesalu ja seal toimimise viise. Tänapäevaks on Tammetsõõr taas saanud paljudele hingerahu taastamise paigaks, mille eest tänuks on tamme oksale seotud arvukalt ohvripaelu ning kivile annetatud hulganisti münte.

Jaanipäev on kindlasti hea aeg alustada mõne paiga pühastamisega – kas või esivanemate haudade külastamisega.

Mikk Sarv

Eesti Metsa suvenumber: igale metsahuvilisele midagi Eesti Metsa suvenumbri avaloos kõneldakse Eesti–Vene riigipiiri puhastamisest, mida RMK riikliku ülesandena parajasti teeb. Looduskaitse vallas antakse teada hiljutisest lendoravale pühendatud arutelust, kus osales rohkesti metsanduslikke huvirühmi.

Erametsanduse teemaline reportaaž tutvustab seekord Eesti suurimat erametsaoma-

nikku. Selleks on osaühing Tornator Eesti, kellele kuulub üle 50 000 hektari metsa.

Metsateadust esindab teadlaste rühm, kes annab ülevaate uusimatest puu kõrguse mõõtmise meetoditest. Metsaharidust puudutavad kaks artiklit. Üks neist kõneleb võistlusest “Noored Euroopa metsades” ja teine kvalifikatsioonitasemetest metsanduses. Metsan-

dusajaloo huvilistel on kindlasti põnev tutvuda valuutalangi eraldamise tagamaadega 1925. aastal. Eesti kroon oli just käibele tulemas ja riigimets pidi tagama uue rahaühiku usaldusväärsuse.

Eraldi artikkel on pühendatud küsimusele, milline koht on ligi sajandi vanusel ajakirjal Eesti Mets meie ajakirjanduse ajaloos. Tartu Ülikooli ajakir-

janduse ajaloo teaduri Rosmarii Kurvitsa artiklist selgub, et vanim tänini ilmuv eestikeelne ajakiri on baptistide häälekandja Teekäija. Kuid vanuselt järgmine ongi 1921. aastast ilmuv Eesti Mets. Ühtlasi on Eesti Mets vanim kodumaine loodusajakiri.

Hendrik Relve Eesti Metsa peatoimetaja

PARIMAD NÕUDLIKELE TINGIMUSTELE! Ostame • • • •

kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid virnastatud võsa ja raiejäätmeid kasvavat võsa

Pakume TARTU Riia mnt.136b tel. 730 2050 tartu@etva.ee

TALLINN Peterburi tee 83 tel. 605 4617 tallinn@etva.ee

PÄRNU Savi 17 tel. 443 3557 parnu@etva.ee

NARVA Tiimani 5 tel. 356 3010 narva@etva.ee

RAPLA Võsa 5 tel. 5694 0571 rapla@etva.ee

VILJANDI Puidu 17a viljandi@etva.ee

PAIDE Pikk 42 tel. 385 0850 paide@etva.ee

VALGA Transpordi 1 tel. 766 0106 valga@etva.ee

SAUE Tule põik 1 tel. 655 2556 saue@etva.ee

RAKVERE Võidu 2c tel. 322 1224 rakvere@etva.ee

info@etva.ee

www.etva.ee

• puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

HINNAK A JA

Suured laovarud hoiavad puidu hinna tõusu tagasi Juuniʼ14 Juuliʼ14 Augustʼ14 Septʼ14 Oktʼ14 Novʼ14 Detsʼ14 Jaanuarʼ15 Veebruarʼ15 Märtsʼ15 Aprillʼ15 Maiʼ15 Juuniʼ15 Männipalk 74.65 74.32 74.32 74.32 74.65 74.65 73.48 71.73 71.07 68.92 68.92 68.92 68.92 Männipeenpalk 68.31 68.31 68.31 68.31 68.31 69.00 67.89 67.34 66.27 64.50 64.50 64.66 65.11 Kuusepalk 72.63 71.31 71.31 71.31 72.03 72.03 70.53 68.71 68.71 67.67 67.67 67.67 67.33 Kuusepeenpalk 67.44 66.75 66.44 66.58 66.19 66.19 65.35 64.76 64.23 62.67 62.67 63.21 63.09 Kasepakk 87.74 87.74 87.70 87.70 87.70 78.59 77.92 78.10 78.10 80.10 80.10 80.10 80.10 Kasepalk 61.93 60.90 60.84 63.63 63.63 62.51 62.02 64.20 64.20 64.25 64.25 64.25 64.25 Haavapalk 41.50 41.50 41.00 41.50 41.50 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 Lepa palk 39.33 39.33 38.00 39.33 39.33 38.00 38.00 38.00 38.00 38.00 38.00 38.00 38.00 Lepapeenpalk 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 Männipaberipuit 35.79 35.25 35.08 35.08 34.13 32.53 32.12 31.40 31.40 31.40 31.40 31.70 31.20 Kuusepaberipuit 34.42 34.10 33.90 33.92 32.97 31.04 29.74 28.50 28.50 29.00 29.00 29.38 28.75 Kasepaberipuit 35.42 35.79 35.92 36.00 36.00 35.67 35.20 33.40 33.40 32.60 32.60 32.40 31.90 Haavapaberipuit 32.06 32.48 32.48 32.65 32.61 31.73 32.07 31.23 31.23 29.83 29.83 29.72 29.32 Küttepuit 23.88 24.26 24.38 24.54 24.14 24.24 24.06 23.16 23.16 23.45 23.45 23.33 22.74

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, juuni 2015 Saabumas on puhkuste aeg ja ka puiduturg paistab oma tegemisi selle järgi seadvat.

Ettevõtetel on laod enamasti täis ja enne suvepuhkusi pidurid vastuvõtul peal. Pigem on sõnum selline, et ärge täna tooge, vaid tooge pärast puhkust.

Okaspuupalkide hindade osas suuri muutusi viimase kuuga pole toimunud. Männipalkide hinnad on jäänud samale tasemele, kuusepalkide hinnad mõne kümnendiku protsendi odavnenud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on peenpalkide hinnad kuni protsendi kallinenud, männipalk on jäänud samale tasemele ja kuusepalk 0,5% odavne-

nud. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad aga selgelt langenud.

Männipalk on aastaga ligi 8%, männipeenpalk pea 5% odavnenud. Kuusepalkide hinnad on sama ajaga kukkunud ca 7%.

Lehtpuupalkide hinnad on viimastel kuudel olnud stabiilsed ja suuremad hinnamuutused jäänud eelmisse aastasse. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad langenud kasepakul ligi 9%, lepa- ja haavapalgil enam kui 3%. Ainsana on aastaga ligi 4% kallinenud kasepalk.

Paberipuiduturul on hinnad viimasel kuul kõigil sortidel 1–2% langenud, kusjuures pisut rohkem on odavnenud okaspuupuit. Seega on eelmisel kuul toimunud väike männi- ja kuusepuidu hinnakasv juuniga olema-

tuks muutunud. Kasepaberipuit on küll hetkel kalleim, kuid aasta algusest toimunud pidev hinnalangus on kasepuidu hinna viinud juba üsna lähedale teiste sortide omale. Kuigi möödunud kvartaliga on paberipuidu hinnad langenud kõigest kuni paar protsenti, siis eelmise aasta juuniga võrreldes on kuusepuit enam kui 16%, männipuit ligi 13%, kasepuit ligi 10% ja haavapuit enam kui 8% odavnenud.

Küttepuit on kuuga KEMi hinnastatistika alusel 2,5% odavnenud, makstes juunis keskmiselt 22,74 €/tm. Kvartalitaguse ajaga on hind kukkunud 3% ja mulluse juuniga võrreldes ligi 5%.

TNS Emori hinnastatistika alusel on küttepuidu hind 2015. aastal samal tasemel püsinud, maks-

tes mais 28,15 €/tm. Aastaga on hind siiski 3% odavnenud. Ka lepahalgude hinnad pole viimase kolme kuuga suurt muutunud.

Kuivad 0,5m halud maksid mais keskmiselt 35,17 €/rm ja märjad 27,60 €/rm. Aastaga on kuivad halud siiski ligi 5% ja märjad halud 3% odavnenud. Hakkpuidu hind oli mais 9,30 €/pm³ ja on aastaga üle 4% odavnenud.

Puitgraanulid on odavnenud pisut vähem (kvartaliga 1,6% ja aastaga 0,6%) ning maksid mais keskmiselt 166,60 €/t. Puitbrikett odavnes nii aasta- kui kvartalitaguse ajaga võrreldes ca 5% ning tonn puitbriketti maksis 132,79 eurot.

Vägisi metsa ei vii!

Kunagi, kui RMK hakkas agaralt metsaradu, puhkekohti, onnikesi-majakesi jmt rajama, eraldi rongidki pandi Aegviitu käima ning asuti loodusretki propageerima, arvas nii mõnigi maainimene, et no sinna see meie rahu ja vaikus nüüd läheb.

Nüüd on sellest mõni aeg mööda läinud, Eestimaa vähem või rohkem käidavaid matkaradasid risti-põiki täis, aga… Maal on ikka vaikus ja rahu. Seda ei pea seal pikalt otsima. Sest ega mets ja lihtsalt loodsuski ole igaühe jaoks. Sunniviisil, isegi kui kõik kandikul kätte tuuakse, sinna ikkagi kedagi viia ei saa.

Loomulikult – RMK riigiasutusena täidab missiooni. Ta propageerib rahvale metsa. No või tutvustab. Aga kas midagi sellist, nagu on rukkiräägu varahommikune krääksumine, samblapadjast iste tagumiku all, ämblikuvõrgud jõeäärses võpsikus – kas midagi sellist saab propageerida? Vaevalt. Veel vähem kellelegi peale sundida. Sellest tuleb ainult jama.

Võtad tuttavad, põlised linlased, kaasa Ahja jõele, Taevaskojast allavoolu kalaretkele. Tulemus – mees saab puugi, naine on sääskedest ja nõgestest kolm päeva takkajärele kuplas. Ja sina oled süüdi. Saan’d siis summerile või folgile minna…

Vanad asjad on meie jaoks head niikaua, kuni neid mäletame, teame. Ega asjad, kohad, paigad sellepärast halvemaks muutu, et inimesed neid enam ei mäleta. Või kui neid, kes teavad, jääb üha vähemaks. Aga kedagi kättpidi Piusa jõe äärde kõmpima viia pelgalt selleks, et rada seal rohtu ei kasvaks, pole küll tark tegu. Lapsedki eelistavad lunaparki ekskursioonile Munamäele. Selle mis-ta-nüüd-oligi Munamäe võib ju tahvlist korra üle vaadata. Kõrgused, laiused, pikkused, sügavused vaid hiirekliki kaugusel, olgu Munamägi või Kazbek.

Et siis nõndaviisi, igaühele oma.

Heiki Hepner metsandusekspert

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval

AS Agrosilva pakub firma SecAl puidukuivateid

japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

halumasinad, puulõhkujad ja kõik vajalik küttepuidu tootmiseks

• • • • •

kiire pAigAlduS energiA kokkuhoiu režiimid vAlmiS kuivAtuSprogrAmmid iSpm15 termotöötluS Anemomeetrid AS AgroSilvA tel 5331 5687 info@agrosilva.ee www.agrosilva.ee www.secalsrl.com

Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Uue toote Japa 435 esitlus Benexon OÜs, Pärnu mnt 30 Viljandis 02.07.2015 kell 10–13

Kohtumiseni talupäevadel 25.–26.07.

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

12 T E H N I K A

METSALEHT Nr 6 (186) 25. juuni 2015

Võsagiljotiin on säästev abiline metsas ja linnaski Viimasel kümmekonnal aastal Eestiski müüdud metsatöötlusseadet, nn võsagiljotiini hinnatakse tema vähese kulukuse, kerguse ning mitmekesiste kasutusvõimaluste tõttu metsas, söötis põllul või linnapargis.

“Minu andmetel osteti esimene võsagiljotiin kas aastal 2008 või 2009. Siis tulid soomlased esimestega turule ja võeti ka meil kiiresti kasutusele,” meenutas Mõisaküla masinatehase tootmisjuht Enno Lilleste.

OÜ Mõisaküla Masinatehas ise on võsagiljotiine valmistanud ja müünud kaks ja pool aastat.

Energiavõsa võtmisel asendamatu “Muu hulgas korraldame n-ö kiirkursusi klientidele, kel puudub kogemus võsagiljotiiniga töötamisel. Meie võsagiljotiine esitleb ja nende tööd tutvustab OÜ Grenor Trade. Selle ettevõttega on meil kõige pikaajalisem koostöö,” rääkis Enno Lilleste.

Tema sõnul kasutavad võsagiljotiini peamiselt hakkpuidu tootjad. Seadmega saab lõigata lagedaks kraavikaldaid, võsastunud põlde, ka alusmetsa enne lageraieid.

Suuremaid võsagiljotiine massiga 700 kilogrammi ja rohkem kasutatakse roomikekskavaatoritel kaaluga 13–21 tonni. “Sel juhul on tootlikkus parim. Lõigatava materjali läbi-

mõõt on umbes 35 sentimeetrit,” märkis Lilleste.

Metsatehnika müügifirma OÜ Hydroline esindaja Alar Palatu täiendas, et giljotiini kasutatakse paberipuu, küttepuu toorme ja hakke toorme varumiseks. Palatu lisas, et maastik, kus seadet kasutada saab, oleneb nii-öelda alusmasina võimalustest.

“Tööd saab teha metsas, põllul, kraavides ja ka linnade parkides,” kinnitab ta.

Suurtele ekskavaatoritele mõeldud Mõisaküla masinatehase võsagiljotiin maksab 4990 eurot pluss käibemaks.

Tehases on Lilleste sõnul katsetusjärgus ka väiksem giljotiin, mis on mõeldud metsaveokäru tõstukitele ja ekskavaatoritele massiga kolm kuni viis tonni.

Hydroline müüb alates 2002. aastast firma Naarva metsatehnikat, sealhulgas energiapuu langetuspäid ehk võsagiljotiine.

Palatu sõnul jäävad Naarva võsagiljotiinide hinnad olenevalt mudelist ja tehnilistest omadustest vahemikku 5900– 38 000 eurot, seejuures ei ole arvestatud käibemaksu.

Lilleste lisas, et peatselt hakkab masinatehas pakkuma ka toodetavate võsagiljotiinide rentimist.

Selle plaani suhtes oli aga Palatu vastupidisel arvamusel.

Ta ei uskunud, et ükski firma

Töö saab tehtud õhustki Võsagiljotiini põhiliseks eeliseks on Palatu sõnul näiteks harvesteripeaga võrreldes väiksemad kulud.

“Nii on väiksemad soetamisja nii-öelda ülalpidamiskulud.

Näiteks ei ole keti-, plaadi-, õlikulu, ja kuna elektroonikat peaaegu pole, siis ka selle võrra on kulud madalamad,” selgitas Palatu.

Samuti saab metsamaterjali lõigata kivistes ja muidu keerulistes oludes. “Tera ei karda mulda ning läbi on lõigatud näiteks betoonist karjamaaposte,” teadis Palatu.

Eeliste puhul tõi ta välja ka selle, et võsagiljotiin on suhteliselt kergem ja lihtsam. “Töötleja saab üldjuhul ise hakkama remondi ja hooldusega,” märkis Palatu.

Tema sõnul on nii-öelda kasutajaskond kaetud alates Bela­ russi taga puidutõstukit omavatest omanikest ning edasi tulevad kokkuveotraktorid, langetustraktorid, suured ja väikesed ekskavaatorid.

“Samuti võib võsagiljotiini panna veoauto tõstuki külge, ja

Tööd saab teha metsas, põllul, kraavides ja ka linnade parkides.

Alar Palatu

isegi helikopteri külge rippu on pandud. Seda võimaldab eelkõige vähene õlitarve nii hulga kui surve osas ning on saavutatud tera õige liikumisega puu suhtes. Kui tera tuleb küljelt, on ka õlitarve suurem,” kirjeldas Palatu.

Võsagiljotiini miinuseks peab Palatu, et sel puuduvad pikkus- ja läbimõõdu andurid. “Vaid ühel Naarva tootel on pikkusmõõte seade. Samuti jääb ta suurte puude puhul tootlikkuselt alla harvesteripea omale,” täiendas Palatu.

Giljotiin kõrget kändu ei jäta Kuigi kuulu järgi pidavat võsagiljotiini kasutades jääma liiga kõrged kännud – üle kümne sentimeetri –, kummutavad mõlemad asjatundjad säärase jutu.

“Kui ekskavaatoril on kallutusseade, saab lõigata praktiliselt maapinna lähedalt või kraavikalda nõlva järgi. Kännud jäävad minimaalsed ning tulevikus saab hooldusniidukiga turvaliselt hooldada,” rääkis Lilleste.

“Naarva peadega saab näiteks samblase pinnase puhul jätta kännud samblaga peaaegu ühetasaseks. Tera asetseb neliviis sentimeetrit alumisest plaadist ülevalpool ja pead samblasse vajutades jääbki pea pinnasega sama kõrge känd,” tõi Palatu näite. “Suurim probleem on kraavikallaste puhul, kindlasti saab alla 10 sentimeetriga hakkama,” kinnitas ta.

Ain Alvela

Metsaomaniku kalender Suvi 2015 •

Tee kevadel istutatud metsakultuuris esimene rohutõrje.

•

Korrasta metsateed, tasanda roopad ja täida kruusaga. Kaeva ja puhasta metsakraave.

•

Valmista haava- ja vaarikavihtasid metskitsedele. Jaanipäeva paiku on hea aeg teha saunavihtasid.

•

Valmistu suviseks noorendike hooldamiseks.

Abi tööde kavandamisel ja toetustaotluse täitmisel saad oma metsaühistust.

•

Metsaomanike kohtumispaik on www.eramets.ee. Siit leiad infot ja kõik vajalikud kontaktid.

Toeta oma metsa!

sooviks neid välja rentida. “Või oleks rentimisel hind ebamõistlikult kõrge,” märkis ta ja mainis, et oskamatus käes on kerge asi tuksi keerata.

www.eramets.ee

Sven Arbet

Giljotiiniga läheb peenikese puidu mahavõtmine üksjagu kiiremini kui tavalist harvesteri kasutades. Paindlikuks teeb sellega töö ka asjaolu, et giljotiinipea sobib ühendada ekskavaatori noole või veoauto tõstuki hüdrosüsteemi külge.

Pildil töötab OÜ Energy Wood võsagiljotiin Raplamaal Kuimetsas.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus info@metsagrupp.ee