Metsaleht (juuni 2018)

MAARJAKASEGA MILJONÄRIKS: nõuanded väärispuu kasvatamiseks Lk 2–3

ARGO INGVER

28. juuni 2018 Nr 6 (222)

Mida teeb biokütus mootorsaega Lk 5 MAALEHE LISA

2 M E T S A M A J A N D U S

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

MAARJAKASK PENSIONISAMBAKS: kuidas väärispuust tulu teenida

Eestimaa suurim maarjakaasik seitsmeaastasena. Kaskede vahele on istutatud kuused, mis lähevad jõulupuuks.

Kuu alguses istutati Viljandimaale Pilistvere järve äärde sada maarjakaske, mis on Maarjakase Seltsi kingitus nii kohalikule rahvale kui ka kogu Eestimaale. Maarjakaske ehk karjala kaske kasvatatakse Eestis praegu hinnanguliselt tuhandel hektaril.

Kuna kõik maarjakase kasvatajad ei ole koondunud 2000. aastal asutatud Maarjakase Seltsi, pole nende arv ja kultuuride pindala täpselt teada.

Küll on aga teada, et üha lisandub metsaomanikke, kes on mõnest langiservast eraldanud

siilukese, kuhu maarjakasesalu rajada, sest hinnalist väärispuitu andvat puud tavatsetakse osalt naljatamisi, osalt ikkagi jätkuvalt tõsimeeli pensionisambaks kutsuda.

Seda ei tehta asjata, sest maarjakase kauni mustriga pui-

du kilogrammi eest võib praeguste hindade juures saada isegi kuni kümme eurot. Ja kui tamme peetakse mehelikkuse ehk tugevuse sümboliks, siis maarjakask väljendab kogu oma olemusega naiselikkust ja sellesse kätketud graatsiat.

Eestis tegeleb maarjakase taimede kasvatamise ja müügiga AS Plantex ehk Juhani Puukool, kus saab osta nii meristeemtaimi kui ka hinnalt odavamaid maarjakase seemnetai-

mi. Seemnest paljundatud taimede häda seisneb aga selles, et suur osa neist ei kasvata maarjakasele iseloomulikke tunnuseid välja.

Tunnusteta puud välja Sestap peab nende istutustihedus olema oma paar korda suurem meristeemtaimede istutustihedusest – kui viimati mainituid võib hektarile kasvama panna umbes tuhatkond, siis seem-

netaimi tuleks istutada hektarile kuni paar tuhat.

MTÜ Maarjakase Selts juhatuse esimees ja Eesti Maaülikooli dendroloogia dotsent Ivar Sibul märgib, et maarjakase tunnused ilmnevad üldjuhul juba kolmandal-neljandal kasvuaastal. Hiljemalt 14.–15. aastal pärast kultuuri rajamist tuleb korralike tunnusteta puud puistust välja raiuda.

“Maarjakase n-ö kvaliteedi määrab puidu muster – mida ti-

hedam see on, seda kvaliteetsem ja kallim on puit. Maarjakase puidukiud kulgevad erinevates suundades, mis tagab selle, et puit ei lõhene kuivades.

Eri suundades kulgevad kiud jätavad puidu terviklikuks. See on eriti oluline väiksemate esemete valmistamisel,” selgitab Sibul. “Neid puidutunnuseid saab puu välise vaatluse järgi kindlaks määrata. Nii tulebki hinnata, kas need on piisavad, et puu lõppraieni kasvama jätta.”

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Valmistame pelletil ja hakkpuidul töötavaid konteinerkatlamaju, mille võimsus on 50–400 kW. Liising alates 600 eurot kuus.

Aadress: Papli 5a, Lüganuse, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, 43301 I Telefon: 512 6351 I E-post: Marek@palu.ee

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

M E T S A M A J A N D U S 3

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

IVAR SIBUL

ta Pilistveres kasvama pandud maarjakaskedele kui rahapaigutusele, see on siiski park.

Kui on soov maarjakasekultuuri rajada, siis põhiline tingimus on, et puud saaksid kõigist külgedest piisavalt päevavalgust.

Teine nõue kasvukohale on see, et pinnas ei oleks alaliselt ega ka ajutiselt märg. Kes soovib maarjakaske istutada lihtsalt sööti jäänud maale, sel soovitab Ivar Sibul murukamara enne purustada ja istutusele eelneval sügisel ka läbi künda, sest tugev konkurents toimub puujuurte ja rohujuurte vahelgi.

Juba 40 aastaga

Sibula sõnul oli Pilistverre puid istutades eesmärk rajada maarjakaskedest inimesi rõõmustav väike haljasala, mistõttu sai seal puudevaheliseks kauguseks vähemalt neli meetrit ning seal ei ole plaanis neid edaspidi harvendama hakata.

Kõik sinna istutatud puud kannavad kõige paremaid maarjakase tunnuseid, sest tegu on kolme erineva eliitmaarjakase meristeemmeetodil paljundatud järglastega. Siiski ei vaada-

“Kultuuri hooldamise oluline nõue on, et inimene peab suutma maarjakase rohurindest välja kasvatada,” rõhutab Sibul. “Ja maa peaks olema ikka viljakas, see kiirendab maarjakase kasvu.

Kui maarjakase keskmine raievanus peaks olema 35–40 aastat, siis heas viljakas kasvukohas võivad puud juba paarikümne aastaga saavutada 22–23sentimeetrise rinnasdiameetri.”

Nõnda sobivad maarjakasekultuuri rajamiseks näiteks küllaltki viljaka pinnasega söötis põllumaad.

Seda, kas keegi on Eestis maarjakase abil rikkaks saanud, ei tea Ivar Sibul ütelda. Tegu on küll väärispuiduga, aga Eestis puudub praegu veel nii teaduslik kui ka praktiline kogemus väärispuidu kasvatamise ja turustamise kohta.

Eelmainitud hind kuni kümme eurot kilost pärineb soomlastelt, kes müüsid sel kevadel Euroopasse suurema koguse maarjakase tüvepuitu ehk spoonipakku. Puud olid 50 ja enama aasta vanused, müüdud puit läks Sloveeniasse, müük toimus oksjoni kaudu. Ivar Sibul teab öelda, et ostjaid jagub kogu Euroopas, aga ka Eestis tegutseval ASil Balti Spoon on võimekus maarjakase tüvepakust – puu kõige väärtuslikumast osast – spooni lõigata. Aastas tuleb neile töötlemiseks kümmekond tihumeetrit maarjakaske.

Maarjakasest spooni tootmist takistab aga üks probleem – kui arukase spoonipaku pikkus on 2,5 kuni 3,3 meetrit, siis maarjakase tüvi annab sageli välja vaid 70–80 cm pikkuse noti ning tavalise tehase masinad lihtsalt ei sobi nii lühikeste nottide töötlemiseks.

Puu ülejäänud osadest – kõveramatest oksa- ja tüvetükkidest – saab teha pikalt kestma mõeldud esemeid: pussipäid,

Maarjakaske tuleb pidada kodulembeseks puuks – ärge rajage maarjakaseistandust kusagile kaugesse kõrvalisse kohta, kuhu vaid harva satute.

IVAR SIBUL

TEENUSED Kõikvõimalikud raietööd Kändude juurimine Pinnasetööd Hakkepuidu tootmine Võsalõikus

karpe, ehteid. Soomlased näiteks valmistavad maarjakasest kellade korpuseid, mälupulga ümbriseid, esinduslikke kirjatarbeid jmt.

“Praeguseks on selgeks saanud, et kui tahetakse maarjakase puitu Euroopasse müüa, peab sel olema FSC säästva metsanduse sertifikaat. Meil seltsis on nüüd plaanis jõuda peagi selleni, et seltsi koondunud sadakond maarjakasekasvatajat saaksid endale grupisertifikaadi,” iseloomustab Sibul maarjakase turustamisega seotud nüansse.

Pole hõlptulu Kui maarjakasekultuur küpseks saab ja omanik selle rahaks teeb, ei pea Ivar Sibul seda n-ö maast leitud rahaks, sest kasvatamisega näeb üksjagu vaeva.

Küll aga hindab ta maarjakase perspektiivseks tuluallikaks just väikemetsaomanikele. Valdavalt on Eestis väikesed, alla kümne hektari jäävad metsaomandid ja just sellistele n-ö talumetsa pidajatele võib maarjakask osutuda vägagi sobilikuks ning tulevikus väärt tulu tuua.

Sarnaselt toimetavad ka meie naabrid Soomes, kus peaaegu igal sealsel maaomanikul on väike maarjakaseistandus.

Kuna maarjakaske, nagu ka kõiki teisi vääris- või poolväärispuid (Euroopas näiteks tamme ja pööki) majandatakse üksikpuumeetodil, tuleb maarjakaske pidada kodulembeseks puuks.

Ka looduslikud maarjakased kasvavad inimese mõjutatud looduskooslustes (puisniitudel, kivi-

MIS ON MIS

Maarjakask Karjala kask ehk maarjakask (Betula pendula var. carelica) on arukase haruldane teisend.

Puu on 10–15 meetri kõrgune, üksikud puud võivad kasvada 20 meetrini.

Looduslikult levinud Kagu-Soomest Karjalast kuni Valgevene lõunaosani, paiguti kasvab teda ka Slovakkias.

Tüvel ja jämedamatel okstel võib näha ribisid, kühme ja paksendeid, milles on kõige rohkem näsastunud puitu.

Peaaegu alati jääb tüvemuhkudel silma pikuti lõhenenud koor, mis on puidu ebaühtlase jämenemise tagajärg.

Paksendid, mis moodustavad tüve ümber enam-vähem ühtlaselt jämenenud rõnga, võivad juba noores eas olla kaetud paksu musta korbaga.

Maarjakaski pole mõistlik kultiveerida raielankidele, kuna kiirekasvuliste puuliikide ja rohttaimedega konkureerides jäävad nad alla.

Heaks kasvukohaks võib pidada viljaka pinnase ja mõõduka niiskusega valgusküllaseid endiseid põllumaid, mis tuleks enne maarjakase istutamist läbi kultiveerida, et vabaneda mitmeaastastest rohttaimedest.

Kultuuri tuleb majandada üksikpuumeetodil, kvaliteetse tüvepuidu saamiseks on oluline õigeaegne tüveokste laasimine ja hooldusraied.

Eesti ja arvatavasti kogu maailma suurim on 2008. aastal kuivendatud põllumaale meristeemtaimedega rajatud maarjakasekultuur, mis kuulub Johannes Valgule ja asub Harjumaal Padise vallas Kõmmaste külas enam kui 50 hektaril.

Maarjakase puit on hästi dekoratiivne.

Allikas: Ivar Sibul, Gunnar Morozov, Vikipeedia

aedade läheduses jne). Soomlastel on maarjakase inimlembuse kohta ütlemine, et (looduslikku) maarjakaske võib kohata veel nii kaugel inimasustustest, kuhu kirikukella heli kuulda on.

“Seega, ärge rajage maarjakaseistandust kusagile kaugesse kõrvalisse kohta, kuhu vaid harva satute. Pigem tasub maarjakasest

rajada näiteks sissesõidutee äärde puuderivi või allee. Või panna kodutee äärde väike maarjakasesalu kasvama, sest nii saate puudel pidevalt silma peal hoida ning planeerida ja teha õigeaegselt hooldustöid,” paneb Ivar Sibul istandike rajajaile südamele.

AIN ALVELA

4 Ü L E V A A D E

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

Eestis on sajandi jooksul põlenud tuhandeid hektareid metsa ILMAR SAABAS

On kurb tõsiasi, et Eesti mets aeg-ajalt tuleroaks langeb. Tänavune kevad-suvi on olnud põlenguterohke, ent 12 aastat tagasi lõõmas tuli Agusalus alal, mida saab võrrelda 1700 jalgpalliväljakuga.

1960–1969

2008

Sel kümnendil jäi põlengute alla 8030 hektarit. 1963. aasta 113 tulekollet tõi kaasa omamoodi rekordi – 3755 hektarit musta maad tõstis põlengute keskmise pindala 33 hektarile, mis on ligi saja aasta lõikes suurim.

Puhkes järjekordne Vihterpalu metsatulekahju. Tules oli 804 hektarit metsa

REIN SIKK

Põlengute ala jäi veidi alla tuhande hektari (935) ja keskmine pindala ei tõusnud üle hektari, kuigi tulekahjude arv oli suur – 2704.

rein.sikk@maaleht.ee

1921–1939 Tulekahjurohkeimad olid aastad 1921, 1933 ja 1939, mil kannatada sai vastavalt 2278, 4733 ja 2790 hektarit metsa. Enim oli tulekahjusid niigi heitlikul aastal 1933 – kokku 578.

1950–1959 Aastail 1950–1959 puhkesid eelmise sajandi teise poole suurimad metsapalangud, mil 625 põlenguga hävis 14 265 hektarit metsamaad. Suurimate kahjustustega aastad olid 1950, 1951 ja 1959. Aastal 1951 põles mets Vihterpalus, kus tuli laius 2000 hektaril.

2018 10. juunil puhkes selle kümnendi suurim põleng Vikipalus, kus tuli levis 200 hektarile.

Vaevalt saadi seal tuli kontrolli alla, kui 20. juunil puhkes põleng Rääma rabas. Tuli levis 40 hektarile.

1970–1979

Kokkuvõtteks

1980–1989 Neil aastatel suurpõlenguid ei registreeritud ja tulega (kokku 1523) tuli toime tulla 1046 hektaril.

1992 10.–24. juulini oli põleng Vihterpalus, põles 550 hektarit metsa.

1996 Septembris kestis Ida-Virumaal Oru turbaraba põleng kolm nädalat. Põles 240 hektarit turvast.

Vihterpalu 2008. aasta põleng. Vihterpalu on paik, mis otsekui tõmbaks tuld külge.

1997 Tuli möllas taas kord Vihterpalus. Põles 700 hektarit metsa.

1999 10.–17. juulini lõõmas Vaivaras.

Tules oli 500 hektarit metsa.

2002 Põlenguala Eestis ulatus 2082 hektarini – kokku 356 tulekahju.

3.–16. septembrini põles Emajõe Suursoo kaitsealal Varnja soomets. Hävis 504 hektarit metsa.

2006 14.–25. juunini põles KuusaluMähustes ning 12. juulist 1. augustini Agusalus. Tules oli vastavalt 587 ja 1235 hektarit metsa.

Pindalaliselt on Agusalu põleng taasiseseisvunud Eesti suu-

rim – mets põles territooriumil, mis on enam kui 1700 jalgpalliväljaku suurune. Tulekahju oli ka üks esimesi päästealase välisabi juhtumeid, mil appi tulid Läti ja Soome kustutuskopterid.

2007 9. juunil süttis Harjumaal Elliste turbaraba. Isegi veel juuli alguses kustutati turbarabas uuesti süttinud tulekoldeid.

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Harju- ja Raplamaal asuv Vihterpalu nagu tõmbaks tuld ligi, kuigi palangute põhjused on erinevad, näiteks sõjaväelaste tegevus (1940, 1951), pikne (1982) ja inimlik hooletus (1997, 2008).

Ida-Viru ohtlikumad paigad on Alutaguse (endistes Vaivara ja Illuka) vallas, kus tulle on jäänud kuni 1500 hektarit.

Allikas: Eesti Mets 1/2018 – Merle Rips, aastaraamat “Mets”, juubeliraamat “Päästeamet 25 – meie lugu”, Vikipeedia, Pealinn, Õhtuleht, Forte, Greenpeace

P Ä E V A K A J A 5

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

ARGO INGVER

Biolisandiga kütus nõuab saemehelt suuremat tähelepanu kurid on juba üles öelnud, kuiSaemeeste seas gi need on pidevas kasutuses ja armastatud bensiin kütus paaki seisma ei jää. oktaanarvuga 95 sisaldab alates maikuust Asenduseks biolisandit, mis võib neljaeurone kütus? küll loodust säästa, “Saed undavad meil hommikust aga on ära rikkunud nii mõnegi väikemootoriga õhtuni,” ütleb palkmajaehitaja Janek Sakkis. “Olen juba kaotööriista. tanud kolm saagi, üks neist oli

MARI KARTAU mari.kartau@maaleht.ee

Teoorias ei tohiks saega pidevalt töötades ja biolisandiga kütust kasutades saega midagi juhtuda, kuid saemehed räägivad teist juttu.

Biolisandi kasutamine tuleneb Euroopa Liidu direktiividest ja nende mõte on vähendada transpordisektori heitmeid.

Mõjust metsasektorile ja teistele elualadele, kus kasutusel väikemootoreid, pole aga kusagil juttu.

Bioetanool, kui see paaki seisma jääb, eraldub seismisel bensiinist ja seob endaga õhus leiduvat vett. Seetõttu oksüdeeruvad karburaatorid ning etanool võib muuta hapraks ka kütusevoolikud.

Tagajärg on see, et tehnika vajab karburaatorite läbipesu või vahetamist, kütusepaagid saavad kahjustada ja halvemal juhul võib ka mootor kokku joosta.

Metsameeste jutust ilmneb, et nii mõnedki saed ja võsalõi-

tuttuus. Elektroonilise karburaatoriga mudelid lähevad kohe läbi. Kui tavalisest bensiinist 95 ja Stihl Ultra õlist segu oli näda-

la kanistris seisnud, hakkasid asjad juhtuma. Nüüd kasutan spetsiaalbensiini.”

Viimast polegi nii lihtne hankida – tavalisest tanklast seda ei saa ja vahepeal olid laod üldse tühjaks müüdud.

Peamine mure on aga see, et spetsiaalne alkülaatbensiin maksab 4 eurot liiter või rohkemgi, samas kui 95 saab tanklast kätte veidi vähem kui 1,40 euro eest. See tähendab, et saetööde omakulud kütuse osas kasvaksid ligi kolm korda.

PA N E TÄ H E L E

Kuidas vältida biolisandist tingitud rikkeid saagidel ja võsalõikuritel? n Vaadake oma tööriista kasutusjuhendist järele, kas sellega tohib kasutada E10 bensiini, ja kui, siis mismoodi sellega ümber käia. n Kui kasutate bensiin 95 sisaldavat kütusesegu, siis ärge jätke seda pärast kasutamist kunagi paaki seisma. Enne pikemat hoiustamist töötage paak tühjaks spetsiaalselt väikemootoritele mõeldud kütusega. n Kindlasti ei tohi kasutada bensiin 95 elektrooniliste karburaatoritega masinates. n Segage korraga valmis ainult nii palju kütusesegu, kui paari päeva jooksul kasutate. n Kasutage bensiini 98, jälgige täpselt tootja juhiseid segu vahekorra kohta ning võimalusel kasutage ka tootja soovitatud õli. n Kodukasutajale ning väiksemale talumetsa omanikule on parim lahendus kasutada spetsiaalset väikemootoritele mõeldud kütust.

Teine võimalik lahendus on kasutada oktaanarvuga 98 bensiini, kuhu biokomponenti ei lisata. Paraku on ka see 95st kallim ning maapiirkondade tanklates seda ei müüdagi.

Seega biolisand metsameeste tööd päris võimatuks ei muuda, küll aga tuleb teha suuremaid kulutusi ning kütusekäitlemisele rohkem tähelepanu pöörata.

Töökotta pole saed veel jõudnud Et taolised rikked oleks hüppeliselt suurenenud, seda küsitletud remonditöökojad ei kinnita.

“Otseselt biolisandist tingitud rikkeid ei ole me märganud,” ütleb OÜ Expomarket kaupluse juhataja Kristjan Tanel Tilk. “Probleemid hakkavad tekkima, kui küttesegu jääb talveks tööriistapaaki seisma.”

Kuna metsameestel on saed siiski pidevas kasutuses, ennustab ta suuremaid probleeme hooajalise iseloomuga muruniidukitele ja -traktoritele.

Ka müüjad Mehkast ja Paka Metsast ei ole märganud, et kütusest tingitud rikkeid oleks rohkem. Saed satuvad tavaliselt töökotta, kui kütusesegu on liiga kaua enne kasutamist hoiustatud ning selle mõjusid võimendab biolisand veelgi.

6 U U R I N G

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

Mets puhastab õhku ja kosutab tervist Taimede heade omaduste põhjal hinnates peaks metsaga rohkem kokku puutuvad maainimesed linnainimestest tervemad olema.

VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee

Hoolimata rohketest vaidlustest Eesti raiemahtude või metsakasutusviiside üle, võiksime olla rahul, et elame Maa selles piirkonnas, kus metsi on rohkelt. Piltlikult öeldes on meil palju “suuri taimi”. Kui kasutada Tartu Ülikooli molekulaarse taimebioloogia professori Hannes Kollisti sõnastust, on taimed “fotosünteesivad keemiavabrikud, mis toodavad veest ja süsihappegaasist toitu, energiat, aga ka keerulisi orgaanilisi ühendeid, mis on kasutuses maitseaine-, lõhna- ja biomeditsiinitööstuses”.

Fotosünteesil seovad rohelised taimed päikeseenergia, vee ja süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku – kui taimede fotosüntees lõpeks, poleks inimestel enam midagi hingata. Õhu

EESTI ERAMETSALIIT

Paras paik metsateraapiaks: tamm, mille alla metsaomanik Tõnu Mändla on rajanud puhkekoha, on võimas fütontsiidide eritaja.

koostise reguleerimine on üks metsa tähtsaid keskkonda stabiliseerivaid tegevusi. Peale hapniku tootmise eritavad puud (nagu ka paljud muud taimed) fütontsiide.

Mis on fütontsiidid?

Eri allikad sõnastavad tähendust veidi erinevalt. Näiteks Viktor Masingu koostatud “Ökoloogialeksikon” (1992) ütleb, et need on “taimedest erituvad, enamasti lenduvad või vees lahustuvad ained, mis kaitsevad taimi mikroobide eest” ning et fütontsiide kasutatakse meditsiinis, taimekaitses ja toiduainete säilitamisel. “Eesti keele seletavast sõnaraamatust” leiab, et fütontsiid on “taimedest erituv bioloogiliselt aktiivne mikroorganisme surmav või kahjustav mitmesuguse keemilise koostisega aine”.

Taim eritab fütontsiide, et tugevdada oma immuunsust (tänapäeval lisanduvad teooriad taimede koostööst jms). Ka inimesel, kes regulaarselt hingab sisse fütontsiidide puhastatud õhku, on immuunsus tugevam.

Neid aineid on nimetatud ka looduslikeks antibiootikumideks. Peale selle, et need on paljude ravimite ja tervisetoodete koostises, areneb maailmas eraldi ravivõte – metsateraapia, mis tähendab tervistavat viibimist metsa puhtas õhus. Tervendav mõju avaldub ka siis, kui inimene tingimata ei kõnni mööda

metsa ringi. Saab piirduda puu all istumisega. Mõju on olemas ka sel juhul, kui inimene isegi ei mõtle metsas oma tervisele.

Esireas tamm ja vaher Puudest on tuntuim fütontsiidide eritaja mänd. Sanatooriumid sobivad hästi männimetsa. Kui pingeritta panna, on kõige suuremad fütontsiidide eritajad tamm ja vaher. Mänd on teises grupis (rohkelt eritavad) koos arukase, sookase, kuuse, haava, sarapuu, toominga ja kadakaga. Kolmandas grupis (keskmiselt eritavad) on

Taim eritab fütontsiide, et tugevdada oma immuunsust. Ka inimesel, kes regulaarselt hingab sisse fütontsiidide puhastatud õhku, on immuunsus tugevam.

siberi lehis, saar, pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, pihlakas, sirel. Vähesel määral eritavad fütontsiide jalakas ja kikkapuu ning kõige vähem punane leeder, türnpuu, paakspuu.

Okaspuude fütontsiidide hulk on aasta ringi pea muutumatu, kuid lehtpuudel nende eritamine sügisel väheneb.

Koolide õppematerjalist “Mets toidab” leiab, et ühe suve jooksul eritab 1 hektar lehtpuumetsa fütontsiide ligikaudu 2 kilo, okaspuumets aga 5 kilo. Sanatooriume, puhkekülasid ja lastelaagreid on just seepärast rajatud männimetsa, sealses õhus on baktereid 300 korda vähem kui linnas.

Ka otsene puhastus Peale hapniku tootmise ja fütontsiidide eritamise puhastab mets õhku sellega, et tõkes-

tab tahma, suitsu ja gaaside liikumist – kui maapinnalt tolmu üles paiskava tuule kiirus väheneb, püüavad lehed ja okkad tolmu ning tahma enda külge.

Mida karedamad ja karvasemad on lehed, seda enam tolmu nendele ladestub.

Mida kleepuvamad ja vaigusemad on lehed, seda vähem nende külge saastet jääb. Näiteks 400 pärna hektaril peaksid suve jooksul kinni 770 kilo ja 400 jalakat 2235 kilo tolmu.

Allikas: Hannes Kollisti tsitaat pärineb ta inauguratsiooniloengu sissejuhatusest.

Kasutatud on Eesti metsatööstuse liidu õppematerjali koolidele “Mets toidab” (2008), fütontsiidide eritajate pingerida on pärit Räpina aianduskooli Katrin Uurmani elektroonilisest õppematerjalist.

K O N K U R S S 7

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu üheksa metsaomanikku KERTU KEKK

Nüüdseks on žürii kõiki tänavusi metsamajandajate konkursil osalejaid külastanud ning nende metsakasvatusvõtete ja põhimõtetega tutvunud.

KRISTIINA VIIRON

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

“Seekord üllatas mind, kuivõrd palju uusi metsakultuure rajatakse ja kuivõrd palju on ilusaid kuusikuid,” märkis konkursi žürii liige, Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss.

Natuke kurvaks tegi teda asjaolu, et kuuske pannakse kasvama ka paigusse, kuhu sobiks mänd, ent kõigil metsaomanikel on sellele ka ühene põhjendus.

“Niisuguse põtrade arvukuse juures, nagu meil praegu on, ei õnnestu mändi kasvatada ja seetõttu on sellest pigem loobutud,” vahendab ta.

Pikalt ette Mitmel aastal metsamajandajate konkursi žüriisse kuulunud Tossu sõnul on nominentide külastamine kõige huvitavam suvetuur üleüldse.

“Näen kõikjal Eestimaal, kui hästi meil metsamajandus edeneb,” kinnitab ta, tõdedes, et metsakasvatus on töö, mida tehakse kire ja armastusega.

“Nägime üheksat viisi metsa majandamiseks, aga ühine kõigi juures on see, et need inimesed armastavad metsa,” märgib Toss. Ühine on tema ütlust mööda seegi, et metsaomanikud mõtlevad oma metsas otsuseid tehes väga pikaajaliselt ette.

Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni liikmed Sven Köster ja Maret Parv tutvuvad Maive Vaarpu metsadega.

“Ei mõelda vaid lähitulevikule, plaane tehakse lapselaste huve silmas pidades,” kinnitab žürii teine liige, sihtasutuse Erametsakeskus kommunikatsioonijuht Kertu Kekk Aira Tossu arvamust.

Kekk tõdeb, et hindamiskomisjon nägi oma külaskäikudel väga erinevaid metsi ja veel erinevamaid metsaomanikke.

“Kuid üks oli kõigi metsaomanike juures samamoodi – kõik nad olid oma metsa ja seal toimuvaga peensusteni kursis.

Mis taim kuskil kasvab, kus elab rabakonn, mis aastal torm puid murdis, millal kuusenoorendik mulda pandi, milliseid teid pidi põder käib – kõik oli teada!”

Ka Kekk märgib, et metsaomanikud on aktiivsed oma metsa uuendama ning teevad teadlikke ja enda jaoks läbi mõeldud valikuid metsa kujundamisel.

metsa hoidmise ja kestliku majandamise eest. Konkursil osalejaid külastades hindas neljaliik-

Juba veerand sajandit Keki sõnul on rõõm tõdeda, et metsaühistutest on omanike jaoks kujunenud kindlad partnerid, keda usaldatakse ja kelle teadmisi kuulda soovitakse ning metsaotsuste tegemisel arvesse võetakse.

Metsamajandajate konkurssi korraldatakse tänavu juba 25. korda ning see on ellu kutsutud metsaomanike tunnustamiseks

Harjumaa 514 8238 501 9257

Järvamaa 503 8777 514 8238

meline žürii metsaomanike viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa väär-

PA R I M A D

Metsamajandajate konkursil osalejad n Maive Vaarpu, Hiiumaa n Johannes Valk, Harjumaa n EELK Ridala Püha Magdaleena kogudus, Läänemaa n Ilmo Torn, Saaremaa n Mikk Vakkum, Järvamaa n Märt Koitmaa (esindaja Oliver Koitmaa), Viljandimaa n Mare Kunimägi (esindaja Heini Kunimägi), Viljandimaa n Lauri Salumäe, Lääne-Virumaa n Tornator Eesti OÜ, kõikjal Eestis n Jüri Stroo, Lääne-Virumaa

tustega seotud tegevusi. Arvesse võeti ka metsaomanike põhimõtteid ja väärtushinnanguid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.

Parima metsamajandaja tiitel ja Stihl Eesti auhinnad antakse kandidaatidele üle 18. augustil Haapsalu külje all Uuemõisas toimuval metsapäeval. Ühtlasi on võimalik külastada ka konkursi eelmise aasta võitja Liidia Kösteri metsa ning saab arutleda päevakajalistel metsateemadel.

Iga-aastasest parimate metsamajandate kokkutulekust on kujunenud kogupere sündmus.

ÜMARPUIDU KOKKUOST

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

Žürii liikmed Tiit Kosenkranius (paremal) ja Aira Toss uudistavad Lauri Salumäe metsi.

Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Läänemaa 523 7944 501 9257 Lääne-Virumaa 557 9936

Risti Kaimas Viimsalu

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 501 9257 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 www.metsaforest.com/ee

Võrumaa 5342 4232

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

8 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

SVEN ARBET

Eesti meistriks tuli Jarro Mihkelson

Juuni teisel laupäeval selgus Valgas Eesti meister raiespordis ja pandi lõplikult kokku meeskond, kes sõidab augustis raiespordi maailmameistrivõistlustele Norra Lillehammerisse.

TOOMAS KELT raievõistluste kommunikatsioonijuht

Eesti meistriks tuli esimest aastat profiklassis, kuid varem juunioride seas silma paistnud Jarro Mihkelson, teiseks tõusis taas raiespordi juurde tulnud Aiko Laas ja kolmandaks mainekas raiesportlane Taavi Ehrpais.

Jarro Mihkelson ja Taavi Ehrpais kuuluvad ka maailmameistrivõistluste koondisesse, lisaks võistluste kümnes mees Sulev Tooming, kes on mitmekordne Eesti meister ja maailmameistrivõistluste kogemustega sportlane.

Juunioride edetabeli tippu tõusis Priit-Karmo Orupõld, kelle edu tagas stabiilsus kõigil aladel. Ühtlasi kuulub talle au esindada Eestit maailmameistrivõistlustel.

Teisele kohale tuli Silver Pärn ja kolmandale Evert Laupa. Kõik noormehed õpivad Luua metsanduskoolis.

Uue Eesti meistri Jarro Mihkelsoni sõnul tõi talle võidu õnnestumine mitmel alal.

Raiespordivõistlustel võisteldakse viiel alal: langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine.

EESTI METSASELTS

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise või sellele eelnenud aastal.

Metsauuendamise ja pärandkultuuri toetuste tähtaeg kukub juulis Praegu on avatud voorud, kus saab toetust küsida metsa uuendamise või pärandkultuuri säilitamise eest.

Eesti meistrite esikolmik: Aiko Laas, Jarro Mihkelson ja Taavi Ehrpais.

Neil metsaomanikel, kes kevadel oma metsa uuendasid, on võimalik tehtud tööde eest toetust küsida kuni 10. juulini.

Erametsakeskusele saab taotluse esitada läbi e-PRIA portaali või metsaühistu kaudu.

Taotlust tasub esitada läbi metsaühistu, sest siis on toetu-

se määrad metsaomanikule lausa kaks korda kõrgemad.

Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, maapinna ettevalmistamist ning kuni kolmeaastase metsauuenduse hooldamist.

Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise või sellele eelnenud aastal.

Toetust saab küsida metsamaale, mille kohta on metsare-

gistris kehtivad inventeerimisandmed.

Metsa uuendamise toetuse esimese vooru eelarve on 750 000 eurot. Teine voor avatakse tõenäoliselt detsembris.

Täpne tähtaeg ja eelarve kuulutatakse välja suve keskpaigas.

Pärandkultuuri toetuse taotlusi võtab Erametsakeskus vastu kuni 2. juulini.

Toetust saab küsida erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti korrastamiseks, hooldamiseks, säilitamiseks, tähis-

tamiseks, sellele avaliku juurdepääsu tagamiseks, eksponeerimiseks, kaardistamiseks ja arhiivimaterjalide kogumiseks. Toetusmeetme eelarve on 15 000 eurot, töödega võib alustada pärast taotluse esitamist.

Lisainfot metsatoetuste taotlemise tingimuste kohta leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.

KERTU KEKK SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

www.metsadkorda.ee

L O O D U S H O I D 9

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

Sõmeru küla rahvas puhastas raja Möllu allikani ERAKOGU

Mittetulundusühingu Sõmerlased alla koondunud Sõmeru küla rahvas puhastas suve hakul metsas raja, et matkaja saaks avastada piirkonna üht põnevamat ja legendiderikast allikat – Möllu allikat.

H E A T E A DA

Haruldane karstiga seotud allikas Eesti looduse infosüsteemi andmetel moodustavad Möllu allika kaks kõrvuti asetsevat allikalehtrit, millest idapoolsemast väljub maaliline, umbes 10 cm veesügavusega oja. Idapoolse allikalehtri läbimõõt on 2–3 meetrit, läänepoolsemal 5 meetrit, sügavus ei ole teada.

Allikaid ümbritseb soine lagendik, mis kunagi oli kahe talu heinamaa. Allikas on tõenäoliselt seotud lõhelise karstisüsteemiga.

Allikad ja karstilõhed ning kuivad jõed on Nabala-Tuhala piirkonnas levinud. Rohkesti on erinevaid karstivorme just Tuhalas, kus asub ka Eesti ime – Tuhala nõiakaev.

JUULI NEMVALTS juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

Möllu allikas asub Nabala-Tuhala looduskaitseala sihtkaitsevööndis, karstialal, jäädes Kose valla ja Rapla maakonna piirile metsamassiivi.

“Inimeste side põhjamaise loodusega on siinkandis tihe,” selgitab külavanem Martinson, miks peab külarahvas looduses liikumist oluliseks. Martinsoni sõnul tegid kohalikud elanikud neli aastat tagasi valmis ka Nabala–Paekna matkaraja, mis tutvustab Nabala kandi külade (Paekna, Nabala, Kurevere, Piissoo) aja- ja kodulugu muinasajast kuni Teise maailmasõjani.

Aasta algul küpses külaelanikel mõte luua märgistatud ligipääs ka Möllu allikale (rahvasuus tuntud veel Möllallikana), mis peidab end põlismetsa rüpes.

“Ligipääs sai loodud selleks, et ühiskondlikku mälu hoida ning õpetada inimesi metsas liikuma, metsa kuulama ja mitte kartma.

Kutsume loodust hindavaid inimesi seda võimalust kasutama ning Möllu allikale oma külaskäiguga austust avaldama.

See on tõelise rahu paik, loo-

Rada allikani sai teeviitadega märgistatud. Metsas aitab õiget kurssi hoida värviline märgistus puudel.

made-lindude joogikoht, samuti südamerahupaik külastajale, siin ei ole vaja kiirustada,” räägib Martinson.

Rahvasuus on Möllu allikaga seotud mitmeid legende, millest tuntuim on rahapajast, mis allika põhjas peidus ja ootab õigel täiskuuajal välja kaevamist.

Rahapaja kättesaamise lugu on värvikalt kirjeldanud Mari-

Ann Remmel raamatus “Vennaste ja vete vald. Nabala kohalood”.

Kuidas allikani jõuda?

Riigimaanteel 11115 ehk Kurna–Tuhala teel Sõmeru külas viitab silt Möllu suunas (Tammiku tee) ning sealt omakorda ühe kilomeetri pärast jõuab metsaveo-

teele, millel liikudes jõuab välja väikese oja kaldale. Oja kulgu järgides viibki tee Möllu allikale.

Sõmerlased paigutasid oma jõududega teele ja allikale infotahvlid ning tähistasid Möllu allikale viiva rajakese metsas värvimärgistusega. Allikale jõudmiseks ja taas teele naasmiseks tuleb läbida umbes 1,6 kilomeetrit.

“Rada asubki metsa sees, see on takistustest ja okstest puhastatud, aga looduslik pinnas eeldab külaliselt ikka kummikuid ja metsas liikumiseks sobivat riietust,” täpsustab külavanem.

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

Euroopa vanim puu kasvab Itaalias National Geographicu andmetel on Euroopa vanim tuntud üksikpuu leitud Kesk-Itaaliast Rooma lähistelt.

Tegu on 1230 aasta vanuse soomusmänniga (Pinus heldreichii).

Tuscia ülikooli teadlased leidsid soomusmännivanuri järsult mäerinnatiselt Pollino rahvuspargi kõrvalisest mägede piirkonnast.

Hüüdnime Italus saanud männi ladvaosa on suuremalt jaolt surnud, kuid puu elab, tema seisukord on võrdlemisi hea ning ta võib elada veel sadu aastaid.

Laadoga Valamo mungad alustasid metsade uuendamist Venemaa Karjalas Laadoga järvel asuvas kloostris on alustatud metsade uuendamise projektiga, kirjutab Karjalan Sanomat. Praegu istutavad kloostri noviitsmungad uuendusalale männitaimi.

“Eesmärk on majandada ja taastada metsa umbes kolmel tuhandel hektaril. Tänavu uuendame metsa viiel hektaril,” ütles kloostri majandusjuht munk Jefrem.

Istutatavad taimed on looduslikud ning kogutud kloostri maal olevate elektriliinide trasside hooldamise käigus.

Kolmainsuse piiskopi Pankrati sõnul tegutses varem kloostris metsamajanduse osakond, mis spetsialiseerus maaharimisele, metsa uuendamisele ja metsakultuuride hooldamisele.

1800. aastatel kasvatati Valamo taimeaias puutaimi nii kloostri tarbeks kui ka müügiks Peterburis ja Soomes.

Nüüd arutatakse kloostris jälle taimeaia loomise küsimusi.

TOOMAS LEMMING Allikas: Metsälehti

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

Tulevikule mõtlevad metsaomanikud hindavad Malwa metsamasinaid!

Uued ja kasutatud varuosad metsatehnikale

Ekspandertapid

Müük: 5807 0874, 512 6033 Hooldus: 526 3288 Poe 8, Lähte 60502 Tartu vald, timberbalt@timberbalt.eu www.timberbalt.eu

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU 9

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

Kuidas rajati metsateid ja kas metsa ka kuivendati A. LOIT/VILJANDI MUUSEUM

TOIVO MEIKAR

Milleks on vaja metsakuivendust ja metsateid?

metsandusajaloolane

n Metsakuivenduse peamised majanduslikud eesmärgid on ligipääsu (sh kandvate teede) loomine raske või puuduva ligipääsuga liigniisketesse metsadesse.

Esialgu, kui puit toodi metsast peamiselt hobustega välja, kasutati selleks olemasolevat teedevõrku – külavaheteid ja metsa läbivaid teekesi. Iseäranis talvel olid need täiesti normaalse läbitavusega.

Uue võimaluse metsa väljaveoks andsid algelised metsakorraldused XVIII sajandi lõpul, mille käigus raiuti metsa sihid sisse. Esialgu ei olnud sihtidevõrk väga tihe, kuid mingid peasihid olid olemas. Need kujunesid metsa väljaveoteedeks.

XIX sajandi alguses anti välja mitu metsadepartemangu korraldust, kus nõuti riigimetsas mittevajalike teede sulgemist.

Kvartalisihid võimaldasid metsa väljavedu, need tuli nagunii puhastena hoida, see oli üks metsavahi olulisemaid ülesandeid.

Nii et teed sihtidel olid nagunii olemas, ja kui metsast lookles läbi veel mingisugune talutee, mille järele puudus suurem praktiline vajadus, kaevati need teed riigimõisates lihtsalt läbi, hoidmaks võõraid metsast eemale, et igaüks ei satuks metsa ja olukord püsiks n-ö kontrolli all.

Kui tsaariajal algas ulatuslik metsakuivendus, tekkis ühtlasi

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

n Metsamaaparanduse eesmärk on muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlblikuks. Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda.

Kuivenduskraavi rajamine umbes 1914. aastal Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas.

RANNAROOTSI MUUSEUM

Metsatee Ruhnus.

ka lihtne viis teede ehitamiseks – selleks sai kasutada väljatõstetavat pinnast. Kindlamad teated töödest on pärit XIX sajandi algusest.

1840. aastal rajas rüütelkond Küti mõisa metsavahtide ja metsatehnikute kooli, mis pidi koo-

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

litama metsakuivendustööde läbiviijaid Eesti talupoegade seast.

Metsa kuivendati väga ulatuslikult. Isegi Saksamaal äratas tähelepanu, et näiteks ühes väikeses Karksi mõisas oli rohkem metsakuivenduskraave kui mõnes Saksa vürstiriigis kokku.

Kõige tuntum ning ulatuslik kuivendussüsteem rajati Järvseljale. Aga maaparandustööde maht ei jäänud mujalgi palju maha. XIX sajandi teisel poolel kuivendati metsa juba kindlate projektide järgi ja kasutati nivelleerimist. Sajandi lõpul tekki-

sid spetsiaalsed maaparandusbürood, kes tegelesidki ainult metsateede ja melioratsiooni projektdokumentatsiooniga ning ka tööde juhtimise ja teoks tegemisega.

Konkreetselt tegid töid talupojad labidatega. Esimene ekskavaator, mis töötas metsade kraavitamisel, tuli suure tähelepanu saatel 1930. aastate lõpul. Käsitsitööd on olnud hullupööra palju ka nõukogude aja alguses – läks aega, kuni igale poole ekskavaatorid jõudsid.

Loodust hakati aktiivsemalt ümber kujundama 1950. aastatel, siis tulid ka suured ekskavaatorid, mis jõudsid muu hulgas meie metsadesse. Tamsalus loodi metsakuivendusjaam, mis tegi suurema osa kraavitustöödest.

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

OSTAME Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

n Põhjaveetaseme alandamine ja mulla veemahutavuse muutmine mõjutavad ümbritsevate alade veerežiimi ning mikrokliimat, elupaikade omadusi, taimestikku ja loomastikku.

OSTAME

Küsi meilt pakkumist!

www.lemeksmets.ee

n Kuivendamine toob kaasa puistu suurema kasvukiiruse. Olenevalt kasvukohatüübist võib kuivendatud ala mets anda lisajuurdekasvu üks-kaks tihumeetrit hektari kohta aastas. Loodetud on ka puidu tugevusomaduste paranemist.

OSTAME

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee

n Metsamaa kuivendamine loob ka paremad tingimused töötada suurte masinatega pinnast võimalikult vähe kahjustades.

Kirja pannud Mari Kartau

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

H E A T E A DA

• paberpuitu Kunda

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

HINNAK A JA

Küttepuidu hind on jätkanud uskumatut tõusu Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18 Veebrʼ18 Märtsʼ18 Aprillʼ18 Maiʼ18 Juuniʼ18 Männipalk 67,56 69,78 70,27 71,35 74,93 75,77 76,01 79,68 79,74 80,33 80,46 80,57 80,14 Männipeenpalk 63,19 64,68 65,67 67,71 69,99 70,61 70,71 75,78 76,09 77,17 77,49 77,49 76,94 Kuusepalk 70,65 71,93 72,22 72,57 74,49 75,04 75,17 79,23 79,14 79,63 79,63 79,63 79,24 Kuusepeenpalk 66,47 67,98 68,51 69,55 71,70 71,95 72,05 75,96 76,02 76,29 76,81 76,83 76,38 Kasepakk 90,93 92,71 92,71 92,71 92,71 99,71 99,70 109,00 112,21 116,33 116,18 116,19 116,19 Kasepalk 60,92 60,63 60,63 60,60 60,98 63,53 63,25 68,04 72,31 72,82 73,36 74,08 74,09 Haavapalk 36,00 36,00 36,00 36,00 37,50 40,50 41,5 41,50 45,50 43,00 43,00 43,00 43,00 Lepapalk 31,50 31,50 31,50 31,50 34,50 37,00 38,00 38,00 41,00 40,15 39,65 39,65 39,65 Männipaberipuit 33,76 34,60 35,34 36,85 39,10 39,82 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 61,30 Kuusepaberipuit 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 40,00 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 61,30 Kasepaberipuit 30,37 30,47 30,71 31,46 35,15 35,98 39,45 49,27 53,39 56,15 56,40 57,10 55,07 Haavapaberipuit 26,19 26,65 26,80 27,64 28,97 29,69 32,58 37,73 39,23 39,99 40,15 41,19 40,56 Küttepuit 22,18 22,69 23,44 24,19 24,32 24,60 25,325 28,31 30,12 30,62 30,95 31,17 31,39

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, juuni 2018 Puiduturul püsivad jätkuvalt väga head hinnad, ehkki okaspuupalkide ja lehtpuupaberipuidu hinnad on õige pisut langenud.

Lehtpuupalkidel püsib maikuu hinnatase, okaspuupaberipuit ja küttepuit on pisut kallinenud.

Okaspuupalkide hinnad on kuuga langenud keskmiselt pool protsenti. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes jääb hinnalangus alla poole protsendi, kuid aastataguste hindadega võrreldes on praegused hinnad kõvasti plussis. Aastaga on enam kallinenud männipeenpalk (21,8%). Männipalgi hind on samal ajal kasvanud 18,6%, kuusepeenpal-

gil 14,9% ja kuusepalgil 12,1%.

Nii saab metsaomanik männipalkide eest 12,50–13,75 €/tm ja kuusepalkide eest 8,50–10 €/ tm rohkem tulu kui aasta tagasi.

Lehtpuu jämesortimentide hinnad ei ole möödunud kuuga muutunud. Kvartaliga on ainsana kallinenud kasepalk (1,7%).

Eelmise aasta juuniga võrreldes on kõigi sortimentide hinnad teinud korraliku üleshüppe. Kasepakk on kallinenud 27,8%, lepapalk 25,9%, kasepalk 21,6% ja haavapalk 19,4%. Aastane hinnatõus tähendab, et metsaomanik teenib tänavu lisatulu kasepaku müügilt 25, kasepalgilt 13, lepapalgilt 8 ja haavapalgilt 7 eurot.

Hinnatõusuralli paberipuiduturul hakkab vaikselt läbi saama, kuigi esialgu on hinnad

langenud ainult lehtpuupuidul.

Siiski hoiab osa ettevõtteid kevadist kõrget hinda.

Möödunud kuuga kallines männi- ja kuusepuit veel 0,7% ning püstitas taas uue hinnarekordi. Tihumeeter okaspuupaberipuitu maksis juunis 61,30 €/tm. Kasepuit seevastu odavnes 3,6% ja mõned ettevõtted on kehtestanud lisakohustuse tarnida koos kasepuiduga ka okaspuupuitu. Haavapuidu hind on kuuga langenud 1,5%. Kuigi haavapaberipuit on traditsiooniliselt odavaim paberipuidusort, on tema praegune hinnatase ikkagi väga hea (40,56 €/tm).

Aastaga on paberipuit kallinenud suisa uskumatult palju. Kase- ja okaspuupuidu hind on kasvanud enam kui 80% ja

haavapuit 55%! See tähendab, et metsaomaniku tulu on okaspuupuidu müügil 27,50 eurot, kasepuidu müügil 24,50 eurot ja haavapuidu müügil 14,50 eurot tihumeetri kohta suurem.

Küttepuidu hind on jätkanud samasugust uskumatut tõusu nagu paberipuidu hindki. Viimasel 17 kuul on toimunud pidev hinnakasv. Möödunud kuul kallines küttepuit mõõdukalt (0,7%), jõudes taas uue rekordini 31,39 €/tm.

Muljetavaldav on aastane hinnakasv (41,5%). Eelmise aasta juuniga võrreldes saab metsaomanik nüüd tihumeetri küttepuidu müügil enam kui 9 eurot rohkem tulu.

HEIKI HEPNER

Ühine on metsaarmastus “Ühine kõigi juures on see, et need inimesed armastavad metsa.” Nõnda tõdes Aira Toss, kui oli külastanud kõiki metsaomanikke, kes pürivad tänavu parima metsamajandaja tiitlile.

Nii see tõesti on! Kas siis pole metsaarmastus see, kui pensionieas mees võtab sae kätte ja langetab oma metsas maha üksnes üksikuid suuri puid, sest lageraiet ta teha ei raatsi?

Kas siis pole armastus see, kui mees, kes töötab suure metsafirma heaks, näidates kunagi põllumaaks raadatud maadele istutatud metsakultuure, teab täpselt, millist istutusviisi ja kultuurihooldust ühes või teises kohas kasutatud on?

Pole vahet, kas tegu on enda isikliku või kellegi teise maaga, ühtviisi vastutustundlikult suhtuvad metsamehed oma hoole all olevasse metsa.

Sedasama saan kinnitada ka oma isiklikust ja nüüdseks juba küllalt pikaajalisest kogemusest.

Seepärast on eriti valus, kui sotsiaalmeedias võtavad sõna inimesed, kelle kodu üsna tõenäoliselt asub linnas; kes ühtegi metsameest isiklikult ei tunne, aga nad teavad täpselt metsamehi igasugu krõbedate väljenditega iseloomustada.

Ehk oleks siinkohal paslik kõiketeadjaile meelde tuletada: iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

KÕIGIST PAREM HIND! OSTAME METSAKINNISTUID. KA KOOS PÕLLUMAAGA. Tel nr 524 3607 metsaserv@gmail.com

Müüa täisautomaatne biokütusel töötav õhkküttekatel võimsusega 1000 kW. Katla peamised kasutusvaldkonnad on vilja kuivatamine, suuremate hoonete kütmine ja puidu kuivatamine.

Aadress: Papli 5a, Lüganuse, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, 43301 I Telefon: 512 6351 I E-post: Marek@palu.ee

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 6 (222) 28. juuni 2018

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS • kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

KASVAVA METSA OST-MÜÜK ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee

tel 740 5542, 504 1738 • info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee