Metsaleht (juuli 2018)

METSAPÕLENG: milleks sobib põlenud metsast raiutud puit Lk 2–3

TIIT BLAAT

26. juuli 2018 Nr 7 (223)

Kitsekahjustuste hulk kasvab Lk 6–7 MAALEHE LISA

2 M E T S A M A J A N D U S

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

Mets põles: nüüd on käes aeg otsustada, mis saab edasi Tänavune ulatuslikem metsatulekahju puhkes Aegviidu lähistel ning selle kustutamiseks kulus 11 päeva.

Põlenud puud sobivad lisaks küttele ka saematerjaliks.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Ühtekokku räsis punane kukk 10. juunil alguse saanud tulekahjus ligi 180 hektarit riigimetsa Mustjõe ja Pillapalu piirkonnas.

“Kogu ulatuses oli tegu majandusmetsaga, kus kasvas igasuguses vanuses metsa,” selgitab RMK Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai, missugune mets tuleroaks langes. “Põlengu alale jäi nii lagedaid alasid kui ka metsakultuure, noorendikke, keskealisi, valmivaid ja küpseid metsi.”

Mis põlenud metsast edasi saab, selgub RMK metsamajanduse peaspetsialisti Olavi Andrese sõnul siis, kui metsakorraldajad on kahjude suuruse ja metsa tervisliku seisundi ära hinnanud.

Kõlbab ka muuks kui kütteks “Järgmise sammuna tuleb leida klient, kellele põlenud materjal müüa, sest tahmunud materjali ei ole võimalik tavapärasel viisil turustada,” märgib Andres.

RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi nendib, et kõige lihtsam oleks põlenud metsast raiutud puitu müüa küt-

teks, aga kuna tavaliselt saab tules kahjustada puukoor ja kambiumi all on puit terve, sobib see ka saagimiseks.

“Sõltuvalt kahjustuse ulatusest saab sellest toota odavamaid saematerjale,” selgitab Kaubi. “Suuremates saeveskites palgid kooritakse ja siis selgub, kas nott ise on terve või läheb praagiks.”

Samuti saavad sellist materjali kasutada palkmajade tootjad.

Välistatud on söestunud materjali müük tselluloositööstusele, sest kuigi ka seal notid kooritakse, ei ole võimalik vältida söetükkide sattumist hakkurisse ja sealt edasi tootmisliinile.

Kaubi sõnul on mõned saeveskid RMK-le juba ka teatanud, et on huvitatud põlenud koorega palkidest.

Kasevõsud juba sirguvad Kui põlengus kannatada saanud puidule on ostja leitud, alustab RMK raiega. Tules täiesti hukkunud metsas tehakse sanitaarlageraie, misjärel istutatakse alale uued puud. Leekidest vähem puutuda saanud metsas piirdutakse sanitaarraiega ning raiutakse välja ainult kahjustatud puud.

Kogu ala uuendatakse paari aasta jooksul. Sealjuures on

Loodus on väga visa.

RMK Harjumaa metsaülem ANDRUS KEVVAI

täiesti võimalik, et mõned metsaeraldised jäävad looduslikule uuenemisele.

Juba praegu on põlenud aladel näha, kuidas süsimustaks põlenud kasekändude ja tüvede kõrvalt ajavad rohelised võsud oma nina välja. Põdrakanepitaimedest rääkimata.

“Loodus on väga visa,” tõdeb Andrus Kevvai.

Juuli alguse seisuga on keskkonnaamet metsaregistri andmetel teinud metsapõlengute kohta 15 metsakaitseekspertiisi, kogupindalaga 10,6 hektarit.

Neist kaks tehti Ida-Virumaal (2,2 hektari ulatuses), kaks Tartumaal (3,3 hektarit) ja ülejäänud 11 ekspertiisi Viljandimaal (kokku 5,1 hektarit).

Ekspertiisiga annab keskkonnaamet metsaomanikule ka soovituse, mida põlenud metsaga peale hakata.

Näiteks majandusmetsas antakse sõltuvalt metsakahjustuse tugevusest soovitusi sanitaarraiest lageraieteni.

Kui põlenud on kaitsealal – piirangu- või sihtkaitsevööndis –, võetakse aluseks kaitseeeskiri ja antakse soovitused kahjustuse likvideerimiseks lähtuvalt sellest.

“Iga metsakaitseekspertiisi akt on automaatselt ka raiet lubav dokument, mistõttu ei tohi ekspertiisi aktiga lubatud raie minna vastuollu kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjaga,” selgitab keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.

Näiteks võidakse sihtkaitsevööndisse jäävas metsas soovitada teha kujundusraiet, piiranguvööndis aga sanitaarraiet.

TEADUS

Kõige arvukamalt ja kiiremini hakkab kasvama kask Eesti Maaülikooli teadlased on aastast 2002 Vihterpalu põlengualadel uurinud, kuidas mets pärast tulekahju looduslikult taastub. Infot koguti nii neilt aladelt, kus põles, aga pärast põlengut metsa ei raiutud, kui ka seal, kus pärast põlengut tehti sanitaarraie ja koristati kogu lamapuit. Samuti neilt aladelt, kus põlenguala ülarindes domineerisid suured surnud puud ning ka sealt, kus ülarinde puud olid ellu jäänud. Ühtlasi uuriti alasid, mida tuli ei puutunudki.

Selgus näiteks, et esimestel aastatel pärast põlengut hakkas neil aladel, mis jäeti raiumata, kõige agaramalt kasvama kask, domineerides esimesed 12 aastat. Haabu kasvas põlenud aladel alguses vähe, kuid neid lisandus järjekindlalt.

Kaks aastat pärast põlengut kasvas noori mände aladel, kus puud olid alles jäetud, kuus korda vähem kui kaski, kuid 15 aasta pärast mänd juba domineeris

ja 20 aasta pärast jõudis maksimumtasemeni. Seega asendab puistus pärast kahe aastakümne möödumist lehtpuud mänd, kuna on sellistes tingimustes paremini kohastunud.

Põlemata ja raiumata metsas esines uuendust minimaalselt, mis näitab, et metsa looduslikuks uuenemiseks on Vihterpalu ja Nõva aladel vaja tulekahju, raiet vms. Samas, neil põlenud aladel, mida raiuti, ei tekkinud esimestel aastatel uuendust peaaegu üldse.

Kolmeteist aastaga puid küll tuli, kuid u 2,5 korda vähem võrreldes aladega, kus pärast tulekahju olid puud alles jäetud. Ühtlasi selgus, et looduslik uuendus, ehkki puid on vähe, kasvab raiutud põlengualal jõudsamalt. 17 aastat hiljem olid sealsed noored puud teiste alade puudest keskmiselt meetri kõrgemad.

Allikas: Eesti Mets

Kõige agaramalt uueneb looduslikult kask. Need võsud on nina välja pistnud vaevu kuu pärast põlengut.

Suurpõlengus hukkunud mets Aegvii ja ka palkmajade ehituseks.

M E T S A M A J A N D U S 3

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

KRISTIINA VIIRON

Tulekahjude kustutamiseks kulus mitu päeva Tõsisemaid põlenguid, mille kustutamiseks kulus päev või rohkem, lõõmas mai- ja juunikuu jooksul mitu, kuniks jaanide aegu sadanud vihm tuleohtu vähendas.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Näiteks puhkes 10. mail tulekahju Raplamaal Pihali külas asuvas metsas, kus tuli levis kaheksale hektarile. Kustutamiseks kulus terve ööpäev.

25. mail sai alguse keskpolügooni põleng, mille kustutamist takistas asjaolu, et seal leidus lõhkekehi ning tulekolletele ei olnud võimalik seetõttu ligi sõita. Lõplikult saadi seal tulest jagu kuue päevaga.

Kaks päeva ja 16 tundi kustutati tuld 26. mail Ida-Virumaal Konju külas Süsinõmme liivakarjääri lähistel, kus põles kahe hektari ulatuses turbapinnast ja võsa.

1. juunil hakkas suitsu kerkima Viljandimaa Tohvri küla metsast. Põles kolm hektarit,

mille lõplikuks kustutamiseks kulus kaks päeva ja kolm tundi.

Kaks päeva hiljem teatati häirekeskusele tulekahjust Vinni vallas Mõedaka külas, kus põles raiesmik 3,7 hektari ulatuses.

Seal kulus põlengust jagu saamiseks kaks päeva.

Mitu korda samas kandis 13. juunil puhkes taas tuli Toila vallas Konju külas, kus põles ligikaudu 10 hektarit turbapinnast, võsa ja kulu. Kustutamiseks kulus seekord neli päeva ja üheksa tundi. Mets süttis seal ka 16. juulil ning kustutamiseks kulus päevi.

Viimaseks tõsiseks maastikupõlenguks mai-juuni perioodil jäi 20. juunil süttinud tulekahju Rääma rabas ja metsas. 31 hektari suurune põlenguala kustutati kolme päevaga.

Juuli palavad ilmad tõid aga taas põlenguid kaasa. Lisaks IdaVirumaale põles ka Järva- ja Saaremaal.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe tõdeb, et arvulises mõttes ei ole tänavune aasta metsa- ja

maastikutulekahjude osas erakordne olnudki. “Küll saab aga öelda, et sündmuste iseloomu tõttu on käesolev aasta olnud veidi tõsisem,” märgib ta. Seda näitab kas või asjaolu, et tänavu, 1. jaanuarist kuni juulikuuni on olnud 17 kõrgendatud reageerimisastmega päästesündmust.

Mullu oli neid samal perioodil näiteks kõigest kolm, tunamullu aga seitse.

Keerulised olud “Sellele on kaasa aidanud eeskätt soe ja kuiv kevad, põlenud pinnase tüüp – turbaraba põlengud on enamasti pikaajalised sündmused –, ja keskpolügooni põlengu puhul ka alal leidunud lõhkekehad, mis takistasid tulekahju likvideerimist,” märgib Tähe.

Kõige mahukamaks kujunes nn Vikipalu põleng, mida käis kustutamas ühtekokku 81 päästemasinat ja 498 tuletõrjujat, lisaks arvukalt vabatahtlikke.

Tänavu esimesel poolaastal on kokku olnud 910 metsa- ja maastikupõlengut. Mullu oli neid 1210.

OHHOO!

Soomes põletatakse metsa sihilikult

du lähistel. Kui tuli on kahjustanud ainult puukoort ja kambiumi alt on puit terve, sobib see saagimiseks

Kui majanduslikus mõttes käsitletakse metsapõlengut suure õnnetusena, siis looduskaitses tähendab see metsa taastamist. See on üks metsa arengu looduslikest etappidest.

Kui tuli just kaitsealal ei puhke, siis üldjuhul põlengualale surnud ja kahjustatud puitu ei jää.

See aga tähendab, et liigid, kes elavad põlengualadel, on samuti kadunud koos metsatulekahjuga. Meie kliimavöötmes on taoliste harulduste näol tegu peamiselt putuka- ja seeneliikidega.

Eestis metsa sihilikult ei süüdata, küll aga te-

hakse seda Soomes. Niisugune koht on näiteks Seitsemineni rahvuspark, kus metsa on taastatud põletamisega. See käib täpsete arvutuste ja plaanide järgi.

Viie kuni seitsme hektari põletamine võtab aega kolm-neli tundi. Osa puid jääb ellu, osa hukkub kohe, osa mingi aja pärast. Taimkate söestub, kuid juured ja seemned säilivad. Järgmisel kevadel pistavad juba nii mõnedki samblad, seened ja rohttaimed nina maa seest välja.

Allikas: Mari Kartau, Eesti Mets

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

4 Ü L E V A A D E

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

Mets aitab inimesel hingata Mets kui suurte taimede ehk puude kogum on süsinikusidujana tänapäeval eriliselt tähtsustatud.

VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee

Juba koolis õpetatakse, et tänu taimedele on inimesel hapnikku, mida hingata, ning et taimed on hapniku tootjaina looduses erilised. Nad kasvavad fotosünteesi abil, mis toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes (peamiselt lehtedes).

Kui lihtsustatult ütelda, muudavad nad päikeseenergia keemiliseks energiaks, kasutades seda kasvamiseks.

Fotosünteesi lähteaineteks on süsihappegaas (seda hingab välja ka inimene), vesi ja mineraalained ning lõppsaadusteks on süsivesikud (peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis) ning kõrvalsaaduseks hapnik. Kui enamasti kasutab puu fotosünteesil saadud aineid oma kasvuks, vabaneb hapnik atmosfääri ja võimaldab inimeselgi hingata.

Süsinik puu sees Metsa ökosüsteemis toimub süsinikuringe pidevalt. Fotosüntees seob süsihappegaasi ja vabastab hapniku, kuid puidu la-

gunemisel või põlemisel muutub protsess vastupidiseks – vabaneb sama kogus süsihappegaasi ja hoopis tarbitakse hapnikku. Seega mõjutab süsihappegaasi kogust atmosfääris see, kas metsade biomass kasvab või kahaneb.

“Kui ülekaalus on noored metsad, on biomassi kasvukiirus suur ning süsihappegaasi seotakse ja päikeseenergiat salvestatakse intensiivselt,” saab lugeda õppematerjalist “Mets toidab”. Kui aga ülekaalus on vanad metsad, on biomassi juurdekasv kesine ja seetõttu jääb süsihappegaasi sidumise seisukohast väikeseks ka metsade kasutegur.

Tegin eksperimendi ja küsisin kolmelt metsaomanikult, kas nad mõtlevad metsa majandades ka sellele, kuidas nende tegevus mõjutab metsa võimet süsinikku siduda ja hapnikku eraldada.

“Eks seda sai koolis õpitud, aga päris kindlasti ma sellele näiteks hooldusraieid tehes pole mõelnud,” ütles üks metsaomanik. Teine pole metsaga seoses süsiniku sidumisele üldse mõel-

EESTI ERAMETSALIIT

Ülesanne on järgmine: kas süsinikku seob aktiivsemalt metsakultuur või taamal näha olev mets?

nud ja kolmas rääkis, kuidas ta küpset metsa sellepärast kindlasti raiuma ei kiirustaks, et vähem hapnikku tootvat puistut noorema ja produktiivsemaga asendada.

On välja arvestatud, et üks hektar metsa suudab tunnis neelata kaks kilo süsihappegaasi.

AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee Tasuta infotelefon üle Eesti 800 7000 e-kiri: toode@toode.ee AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.

Süsihappegaasi hulka atmosfääris saab kahandada, kui metsa ja puitu rohkem kasutada, teha sellest tooteid, panna seda ehitustesse jne ning mitte lasta kõduneda. Kauaks ajaks seob süsinikku näiteks puidust ehitatud maja.

Puidu kasutamise mõju süsinikuringele on seda parem, mida kauemaks puidu lagunemist edasi lükatakse.

On välja arvestatud, et üks hektar metsa suudab tunnis nee-

lata kaks kilo süsihappegaasi.

Samasuguses koguses süsihappegaasi hingab tunni aja jooksul välja 200 inimest.

Mitut sorti uuringud Tänapäeval, mil inimesed püüavad aina targemalt tegutseda, et ära hoida kliimamuutusi, on metsad süsiniku sidujana eriliselt tähtsas rollis ka uuringuobjektina – kuidas metsa süsiniku sidumise võimet senisest pare-

mini ära kasutada. Metsamees üldiselt ju teab, et metsi tasub uuendada ka selles mõttes, et süsiniku sidumine oleks kiirem, aga kuidas see niisugusel eesmärgil täpsemalt käiks, on kohati veel uurimata.

Asjaga seonduvad mitu muud inimeste tegevusvaldkonda. Näiteks püütakse vähendada fossiilsete kütuste põletamist, kuna need sisaldavad miljoniteks aastateks talletatud süsinikku, mis fossiilse kütuse põletamisel taas atmosfääri pääseb.

Kui metsa puhul toimub süsiniku ringkäik, siis fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku lisanduvaid CO2 koguseid.

Teadlane Meelis Seedre on soovitanud puitu kui süsiniku talletamise kohta käsitleda ka sellest aspektist, kui palju süsihappegaasi on õhku paisatud teiste materjalide puhul.

Seedre soovitab protsesse vaadelda tervikuna ja ütleb nii: “Puidukasutus pole kliimamuutusi leevendav peamiselt mitte selle pärast, et selles sisaldub süsinik, vaid selle pärast, et me kasutame puitu alternatiivsete, harjumuspäraste materjalide (betoon, metall, teras jne) asemel. Peaaegu kõik teised alternatiivsed materjalid on energiamahukamad, nende tootmiseks kulub rohkem energiat ja seetõttu eraldub rohkem süsinikku. Siin peitubki puidukasutuse muinasjutuline kliimamuutuse leevendamise mõju.”

P Ä E V A K A J A 5

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

ANNI ÕNNELEID

Puiduturul on praegu jäme ots müüja käes Juba ligi aasta on puiduturul valitsenud olukord müüja kasuks.

Hinnad on head ning puidu vastuvõtul ei ole ostjad nii valivad kui siis, mil turul valitses puidu üleküllus.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Praagiks läheb puidumüüjate hinnangul vähem materjali kui puidu ülekülluse ajal.

Metsaomaniku ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti metsaühistu Järvamaa piirkonna kontaktisiku Mikk Vakkumi hinnangul tähendab see valivuse osas seda, et ostjad määravad materjali praaki senisest vähem. “Me pole ju üleöö hakanud paremaid metsi raiuma,” lausub ta, tõdedes, et asi on ikka selles, et puit on nõutud kaup ja ostja ei saa ülearu nõudlik olla.

Tema sõnul puudutab vähesem praaki määramine eelkõige kalleid sortimente – vineeripakku ja palki. Vineeripaku puhul läheb vähem materjali praaki ka seetõttu, et pakku on hakatud hästi täpselt lõikama, kuna paberipuidu hind on kõrge.

“Pakuks lõigatakse see materjal, mis kindlasti vineeriks sobib, ja kui operaator kahtleb, siis ta pigem lõikab noti paberipuuks,” selgitab Vakkum.

Hakkurisse ka toores materjal Varasemate küllalt rangete kvaliteedinõuete osas pigistavad silma kinni ka hakkpuidu ostjad.

Kui varem ei tulnud rohelise okkaga materjali hakkimine tema sõnul kõne allagi, siis nüüd ollakse materjali puudusel valmis hakkima ka toorest.

Veel kolm-neli aastat tagasi oli tee äärde koondatud kuivav hakkpuidu virn üsna tavaline vaatepilt, kuid praegu see nii pole, sest märjal sügisel läks suurem jagu raiejäätmeid kokkuveoteede tugevdamiseks. See ongi põhjus, miks suur toormenappus tekkinud on.

“Metsamaterjali müüja võib praegu käia piltlikult öeldes kroon peas, sest nii kui tee äärde on virn kokku veetud, pannakse sellele kohe silm peale,” tõdeb Vakkum. “Pole ühtegi sortimenti, millest praegu minutiga lahti ei saa.”

Sealjuures on ka paberipuidu koorma mõõtmine läinud müüjale kasulikumaks. “Näiteks kui koorem on meie mõõtmise järgi 35 tihumeetrit, siis varem võis vastuvõtja mõõtes saada 33 tihumeetrit ja tema sõna jäi peale, siis nüüd on hakatud mõõtma meiega võrdselt,” ütleb Vakkum.

Kütet paberi pähe ei müü Siiski ei tähenda nn ostjaturg metsamaterjali müüjate sõnul olukorda, kus oleks võimalik rämpsu müüa.

“Natuke pigistatakse silma kinni, aga küttepuud ikka paberipuu pähe müüa ei saa,” tõdeb Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liige Taavi Raadik. Saeveskite reklamatsioonid on karmid ja tahetakse ikka kvaliteetset materjali. Raadiku hinnangul tä-

Eks see ole kirjutamata majandusreegel.

HEIKI HEPNER

hendab silma kinni pigistamine pigem seda, et kui puidu vastuvõtjal tekib praagi osas kõhklus, siis ta ennemini võtab materjali vastu, kui et määrab praaki.

“Praagi protsent on tihtipeale olnud hinnareguleerimise koht, aga kuna kõigil on materjali vaja, siis ei julgeta praaki nii palju määrata,” märgib osaühingu Aru Metsagrupp juhatuse liige Argo Alev, lisades, et kindlasti ei saa väita, et materjali praaki üldse ei määrata.

“Rämpsu vastu ei võeta,” kinnitab ka Alev Raadiku sõnu. “Puidu hind on kõrge ja selle eest tahetakse ka head materjali saada.”

“Eks see ole kirjutamata majandusreegel,” iseloomustab puiduturu asjatundja Heiki Hepner praegust olukorda. “Sama lugu on näiteks teravilja või mis tahes muu kaubaga.”

Kui tehast ikka ähvardab toormenappuse tõttu tööseisak, siis pigem ollakse valmis maksma kõrgemat hinda ja ostma ka materjali, mille väljaandvus ehk ei ole nii hea, aga igal juhul on see parem lahendus, kui tehas seisma jätta, tõdeb Hepner.

Sellest, millised hinnad puiduturul valitsevad, saab lugeda Metsalehest leheküljelt 11.

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS • kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

e-post allan@energywood.ee tel 50 82 501

Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee

6 M E T S A K A H J U S T U S

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

Metskitsed panevad üha rohkem aga põtradele silmi veel ette ei te KENNO SOO

Jõudsalt kasvab nende puistute pindala, millel metskitsed usinasti kallal käinud. Eesti metsade suurim kahjustaja on aga jätkuvalt põder.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Kui mullu tegi keskkonnaamet metskitsede tekitatud kahjustusi kindlaks 42 eraldisel ja 45 hektari ulatuses, siis tänavu esimeseks poolaastaks on neid tuvastatud juba 39 eraldisel kokku 43 hektaril. Kõige enam on kitsed metsakultuure söömas käinud Valgamaal (12,7 ha), Järvamaal (5,4 ha) ja Harjumaal (4,2 ha).

Kitsekahjude kasv on ka üsna ootuspärane, sest metskitsede arvukus on soojade talvede tõttu tõusnud viimased viis aastat ning ulatub nüüdseks 120 000 kuni 140 000 loomani.

“Kui möödunud aastal tegid kitsed kahju kolmel, siis nüüd 18 hektaril,” märgib osaühingu Metsatervendus metsaülem Anti

Viimaste aastate soojad talved on kitsede arvukust jõudsalt kasvatanud. Seda on näha ka ärasöödud metsakultuuride pealt.

Rallmann. Ta täpsustab, et ei ole veel üle vaadanud kõiki kultuure, vaid neid, kus risk kitsekahjustuseks on suurem ehk siis põllumaade lähistel asuvad langid.

Kahjustusest hakkavad metsakasvatajad rääkima siis, kui langile on ühe hektari kohta

alles jäänud vähem kui 1000 kuuske ja 1500 mändi.

Osaühingu Tornator Eesti töötajad on viimasel poolaastal kindlaks teinud kitsekahjusid 25 hektaril ning on nende kohta esitanud ka metsateatised, mida ettevõte varem teinud ei ole.

“Oleme varem infot kasutanud enda tarbeks, aga kuna probleem kasvab, siis nüüdsest edastame, et otsuste tegemisel oleks ka ametlik statistika olemas,” märgib Tornatori maakasutuse spetsialist Martin Tishler. Kõik kahjud pole tema sõ-

nul tõenäoliselt veel ka ilmsiks tulnud, sest ettevõtte praktika kohaselt kontrollitakse jooksva aasta istutusi sügisel, mistõttu võib sügiseks see arv olla mitu korda suurem.

“Ulukikahju deklareerime, kui kahjustus ületab 50% istuta-

tud puudest,” kinnitab Tornatori metsakasvatusjuht Andres Lavrenov. Seega juhul, kui kuuski on alles jäänud alla 1000 terve puu ja mände vähem kui 1500.

“Kahjudeks loeme tugevat söömist. Kui näeme, et puu ellujäämise võimalused on olemas,

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport. www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

M E T S A K A H J U S T U S 7

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

puid nahka, e siis me ei loe puud kahjustatuks,” nendib Lavrenov, et n-ö väiksest näksamisest numbrit ei teha. Tugevalt kahjustatuks loetakse puu ka sel puhul, kui tema kallal on korduvalt matti võtmas käidud.

Riigimetsas on sel aastal juuni lõpu seisuga registreeritud kitsekahjustusi 67 hektaril.

“Neist on oluliste kahjustustena kirjeldatud 56 hektarit,” selgitab RMK peametsaülem Andres Sepp. Mullu kirjeldati kitsekahjusid 255 hektaril.

Värskete kahjustuste osakaal kasvab Sepp märgib, et kuna sügisel muutus kahjustuste hindamise metoodika ning nüüdsest annavad kahjustustest lisaks metsakorraldajatele teada ka metsakasvatajad, tähendab see, et kahjustusi tuleb senisest rohkem ilmsiks. Üldse on kitsekahjustusi riigimetsas registreeritud 880 hektaril, neist oluliste kahjustustena 192 hektaril.

Need kahjustused on kantud metsaregistrisse ning eraldi ekspertsiisi keskkonnaamet neis paigus läbi ei vii.

Värskeid kitsekahjusid – küttimismäärade paikapanemisel ja loomade arvukuse hindamisel on olulised just hiljutised söömised – tuli keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande järgi mullu ette 33 hektaril. Seega lõviosa keskkonnaameti mullustest metsakaitse ekspertiisidest (45 hektaril), mis kitse söödud puistutes tehti, moodustaski kitse äsjane toidulaud.

Neli aastat tagasi tuli värskeid kitsekahjusid ilmsiks aga kõigest 7,7 hektaril.

Ulukiseire aruande koostajate Rauno Veeroja ja Peep Männili hinnangul on metskitsi paljudes piirkondades nii tihedalt, et ainuüksi jahimehed nende ridade hõrendamisega tõenäoliselt toime tulla ei suuda.

Püssid palge ja siht kitsedele “Kuna talvitumistingimused ja kevad olid metskitsede jaoks taas kord väga soodsad, võib eeldada üle keskmise tugevat metskitse asurkonna juurdekasvu ka käesoleval aastal. Metskitse asurkonna edasise tõusu väl-

K A H J U TA S U TIIT BLAAT

timise seisukoKeskhast on jahipidakonnaamet on mise kõrval ehk isegi Seda männitaime on tänavu esimesel näksinud metskits. olulisem ilvese asurpoolaastal põdkonna käekäik,” tõrakahjustust hindevad aurande koostajad. nanud 332 metsaeraldisel kokJahimehed on valmis tänavu ku 519 hektari ulatuses. Suuküttima veerandiku võrra roh- rimad kahjud olid Harjumaal (128 ha), Viljandimaal (94 ha) kem kitsi kui mullu.

Kui eelmisel aastal avalda- ja Järvamaal (87 ha). sid jahipiirkondade kasutajad soovi 12 600 metskitse küttimiPõder rikub ära seks, siis tänavu on jahimehed sadu hektareid näidanud valmisolekut küttida 16 200 metskitse.

Mullu tuli keskkonnaameti metSealjuures soovitab keskkon- sateatiste põhjal põdrakahjusnaagentuuri eluslooduse osa- tust ilmsiks 803 eraldisel pindkond küttida aga ligi kaks kor- alaga 1256 hektarit. Sealjuures da rohkem metskitsi – 30 000 oli põder värskelt matti võtmas looma. käinud 495 hektaril.

Möödunud aasta jahihooajal Riigimetsas on põdrakahjuskütiti Eestis 15 807 metskitse. tusi RMK peametsaülema AndSiiski ei tee kits põdrale sil- res Sepa andmetel mullu kirmi ette ning põdrakahjustusi tu- jeldatud ligi 9600 hektaril ning leb jätkuvalt ilmsiks mitu korda tänavu juunikuu lõpu seisuga rohkem.

5850 hektaril. Sellest pindalast

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

KAME, SIIS KA I LÕI ISTUTA M E! U K

www.metsadkorda.ee

Jahimeestel tuleb maksta Kuna põdrad-kitsed-hirved on kohati nahka pannud rohkem kui poole isutatud puudest, on metsaomanikud jahimeestele seetõttu ka kahjunõudeid esitanud.

Näiteks RMK on tänavu esimese poolaasta seisuga esitanud 44 kahjunõuet, mullu neid kokku nii palju üldse oligi. Kahjunõude summa ulatub Andres Sepa sõnul kokku 16 173 euroni ja kahjutasu hakatakse nõudma siis, kui hektaril on vähem kui 1000 kuuske ja 1500 mändi.

“Mände istutame hektarile 3000 taime ja kuuske 2000, nii et jätame loomadele ikka midagi söömiseks ka,” tõdeb Sepp.

Peamine kahjutasunõuete esitamise põhjus on põder, kes noorte mändide kallal käinud. Siiski on 12 nõude puhul süüdlaseks ka metskits, kes on naksanud nii mände kui ka kuuski.

Saartel on aga metsakasvatajate taluvuspiiri ületanud hirv, kes on kurja teinud mändidele.

Nii mitmelgi juhul istutavad uusi puid rikutud lankidele jahimehed ise – sel juhul arvutab RMK tööraha hüvitisest maha.

Kahjutasunõudeid on laekunud ka erametsaomanikelt, kuid nende mahtu ja suurust ei ole Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul keegi kokku võtnud.

“Tavaliselt jõuavad külamehed omavahel kokkuleppele, millega ja kuidas tasutakse,” täheldab Lillemäe. Enamjaolt tehakse seda metsa istutades.

“Kuna osal jahpiirkondadel on moodustatud reservfond kahjude katmiseks, siis kasutatakse ka seda hüvitamiseks,” lisab ta.

olulise kahjustusena on kirjeldatud ligi 6500 hektarit, mis moodustab üle 40% kõigist põdra kahjustatud aladest. Üleüldse on põdrakahjustusi registreeritud riigimetsas kokku 72 800 hektaril.

Ulukiseire aruande kohaselt elas meie metsades möödunud talvel 13 000–14 000 põtra, mis on liiga kõrge, vähendamaks ulatuslike metsakahjustuste riske.

Ka põtru ei soovi jahimehed tänavusel jahihooajal lasta nii palju, kui soovitab keskkonnaagentuur. Jahimeeste eesmärk on küttida 6027 looma mulluse 6065 asemel, keskkonnaagentuur aga soovitab lasta 6790 põtra.

Eelmise aasta jahihooajal kütiti Eestis 7337 põtra.

Metsameestele teevad meelehärmi ka hirved, seda peamiselt saartel.

8 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

Rahvas on rääkinud: ma pigem elan vaesena, kui TIIT BLAAT

Metsanduse arengukava koostamise protsess käib täie hooga. Selgunud on rahvaküsitluse tulemused, mille eesmärk on aidata metsanduse arengukava töörühma liikmetel tutvuda metsa teemadel arvamust avaldanud inimeste sõnavõttudega, mõistmaks, kas nende teemavaldkonnas on veel mõni probleem, mis vajab arengukavas käsitlemist. Järgnevalt toome Metsalehe lugejaini valiku neist probleemidest ja ka lahendusettepanekutest.

Probleemid Valiku tegi

MARI KARTAU

Mets pole maksevahend Eesti elu kinnimaksmiseks.

Säärane metsa raiumine, mis praegu meie maal toimub, on kuritegelik ja seadustega mittevastavuses.

Tuleb aru saada, et metsal on oluline väärtus, ma pigem elan vaesena, kui et metsa üles songin.

Hetkel ei kuulu mets enam rahvale, on kriitilises seisus ja seega vajab vastavaid muutusi.

Meie metsamehed teenivad sama palju kui Kalevipojad! Mis hinnaga see on saavutatud?

Tselluloos on metsa surm ja pole tegelikult puidu väärindamine.

Tavainimestel on kadumas võimalus käia enda tarbeks metsas seenel ja marjul, sest selliseid metsi, kus kasvaks mustikad, pohlad, kukeseened jms, sisuliselt enam ei eksisteeri.

LÄTIS ON OLUKORD POOLE LIIGIRIKKAM JA VÄHEM LAGERAIET – KUIDAS MEIE SEDA EI SUUDA? Loomastiku elupaikade vähenemisel (nad miskipärast ei taha elada istutatud ja nooremas metsas) tulevad loomad asulatesse, ilmselt huntidega seotud probleemid võivad ka sellega seotud olla. Lageraieala ei suudeta praegu taastada loomulikuks metsaks!

Kindlasti ei ole mets 1,3 m pikk. Puud peaksid olema vähemalt 50aastased.

Metsa(maa) määratlus on segane ja seda kommunikeeritakse meedias valesti (raielank, madalsoos olev paju- ja lepavõsa jne on ka kõik n-ö metsana arvel).

Statistikat väänatakse, tuututades üle terve maailma Eesti suurest metsaga hõivatuse protsendist, mis väljendub ainult paberil metsamaana ning tegelikkuses on kogu Eesti üks suur ülessongitud lageraieplats ja võsa.

See statistika, mida tutvustatakse, EI OLE ÕIGE. Mitu asjatundlikku isikut on

mulle rääkinud, et tegelik metsaraie on 20–25% SUUREM! Hetkel enamikul lankidel ei võeta kaugeltki enam 80aastast puitu, vaid ollakse juba 30aastaste kallal.

Kahjuks on enamik iidseid, kuid elujõulisi puid maha raiutud. Võime vaid aimata, millised hiiglased meie metsades elasid, kui vaatame kas või Kadrioru pargi puid, mis on pääsenud saemeeste võidukäigust tänu kaitsele.

Metsalangid, oksa-risuhunnikud ajavad mind marru. Sealt ei saa keegi enam läbi mitte kunagi. Tulekahju ei saa kustutama. Kuidas loom seal elada saab?

Maantee servani ei peaks lank ulatuma oma jälkuses /…/ Sõites ringi, on pidevalt nagu noaga hinge need rüüste väljad.

Muret teevad üksikud erametsaomanikud, kes ei hoolda enda vana metsa ning lageraie puhul ei tee metsauuendust – sellistele ahvidele on vaja teha ettekirjutusi.

Praegu on looduskaitset liiga palju.

Harjumaa 514 8238 501 9257

Tulevikule mõtlevad metsaomanikud hindavad Malwa metsamasinaid!

Ida-Virumaa 557 9936

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust

Uued ja kasutatud varuosad metsatehnikale

Ekspandertapid

Jõgevamaa 505 8369

521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

Järvamaa 503 8777 514 8238

KÕIGIST PAREM HIND!

Läänemaa 523 7944 501 9257 Lääne-Virumaa 557 9936

Müük: 5807 0874, 512 6033 Hooldus: 526 3288 Poe 8, Lähte 60502 Tartu vald, timberbalt@timberbalt.eu www.timberbalt.eu

Põlvamaa 508 3405

OSTAME METSAKINNISTUID.

Pärnumaa 509 0200

KA KOOS PÕLLUMAAGA. Tel nr 524 3607 metsaserv@gmail.com

Raplamaa 523 7944 501 9257 Tartumaa 5342 4232

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI

Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

www.metsaforest.com/ee

Võrumaa 5342 4232

P Ä E V A K A J A 9

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

ARGO INGVER

et metsa üles songin Lahendused Igale kogukonnale peab jääma jalutuskäigu kaugusele vähemalt üks saja-aastane mets.

Mets peab olema kogu rahva oma ning riigieelarve kasvatamiseks peab leidma teised meetodid.

Metsade üle peaksid otsustada saama kogukonnad ja looduseinimesed, mitte rikkurid.

Ning isiklikult olen nõus ka loobuma rahast ja asjadest, et metsa lageraiest säästa.

Säilitada ja taastada ürgmetsad, neid kaitsta kui elukeskkondi.

Tuleb päästa KOHE metsad alates 60. eluaastast – neid enam vähendada ei tohi!

Eesti metsade lageraie tuleb karmilt keelata ja kriminaliseerida.

Harvesterid tuleb keelustada.

Raiemahtusid tuleb kümme korda vähendada, et tulevikus ka metsa oleks! Üks miljon tihumeetrit aastas on normaalne, esimesena peab raieõigus olema erametsaomanikul, ja kui neist midagi üle jääb, siis alles RMK-l.

Metsloomade massihävitamise lõpetamine.

Seetõttu on oluline KOHE Eesti looduse hävitamine lõpetada ning kuulutada välja valdav raierahu 10–20 aastaks,

mis võimaldaks viimase kümmekonna aasta jooksul tehtud hävitustööl “kinni kasvada”. Ideaalis võiks see tähendada lageraiete täielikku lõpetamist ja hooldusraiete lubamist ainult piiratud ulatuses, kus see hädavajalik on. Metsa minimaalne raievanus tuleb tõsta vähemalt endisele tasemele.

Metsapuud peaksid olema vanemad kui mina ja metsa pindala peaks olema selline, et sinna on võimalik ära eksida.

Mitte koristada lamavpuitu, eemaldada puid, ehitada teid, kraavitada vms.

Inimeste juurdepääsu ei tohiks piirata või takistada.

Riigimetsas leidub sageli tee lähedal metsakuiva palki/küttepuud, mida igaüheõiguse alusel võiks iga soovija takistusteta oma riigimetsa mõttelisest osast varuda.

Kui mets maha võetakse, siis tuleks see plats ka ära koristada, mitte jätta sinna oksarisu ja üksikuid paberipuu juppe, mida traktorist ei ole viitsinud ära korjata.

Nagu ütles üks väga tark mees: me peaks juurepessu leviku takistamisega tegelema, mitte selle probleemi isegi laialdasemaks viima tselluloositehase tekkimisega.

Head tehnikat biolisandiga kütus ei riku.

Vastulause: biolisandiga kütus ei riku tänapäevaseid kvaliteetseid tööriistu Biolisandiga kütus mõjutab madalakvaliteedilistest materjalidest toodetud tööriistu, mis pole mõeldud uuele keskkonnasõbralikule kütusele.

ALARI JÜRIÖÖ Farron Tehnika OÜ, STIHL Eesti maaletooja hooldusspetsialist

26. juunil Maalehe Metsalehes ilmunud artiklist “Biolisandiga kütus nõuab saemehelt erilist tähelepanu” võis jääda mulje, et Eesti tanklates müüdav 5% etanoolisisaldusega bensiini 95E ja Stihl HP Ultra õlist segu justkui rikuks metsatehnika ning et eriti probleemne on elektroonilise karburaatoritega mudelite kasutamine.

Paraku ei saa sellist väidet kuidagi pidada tõeseks. Artiklis väl-

ja toodud probleemid ei ole kindlasti seotud uue etanoolisisaldusega kütuse kasutamisega, veel vähem on probleemid tingitud kütuse ja seguõli koosmõjust.

Biolisandiga kütus mõjutab madalakvaliteedilistest materjalidest toodetud tööriistu, mis pole mõeldud uuele keskkonnasõbralikule kütusele. Paljudes Euroopa riikides on biolisandiga kütus kasutusel olnud aastaid ja on selge, et garantiide ega ka hooldustööde hulk selle tõttu suurenenud ei ole.

Kõik Stihli seguõlid segunevad kütustega, mille etanoolisisaldus on kuni 25%. Stihli seadmed, millel on mehaaniline karburaator, töötavad kuni 10% etanoolisisaldusega (E10 märgistus) kütustega ning elektrooniliste karburaatoritega seadmed kuni 25% etanoolisisaldusega (E25 märgistus).

Siinkohal tuleb siiski ära märkida, et karburaatori reguleerimine või kalibreerimine võib olla vajalik. Töötamaks seadmetega probleemivabalt, vahetada igapäevases kasutuses masinatel küünal, kütuse- ja õhufilter iga 100 töötunni või 50–70 liitri järel, harvemal kasutamisel aga vähemalt korra aastas.

Pärast hoolduse tegemist tasub kontrollida karburaatori reguleerimisi ning teha elektroonilise karburaatori kalibreering.

Stihl HP õlidega segu valmistamisel ära tee rikkamat ega lahjemat segu kui 1:50-le, kütust valmista ette koguses, mille suudad ära tarbida 30 päeva jooksul, kuid mitte rohkem kui 20 liitrit korraga. Ka pärast mõnepäevast seismist loksuta kanister hoolikalt läbi. Nähes kütuse pinnal piimjat ollust, vett kanistris või paagis, ära seda kütust enam kasuta.

Üle 25 aasta teiega!

VÕRU, Pikk 17b, tel 782 8256

TARTU, Turu 34, tel 733 3095

MÜÜK- JA HOOLDUS

OTEPÄÄ, Valga põik 3, tel 766 1890

TALLINN, Peterburi tee 34, tel 655 7177

www.mehka.ee

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

Mille eest metsa kaitsta?

FR. R. KREUTZWALDI MEMORIAALMUUSEUM

H E A T E A DA

Abruka lugu

10 TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Eesti metsad on looduslikult mitmekesised ja täisealine mets võib seetõttu sageli tunduda iidsena. Kuid ka selline mets on kunagi olnud noorendik ja veel enne seda raielank. Öeldakse, et Eestis ürgmetsa ei ole. Tõsi, paarkümmend aastat tagasi ilmus ajakirjas Eesti Mets Viktor Masingu artikkel, kus kirjutati, et Väike-Maarja ja Kiltsi kandist leiti üks puutumata metsaosa. Pildid olid juures, see oli tõesti ürgmetsailmeline. See väike, umbes poolehektarine metsatükk oli mingil põhjusel inimtegevusest kaua kõrvale jäänud.

Aga üldiselt on inimese jalg igale poole jõudnud.

Kus siis asub see põlismets?

Ka Järvseljal on üks kvartal metsa, kus inimene pole kaua toimetanud, kuid see pole ürg-, vaid põlismets. Järvseljale rajati tsaariajal üks suuremaid kuivendussüsteeme. Kui vaadatagi sealseid kraave, on selge, et maaparandus on ka seda metsa mõjutanud.

Mets on organism. Kohta, kus sa oled kunagi käinud, ei pruugi 20 aastat hiljem enam äragi tunda. Kindlasti võib leiduda met-

Rakvere tammik 1960. aasta paiku. Nagu siis, nii ka nüüd on laialehelised puud pigem parkide pärisosa.

LOODUS.KESKKONNAINFO.EE

si, kus mitukümmend aastat ei ole toimetatud. Kui seal ei ole sada aastat raiutud, pole veel kaugeltki tegu ürgmetsaga. Kui 200 aastat pole inimtegevust olnud, võib öelda, et tegu on loodusmetsaga. Päris puutumatut metsa on aga raske leida.

Metsas kliima soojenemist näha pole Keskajal, XIII sajandil oli meil laialehelist metsa võrreldamatult rohkem kui praegu. Eriti tamme. Valitses soe kliimaperiood, mis hiljem ei ole kordunud. Laias laastus on läinud jahedamaks. Siin on olnud mitu väikest jääaega, kui olid külmad talved ja külmad suved, mis tõid kaasa viljaikaldusi. Aga metsa see otseselt ei mõjutanud.

Ka praeguste kliima soojenemise juttude valguses võib nentida, et mingeid uusi puuliike, mis sel juhul peaks kasvama hakkama, meile tulnud ei ole. Pigem mõjutab soojem kliima inim-

Abruka on olnud teaduslike uuringute katsebaas ja temast on räägitud pikka aega kui reliktist, kunagisest laialehelisest metsast, mis meie mail oli küllaltki levinud tuhatkond või enam aastat tagasi. Ükskord sattusin lugema 1650. aastal välja antud Saaremaa erametsa seadust. Muide, see on üldse Eesti esimene erametsaseadus, mille andis välja krahv Pontus de la Gardie, kelle jagu oli suurem osa Saaremaast.

Seaduses määras ta parimad metsad enda kasutusse, nende seas ka Abruka. Kaardimaterjali, metsakirjeldusi ja seal tehtud töid uurides selgus, et Abrukal asus tõesti Saaremaa parim kuusik.

XVIII sajandi keskpaiku uurisid seda metsa veel Peterburi akadeemikud, kuna seal oli mingi kuusekahjur levimas – see oli esimene Eesti alal tehtud metsakaitsealane uurimistöö.

Milles on siis asi, et seal enam kuusikut ei ole? Seetõttu, et kuusik raiuti alates 1808. aastast tasapisi maha. XIX sajandi lõpul oli Abrukal kuusikut veel umbes 5% saare pindalast, enne oli 70%.

Domineerisid lehtpuud, kask eelkõige, aga ka laialehelised puud.

Ilmselt tuli sinna küll väga hea uuendus, aga kuna hooldustöid ei tehtud, lämmatas lehtpuu noored kuused.

Veel 1920. aastate lõpuni majandati saart tulundusmetsana. Seda paljuski professor Teodor Lippmaa initsiatiivil, kelle uurimisobjektiks saar oli. 1931. aastal võeti Abruka looduskaitse alla kui laialehelise metsa kaitseala ja keelati seal raie.

Abruka oli looduskaitse all kuni aastani 1969, mil kuusikute osakaal tõusis 11%-ni. Siis aga tuli kuulus sügistorm ning pärast seda jäi kuusikute osaks 2–3%.

Tekkis filosoofiline küsimus: mis siis looduskaitse ülesanne on? Millise ajaperioodi olukorda looduskaitse peab hoidma? Kui ei raiuta ja katastroofe ei juhtu, on seal 200 aasta pärast looduskaitsealune lehtpuumets kadunud ja võimutseb kuusik. Või peaks looduskaitse looduse loomulikku arengut meeleheitlikult tagasi hoidma?

VÕRUMAA MUUSEUM

Järvselja looduskaitsekvartal. A. Matieseni foto trükisest “Looduskaitse II” 1940. aastast.

tegevust – põhiline probleem on see, et talved on liialt soojad ja raske on metsa välja vedada.

Praegune kliima peaks tegelikult sobima laialehelistele lehtpuudele. Nende jaoks on määravad soojad talved, suvised temperatuurid neid ei mõjuta. Kui

aga ulukid söövad laialehelised puud regulaarselt ära, siis on neil muidugi keerulisem kasvada. Oma osa on ka inimtegevusel, noorendike hooldamisel eelistatakse okaspuid.

Kirja pannud Mari Kartau

Matkaseltskond Abruka saarel 24. juunil 1939. aastal kohalikke loodusväärtusi imetlemas.

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

OSTAME

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

• paberpuitu Kunda

ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

HINNAK A JA

Küttepuidu hind on jätkanud kallinemist ka suvises kuumuses Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18 Veebrʼ18 Märtsʼ18 Aprillʼ18 Maiʼ18 Juuniʼ18 Männipalk 69,78 70,27 Männipeenpalk 64,68 65,67 Kuusepalk 71,93 72,22 Kuusepeenpalk 67,98 68,51 Kasepakk 92,71 92,71 Kasepalk 60,63 60,63 Haavapalk 36,00 36,00 Lepapalk 31,50 31,50 Männipaberipuit 34,60 35,34 Kuusepaberipuit 34,56 35,44 Kasepaberipuit 30,47 30,71 Haavapaberipuit 26,65 26,80 Küttepuit 22,69 23,44

71,35 67,71 72,57 69,55 92,71 60,60 36,00 31,50 36,85 37,02 31,46 27,64 24,19

Juuliʼ18

74,93 75,77 76,01 79,60 79,74 80,33 80,46 80,57 80,14 80,16 69,99 70,61 70,71 75,78 76,09 77,17 77,49 77,49 76,94 77,25 74,49 75,04 75,17 79,14 79,14 79,63 79,63 79,63 79,24 79,24 71,70 71,95 72,05 75,96 76,02 76,61 76,81 76,83 76,38 76,69 92,71 99,71 99,70 109,00 112,21 116,33 116,18 116,19 116,19 116,19 60,98 63,53 63,25 68,04 72,31 72,82 73,36 74,08 74,09 74,09 37,50 40,50 41,5 41,50 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 34,50 37,00 38 38,00 40,15 40,15 39,65 39,65 39,65 39,65 39,10 39,82 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 61,30 60,98 39,27 40,00 42,45 50,49 55,52 58,78 59,24 60,90 61,30 60,98 35,15 35,98 39,45 49,27 53,39 56,15 56,40 57,10 55,07 54,30 28,97 29,69 32,58 37,73 39,23 39,99 40,15 41,19 40,56 41,83 24,32 24,60 25,325 28,31 30,12 30,62 30,95 31,17 31,39 31,58

Arvude taga on mets, aga missugune?

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, juuli 2018 Nii nagu on tänavu suvel püsinud kuum ilm, on ka puiduturul püsinud väga head hinnad.

Juulikuuga on kuusepalkide hind kasvanud 0,4%, männipalkide hind on jäänud aga eelmise kuu tasemele. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on mõlema puuliigi palgid kuni pool protsenti odavnenud, kuid 2017. aasta juuliga võrreldes on hinnakasv korralik.

Kuusepalk on aastaga kallinenud enam kui 10%, kuusepeenpalk ligi 13%, männipalk ligi 15% ja männipeenpalk enam kui 19%.

Nüüd saab metsaomanik männipalkide eest 10,50–

12,50 €/tm ja kuusepalkide eest 7–9 €/tm rohkem tulu kui aasta tagasi.

Lehtpuu jämesortimentide hinnad on kolm viimast kuud samal tasemel püsinud. Ainsana on selle aja jooksul ühe protsendi kallinenud kasepalk.

Eelmise aasta juuliga võrreldes on lepapalk kallinenud ligi 26%, kasepakk enam kui 25%, kasepalk enam kui 22% ja haavapalk enam kui 19%.

Aastane hinnatõus tähendab, et metsaomanik teenib tänavu täiendavat tulu kasepakult 23,50 eurot, kasepalgilt 13,50 eurot, lepapalgilt enam kui 8 eurot ja haavapalgilt 7 eurot tihumeetri kohta.

Paberipuiduturul on hinnalagi saavutatud ja hinnad kerges

languses (okaspuupuit –0,5% ja kasepuit –1,4%). Ainult haavapuidu keskmine hind on kuuga 3,1% kasvanud, kuid see kasv on tulnud seetõttu, et üks ettevõte on ajutiselt peatanud oma suhteliselt madala hinnaga haavapuidu ostu.

Möödunud kolme kuuga on ainsana odavnenud kasepuit (3,7%). Haavapuit on kallinenud 4,2% ja okaspuupuit 2,9%.

Kui võrrelda praegusi hindu mullustega, siis on hinnakasv väga-väga suur.

Kasepuit on kallinenud enam kui 78%, okaspuupuit 76,5% ja haavapuit 57%.

See tähendab, et metsaomaniku tulu on okaspuupuidu müügil enam kui 26 eurot, kasepuidu müügil ligi 24 eurot ja

haavapuidu müügil enam kui 15 eurot tihumeetri kohta suurem.

Küttepuidu hind on jätkanud kallinemist ka suvises kuumuses. See viitab, et veel ei ole tarbijate laovarud piisavalt suured.

Viimased poolteist aastat on kuust kuusse toimunud pidev mõõdukas hinnakasv.

Möödunud kuul kallines küttepuit 0,6% ja ületas 31,50eurose piiri.

Kvartaliga on küttepuit kallinenud küll napp 2%, kuid aastane hinnakasv ületab 39%.

Eelmise aasta juuniga võrreldes saab metsaomanik nüüd tihumeetri küttepuidu müügil ligi 9 eurot rohkem tulu.

Tänases Metsalehes on üks arvuderohke lugu ulukikahjudest.

Sellest torkab silma, kuivõrd täpne on ülevaade kahjudest riigimetsas, ent teadmata on, kui palju tegelikult kasvab kahjustatud puid erametsades. Keskkonnaameti statistikasse jõuavad ainult need kahjustused, millest erametsaomanikud ametile teada annavad.

Kahjustustest annab küll ka ülevaate aastaraamat Mets, ent sealgi ei kajastu need täies mahus. Põhjus on tegelikult lihtne – kui riigimets on täielikult ära korraldatud, siis eramets mitte. Ühtpidi on see ka mõistetav, sest panna erametsaomanikule kohustus järjepidevalt oma metsi inventeerida pole otstarbekas. Seda esiteks põhjusel, et keskmine metsaomand ei küüni kümne hektarinigi, ning teisalt ei kavatse suur osa metsaomanikest metsa majandada, mille jaoks on värskeid takseerandmeid tarvis. Ühtlasi aga puudub oluline teave erametsade kohta. Näiteks ei tea keegi täpselt öelda, kui palju igal aastal erametsadesse uusi puid istutatakse. Seda saab ainult ligikaudu tuletada seeläbi, palju on uuendamiseks toetusi taotletud või palju metsataimi on ühishangetega ostetud.

HEIKI HEPNER

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristiina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 7 (223) 26. juuli 2018

• Metsakinnistute ost • Raieõiguse ost • Metsahaldusteenus

KONTAKT: info@okomets.ee

telefon: 5664 1413

www.okomets.ee