METSALEHT (august 2014)

TEHNIKA: Eestis toodetakse metsamasinaid, mis pälvinud üleilmse tunnustuse Lk 4–5 28. august 2014 Nr 8 (176)

OÜ Vostok Wood ostab kase-, kuuseja männi-paberipuud üle Eesti.

tel 5345 4927

MAALEHE LISA

2 P Ä E V A K A J A OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

DEBATT! Uute kaitsealade loomise poolt ja vastu

Nabala kaitseala loomine päästis vee paisu tagant RAUNO VOLMAR

Maaomanikud saatsid keskkonnaametnikele pöördumise, milles öeldakse, et uute looduskaitsealade loomisele puudub nende meelest sageli põhjendus.

Metsaomanikud leiavad, et nõnda ulatuslikud piirangud pole põhjendatud, keskkonnaametnikud on aga resoluutsed, väites, et põhjendamatult keegi kaitsealasid ei raja. Kus loodusrikkus vajab kaitset, seal tuleb seda ka teha, sõltumata maa kuuluvusest.

“Teeb murelikuks, et riik suhtleb metsaomanikega formaalsel tasandil, hoidudes sisulisest arutelust ja kompromissidest,” tõdes koosolekul Eesti Erametsaliidu esindajana osalenud Heiki Hepner Kohila Metsaseltsist.

Ta meenutab Nabala kaitseala moodustamise algset ideed, mida pooldasid nii tema ise kui ka teised piirkonna metsaomanikud. Nimelt oli esialgu kavas piiranguvööndi loomisega kaitsta karstiala ja põhjavett.

Metsa majandamist, mis on taganud poollooduslikele aladele omase elurikkuse, ei olnud kavas piirata.

Nüüd on aga plaanis 4600 hektari suurusel kaitsealal pooles ulatuses keelata igasugused metsamajandustööd (sh hooldusraied) ja ülejäänud aladele seada väga suured piiranTIIT BLAAT

Erametsaliidu seisukohad

Heiki Hepner on võtnud enda hooleks esindada neid metsaomanikke, kelle maad jäävad loodava Nabala kaitseala piiridesse.

gud. Ulatuslikud piirangud ei ole põhjendatud ja neid seades tõrjutakse kohalikud elanikud kaitsealalt sisuliselt välja.

Erametsaliit peab õigustatuks piirkonna maaomanike soovi, et riik hüvitaks neile piirangute kehtestamisel tekkiva majandusliku kahju. Metsa hooldamiseks on omanikud teinud aastate jooksul suuri kulutusi. Praegu ei ole riik Nabala kaitseala kulutustena maade võõrandamist eraomanikelt ette näinud.

Metsaomanikele, kes on oma metsi majandanud heapereme-

helikult ning on taganud seal suure elurikkuse, pakutakse kompensatsiooniks maamaksu soodustust, mis jääb keskmiselt vahemikku 3–6 eurot hektari kohta aastas. See on kuni paar tuhat korda väiksem investeeringu tegelikust väärtusest.

Erametsaliit leiab, et riik ei saa uute kaitsealade loomisel enam senise “riigi võimaluste põhise” ja omanikke riivava kompensatsioonimehhanismiga jätkata, vaid omanikele tuleb tasuda kompensatsiooni õiglaselt ja kohe. Vahendid

n EEML pooldab Nabala piiranguvööndi moodustamist kohaliku karstiala kaitsmiseks, kuid peab põhjendamatuks metsa majandamisele ulatuslike piirangute kehtestamist. n Kaitseala loomisel tuleb riigi esindajatel arvestada maaomanike huvidega ning tagada nende tegelik kaasamine otsustusprotsessi. n Uute kaitsealade kavandamisel tuleb riigil arvestada kulutustega ökosüsteemi teenustele. Piirangud tuleb maaomanikele hüvitada õiglaselt ja kohe.

Looduskaitsealasid tuleb kavandada vastavalt riigi tegelikele võimalustele.

selleks peab planeerima juba 2015. aasta eelarvesse.

Edaspidi tuleks riigil kaitsealade loomise puhul arvestada ka sellega kaasnevaid suuri kulusid ja ulatuslikku mõju maapiirkondadele.

Alles kõiki kaasnevaid tegureid hinnates saab teha otsuse, kas kaitseala loomine ning rangete piirangute seadmine on otstarbekas või on lahenduseks avatud koostöö metsaomanikega.

Erametsaliit

Loodusrikkusi tuleb tingimusteta kaitsta Eesti ühe suurima ja hinnalisema rikkuse, võimsa ja puhta looduse kaitsmise põhimõte on lihtne: ohustatud loodusväärtust saab ja tuleb kaitsta seal, kus ta asub.

Keskkonnaminister Keit PentusRosimannus.

TAU S T

Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet on seisukohal, et kui loodusrikkus on tunnistatud kaitsmise vääriliseks, siis tuleb seda ka teha, kusjuures viisil, mis selle unikaalse või ohustatud väärtuse säilimise ja olukorra paranemise tagab.

Loomulikult saab see kõik toimida ainult siis, kui sama eesmärgi nimel on valmis kaasa aitama ka näiteks erametsa omanikud.

“Kui hinnaline loodusväärtus asub erametsas, siis ei saa ega tohi me teha nägu, nagu

too väärtus kaitset ei vajaks lihtsalt seepärast, et tegu on erametsaga. Ikka vajab,” on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus resoluutne. “Kujutage ette, kui näiteks Tallinna vanalinnas käsitleksime era- või avaliku sektori unikaalseid ajaloolisi hooneid erinevalt ja ütleksime, et eraomanikele kuuluvaid väärtusi pole kaitsta vaja, eraomandis olevatel kinnistutel hullake nii, kuidas pähe tuleb. See oleks ju vastutustundetu.” Ühtegi sihtkaitsevööndit ei saa teha ega tehta põhjendamatult, aga seal, kus need on loodusväärtuste hoidmiseks vajalikud, tuleb loodust hoida sõltumata sellest, kelle omandis on maa. Üldistes huvides seatud looduskaitseliste piirangute vähemalt osaline kompenseerimine oli arutelu all ka eelmise aasta

riigieelarve tegemisel. Praegu aga on valitsus seisukohal, et teravam vajadus riigieelarvelise raha järele on lastetoetuste tõusu ning sotsiaal- ja kultuuritöötajate ning õpetajate palkade kasvu rahastamises.

“Mis puudutab keerulist ökosüsteemide tarnimise kokkulepete süsteemi, siis selliste uute skeemide asemel ihkan mina küll rohkem sellist riiki, kus looduse hoidmine pole midagi sellist, mida osta tuleb, vaid mis oleks iseenesest mõistetav ja loomulik käitumisnorm,” tunnistab PentusRosimannus. “Inimesel lihtsalt on moraalne kohustus teistesse looduse liikidesse suhtuda samavõrd hoolivalt ja hoidvalt, kui ta oma liigi esindajasse suhtub.”

Keskkonnaministeerium

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

Ain Alvela

Peaauhinnaga kaasneva tiitli pälvis seekord Lääne-Virumaal talupidamisega tegelev perekond Muusikus – Hallan ja Marje. Käte ja hingega põllul ja metsas, võiks nende kohta öelda – kõige ehedam maa sool. Auhinnaga käis kaasas korralik Husqvarna 5. seeria profisaag, mille andis üle Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais (vasakul).

Tublimad metsamajandajad said pärjad kaela Augusti keskel pidasid erametsade majandajad oma igasuvist kokkutulekut, mis traditsiooniliselt tipnes tänavuste parimate ja tublimate metsamajandajate väljakuulutamisega.

Sedapuhku toimus kokkutulek, järjekorras 15. omataoline, Pärnumaal Saarde vallas, eelmise aasta parimaks metsamajandajaks tunnistatud Elmut Kööseli ligi 270 hektari suuruseni ulatuvate metsamaade naabruses.

Kuigi sel aastal sai senisest talumetsamajandajate konkursist metsamajandajate konkurss, siis just nüüd pärjati parimaks ehtne talunik. Võitja au kuulus Lääne-Virumaal Avispea külas üle saja hektari põldu ja veerandsada hektarit metsa majandavale Hallan Muusikusele.

Peaasjalikult teraviljakasvatusega tegelev Muusikus on talupidaja selle klassikalises mõttes. Tema taluhoonete ümber laiuvad põllud, nii enda omad kui renditud, põldudega aga külgneb metsamaa. Viru-Lemmu Metsaseltsi liige Muusikus

hindab metsa eelkõige kui puhkuse ja elujõu ammutamise kohta. Ta ei arvesta iga puud vaadates mõttes, kui palju selle eest nii ja nii paljude aastate möödudes kukrusse raha võiks koguneda.

Sestap on tal kogu tegevus metsas põhjalikult läbi mõeldud.

Viimase nelja aasta jooksul on ta istutanud uue metsa kokku 9,6 hektarile, enam kui kolmandik metsamaast on noorendike all. Suuremaid lageraieid pole tehtud, valgustusraiega varutud puidu müüb küttepuuna.

Edasises jagunesid auhinnakategooriad aga nõnda. Pari-

maks metsateede ehitajaks hinnati Ida-Virumaal Narva jõe läänekaldal metsi majandav Roman Šmeljov. Tubli metsade uuendaja on Maret Soobik, kelle metsamaa paikneb Viljandimaal Abja vallas. Tubli metsale uue võimaluse andja tiitli sai Madis Kinks, ärimees, kes soetas endale röövraietega laastatud 70 hektarit metsa Valgamaal Otepää külje all ja mille ta nüüdseks on suures osas jõudnud taastada.

Auhinna euroliidu toetusraha võimaluste eeskujuliku kasutamise eest pälvis Hiiumaa metsamajandaja Aare-Villu Kattel, kes

soetanud toetuste eest vajalikku metsatöötehnikat. Seda kasutab ta nii oma tööde tegemiseks kui naabermetsaomanikele teenuste osutamiseks.

Tubli pärandkultuuri hoidja ja loodushariduse edendaja on Lääne-Virumaal Metsamõisas jõudumööda oma kodukotust tuhast üles ehitav Priit Adler, kes arendab muu hulgas Pandivere puhta vee teemaparki ning ehitab koolituskeskust.

Kõige eakam osaleja, Arvo Kruup Raplamaalt Märjamaa vallast sai tunnustatud kui parim noore metsa hooldaja. Kui

Russalu küla juurest metsateele keerata, kostab teeäärsest kaasikust ikka kirvehoope. Suure tõenäosusega on nende tekitajaks 78aastane Arvo Kruup, kes oma metsas valgustusraiet teeb. Küll arhailiselt, kuid järjekindlalt ja hoolikalt – südamega.

Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss märkis, et Hallan Muusikusel on väga selge plaan ja visioon oma põldude ja metsade arendamisel. Ju siis sellepärast ta auhinnajagamise üle otsustanud žüriile imponeeriski.

AIN ALVELA

Kuumakse alates

61€

0F CB 65

70 NC

CB 50

0F

PÜSTI, HULLUD!

0S

www.honda.ee

Kuumakse alates

75€

Kuumakse alates

87€

PÜSTIHULLUD PAKKUMISED HONDA MOTOKESKUSTES Honda Liising finantseerib tooteid hinnaga alates 4800 €

CB500F

NC700S

CB650F

MOOTOR: vedelikjahutusega, 4 takti, rida 2 KUBATUUR: 471 cm³ VÕIMSUS: 35 kW / 8500 p/min VÄÄNE: 43 Nm / 7000 p/min

MOOTOR: vedelikjahutusega, 4 takti, 8 klappi, SOHC, rida 2 KUBATUUR: 670 cm³ VÕIMSUS: 35 kW / 6250 p/min VÄÄNE: 60 Nm / 4750 p/min

MOOTOR: vedelikjahutusega, 4 takti, 16 klappi, DOHC, rida 4 KUBATUUR: 649 cm³ VÕIMSUS: 64 kW / 11 000 p/min VÄÄNE: 63 Nm / 8000 p/min

Honda Motokeskused Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Kalda tee 13, tel 730 0385 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550 Krossitsiklid: Redmoto OÜ, Männiku Ärimaja, Männiku tee 104, tel 512 2877

Kampaania tingimused: sissemakse 15%, intress 1,9%, periood 60 kuud, lepingutasu alates 190 EUR. Krediidikulukuse määr vara väärtusel 5 250 EUR (CB500F) on 3,30% aastas, jääk 20%. Krediidikulukuse määr vara väärtusel 6 440 EUR (NC700S) on 3,01% aastas, jääk 20%. Krediidikulukuse määr vara väärtusel 7 495 EUR (CB650FA) on 2,83% aastas, jääk 20%. Intress 1,9% sisaldab 6 kuu Euribori ja võib muutuda vastavalt baasintressi kõikumistele.

Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga. Finantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia.

Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub!

 4  T E H N I K A   VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Juurepessi hävitav viirus vþib tulevikus aidata juure- ja tßvemädanikke tþrjuda, Üeldakse Soome Metsanduslikus Uurimisinstituudis.

Juurepessud on seened, mis tapavad Soomes mände ja mädandavad kuuse puitu ning pþhjustavad aastas juba 50 miljoni euro eest kahju.

LĂľuna-Soome kuuskedest 15–20% on tĂźvemädanikust kahjustatud. Juurepessi kahjustusi on Ăźritatud piirata suviste raiete vähendamise, puuliikide vahelduse, kändude tÜÜtlemise ja kändude juurimisega. n 80% Soomes kasutatavast paberist ja kartongist leiab tee vanapaberi kogumiskonteineritesse. Metsäteollisuus ry andmeil on Soome vanapaberi kogumisel nii Euroopas kui ka maailmas esirinnas. Euroopas oli vanapaberi kogumise protsent 72. Ăœlemaailmselt leiab taaskasutust vaid alla 60% paberitoodetest.

Viiendik kogu kasutatud paberist jääb kogumata. n Rahvusvaheline linnuhuviliste organisatsioon BirdLife International teatab, et maailma linnuliikidest on ohustatud liike 1373 ja jälgimist vajavaid liike on 959. Hävimisohus olevateks peetakse 213 linnuliiki.

Elujþulisteks ja jätkusuutlikeks peeti 77% maailma umbes 10 000 linnuliigist. n Rootsis Västmanlandis Sala valla lääneosas mÜllav metsatulekahi on levinud juba ßle 20 000 ha suurusele alale.

Metsaomanik Bergvik Skog, millest Stora Enso omab 49%, on Ăźks suurimaid Rootsi metsatulekahjus kannatanud firmasid. Bergvik Skog pole oma metsaomandit metsatulekahjude vastu kindlustanud, kuna firma arvates on kindlustusmaks olnud liiga suur.

Bergvik Skog on ßks Euroopa suurimaid erasektori metsaomanikke. Firmal on Rootsis umbes 2,3 miljonit hektarit metsa. n Euroliit ei ole eelmisel aastal jþustunud puidukaubanduse määrusest hoolimata saanud kontrolli ebaseadusliku puidukaubanduse ßle, arvab WWF. Määruse järgi on ELi alale puitu toovatel firmadel kohustus näidata, kust puit pärit.

WWFi aasta alguses koostatud ELi riikide valitsemisbaromeetri järgi vastab vaid 11 ELi riigi seadusandlus ELi puidukaubandust sätestavatele aktidele. Soome kuulub nende 11 riigi hulka, mille ebaseaduslikku puidukaubandust puudutav seadusandlus ja karistused on piisavalt ranged. Tooraine päritolu valvavad tulemuslikult ka Belgia, Kßpros, Taani, Eesti, Leedu, Luksemburg, Holland, Portugal, Sloveenia ja Inglismaa.

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus, Metsälehti; Helsingin Sanomat

 METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014 

Metsariigi tehnika pälvib Eesti on metsariik ja eestlased metsarahvas ning neile asjaoludele kohaselt on ennast siinmail sisse seadnud ka mitu ettevþtet, mis juba aastaid mitmesugust metsatehnikat toodavad.

Vþimukoridorides räägitakse lakkamatult vajadusest arendada kodumaist tÜÜstust, majanduse alustala, ja mitte ainult allhanke suunal, vaid ßha enam omatoodete väljatÜÜtamise alal, mida annab edukalt eksportida ja sellega riigi väliskaubandusbilanssi tasakaalu poole aidata.

Kodumaa metsatehnika tootjate seas väärib kahtlemata lipulaeva tiitlit Pärnumaal Saarde vallas suurematest asulatest Ăźsna eemal asuvas VäljakĂźlas tegutsev OĂœ Metsis, kus pannakse maailma tipptootjate komponentidest kokku metsa väljaveoja langetusmasinaid, mil samuti nimeks Metsis.

KĂźmme aastat kogemust OĂœ Metsis juhataja ja suurosaniku Ivo JĂźrgensoni sĂľnul sai metsatraktorite tootmine alguse omaenese vajadusest. Nimelt on JĂźrgensonil ka metsa ĂźlestÜÜtamisega tegelev firma ja tehasemasinad lihtsalt ei vastanud kohalikele tingimustele.

Alguses kasutas lihtsalt käru ja tþstukiga varustatud Belarussi, seejärel tegi juba keskliigendiga kaheksarattalise väljaveotraktori. Masin oli varustatud Belarussi kabiini ja mootoriga, Urali käigukastiga. Sillad tegi endise Mþisakßla EPT järeltulija, Talleksi sealne filiaal. Tþstuk pärines Viljandi kßlje all tegutsevast firmast Siim, juhtimishßdraulika Itaaliast, sþiduhßdraulika Tťehhist. Konstruktsioon tuli Ivo Jßrgensoni enda peast, ja asi tÜÜtas.

Ainus häda oli, et Belarussi mootor jäi tehnika liigutamiseks jþuetuks ja aeglaseks.

Oma praeguse kuju said Metsise väljaveotraktorid 2005. aastal, langetajaid hakati valmista-

ma 2008. aastal. Vahepeal oli Jßrgenson omal käel projekteerinud ka käigukasti ja reduktorid. Esimestel masinatel neid ka rakendati, praegu pärineb käigukast Saksa tootjalt – lihtsalt ei ole kþike otstarbekas ise teha.

Masin Soomes katsetatud Sestap ongi nßßdne Metsis koostatud erinevatelt tootjatelt hangitud sþlmedest. Masina kontseptsioon on pþhimþtteliselt sama mis John Deere’i ja Ponsse analoogidel. Omatoodang on traktori väline disain: mootorikatted, kabiinid ja raamid.

Jßrgenson meenutab, kuidas Metsist Soomes katsetamas käidi, et traktori turvalisusele sertifikaate saada. Tehti kolm katsetusetappi: OPS, FOPS ja ROPS. Esimene tähendab kabiiniklaaside lÜÜgi- ja survetalumise katsetamist (klaasile surutakse eri nurkade alt ßhetonnise jþuga), teine kabiini katuse tugevusproovi (250 kg raskune rauajurakas kukutati viie meetri kþrguselt kabiinikatusele) ja kolmas kabiini vastupidavust juhul, kui masin peaks kummuli minema (kabiini ßhele nurgale surutakse ßha suurema jþuga, et näha, kui kaua konstruktsioon vastu peab).

Ivo Jßrgensoni sþnul tuli katsetuste käigus mþnevþrra ßmber ehitada seda mehhanismi, mis ßhendab traktori kabiini raamiga ja mille eesmärk on vþimaldada kabiini remondiasendisse tþstmist.

Praeguseks on VäljakĂźlas valminud 44 väljavedajat ja 6 harvesteri. “EttevĂľttel on olnud väga raskeid aegu, viimasel ajal aga läheb järjest paremini,â€? vĂľtab JĂźrgenson arengu paari sĂľnaga kokku. “Aastatel 2006–2008, kui majanduses valitses buumiaeg, läks meil räbalasti, sest pangad jaotasid raha lahkesti laiali, keegi seda eriti ei lugenud ja metsafirmad said probleemideta kalleid lääne masinaid liisingusse.

2008 mßßsime kaks masinat, 2013 aga juba 12.�

Ta tunnistab, et naermist ja pilkamist on Metsise aadressil tulnud päris palju taluda. Et noh – mis traktoritehas te siin ääremaal tahate olla. Aga aja jooksul tekkis usaldus – kes Metsist proovinud, on ßldjuhul ka rahule jäänud. Ettevþte pole kusagile kadunud, tagab hoolduse ja varuosad.

Eestisse on poolesajast masinast jäänud natuke ßle poole, kßmmekond Metsise traktorit mßttab tÜÜd teha Venemaal, viis Valgevenes, kolm Lätis, kaks Leedus ja ßks Poolas. Ka Skandinaavias on Metsisel edasimßßja olemas, aga ßhtegi traktorit ta seal veel mßßa pole suutnud.

Mis on ka arusaadav, sest Soome Ponsse ja Rootsi Volvo hoiavad seal kindlalt turuliidri ohje.

Samas on Metsise tehniline lahendus, kuigi suuresti Jßrgensoni enda välja mþeldud, sarnane teiste metsamasinate omaga.

Ka komponendid on sarnased, näiteks soomlaste Ponsse kasutab sama tootja sildu jne.

Pooled traktorid Eestis Venemaa klient hindab Jßrgensoni sþnul teeninduspunktide olemasolu ja varuosade kättesaadavust – Metsisel on need kohalikke diilereid kasutades Kostroma ja Kirovi oblastites.

Kui Ăźleilmselt tuntud tootjate traktoritega vĂľrrelda, siis tehnilise poole pealt Metsis neile alla

RasketÜÜstusega alustamine on väga kapitalimahukas.

Rein Loel

Emeksen OĂœ

• ostab raieþigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti

OSTAME:

-- metsa ßlestÜÜtamist TEOSTAME: ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

metsakinnistuid, raieĂľigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

ei jää, ehk mþnevþrra kesisem on Metsise mugavusvarustus.

Aga Ivo JĂźrgenson kinnitab, et pĂľhimĂľtteliselt saab kĂľike juurde tellida, alates lintidest ja kettidest, lĂľpetades lisakĂźtteseadme, vintsi ja xenon-tuledega.

Metsisel on sßgiseks ees juba kolm tellimust. Jßrgenson ßtleb, et ega tÜÜkogus Eestis kuigivþrd suurene. Kui, siis natuke hakkepuidu tootmise arvelt.

Analoogidest soodsam hind Metsis teeb traktori valmis kolme kuuga, alates tellimuse vormistamisest ja ettemaksu laekumisest. Kþige kauem vþtab aega raami kokkukeevitamine, neid on ka mþned varuks ette tehtud. Metsise olulisim mßßgiargument konkurentide ees on odavam hind. Väljaveda-

Ostame metsakinnistuid OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

Silvmar grupp oStab OSTAME

-- kasvava metsa raieĂľigust -- metsakinnistuid

Metsise hoovil seisab uhiuus väljaveotraktor, mille kohta firma juhataja

• metsakinnistuid (vþib olla raiutud) • metsamaterjali • raieþigust Samas osutame metsaraieteenust. tel 517 4176, silvmar@hot.ee www.slvmargrupp.ee

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

EESTI METSAFOND

Ostame metsamaid!

Ka siht- ja piiranguvÜÜndis.

5608 7234 info@eestimetsafond.ee

mistraktor maksab keskeltläbi 180 000–200 000 eurot, harvester 280 000–300 000. Laias laastus on see hind harvesteride puhul pea 100 000, vedajatel 50 000 eurot odavam kui Ponsse vþi John Deere’i analoogidel.

Langetaja muudab kalliks selle kalleim tßkk – lþikepea –, mille hind vþib kßßndida 80 000 euroni, seega ligi kolmandikuni traktori kogumaksumusest.

Krediidiasutused on Metsise omaks vĂľtnud ja annavad liisinguid tĂľrgeteta. “Metsise niĹĄĹĄ on traktorite kokkupanek. Meil pole endal painutus- ja lĂľikuspinke, detailid tellime kas piiritagustest tehastest vĂľi kodumaistelt allhankijatelt,â€? selgitab JĂźrgenson ettevĂľtte tegevusstrateegiat. “Meid pole veel tahetud Ăźles osta – ju siis Metsis pole veel kellelgi sedapalju pinnuks sil-

T E H N I K A 5

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

üleilmset tunnustust

E esti

ME T SA K A JA

HENRIK SAARNAK

K O M M E N TA A R

Enrik Nõmmik OÜ Haapsalu Metal tootmisjuht

Praegu on meil töös viis keskliigendit, mis lähevad Metsise traktoritele.

Lõikame 25mm ja õhemad detailid laseriga, paksemad tellime sisse plasmalõikusest.

Edasi freesime ja treime detailid mõõtu, koostame keskliigendi, keevitame kokku ja järgneb lõppviimistlus, kus freesime kõige tähtsamad liigendi kohad täpselt mõõtu.

Suhted kujunesid välja 2012. aasta alguses, kui otsisime omale tööd juurde ja Metsis otsis omakorda endale allhankijat. Leidsime ühise keele ja meie tootmisvõimalused sobisid nende detailide tootmiseks. Metsisega on hea koostöö, kuna nad teavad, mis neil vaja on ning annavad ka detailide täpse kirjelduse.

Eestis oleks vaja rohkem insenere, et saaks välja mõelda ja teostada senisest rohkem omatoodangut.

Tanel Pentma OÜ Etem Pärnu tootmisjuht

Ivo Jürgenson ütleb, et tegelikult on see juba müüdud Valgevenesse ja ootab nüüd, millal ostja tollipaberid korda ajab ja masinale järele tuleb.

mas, et kelleltki turgu hakkaks ära võtma.”

Nüüd on firma majanduslik seis juba sedavõrd hea, et on võimalik teha ka investeeringuid.

Veel tänavu valmib 130 000 eurot maksev juurdeehitis, rajatakse ka oma hakkepuidukatlamaja.

Jürgenson kinnitab, et tootmispinda pole praegu mõtet suurendada, sest ettevõtte olemasolevates tsehhides ollakse võimelised tootma 30 traktorit aastas.

Püüdlus omatoote poole Rapla maakonnas Märjamaal tegutsev metallitööstus OÜ Oniar, mis peale allhanketööde tegeleb üha rohkem ka omatoodanguga, valmistab mitmes modifikatsioonis metsaveohaagiseid

koos tõstukitega. Nende masinate näol on tegemist igati arvestatava lõpptoodanguga, mis otsast otsani konstrueeritud ettevõtte inseneride töölaudadel.

OÜ Oniar tegevjuht Rein Loel tunnistab, et firma omatoodangu osa on suurem, kui tootmisega alustades osati arvata.

“Metsatehnika valmistamine omatoodanguna on meie strateegiline valik – omatooteid turustades on võimalik rohkem ära teha, sest sa kontrollid n-ö protsessi. Sul on ülevaade turust, infot sihtmaade kohta on rohkem,” selgitab ta. “Loomulikult pead ise olema mees, kes toodab ja turustab.”

Oniar alustas hoogsalt omatoodanguga umbes viis aastat tagasi. Selleks tuli muu hulgas ka olemasolevale tootmishoonele lisaks üks uus tsehh ehita-

da. Praeguseks on Oniari kaubamärki kandvate metsaveohaagiste ja -tõstukite osakaal kogutoodangust 50% kandis, samas ei soovi Loel ka allhankest päriselt loobuda.

Tuntud kogu Euroopas Pikka aega tegutsenud metsatehnika tootja on OÜ Palmse Mehaanikakoda.

Lääne-Virumaal Palmse lähistel toodetakse juba üle paarikümne aasta põllumajandustraktorite külge haagitavaid puiduveohaagiseid ja tõstukeid, mida turustatakse kogu Euroopas kaubamärgi all Palms.

Palmse Mehaanikakoja asutaja Anti Puusepp on seisukohal, et tööstusel pole mõtet ekstra taga ajada toodangu võimalikult odavat hinda. Pigem on ees-

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Toodang väiketalunikele Ennekõike talumajapidamistele ja väikemetsaomanikele mõeldud palgivintse, haaratseid ja halumasinaid valmistav Tartu ettevõte OÜ Estre Productions on metsaseadmetest koostanud tooteperekonna. Kõik masinad on käitatavad põllumajandustraktorite jõuvõtuvõllilt või hüdrosüsteemist.

Juhul kui puud on kergesti kättesaadavad, piisab vaid haaratsist, aga kui puid on keerulisem kätte saada, siis aitab tõhusalt kaasa kombineeritud vintshaarats.

Ain Alvela

Metsaharvenduse OÜ

Hea metsaomanik!

Ostame:

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

märk selles, et tehasest väljuvad tõstukid oleksid töökindlad ja kena väljanägemisega.

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

aavopluss@gmail.com 516 0843

Ostame

• kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred!

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

metsaharvenduse@gmail.com

Ettemaksuvõimalus

margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport

Margus Ritson, tel 503 0618

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

Koostöö Metsisega sai alguse aastal 2007, kui me soetasime endale kolm uut tööpinki.

Tegeleme metallitöödega, metallkonstruktsioonide valmistamisega ja viimasel ajal on juurde tekkinud masinaehituslikke projekte.

Koostöö algas arvatavasti nii, et Metsis otsis allhankijaid ja meie juhtusime olema üks väljavalitutest.

Meie teeme Metsisele painutustöid, plasma-gaasilõikust ja koostame mitmesuguseid detaile (kaitsevõred, koormatalad, koormalaiendused). Metsisega koostöö on alati olnud sujuv ja meeldiv.

Pikaajaline koostöö näitab, et Metsis on meie toodetega rahul. Kuna tellimuste maht on stabiilne, siis on Metsise tellimused aidanud riske maandada ehituses valitsenud kriisi aegadel.

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

küttepuid.

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

n Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kuue kuu müügitulu oli 74,8 miljonit eurot ja kasum 9,1 miljonit eurot.

Möödunud aasta samal ajal olid vastavad numbrid 72,4 miljonit ja 11,3 miljonit eurot. 2014. aasta eelarves on müügituluks planeeritud 140 miljonit ja kasumiks 15 miljonit eurot. Esimese kuue kuuga on kasumiprognoosist täidetud 60%.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ütles, et esimese poolaasta majandustulemusi mõjutas kõige enam lühike talv.

“Külmaperiood kestis ainult loetud nädalad ning küttepuude müük jäi seetõttu plaanitust väiksemaks, ka külmus maapind ainult väga lühikeseks ajaks ning see raskendas metsatööde tegemist,” lisas Kallas. n Augustikuu keskel toimus Toilas RMK üle-eestiline suvine perepäev “Mets on moes”.

Sel suvel esindas kõrgelennulist metsamoodi Toila Oru park, kus RMK perepäev toimus. RMK retkejuhid viisid kokkutulnud radadele, kus sai tutvuda metsa tänavuse kõrgmoe, Toila Oru ja selle ümbruse imetlusväärse loodusega. n Linnuvaatleja Mati Martinsoni seirepüünisesse Sõrve linnujaamas sattus augusti alguses käsnalainelane (Lymantria dispar). Tegu on metsakahjuriga, kes on Eestis õnneks harv eksikülaline.

“Kui 2011. aastal mõned linnujaama õue pealt kätte sain, siis võttis liblikamehed sibama. Nüüd üle mitme aasta jälle üks,” märkis Martinson linnujaama Facebooki lehel. n Augusti alguses valminud Eesti keskkonnateadlikkuse uuring näitab, et eestlased peavad end keskkonnaasjades üha teadlikumaks ning ka meie keskkonnaseisundit hinnatakse aina paremaks.

“Uuringu tulemused kinnitavad, et inimesed armastavad looduses käia ja hindavad Eesti puhast vett ja klaari õhku,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Võrreldes 2012. aastaga on pea kõik hinnangud ja suhtumine keskkonda paranenud. n 13. augustil avati Ardus hakkepuidule üle viidud katlamaja.

Kose valla soojaprojekt läks kokku maksma 788 000 eurot, millest ligi 90% moodustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi toetus.

“Nüüd saab Kose vald jätta reservi seni kasutuses olnud ebaefektiivse põlevkiviõli katla ning minna üle taastuvatel kütustel töötavale kaugküttele,” sõnas KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann.

Ardu katlamaja varustab soojaga valla ühiskondlikke hooneid ja paneelmaju, kus ligi 200 korterit.

Allikas: Erametsakeskus, Eesti Metsaselts

6 E N E R G E E T I K A OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus info@metsagrupp.ee

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

Puiduenergeetikas Kui praegu töötab umbes kolmandik Eestis tegutsevaid suuremaid katlamaju puiduenergial, siis lähiaastad võivad puiduga kütjate nimekirja pikendada.

Riik kavandab olulisi muudatusi kaugkütteseadusesse. Asja mõte on tuua monopolina tegutsevad kaugkütteettevõtted lähemale konkurentsipõhisele turumajandusele. Praegu kehtestab paljude kaugkütjate jaoks müüdava soojuse piirhinnad konkurentsiamet ning hinna kooskõlastamise protsess on keeruline, aeganõudev ja bürokraatlik. Kavandatavate muudatuste abil pääseksid paljud kütteettevõtted asjaajamisest konkurentsiametiga ning tarbijate rõõmuks võiks ka toasooja hind hoopis alaneda.

Riik kavandab uusi meetmeid

Tel 523 2365 meris @meris.ee

Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.

KAGU ERAMETSA KESKUS OSTAB

•OKASPUUPALKI hinnaga kuni 78 €/tm •KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm •METSAMAAD kuni 15 000 €/ha •PÕLLUMAAD JA RAIUTUD METSAMAAD •METSAMAJANDUSKAVADE KOOSTAMINE Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee Kagu Erametsa Keskus OÜ, Pikk 21, Võru erametsad.ee

piirkondade audit, et selgitada välja, kus üldse on mõtet seda kütmisviisi kasutada ning kus oleks mõistlikum ja odavam kütta maju eraldi.

Kuidas see kõik on seotud puiduga kütmisega? Seos on vägagi olemas, sest puiduga kütmine on oluliselt odavam, kui toota sooja gaasist või põlevkiviõlist. Ehk et kui küttefirmadel on edaspidi kasulikum tegeleda odavama puidusooja tootmisega, siis tõenäoliselt paljud seda teed ka lähevad.

Odavam hind versus mugavus Praegu on Eestis ligi 300 kaugküttefirmat ja 112 katlamaja töötab puidul. Põhjus, miks neid on nii vähe, peitub Jakobsoni sõnul selles, et puiduga kütmine on ühest küljest võrreldes gaasi või õli kasutamisega ebamugavam ning teiselt poolt nõuab alguses suuremaid investeeringuid.

Tõsi, need tasuvad end varsti ära ning ka keskkonnainvesteeringute keskus on katlamajade ümberseadistamisi toetanud.

“Puidukatlamaja pidamine nõuab kõige rohkem tööd ja praegu ei ole teised kütteliigid veel nii palju kallimad, et soojatootjal üksi oleks motivatsiooni tootmist ümber seadistada. Mugavus maksab, kuid pa-

raku maksab selle mugavuse kinni tarbija,” ütleb Jakobson.

“Kuni gaasi veel tuleb, nõuab gaasikatlamaja käigushoidmine üsna vähe tööd. Samas puitkütusel töötava katlamaja varustamine on pidev aktiivne tegevus.

Näiteks Väo või Tartu Fortumi mõõtu katlamaja varustamine puiduga tähendaks, et päevas on vaja keskmiselt 25 suurt

Üks idee, mida muudatuste paketis kavandatakse, on see, et tõstetakse teenusepakkuja võimalikku kasumimäära 10 protsendini (praegu on see umbes 8%), kuid seda vaid juhul, kui ta suudab sooja müüa senisest odavamalt. Teise põhimõtte kohaselt pannakse paika ülempiir, millest madalama hinnaga sooja müües ei peagi küttefirma hindu konkurentsiametis kooskõlastama.

KAGU ERAMETSA KESKUS OSTAB “Kokkuvõttes võidab sellest Kuni gaasi veel tuleb, nõuab gaasikatlamaja OKASPUUPALKI kuni 78 €/tm üsna vähe tööd. Ent käigushoidmine nii tarbija,• kes maksab toasooja hinnaga eest vähem, kui ka soojamüüja, KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm töötava katlamaja varustamine puitkütusel • kelle kasumlikkus on suurem,” METSAMAAD kuni 15 000 €/ha • on pidev aktiivne tegevus. ütleb erametsakeskuse arenPÕLLUMAAD JA RAIUTUD METSAMAAD • dusnõunik Indrek Jakobson.

Indrek Jakobson KOOSTAMINE •METSAMAJANDUSKAVADE Peale selle on lähiaastatel Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee plaanis korraldada kaugkütteKagu Erametsa Keskus OÜ, Pikk 21, Võru erametsad.ee

S TAT I S T I K A

Z ai amaj ad KAGU ERAMETSA KESKUS OSTAB

Z kuni garaaž id 78 €/tm •OKASPUUPALKI hinnaga Z saunad •KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm Z suv €/hai lad •METSAMAAD kuni 15 000 Z elumaj ad METSAMAAD •PÕLLUMAAD JA RAIUTUD KOOSTAMINE Z li i mpui t t oot ed •METSAMAJANDUSKAVADE info@zmodule.eu Info tel: 504 4221, e-kiri: Z info@erametsad.ee lai neli ne p õran d zmodule.eu Kagu Erametsa Keskus Z OÜ, Pikk 21, Võru saemat erjal 55598487

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

3

OSTAME

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

Energeetiline kütus ja energia üha kallinevad KAGU ERAMETSA KESKUSise OSTAB OKASPUUPALKI hinnaga kuni 78 €/tm Ettevõtetes • tarbitud kütuste hind (eurot/t) KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm •

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 METSAMAAD kuni8,31 15 0008,50 €/ha 9,33 • Põlevkivi (€/t) 8,12 11,31 11,12 11,2 13,04 RAIUTUD METSAMAAD •PÕLLUMAAD Maagaas (€/1000 m ) 89,22 JA109,93 145,40 240,69 248,94 283,38 312,78 369,7 •METSAMAJANDUSKAVADE Hakkpuit (€/m³) 4,47 6,20 7,29 KOOSTAMINE 9,97 12,40 12,53 12,97 15,84

erametsad.ee

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Tööstus saab oma tootmisjääkidest lahti Seda, et Eestis lõpeks puiduressurss, pole karta niipea – kui üldse kunagi, sest metsi raiutakse ainult ranges kooskõlas metsanduse arengukavaga.

Katlamajades kasutatava hakkpuidu tooraineks lähevad raiejäätmed, aga palju kasutatakse ka muid puidutööstuse jäätmeid nagu näiteks saepuru. Samas on Jakobsoni sõnul aga ligi kolmandik metsaressursist ikka veel kasutamata ehk et täiesti alusetu on ka hirm, nagu oleks K O M M E N TA A R

Elektrienergia keskmine hind (€/MWh) Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee

2005 2006 2007 OÜ, 2008 2011 Kagu Erametsa Keskus Pikk 21,2009 Võru 2010

48,89 50,94 51,26 56,05 59,44 67,81 72,53 erametsad.ee Soojusenergia keskmine hnd (€/MWh)

OSTAME

veoautokoormatäit hakkpuitu.

Need ei sõida katlamaja hoovile ühekorraga, vaid logistika peab täpselt töötama.”

2012

2013

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 23,58 27,10 32,15 44,16 44,10 44,29 44,45

KAGU ERAMETSA KESKUS OSTAB  OKASPUUPALKI hinnaga kuni 78 €/tm  KASVAVAT METSA kuni 45 €/tm  METSAMAAD kuni 15 000 €/ha  PÕLLUMAAD JA RAIUTUD METSAMAAD  METSAMAJANDUSKAVADE KOOSTAMINE

Allikas: statistikaamet

Baltimaade suurim graanulitehas Info tel: 504 4221, e-kiri: info@erametsad.ee

ASi Graanul Invest tütarettevõja paberipuud, haket, saepuru Kagu Erametsa Keskus OÜ, Pikk 21, Võru suurusjärgus te OÜ Osula Graanul rajab Võ- ja höövlilaastu) erametsad.ee rumaale Sõmerpalu valda Bal- 600 000 tm aastas ning annab ti riikide suurima pelletitehase. Lõuna-Eesti puidutöötlejateTehase tootmisvõimsuseks le ja metsaomanikele võimaon planeeritud 250 000 ton- luse realiseerida tootmise kõrni pelleteid aastas, kuna Eestis valprodukte või madalakvalinende kasutamise traditsioon teedilist ümarpuud kohalikupuudub, läheb suurem osa too- le tootjale aasta ringi. Tehas dangust ekspordiks.. peaks alustama proovitootmiPaigaldatav tehnoloogia sega 2014. aasta lõpuosas. võimaldab kasutada tootmisSõmerpalu valda ehitatav protsessis eri liiki puitu (kütte- tehas on Graanul Investi gru-

pi seitsmes pelletitehas ja selle valmimisel kasvab ASi Graanul Invest tootmisvõimsus rohkem kui miljonini tonni aastas.

Osula Graanuli uues tootmisüksuses saab tööd umbes 40 inimest. Tehase rajamiseks trgi tööstusinvesteeringute toetamise programmi raames positiivse otsuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

AIN ALVELA

Ulvar Kaubi RMK puiduturustusosakonna juhataja

RMK alustas n-ö teadlikku hakkpuidu tootmist 2009. aasta suvel ning on jätkanud sellega kuni praeguse ajani.

Hakkpuidu tootmiseks sobib igasugune puit, kuid eelkõige oleme huvitatud raiega kaasnevate raidmete hakkimisest. Raidmetega pea võrdses mahus tekib sobivat materjali metsaparandustööde käigus. Saadavat materjali nimetame laasimata tüvesteks. Viimaste aastate jooksul on kohalik hakkpuidu nõudlus kasvanud, kuid pakkumised on olnud veelgi suuremad ja see avaldab survet hinnale.

Suure pakkumise taga on heitlik kütte- ja paberipuidu nõudlus, mistõttu osa sellest materjalist on samuti ära hakitud. RMK tootis mullu 200 000 kuupmeetri hakkpuitu, mis on vähem kui 2012. aastal.

E N E R G E E T I K A 7

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

peagi oodata murrangut REGINA HANSEN

TAU S T

Energial puidukasutuses üha suurem osa n Umbes veerand Eesti puidukasutusest läheb energia tootmiseks. n Hinna poolest on puidust energia tootmine 25–40 protsenti odavam soojuspumpadega tootmisest. n Eestis on 112 puitkütusel töötavat suuremat katelt koguvõimsusega 870 MW. n Kokku on Eestis ligi 300 kaugküttekatlamaja.

Allikas: Metsaleht

Helmes kasutatakse katlamaja kütmiseks nii hakkpuitu kui ka puidugraanuleid.

puiduga katlamaja varustamine kuidagi ebakindel.

“Ma olen kohanud seda arvamust, et gaasiga oleks varustamine nagu kuidagi kindlam – gaasi tuleb muudkui torust,” räägib Jakobson. “Samas pole olnud ühtegi juhust, kus mõni linn või asula oleks külma jäänud seetõttu, et pole puitmaterjali katlasse panna. Külmaks jäävad toad ikka siis, kui inimesed ei suuda sooja eest maksta.”

Jakobson kiidab metsaomanikke, kelle teadlikkus on viimase kümnendiga oluliselt tõusnud. Kui veel 20 aastat tagasi olid raiejäätmed tüütu nuhtlus, millega eriti midagi peale ei osatud hakata, siis nüüd on mõistetud, et see pole mitte probleem, vaid lisasissetulek.

Samas soovitab Jakobson olla metsaühistutel aktiivsemad, sest tugevatel ühistutel on vabu vahendeid investeerimiseks ning parim ja kindlaim juurdepääs ressursile – puidule. “Metsaühistu võiks olla kohalikule omavalitsusele kütteteemadel lähim koostööpartner ja miks mitte ei võiks ühistud tulevikus ise hakata katlamaju opereerima,” lisab Jakobson.

Puit põlevkivi asemel kahjumlik Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas on kinnitanud, et Narva elektrijaamad on huvitatud rohelise energia tootmisest, sest see võimaldab meil vähendada CO2-heitmeid, lades-

tatavaid tuhakoguseid ja kasutada olemasolevaid tootmisvõimsusi keskkonnasäästlikumalt.

Peale selle on ettevõte ehitanud taastuvenergia arendamiseks biokütuse etteande kompleksi.

“Valitsuse hinnangul on aga Eesti taastuvenergia tootmise eesmärgid praeguseks täidetud ning seega on elektrituruseaduse muutmise eelnõusse sisse kirjutatud, et taastuvenergia tootmise tasu hakkpuidust energia tootmiseks Balti elektrijaama 11. energiaplokis enam ette ei nähta,” nendib Aas. “Kuid toetuseta, praeguste hakkpuidu ja CO2-kvoodi hindade juures on põlevkivi asemel biomassi kasutamine kahjumlik. Äriettevõttena teeme aga seda, mis on majanduslikult mõistlik, seetõttu

olid Narva elektrijaamad sunnitud lõpetama hakkpuidust taastuvenergia tootmise.

Helmes graanulitehas ja puiduhakke katlamaja Eestis üha laieneva puidugraanulite tootja ASi Graanul Invest tütarettevõte OÜ Helme Graanul asub Graanul Investi tehase juures Valgamaal Helme vallas.

Praegu töös oleva koostootmisjaama projektiga alustati 2009. aasta lõpus ja selle kogumaksumus oli 24 miljonit eurot. Jaama rajas Soome firma MW Power.

Jaama soojuslik võimsus on 15 ja elektriline võimsus 6,4 MW. Jaama ainuke soojatarbija on graanulitehas, elektrienergiast tarbib umbes kolmandi-

ku graanulitööstus ja ülejäänu läheb Graanul Investi grupi firmade kasutusse ja vabaturule.

Seoses koostootmisjaama rajamisega tõusis Helme graanulitehase tootmismaht endiselt 110 000 tonnilt 175 000 tonnini aastas. Toormeks on võimalik kasutada madala kvaliteediga võsapuitu, küttepuitu, aga ka turvast.

Graanul Invest on Baltimaade suurim puidugraanulite ehk pelletite tootja, Euroopas kuulub ettevõte esiviisikusse.

Läti olulisi koguseid hakkpuitu meilt ei osta Viljandimaal kavatsetakse Olustvere, Suure-Jaani ja Sürgavere põlevkiviõlil töötavad kat-

lad üle viia hakkpuidule. Mitu ettevõtet otsivad turustuskanaleid Narva elektrijaamadele mõeldud puidu turustamiseks.

Lahendusi on otsitud Lätist, aga ka Skandinaaviast.

OÜ Tark Mets omanik ja metsandusekspert Heiki Hepner on seda meelt, et Läti turg pole aga üldse parem kui Eesti turg.

Ka firma Latesto omanik Jaanus Keerberg ei näe Lätis Eesti ettevõtetele Narvas puidukasutuse ärajäämise järel mingit päästerõngast. “Läti on veelgi kehvema hinnatasemega,” hindas Keerberg. “Narva elektrijaamade lepingu katkemise tõttu kasvas kõvasti ka RMKs madalakvaliteedilise puidu laovaru.”

EUWIDi teatel lõpetas Skandinaavia suurim pelletitehas, tehnilise tootmisvõimsusega 450 000 tonni aastas, 2012. aasta lõpus töö. Põhjustena nimetab AS Biowood Norway pelletiturul olevat liigset tootmisvõimsust, madalaid hindu ja tehnilisi probleeme tehases.

Graanul Investi tütarfirma AS Pellest omandas üle-eelmise aasta suvel Eesti ühe suurema graanulitootja, Ebaveres asuva OÜ Flex Heat Eesti. Varem taanlastele kuulunud tehas kannab nüüd ärinime OÜ Ebavere Graanul. Ebaveres asuv tehas toodab aastas 110 000 tonni graanuleid.

Ebavere koostootmisjaama projektvõimsus on 25 MW, millest elektriline võimsus on 7 MW ja soojuseline võimsus 18 MW. Koostootmisjaam hakkab kütusena kasutama hakkpuitu, raiejäätmeid ja puukoort.

KRISTINA TRAKS AIN ALVELA

Harjumaa 514 8238

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK!

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus alates 2 m) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

Ühe- ja kahetalalised metsaveohaagised Kandevõime 7–13 t Palgitõstukid 4,1–8,35 m

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732

Vaata lähemalt: www.bmf.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

8 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

Silver Sild

Eurojaapani lehist on eestikeelses dendroloogiakirjanduses nimetatud ka värdlehiseks või hübriidlehiseks, inglise keeles kas Dunkeld larch või Hybrid larch.

Hetk mälestuspingi avamiselt. Pingil istuvad Vello-Taivo Denksi abikaasa Mare ja vend Enn Denks.

Mälestuspink metsamees Vello-Taivo Denksile 16. augustil avas Eesti Looduskaitse Selts Võrumaal Varstu vallas RMK Pähni looduskeskuse kõrval mälestuspingi kunagisele Roosa metskonna metsaülemale VelloTaivo Denksile.

Kohal olid RMK Võru metsamajandi juhataja Agu Palo, ELKSi aseesimees Juhan Telgmaa, Mõniste vallavanem Katrin Roop, ümberkaudsete osakondade ja kohaliku looduskaitse seltsi osakonna rahvas, lähedased, omaksed, kunagised töökaaslased ja Vello töö austajad.

Vello-Taivo Denks sündis 6. augustil 1936 Varstu vallas.

Pärast Saru algkooli ja Varstu põhikooli lõpetamist asus õppima Tihemetsa tehnikumi.

Tema töömehetee algas 1958. aastal Võru metsamajandis. 1962–1966 oli Vello Denks Võrumaal Roosa metskonna abimetsaülem. Alates 1966. aastast kuni pensionile jäämiseni oli ta Roosa metsakonna metsaülem. Tema eestvedamisel moodustati 1967. aastal Krabi koolimetskond ja

Hübriid- ehk eurojaapani lehis sobib töönduslikuks puiduks

loodi Pähnisse koolimetskonna keskus – Pähni loodusmaja.

Denksi koostatud juhendmaterjalide alusel töötasid koolimetskonnad kogu vabariigis.

Koos õpetajate Siimo Uibo ja Linda Lehesega algatati noorgiidide koolitus Paganamaal. Vello Denksi taotlusel sai Paganamaast maastikukaitseala. Tema algatusel rajati hiljem ka Mõniste vallas Eestimaa lõunatipu matkarada ja puhkekoht.

Vello-Taivo Denks oli mees, kes 45 aastat tagasi pani aluse ELKSi Varstu osakonnale.

Mälestuspingi avamisel ütles RMK Võru metsamajani juhataja Agu Palo, et Vello Denks oskas metsade säilitamise ja kaitsmise vajaduse ka ministeeriumidele selgeks teha.

“Tema kõneosavus ja veenmisoskus nurjasid mõnegi reformi, mis oleks metsamajandamisele kahjulikuks osutunud.

Ta julges ka kõige kõrgematele ülemustele tõe välja öelda.”

Vello Denks suri ootamatult 2. juunil 2004. Veel samal päeval juhendas ta ümberkaudsete koolide õpilaste metsalaagrit.

SILVER SILD ELKSi Varstu osakonna esimees

Tegemist on puuga, mis on kasvatatud euroopa lehise õietolmuga tolmeldatud jaapani lehise käbialges (emasõisikus) arenenud seemnest. Eestis on hübriidlehise kultiveerimist ja kasvukäiku käsitletud mitmes artiklis. Neis kajastatud uuringute tulemusena on selgunud hübriidlehise sobivus meie kliimasse ja see, et nendes tingimustes kasvatavad nad sihvaka ja sirge tüve. Samuti märgitakse ära nende väga kiire kasv – hübriidlehist loetakse kõige kiirekasvulisemaks okaspuuks Eestis.

Uuringuid, mis annaksid ülevaate Eestis kasvanud hübriidlehise puidu tehnilistest oma-

UURING

Hübriidlehisel head tehnilised näitajad Tüveosa Alumine palk Ülemine palk

AR, mm 6,0, +/– 0,6 6,0, +/– 0,5

LP, % 68,4 53,2

TIH, kg/m3 PT, MPa PE, MPa ST, MPa 497,4 85,9 9172,7 47,3, +/– 0,9 445,7 67,8 8553,6 44,4, +/– 1,0

OK, MPa 37,2, +/– 0,6 31,1, +/– 0,4

RK, MPa TK, MPa 28,3, +/– 0,5 30,5 23,7, +/– 0,3 25,0

Lehisepuidu katsed: AR – keskmise aastarõnga laius, SP – aastarõnga sügisosa osakaal, LP – lülipuidu osakaal tüves, TIH – absoluutkuiva puidu tihedus, PT – paindetugevus, PE – paindeelastsusmoodul, ST – survetugevus, OK – otspinna kõvadus, RK – radiaalpinna kõvadus, TK – tangentsiaalpinna kõvadus.

dustest, pole seni tehtud. Siiani on iseloomustanud hübriidlehise puidu tehnilisi omadusi kirjandusallikad, mis oma uuringutes pole kasutatud Eestis kasvanud lehisepuitu ja pole seega meie kliimaolude tõttu üksüheselt ülevõetavad. Kirjanduslike allikate põhjal on selgunud, et eurojaapani lehise puit ei erine millegi poolest jaapani lehise puidust.

Värvuselt on maltspuit kollakas, lülipuit punaka varjundi-

ga pruun. Puit on ilmastikuoludele eriti vastupidav ja kõva, ei vaja keemilist töötlemist ning on hööveldatuna ilus läikiv. Nüüdisaegsetes vaakumkuivatites kuivatatud puit ei pragune ega kaardu.

Nende väidete tõestuseks langetas Systemseparation Ltd 2013. aasta suve lõpul Söe arboreetumis Jõgevamaal Puurmani vallas Tõrve külas 26 meetri kõrguse ning 37 aasta vanuse hübriidlehise rinnasdiameetriga

Regino Kask

VÕRDLUS

Eestis kasvanud hübriidlehise omaduste võrdlus teiste okaspuudega (tüve keskmised näitajad) AR, mm SP, % Puuliik TIH, kg/m3 PT, MPa ST, MPa OK, MPa Hübriidlehis 477 79,0 46,2 34,3 5,99 22,7 Kuusk 467 76,3 52,1 32,8 1,51 28,9 Sambliku KKT* mänd 513 100,2 54,7 37,2 1,15 33,9 Kanarbiku KKT mänd 545 97,1 55,7 36,9 1,42 35,8 Pohla KKT mänd 479 86,9 56,4 27,1 1,71 31,9 Mustika KKT mänd 482 89,1 54,8 29,7 1,92 32,8 Rabamänd 414 71,6 41,4 33,7 1,54 27,0

*Hübriidlehise paremaks iseloomustamiseks on järgnevasse tabelisse kokku pandud Eestis kasvavate põhiliste okaspuude tehnilised näitajad. Tabelis toodud näitajad on toodud puhta puidu kohta.

KKT – metsa kasvukohatüüp

Pärast katselehise mõõtmist Söe arboreetumis saadi järgmised tulemused: kõrgus 26 m, rinnasdiameeter 36 cm, vanus 37 aastat.

36 cm. Puu tüve alt ja keskelt lõigati kaks palki puidu mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste katsetamiseks. Katsed korraldati vastavalt standarditele maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi puiduteaduse laboris. Katsed tehti puhta puiduga, s.t need korraldati katsekehadega, millel puuduvad oksad ja teised rikked.

Mõõtmistulemustest on näha, et hübriidlehis on oma kiire kasvu juures (aastarõnga keskmine laius ~6 mm) samaväärsete tehniliste näitajatega kui meie kohalikud okaspuuliigid. Seega saame hübriidlehist kasvatades metsast heade tehniliste näitajatega puidu kätte kolm korda kiiremini. Ühe puu andmed pole piisavad, et nende põhjal üldistada Eestis kasvavate hübriidlehiste puiduomadusi, kuid esmased tulemused näitasid, et sel on perspektiivi ja uuringuid tuleb jätkata. Koostöös firmaga Systemseparation Ltd on plaanis tuua Rootsist eri kasvukohatüüpidest sarnaste parameetritega eurojaapani lehise puidunäidiseid ning neid analüüsida.

Regino Kask EMÜ puiduteaduse lektor

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

SP, % 24,2 20,8

516 5190 515 0811 513 5350

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO Suvila MARGO

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa

OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 Kudjape 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜ Saaremaa Saunad, küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜSaaremaa Saaremaa Saunad, Kudjape küla,Kaarma Kaarma vald, vald, Saare Saare mk www.saaremaasaunad.ee Mob: Saunad, +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, OÜ Kudjape küla, mk 93851, 93851, www.saaremaasaunad.ee OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob:+372 +372 510 7095,saunad@saaremaasaunad.ee, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee Mob: 510 7095, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee www.saaremaasaunad.ee www.saaremaasaunad.ee

V Õ I M A L U S 9

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

SVEN ARBET

Metsa Laenu-Hoiuühistu juht Sven Köster kinnitab, et laenuvajaduse korral suudetakse metsaomanikele pakkuda seda kommertspankadest vähemalt paarkolm protsenti madalama intressiga.

Hoiu-laenuühistu – metsaomaniku abimees 2008. aastal asutatud Metsa Hoiu-Laenuühistu võimaldab metsaomanikul paindlikult hoiustada ja võtta laenu, samuti pakutakse finantsnõustamise teenuseid.

Metsa Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Sven Köster räägib, et puhkenud finantskriis vähendas olulisel määral pankade huvi laenata metsaomanikele.

“2008. aastal võeti asi otsustavalt ette ja hakati ettevalmistusi tegema hoiu-laenuühistu asutamiseks,” jutustab ta. “Asutamine ise sai teoks 18.12.2008 asutamiskoosolekul RMK pea-

majas ja nimeks sai Metsa HoiuLaenuühistu.”

Köstri sõnul olid asutajateks 32 metsaomanikust füüsilist isikut ja 11 metsandusega tegelevat juriidilist isikut, kes panid kokku 515 000-kroonise algkapitali.

“Põhilised tegevusalad on rahaliste hoiuste vastuvõtmine oma liikmetelt, laenude andmine oma liikmetele, ülekannete ja väljamaksete tegemine, klientide nõustamine ja teavitamine majandustegevust puudutavates küsimustes,” loetleb Köster. “Samuti pakume metsandusalast finantsnõustamist.” Ühistu tegutseb kõigis 15 maakonnas peamiselt kohalike metsaühistute kaudu, peakontor aga asub Läänemaal Ristil.

Toomas Härm Halinga Metsaomanike Seltsist ütleb, et Metsa Hoiu-Laenuühistu tegutseb samade põhimõtete alusel nagu kõik teised hoiu-laenuühistud Eestis – hoiustatakse liikmete raha ja antakse laene oma liikmetele. “Halinga Metsaomanike Selts on Metsa HLÜ liige 2010. aastast,” selgitab ta, lisades, et samal aastal kasutas Halinga MS ka võimalust rahastada oma investeeringut Metsa HLÜ laenu abil.

“Kuulasime metsaseltsile laenu saamiseks maad ka kommertspankade juures, kuid nende esitatud tingimused laenu saamiseks olid täiesti ebarealistlikud,” tõdeb ta. “Nõutud tagatiste hulk ületas mitmekordselt küsitava laenu suuruse, vajalikud

olid isiklikud käendused ja seltsi liikmete maade pantimised.”

Härm räägib, et Metsa HLÜle piisas laenu tagatiseks PRIA positiivsest investeeringutoetuse otsusest. Asjaajamine ja laenuotsuse tegemine käisid kiirelt ja ilma liigse bürokraatiata.

“Kommertspankade poole kiikasime algul laenu saamiseks seetõttu, et Metsa HLÜ laenuintress tundus meile liialt kõrge – 9,9% aastas,” räägib Härm, märkides aga, et pangad pakkusid välja veelgi kõrgema intressi ja nõudsid juurde lisatagatisi, millega kaasnesid veel lisakulud.

“Hoolimata Metsa HLÜ näiliselt kõrgest intressist oli sealt laenamine kokkuvõttes kordades soodsam. Peale selle oli asja-

ajamine lihtne ja kiire,” kinnitab ta. “Ilma Metsa HLÜ abita oleks metsaseltsil tekkinud investeeringu tegemisega suuri raskusi ja toonane investeering oleks võinud ka üldse jääda tegemata.”

Härm lisab, et metsaselts maksis Metsa HLÜ-le laenu tagasi pärast PRIA investeeringutoetuse laekumist metsaseltsi arvele.

“Seltsile oli koostöö Metsa HLÜga igati positiivne kogemus,” ütleb Härm. “Eks Metsa HLÜ koostöö erametsaomanikega toimub samadel alustel, nagu ta toimus metsaseltsiga – ei eelistata ühtesid teistele ega seata kellelegi rangemaid tingimusi.”

Ketlin Rauk

HOIU-LAENUÜHISTU

Palju eeliseid n Võimalus pakkuda personaalpangandust. n Head võimalused riskide hindamisel, sest laene antakse ainult oma liikmetele. n Tugeva kompetentsi olemasolu metsanduses võimaldab kasutada tagatisteks metsamaad koos kasvava metsaga. n Aitab suurendada erametsaomanike majanduslikku iseseisvust. n Igal liikmel on üks hääl sõltumata osamakse suurusest.

Allikas: Sven Köster

REMONDI VÕI EHITA OMA METSAMASIN ISE! RS160

RS210

RS280

RS220 Kasuta HYDAC-Nordhydraulic proffide jagajat ja varuosi! Kaup otse maaletoojalt. hüdrovoolikud – võida ajas ja veendu kvaliteedis!

MÜÜME

TEENUSED

OSTAME

LAUAD PRUSSID PÕRANDALAUAD TERRASSILAUAD SISE- JA VÄLISVOODER AIALIPID SERVAMATA LAUAD PAKITUD KÜTTEKLOTSID LIIMPUIT SAEMATERJAL C24 ALUSEMATERJAL PINNAD

ÜMARMATERJALI SAAGIMINE

KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

Voolikute tegemine ootetööna

Hüdraulika ja pneumaatika. Komponentide jae- ja hulgimüük HYDROPOWER OÜ

Ringtee 12a, Tartu tel 734 4430

info@hydropower.ee www.hydropower.ee

PEEDU PUIDULADU OÜ

SÜGAVIMMUTUS SAEMATERJALI KRUNTIMINE JA VÄRVIMINE TRANSPORTTEENUS (KRAANAGA AUTO) KUUMUTUS(HT)

ERINEVA KVALITEEDIGA PALKI: PABERIPUU KÜTTEPUU METSAKUIV PALK (ÜMARMATERJALI MÕÕDUD EELNEVALT KOKKU LEPPIDA)

ÜLDEHITUSTÖÖD

TEL: +372 512 3872;

+372 5559 8487

INFO@PUIDULADU.EE

10 A R V A M U S

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

Ain alvela

Eeskujulikult tähistatud erametsa piir Pärnumaal, mullu aasta parimaks metsamajandajaks olnud Elmut Kööseli maadel.

Maaomaniku õlule said uued kohustused Just õigus eraomandile on üks põhilisi õigusi, mis eristab vaba Eestit nõukogude okupatsiooni aegsest, kuid sel suvel suhtumine muutus.

Igaüheõigus viibida võõral tähistamata eramaal kehtis Eestis siiani päikesetõusust päikeseloojanguni. Kahjuks kaotas see kord tänavu 1. augustist kehtivuse.

Maal ja looduses viibitakse eelkõige puhkamas. Puhkaja tarbib hetkeväärtust, tema ei tegele selle väärtuse loomisega.

Kui väärtuse loomisel ei osaleta, siis ei osata mõista ka selle hinda. Puhkaja võtab endale õigused, tema ei võta kohustusi.

Uue seadusega on pandud omanikele kohustus taluda oma maadel ööpäev läbi võõraste viibimist. Sellest kohustusest on võimalik vabaneda üksnes lisakulutuste hinnaga – maaomanik

peab teavitama inimesi, kes väidetavalt ei saa siltideta aru, et nad viibivad eramaal.

Nutitelefonide ajastul on pea igaühel GPS-seade taskus. Seega pole puhkajal tehniliselt raske aru saada, millises paigas viibitakse. Seadusemuudatus toob kaasa kodumaa looduse risustamise siltidega, sest ilma nendeta omanik enda vara kaitsta ei saa.

Valitseb arusaam, et eramaaomanikud peavadki vaikides taluma kõikvõimalikke kitsendusi ja tegema seda kompensatsioonita. Elektriliinid, looduskaitselised piirangud, suur ulukite arvukus, nüüd siis võõrad öised telkijad ja pidutsejad.

Võti olukorra muutuseks peitub maaomanike enda käes.

Meiega hakatakse arvestama siis, kui edastame oma sõnumit ühise tõsiselt võetava jõuna.

Aira Toss Erametsaliidu juhatuse esimees

Metsanduse infosüsteemides on saadaval uued rakendused E-metsateatise veebirakenduses on nüüdsest saadaval kaks uut teenust: inventeerimisandmete avalikustamine ning metsateatise registreerimine.

Omavahel on kaks rakendust tihedalt seotud, kuna ilma kinnistu metsainventeerimisandmeid avalikustamata ei ole võimalik e-metsateatise veebirakenduses metsateatist registreerida. Lisaks peavad inventeerimisandmed olema 30 päeva avalikud, enne kui metsateatist saab registreerida.

Kehtivad andmed vajalikud Andmete avalikustamine ja teatise registreerimine eeldab, et metsaomanikul oleks oma metsa kohta olemas kehtivad (värskemad kui 10 aastat) inventeerimisandmed.

Andmete avalikustamine ning teatiste registreerimine käib e-metsateatise veebirakenduse kaudu. Avalehel on kaks valikut: metsateatise esitamine ja inventeerimisandmed. Inventeerimisandmete valikus on toodud kõik metsaomaniku katastriüksused, millel on inventeerimisandmed. Seal on või-

le loetud minutite jooksul ja kavandatud raiega võib alustada.

Kui kontrollil avastatakse vastuolusid, kuvab süsteem need kasutajale. Metsateatise registreerimisel on omad piirangud – teatist pole võimalik süsteemis registreerida kaitsepiirangutega aladele ja kavandatavale kaitsealale. Teatist saab registreerida vaid harvendus- ja uuendusraiete kohta.

Uuendusraiete teemakaart

E-metsateatise veebis kuvatakse avalehel kõigepealt kasutaja andmed, seejärel saab teatist täitma hakata.

malik inventeerimisandmeid katastriüksuste kaupa avalikustada või peita, tehes selleks linnukese vastavasse kasti ning salvestades tulemused.

Kui andmed on 30 päeva avalikud olnud, on võimalik teatis registreerida metsaregistris. Selleks tuleb valida avalehelt “Esita uus teatis” ning järgmistes astmetes valida, millisel katastriüksusel ja eraldisel raieid kavandatakse.

Kui kõik sammud on läbitud, jääb üle vaid teatis esitada ning sel juhul on kaks valikut: esitada metsateatis keskkonnaame-

tile nagu varem või registreerida teatis metsaregistris.

Teatisele töid sisestades peab arvestama, et erinevalt keskkonnaametile esitatavast metsateatisest saab metsaregistri kaudu esitada teatisi vaid ühe töö kaupa.

Metsateatise esitamisel ja registreerimisel vastutab tööde õiguspärase läbiviimise eest metsaomanik.

Teatise registreerimisel infosüsteemis see kontrollitakse, ning kui ei tuvastata vastuolusid õigusaktidega, kuvatakse registreerimise tulemus esitaja-

Veebirakendus täienes võimalike uuendusraiete teemakaardiga.

Vaikimisi kuvatakse kaardil kõik raieküpsed majandatavad metsad, mis ei tähenda, et neile aladele oleks planeeritud raieid või et luba raieks oleks saadud.

Teemakaart annab võimaluse hinnata raieküpsete metsade paiknemist ning annab aimu uuendusraiete toimumise tõenäosusest lähiaastatel. Teemakaardi puhul peab silmas pidama, et tegu on informatiivse kaardikihiga ning alati ei ole raietööd nendel aladel lubatud ja mõningatel juhtudel võivad raied juba tehtud olla.

Karli Ligi keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

WOOD-MIZER E S I T L E B

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611

Võimas hüdrosüsteem on varustatud kahe palkide kettpööraja, tungraudade, klambrite, külgtugede ja vedavrullikutega.

AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

Kompleks-saepink WM4000 esimesele ostjale soodustus 10 000 eurot!

Firma Wood-Mizer toob Eesti turule puidu saagimise kõrgtehnoloogia WM4000.

Esimene ostja saab erakordsed tingimused – hinnasoodustust 10 000 eurot.

WM4000 on uusim saavutus kitsaste lintsaagide tehnoloogias. See uuenduslik seade on loodud raha teenima. Kompleks-saepingi WM4000 peamised eelised on madalad kasutuskulud, vaid üks operaator, hea tootlikkus ja valmis puidutoodangu suur väljastusjõudlus.

Pakume tööd kogemustega METSATAKSAATORILE.

Seadme konstruktsioonis on kasutatud järgmisi uuendusi: • ette nihutatud juhtpaneel, varustatud puutetundliku ekraaniga • tugevdatud säng – 50% rohkem metalli • kiirhüdraulika – kiirust reguleeritakse juhtkangi abil • saepea kiire positsioneerimine – kasutatakse servomootoreid • sisseehitatud lintkonveier valmislaudade eemaldamiseks

Operaator istub toolil puutetundliku ekraani ees ning juhib tööpinki juhtkangi ja pedaali abil.

Kui teil tekkis küsimusi, võtke ühendust Wood-Mizer esindajaga Eestis: SIA Oberts, Mārupītes gatve 9a, Mārupe, Mārupes novads, LV-2167 tel +371 6781 0666, faks +371 6781 0655, e-post birojs@oberts.lv, www.woodmizer.ee

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

HINNAK A JA

Aastaga on enim kerkinud männipalgi kokkuostuhind, paberipuit püsib languses

Aug ’13

Männipalk 70.35 Männipeenpalk 65.53 Kuusepalk 71.85 Kuusepeenpalk 66.20 Kasepakk 88.28 Kasepalk 62.93 Haavapalk Lepapalk 40.00 Lepapeenpalk 28.00 Männipaberipuit 37.86 Kuusepaberipuit 37.23 Kasepaberipuit 33.19 Haavapaberipuit 34.05 Küttepuit 23.78

Sept ’13

Okt ’13

70.57 65.63 73.01 67.55 88.28 62.93 41.00 38.00 28.00 37.70 37.03 33.19 34.38 23.78

Nov ’13

Dets ’13

Jaan ’14 Veebr ’14

Märts ’14

70.68 71.79 72.79 73.31 73.31 65.63 65.93 67.03 68.20 68.20 73.35 73.57 74.57 74.50 74.06 67.90 68.18 68.93 70.10 69.90 88.78 88.78 88.78 89.53 89.53 61.68 62.93 62.93 62.93 62.93 41.00 41.50 41.50 41.50 41.50 38.00 39.33 39.33 39.33 39.33 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 37.92 38.08 38.08 38.80 38.72 37.00 37.00 37.00 38.19 38.09 33.38 32.88 32.88 33.17 33.14 33.79 33.46 33.46 32.02 31.78 23.98 23.99 23.99 24.41 24.26

Apr ’14

73.99 68.38 74.56 69.50 88.49 62.93 41.50 39.33 28.00 38.50 37.84 34.64 32.68 24.26

Mai ’14

73.99 68.18 74.38 69.39 87.74 63.18 41.50 39.33 28.00 38.20 37.56 35.25 32.68 24.70

Juuni ’14

Juuli ’14

74.32 74.65 68.58 68.31 74.38 72.63 69.28 67.44 87.74 87.74 63.18 61.93 41.50 41.50 39.33 39.33 28.00 28.00 36.88 35.79 35.86 34.42 35.36 35.42 32.55 32.06 24.60 23.88

Aug ’14

74.32 74.32 68.31 68.31 71.31 71.31 66.75 66.44 87.74 87.70 60.90 60.84 41.50 41.00 39.33 38.00 28.00 28.00 35.25 35.08 34.10 33.90 35.79 35.92 32.48 32.48 24.26 24.38

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade august 2014 Kui juulis okaspuupalkide hinnad paari protsendi võrra langesid, siis augustis jäid nad pidama juuli tasemele. Ainsana langes kuuga pisut (0,5%) kuusepeenpalgi hind. Endiselt on mitmes saeveskis tarnemahtudel limiidid. Kvartalitaguse ajaga võrreldes männipalkide hindades suuri muutusi pole, kuusepalkide hinnad on umbes 4% miinuses. Eelmise aasta augustiga võrreldes on männipalkide hinnad 4–5%

tõusnud, kuusepalkide keskmine hind aga püsib enam-vähem eelmise aasta tasemel. Lehtpuupalkidel langes kuuga keskmine hind lepa- ja haavapalgil, kuna üks töötleja lõpetas ajutiselt palgi ostmise. Kvartali- ja aastataguse ajaga võrreldes on kõikide lehtpuupalkide sortide hinnad (v.a lepapeenpalk) miinuses.

Paberipuiduturul ei ole kuuga suuri muutusi toimunud.

Okaspuupuit on siiski mõned

protsendikümnendikud langenud ja kasepuit sama palju tõusnud. Haavapuidu hind pole kuuga muutunud. Kvartali- ja aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortide hinnad peale kasepaberipuidu kukkunud. Aastaga on kõige rohkem odavnenud kuusepuit (9%), samal ajal on kasepuit 8,2% kallinenud.

Kui juulis kasvas küttepuidu hind 1,6%, siis augustis lisandus sellele veel 0,5% ja keskmine

küttepuidu hind on 24,38 eurot.

Kvartalitagusele tasemele pole hind siiski veel jõudnud, kuid eelmise aasta augusti tasemest on praegune hind 2,5% kõrgem.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Noored väldivad puidueriala ja eelistavad ITd Mõnevõrra üllatavalt mõjub TTÜ puidutöötlemise õppetooli juhi, professor Jaan Kersi tõdemus, et uuenduslikule puiduja tekstiilitootmise tehnoloogia erialale õnnestub täita vaid kolmandik kohtadest.

Esialgsed arvud aga ei valeta – 35-le selle bakalaureuseõppe eriala kohale on praegu õppimaasujaid vaid 12. Parem pole seis ingliskeelse puidu- ja plastitehnoloogia erialaga, sealsele 25 kohale on esitanud avalduse kaheksa Eestist ja 12 välis-

maalt pärit noort. Viimase puhul on tegu e-õppe põhise erialaga – õppematerjalid on veebis saadaval ja see peaks võimaldama inimestele nn paindlikku kaugõpet, töölkäimist ja teatud vabadust. Sest aeg on näidanud, et Tallinnasse tulles asuvad peaaegu kõik noored varem või hiljem kooli kõrvalt ka tööl käima.

Muide – üks innustaja kõnealusele kahele erialale õppima asumiseks võiks olla teadmine, et parematele tudengitele makstakse stipendiumi 160 eu-

rot kuus. Bakalaureuseõppes on seda võimalus saada 50%-l, magistriõppes 30%-l üliõpilastest.

Jaan Kers möönab, et tehniliste erialade täituvus on jätkuvalt probleem, kusjuures mitte ainult puiduvaldkonna puhul, vaid ka tehnikaülikoolis üldisemalt. Peamiselt trügitakse tema sõnul IT-valdkonna erialadele, haldusjuhtimisse, sotsiaalteadustesse ja majandusalale.

“Seis pole tõepoolest kiita.

Põhjus võib olla ikka selles, et inimesed soovivad kergemini

ära elada ja ka õpingud väiksema vaevaga läbida,” leiab Kers.

“Sellepärast ei tahetagi matemaatikat, keemiat ja füüsikat süvendatult tudeerida.”

Jaan Kers räägib, et kui eelmisel aastal oli erialaks puiduja materjalitehnoloogia ning õppimasoovijad olid suures osas noormehed, siis tänavu lisati puidule tekstiilivaldkond ja tulemus osutus vastupidiseks – enamik avaldusi tuli tüdrukutelt.

Ain Alvela

Metsaomanik olla on uhke ja hää

Ka käesolevas Metsalehes kajastame tänavuste parimate metsamajandajate tegemisi ja sealjuures on natuke kurb tõdeda, et mitte ükski seitsmest metsaomanikust ei elata ennast ja oma peret otseselt metsast saadava puidu müügist.

Tõepoolest – näib, et metsamaa omamisest on saanud justkui elitaarne hobi. Kõik, kel kas või jalatäis metsa, teadvustavad suurepäraselt, et see on väärtus, mida tasub hoida ja kuhu on mõtet panustada. Samas ei võta suur osa iseäranis väikesi, alla viie hektari suuruseid metsakinnistuid omavatest omanikest seda kui mingit teab mis teenimisallikat. Linnarahva metsatükikeste ostmine on moodi läinud, teinekord on ju paslik seltskonnas mainida, et näete – mina olen ka tegelikult kättpidi maaeluga seotud.

Metsas käiakse rahu otsimas. Nii mõnigi tahab endale tõestada, et metsamaa raadamisega korvab ta kas või veidigi enda linlikuks muutunud eluviisi tõttu loodusesse vajutatud ökoloogilist jalajälge. Mets annab jõudu, ehk ka kruusitäie mustikaid ja pannitäie seenesousti. Kui linnaelu lained pea kohal kokku laksuvad, on hea metsa põgeneda, mitte millelegi mõelda, energiat ammutada. Et siis jälle pea ees argielu keerisesse söösta.

Kõik see on iseenesest tore, ei saa ju inimestele pahaks panna nende soovi loodusega osadust saada. Kurb on mõneti aga asjaolu, et kõik räägivad maaelust ülistavas keeles, ometi tahavad vaid vähesed ennast sellega jäägitult siduda. Ja sellel on konkreetne põhjus – raha, seda elatustaseme ekvivalenti, on kordades lihtsam teenida muul moel kui olles pidevas sõltuvuses ilmastikust, valitsuse otsustest, toetuste laekumisest, projektide kirjutamisest, tehnika korrashoiust ja sellest, kas karjatalitaja või saemees ikka tuleb homme kaine peaga tööle.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 489 4116, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

12 V A A T L U S

METSALEHT Nr 8 (176) 28. august 2014

Puukirurgi töö on ohtlik, kuid loominguline ILMAR SAABAS

Puuhooldaja ehk arboristi töö on kanda hoolt linna- ja pargipuude eest kogu nende eluaja ehk istutamisest kuni mahasaagimiseni. Arboristika eesmärk ongi puude elukaart õige hooldusega pikendada.

Ameti kaunikõlaline nimetus pärineb ladina keelest, kus arbor tähendab puud. Tavaliselt kutsutakse meil puudega tegelejaid dendroloogideks (kreeka keeles dendron = puu), kuid erinevus on selles, et dendroloog uurib puu- ja põõsaliike, arborist teeb aga praktilisi puuhooldustöid.

Peale selle kuulub arboristika alla vanade puude seisundi hindamine ning nende “ravitsemine”. Küllap seetõttu nimetataksegi arboriste teinekord ka puukirurgideks.

Linnahaljastajal lai tööpõld Arboristi amet on Eestis noor – meile jõudis see 1990ndate keskel. Tööpuudust pole arboristidel siinmail vaja karta – meil on palju hooldamata linna- ja mõisaparke ning alleesid.

Kui metsas kasvavad puud tulevad ise endaga toime, siis linnas on lugu teine. Tihti on puud istutatud valesse kohta ning pole arvestatud nende kasvu-

ulatusega. Puu võib oksipidi trügida elektriliinidesse või varjata ladvaga valgust. Mitte alati ei ole sellise puu “korrale kutsumine” ohutu ja igaühele jõukohane. Siin tulebki appi väljaõppinud arborist.

K O M M E N TA A R

Marje Kask Voltveti koolituskeskuse juhataja

Palju robustset kirvetööd Professionaale ühendava Eesti Arboristide Ühingu aseesimees Sulev Järve ütleb, et kahjuks liiga sageli on arboristi töö nagu tulekahju kustutamine – puuhooldaja kutsutakse kohale siis, kui puuga on asi juba ohtlikuks muutunud, näiteks hakkab mõni suur oks murduma.

“Kohaliku omavalitsuse ar- Arboristi töö nõuab tsirkuseakrobaadi võimeid, ent selles töös on oluline ka puude hingeelu tundmine. borist või vähemalt lisakoolituse läbinud heakorraspetsialist sel moel – puul on latv maha tööl ka garantii – ehk et ta teab, tähendab, et õppetöö on korralpeaks kogu aeg tänavapuudel ja saetud ja alles on jäänud vaid mismoodi tuleb just selle puuga datud sessioonidena korra kuus. parkidel silma peal hoidma ning tulp. Seda nimetatakse tulbasta- ümber käia nii, et elavat orgaLuual arboriste õpetav Aino ohtlikke olukordi hooldusplaa- miseks, arboristid peavad sellist nismi võimalikult vähe kahjus- Mölder ütleb, et arboristiks õpniga ennetada,” sõnab ta. tegevust üldiselt vägivallaks puu tada,” kinnitab ta. pimisel on olulisim motivatÜks on aga kindel: kui puu on kallal. Sedasi koheldud puust ei On aga eramaja omanik hä- sioon. Ei tohi karta kõrgust ning kord istutatud kitsukesse ruumi saa enam õiget elulooma. das liigsuureks kasvanud puuga, jaksu peab ka natuke olema, sest ja kasvanud “ootamatult” hiiJärve kiidab, et paljud oma- peaks temagi tellima puu raieks puu otsas mootorsaega töötamigelsuureks, siis väikeseks ja sa- valitsused on juba nii teadlikud, või hoolduslõikuseks väljaõppi- ne pole kergete tegevuste killast. mas elujõuliseks minipuuks ei et oskavad puuhooldustööde- nud arboristi, mitte aga juhusli“See on ohtlik ja loomingulisuuda teda muuta ka kõige osa- le nõuda väljaõppinud arboristi. ku saemehe. ne töö. Arboristitöö on sümbioos vam arborist. Mõnes kohas on “Kui inimesel on arborismetsamehe ja aednikutööst, liseda püütud teha õige brutaal- ti kutsetunnistus, siis on tema saks on siin ka natuke teadlase Ametit õpetab kaks kooli tööd. Mõtlemist on palju, sest Arboristitöö on sümbioos metsamehe Arboristiks on Eestis võimalik just arborist otsustab, mida puuõppida kahes kohas: Pärnumaa ga teha,” räägib Mölder. ja aednikutööst ning lisaks on siin Kutsehariduskeskuse Voltveti Iga lennuga lõpetab Luual ka natuke teadlase tööd. koolituskeskuses ja Luua met- tosinkond arboristi, kellest enasanduskoolis. Mõlemas koolis mik ka selle töö peale jäävad.

Aino Mölder kestab õppeaeg 1,5 aastat ning õpitakse töökohapõhiselt. See KRSITINA TRAKS

Arboristi ehk haljastaja ja pargipuude hooldaja erialale saab õppima põhikoolihariduse baasil, õppevormiks võib olla statsionaarne või töökohapõhine õpe. Õppekavad põhinevad kutsestandarditel.

Arboristi õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks metsandusvaldkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Arborist töötab välitingimustes vibratsiooni- ja müra keskkonnas. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötamist kõrgustes ja sundasendites, ta puutub kokku kemikaalide ja heitgaasidega. Vaja on ka koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ja füüsilist vastupidavust.

Arboristi õppekava lõpetanu võib töötada arboristina, konsultandina puuhooldusega tegelevas ettevõttes. Õppetöö sellel erialal algab tänavu 4. novembril.

Lp kinnistuomanik!

Kui Teie omandis on metsa- ja/või põllumaad ning Te olete saanud viimasel ajal telefonikõnesid seda maad osta soovivatelt ettevõtetelt, kuid Te ei tea, kas Teile pakutud hinna puhul on tegemist turuhinnaga, siis alternatiivse hinnapakkumise saamiseks pöörduge julgelt Renlog Eesti OÜ poole.

Ostame • • • •

kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid virnastatud võsa ja raiejäätmeid kasvavat võsa

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee