METSALEHT (juuli 2015)

ühe saaga lõpp: liiklusseaduse muudatus lubab teedele palgiveokid kaaluga 52 tonni Lk 6–7 30. juuli 2015 Nr 7 (187)

M AALEHE L I SA

Käes on õige aeg oma metsatehnika üle vaadata.

PALMS metsaveohaagis on töökindel ja väärt abimees nii raielangil kui talupidamises.

Võta ühendust ja aitame komplekteerida sobiva tööriista.

3

aastane garantii!*

* 3 aastane garantii kehtib raamile, mastile ja noolele.

www.palms.eu

2 P Ä E V A K A J A

Kinnistute ja raie ost Kompleksteenus, vedu Metsamaterjali ost 506 1146, Ilmar 505 3438, Ivar

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

•• •

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

Virgo Siil

Toetusi jagub 2,5 miljoni eest SA Erametsakeskus nõukogu kinnitas 2015 teise poolaasta erametsandustoetuste eelarve ja taotlusvoorude tähtajad.

Tänavu teisel poolaastal on metsaomanikel võimalik toetust taotleda metsauuendamiseks (eelarve 1 000 000 eurot), metsamaaparanduseks (300 000 eurot) ja metsamajandamiskava koostamiseks (250 000 eurot). Samuti toetatakse metsaomanike individuaalnõustamist ühistutes (280 000 eurot) ja metsaühistute arengut (eelarve 700 000 eurot). Neid tegevusi rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) eraldatud vahenditest.

“Jätkuvalt on prioriteediks metsauuenduse toetamine,” selgitas SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. “Meeldiv on näha, et uuendamistoetuse, aga ka metsaühistute pidevalt kasvava abi tulemusena saab üha rohkem erametsalanke uuendatud.”

Regina Hansen Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

Puitmajaehitajate võistluse võitja Veiko Palm.

Toimus puitmajaehitajate võistlus Juunis toimus Räpina “Hea kodu päevade” raames viies rahvusvaheline käsitööpalkmajaehitajate kutsevõistlus, mis tõi kokku osalejaid nii Eestist, Soomest kui Saksamaalt.

Võistlust iseloomustas kõrge tase ning äärmiselt tihe konkurents. Parima soorituse tegi

taas Veiko Palm, kes kaitses sellega eelmise aasta tiitlit.

Teise koha saavutas Soome võistleja Timo Aro-Heinilä. Kolmandale kohale tuli Ahto Naruski, edestades kõigest ühesekundilise vahega Mario Küttmanni. Osalejate võrdset taset näitab ka fakt, et teist ja neljandat kohta lahutas kõigest 28 sekundit.

Kutsevõistlus on käsitööpalkmajatootjatele kahtlemata üks olulisim sektori sündmus, ütleb võistluse üks korralda-

jaid, Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil. Kui algselt võistlesid omavahel vaid Eesti ettevõtete parimad meistrid, siis selle aasta võistlusel pakkusid tugevat konkurentsi ka väliskülalised.

“Info meie võistlusest on jõudnud oluliselt kaugemale kui pelgalt Räpina ja Eestimaa,” iseloomustab seekordset palkmajaehitajate võistlust Lauri Kivil. “Usun, et oleme leidnud omamoodi nišiürituse, kuna analoogset võistlust

Eesti Puitmajaliit

kasvavat ja • Ostame virnastatud võsa. lehtpuulan •• Ostame Puhastame teie kra teeääred ja põllud

Ostame kasvavat ja virnastatud võsa.

Ostame lehtpuulanke.

Puhastame teie kraavid, teeääred ja põllud võsast.

INFO

lähiriikides ei korraldata,” lisab Kivil. Ta avaldab ka lootust, et järgmisel aastal saavutab võistlus veelgi rahvusvahelisema mõõtme, sest kohale on plaanis kutsuda meistreid riikidest, kus puitmajade ehitamine au sees.

Väljastpoolt Eestit osales tänavustel võistlustel lisaks Timo Aro-Heiniläle ka Jonas Herrmann Saksamaalt, kohtunikuna osales Morten Komdeur Hollandist.

VÄIKELAADURID

tel 5341 1301 dimens@dimens.ee www.dimens.ee

INFO

tel 5341 130 dimens@dim www.dimen

KÄNNUFREESID

OSTAB:

kasvavat võsa lehtpuulankide raie õigust virnastatud võsa

PAKUB:

võsaraieteenust giljotiiniga võsa ja metsa väljavedu kraavide, teede ja põlluäärte puhastamist võsast

OKSAPURUStAJAD

www.vermeerbaltic.eu I tel 697 9398 VERmEER BALtIc OÜ I tuha 3, 11415 tallinn I tel 526 4835 I info@vermeerbaltic.eu

Info tel 5884 9935

dimens@dimens.ee

www.dimens.ee

EQUIPPED tO DO MORE:

n õ u Ann e 3

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

Liialt suurel õlikulul on alati põhjus Kui õlikogus mootoris väheneb, ei pea see ilmtingimata tähendama õlikulu, tegu võib olla ka õlikaoga.

Mootoriõlidele langeb järjest suurem koormus. Hoolimata mootorite suuremast võimsusest muutub õlimaht mootorites pidevalt aina väiksemaks ja õlivahetusvälbad pikemaks.

Tänapäevased sünteetilised mootoriõlid on küll kõrge jõudlusega ja pika tööeaga, kuid pole kaitstud õlikulu eest.

Kui õlikogus mootoris väheneb, ei pea see aga ilmtingimata tähendama õlikulu. Tegu võib olla ka õlikaoga.

Kui õliringluses on näha õli väljaimmitsemist mitme tihendi vahelt ja liitekohtadest, võib selle põhjuseks olla õlirõhu äärmuslik tõus. Hoiatustuli ei anna sellest märku. Õlirõhu tõus võib olla tingitud näiteks sadestistest torudes, filtrites või sisselaskeklappides ja karteri tuulutussüsteemis või õli valest ehk liiga suurest viskoossusest.

Ettevaatlik peab olema vedelate või püsielastsete tihendusvahenditega. Neid võib kasutada ainult kohtades, milleks nad on ette nähtud.

Anna Murashina

PA N E TÄ HELE

Suurenenud õlikulu võimalikud põhjused n Vale kvaliteediga õli Kui spetsifikatsiooni ettekirjutusi, nt seoses aurustumiskaoga, ei täideta, võib tagajärjeks olla õlikulu suurenemine.

Kõrgete temperatuuride esinemisel kolvirõngastel ja kolvipõhjas hakkab õli aurustuma, kuna sellest eralduvad kergfraktsioonid.

Liiga suur kergfraktsioonide hulk mootoriõlis tähendab seda, et tegu on madala kvaliteediga õliga, millel suur aurustumiskadu.

Suure aurustumiskao tõttu halvenevad mootoriõli viskoossusomadused. Mootoriõli võib kaotada oma voolavuse ning usaldusväärse määrimis- ja kaitsevõime. n Ekspluatatsioonitingimused ja sõidustiil Gaasi põhja vajutamine, valdav stop-andgo-sõidustiil või kurnavad sõidud mägedes tõstavad mootoriõlide temperatuuri ja suurendavad nende aurustumiskadu. n Liiga kõrge õlitase mootoris Kui mootorisse on kallatud liiga suur kogus õli või õlisse on pidevate lühisõitude tõttu kogunenud liiga palju kütust, sukeldub väntvõll õlivanni.

Kui aga kasutusel on liiga palju õli, tekib pladin ja väntvõll peab suurema takistusjõu tõttu tegema rohkem tööd. Sellega kaasneb aga jällegi õli temperatuuri tõus. n Kohandamata õlivahetusvälbad Kahtlemata peab kinni pidama mootoritootja määratud või pardaelektroonika näidatud õlivahetusvälpadest.

n Sissepritsesüsteemi või klappgaasijaotuse rike Sissepritsesüsteemi liikuvaid osi määrib osaliselt mootori õlitussüsteem. Süsteemi lekkimisel võib õli sattuda koos kütusega mootori põlemiskambrisse. Ka juhul, kui väljalaskeklapid avanevad juba siis, kui õli on veel silindriseintel, võib osaliselt põlemata õli jõuda heitgaasitorustikku. See koormab harilikult ka heitgaasi järeltöötlussüsteeme. n Pesumanuste kulu Kõik mootoriõlid muutuvad mõne aja pärast tumedaks. Nende pesumanused takistavad muda ja lakilaadsete sadestiste teket. Nii hoolitseb õli mootori puhtuse eest ja tagab optimaalse põlemise.

Kui aga tahmaosakeste hulk muutub õlis sissepritsesüsteemi rikke või klappgaasijaotuse vale ajastuse tõttu liiga suureks, ei suuda manused enam kõiki osakesi ohjes hoida. n Kolvirõngad ei tihenda piisavalt Kulunud kolvirõngad ei tihenda silindriõõnt piisavalt või õlirõnga piirkonda on tekkinud sadestised, võib õlikulu suureneda, kuna silindriseintelt õlivanni mitte valguv õli põleb ära. n Tihendite tõrkumine Piisab ka väikesest võõrkehast, näiteks värviosakestest, roostest jne, et tihendi töö oleks häiritud. Sama kehtib kahjustatud pinnaga masinaosade kohta.

Allikas: Addinol

Addinol Lube Oil OÜ tehnikadirektor

Timbeteri tööpõhimõte seisneb palgivirna pildistamise ja nottide diameetri mõõtmise tulemusena puidu koguse määramises.

Timbeter jõudis uuenenuna kasutajate kätte Metsamaterjali mõõtmise nutirakenduse Timbeter kohta võib tõsimeeli öelda, et kaua tehtud kaunikene.

Nüüd aga on Timbeteri diameetri mõõtmise versioon valmis, ning nagu ütles OÜ Timber Diameter tegevjuht Vallo Visnapuu märgib, et uus, senisest Timber Diameterist üksjagu täiuslikum versioon puidu mõõdistussüsteemist ootab nüüd kasutajate hinnanguid, et lõplik tulemus oleks võimalikult kiire ja täpne.

“Timbeteri äpp teeb puiduvirnast pildi, otsib üles kõik selles sisalduvad notid ja määrab iga noti koorealuse keskmise diameetri. Palkide pikkus tuleb sisestada käsitsi,” iseloomustab Visnapuu rakenduse tööpõhimõtet. “Arvestuse tu-

lemusel saame nottide arvu, puidu mahu ja keskmise diameetri. Võimalik on iga noti läbimõõtu eraldi käsitsi paika seada.”

Timbeter on tavapärasest mõõtmisest aga oma kümme korda kiirem, samuti täpsem.

Edasi jookseb saadud info kesksesse turvatud andmebaasi, kus kajastuvad puidu maht, pikkus ja virna geograafilised koordinaadid. Olemasolevaid andmeid (asukoht, kogus, puuliik, koefitsient) saab koos pildiga edastada näiteks e-posti abil. Lisaks saab Timbeteri liidestada teiste majasiseste infosüsteemidega nagu näiteks CRM, raamatupidamine, palgaarvestus või ERP, mis on suureks abiks müügipakkumiste või raportite tegemisel ning logistika planeerimisel.

Ain Alvela

www.honda.ee

SEE AASTA JÄÄB SULLE MEELDE

Sest sind ootab 2015. aasta kõige kasulikum tehing. Enneolematu sõidumugavus. Legendaarne töökindlus. Ja see kõik unustamatult headel tingimustel.

Iga uue Civicu ostja saab 3 aastat tasuta hooldusi! Sissemakse sel aastal vaid 2015 € ja kuumakse alates 149 €

Kampaania tingimused: Vara väärtusel 16 890 € (hind kohe tasudes) järgmistel tingimustel: sissemakse kliendile 2015 € (sisaldab lepingutasu 160 €), intress 0,99% (Intress 0,99% sisaldab 6 kuu Euribori ja võib muutuda vastavalt baasintressi kõikumistele), periood 60 kuud ja jääkväärtus 27,5% korral on kuumakse sellisel juhul alates 149 €. Krediidikulukuse määr on 1,19% aastas. Kasutusse võetav krediidisumma on 13 235 €. Kasutusse võetav krediidisumma on 17 423,18€. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Finantsteenuse pakkuja on Nordea Finance Estonia AS. Tutvuge liisingutingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Tasuta auto tehnohooldus 3 aastat või 60 000 km (kumb varem kätte jõuab). Tasuta tehnohooldus sisaldab töötundide tasu vastavalt ettenähtud hoolduste juhendile, ettenähtud mootoriõli ja õlifiltreid, õhufiltreid, salongifiltreid ja tihendeid. Pilt on illustreeriva tähendusega.

Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Kalda tee 13, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Tallinna tn 86, tel 435 5421

Kindlustus

4 h a ri d u s E e s ti

ME T SA K A JA

n Eesti rahvusparkides toimusid keskkonnaameti korraldusel 29. juunist 3. juulini noore looduskaitsja ehk Junior Ranger’i kursused. Nende eesmärk oli tõsta noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust ning luua ja arendada koostöövõrgustikku rahvusparkide ümber. Kursustel osales 100 rahvusparkides või nende lähipiirkondades elavat 13–17aastast loodushuvilist noort. n Päästeamet tuletab kõikidele loodusesse minejatele meelde, et metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt. n Keskkonnaamet tuletab meelde, et kõik abituna näivad looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi ning enamikul juhtudel toob inimese sekkumine pigem kahju kui kasu. n SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond otsustas magistritööde kaitsmise komisjoni ettepanekul premeerida loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekava üliõpilase Tõnis Laanemäe magistritööd “Maarjakase kloonitaimede kasv ja fenoloogia”. n Nüüdseks on juba üle kuu aja olnud avatud RMK Eestit läbiva matkatee võrgustiku 193 km pikkune lisalõik Perakülast Aegviitu. Sellega sai valmis RMK matkatee teine haru ehk 820kilomeetrine teekond Läänemaalt Lõuna-Eesti kuplite vahele.

Allikas: Erametsakeskus, Erametsaliit

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

Õpipoisistaatus tõuseb au sisse Sügisest proovib valitsus juba teist korda anda hoogu nn õpipoisiprojektile – eelkõige kutsekoolides rakendatavale õppemeetodile, mis keskendub praktilisele tööle ettevõttes ja selle käigus eriala omandamisele. Õpipoisiõpe oli kord juba päevakorral, selle põhialused töötati välja ja seadustati 2006. aastal, kuid toona sellest suuremat asja ei saanud. Ja pole saanud siiani, sest vaid paar protsenti kutseõppijaist on haaratud töökohapõhise õppega.

Eesti Tööandjate Keskliit peab töömaailma vajaduste ja hariduse paremat sidumist oluliseks ja on õpipoisiõppe võtnud taas tõsise tähelepanu alla. Liidu haridusnõunik Anneli Entson on seda meelt, et sellised majandussektorid nagu kaubandus, teenindus ja tootmine janunevad kutsekoolidest tulevate praktiliste teadmistega tublide noorte oskustööliste järele.

Haridus- ja teadusministeerium ning SA Innove on tõsiselt nõuks võtnud õpipoisiõpe volüüm 2 teoks teha ehk siis sellele juba õigupoolest olemas olevale õhk sisse puhuda. Seda koostöös ettevõtlussektorite katusorganisatsioonidega.

Rõhk praktilisel tööl Anneli Entsoni sõnul on Eesti Tööandjate Keskliit teinud päringud erialaliitudest nende sektori ettevõtete soovide ja ootuste kohta õpipoisiõppele ja praktikakorraldusele, muutmaks seda tööandjate vajadusi arvestavaks.

“Ka Euroopa Liit panustab kutseõppele praegu väga palju. Julgen kinnitada, et paljude teiste riikidega võrreldes on meil olukord üsna hea. Kas või selle poolest, et otseselt ei ole meil vaja hakata seadusandlust muutma,” kirjeldab Entson. “Õpipoisiõpe on meil määratletud haridus- ja teadusministri 2013. aasta määrusega, ka praegust projekti eest vedav töögrupp pandi kokku HTMi poolt.

Sinna kuulub ka kolm inimest ettevõtetest.” Õpipoisiõppe puhul on oluline just selle õppe praktiline suunitlus – 2/3 õppe mahust tuleb läbi viia töökohas. Ja kuigi õppepraktika peavad läbima ka praegused kutseõppijad, jääb sellest tööandjate hinnangul ilmselgelt vajaka, et koolipingist tulnu õpitud erialal kohe täiel rinnal ametisse võiks asuda.

Entsoni hinnangul sõltub praeguse praktika tulemus paljuski praktikandi hoolsusest – kes ikka on võtnud nõuks viilida, see teeb seda niikuinii. Samas on küll ja küll ka häid näiteid noortest, kes tulnud õppetöö raames mõnda ettevõttesse praktikale, seal on tekkinud aga nõnda hea klapp, et vaevalt lõputunnistus ühes taskus, kui teise saab panna firma pakutud töölepingu. Mis tegelikult on ka

Räpina Aianduskoolis on töö ja õppimine alati käsikäes käinud. Pildil toimub spetsialistide juhendamisel näidis

õpipoisiõppe üks eesmärke – siduda õppur võimaliku töökohaga juba kooliskäimise ajal. Elu on näidanud, et kui selline korraldus sujub, siis on sel ka tulemust.

Tuleb tagada tulemuslikkus Õpipoisiõppe õppekavad töötatakse välja sääraselt, et õpe lubaks võimalikult kiiresti ameti-

alased oskused omandada. Seega peaksid need olema võimalikud lühikesed.

“Kindlasti pole positiivne tulemus, kui õpipoisiõppe laiendamise programmist kokkuvõtet tehes saame tõdeda, et raha on kulutatud, hulk tegevusi tehtud, kuid kahjuks õpib õpipoisiõppes ikka ainult 2% kutsehariduse omandajatest,” nendib Entson. “Õpipoisiõpe peab olema paind-

lik ning arvestama tööandjate ja õppijate reaalseid vajadusi. Tööturul edukaks toimetulekuks ei piisa üksnes teadmistest või lihtsast töötamisest, vajalikke oskusi omandatakse tööprotsessis ja tööprotsessist tuleb aru saada.”

Töökohapõhise õppe laiendamise aruteludes on olulisel kohal olnud küsimused, kas õppe sisu määrab tööandja või kool; kas õpipoiss on eelkõige töötaja,

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

Metsamaade ja kasvava metsa ost.

Raietööd ja metsa uuendamine.

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Tel 454 5304, 509 0260 metskond@gmail.com

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

h a riD u s 5

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

e ja viib õppurid koolist tööle

VÄ L I S M AA

ME T SA K A JA

Räpina Aianduskool

Õpipoisiõpe peab olema paindlik ning arvestama tööandjate ja õppijate reaalseid vajadusi.

Anneli Entson

s aia rajamine.

keda tööandja tahab (täiend)koolitada kutsekooli juures või peaksid õpipoisid kutsekoolist ettevõttesse n-ö pikale praktikale tulema.

Ja kas plaan laiendada õpipoisiõpet, võttes sihtrühmaks ka põhihariduseta noored, on teostatav?

“Praegu on kõige olulisem see, kuidas ikkagi saada tööandjad protsessi kaasata. Üks mõte

on, et soovime aidata edasi ka neid, kel õppimine millegipärast pooleli jäänud. Sestap avanevad õppegrupid vähemalt kolmel korral õppeaasta jooksul.

Ja see võiks ju pakkuda ka ettevõtjaile paindlikkust tööjõuvajaduse rahuldamisel,” kirjeldab Anneli Entson plaane. “Ka õppida soovijate seas peaks tõusma nõudlus kohtade järele nendes gruppides ning lõpptulemusena

saaks töökohtadele saata häid spetsialiste.”

Nii on õpipoisiõppe suur sihtgrupp ka juba ettevõtetes töötavad inimesed, kel soov oma haridust või oskusi täiendada, mingile kitsale valdkonnale spetsialiseeruda. Siiani koolitasid ettevõtted neid inimesi peamiselt ise, nüüd on võimalik suunata nad õpipoisiõppe raames n-ö päris kooli.

Enne kui ettevõte võib õpipoisiprojekti raames noori praktikale võtta, tuleb läbida omamoodi atesteerimine, mille käigus koos kutseõppeasutusega hinnatakse õppetingimusi, mida firmal pakkuda on.

Lisaks selgitatakse välja, millised õppekavas kirjeldatavad õpiväljundid on omandatavad ettevõttes ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas.

Anneli Entson ütleb, et seni on tööandjad täheldanud vajakajäämist pigem noorte sotsiaalse toimetuleku vallas, ja loomulikult ei soovi tööandja koos praktikandiga saada endale kasvataja rolli.

konna teemajuht Pille Meier märgib, et tihtipeale tekib ettevõtetes probleem sellest, et miks peab keegi firma töötajatest pühendama aega ja energiat mingisugusele koolitamisele.

Firmadele arenguvõimalus Tõsi, Anneli Entson möönab, et murekoht see on, praegu aga ei võimalda seadused õpipoisiõppe praktikajuhendajatele lisatasu maksta. Õigupoolest pole lihtsalt sellist raha, et maksta.

Siiski lubab Entson selle teemaga tegelda, ehk leitakse ka mingi lahendus. Õpipoisiprogramm peaks pakkuma lahenduse ka näiteks väikeste ettevõtete laienemissoovidele. Kui selline ettevõte teatab kutsekoolile, et tal on

Ettevõte ütleb, kool annab See näitab, et meie kodudes, aga ka põhikooli tasemel pööratakse vähe tähelepanu sellele, et lapsed endaga ise hakkama oskaksid saada. Sõnaga – ollakse liialt hädised, et iseseisvust nõudvasse tööellu astuda.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstus- ja haridusvald-

näiteks kahe aasta pärast vaja saada kümme nii- ja niisuguse profiiliga spetsialisti, peaks kool leidma võimaluse õppekava raames need spetsialistid vajalikuks ajaks ettevõttele ka välja koolitada.

Kindlustunne oleks kahepoolne – firma saab oma arenguks vajalikud töötajad, haridusasutus teab, et õpilastel on selles ettevõttes praktikakohad olemas. Pealegi õnnestub praktika vältel nii ettevõttel õpilast kui õpilasel ettevõtet tundma õppida.

Praktikant saab aimu tulevasest töökohast, tööandja näeb, kas noores on soovi ja võimekust sel erialal edasi areneda.

Ja kui praktikant on ettevõttes, on see ka firmale justkui ajend enda korrastamiseks.

Tegelikult taandub ju heade ametioskustega inimeste vähesusele suuresti kogu meie riigi majanduse suhteline mahajäämus, vähene tööviljakus ja kesised palgad.

Ain Alvela

K O M M E N TAA R

Pille Meier Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstus- ja haridusvaldkonna teemajuht

Eesti puidutööstuse ettevõtted tunnevad reaalset vajadust õpipoisiõppe käivitamise järele.

Kuna ettevõtete tooted ja ka tööoperatsioonid on väga erinevad, siis spetsiifilist väljaõpet peavad ettevõtted ise korraldama. Koolid annavad sageli hea üldise oskuse, kuid siiski tuleb ettevõtetes korraldada ettevõttespetsiifilist täiendõpet.

Lisaks on vaja koolitada nii olemasolevaid kui ka uusi töötajaid, kellel puudub erialane haridus. Sektori ettevõtted teevad seda juba praegu, sest vastasel juhul poleks ju töötajaid. Õpipoisiõpe annaks ettevõtetele materiaalset tuge koolituste läbiviimiseks, kuid selleks peab olema rangelt määratletud, millised on ettevõtete ja koolide roll ja kohustused. Samuti peab olema selgelt fikseeritud osapoolte rahastus.

n Lapi maakonna pindala on 93 000 km2. Sellest ligemale 40% on kaitstud kaitsemeetmetega. Need on nt kõnnumaa piirkonnad, rahvuspargid, looduspargid, erilised kaitsealad, hiite kaitsealad, erakaitselad ja Natura alad. n OOO Monopol kavatseb ehitada Habarovski piirkonda uue tselluloositehase. Firma arvates on piirkond sobiv, ning on õige aeg vastata Põhja- ja Ida-Aasia tselluloosinõudluse kasvule. Tehase aastane tootmisvõimsus on 500 000 tonni tselluloosi. Toorainevajadus on 2,5 mln m3 puitu. n Soome Metsakeskuse loodud teenus Metsään.fi täieneb aasta lõpus ka looduseinfoga.

Edaspidi saab lisaks metsanduslikele andmetele leida kaartidelt lendorava elukohti, infot keskkonnaeesmärgiga paikadest, muinsusväärtusi, allikalisi piirkondi ja Natura ning looduskaitsealasid. n Tuleval jahihooajal võib Soomes lasta 18 karu rohkem kui eelmisel aastal. Kokku tohib tänavu lasta 133 karu. n Soome Loodusvarakeskus (Luke) plaanib raietel tehtavat männitüvede mahuarvestust muuta tõenäoliselt juba käesoleva aasta lõpus. Puitmaterjali mõõtmisel kasutatavate arvutusvalemite eest vastutav Luke on teinud kontrollarvutusi ja avastanud, et praegune männi mõõtmisel kasutatav arvutusvalem mõõdab tüükaosa mahu liiga suureks.

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

Toomas Lemming

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

Ostame metsakinnistuid üle Eesti, teile parima hinnaga, aus ja konkreetne lahendus!

Ootame teie pakkumisi Icewoodsolutions@gmail.com 5371 0050 (koduleht uuendamisel)

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Margo Miks

6 p u i d u v e d u

Info tel 526 8498, 5330 8879, 766 8587, info@gersamia.ee, andres@gersamia.ee

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Puiduveokid said liikle Ühest küljest on mõistetav, et kaubavedu on efektiivsem, kui veetavad kaubakogused on suuremad, teisalt peab arvestama Eesti teede kandevõimega ja võimalustega selle parendamiseks.

2011. aastal korraldas AS Ramboll Eesti uuringu “Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52t veoste aastaringse liikumise võimalusest”. Selle kohaselt ei vasta umbes 3300 km (20%) Eesti riigimaanteedest ning 40 silda (4%) praegustele koormustele ja normidele.

Samas uuringus tõdetakse, et 52t veoste piiranguteta võimaldamiseks vajab rekonstrueerimist 7900 km (48%) riigimaanteedest ja 140 (15%) silda ehitustööde eeldatava maksumusega üle 1,3 miljardi euro. Sellele lisanduvad kohalike omavalitsuste teed (umbes 24 000 km) ja sillad (800 tk), millest suurem osa on hinnanguliselt halvemas seisukorras kui riigimaanteed.

Huvi erivedude võimaluste laiendamise ning massipiirangu tõstmise vastu oli ja on väga suur, kuna naaberriigid (eelkõige Soome, Rootsi ja Läti) on juba kehtestanud 40t üldnormist oluliselt soodsamad massipiirangud. Samas peab märkima, et Skandinaavia aluspinnaste geoloogiline ülesehitus on teedeehituse seisukohast Eesti aluspinnastest soodsam, aga Läti teede seisukord on juba praegu Eestiga võrreldes halvem.

Eriluba vaid puiduveole Sellised erisused naaberriikides mõjutavad Eesti kaubavedajate konkurentsivõimet. Kuna Eestil ei ole võimalusi lisainvesteeringuteks teede ja sildade kandevõime suurendamiseks, peame otsima teisi lahendusi olukorra parandamiseks.

Aastast 2003 on ümarpuidu vedu lubatud eriveona talvistes

tingimustes, kui tee konstruktsioon on külmunud vähemalt 0,5 m sügavuseni, kuna muldkeha külmumisega teekonstruktsiooni kandevõime suureneb ja seega raskekaalulise veoga ei tekitata teele olulist kahju.

Tee-ekspertide hinnangul ei tohiks raskevedusid tegevad, üle kuue telje ja paarisratastega autorongid, juhul kui ei ületata lubatud teljekoormusi, olulist mõju tee katendile avaldada.

Teede olukord kehvapoolne Kuna Eesti teede olukord tervikuna ei võimalda raskeveokite üldist massipiirangut suurendada, lubatakse kuni 52tonnist vedu konsulteerimiste ja läbirääkimiste tulemusena Riigikogu keskkonnakomisjoni, majanduskomisjoni, projekti kaasatud ettevõtlusorganisatsioonide, maanteeameti ja kohalike omavalitsuste esindajatega katseprojekti raames esialgu ainult töötlemata ümarpuidu veole.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maanteeameti, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Autoettevõtete Liidu, Eesti Erametsaliidu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahel sõlmiti koostöömemorandum, milles osapooled kinnitavad ühist huvi heas usus edendada koostööd erivedude võimaldamisel ja teostamisel, massipiiran-

Politsei kontrollib metsaveokite kaalupiirangust kinnipidamist järjepidev

gutest kinnipidamisel, teedevõrgu säästmisel, järelevalvel, puidutööstuse konkurentsivõime tõstmisel ning ausa konkurentsi tagamisel.

Kuna Eesti teede olukord tervikuna ei võimalda suurendada raskeveokite üldist massipiirangut, lubatakse kuni 52tonnist vedu esialgu ainult töötlemata ümarpuidu veole.

Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

www.krkmoigu.ee

MÜÜB SOODSATE TEHASEHINDADEGA uusi, kasutatud ja protekteeritud rehve, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Rehvilõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii. Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine. Velje südamike paigaldus- ja keevitustööd vastavalt kliendi soovile.

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

Väiketraktorid ja seadmed

Katseprojekti läbiviimiseks töötati välja elektroonilise veolubade infosüsteem ja veebipõhine jälgimissüsteem.

Veebirakenduses Tark Tee täiendati erivedudeks sobivate riigimaanteede võrgustikku.

Kuni 52t erivedudeks sobivad kohalikud teed kantakse rakendusse omavalitsuse volitusel. Teede kandmisel nimekirja lähtutakse eelkõige konkreetse tee, teelõigu või teerajatise seisundist ja kandevõimest.

Üle 15 a turul

Üle 1500 tootmisvahendi!

Palgilintsaed

Hinnad alates 3 800 €

MüüMe: mitmesuguseid niidukeid • põllumajandustehnikat • puidutööpinke • puidukuivateid • metallitööpinke • kommunaaltehnikat

Tel 505 5661 Rannamõisa tee 4f, Tallinn Varuosad: tel 607 0048, info@krkmoigu.ee

p u i d u v e d u 7

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

emiseks erivõimaluse

Raivo Tasso

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus info@metsagrupp.ee

Ostame

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

valt. Siiani rikkumiste arv üha suurenes, näis kas massipiiri tõstmine aitab nende arvu vähendada.

Kehtestati määruste “Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord” ning “Suuremõõtmelise või raske­kaalulise autoveo eeskiri” muudatused.

Praeguse seisuga on välja antud 174 aastaringset eriveoluba, ning neli kohalikku omavalitsust (Kunda linn, Alatskivi, Lüganuse ja Vara vald) on andnud maanteeametile volituse

nende teede kandmiseks Targa Tee erivedude teede kaardile.

Katseprojekt kestab kolm aastat. Sel ajal seiratakse täismassi leevenduste mõjusid teede seisundile ja teehoiukuludele. Kui mõjud puuduvad, kaalutakse täismassi leevendusi ka teistele veoliikidele.

Julia Bergstein majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja kt

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

S TAT I S T I K A

Massipiirangu rikkumised aastatel 2011–2014 Aasta Lubatud tegeliku Lubatud teljekoormuse

massi ületamine ületamine 2011 425 361 2012 945 781 2013 1011 894 2014 816 71

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

LIIMPUITTOOTED: Grillijale

Jahimehele

Allikas: liiklusjärelevalve infosüsteem

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvitajale

Bussiootajale

Suvila MARGO

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat Ehitajale

Suvila MARGO

Lapsele Katusemeistrile

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Ostame hakkimiseks

Kogu perele

Janusele

LADUSTATUD VÕSA ja RAIEJÄÄTMEID

Lemmikloomale

Saunalisele

Töömehele Hädalisele

EHITA KAS VÕI ISE!

Hakkimine ja tasumine kiire tel 528 5800 www.reinpaul.ee

zmodule.eu

Suvila MARGO

OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee

Küsi lisainfot võimaluste kohta +372 5559 8487 ◊ info@zmodule.eu

8 ü h iSt e g e v u s

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

Ühistud omanike teenistuses Metsaseltsid ja -ühistud lähtuvad oma tegevuses põhimõttest, et metsaomanikud üheskoos saavad paremini hakkama, mistõttu võib ka väiksema metsa omanik oma probleemidega neilt abi saada.

Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner ütleb, et nende metsaselts ehk metsaühistu saab väikemetsaomanikku päris palju aidata.

“Ma ise olen küll hetkel oma igapäevatöö tõttu pisut eemal aktiivsest tööst metsaomanikega, aga jõudumööda löön kaasa,” räägib ta. “Kohila metsaselts korraldab metsaomanikele nõupäevi väga erinevatel teemadel, maksudest metsauuendamiseni.”

Hepner ütleb, et kevadel on ühistus traditsiooniline metsauuenduse õppepäev, mis tänavu toimub 25. aprillil.

Tarvis parandada juriidilist võimekust “Selleks et ta oleks piisavalt eriilmeline, peetakse see iga kord mõne meie seltsi kuuluva metsaomaniku juures,” kinnitab ta, lisades, et loomulikult kuulub seltsi tegevuse juurde metsaomanike individuaalnõustamine.

“Meil on ka üks atesteeritud metsakonsulent, Valdu Reinaas, kes selle tööga pidevalt tegeleb ning aeg-ajalt annan ka ise nõu,” ütleb Hepner. “Reeglina pakuvad metsamaade või kasvava metsa ostjad 30–50% turuhinnast madalamat hinda. Kui sa seda infot ei valda, võid kaotada tuhandeid eurosid.”

Ta märgib, et on ise hoidnud metsaomanikke kursis puiduhindadega.

“Viimasel ajal on teravalt üles tõusnud probleemid suhtluses riigiga looduskaitse teemadel,” tõdeb ta. “Siin on Kohila metsaselts metsaomanikke nõustanud ja esindanud.” Hepner ütleb, et nende võimekus riigiga kohut käia on nigel, ning võib näha, et see on valdkond, kus kohalikud seltsid peavad enda võime-

Rauno Volmar

kust oluliselt tõstma. “Siin valdkonnas tuleb kindlasti koostööd teha ka üleriigilise esindusorganisatsiooniga Eesti Erametsaliit,” rõhutab ta.

Hepner räägib, et aastaid on nad koolimetsaga tegelnud, eelkõige Kohila gümnaasiumi baasil, aga koostöös Kohila keskkonnahariduse keskusega on kaasatud ka teisi koole. “See tegevus ei ole otseselt seotud konkreetse metsa majandamisega, kuid aitab noortel paremini mõista metsas toimuvat, ja alati on gruppides neid, kelle vanemad või vanavanemad on metsaomanikud,” märgib ta. “Koolimetsategevus sisaldab üritusi nii metsas kui väljaspool seda – viktoriinid, metsanduslikud võistlused, ettekanded.”

Töösse on kaasatud ka koolilapsed

Lõviosa tegevusest nõustamine Omaette töö on Hepneri sõnul metsaomanike abistamine toetuste taotlemisel. “Enim levinud toetused, mida selts on aidanud taotleda, on metsakorralduskava, metsauuenduse, noore metsa hoolduse ja ka investeeringute tegemiseks,” selgitab ta. “Samuti on Valdu Reinaas igal aastal nõustanud metsaomanikke Natura hüvitise taotlemisel looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks.”

Hepner lisab, et ka metsades raiete korraldamiseks on nad käe külge pannud. “Seltsi toimimisse panustavad kõige rohkem Valdu ja Mare Reinaas,” märgib ta. “Olen veendunud, et iga metsaomanik, isegi kui tal on akadeemiline metsandusharidus, võiks kuuluda kohalikku metsaseltsi, sest koos tegutsemine on efektiivsem, infovahetus ja koolitused on kättesaadavamad, üheskoos ollakse tugevamad oma õiguste eest seismisel ning on, kellelt nõu küsida ja kellega metsamajandusteemadel arutada.”

Teadmiste kasvuga on tema sõnul tekkinud vajadus ühiste ettevõtmiste järele.

“Meie praegused ühised ettevõtmised hõlmavad juba pea kõiki metsas tehtavaid ning metsaga seoses olevaid töid ja tegemisi,” ütleb Sok. “Näiteks metsamajandamiskavade tellimine, toetuste taotlemine, raiete korraldamine, ühine metsamaterjali turustamine Keskühistu Eramets kaudu, samuti enampakkumiste korraldamine, istutusmaterjali hankimine, metsauuendustööde korraldamine ning metsahooldustööde korraldamine.”

Oluline metsaühistute panus erametsaomanikele on metsataimede varumine ja metsaistutustalgute korraldamine. Pildile on jäänud Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner.

Ta kinnitab, et metsamajandamine on kui kunstiteose loomine ja alati saab asjale mitut moodi läheneda. “Nii nagu iga mets on erinev, nii on ka iga metsaomaniku soovid ja motiivid erinevad,” on ta veendunud.”

Ühiselt tehakse kõiki metsatöid Võrumaa Metsaomanike Liidu tugiisik Erki Sok räägib, et liit on loodud 1996. aastal ja aktiivsemalt on metsaomanikele metsanduslikke tugiteenuseid pakutud viimased kümme aastat.

Reeglina pakuvad metsamaade või kasvava metsa ostjad 30–50% turuhinnast madalamat hinda. Kui sa seda infot ei valda, võid kaotada tuhandeid eurosid.

Heiki Hepner

“Selle ajaga on kasvanud liikmeskond 40-lt juba pea kuuesajani ja kunagise ühe tugiisiku asemel töötavad metsaühistus praegu lisaks tegevjuhile metsameister ja sekretär-arvestaja ning lepinguliselt kolm konsultanti,” jutustab Sok. “Nagu nimigi viitab, oleme maakondlik metsaühistu.”

Ta lisab, et aja jooksul on Võrumaa Metsaomanike Liit jõudsalt arenenud ning tihti on üks tegevus välja kasvatanud järgmise.

“Näiteks algul oli metsaühistu peamine tegevus metsaomanikele teabe jagamine, mis on arenenud metsaomanike individuaalseks nõustamiseks, ning rühmanõustamiste ja õppepäevade korraldamiseks,” kinnitab Sok. “Konsultantide tööle hakkamisega metsaühistu juures on oluliselt kasvanud nende metsaomanike hulk, kes teadlikult oma metsi majandavad.”

Tegevusi on tema sõnul mitmeid teisigi, mis hõlmavad tihti erametsandust laiemalt.

“Metsaomanike esindamisega seoses võiks välja tuua, et oleme pöördunud maaomanike õiguste kaitse teemal ka Euroopa Liidu poole ja saanud sealt vastuse,” märgib Sok. “Kooliõpilastele metsapäevade korraldamine ja õppeklassi rajamine on aga noortele suunatud tegevuse näited, samuti pole võõras metsapoliitika kujundamisel kaasarääkimine.”

Võrumaa Metsaomanike Liit on Eesti Erametsaliidu liige ja ühtlasi ka Keskühistu Eramets asutajaliige.

“Rõõmu teeb see, et metsaomanikud muutuvad teadlikumaks ja leiavad ise tee metsaühistu juurde ning ei langeta enam metsamüügi otsuseid vaid telefoni teel saadud pakkumiste alusel,” tõdeb Sok. Ta räägib, et eelmisel aastal liitus Võrumaa Metsaomanike Liiduga 98 metsaomanikku, neist 49-l on metsamaad kuni 10 hektarit.

“Uutest liitujatest kõige väiksem metsamaa suurus oli 1,4 ha,” märgib ta. “Kõige suurem metsamaa pindala eraisiku puhul oli 80 ha ja juriidilisel isikul 300 ha.”

Sok lisab, et peamiselt pöörduvad nõu ja abi saamiseks tööde korraldamisel just väiksemad metsaomanikud.

Ketlin Rauk

Hea metsaomanik!

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

OÜ PICEA GRUPP VÕTAB VASTU JÕULUKUUSKEDE (harilik kuusk) HULGITELLIMUSI.

TEL 515 6391 www.kuusepuu.ee

Majanduskavad – otsene kasu kõigile ühistu liikmetele Ühistulisel tegevusel on palju vorme. Algaastail tegeldi palju näiteks koolituste ja infopäevadega, sest riigikordade muutused olid kaasa toonud vajaduse metsaomanikuks olemist õppida, sest see oskus oli katkenud.

Nüüdseks aga on metsaomanikud paremini selgeks saanud oma vajadused ning on valmis ka üheskoos tegutsema, kartused sundkollektiviseerimise ohust hakkavad kaduma ja ollakse valmis ühiselt ka majanduslikku koostööd tegema.

Hiiumaa Metsaseltsiga oleme juba kümme aastat ühiselt tellinud metsamajanduskavasid, see tegevus on otsene näide ühisettevõtmise kasumlikkusest kõigile. Meretagune asukoht toob kaasa selle, et metsakorraldaja peab üle mere saarele tulema, ja kui metsakorraldajad käiksid kinnistuid ükshaaval korraldamas, oleks peamiseks kasusaajaks vaid kütusemüüjad ja praamiveo korraldaja. Ühiselt suuremat tellimust kokku pannes oleme atraktiivsemaks tellijaks ka metsakorraldajatele ja niimoodi saame soodsama hinna metsaomanikele. Ühiselt tellime maapinna ettevalmistust, ka selle töö jaoks on suuremaid soove koondades võimalik tellida mandrimaalt kaasaegsemat tehnikat. Taimigi tuuakse ühiselt. Oleme ühiselt kasutanud ka eurotoetuste võimalusi − just see, et hiidlased on olnud agarad ühistusse koonduma, on andnud häid hindepunkte hindamissüsteemis ja võimaldanud soodushinnaga soetada mitmesugust tehnikat.

Aira Toss Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees

Metsaharvenduse OÜ

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

K O M M E N TAA R

Ostame:

OSTAB kütte- ja paberipuud.

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843

Taavi Saar, tel 508 9955

JäTkuvAlT OSTAme: saepuru, haket, höövlilaastu, servamis-järkamisjääke ja klotse.

• kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred!

taavi@artiston.ee

TÄPSEM INFO:

Metsa ülestöötamine ja transport

O s ta m e : • metsakinnistuid

Ümarpuit: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

Ettemaksuvõimalus

ü h i s t e g e v u s 9

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

TERJE LEPP

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Muu hulgas tegelevad metsaühistud ka oma liikmete metsadest pärineva puidu ühismüügiga, et saada sellele parim hind.

Eesmärk on metsade hea majandamine Metsaühistute peamine eesmärk on oma liikmete metsade majandamine ja nende nõustamine.

Metsa majandamine kätkeb endas nelja põhivaldkonda.

1) Metsa uuendamine − lagedad alad istutatakse täis ja tagatakse, et vastistutatud puud läheksid kasvama.

2) Metsa kasvatamine − kasvava metsa eest kantakse hoolt, et sirguv mets oleks elujõuline ning mitmekesine.

3) Metsa kasutamine − mets annab meile hüvesid. Ta toodab meile eluks vajalikku hapnikku, puhastab vett ning pakub meile sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi. Kui mets on küps, saame metsast varuda puitu, mis on keskkonda säästev ja taastuv ehitusmaterjal ning energiaallikas.

4) Metsakaitse − seda kahes suunas. Kõigepealt tuleb kaitsta metsa kui loodusväärtust seal elavate liikide ja koosluste jaoks. Teisalt tuleb kaitsta ka majandusmetsi kõikvõimalike metsakahjurite vastu nagu mädanikutekitajad ja puitu laiaulatuslikult kahjustavad putukad.

Eestis on pisut alla 100 000 metsaomaniku, kes ühiselt omavad veidi üle 1 000 000 ha

metsamaad. Keskmisele metsaomanikule kuulub seega 11 ha metsamaad.

Läänemaa Metsaühistu uuendab erametsaomaniku metsa. Pakume hea hinnaga taimi, vajadusel valmistame istutamiseks ette maapinna, istutame ning pakume võimalust ka noort metsakultuuri hooldada. Seejuures tasume kõigile liikmetele osa kulutusi riigi toetusena tagasi. Loomulikult anname kõigile, kes soovivad töid ise teha, head nõu.

Eraomanik vajab nõustamist Juba kasvama läinud noores metsas teeb metsaühistu hooldusraiet. Aitame metsaomanikul jõuda järelduseni, kas teha valgustusraiet või harvendusraiet. Korraldame õppepäevi ning leiame oskuslikud saemehed tööde tegemiseks. Samuti aitame oma liikmetel katta kulutusi, kasutades Euroopa Liidu toetusi.

Metsaühistu teeb raie ning turustab metsamaterjali, tagades metsaomanikule parima kännuhinna. Mets kasvab aeglaselt ning paljud metsaomanikud saavad oma metsas teha raiet vaid kord elus. Metsaühistule on tähtis, et see töö oleks tehtud kooskõlas hea metsan-

duse tavaga ning annaks metsaomanikule samas ka parima tulu.

Raie tegemiseks ja materjali veoks kasutame pikaajalisi koostööpartnereid.

Puidu ühismüük annab parema hinna Puitu turustame läbi metsaühistute ühise müügikanali − Keskühistu Eramets TÜ, mis tagab igale müüdud tihumeetrile konkurentsivõimelise hinna.

Kui metsaomanikul on soov mets ise raiuda või müüa raieõigus mõnele eraettevõttele, pakume võimalust saada infot puidu hindade või kogu raieõiguse väärtuse kohta.

Kaitsealadel aitab Läänemaa Metsaühistu erametsaomanikel taotleda Natura 2000 metsatoetust. Igal aastal on võimalik kõigil neil metsaomanikel, kelle metsaosa asub Natura 2000 kaitsevööndis, saada kompensatsiooni selle eest, et nende metsamajandus on kas piiratud või täiesti keelatud. Metsaühistu aitab kõigil metsaomanikel täita taotluse korrektselt.

Lisaks kaitseme Erametsaliidu kaudu erametsaomanike huvisid seadusloomes.

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

KARO METS Soojus tuleb sinu metsast!

KARO – Kavandamisest Alates Raiest Oksteni www.karomets.ee Karo Mets on asutatud 10. veebruaril 1994. Alates 2015. aastast kuulub OÜ Karo Mets kodumaise taastuv­ energia tootmiskontserni AS Graanul Invest. Karo Mets kui metsamajandamisega tegelev ettevõte varustab Ees­ tis asuvaid ASi Graanul Invest graanulitehaseid toormega.

Selleks jätkatakse metsa jätkusuutlikku majandamist, ümarmetsamaterjali ning raieõiguse ja kinnistute ostu.

Karo Mets on pädev kõigis metsas vajalikes toimingutes alates metsakorralduskava koostamisest ja metsaistutusest kuni lõppraieni ja metsamaterjali müügini.

Majandame ja raiume oma kinnistuid ning osutame professionaalset teenust koostööpartneritele. Meie ka­ sutuses on kõik tänapäevased vahendid ja masinapark langetusmasinatest metsaveoautodeni. Koolitame süste­ Heiki Olviste, tel 501 3636, e­post heiki.olviste@karomets.ee Ümarmaterjali ostujuht Graanul Investi gruppi kuuluvates tehastes OÜ Ebavere Graanul ja ASi Graanul Invest Imavere pelletitehas.

Hakkepuidu ostmine ja tootmine.

metsatehnika

Mikk Link Läänemaa Metsaühistu juht

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

9600€

+ km

€

+ km

maatiliselt oma spetsialiste ja operaatoreid, oleme kursis muutuvate õigusaktidega ning pakume parimat võima­ likku metsateenust ja ausat hinda.

Oleme huvitatud Teie kinnistust, raieõigusest ja metsamaterjalist, pakkudes ausat hinda ja kvaliteetset teenust.

Kuulume Eesti Erametsaliitu ning Eesti Puidu­ ja Metsa­ tööstuse Liitu, seistes hea eestimaise metsanduselu aren­ damise eest.

OÜ Karo Mets on Eesti kapitalil põhinev asutus, mis hoiab ja toetab jätkusuutlikku Eesti metsade majandamist. Müües meile oma küttepuu, raieõiguse või kin­ nistu, võite olla kindel, et kõik maksud saavad Eesti riigile makstud ja tuledega edendatakse just ausat Eesti metsa­ majandust.

Meelis Meigo, tel 5343 1486, e­post meelis.meigo@karomets.ee Kinnistute ja kasvava metsa raieõiguse ostmine.

10 m e t s a rikk u s

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

Lugu haralisest ploomipuust

JÄR JE JUT T

MAREK VAHULA

1.

Patermäe sünnipäev hakkas tulema. Alguses ärgates teda polnud, oli pisut unine laps ja vaikiv Patermägi.

Nende mõlema vahet oli napp rohkem kui kilomeeter. Külmade talvede laps ei olnud kusagilt mujalt veel sooja leidnud.

Tema väikese mehe kohta suur ja soe süda andis sooja vaid temale endale. Talvede järel saabuvad kevaded andsid talle otsimisteks hoogu juurde. Oma südamesoojusest jäi aina vähemaks.

Veel uinuv ja kohe ärkav Märtsilaps tahab uuesti sündida.

Ning ka Patermägi ei ärka üks kord. Nad mõlemad olid seni elanud oma märtsilõppudes. Üks kaksteist aastat ja teine aastatuhandeid. Ühe laupäeva hommik oli 25. märtsil 1984. aastal. Kaks vaikijat pidid varem või hiljem niikuinii kohtuma.

Lapse poolt välja valitud hommik oli pisut soojem kui eelnenud sama kevade märtsipäevad. Põhjuseks oli end näitav märtsipäike ja üksteise leidmine. Esimene leid oli päike ise.

Ta paistis Patermäe poolt ja kutsus last enda poole kevadesse.

See oli päritud isalt ja emalt ning kuigivõrd nendega ka sarnane, nii nagu iga laps sarnaneb oma vanematega. Ja muidugi oskas iga laps oma vanemate, vanavanemate ja ka vaarvanemate isiklikke joige. Neid oli vaja osata, sest teise inimese joiu joigumine oli nendega vaimse sideme loomine ning selle alalhoidmine. Vanemaid on kaks, vanavanemaid neli ning vaarvanemaid kaheksa.

Nii pidi igaüks vähemalt kuutteist isiklikku joigu oskama joiguda.

Mägi ja saladused

Mesilassülem andis inspiratsiooni

Patermägi on üks Neeruti mägede mägi. Ja lähenev Patermägi kasvab täna suuremaks. Ta on veel ärkamata ja selles kevades ka veel sündimata. Talvistest külmadest on ta veel vaikne ja vaikiv. Tema ümarat keha kaunistavad suured kased ja sarapuud, sekka mõni üksik mänd või kuusk. Kaugelt eemalt vaadates on ta üksik ja seltsimatu kellegagi.

Maantee pealt paistab ta kaugele. Keegi maanteelistest Esimene leid oli päike ei aima tema saladusi ja seda, ise. Ta paistis Pateret ta tegelikult päris üksik polegi. Iga saladus võib olla pei- mäe poolt ja kutsus dus või alasti. Tänase päeva sa- last enda poole ladus on veel peidus ja selleni kevadesse. tuleb lapsel alles jõuda. Lumekoorikule jäävad lapse mineku saladuse jäljed. Need näitavad ühe hommiku kõndi uue avastuse poole. Kui nad õhtuks lumelt kadunud on, ei kao nende jälgede tegija saladused. Ainult vaikides kuuleb ta ärkavat mäge ja jõuab kohale õigeks ajahetkeks.

Kaustiku sünd

Viis päeva varem, kevade sünnipäeval, ostis ta endale oma elu esimese kaustiku. Seda selleks, et oma suurekssaamised sinna kirja panna.

Järgneb

Mikk Sarv

Meie hõimurahval saamlastel Jäämere ääres on alles mälestus aegadest, kus igal inimesel oli oma isiklik laul, õigemini joig.

Kuid eriline koht selle juures oli kaheksa vaarvanema joigudel. Vaarvanemaid ja neist varasemaid esivanemate põlvkondi nimetati ka maaemadeks ja maaisadeks. Nende isiklike joigude joigumine tagas tuulte puhumise soodsas suunas, teadis kõnelda kauaaegne Saami raadio toimetaja Oula Näkkeläjärvi, kes on aastaid salvestanud saamlaste isiklikke joigusid.

Püüdes leida sellele vastust, meenusid Hiina kaheksa ilmakaare kolmikmärgid ehk trigrammid, mida teatakse nimega pa kua. Pööriöö nädalavahetusel püüdsime väikese koolitusrühmaga laupäeva pärastlõunast alates iga kolme tunni järel keskenduda ühele vaaremadest või -isadest. Alustasime kell neli, kui päike oli edelakaares. Selle ilmakaare kolmikmärgis on alumine joon katkendlik naisjoon ja järgmi-

turtsakas ja okkaline lähedaste vastu.

Järgmise vaarvanemaga kohtumine oli kolm tundi hiljem, kui päike läänekaarde jõudnud. Seekord püüdsin leida sidet ema isa emaga, Peetri naisega, kelle nimi oli Ann. Kuna olin mesilassülemi kättesaamiseks pidanud ploomipuud päris palju kärpima, võtsin iga vaarvanema kehastuseks ühe ploomipuu oksa. Esimene, Peetri oks, oli kõige jämedam, see, mille peal sülemikobar rippus.

Loo autori esiisa Peeter Nutti ja tema kaasa Ann Nutti sümboliks olnud oksad.

sed kaks on pidevad ehk meesjooned. Vaarvanemaks on selle järgi ema isaisa.

Kuid enne, kui jõudsime igaüks leida maastikul oma paiga, eksitas meid tihe sumin. Selgus, et meie mesilaspere oli sülemlenud ja nüüd rippus kobar haralisel ploomipuul umbes rinna kõrgusel. Õnneks oli puul kaks haru, kärpisin sülemiga haru oksad lühemaks ja saingi lõigata oksatüüka koos mesilastega puu küljest lahti ning raputada mesilased sülemikasti. Lahtilõigatud oksa võtsin ema isaisa kujutajaks.

Leidsin mõnusa kõvera tüvega paju, mille peal oli hea istuda ning keskendusin ema isale ja tema isale. Teadsin, et ta nimi oli Peeter, et ta elas üheksakümne kahe aastaseks, et tal oli väga ilus lauluhääl ja et talle väga meeldis laulda vennastekoguduse laule. Tal oli kuus venda, kes kõik mängisid hästi viiulit ja laulsid, ning kaks õde, samuti kuus poega ja kaks tütart. Nii sobis kümnete harudega okkaline ploomipuu oks, mis

sülemit oli kandnud, väga hästi teda kehastama.

Panin puuoksa edelakaarde, kus ka päike parajasti oli ning vaatasin otsa oma vaarisa kehastusele. Küsisin, mida peaksin tegema, et mu elu oleks kooskõlas tema unistuste ja palvetega. Ja äkki tundsin endas lauluviisi ärkamas. Olin korraga rõõmus ja tänulik, mõeldes, kas tõesti on nõnda võimalik leida lauluviis, mida saan laulda vaarisa meenutades ning endale nõu andma kutsudes. Ehk õnnestub mul ka edelatuuled endale soodsaks laulda?

Joigudes saavad tuuled soodsaks Laulsin vaarisa nime ning leelutasin sama viisi vaarisa kodukandi, Põlvamaa vanade laulude kombel: ai los lellos lee, ai los lellos lee. Tundsin, kuidas vaarisa oli esimest korda mulle tõeliselt lähedane.

Tajusin tema nõuannet endale – ole visa oma asju ajades, just samamoodi nagu see ploomipuu oks, samas ära ole

Vaarvanemate unistused kanduvad edasi Küllap oli ta endast nii palju andnud, et talle eluaastaid kauemaks ei jagunud. Püüdsin tabada temagi viisi, ja peagi kõlaski mu kõrvus mahe, veidi nukker heli. Millegipärast tuli peale sügav meeleliigutus.

Vaatasin õrna sihvakat ploomioksa rohelise küpsemata ploomiga ning tundsin sügavat tänutunnet oma vaarema vastu, kelle palved ja unistused elasid edasi tema lastes ning lastelastes ning samamoodi ka minus eneses.

Iga kolme tunni järel võtsin järgmise puuoksa ja leidsingi nõnda lauluviisid kõigi kaheksa vaarvanema kohta. Nii olin leidnud mooduse olla ühenduses oma maaemade ja maaisadega, ning teejuhiks nende juurde oli haraline ploomipuu, kes mesilassülemi abil endast märku andis.

Olin südames puule sügavalt tänulik. See on imeline, milline jõud ja abi võib peituda puudes, kui oskame neid end aitama paluda. Ning kui rikkad on aedade ja metsade omanikud koos kõigi oma puudega!

Mikk Sarv

17 aastat metsandusalast kogemust Eestis

Lugupidamisega, Valdo Hermann tel 513 7887 info@tavamets.ee www.tavamets.ee Krediidireiting 2014a AA Finantsid: 2013a müügitulu 4,9 mln € Valdus: omanduses üle 6000 ha PEFC sertifikaadiga metsa Aastas: raiume ca 80 000 tm ja ostame ca 500 tm ha metsa Tööhõive: 21 põhikohaga töötajat pluss alltöövõtjad Põhitegevus: on stabiilselt 17 aastat olnud metsamajandus OÜ Tava Mets on 1997a asutatud Eesti omanikele kuuluv juriidiline isik

Rapla-, Harju-, Lääne-, Järva- ja Lääne-Virumaal võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus alates 2 m) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732

A R V A M US 11

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

HINNAK A JA

Palgi- ja paberipuu hinnad aastataguse ajaga võrreldes languses Juuliʼ14 Augustʼ14 Septemberʼ14 Oktooberʼ14 Novemberʼ14 Detsemberʼ14 Jaanuarʼ15 Veebruarʼ15 Märtsʼ15 Aprillʼ15 Maiʼ15 Juuniʼ15 Juuliʼ15 Männipalk 74.32 74.32 74.32 74.65 74.65 Männipeenpalk 68.31 68.31 68.31 68.31 69.00 Kuusepalk 71.31 71.31 71.31 72.03 72.03 Kuusepeenpalk 66.75 66.44 66.58 66.19 66.19 Kasepakk 87.74 87.70 87.70 87.70 78.59 Kasepalk 60.90 60.84 63.63 63.63 62.51 Haavapalk 41.50 41.00 41.50 41.50 40.00 Lepapalk 39.33 38.00 39.33 39.33 38.00 Lepapeenpalk 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 Männipaberipuit 35.25 35.08 35.08 34.13 32.53 Kuusepaberipuit 34.10 33.90 33.92 32.97 31.04 Kasepaberipuit 35.79 35.92 36.00 36.00 35.67 Haavapaberipuit 32.48 32.48 32.65 32.61 31.73 Küttepuit 24.26 24.38 24.54 24.14 24.24

73.48 71.73 71.07 68.92 68.92 68.92 68.92 68.73 67.89 67.34 66.27 64.50 64.50 64.66 65.11 63.82 70.53 68.71 68.71 67.67 67.67 67.67 67.33 66.61 65.35 64.76 64.23 62.67 62.67 63.21 63.09 62.52 77.92 78.10 78.10 80.10 80.10 80.10 80.10 80.10 62.02 64.20 64.20 64.25 64.25 64.25 64.25 64.25 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 38.00 38.00 38.00 38.00 38.00 38.00 38.00 38.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 32.12 31.40 31.40 31.40 31.40 31.70 31.20 31.17 29.74 28.50 28.50 29.00 29.00 29.38 28.75 29.20 35.20 33.40 33.40 32.60 32.60 32.40 31.90 32.75 32.07 31.23 31.23 29.83 29.83 29.72 29.32 29.42 24.06 23.16 23.16 23.45 23.45 23.33 22.74 23.36

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Suvekuudel on hea, kui puiduhinnad vähemalt kukkumist ei jätka Juuli lõpuga on suurem puhkusteaeg seljataha jäänud ja puiduturg elavnemas. Taas alustavad ümarmaterjali kokkuostmist ka need ettevõtted, kes vahepeal olid kokkuostu peatanud.

Vaatamata puiduturu elavnemisele on okaspuupalkide hinnad languses. Hinnalangus on eelmise kuuga võrreldes kuni 2% ja odavnenud on kõik sordid.

Ainsana säilitas aastaga hinnataset kasepalk Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnalangus samas mahus, kuid eelmise aasta juuliga võrreldes on okaspuupalgid märksa odavamaks muutunud. Langus on valdav, männipalgid on odavnenud kuni 7,5%, kuusepalgid enam kui 6%.

Lehtpuupalkide hinnad on viimastel kuudel olnud stabiilsed ja suuremad hinnamuutused jäänud eelmisse aastasse.

Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad langenud kasepakul ligi 9%, lepa- ja haavapalgil enam kui 3%. Ainsana on aastaga 5,6% kallinenud kasepalk.

Paberipuidu hind näitab kiiret kukkumist Paberipuiduturul on hinnad enamikul sortidel teinud väikese nõksu ülespoole. Ainsana on kuuga 0,1% odavnenud männipuit. Kõige enam on kuuga kallinenud kasepuit (2,7%).

Kuusepuidu hind on juuniga võrreldes tõusnud 1,6% ja haavapuidu hind 0,3%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on haavapuit odavnenud 1,4% ja männipuit 0,7%. Kuusepuit ja kasepuit on sama ajaga kallinenud vastavalt 0,7 ja 0,5%. Eelmise aasta juuliga võrreldes on kõik paberipuidu sordid sügavas

miinuses. Kuusepuit on aastaga odavnenud 14,4%, männipuit 11,6%, haavapuit 9,4% ja kasepuit 8,5%.

Küttepuit on kuuga Keskühistu Eramets hinnastatistika alusel 2,7% kallinenud, makstes juunis keskmiselt 23,36 €/tm. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hind siiski odavnenud 0,4% ja aastaga 3,7%.

TNS Emori hinnastatistika alusel on küttepuidu hind 2015. aastal samal tasemel püsinud, makstes juunis 28,15 €/tm. Aastaga on hind 2,4% odavnenud.

Lepahalgude (pikkusega 50 cm) hinnad on kuuga kallinenud.

Kuivad lepahalud maksid juunis 35,96 €/rm (+2,3%) ja märjad halud 27,73 €/rm (+0,5%).

Odavamaks muutuvad ka graanulid ja hakkpuit Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnakasv enam-vähem sama, kuid aastaga on kuivad halud kallinenud poole vähem

ning märjad halud koguni 1,4% odavnenud.

Hakkpuidu hind oli juunis 8,96 €/pm³, mis tähendab eelmise kuu ja ka eelmise kvartali taguse ajaga võrreldes 3,7% suurust odavnemist. Aasta varasemaga võrreldes on hakkpuidu hind samuti kukkunud, ühtekokku muutunud odavamaks ligemale 6%.

Ka puitgraanulite hind on terve 2015. aasta esimese poolaasta kerges languses olnud. Kuuga on graanulite hind odavnenud 0,8%, kvartali jooksul 1,6% ja aasta jooksul 1,4%. Tonn graanuleid maksis juunis 165,31 eurot.

Puitbrikett on kuuga 1,3% kallinenud ning juunis maksis tonn 134,47 eurot.

Kvartaliga on briketi hind 0,9% ja aastaga 3,6% odavnenud.

Hinnad on käibemaksuta.

Heiki Hepner

Teedele pääsevad raskemad palgiveokid Alates märtsikuust kehtib uus autoveoste eeskiri, mis võimaldab riigimaanteedel vedada töötlemata palgimaterjali kuni 52 tonni suuruse täismassiga autorongidega aastaringselt, seni oli see lubatud vaid külmunud pinnase puhul.

Siinkohal ei tohi unustada, et telgede arvust sõltuvalt 40või 44tonnise täismassipiirangu ületamisel on tegu siiski eriveoga ning see on lubatud vaid juhul, kui on täidetud veel terve rodu lisanõudeid.

Nii peab kuni 48 tonni kaaluv ümarpuitu vedav autorong olema varustatud kolmeteljelise vedukiga ja kolmeteljelise täishaagisega, autorong suurima lubatud tegeliku massiga 52 tonni aga peab koosnema kolme või suurema telgede arvuga vedukist ning nelja või enama telgede arvuga täishaagisest või siis neljateljelisest vedukist ja vähemalt kolmeteljelisest täishaagisest. Lisaks peavad sellise autorongi kõik teljed (v.a vedukauto esimene pööravate ratastega telg) olema varustatud paarisratastega.

Määrus kohustab veel, et ümarpuitu vedava autorongi kohta on koostatud elektrooniline veoseleht ja masin peab olema varustatud GPS-seadmega ning maanteeametile edastatakse veose maht tihumeetrites, kaal tonnides ning autorongi tegelik mass koos andmetega autorongi asukoha kohta. E-veoseleht peab sisaldama tegelikke reaalaja andmeid näiteks maanteel liikuva veose kohta.

Küll mööndustega, aga siiski saavutasid puidufirmad määruse jõustumisega selle, mida juba aastaid olid taotlenud. Isegi pikette korraldanud ja valitsusasutustesse arvutuid pöördumisi saatnud.

Loodetavasti jääb nüüd vähemaks ka massipiirangute rikkumisi, mille kasv oli aastaid probleem, sest enamik vedajaid sõitis niikuinii raskema autoga kui lubatud 40 tonni.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

12 r ö ö vr a i e

METSALEHT Nr 7 (187) 30. juuli 2015

Viljandimaa 2000: roheline Niva, mõõdulint ja kirjutusmasin ning 120 krimiasja aastas Keskkonnainspektsioon

Ka jõukal Mulgimaal olid Eesti taasiseseisvusaja esimestel aastatel põhiprobleemid ja keskkonnainspektorite igapäevane töö seotud metsavargustega.

Metsameheharidus tuli mul omandada varguste lahendamise käigus, ja ega algusaastatel suuri tarkusi vaja läinudki, sest iga raiutud puu kännu pealt tuli metsaseaduse järgi arvutada keskkonnakahju.

Meie esimeseks tööautoks oli metsaametilt saadud samblaroheline Niva, mis korra oli lepikus uperpallitanud, aga pealtnäha kaunis sile. Metsaserval peatumisel oli siiski kaval nina kodu suunda pöörata, sest vahetevahel tahtis ta käivitamisel meelitamist.

Vaatamata sellele oli nii aus auto, et kordagi padupaksu metsa ei jätnud.

Oldi nahaalsed ja mängiti lihtsalt lolli Põhiliseks töövahendiks oli tavaline mõõdulint, mida sai kasutada niikaua, kui numbrid veel

Muutuvate seadustega kursis olemiseks tuli tähelepanelikult lugeda igal kuul ilmuvat Riigi Teatajat.

Seadused-määrused pidid peas olema paremini kui lastel laulusalmid, sest raie peatamisel tuli peatamisotsus autokapoti peal valmis kirjutada ja vastaspoole advokaate ei saanud ju valede paragrahvidega rõõmustada.

Tunnistajad pelgasid kättemaksu

Juba Eesti taasiseseisvumise algusaastatel oli metsarüüstajatel kasutada tasemel tehnika, inspektoritel läks aega, et oma varustus ajakohasele tasemele viia.

hädapärast loetavad olid. Ja siis oli veel pastapliiats vargapoiste süüditunnistamiste ülestähendamiseks.

Kriminaalasja algatamiseks politseile edastatavad kirjad sai toksitud kirjutusmasinal, ning juhul kui viimasesse lausesse trükiviga lipsas, tuli kopeerpaberid uute lehtede vahele sobitada ja rõõmsalt kordustrükiga alustada.

Kavandatud päevaplaani ei saanud ülemus segamini lüüa, sest mobiiltelefone toona ju veel ei olnud.

Esimestel aastatel oli kriminaalasju 120 ringis ja keskmiselt paar korda nädalas tuli tsiviilhagejana kohtus istungil käia.

Nõudsime välja ka tulevastele omanikele tekitatud kahjud. Tõsises kohtusaalis juhtus ka naljakaid lugusid. Näiteks põhjen-

das vastaspoole kaitsja ulatuslikke raietöid sellega, et raieloal oli märge Lv, mis raiuja arvates tähendas “lai valik”.

Raiujad olid hämmastavalt kuulekad mürisevat tehnikat inspektori korralduse peale seisma jätma, vaid üks 13-liikmeline brigaad pobises lahkudes venekeelseid “sidesõnu”.

Keskkonnainspektsioon tegi kriminaalasjades esialgsed menetlustoimingud. Kõige keerukam oli vormistamisel kaardimaterjali hankimine ja sellele õige raiekoha märkimine.

Meie esimeseks tööautoks oli metsaametilt saadud samblaroheline Niva, mis korra oli lepikus uperpallitanud, aga pealtnäha kaunis sile.

Tõsist veenmisoskust vajas tunnistajatelt tunnistamiseks nõusoleku saamine, sest päris tõemeeli kardeti kättemaksu ja maja maha põletamist. Küsiti minultki alatasa: “Kuidas te ei karda?“ Korra oli tõesti kohtus „eeltöödeldud” tankist, kes järgis nii püüdlikult instruktsioone, et vastas kohtuniku küsimusele “Kuidas teie nimi on?” päheõpitud vastusega “Jään vastuse võlgu.”

Inspektorite vähesust maakonnas (juhataja pluss inspektor) leevendas sõbralik koostöö politseiga. Kohalikud konstaablid reageerisid lausa vabatahtlikult nii öösel kui päeval.

Oli olukordi, kus üksipäini metsa minek eriti soovitatav ei olnud, sest eelinfo kohaselt toimetas metsas “tõsistest tegijatest” koosnev meeskond või seltskond, kellel vanglaleiva maitse veel suus oli.

Varguste tõkestamiseks oli 1998. aasta augustis Viljandi politseis loodud metsagrupp, aga sellegipoolest ei saanud tööpuuduse üle kurta.

NAIMA TÄÄR Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja