METSALEHT (september 2013)

HAKKEÕHIN TOPPAB: paljud metsaomanikud ootavad uute hakketarbijate teket Lk 6 26. september 2013 Nr 10 (165) Suveköök saunaga

www.saaremaasaunad.ee tel 510 7095

MAALEHE LISA

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

VIIO AITSAM

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Lääne-Virumaal Tammiku külas Guido Ploompuu õuel kasvav tamm on hinnanguliselt 200–300aastane.

Riik kutsub tõrudest tammesid kasvatama Üleskutse taga on idee istutada Eesti riigi 100. sünnipäevaks igasse maakonda 100 tamme tammikuid.

Riigi tammikute kasvatamise kampaania algas juba mullu sügisel ja kestab 2018. aastani, kui tammikud – salud, alleed, pargid – peaksid juba kasvamas olema. “Vähemalt igas maakonnas üks,” märgivad kampaania eestvedajad, kes samas õhutavad, et igaüks võiks kaasa lüüa.

Ajakirjanikele tutvustas hiljuti seda ettevõtmist riigikant-

selei nõunik Jaanus Rohumaa, kes vastutab Eesti riigi juubeliaasta tähistamise eest. Tammikute rajamise koordinaator riigikantseleis on Riina Soobik ja kogu teave tammikute rajamisest on üleval interneti-kodulehel www.eesti.ee/ev95/et/ ev100/Eesti-100-tamme.

Tõrud lillepotis 2012. aasta sügisel algas nn pilootprojekt, kui kolme kooli õpilasi kutsuti üles tammetõrusid korjama, millest ise tammeistikuid kasvatada. Selleks

ÜLESKUTSE

100 tamme tammikud n Tamm on jõuline sümbol, mis räägib igikestvusest ja on tugevasti meie folklooriski juurdunud. Tammesid on istutatud ajaloosündmuste vääristamiseks. Miks mitte jätta ka endast märk oma riigi ajalukku ja istutada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks tammepuu! n Tõrude kogumine ja nendest istikute kasvatamine loob isikliku sideme oma maa ja loodusega – keskkonnaga, kus me iga päev elame ja tegutseme, sageli ise selle peale mõtlemata.

Osaledes sõprade, klassi või perega Eesti 100 tamme parkide rajamises, saame osa millestki suurest ja igikestvast ühise väärika eesmärgi nimel. n Esialgse plaani kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik ning seda koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Abilisteks on kindlasti ka metsaspetsialistid RMKst, Eesti Erametsaliidust ja Eesti Metsaseltsist. n Miks mitte alustada ka oma pere, sõpruskonna või suguvõsaga Eesti Vabariigi 100. aasta juubeliks tammiku rajamist. n Kui soovite samuti tammikute rajamises osaleda, andke sellest ka e-kirjaga märku aadressil tammed@riigikantselei.ee. n Kui soovite täpsemalt midagi arutada, olete oodatud ka Facebooki!

Allikas: www.eesti.ee/ev95/et/ev100/Eesti-100-tamme

valiti välja Viimsi kool, Suuremõisa põhikool Hiiumaal ja Kiviõli I keskkool. Valiku üheks aluseks oli kooliaia olemasolu.

Tammede kodulehelt saab lugeda, et õpilased proovisid nii tõrude ületalve hoidmist kui ka kohe mulda külvamist. Ületalve hoidmine on keerukam, kuna niiskuse ja õige temperatuuri säilitamine talve jooksul vajab pidevat hoolt. Katseks pandi tõrusid ka lillepotti ja kasvatati neid klassiruumi aknalaual.

See osutus lihtsamaks meetodiks. Need taimed sirgusid pisikesteks puukesteks, mis istutati kevadel kooliaeda.

Tänavu sügisel lööb tõrude korjamises kaasa juba suurem hulk koole ja ettevõtmisse on haaratud ka omavalitsused.

Igast maakonnast on andnud vähemalt üks omavalitsus nõusoleku osaleda tammiku rajamisel.

Istikute kasvatamisel osalevate koolide nimistu leiab tammikute kodulehelt. Tammikud oleks siis “kingituseks meie oma riigi juubeliks” ning nende hooldajateks jääks koolid ja omavalitsused.

Juhend ja kahtlused Huviline leiab kodulehelt ka üksikasjalise juhendi, millal tõrusid korjata, kuidas neid säilitada, mulda panna jne.

Tegelikult on tammikute kasvatamisest juttu olnud ka varem. Paljud metsamehed jätavad metsas tegutsedes looduslikud tammed kasvama ja erametsades on ka tammikuid

OÜ Priimo Mets nnistuid ostab metsakitee giga (pakkuda võib ka hüpo koormatud kinnistuid)

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 €/tm

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

rajatud. See, tõsi, on üsna palju hoolt ja vaeva nõudev tegevus.

Lääne-Virumaa metsaomanik Guido Ploompuu on näiteks oma noores tammikus kogenud, kui väga tammed metsloomadele maitsevad. Ploompuu kahtleb veidi, kas juubelitammikute rajajail jätkub piisavalt energiat neid ka hooldada, kuna hooldus peab olema järjepidev.

Kui Läänemaal mõne aasta eest metsaomanike kokkutulek oli, vaadati suure huviga tammekasvatust Tarangute pere metsas.

Silvi Tarang õpetas, et noorele tammele võiks kõrvale panna kas või laua, et ta sirgeks kasvaks.

Maaülikooli professor Hardi Tullus on kirjutanud, et Eestis on uusi tammekultuure rajatud tunduvalt vähem, kui võimaldaksid meie loodusolud, ja et meil ikkagi tasuks tammikuid senisest rohkem kasvatada. “Tormikindluse ja pika eluea tõttu on tammed ja männid Eesti oludes kõige reaalsemad elujõulised säilikpuud metsade loodusliku mitmekesisuse hoidmisel,” nendib Tullus.

Samas märgib temagi, et noorte tammedega peab kasvataja üsna palju vaeva nägema.

Ta hoiatab, et tamm on noores eas tundlik hiliskülmade suhtes. Hõredalt kasvavad puukesed kipuvad harunema ja põõsastuma ning ladvakasvud jäävad lühikeseks. Et moodustuks sirge tüvi ja puu laasuks korralikult, on tammele vaja külgvarju, mida saavad anda nn ajepuud – kõige sobilikumalt vaher, pärn, hall lepp, toomingas, jalakas.

ML

hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.

INFO: tel 516 6349, 5347 2170 OSTAME

kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust.

Teostame ka võsaraiet.

INFO: tel 5300 3193, 5304 2554 E-POST jaanus@latesto.ee OSTAME

AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse Ostame Pärnusse

25/29/32/36 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.

Kontakt: tel 5344 3874

KASEPALKI

Täpsema info saamiseks palume võtta ühendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.

1. Kurista SV JÕGEVAMAAL tel 518 7380 2. Aravete SV JÄRVAMAAL tel 528 7186 3. Ecobirch AS PÄRNUMAAL tel 529 8022

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

Järvamaal kasvab nüüd Kuulsuse kuusik

Farron Tehnika tegevjuht Airon Põlda uut stendi tutvustamas.

VIIO AITSAM

Metsaomanik Toomas Lemming on kõikidele oma metsakultuuridele nimed pannud.

tamise ajal olid maastikul säilinud pommiaugud märgitud värviliste tokkidega, mis tähendab, et aukude alale puid ei istutatud, vaid need säilitatakse.

Puht metsanduslikus mõttes viitas metsaomanik ise veel sellele, et kõik raiesmiku kuusekännud on kohe pärast harvesterilõikust juurepessu vastu töödeldud. “See on vist pilt, mida talumetsas väga tihti praegusel ajal ei näe,” nentis Lemming.

Alates 2007. aastast tähistatakse Eestis 22. septembrit kui vastupanuvõitluse päeva, mis seotud 1944. aasta sügise sündmustega – veel oli lootus taastada Eesti Vabariik, kuulutati välja Otto Tiefi valitsus ja Toompeal heisati sinimustvalge, mis aga 22. septembril aastakümneteks vahetati välja punase vastu.

Tollest ajast ja päevast sai ajend, miks nüüd 22. septembril Järvamaal metsa istutati. Metsaomanik Toomas Lemming rääkis, et just selles metsas Ambla vallas, kuhu nüüd metsakultuur rajati, sattusid Eesti võitlejad (suures osas Narva pataljon) pärast Porkuni lahingut n-ö kotti ja toimus viimane organiseeritud vastupanu Punaarmeele.

Kohalikud inimesed mäletavad veel Vene lennukite turmtuld.

Lemmingu metsas tunnistavad seda tänase päevani 26 maastikus nähtavat pommiauku.

Kõigil on nimed

Aadete eest Lemmingu ja tema ettevõtmist toetava 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse üleskutse tulla Kuulsuse kuusikut rajama tõi Ambla valla Roosna küla metsa 50 inimest, kelle seas oli kõige arvukamalt esindatud motoklubi Pikne.

Tõeliselt isamaalise ettevõtmise auks heisati riigilipp ja meenutati Eesti vabaduse eest võidelnuid. Pärast istutustööd said kõik asjaosalised tänukir-

Luua metsanduskool

Toomas Lemming pärast istutustalguid lippu langetamas.

ja, millega tänati istutustalgutel osalemise ja isamaaliste aadete hoidmise eest...

“Eks ma olen väga liigutatud, ja ääretult hea meel, et nii palju inimesi kokku tuli,” ütles Toomas Lemming, kui talgulisi juba koduteele saatis.

Tema 3,6hektarisele raiesmikule jõuab sel sügisel kokku 3000 kuuske ja kevadel lisandub veel 6000. Järgmisel aastal, kui 1944. a sündmustest möödub 70 aastat, plaanib Lemming sama paiga tähistada ka mälestuskiviga. Nüüdse istu-

Paiga, kuhu nüüd Virve ja Avo Lauri taimlast toodud kuuseistikud istutati, seob Toomas Lemming peale muu oma metsa pärandkultuuri õpperajaga. Sel rajal on kõikide vana aja märkide kõrval veel mitu kaasajal rajatud tähist.

“Ma olen kõik oma metsakultuurid millegi või kellegi järgi nimetanud,” rääkis Lemming.

Näiteks on tema metsas kaasik, mis rajatud Eesti krooni mälestuseks. Tõnu mets on nime saanud kohaliku mehe järgi ja see on paik, kus metsaosa on ka aiaga piiratud. Metsaomaniku sõnul oli seal nii ulatuslikult ulukikahjustust, et tuli ehitada aed, mis lastelaste nimel rajatud metsal suureks kasvada laseks.

28. aprillil 2004, vaid mõni päev enne Eesti astumist ELi liikmeks, istutas Lemming aga kuusiku, mille nimetas Vaba Eesti kuusikuks.

Nüüdsed talgulised lubasid kõik kevadel tagasi tulla, et raiesmikul istutustööd lõpule viia.

ML

Luua kool sai saeõpetuse klassi Raietehnikatootja Stihli toodete maaletooja Farron Tehnika OÜ sisustas Luua metsanduskooli saeõpetuse klassi mootorsaagide ja võsalõikurite remondiks ning tehnohooldeks vajalike seadmetega. Kogu tehnika mahub ühele suurele stendile ja lauale. Lisaks saadi ettevõttelt saekettide teritus- ja neetimispink.

Klassi avamisel nüüd septembris oli kohal ka Stihli koolitusjuht Loic Vautrelle, kes on oma ametiga seoses maailmas palju ringi sõitnud. Luua kooli metsandusvaldkonna koordinaator Marko Vinni vahendas, et Vautrelle oli Luual nähtust,

õppimistingimustest ja -oludest lausa vaimustatud.

Marko Vinni ütles omalt poolt, et saeklassi avamine tähendab kooli jaoks suurt võitu. “Enam ei pea mootorsaage ja võsalõikureid remonti viima, vaid lihtsamad asjad saab ise ära remontida. Muidugi on võit ka see, et õpilased saavad seadmeid kasutada vajalike oskuste omandamiseks,” rääkis Vinni.

Stihl investeeris klassi ligikaudu 8000 €.

Klassi on plaanis tulevikus täiendada.

ML

Raieaja siltide nõue oleks liiast Metsaseaduse muutmise eelnõu jõudis valitsusest Riigikokku 9. septembril ja selle esimene lugemine oli Toompeal eile, 25. septembril.

Oma arvamuse eelnõu kohta on keskkonnakomisjonile saatnud ka Eesti Erametsaliit, kelle üks ettepanek on eelnõust kustutada säte, millega tahetakse metsaomanikele seada kohustus panna harvendus- ja uuendusraie tegemise ajaks raiekohta välja silt, kus teave metsaomaniku, raietööde aja ja tegija andmetega.

Liidu arvates oleks see erametsaomanikele põhjendamatu lisakoormus. “Leiame, et eelnõus on juba praegu punkte, mis

sarnaseid eesmärke piisavalt toetavad – metsaomanikel on võimalus esitada teatis otse registrisse, millele on avalik juurdepääs ning nii on võimalik kavandatavaid töid ja nende seaduslikkust kontrollida ka registri vahendusel,” märgib liit. Raiedokumendid peavad raietööde tegijail nagunii kaasas olema.

Liidu arvamuste ja ettepanekutega täies mahus saab tutvuda Riigikogu kodulehel. Sealsamas on ka eelnõu ja selle seletuskiri. Eelnõu täpne nimetus on metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE).

Brushwood Brushwood Brushwood OÜ OÜOÜFSC® ja PEFC

tarneahela ja Hakkepuidu Hakkepuidu tootmine tootmine ja müük ja müük Hakkepuidu tootmine ja müük metsa majandamise sertifitseerimine Raie •Raie Kokkuvedu Kokkuvedu • Hakkimine • Hakkimine Raie • Kokkuvedu • Hakkimine Toodete sertifitseerimine (CE märgistamine) Juhtimissüsteemide sertifitseerimine Puidu tugevussorteerimine ™

AASTA RINGI RINGI ja ÜLE ja ÜLE EESTI EESTI AASTAAASTA RINGI ja ÜLE EESTI

OSATAME OSATAME OSATAME ostame

 võsajavõsa lehtpuistu ja lehtpuistu raieõigust raieõigust  võsa ja lehtpuistu raieõigust  virnastatud  virnastatud võsa javõsa raiejäätmeid ja raiejäätmeid  virnastatud võsa ja raiejäätmeid  küttepuid  küttepuid ≥ 3 m)≥ 3 m)  küttepuid (pikkus ≥(pikkus 3 m) (pikkus

MÜÜME HAKKEPUITU HAKKEPUITU MÜÜMEMÜÜME HAKKEPUITU PUIDU PUIDU HAKKIMISE HAKKIMISE TEENUS TEENUS PUIDU HAKKIMISE TEENUS e-post: e-post: allan@energywood.ee allan@energywood.ee e-post: allan@energywood.ee 82 50 50182 501 tel: 50 82tel: 50150tel:

BM TRADA EESTI OÜ Peterburi tee 46, 11415 Tallinn tel 613 9888 • faks 613 9889 e-post info@bmtrada.ee • www.bmtrada.ee

ML

4 Ü H I S T E G E V U S

Maarja küla on suurima

EESTI

ME T SA K A JA

n Keskkonnaamet hoiatab, et septembris alanud põtrade ja hirvede jooksuaeg toob kaasa nende loomade suurema liikuvuse, mis tähendab ka teedel suuremat ohtu autol metsloomaga kokku põrgata. Üldiselt on põdrad-hirved kõige liikuvamad päikesetõusu ja -loojangu eel. 1. oktoobrist algav aju- ja koerajaht võib kaasa tuua, et loomad on rohkem liikvel ka päeval.

Hirvejahihooaeg algas 1. septembril ja lõpeb jaanuari lõpul. Põdrajaht algas 15. septembril ja kestab 15. detsembrini.

ARHIIVIFOTO, HARRI PÕLDSAM

n Viljandis asuv puidutööstus Dold annab tööd bulgaarlastele, sest pole suutnud kodumaalt endale vajalikke ametimehi leida. Saksa kapitalile kuuluva ASi Dold Puidutööstus finantsjuht Leena Sachsendahl märkis, et ajutisi abitöölisi küll leiaks Eestist ka, kuid kvalifitseeritud tööjõudu napib.

“Nii nagu bulgaarlased tulevad Eestisse, lähevad eestlased Soome, Rootsi ja Norrasse,” selgitas Sachsendahl. “Bulgaarlaste tööjõud ei ole odavam kui eestlaste oma, aga eestlasi lihtsalt ei ole.”

Bulgaarlaste rakendamiseks on Dold sõlminud lepingu tööjõudu vahendava ettevõttega. Varasemast ajast töötavad Doldis kolm poolakat, kes on Viljandisse elama jäänud, seal kohanenud ja pere loonud.

Allikas: keskkonnaamet, Meie Maa, Sakala

VIIO AITSAM

Maarja küla juhataja Ly Mikheim ütleb, et Põlva Metsaomanike Seltsiga otsiti kontakti, saamaks metsa majandamiseks asjatundjatelt abi.

n Saarlased on mures oma kadakate pärast, mis kuivavad. Senistes arutlustes ja oletustes on põhjusena välja pakutud küll seenhaigust, küll liigset UV-kiirgust, tundmatuid pisilasi, tundmatut viirust, lennukite “keemiasabasid“ jne.

Eesti Maaülikooli teadurid tegelevad põhjuse selgitamisega. Dotsent Rein Drenkhani sõnul on analüüsimiseks kadakatelt proove võetud nii mullu kui tänavu ja uuringutulemusteni loodetakse jõuda veel sel aastal.

n Ühed suuremad vaidlused põtrade küttimise kvoodi üle on olnud Viljandimaa jahindusnõukogus, kus jahimehed soovisid mõõdukamat küttimist, kuid maaomanikud järsemat põtrade arvukuse vähendamist. Oldi seisus, kus jahimehed tahtsid maakonnas küttida 480 põtra, nende esindajad nõukogus pakkusid arvuks 602 pluss kümme protsenti, kui probleemid piirkonnas jätkuvad, metsaomanikud soovisid aga limiidiks 700–750 põtra. Lõpuks lepiti kokku arv 614.

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

Põlvamaa metsad on Kesk-Eesti inimese silma jaoks võimsad. Intellektipuudega noorte inimeste kodu, väga hubane ja väga sõbralik Maarja küla piirneb mitmest küljest kõrge metsaga. See on seitsme hektari ulatuses külale renditud riigimets, mis ühtlasi ka samblike ja sammalde vääriselupaik.

Samas kõrval on kolm hektarit oma metsa, mis seotud küla aluseks oleva Haavasaare taluga. See suuresti loodustekkeline segamets on koosseisult teine, vajab majandamist ja hooldamist. Samas kaunistavad küla põlispuud, võimas tammeallee jms – Haavasaare talu on omal ajal tegutsenud turismitaluna. Kuna põld ära ei toitnud, pakkus siinne talupere eelmise sajandi esimesel poolel Pihkvast, Petserist ja Peterburist pärit linnasakstele puhkamisvõimalusi...

Populaarne matkarada Maarja küla juhataja Ly Mikheim viib meid hiigelmõõtudes kuuskede-mändide alla ja näitab laia, ka ratastooliga läbitavat rada, kust õige pea keerab ära laudtee, mis samuti lai.

Ta jutustab, et mets renditi külale viiekümneks aastaks 2003. aastal. Küla elukeskkonna kujundamine on toimunud küla ja kohalike inimeste (metskond, omavalitsus jt) koostöös.

RMK pool (nimepidi nimetab Ly Mikheim tuntud metsameest Ain Erikut) on asjasse suhtunud inimlikult ja mõistvalt, mis on andnud külale võimaluse renditud metsa ka kasutada. See tähendab näiteks, et koostöös Tartu keskkonnahariduskeskusega on sinna rajatud õpperada. “Õppematerjalid on mõeldud eelkõige algklassidele, sobivad ka lasteaedadele ja puuetega lastele kuni põhikooli lõpuni. Meie tegevusjuhendajad, lä-

Käbide loopimise punkt Maarja küla matkarajal.

Maarja küla juhataja Ly Mikheim ja majandusmees Lembit Veskimäe (vasakul) ning Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse liige Tarmo Lees uurivad Maarja küla metsamajandamiskava.

hikonna koolide õpetajad ja ka me oma küla üks elanik tegid läbi vastava koolituse,” räägib küla juhataja.

Küla elanikest Heigo Soo, kes on süvenenult loodusehuviline, on nüüd siis kohalik matkajuht, kes tihti matkal huvilisi saadab.

Matkaraja teabepunktid pole ainult loodusest. Näiteks on ühte kohta kokku kogutud inimeste metsa jäetud asju, mille juures selgitav tekst, et need on, mida loodusesse jätta ei tohi. Ühes teises rajapunktis on lastele mõeldes sisse seatud korv, kuhu käbisid loopides võib harjutada oma visketäpsust.

Peale selle, et rajal tarkust juurde saab, kasutatakse metsa ka niisama jalutamiseks või

seente ja marjade korjamiseks ning need metsasaadused jõuavad kõikide küla elanike toidulauale.

RMKga on samas kokkulepe, et murduvad puud jäävad küll metsa maha, nagu vääriselupaigale kohane, kuid ohtlikult, näiteks teiste puude võradesse rippesse jäänud puud tohib kõrvaldada. “Meie küla elanikel on tihti ka füüsiline vorm nõrk ja me

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: kaido.saar@graanulinvest.com tel 506 1910

Kui Maarja küla juhataja küla omas metsas poolnaljaga ütleb, et kolmehektarine metsaomand on ikka väga väike, sekkub Põl-

Ly Mikheim

>> Metsaraietööd

küttepuid.

Kuuskedele valgustust

Meil on olemas mets, kuhu saab igal ajal minna kas üksi või koos oma tegevusjuhendajaga, kellele võib seal kõik oma mured ära rääkida.

>> Metsakinnistute ja raide ost

AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas

ei tohi jätta siia ohtlikke puid, mis võivad kellelegi kaela kukkuda,” kommenteerib Ly Mikheim. Ta lisab, et selles metsas käiakse üsna aktiivselt.

>> Metsamaterjali transport >> Metsamajanduskavade koostamine >> Treileriteenused

Hea metsaomanik!

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

Info tel 447 0526, 510 3681 faks 447 0525, andrus@grundar.ee Lille 4, 80010 Pärnu

va Metsaomanike Seltsi juhatuse liige Tarmo Lees, kelle sõnul seltsi väikseima omandiga liikmel on metsa vaid 0,2 hektarit. “Kuni viie hektari suuruse metsaomandiga omanikke on Eestis ikka väga palju,” nendib ta, märkides, et samas muidugi nii väikese metsa puhul pole külal mõttekas endale eraldi metsaspetsialisti palgale võtta.

Ly Mikheimi sõnul on külal oma metsaga seotult praegu kaks konkreetset muret. Esiteks on väikesele raiesmikule istutatud kuused jõudnud ikka, kus rohtu tallata enam ei saa ning tuleks teha valgustusraiet, mille tarvis endal teadmisi napib.

Teiseks loodab küla paremat lahendust oma küttepuuprob-

Metsaharvenduse OÜ Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

â€‚Ăœ H I S T E G E V U S  5 

 METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013 

metsaĂźhistu 500. liige VIIO AITSAM

leemile – maakĂźttele lisaks tuleb kasutada halukatlaid ja igal aastal käib kĂźttepuude varumine, ost, saagimine-lĂľhkumine, mis toimub talguliste abil, kuid kogu see pool peaks olema paremini korraldatud. “MĂľlemad mured on sellised, mille lahendamisel metsaselts saaks kaasa aidata,â€? kinnitab Tarmo Lees (näiteks on metsaseltsil oma halumasin, mida liikmed saavad vajadusel kasutada). Koos uuritakse Maarja kĂźla metsamajandamiskava ja jĂľutakse juba sinnagi, mida veel metsas teha tuleks ja mis tÜÜ puhul on vĂľimalik ka toetusi kasutada.

Tarmo Lees ßtleb muu hulgas, et ßks koostÜÜpind on ju Maarja kßla metsa þpperada –

Pþlvamaa koolide lapsi on ikka mujale, näiteks Sagadisse metsa þppima viidud, kuna Maarja kßla þpperajast pole teavet olnud.

Valgete lehtedega tammed Ly Mikheim jutustab, et hiljuti käis kĂźlas terviseameti esindaja, kes kĂźsis, kas kĂźlas on vaja sisse seada nn eraldusruum. “Mina vastasin, et seda meil ei ole tarvis,â€? Ăźtleb Mikheim. “Esiteks on igaĂźhel oma tuba, kuhu saab minna, kui teistega suhtlemine närviliseks muudab. Teiseks on olemas tundetuba, mis pole mitte eraldatud ruum, vaid tuba, kus masseerimine, vesivoodi, hea muusika. Ja kolman-

MetsaOĂœ Valmos ostab

KASESPOONIPAKKU • oksavaba, sirge, tßßka- pakk ø alates 25 cm • hind 77–192 â‚Ź/tm (OĂœ Valmose platsil)

ning KASE-

SAEPALKI OĂœ Valmos, Lemmetsa kĂźla, Audru vald, 88311 Pärnumaa Allan Mägi, tel 502 5838

kinnistute

ja raide ost.

OĂœ TrigOn ExpErTs Tel 518 3927 ja e-post tamps222@gmail.com

daks on meil olemas mets, kuhu saab igal ajal minna kas ßksi vþi koos oma tegevusjuhendajaga, kellele vþib seal kþik oma mured ära rääkida.�

Juhataja rĂľhutab, et kogu looduskeskkond, mille keskel kĂźla hooned asuvad, on väga rikkalik ja see tuleb ainult kasuks. “Meil on siin tĂľepoolest kĂľike alates seentest, metsloomadest ja lĂľpetades näiteks roomajatega, kes on ka liigiti kĂľik esindatud.â€?

Juba mainitud loodusehuviline Heigo Soo teeb paljudele silmad ette oma pþhjalike teadmistega looduse kohta. Ent kßla elanike seas on näiteks ka ebatavaliselt hea joonistamiskäega Jaan Lehiste, kelle erihuviks on just putukad.

Kui jutt lähebki pĂľnevale loodusele, räägib Heigo Soo meile, et Maarja kĂźla metsas kasvab juba mitu suve valgete lehtedega noori tammesid, mille juurest on leitud ka valgeid kukeseeni. SĂźgiseks tammede lehed taas tumenevad ja koltuvad sarnaselt tavaliste lehtedega, kuid järgmisel suvel on need jälle valged roosakaks värvunud lehevarte otsas. “Tartu keskkonnahariduskeskuse inimesed viisid neid valgeid lehti ka teadlastele uurida,â€? Ăźtleb Heigo Soo. “Tehti kindlaks, et pĂľhjus on ainepuuduses, kuid seda, mis ainega just tegu on, ei teata.â€?

Esialgu raamatud Tarmo Lees kingib metsaseltsi poolt Maarja kĂźlale kaks potis jugapuutaime. Peale selle on tal kaasas mitut sorti metsanduslikku Ăľppekirjandust. KĂľikidele kĂźla elanikele on kingituseks kuusekujulised helkurid. “Esialgu see, kuid kohe vaatame, kuidas edasi,â€? nendib ta sel tutvumisretke päeval. Ta Ăźtleb muu hulgas, et Maarja kĂźla on nßßd PĂľlva Metsaomanike Seltsi 500. liige, kuid samas liikmete arv kasvab edasi. Tolleks päevaks oli seltsile juba kĂźmmekond liikmeks astumise avaldust juurde tulnud, nii et vĂľib Ăśelda: liikmeid on Ăźle 500.

VIIO AITSAM

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieþigust -- metsakinnistuid -- metsa ßlestÜÜtamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

tAb:

AS DAmmix oS

id

- metsakinnistu - raieĂľigust

info: tel 5629 4011 kalle@dammix.ee

HEIGO SOO

Ăœks tänavu suvel nähtud noortest tammedest, kellel valged lehed ja roosa vars. SĂźgiseks valge värv kaob.

L isateave

Maarja kßla n On sihtasutus, mille asutasid 2001. aastal Tartu Maarja kooli lapsevanemad, þpetajad ja Tartu Toome Rotary Klubi koos hulga toetajatega. n Sihtasutuse peaeesmärgiks seati rajada kodu kuni 50-le intellektipuudega noorele. n Nßßdseks on see kodu olemas Pþlvamaal Kiidjärve kßlas ja seal elab praegu inimesi 19.–36. eluaastani. n Elatakse viies väga mugavas peretßßpi elumajas ja peale selle on olemas vanast talumajast ßmber ehitatud peamaja. n Kßlale kuulub endise Haavasaare talu sßda, mille maade hulka jääb ka 3 hektarit metsamaad. n RMK on kßlale rentinud veel 7 hektarit metsamaad.

Allikas: www.maarjakyla.ee

S uli d e temp

Nurjunud maadevahetus n Maarja kßla on ßks neist maaomanikest, kes maid liigkasupßßdlikult vahetanud sulide pärast kannatada sai. n Enne maavahetusskandaale ja maade vahetamise vþimaluse lþppemist oli kßlal Haavasaare talu endise omanikuga kokkulepe, et kßla saab endise talu maadest veel 10 hektarit ja endine omanik selle eest vahetusmaa Jþgevamaale, kus on tema elupaik. n Omavalitsuse kulul jþuti see 10 ha juba välja mþþta ja nimetada Maarja kinnistuks. n Kßlale oleks lisamaa andnud vþimaluse oma majapidamist laiendada, mägiveisekasvatust rajada jms. n Kahjuks maadevahetus lþppes ja nßßdsed seadused ei vþimalda enam niisugust kþiki pooli rahuldavat kokkulepet.

Allikas: Ly Mikheim

PARIM KOHT PĂ•LLU- JA METSAMAA MĂœĂœGIKS www.kinnistu.ee, tel 501 7886

VĂ„ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Tselluloosi- ja paberikaubandust jälgiv Foex teatab, et puidugraanulite sissevedu Ameerikast Euroopasse on tänavu nelja kuuga kasvanud ßle 50%, vþrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kanada suured puidugraanulite tootjad Ekman & Co ja Atlantic Biomassa Company on teada andnud, et koostÜÜ puidugraanulite sisseveoks Euroopasse laieneb veelgi. n Septembris algab Baikali tselluloosi- ja paberitehase sulgemine. Masinad pannakse seisma järk-järgult ning sulgemine kestab kaks aastat. 1960ndatel ehitatud tehas on olnud alates 1996. aastast, kui Baikal liideti UNESCO maailmapärandi nimistusse, pidevate keskkonnaseisundi vaidluste objektiks. Tänavu veebruaris vþttis Venemaa valitsus vastu otsuse tehas sulgeda.

Selles tÜÜtab 1500 inimest, kellest 800 vallandatakse. n Rootsi Västerbotteni lääni metsaomanikud on ťokeeritud tänavustest pþdrakahjustustest metsas. Olgugi et jahimehed on pþtrade arvukust alla viinud, on kohati juba iga viies männikultuur hävinud. Kogu lääni alal on pþdrad hävitanud 12% alla neljameetristest mändidest. n Euroopa Komisjoni uus tahkete biokßtuste säästvuse direktiivi eelnþu näitab, et energiapuitu mßßvatel metsaomanikel tasub karta lisabßrokraatiat.

Pþhjuseks on komisjoni soov olla kindel, et energiapuit tuleb säästvalt majandatud metsadest ja et selle varumisega ei kaasne metsade pindala vähenemist. Eelnþu on praegu komisjonisisesel kooskþlastusringil.

Soomlaste arvates tekitaks täiendavad nþuded, mida eelnþu kinnistupþhiselt ette näeb, liigset bßrokraatiat. Pealegi on kriteeriumid, mille alusel energiapuidu tootmine säästvaks vþi mittesäästvaks määratakse, ebamäärased. Mittesäästev tootmine tähendab, et selleks ei saa toetusi. n Norrasse Bergenisse hakatakse ehitama 14korruselist puidust maja. Järgmisel aastal valmiv ehitis oleks maailma kþrgeim puidust korrusmaja. Selle 44,5 m kþrguse hoone ehitamisel kasutatakse uudset moodust, kus ßhendatakse kandvad liimpuitkonstruktsioonid ja moodulid. Praegu on maailma kþrgeima puitehitise tiitel Londonis asuval korrusmajal Murray Grove Tower, millel on ßheksa korrust.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

VIIO AITSAM

Pilt piirkonniti erineb

Mets ProMets Pro Ostame

Parem seis hakkega on suuremate linnade ja koostootmisjaamade lähedal.

Läänemaal on Läänemaa Metsaühistu tegevjuhi Mikk Lingi sõnul nii raidmete, võsa kui ka väheväärtusliku lehtpuu raie ja müük peaaegu peatunud. Hakkehinnaga, mis nii madal (tänavu 5 €/pm³), ei ole mõtet metsa teha. Metsaühistu soovitabki liikmetel hakkematerjali ülestöötamisega pigem oodata aega, mil suured n-ö valmis hakkevirnad müüdud saavad ja hakke ostjad toormepuudust tunnetades hinda tõstma peavad.

“Tekib üha uusi koostootmisjaamasid, kuid puitu metsast enne välja ei saa, kui hinnalangus pöördub,” nendib Mikk Link.

Ida-Virumaal Iisaku Metsaühistus on juhatuse esimehe Viktor Lehtse sõnul hakkematerjali ühismüük peatatud. Peale liiga odava hinna on põhjuseks see, et pole õieti ostjat. Ida-Virumaal seisavad seetõttu ka valmis materjalivirnad.

“Tallinna lähedus annab paremaid võimalusi,” nendib Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Margus Paesalu, kes räägib hinnast 5.50–6 €/pm³. “Suurim ostja piirkonnas on Tallinna külje all asuv Väo koostootmisjaam.”

Paesalu sõnul on selle aasta lõpus oodata ühistu praeguse koostööpartneri tarnitavate mahtude kasvu, mistõttu loodetakse ka hinnatõusu.

“Hakkpuidu hinda mõjutab peamiselt kohalik turg,” märgib firma United Loggers juht Peeter Volke küsimise peale, kuivõrd mujal Euroopas hakkega toimuv Eesti turgu mõjutab. Volke usub, et hinna poolest paremad ajad Eesti turul saabuvad metsaomanikele 2016 ja 2018, kui tootmist alustavad mitu uut võimsat elektrijaama.

ML

Ostame Tartu lähedalt

METSAKINNISTUID ja kasvava metsa RAIEÕIGUST.

Metsaühistutest kiirem asjaajamine! info@promets.ee

PROMETS OÜ

Värske hakkematerjali virn Läänemaal Nõva vallas.

Hakkpuidutegu ei saa ainult rahas mõõta On omaniku otsustada, kas ta seob hakkpuidukasu saadava rahaga või hoopis sellega, et puhtamale langile on parem uut metsa istutada.

Paljudes piirkondades on metsaomanikud kogenud, kuidas hakkpuidu kasutamise lõpetamine Narva elektrijaamades lõi hinnad nii alla, et raha pärast hakkematerjali üles töötada ei tundu mõttekas.

Elavdab kohalik kütja “Põlvamaal on hakketurg veidi elavnenud pärast seda, kui Räpina linna katlamaja läks puiduhakkele üle,” ütleb Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees Erki Vinni. Paremat aega loodetakse Põlvamaal järgmisest aastast, kui hakkeküttele läheb üle ka Põlva linna küttev Põlva Soojus.

Kas metsaomanike selts võtab siis ohjest ja näiteks konkureerib ka katlamaja hakkehan-

kel? Seda Põlva Metsaomanike Seltsi mehed hetkel ei kinnita ega lükka ümber.

“Vara rääkida sellest, sest niisugused asjad sõltuvad väga paljudest teguritest,” ütleb seltsi juhatuse liige Tarmo Lees. Ta viitab ka mitme Eesti ettevõtja kurvale kogemusele, kui Narva hakkpuiduküttega seoses endale uusi masinaid ja seadmeid osteti.

Oma ettevõtmist ei tasu siduda üheainsa ostjaga, nendivad põlvakad, sest kui see ostja lõpetab ostmise, võib asi lõppeda pankrotiga.

Teine pool metsaühistute puhul puudutab tarnimist – katlamaja varustamine hakkega tähendab, et kogu kütteperioodi vältel tuleb seda pidevalt teha.

See vajaks hakkeladu, mille rajamine ja pidamine tähendab samuti kulusid.

“Võib-olla metsaühistute puhul kõige mõttekam oleks ikkagi variant, kui ühistu tegeleb kogu ahelaga ehk on ka soojuse müüja,” arutleb Tarmo Lees, lisades, et puiduhake on eelkõi-

ge seotud lokaalse turuga ehk tegu on kaubaga, mida lihtsalt ei tasu kaugele vedada.

Metsaomaniku lisakasu Põlvamaalgi on praegu hakkehind maas, küünib 4–5 €/pm³ kanti. Üldiselt soovitavad metsaseltsi mehed hakkematerjali ikkagi ära müüa neil, kel see virnas juba kaua seisnud on.

Võib juhtuda, et materjali eest varsti enam sedagi raha ei saa.

Kui materjal alles metsas kasvab, on riskide kaalumine metsaomaniku rida ja siin sõltub asi palju konkreetsest metsast. “Kui biomassi osa on suur ehk kui alusmetsa on rohkelt, siis metsaomanikud ikka töötavad seda üles ka, kuna siis on raiesmikule uut metsa lihtsam rajada,” räägib Erki Vinni. Peale selle, et istutada on lihtsam, on hõlpsam hiljem ka kultuuri hooldada.

Raha mõttes paremat hinda hetkel loota veel ei saa – hakketurul on ülepakkumine ja kehtib ostja diktaat.

ML

A L D U S VÄ Ä R S A S TAT U S UST 20 A

(50 km raadiuses):

• KASVAVAT VÕSA • RAIEÕIGUST • LEHTPUULANKE Info: tel 5621 4750 info@energia-24.ee

• METSAMATERJALI OSTAME • KASVAVAT METSA • METSAMAAD AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 ASLemeks LemeksTartu, Võrutel tel730 7827907 1736 AS AS Lemeks Valga tel 764 2278 AS Lemeks Põlva, tel 799 1474 AS Lemeks Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Võru, tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi, tel 509 7715 AS Lemeks Sadamad Kunda osakond tel 329 5820 AS Lemeks Jõgeva, tel 504 3611 AS Lemeks Sadamad Paldiski osakond tel 671 7288

www.promets.ee

5591 9930

vastuolu 7

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

TÜLI RAIE PÄRAST: metsaomanik süüdistab metsafirmat materjali metsa jätmises VIIO AITSAM

Metsaomanik: nagu mingid röövlid oleks üle käinud Põllumehest metsaomanik on nõutu – suur osa kevadel raiutud metsamaterjalist on siiani langil laiali, kuid ülestöötaja on talle ütelnud, et töö lõpetati.

Ma imestasin seda vaadates, kui korralikult ja logistilises mõttes ladusalt ikka tänapäeval see töö käib. Mina hoidsin platsid lumest puhtad, et kõik laabuks.”

Harjumaa Kõue valla metsaomanik Aare Viira tellis kevadel raietöö firmalt, kes tegutses metsas aprillikuus. Mäletatavasti oli aprillis veel külm ja masinad said muidu väga pehme pinnasega langil liikuda. Lanke oli kaks, pindala kokku 6 hektarit.

Raie peapõhjuseks olid vanad haavad, mis kippusid kõike muud lämmatama. Metsakorraldaja, kes koostas metsaosale uue metsamajandamiskava, hindas, et üle 50% haabadest on nakatunud mädanikuga ja soovitas kiiret raiet. Metsamaterjali väljatulekuks kahel langil kokku hindas ta 1600 tihumeetrit.

Paraku takerdused siiski tulid, kui harvester oma töö lõpetas.

Viira rääkis, et esialgu ei tahtnud ta teiste meeste töösse sekkuda, kuid lõpuks tegi nähtu teda liigagi murelikuks. “Millegipärast koos harvesteriga lõpetas töö ka väljavedaja, kuigi vedada oli veel küll. Käisin rääkimas, et minu arust peaks kiirustama, sest maa võib kohe pehmeks muutuda. Nemad ütlesid, et nad ootavad ära, kui saemehed, kellele pärast harvesterit jäi teatud osa raietööst, ka lõpetavad...”

Siis viidi väljavedaja aga langilt hoopis minema. “Saemehed veidi tegutsesid veel, kuid lõpuks kadusid ka nemad. Töö tähtajaks oli 1. mai. Tegelikult läks nii, et väljaveoga venitati ning siis oligi vesi taga ja osa materjalist jäi langile,” jutustas Viira.

Pärast jaanipäeva hakkas Viira firmalt uurima, millal töö lõpetatakse. “Maa pehme, ei saa, räägiti mulle, masinad ohus ja metsapind ka.”

Eesrindlik töökorraldus Aare Viira jutustas, et kevadine algus oli eesrindlik. “Töö algas firmal, kellele raieõiguse müüsin, ilusa hooga: harvester lõikas, materjal veeti kohe kokku ja välja ning juba väljavedaja pealt pandi ka auto peale.

Maa pehme, materjal metsas

K O M M E N TA A R

KALLE PÕLD Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse esimees

Tekkinud olukorras loodab metsaomanik metsaühistu abile. Saame pakkuda konsulendi abi, kes hindab raietööde vastavust metsa majandamise eeskirjadele ja metsaomanikule tekitatud kahju suurust.

Paraku näitab juhtunu, mis riskid õhus on, kui metsaomanik sõlmib ülestöötajaga otselepingu.

Augustis avastas Aare Viira, et väljavedaja liigub jälle tema metsas. Kuna oli kiire viljakoristusaeg, tegutses ta ise põllul ja ei käinud järjest metsatööd vaatamas. “Oleks ma ette teadnud, et läheb nii, nagu läks, oleksin muidugi juba enne raiet metsaühistuga kaupa teinud, et tehtaks järelevalvet. Aga ma ei osanud midagi sellist karta.”

Nüüd hiljuti tahtis Aare Viira, kel kombeks sügiseti tammetõ-

rusid korjata, et neid oma metsamaale maha panna, ülestöötatud raiesmikule minna, et ka sinna tammesid külvata. “Avastasin, et kurat, ei pääse üldse ligigi! Suvega on ju raiesmikule kõrge võsa peale kasvanud ja kaugemalt ei paista tegelikkus välja. Aga siin on täielik laga, siit oleks nagu röövlid üle käinud!”

Murra või jalad Viira hinnangul vedeleb võsas vähemalt “rammus kolmandik” langi väljatulekust. Sealt leiab kõike palgist küttepuiduni.

“Mõte oli teha siin kuivendust, puhastada vana kraav ära, aga selle kraavi peale ei pääse ükski masin, sest see on mahajäetud materjalist umbes,” kirjeldas Viira hetkeseisu. “Teine asi, et metsaühistuga kokkuleppel pidime siin tegema maapinna ettevalmistust, et järgmisel kevadel uus mets peale istutada – ka seda tööd ei ole lihtsalt võimalik teha,” nentis metsaomanik.

Probleem on selles, et Viira sõnul loeb metsa ülestöötaja oma töö lõpetatuks. “Eks nüüd käidi masinaga siin peal vist selleks, et ma vait jääks. Soovin, et lank korda tehtaks.”

VIIO AITSAM

Aare Viira oma metsas Harjumaal Kõue vallas.

Metsafirma: kiire väljavedu oleks lõhkunud pinnase Metsafirma selgitab, et arusaamatuse põhjus on keerukate tingimustega lank, ja inimlik eksitus – traktorist ei leidnud võsast kogu materjali üles.

Metsaomanik sõlmis meiega lepingu märtsi keskel. Võtsime tema metsa raiesse, kuna ilmaolud olid veel talvised. Lükkasime planeeritud raied edasi, sest

tegu on metsaga, kus väga pehme pinnas. Töö oli üldse keerukas – sügav lumi ja alusmets väga tiheda võsaga.

Kuna metsaomanikul oli soov, et raie toimuks kiiresti, alustas võsabrigaad puude ümbert võsa eemaldamisega, et harvester saaks töötada. Tavaliselt selliseid võsarohkeid hõredaid metsi raiume ainult saemeestega, kuid pindala oli suur ja kohe ka suur sula saabumas – tuli harvester appi võtta.

Ostame hakkimiseks:

Võsa Raiejäätmeid Tel: 5285800 Hakkimine ja tasumine kiirelt Pakume aastaringset koostööd andrus@reinpaul.ee

Kui harvester lõpetas, jäi veel raiuda palju võsa ja neid puid, mis harvesteripea jaoks liiga suured. Saemehed seega jätkasid. Arvestasime, et harvesteri hunnikusse pandud hakkematerjali ja saemeeste lõigatud materjali väljavedu toimub koos pärast raietöö lõpetamist. Teavitasime sellest ka metsaomanikku.

Paraku lõpetasid saemehed raie ajal, mil metsa pinnas oli üles sulanud ja väljavedu ei olnud enam võimalik. Omanikule

pakuti, et võiksime raiet hiljem jätkata, kuna võsa on lihtsam eemaldada, kui lumi sulanud ja siis jääks ka olukord metsas parem. Kahjuks ei olnud tema sellega nõus ja soovis, et jätkaksime raiega. Jõudsime olukorrani, kus pidime käima mitu korda vaatamas, kas pinnas lubab väljavedu teha. Üritasime kaasata koostööpartnereid kergemate traktoritega, et mitte kahjustada pinnast, aga kahjuks pidasid nemadki kogu materjali kättesaa-

mist võimatuks – pea jaanipäevani oli osa metsast koos materjaliga vee all.

Metsaomanik käis ka vahepeal koos meiega väljaveotingimustega tutvumas. Kui oleksime siis oma suure metsatraktoriga läinud vedama, oleks tagajärjeks olnud rööbastest lõhutud mets. Pidasime otstarbekaks teha väljavedu siis, kui pinnas seda lubab. Kahjuks saime pinnase poolest alles augusti alguses väljavedu teha. Lume-

Osta ja müü masinaid maailma suurimas rasketehnika portaalis!

ga raiutud tihe võsa oli selleks ajaks sirgunud kõrgeks, mistõttu osa metsamaterjalist jäi traktoristile kahjuks märkamatuks.

Metsaomanik teavitas meie ostujuhti metsa jäänud materjalist vaid kaks päeva enne ajakirjaniku metsa kutsumist... Me pole väitnudki vastupidist, vaid loomulikult koristame metsa jäänud materjali ära.

TIIT ROKK Holmes & Meyersi ärijuht

8 K U L T U U R I P Ä R A N D I

A A S TA

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

Hinnakem ja kogugem metsa Oleme oma metsakultuuri poolest rikkamad, kui arvata oskame.

Kodumaa maastikel liikudes võime ikka ja jälle sattuda aegade tagant pärit inimtegevuse märkidele. Metsamaastikes on neid, riikliku kaitse all mitte olevaid märke samuti rohkesti. Oleme hakanud neid nimetama pärandkultuuriobjektideks.

Kas inimtegevuse ilmingud metsamaastikus aga on üldse kultuurinähtus? Tuhandetest kultuuri mõiste selgitustest tõuseb oma laiahaardelisuses esile Hando Runneli väljaöeldu: “Kultuur on kõigepealt kodu, on see vaba inimese olemise, tegutsemise ja käitumise viis, mis tal oma kodus on.” Seega on kultuur oma kõige laiemas mõistes eluviis, ja eelmistest põlvkondadest meile pärandunud eluviisi jäljed on tõesti pärandkultuuri märgid.

Sajandeid vana metsalugu Metsi hinnati ja hoiti juba minevikus. Erilise kasutuseesmärgiga puistutest on arvatavasti vanimad laevaehitusmetsad. Tamm ja mänd on alati olnud hinnas laevamaterjal, mistõttu on pea kõik valitsejad keelanud tammede raie rannikupiirkondades.

Juba XIII sajandil lubasid Saaremaa piiskoppide privileegid kaupmeestel igalt poolt võtta puitu kütteks ja remondiks, kuid mitte uue laeva ehitamiseks. Vene impeeriumis, kuhu ka Eesti alad kuulusid, keelas Peeter I tammede ja mändide raie Soome lahe rannikul ning Neeva kallastel, kuhu jõuti iga 5 versta järele püstitada ka võllad patustajate karistamiseks.

Puulaevade ajastu lõppes juba XX sajandi algul, kuid isegi 1925. aasta metsakorralduse järgi loeti 426 ha riigimetsi Saaremaal laevametsadeks.

Veel XIX sajandi algul piirati sellised niinimetatud laevametsad kiviaedadega.

Eeltooduga on tihedas seoses laevaehituskohad. XIX ja XX sajandi vahetusest on teada, et puulaevu ehitati paljudes kohtades põhjarannikul, Pärnu kandis ja saartel.

Pärandkultuuriobjektidena tunneme ka ajaloolisi metsakorralduse ja metsakuivenduse märke. Vanimad teadaolevad metsakorraldustööd al-

gasid Eestis 1788. Nii olid Käsmu poolsaare metsad juba 1793. aasta plaani järgi sihtidega jagatud kvartaliteks. Saaremaal on leitud mõned algsed metsasihid 1795. aasta Sõrve metsakorraldusest.

Ajalooliste kuivendussüsteemide jälgi on leitud XIX sajandi algusest. XX sajandi alguskümnenditeks oli mõisates kaevatud juba vähemalt 20 000 km metsakraave. Ühe näitena võib tuua Koluvere mõisametsade piirikraavi, nn Suure vallikraavi, mis eksisteeris juba vähemalt 1880. aastatel.

Metsanduslik uurimis- ja katsetöö on eeldanud arvukate metsakatsealade loomist. Näiteks Rangu nõmm Märjamaa lähedal, kus akadeemik Teodor Lippmaa rajas statsionaarse katseala loometsade taimekoosluste uurimiseks.

Mitmelgi pool leidub ajalooliste isikutega seotud puistuid.

Metsaülem Karl Ahrensi rajatud sanglepik Luidja rannaliivadel Hiiumaal, Koluvere mõisniku parun Buxhoevedeni korral-

Tõelise väärtuse saabki pärandkultuuriobjekt just koos pärimuse, legendi või looga.

Lembitu Tverdjanski

dusel rajatud männik Kullamaa Rohumäel sealsete liivade kinnistamiseks jm.

Metsa majandamise märgid Näiteks võib tuua karjäärimetsad ammendatud põlevkivi- ja fosforiidialadel või poogitud seemikutega rajatud seemla endises Seljaküla metskonnas.

Enamasti on need puistud seotud ka meie tuntud teadlastega.

Hinnalised Eesti metsaloo mälestusmärgid on võõrliikide kultuurid. Need on meie metsandustöötajate otsiva ja juurdleva vaimu tunnistajaiks läbi aegade. Sarnased on ka 1999. aastal kõikides maakondades rajatud lehtpuu katsekultuurid. Õpetlikud on eritehnoloogia rakendamisega rajatud või hooldatud kultuurid, näiteks omaaegsed kõrgetele vagudele istutatud või kärsakatõrjekraavidega piiratud metsakultuurid.

Möödunud sajandi keskpaiku istutati erosiooniohtlikele aladele nn tuulekaitsepuistuid. Ka Nõmme liivikutele istutati juba XIX sajandi lõpul liivade kinnistamiseks männikuid. Eeltoodule võime lisada riigimetskondade metsataimlad ja puukoolid.

Pärast Vabadussõda rajati talude ülesehitamiseks hulgaliselt saeveskeid. Osa neist jäi tööle

Laasu tamm – üks neist puudest metsas, kellel oma lugu.

isegi kolhoosiaja alguseni. Üks selline kuumpeamootoriga käivitatav saeveski töötas Oru vallas Paalil 1970. aastateni.

Omaaegsete metsatööde näiteina on ühed muljetavaldava-

mad siiani veel säilinud vaigutuslangid. Suurtel vaigutuslankidel, nagu neid eraldati sõjajärgsel ajal, olid vaigukogumispunktid, mille asukohti vanemad metsamehed siiani teavad.

OÜ Vostok Wood

ostab metsakinnistuid, kasvava metsa raie­ õigust ja metsamaterjali.

Pakume Puidutuhka.

Saab vahetada kasvava võsa vastu.

tel 5345 4927

tel 510 7691, 518 3666

Metsamõõduriistad Metsandustarvikud Keskkonnauuringute seadmed MeltiM OÜ

tel/faks 742 1993, 507 2334

www.meltim.net

Ostame metsakinnistuid OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD www.katko.ee tel 443 6670, 504 1066 e-post kat.ko@estpak.ee

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Võsasalu OÜ

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST • Pakume lõikust ja väljavedu. tel 5354 2824

•

heiti@vosasalu.ee

Tähelepanu, erametsaomanikud!

1.–14. oktoobril on võimalik esitada toetusetaotlusi Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 meetmetele 1.5.1 (metsamajandusliku väärtuse parandamine) ja 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine).

Taotlusi võtab vastu SA Erametsakeskus.

Täpsem info erametsanduse infoportaalist:

www.eramets.ee

K U L T U U R I P Ä R A N D I

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

A A S TA

9

pärandkultuuri!

LEMBITU TVERDJANSKI

Metsaga seotud üksikobjektidest on metsaloolised kultuurimärgid kindlasti ajaloolised metskonnahooned ja vahtkondade kordonid. Paljudel mõisatel olid oma jahilossid. Jne.

Paljude põlvkondade elu

Samast ajast pärinevad ka ajutised metsaveoraudteed. Võime leida veel kohti, kus asusid metsaestakaadid, mis rajati 1960. aastate lõpul sajandi tormimurru kiiremaks ülestöötamiseks.

Kõikidel aegadel on olnud metsa pagejaid. Nende elukohtadest on aimu peamiselt pärimuste kaudu nagu Valksi küla tekkeloos Läänemaal või Kõivupalu koobasküla puhul Põlvamaal. Tühjenenud metsakülade ja -talude kohad kannavad aga endas väärtuslikku kultuuriteavet. Mõisate ja põliskülade läheduse metsades satume aeg-ajalt mõne vabadikuvõi popsisauna asemele.

Sajandeid on metsi kasutatud pelgupaigana sõdade ajal. Metsavendade punkrid ja nende lood on üks osa meie metsa loost.

Parvetuskohtadeks ei ole olnud mitte ainult üldtuntud parvetusjõed ja -kanalid, vaid sageli ka väikesed metsaojad.

Kui kahe soosaarel veel sajand tagasi asunud küla lugu ulatub XV sajandi keskele, siis ka neid külasid ühendava metsatee vanus on vähemalt viis ja pool sajandit. Need metsa- ja taliteed on aga senini nähtavad!

Siinjuures sobiks meelde tuletada Eestimaaga seotud loo-

dusfilosoofi Hermann von Keyserlingi mõtet, millest ta räägib oma Kreeka meenutustes. Seal ta arutleb, et inimese energiaväli koosneb, arvatavasti nagu teisedki väljad, mikroosakestest.

Sajandite jooksul on need siin kõndinud tuhandetest jalgadest pinnasesse ladestunud ja mõjutavad nii taimestikku...

Taliteede äärde on rajatud ka kõrtse, mis tegutsesid talvel.

Metsa- ja heinamaateed lõikusid sageli väikeste ojadega. Nendest kohtadest võib praegugi leida üsna vähe tähelepanu pälvinud taluarhitektuuri väikevorme – kivitruupe. Üks selline on Märjamaa vallas Laukna Pakamäe külje all. Ojakene on vaevalt meeter lai ja suviti päris veeta. Sellest hoolimata on talumees 100–150 aastat tagasi näinud suurt vaeva korraliku võlvitud sillakese ladumiseks. Ojake algas allikatest, allikavesi oli püha ja sellest ei lubanud peremehe loodusetunnetus sõnnikuvankriga läbi sõita...

Metsataludest annavad tunnistust sageli ainult sirelipõõsas, kreegisalu, metsistunud lillelaik. Mõnikord veel kivikelder, raketeta kivivoodriga kaev ja õuepuud. Rootsi pärandkultuuriuurijad on soovitanud erilise hoolega hoida vanu kaevusid, millest on leitud unikaalseid tarbeesemeid ja ehteid.

2=3

Õue- ja väravapuudki vanades talukohtades on väärikad pärandkultuuri märgid. Väravapuud istutati tavaliselt karjatanuma otsa koos talu rajamisega. Puid istutati ka järeltulija sünni puhul, tütre või poja abiellumisel, uue elumaja valmimisel või vanaperemehe ja -perenaise juubelipäeval.

Ulatub aegade hämarusse...

Metsaheinamaad ja -karjamaad ning loopealsed on tõelised kultuuripärandi pärlid. Lisaks meile pärandunud bioloogilisele rikkusele on need kui pärandkultuuri raamistik. Neis võib leida kiviaedu, sinna suubuvaid karjatanumaid, heinamaakaevusid, kivikünasid loomade jootmiseks, heinaküüne, kuhjalavasid, linaleoauke, taliteid heina ja puude veoks.

Kiviaiad olid metsaperede elus tähtsal kohal. Läänemaal Tuhu külas on säilinud ringikujuline süllakõrgune kiviaed.

Praeguse maaomaniku vanaisa on rääkinud, et XIX sajandil oli see soosaarel oleva talu ümber ehitatud kaitseks huntide eest.

Peal oli veel tugev roigasaed.

Meie metsi läbivad sageli kilomeetrite pikkused kiviaedade süsteemid. Osa muinasteadlasi on arvamusel, et need võiksid olla meie esivanemate astronoomiliste teadmiste kajastajad.

Kõigile kes ostavad paari Balmec’i veorulle, kingime harvesteri ketirulli OREGON .404”; 2,0mm; 100ft, väärtusega €276.-

Pärandkultuuri objekt, lubjaahi Karusel.

Igapäevaste tööde-tegemiste jälgi on metsas veelgi. Ühed vanemad, tänapäevaks enamasti ainult kohanimena säilinud on metsa aletamise ja kütise tegemise paigad. Kohanimed Alesmaa, Alekõnnu, Sõerupealse, Sõerumaa viitavad aletegemise kohtadele – sõeruvili oli värskelt alemaalt saadud vili.

Metsaloo pärimuslik osa, mis peale kohanimede sisaldab mälestusi, legende ja jutte eeltoodud maastikumärkidest ning oskusi, mis seotud metsaeluga, on väärtuselt nendega võrdsed. Tõelise väärtuse saabki pärandkultuuriobjekt just koos pärimuse, legendi või looga. Kohanimed on ühed vanemad metsaloo kandjad ja nõuaksid eraldi käsitlemist.

Lõpetuseks Inglise kirjanik John Galsworthi on öelnud: “Arhitektuuri ja metsakultuuri allakäik on rahva kultuuri allakäik.” Kas saab

seda mõista otseses tähenduses? Mida mõtles maailmakirjanik seda kirja pannes? Me küll ei tea, kuid võime aimata.

Mõelgem näiteks Hollandi metsadele, mis on hävinud. Metsa kui kultuurinähtust uuritakse peamiselt läbi etümoloogiliste seoste.

On selgunud, et Hollandis on metsa vähesusele vaatamata arvukalt metsaga seotud perenimesid. Kuna seal olid perenimed juba keskajal ja sealsed suguvõsad on olnud väga paiksed, uuritakse seoseid perenimede ja maastiku ilme vahel ning püütakse taastada maastiku väljanägemist ja metsade paiknemist.

Tasub vaid mõelda, kui palju rikkam on eestlaste metsakultuur, seega kogu kultuuripärand!

LEMBITU TVERDJANSKI Avaldatud lühendatult, täismahus saab kirjutist lugeda www.maaleht.ee.

Veolindi keevislüli remondikomplekti

tutvumishind:

€395+km Originaalhind €462+km Komplektis 280 detaili.

Pakkumised kehtivad kuni 31.10.2013 - Küsi lisa: 518 5647 või info@balmec.com - www.balmec.com

10 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

H IN N A K A JA

Palgi hind lööb laineid n Eelmisel kuul kirjutasime, et okaspuupalgi hinnad löövad viimaste aastate hinnarekordeid. Nüüd aga võime tõdeda, et hinnad on veelgi kasvanud.

Tõsi, männipalgid on kuuga küll üsna marginaalselt (0,2– 0,3%) kallinenud. Kuusepalkide puhul on hinnakasv olnud siiski suurem, kuni 2%. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kõige rohkem kallinenud kuusepeenpalk (6,1%), kuusepalk ja männipeenpalk on kallinenud enam kui 3% ning männipalk üle ühe protsendi. Kui aastataguse ajaga võrreldes on männipalgid kallinenud ümmarguselt 7%, siis kuusepalkide puhul on aastane hinnakasv olnud selgelt suurem, standardpalk on kallinenud enam kui 14% ja peenpalk enam kui 9%.

Lehtpuupalkide hinnad ei ole põhimõtteliselt muutunud.

Ainus muutus, mis toimunud, on lepapalgi osas (–5%). Hinnalangus on tekkinud sellest, et valimisse on lisandunud uus ettevõte, mis alustas lepapalgi kokkuostu senisest keskmisest hinnast madalama hinnaga.

Kasepaku ja -palgi hind on püsinud viimastel kuudel samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes on kasejämesortide hind kuni paari protsendi jagu kerkinud.

Seisuga september 2013 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 70.57, männipeenpalk 65.63, kuusepalk 73.01, kuusepeenpalk 67.55, kasepakk 88.28, kasepalk 62.93, haavapalk 41, lepapalk 38 ja lepapeenpalk 28 €.

VIIO AITSAM

Hea hind on elavdanud metsatöid. n Paberipuiduturul on hinnad jätkuvalt madalseisus, kusjuures okaspuupaberipuit on kuuga veelgi odavnenud (–0,5%). Kasepaberipuit on jäänud augustikuu hinnatasemele ja haavapaberipuit on kuuga kallinenud 1%.

Kvartaliga on okaspuu- ja haavapaberipuit kallinenud ümmarguselt 2%, kasepuit aga odavnenud ligi 4%. Aastataguse ajaga võrreldes on trend sama, ainult palju kontrastsemal kujul.

Kuusepuit on kallinenud 23%, männipuit 13% ja haavapuit 4% ning kasepuit on odavnenud 14%.

Seisuga september 2013 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 37.70, kuusepaberipuit 37.03, kasepaberipuit 33.19 ja haavapaberipuit 34.38 €. n Positiivseid märke pole ka küttepuiduturul. EMK hinnastatistika järgi jäi 3m küttepuidu hind septembris augusti tasemele (23.78 €/tm).

Kvartalitaguse ajaga võrreldes pole hind praktiliselt muutunud, aga eelmise aasta septembriga võrreldes on see odavnenud ligi 8%.

TNS Emori hinnastatistika järgi maksis saagimata 3m küttepuit augustis 26.12 €/tm.

Sama hinnatase oli kolm kuud ja ka aasta tagasi. Kuivade 0,5m lepahalgude hind oli augusti 35.83 €/rm ja märgade oma 28.33 €/rm. Kvartaliga on hinnad kasvanud 0,7–0,8%, kuid aastataguse ajaga võrreldes on kuivad halud odavnenud 5% ja märjad halud kallinenud 1,5%.

Hakkpuidu hind augustis ei muutunud, makstes 10.76 €/pm³.

Samal tasemel on ta püsinud eelmised kolm kuud. Aastaga on hakkpuidu hind odavnenud enam kui 4%. Puitbriketi hind on kuuga ligi protsendi kallinenud, makstes augustis 130.44 €/t. Graanulite hind on kuuga kasvanud 0,4% ning oli augustis 167.16 €/t.

Aastataguse ajaga võrreldes on briketi hind 1% ja graanuli hind 3,8% kallinenud.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Hinnad on käibemaksuta.

www.balmax.eu HB Brantner – nr 1 haagisetootja Euroopas

tel 5592 1928

Praktikandid avasid blogi Erametsakeskuse kaudu välismaal praktiseerivad metsamehed kirjeldavad oma muljeid internetiblogis.

Hetkel on avatud Saksamaal viibijate blogi, mille leiab aadressilt saksametsas.blogspot.com.

Austria praktikantide blogilehekülg on aadressil austriametsad. blogspot.co.at/.

Üheksa inimest õppimas Üldse kokku saatis Erametsakeskus praktikale üheksa inimest ning sihtriigid on veel Soome ja Belgia. Tegu on elukestva õppe programmi Leonardo da Vinci alamprogrammi projektiga “Metsandustöötajate kutsealane täiendkoolitus läbi tööpraktika” (PROFOREST 2). See jätkab eelmiste aastate välismaapraktikat, mille siht on tõsta erametsanduses tegutsevate inimeste kompetentsi.

Et praktikal õpitust oleks maksimaalselt kasu ja seda oleks võimalik rakendada Ees-

tis, on projekti koostööpartneriteks valitud riigid, millega Eestil on ligilähedased keskkonna-, poliitika- ja majanduslikud tingimused ning kus metsandus oma oskusteabega on sealmaal, et selles on õppimisväärset.

Vastuvõtvad organisatsioonid on tänavu Schleswig-Holsteini Liidumaa põllumajanduskaubanduskoda Saksamaal, Euroopa Metsaomanike Konföderatsioon Belgias, Kanta Häme ja Uusimaa Metsaühistu Soomes ning FAST-Pichl Austrias.

Praktika pikkus nüüd septembris on kas 21 või 26 päeva.

Näidiseks väljavõte Saksamaa blogist.

Saksamaa näide Kell 8 hommikul, kui väljas oli napp 8 kraadi sooja, suruti meile pihku koopiamasinast veel soe tõmmis tänahommikusest kohalikust ajalehest, millel seisis: “Wut auf Jäger – 50 Hochsitze zerstört” ehk tõlkes “Viha jahimeeste vastu – 50 jahipukki rikutud”. Hõõrusin uniseid silmi ja süüvisin kõigepealt pilti, mil-

lel jahipukk külili. Miks küll? Artikli lugemisel selgus, et meist umbes 50 km kaugusel idas oli viimaste ööde jooksul korda saadetud vägitegu, milles organiseeritud viisil akutoiteliste saagidega viiekümnel jahipukil jalad läbi saeti. Põhjus? Ühe puki juurde jäeti siis kiri, et kodanikud võitlevad kasside ja koerte mahalaskmise vastu. Arutlesime oma juhendajaga, miks selline asi üldse toimuda sai.

“Jah, see pole esimene kord.

Mõned inimesed on täiesti hullunud, kui jahimehed mõne hulkuva koera või kassi maha on lasknud. Seepärast ka selline vastuaktsioon.”

Hiljem saime veel teada, et kuna pukkidel saeti jalad läbi, kuid neid ümber ei lükatud, võis pimedas saabunud jahimees lahtiste jalgadega pukki ronida.

See aga tähendab, et seati ohtu teise inimese elu, mis omakorda tähendab kriminaalsüütegu ning kriminaalpolitsei on juba uurimise algatanud. Kogukahju hinnati umbes 20 000 euroga...

Harjumaa 514 8238

info@balmax.eu

MUS-MAX puiduhakkurid KESLA metsatõstukid ja väljaveohaagised HSP GRIPEN puidu- ja energiahaaratsid ALUCAR pealisehitus JOAB konksliftid HÜFFERMANN konkslift kastivahetus süsteemid, konteiner-, eriotstarbelised haagised MASCAR niidukid, kiletajad, pallitajad HB BRANTNER väga kvaliteetsed põllumajanduslikud haagised

ML

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

arvamus 11

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

Peateema on metsaga seotud ühistegevus

Kirjutis käsitles eramaadel liikumist uue jahiseaduse valguses ja rõhutas nüanssi, et kui jahimeestel maaomanikuga jahipidamiseks lepingut pole ning maaomand on tähistamata või piiramata, tohivad jahimehed seal jahti pidada küll, kuid asjaõigusseaduse kohaselt ainult päikesetõusust loojanguni. n Jurakas: Kõik kinnistud on tegelikult ju tähistatud! Ainuke tähistamisviis, mida seadus tunneb, on piirisihid, kupitsad ja muud sellised piirimärgid.

Need on reeglina ju olemas.

Sama tähistusviis on kasutusel ja tunnustatud enamuses osas maailmast. Mingi lisamärgistuse nõudmine on kurjast. n Metsaomanik: Igasugused piirisihikesed ja kupitsad kasvavad ühe suvega võssa. Ja see oleneb ikka maapinnast, kas need on nähtavad. Männikualused ja muud liivasussid on mitukümmend aastat ilusasti puhtad, aga viljakatel metsakasvukohtadel on metsaalused ja sihid kesksuveks rinnuni võsastunud. Nii et: ikka märgid üles, kel targemat teha pole ja inimmassid segavad. n Jahiline: Ka suuline kokkulepe maaomanikuga on leping, kui mõlemad osapooled seda kinnitavad. Mulle tundub, et erametsaliit üritab mängida kõva tegijat ja meelitada maaomanikke tegema temale sobivas vormis lepinguid, et saaks jahimehi kottida. n Mida hala: Kas ikka artiklit lugesid või ei saa sa eesti kee-

Eesti Metsa sügisnumbri kahe pikema avaloo põhiteemaks on metsaga seotud ühistegevuse võimalused. Üks päevakohasemaid neist on erametsaomanike puidu ühismüük, millega on hakanud enneolematult jõuliselt tegelema TÜ Eesti Puidumüügikeskus.

Hoopis teisel moel valgustab metsaga seotud ühistegevuse võimalusi kirjutis “Loodusharidus lähendab lapsi metsale”. Uuritakse, kuidas eri tüüpi looduskoolid aitavad koostöös üldhariduskoolidega metsa ja loodust lastele tutvustada.

Veel saab värskest Eesti Metsa numbrist lugeda seni vähe käsitletud teemaderingi metsamehe ja Kohila praeguse vallavanema Heiki Hepneri sulest. Artiklis “Kohalik omavalitsus kui metsaomanik” tõdeb ta, et omavalitsused on Eestis metsaomanikena suhteliselt tagasihoidlikul positsioonil. Võib-olla ei pea see nii olema, kui vaadata muu Euroopa näiteid.

Veel saavad ajakirja lehekülgedel sõna metsateadlased ja metsandusloolased. Tutvustatakse Eesti metsatööstuse hetkeseisu, uusimaid metsapõlengute tõrje vahendeid, RMK pikaaegseid metsa majandamise kavasid.

HENDRIK RELVE Eesti Metsa peatoimetaja

AM TS AI

Valitud veebikommentaare 25. juuli Metsalehes ilmunud kirjutisele “Lepinguta ei või eramaale pärast loojangut minna”.

Eesti Metsa värske number.

IO VI

Eramaa on omand nagu linnakorter lest aru? Lihtsalt niimoodi sa enam võõrasse valdusesse ei lähe paugutama nagu seni. Tsiviliseeritud korras sõlmid omanikega kokkuleppe ja lähed selle alusel. Niimoodi need asjad olema peavadki. n Pipramaa: Kellega siis see kokkulepe sõlmida, maa omanikuga või rentnikuga? Enamik põlde on ju renditud. Rentnikud-põllumehed on vägagi huvitatud, et keegi sigu peletaks. n Noor taluperenaine Krissu: Kui tara pole ees, siis kust ma pean teadma, kust täpselt algab eramets? n Vello: Küll varsti need nn eraomanikud Siberis taas metsa lõikavad... See aeg on kiire tulema. n Lihtne ju: Ühisomandit enam pole! Riigimetsal on kõikjal sildid, seega ülejäänu ongi eramaa. Kui omanik pole liikumist ära keelanud, on viisakas metsas viibija teretulnud. n Taavi-Tarmo Tähemaa: Ei saa aru sellest pidevast hädaldamisest eramaade ja -teedega.

Igal maainimesel on reeglina oma lapike olemas. Linnainimestele on puhkuse jaoks r i i g i m et s , RMK puhkekohad, avalikud rannad ja turismitalud, miks ronida igale poole. Oleks veel, et seda tehtaks viisakalt, aga tavaline puhkaja arvab endal olema piiramatu õiguse loopida sodi, panna öö läbi tümpsu jne.

Mina tahaks ka öise Tallinna siluetti vaadata, aga miskipärast on kortermajade uksed lukus ju... Käin kalal ja kui ikka on tee kinni, lähen mujale, kus lubatud,

mitte ei vingu, et ei saagi teise mehe õuest läbi sõita. Reeglina aitab muidugi enamasti viisakas suhtlemine. Pole mind keegi pikalt saatnud, kui ilusasti rääkima lähen. n Tekkis haiglane huvi: Võtaks tõesti kätte ja sõidaks Tallinna Nõmme linnaossa. Käiks järjest indiviidide eramud läbi, vaataks eeskojad, köögid, panipaigad ja muidugi magamistoad üle. Eraomandus on ju sama nii maakolkas kui linnas. n Joosep, kah jahimees Viljandimaalt: Öelge, miks peaks jahimees sõlmima sitema lepingu maa kasutamiseks, kui seadus teda kohustab tegema? Jahimehed ei tahagi põhimõtteliselt teha selliseid lepinguid ja ei tahagi nendel maadel jahti pidada. Miks tikkuda sinna, kuhu sa ei ole oodatud! On küllalt maaomanikke, kellega saab sõlmida mõistlikud kokkulepped, mis kasulikud mõlemale poolele. n Maamiis: Eramaale minna ei või, aga viibida on õigus (sisene enne loojangut!)... Aga kui on pilves ilm ja päikest ei ole nähagi? Ja eri paikades on päikeseloojangu aeg ka erinev. Ärge, jah, jahimehi ligi laske.

Las kõik loomad seal eramaal rahulikult maiustavad. Elagu eramaa!

Mitte ainult vanad märgid Metsa pärandkultuuri väärtustamise eestseisja, hiljuti oma vana suguvõsanime taastanud Lembitu Tverdjanski (laiem metsaseltskond teab Taranguna) kirjeldab tänases Metsalehes meie metsades peituvat rikkust. Ta võrdleb Eestit Hollandiga, kus see rikkus on niivõrd hävinud, et nähakse suurt vaeva midagigi tagasi tekitada.

Meil on läinud aga nii, et vist saab pärandkultuuri kõrval rääkida juba ka kultuurist, mis seotud tänapäevase eluviisiga ja mis samuti jätab metsa oma märke.

Järvamaal asuv Toomas Lemmingu mets, kus iga uus metsakultuur ka nimetuse saab jne, on selle üks näide, kuid paljudel erametsadel, kus omanikud sagedamini viibivad, on juba samuti olemas kõige vana kõrval ka uus, tänapäevane lugu.

Seda arengut on nüüd õhutamas riigikantselei oma tammikute rajamise ideega. On tunne, et ideest haaratakse kinni küll ka laiemalt, kuigi võib-olla kõik tammede külvajad-istutajad ennast tingimata kampaania nimistutesse ei registreeri.

Näiteks metsaomanik Aare Viira, kellest tänases Metsalehes samuti juttu on, rääkis, kuidas ta juba pikemat aega on oma metsas tammesid levitanud. Esialgu oli ta lihtsalt metsa alla peoga tõrusid laiali visanud, kuid nüüd surub tõrud mulda. Ja taimed tõepoolest tärkavad.

See, et tamme ei raiuta, on vist küll üleüldine komme, mida kohtab nii erakui riigimetsas.

Ikka on selle metsaga häda... Mõnikord tundub, et eestlane on hoopis ülesehitavam ja loovam, kuid sellest lihtsalt pole kombeks rääkida.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval

ML

Allikas: www.maaleht.ee

Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

ÜMARPUIDU KOKKUOST filtrid,hüdrofiltrid, hüdrofiltrid,filtrikorpused; filtrikorpused; ••filtrid, • HYDAC filtrid, hüdrofiltrid, filtrikorpused; ORIGINAALikvaliteet kvaliteet HYDAC ORIGINAALi ORIGINAALi filtrikorpused; kvaliteet • HYDAC filtrid, hüdrofiltrid, hüdroakud:membraan-, membraan-,kottkott-jaja ••hüdroakud: HYDAC ORIGINAALi kvaliteet • kolbtüüpi, hüdroakud:lämmastikuga membraan-, kottja täitmine kolbtüüpi, lämmastikuga täitmine täitmine • kolbtüüpi, hüdroakud:lämmastikuga membraan-, kottja hüdraulikajahutidHYDAC HYDACCOOLING COOLING ••hüdraulikajahutid lämmastikuga täitmine • kolbtüüpi, hüdraulikajahutid HYDAC COOLING SYSTEMS SYSTEMS • SYSTEMS hüdraulikajahutid HYDAC COOLING • HYDACielektroonika elektroonikajaja • HYDACi • SYSTEMS HYDACi elektroonika ja ventiilid mõõteriistad, elektrilised mõõteriistad, elektrilised ventiilid elektrilised • mõõteriistad, HYDACi elektroonika ja ventiilid

Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

mõõteriistad, elektrilised ventiilid

mobiilhüdraulikajuhtimisventiilid, juhtimisventiilid, ••mobiilhüdraulika • HYDACi mobiilhüdraulika juhtimisventiilid, hüdropumbad HYDACi hüdropumbad hüdropumbad • HYDACi mobiilhüdraulika juhtimisventiilid, monoplokkjajasektsioonidest sektsioonidest ••monoplokk hüdropumbad • HYDACi monoplokk ja sektsioonidest koosnevadventiilid ventiilidtõsteseadmetele tõsteseadmetele koosnevad tõsteseadmetele • koosnevad monoplokkventiilid ja sektsioonidest laivalik valikspetsifikatsioone spetsifikatsioone ••laikoosnevad ventiilid tõsteseadmetele • lai valik spetsifikatsioone erinevadkaugjuhtimissüsteemid kaugjuhtimissüsteemid •• erinevad • lai valik spetsifikatsioone • (t(trossi, erinevad kaugjuhtimissüsteemid pneumo, raadio lktkti jja i jjaraadio tteel) (trossi,i ipneumo, elektri (t lelektri didi tteel) l)l) elektri i pneumo, l kt i jja raadio di tteel)l) • (t(trossi, erinevad kaugjuhtimissüsteemid • profivalik Põhjamaade tingimustes MTZi ijagajad •• profivalik Põhjamaade pneumo, elektri l kttingimustes itingimustes jja raadio di tteel)l) • (t(trossi, profivalik Põhjamaade • kauakestev tööiga •••kauakestev tööigajagajad profivalik tingimustes •Metsatõstuki kauakestevPõhjamaade tööiga • kauakestev tööiga

hüdrovoolikud––võida võidaajas ajasjajaveendu veendukvaliteedis! kvaliteedis! hüdrovoolikud hüdrovoolikud – võida ajas ja veendu kvaliteedis!

Voolikute tegemine ootetööna. hüdrovoolikud – võida ajas ja veendu kvaliteedis!

Hüdraulika ja pneumaatika. Komponentide jae- ja hulgimüük.

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa

12 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 10 (165) 26. september 2013

AS FORS MW uudiskiri

FARMA® GENERATION 2 FARMA esitleb uhkusega oma uut diasinikaitsega metsaveohaagiste seeriakontsepti - FARMA GENERATION 2.

Haagised on ehitatud kasutajate kogemustele tuginedes ning tegu on täiesti uue toote ja uuendusliku disainiga, kus torkab silma 8-kant kesktala. Haagis on tugev tänu

oma kaldus külgpindadele, mistõttu ka vastupidavam raskel maastikul, näiteks üle kändude sõites. Hüdrovoolikud on peidetud kesktalasse, võimaldades neid metsas vigastuste eest kaitsta. Baasmudeliteks on kõrge standardvarustusega T10 G2 ja T12 G2.

Pildil: CT7,0-10 G2.

Farma C7,0 on üks läbimõeldumaid ja taskukohasemaid metsalaadureid turul. Selle siruulatus on 7 m (1x teleskooppikendusega) ning tõstejõud (720 kg) ja liikumise geomeetria ületavad tavapärase. Atraktiivne disain ja hoolikas materjalivalik on andnud tulemuslikult kerge omakaalu. T10 G2 haagist saab kombineerida C7,0 või C6,3 laaduriga. Kui on soovi tavapärasest võimsama komplekti järele, siis soovitame haagist T12 G2 koos C8,5 laaduriga, mis on topelt-teleskooppikendusega.

TERASE KVALITEET, MIS MÕJUTAB!

VÄRVKATE, MIS KESTAB!

Kõik Generation 2 seeria tooted on läbinud ulatuslikud arvutused ja koormustestid rasketes katsetingimustes. Mõningal määral on tasakaalustatud metalli kvaliteedi ja paksuse suhet. Ülitähtsad ja suurt koormust taluvad detailid on toodetud kõrgtugevast terasest, soovimaks Teile pakkuda kindlustunnet haagise soetamisel.

AS FORS MW on viimastel aastatel investeerinud Põhja-Eurooa modernseimasse haavelpuhastuseja värviliini tehnoloogiasse. Kõik tehasest väljuvad tooted on täielikult haavelpuhastatud ja samuti on kõiki tooteid värvitud 2-komopnentse värviga, mis annab pikaaegse läike ja kauapüsiva värvi.

Külastage ka meie kodulehte: www.forsmw.com Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.

Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee