METSALEHT (oktoober 2014)

OHTLIK HAIGUSETEKITAJA: seenetaoline nähtamatu organism, mis teeb puudele kurja Lk 5 30. oktoober 2014 Nr 10 (178)

OÜ Vostok Wood ostab kase-, kuuseja männi-paberipuud üle Eesti.

tel 5345 4927

MAALEHE LISA

Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6085 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

 2  P Ä E V A K A J A  

 METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014 

janar merilo

EESTI METSAFOND

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU

Ostame metsamaid!

Ka siht- ja piiranguvÜÜndis.

5608 7234 info@eestimetsafond.ee

.FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus info@metsagrupp.ee

Nutitelefon rakendusega Vaheladu vþimaldab reaalajas saada hea ßlevaate metsas tehtavatest tÜÜdest.

Nutitelefon muudab Eesti metsatÜÜstuse efektiivsemaks Veel kßmme aastat tagasi polnud sisuliselt ßlevaadet, kui palju metsa kusagil vaheladudes on, ent praegu näeb iga metsaomanik seda soovi korral reaalajas otse oma nutitelefonist.

Ilmselt on metsas käies igaßks näinud teede ääres palgikoormaid, mille sinna toonud metsatraktor, ning ootavad autot, mis need seejärel näiteks saeveskisse viiks. Metsanduses tuntakse neid teeäärseid palgikoormaid vaheladude nime all.

KoostÜÜs Eesti Puidumßßgikeskusega on IT-ettevþte Thorgate arendanud Eesti metsaomanikele Vahelao tarkvara.

2014. aasta kevadel valmis saanud tarkvara kasutab nßßdseks juba ligi 50 ettevĂľtet Ăźle Eesti. “Metsamajandus on tegevusharu, mis viimase aja tormilisest tehnoloogia arengust Ăźllatavalt puutumata jäänud,â€? räägib ettevĂľtte Thorgate juhatuse liige Ivar Merilo. “Kuna sektor tundub pĂľnev, olime nĂľus projektis IT-partneri rolli täitma, kui Eesti Puidumßßgikeskus meie juurde sellest ideest rääkima tuli.â€?

Et metsast reaalajas infot saada, on kþik metsas tÜÜtavad osa-

pooled – metsalangetusmasinad, väljaveotraktorid ning metsaveoautod – varustatud tahvelarvutitega. Iga tehtud tÜÜlĂľigu kohta sisestatakse andmed juba kohapeal Vahelao programmi ning seetĂľttu on metsaĂźlematel reaalajas Ăźlevaade, kust kui palju metsa on lĂľigatud ning saab väljavedaja vĂľi metsaveoauto tÜÜd efektiivsemalt juhtida. “Esmalt oli kĂźll kahtlus, kas metsatÜÜtajad vĂľtavad nutiseadmed ka metsas kasutusele ning tunnevad end nendega mugavalt. Aga tuli välja, et kĂľik toimis,â€? kirjeldab Ivar Merilo.

Vahelao tarkvara suurim väärtus metsaomanikele ongi

see, et vþimaldab metsas toimuvat jooksvalt jälgida ning seetþttu ei pea eri osapooltega pidevalt suhtlema, et aru saada, kas mingis etapis on tÜÜd lþpetatud vþi mitte.

Vaheladu on liidetud ka elektroonilise veoselehtede infosßsteemiga ELVIS, mis tähendab, et autojuhid saavad paari klþpsuga endale lisaks Vahelattu numbrite kandmisele ka e-veoselehe luua.

Vahelao programmi saab kasutama hakata sisuliselt iga metsaomanik, kes metsa tÜÜtlemisega tegeleb.

Metsaleht

Puidusektoris iga päeva kohta þnnetus Aastad pole vennad – 2005. aastal juhtus Eestis sel tegevusalal 346 þnnetust, kahel järgmisel aastal paarkßmmend rohkem.

Siis tuli järsk langus 300 peale, seejärel 2000. aastal kahanes juhtumite arv isegi 200ni.

Edasi algas tÜÜþnnetuste arvu kasv, mis on kestnud viis aastat. Sedagi on pea vþimatu seletada – mullu ulatus tÜÜþnnetuste arv 355ni ehk siis ßks juhtum päevas.

TÜÜinspektsioon nendib oma 2013. aasta tÜÜkeskkonna ßlevaates, et registreeritud tÜÜþnnetuste arvu kasvu ßks pþhjus on nii tÜÜandjate kui tÜÜtajate teadlikkuse paranemine seoses toimingutega, mida teha, kui on juhtunud tÜÜþnnetus.

Saaremaa tÜÜinspektor Rein Nelis märkis tÜÜkeskkonna ßlevaates Saaremaal toimunud tÜÜþnnetuste asjaolude muutust kommenteerides, et seal 2013. aastal tÜÜþnnetuste arv kßll langes, kuid seda siiski

vĂľrdluses vaid Ăźle-eelmise aasta tohutu tĂľusuga. Ăœldiselt on tendents aga tÜÜþnnetuste arvu kasvule. Selle Ăźheks pĂľhjuseks peab ta varjamise vähenemist. “Varjamine on vähenenud jälle tänu teadlikkuse tĂľusule tÜÜandjate hulgas – varem kardeti tÜÜinspektsiooni sanktsioone, kuid nßßd on tÜÜandjad teadlikumad, et tÜÜþnnetuse toimumine ei too automaatselt kaasa karistust,â€? selgitas Rein Nelis.

Teine pþhjus on see, et tÜÜtajad on muutunud oma elu ja tervise suhtes kuidagi hooletumaks ja ßkskþiksemaks ning teadlikult rikuvad tÜÜohutusnþudeid. TÜÜandjal aga ei ole aega kontrollida tÜÜohutusnþuete täitmist. Reeglina on sellised kontrollijad ja järelevaatajad ettevþtetes koondatud.

On ette tulnud ka selliseid juhtumeid, kus tÜÜandja tahab tÜÜtajat karistada ohutusnþuete mittetäitmise pärast, kuid seepeale vþtab tÜÜtaja kätte ja ähvardab hoopis Soome tÜÜle minna.

TÜÜtervishoiu ja tÜÜohutuse seaduse rikkumisi tuvastavad tÜÜinspektorid palju. Keskmine rikkumiste arv, mida tÜÜinspektsioon tuvastas, oli ßhe ettevþtte kohta keskmiselt 4,4.

PaberitÜÜstuses oli see näitaja 5,8, mÜÜblitÜÜstuses 5,5 ja puidutÜÜstuses 5,0, seega rohkem kui Eestis keskmiselt kþigi tegevusalade kohta. Pþllumajanduses oli rikkumisi keskmiselt 3,3, metsanduses 3,4.

Raskeid tÜÜþnnetusi on puiduga seotud tegevusaladel aastas sadakonna ringis, mullu näiteks kolmveerandsada. TÜÜsurmasid on sel tegevusalal olnud ßks-kaks aastas, mþnel aastal mitte ßhtegi, näiteks 2007, 2009, 2010 ja 2012.

Mullu juhtus tÜÜsurm seimersael, millel tÜÜtamise ajal puudus tagasilÜÜgikaitse ja saetera juurest lendas pind tagasi ja tabas tÜÜtajat otse sßdamesse. Eestis oli mullu 20 tÜÜsurma, tänavu ßheksa kuuga on surm tabanud 12 tÜÜtajat.

Eri tegevusalasid saab vþrrelda suhtarvu kaudu (tÜÜþnnetusi 100 000 tÜÜtaja kohta).

S TAT I S T I K A

Õnnetuste arv taas tþusuteel TÜÜþnnetused puidutÜÜtlemise ja puittoodete tootmise valdkonna ettevþtetes 2005 346 2006 367 2007 368 2008 306 2009 200 2010 254 2011 305 2012 310 2013 355

Allikas: tÜÜinspektsioon

PuidutÜÜstuses oli see näitaja koguni 2191, metallitÜÜstuses 1159, ent muidu ohtlikuks peetavas ehituses ainult 658.

Eesti keskmine oli 673. Seega vþib Üelda, et puidutÜÜstus on meie ßks þnnetusterohkemaid valdkondi.

TÕNU VARE tÜÜohutuse asjatundja

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

PEFC – märk ausal teel varutud puidust HENDRIK SAARNAK

Metsaomanikud, kes viie aasta eest PEFC-sertifitseerimise süsteemiga liitusid, on nüüdseks teiste ees juba tuntava konkurentsieelise saavutanud.

Eestis on PEFC metsamajandamise sertifikaat erametsaomanikel läbi Eesti Erametsaliidu rühmasertifikaadi olnud juba viis aastat.

Selle aja jooksul on muutunud nii metsaomanike kui ka kokkuostjate suhtumine sertifikaadi omamisse. Viis aastat tagasi liitusid rühmasertifikaadiga metsaomanikud, kes uskusid sertifitseerimissüsteemi ning olid valmis pilootprojekti panustama.

Viimastel aastatel on EEMLi PEFC rühmasertifikaadiga liitunud üha enam metsaomanikke, kuna suurenenud on ühiskonna teadlikkus ning nõudlus PEFCsertifitseeritud puidu järele. Üha teadlikumaks muutuvas ühiskonnas on PEFC-sertifikaadi omamine suurepärane võimalus tõestada, et metsandus ja metsa majandamine on kestlik majandusharu, kus jälgitakse metsas toimuvaid arenguid, seistakse selle eest, et uus metsapõlv kasvama saaks, jälgitakse metsade tervislikku seisundit ning säilitatakse looduslikku mitmekesisust.

Viieteist aasta eest Valgamaale Otepää külje alla üle 70 hektari metsamaad soetanud Madis Kinks on lasknud oma metsa ka sertifitseerida. Suur osa maast on tal noorendike all.

PEFC- sertifitseerimise märksõnadeks on ka sotsiaalsete, kultuuriliste, keskkonna ja majanduslike hüvede hoidmine.

PEFC-sertifitseeritud metsaomanikud võtavad endale vabatahtlikult lisakohustusi ja piiranguid metsade majandamisel.

See on kindel märk sellest, et metsi soovitakse vastutustundlikult majandada.

Metsaomanik peab ennast kurssi viima PEFC metsamajandamise standardi tingimustega, osalema sisekontrollides, kus kontrollitakse nii metsamajanduslikke töid kui ka metsamajandamisega seotud dokumentatsiooni. Ühesõnaga, kõiges tuleb olla korrektne ja nõnda mõjub sertifikaat ka teatud mõttes distsiplineerivalt.

PEFC-sertifikaat annab metsaomanikele eelise keerulises majandusolukorras, kus puidu pakkumine ületab nõudluse. Puidu kokkuostjad maksavad PEFC-sertifitseeritud puidu eest 0.50–1 euro tihumeetri pealt lisaks.

Alates 2010. aastast omab Eesti Erametsaliit muuhulgas ka PEFC metsamajandamise rühmasertifikaati. Rühmasertifikaat võimaldab rühma liikmest metsaomanikul kasutada PEFCsertifikaati.

Rühmasertifitseerimise korral osalevad metsaomanikud sertifitseerimises katusorganisatsiooni kaudu, sõltumata omanike metsaomandite asukohast. Organisatsioon taotleb sertifikaati ning esindab metsaomanikke sertifitseerimisprotsessis.

Kristel Arukask Eesti Erametsaliidu projektijuht

K O M M E N TA A R

Sertifikaat annab selge pildi Mart Erik OÜ Kinnistu juhataja

PEFC on sisuliselt mõõdupuu, mille järgi saab hinnata firma kinnistute majandamise kvaliteeti. Kui seda poleks, võiks lõpmatuseni vaielda, kas sinu metsad on hästi või halvasti majandatud. Kasutame oma kasvava metsa müügi lepingutes alati punkti, et raiejälg peab vastama PEFC nõuetele. Üha enam nõuab puidu lõpptarbija ostetaval toorainel sertifikaadi olemasolu. Suurtööstused on alaliselt keskkonnakaitseorganisatsioonide tule all ning seetõttu võtab sertifitseeritud puidu kasutamine neil nii-öelda pingeid maha, ja selle eest ollakse valmis rohkem maksma.

Metsaomanikul on sertifitseeritud puidu eest võimalik saada paremat hinda, sest ka puidu lõpptarbija kasutab oma toodete müügil sama argumenti. Eestis veel suhteliselt vähe, aga nii Rootsis kui Soomes eelistatakse raske turusituatsiooni korral osta ainult sertifitseeritud puitu. Küllap see meil ka levima hakkab.

Tarneahela sertifikaat Tarneahela sertifikaat annab tarbijale võimaluse tutvuda toote päritoluga. Peale selle tagab kindluse, et materjalid, mis toote valmistamiseks kasutatud, on pärit vastutustundlikult majandatud metsadest ning sama põhimõtet on rakendatud ka toote töötlemisel.

Kui tarneahela sertifikaati omav ettevõte tahab valmistada PEFC- sertifitseeritud tooteid,

tohib ta selleks kasutada ainult PEFC-sertifitseeritud puitu. See muudab puidu teekonna alates metsast kuni tarbija kätte jõudmiseni läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Hea näitena võiks välja tuua ühe PEFC-sertifitseeritud toote – ajaleht Eesti Ekspress.

Rauno Kristjan Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu projektijuht

www.honda.ee

MAAELU TOETUSEKS Honda annab omalt poolt järelkäru, saha ja vintsi, riik tagastab ettevõtjale 20% käibemaksu.

ATV hind

koos kampaania lisavarustusega

7715 €

sisaldab käibemaksu

Kuumakse alates 151 € Hinnavõit 1700 €

Kampaania tingimused: sissemakse alates 15%, periood 48 kuud, kapitalirent. Näiteks: 7715 eurot maksva vara (ATV) kapitalirendi korral (sissemakse 15%, periood 48 kuud, intress 4,9%, lepingutasu 200 EUR) on krediidikulukuse määr 6,38%. Intress 4,9% sisaldab 6 kuu Euribori ja võib muutuda vastavalt baasintressi kõikimistele. Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Pakkumine ei kehti koos teiste sooduspakkumistega.

Honda Motor Europe jätab endale õiguse kampaania tingimusi muuta. Finantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia.

Motokeskused Tallinnas: Catwees Pärnu mnt 139, tel 650 3313, HRC Eesti OÜ, Luige baas, Luige keskus 75401 Harjumaa.

Motokeskus Tartus: Catwees Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0388. Motokeskus Saaremaal: ML-Autoservice Tallinna tn 88, Kuressaare, tel 452 2550.

500FE1

4 reklaam

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

AS FORS MW uudiskiri

FARMA® GENERATION 2 FARMA esitleb uhkusega oma uut diasinikaitsega metsaveohaagiste seeriakontsepti - FARMA GENERATION 2.

Haagised on ehitatud kasutajate kogemustele tuginedes ning tegu on täiesti uue toote ja uuendusliku disainiga, kus torkab silma 8-kant kesktala. Haagis on tugev tänu

oma kaldus külgpindadele, mistõttu ka vastupidavam raskel maastikul, näiteks üle kändude sõites. Hüdrovoolikud on peidetud kesktalasse, võimaldades neid metsas vigastuste eest kaitsta. Baasmudeliteks on kõrge standardvarustusega T10 G2 ja T12 G2.

Pildil: CT7,0-10 G2.

Farma C7,0 on üks läbimõeldumaid ja taskukohasemaid metsalaadureid turul. Selle siruulatus on 7 m (1x teleskooppikendusega) ning tõstejõud (720 kg) ja liikumise geomeetria ületavad tavapärase. Atraktiivne disain ja hoolikas materjalivalik on andnud tulemuslikult kerge omakaalu. T10 G2 haagist saab kombineerida C7,0 või C6,3 laaduriga. Kui on soovi tavapärasest võimsama komplekti järele, siis soovitame haagist T12 G2 koos C8,5 laaduriga, mis on topelt-teleskooppikendusega.

TERASE KVALITEET, MIS MÕJUTAB!

VÄRVKATE, MIS KESTAB!

Kõik Generation 2 seeria tooted on läbinud ulatuslikud arvutused ja koormustestid rasketes katsetingimustes. Mõningal määral on tasakaalustatud metalli kvaliteedi ja paksuse suhet. Ülitähtsad ja suurt koormust taluvad detailid on toodetud kõrgtugevast terasest, soovimaks Teile pakkuda kindlustunnet haagise soetamisel.

AS FORS MW on viimastel aastatel investeerinud Põhja-Eurooa modernseimasse haavelpuhastuseja värviliini tehnoloogiasse. Kõik tehasest väljuvad tooted on täielikult haavelpuhastatud ja samuti on kõiki tooteid värvitud 2-komopnentse värviga, mis annab pikaaegse läike ja kauapüsiva värvi.

Külastage ka meie kodulehte: www.forsmw.com Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.

Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee

Indrek Tätte +372 56 489 424 Peep Orlovski +372 55 34 033

pui d uhaigu S 5

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

Phytophtora – ohtlik haigusetekitaja EESTI MAAÜLIKOOL

Haigusetekitaja Phytophtora spp. on palja silmaga mitte nähtav üliväike seenetaoline organism.

Phytophtora liike on palju – teadaolevalt enam kui sadakond üle kogu maailma. Patogeen võib kahjustada taimlataimi, metsapuid, põllumajanduslikke kultuure ja koduaias kasvavaid introdutseeritud puuliike.

Haigusetekitaja kahjustused põllumajanduses on rohkem teada olev mure (näiteks Phytophtora infestans kahjustused kartulil) kui metsanduses. Haigusetekitaja võib tõsiseks probleemiks kujuneda puukoolides ja metsataimlates. Olulisi kahjustusi metsakooslustes pole seni täheldatud. Puudel võivad kahjustused ulatuda juurtest kuni võrani: juure- ja juurekaelamädanik, nekrootilised laigud, tüve-, võrse- ja lehelaiksus, lehtede närbumine.

Haigusetekitaja on vastupidav keskkonnatingimuste muutustele ning suudab levida ka iseseisvalt, s.o ilma peremeestaimeta, üle elada ebasoodsad tingimused elutsükli eri arengujärkudes, näiteks vees ja mullas.

Taimlataimedega võib haigus levida metsa Phytophtora liigid kahjustavad taimlates leht- ja okaspuutaimi, haigusele on väga vastuvõtlikud kask ja lepp. Esimesed haigussümptomid võivad taimedele ilmuda pärast suuremaid vihmasadusid juba suve esimesel poolel, selle tagajärjel puitumata, kuid nakatunud taimed enamasti hukkuvad. Kui taimed siiski ellu jäävad, on nende kasv pärsitud.

TA S U B T E A DA

Phytophtora kahjustused

❶

❷

Phytophtora spp. tekitatud nekrootiline, selgelt nähtav laik halli lepa tüvel.

Haigus võib levida kasutatud kasvusubstraadi või taimede kastmisvee kaudu. Haigusetekitaja avastamiseks ja määramiseks peab analüüsima nii kasvusubstraati kui ka kastmisvett.

Taimlates võib ohuks olla taimede kastmine avatud veekogust pärineva veega, sest haigusetekitaja eosed suudavad ellu jääda ka looduslikes veekogudes.

Haigusetekitaja võib metsa sattuda taimlast pärineva nakatunud kultiveerimismaterjaliga. Phytophtora perekonna liikidest on teada mitmeid metsapuude kahjustajaid, seetõttu nimetatakse neid liike Phytophtora kompleksiks. Seni teadaolevalt on hall lepp ja sanglepp olnud meie looduslikes tingimustes suhteliselt terved puuliigid,

Phytophtora spp. tekitatud tumenev kambium ja puit halli lepa tüvel.

kuid paari viimase aasta jooksul oleme leidnud eri kohtadest üle Eesti iseloomulike sümptomaatiliste tunnustega lepapuid.

Lepa liikide puhul oleme haigusetekitajat tuvastanud puudel, mis kasvavad kraavikallastel ja üleujutatavatel metsaaladel.

Phytophtora liikide kahjustusi on leitud ka hariliku saare juurtelt ja tüvedelt ning saarepuistute mullast, milles seen suudab ellu jääda. Haigusetekitajate kompleks võib kahjustada harilikku tamme ja seda on seostatud tammikute hävimisega Euroopas (nn tamme-äkksurm). Suurbritannias on Phytophtora kahjustusi leitud muu hulgas ka lehistelt. Seega, Phytophtora liikide puhul on tegu oluliste patogeenidega, mille ta-

gajärjel puud võivad muutuda vastuvõtlikumaks teistele taimekahjuritele ja -patogeenidele.

Patogeeni tuvastamine, ennetamine ja tõrje Phytophtora täpne liigi tuvastamine on keeruline, sest haigustunnused ei avaldu kohe pärast nakatumist, mõnikord neid ei tekigi. Sümptomid võivad olla sarnased nendega, mis esinevad liigvee tingimustes kasvanud taimedel.

Liigi määramise muudab keeruliseks ka nende omavaheliste hübriidide olemasolu, täpseks määramiseks on vajalik haigusetekitaja laboratoorne analüüs. Haiguse kindlakstegemiseks ei piisa (imporditavate) tai-

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Margo Miks

mede visuaalsest vaatlusest. Haigusetekitajat on võimalik määrata eri substraatidest (Forsite Diagnostics Ltd. poolt www.forsitediagnostics.com/) kiirtesti “Pocket Diagnostic Phytophtora” abil.

Taimlates on vaja hävitada nakatunud taimed, et vältida nende viimist metsa. Nakatunud taimede hävitamine ja töövahendite desinfitseerimine on haigusega võitlemisel tähtis.

Kui märkate võimalikke Phytophtora kahjustusi, on teave neist oodatud e-aadressil rein. drenkhan@emu.ee.

Tiia Drenkhan Rein Drenkhan Eesti Maaülikooli metsandusja maaehitusinstituudi metsapatoloogid

Nakatunud puid saab vaatluse ja väliste sümptomite järgi ära tunda järgmiste tunnuste põhjal: n väiksemad ja kollakama värvusega enneaegselt varisevad lehed; n tavalisest varasem viljade tekkimine; n vanematel puudel (eelkõige leppadel, aga ka teistel lehtpuudel) esineb tüvel ja eelkõige tüve alumisel osal nekrootiline laik; n sageli on puutüvel “sisse vajunud“ koorega laigud ja kohati roostene eritis, nn tõrvased laigud (pilt 1); n puukoore eemaldamise järel tuleb nähtavale tumenenud kambium ja puit (pilt 2).

Tähtis on tähelepanu pöörata ennetavatele abinõudele, mis aitavad kaasa haiguse leviku tõkestamisele. n Vältida taimede ülekastmist. n Mitte kasutada kastmisvett taimla lähedalt pärinevast avatud veekogust; kui see on siiski vajalik, tuleks vett haigusetekitaja osas enne kontrollida. n Ventileerida kasvuhooneid. n Võimaldada liigsel kastmisveel ära voolata. n Eraldada sümptomaatilised (haiged) taimed tervetest. n Rakendada taimlates külvirotatsiooni. n Vältida teadmata päritoluga taimede toomist taimlasse, sest need võivad olla haigusekandjad.

Allikas: Tiia Drenkhan ja Rein Drenkhan

6 ulukikahju

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

Metsaelukate horde aitab ohjes Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.

Sestap on nii mõnigi metsnik loobunud lagelankide istikutega katmisest ning jätnud selle töö looduse enese hooleks. Meie metsamaal on küll komme päris jõudsalt ise metsastuda, ent sageli võib see tähendada ka metsistumist, eriti kui inimene õigel ajal vahele ei astu ning kuusele ja männile teed ei raja.

Kui põtradele, hirvedele ja metskitsedele lisada veel metssigade arvukad hordid, kes kartulikasvatajate põlde üles tuhnivad, ja koprad, kelle pesaehitamise tagajärjel võib korraga hävida hektareid metsa, tundub maal millegi kasvatamine ilma seda tugeva traataiaga piiramata üsna trööstitu ettevõtmisena.

Sõralisi liialt palju Ulukite arvukus on aga tõepoolest suur. Näiteks Keskkonnaagentuuri andmetel kütitakse meil põtru, punahirvi ja metskitsi küll aasta-aastalt üha roh-

kem, kuid nende arvukus pigem suureneb kui väheneb.

Kui 2012. aastal loendati Eesti metsades 12 740 põtra, siis 2013. aastal juba 13 260. Praegu leiavad jahimehed, et meie metsades on 11 650 põtra, mis tähendab umbes 10% suurust langust võrreldes mullusega.

Ulukiloenduse andmed aga öeldakse ühtede ja teiste osapoolte meelest kaheldavad olevat, nii ei tahagi metsaomanikud arvukuse vähenemisega soostuda.

Sõraliste küttimise mahtude määrad otsustab mullu kehtima hakanud jahiseaduse järgi nüüd riigi asemel jahimaa kasutaja, senisest rohkem tuleb jahimeestel arvestada maaomanike huve.

Rikutud tasakaal Ornitoloog ja emeriitteadur PhD (bioloogia) Olav Renno meenutab, et vanasti käis hoolas metsaomanik sageli lõikerauaga metsas ja võttis kuuskedel alumised kuivanud oksad maha.

Nüüd seda aga enam teha ei saa, sest liikumisvabaduse kätte saanud põder tuleks kohe ja kooriks kuusetüved paljaks.

Aga miks meil ikkagi on teatud liiki metsloomi sedavõrd palju siginenud, et nad sageli enam inimest ega tema seatud tõkkeid millekski ei pea ja lausa koduaedadesse, põldudele ja metsanoo-

rendikesse kipuvad? Kas see tähendab, et meile harjumuspärane looduse tasakaal on rikutud?

Miks on rikutud? Kes rikkus? Ja mida inimene endise olukorra taastamiseks teha saaks?

Kõike seda küsis Metsaleht Olav Rennolt.

Mis siis ikkagi aitaks ulukite arvukust ohjes hoida?

Aitavad metsahoolduslikud võtted, aga ka regulaarne ja süstemaatiline jahipidamine. Näiteks 1950ndatel oli kitsede arv meie metsades kahanenud minimaalseks, sest hunte oli palju.

Inimene peab teadlikult jahipidamist korraldama, mitu käiku ette mõtlema. Ja muide – praegustes hädades on üksjagu süüdi ka poole sajandi tagused arvamused ning nendest tingitud otsused, näiteks võõrliikide asustamise osas meie metsadesse.

Kuidas inimese otsused võivad loomastikku mõjutada?

1950ndate alguses toodi Eestisse sisse kährikkoer ja ondatra kui perspektiivikad karusloomad. Uus liik on aga kohalikule tarbijale võõras.

Eks paljuski selle pärast sigisidki kährik ja eriti ondatra meil väga hästi. Sama kümnendi lõpus toodi meile sisse ka kobras, ehkki nii kährikud kui koprad

Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita

oleks ilmselt ka ise meie maile levinud. Aga nii suur nende arvukus ehk siiski poleks.

1964. aastal käisin ka mina Voronežis valimas välja hirvesid, keda tahtsime meie saartele

tuua. Valisime kümme hirve ja lasksime nad Saaremaale, Hiiumaale ja Abrukale. Nõnda kiirendasime hirve levikut ning arvukuse suurenemist neil saartel, kus tänapäeval ollakse hirvede-

ga päris hädas – neid on palju ja metsanoorendikud nende ees kaitseta. Kui ei oleks olnud inimese kaasabil asustamist, siis ilmselt seal neid praegu vähemalt nii palju poleks.

meie tootevaliKus:

toodetud eestis

palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit. haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

WOOD-MIZER E S I T L E B

Pakendiliin SLP2: tark puidutöötlus

KompleKti hind sisaldab: tõstuk oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

ind Komplekti h

€ su 13 al4da3kä0ibem ak

Hind ei sis

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

Ettevõte Wood-Mizer toob turule kaubaaluste automatiseeritud tootmisliini SLP2.

• Liin SLP2 (Smart Log Processing) koosneb kolmest konveieritega ühendatud lintsaest.

• Kõiki seadmeid juhitakse tsentraliseeritult operaatori juhtimispuldist.

• Liin SLP2 saeb 10–40 cm läbimõõduga ja 1,2–3,6 meetri pikkuseid palke pakendilaudadeks, raketisteks, põrandalaudadeks, mööblitoorikuteks.

• Kõik liini seadmed kasutavad õhukesi Wood-Mizeri lintsaage, tänu millele suureneb puidust valmistoodang, kahanevad ekspluatatsioonikulud ja hoitakse kokku energiat.

• Liini hooldab 2–3 inimest.

• Pakendiliin SLP2 ei nõua ostmiseks ja paigaldamiseks suuri investeeringuid.

Seadme abil võivad ettevõtted mitmekesistada või ehitada üles uue tootmise, et saada kasumit peene tarbepuidu töötlemisest.

Esimene liini SLP2 ostja saab 15 000 eurose soodustuse!

Võtke meiega ühendust tehnilise teabe ja äripakkumise saamiseks!

Wood-Mizer esindajaga Eestis: SIA Oberts, Mārupītes gatve 9a, Mārupe, Mārupes novads, LV-2167 tel +371 6781 0666, faks +371 6781 0655; birojs@oberts.lv, www.woodmizer.ee

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

haagis oniar 10t: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

ulukikahju 7

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

hoida jaht ja ainult jaht

PA N E TÄ H E L E

Ulukikahju hüvitamisel kindlad reeglid

Margus Mõisavald

lise jõu eest ei kaitse põldu enam suurt miski. Tavaline maaomanik, kel metsaserval väike peenramaa ja kartulipõld, on selle katkupuhanguga rahul – on vähemalt üks vastumõju sigade arvukuse piirajana. Tema on rahul, murelik peab olema kodusigade kasvataja.

Katk tapab kiiresti ja sel on oma arvukust vähendav roll.

Ta usub, et peamiselt kui küttimine.

Mida võib ka Eestisse jõudnud seakatk tähendada metssigade populatsioonile?

Metssigu on meil nurjatult palju. On nähtud juba 50pealisi seakarju ringi kihutamas. Sel-

Aga miks on ulukeid nii palju?

Ulukite arvukuse piiramisel pole teist regulaatorit kui küttimine. Oluline põhjus, miks ei kütita, peitub selles, et tänapäeval ei ole karusnahk enam moes.

Daamile, kes söandab loomanahkse kasukaga tänavale ilmuda, vaadatakse põlastavalt. Eks sellepärast on ka rebaste ja nugiste arvukus ülemäära suureks paisunud.

Teiseks – meie inimestel on kadunud jahikirg ja jäänud vaid elu ratsionaalsem pool. Ja eks jahikirg on hääbunud ka sellepärast, et jahipidamine on kallis harrastus ning jahimeeste read on küllaltki hõredaks jäänud. Nõukogude ajal oli Eestis üle 200 metskonna, igaühte neist oli ette nähtud jääger, kes seal süstemaatiliselt ulukeid pidi küttima ja nende arvukust kontrolli all hoidma.

Paraku loendusandmed meil väga vettpidavad pole.

Miks mõned võõrliigid ennast Eestimaa metsades nii hästi tunnevad?

Mina olen juba oma aias näinud šaakalit. Ja usun, et kümne aasta pärast oleme püsti hädas šaakali väljaküttimisega.

Oma osa võõrliikide sissetungile avaldab kliimasoojenemine.

Nii näiteks tungivad kühmnokkluiged järjest põhja poole, nad pesitsevad juba koos laululuikedega Lõuna-Soomes. Ka valgetoonekurg on liikunud lõunast põhja poole.

Kuidas ökosüsteem võib muutuda ja mis seda mõjutab?

Mõjutada võivad pealtnäha täiesti kõrvalised asjaolud. Kui 1950ndatel loendati meil 400 paari sookurgi, siis nüüd on neid juba üle 5000 paari. Sookurgi on nii palju, et nad elavad siin juba nälja piiril. Sest nende põhitoit – väiksemad selgrootud, hiired, konnad ja sisalikud – on hakanud kaduma, ehk teisisõnu, toitu ei jätku kõigile. Nii on sookured asunud linnupesi rüüstama – sööma linnupoegi. Toidujahil olev

sookurg võib tänapäeval kergesti kurvitsaliste, aga ka lõokese või kiivitaja pesa tühjaks teha. Ühe või teise liigi arvukuse kasv pole lineaarne, vaid kulgeb nagu elu üldse tsükliliselt.

Kes on metsaomanikule kõige suurem nuhtlus?

Kui metskits, ehk nagu nüüd moodsalt öeldakse – kabris, või põder kahjustavad puid siiski suhteliselt mõõdukalt, siis kobras võib paari-kolme kuuga hävitada mitu hektarit metsa. Ja ega kopra puhul ka muu aita kui väljaküttimine. Muide – kopraliha on väga hea ja kopranahast kasukas ülisoe. Natuke raskevõitu on, aga selle eest väga soe.

Samas on häda selles, et meil pole nahkade parkimise võimalust. Aga kopra küttimine nõuab oskust ja osavust.

Lõppkokkuvõttes paneb kõik paika ikka see va euro. Vanasti maksti kokkuostus ka ühe mutinaha eest üks rubla, ja neid püüti päris hoolega. Veel esimese Eesti ajal ajasid kütid rebast oma kolm päeva taga, kuni kät-

Ulukite arvukuse piiramisel pole teist regulaatorit kui küttimine. Oluline põhjus, miks ei kütita, peitub selles, et tänapäeval pole karusnahk enam moes.

te said. Põhjus oli selles, et toona oli teenistuja keskmine palk 60 krooni ringis, pargitud rebasenahk maksis 120–130 krooni.

Palju peaks metsloomade arvukust vähendama, et see saavutaks n-ö rahuldava taseme?

Hästi laialt võttes peaks metskitsi olema praegusest kolm, põtru viis ja metssigu kümmekaksteist korda vähem kui praegu. Ainult jahimeeste aktiivsuse peale loota ei saa, isegi kui jahipidamine üldse vabaks lasta.

Ehk aitaks jahiturismi kui juba ajalooliselt aristokraatliku ja väärika harrastuse arendamine.

On meie loodus hästi kaitstud?

Mul on tunne, et riik suhtub loomastikku, aga ka taimestikku ehk liiga hoidvalt. Vahel jääb segaseks, mille jaoks mida hoitakse – kõike peab olema mõõdukalt. Praegu võib öelda, et meie metsad pole kunagi varem olnud sedavõrd üleasustatud. Ütleme nii, et ma ei kipu hääletama partei poolt, kes ulukeid liialt palju kaitseb.

Seakatku leviku üks põhjus on loomade liigne arvukus.

Kuna metssigu on arvutul hulgal, on ka nende haiguste levimine ettearvamatu kiirusega ja teadmata leviala suurusega.

AIN ALVELA

n Vastavalt looduskaitseseaduse § 61 hüvitatakse hallhülge, viigerhülge, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju. n Kahjustuste menetleja on keskkonnaamet vastavalt keskkonnaministri määrusele “Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud kord ja ulatus“ (RTL 2008, 77, 1062). n Jahiulukite (v.a pruunkaru, hunt, ilves ning haned ja lagled) kahjustustega seonduvat reguleerib jahiseaduse § 24. Kahjustuste hindamise metoodikaid ja menetlusprotsessi määratletud ei ole. n Kahjustuste hüvitamine sõltub muu hulgas ka jahipiirkonna kasutusõiguse lubade tingimuste täitmisest, neid lube annab välja keskkonnaamet. n Muude ulukite tekitatud kahjustustega seonduvat seadusandlus ei reguleeri.

Allikas: Peep Männil, Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire osakonna juhataja

www.abcmotors.ee www.citymotors.ee

RENAULT’ TARBESÕIDUKID TEIE ETTEVÕTTE LIIKUMAPANEV JÕUD

ERIHINNAD JA FINANTSEERIMISPAKKUMISED UUTELE MUDELITELE. UURIGE JÄRGI, MIDA SAAME TEIE ETTEVÕTTELE PAKKUDA. RENAULT’ KAUBIKUD, NUMBER ÜKS VEOTEENUSTE PAKKUJA EUROOPAS AASTAST 1998 RENAULT PRO+

ABC MOTORS AS, Paldiski mnt 105, Tallinn CITY MOTORS AS, Pärnu mnt 541, Tallinn

City Motors AS, Staadioni 1, Tallinn City Motors AS, Jõe 9A, Tartu

Tradilo OÜ, Tallinna mnt 73, Uuemõisa, Läänemaa Pereauto OÜ, Tallinna mnt 82, Pärnu Rael Autokeskus OÜ, Tallinna mnt 97, Viljandi

Wiru Auto OÜ, Kreutzwaldi 5b, Rakvere Warma Auto OÜ, Pikk 59, Kuressaare Albion Motors OÜ, Kerese 40G, Narva

DRIVE THE CHANGE

8 P uulugu EESTI

ME T SA K A JA

n Eesti Puitmajaklaster korraldas septembri lõpupäevil majatootjatele õppereisi Lätti.

Kolme päeva jooksul tutvuti kohalike tootmistega ja peeti Läti puitmajaklastriga Euroopa toetusmeetmeid käsitlev seminar. “Kahe riigi puitmajaklastri koostöö sai alguse just käsitöö-palkmaja ehitusest, mis on aluseks kogu tänapäevasele puitmajatööstusele,“ ütles reisi korraldaja Lauri Kivil, Eesti Puitmajaklastri juht. n Metsafirma Lõuna-Eesti Erametsa OÜ ühines Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga (VEF), et pöörata enam tähelepanu jätkusuutliku metsanduse edendamisele Eestis. “Meie soov on, et metsaomanikud, teised metsafirmad ja ühiskond tervikuna tähtsustaksid senisest enam meie metsade heaperemehelikku hooldamist,” ütles firma juhatuse liige Aivo Johanson. n Luua Metsanduskooli vanim stipendium on Toomas Ehrpaisi nimeline ja selle pälvis metsanduse II kursuse õpilane Jaanus Sosare. STIHLi stipendiumi sai teist aastat järjest metsamajanduse IV kursuse õpilane Jarro Mihkelson. Sel aastal lisandus Ain Jürisoo nimeline stipendium täiskasvanud õppijale ning selle pälvis metsamajanduse eriala kolmanda kursuse mittestatsionaarse õppevormi õppija Timo Asuja. n 2014. aasta metsaühistu toetuse vooru esitati 24 taotlust, millest nõuetele vastavaks tunnistati 23 kogusummas 633 505 eurot.

Toetuse abil planeerivad metsaühistud korraldada 93 rühmanõustamist, metsamajandusalase koostöö raames võõrandada füüsilisest isikust metsaomanike kinnistutelt üle 338 000 tihumeetri puitu ning korraldada ligi 60 metsanduslikku üritust kooliõpilastele.

Taotlustes näidatud tööd ja tegevused peavad tehtud olema 1. juuniks 2015.

Allikas: Erametsakeskus, Eesti Metsaselts, Erametsaliit

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

Neeruti mõisnik tõi saj eest meile punase tamm Elame ajal, mil saja-aastaseks hakkavad saama punased tammed, mis meie maile, täpsemalt kunagise Neeruti mõisa maadele istutas 1918. aasta maikuus mõisa viimane parun Eduard von Kirschtein.

Aastal 2007 “Punase tamme otsijate” projekti algatanud Kadrina mees Marek Vahula usub, et just nende, mõisnik Kirschteini istutatud 300 punase tamme kooslus on Eesti suurim. Millal täpselt või kes üldse esimesed punased tammed Maarjamaa mulda võrsuma pani, ei ole teada. Ilmselt leidis see aset millalgi XVIII sajandi teisel poolel. Hiljem on seda võõrpuuliiki riburada lisandunud, tänapäeval saab punase tamme istikuid juba ka puukoolidest.

Vajab pikka hoolitsust Ent kõige vahvam on muidugi minna praegusele Neeruti maastikukaitsealale, kuhu otsapidi ulatuvad ka omaaegsed Neeruti mõisa maad. Just seal need puuiludused kasvavadki. Kummarduge, sobrage natuke kuluheinas ja vanades lehtedes ning korjake mõned punase tamme tõrud. Näete, et tõrud, nii nagu punase tamme lehedki, justkui meenutavad neid, mida oleme tamme omadeks harjunud pidama, aga samas on siiski selgelt eripärased.

Viige tammetõrud koju, pistke lillepotti mulla sisse ja jälgige, kuidas sellest paari aastaga võrsub puulaps, mille loodusesse istutamisega tasub võimalusel siiski veel mõni aasta oodata.

Sest sellel puuliigil on millegipärast iseäranis rohkesti vaenlasi.

Metsaleht võtab selle käigu oktoobri alguses ette koos bioloogist loodusesõbra Marek Vahulaga, kes nüüd, enam kui kuus aastat punaseid tammi otsinuna ja nende lugusid uurinuna ütleb, et tänapäeval võib looduses kasvada ehk paar tuhat punast tamme. Arvututesse eraaedadesse või talupõldudele istutatud puid ei jaksaks aga enam keegi kokku arvata. Oma väljakuulutatud otsingutelt sai ta aga ühtekokku 800 teadet.

Nüüd plaanib mees aastatepikkuse töö koondada infovoldikusse. Alguses oli plaan koguni raamat välja anda, ent tänapäeval on nende kirjastamisega nii, nagu on. Ja hilisem müük on samuti riske täis.

aastal tänapäeva mõistes pankrotti läinud mõisale pistsid venelased sõjakeerise hulluses tule otsa. Nõnda pärinebki praegune juugendlik mõisahoone aastast 1878 ja on praegu tõtt-öelda üsna trööstitus olukorras.

Siiski mingi lootuskiir on olemas. Arvestades, et mõisakompleks kuulub praegu ärimees Ander Ildile ja lauljatar Hanna Ildile, võiks ju eeldada, et säärast kinnisvara ei soetatud niisama igaks petteks, vaid ikka mingisugusele äriplaanile tuginedes.

Suurim salu Eestis Ja tõesti-tõesti – mõisa peahoones askeldavad mõned töömehed, kes ei plaani küll kogu häärberit üles ehitada. Nad ütlevad, et teevad vaid hoone keskosas teatud etapid lõpuni, panevad selle klaaskatuse alla, parandavad müüre jmt. Ühesõnaga – enne talve hoone n-ö konserveeritakse.

Aga meie oleme siiski punaste tammede otsinguil. Mõisnik

Kirschtein otsustas need istutada mõisahoonest mõne kilomeetri kaugusele, kohta, kust praegu kulgeb väike tee läbi kunagise metsavahikoha 1270 hektaril laiuva Neeruti maastikukaitseala keskmesse.

Puud paiknevad enne metsavahitalu kahel pool teed, kuid klassikalises mõttes alleeks on neid keeruline nimetada, sest sarapuumets on kõrvale kasvanud ja tegelikult on kogu punaste tammede salu muu metsaga segiläbi kokku kasvanud. Metsas kasvavate puude läbimõõt võib olla 40–50 sentimeetrit. Kui autoga mööda sõita ja punaste tammede olemasolust mitte teada, ei eristu tüved samas kõrval kasvavatest haabadest ja leppadest kuigivõrd. Võrad jäävad ju kõrgusse ja segunevad. Ent siiski on just punane tamm siin ilmselgelt valitsev puuliik.

Marek Vahula teada juhtub kitsal kurvilisel metsateel sageli, et mõni uljaspea oma neljarattalisega vastu teeveerel seisvaid punaseid tammesid põru-

Neeruti – ainulaadne mõis Teel Kadrinast Neerutisse sõidame mööda kahel pool teed laiuvatest põldudest, kus parasjagu käib sügiskülv ja mida majandab Aru Gruppi kuuluv Aru POÜ. Seejärel ületame Loobu jõe enam-vähem selle lätete kohalt, kohe silla kõrval jõe ääres asub kunagine viinavabrik, kus hiljem toodeti maltoosat ja mis nüüd on varemeis. Põikame sisse ka Neeruti mõisahäärberi juurde.

Marek Vahula räägib, et siinsete põldude viljast valmistatud viin tegi vendade Buxhöwdenite 1406. aastal rajatud mõisa rikkaks, Põhjasõda laastas. 1709.

Punaste tammede otsimise algataja Marek Vahula.

tab. See aga paneb puu põdema ja ilmselgelt on paljud neist sellise matsu tagajärjel oma elu kaotanud.

Metsast välja lagedale jõudnud, näeme paari-kolme punast tamme, mis “metsistunutest” juba üksjagu suursugusemad, kõvasti üle poole meetri jämeduse tüvega ning ka tunduvalt elujõulisemad. Ja selgubki, et need pole parun Kirschteini “komplektist”, vaid märksa vanemad, umbes 300aastased.

Vahula sõnul peaks just sellel lagendikul kasvama ka Eesti kõige vanem punane tamm. Istutatud siis millalgi pärast Põhjasõda.

Sel puul on mitmeid iseloomulikke omadusi, üks neist ka selline, mille tõttu ta Neerutiski saja aasta jooksul laiemalt pole levinud.

Mõisniku viimne žest “Kui punane tamm läbi saagida, läheb saetud koht oranžikakspunakaks, just nagu lepal,” selgitab Vahula. “Ja sel puul on keeruline paljuneda, sest tal on väga palju vaenlasi – hiired, mügrid, pasknäär, jänes, mäger, metssiga, metskits. Ühesõnaga, pea kõik metsaasukad himustavad punase tamme võrseid, risoome, söövad ära tõrud jne. Sellepärast ongi nii, et siia Neerutisse pole ühtegi uut punast tamme iseenesest juurde kasvanud.“ Aga miks siis mõisnik ajal, kui Venemaast oli juba revolutsioon üle käinud ja kodusõda küpsemas, otsustas oma mõisamaadel säärast arendustegevust harrastada? Pidi ju venelasest Kirschtein, kes omandas Neeruti mõisa 1902. aastal, suurepäraselt teadma, mis teda ja temasuguseid peagi ees ootab.

“Ju ta hakkas oma varasemat plaani ellu viima, tahtis tuttavate ees silma paista millegi erili-

RAIEÕIGUSE JA VIRNASTATUD VÕSA OST LÕUNA-EESTI PIIRKONNAS 5621 4750 info@energia-24.ee

Ostame

Emeksen OÜ

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

Pakume tööd kogemustega METSATAKSAATORILE. Pakume tööd kogemustega METSATAKSAATORILE.

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

puulugu 9

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

andi me

SVEN ARBET

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Metsade inventeerimise andmeist selgub, et Saksamaa metsad vananevad ja lehtpuude osa kasvab. Kiiremini on suurenenud hariliku ebatsuuga, tamme, pöögi ja männi mahud. Keskmiselt kasvab Saksamaa metsahektaril 336 m3 puitu. 121 mln m3 suurusest aastasest puidu juurdekasvust kasutatakse ära keskmiselt 76 mln m3 aastas.

MIS ON MIS

n Lääne-Soome metsaomanike liidu loodud maadevahetuspangas võib peremetsaomanik pakkuda vahetuseks oma metsakinnistu, selle osa või põllumajandusmaa.

Punane tamm (Quercus ruba) n Pärineb Kanadast, selle riigi idaosas on punane tamm domineeriv puuliik. n Võib kasvada kuni 30 m kõrguseks, võra läbimõõt kuni 10 m. n Erinevalt harilikust tammest on punane tamm tugevalt püstiste okstega. n Eestisse toodi esimesed punased tammed XVIII sajandil. n Neeruti punased tammed istutati maikuus 1918. n Neerutis paikneb punase tamme salu 0,7 hektaril, seal on neid Eestis kõige rohkem. n Arvatakse, et Eestis võib looduslikult kasvada kuni 2000 punast tamme. n Puukoolidest saab punase tamme istiku hinnaga alates 15 eurost.

n Montes del Plata tselluloositehases Uruguays õnnistati tootmine sisse. Tegu on metsafirma Stora Enso ning Tšiili tselluloosi- ja paberifirma Arauco ühisettevõttega.

Kummagi omaniku osa suurus on 50%. Montes del Plata suurendab riigi aastast majanduslikku kogutoodangut 2%. n UPM ja Nordic Forest Fund sõlmisid kokkuleppe enam kui tuhande hektari metsa müügiks. Koos müügitehinguga on osapooled sõlminud ka edaspidise umbes 4600ha metsamaa müügi tehingu. n Eeloleval jahihooajal võib Soomes lasta 503 ilvest, eelmisel aastal võis lasta 549.

Piirkonniti on ilvese arvukus Soomes väga erinev. LääneSoomes on see kiiresti suurenenud, samal ajal Ida-Soomes on arvukuse vähenemine pidurdunud. Lääne-Soomes võib lasta 275 ilvest ja IdaSoomes 228.

Allikas: Metsaleht, Vikipeedia

sega. Ja võttis kätte ning hakkas kujundama sellist puhkeala moodi kunstmaastikku,” kirjeldab Marek Vahula. “Punased tammed olid nähtavasti viimased, aga eks ta oli juba varem ka siin loodust oma käe järgi püüdnud sättida. Nii laskis ta Neeruti Ees- ja Tagajärve kanaliga ühendada, kust oleks kaunis külalisi ühelt järvelt teisele sõidutada.”

Väga kõva puit Aga ilmselt just punaste tammede istutamine 1918. aastal jäi mõisniku viimaseks suuremaks ettevõtmiseks Neeruti mail, sest ju tal tuli ikka õige varsti sealt pageda.

Punane tamm (Quercus ruba), mida kunagi nimetati ka

Üks kolmest Neeruti lagendikul kasvavast punasest tammest, mis laia võraga ja ligi 300aastane, on hakanud ennast sügisrüüsse riietama.

põhjatammeks ja kanada tammeks, on siinmail laia imetlust pälvinud oma sügisel erkpunaseks värvuvate lehtede pärast.

Mingis staadiumis meenutavad need eemalt vaadates vahtrapuid, millel lehed juba punaseks värvunud. Erinevus on asjaolu, et kollast tooni punasel tammel vahepeal ei teki. Seega

pole tegu meie jaoks mingi püha puuga, mingite pärimuslike lugudega, mingi hiiepuuga. Punane tamm pälvib tähelepanu lihtsalt oma atraktiivsuse tõttu.

Punase tamme vanust hinnatakse, nagu tavalise tamme vanustki, korba paksuse järgi. Kehtib valem: sentimeeter korpa = 100 aastat. Suurimalt Neeru-

ti punaselt tammelt mõõdame kolm sentimeetrit.

Kanadas, eriti maa idaosas kasvavad suured punase tamme metsad, selle kõva ja sitket puitu kasutatakse tööstuslikult, sellest valmistatakse näiteks uksepakkusid, aga ka mööblit, kasutatakse ehituses ja saadetakse ekspordiks.

Pajaka Puit Varbolas, Raplamaal

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

ostab

RAIEÕIGUST JA TUID METSAKINNIS

müüb

ÜTTEPUovIDil, LÕHUTUivaDd, K pikkus tellija so

Toored ja ku ja Raplamaal, Lääne-,Harjutarne al 10 rm, hind al 28€

www.pajakapuit.ee

tel.: 50 248 95

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

küttepuid.

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

Punast tamme on Eestis paraku vähe uuritud. Ainus teadaolev teaduslik töö on tuntud metsandusteadlase Ivar Etverki 1955. aastast pärinev uurimus punase tamme kasutamise võimalustest Rakvere metsamajandis.

AIN ALVELA

n Soomes intensiivistatakse metsseaproovide uurimist sigade Aafrika katku tõrjumiseks. Toiduohutusamet Evira maksab alates 20. septembrist jahimehele 50 eurot igast saadetud proovist. Proove soovitakse eriti Kagu-Soome ja Põhja-Karjala jahikeskuste alalt, kus tõenäoliselt liigub ka Venemaalt tulnud metssigu.

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus, Metsälehti

Hea metsaomanik!

Metsaharvenduse OÜ

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

Ostame:

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

10 loo d ushari d U S OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

Kihelkondade ja kihlumise peidetud ajalooline seos Kogu meie maal on teede ääres pruuni põhjaga sildid kihelkonnanimedega.

See on tänuväärt ettevõtmine – Eesti kihelkondade võrgustik ja piirid seovad meid ürgvanade tavade ning maailmamõistmisega. Kihelkonniti on kogutud ja liigendatud meie pärimusteave – regilaulud, mõistatused, vanasõnad, muistendid, rahvajutud ja vanavara.

Kihelkonnad on ka omamoodi sild muistsesse hõimuaega, kust on meie keeles sõnapaarid maa-ilm ja öö-päev. Hõimurahvaste manside ja hantide juures, samuti mitme teise põlisrahva juures oli kunagi tavaks, et hõimu eri pooled seostasid end maailma eri osadega – näi-

teks karuga por-hõim ja hanega mos-hõim. Abielluda püüti eelkõige vastashõimuga. Sageli oli üks hõimupool enam seotud metsaga, teine pool lagedamate aladega.

Meiegi pärimuses on kihlumine seotud mitme maagilise tavandiga. Peiupoolsed koos peiuga tulevad mõrsja perre otsima kaotsiläinud lindu, siis tuuakse mitu noorikut kaetud näoga, nende hulgast peab peig oma üles leidma.

Kihlumise sõnas on peidus kaudne seos kihelkonnaga – võimalik, et kunagi käis meilgi kihlumine teisest kihelkonnapoolest leitud kaasaga. Sõna “kihl” või “kihel” tähendabki algselt leppe sõlmimist. Tänapäevani kasutame väljendit “kihla vedama”.

Ajaloolase Ott Sandraku teatel on paljud meie kihelkon-

nad paarikaupa seotud – näiteks Türi ja Vändra, mida nimetatakse ka muistseks Alempoise ehk Alepõhja väikemaakonnaks. Samasugne kihelkondade paar on Kolga-Jaani ja Pilistvere, mida ka Nurmekunna väikemaakonnaks kutsutakse, ning Kursi ja Põltsamaa Mõhu väikemaakonnana.

Lisaks võib kihelkonnapaare leida ka mujaltki Eestist – Jõelähtme ja Kuusalu muistse Rebalana, Vigala ja Pärnu-Jaagupi muistse Korbe ehk Kõrvena.

Igale kihelkonnale pole küll võimalik tema muistset paariskihelkonda leida, sest kihelkonna mõiste teisenes koos ristiusu tulekuga. Kunagistest kihlapaaridest said iseseisvad kirikukihelkonnad, mida rahvastiku arvu suurenedes aina juurde tekkis. Nii on näiteks kuna-

gisest suurest Torma kihelkonnast, mille muistne paariline võis olla Laiuse kihelkond, tekkinud lisaks Lohusuu ja Avinurme kirikukihelkonnad.

Kihelkondade paaritine seos jääb üle-eelmisesse aastatuhandesse, kuid jälgi sellest tajume oma kultuuripärandis tänapäevani.

Selle meelespidamiseks on hea, et kihelkondade piirid on maanteedel siltidega tähistatud.

Lisaks on meie maad tutvustatud turismiameti algatusel, lähtudes Eesti Looduse 1999. aasta juulinumbris ilmunud minu artiklist “Maapooled ja maaviiendikud”, selle aluseks oli sama kihelkondade paarilisuse mõte.

Mikk Sarv loodusemees RAIVO TASSO

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

OÜ KAGU ERAMETSA KESKUS koostab metsamajanduskavasid ostab metsa ja põllumaad teostab metsaraiet Piiri 2, Võru tel 504 4221

info@erametsad.ee www.erametsad.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Eestis algas kihelkonnapiiride tähistamine 2009. aasta aprillis. Esimene silt sai püsti Tartu–Räpina–Võru maanteele Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piirile. Sündmuse tunnistajaks oli ka president Toomas Hendrik Ilves.

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

Oota väheke – tuleme siis, kui aeg on küps!

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

HINNAK A JA

Kui miski puiduturul püsib stabiilne, siis on see haavapalgi hind

Okt ’13

Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

Nov ’13

Dets ’13

Jaan ’14

Veebr ’14

Märts ’14

70.68 71.79 72.79 73.31 73.31 65.63 65.93 67.03 68.20 68.20 73.35 73.57 74.57 74.50 74.06 67.90 68.18 68.93 70.10 69.90 88.78 88.78 88.78 89.53 89.53 61.68 62.93 62.93 62.93 62.93 41.00 41.50 41.50 41.50 41.50 38.00 39.33 39.33 39.33 39.33 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 37.92 38.08 38.08 38.80 38.72 37.00 37.00 37.00 38.19 38.09 33.38 32.88 32.88 33.17 33.14 33.79 33.46 33.46 32.02 31.78 23.98 23.99 23.99 24.41 24.26

Apr ’14 Mai ’14

Juuni ’14

Juuli ’14

Aug ’14

Sept-14

Okt ’14

73.99 73.99 74.32 74.65 74.32 68.38 68.18 68.58 68.31 68.31 74.56 74.38 74.38 72.63 71.31 69.50 69.39 69.28 67.44 66.75 88.49 87.74 87.74 87.74 87.74 62.93 63.18 63.18 61.93 60.90 41.50 41.50 41.50 41.50 41.50 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 38.50 38.20 36.88 35.79 35.25 37.84 37.56 35.86 34.42 34.10 34.64 35.25 35.36 35.42 35.79 32.68 32.68 32.55 32.06 32.48 24.26 24.70 24.60 23.88 24.26

74.32 74.32 74.65 68.31 68.31 68.31 71.31 71.31 72.03 66.44 66.58 66.58 87.70 87.70 87.70 60.84 63.63 63.63 41.00 41.50 41.50 38.00 39.33 39.33 28.00 28.00 28.00 35.08 35.08 34.13 33.90 33.92 32.97 35.92 36.00 36.00 32.48 32.65 32.61 24.38 24.54 24.14 Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, oktoober 2014 Puiduturul valitseb hetkel teatud ebaselgus selles, kuhu poole hinnad liikuma hakkavad. Männi- ja kuusepalgi hind on pisut tõusnud tänu ühe valimis oleva ettevõtte kokkuostuhindade tõusule. Peenpalgi hinnad ei ole kuuga muutunud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on okaspuupalkide hinnad muutunud vahemikus – 0,2% kuni +1,0%.

2013. aasta septembriga võrreldes on männipalkide hinnad 4 –5% kasvanud, kuusepalkide hinnad aga kuni 2% langenud.

Lehtpuupalkide hinnad ei ole möödunud kvartaliga muutunud, välja arvatud kasepalk, mis kol-

me kuuga on kallinenud ligi 5%.

Hinnatõusu põhjuseks on see, et üks suvekuudel puidu kokkuostu katkestanud ettevõte alustas septembris kasepalgi ostmist uuesti. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kasepaku hind 1,2% odavnenud, haavapalgil on hind 1,2%, kasepalgil 3,2% ja lepapalgil 3,5% kallinenud.

Paberipuiduturul hakkab huvi okaspuupuidu vastu langema.

Hinnad on kuuga ligi 3% odavnenud. Lehtpuupuidu hind on sisuliselt jäänud pidama septembri tasemele. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on okaspuupuit enam kui 3% odavnenud, leht-

puupuit seevastu 0,4–0,6% kallinenud. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on ainsana kallinenud kasepuit (ligi 8%). Teised paberipuidu sordid on selgelt odavnenud, kusjuures kuuse- ja männipuit enam kui 10%.

Küttepuit maksis EMK hinnastatistika alusel oktoobris 24.14 €/tm, mis tähendab kuuga 1,7% ja kolme kuuga 0,5% odavnemist. Aastaga on küttepuidu hind 0,7% tõusnud. TNS Emori hinnastatistika alusel oli küttepuidu hind septembris 29.06 €/tm, mis tähendab augustiga võrreldes 0,4% tõusu. Hakkpuidu hind (9.23 €/pm³) on septembri-

kuuga 7% ja aastaga koguni 14% odavnenud.

Puidug raanulite hind (169.07 €/t) on kuuga ligi 1% kallinenud, kuid aastaga on need 2,4% odavamaks muutunud. Puitbrikett maksis septembris keskmiselt 140.97 €/t, mis tähendab kuuga 0,6% ja aastaga 4,6% hinna kasvu.

Hinnad on käibemaksuta.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

JUTUGA METSA

Saaremaal, erinevalt mandrist, on veel üksikuid raiemeeste brigaade, kes pundiga metsas toimetavad. Tööd nad küll teevad, kuid nendega kaasneb üks mure, millega mitmed Saaremaa metsaettevõtjad hädas on: kui kuuemehelisel raiebrigaadil selgub hommikul metsa

Metsamaad ostab see, kes ka majandab

Vaadates ajalehtede reklaamikülgi, mis lausa kirendavad metsa ja puiduga seotud kuulutustest, saame me kinnituse väitele, et metsamaa ja kasvava metsa turg on aktiivne ning tehinguid tehakse palju.

Tegelikult on tegu siiski ostusoovidega, erilist statistikat just kasvava metsaga tehtavate tehingute kohta saadaval pole.

Jah, teame ka, et korralikku tulu tõotav metsatükk on turul likviidne kaup, samas tuleb tunnistada, et põlluharimine on siiski jätkusuutlikum eluarendus kui metsamajandusega tegelemine.

Samas – põllumehe teenistus võib olla küll kümneid kordi suurem kui metsamehe oma, aga ka riske on rohkem.

Et metsamees ära elaks, peab tal olema vähemalt 300 ha metsamaad, ning sedagi tuleb majandada efektiivselt ja kestvalt. Põllumehele piisab sadakonnast hektarist, efektiivsust aga ei saa sellegi töö juures minetada.

Toome näite. Ühelt põlluhektarilt saab keskeltläbi neli tonni teravilja, mille kokkuostuhind on ütleme 200 eurot/t. Hektarilt teenib talunik seega umbes 800 eurot. Ja nii igal aastal.

Tehes ühel hektaril lageraie, võib puidu müügist teenida keskmiselt 5000 eurot. Järgmine kord võib see samal maal korduda mitte enne kui 50–60 aasta pärast.

Hektari aastatulukus on põllumehel küll üle viie korra väiksem, aga pikemas vaates juba kümneid kordi suurem.

Seda enam et raiudes näiteks igas kuus ühe hektari, teenib metsamees meie arvutuse kohaselt aastas 60 000 eurot.

Kuid seejärel on tal käes 12 ha lagelanke, mida paari aasta pärast tuleb metsastama hakata. Arvestuslikult kulub aga hektari maa ettevalmistamiseks, taimede ostmiseks, istutamiseks ja valgustusraieks 2000 euro ringis.

jõudes, et ühe mehe saag ei käivitu, on meeste solidaarsustunne niivõrd suur, et kõik tulevad hommikul koju tagasi nagu ühe ema pojad.

Meretagune värk.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Harjumaa 514 8238

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK!

Ühe- ja kahetalalised metsaveohaagised Kandevõime 7–13 t Palgitõstukid 4,1–8,35 m

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

Vaata lähemalt: www.bmf.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

12 päran d kultuur

METSALEHT Nr 10 (178) 30. oktoober 2014

Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?

BIANCA MIKOVITŠ

– Mets on vaese mehe kasukas! Ütles Pambo Kaaries.

– Aga sina, Mihkel, Oled vaese mehe koi!

Ja lõigi puuraiduri maha.

(Veiko Märka “Pambo Kaariese korinad“ kogust “Tühja aju korinad“, Tartu 1997)

Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott, ütleb rahvasuu. Ning valusalt õigesti ütleb.

Vanema põlve etnoloog Ants Viires on oma raamatus “Puud ja inimesed” kirjutanud, et meie esivanemad pole sadu ja tuhandeid aastaid elanud mitte kiviega rauaajas, veel vähem rahaajas, vaid hoopis puuajas.

Kuidas siis nii? Eks ikka sellepärast, et metsapuud on siinsetele inimestele aastatuhandeid andnud (ilma erilist tasu nõudmata) peavarju – nii kõrvetava kuuma kui külma eest, vihma ja vilu tuule eest, olgu teekäija või töötegija ülemast ehk alamast soost.

Metsast raiutud palkidest on püsti pandud maarahva lihtsad tared ja teised tarvilikud taluhooned, samuti omaaegsed mõisahäärberid.

Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.

Puid on kasutatud majakraami ja tarbeasjade valmistamiseks; hagu ja põletuspuud on soojendanud nii matsi kui saksa kambrit ja sauna ning keetnud-soojendanud perele maitsvat sööki.

Puude lehed, okkad, vaik, kasvud, oksad, marjad, käbid olid ja on toidule lisaks, ravimiks ning aidanud läbi aegade ilu luua, olgu selleks lõngavärvimine või tarbeasjade nikerdamine.

Metsapuudest on meisterdatud maarahva muusikariistad – pajupillid, lepakoorest karjasepasunad, kandled, viiulid, lõõtsad. Metsast korjatud seened, marjad ja pähklid on ol-

nud ning on arvestatav leivakõrvane nii otseses kui kaudses tähenduses ka tänapäeval, kus korilus nii mõnelegi inimesele tõhus lisateenistus. Metsa on ikka mindud segastel aega-

del peitu, puud on varjanud ja kaitsnud me elusid.

Metsas kõndimine, matkamine või suusatamine tuleb nüüdisaegse istuva arvutiinimese tervisele kasuks – kas või värske õhu pärast, mida saab päris ilma tasuta kopsud täis tõmmata, rääkimata sellest, et looduses liikumine hoiab korras nii vaimu kui füüsise.

Mu noorem poeg mängis aastaid tagasi Võrumaa-vanaemaga üht loovat arvutimängu, kus ühiskonna majandamiseks tuli ka metsi maha võtta.

Vanaema tuli mulle kurtma, et talle kohe üldse ei meeldi, kui poiss raha teenimiseks nii palju (NB! virtuaalset!) metsa maha võtab.

Lennart Meri on filmis “Linnutee tuuled” öelnud, et puud elavad kauem kui inimesed ja rahvas kauem kui mets. Et see nii saaks olema, tuleb meil oma metsase kasuka eest hoolt kanda ning teda ikka mõistlikul määral sugeda, pügada ja harvendada, et kasukas koitama ei läheks.

Ning alati tuleb meil pidada meeles, et rikas ei ole see, kes palju kulutab (loe: raiub), vaid ikka see, kes mõistlikult majandab.

MARJU KÕIVUPUU

Lp kinnistuomanik!

Kui Teie omandis on metsa- ja/või põllumaad ning Te olete saanud viimasel ajal telefonikõnesid seda maad osta soovivatelt ettevõtetelt, kuid Te ei tea, kas Teile pakutud hinna puhul on tegemist turuhinnaga, siis alternatiivse hinnapakkumise saamiseks pöörduge julgelt Renlog Eesti OÜ poole.

Ostame • • • •

kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid virnastatud võsa ja raiejäätmeid kasvavat võsa

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee