METSALEHT (november 2015)

ulukid kui hukatus: omanikud nuputavad puude kaitseks eriskummalisi lahendusi Lk 6–7 26. november 2015 Nr 11 (191)

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

M AAL E H E LISA

Käes on õige aeg oma metsatehnika üle vaadata.

PALMS metsaveohaagis on töökindel ja väärt abimees nii raielangil kui talupidamises.

Võta ühendust ja aitame komplekteerida sobiva tööriista.

3

aastane garantii!*

* 3 aastane garantii kehtib raamile, mastile ja noolele.

www.palms.eu

2 P Ä E V AKA J A

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

Detsembris toimub kolme graanulitootja auditeerimine Detsembris toimub OÜ Warmeston, OÜ Ardor ja OÜ Purutuli Sustainable Biomass Partnership (SBP) sertifitseerimishindamine.

Auditeerimise tõttu ootab NEPCon kõigi huvigruppide kommentaare seoses graanulitootmisega ning tooraine varumisega nende ettevõtete tehastesse.

Ajavahemikus 7.–10. november 2015 viib NEPCon läbi Warmestoni, Ardori ja Purutuli SBP hindamise. NEPCon on sertifitseerija, kes pakub sertifitseerimisteenuseid üleilmselt. Warmeston OÜ, Ardor OÜ ja Purutuli OÜ on graanulitootjad Eestis, nende eesmärk on toota ja tarnida loodussõbralikku kõrge kvaliteediga toodangut.

Auditi käigus hinnatakse muu hulgas kõrge riski maandamise meetmete rakendamist, selle efektiivsust, mis puudutab SBP standard 1 indikaatorit 2.1.2.

Ettevõtetel on välja töötatud meetmed kontrollimaks, et ümarmaterjal ei pärineks vääriselupaikadest. Seda kont-

AASTA PUITEHITIS 2015

on Pühajärve biokatlamaja

rollitakse materjali vastuvõtul Metsaregistri andmebaasist ja vajadusel rakendatakse ka ettevõtte oma väliauditite programmi. Vääriselupaikadest pärit ümarmaterjali ettevõtted oma tootmises ei kasuta.

Sustainable Biomass Partnership (SBP) on tööstuse poolt ellu kutsutud organisatsioon, mille asutasid aastal 2013 Euroopa suurimad biomassi (peamiselt graanulite) tarbijad. Tegu on enamasti energiatootjatega.

SBP visiooniks on majanTänavu 13. korda toimuduslikult jätkusuutlik, kesknud aasta puitehitise konnasõbralik ning sotsiaalvõistluse peaauhinna selt õiglane tarneahel, mis aivõitis Pühajärve biokattab kaasa süsinikuheitmete lamaja, mis žürii hinnanvähendamisele tootmises. SBP gul täitis kõige enam töötab välja vahendeid, mis tagaksid biomassi tarnimise levõistluse eesmärki. gaalsetest ja jätkusuutlikest allikatest.

Võidutöös on puit kasutusel nii Hindamine toimub rakenkonstruktsioonis, välis- kui ka siduvate www.country.ee SBP standardite •aluseviimistluses.

OÜ Coma Investing • tel. 506 2604 sel, mis on saadaval SBP koAasta puitehitise projektidulehel. juht Anni Martin rääkis, et žürii Eeloleva auditi tõttu ootab hindas Pühajärve biokatlamaja puhul sobitumist ümbritsevasNEPCon kõigilt huvigruppidelt kommentaare Warmeston OÜ, se looduskeskkonda ning puiArdor OÜ ja Purutuli OÜ graadu keskset kasutamist nii konstnulitootmise või toormaterjali ruktsioonis kui välisviimistluses. varumise osas.

“Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine, ja seda eriMetsaleht ti konstruktsioonis, kuigi tava-

Martin Siplane

Puitehitisi tabas auhinnasadu

Aasta 2015 parima puitehitise tiitlit kannab nüüdsest OÜ Alver Arhitektid kavandatud Pühajärve biokatlamaja.

pärane. Biokatlamaja puhul on seda tehtud ja tulemus on arhitektuurselt põnev. Funktsiooni teadmata võiks arvata, et tegu on seminarihalli, näitusesaali või klubihoonega,” kirjeldas ta. Žürii jaoks sai Martini sõnul otsustavaks, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida võinuks lahendada tüüpse plekk-kastina, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega arvestavalt.

“Väheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konstruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasutus on nähtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistluses,” lisas ta.

Pühajärve biokatlamaja arhitektuurse lahenduse töötas välja OÜ Alver Arhitektid. Biokatla-

COUNTRY metsahaagised väiketraktorile ja ATV-le.

maja ehitas Vilcon Ehitus, tellija oli Pühajärve Puhkekodu.

Tänavu esitati aasta puitehitise võistlusele rekordiliselt 55 objekti. Tulemused kuulutati välja eilsel rahvusvahelisel puit-arhitektuuri konverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti”.

“Aasta puitehitise” žüriisse kuulusid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Riigi Kinnisvara ASi, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad ning 2014. aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitja.

Peaauhinda ning traditsiooni tõlgendamise eriauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital.

Tee metsa väljavedu väiketehnikaga ja säästa oma metsa! soodushind

6290.+km

Pakkumine kehtib kuni 31.12

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

soodushind

6990.+km

Pakkumine kehtib kuni 31.12

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

TASU B T E ADA

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Metsaleht

n “Aasta puitehitis 2015” peaauhind – Pühajärve katlamaja, Alver Arhitektid. n Traditsiooni tõlgendamise eriauhind – kortermajad Veski 53a ja 55a Tartus, Kaido Kepp ja Marti Soosalu, Arhitektuuriklubi. n “Raitwoodi fassaadiauhind 2015“ – Sõpruse pst 157 ärimaja Tallinnas, Indrek Suigusaar, Arhitektuuribüroo Pluss. n “Arcwoodi liimpuiduauhind 2015“ – Lemeksi peakontor Tartus, Eero Endjärv, Arhitekt11. n “UPM-Kymmene Otepää vineeriauhind 2015“ – spordihall Ronimisministeerium, Kaur Talpsep, Kauss Arhitektuur, seinadisain Madis Tänav. n Žürii poolt ära märgitud – eramu Nõmmel, Martin Aunin. n Žürii poolt ära märgitud – suvila Lääne-Virumaal, Edina Dufala-Pärna ja Martin Pärna, Iseasi.

Allikas: Eesti Puitmajaliit

V Õ I M ALUS 3

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

ekraanitõmmis

Komplektis ka navigatsioon.

Käigud metsas jäävad kaardile.

Telefon aitab metsatööd korraldada ka leviaugus Tehnoloogia arenedes on metsanduses järjest enam kasutusele võetud lahendusi, mida pakuvad mobiilsed seadmed ja nutitelefonid.

Lõppkasutajale on kogu selle arengu juures kõige olulisem hind, mis järjest odavneb. Mobiilsed seadmed on hinna mõttes praegu kättesaadavad kõigile, pakkudes sama raha eest järjest rohkem sisu. Sellised seadmed annavad ka tarkvaraarenduseks rohkem võimalusi kui aastaid tagasi.

OÜ Forestsoft on oma aastaid arendatud lauaarvutile mõeldud tarkvara viinud samuti mobiilidesse ja tahvelarvutitesse. Teadmised ja kogemused on võimaldanud luua rakenduse e-Mets, mis aitab kasutajal väljaspool kontorit metsaasju ajada.

Katkendlik leviala metsas

Kinnistupilt ka internetita.

ATV hind

koos kampaania lisavarustusega

7715 €

sisaldab käibemaksu

Maastik mängib leviala headuse juures alati suurt rolli. Isegi kui levi on olemas, ei pruugi see alati olla piisavalt hea suurte andmemahtude liigutamiseks.

E-Mets on võimeline töötama ka siis, kui internetti ei ole. Kui internet metsas ootamatult kaob, on varem vaadatud andmeid või-

malik näha ka ilma internetita.

Kui kasutaja teab seda ette, saab enne metsa minekut valmistada andmed ette nõnda, et nii kaardid kui metsade andmed on olemas ka ilma internetita.

Tee tööd targalt Mida vähem peab tegelema kõrvaliste asjadega, seda parem.

Saab keskenduda sellele, milleks metsa tuldi. Kõik ei jää alati meelde, eriti kui ollakse väljas päevi korraga ja külastatakse mitut kinnistut. Metsas kogutud andmed jõuavad kiiresti firma andmebaasi, kus nendele saavad ligi ka teised töötajad, ilma et peaks kontorisse minema.

E-Mets võimaldab kasutajal salvestada liikumise teekonna.

E-Mets pakub lahendust, mis võimaldab teha kõiki andmetega seotud tegevusi mugavalt. Kasutaja saab paari nupuvajutusega leida teekonna metsani. Metsas on samuti paari nupuvajutusega ja GPSi abil võimalik luua uued andmed.

Näiteks funktsioonid raiete määramiseks ja noorendiku tekitamiseks teevad kasutaja eest ära palju manuaalset tööd. Kasutajal on võimalik näiteks kaardil muuta eraldiste piire.

Ain Alvela

K O M M E N TAA R

Muudab töö paremini sujuvaks AS HD FestForest Estonia on ForestSoft OÜga koostööd teinud alates ettevõtte algusaegadest. Seetõttu võib väita, et nende arendatud tarkvarad on meie ettevõtte nägu.

See tähendab, et arendustes on arvestatud meie kui metsandusettevõtte vajadusi ning ideid. Eelkõige vajasime alguses süsteemi, mis võimaldaks hoida andmebaasis kaasaegsena metsandusega seotud informatsiooni, arhiveerida tehtuid töid ning planeerida metsanduslikke tegevusi, teha raporteid jne.

Kuid siis vajasime süsteemi, kus oleks võimalik kogu töö ära teha n-ö kaardi peal ning mis võimaldaks metsameestel juba metsas olles näha metsaga seotud infot, töid planeerida ning andmebaasi korrastada. See kõik on vajalik, et töö oleks professionaalne ja efektiivne.

Villu Lukk ASi HD FestForest andmebaaside arendusjuht

Kuumakse alates 150 € Hinnavõit 1700 €

500/680

4 KI N N IS V A R A

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

siim lõvi

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

Põllumaa – ostame ja müüme või rendime?

Lisaks muudele investeeringutele on põllumehel ettevõtluse laiendamiseks tarvis juurde osta põllumaad.

Korralikku põllumaad leida on aga üsna keeruline.

Kinnisvarahindaja puutub oma töös üsna tihti kokku põllumaa hindamisega. Üldjuhul toimub see siis, kui ta hindab suurt maamajaga hoonestatud kinnistut, mille kõlvikulises koosseisus märkimisväärselt on haritavat maad. Reeglina ei sobi hoonestamata maa, kus kõlvikulises koosseisus on valdavalt haritav maa, krediidiasutusele laenutagatiseks.

Renditurul oluline osa

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus info@metsagrupp.ee

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Kinnisvarahindaja puutub põllumaa hindamisega kokku ka siis, kui riik tellib maa erakorralise hindamise. Siinkohal on oluline ära märkida, et vastavalt maa hindamise seadusele on maa hindaja isik, kellele on valitsuse kehtestatud korras välja antud tegevuslitsents.

Eestis on sellise tegevuslitsentsiga maa hindajaid 32. Valdav osa neist tegeleb ka elukondliku ja ärikinnisvara hindamisega.

Põllumaa ostjatest enam kui kaks kolmandikku moodustavad juriidilised isikud, kes toodavad põllumajandussaadusi või vahendavad maatehinguid ehk ostavad ja müüvad maa edasi, ilma et seda ise kasutaks.

On ka selliseid põllumaa ostjatest vahendajaid, kes ostavad ja rendivad maa piirkonnas tegutsevale põllumajandusettevõttele välja. Põllumaa rendihinnad ulatuvad 40–80 €/ha.

Valdav osa põllumaa rendihindadest jääb siiski vahemikku 40–60 €/ha.

Põllumaa hinda mõjutab suuresti maa kvaliteet ning selle asukoht. Kui piirkonnas tegutseb üks või mitu põllumajandusettevõtjat, hakkavad pakutava maa vajajad hinnas konkureerima ning sellest tulenevalt võivad mõned põllumaa tehinguhinnad väga kõrgeks kujuneda.

Kui 2011. aastal oli keskmine haritava maa hind Eestis ~1200 €/ha, siis 2014. aastal ulatus see juba umbes 1900 €/ha.

Keskmine hind kajastab nii vabaturu tehingutes kui ka nendes tehingutes, mille puhul ei näidata registris tegelikku tehingusummat või tasutakse osa summast mitterahaliste vahenditega.

Põllumaaga on tehtud tehinguid ka hinnatasemel kuni 4000–5000 €/ha, ent pigem on sellised tehingud erandlikud ning taolised tehingusummad kujunevad tihedas konkurentsis.

Võrumaal tehakse põllumaadega tehinguid hinnatasemel 2000–2900 €/ha, Jõgevamaal kuni 2700 €/ha ning Hiiumaal kuni 2500 €/ha.

Lahustükke raske müüa Mõneti on sellist hinnatõusu tekitanud nii põllumajandussaaduste hinnatõus kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest saadavad toetused. Põllumaa hinda mõjutavad lisaks mullastik ja maaüksuse kompaktsus. Üksteisest eraldi paiknevatel maaüksustel on põllutööd raskendatud.

Samuti põlluharimine, kui naaber üle põllumaa enda maale pääsemiseks juurdepääsutee rajab. Sellisel juhul killustab ta põllumassiivi ning maaüksuse kompaktsus on vähenenud.

Kõige viljakamad põllud asuvad valdavalt Kesk-Eestis, kus on levinud leostunud ja leetjad mullad ehk nn pruunmullad. Kõige kehvemad põllumaad on põhjarannikul ja Loode-Eestis.

Leostunud mullad on stabiilse või parasniiske veerežiimiga ning mullareaktsioonilt neutraalsed või nõrgalt happelised.

Haritava maa boniteet KeskEestis ulatub 40–60 hindepunktini, osas piirkondades isegi üle 60 hindepunkti.

Võiks ju arvata, et põllumaa hinda mõjutab ka maaüksuse pindala, kuid tegelikkuses on pindala mõju hinnatasemele üsna vähetähtis.

Võiks arvata, et põllumaa hinda mõjutab maaüksuse pindala, kuid tegelikkuses on pindala mõju hinnatasemele üsna vähetähtis. Kui maaomanik tahab müüa oma nelja hektari suurust põllumaad piirkonnas, kus ümberkaudsed põllud on suure põllumajandusettevõtte omandis või rendil, on suuremad maaomanikud huvitatud maa äraostmisest, et kasvatada enda põllumassiivi.

Nii on põllutööde korraldamine mugavam ja igasugune kulu mitu korda väiksem.

Maa-ameti uuringust on näha, et suuremate kinnistute naabruses suuremate ja väiksemate maaüksuste pinnaühiku hinnad oluliselt ei erine.

Maa ost seotud riskidega Nii nagu metsamaa puhulgi, on põllumajandusettevõtjad huvitatud ka hoonestatud kinnistute soetamisest, kui kõlvikulises koosseisus on haritavat maad märkimisväärselt ning maa on kvaliteetne. Sellisel puhul ei ole hoonestusel suurt tähtsust ning reeglina mõõdab põllumees hoonestatud ala ja põllumaa lahku ja kinnistab need.

Pärast kinnistamistoiminguid jätab ta põllumaa endale, kuid hoonestatud maaüksuse võõrandab. See on sage suure pindalaga hoonestatud kinnistute puhul, kus kinnistu lahku mõõtmine ning sellega kaasnevad kulud end ära tasuvad.

Reet Värnik Arco Vara hindaja

S Ü N D M US 5

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

Luua metsanduskool sihib aina uuesti raietöö maailmarekordit Tõnu Eller

Luua metsanduskoolis sõlmiti novembri alguses koostööleping saefirmaga ning püüti purustada saeketi vahetamise ja laasimise maailmarekordit.

Vorm vajab veel paikatimmimist

Novembrikuu üheksanda päeva hommikul oli Luua metsanduskooli esindushoone – vana mõisahoone – ümbrus saginat täis.

Tööriietes mehed seadsid üles telke, panid paika mitmesuguseid metallkonstruktsioone ja sättisid palke. Kõik see oli ettevalmistuseks Luua metsanduskooli ja Stihli kaubamärgi Eesti esindaja Farron Tehnika OÜ vahelise koostöölepingu allakirjutamiseks.

Luua koolis uued valdkonnad Kell kümme hommikul oli kõik valmis. Kohale oli seatud ka kaks driftiautot (Stihl on driftimeeskonna Ghost Team toetaja) ning kõlasid ennustused, et ju koolipoisid jäävadki näoga autode poole seisma, mitte ei jälgi lepingu allakirjutamist.

Päris nii siiski ei läinud, aga kas tegu oli huviga asja vastu või koolidistsipliiniga, see küsimus jäi vastuseta. Igatahes kuulasid sõnavõtte huvitatult nii õpilased, õpetajad kui muud kohale sattunud huvilised.

Tegelikult tasus sõnavõtte kuulata. Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu loetles muu hulgas üles ka kõik selle, mida uuendatav koostöölepe koolile annab.

“Lisaks metsanduse suunale on uue lepingu sisuks ka kooli teine oluline õppevaldkond – maastikuehitus ja selle arendamine,” rääkis koolijuht. Ning lisas, et kooli koostöö ettevõttega peaks nüüd laienema ka õppetöösse. “Algaval lepinguperioodil tahame tegelda ka õppekava arendamisega, et saagide ja metsatehnika hooldamise fir-

Koostööleppele, sümboolsetele puidust plaatidele, on valmis oma allkirja panema Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ja Farron Tehnika arendusjuht Marko Altmäe.

madel oleks võimalik oma spetsialiste meie juures täiendkoolitada. Lisaks arendame õppebaasi, sest kaasaegne õpe nõuab panustamist ka seadmetesse ja tehnoloogiasse.”

Kool sai uue tõhusa stipendiumi Farron Tehnika nimel võttis sõna ettevõtte müügivõrgu arendusjuht Marko Altmäe, kes kinnitas, et tehnikaõppesse panustatakse märkimisväärselt.

“Juba olemasolevale Stihli stipendiumile metsandusvaldkonna õpilasele loome ka Vikingi stipendiumi maastikuehituses. Sellega suureneb meie panus hariduse edendamisse, mis on Farron Tehnika jaoks ääre-

tult oluline valdkond. Ilma kvaliteetse hariduseta ei ole ka kvalifitseeritud tööjõudu,” rääkis Altmäe. “Lisaks on meil sel kolmeaastasel perioodil koos Luua metsanduskooliga plaanis investeerida õppekeskkonda saeõppe klassi äratõmbesüsteemiga reguleerimisruumi rajamisse.”

Seejärel oli kord käes aga ühel päris pöörasel ettevõtmisel. Tuntud raiesportlane, Luua metsanduskooli õpilane Jarro Mihkelson võttis ette kahe raiespordi maailmarekordi ületamise katse. Esiteks saeketi vahetamine, seejärel laasimine. Mõlemat ala proovis Jarro kolm korda.

Tegelikult käib saeketi vahetamine ka raiespordis täpselt samamoodi nagu päristöös – kett maha, uus kett plaadile peale

Kui saeketi vahetus on nagu jalgrattasõit, mis ei unune, aja ainult näpud soojaks, siis laasimine nõuab vormi timmimist.

Enne võistlushooaega saab ikka tõsiselt trenni teha. ja saele külge. Mutrid pingule, ja ongi kõik. Tundub ju lihtne, sellega saab iga saeomanik hakkama.

Aga teha seda paarikümne sekundiga, see on juba pähkel. Praegune maailmarekord on 8,38 sekundit, selle püstitas Norra raiesportlane Ole Harald L. Kveseth 2010. aastal Zagrebis peetud raiespordi maailmameistrivõistlustel. Jarro parim tulemus oli 11,23 sekundit.

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred!

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

Esimene katse. Jarro käed käivad nii kiiresti, et jälgimine on peaaegu võimatu. Mutrid kinni, võti käest, aeg kinni. Tulemus 10,33 on pea sekundi võrra parem kui senine isiklik rekord.

“Ega ma vist paremat tulemust enam saa, võistlustel ju üksainus katse, kohe tuleb kõik endast välja panna,” muigab Jarro pärast esimest katset.

Kuid võtab ette teise ja kolmandagi katse. Elu näitab, et

Hea metsaomanik!

Metsaharvenduse OÜ

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

mees teab, mis räägib. Esimene katse on parima ajaga ja Jarro uueks isiklikuks rekordiks saeketi vahetamisel jääb 10,33 sekundit. Maailmarekord jäi seekord ületamata.

OSTAB kütte- ja paberipuud.

JäTkuvAlT OSTAme: saepuru, haket, höövlilaastu, servamis-järkamisjääke ja klotse.

TÄPSEM INFO: Ümarpuit: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

Järgmiseks laasimine. Ka siin on kolm katset. Kolm palki on juba valmis seatud, treitud tüvesse sissetaotud kolmkümmend ümmargust kaseoksa turritavad nagu siili okkad.

“Ei ole head vormi, võistlushooaeg veel kaugel, ei tule siit rekordit,” ennustab Jarro Mihkelson.

Ja tõesti – parimaks tulemuseks jääb 21,53 sekundit esimesel katsel. Kehtiv maailmarekord on aga 466 punkti (laasimise aeg 14 sekundit, karistuspunkte 0, ning selle tulemuse on saavutanud kaks raiesportlast – Saksamaa võistleja Briechle Gerhard ja Valgevene raiesportlane Sergej Shkudrov 2010. aastal Valgevenes Raubichis peetud võistlustel.

“Läks, nagu ma arvasingi,” räägib Jarro Mihkelson pärast rekordikatseid. “Ketivahetuse järel veel veidi lootsin, aga pärast laasimist küll mitte. Kui saeketi vahetus on nagu jalgrattasõit, mis ei unune, aja ainult näpud soojaks, siis laasimine nõuab vormi timmimist. Enne võistlushooaega saab ikka tõsiselt trenni teha, nüüd sain teha ainult paar proovi. Aga igatahes jäin rahule.”

Oma edaspidise elukäigu kohta lisab ta, et praegu töötab ta Läänemaa Metsaühistus metsameistrina ja õpib Luua metsanduskoolis 5. taseme metsandusspetsialisti õppes. Edasi on aga ees ajateenistus, ja mis saab seejärel, seda näitab elu.

“Loodetavasti saan Läänemaal ikka jätkata,” on Jarro kodukohale truu.

Toomas Kelt

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

6 P R O B L E E M E E STI

ME TSAKA JA

n Rahandusministeerium saatis keskkonnaministeeriumile (KKM) oktoobris kirja, milles üsna resoluutses toonis soovitakse, et viimane hakkaks tegelema Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) riigi äriühinguks muutmise ettevalmistamisega. KKM koostab nüüd vastavat analüüsi, et aimu saada, mida selline struktuurimuutus kaasa toob. n Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub inimesi toetama nn kliimabussi projekti. Selle eesmärk on kodanikualgatuse raames sõita rahvusvahelistele kliimapoliitika läbirääkimistele Pariisi. n Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös ilmus 2016. aasta seinakalender “Eestimaa linnud“. Kalendris on kaunid fotod Eestimaa lindudest, autoriks Eesti üks tuntumaid linnuvaatlejaid Uku Paal. Kalendrist leiab muu hulgas linnuvaatluspäevade jm lindudega seotud sündmuste toimumise ajad ning tavalisemate linnuliikide keskmised saabumisajad. n 4. novembril toimus Tallinnas konverents, kus tutvustati uusi säästva arengu eesmärke, mis lepiti kokku ÜRO peaassambleel. n 5. novembril alustas Paides asuv Eesti Energia enamusosalusega Pogi koostootmisjaam püsivat töötamist. Kokku 8 miljonit eurot maksnud jaam toodab elektrit ja soojust püsivas režiimis ning kasutab kütteks ainult eestimaist hakkpuitu.

Allikas: Erametsaliit, Erametsakeskus

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

Ulukite peletamiseks on Metsaomanikud kaitsevad puid ulukite eest ükshaaval torbikutega ja hakkavad ise jahimeheks.

Järvamaa metsaomanik Raivo Karpender kasvatab metsas bonsaisid – nii ta ise irooniaga ütleb ulukikahjustuste tõttu kängu jäänud puude kohta.

Bonsai tähendab loodusliku puu miniatuurvormi, kääbuspuud, mida kujundatakse muu hulgas usina pügamisega. Metsaomanik tõdeb kurva muigega, et selliseid eelistaks ta kasvatada aias, metsas peaksid puud saama sirguda täispikkusesse.

Karpenderil on Türi ümbruses mitu metsa ja kõik need on ulukite tõttu kahjustunud. Oisu lähedal kõdusoometsas ehitab kobras kuivenduskraavi tammisid. Kobras kuuske ei söö, aga tammiehitusse kõlbab talle see puu küll. Eelmisel aastal võttis Karpenderil üle 50 kultuurkuuse maha, tänavu 11.

Töö ja vaev puude kaitsel Seast ja koprast hullemat häda teevad puudele siiski põder ja kits, keda ümbruskonnas leidub rohkesti. Suviti elab üks põdralehm koos vasikaga metsas sees – sööb võrseid ja koort. Kui sügisel põdrajahihooaeg algab, pageb loom rappa looduskaitsealale varju. “Aastatega on tal asi selgeks saanud. Tark elajas,” muigab mees.

“Sellest enam kvaliteetpuitu ei saa, kasvatab koore sisse,” näitab Karpender põdra ampsatud mändi. Selliseid puid kohtab igal sammul.

“Need männid saan kasvama,” osutab metsaomanik 2006.

aastal istutatud kultuurile. Lisab siis, et saab üksnes tänu sellele, et igal aastal pritsis neid repellendiga, mis kitsi ja põtru eemale peletab.

Metsas kohtab märke ühelt poolt sõraliste põhjustatud kahjustustest, teisalt aga hoolest ja vaevast, mis omanik puude kaitsmiseks ette on võtnud.

Tüvesid katavad bioplastist tüvekaitsed, latvu ladvavõrk.

Need hoiavad põtru eemal küll, aga iga männase vahele ei jõua kaitset panna ja nii leiab loom ikka koha, kust tõmmata. Ja kui need pole nööriga kinni seotud, kisuvad loomad neid ära. Lisaks lähevad kaitsed ka maksma, samuti repellent. Peale selle kogu töö ja vaev, mis puude kaitsmiseks ette võtta tuleb.

Loomi peletaks Karpenderi sõnul seegi, kui iga päev metsas käia. Aga see tähendaks tõesti iga päev, korrast nädalas ei piisa.

Metsaomanik näitab salka kõrgemaid mände, mis on looduslikult kasvama läinud. Need jäid ellu ainult tänu sellele, et üks mesinik hoidis puude noorpõlves selles kohas mesitarusid ning mesilane hoidis põdra ja kitse eemal. Kümme aastat tagasi tahtis ta aga sinna noorendikku teha ja laskis siis tarud ära viia. “Pärast seda hakkasid kohe siin lõhkuma,” märgib mees.

Karpender näitab paari meetri kõrgust mändi, mille tüvel on all väike jõnks. See on oksast kasvatatud puu. Puu oli ära söödud, ainult oks oli järel. Tõmbas

selle oksa roikaga sirgu ja nüüd vaatab, et on kasvanud täitsa korralik puu. “Aga kui suurmetsaomanik oled, siis ei saa sellist nalja teha,” nendib ta.

Puud on elusolendid Karpenderi hinnangul hoitakse Eestis põtru liiga palju. Soomlased olevat kindlaks teinud, et kui tahad lehtpuud kasvatada nii, et kahjustused oleksid minimaalsed, oleks paras kaks põtra tuhande hektari kohta. Okaspuude puhul võiks neid olla neli.

Meil jääb pärast jahihooaega viis-kuus.

“Olen teiste metsaomanikega arutanud, kuidas vanasti läksid metsad kasvama, hästi vanad metsad, mis praegu on saja-aastased. Miks neil pole selliseid kahjustusi. Lihtne ja loogiline – põtru ei olnud nii palju,” räägib ta.

Karpender kõneleb, et tema jaoks on puud samuti elusolendid nagu loomad. Ka puudel on õigus suureks kasvada. Ta lisab, et ei kasvata metsa kaugeltki ainuüksi tulu saamiseks. Ühte kohta tahab ta istutada tammiku, kuigi tamme ei peeta meil majanduspuuks. “Midagi ikka looduse jaoks ka,” ütleb mees.

Aastate eest elas Karpenderil metsas üks vana ilves. Palju ringi ei rännanud, kitsi oli enne karme talvi mõnusalt.

“Paar korda sattusin nii peale, et oli värskelt kitse maha võtnud, liha auras veel. Ilves hoi-

Lehtpuude, näiteks haava ja kase kasvatamine on praktiliselt võimatu, kuigi metsaseaduse mõistes on ka need uuendamisele lubatavad puuliigid.

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Margo Miks

dis mul neid kitsi törtsu eemal,” räägib Karpender. Üle-eelmisel talvel avastas ta ühtäkki, et ilvese jälgi enam lumel ei ole. Kurtis ühele omakandimehele, et ilves kadunud.

See ütles: “Ah see vana hambutu isane ilves, ma lasin selle ise maha.”

Karpender küsis: “Miks sa ta maha lasid? Vähemalt hoidis kitsed eemale mul metsast.”

Ilus trofee pidi mehel nüüd kodus olema.

“Ma ei süüdista jahimehi, aga süsteem on paigast ära,” ohkab metsaomanik.

Aed noorendikule ümber Järvamaa metsakonsulent ja metsaomanik Ülle Läll tõdeb, et nende maakonnas Imavere, Türi ja Väätsa kandis on metsade ulukikahjustused olnud aastaid tõsine probleem.

“Lehtpuude, näiteks haava ja kase kasvatamine on praktiliselt võimatu, kuigi metsaseaduse mõistes on ka need uuenemisele lubatavad puuliigid, männiga Raivo Karpender on lugu veelgi lootusetum,” nendib Läll. “Ühe hektari metsakul- näitab oma metsas tuuri rajamine maksab 1000– uluki1200 eurot. Lisaks tuleb metsakultuuri vähemalt kolmel esime- kahjustusi.

Põtrade sel aastal korra aastas hooldada.

Hoolduse kulu võib kasvukohast näritud puid sõltuvalt ulatuda 100–160 euro- ei pea pikalt otsima, neid ni hektari kohta.” jagub.

Ta selgitab, et metsaomanikul tuleb võtta kasutusele abiLäll ja tema abikaasa hakkanõud kahjustuste ärahoidmiseks. Olgu selleks siis taime- sid ise jahimeesteks, et saada de pritsimine verepreparaadiga abi, ja see oli tema hinnangul või määrimine pastaga – ka see õige otsus.

“Olles ise metsakasvataja nõuab lisaaega ning raha. Kahjude kompensatsioon maksi- ning samal ajal jahimees, saab maalselt 100 eurot hektari koh- jahihooajal palju asju oma maal ta on naeruväärne metsa taasta- lahendada töö käigus. Oleme saanud kontrolli alla kobraste mise kulude juures.

P R O B L E E M 7

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

vaja üha enam nutikust Vivika Veski

Sellisest kuusest saab heal juhul vaid paberipuu.

Põdra näritud kuusk.

arvukuse, seda enam et jahiseaduse järgi on väikeulukite jahi korraldamine maaomaniku õigus,” selgitab Läll.

Ta räägib, et nad majandavad ka selliseid alasid, mis peavad looduslikult uuenema männiga. Tegu on Järvamaal asuva maastikukaitseala piirangu-

vööndi metsaga, kus on lubatud metsa majandada vaid turberaietega. Seal on vajalik uue järelkasvu teke, et järgmist raieringi teha. Seda aga ei teki, kui sõraliste arvukus on suur ning järelkasv süüakse ära või tuhnitakse üles. “Proovisime ka istutada, kuid järgmiseks kevadeks

olid taimed lühemad kui istutamise ajal. Rajasime ulukikahjustuse ennetamiseks aia. Sellest oli abi, aga see tõi kaasa ka lisakulusid,” kõneleb Läll.

2013. aastal võeti vastu uus jahiseadus, millest metsaomanikud lootsid palju. Sellega nähti ette ka maakondlikud jahindus-

nõukogud, kus jahimeeste ja maaomanike esindajad lepivad omavahel kokku, kui palju loomi kütitakse.

Karpenderi hinnangul pole uus jahiseadus aga midagi muutnud.

“Ei toonud seda, mida soovisime ja lootsime,” tõdeb ka Läll.

“Kuid midagi on liikuma hakanud. Peame tööd edasi tegema, loodetavasti ei jää see viimaseks muudatuseks. Tõsiselt võiks läbi rääkida kitse kui suhteliselt paikse looma väikeulukiks nimetamist.”

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts leiab aga, et uus jahiseadus on siiski suunanud jahimehi ja maaomanikke senisest enamale koostööle.

“Jahimehed olid alguses skeptilised, sest kahjude peatükk ei saanud nii, nagu me soovisime,” meenutab Korts. “Meie üks variantidest oli kahjustuste fondi loomine. Keskkonnaministeeriumi eesmärk oli aga koostada seadus, mis oleks huvigruppidele nagu kirik keset küla. Ehkki kaks aastat on liialt lühike aeg, et teha põhjalikku analüüsi seaduse toimimise kohta, arvan, et ministeerium saavutas eesmärgi.”

Korts meenutab, et ettepanek viia seadusesse sisse jahindusnõukogude institutsioon tuli just jahimeestelt. “Meie eesmärk ulukiressursi majandamisel on alati olnud kolmnurga jahimees–maaomanik–riik olemasolu. Eesti rahvusliku ressursi, uluki majandamisel peaks riik tavapärasest veidi “paksem” olema. Me ei pidanud õigeks, et omanik ja jahimees jääksid Andrese–Pearu kombel põllu- või metsanurgal vaidlema.”

Maakonna jahindusnõukogu liige olnud Läll leiab, et seal on

otsuste tegemisel oluline ulukite arvukuse määramise täpsus.

Seda peaks tema hinnangul tegema sõltumatu loendaja.

Korts leiab, et nüüd peaks suutma selle jahiseaduse järgi kümmegi aastat elada. “Selle kümne aasta jooksul oleks meil koostöös maaomanike ja riigiga mõistlik koostada rahvuslik jahinduse arengukava. Rahvuslik tähendaks seda, et ulukiressursi mõttes oleks ja jääks meie rahvas peremeheks ja perenaiseks omal maal,” ütleb Korts.

Jahiteema ühise laua taga Oktoobri algul moodustati Riigikogus jahinduse toetusrühm, mille üks eesmärke on olla siduv lüli jahindusorganisatsioonide, maa- ja metsaomanike ning teiste huvirühmade vahel.

Selle esimees Raivo Aeg tõdeb, et loomade arvukus metsas on diskussiooni küsimus ja nähtavasti on õigus mõlemal poolel. Inimene, kes metsa maha on istutanud, eeldab, et mets saab kasvada raieküpseks.

Ka loodushoiuga tegelevatel inimestel on õigus, kui nad määravad, milline populatsioon peab olema, et see oleks elujõuline, leiab Aeg. Ta meenutab, et eelmisel aastal põtrade küttimise limiiti järsult suurendati, sest leiti, et tõepoolest on metsas kahjustused.

Ka Raivo Karpender peab suhtlemist tähtsaks. Mõne jahiseltsiga laabub koostöö paremini, mõnega mitte nii hästi.

“Jahimehed pingutavad küll, sest kui normi täis ei lase ja metsas on kahjustused, siis jahiseltsid peavad hakkama neid kahjustusi korvama,” ütleb Aeg.

Vivika Veski

VÄ LIS M AA

ME TSAKA JA

n Metsäliitto heidab metsaühistute aktivistid juhtimisest välja, ettevõtte uued põhikirjad kärbivad ristesinduslikkust. Tulevikus ei või näiteks metsahooldusühistu juhatuse liikmed tegutseda Metsäliitto juhtimises. Neid muudatusi tehakse konkurentsiõiguse põhjustel. n Prantsusmaa investeerimisfirma Axa Ivestment Managers on UPMilt ostnud kaks metsakinnistut. Nende kogupindala on 1900 ha ja müügihind 7,7 miljonit eurot. Samal ajal sõlmiti UPMiga leping metsade hooldamiseks ja raiumiseks. n Puidust kilekotisarnaste kottide valmistaja Paptic sõlmis lepingu kottide kasutamiseks Seppäläs ja Body Shopis.

Katsed algavad järgmisel kevadel, kui need võetakse poekettides kasutusele praeguste kile- ja paberkottide asemel.

Kottide toorainest 70% on taaskasutatav ja biolagunev. n Soome Metsakeskus on tänavu erametsadest infot kogunud 128 000 ha metsakultuuride kohta. Neist ligemale kolmandikus – 35 600 ha – on viivitamatult vaja teha hooldustöid. Metsakultuuride kohta käiv teave pannakse üles ka metsakeskuse internetiteenusesse Metsään.fi. n Soome puidutoodete tööstuse nõrk konkurentsivõime sunnib tootmist piirama.

Näiteks saagimine on endiselt 14 miljonilt m3-lt vähenenud 10 miljoni m3-ni.

TOOMAS LEMMING Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

17 aastat metsandusalast kogemust Eestis

Lugupidamisega, Valdo Hermann tel 513 7887 info@tavamets.ee www.tavamets.ee Krediidireiting 2014a AA Finantsid: 2013a müügitulu 4,9 mln € Valdus: omanduses üle 6000 ha PEFC sertifikaadiga metsa Aastas: raiume ca 80 000 tm ja ostame ca 500 tm ha metsa Tööhõive: 21 põhikohaga töötajat pluss alltöövõtjad Põhitegevus: on stabiilselt 17 aastat olnud metsamajandus OÜ Tava Mets on 1997a asutatud Eesti omanikele kuuluv juriidiline isik

8 Ü HIST E G E V US

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

Aegviidu Puit AS Harjumaal, Viru-Nigula Saeveski AS Lääne-Virumaal, Viiratsi Saeveski AS Viljandimaal OSTAVAD

KUUSE- JA MÄNNIPALKI Ladvaläbimõõduga 8–45 cm Pikkused 3,3–6,0 m (30 cm sammuga) lisandub pikkuse ülemõõt (min 7 cm)

Aegviidu Puit AS, tel 605 3655, 515 4315 Viru-Nigula Saeveski AS, tel 5865 1138 Viiratsi Saeveski AS, tel 433 8630 NORDWOOD on AS Viiratsi Saeveski, AS Aegviidu Puit ja AS Viru-Nigula Saeveski ühine kaubamärk

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

Metsamaade ja kasvava metsa ost.

Raietööd ja metsa uuendamine.

Võrumaa Metsaoma üheksateist aastat ü Võrumaa Metsaomanike Liit alustas oma tegevust 1996. aastal, kui kokku tuli 13 metsaomanikku, kes leidsid, et vaja oleks moodustada erametsaomanike ühendus.

Samal aastal läks töö ka käima.

Esimesed tegevused olid seotud mitmesuguste tolleaegsete programmidega, kust hangiti raha, meenutab Võrumaa Metsaomanike Liidu tegevjuht Erki Sok. Väikese uhkusega lisab ta, et Võru meeste loominguks on ka üks olulisemaid ja tuntumaid erametsaomanike heaks tegutsevaid asutusi – SA Erametsakeskus, mis kolis küll varsti üle Tallinna.

Ühistu liikmed enamikus kohalikud mehed “Mina ise hakkasin Võrumaa Metsaomanike Liidus aktiivsemalt tegutsema 2005. aastast.

Esialgu tugiisikuna, hiljem tegevjuhina. Kusjuures alguses oli mul metsaomanike teenindamise päev kolmapäeviti ja nii on see jäänud siiani – kui vähegi võimalik, olen kolmapäeviti kontoris, ja kes tahab, saab minuga kohtuda,” räägib Sok. Kontor on sealjuures avatud iga päev, nii et metsaomanik saab isegi siis sisse astuda, kui aega pole varem kokku lepitud.

Teenuste valik metsaomanikele on Võrumaal lai – nõustamine, raiete ja puidu müügi korraldamine, maapinna ettevalmistus, istikute hankimine, metsauuendamine – ühesõnaga kõik, mida metsomanik soovib.

“Isegi kui omanik tahab oma metsamaad võõrandada, siis saame teda aidata oksjoni korraldamisel,” lisab Sok. Samas kompleksteenust – seda, et metsaomanik ise oma metsa ei näegi ja kõiki töid korraldab ühistu – Võrumaal eriti ei soovita.

“Suurem osa meie metsaomanikest elab siinkandis ja väga paljud neist tahavad ise oma metsas midagi ära teha.

Istutada või hooldada. Aga samas on meil välja kujunenud ka head koostööpartnerid, kelle abil saame ära teha kõik vajalikud tööd. Samas mõni aasta tagasi neid tegijaid isegi nappis.

Sellist arhailisevõitu istutusmasinat pole töötamas näinud kõik metsamehedki, saati siis veel tavainimesed.

Suurem osa meie metsaomanikest elab siinkandis ja väga paljud neist tahavad ise oma metsas midagi ära teha.

Näiteks istutada või hooldada.

Raske oli leida näiteks meest, kes võsasaega harvesteri ees metsa puhastab. Ja ka saemehi mõne väiksema töö tegemiseks ei olnud. Nüüd aga on neid teenusepakkujaid juurde tulnud, ja kui on vaja mingeid töid organiseerida, siis probleemi sellega ei ole,” räägib Sok. Ta on tähele pannud ka seda, et metsaomanike teadlikkus on aja jooksul kasvanud.

“Kui varem oli ikka vaja pärast raietöid omanikele meelde tuletada, et midagi tuleb ju asemele ka panna, siis nüüd on asi juba niikaugel, et ise küsitakse: sai tükk maha võetud, mida me nüüd sinna asemele paneme?

Aitame siis maapinna ettevalmistamisega ja taimede han-

kimisel. Me oleme juba aastaid osalenud taimede ühishankes läbi Keskühistu Eramets – sellisel moel on tagatud istikute saamine ja pärast on taimi jagada ka parem.

Kui meil näiteks ei ole nii palju mändi vaja, kui sügisel tellisime, siis läbi keskühistu saab selle ülejäägi valutult ära jagada, kusagil tuli nagunii taimedest puudus. Selline süsteem on hea,” kinnitab Sok.

Ühtne kaubamärk kuluks marjaks Kogu ühistu töö on suunatud metsaomanike heaks. Seda, et Võrumaal oma metsaühistuga rahule jäädakse, kinnitab ka

liikmete arv – 642 metsaomanikku, täpsustab Sok. Kuigi selle arvuga kuulutakse Eestis ühistute hulgas esiotsa, ei pea Sok ise seda veel väga suureks.

“Eks liikmeid võiks ka rohkem olla, küll me siis töö vastavalt vajadusele organiseerime.

Aga liikmete arv on meil kasvanud ühtlaselt, erilisi hüppeid või tagasiminekuid pole olnud.

Kuid väliseid mõjureid on ka olnud,” kinnitab ta. “Metsamajanduskava toetuse korra muudatused panid inimesi ühistuga liituma, eks neid asju ole veel olnud. Samas tuleb ka inimesi, kes mingit teenust või soodustust ei soovigi. Lihtsalt tahavad metsaühistu liikmed olla, sest metsaomanikud on ju siin koos.

Ju meid siis hinnatakse.” Ühistu tulevikku peab Sok helgeks ja perspektiivikaks.

“Areneme edasi, saame paremaks. Ja kui nüüd tuli ka see ühise kaubamärgi asi ühistutele, siis tegelikult mõtleme ak-

Kagumets OÜ Tel 454 5304, 509 0260 metskond@gmail.com

Tel 523 2365 meris @meris.ee

Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.

Ostab: Müüb:

metsakinnistuid (ka raiutud) kasvava metsa raieõigust põllumaad metsamaterjali küttepuid kaminapuid (võrgus)

tel 5687 6113, info.kagumets@gmail.com

Ü HIST E G E V US 9

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

anike Liit – htlast arengut Erki Sok

Meile tuleb ka selliseid inimesi, kes otseselt mingit teenust või soodustust ei tahagi. Lihtsalt soovivad metsaühistu liikmed olla.

“Näiteks 2009. aastal korraldasime Osula kooliga metsaistutamispäeva. Lisaks labidatele ja istutustorudele oli tookord kohale aetud ka see vana traktor LHT 55 koos metsaistutusmasinaga, kus kaks meest peal istuvad. See on veel veneaegne tehnika, aga töötab. Lapsed siis nägid oma silmaga, kuidas tollega töö käis, et traktor üle kändude sõidab ja istutuskarussell muudkui töötab,” selgitab Erki Sok.

AS Lemeks Tartu, tel 730 7907 AS Lemeks Põlva, tel 799 1474 AS Lemeks Võru, tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva, tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi, tel 509 7715 AS Lemeks Viru, tel 506 5690

Aega ja tegevust jagub ka koolilaste jaoks

tiivselt sellegi peale. Oleme siin ka juhatuses mitmel korral asja arutanud ja huvi on täitsa olemas. Selline ühine kaubamärk on ühistutele iseenesest hea, siis saab metsaomanik igal pool olla kindel, et teenused on

kvaliteetsed ja kättesaadavad,” räägib Sok. Võrumaa Metsaomanike Liidu üks olulisi töösuundi läbi aastate on olnud Võrumaa koolilastele metsapäevade ja muude tegevuste korraldamine.

Võrumaal on metsaomanikud ja metsaomand püsivad, piirikivid kestavad läbi sajandite.

Ning lisab, et kuigi käesoleval aastal koolilastele ühtegi üritust kahjuks korraldada ei saanud, siis kindlasti tahetakse ühistus seda traditsiooni edaspidi jätkata.

“Ka meie liikmete koosolekul on juttu olnud, et selliseid üritusi oodatakse. Eks see tuleb ka meile endile kaudselt kasuks – nii saab ju lastele juba varakult selgeks, mida metsas tehakse ja majandatakse. Ja ühistust saavad nad ka teada,” muigab Sok. “Oleme alati püüdnud lastele korraldada midagi veel peale metsatööde tutvustamise.

Olgu see siis matk või loodusretk. Meil on Haanjas ka loodusklass, mis praegu küll avatud ei ole, aga loodetavasti saame selle jälle varsti avada,” kirjeldab Erki Sok ühistu kõrvaltegevusi.

“Seal oleme teinud ka igasugu üritusi – kord rääkisime putukatest, meil oli külas putukateadlane. Siis veel õppekäigud, metsaretked. Lastel on huvitavam, kui nad pääsevad kooliruumist välja, kas või sinnasamasse lähedale, aga ikkagi kuhugi teise kohta,” lisab ta lõpetuseks.

japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

halumasinad, puulõhkujad ja kõik vajalik küttepuidu tootmiseks

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Toomas Kelt

Emeksen OÜ

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

10 P Ä R A N DKULTUU R

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

Villa allikas kui pärimustest pakatav ohvriläte

J Ä R J E J UTT

MAREK VAHULA

5.

Marek leiab Aavo Ühte meest võib olla mitu tükki ja kahest kolajast sai üks mees. Nendest kahest teine jõudis lõpuks esimese ukse taha, nagu peegelpilt sellest, kui esimene jõudis teise ukse taha. Ja vahet kahel kohtumisel kahe ukse taga oli pisut rohkem kui kuu aega. Maikuine rohi Neeruti mägedes Kuresöödil ei sahisenud nii nagu 25. märtsi oma Patermäel. Muutunud olid vahepeal ka kaks meest ja kaks kolajat.

Nende mägedes käidud rajad kattusid, ja seda teineteisega kohtumata. Nad mõlemad teadsid teist ja tundsid hästi teineteise käidavaid radu. Ühistest radadest sündis üks kolaja. Erinevad olid nad vaid ninapidi koos olles. Üksikult ringi kolades kõndisid ringi kaks kolavat teisikut. Meie sõpruse teed olid sarnased. Kahe kodu ukse vahet oli kolm ja pool kilomeetrit.

Tee sai ruttu selgeks mõlemale, kellest esimene oli Aavo ja teine oli Marek. Vaikne olles võid ikka arusaadav olla. Seda minu esimene leitud suur inimene oligi.

Aastatega üksi, ka ilma pesata Enda aastatega koos olin alati, ka leitud pesa kolmkümmend aastakäiku ei jäänud kunagi minust maha. Kolmekümne aastaga võid palju käia ja kasvada. Lüheldased käigud pesa manu olid kiirete kasvamiste ajad. Pikad käigud laias ilmas ja ilma pesata olid aeglaste kasvamiste ajad. Ajad ilma pesata olid kas lühemad või pikemad. Mida rohkem sai uut mujal eemal olles kogutud, seda suuremaks sai soov jõuda koduse viupesa juurde. Mida pikemad olid käigud tuttavast mäenõlvast eemal, seda rohkem tahtsin mõne kilomeetri pikkust pesarada tallata. See mul laiast maailmast äraolemiste vaheaegadel alati ka õnnestus.

Järgneb

Kristel Vilbaste

Võrumaal Haanja vallas põlise talu hoovis põliste puude all vuliseb Villa läte – ohvriallikas, mille juures seisnud kunagi ka ohvrikivi. See aga lõhuti, tükid paigutati lauda müüri. Sel laudal ei olnud pikka iga.

Villa läte asub Võru–Haanja– Plaani teel Suurest Munamäest 4 km kaugusel Villa külas Kalmatu talu õuel. Allika külastamiseks tuleks luba küsida pererahvalt. Maalilise ümbruse ja kristallselge veega allikas väärib külastamist.

Allikas paikneb Haanja kõrgustikul kuplitevahelises nõos.

Idapoolsel künkal asuvad Kalmatu talu hooned, läänepoolne on haritav maa. Nende vahel asub kitsas soine põhja-lõunasuunaline nõgu. Allikas voolab välja selle nõo läänepoolsest astangutaolisest servast lõuna suunas kitsa ojakesena.

Allikas asub talumajast 35 meetri kaugusel põlispuude all, kahe suure tamme vahel. Allikat ümbritseb 1,5x1,5m puidust kaevuraketis, pealt kinni, avada saab luugi. Vett saab kätte toki otsa paigaldatud plekkpurgi abil. Allika sügavus on 0,5

Villa läte Haanjamaal asub kahe põlise tammepuu vahel.

Allikast vett võttes on vaja teha ohvriand.

meetrit, põhi liivane. Vesi keeb välja kahest kohast, suvel ära ei kuiva. Vesi on läbipaistev, lõhnatu, veidi hapukas. Allika väljavool on hinnanguliselt 0,5 l/s.

Taluinimesed puhastavad allikat regulaarselt.

Allikaojast allavoolu kümne meetri kaugusel seisab sisseehitatud korstnaga suitsusaun.

Allika kohal on vanasti asunud ohvrikivi, praeguste mägimändide juures. Kui lauta ehitama hakati, siis ohvrikivi lõhuti ja paigaldati tükid alusmüüri. Laut põles kaks korda maha. Allikast paarkümmend meetrit ida poo-

le jääb ka maa-alune kalmistu – sellest allika paralleelnimi Kalmete läte või Kalmetu läte.

Praegu talu suvekoduna kasutava perenaise Ulvi Raidi sõnul tehti talumajast üle tee jääval põllul umbes 100 m kirde poole 1980ndatel maaparandustöid, enne seda olid põllul olnud vanad hiiepuud (6–7 vana tamme) ja ka voolav allikas. Võib oletada, et see võis olla hiieallika paik. Tollane vanaperenaine Miili Haab oli kuivendusmasinaid nähes põllule jooksnud ja hüüdnud kurvalt: “Aavad püha vee toro sisse!”

Ohvrikivi kohta on pärimuslugu 1939. aastast. “Tõniskivi on Villa külas Haava talu õuel seisnud vana ohvrikivi, mille hiljuti sinna asujad tarvitasid ehitusmaterjaliks. Kivile toodud tinispäeva ajal ohvriks seapea ja villu. Tuul ajanud villu laiali ja sellest saanud küla hiljem nimegi.

Et tegu on ohvriallikaga, siis tervisevett võttes tuleb allikale ohverdada, kas siis hõbemünt või loos viidatult jätta alliakakaldale villu.

Kristel Vilbaste

Kütused väiketehnikale

ASPEN 2 Valmis kütusesegu, kasutamiseks kõigis 2T väikemootorites; sisaldab biolagunevat õli vahekorras 1 : 50.

Ostame

ASPEN 4 Kasutamiseks kõigis 4T väikemootorites.

Asendades oma väiketehnikas tavabensiini Aspeni kütuse vastu, võite sügisel rahulikult jätta bensiini masinapaaki, sest Aspen hoiab mootorikolvid ja -küünlad puhtana, ei tekita pikaajalisel seismisel vaiku ega ummistusi ning säilitab enda omadused vähemalt kolm aastat, samas kui tavabensiin säilib ainult kolm kuud.

Kasutades oma väiketehnikas aasta ring Aspeni alkülaatbensiine, säästate lisaks masina mootorile enda tervist ja elukeskonda, sest Aspeni alkülaatkütuste heitgaasides on võrreldes tavabensiiniga 90 protsenti vähem kahjulikke aineid.

Puhtam põlemine - maksimaalne jõudlus - optimaalne määrivus kergem käivituvus - pikem säilivus tervislikum töö- ja elukeskkond

• • • •

kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid virnastatud võsa ja raiejäätmeid kasvavat võsa

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

A R V A M US 11

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

HI N N AKA J A

Ka eksperdid on nõutud ja keegi ei julge öelda, mis hinnalanguse peataks Novemberʼ14 Detsemberʼ14 Jaanuarʼ15 Veebruarʼ15 Märtsʼ15 Aprillʼ15 Maiʼ15 Juuniʼ15 Juuliʼ15 Augustʼ15 Septemberʼ15 Oktooberʼ15 November ‘15 Männipalk 74,65 Männipeenpalk 69,00 Kuusepalk 72,03 kuusepeenpalk 66,19 Kasepakk 78,59 Kasepalk 62,51 Haavapalk 40,00 Lepa palk 38,00 Männipaberipuit 32,53 Kuusepaberipuit 31,04 Kasepaberipuit 35,67 Haavapaberipuit 31,73 Küttepuit 24,24

73,48 67,89 70,53 65,35 77,92 62,02 40,00 38,00 32,12 29,74 35,20 32,07 24,06

71,73 67,34 68,71 64,76 78,10 64,20 40,00 38,00 31,40 28,50 33,40 31,23 23,16

71,07 66,27 68,71 64,23 78,10 64,20 40,00 38,00 31,40 28,50 33,40 31,23 23,16

68,92 64,50 67,67 62,67 80,10 64,25 40,00 38,00 31,40 29,00 32,60 29,83 23,45

68,92 68,92 68,92 68,71 68,59 64,50 64,66 65,11 63,82 63,97 67,67 67,67 67,33 66,61 66,61 62,67 63,21 63,09 62,52 62,88 80,10 80,10 80,10 80,10 80,10 64,25 64,25 64,25 64,25 64,25 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 38,00 38,00 38,00 38,00 38,00 31,40 31,70 31,20 31,17 31,83 29,00 29,38 28,75 29,20 30,20 32,60 32,40 31,90 32,75 32,75 VIIO AITSAM 29,83 29,72 29,32 29,42 29,62 23,45 23,33 22,74 23,36 23,63

68,59 64,27 66,61 63,13 80,10 63,58 40,00 38,00 31,57 29,88 32,45 29,02 23,38

68,05 63,06 66,07 62,38 80,10 63,58 40,00 38,00 31,83 30,00 31,67 29,12 23,32

67,94 62,66 66,34 62,50 76,77 63,58 38,00 34,00 30,00 29,33 30,80 29,32 22,90

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta, hinnastatistika tugineb KÜ Eramets andmetele

Puiduturu hinnaülevaade, november 2015 Kui okaspuupalkidest männipalgid odavnesid mõni kümnendik protsenti, siis kuusepalgid ühtedena vähestest sortimentidest pisut kallinesid (alla poole protsendi). Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnalangus männipalkidel 1–2% ja kuusepalkidel poole protsendi ümber. Eelmise aasta novembriga võrreldes on hinnad muidugi märksa enam kukkunud. Nii on männipalgid aastaga odavnenud ca 9% ja kuusepalgid 6–8%.

Lehtpuu jämesortimentide keskmised hinnad püsisid pikalt stabiilsena samal tasemel, kuid november tõi ka siin kaasa hinnalanguse, kui jätta kõrvale kasepalgi hind, mis on jäänud samaks. Suurim kukkuja on lepapalk, mis odavnes kuuga 10,5%. Kasepakk

odavnes enam kui 4% ja haavapalk 5%. Sama olukord on ka, kui võrrelda kolme kuu taguse ajaga. Suuremad hinnamuutused on aset leidnud aastataguste hindadega võrreldes. Kui kasepalk on aastaga 1,7% kallinenud, siis kõik ülejäänud sordid on selgelt odavnenud: kasepakk 2,3%, haavapalk 5% ja lepapalk 10,5%.

Ainsana kallines kuuga pisut (0,7%) haavapaberipuit. Männipuit odavnes ligi 6%, kasepuit ligi 3% ja kuusepuit enam kui 2%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kõik sordid odavnenud: kase ja männipuit ca 6%, kuusepuit 3% ja haavapuit 1%. Eelmise aasta novembriga võrreldes on hinnalangused suured. Kõige enam on odavnenud kasepuit (ca 13,5%). Män-

ni- ja haavapuit on odavnenud ligi 8% ja kuusepuit 5,5%.

Küttepuidu hind on novembris samuti langenud (ligi 2%) ja maksis kuu lõpus 22,9 €/tm. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on küttepuit odavamaks muutunud 3% ja aastaga 5,5%.

Viimase viie aasta jooksul on küttepuidu keskmine hind olnud alla 23 €/tm ainult kahel korral, nüüd novembris ja tänavu juunis.

Ilmselt on madalas küttepuidu hinnas süüdi nii pehme talve prognoos kui ka teiste energiakandjate madalad hinnad. Vaatamata odavatele hindadele, on turul pakkumine siiski suur.

Heiki Hepner metsandusekspert

Riigimets eelarvet täitvaks rahamasinaks?

Kuu aja eest saatsid rahandusministeeriumi ametnikud oma keskkonnaministeeriumi kolleegidele kirja sooviga valmistada ette RMK muutmine riigi äriühinguks.

Sellise kirja saatmise mõte peaks kõikidele selge olema – koalitsioonileppe lubaduste täitmiseks on vaja katteraha ning eelarve täitmise eest vastutav rahandusministeerium püüab nüüd siis võtta igalt poolt kõike, mida vähegi võtta annab.

Rääkisin sel teemal ka Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakraga ja tema väljendas sellisele otse äriühinguks muutmisele selget vastuseisu. Vakra hinnangul võiks RMK reorganiseerimise üle diskuteerida ehk siis, kui loodaks sootuks kaks uut asutust. Üks, mis tegeleb puhtalt metsamajanduse tulupoolega ehk siis raiumisega. Ja teine, mille hooleks jääksid kõik RMK praegused tegevused, mis otseselt tulu ei too – loodusharidus, matkateede ja puhkekohtade korrashoid, metsade hooldamine ja taastamine ning kas või Sagadi mõisa haldamine.

Oma tegevuseks raha ei saaks see organisatsioon aga mitte enam otse riigimetsa majandamistuludest, vaid riigieelarve üldisest potist.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@ekspressmeedia.ee

FinnPoweri hüdropressid hüdrovoolikute valmistamiseks.

Hüdrovoolikute, voolikute ning komponentide jae- ja hulgimüük.

Forest Master – võimas vahend noore metsa hooldamiseks

Bison 10000 6WD – ideaalne väljavedaja teie noorde metsa

Bison 10000 6WD

noole tööulatus 3,8 m, aluslõikel 5 m kraana tõstevõime 350 kg hüdrostaatiline ülekanne / kaheksarattavedu mootor Kubota D902 / 23,5 hj kütusekulu 15–20 l / 8 t kaal 2000 kg

noole tööulatus 3,3 m kandevõime 2500 kg hüdrostaatiline kuuerattavedu mootor Kubota 24 hj kütusekulu 16 l / 8 t kaal 1500 kg

T1900ex 4WD – väljaveokäru ATV-le

T1900ex 4WD

noole tööulatus 3,5 m kraana tõstevõime 470 kg kandevõime 1900 kg hüdrostaatiline neljarattavedu kaasas olevat hüdropumpa käitab Honda GX90 mootor

Vahetatavad noolepead:

OÜ Ökopesa 67403 Otepää vald, Valga maakond tel 5818 8617 info@okopesa.ee

Teadlik ja säästev majandamine

www.okopesa.ee

harvester ketaslõikur võsalõikur palgihaarats kiljotiin

12 R E KLAA M

METSALEHT Nr 11 (191) 26. november 2015

AS FORS MW

ENIMMÜÜDUD METSAVEOHAAGIS - FARMA T9 NÜÜD NELIKVEOGA!

Hüdrauliline vedu on saadaval lisavarustusena. Pildil olev haagis on lisavarustusega.

FARMA T9 on enim müüdud metsaveohaagis Euroopas.

I FARMA TEG !

E SEDA JÄLL

Kasutusele võetud juba üheksakümnendate aastate lõpus ja üle 5000 toote on teinud tööd Euroopa metsades. Usaldusväärne, pööratava tiisliga treiler on laialdaselt hinnatud ning tänu sellele ta täidab oma ülesanded. Parima kombinatsiooni annab koos meie enimmüüdud C6.3 G2 ja C5.3 G2 kraanadega.

Hind alates

18 8+ 0KM0 €

a, b: 6.3 m kraan i u ld sa si s a n in H ja (2 juhtkang el. on-off jaga haaratsi pidur. + 4 el. on-off ), n 400/60x15,5. o Rehvide mõõt

Tule 30, 76505 Saue, Harjumaa

FARMA tutvustas sel suvel T9 haagist koos nelikveoga ja edu oli märkimisväärne. Nelikvedu on äärmiselt kasulik rasketes sõiduoludes, pehmetel pinnastel ja mägistel aladel. Hüdraulilisel veol, mis on lisavarustuses 9 tonnisele haagisele, on kaks veo sõidusuunda-edasi ja tagasi. Haagise nelikveo võimsus on turul pakutavate seas parim.

Kõik see on saadaval turu parima hinnaga. Soovid rohkem teada saada? Võta ühendust edasimüüjaga või külasta www.forsmw.com.

Tel 6790 000, Fax 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

PROJEKTEERITUD JA TOODETUD

Masinad on saadaval PEETRI TALUTEHNIKA müügiesinduses Maaritsas Info tel: 797 0699, 526 6103 www.talutehnika.ee

EESTIS