METSALEHT (november 2013)

APPI! UPUTAB: Piirkonniti on koprad metsas endiselt tõeline nuhtlus Lk 4 ja 5 28. november 2013 Nr 12 (167)

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

MAALEHE LISA

KÜPS KÜPSMETS METS

ÜLEKÜPSENUD ÜLEKÜPSENUDMETS METS

ÜLE ÜLEKÜPSENUD KÜPSENUDMETS METSKAOTAB KAOTABVÄÄRTUST VÄÄRTUSTIGA IGAAASTAGA! AASTAGA! Aitame Aitamekoostada koostadametsateatise, metsateatise,kui kuisoovite soovitemüüa müüaraieõigust raieõigust Maksame Maksameraha rahaalati alatiette ettenotari notarideposiitkontole deposiitkontole Pakume Pakumeparima parimahinna hinnakinnistule, kinnistule,kus kuspuudub puudubmetsamajandamiskava metsamajandamiskava Hea Heametsakinnistu metsakinnistueest eestpakume pakumeparima parimahinna hinna Tehingu Tehinguteostame teostameTeie Teiejaoks jaoksmugavalt mugavaltjajakodukoha kodukohanotaris. notaris.

NB!: NB!:Eestis Eestison onhetkel hetkelpalgi palgipuudus, puudus,sellest sellesttulenevalt tulenevalt saab saabraieõiguse raieõigusemüügi müügikorral korralparimat parimattulu. tulu.

Müü Müüraie raieõigel õigelajal. ajal.

Ostanmetsa.ee Ostanmetsa.ee

info@ostanmetsa.ee info@ostanmetsa.ee

tel: tel:555 55586 86086 086

KUI KUIOLULISED OLULISEDON ONUSALDUS USALDUSJA JAKINDEL KINDELPARTNER PARTNER

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

Seadusemuudatused on vastu võetud

Riigikogus 20. novembril vastu võetud metsaseaduse muudatused jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuarist ja osaliselt 1. juulist.

Riigikogu saalis pea küsimusteta jäänud (kõik olid kõigega nõus) metsaseaduse muutmise eelnõu sai algtekstiga võrreldes juurde mõned täiendused ja parandused. Osa 11 muudatusest olid lihtsalt teksti täpsustused.

Kohalikud võimalused Üks muudatustest puudutas kohaliku omavalitsuse õigusi sekkuda raietegevusse. Praegugi saab vald seada planeeringuga raiete tegemisele piiranguid (keskkonnaseisundi kaitseks).

Seadusemuudatusega lisati, et saab piiranguid seada uuendusraie viisile (nt lageraie asemel turberaie) ja täiendava muudatusega, et seda saab teha, kui omavalitsus selles maaomanikuga kokku lepib.

“Milline see kokkulepe täpselt on, kas kompenseeritakse midagi või on midagi muud, on igal üksikul juhul omavalitsuse ja metsaomaniku läbirääkimise küsimus,” ütles Riigikogus täiendavaid muudatusi tutvustanud Jaanus Tamkivi.

Algtekstiga võrreldes muutus ka see, et veidi leevendati punkti, mis nägi ette raielangi tähistamist sildiga, kus info raie tegija, metsaomaniku, raieaja jms kohta.

Kes paneb sildi?

Nüüd on seadusemuudatuses piirdutud sellega, et niisugune info oleks üleval ainult lageraiete puhul ja andmed peavad sel olema ainult raietöö tegija kohta.

“Seal on siis tööde tegija kontaktandmed, ja kui inimest midagi häirib töökorralduse juures metsas, siis tal on võimalik tööde tegijaga võtta ühendust, aru pärida,” kommenteeris Tamkivi. Variantidest pakkus ta välja ka, et sellel, kellele raie juures miski ei meeldi, on tegija kohta teavet saades võimalik siis ka “edastada informatsiooni kuhu vaja”.

Pärnu mehed kahetsesid “Kahju, et Ambla metsaühistu ettepanekuid ei arvestatud,” kahetsesid Pärnumaa metsaomanikud oma õppepäeval, kui Riigikogu keskkonnakomisjon alles eelnõuga tegeles.

Väikeses õppepäevaliste ringis käis mõttearendus, millest sai järeldada, et Ambla metsa-

ühistu juhi Toomas Lemmingu vaade, mis rangelt eristab peremetsaomanikke ja firmadest metsaomanikke, on nüüdses ajas aktuaalne. Eestis teatavasti on seaduse silmis kõik erametsaomanikud võrdsed.

Erametsakeskuse kaudu jaotatavad metsandustoetused on juba mitmendat aastat seotud metsaühistu liikmete arvuga, ja väiksemad ühistud, kes n-ö aktsepteeritute ringist välja jäävad, eristuvad päriselus üha rohkem. Ambla metsaühistu ettepanekute seas oli, et metsaühistu mõiste seaduses oleks laiem ja et firmametsade omanikel ei oleks õigust toetustest osa saada.

Pärnumaa metsaomanike selts ja Halinga metsaomanike selts olid need, kes Riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud kirjadega Ambla ettepanekuid toetasid.

Seadusemuudatuste lõpphääletusel Riigikogus oli enamus muudatuste vastuvõtu poolt. Osa riigikogulastest hääletamisest osa ei võtnud. Vastuhääle andsid kaks sotsiaaldemokraati – Helmen Kütt ja Jüri Morozov.

Jüri Morozov ütles Metsalehele, et hääletas seadusemuudatuste vastu mitmel põhjusel.

Esiteks metsade pärandkultuuriobjektid, mille leidmisest

ML

Kaks riigikogulast “Eestis on tehtud metsade pärandkultuuri põhjalik inventeerimine, ja eesmärk on olnud ikkagi neid objekte säilitada ja kaitsta,” põhjendas Morozov, kes meenutas, kuidas Jõgevamaal pärandkultuuriobjekte otsiti.

Talle ei sobi ka see, et suured välisosalusega metsafirmad, kes Eestis endale metsa ostnud, on ka muudetud metsaseaduse kohaselt endiselt võrdses seisus Eesti metsaomanikega, seejuures metsatoetuste saamiselgi.

“Neid asju oli seal veel, mis vastuvõetavad polnud. Olen Riigikogus nii uus liige, et ei olnud metsaseaduse muudatuste menetlemise juures. Mu ainus võimalus oma suhtumist üles näidata oli muudatuste vastu hääletada,” märkis Morozov.

Ka Helmen Kütt märkis oma vastuhääletamisest rääkides pärandkultuuriobjekte, rõhutusega just pühapaikadel, ja tema toetus on olnud ka Eestimaa Looduse Fondi seadusemuudatusettepanekutel, mida eelnõu menetlejad aga ei arvestanud.

ML VIIO AITSAM

Üks uus võimalus on püsimets Uut võimalust metsa püsimetsana majandada selgitab Eesti Metsaseltsi vahendusel Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Veiko Uri. Püsimetsamajanduse korral tuleb raieliigina kasutada valikraiet, mille puhul raied tagavad metsa pideva uuenemise ja säilimise.

Uri seletas täpsemalt, et lageja turberaie eesmärk on vana metsapõlvkond likvideerida ja uuega asendada, kuid püsimets on pidev ja selles on esindatud väga erineva vanusega puud.

Arvuliselt peaks kõige rohkem olema noori puid.

Kuna üksikpuude väljaraie ei pruugi tagada piisavalt häid valgustingimusi elujõulise uuenduse tekkeks ja arenguks, lubatakse valikraiega tekitada ka piiratud pindalaga väikehäile.

“Valikraie sobib paremini varjutaluvate puuliikide puistutesse, Eestis tuleks neist kõne alla peamiselt kuusikud ja kuuse-lehtpuu segapuistud,” rääkis Uri. “Samas on kuusikud väga tormikartlikud, ka tuleb arvestada juurepessu ohtu. Pigem võiks valikraied olla alternatiivne metsa majandamise viis väiksemates erametsades ja kaitstavates metsades.”

seni on metsaomanikul tulnud teavitada ka keskkonnaametit, kuid muudatuste järgi seda enam tegema ei pea.

Vedel pori lausa voolas kraavi...

Vesiseimal ajal hakkas kiire Kui uus metsaseadus juba kehtiks, võiks Märjamaa valla Nurtu kandi meestel teada olla, kes nende kodukandis tegi raietöid, mille tulemus kõikide möödujate pilke püüab. Praegune nõue panna tööde tegemise ajaks välja teave ülestöötaja kohta siiski veel ei kehti.

Ükski kohalik inimene selle töö tegija pole olnud.

“Terve suvi oli nii kuiv,” on möödakäijad, kes ka Metsalehele vaatepildist märku andsid, hämmingus. “Oleks huvitav teada, mis kiire äkiliselt algas nüüd, kui vihma on tulnud palju ja maa on täiesti pehme.”

Ülestöötatud metsamaterjal on veetud tee äärde, kuid väljaveoteed on rööpas ja täitunud voolava poriga. Väljaveomasin on oma sügavad aukus rajad vedanud läbi korralikult hooldatud metsanoorendiku.

ML

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

INGMAR MUUSIKUS

Arvude taga on teistmoodi maht Väljendades rahulolematust metsaseaduse muudatustega, märgib Eestimaa Looduse Fond (ELF) oma pressiteates, et jätkusuutlik raiemaht Eestis oleks 8,4 miljonit tihumeetrit aastas.

See arv tugineb värskele uuringule “Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050”.

ELF viitab, et juba 10 miljoni tihumeetrine aastamaht on seega liiga suur ja jätkusuutlikud ei ole ka metsanduse arengukavas planeeritavad raiemahud (12– 15 mln tm).

Samas on n-ö süsiniku-uuringu raiemaht arvestatud puidu järgi, mis metsast välja toodud, kuid arengukava raiemaht kasvava metsa järgi. See tähendab olulist vahet.

ELFi viidatud uuringust leiab märke: “... esitatud 8,4 miljoni tm hulgas olevatest palkidest on maha lahutatud koore maht ja ülemõõt 10 cm, paberipuidust on maha arvutatud koore maht, ainult küttepuit on koos koorega. Seega metsatihumeetrites arvutatav raiemaht võiks olla 20–25% kõrgem.”

Kui selle järgi võttes arvu arengukava arvuga võrrelda, tuleks rääkida 10 miljoni tihumeetrisest raiemahust.

ML

RMK teabepunktis on väljas raieplaanid RMK avas oma Tallinna kontoris, mis kolis äärelinnast kesklinna, uut moodi teabepunkti. Seal saab tutvuda looduses liikumise võimalustega, kuid peale selle ka riigimetsas lähiajal plaanis olevate töödega.

Teabepunktis on kaks arvutit ja 1,5meetrise läbimõõduga puutetundlik Eesti kaardiga ekraan, millel saab sisse ja välja lülitada kaardikihte. Esimest korda on niisuguses vormis võimalik kaardil vaadata üle Eesti kõiki raie- ja metsauuendustöid, mis RMK-l järgmise kolme aasta kavas.

Puutetundlik ekraan võimaldab suurendamist väikese maalapini. See tähendab, et igaüks, kes teabepunkti juhtub ja kelle kodu lähedal on riigimets, saab sealt vaadata, kas lähitulevi-

kus tullakse ka sinna tegutsema. Samas saab vaadata hoopis teisi kaardikihte ehk neid, kus näiteks näha RMK metsamajad, lõkkekohad vms.

Puhkealade ja rahvusparkide kohta on teabepunktis kaasa võtmiseks ka paberkaardid.

RMK-l on üle Eesti 12 maakonnas hooajaliselt avatud 23 teabepunkti, mida 2012. aastal külastati 72 000 korral. RMK looduses liikumise võimaluste kohta annab ülevaate ka veebileht http://loodusegakoos. ee/, mida saab lugeda nii eesti, vene kui inglise keeles.

Teabepunkt RMK uues majas Tallinnas Toompuiestee 24 on kõigile avatud tööpäeviti kella 9–18.

ML RMK

Läänemaa koprad hakkasid hilja tegutsema, aga see ei käi terve Eesti kohta. Me riigi eri piirkondades võib nii ilm kui loomade käitumine olla täiesti erinev.

Kobras näitab lühikest talve Läänemaa metsamehe Lembitu Tverdjanski Facebooki-teate järgi hakkasid tema lähikonna koprad talviseks toiduks puid langetama alles üle-eelmisel nädalal.

“Paar 10–15 cm jämedust remmelgat, pooled ladvad ja oksad neistki pessa tassimata – sellest järeldan, et talv tuleb lü-

hike ja paksu jääd ei tule,” kirjutas Tverdjanski. Ta lisas, et kui on kõvad talved ja paks jää, siis on koprad alustanud puude langetamisega juba augusti keskpaiku ja septembris käib töö hoolega.

Lembitu Tverdjanski 40 aasta vältel tehtud märkmete põh-

jal on praegune ilmagraafik just selline, et püsiv lumikate võib Läänemaale jõuda alles jaanuaris. Samas rütmis olnud aastatel jäi ühel korral lumi maha 2. jaanuaril ja teisel korral 14. jaanuaril.

ML

Pildil on näha RMK teabepunkti puutetundlik ekraan.

www.honda.ee

Jõulise ja töökindla

HONDA ATV ERIPAKKUMINE!

Vints, järelkäru ja sahk hinna sees. Sinu võit 1600 € ATV hind

koos kampaania lisavarustusega

9125 €

sisaldab käibemaksu

Kuumakse alates 158 € Üldtingimused: sissemakse alates 25%, periood kuni 48 kuud, kapitalirent. Näiteks: 9125 eurot maksva vara (ATV) kapitalirendi korral (sissemakse 25%, periood 48 kuud, jääkväärtus 0%, intress 4,9 %, lepingutasu 200 eurot) on krediidikulukuse määr 6,61 %. Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Pakkumine ei kehti koos teiste sooduspakkumistega.

Honda jätab endale õiguse kampaania tingimusi muuta.

Finantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia.

Kampaania lisavarustus: WARNi ette raamile kinnituv sahasüsteem, laius 127 cm. COMEUP Cub3 vints 1361 kg tõmbejõuga.

Iron Baltic Offroad PRO kallutatav järelkäru. Astu läbi lähimast Honda motokeskusest!

Motokeskused Tallinnas: Catwees Pärnu mnt 139, tel 650 3313, Redmoto Männiku Ärimaja, Männiku tee 104, tel 512 2877.

Motokeskus Tartus: Catwees Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0388. Motokeskus Saaremaal: ML-Autoservice Tallinna tn 88, Kuressaare, tel 452 2550.

680FA

4 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

VIIO AITSAM

EESTI

ME T SA K A JA

n Majandusministeerium on koostanud eelnõu, mis muudab senist raskete veoste erilubade väljaandmise süsteemi talvisel perioodil. Eeskätt puudutab see töötlemata ümarpuidu vedu.

Erivedu täismassiga kuni 52 tonni lubatakse siis, kui tee muldkeha on vähemalt poole meetri sügavuselt külmunud.

Et seda lihtsam mõõta oleks, kulutati ligi 300 000 € ja paigaldati möödunud kahe aasta jooksul mitmes maakonnas tee muldkehasse andurid, mis mõõdavad temperatuuri tee muldkehas tee püsivuse uurimiseks.

Andmed võimaldavad nüüd pidevalt ja operatiivselt hinnata tee kandevõimet külmunud pinnase omaduste kaudu ning nende andmete põhjal saab tähistada suurema kandevõimega erivedusid võimaldavad teed Eesti kaardil.

Teavet töötlemata ümarpuidu eriveomarsruutide kohta talveperioodil avaldab maanteeamet oma internetikodulehel portaalis Tark Tee. n Valitsus kiitis heaks kaitse-eeskirjad Rannamõisa ja Uhaku maastikukaitsealale ning Pähni, Kivimurru, Koimla ja Hüti looduskaitsealale.

Rannamõisa pank on üks osa Ölandi saarelt kuni Laadoga järveni ulatuvast Balti klindist. Uhaku maastikukaitsealal on Eestimaa kirdenurga suurim maa-alune karstiala.

Jõgeva maakonnas asuval Kivimurru ja Hiiumaal asuval Hüti looduskaitsealal on vanad loodusmetsad, näiteks Kivimurru männimetsas on kuni 180 aasta vanused puud.

(Vanu loodusmetsi on Eestis 2010. aasta andmetel vaid 3,5% metsade kogupindalast.)

Võrumaal Pähni looduskaitseala metsades tegutsevad metsised ja Eesti suurimad rähnid musträhnid.

Eesti maismaapindalast on kaitse all 18,1%, akvatooriumist 31,1%.

Metsadest on kokku kaitse all ligi 30% ja range kaitse all 10%. n Saaremaal Sõrves korjas seeneline ämbritäie porgandriisikaid. Seened olid tavalisest suuremad ja ükski neist polnud ussitanud. Ajalehetoimetusse tulnud teate peale mindi seeni ka mujalt otsima ning selgus, et tõesti on saarel ilusaid porgandriisikaid leitud ka mujalt.

Allikas: ERRi uudised, keskkonnaministeerium, Meie Maa

Roman Šmeljovi on pildistatud sel hetkel, kui ta avastas, et jahimeeste kahe päeva eest lõhutud kopratammi lähistele on kiiresti uus tamm kerkinud.

Ühed lõhuvad ja teised ehitavad Ida-Virumaal Illuka vallas teeb kobrastega kõrvuti elamise keeruliseks see, et sama metsakuivendussüsteem haarab nii era- kui riigimetsa ja samasse jääb looduskaitseala.

“Käib lõputa võitlus kobrastega, kelle ehitatud tammid ujutavad üle suuri metsaalasid,” räägib Illuka vallas Kuningakülas toimetav metsaomanik Roman Šmeljov. Ta on tegutsenud küll omaalgatuslikult, küll koos riigimetsameeste ja jahimeestega, kuid on pidanud taas ja taas tunnistama, et koprad on olnud kiiremad – lõhutud tammide asemele kerkivad uued.

Suhteliselt väikesel maa-alal näeb soostunud metsaosi, kus puud juba hukkunud, ja üleujutatud maid, kus tark tegutsemine veel metsal kasvada laseks.

“Ma pole siiani aru saanud, kuidas täpselt asjad peaks käima, et siin kopraprobleemile ka tegelikult lahendust leida,” tunnistab metsaomanik.

Olukorra keerulisust iseloomustab näiteks me käik piki üht

metsakuivenduskraavi. “Siin on eramets, siit algab riigimets, siin jälle eraomaniku maa,” kirjeldab Roman Šmeljov. Ta nendib, et tüüpiliselt on piirkonna metsaomanikud pärast raietöid jätnud oma metsad looduse hooleks ja pole kobraste tegutsemisest teadlikudki.

“Palju parem, kui tamm asub riigimaal, sest RMK hoiab oma metsal silma peal,” jätkab Šmeljov. “Kuid probleem on, kui kraaviga piirneb looduskaitseala. Nad ütlevad, et seal pole ette nähtud kraavigi puhastada.”

Tüved harali püsti Kurb pilt hukkunud metsa mõttes avaneb veekogu ääres, mis ametlikult Permisküla peakraav.

“Ma olen aru saanud, et vanasti metsavahid jälgisid metsas toimuvat, tegid kobraste asjus koostööd jahimeestega. Aga tänapäeva jahimeestele on põder ja metssiga palju tähtsamad.”

Käime paigas, kus mehe enda eestvõttel “Teeme ära!” talgupäeval võeti kraavist tamm välja ja koristati hukkunud puud. Nüüd laiub seal taas seisev vesi, sest koprad on uue tammi ehitanud.

Teises paigas, just seal, kus metsaomand nii killustunud, et piki kraavi sammudes iga mõnesaja meetri pärast metsal eri omanik, jääb kraavi äärde hukkunud kaasik, kus enamasti vaid mädanevad murdunud tüved harali püsti. Seal näeme ära ka selge kasusaaja – üks suur-kirjurähn on mädanevast tüvest toidu otsimisega ametis.

Käime paigas, kus RMK on lasknud kopratammi ära lõhkuda, ja seal, kus Šmeljovi ulukiaiaga piiratud metsakultuur piirneb looduskaitsealaga. Ainult kuivenduskraav, mis riigi maal, on vahel. Just siin on üks neid paiku, kus RMK Roman Šmeljovile väitvat, et pole lubatud kraavi puhastada. Kuid vesi on üle kallaste ja uputab eraomaniku metsakultuuri. Kus asub tamm, mille pärast olukord päev-päevalt vesisemaks muutub, ei oska metsaomanik sel hetkel veel ütelda.

Jahimehed on mõneti kopraid küttinud ja tõsi on, et me tolle päeva teekonnal metsaski üks kraavile seatud püünis ette juhtus, kuid kurdavad, et parimal ajal saab jahi võimalus liiga vara otsa. Nad seletavad, et parim aeg on kevad, kui koprad hakkavad laiemalt toitumas käima ja kui rohi pole veel liiga kõrgeks kasvanud. Ent jahiaeg lõpeb 15. aprilliga.

Jahimehed on iroonilised, räägivad eelmise talve lumest: “Kuupäev kukub ja keskkonna-

Roman Šmeljov

amet enam kobraste laskmiseks luba ei anna, aknast ilmaolusid keegi ei vaata.”

Nad tahaks, et koprajahiaega pikendataks seadusega. “Kõige parem, kui teda tohiks siin piirkonnas küttida aasta ringi,” pakub üks meestest, kes väidab, et on tänavu 17 kobrast püüdnud.

Püüaks rohkem, kui oleks motivatsiooni. Miks keegi näiteks kopranahka millekski ei kasuta? *** Kui pärast kaardilt vaatame, kus kraave pidi käisime, on näha tihe metsakuivenduskraavide võrk, mida pidi vesi mitmesse eesvoolu voolab. Kinnistuid on palju. Sellesse süsteemi sobitada jahiseaduse sätet, et väikeulukist kopra jaht on eelkõige maaomaniku korraldada-otsustada, näib pea võimatu. Ühest maaomanikust ei pruugi siin midagi sõltuda.

Et olukord muutuks, peaks ühe metsakuivendussüsteemiga seotud maaomanikud omavahel ja jahimeestega tihedalt koostööd tegema. Kelle asi peaks olema vaadata süsteemi korraga?

VIIO AITSAM

>> Metsakinnistute ja raide ost

kinnistute

>> Metsaraietööd

ja raide ost.

Tel 518 3927 ja e-post tamps222@gmail.com

Jahimehed laiutavad käsi

Ma pole siiani aru saanud, kuidas täpselt asjad peaks käima.

MetsaOÜ TrigOn ExpErTs

Satume ninapidi kokku Permisküla jahimeestega, kes on kogunenud põdrajahti pidama. Kas maaomanikega kobraste pärast palju vaidlust on? “Ei ole,” ütlevad jahimehed. “Vaid üks on, kes siin kogu aeg peale käib.” Seepeale Roman Šmeljov tutvustab end, et saage tuttavaks selle ühega.

>> Metsamaterjali transport

AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas

küttepuid.

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: kaido.saar@graanulinvest.com tel 506 1910

Ostame • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

>> Metsamajanduskavade koostamine >> Treileriteenused

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Info tel 447 0526, 510 3681 faks 447 0525, andrus@grundar.ee Lille 4, 80010 Pärnu

Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

P Ä E V A K A J A 5

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

VIIO AITSAM

Tasub reegleid muuta “Probleemikas piirkonnas võiks kehtida erikord,” arvab Ida-Virumaa Iisaku metsaühistu juht Viktor Lehtse.

Viktor Lehtse, kes elab Iisaku külje all, räägib, et ka tema enda metsas elavad koprad. Ta jutustab, kuidas on kümmekonna aasta vältel jõudnud ära proovida pea kõik kopratõrjeviisid.

Tegu on metsakuivenduse peakraaviga, millesse voolab hulk väiksemaid kraave, ja peakraav suubub lõpuks Alajõkke. “Kui peakraavis vesi üles paisutatud, upub terve süsteem,” räägib Lehtse. “Me alustasime sellest, et jahimehed püüdsid koprad siit välja. Aga kohe tulid uued asemele.” Kopaga lahti tõstetud tammi asemele ehitati ruttu uus ja ka Kaitseliiduga koostöös õhitud tamm asendati.

Viktor Lehtse katsetas ka toru panemist läbi kopratammi.

“Võib-olla kusagil koprad seda ei avasta, aga siin küll panid nad kohe torul otsa kinni.”

Lõpuks on pere oma maadel leidnud sobilikema viisi kob-

rastega kõrvuti elamiseks: Viktor Lehtse abikaasa Marika käib iga päev koeraga jalutamas ja vajadusel (see sõltub aastaajast, ilmast, vete seisust jne) lõhub oma 2,5kilomeetrisel teekonnal kopratammi pealiskihti nii, et laseb vee voolama. Tamme on kokku viis.

“See on endale tervislik, koerale vajalik ja metsale kasulik ning samal ajal elavad koprad siin edasi,” lugesid Lehtsed oma abinõu plusse, kuid rõhutasid, et see on nii võimalik tänu sellele, et nad ise sealsamas elavad.

Omal igapäevasel teekonnal vaatab naine üle ka naabri kopratammid – naaber kohapeal ei ela, aga kui tema maa tamm vee üles paisutaks, poleks ka teiste tammide torkimisest kasu.

Igal pool sama meetod ei tööta. “Tean, et näiteks Kauksis on suured metsaosad kobraste tõttu hävinud ja koprad ise on kolinud edasi, sest lõpuks muutub see keskkond ka neile endile elamiskõlbmatuks,” räägib Lehtse.

“Rikutud metsaga ei anna aga õieti midagi enam teha. Siin on veel see, et kopra rikutud metsa puhul metsaomanikud kahjustatud metsa taastamise toetust ei

K opraprobleem

Maaomanike ettepanekuid Pärnakate arvates tuleks teha järgmist. n Lihtsustada maaomanikele väikeulukijahi lubade väljaandmise korda. n Üle 10 ruutkilomeetri valgaladega veekogudel peaks riik täitma endale võetud kohustusi täies ulatuses. n Kui riik ei leia lisavahendeid kopratammide likvideerimiseks, tuleks kasutada selleks maaparandustoetust. n Muuta ranna ja kaldakaitse seadust, lubades raiuda kaldad lagedaks. n Doteerida jahimeeste koprajahti. n Doteerida n-ö kopratoodete valmistamist.

Pluss Ida-Virumaal kuuldu. n Probleemikate kopraalade puhuks oleks vaja erilahendusi ja -meetmeid, mis aitaks maaomanikel kobrastega paremini toime tulla. n Probleemikatel aladel tasuks lubada koprajahti aasta ringi. n Piirkonnad, kus ühe maaparandussüsteemiga on seotud paljud maaomanikud, vajaks head ideed, kuidas korraldada seal ühtset tõhusat tegevust. n Maaomanikud, kellel on õigus omal maal korraldada väikeulukijahti, sealhulgas koprajahti, vajaks selleks vähemalt juhendeid.

Allikas: kohtumised metsaomanikega

Metsaharvenduse OÜ Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

saa, öeldakse, et lõhkugu tammid ja kahjustust ei teki.”

Ta lisab, et toetus paraku aktiviseerib metsaomanikke, kuid ka kuivenduskraavide puhastamine võsast pole toetatud – just see tegevus on koprarohketes piirkondades aga tähtis. Ka seetõttu, et siis pääsevad jahimehed või masinad tammidele ligi.

Lehtse toob paralleeli, et kopraga on nagu põdragagi – leidub piirkondi, kus metsaomanikel pole põdraga muret ja teisal on probleemid väga suured.

“Siin üle-eestilist Harju keskmist ei saa teha. Peaks olema nii, et seal, kus on suured probleemid, lahendatakse olukord omamoodi. Näiteks võimaldatakse kergemini küttimisluba saada, aasta ringi jahti pidada jne.”

Ta usub, et aeg on seal, kus kopramuret võiks saada arutada paremini kui varem, kuna päevakorral on maaomanike ja jahimeeste lepingud, mille sõlmimise tõttu ka jahimeeste tähelepanu kobrastele suurem on.

Iisaku ühistus on lepingute teemal kohe tulemas õppepäev.

ML

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

Värskelt söödud haab kobraste tegevusväljal Permisküla lähistel.

Siin on vasakult vaadates reas kaitseala, riigi kraav ja erametsaomaniku ulukiaiaga piiratud metsakultuur.

Riik eelistab põldu metsale!

Koprateemaga sattus kimpu ka Pärnumaa metsaomanik Eerik Philips, kes kirjeldas oma kogemust Pärnumaa metsaomanike seltsi õppepäeval.

“Just nimelt oma kogemuse järgi saad aru, kus seaduste nõrgad kohad on,” rääkis Eerik Philips, kes avastas oma kinnistul üleujutatud metsaaluse tänavu sügisel.

Philipsi metsad jäävad veekogu äärde, mille eesvoolu valgala on tema sõnul kindlalt üle 10 ruutkilomeetri.

Pindala suurus on tähtis, kuna Eestis on ette nähtud, et mitmel kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimiseks hoiab eesvoolud korras riik, kui eesvoolu valgala pindala on vähemalt 10 ruutkilomeetri suu-

rune. Niisugustel puhkudel (ja kui eesvool on vastavasse nimekirja kantud) rahastatakse eesvoolude hoiutööd riigieelarvest põllumajandusministeeriumi kaudu.

Kui Eerik Philips märkas, et tema metsa on ilmunud vesi ning et selle põhjuseks on kolm mitme omaniku maid läbivale kraavile tekkinud kopratammi, hakkas ta uurima, mida riik ette saab võtta. Ning sai teada, et riigi kulul korrastatakse vaid see osa eesvoolust, mis puudutab põllumaid.

Metsamaade vahel vaadaku omanikud ise, kuidas hakkama saavad.

“Peale muu oli oktoobriks ka põllumaade heaks kasutatav rahasumma selleks aastaks otsa saanud,” märkis Philips.

Teine sekeldus tekkis tal kohaliku jahiseltsiga, kellelt käis küsimas kobraste küttimi-

Hea metsaomanik!

haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

KompleKti hind sisaldab: tõstuk oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

taavi@artiston.ee

toodetud eestis

palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit.

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

Taavi Saar, tel 508 9955

ML

meie tootevaliKus:

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

O s ta m e : • metsakinnistuid

se luba. Tema maaomanikuna seda ei saanud, kuna pole ise jahimees.

Eerik Philips, toetudes oma kogemustele, oli sõnastanud punktid, mida tema arvates peaks Eestis muutma. Õppepäeval käis nende ettepanekute (mis kõrval infokastis on ära toodud) arutelu.

Nii Pärnus kui Ida-Virumaal hakkas kõrvu, et maaomanikule, kellel on ju õigus oma maal koprajahti korraldada, käib tammide esmane lõhkumine (kuivenduskraavidelt põhimõtteliselt tuleks koprad lahkuma sundida) üksi tegutsedes üle võimaluste ja jõu.

Teisalt on maaparandussüsteem iseenesest rajatis, mis kõigi asjaosaliste koostööd eeldab, selleta tõtt-öelda üldjuhul hakkama ei saakski.

ind Komplekti h

€ su 13 43kä0ibem ak

da Hind ei sisal

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

haagis oniar 10t: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

n Soome metsafirmad tõmbavad kulutusi kokku. Nüüd on leitud, et metsurite palkamine aasta ringi on liiga kallis. Sügava lumega talvedel ollakse sunnitud metsurid laskma puhkusele, kuna tööd ei jätku.

Sellistes lumeoludes jääks ka kännud liiga kõrged.

1980. aastate alguses töötas Soome metsamajanduses 63 000 inimest, peamiselt metsurid. Pidevalt suurenev masinraiete osakaal on nende arvu tunduvalt vähendanud.

Pöördepunkt oli aastatuhande vahetusel, kui harvesteri- ja metsaveotraktorite juhtide arv ületas raietöid tegevate metsurite arvu. Metsafirmad ostavad ka muid metsamajandustöid (nt istutamine, kultuurihooldus) üha rohkem teistelt ettevõtjatelt teenusena sisse. Metsuritele annavad kõige enam tööd aga hoopis metsahooldusühistud, kelle palgal on kokku ligikaudu tuhat metsurit, ent osa neist töötab tähtajaliselt. n Soome Metsakeskus on mures sellepärast, et puitu varudes jäetakse metsa jälgi, mis kasvama jäävat puistut rikub. Eriti käib see harvendusraiete kohta.

Kontrollimisel on selgunud, et näiteks tüvekahjustusi jääb liiga palju igal neljandal harvendusraielangil ja igal kolmandal energiapuidu varumiseks tehtud harvendusraie langil. Parimatel lankidel on õnnestunud raiet teha nii, et ei ole ühtegi tüvekahjustusega puud. n Austria lammaste lihakehade töötlemisel saadud rasvast valmistatud ulukipeletusvahendit Trico on viimastel aastatel katsetatud ka Soome metsades. Metsainstituut Metla on leidnud, et vahend tõesti peletab põtru, hoiab ära männilatvade söömise ja vähendab oluliselt külgokste söömist.

Katsealadel töödeldi istutatud männikultuuris 12–13aastaseid mände, kelle pikkus poolteisest meetrist kahe meetrini.

Ainet pritsiti ladvakasvule ja ülemistele külgokstele septembris. Kolmel aastal töödeldi katses ka kaskesid.

Soomes vahendavad peletusvahendit metsaomanikele jahiseltsid. Katsete ajal jagati seda ka tasuta. Tänavu maksab 10-liitrine nõu Soomes 50 €, hinnale lisandub kohaletoimetamiskulu.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6 metsakasvatus

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

Metsaomaniku ökokonto ja metsakalmistud ERAKOGU

Kuidas Saksamaa metsaomanikud metsatoetusi kasutavad.

Proforest II projekti raames olime kolmenädalasel tööpraktikal Saksamaal Bad Segebergis Schleswig-Holsteini liidumaa põllumajandus-kaubanduskoja metsaosakonnas. Selle asutuse (saksa keeles Landwirtschaftskammer, LWK) metsaosakond on ülesannete poolest väga sarnane meie Erametsakeskusega.

Praktika eesmärk oli aru saada sealse piirkonna erametsanduse toimimisest.

Teistlaadi kombed

Siht on suurem metsapind Schleswig-Holstein on Saksamaa kõige põhjapoolsem liidumaa. Selle pindala on ligi 16 000 km², millest metsa 10%. Metsanduse prioriteet on metsa juurde kasvatada. Seda püütakse teha looduslähedaselt ja jätkusuutlikult, pidades silmas võimalikke kliimamuutusi. Istutatakse peamiselt lehtpuid – pööki ja tamme. Okaspuumetsad kujundatakse ümber segametsadeks.

Schleswig-Holsteinis saavad metsaomanikud toetust põllumaa ja muu maa metsastamiseks ning okaspuumetsa ümberkujundamiseks segametsaks. Toetatakse ka metsateede korrastamist. Metsastamisel toetatakse nii seemnete kui taimede ostmist, külvamist ja istuta-

Saksamaal lageraieid ei tehta – puuliikide kooslus võimaldab metsi majandada püsimetsana.

mist kui ka kultuuri hooldamist ja täiendamist. Toetuse suurus oleneb okaspuude osakaalust kultuuris. Mida vähem on okaspuid, seda suurem on toetus.

Erinevalt Eesti metsandustoetustest pole liidumaa määruses nimetatud toetuse maksimaalseid suurusi. Taotlus esitatakse summadeta. Seejärel läheb LWK metsakonsulent koha-

peale ja hindab, kui palju võiks konkreetsele alale taimi istutada või külvata, mis töid oleks vaja teha ja kui palju tööd maksma võiks minna. Nii selgub toetuse summa, mida ollakse nõus metsaomanikule maksma. Kui metsaomanik ka on summaga nõus, on tal töö tegemiseks üks aasta. Pärast seda vaatab konsulent tööd üle ja makstakse toetus.

Paljud metsaomanikud on leidnud, et nad ei taha oma metsa majandada ja teenivad tulu hoopis sellega, et müüvad metsas matmiskohti.

Metsaühistutele makstakse toetust investeeringuteks (metsamasinate soetamine, laoplatside rajamine), arendustegevuseks (logistika planeerimine, arengukavad) ja ühistu juhtimiseks (personali- ja reisikulud, kontoriseadmed, kindlustus, väljaõpe). Toetust saavad ühistud, mille liikmete omandis on vähemalt 1000 ha metsa, ja kus puitu müüakse vähemalt 2 tm ühistuliikmete metsamaa hektari kohta. Neid tingimusi suudavad täita vähem kui pooled liidumaa metsaühistutest. Ühistutega on samas liitunud umbes 60% omanikest.

Erinevalt Eestist nõustavad Saksamaal metsaomanikke

konsulendid, kes on LWK palgal.

Igal konsulendil on oma kindel piirkond. Nõustamine on metsaomanikule tasuta, aga kui konsulent teeb lisaks nõustamisele veel midagi, siis selle eest peab metsaomanik maksma. Lisaks LWK konsulentidele nõustavad metsaomanikke ka eranõustajad, kuid seda ei toetata.

Lisaks metsandustoetuste vahendamisele ja omanike nõustamisele tegeleb LWK veel mitme põneva teenuse korraldamisega. Saksamaal on selline seadus, et kui näiteks ehitustegevusega kusagil loodust kahjustatakse, tuleb mõnes teises kohas see heastada. Et ka eraoma-

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

nikud saaksid süsteemis osaleda, on loodud neile võimalus moodustada nn ökokonto. Objektiks võib olla näiteks mõni tiik konnadele, soodne pesitsuspaik lindudele vms. Iga selline ala maksab teatud arv ökopunkte. Kui omanik on ala valmis teinud, saab ta selle väärtuses ökopunktid maha müüa kellelegi, kes peab loodusele tekitatud kahju heastama.

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

Paljud metsaomanikud on leidnud, et nad ei taha oma metsa majandada ja teenivad tulu hoopis sellega, et müüvad metsas matmiskohti. Sellisel juhul on kogu majandustegevus metsas keelatud. Inimene saab osta endale ühe koha ümber ühe puu, kus kokku on kaksteist kohta, või osta terve puu 99 aastaks.

Koha hind on alates 300 eurost.

Praktika oli väga huvitav.

Kindlasti saab võrdluseks väita, et Eesti erametsanduse toetuste süsteem ja metsanduslik tugisüsteem on heas seisus. Erinevusi sakslaste süsteemiga loomulikult on, kuid need on ka põhjendatavad. Eesti pindalast moodustab metsamaa ju 50%, metsa majandatakse rohkem, toetusi taotletakse rohkem jne.

TRIIN SUUR PRIIT JÕEÄÄR Erametsakeskuse töötajad

Ostame Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

Ostame: kasvavat metsa metsamaad (ka osaliselt tehtud

ÜMARPUIDU KOKKUOST

raietega, võib olla hüpoteegiga)

tel 514 2605 info@rohelinemets.ee www.rohelinemets.ee

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

raieõigust põllumaad Samas teostame metsa ülestöötamist ja väljavedu!

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.

INFO: tel 516 6349, 5347 2170 OSTAME

kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust.

Teostame ka võsaraiet.

INFO: tel 5300 3193, 5304 2554 E-POST jaanus@latesto.ee OSTAME

Tõnis Kiisa

metsakasvatus 7

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

VIIO AITSAM

Saemees küürutab 1600 korda päevas Soomlasest leiutaja näitas Pärnus raami, mis energiapuu lõikamise lihtsamaks muudab.

Kui juba virnas olevat materjali peab ikkagi järkama, saab seda teha raamil oleva saega.

Kiire laasija

Soomes Kajaani ametikoolis õpetajana töötav Eero Pikkarainen on ka leiutajate ühingu esimees ja väikefirma Apuri Tuote Oy tegevjuht. Pärnumaa metsaomanike seltsi õppepäeval esinedes rõhutas ta oma metsaomanikuks olemist – leiutised sünnivad, kui ise metsas tegutsedes koged vajadust parema tööriista või lahenduse järele.

Langetusraamiga tutvub Pärnu metsaomanike seltsi liige Ants Kangur ja seda vaatab pealt Valek Aim.

Läbimõeldud liigutused Pärnus demonstreeritud mootorsaeraam (ametlikult nimetatud langetusraamiks) on mõeldud energiapuude lõikamiseks ehk sellise peenema materjali raieks, mis laotakse virna laasimata ja järkamata. Kui ainult saega töötada, tuleb alalõpmata kummarduda ja siis end jälle sirgu ajada, et lõigatud materjal hunnikusse viia. “Üks saemees langetab 800 tüve päevas ja iga puu juures peab ta kaks korda küürutama ning see teeb kokku 1600 küürutamist. Hakkasin mõtlema, kuidas seda vältida saaks,” rääkis Eero Pikkarainen.

Sellest mõttetööst sündiski saagi lõikamiskõrgusel hoidev raam, mille abil töömees saab saagida nii, et selg on kogu aeg sirge. Sae suunamised ja suru-

Eero Pikkarainen näitab omaleiutatud laasimisseadet.

mised käivad raami küljes oleva spetsiaalse käepideme abil, mis toetub vastu jalga.

Pikkarainen kirjeldas, kuidas tema raami abil töö käib. Arvestades, et hakkeks minev puit peab saama metsas kuivada, on ta läbi mõelnud ka virna tekitamise. Saega metsas tegutsedes otsib ta kõigepealt pilguga välja lähikonna kõige toekama puu, mida tõsta raskem. Langetab selle kohta, kuhu hunnik tuleb, ja teeb seda arvestusega, et järgmised puud tõstab selle peale. Jämedam puu kõige all jätab õhuruumi, mis kuivamist soodustab.

Parem käsi hoiab raami, jalg juhib saagi ja saag lõikab ülemise poolega. Vasak käsi hoiab puust kinni, ja kui tüvi on läbi lõigatud, jääb see püstiselt kätte. Saagija paneb töötava sae koos raamiga maha ja viib saetud puu hunnikusse ära... Õppepäeval demonstreeris leiutaja ka, kui ruttu on võimalik saagi raamile kinnitada ning õpetas, et kui saemees vahetub, tuleb raami veidi ümber häälestada. Raam on kasutatav eri saetüüpide puhul, kuid saemarki vahetades on vaja ka raami kaks pisidetaili vahetada.

Eero Pikkarainen rääkis, et saeraami mõtte algtõuge tuli tegelikult tema kolleegilt, kes energiapuitu varudes töö lihtsustamise vajadust koges. Ta oma metsatööst sündis aga puude laasimise seade, mis oli näidisena Pärnusse kaasa võetud.

Mändide ja kaskede laasimine läheb tema sõnul selle konkreetse seadme abil pea neli korda kiiremini kui varem. N-ö pöörleva lõikamisviisi tõttu piisab ühe oksa lõikamiseks ühest seadme varre lühikesest tõmbest.

Seadme enda üks eripära on ümmargune joon – ei ühtegi nurka, mis laasitava puu koort kuidagi vigastada võiks. Õppepäev oli keset Pärnu linna, kuid järgmisel päeval käisid huvilised ka linna lähedal metsas saeraami plusse vaatamas.

Uno Jääger, kes metsaomanike seltsi poolt õppepäeva juhtis ja tõlgiks oli, ütles, et Eero Pikkarainen on seltsi koostööpartner. Pärnu metsaomanike selts on juba pikka aega Soome metsaomanikega suhelnud.

Apuri Tuote Oy valmistab innovaatilisi tarvikuid ka kalameestele. Firmas töötab kokku kuus inimest.

SAME on 1992.a. asutatud masinatööstusettevõte, mis tegeleb Jõgevamaal Tabiveres masinate ja seadmete tootmisega.

Toodangu hulka kuuluvad kultivaatorid, lumepuhurid, liivapuisturid, V-tüüpi lumesahad,hooldusniidukid, kett-võsaniidukid ja metsaveohaagised.

Toodangust ca 20 % realiseeritakse Eestis ja 80% välisturgudel.

UUS kett-võsaniiduk M1650 OÜ SAME Tabivere, Tabivere vald 49127, Jõgevamaa Tel.7766950 info@same.ee www.same.ee

ML

8 P Ä R I M U S

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

Vanarahvas jälgis ilma Metsarahva puupärimus on osa meie kultuurist.

Säästlik looduskasutus on hakanud jälle juurduma meie inimeste teadvusse. Oleme asunud väärtustama esivanemate pärimuslikke tarkusi ja oskusi. Puhas puit majaseinas ja mööblina on taas hinnas ning üha rohkem kerkib maamaju, kus nii seinapalgid kui mööbel on pärit oma metsast.

Loomulik, et sellega seoses tasub meenutada ja elustada reegleid, mida vanasti järgiti.

Metsast võeti ainult sellist puitu, mida parasjagu tarvis oli. Põhilise küttetarbe rahuldas haoküte.

Tarbepuitu ehituseks ning laudsepa- ja tisleritöödeks raiuti aga kindlal ajal ja kindlast kohast.

Ehituspuit otstarbe järgi Juba Prantsuse renessansiaja arhitekt Philibert De l’Orme kirjutab oma 1561. aastal avaldatud raamatus, et kvaliteetpuitu ei valita metsatüki lääneservast, kus puit on kõige halvem, üldiselt kiiva tõmbunud, murduma kalduv, sisaldab rohkem maltspuitu ja ka mädanikku on rohkem. Eriti sobimatu oli sealt võtta mööblipuitu.

Puud metsa lõunaservas on parema kvaliteediga kui lääne pool, kuid soojas kasvanuna on need kuivavõitu ja ebaühtlasema puiduga. Põhja ja ida pool säilitavad puud kõige rohkem toitaineid, neis on paremini jagunenud niiskus ja neis on vähem maltspuitu, kusjuures parim kvaliteet on just idaservas.

Näiteks akende ja uste valmistamiseks tuleb puitu varuda just sealt või metsa keskelt.

Põhjamaades on leitud, et ka puu enda pooled on erinevad – põhjapoolne külg on kõige kõ-

VIIO AITSAM

vem. See soovitati märgistada, et palkhoone ehitamisel panna too külg väljapoole. Kõik vanad ehituskäsiraamatud määravad ehituspuu minimaalseks vanuseks muide 140–200 aastat.

sest. Pragunematut puitu saadi selliselt, et langetatud tarbepuu kooriti esmalt ribadena ja osaliselt – see aeglustas kuivamist. Alles poolkuiv palk kooriti täielikult või tahuti kahelt poolt ja laoti kuiva kohta virna nii, et tuul pääses vahele.

Kvaliteedinäitajad Parimad männid kasvavad lahjas nõmmemullas, kus aeglasel kasvul tekib tiheda süüga puit. Kõige kvaliteetsemad kuused kasvavad sooserval. Kvaliteetse puiduga puud kasvavad tihedalt, et tüvi oleks oksteta. Puu peab olema küps, mis tähendab seda, et kasv on juba peaaegu peatunud ehk viimased aastarõngad peavad olema võimalikult kitsad.

Männi kvaliteet on näha toorest ladvast ja paksust korbast, millest kõrgemal on hea puu koor kollane ja võrkjalt täis õhukesi lipendavaid kooreribasid.

Hea kuusk on terve, vaigujooksuta, terve ladvaga ja tema alumised, tihedas metsas kuivanud oksad ripuvad peaaegu otse alla.

Kui puu on langetatud, kontrollitakse tema kvaliteeti. Selleks soovitatakse kirvesilmaga lüüa puu ühte otsa. Kui samal ajal teises otsas kuulata, kõrv vastu puud, ning hääl on selge ja kajab hästi, on see märgiks, et puu on väga hea, terve, vigadeta.

Mida vähem puu kajab ja mida sumedam on kaja kõla, seda rohkem on puidus vigasid. Selline kuulamine nõuab kogemusi, kuid asjatundja määrab koputades ka kasvava puu kvaliteeti.

Kaja tugevus ja kvaliteet sõltuvad ka ilmastikust ja pinna-

Kuidas kuivatada?

Täiskuu paiku on kõva aeg.

sest. Muusikariistade valmistamiseks saab nn resonants- ehk kõlapuitu vaid teatud kindlatest kohtadest. Soomlased ütlevad, et kõrgeima kvaliteediga puitu annab heas puistus umbes üks puu sajast.

Raiumise aeg Caesari arhitekt Vitruvius kirjutas 2000 aastat tagasi, et tarbepuiduks tuleb okaspuu langetada talvel ja lehtpuu sügise alguses, kui puud veel täies lehes.

Lehtpuud jäetakse laasimata, et lehestik aurustaks puust liigse vee.

Rootslased teadsid juba XIX sajandi lõpus, et detsembris enne talvist pööripäeva langetatud männipalk on tugevam ja ka mädanikele vastupidavam kui jaanuaris-veebruaris raiutu.

Vana arusaama järgi on talvel raiutud puit vastupidavam, kuna “mahlad ei liigu” ja puit on kuivem. Tegelikult on puu niiskusesisaldus talvel isegi kõrgem

Mida vähem puu kajab ja mida sumedam on kaja kõla, seda rohkem on puidus vigasid.

kui suvel, kuid puuseente elutegevus on pärsitud.

Raiel peeti hoolega silmas ka kuu faase, tuule suunda jms. See tulenes kujutelmast, et noorkuu ajal elu kasvab, vanakuu ajal aga kahaneb ja sureb. Usuti ju, et puu on elav olevus.

Tarbepuud, eriti anumateks ja mööbliks minevat puitu tuleb varuda vana kuu kõval (kuival, kalgil) ajal, okaspuud ehituspuiduks aga noorkuu kõval ajal.

Tarbeokaspuu kooriti sageli aasta enne raiet maapinna lähedalt kämbla laiuselt ära. Tarbelehtpuud võis erandina raiuda ka suvel, kuid siis tuli puu jätta laasimata lehtede kuivamiseni.

Kõva ja pehmet aega määrati vanasti piirkonniti erinevalt, nagu ka uskumused võisid olla lausa vastupidised. Kõige sagedamini paigutati vanakuu kuiv aeg kuu viimase veerandi, noorkuu kuiv aeg kuu esimese veerandi lõppu. Aasta kõige kõvemad ajad olevat küünlakuul.

Puude langetamise aja valikul arvestati ka tuule suunda ja langetamissuunda ilmakaarte suhtes. Eelistati langetamist ida ja põhja poole ida-, põhja- või loodetuulega. Õigest kuivatamisest sõltub umbes pool puidu vastupidavu-

Umbes poole aasta pärast tuleb palgid ümber laduda nõnda, et alumised pooled pööratakse üles ja sisemised väljapoole. Nii peavad palgid seisma vähemalt kaks aastat, enne kui saetakse plankudeks või laudadeks, mis omakorda peavad soojas ruumis veel mitu kuud kuivama.

Parima puusepapuidu saab mitmeaastase hoidmisega, kusjuures kõvad lehtpuud (tamm, saar, jalakas) peavad seisma kauem, kuni 8 aastat. Pehmed lehtpuud (kask, lepp, pärn) ja okaspuud on kasutatavad varem.

Siiski tuleb tähele panna, et puit ka liiga kuivaks ei läheks.

Kui niiskus on täiesti haihtunud, ei ole puit mööbliks kõlblik.

Treimiseks ette nähtud puit pandi vanasti enne kuivatamist 30 päevaks vee alla või sõnniku sisse. *** Vanu uskumusi tasub järgida, kuid osa neist on põhjendamatud. Raieaja valikul on näiteks kindlasti oma mõju, kuid raieaegse tuule suuna mõju puidu kvaliteedile ei saa vist iial tõestust. See on arvatavasti samalaadne uskumus, nagu Põltsamaa kihelkonnast üles kirjutatud “tõde”: “Kui kännu ots karvaseks jääb, siis tuleb vanapagan sinna oma perset sügama.”

www.balmax.eu

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus al 2 m)

tel 5300 0304 e-post arne@energywood.ee

LEMBITU TVERDJANSKI

tel 5592 1928

Kaunistusega puu novembri metsas,

info@balmax.eu

Tellides novembris või detsembris Mus-Max’i puiduhakkuri koos uue Volvo FH500 6 x 4 Globetrotteri kabiiniga, sõidad koos Volvoga luksuslikule reisile Brasiiliasse. Kampaaniaveokite arv on piiratud.

MUS-MAX puiduhakkurid KESLA metsatõstukid HSP GRIPEN puidu- ja energiahaaratsid

ALUCAR pealisehitus MASCAR niidukid, kiletajad, pallitajad JOAB konksliftid HB BRANTNER väga kvaliteetsed HÜFFERMANN konkslift kastivahe- põllumajanduslikud haagised KESLA metsatõstukid ja väljaveotus süsteemid, konteiner-, eriotstarbehaagised lised haagised

P Ä E V A K A J A 9

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

Heino Laiapea

Väikeulukid ja maaomanik Jahti pidada saab ikkagi vaid siis, kui jahitunnistus on olemas.

Maalehe veebis ilmus kirjutis, mis tutvustas uue jahiseadusega maaomanikele antud õigusi. Üks kommenteerija tuletas meelde, et maaomand iseenesest ei anna veel õigust väikeulukitele jahti pidada.

“Palun meeles pidada, et maaomanik peab esmalt läbima kõik koolitused ja tegema omale vastavad load nii relva soetamiseks kui jahimeheks hakkamiseks,” on nimeta kommentaaris kirjas. “Ainus, millest ta pääseb, on suuruluki laskekatse, kuna suuruluki laskeõigust ta endale seaduse järgi ei saa. Artiklist võib mõni mees aru saada, et maaomandus annab kohe vastavad õigused...”

Jutt käib jahiseaduse sättest, mis annab maaomanikule õiguse korraldada oma maal väikeulukijahti. Maaomanik saab otsustada ka küttimismahu, kuid selleks et väikeulukijahti pidada, peavad tal olema jahimehepaberid.

Jahiks on vaja ka jahiluba, mille saab selle jahipiirkonna kasutajalt, kelle piirkonda maaomaniku maa jääb.

Jahiseadus ütleb, et “jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele”.

Maaomanik, kes tahab pidada väikeulukijahti, peab tutvuma ka jahiseaduse alusel välja antud jahieeskirjaga, kus on

kirjas jahiajad. Samuti leiab jahieeskirja lisast Eesti väikeulukite loetelu. Väikeulukid on: rebane, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes, ja loetelus on ka hulk jahilindusid.

Näiteks koprajaht on jahieeskirjas reguleeritud tervelt nelja lõikega.

Need märgivad, et mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga võib jahti pidada 1. augustist 15. märtsini, jahikoeraga 1. oktoobrist veebruari lõpuni. Varitsus- või hiilimisjahti jms võib pidada 1. augustist 15. aprillini, kahjustuste korral ka muul ajal, kuid siis vaid keskkonnaameti loal.

ML

Valmisid uued kotkakavad Enamik kolme kotkaliigi teadaolevatest leiukohtadest jääb riigimaale.

kus veel hiljuti käis suur külma ootamine, et pinnas masinatele pisutki kindlam oleks.

Eestis pesitseb kuus liiki kotkaid – kala-, kalju-, meri- ja madukotkas ning suur- ja väike-konnakotkas. Kõik nad vajavad ranget kaitset. Seekord kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kalakotka, kaljukotka ja merikotka kaitse tegevuskavad.

Kaljukotkaid on Eestis hinnanguliselt umbes 60 paari. Eesmärk on 2027. aastaks arvukus tõsta 80 paarini. Kaljukotkaste populatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade hävimisest ja kvaliteedi langusest tingitud saakloomade arvukuse vähenemine. Järjest enam muutub ohutegurina arvestatavaks ka häirimine (nt loodusmatkajad).

Kalakotkas on levinud Kirde-, Ida- ja Lõuna-Eestis, kuid tähel-

FSC® ja PEFC™ tarneahela ja metsa majandamise sertifitseerimine Toodete sertifitseerimine (CE märgistamine) Juhtimissüsteemide sertifitseerimine Puidu tugevussorteerimine

dada võib levikuala laienemist üle Kesk-Eesti lääne suunas, taastades väga aeglaselt oma kunagist levilat. Eestis hinnatakse kalakotka arvukuseks 50–60 paari ja viimastel aastatel on märgata arvukuse stabiliseerumist. Kalakotkale on ohuks mitme väiksema mõju kuhjumine, sealhulgas pesapaikade vähesus, elupaikade killustumine, häirimine jms.

Merikotkas on Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud lind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist taset ei ole seni saavutanud.

Hinnanguliselt elab Eestis praegu 220–250 paari merikotkaid, kuid liigi arvukus oli sajandeid tagasi suurem. Merikotka olulisim ohutegur on endiselt keskkonnamürgid, sealhulgas pliihaavlite kasutamine, lisaks sobivate pesapuude nappus ja pesa-

paikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi langus, hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides.

Kinnitatud tegevuskava pikaajaline kaitse-eesmärk on merikotka arvukuse taastumise võimaldamine ja liigi säilimine Eestis vähemalt 300 paari suuruse asurkonnana.

Tegevuskavade eelnõude ettevalmistamist koordineeris keskkonnaamet ja kavad koostati koostöös Kotkaklubiga. Tegevuskavu saab näha keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Neist leiab muu hulgas, et teadaolevatest kaljukotka leiukohtadest asub eramaadel 6% (viis leiukohta), kalakotka leiukohtadest 6% (4) ja merikotka leiukohtadest 31% (102).

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

BM TRADA EESTI OÜ Peterburi tee 46, 11415 Tallinn tel 613 9888 • faks 613 9889 e-post info@bmtrada.ee • www.bmtrada.ee

ML

Allikas: keskkonnaministeerium

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

 10  P Ä E V A K A J A  

 METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013 

Maalehe tammed idanevad

H IN N A K A JA

Tendentsid pole muutunud n Vaatamata niigi kþrgetele hindadele, on okaspuupalgid ka oktoobris kallinenud: männipalk 1,6%, teised 0,3–0,5%. Kvartalitaguse ajaga vþrreldes on enim kallinenud kuusepeenpalk (4,9%). Kuusepalk on kallim 3,6%, männipalk 2,3% ja männipeenpalk 1,7%.

Ka aastataguste hindadega vĂľrreldes on kuusepalkide hinnakasv olnud oluliselt suurem.

Männipalgid on aastaga kallinenud 6,8%, männipeenpalgid 7,3%, kuusepeenpalgid 10,3% ja kuusepalgid 14,9%.

Lehtpuupalkide hindades on muutused palju väiksemad. Kasepaku keskmine hind on jäänud eelmise kuu tasemele, kasepalk aga on kallinenud 2%. Huvi on kasvanud lepa- ja haavapalkide osas. Hinnakasv kuuga ei ole kßll eriti märkimisväärne (haavapalgil 1,2% ja lepapalgil 3,5%), kuid laienenud on kokkuostjate ring.

Seisuga november 2013 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 71.79, männipeenpalk 65.93, kuusepalk 73.57, kuusepeenpalk 68.18, kasepakk 88.78, kasepalk 62.93, haavapalk 41.50, lepapalk 39.33 ja lepapeenpalk 28 ₏.

n Paberipuiduturul on hinnad jätkuvalt madalseisus. Männipuit on kuuga kallinenud 0,4%, kuusepuidu hind on jäänud samale tasemele, haavapuit on odavnenud 1% ja kasepuit 1,5%. Lisaks madalatele hindadele on kokkuostjad piiranud kokkuostumahte ja seadnud tihti lisatingimusi.

Aastataguse ajaga vþrreldes on ainsana suur kukkuja kasepaberipuit, mis on odavnenud ligi 16%, olles praegu ßhtlasi odavaim paberipuidu liik. Haavapuit on aastaga kallinenud ligi 4%, männipuit ligi 16% ja kuusepuit enam kui 19%.

Seisuga november 2013 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 38.08, kuusepaberipuit 37, kasepaberipuit 32.88 ja haavapaberipuit 33.46 ₏. n Ka kßttepuiduturg pßsib endiselt madalal tasemel. EMK hinnastatistika järgi jäi novembris 3m kßttepuidu hind sisuliselt eelmise kuu tasemele ning oli 23.99 ₏/tm. Kvartalitaguse ajaga vþrreldes on hinnakasv 0,8% ja aastataguse ajaga vþrreldes 2,1%.

TNS Emori hinnastatistika järgi maksis saagimata 3m kßttepuit oktoobris 25.97 ₏/tm, odavnedes

kuuga 0,6%. Kvartaliga on hind odavnenud 0,6% ja aastaga 1,4%.

Nii kuivade kui märgade 0,5 m lepahalgude hind jäi oktoobris septembri tasemele, olles vastavalt 35.83 ₏/rm (kuivad halud) ja 28.33 ₏/rm (märjad). Kvartalitaguse ajaga vþrreldes ei ole kuivade halgude hind muutunud, märgade halgude hind on aga 1,3% odavam. Aastaga on kuivad halud odavnenud 4,9%, kuid märjad halud kallinenud 1,5%.

Hakkpuidu hind on maist alates pßsinud samal tasemel (10.76 ₏/pm³), ent on aastaga siiski ligi 3% kukkunud. Graanulite hind tegi septembris uue hinnarekordi ja odavnes seejärel oktoobris pisut (1,4%), ning jäi tasemele 170.93 ₏/t. Kvartaliga on graanuli hind kallinenud ligi 3% ja aastaga ligi 6%. Puitbriketi hind oli oktoobris 136.12 ₏/t, mis tähendas 1% kallinemist.

Kvartaliga on brikett kallinenud enam kui 5% ja aastaga ligi 3%.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskßhistule Eramets ettevþtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lþpplaohinnad.

Hinnad on käibemaksuta.

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

.FUTB JTUVUBNJOF

www.katko.ee tel 443 6670, 504 1066 e-post kat.ko@estpak.ee

Ostame metsakinnistuid OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

Metsa- ja pþllumaa OST Ostame Tartu lähedalt Pþllumaa 2000–3200 ₏/ha.

Huvi pakuvad ka pĂľllumajandusĂźksused.

(50 km raadiuses):

• KASVAVAT VÕSA • RAIEÕIGUST • LEHTPUULANKE

5595 2906 marek.ujuk@gmail.com

Info: tel 5621 4750 info@energia-24.ee

A L D U S VĂ„ Ă„ R S A S TAT U S UST 20 A

• METSAMATERJALI OSTAME • KASVAVAT METSA • METSAMAAD AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Pþlva tel 799 1474 ASLemeks LemeksTartu, Vþrutel tel730 7827907 1736 AS ASLemeks LemeksPþlva, Valgatel tel799 7641474 2278 AS AS Lemeks Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Vþru, tel 5865 0856 AS Lemeks Jþgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi, tel 509 7715 AS Lemeks Sadamad Kunda osakond tel 329 5820 AS Lemeks Jþgeva, tel 504 3611 AS Lemeks Sadamad Paldiski osakond tel 671 7288

Ka Maalehe toimetus järgib Riigikantselei ßleskutset kasvatada tþrudest istikud ja rajada Eesti 100. aastapäeva puhuks väike tammesalu.

VĂľtsime pĂľhimĂľtteks, et kogume tĂľrusid Eesti eri paikadest.

Tþrud on idanemas Raplamaal Raikkßla vallas Raela kßlas. See paik jääb þige lähedale Pakamäele, kus vanade juttude järgi olid kunagi koos kärajatel käinud muinaseestlaste vanemad.

Meie istandus järgmisel aastal täieneb. Tänavu mulda pandud tþrud on pärit Rapla-, Järva-, Hiiu- ja Läänemaalt. Esialgu on tþrusid ßheksalt (kui nelja tßtre tammed eraldi arvestada, siis tosinalt) puult. n Esindatud on Raplamaa Tamme kßla tamm. Selle pþlise kßla (end Kabala), mþisa (hoone vanas osas on säilinud Eesti ßks suuremaid mantelkorstnaid) ja ta Pakamäega olnud seoste auks. Hßpoteesi järgi oli just Kabala kßla see, kes kärajatele kogunenud vanemad ära toitis. n Rapla linna Priiuse tamm, kelle Rapla kandi talupojad istutasid pärisorjuse kaotamise puhuks 1816. vþi 1817. aastal. Kohalike kodu-uurijate andmeil pole kusagil mujal Eestis sellise nime ja tähendusega tamme. n Vigala kirikuaia tamm. Selle auks, et Vigalas oli kogu nþuko-

VIIO AITSAM

See Vana-Vigala tamm on Ăźks neist, kellelt on tĂľrusid saadud.

gude aja kĂľigi silme all olemas VabadussĂľja monument, milleks on Vigala kiriku torn, ehitatud 1933. TĂľsi, monumendi kujud olid peidus, nimetahvlid Ăźle lubjatud ja Vabaduse rist tornil kaetud, kuid 1988. aastal see kĂľik taastati. Aegade jooksul sĂľdades hukkunud Vigala inimeste nimetahvleid tuli kahjuks ka juurde valmistada.

n Läänemaa Hanila vallas asuva Vatla mĂľisa tamm. Selle vĂľimsa puu tĂľrud jĂľudsid istandusse Läänemaa Ăźhe kaunima mĂľisa ja selle lähedal oleva PĂźha allika auks. Tegelikult ka Vatla inimeste auks, kui mĂľtelda mĂľisa aias olevale mälestuskivile. n Hiiumaa Kärdla sadama tamm on esindatud mĂľistagi Hiiumaa auks. n Koduaiatammesid esindab Sammlerite pere tamm “PĂľlvest pĂľlveâ€?, kes hakkas umbes 30 aasta eest kasvama pereema Lii ema aiamaal TĂźri lähedal.

Kui aiamaa mßßki läks, istutati tamm ema palvel ringi Sammlerite talu maadele Järvamaal Koigi vallas, kus ta on hästi kohanenud. n Sammleritelt on pärit ka “Neli tĂźtartâ€? ehk tĂľrud tammedelt, mis peres kord ise kĂźlvati. TĂźdrukute akende all tärkas neli puud, iga tĂźtre jaoks Ăźks – Eliisa, Eleene, Anete ja Sandra puu. n Ăœhest Hiiumaa Kärdla koduaiast on meie valikus ka tamme pĂźramiidja vormi tĂľrud. n Ăœhest Raplamaa Vana-Vigala koduaiast on istanduse pidaja toonud tĂľrud oma lapsepĂľlvekodu auks.

Hetkel on kþik veel vaikne, siltidega tähistatud lappidel kþik tþrud mulla all. Näis kas näeb midagi rohkem järgmisel kevadel.

VIIO AITSAM

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

VIIO AITSAM

Samblasõbrad ja...

Jämeda saab välja ja peenike jääb metsa, räägivad need, kes internetis puidukasutuse üle arutavad.

Millest Eestis hakkpuitu tehakse Eestimaa Looduse Fondi pressiteade viis mõtted puidukasutusele.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) andis pressiteatega teada, et pole Riigikogus värskelt vastu võetud metsaseaduse muudatustega nõus, kuna need intensiivistavad metsaraiet, kuid seejuures ei taga ohustatud metsaliikidele vajalikku kaitset.

Maalehe veebis tekitas pressiteade mõttevahetuse, kuid hoopis teemal, kes ja kui mõttekalt puitu kasutab. n Ürask: See on jälle üks n-ö kilplaste probleem. Soomes ja Rootsis vähenevad raiemahud 2,5–3 mln tm aastas, kuna pa-

beripuidu nõudlus kukub. Meil nõudlus suureneb, aga kuhu puit siis läheb? Ahju! Terves Euroopas lähevad hästi puidugraanulid, kuid meil tehti kolm elektrijaama, mis ümarpuidust haket jahvatavad, selle põletavad ja veel ka toetust saavad.

Nüüd sama metsaseadus teeb vahet notil lageraiest ja mis biomassiks läheb /.../. EL direktiivid nõuavad puidu kaskaadkasutust tulenevalt väärtusahelast, et oleks optimaalne ja kõik kasutuses. Mida aga tehakse meil? Kuna harvesteriga lageraie on odavam kui saega võsas jannata ja jäätmeid koguda, lüüakse lank puhtaks ja puit hakkena ahju! Tegelik biomass jäetakse vedelema või kasvama.

Väärtusahela ülemine osa lükatakse alumise asemel kütteks!

Kui oleks tegelik majanduse keskkonnaökonoomika sektoripõhiselt, saaks seda ka kergesti näha. Meil on aga keskkonnakaitse asemel looduskaitse. Pool maadest on Natura alad ja mets justkui elukate jaoks... n Vili: Kaitstavaid metsi on Eestis 30%, Lätis 19,5%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2%. n Aga meil Soomes: 20% Soome elektrist tuleb puiduhakkest.

Igal aastal kogutakse 10 miljonit tihumeetrit hakkpuitu ja sellega on hõivatud aasta ringi 5000 metsatöölist ja masinisti.

n Kadedaks teeb, sest: 1. See 10 miljonit tihumeetrit puitu annab tulu ehk sissetulekut kõigile Soome metsaomanikele.

2. Soomes on 5000 inimest aasta ringi tööga hõivatud.

3. Soome masinaehitus on hakkpuidu- ja muude metsamasinate tellimustega kindlustatud.

4. Hakkpuidu tagavarad kindlustavad energeetikutele 100% tarnekindluse.

5. Kogu raha jääb Soome majanduse vereringesse ehk siis Soome riiki.

Mis toimub aga Eestis?

ML

Allikas: www.maaleht.ee

Omaette küsimus on, kas Eesti väikemetsaomanikud, keda on arvuliselt kõige rohkem, tingimata ühinema peaks. Olemasolevad metsaühistud näitavad, et ühistu kaudu liigub teave ja kompetents, liitunud omanikud on palju võitnud. Kui lisada ka võimalused ühistu abil ja ühiselt puitu müüa, istikuid osta jne, on kasu suur.

Ent huvid, tahtmised on tänapäeval erinevad. Seda muidugi on mõjutamas ja kirjumaks muutmas linnastumine. Kui palju ka ei tahaks tagasikäiku, tuleb tunnistada oleviku seisu.

Nad ei organiseeru, nad ei majanda... Äkki sellest seisust pääseks välja, kui laseks avalikult muud huvid traditsioonilise majandamise kõrvale? Oleks ühistud, kes majandamist tähtsustavad, ja teised, kes arendaks rõhutatult liigikaitset (samblasõprade selts, halljäneste aitamise ühing), kolmandad, kes kasvatavad üleülejärgmisele põlvkonnale tamme...

Põhiline, et kõik saaksid ühtviisi tunnustust. Praegu riik eelistab traditsioonilisi majandajaid. Aga teised?

Kas et jäägugi koju või ikkagi tekitada teadlikult uusi radasid, mida pidi metsa jõutaks?

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

www.kesla.com

www.sampo-rosenlew.fi

HARVENDUS- JA VÄLJAVEOTEHNOLOOGIA

HR46

C645 METSAVEOHAAGISED

METSATÕSTUKID

PUIDUHAKKURID

VÕSAGILJOTIIN

Müük ja varuosad Volli Geherman, tel 5336 4573 Vitamiini 2a, 51014 Tartu

LANGETUS- JA LAASIMISPEAD

HARVENDUSRAIDE HARVESTER

Hooldus ja remont Karla Kreitsman, tel 515 1359 Tehnika 9, 72213 Türi

LÕPPRAIDE HARVESTER

BALTIC AGRO MACHINERY OÜ info@agrimarket.ee

VÄLJAVEDAJA

www.agrimarket.ee

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 12 (167) 28. november 2013

AS FORS MW uudiskiri

FARMA® GENERATION 2 FARMA esitleb uhkusega oma uut diasinikaitsega metsaveohaagiste seeriakontsepti - FARMA GENERATION 2.

Haagised on ehitatud kasutajate kogemustele tuginedes ning tegu on täiesti uue toote ja uuendusliku disainiga, kus torkab silma 8-kant kesktala. Haagis on tugev tänu

oma kaldus külgpindadele, mistõttu ka vastupidavam raskel maastikul, näiteks üle kändude sõites. Hüdrovoolikud on peidetud kesktalasse, võimaldades neid metsas vigastuste eest kaitsta. Baasmudeliteks on kõrge standardvarustusega T10 G2 ja T12 G2.

Pildil: CT7,0-10 G2.

Farma C7,0 on üks läbimõeldumaid ja taskukohasemaid metsalaadureid turul. Selle siruulatus on 7 m (1x teleskooppikendusega) ning tõstejõud (720 kg) ja liikumise geomeetria ületavad tavapärase. Atraktiivne disain ja hoolikas materjalivalik on andnud tulemuslikult kerge omakaalu. T10 G2 haagist saab kombineerida C7,0 või C6,3 laaduriga. Kui on soovi tavapärasest võimsama komplekti järele, siis soovitame haagist T12 G2 koos C8,5 laaduriga, mis on topelt-teleskooppikendusega.

TERASE KVALITEET, MIS MÕJUTAB!

VÄRVKATE, MIS KESTAB!

Kõik Generation 2 seeria tooted on läbinud ulatuslikud arvutused ja koormustestid rasketes katsetingimustes. Mõningal määral on tasakaalustatud metalli kvaliteedi ja paksuse suhet. Ülitähtsad ja suurt koormust taluvad detailid on toodetud kõrgtugevast terasest, soovimaks Teile pakkuda kindlustunnet haagise soetamisel.

AS FORS MW on viimastel aastatel investeerinud Põhja-Eurooa modernseimasse haavelpuhastuseja värviliini tehnoloogiasse. Kõik tehasest väljuvad tooted on täielikult haavelpuhastatud ja samuti on kõiki tooteid värvitud 2-komopnentse värviga, mis annab pikaaegse läike ja kauapüsiva värvi.

Külastage ka meie kodulehte: www.forsmw.com Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.

Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee