METSALEHT (jaanuar 2014)

LOODUSEGA KOOS: Eesti looduskaitse vajaks maaomanikke rohkem usaldavat alust Lk 8–9 30. jaanuar 2014 Nr 1 (169)

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

MAALEHE LISA

ÕIGEAEGNE RAIE ÕIGEAEGNE RAIE ÕIGEAEGNE RAIE

HILINENUD RAIE HILINENUD RAIE HILINENUD RAIE ÕIGEAEGNE RAIE

KÜPS KÜPSMETS METS ÜLEKÜPSENUD ÜLEKÜPSENUD METS METS ÕIGEL AJAL TEHTUD RAIDE KORRAL OLEKS ÕIGEL AJAL TEHTUD RAIDE KORRAL OLEKS ÕIGEL AJALKORDADES TEHTUD RAIDE KORRALHINDA OLEKS SAANUD KORGEMAT ÕIGEL AJALHINDA TEHTUD RAIDE SAANUD KORDADES KORGEMAT

SAANUD KORDADES KORGEMAT HINDA ÜLE ÜLEKÜPSENUD KÜPSENUDMETS METSKAOTAB KAOTABVÄÄRTUST VÄÄRTUSTIGA IGAAASTAGA! AASTAGA!

SAANUD KORDADES KOR RAIEKÜPS METS REEGLINA ENAM VÄÄRTUST EI KASVATA. RAIEKÜPS METS REEGLINA ENAM VÄÄRTUST EI KASVATA. Aitame Aitamekoostada koostada metsateatise, kuisoovite soovite müüa müüaraieõigust raieõigust RAIEKÜPS METSmetsateatise, REEGLINA kui ENAM VÄÄRTUST EI KASVATA.

Aitame koostada metsateatise sooviteRAIEKÜPS müüa raieõigust METS REEGLINA ENAM V Maksame Maksame raha rahaalati alati ette ettenotari notarikui deposiitkontole deposiitkontole Aitame koostada metsateatise kui soovite müüa raieõigust Maksame raha alati ette notari deposiitkontole Aitameparima koostada metsateatise kuikus soovite müüametsamajandamiskava raieõigust Pakume Pakume parima hinna hinna kinnistule, kinnistule, kus puudub puudub metsamajandamiskava Maksame raha alati ette notari deposiitkontole Aitame koostada metsateatise kui soovite Maksame raha hinnna alati ettekinnistule notari deposiitkontole Pakume parima kus puudub metsamajandamiskava Hea Hea metsakinnistu metsakinnistu eest eest pakume pakume parima parima hinna hinna Pakume parima hinnna kinnistule kus puudub metsamajandamiskava Maksame raha alati ette notari deposiitkon Pakume parima hinnna kinnistuleparima kus puudub metsamajandamiskava Hea metsakinnistu eest pakume hinna Tehingu Tehingu teostame teostame Teie Teie jaoks jaoks mugavalt mugavalt ja ja kodukoha kodukoha notaris. notaris.

Hea metsakinnistu eest pakume parima hinna Hea metsakinnistu eestjaoks pakume parimaja hinna Pakumenotaris. parima hinnna kinnistule kus puu Tehingu teostame Teie mugavalt kodukoha Tehingu jakodukoha kodukohanotaris. notaris.

Tehinguteostame teostameTeie Teie jaoks jaoks mugavalt mugavalt ja Hea metsakinnistu eest pakume parima hi NB!: NB!:Eestis Eestison onhetkel hetkelpalgi palgipuudus, puudus,sellest sellesttulenevalt tulenevalt saab saabraieõiguse raieõigusemüügi müügi korral korralparimat parimat tulu. tulu.Teie jaoks mugavalt ja Tehingu teostame

Müü Müüraie raieõigel õigelajal. ajal.

NB!: Eestis on hetkel palgi puudus, sellest tulenevalt NB!: Eestis on hetkel hetkelpalgi palgi puudus, sellest tulenevalt Eestisraieõiguse puudus, sellest saab müügi parimat tulu.

Ostanmetsa.ee Ostanmetsa.ee NB!: info@ostanmetsa.ee info@ostanmetsa.ee tel: tel:korral 555 55586 86 086 086 tulenevalt saab raieõigusemüügi müügikorral korralparimat parimat tulu. saab raieõiguse tulu.

Müü raie õigel ajal.

NB!: Eestis on hetkel KUI KUIOLULISED OLULISEDON ONUSALDUS USALDUS JA JA KINDEL KINDEL PARTNER PARTNER Müü Müü raie raieõigel õigelajal. ajal. saab raieõiguse

Müü r

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

VIIO AITSAM

Eriveolubadel uus kord Majandusministri määrusega on muudetud senist talvist raskete veoste erilubade väljaandmise süsteemi. Eriluba tähendab puiduveo puhul veoki täismassi kuni 52 tonni, mida lubatakse siis, kui tee muldkeha on vähemalt poole meetri sügavuselt külmunud.

Varem said vedajad maanteeametilt eriloa kuni kaheks nädalaks ja vedude jätkamiseks tuli uus luba osta.

Nüüd on luba sõltuvalt ilmastikuoludest tähtajatu. Erilubade hankimine on ka odavam kui varem.

Teavet töötlemata ümarpuidu eriveomarsruutide kohta talvel avaldab maanteeamet oma interneti-kodulehel portaalis Tark Tee. Kaardilt leiab need teed üles, kui vaadata rohelist teedevõrku ehk kaardikihti riigimaanteede külmumissügavusega 0,5 m.

Kohalike teede andmeid kandevõime kohta maanteeameti veebilehel ei ole, neid peab küsima vallavalitsusest.

Tark Tee koos nn talvise rohelise teedevõrguga on leitav maanteeameti kodulehel https://tarktee.mnt.ee/maantee/.

Eesti erametsaliit koostas ja saatis hiljuti oma liikmesorganisatsioonidele laiali Targa Tee kasutuseks ja erilubade hankimiseks üksikasjalise juhendi.

ML

Kuigi lumi maas ja õues külm, on veel piirkondi ja metsaosasid, kus pinnase külmumist oodata tuleb, ent päev-päevalt on olukord parem, ütlevad metsamehed.

Lõpuks ometi saab normaalselt metsa teha “Need, kel talveteed tehtud, on ilmselt kõik masinad tööle pannud,” oletati eelmisel nädalal.

Vähemalt see oli eelmisel nädalal üldisem, et puidu väljavedu käis – põldudel külmus pinnas varem ja märjal ajal raiutud virnad sai metsast ära tuua. Seevastu oli küllalt piirkondi, kus metsapinnase kandvust alles oodati (nt Saaremaal).

“Aasta algas metsavarumise mõttes suurte küsimärkidega,” märkis riigimetsa seisu RMK puiduvarumisosakonna juhataja Ulvar Kaubi. “Nii-öelda subtroopiline kliima ei võimaldanud jaanuari alguses plaaniko-

haselt töid teha ja tuli läbi mõelda plaan B. Siiski saabus vajalik külm ning päev-päevalt muutuvad tingimused lankidel tööde tegemiseks paremaks.”

Kaubi sõnul on RMK-l selles mõttes lihtsam, et lähtutakse jooksvalt kolme aasta lankide valimist – see võimaldab teha muudatusi.

Sama juttu kuulis metsaühistutelt, kes korraldavad oma liikmete raietöid – kui ees on suurem tööesi, saab vastavalt tingimustele valida, kuhu just teenuse tegija masinaid suunata.

“Puidumüük on hoo sisse saanud ja nõudlus turul kõigi kaubagruppide osas olemas,” kinnitas Ulvar Kaubi. “Palgivarud on klientidel väga ebaüht-

lased ja pigem tervikuna väiksemad kui võiks. Teistpidi tähendab see, et kõik raiutavad palgid jõuavad töötlejateni kiiresti ja metsaomanikel on praegu vaja pingutada.”

Paberipuitki leiab ostja, kuid küttepuidu ja hakkpuidu turg on Kaubi hinnangul ikka veel madalseisus. “Selle paranemist pidurdab jätkuvalt vähene nõudlus hakkpuidu järele. Kogutarbimise kohalik maht prognoositavalt kasvab tänavu ja seega on oodata küttepuidu nõudluse kasvu aasta teises pooles,” ennustas ta, märkides, et Narva elektrijaamade hakketurult lahkumisega tekkinud probleemid on riigimetsas leevendust saanud.

Teatavat liikumist või õieti vaikset liigutust hakkpuiduturul on märganud metsaomanikud. Vardi Erametsaseltsi juhi Taavi Ehrpaisi sõnul on tekkinud jälle teatav nõudlus. “Aga see tähendab, et kuiv hake läheb kaubaks, kuid hind on ikka veel madal,” täpsustas Ehrpais.

Ta oletas, et ilmselt on turuseis tekitanud olukorra, kus paljud metsaomanikud ei ole hakkematerjali metsast välja toonud.

Külma saabudes on kasvanud vajadus hakke järele, kuid seda pole enam nii palju võtta.

“Loodetavasti hakkab ka hind ennast kord liigutama,” lootis Ehrpais.

ML

M e t sakai t se

Mida raiel teadma peab? n Metsamulda ei tohi kahjustada sügavamalt kui 30 cm. n Raiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25% langi pindalast. n Metsasihte, kraave jms võib raiel kahjustada vaid siis, kui need korrastatakse aasta jooksul pärast raiet või metsateatise kehtivust.

Allikas: metsa majandamise eeskiri

Väiketraktorite ja ATVde meTsAhAAgised Country 480 + t50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35–60 hj

Country 470 + t30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20–40 hj

Country 330 + t15

• nooleulatus 3,3 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country metsahaagis on loodud väiketraktorile ning kaalub pea poole vähem kui teiste tootjate väiksemad haagised.

Tehes metsa väljavedu väiketraktori või ATVga, säästate oma metsa pinnast ja taimestikku.

Kõik tooted on valmistatud Eestis ja omavad CE-märgistust.

Lisainfo: www.country.ee • OÜ Coma Investing, tel 506 2604

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

Jahimehed kutsuvad märkama metsloomi Mullu jahieetikale keskendunud Eesti Jahimeeste Selts valis 2014. aasta teemaks “Märka ulukit!”.

Teema kuulutati välja kolmekuningapäeval, kui pealinnas oli Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi tavakohane vastuvõtt. Seltsi president Margus Puust rõhutas aasta teemast rääkides jahimeeste vastutuse kõrval soovi teadvustada ka laiemale avalikkusele, mis Eesti ulukiasurkondades toimub. Teine siht on anda märku jahimeeste rollist ulukite kaitsel ja jätkusuutlikul ohjamisel.

Ulukite teemal olid vastuvõtupäeva ettekanded ning keskkonnaameti jahindusspetsialisti Jaan Ärmuse juhtimisel esitleti poolmänguliselt põdra ja hirve peibutamist.

Teed aina ristuvad Loodusemees Val Rajasaar näitas Eesti kaarti inimeste radadega ehk maantee- ja raudteetrassidega, mida on ka juurde tulemas või ehitatakse maanteid laiemaks ning metsloomadele veel raskemini ületatavaks.

Samal ajal on meie maastik läbi tikitud metsloomade põlis-

te liikumisradadega, mida uued liiklustrassid on järjest läbi lõiganud. “Autoteed on loomade radadest nooremad, need on hiljem tulnud ja peaksid hoopis rohkem arvestama radadega, mis on vanemad,” rääkis Rajasaar.

Sama metsloomadega suurema arvestamise vajadus kehtib tema sõnul, kui rajatakse näiteks uusi kaevandusi või planeeritakse uusi asulaid.

Kuigi Eestis on planeeringutes olemas kaardile joonistatud nn rohevõrgustik, mis arvestab looduse elupaikadega, liikumisradadega jms, on see soovituslikuna liiga tagaplaanil. Mis tahes uue “tõkke” planeerimisel maastikku tuleks Val Rajasaare arvates tingimata konsulteerida ka loomastiku ja jahinduse ekspertidega.

Terioloog Uudo Timm keskendus muutustele, mis meie looduses ja loomastikus on toimunud ja millega tuleb jätkuvalt arvestada. Pool ettekannet pühendas ta sellele, mis muutused toimuvad keskkonnas looduslikult ja inimtekkeliselt. Need mõjutavad muu hulgas loomastiku käekäiku, kuna muutuvad nende elutingimused, elupaigad, toidubaas jms.

Otseselt mõjutavad loomastik-

SVEN ARBET

ku ka jaht, lisasöötmine ja looduskaitse.

Ettekandest jäi mulje, et muutused liikide koosseisus toimuvad kiirenevas tempos.

Muutuste keskel Eelmisel sajandil ilmusid või taasilmusid Eesti loodusesse metssiga, ondatra, kährik, kobras, punahirv ja mink. Pärast 1980. aastat on kohatud siinses looduses ka laane-karihiirt, habelendlast, võsa-uruhiirt, tähnikhirve, kaelussiili, kivinugist, soo-uruhiirt, kuhja-uruhiirt, pügmee-nahkhiirt ja šaakalit.

Iga tulija, kes siin kanda kinnitab, põhjustab omakorda “nihkumisi” – kas sobitub siinsesse kooslusesse või hakkab kedagi siinolijaist hoopis välja tõrjuma.

Uudo Timm tõi eraldi välja loomaliigid, kes looduslikku tasakaalu ohustavad ja kellega üle ilma hädas ollakse. Mitmed neist võõrliikidest on olemas meie naabermaades, mistõttu pole välistatud ka Eestisse jõudmine. Näiteks tasub karta kanada kobrast, halli oravat, (mets)küülikut. Küüliku kohta ütles Timm, et see on sama, keda on täis Helsingi haljasalad.

ML

Keskendumine ulukitele rõhutab teatud mõttes jälle jahimeeste kui keskkonnahoidjate rolli, mida tihti toonitab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Metsaseadus on muutunud Metsaseaduse muudatused hakkasid kehtima 1. jaanuarist ja osa neist jõustub tänavu 1. juulist.

“1. juulist hakkavad kehtima muudatused, mis puudutavad koosseisupõhiseid raievanuseid ja metsateatise registreerimist otse metsaregistris. Teised muudatused jõustusid 1. jaanuarist,” ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks.

Jõustunud muudatustest kõige põhilisem on Denksi sõnul näiteks see, et kuni 5 ha metsamaaga kinnistu kohta ei pea füüsilisest isikust metsaomanikul enam metsaregistris inventeerimisandmeid olema. Uuendusraieid saab teha lähtuvalt eraldise piiridest, ei ole laiusepiirangut, eraldist ei pea enam tükeldama.

Seaduses on nüüd uus raieliik, kujundusraie, mida kasutatakse kaitsealal jms. Alates 5 ha suurusest on langil nõutud säilikpuid vähemalt 10 tm/ha (seni 5 tm/ha igal pool).

Enam ei pea metsa uuendamise ja valgustusraie korral metsateatist esitama. Teatiseta võib raiuda kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas (varem kehtisid veel täiendavad piirangud).

Kui tehakse uuendusraiet, peab nüüd raiekohas olema raietööde vältel nähtaval kohal teave raietööde tegija kohta.

ML

Kõik vajalik metsa jahivarustus.ee e-poest Vastupidav ja ilmastikukindel väliriietus JahtiJakt Classic

a GSM kaamer88 0 SG rd ua tG ou Sc

0 0 9 27

Liikumine eestimaises talvises metsas esitab kõrged nõuded riietusele.

See peab olema mugav, vett ja tuult pidav ning hingav. JahtiJakt Classic ülikond on loodud arvestades kõiki neid nõudeid. Ülikond on valmistatud veekindlast ja hingavast AIR-TEX membraankangast. Ülikond on hästiistuv, funktsionaalne, paljude mugavate taskutega. Lisaks saab ostja kauba peale ka rikkaliku lisapaketi. ond

+ saatmiskulud

Classic ülik tt + Lisapake

d

Neopreensaapa

Polar Pro saapad

0 0 5 8

0 0 9 6

+ saatmiskulud

+ saatmiskulud

0 9 9 15 + saatmiskulud

Snapshot era Mini Black kaam

0 0 9 5 1

Polar Pro saapad

+ saatmiskulud

Automaatsed raja- ja valvekaamerad Kas soovite teada, kes liigub metsas, teie maakodu või ka metsatehnika ümber teie äraolekul? Hea võimaluse selle jälgimiseks annavad automaatsed rajakaamerad. Kaamera on patareitoitega, selle käivitab liikumisandur ning ta salvestab märkamatult kvaliteetsed fotod või videod mälukaardile. Öösel töötab kaamera inimsilmale nähtamatute infrapunaste LED lampide valgusel.

Salvestisi on võimalik vaadata arvutist või kaameral olevalt ekraanilt.

ScoutGuard kaamera saadab lisaks fotod GSM võrgu vahendusel ka e-mailile.

Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

LISAPAKETT KAUBA PEALE Fliisvest Nokkmüts

MicroDry alusriietus

www.jahivarustus.ee

Soojad talvesaapad kalapüügiks, saanisõiduks ja muuks tegevuseks suure külmaga. Saapad on sooja 400 g Thinsulate voodriga ja alumiiniumfooliumist termoreflektoriga.

Märgumise eest kaitseb kummist pöiaosa. Varrel lumelukk.

Neopreensaapad Soojad ja veekindlad JahtiJakt neopreensaapad. Pöia kuju järgiv sisetald.

Kummiga kaetud saapa alaosa.

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114 Telefonitellimused 6778111. E – R 9 – 17

4 I N T E R V J U U EESTI

ME T SA K A JA

n Aastavahetusel toodi riigimetsast 8700 jõulukuuske, mida on 1100 võrra rohkem kui aasta varem. RMK hinnangul aitas sellele kaasa võimalus mobiiltelefoni abil kergesti riigimetsa määratleda. Ka puude eest tasumine käis 70% ulatuses mobiiliga.

Keskkonnainspektsioon tegi koos politsei ja RMKga jõulukuuskede võtmise ajal metsa sagedasi kontrollkäikusid, aga ühtegi õigusrikkumist ei avastatud.

Jõulukuuski tohtis raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, liinide ja vana metsa alt. n Jaanuari alguses nähti Haapsalus Kastani metsas õitsvat sarapuud. Kullamaa metsamees Lembitu Twerdianski kommenteeris, et sarapuud hakkavad tavaliselt õitsema märtsis.

Kui puu isasõied juba südatalvel ära õitsevad (emasõisi sel sarapuul veel näha polnud), ei ole tolmeldamist ja ei tule ka pähkleid. n Maaülikoolis metsa invasiivsetest haigustest rääkides tõi dotsent Rein Drenkhan nende järsu ilmnemise võimalike põhjustena välja meie soojeneva kliima ja ekstreemse ilmastiku. Haiguste levikut soodustab ka globaalne kaubandus. Üldine reeglipärasus on, et haigused tabavad eelkõige puid, kes mingil põhjusel nõrgestatud ja alati polegi kohe selge, kes või mis oli esmane nõrgestaja.

Ekstreemsete ilmastikutingimuste korral on suurenenud ka n-ö vanade kahjustuste juhtumid ehk levivad juurepess ja külmaseen. Seenhaiguste levikut soodustab suur õhuniiskus. n Jaanuari keskel laaditi Saaremaa Sadamas esimest korda kaubalaevale hakkpuitu, mis viidi Taani soojus- ja elektrienergia tootmiseks.

Hakkpuidu eksportija OÜ United Loggers juhatuse esimees Peeter Volke avaldas lootust, et enne kruiisihooaja algust saab Saaremaalt saata teele kokku kuni kaheksa laevatäit haket. Kasutusel on 100 m pikkune kaubalaev, mis mahutab 7500 kantmeetrit (umbes 85 autokärutäit) hakkpuitu.

AS Saarte Liinid müügijuhi Ants Tammlehe sõnul on teretulnud, et uus sadam tööd saab.

Samas oli tal etteheiteid, et kaile veetav hakkpuit seisab seal enne teeleminekut liiga pikalt. Peeter Volke sõnul ei ole sadama süvis tänapäeva laevade jaoks piisavalt sügav.

Saare metsaomanikud saaks tema sõnul rohkem kasu, kui sadama tehnilised näitajad oleks paremad.

Allikas: RMK, Lääne Elu, Vooremaa, Saarte Hääl

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

Lauri Kivil: Koju jääb iga Meie puidutööstuse üks lipulaevu, puitmajade tootmine, saadab enamiku toodangust eksporti.

Räägib puitmajaklastri juht Lauri Kivil.

Milline on Eesti puitmajatootmise positsioon mujal maailmas?

Kui Euroopas neljas eksportija, siis kes jäävad ettepoole?

Puitmajade eksportija neljanda koha sai Eesti 2009. aastal, kui Euroopas selline uuring tehti. Eksportisime 1,3% vähem kui Saksamaa, 1,4% vähem kui Rootsi ja 5,1% vähem kui Soome. Aga alates 2009. aastast on meie majatootjate ekspordimahud väga suurelt kasvanud. Selle põhjal võib oletada, et kui tehtaks uus uuring, oleks Eesti positsioon kindlasti veel parem.

Kui suur osa toodangust koduturule jääb?

Eestisse jääb vähem kui 20% ja sõltuvalt aastast on see näitaja olnud ka alla 10%, üldistatult võiks ütelda, et siia jääb iga kümnes maja.

Me suurimad ekspordiriigid on jätkuvalt Skandinaavias, mis on logistiliselt lähedal. Seal on turvaline ettevõtluskeskkond ja sealsed inimesed oskavad puitu hinnata. Meie tootjad on seal saavutanud usaldusväärsuse.

Samas on Skandinaavias nagu mujalgi konkurents tugevnemas, nii et oma puitmajaklastri programmi raames oleme päris tugevasti keskendunud muule Euroopale, kus nüüd tuleb turgu kindlustada ja meie tootjaid pildil hoida. Paralleelselt otsime võimalusi ettevõtteid tutvustada Aasias ja ida suunal.

Mida see puitmajaklaster endast üldse kujutab?

Klaster ühendab 25 puitmajatootjat ja 10 toetavat partnerit, kelleks on arhitektuuribürood, materjalitootjad ning haridusja teadusasutused. Eesmärk on suurendada Eesti puitmajatootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, lisandväärtust, müügi- ja eksporditulu. Tegevuska-

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

ARVUD

Eesti puitmajatootjad n Eestis on 140–145 puitmajatootjat. n Neist 34 suuremat ettevõtet on koondunud Eesti Puitmajaliitu. n Enamik liidu liikmeid on ühinenud liidu puitmajaklastri projektiga, mille põhitegevus on suunatud eksporditurgude aktiivsele arendamisele. n Eesti puitmajatootjad ekspordivad kuni 90% oma toodangust.

Allikas: Eesti Puitmajaliit

va tähtsaim suund on arendada rahvusvahelist ühisturundust, mis võimaldab otsida ärikontakte, korraldada õppereise jne.

Klaster on korraldanud hulga seminare, konverentse, uuringuid, tootearendust. Väga suur roll on ühistegevusest sündival sünergial – koos on lihtsam ja odavam tootmist arendada ning toodangut müüa. Mullu lõppes EASi toetatud, kolm ja pool aastat kestnud projekt. Kõik plaanid viisime ellu – klaster toimib.

Kui palju Eestis üldse puitmajatootjaid on?

Tegevusala koodi järgi on end puitmajatootjaks klassifitseerinud 135 ettevõtet, ent see ei ole lõplik tõde, kuna osa tootjaid märgib oma tegevusalaks hoopis üldehituse vms. Kokku on selles sektoris tegutsevaid ettevõtteid ligi 160. Kuna mitu neist on teatud mõttes “uinuvas olekus” – kas tegevust alustamas või lõpetamas –, võiks arvuks märkida 140–145.

Sektori kogu müügitulu on 245 miljonit eurot ja töötajaid kokku 2000. Arvestades, et tootmine paikneb enamasti maapiirkondades, on see regionaalarengu mõistes märkimisväärne arv.

Kas ettevõtted omakorda jagunevad toodanguliigi järgi?

Laias laastus saab toodangu jagada kahte gruppi. Esimeses on majad, mille põhikonstruktsioonis on puit näha ehk siis käsitöö- ja masintoodetud palkmajad, suve- või aiamajad.

Teises grupis on hooned, milles puit moodustab maja kandekonstruktsiooni, kuid katte- ja soojustusmaterjalina võib olla

kasutatud muid materjale. Sellesse gruppi kuuluvad puitkarkass-, element- ja moodulmajad.

Tähtis nüanss puitmajade juures on, et neid saab n-ö eelvalmistada. Tootjad kasutavad mõistet “tehasemaja”, mis tähendab, et maja detailid on enne kuivades tingimustes valmis tehtud ja hoone püstitatakse hiljem ehitusplatsil väga lühikese ajaga.

See vähendab veekahjustuse võimalikkust ja talv tootmist ei sega.

Puitmaju tootvate ettevõtete hulgas on viimase 15 aasta jooksul toimunud oluline muutus – klassikalise palkmaja kõrvale on tekkinud suures mahus elementmajade tootmist. Kui vaadata klastrigi liikmeid, on selgelt näha elementmajade tootjate suurenev osakaal. See on seotud meie peasuunaga arendada eksporti.

Kuna käsitööpalkmaja on võrdlemisi individuaalne toode, on selle eksportimine keerulisem. Elementmajad on aga tihti standardsed, nende tootmine kiirem ja efektiivsem – loomulik, et Eesti turg jääb väikeseks. Samas on ka palkmajal alati oma kindel tellijaskond eksporditurulgi. Näiteks Skandinaavia suusakeskuste ilusad puhkemajad on sageli just eestlaste tehtud.

Kes on Eesti suurimad puitmajatootjad?

Oleneb kas suurimad töötajate arvu, müügitulu, ärikasu-

Lauri Kivil rääkis, et Eestis levib visalt jutt, nagu oleks palkmaja ehitamine viimistlusvalmidusega – teiste majatüüpide puhul tuleb siseviimistluse ja

mi või veel millegi muu järgi. Kui rääkida müügitulust, siis puitmajaklastri ettevõtetest on kõige suurema käibega Palmako AS, kes on üks tugevamaid aiamajade tootjaid Euroopas. Väga suured tootjad on veel Harmet OÜ, Tene Kaubandus, Matek AS, Aru Grupp AS, Seve Ehituse AS, Timbeco Woodhouse ja Nordic Houses KT OÜ. Arvestades, et klastri ettevõtete müügitulu moodustab

Valdkond on nii kõikehaarav, et minu arvates võiks Eestis olla analoogselt põllumajandusministeeriumiga ka metsamajandusministeerium.

kogu sektori käibest pea 50%, on kõik klastris olijad väga tugevad.

Klastrivälise ettevõttena on juhtival positsioonil elementmajade tootja Kodumaja AS. Võimalik oleks ju küsida ka suurimate puitmajade tootjaid.

Eestlastele võib küsimus tunduda veider, aga näiteks Skandinaavias pole meie ettevõtete püstitatud üle viiekordsed puithooned mingi haruldus. Seal on mõistetud, et ühiskondlike (kõrg)hoonete ehituses kasutatav puit vähendab süsinikujalajälge, on turvaline ja inimsõbralik ehitusmaterjal.

Eesti seadusetegijail on ses asjas Skandinaavialt ja muult Euroopalt veel eeskuju võtta.

I N T E R V J U U 5

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

kümnes uus puitmaja

kallis, ruutmeetrihinna järgi kallim kui muud hooned. Tegelikult see ta sõnul tõsi pole. Kivil põhjendab asja eelkõige palkmaja vahel ka välisviimistluse kulud juurde arvestada.

Mis suunas puitmajade tootmine areneb, kuhu nende kõrghoonete kõrval veel saaks edasi minna tehnoloogiate, tootearenduse mõttes?

Tootearenduse jagaksin taas laias laastus kaheks: n-ö mugavustoode ja kuluefektiivsust otsiv tootearendus. Esimeses grupis on lõputult võimalusi, mis peaks muutma elu majas lihtsamaks. Näiteks automaatikal põhinevad lahendused – valgustus, küte, koduvalve jms, mida saab siduda nutiseadmetega.

Mugavustoote alla kuuluvad ka sise- ja välisdisaini lahendused. Üks põnev näide siin on klastri paari ettevõtte koostöö, mille siht on viia Eestis see-

riatootmisse puumaja (treehouse). See on hoonetüüp, millel pole maaga kontakti, ta asub õhus puude vahele kinnitatuna.

Kodukulude vähenemist taotlev tootearendus on tõenäoliselt samuti lõputu, näiteks ehituslike sõlmede soojapidavus, materjalitehnoloogia, materjalide paigaldamise võtted jne. Tugev tulevik on alternatiivenergiate kasutamise valmislahendustel.

Kas Eesti ettevõtete puitmajad valmivad Eesti metsa puidust?

Seda võib ehk öelda väiksemate käsitööpalkmajade kohta. Ettevõtetes, kes ekspordivad ja kelle tootmismahud on suured, rakendub tavaline turuma-

janduslik olukord. Hea näide on selle aasta palgihind, mis Soomes on odavam kui Eestis.

See kehtib ka muude materjalide kohta, sõltuvalt aastast võib materjali import kujuneda soodsamaks. Emotsionaalselt oleks ju ideaalne, kui kõik puitmajad oleks tehtud Eesti puidust Eesti töömeestega, aga tootjatel tuleb rohkem hinnast lähtuda.

Mis puuliigid on põhilised ja kas tootjail on metsakasvatajatele mingeid soove edasi ütelda?

Majatootmises on reeglina kasutuses ikka okaspuit. Eestis on seda saada suurtes kogustes ja tegu on taastuva loodusvaraga.

Kuna tootja vaatab toorme hinda,

mis tema soovil võiks olla võimalikult madal, on siin see küsimuste ring, kuidas motiveerida metsaomanikke oma metsa ka kasvatama – madal hind ei motiveeri ju ei metsahooldust ega raiet.

Kahjuks tajutakse meil metsandust sageli lihtsustatult – on maa, kuhu pannakse taim kasvama, ja kord korraldab keegi seal raie. Kõik, mis sinna vahele jääb ning mis saab puidust edasi, on liiga tagaplaanil. Ideaalis on metsaomanikul aga juba istikuid maha pannes silme ees, et kord saab neist puudest disainmööbel või puitmaja, mis asub olgu Jänedal või Jaapanis...

Metsandussektor koosneb paljudest protsessidest, hõlmab

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618

Art Doors OÜ ostab tamme-, saare-, jalaka- ja vahtrapalki.

Müüme kuivatatud tisleripuitu.

margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

INFO ja tellImINe Ingvar tšizikov, tel 523 5155 ingvar. tsizikov@gmail.com

www.artdoors.eu

www.krkmoigu.ee

Hea metsaomanik!

ME T SA K A JA

Skandinaavias pole meie ettevõtete püstitatud üle viiekordsed puithooned mingi haruldus.

n Detsembris Lõuna-Rootsist üle läinud Sveni-nimeline torm murdis ligi miljon tihumeetrit metsa. Tormikahjustused olid suuremad lageraiealade servades ja hiljuti harvendatud metsades.

Kahjustused jäid küll väiksemaks mõni nädal varem möllanud Simone-nimelise tormi kahjustustest.

suurt hulka inimesi ja toob riigikassasse arvestatavalt suurt tulu. Valdkond on nii kõikehaarav, et minu arvates võiks Eestis olla analoogselt põllumajandusministeeriumiga ka metsamajandusministeerium.

n Euroopa 2013. aasta metsanädala korraldajalinn Rovaniemi kinkis metsanduskongressi 40 osalejamaale nimelised sõtkapesakastid, mis paigaldatakse Lapimaale.

Pesakastide asukate elu saab tulevikus jälgida virtuaalselt kodulehelt www.virtuaali.info.

Miks Eestis just puitmajade tootmine nii hästi käima läinud on? Kas mõjutab metsa ja ehituspuidu olemasolu või see, et väikeses riigis peavad ettevõtjad paratamatult tooteid ja eksporti arendama?

See on kombinatsioon mõlemast. Algimpulss on tõenäoliselt mets, ent tõepoolest on koduturg väga väike. Puitmajade tootmises pani just hiljutine masuaeg paljud ettevõtted otsima ekspordivõimalusi. Siis toimus ka suurim hüpe – 2010. aastal suurenes sektori ettevõtete kogu müügitulu 2009. aastaga võrreldes 44% ning mahud tulid just ekspordist. Pärast seda hüpet on kasvunumbrid väiksemad, kuid kasv iseenesest on pidev.

Eksport on tegelikult keeruline valdkond, igas riigis hoitakse koduturgu, ja välismaist ehitajat pigem peljatakse. Minu meelest müts maha nende ees, kellel on jätkunud oskust ja visadust eksporditurud kätte võidelda.

Kui kibe on tootjate omavaheline konkurents?

See on olemas, kuid suuremalt jaolt just koduturul. Välismaal on pigem konkurents eri riikide majatootjate vahel.

Kui palju viimasel ajal ses valdkonnas uusi tulijaid on olnud?

Tendentsid on sarnased ülejäänud ehitussektoriga. On nii tulijaid kui lõpetajaid. Mullu lisandus kümmekond uut ettevõtet.

VIIO AITSAM

PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED

Üle 15 aasta Eesti turul.

Tel/faks 601 5955, 505 5661 Tel 603 2121, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee

www.pilous.cz

SVEN ARBET

VÄ L I S M A A

n Fortumil õnnestus detsembri alguses toota Joensuu energiajaamas esimesed liitrid bioõli. See peamiselt esimesest harvendusraiest raiutud puidust toodetav pürolüüsiõli asendab energia tootmisel raskeid kütteõlisid.

Pürolüüsiõli sobib ka autokütuse tootmiseks ja keemiatööstuse tooraineks.

Fortum ise hakkab pürolüüsiõli kasutama Joensuu ja Espoo elektrijaamades.

Pürolüüsiõli on happeline ja seepärast peavad selle tootmisega seotud vahendid olema happekindlast materjalist. Bioõli tootmiseks kasutab Fortum täiendavalt 220 000 m3 puitu aastas.

Jämedalt öeldes saab 10 liitrist hakkest ühe liitri õli. Kui tootmine saavutab täisvõimsuse, peaks aastas valmima 50 000 tonni bioõli. n Rootsi parlament on otsustanud vähendada riigis suurkiskjate arvu poole võrra ja peale selle annab jahiseaduse muudatus õiguse jahikoera või kodulooma ründav kiskja tappa.

Sellest tuleb vaid hiljem läänivalitsusele teada anda.

Seni oli nii, et asjaga hakkas tegelema politsei ja suurkiskja tapmine võis teatud juhtudel kaasa tuua trahvi.

Rootsi Looduskaitseliidu arvates lähevad jahiseaduse muudatused ELi seadustega vastuollu. Looduskaitsjad hoiatavad, et asjad arenevad sinna, kus Rootsi riigil tuleb oma otsust kaitsma hakata Euroopa Kohtus. n Soome eksportijate esindusorganisatsioon Finpro õhutab Soome metsaettevõtjaid minema Hispaaniasse, kus on otsustatud istutada kolme aasta jooksul 10 miljonit puutaime.

Istutusalasid on üle riigi 10 000 ha.

Hispaania pindalast on praegu metsaga kaetud vaevalt kolmandik, suur osa metsast ei ole majanduslikult kasutuses ja puit tuleb importida.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

Erametsas on moes õppida

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

VIIO AITSAM

Peale tavakohaste metsaühistute korraldatud õppepäevade õpivad metsaomanikud metsakoolides.

Praegu on erametsaportaalis üleval Pärnumaa kutsehariduskeskuse teade, et veebruaris algab Tihemetsas Voltveti koolituskeskuses metsanduskursus sessiooniõppena, mis sobib ka metsaomanikele. Metsaomanikud õpivad näiteks ka Hiiumaa ametikoolis ja Luua metsanduskoolis, kusjuures teave koolitusvõimalustest liigub tihti just õppijate endi kaudu.

“Pärast seda, kui Luuale õppima läksin, olen märganud oma metsaseltsi teiste liikmete huvi, et kui palju maksab, kuidas peab kohal käima ja millal on järgmine vastvõtt,” ütleb näiteks Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse liige Aivar Pedaspuu. Nii ta räägibki teistele, et õppimine on tasuta, kohalesõit kompenseeritakse. “Meie peale raisatakse palju ressursse: päevadepikkune õppetöö, bussidega metsa ja tagasi, raietööliste kursustel kulutatud materjalid ja kütus. Ole ainult mees ja õpi!” räägib mees.

Süsteemsed teadmised Aivar Pedaspuu ütleb, et ta enda õppimaminek oli just metsaseltsiga seotud – kõrgharidus on olemas, kuid metsandusharidust pole, samas peaks metsaseltsis tegutsedes oskama vastata metsanduslikele küsimustele.

Ta õpib Luual esimesel kursusel (maaülikoolis, kuhu ta esmalt minna tahtis, pole sessioonõpet) ja hindab seda, et õppimine annab süstemaatilised teadmised. “Kõik olulisemad teemad on kavas olemas

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

HYDAC-Nordhydraulic tõstukite • filtrid, hüdrofiltrid, filtrikorpused; HYDACjagajad ORIGINAALi kvaliteet ja metsamasinate • filtrid, hüdrofiltrid, filtrikorpused;

• hüdroakud: membraan-, kott- ja •kolbtüüpi, filtrid, hüdrofiltrid, filtrikorpused; HYDAC ORIGINAALi kvaliteet lämmastikuga täitmine HYDAC ORIGINAALi kvaliteet hüdroakud: membraan-, kott- ja ••hüdraulikajahutid HYDAC COOLING •SYSTEMS hüdroakud:lämmastikuga membraan-, kottja kolbtüüpi, täitmine kolbtüüpi, lämmastikuga täitmine ••HYDACi elektroonika ja hüdraulikajahutid HYDAC COOLING

• mobiilhüdraulika juhtimisventiilid, HYDACi hüdropumbad

Üks õppimisvorme on tutvuda teiste metsaomanike kogemustega. Pildil näiteks – kuidas töötab uus maapinna ettevalmistuse masin.

ja info maht on meeletu. Vähimagi võimaluse korral tuleb õppes kohal käia, sest puudumist on hiljem raske tasa teha.”

Küsimusele, mis kasu on õppimisest olnud, vastab Aivar Pedaspuu, et poole aasta tulemusena ei valmista talle metsamajanduskavade lugemine enam raskusi, puidu koguse arvutamine pole probleem ka virnas, lisaks metsaistutamine, raied, ümarmaterjalid, jahikorraldus jne. Läbi vaadatud on metsaseadus, looduskaitseseadus, huvi tuntud kaitseala kaitseeeskirjade vastu.

Ta räägib, et talle on linnalapsena raskusi valmistanud puuliikide äratundmine. Näiteks tuvastamine puidutüki järgi tahab veel praktilist kogemust. Ent loodusesse suhtumine on muutunud. “Iga püstist puunotti ümber ei lükka, sest seal elab keegi.”

Pere ja põhitöö kõrvalt õppimine nõuab kombineerimisi ja loobumisi, kui õpitakse põhikursusel nagu Aivar Pedaspuu. Peale selle pakuvad koolid täiendusõpet.

Palju võimalusi Luua metsanduskooli koolituste korraldaja Evelin Saarva andmeil on Luua täiendusõppes osalenud kolme aasta jooksul koguni 272 erametsanduse esindajat. Mullu oli täiendusõppijaid vähem. Saarva sõnul on see seotud rahastusvõimaluste muutusega.

Mullu tellis Erametsakeskus Luualt metsandusliku saksa keele ja soome keele kursuse oma kaheksale metsandusspetsialistile.

Paar metsaomanikku käisid GPS-süsteemi kasutamist õppimas, ümarmetsamaterjalide

koolitusel ja raietööliste koolitusel. Kaheksa inimest käisid metsa uuendamise koolitusel.

Kui omast tarkusest väheks jääb, on igal metsaomanikul lisaks koolidele võimalus nõu küsida metsakonsulendilt. Aivar Pedaspuu soovitab kindlasti võimalust kasutada kas metsaühistu kaudu või otse. “Kaks tundi nõustamist on tasuta ja 13 tundi hetkel soodushinnaga.

Kindlasti ärge laske oma metsa soss-seppasid – valede otsuste ja võtetega on lihtne aastakümneid kasvanud mets ära rikkuda,” ütleb mees.

Erametsanduse kommunikatsioonijuhi Regina Hanseni sõnul on viimastel aegadel märgata, et otseste metsandusküsimuste kõrval on metsaomanikel suur huvi saada rohkem teada loodusest laiemalt.

ML

Ostame metsakinnistuid OSTAME

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

MeltiM OÜ tel 507 2334

www.meltim.net

mõõteriistad, elektrilised ventiilid

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

Ostame

küttepuid.

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

•

•

• monoplokk ja sektsioonidest • koosnevad ventiilid tõsteseadmetele • mobiilhüdraulika juhtimisventiilid, • lai valik spetsifikatsioone • HYDACi mobiilhüdraulika juhtimisventiilid, hüdropumbad • hüdropumbad • erinevad • HYDACi monoplokk jakaugjuhtimissüsteemid sektsioonidest (trossi,i pneumo, elektri (t l kt i jja raadio di tteel)l) • koosnevad monoplokk ja sektsioonidest ventiilid tõsteseadmetele • profivalik Põhjamaade tingimustes • mobiilhüdraulika juhtimisventiilid, koosnevad ventiilid tõsteseadmetele • lai valik spetsifikatsioone HYDACi hüdropumbad • kauakestev tööiga • valik spetsifikatsioone • monoplokk ja sektsioonidest • lai erinevad kaugjuhtimissüsteemid koosnevad ventiilid tõsteseadmetele • (t(trossi, erinevad kaugjuhtimissüsteemid elektri i pneumo, l kt i jja raadio di tteel)l) lai valik spetsifikatsioone hüdrovoolikud – võida ajas ja veendu•kvaliteedis! elektri i pneumo, l kt itingimustes jja raadio di tteel)l) • erinevad kaugjuhtimissüsteemid • (t(trossi, profivalik Põhjamaade (trossi,i pneumo, elektri (t l kt i jja raadio di tteel)l) • • Remondi või ehita endale metsamasin ise! profivalik Põhjamaade tingimustes • kauakestev tööiga • profivalik Põhjamaade tingimustes • Kasuta HYDAC-Nordhydraulic proffide jagajat ja varuosi! kauakestev tööiga • kauakestev tööiga • • Kaup otse maaletoojalt.

Hüdrovoolikud

hüdrovoolikud – võida ajas ja veendu kvaliteedis! hüdrovooliku hüdrovoolikud – võida ajas ja veendu kvaliteedis!

Hüdraulika ja pneumaatika. Komponentide jae- ja hulgimüük.

Luua Metsanduskool pakub õppimisvõimalust järgmistel kursustel: TERVENDAVA AIA RAJAMINE – roheline rehabilitatsioon

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Metsamõõduriistad Metsandustarvikud Keskkonnauuringute seadmed

elektrilised ventiilid •mõõteriistad, hüdraulikajahutid HYDAC COOLING SYSTEMS SYSTEMS • HYDACi elektroonika ja • mõõteriistad, HYDACi elektroonika ja ventiilid elektrilised

6.–7. veebruar, 6.–7. märts, 3.–4. aprill, 8.–9. mai, 5.–6. juuni, maht 80 tundi, hind 240 €

RAIETÖÖLISTE KOOLITUS

10.–14. märts, 24.–28. märts, maht 80 tundi, hind 300 €

RAIETÖÖLISTE 3. TASEME KUTSEEKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS 24.–28. märts, maht 40 tundi, hind 220 €

PUUDE JA PÕÕSASTE MÄÄRAMINE TALVEL 20.–21. märts, 17. aprill, maht 24 tundi, hind 90 €

PALKMAJA EHITAMINE 5.–16. mai, hind 300 €

Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” toetusel saab tasuta õppida järgmistel kursustel:

MAASTIKUEHITAJA 2. TASEME KUTSEEKSAMIKS VALMISTUMINE 3.–5. märts, maht 22 tundi

KETASSAEOPERAATORI VÄLJAÕPE 24.–28. märts, maht 40 tundi

Info ja registreerimine: 776 2115, 525 4004 koolitus@luua.ee www.luua.edu.ee

P Ä E V A K A J A 7

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

Taimede suur ühistellimine algas üsnagi tormakalt Esimese kahe nädalaga broneerisid metsaomanikud pea kõik taimed, mille ühisostuks Keskühistu Eramets on RMKga kokkuleppe sõlminud.

Metsaühistute majandusliku koostöö organisatsioon Keskühistu Eramets kuulutas kodumaiste kuusetaimede ühisettetellimise metsaühistute kaudu välja 10. jaanuarist ja määras selle lõpptähtajaks 28. veebruari.

Tegelikult selgus kahe esimese nädalaga, et lõpptähtaeg ei kehti, sest selle ajaga broneerisid metsaomanikud pea kogu taimekoguse, mis RMKga sõlmitud lepingus kirjas.

“Nüüd tuleb ette võtta esialgu tagavaraks jäetud variandid,” nentis Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees möödunud nädalal.

Praeguseks ilmselt täielikult broneeritud esimese suure koguse kodumaiseid avajuurseid kuusetaimi saab keskühistu RMK eri taimlatest (Purila taimla Raplamaal, Kullenga taimla Lääne-Virumaal, Räpina taimla Põlvamaal, Reiu taimla Pärnumaal).

Metsaomanikule mugav Kevadise kättesaamise pärast ei pea metsaomanikud muretsema, kuna kohapeal koordineerib taimede laialijagamist metsaühistu.

Sama mugav on olnud taimede ettetellimine, sest ühistule tuleb teatada vaid vajaminev kogus ja oma vastavad andmed, mida on vaja arve koostamiseks.

Arvete maksmine käib siis kui taimed käes.

Ainus konarlik koht ettevõtmise juures on olnud, et kõik metsaühistud ei ole osalemas ja küsimusi võib tekkida metsaomanikul, kes ise ühistus ei ole.

Tarmo Leesi sõnul osalevad ühishankes: Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu, Tallinna Metsaomanike Selts, Iisaku Metsaühistu, Vooremaa Metsaühistu, Jõgeva Saare Valla Erametsaomanike Ühing, Palamuse Metsaselts, Minu Mets, Ambla Metsaühistu, Läänemaa Metsaühistu, Põlva Metsaomanike Selts, Vändra Metsaühing, Kohila Metsaselts, Valgamaa Erametsaühing ja Võrumaa Metsaomanike Liit, kelle kontaktid leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.

Metsaomanikul, kes ühegi metsaühistuga liitunud pole, on tema sõnul võimalus loetletud ühistutega ikkagi kaupa teha.

Eelistavad kodumaist Keskühistu jättis endale ühistellimist välja kuulutades ka tagavaravariante, millega katta vajadusi, kui metsaomanike taimesoov osutub suuremaks.

VIIO AITSAM

Leesi sõnul tähendab see eelkokkuleppeid mõne erataimlaga ja kõige tagumiseks variandiks on hoitud Leedu taimede ühisostu. “Me teadlikult eelistame kodumaist taimekasvatajat, kuid näib, et sel kevadel Leeduta ei saa,” märkis Lees.

Samas on keskühistul huvi saada kokku nende Eesti taimekasvatajatega, kellel on kas kohe suuremat kogust avajuurseid taimi müüa või huvi sõlmida pikemat lepingut, et teha seda tulevikus. Huvitutakse ka männija kasetaimede pakkumisest.

“Tahame anda taimekasvatajatele märku, et pikast koostööst ja just kodumaistest taimedest huvituv tellija on tõepoolest olemas,” ütles Lees.

Ta lisas, et esiotsa on välja kuulutatud avajuurne kuusetaim, mille vajadus oli mulluse raie ja istutamise järgi prognoositav.

ML

Metsaistutusele on erametsameeste hinnangul hoogu andnud nii võimalus toetust saada kui ka just ühised taimehanked.

Ühistu kaudu on metsaomanikul tihtipeale lihtsam taimi saada Mitu metsaühistut hangivad taimi juba tavakohaselt oma ühistellimusega.

Näiteks Vardi Erametsaselts ei ole keskühistu suure taimehankega ühinenud. Põhjuseks see, et seltsil on endal otsekontakt lähikonna taimlaga, kust igal aastal oma liikmetele taimi ostetakse.

“Meil on väike metsaselts, mis ühendab väikesi metsaoma-

nikke, aga taimekogus on päris suur,” rääkis Vardi Erametsaseltsi juht Taavi Ehrpais.

Seltsis on 240 liiget, kellel kokku ligi 8000 ha metsamaad.

Tänavu kevadeks on tellitud 120 000 taime.

Selts hangib taimi ainult oma liikmetele. “Kui mitteliige tuleb taimi küsima, siis meilt neid selleks kevadeks ei saa,” ütles Ehrpais, lisades samas, et kui see metsaomanik seltsiga liitub, on järgmiseks kevadeks taimed garanteeritud.

Samamoodi on pikema lepingu alusel oma liikmetele taimi hankinud näiteks Viru-Lemmu Metsaselts. “Meil kolmeaastane taimede ostu leping kestab, sellepärast ei ühinenud keskühistu hankega,” selgitas metsaseltsi juht Guido Ploompuu. Taimi on selleks kevadeks tellitud väikese varuga. “Kui mõni mitteliige tuleb küsima, siis väikese koguse vast ikka saaks,” märkis Ploompuu.

Seni ei ole selline ühisost jõudnud Saaremaale, kuid tä-

navu on Saaremaa Metsaühing korraldamas suuremat ühishanget, mis ilmselt katab ka Hiiumaa metsaomanike vajadusi.

“Meil on saarel oma taimekasvataja, kes toodab neid põhiliselt soomlaste jaoks. Olen ise temalt taimi ostnud ja nüüd selgus, et tal oleks pakkuda suurem kogus kuuske, mändi, aga ka siberi lehist ja musta leppa,” rääkis metsaühingu tegevjuht Mati Schmuul, nentides, et tänavu tuleb mandrilt ehk ainult kasetaimi tuua.

Soomlasest taimekasvataja pakub avamaa potitaimi. Mati Schmuul ütles, et see sobib, sest potitaime on lihtsam istutada (“kust neid paljasjuursete taimede istutajaid võtta”) ja nendega pole kiire kuivamise ohtu.

“Ega meil istutusmahud väga suured ole,” ütles Schmuul, kes luges saarel kasvatatud taimede plussiks kliimaga kohanemise ja selle, et taimed saab ära tuua just vastavalt vajadusele.

“Meil on olnud see häda ka, et maapinna ettevalmistuse ma-

sinad jõuavad oma ringidega mandrilt saarele kõige lõpuks ja see võib nii hiljaks jääda, et enam samal kevadel istutada ei julgegi,” rääkis Schmuul.

Ta ütles, et muu hulgas on huvitav suhelda Soome taimekasvatajaga, kuna ta oma ala suure asjatundjana on tutvustanud soomlaste meist teistsuguseid istutusvõtteid. Näiteks ei pooldavat ta üldse maapinna ettevalmistust.

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus al 2 m)

Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

SAAREMAAL

Lääne-Virumaa 557 9936

Võrumaa 5342 4232

tel 5300 0304 e-post arne@energywood.ee

METSAKINNISTUTE JA METSAMATERJALI OST Kontor: Saarte Metsamajanduse OÜ Ringtee 14, Kuressaare Terminal: tel 5341 1444 tel 5804 0440, 453 3990 metsamajandus@gmail.com www.metsamajandus.ee

ML

8 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

Kaitsealal saab kohaliku rahvaga Tänapäevane looduskaitse vajaks uut või vähemalt täiendatud alust ja metoodikat.

Kujutage endale ette olukorda, et teie korterisse ilmub ühel päeval võõras, kes joonistab seal ühte tuppa kriidiga seinast seinani suure sõõri ja teatab, et sinna pole teil edaspidi enam asja, sest see kuulub nüüdsest kaitse alla.

Korteri kõik kulud kannate edaspidi küll endiselt teie – kirjade järgi olete ju ikkagi omanik, aga sõõri sees peate igal juhul elama sissetulnud võõra reeglite järgi.

Te ju ometi mõistate seda täielikult ega ole nii kitsarinnaline, et protestida?!

Mõjusid tuleks arvestada Teisiti kui korteri näitel on linnainimesest lugejale keeruline seletada, kuidas tunneb end maaomanik, kellest küll raudteeprojekti või elektriliini või looduskaitsealade moodustamisega tuimalt üle sõidetakse.

Mõnel rahvusvahelisel konverentsil on ju tõesti uhke välja tuua, et näiteks oma kaitsealuste metsade pinna poolest on Eesti Euroopas esikohal. Ent tekib küsimus, kelle ja mille arvelt nii on. Kas keegi on iial üldse analüüsinud looduskaitsepiirangute tegelikku mõju looduskaitsele endale? Kas keegi on arvutanud välja, mis on selle hind ja mõju kohalikule elule?

Aeg oleks hakata mõistma ja arvestama sellega, et iga ehitusvõi kaitseprojekti planeerides tuleks enne ka seda poolt põhjalikult analüüsida – milline on kogu mõju? Ja kui kitsendused ehk tekkiv uus olukord mõjutab ka materiaalses mõttes veel maale elama jäänud eestlaste elu, tuleb loomulikult arvestada välja

kõik “sissetulnud võõraste” tulekuga tekkivate tegevuspiirangute ja kitsendustega seotud kulud, mis kõige tavapärasema õigluse nimel on vaja kompenseerida.

Kui metsast rääkida, siis näiteks riigimetsas on juba praegu maakondade kaupa tulu, mis kõiksuguste piirangute tõttu saamata jääb, välja arvestatud.

See tähendab, et teatav metoodika on olemas. Oleks loomulik, kui analoogset rakendataks ka eramaade suhtes. Erinevalt linnainimesest on maa ja mets maal tihti seotud peale omaniku elatisvahendite aga ka kogu igapäevaeluga, mis tähendab, et majandusliku tulu metoodikat peaks täiendama.

See oleks aga vaid asja üks pool. Tegelikult tuleks üle vaadata ka kaitserežiimi sisu – kuivõrd mõttekas üks või teine piirang on. Näiteks keskkonnaministeeriumi hiljuti algatatud Nabala looduskaitseala moodustamine, kus kavandatav pindala on 4650 hektarit, ala väärtuseks tundlik veerežiim, haruldaste liikide elupaigad ja allikad.

Reeglid ümber vaadata On täiesti loomulik, et sellisel kaitsealal ei tohi kaevandada või teha näiteks uute alade metsakuivendust – see muudaks keskkonnatingimusi ja looduskooslust. Kuid me oleme seisus, kus kaitseala sihtkaitsevööndite piires keelatakse ära ka metsa majandamine.

Oleks mõistetav, kui näiteks esimese kaitsekategooria harulduse elupaigas või kasvukohas kaitseala asutaja maaomanikuga kokkuleppeid sõlmiks inimtegevuse vähendamiseks, liigi kaitseks, omanikutulude kompensatsiooniks, kuid kolmanda kaitsekategooria liikide pu-

Puhatu looduskaitseala Permisküla sihtkaitsevöönd, kus inimtegevus on keelatud. Kõrvale jääv eramets on liigvee all, kuna sihtkaitsevööndisse mis vee ta maadele seisma on jätnud.

hul võiks kehtida teised reeglid. Näiteks sealsamas Nabala− Tuhala piirkonnas on need loodusväärtused ju siiani hästi säilinud just tavalistes majandusmetsades ilma igasuguste täiendavate piiranguteta.

Kui metsaomanik ei ole seni neid loodusväärtusi kahjustanud, siis milleks äkki inimtegevus keelata? Kui piirangud osutuvad ikkagi vajalikuks, siis tänapäeval ei tohi neid rakendada, kui pole plaani tulenevat kahju maaomanikule kompenseerida.

Analoog on planeeritav Kikepera kaitseala. Selle pindala on

10 690 ha (keskmise valla suurus!), millest sihtkaitsevööndisse jääks 5778 ha.

Kui üürnik tahab korterisse sisse kolida, saab ta seda teha omanikuga kokkuleppel ja rahalise kompensatsiooni eest ehk tal tuleb hakata üüri maksma. See, et piirangute seadmine saab toimuda vaid koostöös ja vastastikusel kokkuleppel, tundub korteri puhul täiesti elementaarne. Me pole veel harjunud sama elementaarseks pidama n-ö ökosüsteemsete teenuste hüvitamist metsaomanikule, kes oma metsa eest hoolitsemis-

se on paigutatud nii aega kui ka raha. Miks peab tema oma senised investeeringud nüüd üldise hüve jaoks loovutama?

Mõtelgem, mis on asja sisu Piirangute puhul ei peaks arvestama ainult keskkonnaaspektidega, vaid analüüsida tuleb piirangute võimalusi ning vajalikkust koosmõjus, mille sõnastus peaks ometi kõikide planeeringute koostajatele n-ö euroslängist tuttav olema. Seda kasutatakse projektides sageli, kuid kui tihti mõtleme selle tegelikule si-

sule – et arvestada tuleb nii majanduslike, keskkonna, kultuuriliste kui ka sotsiaalsete külgede koosmõju.

Metsa majandajat nähakse meil järjekindlalt kurja terminaatorina, kes ohustatud liikidele visa järjekindlusega tuule alla teeb. Kuidas muidu seletada artiklites ja teleesinemistes ette tulevaid omapäraseid eksperthinnanguid, nagu näiteks “juba raietega rikutud eramets” – selline väljend näiteks seisab ka kavandatava Nabala looduskaitseala põhjenduses. Kikepera puhul on märgitud, et mõned sihtkait-

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Wood-Mizeri lintsaed – posti teel

Risti Kaimas Viimsalu

Talv on käes ja külmadest ilmadest hoolimata on lintsaeraamidega ettevõtjate jaoks kätte jõudnud kiired ajad – tuleb hakata palke saagima.

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa

Pakume saekaatrite jaoks originaalseid Wood-Mizeri lintsaage: DoubleHard (alates 16 eurost) saeb suurepäraselt igasugust puitu.

SilverTip (alates 11,50 eurost) sobib neile, kel on tarvis saagida vaid mõned palgid.

Saadaval on ka spetsiaalne talvine hambaprofiil külmunud puidu saagimiseks. Saed saadame Eestisse postiga, hind alates 15,50 eurost karp (10 tk).

Wood-Mizeri esindaja Eestis: SIA Oberts, Mārupītes gatve 9a, Mārupe, Mārupesnovads, LV-2167 tel +371 6781 0666, faks +371 6781 0655, e-post andris@oberts.lv www.woodmizer.ee

P Ä E V A K A J A 9

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

rohkem arvestada VIIO AITSAM

E TT E PA N E K

Tänapäevane looduskaitse n Analüüsib iga uut kaitseala planeerides senisest hoopis laiemalt kaitserežiimi kogumõju. n Arvestab võrdselt looduse liikidega ka inimesega, kes maal elab ja kelle kodu on samaväärne elupaik. n Tunnistab, et maal elava inimese eluviis ongi enamasti sisuliselt looduskaitseline ja teiste liikidega arvestav. n Tähtsustab kohalikku inimest looduse kaitsmise partnerina. n Kompenseerib otsesed tulukaotused ja ei sunni kohalikku inimest muutma oma tavapärast eluviisi. n Ei eralda looduse kaitsmise nimel kohalikku inimest tema elukeskkonnast. n Eelistab keeldudele ja ettekirjutustele koostööd ja usaldust.

jääb ka kopratamm,

sevööndeist väljapoole jäävad elupaigad on juba maha raiutud. Kuid kas maal, kus üheks liigiks on inimene, on tõepoolest siht 100% säilitada kõikide teiste liikide elupaigad inimest välistades ja tõrjudes?

Halvakspanu väärib selliste hinnangute kontekstis ju mitte töö kvaliteet, vaid lihtsalt raie kui selline.

Looduskaitse ja metsa majandamine ei ole aga vastandid.

Metsa majandamist on siinmail viljelenud meie esivanemad juba aastasadu. Just tänu sellele järjekindlale oskuslikule

tegevusele ja loomulikule loodusega arvestamisele ongi meil olemas nii palju toredaid seeneja marjametsi, kus linnainimesest seeneline-marjuline, kõikvõimalikud “eksperdid“ sealhulgas, saavad nädalavahetusel oma kopse tuulutada.

Looduskaitse korraldamine jõumeetodil ei pruugi anda ka sisuliselt, kitsalt vaid looduse liike silmas pidades, loodetud tulemust – peale raamatutarkuse loeb siin ka praktiline kogemus. Metsaomanikud on näinud näiteks, kuidas metsis pageb kaitse alla võetud pimedast metsapadrikust hoopis valgusküllasesse majandusmetsa.

On olnud eksperthinnanguid, kus ühe liigi kaitseks tuleb metsaosast välja raiuda lehtpuu ja teise järgi okaspuu. Kui samal ajal on siht kaitsta eri liike, jääb mulje silmaklappidega tegutsemisest. Pigem vast ikkagi usaldada inimest, kes ise kohapeal nende teiste liikide hulgas elab ja tegutseb...

Mis on asja tegelik hind?

Metsa kultuurilistele väärtustele piirangute seadmise puhul mõeldes sooviks metsa-

omanik väga, et kaitseala moodustamise hindamisel arvestataks ka selliseid väärtusi nagu vana taluase, metsatee, ja nende esiletoomiseks ning väärtustamiseks tehtud korrastustöid.

Looduskaitse ei peaks sulgema neid vanu radasid.

Sotsiaalse külje pealt oleks vaja hinnata, kuidas mõjuvad piirangud kohalikule tööhõivele. Kui kaitseala moodustamisel kahejalgsed sisuliselt evakueeritakse, tuleb paljudel neist tõenäoliselt jätta ka oma kodu ja tegevusala või vähemalt kogu elu vastavalt sissetulnu tahtmistele ringi korraldada. Tänu metsale saab praegu tööd umbes 30 000 inimest, ja seda peamiselt just maapiirkondades.

Erinevalt linnainimesest on maa ja mets maal tihti seotud peale omaniku elatisvahendite ka kogu igapäevaeluga.

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

Majanduslike aspektide arvestamise all ei tule sugugi mõelda vaid kännurahale, mis metsaomanikule otsest tulu toob. Riik, kelle maksutulu sõltub suuresti just metsa majandamisest (1,5 mld maksutulu aastas), on oma maaelu arengukavas ette näinud, et puitu võiks metsast välja tulla umbes kolmandiku võrra rohkem kui praegu. Pilgud on seejuures pööratud peamiselt erametsa poole, kus on enamik puiduressurssi. Kuidas mõtleb aga riik oma plaani täita, kui koostöö asemel metsaomanikuga suhtutakse temasse ülbelt nagu Väikesesse Peetrisse, kelle käekäik pole õieti ühegi ministeeriumi asi?

Tegelikult on looduskaitse tähelepanust täielikult väljas kogu kohalike inimeste eluviis. Ka seesama marjul- ja seenelkäimine, jahilkäigud, muud hobid.

Näiteks on Kikepera kaitseala materjalides teatud alade puhul piirang, et sealses looduses ei tohi üle 30 inimese koguneda. Kui peres on kuus last, kellel omakorda lapsed, kas siis kogu pere kokku tulla ei tohigi?

Täielik liikumiskeeld 31. augustini tähendab, et marju ja seeni tuleb hakata turult ostma... Kaugelt vaadates võivad need näida sihilikult otsitud absurdsete näidetena, kuid kohaliku inimese jaoks tähendab see senise eluviisi muutust. Me ei soovi ju oma maainimesi looduskaitsega loodusest võõrutada. Hoopis see on täielik absurd!

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

ML Kirjutis on valminud erametsanduse kommunikatsioonijuhi, mitme metsaomaniku ja Metsalehe koostöös

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

KONEKESKO EESTI AS KUTSUB: NOKKA, HAKKIPILKE ja CLAAS metsatehnika

TUTVUSTUSPÄEVALE 20. veebruaril algusega kell 10.00 Asukoht: Tartu Konekesko masinate plats

ø alates 16 cm, pikkus 2,7m + 0,03m ja 3,2 + 0,05m Hind 35-70 €/tm

(Kogre tee 7, Räni küla, Ülenurme vald, 61708 Tartumaa)

Külastajate vahel loositakse välja mootorsaag.

Oma osavõtust palume teatada hiljemalt 14.02.2014: katrin.kikerpill@kesko.ee või 525 7155

Tel 482 0283, mob 505 5993,

www.konekesko.ee

10 H I N N A K A J A

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

VIIO AITSAM

H IN N A K A JA

Kasepaberipuidu seis pisut paranes n Kõrge nõudlus okaspuupalkide järele püsib. Männi- ja kuusepeenpalkide keskmised hinnad on aasta esimesel kuul kallinenud 1,7% ja männipalgil 0,8%. Kuusepalgi väga hea hind on jäänud pea samaks. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on enim kallinenud männipalk (ligi 4%). Kuusepeenpalk on kolme kuu taguse ajaga võrreldes kallinenud pisut üle 3% ja kuusepalk 1,6%. Aastataguste hindadega võrreldes on hinnakasv olnud oluliselt suurem: männipalk kallim 8%, männipeenpalgid 11,3%, kuusepeenpalgid 12,4% ja kuusepalgid 12,7%.

Lehtpuupalkide hinnad on jäänud sisuliselt detsembri tasemele. Ainsana on kallim kasepakk, 0,8%. Kvartali- ja aastataguse ajaga võrreldes on 2–3% kasvanud hinnad ka teistel lehtpuusortidel.

Jaanuaris 2014 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 73.31, männipeenpalk 68.20, kuusepalk 74.50, kuusepeenpalk 70.10, kasepakk 89.53, kasepalk 62.93, haavapalk 41.50, lepapalk 39.33, lepapeenpalk 28 €. n Paberipuiduturul on hinnad pisut paranenud. Enam

on kallinenud kasepaberipuit (2,4%), mis üle pika aja sai lahti odavaima paberipuidu tiitlist.

Kuusepuit on kallinenud 1,5% ja männipuit 0,4%. Haavapuidu hind on detsembri tasemel.

Aastataguse ajaga võrreldes on jätkuvalt punaseks laternaks kask, mis aastaga odavnenud 16,6%. Samal ajal on teised paberipuidu sordid kallinenud: haavapuit 2,1%, kuusepuit 10,2% ja männipuit 12,2%.

Jaanuaris 2014 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 38.39, kuusepaberipuit 37.57, kasepaberipuit 33.67, haavapaberipuit 33.46 €. n Kuigi küttepuit on kuuga ligi protsendi kallinenud, on hind endiselt väga madal. EMK hinnastatistika järgi oli jaanuaris 3m küttepuidu hind 24.21 €/tm.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnakasv 1% ja aastataguse ajaga võrreldes 0,3%.

TNS Emori hinnastatistika järgi jäi saagimata 3m küttepuit detsembris 2013 novembri tasemele (25.06 €/tm), nii kvartali- kui aastataguse ajaga võrreldes on küttepuit odavnenud pisut üle 4%. Märgade 0,5m lepahalgude hind jäi detsembris

eelmise kuu tasemele, kuid kuivad halud on kuuga 2,7% kallinenud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kuivad halud ka ligi 3% kallinenud, kuid märjad ligi 2% odavnenud. See on loogiline trend kütteperioodi saabumisel.

Aastataguse ajaga võrreldes on kuivad halud odavnenud 2,3% ja märjad 0,3%.

Hakkpuidu hind on maist alates püsinud samal tasemel (10.76 €/pm³), kuid on aastaga ligi 3% kukkunud. Graanulite hind on pärast novembri väikest odavnemist kallim, tonni hind on taas tõusnud üle 170 € piiri (172.58 €/t). Kvartaliga on see küll 0,4% odavam, kuid aastaga on hinnakasv olnud ligi 6%. Puitbriketi hind püstitas detsembris uue rekordi, ületades esimest korda 140 € piiri (140.87 €/t), mis tähendab kuuga 2,1% kallinemist. Kvartaliga on brikett kallinenud 4,5% ja aastaga 5,6%.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad.

Hinnad on käibemaksuta.

Eesti erametsades istutatakse uut metsa aasta-aastalt rohkem.

Uuendustoetuste raha ei piisa Metsameetme raha jätkub, kuid uuendustoetuse eelarve on lõhki.

Erametsakeskus andis detsembris esialgse ülevaate metsatoetuste sügiseste taotlusvoorude tulemustest. See puudutab maaelu arengukava (2007– 2013) toetusi metsa majandusliku väärtuse parandamiseks (meede 1.5.1), tulekahju ennetamiseks ja tulekahjus või tormis hukkunud metsa taastamiseks (meede 1.5.3) ning siseriiklikku metsa uuendamise toetust.

Meetmesse 1.5.1 esitati 772 taotlust summas 1,6 mln eurot, millest 1,2 mln € küsiti hooldusraieks 7700 hektaril ja ligi 200 000 € tehnika ostmiseks.

Tehnika taotlejaid oli 97. Kõige rohkem sooviti osta saage ja võsalõikureid (kogusummas 150 000 €). Meetme eelarve on 1,63 mln €, millest piisab, et nõuetele vastavad taotlused rahuldada.

Tulekahju või tormi tõttu hukkunud metsa taastamiseks esitati 22 taotlust (177 000 eurot). Toetusega plaanitakse rajada 145 ha ja hooldada 335 ha metsa. Tulekahju ennetamiseks esitati 20 taotlust (189 000 €), et korrastada 13 km tuletõrje veevõtukohtadeni viivaid teid, hooldada 5 km tuletõkestusribasid ja ehitada 7 lõkketegemiskohta. Meetme eelarves on 370 000 €, nii et samuti saab taotlused katta.

Sügisesse ehk selle aasta teise metsa uuendamise toetuse taot-

www.kesla.com

METSAVEOHAAGISED

lusvooru esitati 227 taotlust kogusummas 600 000 eurot, kuid SA Erametsakeskus nõukogu kinnitatud eelarve sellele taotlusvoorule oli vaid 260 000 eurot.

Erametsaomanikud küsisid toetust 1500 ha metsamaale, kus on tehtud maapinna ettevalmistus ja kultuurihooldus. 600 ha on istutatud uued puud – ainuüksi taimede ostu toetuseks küsiti kokku 200 000 €.

Kuna taotlusvooru eelarvest ei piisa kõigile, arvutatakse Erametsakeskuses nõuetele vastavatele taotlustele eelarve piires nn rahastamise määr. See on väikseim summa, mis makstakse välja täies ulatuses.

ML

www.sampo-rosenlew.fi

METSATÕSTUKID

C645

PUIDUHAKKURID

VÕSAGILJOTIIN

LANGETUS- JA LAASIMISPEAD

HARVENDUSRAIDE HARVESTER

LÕPPRAIDE HARVESTER

Kutsume teid TEABEPÄEVALE 19. veeruaril kell 10 Rakveres, koostööpartneri ARTISTON OÜ metsas.

HARVENDUS- JA VÄLJAVEOTEHNOLOOGIA

VÄLJAVEDAJA

HR46

Eelregistreerimine ja lisainfo: tel 5692 6689

AMETLIK ESINDAJA JA MAALETOOJA:

15. märtsil toimub metsatehnika DEMOPÄEV Soomes, Orimattilas.

Vajalik eelregistreerimine: info@agrimarket.ee Müük ja varuosad Volli Geherman, tel 5336 4573 Vitamiini 2a, 51014 Tartu

Hooldus ja remont Karla Kreitsman, tel 515 1359 Tehnika 9, 72213 Türi

www.agrimarket.ee

 A R V A M U S  11 

 METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014 

Kust nad andmeid saavad?

TANEL MEOS

Endiselt on metsaomanikud hädas helistajate ja kirjutajatega, kes on täpselt kursis metsaomandi ja raieplaanidega. “Ostan su metsa ära!â€? on tĂźlitajate soov.

Kehtib kogemus

“Kolm helistamist päevas.â€? “Helistavad ja kirjutavad, ning mitte ainult mulle, vaid ka mu naisele...â€? “Ma pole kunagi kuulnud oma eaka isa suust selliseid sĂľnu, mida ta nßßd sĂźdametäiega Ăźtles sellele metsaostjale, kes ei anna rahu ÜÜd ega päevad.â€? “Ma ei kavatse kellelegi metsa mßßa, aga helistamine käib pidevalt. See on kohutavalt tßßtu.â€?

Avalikud andmekogud Peale selle, et pealetĂźkkivad metsaostjad segavad elu, teeb metsaomanikke murelikuks, kui kursis helistajad on kinnistuandmete ja raieplaanidega.

Kuuldavasti on metsaostjate seas liikumas koondatud andmebaasid, mida on pakutud ka mßßa.

Teisalt on Eestis igaßhel vþimalik vaadata kinnistute andmeid näiteks e-kinnistusraamatust (www. rik.ee/e-kinnistusraamat). Juba lihtpäringuga leiab ßles katastrinumbri, pindala, ja tasu eest saab teada ka omaniku nime.

Metsa kohta saab andmeid näiteks metsaregistrist (https:// register.metsad.ee/avalik/).

Helistajatega hädas olemine on hetkel ßks metsaomanike tßßpiline häda, millest palju räägitakse.

Ent samamoodi, nagu on Ăźles leitavad andmed maaomaniku kohta, saab interneti abil kontrollida firmade tausta.

Avalikud firmaandmed Lihtsaim ja odavaim koht selleks on E-äriregister (https://ariregister.rik.ee/). Selle abil vþib tasuta tutvuda ettevþtte B-kaardi, ßldandmete ja maksuvþla infoga, kontrollida Eesti isikute äri- ja ettevþtluskeeldusid. Saab teha päringuid nime, registrikoodi, asukoha, tegevusala jm järgi.

Saab tutvuda majandusaasta aruannetega jne. Osa teenuseid

Metsaharvenduse OĂœ

aavopluss@gmail.com 516 0843

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

kasvavat metsa metsamaad (ka osaliselt tehtud

raietega, vĂľib olla hĂźpoteegiga)

raieĂľigust pĂľllumaad

tel 514 2605 info@rohelinemets.ee www.rohelinemets.ee

Samas teostame metsa ßlestÜÜtamist ja väljavedu!

KompleKti hind sisaldab: tþstuk oniar 67s: • tþstuki ulatus 6,7 m • tþstevþime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

ind Komplekti h

₏ su 13 4da3kä0ibem ak

Hind ei sisal

Oniar OĂœ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

AS Lemeks VĂľru tel 5865 0856

Metsakinnistute

ja raide ost.

OĂœ TrigOn ExpErTs

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

haagised kandevĂľimega 7 kuni 14 tonni.

AS Lemeks PĂľlva tel 799 1474

Tel 518 3927 ja e-post tamps222@gmail.com

Emeksen OĂœ

• ostab raieþigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

toodetud eestis

palgitĂľstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit.

AS Lemeks Tartu tel 730 7907

5621 4750 info@energia-24.ee

.FUTB JTUVUBNJOF

meie tootevaliKus:

OSTAME METSAMATERJALI, KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

TEOSTAME PUIDU HAKKIMISE TEENUST. Samas ostame hakke tooret LĂľuna-Eestis.

.FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU

Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 vĂľi 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

uda vþib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hßpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

tel 513 8029

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ

ML

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 vþi 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee

Ostame:

metsaharvenduse@gmail.com

EttemaksuvĂľimalus

Siin tarbimisele suunatud ßhiskonnas ei leidu vist kedagi, kes poleks kuulnud kliendist kui kuningast. Olgu vþi näiliselt kuningas valib ja kaupmees katsub olla hea, et valija tee ka järgmine kord tema juurde jþuaks.

Paraku metsas ei kehti see alati. Saaremaa metsamees Mati Schmuul Ăźtleb, et see ongi Ăľnnetus. Väike metsaomanik tellib lageraiet vast vaid Ăźks kord elus. ĂœlestÜÜtaja teab, et homme sama kuningas tema uksele ei koputa, sest järgmine raie selles metsas vĂľib tulla alles 70–100 aasta pärast. Ă•nnetus on, et niisugune ajaintervall ei sunni tingimata korralikku tÜÜd tegema ja vĂľimaldab Ăźlejala tegijail ikkagi leida kohti, kus neid ei osata umbusaldada. Nii tekivadki olukorrad, kus raie tegija on koos rahaga kadunud ja homme liigub ta samas piirkonnas hoopis teise firma nimel.

Kþik asjatundjad soovitavad: ette planeerimine igal juhul. Kuningas nii ei teeks, et vþtab kßpse metsa puhul vastu äkkotsuseid, lastes selle kallale esimese ettejuhtuva tegija.

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

• kasvavat vþsa • raiume vþsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred!

Metsa ßlestÜÜtamine ja transport

on tasulised ja saab sĂľlmida ka lepingu, mis vĂľimaldab pĂľhjalikumaid Ăźlevaateid.

Peale selle saab firmade ja ettevĂľtjate ning nende tegevuse kohta infot Krediidiinfost (www. krediidiinfo.ee) vĂľi Krediidiregistrist (www.krediidiregister. ee), kuid taksid on suuremad.

PĂľhimĂľtteliselt saab peale maksuvĂľlgade vaadata, kes kellega seotud on, milline on firma ajalugu ja veel paljusid taustaandmeid.

Krediidiinfo on pikalt tegutsenud ja pakub rohkem vþimalusi, saab teavet ka välismaiste firmade kohta.

Nende ettevĂľtjate puhul, kellega tĂľesti ka kaupa tehakse, soovitavad metsaĂźhistud kindlasti kontrollida tausta. Ăœks info saamise koht selleks ongi lähim metsaĂźhistu. Paljud Eesti metsaĂźhistud korraldavad ja vahendavad metsaomanikele metsa ĂźlestÜÜtamise teenust.

See tähendab muu hulgas seda, et ollakse suhteliselt hästi kursis turul tegutsejate taustaga ja osatakse soovitada usaldusväärseid tegijaid.

Metsaßhistu vþi mþne metsakonsulendiga on soovitatav nþu pidada ka siis, kui helistajaga kaup koos ja päevakorral ostu-mßßgileping.

Kui metsaomanik esimese pakkumisega kaasa läheb ja alles hiljem teada saab, kuidas petta sai, on hiljem vaidlemisvĂľimalusi väga vähe. Parem nĂľu kĂźsida, et osata Ăľigesti hinnata oma vara tegelikku väärtust. Ăœks metsaomanike internetist leitav infoallikaid, kus ka aeg-ajalt on teateid petturitest, maksmisega viivitajatest, nii-Ăśelda kaduma läinutest, lohaka tÜÜ tegijatest jne, on veel ka erametsaportaali foorum (www.eramets.ee).

Klient ja kuningas

OĂœ Priimo Mets ostab:

Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieþigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

Retsepti selleks, kuidas lahti saada järjekindlatest, maaomanikule tßßtutest helistajatestkirjutajatest, ei ole veel leitud.

AS Lemeks JĂľgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 509 7715

Lähemalt meist: www.lemeks.ee

haagis oniar 10t: • Käru kandevþime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

12 U L U K I D

METSALEHT Nr 1 (169) 30. jaanuar 2014

Kopraloendus on täpsemaks läinud Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond kinnitab pärast kontrolli, et jahimehed hindavad kopra arvukust paremini kui varem.

VIIO AITSAM

OSTAME

“Kopra arvukuse hindamise suhteliselt väikest viga saab põhjendada sellega, et mitte ei üritata loendada isendeid, vaid tegevusjälgede järgi erinevaid pesakondi ehk kolooniaid, mille hulga kaudu tuletatakse üldarvukus,” on märgitud ulukiseireosakonna kokkuvõttes, mis nüüd on üles riputatud keskkonnaagentuuri kodulehele (www.keskkonnainfo.ee).

Võrreldes 2008. aastaga, kui oli eelmine kontroll-loendus, on andmed täpsemaks läinud. Tookord oli loendusviga 36, kuid nüüd vaid 13%.

Kontroll-loendust ja kaardistamist tehakse kopra kohta sellepärast, et ta on üks me loomaliike, kes kirjas ka ELi loodusdirektiivi lisas. Sellest lähtuvalt peab Eesti Brüsselile oma kopraasurkonna seisundi muudatustest aru andma.

Viimatine aruanne esitati 2013. aastal ja kontroll-loendus korraldati vahetult enne seda. Edaspidi hakkab kontroll käima iga kolme aasta tagant.

Viimatise kontrolliga kontrolliti jahimeeste 2012. aastal kogutud loendusandmeid ja ühtlasi koostati terve Eesti kohta kopra levikut iseloomus-

• • • •

Ostame •kasvava metsa raieõigust •metsakinnistuid •metsamaterjali •võsastunud põllumaid (Lõuna-Eestis) Raieõiguste ostmisel raha kätte enne ülestöötamisega alustamist.

Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena.

Teostame võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

www.renlog.ee

kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid metsamaterjali võsastunud põllumaad Sügisene koprapesa Ida-Virumaal Illuka vallas.

tav GIS-kaardikiht. Kontrolliks valiti üks jahipiirkond igast Mandri-Eesti maakonnast: Kostivere, Kiviõli, Pikknurme, Jäneda, Luiste, Väike-Maarja, Laheda, Rahnoja, Päärdu, Peipsiääre, Karula, Suure-Jaani ja Ruusmäe.

Terve Eesti peale kokku loendasid jahimehed 2012. aastal 3162 koprapesakonda. Maakonniti jaotusid pesakonnad: Harjumaa 226, Hiiumaa 5, Ida-Virumaa 258, Jõgevamaa 196, Järvamaa 140, Läänemaa 76, Lääne-Virumaa 176, Põlvamaa 255, Pärnumaa 361, Raplamaa 245, Saaremaa

15, Tartumaa 379, Valgamaa 247, Viljandimaa 274, Võrumaa 309.

Kui oli 2008. aasta kontroll, leiti, et koprapesakondi loendatakse vähem, kui neid oli. Nüüd oli nii vähem kui rohkem loendamist. Loendusvea peamiseks põhjuseks peetakse kas pealiskaudsust või nappe teadmisi.

Raieõiguste ostmisel raha kätte enne ülestöötamisega alustamist.

ML

Allikas: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna kokkuvõte “Kopra pesakondade inventuur ja kontroll-loendus”, koostanud Inga Jõgisalu

Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena.

25 kuuli pihta Teemeharulduse võsaraiet ning kraavide

puhastamist abil. nes siis 40 kütti ja ajajat, kes piiraE N D I S A Egiljotiini G

Toomas Lemming saatis toimetusse väljalõike 1931. aasta ajalehest Järvamaa, kus on kirjeldatud, kuidas Virumaal 40 kütti pidasid jahti ühele metsseale, kelle pihta lasti 25 kuuli. Jaht toimus Paasvere kandis, kus metsavahid olid avastanud ühe metssea olemasolu. Kirjutises on üteldud, et tegu on loomaga, keda Eestis ammuilma nähtud poldud ja kes üleüldse terve Põhjamaa metsa-

sid metsa sisse. Koerad ajasid sea üles. Kuule kulus nii palju, kuna ei 1 puud = 40 naela = 16,381 kg õnnestunud siga hukata.

1 nael = 409,528 g See tollal haruldane loom 1 jalg = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) oli ajalehe andmeil umbes 5 jalga pikk, kaalus 5 puuda ja 7 Allikas: www.metrosert.ee naela. Ajaleht kirjutab, et “arRenlog Eesti OÜ ostujuht vatavasti oli ta kuskilt väljast des haruldane. Loomale korral- Eestisse rännanud”.

Argo Teral dati neli jahti, kuid kõik need läkTel. 517 4303 sid luhta. Viiendale jahile koguML

Mõõdud

E-post: argo@renlog.ee

www.FMZ.ee Metsatehnika müük Külastage meie kodulehte +372 5693 9253 info@fmz.ee