METSALEHT (märts 2015)

Kutseõpe uuel tasemel: maaülikool avab puidutööstuse erialade rakendusõppe Lk 4–5 26. märts 2015 Nr 3 (183) ostab:

• raieõigust • metsamaad • metsamaterjali Küsi pakkumist! www.silvestal.ee 5308 8945 MAALE H E L I SA

TÖÖKINDEL KAASLANE AASTATEKS! 20 aastane mets veel lõigata ei sünni. 20 aastat arendatud metsaveohaagis on aga töökindel ja testitud kaaslane. PALMS haagis ei jäta sind metsatöödel hätta ning kestab pikki aastaid.

* 3 aastane garantii kehtib raamile, mastile ja noolele.

3

aastane garantii!*

www.palms.eu

2 P Ä E V A K A J A EESTI METSASELTS

Täpsus on kõrgelt hinnatud.

Luual taas metsanduse võistlused 20. mail algavad Eestis Euroopa noorte meistrivõistlused metsanduses. Neli päeva kestvaid võistlusi korraldab Luua Metsanduskool.

14. korda toimuvad meistrivõistlused on Euroopa metsanduskoolidele suursündmus.

Esiteks võib võitja pidada ennast Euroopa parimaks metsandusõpet andvaks kooliks, teiseks on need võistlused üks väheseid kohti, kus üldse metsandusõppe noored saavad omavahel mõõtu võtta.

“Teised rahvusvahelised kutsevõistlused noortele metsameestele suunatud alasid ei sisalda,” selgitab Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu.

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

Veebruari saak – kolm tegu ja üks keskkonnaämber Eesti Looduskaitse Selts (ELS) alustas sel aastal kuu keskkonnateo ja kuu keskkonnaämbri valimisi. Veebruar oli sündmusterohke, kuu keskkonnategusid on seekord kolm.

Veebruari teiseks keskkonnateoks on 26. veebruaril keskkonnaministeeriumi ning Sindi paisu omanikfirma ASi Raju vahel sõlmitud kokkuleppe paisurajatiste riigile müümiseks. Selle kohta võib julgelt öelda, et aega läks, aga lõpuks sai ikkagi asja.

Nüüd on saamas võimalikuks Sindi paisu täielik või osaline lammutamine, et kalad (eriti lõhelised) saaksid vabalt Pärnu jõe ülemjooksule ja kogu jõgikonda kudema.

Eraldi väärib äramärkimist Sindi paisu lammutamise eest võitleja, Eesti teeneline õpetaja Hans Soll, kes on 85aastane

ja vaatamata kõrgele eale endiselt valmis panustama Eestimaa looduse hoidmisse.

Kolmas keskkonnategu on sedapuhku 19. veebruaril valitsuse poolt Eesti vanima, Lahemaa rahvuspargi uuendatud kaitse-eeskirjade kinnitamine.

Need eeskirjad tagavad parema kaitse sealsele loodusele ja Veebruari esimene keskkonnapärandkultuurile. tegu on Eesti Arboristide Koja Kaitse-eeskirjaga korrigeerija selle juhataja Heiki Hanti muu hulgas ka kaitseala piiso tehtud ulatuslik toetuskamre ja režiime ning ehitustingipaania Euroopa aasta puu kanmused muudeti senisest seldidaadile – Orissaare staadiogemaks. Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal, eelmised nil kasvavale tammele. Leiti, et kaitse-eeskirjad kehtisid aasüldrahvalik ettevõtmine väärib tunnustust. tast 1997.

SVEN ARBET Veebruari keskkonnaämbriks valis ELS hundijahi Viiratsi moodi. Kuigi peeti metsseajahti, lasti hoopis hunte.

Salaküttimine toimus 7. veebruaril Viiratsi jahiseltsi maadel Puujala tee ääres. Juhtunut uurib Keskkonnainspektsioon. Viiratsi Jahimeeste Seltsi www.country.ee • OÜ Coma Investing • tel. 506 2604 ülbet käitumist taunisid nii Viljandimaa Jahimeeste Liit kui Eesti Jahimeeste Selts.

Märtsi kandidaate ootavad ettevõtmise korraldajad aadressil info@looduseomnibuss. ee kuu lõpuni, järgmised keskkonnateo ja -ämbri tiitli saajad kuulutatakse välja 6. aprillil.

COUNTRY metsahaagised väiketraktorile ja ATV-le.

Eesti Metsaselts

JASSU HERTSMANN

Nüüd on riigil vabad käed Sindi pais kas lammutada või teha seda osaliselt, rajades kõrvale kalade läbipääsu tagavaid kalatreppe.

Tee metsa väljavedu väiketehnikaga ja säästa oma metsa!

Metsaleht

Orissaare staadionitamm on väljakul “kaitsetegevust” harrastanud juba pea 65 aastat, just siis rajati tema ümber jalgpalliplats.

Euroopa aasta puu on Orissaare staadionitamm Aasta puu valimisest võttis veebruari jooksul üle kogu Euroopa osa ligi 200 000 inimest, enim hääli kogus Eesti kandidaatpuu.

Orissaare tamm sai esikoha 60 000 häälega, järgnesid Ungari Tata idaplaatan ja Hispaania Remolinari pöetud pappel.

Eesti võidutamme puhul toodi esile tema vägagi erilist asukohta. Nimelt asub Euroopa aasta puu, Orissaares kasvav 150aastane tamm alates 1951. aastast Saaremaal keset jalgpalliväljakut.

Jalgpalli mängivad kooliõpilased teavad, kuidas keset välja-

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

kut asuvat tamme osavalt söötudeks ära kasutada.

Euroopa aasta puu auhinnatseremoonia toimub Brüsselis 22. aprillil.

Euroopa aasta puu valimise eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu puude looduslikule ja ajaloolisele pärandile ning julgustada ühiskondi säilitama looduslikku mitmekesisust ja terviklikkust.

Valimisel, esmalt n-ö konkursi nominendiks seadmisel pole määravad puu parameetrid, vaid selle tähtsus kohalikule kogukonnale, selle pärandkultuuriline väärtus, mingil muul moel omanäolisus.

Metsaleht

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

Kohalikul omavalitsusel tuleb vastutada ka parkmetsade hooldamise eest On väga tore, et võrreldes 2013. aastaga tõi 2014 Nõmme parkmetsadesse märksa ulatuslikumad raietööd ning kuivanud ja haigete puude eemaldamine on hoo sisse saanud.

Suure tähelepanu alla võeti Võidu puiestik, kust aasta jooksul raiuti 156 puud. Valdeku parkmetsas raiuti 100, Vabaduse parkmetsas 94 ning NõmmeMustamäe maastikukaitsealal 40 puud. Linnaosa haljastutel, parkides ja teemaadel raiuti lisaks veel 170 kuivanud või haiget puud.

Võsa likvideeriti Vabaduse parkmetsas, Hiiu-Suurtüki t piirkonnas ning Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. Piirati sõiduteele kasvavaid puuoksi ja põõsaid ning mänguväljakutel kasvavaid hekke.

Tallinnas kolm omanikku On väga oluline, et omavalitsus ei unustaks seista hea oma territooriumil oleva metsa tervise eest. Tallinnas jagunevad selle eest vastutajad kolme leeri − ühelt poolt linnavalitsus rohkete linnametsadega, lisaks selle-

le RMK, kes tegutseb riigimetsades, ning kindlasti ei ole vähetähtsad eraomanikud, kelle omandisse kuuluvad samuti paljud metsad. Üks selliseid on näiteks Nõmme linnaoas asuv Sanatooriumi parkmets, mis kuulub juba mõnda aega ASile Infortar.

Võsalõikus on üks oluline osa parkmetsade hoolduses. Seda tuleb teha proportsionaalselt ja kaalutletult, et lindudele säiliks pesitsemisvõimalus. Nii nagu maapiirkonnas, on ka linnametsades endale kodu leidnud paljud loomad ja linnud, kelle heaolu sõltub alusmetsa tihedusest. Üks viimaste aastate vaidluskohti on küsimus valgustusraie olulisuse üle parkmetsades. Mõne hinnangul on väga kena, kui parkmetsadest likvideeritakse kõvera tüvega puud ning liiga tihedalt koos kasvavad grupid, kuid samas peavad asjatundjad seda pigem metsamajanduse valdkonnaks, millega linnakeskkonnas tegelema ei peaks. Maha tuleb võtta kuivanud ja haiged puud, mis põhjustavad ohtu naaberpuudele, kuid kindlasti ka metsas jalutavatele inimestele.

2015. aastal on Nõmmel plaanis teha raietöid ja võsalõikust Glehni lossi nõlval. Valmi-

RISTO KASK

nud on kava Glehni lossi vaadete avamiseks lossi ja Nõmme spordikeskuse vahelisel alal. Tähelepanu all kõik Nõmme parkmetsad ja haljastud, kus koos Tallinna keskkonnaameti metsavahi Sulev Järvega tehakse pingutusi, tagamaks linnakeskkonda sobiv hooldustase.

Töö peab olema järjepidev Nõnda peaksidki kõik omavalitsused oma haldusterritooriumil ringi vaatama ning panustama metsade tervise säilitamisse ja parendamisse. Nii nagu majandusteooriagi ütleb, ei ole meil kunagi piisavalt ressursse, et kõike soovitut ellu rakendada. Küll aga saame järjestada võimalused, valida välja prioriteedid ning seeläbi langetada otsused, tegutsemaks valdkondades, mida peame oluliseks.

Omavalitsustel on metsade hooldamisel suur roll. Ühelt poolt on omavalitsus ise metsaomanik, teiselt poolt on omavalitsustel võimalus astuda samme teiste metsaomanike mõjutamiseks. Vaja on teha järjepidevalt tööd ja näha vaeva, hoidmaks metsad korras ka järeltulevatele põlvedele.

RISTO KASK

Risto Kask leiab, et Nõmme parkmetsad on linnahaljastuses eeskujuks, ent ka neid peab hooldama.

Kütused sinu tehnikale!

ASPEN 2T Valmis kütusesegu, kasutamiseks: • suure koormusega 2T mootorites • madala koormusega 2T mootorites • sisaldab 2T õli vahekorras 1 : 50

ASPEN 4T kasutamiseks kõigis 4T väikemootorites

Kasutatav 2T õli: • täissünteetiline • bioloogiliselt lagunev • tuhavaba • vastab uusimatele keskkonnanõuetele

Asendades oma aiatehnikas tavabensiini Aspeni kütuse vastu, võite sügisel jätta selle rahulikult paaki, sest Aspen hoiab mootori kolvid ja küünlad puhtana, ei tekita pikaajalisel seismisel vaiku ega ummistusi ning säilitab enda omadused vähemalt kolm aastat, samas kui tavabensiin säilib ainult kolm kuud.

Kasutades oma aiatehnikas aasta läbi Aspeni alkülaatbensiine, säästate peale masina mootori ka iseenda tervist ja elukeskkonda, sest Aspeni alkülaatkütusete heitgaasides on 90 protsenti vähem kahjulikke aineid kui tavabensiinis.

puhtam põlemine • maksimaalne jõudlus • optimaalne määrivus kergem käivituvus • pikaajaline säilivus • tervislikum töö- ja elukeskkond keskkonnanõuetele vastavus

4 h a ri d u s

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvila MARGO

Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvila MARGO Kõikidel meie toodetel garantii – kaks aastat

Suvila MARGO

Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus (paremal) selgitab 2011. aastal avatud uues puidutehnoloogia laboris toonasele haridus- ja

Puiduõpe jaguneb kahe Sügisest saab Eesti Maaülikoolis nelja aastaga kätte puidutöötlemistehnoloogia rakendusliku kõrghariduse, mida siiani üritas õpetada Võrumaa Kutsehariduskeskus.

OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee

OÜ Saaremaa Saunad, Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk 93851, Mob: +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee, www.saaremaasaunad.ee

Kuigi õppekava on uus, on sisuliselt tegu siiani Võrumaa KHKs kaheaastase kutseõppena õpetatava puidutoodete tehnoloogi eriala edasiarendusega. Nimelt seadis haridus- ja teadusministeerium eesmärgiks pakkuda puidutööstuse valdkonnas lisaks kutseõppele ka rohkem teadusele orienteeritud rakenduslikku kõrgharidust.

Toonane minister Jaak Aaviksoo leidis, et Võrumaa KHK-l kasutada oleva õpetajate kaadri põhjal siiski kutseõppelt otse kõrgharidusele üle minna ei saa.

Isegi vaatamata sellele, et koolil on rahvusvaheline akrediteering ja lõpetajad said minna ja läksidki piiri taha magistriõppesse.

Eesti Maaülikooli (EMÜ) õppeprorektor Paavo Kaimre ütleb, et mõnes mõttes on tõepoolest tegu puidutöötlemise erialade õpetamise ületulekuga Võrust EMÜsse. Kuid õppe-

meie tootevaliKus:

haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

ind Komplekti h

€ su 13 al4da3kä0ibem ak

Hind ei sis

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

haagis oniar 10t: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

Võrumaa KHK direktor Tanel Linnus märgib, et kuigi rakendusliku kõrghariduse kaotamisega Võrumaa KHKs pikeneb tulevaste spetsialistide tööturule jõudmise aeg, on siiski hea, et luuakse kõrgtasemel õppimise võimalus LõunaEestisse.

Uus kord pikendab õpet “Koopereeritud õpe on võimalik, iseasi, kas sellised ümberkorraldused nii väikeses riigis on mõistlikud,” räägib ta. “Senise süsteemi eesmärk oli suunata noori kiiremini tööturule, nüüd jääb ju see siht täitmata – hariduse omandamiseks kulub aasta-paar rohkem.”

Uue süsteemi murekoht on Linnuse sõnul asjaolu, et see võib hakata suurendama õppurite väljalangemist.

“Välja langetakse eelkõige põhiainete pärast. Uus õppekava on aga neid täis pikitud,” tõdeb Linnus. “Rakenduslik kõrg-

Osa uue eriala õppest hakkab toimuma Võrumaa Kutsehariduskekuses.

Paavo Kaimre

toodetud eestis

palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit.

KompleKti hind sisaldab: tõstuk oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

kavasse on tema sõnul siiski lisandunud kõrghariduse dimensioon, ehkki märgatavalt praktilisema poolega kui senini maaülikooli metsatööstuse bakalaureuse- ja magistriõpped.

“Sügisest alustav puidutöötlemistehnoloogia rakenduskõrgharidus annab praktika poolt oluliselt rohkem,” selgitab Kaimre. “Et aga Väimelas on hiljuti valminud väga heal tasemel puidutööerialade laborikompleks, ja seda pole ju mõtet hakata kusagile üle tooma, saab osa uue eriala õppest toimuma Võrumaa KHKs.” Ta möönab, et kõigi rakendusliku kõrghariduse andmiseks vajalike ainete õpetamist ei kandnud Võrumaa KHK pedagoogid välja. Kaimre hinnangul on õppekava siiski väga hea.

Esimesel aastal võetakse vastu 25 õpilast, ja kuigi Kaimre möönab, et tööstuse vajadus spetsialistide järele võib olla suurem, pole teada, kui paljud on valmis seda eriala valima.

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

haridus on selles mõttes ära lörtsitud, et see on liialt lähendatud bakalaureuseõppele, kuigi algselt oli plaanis keskenduda praktiliste teadmiste andmisele.”

Võrumaa KHK on välja töötanud õppekava uue, 5. taseme kutseõppe jaoks, kus näiteks puidutööstuse tehnik-tehnoloogi, objektijuht jt erialad.

Esimesed noored võeti selle õppekava alusel kooli eelmise aasta septembris.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse ja hariduse valdkonna teemajuht Pille Meier ütleb, et rakendusliku kõrghariduse tasemel spetsialiste vajavad puidu- ja mööblitööstused kõige rohkem.

“Aasta tagasi lõpetati Võrus nendele erialadele vastuvõtt ja aasta jääb paraku vahele, aga ikkagi on hea, et selle õppega taas alustatakse,” räägib Meier.

“Ma usun, et selle õppe läbijad saavad väga hea puidutööstusliku hariduse, mis sisaldab nii praktilist kui teoreetilist poolt.”

Meier ei näe probleemi selles, et õpe hakkab toimuma vaheldumisi Tartus ja Võrus. Ta ütleb, et 60 kilomeetrit pole tänapäeval enam mingi vahemaa.

OÜ Kalla Mööbel juht Robert Pajussaar, kes samas ka

m e t s a t ö ö d 5

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

RAIVO TASSO

Metsaistutajal tööd jagub ARVI KRIIS

Metsaistutamiseks sobivad taimed on nõutud kaup ning nii saab tulevikus näha uut metsa sirgumas.

teadusministrile Jaak Aaviksoole uue ja vana tehnoloogia erinevust.

e linna peale MIS ON MIS

Puidutehnoloogia rakenduskõrgharidus n Avalduste vastuvõtt 25.06.–7.07. n Esimesel aastal on loodud 25 õppurikohta. n Õppetöö kestab 4 aastat. n Lõpetanud võivad töötada puidu- ja mööblitööstuses keskastme spetsialisti, puidutehnoloogi, konstruktori või projekteerijana.

Allikas: Eesti Maaülikool

Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees, on pidanud mitu aastat võitlust, et puidutööstuse spetsialiste süsteemselt, järjepidevalt ja rakenduslikul tasemel välja õpetama hakataks.

Õppetöö kahes linnas Pajussaar peab absurdseks, vastuvõttu pärssivaks ja õppetööd ebamugavamaks muutvaks asjaolu, et uue eriala õpetamine hakkab toimuma kahes 60kilomeetrise vahega linnas – Tartus teooria, Võrus praktika. Samas on ta seda meelt, et väljapääsmatuid olukordi pole ning parem nõnda kui üldse mitte midagi. Lisaks kinnitab Pajussaar, et kõigi vähegi mööblitootmissektoris tegutsevate firmade vajadus tehnoloogilise haridusega keskastmejuhtide järele on ääretult suur.

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

küttepuid.

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

“See vajadus on igas firmas,” ütleb ta. “Ettevõtted vajavad puidu- ja mööblitööstuse konstruktori ja tehnoloogi haridusega spetsialiste. Ja näib, et kavandatav õpe sobib suures plaanis nii puidu- kui mööblitööstusele.”

Praegu on Pajussaare hinnangul oluline, kuidas uue õppimisvõimaluse sisu ja olemus suudetakse viia nendeni, kes võiksid neid erialasid õppima minna.

Selleks peab maaülikool olema järjepidev ja ennast tõestama.

“Arvestades, et väljalangevus on 40–50 protsenti, kõik lõpetajad ei vali niikuinii neid erialasid töötamiseks, osa läheb ehk magistriõppesse, siis on hea, kui tööturule jõuab 15 inimest,” selgitab Pajussaar. “Aga ka nendest tulijatest on meile suur abi.”

AIN ALVELA

Viimaste aastate kodumaise metsaistutusmaterjali puudus sundis metsaomanikke, kel polnud taimi ära tellitud, istutusplaane muutma. Kuna taimenõudlus ületab pakkumise, ei saa enam jääda lootma headele kevadistele taimepakkumistele. Metsa uuendamine muutub üha enam planeerimist nõudvaks ettevõtmiseks.

Kevadel, kui käes istutamisaeg, ei ole võimalik esimesse ettejuhtuvasse puukooli minnes sealt sobivaid taimi saada. Eelkõige peab metsauuendaja paremini tundma oma metsa, mis maha võeti ja mille asemele uut tahetakse istutada. Oli lageraie põhjus siis haigus või võeti mets maha küpsuse saavutamisel − kultiveerimisel tuleb sellega arvestada. Männi- ja kuusetaimede ostja peab teadma ka taimede kasvatamiseks kasutatud seemnete päritolu, et teha otsus taimede sobivuse kohta oma kinnistule uue metsa saamiseks.

Istutus erametsas kasvab Keskkonnaametile kultiveerimismaterjali tarnijatelt ja liikmesriikidest tulnud teavituste info põhjal kultiveeriti mullu Eestis 25,3 miljonit metsapuutaime, millest 1,3 mln oli toodud naaberriikidest (Leedu, Läti). Sisse toodi valdavalt kuuseistikuid, vähemal määral arukasetaimi. Võrreldes 2013. aastaga kultiveeriti 3 mln metsapuutaime rohkem.

Kui arvestada, et riigimetsa kultiveerimismaht on eelmise aasta omaga sarnane, istutati taimi enam just erametsa.

Istutatud taimedest 12,6 mln olid kuusetaimed, millest suletud juurekavaga ehk potitaimi oli 21%. Männitaimi kultiveeriti eelmisel aastal 11,1 mln, neist potitaimi oli 68%.

Kasetaimi istutati 1,4 mln, millest potitaimi oli 19%. Ülejäänu (0,2 mln) olid muud puuliigid (sanglepp, hübriidlehis, harilik tamm, ebatsuuga, siberi lehis). Arvudest nähtub, et võidu-

Metsa uuendamine muutub üha enam planeerimist nõudvaks ettevõtmiseks.

tamisruumist. Mullu lisandus viis uut kultiveerimismaterjali kasvatajat. Kultiveerimismaterjali tarnimine on lihtsam kui eelmisel poolaastal, sest enam ei ole vaja tootmiseks taotleda tegevusluba, vaid piisab registreeringust majandustegevuse registris.

Taimi võiks rohkem olla

Soovitatav on kasutada kodumaal kontrollitud keskkonnas valminud metsataimi, kuid kevaditi on nende järele suur nõudlus.

käiku teeb hariliku männi potitaim ja tagasihoidlik on potitaimede osa hariliku kuuse kultiveerimisel.

Kui istutatud taimede koguarvust lahutada riigimetsas kasutatu (17,9 mln), saab teada, et erametsa istutati 6 mln kuusetaime, 0,9 mln männitaime ja 0,4 mln kasetaime ning 0,1 mln teiste puuliikide taimi. Mõne aasta taguse ajaga võrreldes on see küll kahekordne kogus, kuid kasvavaid raiemahtusid arvestades mitte väga optimistlik tulemus.

Selle järgi, et ühele hektarile istutatakse 3000 männitaime või 2000 kuuse- või kasetaime, saab arvestada erametsa uute metsakultuuride pinnaks 3500 ha. 2013. aastal lagedaks raiutud alasid oli keskkonnaagentuuri andmetel riigimetsas 8512 ja erametsas hinnanguliselt 18 400 ha. Erametsa tegelike raie- ja uuendamise mahtude kohta täpsemat infot ei ole.

Mullu viidi Eestist välja (enamasti Rootsi) 3,2 miljonit metsapuutaime, millest enamiku (65%) moodustasid kuuse-

Metsaharvenduse OÜ

Hea metsaomanik!

Ostame:

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

taimed. Vähemal määral viidi välja hübriidhaava ja hariliku männi taimi. Hübriidhaava taimed viidi valdavalt Leetu põldude metsastamiseks.

Kevadine heitlik ilmastik pani enam muretsema avamaal taimi kasvatavad ettevõtjad. Avamaal jäid külvid hõredaks, sest suve esimesel poolel nappis soojust. Pikk ja ootamatute varakülmadeta sügis andis taimedele hea võimaluse talveks valmistuda.

Ilmastikul suur mõju Lumevaene ja sageli plusskraadides talv on soodne seenhaigustele ning seetõttu võib neil männikasvatajatel, kes haiguste tõrjel pole hoolikad olnud, ka tõsiseid kaotusi olla. Kontrollitavas keskkonnas metsaistutusmaterjali kasvatajatele tegi muret pikk soe sügis, mil taimed ei tahtnud kasvu lõpetada. Nii viibis taimede külmlattu panek kuu-poolteise võrra.

Taimepuudus on andnud ettevõtjatele märku vabast toime-

margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

EDA TETLOV keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

Hea metsaomanik!

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618

Sügisene inventuur taimlates näitas, et kvaliteedinõuetele vastavat istutuskõlblikku materjali oli 26,5 miljonit taime, millest kuusetaimi 13,1 mln, männitaimi 10,7 mln ja arukasetaimi 2,1 mln. Kas sellest kõigile soovijatele jätkub, saab selgeks kevadel.

Taimekasvatajad on huvitatud pikematest kokkulepetest kui üks aasta, sest siis on neil võimalik taimlatööde mahtu puuliikide lõikes paremini planeerida ja metsaomanikel võimalus saada soovitud sortimendis taimi.

Suuremat huvi pikemate lepete sõlmimisele taimetootjatega on üles näidanud metsaomanike ühendused. Kasu sellistest lepetest, mis peavad, on mõlemapoolne: metsaomanik saab kultiveerimiseks sobivad taimed lihtsama vaevaga ning metsaühistu kinnituse oma vajalikkusest.

Kodumaine taimetootja on n-ö kliendi silma all ja petmise võimalus seetõttu vähene.

Võõrsilt toodud taimekaubaga võib nii minna, et vaatamas käies näidatakse ilusaid taimi, kui taimekoorem tellija õues, selgub, et kõik pole see, mis kaupa tehes välja pakuti. Kui ka taimedele lisatud dokumentatsioon on puudulik, ei teagi lõpptarbija ehk metsaomanik, mis päritolu taimed ta sai.

OSTAME:

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja raidmeid

tel 622 1460, 505 6322 eesti@metsagroup.com www.metsaforest.ee

6 a j a l u g u

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud Algus veebruarikuu Metsalehes

Aastal 1999 valitsuse seadusega maavalitsuste keskkonnaosakonnad kaotati ning sealsed töötajad toodi keskkonnaministeeriumi alluvusse.

Osa neist asus tööle ministeeriumile alluvates maakondlikes keskkonnateenistustes, osa Keskkonnainspektsiooni kohalikes osakondades. Mereinspektsioon ja Keskkonnainspektsioon liideti, ühendatud asutuse nimeks jäi Keskkonnainspektsioon. Kaotati Metsaamet. Ühendasutus alustas tööd 2000. aasta algusest.

Rikkumiste arv väheneb Keskkonnarikkumiste arv on aastatega mitmeid kordi vähenenud. Kui aastatel 2001–2004 registreeris KKI 7000–8000 rikkumist aastas, siis sealt edasi on selgelt märgata langustendentsi.

Viimastel aastatel on õigusrikkumiste arv aastas 2500 piires.

Rikkumiste vähenemises mängivad rolli mitmed tegurid: süsteemsem järelevalve (püüame rikkumisi ennetada, kesken-

dume olulisemale), personali pidev arendamine, väga hea tehniline varustatus (eri liiki sõidukid nii maismaal kui vee peal liikumiseks), andmebaasid, koostöö, ressursside jagamine, samuti elanike teadlikkuse tõus.

15 aastale tagasi vaadates võib öelda, et suurim muudatus on toimunud metsavaldkonnas.

2000ndate alguses olid metsavargused väga suur probleem.

Tihtipeale võis juhtuda, et kui kaugemal elav metsaomanik kohapeale läks, selgus, et metsa enam ei olnudki. Asi hakkas muutuma sellest peale, kui järelevalves sai hakata jõulisemaid meetmeid rakendama, sh sai hakata asitõendina kinni pidama kallist metsatehnikat.

Muidugi avaldas mõju seadusandluse korrastumine. Tänapäeval on ebaseaduslike raiete arv üsna väike. Pigem on tegu üksikute eksimustega, mitte sihiliku ja omakasupüüdliku tegevusega.

Rikkumised tekivad peamiselt ikka siis, kui metsa ei raiu metsaomanikud ise, vaid võõrandavad raieõiguse või annavad töö teha teistele isikutele.

Sellega kaasnevaid kohustusi aga iga kord ei täideta. Vajalikud dokumendid või kanded jäetakse vormistamata ja ei tõendata

metsamaterjali valdamise seaduslikkust.

See aeg oli metsainspektoritele keeruline ja ohtlik. Metsavargusi oli palju ja nende taga tihtipeale relvastatud tegelased, kellest võis kõike oodata.

Näiteks Harjumaa büroos võeti kasutusele eraldi kontrollkäikude register. Kuna mobiiltelefone igaühel veel ei olnud, pandi oma käigud kirja, et oleks vähemalt STAT I ST I K A

Lageraie kõrgpunktis Aasta

Lageraie (tuh ha)

2000 28,8 2001 27,8 2002 30,5 2003 24,6 2004 17,8 2005 18,4 2006 17,6 2007 17,9 2008 17,9 2009 22,7 2010 26,8 2011 25,4 2012 27,9 2013 27,2

Allikas: keskkonnainspektsioon, statistikaamet

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Kohtumiseni 16.–18. aprillil Maamessil, messisoodustus 5%.

teada, millisest piirkonnast kedagi otsida.

Sel ajal tekkis uus raieviis, mida inspektorid nimetasid pikapuuraieks. See tähendab, et omanik korraldas nooremas või mõnel muul põhjusel lageraieks keelatud alal metsa risti-rästi mahalangetuse ning esitas siis kaebuse metsavarguse katses.

Nutikad metsaröövlid Alati ei olnud puid isegi langetatud, vaid juurekaela juurest oli üksnes nende koor ümberringi läbi lõigatud, mis kokkuvõttes oleks ikkagi kaasa toonud nende puude hukkumise.

Kuna kohapealt kedagi tabada ei olnud enam võimalik ja tunnistajaid sellistele sündmustele polnud, sai metsaomanik niimoodi õiguse ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal seaduspäraselt realiseerida.

Keskkonnakahju tuli paraku korstnasse kirjutada. Kui esimene pretsedent oli loodud, hakkasid metsad lausa ridamisi pikali kukkuma ja varguskatsed sagenesid. Asi muutus siis, kui oli võimalik asitõendina hoiule võtta raiel kasutatud kallis tehnika.

LEILI TUUL KKI suhtekorralduse spetsialist

Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.

PUIDUGRAANULID premium-klass 6 ja 8 mm 15 kg/kott hind al 155 €/tonn Transpordivõimalus.

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

tel 5300 5959 info@tartugraanul.ee

k a s u l ik 7

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

KESKKONNAINSPEKTSIOON

Kas vaher juba jookseb ja kask tilgub?

RAIVO TASSO

Üks kask meil kasvab õues, Just maja ukse ees, See oli lapsepõlves Mu armas seltsimees.

Ta andis vilu varju, Ta mahl mind kosutas, Ta kohin sagedasti Mu südant jahutas.

(W. Mülleri järgi K. E. Malm)

Päike käib aina kõrgemaid kaari, ja inimesed, kes loodusega sina peal, on “väheke metsa poole” – kes raporteerib sotsiaalmeedias, et vaher “juba jookseb” või “kask tilgub”, kes on näinud esimest lapsuliblikat või sinililli, kopsurohtu ning näsiniint õitsemas. Õnneks ei ole me veel unustanud, et kevade esimesed vitamiinid leiame ikka metsast, kust mujalt.

Pärand tänapäevasel moel

registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev

Aastaid tagasi olin ühel kultuuripärandi teemalisel kevadisel väljasõidukoosolekul, kui helises mobiiltelefon. Helistajaks minu vanem poeg, kes oli sõjaväes kevadises metsalaagris. Esimese hooga olin kõnest väheke ehmunud, et mis nüüd pahasti – teadagi, see alatasa muretsev emasüda. Aga pahasti polnud midagi – poisid tahtsid teada, kuidas kasest mahla kätte saab.

Nii ma siis seletasin, ning meie tulevased vabariigi hoidjad ja kaitsjad kuulasid metsas kännu otsas kõlarist “vana inimese õpetust”. Nii see pärandi edasi-

Maamessi näitusel

Tartus 16.–18. aprillil

met, kiirendab ainevahetust jne.

Vahtramahl aitab samuti seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada, samuti toidab ta inimese soolestikus elutsevaid häid baktereid. Ka sisaldab vahtramahl tsinki, mis aitab ateroskleroosi vastu võidelda.

Mahlaaeg peagi käes

Kasemahl oli juba meie esivanemate traditsiooniline jook.

andmine tänapäeval käib, tõdesime. Hea kui on, kellelt küsida, ja veel parem, kui on säilinud teadmine, mida küsida.

Et kevadine mahavõtmine on traditsiooniline tegevus, sellest annab tunnistust ka rahvapärane ütlus kevadele tunnusliku tatise nina kohta: “Nina tilgub nagu mahlakask.” Kasemahla kasulikkusest kirjutavad ka siinsed baltisaksa haritlased.

Näiteks õpetab estofiil von Luce XIX sajandi alguses, mida tululikku kasemahlaga ette võtta – valmistada maitsvat mõdu: kui võtta 8 toobi kasemahla juurde üks toop head puhast mett, seda keeta, vaht ära võtta ja lasta käärima minna, saab suurepärase mõdu.

Kasemahla hapendamine, kasemahla kadakatega keetmine või kasemahla kaljarabast

läbi laskmine on olnud lihtsad ja üsna üldlevinud viisid, kuidas kasemahla suviseks heinaajaks säilitada.

Venemaal usutakse, et kasemahla joomine aitab viinakuradist jagu saada. Talunaistele ja -noorikutele on kasemahl olnud aga hinnatud iluravivahendiks – pleegitas tedretähti ning andis klaari jume ja nägu ei päevitunud suvel pruuniks.

Mahlal tervendav toime Ka kaasaegses rahvameditsiinis hinnatakse kasemahla tervendavaid omadusi kõrgelt – kasemahla joomine aitab võidelda väsimuse ja stressiga, peletab näljatunnet, leevendab peavalu, väljutab liigseid sooli, ergutab neerude tööd, leevendab turseid, parandab vereloo-

Kuidas kontrollida – kas vaher jookseb ja kask tilgub? Selleks võib murda oksakese ja kui murdekohale tekib mahlatilgake, siis mahlad liiguvad. See juhtub siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on umbes nelja soojakraadi ringis. Kasemahla saab võtta ka nii, et tüvesse pole vaja auku puurida. Väiksema kergemast materjalist mahlakogumispudeli võib siduda puu oksa külge, millele on tehtud lõige.

Kui kask või vaher enam mahla ei anna, tuleb kindlasti meeles pidada, et tüvesse puuritud auk saaks korralikult puupunniga kinni topitud, kuid augu võib sulgeda ka pookevahaga.

Pliiatsijämedune auk tuleks puurida jämedama puu tüvesse maapinnast poole meetri kõrgusele. Igal aastal samalt puult mahla võtta ei ole mõistlik, puu tahab ka vahepeal puhata.

Aga olgu kuidas on, ilma vahtra- ja kasemahla maiguta seda õiget kevadetunnet ei teki.

Vähemalt siin, Maarjamaal.

Marju Kõivupuu

VARITSEMISEKS LOODUD!

Sulanduvad loodusesse ja maskeeruvad hästi.

Suure võimsusega Wood-Mizeri LT70 saeraam Wood-Mizeri lintsaeraamid on Eestis hästi tuntud, eriti väikesed LT15- ja LT20-seeria saepingid. Viimasel ajal on Eesti kliendid küsinud tihti võimsamate Wood-Mizeri pinkide järele.

Seepärast näitab Wood-Mizer maamessi näitusel Tartus suure tootlikkusega saepingi LT70 töötamist. See on transporditav saeraam 42 hj diiselmootoriga ning palkide etteandmiseks jõulise hüdraulika ja arvutiga, kus võib programmeerida kuni 16 lauamõõduvarianti. Suure diameetriga rihmarattad, sae hüdrauliline pingutamine ning stabilisatsiooni- ja puhastussüsteem on arvestatud puidu kiirsaagimiseks.

Jahitorn Elenor

See saepink võib töötada mitmes vahetuses ja saagida igasugust puitu, kusjuures tänu kitsa lintsae kasutamisele saadakse igast palgist üks laud rohkem kui ketassaega saagides.

Seda, kuidas töötab mobiilne Wood-Mizeri LT70 saeraam, saab näha Youtube’is aadressil http://youtu.be/2Og-RS5LXno. Maamessil on esindatud ka populaarsed LT15- ja LT20-seeria saepingid farmeritele, teritus- ja räsamisseadised ning Wood-Mizeri lintsaed.

Jahipukk Peter

Näituse esimesel päeval, 16. aprillil töötab stendil Wood-Mizeri tehase tehniline direktor hr Dariusz Kujawa – üks juhtspetsialiste lintsaagide alal Euroopas. Wood-Mizeri pinkide omanikele on see hea võimalus suhelda tehnilise direktoriga ning saada professionaalset nõu saepinkide häälestamise ja hooldamise, saagide kasutamise, teritamise ja räsamise kohta.

Pakkumised ja täpsem tooteinfo www.imprest.ee või tel. 7446 538, e-post myyk@imprest.ee

Sellel aastal tähistab ettevõte Wood-Mizer oma Euroopas asuva tehase 25 aasta juubelit. Kuni 30. juunini on LT15-, LT20-, LT40- ja LT70-seeria saepingid 10% soodsamad.

Ootame Teid Tartu näitusel!

Wood-Mizeri esindaja Eestis: SIA Oberts, Mārupītes gatve 9a, Mārupe, Mārupes novads, LV-2167 tel +371 6781 0666, faks +371 6781 0655; birojs@oberts.lv, www.woodmizer.ee

Kõrgiste Frederik

8 v a a t l u s Eesti

METSA K A JA

n RMK pikaaegsed koostööpartnerid MTÜ Puulaevaselts Vikan ja Raudlaeva Maja MTÜ alustasid uue paadiprojektiga.

Märtsi alguses toodi Tammiku külas asuvast metsast LääneVirumaal RMK abiga välja sobiv emapuu. Laevameistritel on plaanis valmis ehitada autentne purjedega merepäästepaat, mille eeskujuks on omaaegsed kahe väikese mastiga alused Narva-Jõesuust, Jumindast, Tallinnast, Vormsilt ja Vilsandilt. n Eesti suurim erametsaomanik, Soome firma Tornator ostis märtsi alguses rootslastele kuuluvalt ASilt Metsnik 7500 hektarit metsa. Tornatori finantsjuhi Henrik Niemineni sõnul tegi Metsnik ettevõttele pakkumise. “See sobis meie plaanidega. Kavandame Eestis pikaajalist kasvu,“ ütles ta. n Arvestades maastikutulekahjude esinemissagedust, määras päästeamet tuleohtliku aja alguseks 20. märtsi, seda kogu Eesti territooriumil.

Tuleohtlikul ajal on metsas ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelatud küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; kuluheina ja roostiku põletamine; muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. n 4. märtsil toimus Eesti Maaülikoolis Tudengimess.

Messi ülesanne oli tutvustada tudengitele praktika- ja töövõimalusi ning pakkuda neile vahetut suhtlemist ettevõtete ja ettevõtjatega (tööandjatega).

Allikas: Eesti Metsaselts, Erametsakeskus, RMK, EMPL

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

Neeruti maastikukaitsealal Neeruti maastikukaitseala päralt on kolm n-ö looduslikku rekordit – kõige pikaajalisemalt asustatud hiireviupesa, kõige tihedamini asustatud hiireviu pesitsusala ja 1999. aastal lennuvõimestus selles pesas viis viupoega.

Esimene neist, jändriku kase otsa ehitatud hiireviupesa, asub Neeruti kaitsealal Patermäel.

Looduseuurija, kohalik mees Marek Vahula avastas selle enda jaoks 1984. aastal, aga Kuresöödi talu peremees Aavo Mumm, kelle maadel pesitsuspaik asub, kinnitab, et tema nägi seda pesa ja hiireviu poegi selles juba aastal 1982.

Ning kuna ta toona kaks poega rõngastas, on hiireviu pesitsemise algusaeg Patermäel ka dokumenteeritud. See tähendab, et too linnuliik on selles kohas pesitsenud juba vähemalt 33 aastat, mis teadaolevalt on Eestis kui mitte kogu maailmas ainuke nõnda pikka aega asustatud hiireviupesa. Lisaks sellele arvab Marek Vahula tagantjärele, et küllap olid esimesed linnud selles kohas pesa ehitamas ja poegi üles kasvatamas juba paar-kolm aastat varem – 1970ndate lõpus.

nuvõimeliseks juulikuu lõpuks.

Marek Vahula käib igal aastal pesa n-ö inspekteerimas, vähemalt ühe korra, ja tavapäraselt on selleks päevaks juulikuu esimene laupäev. Tänavu aga näiteks esmaspäeval, 6. juulil. Selleks ajaks on pojad juba piisavalt suured, linnuema pole enam tundlik. Kui pesa juurde ronida siis, mil seal alles munad, võib lind pesa hoopis maha jätta. Viupojad hakkavad lendama umbes 35päevaselt.

Kaitseala meeldib lindudele “Selleks ajaks on poeg või pojad juba nii suured, et paistavad kätte ära, ei pea eraldi puu otsa ronimagi,” räägib Vahula. “Selle 32 aasta jooksul on Patermäe pesast tuule tiibadesse saanud

31 hiireviud. Mõni aasta on pesa ka tühi olnud, mõnel aastal on olnud paar-kolm poega.”

Vahula meenutab, kuidas ta esimest korda ronis seda viupesa vaatama 12aastaselt – tahtis ühte poega endale saada. Ja loomulikult kukkus enne pesani jõudmist umbes kuue meetri kõrguselt alla. Jonn oli aga suur − kolme päeva pärast, kui haavad lakutud, üritas ta uuesti, ja sedapuhku õnnestunult. Pesas oligi toona vaid üks poeg, Vahula viis selle koju, kasvatas lennuvõimeliseks. Noor hiireviu elas lähikonnas, kuni sattus septembrikuu keskel ühe külanaise kanavõrku ja sai sel moel õnnetult hukka.

Ta selgitab, et tavaliselt ongi viupesakonna suuruseks kaks või kolm poega, harvem neli, aga teada on ka viieliikmeline pesakond. Nii juhtus Neeruti mail 1999. aastal. See on maastikukaitseala teine rekordtulemus, sest teist sellist juhust Vahula kusagilt nimetada ei tea, kuigi on viude kohta teavet kogunud juba aastaid.

Ta on teinud viu-uuringuteks koguni matku ja reise – nii Eesti-siseseid teadaolevatesse pesitsuskohtadesse kui ka piiritaguseid. Kaugeim neist on viinud teda poolteiseks kuuks Hispaaniasse. Seal soovis ta oma 1200

kilomeetri pikkusel rännakul leida kinnitust või kummutada väidet, et Gibraltari väin on herilaseviu rändeteel oluline vahepeatuse koht. “Ühtegi herilaseviud ma seal ei näinud, küll aga teisi viusid,” tõdeb Vahula. “See annab tunnistust sellest, et herilaseviu lendab talvituma Kesk- ja Lõuna-Aafrikasse, aga väldib oma teel suurt Sahara kõrbe, lennates sellest ida poolt kaarega mööda.”

Viude kohta mitu uuringut Kolmas rekord on järgmine. Aastal 1999 pesitses Neeruti maastikukaitseala 1272 hektaril üheksa paari viusid. Vahula sõnul on see asustustiheduse poolest kindlasti tipptulemus, ületades keskmist oma kolm korda.

Miks see kant siis hiireviudele ikkagi nõnda meelepärane on ja neid võiks isegi öelda hordidena ligi tõmbab? Marek Vahula arvab, et ju siis on seal viudele vajalikud biotoobid olemas, maastiku reljeef on seal ka Eesti mõistes küllaltki omapärane ja see kõik sobib viudele.

Neeruti röövlinnud on tervikuna suhteliselt hästi uuritud.

Aastatel 1984–1993 tehti kolm uurimistööd: Neeruti MKA kulliliste ja kakuliste kohta ning kaks uuringut Neeruti röövlindude kohta. Kahe viimase läbiviijad tulid ka vabariikliku konkursi võitjateks.

Vanim teadaolev pesa

Hiireviud on lihtne kohata

Patermäe pesa asub umbes sajaaastase kase otsas, 16 meetri kõrgusel. Puu peab vastu, kuivamise märke veel igatahes näha pole.

Eestis kooruvad hiireviu pojad mai lõpus ja muutuvad len-

Eestis võib kohata veel haugaslaste sugukonda kuuluvat herilaseviud, aga tema moodustab hiireviust eraldi perekonna. Hiireviuga ühte perekonda kuulub karvasjalg-viu.

Marek Vahulale on hiireviud huvi pakkunud tema lapsepõlvest alates.

Hiireviu oma pesal Neeruti maastikuk

Kes soovib Eestimaal hiireviud kohata, peaks Marek Vahula soovitust mööda sõitma kusagile avarale maastikule, kus näiteks heinapallidega põllud, millel leidub elektriposte või põhuhunnikuid.

“Binokkel kaasa ja lihtsalt põldude vahel ringi sõita, kül-

17 aastat metsandusalast kogemust Eestis Eesti Erametsaliit koostöös Luua Metsanduskooliga korraldab erametsaomanikele kolm

praktilist õppepäeva 24. APRILL

Metsa uuendamine, noorendike hooldamine

11. JUUNI

Hooldusraied, harvendusraied

12. JUUNI

ABC looduskaitseliste piirangutega metsaomanikule

Koolitused toimuvad Luua metsanduskoolis, Jõgevamaal Palamuse vallas Luua külas Õppepäevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine! Õppepäevade lisainfo ja registreerimine: Evelin Saarva tel 5662 8224 e-post koolitus@luua.ee Õppepäevade korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

www.erametsaliit.ee

Lugupidamisega, Valdo Hermann tel 513 7887 info@tavamets.ee www.tavamets.ee Krediidireiting 2014a AA Finantsid: 2013a müügitulu 4,9 mln € Valdus: omanduses üle 6000 ha PEFC sertifikaadiga metsa Aastas: raiume ca 80 000 tm ja ostame ca 500 tm ha metsa Tööhõive: 21 põhikohaga töötajat pluss alltöövõtjad Põhitegevus: on stabiilselt 17 aastat olnud metsamajandus OÜ Tava Mets on 1997a asutatud Eesti omanikele kuuluv juriidiline isik

v a a t l u s 9

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

leidub kolm viuharuldust

VÄ L I SMAA

METSA K A JA

Marek Vahula

K ES O N K ES

Hiireviu (Buteo buteo) n Haugaslaste sugukonda ja viu perekonda kuuluv röövlind. n Keha üldpikkus 53 cm, tiiva pikkus isaslinnul 34–37 cm, emaslinnul 37–40 cm, kaal isaslinnul 620–910, emaslinnul 880–1000 grammi. n Hiireviu on Eestis kõige arvukam haugaslane, kelle isendite arv sõltub eelkõige peamiste saakloomade (hiirte) arvukusest. n Viimastel aastatel on meil pesitsevate hiireviude asurkonna suurust hinnatud 5000–6000 linnupaarile. n Herilaseviusid pesitseb Eestis 800–1100 paari. n Eestis on hiireviu rändlind, kes saabub märtsi lõpul ja lahkub septembris. Talvitub Aafrika kesk- ja lõunaosas. n Neeruti maastikukaitsealal pesitses 1989. ja 1990. aastal üheksa paari hiireviusid, mis teeb keskmiseks pesitsusterritooriumi suuruseks 133 hektarit. n Toitub peamiselt väikeimetajatest, linnupoegadest, roomajatest ja konnadest. n Hiireviu kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. n Rahvapärased nimed: rotikull, vihmakull, jänesekull, vihmaviug.

n Rootsi metsafirma Södra parandas eelmisel aastal oma tulukust ja jõudis pärast 2013. aasta 44 miljoni euroni ulatunud kahjumit 2014. aastal 160 miljoni euro suurusesse kasumisse. Firma suurendas saematerjali müüki 20% võrra.

Eriti on suurenenud müük Rootsis, Inglismaal ja Hiinas.

Ka Södra tselluloositööstuse tulemus oli hea. See tootis 19% kasumit. n Venemaa kasevineeritootja Svezan kavandatud tselluloositehase ehitamine Venemaale Vologda piirkonda edeneb.

Internetilehel Russland.ru kirjutatakse, et Venemaa valitsus andis jaanuaris välja määruse võimaldada luua erimajanduspiirkond. Erinevalt varasemast ei otsi Svezan enam projekti teostamiseks välismaist koostööpartnerit.

Allikas: Marek Vahula, bio.edu.ee, Vikipeedia

Pikalt kaameraga jälgitud hiireviu sai nimeks Villu

aitsealal Patermäel. Samast pesast on tuule tiibadesse saanud 31 pesakonda hiireviusid.

lap siis kohtab ka hiireviud,” kinnitab ta.

Vahula kummutab ka ühe laialdaselt levinud eksiarvamuse. Nimelt ei tasu hiireviud süüdistada kanavarguses – 130st uuritud pesast vaid kolmest leiti kanaluusid. Hiireviu toidulauast 50% moodustavad uru-

hiired, neid vajab ta päevas vähemalt kolm tükki. Ja just selle poolest võib ta ka meie põllumeestele kasulik olla, hoides kontrolli all põldudele külvatud seemneid hävitavaid närilisi.

“Paljudes Euroopa riikides pannakse põldudele hiireviude kohalemeelitamiseks umbes

kahe meetri kõrguseid poste, kus istudes on neil hea ülevaade põllust ja saagi liikumisest,” märgib Vahula. “Kunagi katsetasime seda ka siin, aga meie põllumehed pole millegipärast vedu võtnud.”

AIN ALVELA

Jälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.

Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13).

Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse regulaarselt tema rändekaardil, mis asub aadressil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas.

Sel ajal, kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviupesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida pesaehitamist ja edaspidi ka pesitsemist. Viu-

kaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist.

Märtsi alguses paigaldati esimest korda kahele hiireviupesale veebikaamerad, mille abil võib igaüks tutvust teha viude pesaeluga. Viuvaatlejad saavad pesakaamerate vaatlusi teistega jagada foorumi vahendusel.

Kaameraviudel nimesid veel ei ole, aga igaüks võib neid pakkuda lihtsa vormi abil. Nimesid ootame 1. aprillini või esimese muna munemiseni, kui see juhtub enne. Enim pakutud nimed viud saavadki.

Praegu võib viupaare pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti.

n Ajalehes Savon Sanomat kirjutatakse, et lõppeval talvel on lumi põhjustanud Põhja-Savos kahjustusi mitme miljoni euro eest. Soome Metsakeskuse hinnangul on lume tõttu kahjustatud umbes 50 000– 100 000 m3 puitu, peamiselt paberi- ja energiapuitu.

Rahaline kahju jääb vahemikku 1,5–3 miljonit eurot. n Kinnisvarafirma Axa Real Estate on ostnud UPMilt 3700 ha metsa. Tehingu hind on 11,2 miljonit eurot. Axel Real Estate sõlmis lepingu Prantsusmaa kindlustusfirma Axa Insurance Company esindajana. Omanikku vahetanud kolm metsakinnistut asuvad Pielavesil, Lieksal ja Tohmajärvil.

AARNE TUULE

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus, Metsälehti

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Metsaomaniku kalender Risti Kaimas Viimsalu

Kevad

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Margo Miks

•

Varu aega, et üle vaadata metsakraavid ning kõrvaldada neist risu ja ummistused.

•

Vaata, kas sinu puupõnnid metsanoorendikes on hea tervise juures. Vajadusel esita 1. maiks teatis ulukikahjustuste kohta.

•

Käi läbi raiekohad, valmistu metsakülviks ja -istutuseks.

•

Ära unusta 31. märtsiks deklareerida oma metsatulu. Kui jääd kimpu, otsi üles metsakonsulent.

•

Kasuta tugisüsteemi võimalusi – usaldusväärset nõu ja abi saad oma metsaühistust.

•

Metsaomanike kohtumispaik on www.eramets.ee.

Siit leiad lisainfot ja kõik vajalikud kontaktid.

www.eramets.ee

10 p är a n d k u l t u u r OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

Meie kuunimetused pärinevad sajandite tagant

Ehk on sellest ajast meie keeles juurdunud võõrkeelsed kuunimetused jaanuarist detsembrini, erinevalt näiteks Soomest, kus endiselt on kasutuses omakeelsed kuunimed nagu tammikuu, helmikuu jne. Siiski pole omakeelsed kuunimetused ka meie mail tundmatud – teame ju lehekuud, heinakuud, lõikuskuud jne. Tegelikult on kogu aastaringi kuudel olemas ka maakeelsed nimetused. Üks võimalikke põhjuseid, miks neid päikesekalendri kuude juures kasutama ei hakatud, võib olla see, et nende nimedega nimetati kuukalendri kuid ehk siis tegelikke kuid, mis loomisest alates taevas täis kasvasid ja siis taas kahanesid.

Kuu käiku enam ei jälgita

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

info@metsagrupp.ee

Müün:

Tänapäeval oleme üsna võõrdunud kuuloomiste ja täiskuude jälgimisest. Kogu olemises ja elamises on praegu olulised päikeseaasta kaksteist kuud, mitte tegelikud, taevas jälgitavad kuud. Siiski, kui tahame mõista, kuidas ja mille järgi veel paar-kolm inimpõlve tagasi elati, metsa raiuti ja aega arvati,

Vanarahvas jälgis kuuaastavahetust märksa rohkem kui meie.

peame mõtlema tegelike, taevasse ilmuvate ja sealt kaduvate kuude peale.

Puiduvarumiseks õige aeg Kuuaastavahetusel oli oluline koht tarbepuude langetamisel.

Küsisin selle ja taliharja kohta 1977.–1978. aastal Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjatelt ja sain mitmeid põnevaid vastuseid. Need olid varieeruvad, kuid ühisosa otsides selgus, et lehtpuust tarbepuu tuleb raiuda jaanuari-veebruarikuu kuuloomise eel ehk vanakuu viimasel veerandil, okaspuu tarbepuu aga kuuloomise järel.

Vastustest selgub, et taliharjaks peeti pikemat ajavahemikku.

Leontine Rei Lehtsest kirjutas: “Taliharjapäeva 3 esimest ja 3 järgmist päeva moodustasid taliharjanädala. Seda perioodi peeti kõige õigemaks ehitusmaterjaliks määratud metsa jalalt mahasaagimiseks. Kui taliharjapäev oli vanakuul, saeti lehtpuu metsa, kui noorkuul, saeti okaspuu metsa. Oldi arvamisel, et taliharja murdumise ööl on kõik elutegevus elavatel olenditel seisus.”

Kuu seisust sõltus kogu elu See sobib kenasti kokku jaanuarikuu soomekeelse nimega tammikuu. Kuigi Soomes ei ole eriti palju tammepuid (või siis

Eriti hea puu sai siis, kui õnnestus see langetada vastutuult.

just sellepärast) on tamme tarbepuuks raiumisel oluline teha seda sellisel ajal, et puu võimalikult kaua kestaks. Meie rahvaastronoomia uurija, astronoom Heino Eelsalu seostas regilaulu “Suur tamm” Linnutee nähtavuse muutumisega talveöödel.

Kuuaastavahetusel vajub seni õhtutaevas kõrgelt üle taeva kaardunud Linnutee silmapiirile, nagu oleks suur puu taevas langetatud. Seda oli hea seostada igapäevaeluga, kus samuti püüti lehtpuud langetada jaanuaris-veebruaris vanakuu viimases otsas.

Lisaks õigele kuufaasile oli vaja veel põhja- või kirdetuult.

Eriti hea puu sai siis, kui õnnestus see langetada vastutuult. Õiget tarbepuu langetamise aega jälgiti eriti hoolega Saaremaal. Vahel oli suur talguvägi metsalangetamiseks kokku kutsutud, kuid kui õige kuufaasi ajal põhja- või kirdetuult ei tulnud, jäeti sel aastal mets lihtsalt langetamata.

Küllap oli põhjuseks ka see, et head tarbepuud ja üldse metsa oli mõnisada aastat tagasi hulga vähem kui praegu, seetõttu oli ka iga puu palju enam hinnas.

MIKK SARV

Hariv lasteraamat metsaelust

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Ostan:

MIKK SARV

Päikeseaasta on meie mail vahetunud 1. jaanuaril juba veidi üle kolmesaja aasta, alates 1691, kui paavst Innocentius XII ajal loobuti varasemast nn Maarja-aastast, mis algas 25. märtsil.

metsakinnistuid (ka raiutud) kasvava metsa raieõigust põllumaad metsamaterjali küttepuid kaminapuid (võrgus) tel 5687 6113, info@küttekontor.ee

Millist häält teeb mutt?

Aga jänes?

Millal sünnivad karupojad? Nendele ja teistelegi küsimustele tasub vastust otsida läinud aasta jõulude aegu ilmunud Kristel Vilbaste lasteraamatust “Metsa rüpes”.

Suurema osa oma elust ajakirjanik olnud Kristel Vilbaste on need loomalood kirja pannud justkui vastates oma tütarde küsimustele.

Näiteks selgitades nendele, et päris karu metsas möirgab, ta ei tee seal kunagi mõmm-mõmm.

Raamatust leiab tegelased nagu Sinine Jänes, Must Orav jt.

Vilbaste metsa- ja loomalood on varem ilmunud lasteajakirjas Täheke.

Ka sellesse raamatusse valiti jutud just nende ilmunute hulgast ja autor ütleb, et ühe raamatu jagu on neid kindlasti veel.

“Kui looduses vaikselt ja kannatlikult olla, siis näeb ala-

ti midagi,” kinnitab Kristel Vilbaste.

Raamatule annavad lisaväärtust Natalia Litvinova omanäolised joonistused. Litvinova on aastaid elanud Saaremaal.

Raamatu andis välja kirjastus Koolibri.

Metsaleht

Emeksen OÜ

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

RAIEÕIGUSE JA VIRNASTATUD VÕSA OST LÕUNA-EESTI PIIRKONNAS 5621 4750 info@energia-24.ee

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

Raume Puit

Ostame metsakinnistuid

metsakinnistuid ja raieõigust

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

ostab tel 5645 3299 info@raumepuit.ee

A R V AMUS 11

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

HINNAK A JA

Märtsis muutusteta – puiduhindade langust ei näi miski peatavat Märtsʼ14 Aprillʼ14 Maiʼ14 Juuniʼ14 Juuliʼ14 Augustʼ14 Septemberʼ14 Oktooberʼ14 Novemberʼ14 Detsemberʼ14 Jaanuarʼ15 Veebruarʼ15 Märtsʼ15 Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

73.99 68.38 74.56 69.50 88.49 62.93 41.50 39.33 28.00 38.50 37.84 34.64 32.68 24.26

73.99 74.32 74.65 74.32 74.32 68.18 68.58 68.31 68.31 68.31 74.38 74.38 72.63 71.31 71.31 69.39 69.28 67.44 66.75 66.44 87.74 87.74 87.74 87.74 87.70 63.18 63.18 61.93 60.90 60.84 41.50 41.50 41.50 41.50 41.00 39.33 39.33 39.33 39.33 38.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 38.20 36.88 35.79 35.25 35.08 37.56 35.86 34.42 34.10 33.90 35.25 35.36 35.42 35.79 35.92 32.68 32.55 32.06 32.48 32.48 24.70 24.60 23.88 24.26 24.38

74.32 68.31 71.31 66.58 87.70 63.63 41.50 39.33 28.00 35.08 33.92 36.00 32.65 24.54

74.65 68.31 72.03 66.19 87.70 63.63 41.50 39.33 28.00 34.13 32.97 36.00 32.61 24.14

74.65 69.00 72.03 66.19 78.59 62.51 40.00 38.00 28.00 32.53 31.04 35.67 31.73 24.24

73.48 67.89 70.53 65.35 77.92 62.02 40.00 38.00 28.00 32.12 29.74 35.20 32.07 24.06

71.51 67.34 68.71 64.76 78.10 64.20 40.00 38.00 28.00 31.40 28.50 33.40 31.23 23.16

70.85 66.27 68.71 64.23 78.10 64.20 40.00 38.00 28.00 31.40 28.50 33.40 31.23 23.16

68.89 64.50 67.67 62.67 80.10 64.63 40.00 38.00 28.00 31.40 29.00 32.60 29.83 23.45

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, veebruar 2015 Eelmisel kuul võis puiduturul täheldada stabiliseerumise märke, kuid märtsis on jätkunud enamiku sortimentide hinnalangus.

Lisakitsendusi seavad metsaomanikele sortimentidele kehtestatud koguselised piirangud vastuvõtul – üks statistilises valimis olev ettevõte peatas okaspuupalkide vastuvõtu, kuna laovarud on piisavad.

Männipalkide hinnad on kuuga langenud ligemale 3%, kuusepalgil 1,5% ja kuusepeenpalgil ligi 2,5%. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on palkide hinnalangus suurem, männipalgid on

odavnenud 5–6% ja kuusepalgid 4%. Aasta ajaga on aga okaspuupalkide hinnad veelgi rohkem kukkunud – kuusepalkidel 9–10% ja männipalkidel 6–7%.

Lehtpuupalkide hulgas on hinnamuutus toimunud kase jämesortimentide osas. Üks ettevõte tõstis hindasid, mis kergitas ka keskmisi hindu. Nii kasvas kuuga kasepaku keskmine hind 2,6% ja kasepalgi hind 0,7%.

Sama hinnatrend on ka kolme kuu taguse ajaga võrreldes.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes on tänavu enamikul lehtpuupalkidel hinnad madalamad. Ainsana on aastaga kallinenud kasepalk, 2,7%. Kasepakk aga on aastaga odavnenud koguni 9,5%.

Paberipuiduturul pole männipuidu hind kuuga muutunud, kuusepuit on teinud väikese jõnksu üles, kase- ja haavapuit on aga odavnenud. Kvartali- ja aastataguste hindadega võrreldes on kõigi nelja puuliigi paberipuidu hinnad miinuses.

Eraldi tasuks välja tuua, et aastaga on väga tugevalt kukkunud okaspuit (männipuit 18,5% ja kuusepuit 23,4%), haavapuidu keskmine hind ületab ka märtsis kuusepuidu keskmist hinda ning kallim sort on jätkuvalt kasepuit.

Küttepuit maksis Keskühistu Eramets hinnastatistika alusel märtsis 23,45 €/tm, mis tähendab, et vaatamata väga pehmele talvele on hind kuuga 1,3%

tõusnud. Kolme kuu ja aastataguse ajaga võrreldes on hind ca 3% odavam.

TNS Emori hinnastatistika alusel oli küttepuidu hind veebruaris 28,15 €/tm, mis tähendab kvartaliga 3% odavnemist ja aastaga 10% kallinemist.

Hakkpuidu hind oli veebruaris 9,30 €/pm³ ja see keskmine hind on aastaga umbes 3% odavnenud.

Kui puidugraanulite hind (168,28 €/t) odavnes veebruaris 0,4%, siis puitbrikett muutus 1,6% odavamaks ja maksis 139,39 €/t.

Hinnad on käibemaksuta.

Heiki Hepner

Lambad terved, hundid surnud?

Ulukikahjustustega on Eestimaa mõnes kandis niivõrd karmid lood, et metsaomanikud on juba loobunud lankidele metsataimede istutamisest.

Nii juhtusin mõni aeg tagasi rääkima ühe Raplamaa metsaomanikuga, kes tunnistas, et tema umbes kahesaja hektari suurusel metsamaal pole viimased paar aastat ühtegi noort mändi kasvama läinud, kõik on sõraliste rünnakute ohvriks langenud. Üks, mis tulevikku vaadates võib oluliselt kannatama hakata, on kuusikute järelkasv. Kui uusi metsapõlvi ei õnnestu ulukite röövretkede tõttu peale kasvatada, siis poole sajandi pärast polegi meil enam metsa, kust kuusepalki võtta.

Kes siis ikkagi täpselt määrab, keda ja kui palju küttida? Ehk oleks mõistlik maakondlikesse jahindusnõukogudesse kaasata ka metsa- ja maaomanikke? Kuidas jahti korraldada põhimõttel, et hundid söönud, lambad terved? Sest praegu näib metsamehe seisukohast olevat vastupidi – lambad on küll terved, kuid hunte polegi.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Eesti Metsa peategelane on erametsnik Värske Eesti Metsa keskseks tegelaseks on Eesti metsaomanik.

Avaloos arutleb Viio Aitsam selle üle, kas Eesti erametsanduse killustatust tuleb pidada puuduseks või hoopis tugevuseks.

Priit Põllumäe käsitleb erametsandust kui teadusteemat. Mer-

le Ripsi reportaaž tutvustab tegusat metsaomanikku Roman Šmeljovi. Kristiina Viiron kirjutab Natura 2000 toetustest erametsaomanikele. Metsateadlase Tiit Maateni uurimusest selgub, et lõuna poolt sisse toodud okaspuutaimede ka-

-- kasvava metsa OSTAME: raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist TEOSTAME: ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

sutamine Eestis metsakultuuride rajamiseks pole ilmselt õige.

Hendrik Relve ajakirja Eesti Mets peatoimetaja

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Parimad eestimaised metsataimed +372 509 4720 + w www.forestplanter.ee

9600€

+ km

€

+ km

Üle 10 aasta metsataimede kasvatamise kogemust

METSALEHT Nr 3 (183) 26. märts 2015

12 R E K LAAM

TULED

VOOLUJAOTUSKLAPP Pakume suurimat valikut klappe alates mitme hoovaga juhtklapist kuni kõige keerukama voolujaotusklapini – alati Teie valikute ja soovide kohaselt.

Ohutuse seisukohalt on metsaveohaagise tuled äärmiselt tähtsad. õigil meie G2 metsahaagistel on keresse sisseehitatud tagatuled. Ka teistel FARMA metsaveohaagiste mudelitel on selleks rohkesti lahendusi

4WD Mitmed meie metsaveohaagiste mudelid on varustatud 4WD-ga. Asendamatu kõigil juhtudel, mil Teil seda tõesti tarvis läheb – kehvades oludes, kus on madal kandevõime ja mägine reljeef.

VINTS ARMA pakub kõigile tõstukitele kaugjuhitavat vintsi. See on võimalik masinale ka hiljem paigaldada.

PIKENDATAV RAAM Meie uute G2 metsaveohaagiste standardvarustusse kuulub hõlpsasti pikendatav raam, mida saab reguleerida palkide pikkuse järgi. Pakume lahendusi ka teistele mudelitele. Küsige meilt täpsemat teavet.

Masinad on saadaval PEETRI TALUTEHNIKA müügiesinduses Maaritsas Info tel: 797 0699, 526 6103 www.talutehnika.ee

PIKENDUS

Miks mitte investeerida teleskooptõstukisse, et ulatuda veidi kaugemale? Enamik meie tõstukitest on varustatud pikendusega.

HAARATS/ BC18

Kasutage FARMA metsaveohaagiste nutikaid lisavõimalusi , varustades see tarvikutega meie populaarsest seadmevalikust.

Näiteks saate tõstukile lisada soodsa hinnaga haaratskopa, võsahaaratsi, või miks mitte võsalõikehaaratsi.

Ikka selleks, et masina kasutusala veelgi laiendada.

FARMA TRÜKIS

FARMA ON TURUL TEGUTSENUD JUBA ROHKEM KUI 20 AASTAT. KAHTLEMATA ON FARMA EUROOPA EDUKAIM METSAVEOHAAGISTE MÜÜJA. PAKUME LAIALDAST VALIKUT METSAVEOHAAGISEID, TÕSTUKEID JA LISASEADMEID. KÕIKE SEDA KONKURENTSIVÕIMELISE HINNAGA. LISATEABE SAAMISEKS FARMA KOHTA LAADIGE MEIE TRÜKIS ALLA VEEBISAIDILT WWW.FORSMW.COM. Tule 30 Tel 6790 000, Fax 6790 001 76505 Saue info@forsmw.com Harjumaa www.forsmw.com