ML Metsaleht (juuli 2017)

ANALÜÜS: erametsad vajavad uuendamiseks täiendavalt kolm miljonit metsataime

Lk 3

27. juuli 2017 Nr 7 (211)

MAALEHE LISA

14 aastat kogemust!

Metsakinnistute ja põllumaade ost Ostame üle Eesti metsa- ja põllumaid ― väga hea hinna eest, igas suuruses ja seisukorras, nii otse omanikelt kui ka vahendajatelt. Oleme huvitatud ka looduskaitsealadel asuvatest kinnistutest.

Nõustame metsamajandamise küsimustes.

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

Natura 2000 võrgustik on toiminud juba veerand sajandit

MADIS VELTMAN

Euroopa Liit on otsus­ ta­nud loodust kaitsta üleeuroopalise kaitsta­ vate alade võrgustiku Natura 2000 raames, ka Eesti sai liitumisel selle võrgustiku osaks.

Nüüdseks on loodusdi­ rektiiv ja LIFE-programm kestnud 25 aastat.

Ligikaudu 18% Eesti maismaast on kaetud Natura aladega ning 2013. aasta looduskaitse aruande kohaselt on Eesti üks väheseid liikmesriike, kus elupaikade ja liikide olukorda on enam kui 50 protsendil juhtudest hinnatud soodsaks. Eestis on soodsas seisundis 54% liikidest, mis on Euroopa üks parimad näitajaid.

Eestil on lisaks üks kõige terviklikumaid tähtsusjärjestatud tegevuskavasid, mida on edukalt kasutatud ka Natura 2000 aladele rahastuse saamiseks ELi fondidest.

Eesti on käesoleval rahastamisperioodil 2014–2020 planeerinud ELi eri meetmeid kasutada järgmiselt: ühtekuuluvusfondist on kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks ette nähtud 53 miljo-

Osa euroliidu LIFE-programmi rahast on läinud ka Matsalu kandi pärandkoosluste hoidmiseks. Pildil sügisene päikeseloojang Matsalu lahel.

nit eurot; maaelu arengukavast poollooduslike alade toetuseks 40 miljonit eurot, Natura erametsatoetuseks 28 miljonit eurot, kudealade taastamiseks kolm miljonit eurot ja Natura põllutoetuseks neli miljonit eurot.

Lisaks on võimalus kasutada LIFE-programmi toetust, mille

suurus sõltub taotlejate enda aktiivsusest. Veerand sajandi aasta jooksul on toetust saanud 34 Eestist pärit projekti, millest looduskaitselised projektid moodustavad 53% (18). Kokku on LIFE-programmi toel Eesti keskkonda investeeritud ligikaudu 21 miljonit eurot ning sellest ot-

seselt looduskaitsesse 12,2 miljonit eurot.

LIFE-programmi projektide toel sai teoks euroopa naaritsa taasasustamine Hiiumaale, taastati suur-konnakotka ja musttoonekure elupaiku, edendati pärandkoosluste hooldust Matsalus, Nigulas ja mujal, korralda-

ti juttselg-kärnkonna, harivesiliku ja mudakonna kaitset, kümne vanajõe suudme avamisega loodi kalade kudemisalasid ligi 15 km ulatuses. Mitu projekti märgalade kaitseks ning loopealsete ja jõgede taastamiseks veel käivad.

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Metsaleht

GBIF.ORG

Märka haruldast puuseent sõstrapõõsas Vanade sõstra- ja tikripõõsaste alusel kasvab vahel kaneelpruuni viljakehaga seen. See on puidulagundaja sõstrataelik (Phylloporia ribis).

Kuna suveajal on inimestel sõstrapõõsaste juures keskmisest rohkem askeldamist, kutsume üles seda seent märkama ja selle olemasolust teatama.

Oleme Tartu Ülikoolis kokku kogunud spetsialistid, et sel sügisel läbi viia Eesti torikseente ohustatuse hindamine. Sõstrataelikutaoliste inimkaaslejate “käekäigu” hindamiseks aga andmeid napib. Sõstramajanduse vähenemise tõttu võivad sõstrataelikul käes olla vaesed ajad.

Selleks et aidata hinnata tegelikku olukorda, ootame andmeid tema esinemise kohta aadressil kadri.runnel@ut.ee.

Kiri võiks sisaldada leiukohta ja kuupäeva, võimalusel koordinaate ja fotot ning leidja kontaktandmeid.

KADRI RUNNEL, Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühma nooremteadur

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

ARVI KRIIS

Erametsad vajavad kolm miljonit metsataime praegusest rohkem Keskkonnaministeeriumis valmis kultiveerimisma­ terjali toodangu analüüs ja metsataimede kasu­ tusvajaduse prognoos, mille kohaselt kasutati möödunud aastal met­ sade uuendamiseks ligi 29 miljonit metsataime.

Siiski – selleks et metsauuendamiseks taimi piisavas koguses jätkuks, peaks juurde kasvatama kolm miljonit taime.

Valminud analüüs annab ülevaate kultiveerimismaterjali tarnijatest, metsataimetoodangust, kultiveerimismaterjali sisse- ja väljaveost Eestis ning võtab kokku, kui palju metsataimi aastatel 2014–2016 kasutati. Lisaks prognoositakse lähitulevikus vajaminevaid metsataimede koguseid, et anda metsataimekasvatajatele tootmiseks ja turustamiseks suuremat kindlustunnet.

Enim istutatakse kuuske Eesti metsade uuendamiseks kasutati 2014. aastal 26,2 miljonit metsataime, 2015. aastal

27,9 ja 2016. aastal 28,9 miljonit metsataime.

Enim on metsade uuendamiseks kasutatud kuusetaimi, keskmiselt 14 miljonit aastas.

Männitaimi on istutatud aastas umbes 12 miljonit. Kõige enam on erametsi uuendatud hariliku kuusega, mille kogus on viimastel aastatel olnud ligikaudu seitse miljonit aastas. Riigimetsa on istutatud peamiselt harilikku mändi – ca 10,5 miljonit, ja harilikku kuuske keskmiselt seitse miljonit aastas.

Metsataimede kasutusvajaduse prognoosimisel selgus, et raiesmike uuendamiseks metsanduse arengukavas ette nähtud mahus on erametsades vaja 11,7 miljonit metsataime aastas, mida on kolm miljonit rohkem, kui mullu erametsade uuendamiseks kasutati. Kõige suuremaks kujuneb lähiaastail vajadus kuusetaimede järele.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi sõnul oleneb kvaliteetsete metsataimede jätkumine piisavas mahus eelkõige õigest prognoosist, mis annab metsataimekasvatajatele kindluse oma tegevusse investeerida. “Seetõttu on oluline, et metsaomanikud vaja-

takse uuenenuks, kui elujõulised metsataimed on (olenevalt metsakasvukohatüübist) viie või kümne aasta jooksul saavutanud ettenähtud kõrguse ning paiknevad ülepinnaliselt ja nõutaval arvul hektari kohta.

Metsa õigeaegsel uuenemata jätmisel on keskkonnaametil õigus rakendada sunniraha.

Mais toimunud Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) üldkoosolekul otsustasid jahimehed Eesti jahinduse head tava täiendada kahe maaomandit puudutava sättega.

Heale tavale lisati punktid, mille järgi tuleb jahti pidada nii, et maaomaniku varale ei tekiks jahipidamise käigus mingisugust kahju ning jahinduslikes küsimustes tuleb maaomanikuga rohkem koostööd teha. Eesti jahinduse hea tava võeti esmalt vastu EJSi volinike koosolekul 16. aprillil 2014.

“See oluline täiendus aitab senisest rohkem kaasa huvigruppide omavahelisele koostööle ja paremini lahendada esilekerkivaid küsimusi,” põhjendas EJSi president Margus Puust tehtud muudatusi. Puusti sõnul on hea tava muutmise ettepanek pärit jahimeeste ümarlauast maaomanike esindusorganisatsiooniga.

“Eesti jahinduse hea tava järgimine on jahimeeste seas üks peamisi prioriteete,” selgitab EJSi tegevjuht Tõnis Korts. “See näitab, et jahindus lähtub eelkõige eetilistest põhimõtetest,” lisas ta.

Eesti Jahimeeste Selts on esindusorganisatsioon, mis ühendab 11 000 jahimeest üle Eesti. Seltsi kuulub 92 piirkondlikku jahiseltsi.

AIN ALVELA

AIN ALVELA

minevad metsataimed varakult ette telliksid, nii et taimekasvatajatel oleks kindlus taimede kasvatamiseks,” sõnas Lamp.

Vajadust Eesti päritolu metsataimede järele kasvatab lähiaastatel ka muudatus, mille kohaselt 2021. aasta lõpust ei tohi enam Eesti metsi uuendada Leedu päritolu metsataimedega, mis siinsetesse tingimustesse kõige paremini ei sobi. Tänavu toodi Keskühistu Eramets andmetel Eestisse ühishankena 900 000 avajuurset Leedu päritoluga kuusetaime.

Kui raiud, siis ka uuenda!

Metsade uuendamiseks saab Erametsakeskuse kaudu taotleda nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikku toetust. Eesti riik toetas 2016. aastal Erametsakeskuse kaudu 3,8 mln metsataime soetamist, mis on ligi 40% erametsade uuendamiseks kasutatud taimedest.

Metsa uuendamise toetus on üks olulisemaid toetusliike, millega on vaja jätkata. Huvi metsade uuendamise vastu on aasta-aastalt kasvanud ning toetusraha võimaldab erametsaomanikul maapinna ettevalmista-

Männitaimed ootavad kasvukohale istutamist.

mise, metsataimede soetamise ja istutamise ning kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri või looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise kulude pealt kokku hoida.

Metsaomanik on kohustatud metsa uuendama vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Mets loe-

Jahinduse hea tava paneb rõhku koostööle maaomanikega

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS • kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee

4 K O G E M U S

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

Ukrainas jääb metsamajandus Eesti metsaüliõpilased käisid Ukrainas PõhjaEuroopa metsandus­ üliõpilaste kohtumisel NERM, kus nähti, kuidas toimib metsandus siis, kui kogu mets kuulub riigile. Käidi ka Tšorno­ bõli piiraval keelualal, kus kõik kasvab nagu jumal juhatab.

Eesti Metsandusüliõpilaste Seltsi (EMEÜS) esimees Kristjan Täll ning seltsi liikmed Timmo Tuul ja Merilin Mühlberg võtsid mais osa Ukrainas toimunud noorte teadlaste konverentsist “Noorteadlaste panus metsanduse, puidu töötlemise ning aianduse arengusse” (“Contribution of young scientists on forestry, wood processing technologies and horticulture”).

Kohtumisel osales tudengeid 11 riigist ning nad esitlesid oma

M I S O N M I S?

Eesti Metsaüliõpilaste Selts (EMEÜS) nnAsutatud 31. oktoobril 1989 Tartus. nnEsimesse juhatusse kuulusid Heiki Hepner (esimees), Veiko Kivi (välissuhete sekretär) ja Aira Toss (laekur).

Veidi hiljem valiti aseesimeheks Andres Pool. nnSeltsi ametlikud lipuvärvid on roheline, sinine ja must. nnSeltsis on praegu üle 70 liikme. nnSelts kuulub Rahvusvahelisse Metsandustudengite Organisatsiooni (IFSA), mis ühendab endas enam kui 40 riigi metsandustudengite gruppe. nnIFSA rühmad teevad koostööd ning korraldavad tudengite omavahelise suhtluse parendamiseks kohtumisi. nnOrganisatsioonil on kaheksa regiooni ning igas neist leiavad aset iga-aastased kokkusaamised. nnEesti tudengid külastasid Ukrainas Põhja-Euroopa regiooni metsandusüliõpilaste kohtumist (NERM), mis toimub igal aastal eri riigis ning tutvustab kohaliku metsa majandamist ja metsanduslikku teadustööd. nnNERMile pandi alus 2001. aastal Tšehhi sümpoosionil, esimene kohtumine oli aastal 2002 Soomes.

Allikas: EMEÜS

uurimistöid. Seltsi esimees Kristjan Täll tegi ettekande Rahvusvaheliste Metsandusüliõpilaste Organisatsioonist ning julgustas mitteliikmeid sellega liituma.

Konverents toimus Kiievis Ukraina Loodus- ja Keskkonnateaduste Ülikooli metsanduse ja aianduse instituudi ruumides ning see ülikool oli ka peamine kohtumise toetaja. Sündmust kajastas maailma metsanduse ajakiri.

Ka Tšornobõl kattub uue metsaga Konverentsi raames said osavõtjad külastada Tšornobõli kinnist tsooni, mis muidu on rangelt valvatud. Põhjuseks uljaspead, kes omavoliliselt tungivad keelatud piirkonda ning viibivad seal lubatust kauem, riskides nii tervisekahjustuste saamisega.

Praegu elab Tšornobõlis ligikaudu 350 elanikku, kes on naasnud oma endisesse elukohta. Nende keskmine vanus on 68 aastat ning nad saavad Ukraina valitsuselt toetust. Lisaks võtavad teadlased igal aastal tuhandeid proove nende kasvatatud toidust, et mõõta radioaktiivsuse vähenemist selles aastate lõikes. Kohalik vesi jõgedes on joodav ning radioaktiivne tolm on ladestunud jõesängi setetesse.

Ukraina ja Valgevene teadlased uurivad piirkonnas ka radiat-

siooni mõju loomadele ning seni pole täheldatud nende kalduvust muteerumisele, nagu räägivad linnalegendid. Selle asemel näib piirkonna looduslik keskkonna mitmekesisus paranevat, kuna inimeste puudulik mõju võimaldab suurulukitel, nagu põder, metssiga ja hunt, piirkonnas rahulikult toimetada. Lisaks võib sealkandis ringi sõites näha Pržewalski hobuste salku, kes on tsoonis edukalt kohanenud.

Tsooni kuulus nn punane mets, mis omal ajal sai nime sellest, et muutus radiatsiooni tõttu punakaks. See on nüüd maha lõigatud ja terve ala mulla alla maetud. Seda selleks, et vähendada metsatulekahjude ohtu ja radio­ aktiivse tolmu õhu kaudu levimist. Tšornobõli piirkonnas on metsade majandamine ja puiduga kauplemine keelatud, metsad ja heinamaad elavad oma elu, võttes tagasi inimtegevuse-eelse seisundi. Metsaks on muutumas ka lagunevate majadega Prõpjat.

Pärast 30 aastat on puud kõrgemad kui viiekorruselised majad.

Ukraina metsad on väga eripalgelised Ukraina metsad on hästi eriilmelised ja võrreldes Eestiga on looduslik mitmekesisus väga suur.

Euroopa suurima pindalaga riik hõlmab endas nii tasandikke kui

Hoverla mägi Karpaatides.

ka Karpaatide mägimetsi. Kuigi metsaga on kaetud 9,7 miljonit hektarit, on Ukraina metsasus üsna väike, ainult 15,7%. Peamised puuliigid on harilik mänd, harilik tamm ja harilik pöök, lisaks harilik kuusk ja arukask.

Suur osa metsadest on istutatud perioodil 1950–1970 ning metsade keskmine vanus 55 aastat.

Riik omab 99% metsadest ning metsi majandavad minis-

teeriumid ja organisatsioonid.

Erametsade osakaal on alla 1%.

Metskonnad on tavaliselt 5000 kuni 10 000 hektari suurused.

Raietöödest saadav puit pannakse kord kvartalis oksjonile ning seeläbi tagatakse kohalikele tehastele ning inimestele töö.

Peamised jahiulukid on põder, metskits ja metssiga, teadaolevalt pole seakatk Ukrainasse seni jõudnud. Illegaalne metsaraie on

K O G E M U S 5

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

põllunduse varju MALTE CHRISTIANSEN

YPEF.EU

ERAKOGU

ise katsetada, kui Stihl demonstreeris enda uuemat tehnikat ning kõik huvilised võisid proovida palkide saagimist.

Riigimets suuresti kaitse all

Merilin Mühlberg Hoverla mäe tipus.

suur probleem, kuna kahjuks ei suuda metsakonnad tagada piisavalt head valvet oma metsade üle.

Ukraina metsadest tegime esimesena tutvust Kiievi regiooni omadega, kus viljakatel muldadel kasvavad peamiselt männikud ja tammikud. 40 kilomeetrit Kiievist asub Bojarka teadusjaam, mida võib võrrelda Eesti Maaülikooli Järvselja õppe-

TA S U B T E A DA

ja katsemetskonnaga – mõlemas saavad üliõpilased arendada praktilisi teadmisi.

Metskonnas on suured katsealad, kus proovitakse eri istutuskauguste mõju tammede ja pöökide kasvule. Lisaks arendatakse Bojarkas välja uut metsatulekahjude seire süsteemi, mis kasutab kaameraid ja droone, et kiirelt avastada väikesi tulekoldeid.

Peale vaatamise said tudengid ka

Ržõštšivi ümbruse metsasteppides on suur probleem erosiooniga, kuna neil aladel tegeldakse intensiivse põllumajandusega ning mullad pole väga viljakad. Tamme- ja pöögimetsi kohtab põldudel harva. Ržõštšivis said tudengid ka suure üllatuse osaliseks, kui sealne metsaülem meid rahvariietes ja kohaliku toiduga vastu võttis ning üleriiklik televisioon sellest uudise tegi.

Karpaatides on elanike elu seotud metsaga, sest selles piirkonnas asuvad suured looduskaitsealad ning samas ka metsatööstused. Kuuse- ja pöögimetsad laiuvad nii kaugele, kui silm ulatub.

Mägedes matkamine on populaarne turismimagnet ning kümne grivna (ligikaudu 40 eurosenti) eest saab endale laenutada matkakepi, et selle najal Ukraina kõrgeima mäe Hoverla (2061 m) tippu jõuda. Seal ootavad pilved ja hingemattev vaade ümbruskonnale. Mäetippu tähitab suur metallrist, kuhu mäe vallutajad enda koduriigi lipu

seovad. Aastaid tuule ja vihma käes olnud lipud on küll ribadeks kulunud, kuid iga päev lisandub vähemalt üks uus lipp mäetippu kaunistama.

Külastasime ka Umani Rahvusliku Aianduse Ülikooli, kus demonstreeriti suurt herbaariumi ning näidati uhkelt Eestist korjatud ristikheina. Umani ülikool haldab ka üht Ukraina suurimat arboreetumi Sofievka, mis laiub 179 hektaril.

Rikka üliku krahv Potocki 1796. aastal Kamianka jõe kallastele loodud pargis kasvab tänapäeval üle 2000 eri nimetuse puittaimi. Üliku naise Sofia järgi nime saanud Sofievkas on palju väikesi grotte, purskkaeve ning tiike, mis koos puudesaludega annavad hea ülevaate XIX sajandi maastikuarhitektuurist.

Park on arvatud ka Ukraina nn seitsme ime hulka, kuhu kuuluvad näiteks veel Kamianetsi ajalooline looduse ja arhitektuuri reservaat ning Kiievi püha Sofia katedraal. Üle nädala kestnud reis andis palju uusi teadmisi ning avastamisõõmu nii kohalikele kui ka välismaalastele. Loodetavasti saavad seltsi liikmed osaleda ka järgmisel aastal Slovakkias toimuval NERMil.

nnArvestades Ukraina metsade kasutust ja paiknemist, täidavad need veekindlat, kaitselist, sanitaarset, keskkonda parandavat, hügieenilist funktsiooni. nn15,4% Ukraina metsadest on reservaadid. nnUkraina metsasus on pigem madal – 15,7% kogu riigi pindalast. nnViimase 50 aastaga on metsasus suurenenud peaaegu 1,5 korda ning puiduvaru 2,5 korda. nnMetsaga kaetud ala suurus on 9,7 miljonit hektarit, puiduvaru hinnanguliselt 1,8 miljardit m3. nnÜldine tagavara muutus ulatub 35 miljoni m3-ni.

Aastane keskmine muutus Deržkomlisgospu metsades (Riigi Metsanduse Komitee) ühe hektari suurusel alal Karpaatides on vahemikus 4–5 m3, stepialadel 2,5 m3. nnMetsatagavara suureneb, mis tagab metsade majandusliku potentsiaali ning muudab võimalikuks metsaelustiku kaitse. nnMetsade pindala ja puidutagavara poolest on Ukraina Euroopas kaheksandal kohal (Venemaad mitte arvestades). nnPeaaegu pooled Ukraina metsadest on inimtekkelised ning vajavad intensiivset seiret. nnTšornobõli tuumaelektrijaama katastroof (1986) põhjustas radioaktiivse saaste Ukraina põhjapoolse piirkonna metsades. nnVanuseline struktuur on kujunenud sõjajärgsel ajal suurte alade katmisega, uusi metsi loodi aastatel 1950–1970. nnSuurima osatähtsusega on keskealised metsaalad – 45%.

MERILIN MÜHLBERG

Allikas: www.ypef.eu

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI

AS A&P Mets ostab: METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Ukrainas kuuluvad metsad riigile

Eesti Metsandusüliõpilaste Seltsi liige

OSTAME

OSTAME

Ukraina männikud on suhteliselt noored, rajatud inimkätega 1960. aastatel ja enamikus pole veel raieküpsed.

Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

www.lemeksmets.ee

Harjumaa 514 8238

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

516 5190 515 0811 513 5350

Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK!

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

6 P U I D U T Ö Ö S T U S EESTI

ME T SA K A JA

nnEesti Erametsaliit võõrustas 13.–14. juunil Euroopa maaomanike esindusorganisatsiooni ELO (European Landowners’ Organization) delegatsiooni.

Ka erametsaliit ise on ELO liige. nnEKRE esitas seaduseelnõu, mis piirab metsa ja maa müü­ mist välismaalastele. Esi­tatud eelnõu keelab maa müümise kolmandate riikide isikutele ja ettevõtetele. ELi kodani­kele ja ettevõtetele kehtestataks eelnõu kohaselt keeletsensus. nnPresident Kersti Kaljulaid kohtus 21. juunil Kadriorus metsandusvaldkonna ekspertidega, kellega arutas Eesti metsade olukorra ning metsanduspoliitika suundumuste üle. nnMaaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Tiia Drenkhani väitekirjast “Hariliku männikärsaka (Hylobius abietis L.) seos patogeensete ja saprotroofsete seente ning viirustega” selgus, et harilik männikärsakas suudab seedetraktis elujõulisena edasi kanda patogeensete ja sapro­ troofsete seente eoseid, samuti juurepessu ja hiidkoorikuga seotud viiruseid. nnAkna- ja uksekomponentide tootja AS Barrus teatas, et investeerib tänavu viis miljonit eurot, millest investeeringud taristusse on 2 miljonit, uus liimpressiosakond võtab 1,5 miljonit, saetööstuse efektiivsuse tõstmiseks läheb 0,5 miljonit eurot ning miljon eurot suunatakse kuivatitesse ja katlamajandusse. nnValitsus uuendas kaitse-ees­kirju neljal looduskaitsealal: Pärnumaal asuval Mihkli loodus­ kaitsealal ja Allikukivi maastikukaitsealal, Võrumaal asuval Luhasoo ja Viljandimaal asuval Lehtsaare looduskaitsealal.

Allikas: Eesti Erametsakeskus

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

Ajupesu konverents või majan Puidutöösturite sõnum võimu juures olijatele seisneb selles, et vähem mängitaks maksudega, ettevõtluskeskkond püsiks stabiilne ja hariduses keskendutaks praktiliste erialade õpetamisele.

Juunikuu alguses toimunud metsa- ja puidutööstuse suvekonverentsil räägiti peamiselt sektori rollist Eestimaa regionaalarengu vedajana nii nüüd kui edaspidi, aga ka uute tehnoloogiate rakendamisest puidutööstuses. Ürituse korraldas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), ning kuna see toimus puhtjuhuslikult samal ajal, mil Riigikogu suures saalis loeti teist korda metsaseaduse eelnõu, nimetas rahvasaadik Artur Talvik hoone teises tiivas peetud puidukonverentsi “ajupesu seminariks”.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra tõttab sellele kiiresti vastu väitma. “Ma pole selle määratlusega nõus,” ütleb ta.

Olgu arvamustega, kuidas on, aga otse loomulikult ei mindud EMPLi konverentsil mööda ka viimastel kuudel rohke avaliku poleemika osaliseks saanud suure ja moodsa puidurafineerimise tehase rajamise võimalikkusest Suure Emajõe äärde.

Metsandus pälvib suurt avalikku huvi Rainer Vakra märgib, et nii palju metsateemalisi arvamusi pole Eesti ühiskonnas varem kunagi olnud. Avalik huvi on tõusnud tohutuks.

“Kui ma viis-kuus aastat tagasi üritasin mõnele meedia-

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

väljaandele metsandusest rääkida, siis ei võetud kusagil jutule. Nüüd tuleb iga päev arvamusi igast uksest ja aknast,” kirjeldab Vakra olukorda. “Inimesed tulevad juba tänavatelegi. Kuigi võin väita, et ühiskond on metsa teemadel praegu natuke üle reageerinud. Faktidele enam väga tähelepanu ei pöörata. Mida jaburamalt sa fakte kasutad või keerulisemalt mõnda lihtsat asja seletad, seda populaarsem sa lõppeks oled.”

Rainer Vakra, kes nimetab ennast suureks puidutööstuse ja puidust toodete fänniks, märgib, et kõik me oleme poole Eestimaa metsa – selle osa, mis kuulub riigile – võrdsed omanikud ja kõikidel on selles osas ka õigus kaasa rääkida.

“Peame kaitsma mõttelaadi, et metsatööstus ja metsade majandamine on vajalik,” ütleb Vakra välja oma seisukoha.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on seda meelt, et puidutööstuse sektor on Eesti majanduses üks eesrindlikumaid ja arenemisvõimelisemaid.

“Valitsejatel on ülesanne luua eeldused ettevõtluse arenemiseks. Luua ettevõtetele reeglid, kuidas tegutseda ja mitte neid ülemäära segada,” ütleb Kokk.

EMPLi juhatuse esimees Marek Kase märgib, et sektor on viimase paarikümne aasta jooksul läbinud tormilise arengu kiirtee. See on valdkond, mis põhineb taastuva loodusvara väärindamisel ja võimaldab maarahval teenida keskmisest kõrgemat palka, kinnitab ta.

“Puidutööstusest on välja kasvanud tootmisharu, mida nimetatakse biomajanduseks, selle arendamiseks on tehtud tohutult investeeringuid,” räägib Kase. “Arusaadavalt on mets

Tõepoolest, arvestades puulusika tegemiseks kuluva puidu kogust ja hinda, mida selle eest saab küsida, siis näib, et suurima lisand­ väärtuse annavad puidule köögiriistu valmistavad käsitöömeistrid.

Aga ka suur­ tööstus peab selle poole püüdlema.

Eesti inimestele väga südamelähedane teema, aga edasiviivad arutelud saavad põhineda siiski vaid faktidel.”

Tema hinnangul peaks ühiskonnas kokku leppima mitme inimpõlve kaugusele ette vaatava metsamajanduse visiooni, pidevad kiired muudatused ja poliitilised tõmbetuuled arengut ei taga.

Ka EMPLi tegevjuhi Henrik Välja sõnul on avalikkuse huvi metsanduses toimuva vastu erakordselt suur, ent paljudki arvamused põhinevad tema meelest suuresti hirmudel ja tekivad adekvaatse info puudumise tõttu. Selles suhtes jätab ka EMPLi kommunikatsioon soovida, tunnistab Välja.

“Arvude osas on segadus päris suur,” tõdeb ta. “Näiteks kas

on õige võrrelda juurdekasvu ja raiemahtu. Aasta lõikes ei näita see kuigi palju. Me teame, ja see on kõige olulisem, et Eestis pole kunagi raiutud üle juurdekasvu.”

Välja hinnangul on puidutööstus Eesti majanduse alustala ja selle hea käekäigu eest peame kindlasti seisma.

Baltimaades saab olla vaid üks puidukiutehas OÜ Est For Invest juhatuse liige Margus Kohava rääkis konverentsil puidukiutehase arenguplaanidest, muu hulgas ka sellest, kuidas niisugune tehas suhestub ühiskonna ootuste, lootuste ja vajadustega.

“On selge, et sellise tehase rajamisega ei tohi halveneda meie

looduskeskkond, väheneda meie metsade liigirikkus ega muud ühiskonnas olulised kriteeriumid,” kinnitab Kohava. “Biomajandus on bioloogiliste taastuvate loodusvarade säästlik kasutus ja puidukiu tootmise tehas on otseselt üks osa sellest. Puidurafineerimise tehas on näide uuest biotoodete ringmajandusest.

Biomajanduse arendamine aga on tingitud elust enesest ehk siis inimkonna vajadustest.”

Puidukiutehas vajaks 22 miljonit m3 magevett aastas, see kogus moodustab 1,3% Suure Emajõe vooluhulgast.

Margus Kohava kinnitab, et eestimaalaste kogemus piirdub siinmail Tallinna kunagise tselluloositehasega või tehasega Kehras, aga uuel rajataval

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

P U I D U T Ö Ö S T U S 7

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

ndusveduri visioon tulevikku

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

ANDRES PUTTING

K O M M E N TA A R

Puidutööstus kipub poliitikasse sekkuma Üheskoos metsaseaduse teise lugemisega Riigikogus toimus parlamendihoones ka EMPLi puidutööstuse seminar, kus sõna võtsid mitmed intensiivse metsamajanduse propageerijad.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) liikmete hinnangul on selline lobitöö otsene sekkumine riigi poliitikasse.

Koalitsioonilepingu järgi lähtutakse keskkonnapoliitiliste otsuste kujundamisel teaduspõhisest lähenemisest ning metsade kestlikust ja heaperemehelikust kasutamisest, ometi pole riiklikud struktuurid praeguse metsamajanduse oponentidega ikka veel astunud avatud dialoogi. Seega tekib kodanike hulgas õigustatud kahtlus, et praegune koalitsioon ei täida valitsuslepet ning läheb sedasi rahva tahtega vastuollu.

Kodanikuühenduse liikmed leiavad, et kui puidutööstusele võimaldatakse Riigikogu hoones konverentside korraldamine, tuleks kolmanda lugemise ajal tekitada samasugune paneel ka säästva metsanduse eestkõnelejatele, sealhulgas kodanikuühendustele ning intensiivsele metsanduspoliitikale oponeeri­ vatele metsandusekspertidele.

Vastavasisulise palve esitasid kodanikud ka Riigikogu kantseleile.

LINDA-MARI VÄLI kogukonna Eesti Metsa Abiks aktivist

tehasel pole nendega suuremat ühist. Kusjuures selliseid kompleksseid tehaseid on isegi kogu maailma mastaabis üsna vähe.

Eriti puhas tselluloos, selline, millest on välja võetud hemi­ tselluloos, on tooraineks viskooskanga tootmisele. Kohava hindab, et paari-kolmekümne aasta pärast on puit kogu maailmas toimiva elu aluseks. Sellest saab valmistada biokütuseid, süsinikkiudu, suhkruasendajat jmt.

Kogu vajaminevast sajast hektarist maast võtab tehas ise enda alla üsna väikese osa, kolmandik on veepuhastusseadmete, neljandik laoplatside all.

Kompleksi südameks on katlamaja, kus vähemalt esialgu põletatakse ära tekkiv ligniin ja samas toodetakse ka energiat.

“Aeg on küps, et Eesti kohalik metsatööstus asuks mõtlema ja tegutsema ning astuks arenguredelil mitu astet edasi,” räägib Kohava. “Kõigile sortimentidele, mis metsast saadakse, on Eestis turg olemas, välja veetakse massiliselt ainult paberipuitu ja kvaliteetset puiduhaket.”

Tehase rajamise kuludel on kriitiline piir Samas siiski ka valdav osa Eestis aastas toodetavast 22 miljonist tihumeetrist saematerjalist läheb piiri taha. Kohava hinnangul jagub Eestis ja Lätis toorainet, kuid siiski vaid ühe tehase jaoks. Kui lätlased peaksid sellega varem valmis saama, siis Eestisse pole mõtet sarnast tehast enam rajada.

“Peaks olema selge, et selline tehas tuleb teha, küsimus võib olla ainult, kuidas seda teha,” märgib ta. “Kui kulud, olgu siis keskkonnaalased või mingid muud seoses tehase rajamisega, kerkivad liialt kõrgeks – on ju olemas teatud kriitiline piir –, siis pole seda mingil hetkel enam puht majanduslikult mõtet siia rajada. Kulude seisukohast on kõige olulisem tehase paiknemine toormeressursi keskel. Ja see peab olema ka rohkem kui kümne aasta pikkuses perspektiivis nii.”

Praegune seis on selline, et valitsuse algatatud eriplaneering kestab kuni kaks ja pool aastat. Esmalt tuleb leida tehasele konkreetne asukoht, seejärel keskkonnamõjude hindaja.

Siis koostakse KMH aruanne, taotletakse kompleksluba.

“Esimesed etapid ongi juba võtnud rohkem aega, kui planeeritud ja kuidas seadused ette näevad,” tõdeb Margus Kohava. “Aga vähemalt esialgu pole me loobunud paika pandud tähtajast, mille kohaselt tehas võiks käivituda kõige varem aastal 2022.”

Raiutud puidule rohkem lisandväärtust Rahandusministeeriumi puit­ ehituse töögrupi juht Peter Pääso ütleb, et massiivsete konstruktsioonide puhul pole tulepidavus puidu puhul enam probleem. Ja kui õigesti ehitada, peab puit kaua vastu ega lähe mädanema. Ka on puidul väga hea heli isoleeriv omadus, parem kui betoonil.

“Riigi puhul on huvi meie ekspordivõimekuse suurenemises läbi puidutööstuse arengu.

Samas on siin oma piirid ja lõpuks võib see puit meil ikkagi otsa saada,” räägib Pääso. “Sellepärast on mõistlikum puitu kodumaal maksimaalselt väärindada. Aiamajade tootmine Saksamaale on iseenesest väga hea, aga Eestis on piisavalt potentsiaali toota näiteks puitpaneele ja eksportida neid suurlinnades-

Riigi puhul on huvi meie ekspordi­ võimekuse suure­ne­mises läbi puidu­ tööstuse arengu.

Samas on siin oma piirid ja lõpuks võib see puit meil ikkagi otsa saada.

Peter Pääso

se. Seega ei räägi me raiemahtude kasvatamisest, vaid suurema lisandväärtusega toodete valmistamisest.”

Pääso on seisukohal, et kui riik ise telliks puitkonstruktsioonil põhinevaid hooneid, oleks efekt juba märkimisväärne. Näiteks heitmete kahandamisel, sest puitu kasutades suudame vähendada tsemenditootmist. Tulevikus me enam õhku ei küta, puitu üha rohkem kasutades vähendame CO2 heitmeid – nt autokütuse näol, kui saame veokitele laadida senisest suuremaid koormaid.

Ta usub, et puittoodete CNCtootmine annab tööstusele paind­likkuse, toodangut saab suhteliselt kiiresti uuendada, ümber kujundada. Ehitamine puidust oleks aga kiirem kui raud­betoonist majade püstitamine ning puitehitistega pikitud linnaruum oleks mitmekesisem.

“Praegu ei ehita me puidust sellepärast, et nii tellija kui ehitaja justkui kardavad seda. Eeldatakse, et see kujuneb kallimaks ja keerulisemaks ja riskirohkemaks,” märgib Peter Pääso. “Aga neid tõrkeid ei saa ületada erasektor üksinda. Riik peab tulema appi, tellima mõned esimesed ühiskondlikud hooned, mis rajatud puitkonstruktsioonile. Paljud riigid on seda juba teinud, kas või teavitustööna, ja peab nentima, et Eesti on neist juba kümmekond aastat maha jäänud.”

Ta lisab, et sügisel läheb välja Viimsi gümnaasiumi riigihange.

Tingimustes on kirjas, et hoone peab tulema puitkonstruktsiooniga liginullenergiamajana.

Liimpuidust karkassiga hooneid on aga juba varemgi tellitud.

AIN ALVELA Loe ka lk 8

nnJuunis toimus Rootsis Jönköpingi lähedal maailma suurim metsandusmess Elmia Wood, kus käisid ka Eesti erametsaomanike esindajad.

Lisaks eksponaatidega tutvumisele peatusid nad pikemalt Rootsi riigimetsade majandaja Sveaskogi, suurima metsaühistu Södra ja metsandusuuringutega tegeleva Skogforski juures. nnBaltimaade tuuleenergia tootja Nelja Energia avas 15. juunil Lätis Brocēnis oma esimese, 30 miljonit eurot maksma läinud elektri ja soojuse koostootmisjaama ning pelletitehase. nnSoome ja Rootsi metsaekspertide sõnul on Skandinaavia maades viimastel aastatel liigutud pigem reeglitevabama ja liberaalsema metsamajandamise suunas ning see ei ole teinud metsadele kahju, vaid hoopis pannud omanikke rohkem enda metsa eest hoolt kandma. nnMõõdeti üle ning saadi kinnitust, et Soome kõrgeim looduslik kuusk on 45,1 m kõrge ja see kasvab Padasjoel Päijät-Hämees. nnUPM ja FSC sertifitseerimise organisatsioon on sõlminud rahvusvahelise strateegilise koostöökokkuleppe. Eesmärk on suurendada FSC sertifikaati omava puidu pakkumist. nnMööbligigant IKEA siht on, et toormeks kasutatav puit oleks 2020. aastaks ainult FSC sertifikaati omav.

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

8 P U I D U T Ö Ö S T U S

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

DEBATT: Kes veavad majandusarengut maal?

EMPLi konverentsil toimus ka debativoor seadusandjate, riigiametnike ja puidu­ töösturite vahel. Üldiselt ollakse ühel meelel, et puidutööstus kui majandusharu vajab pika pilguga tulevikku vaatamist, selgeid sihte ja rahulikku meelt maksustamisel. nnn

RAINER VAKRA Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees

Dokumendid on aastateks paberil olemas, aga nende miinus on see, et need on suhteliselt üldsõnalised. Eesti riik on paindumatu ja väga pika reageerimisajaga.

Vaja on pikki eesmärke, aga tuleb olla ka paindlikum. Riik on väike, kuid bürokraatiamasin liigutab aeglaselt. Ja üksteise vastandamine ei vii meid kindlasti kuigi kaugele edasi.

Me ei saa üht valdkonda erisuste määramisel teistele eelistada. Oluline, et riik ei seaks liigseid takistusi, aga samas peab siiski täitma korravalvuri rolli,

sest ka näiteks loodusturism on üks majanduse haru ja annab oma panuse riigieelarvesse ning sellelgi valdkonnal peab olema võimalus areneda.

Sulgemised on tingitud ikka ka sellest, et neile erialadele pole just metsikut tungi. Olnuks soovijaid, küllap siis ka TTÜ selle eriala alles oleks hoidnud. Teine küsimus on muidugi see, miks noored ei soovi töötada meie majanduse lipulaevaks oleva sektori ettevõtetes.

AIVAR KOKK Riigikogu maaelukomisjoni liige

Riigikogus on väga vähe ettevõtjaid, 101st võib need kahe käe sõrmedel üles lugeda.

Selles ongi häda, ei osata näha ettevõtjate muresid ja probleeme. Riigil on maaelu arengus väga suur roll, ka läbi EASi, KIKi ja PRIA toetuste. Iseasi, kuhu need suunatakse, kas nagu praegu piimatööstusse, taastuvenergeetikasse, loomakasvatusse või töötlevasse tööstusesse. Taristud tuleks välja ehitada nii, et ka ääremaal oleks võimalus tööd teha.

Puidusektor on Eesti majanduse lipulaev. Ise ma erametsaomanikuna ka ei raatsi eriti ühte-

gi puud metsast maha võtta. Põllumajanduses on viimastel aastatel kümneid kordi töökohtade arv vähenenud, metsamajanduses pigem vastupidi. Sisenditega ei mängita. On makse, mis kerkinud või kerkimas, millest ja mille hilisemast mõjust Riigikogu liikmed praegu isegi aru ei saa.

Ametikoolide praktikabaasideks on muutunud meie enda Eesti ettevõtted. Viimased toovad ametikoolidesse ka sõnumi, keda, milliste erialade esindajaid firmasse tööle vajatakse. Näiteks hästi toimib juba aastaid “Õpipoisi” programm.

MAREK KASE metsatööstur, Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse liige

Siiani on asjad läinud üldjoontes hästi. Järgmiste investeeringute tegemiseks annab see positiivse noodi. Riigi prioriteedid peavad olema pika perspektiiviga paigas, seda ka hariduses. Näiteks et järgmise 50 aasta jooksul raiume metsi juurdekasvu piires, koolides edendame aga keemiaja puidutehnoloogia erialasid.

Poliitikutelt loodan, et majanduskeskkond jääks ka edaspidi li-

beraalseks ja areneks dialoog ettevõtjatega.

Teadmistepõhine majandus (neli kooli on EMPLi liikmed) jääb tihtilugu finantseerimise taha.

See teema tuleks viia uuele tasemele. Tahe ja dialoog on olemas.

MARGUS KOHAVA metsatööstur, Eesti metsaja puidutööstuse liidu juhatuse liige

Töökohtades loodav lisandväärtus peaks kogu aeg suurenema.

Paberitööstuses on see püsinud pikki aastaid ühel tasemel, nüüd oleks aeg seda kergitama hakata.

Ka ettevõtjad muretsevad, kuidas riigieelarve kokku saada.

Ja leiame, et selle garanteerib heal järjel majandus, tootjate antav lisandväärtus, neile tagatud konkurentsivõime. Elektri hind praegu seda viimast ei paku.

TTÜ on puidu- ja metsatööstuse eriala riikliku tellimuse vähesuse tõttu likvideerinud, ka EMÜs ei lähe sel erialal kuuldavasti kuigi hästi. Süveneb suundumus, et ettevõtja peab ise hakkama saama. Sellise valdkonna inimesi peaks hakkama koolitama juba maast madalast.

(Mandri-Eestis)

S TAT I S T I K A

Arvuliselt on Eestimaa metsad hea tervise juures nnBioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks on Eesti metsamaast range kaitse all 12%, sh projekteeritavad kaitsealad ning kokku on kaitse all veerand kogu metsamaast. nnEelmisel aastal oli metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku 953 miljonit eurot, mis moodustab 35% töötleva tööstuse ja 5% kogu Eesti lisandväärtusest. nn2015. aastal toodeti Eestis puidu biomassist 36% soojus­ energiast. nn2015. aastal oli kasvava metsa tagavara Eestis 475 miljonit m3. nnKeskkonnaagentuuri hinnangu kohaselt oli 2016. aasta raiemaht 11,3 miljonit m3, metsade juurdekasv aga 16 miljonit m3. nnMetsa- ja puidutööstus moodustab Eesti SKTst 5%. nnEesti puidutööstuse väliskaubanduse bilanss on mahuga 1,3 miljardit eurot kindlalt positiivne. nnMullu oli metsa- ja puidutööstuse sektoris tööga hõivatud ligi 36 000 inimest, neist enamik maapiirkondades. nnAastal 2016 väljastas EMPL metsanduse valdkonnas 376 kutsetunnistust, sh raietöölistele 209 ja masinaoperaatoritele 144. nnTänavu istutatakse Eesti metsadesse kokku ligi 30 miljonit puud.

Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, statistikaamet

VILJAR LUBI majandus- ja kommunikatsiooni­ ministeeriumi asekantsler

Näiteks puulusika lisandväärtus on meil üks kõrgemaid, arvestades, palju on seal puitu ja milline on selle hind. Kui soovime, et ettevõtjad investeeriksid kõrgema lisandväärtusega tootmisse, peab sellega kaasas käima ka haridustellimus. Samuti on konkurentsis püsimiseks oluline elektri hind, see peab olema ka ette näha, kui kerkivad aktsiisid jmt.

Riik peab võtma riske, koolitama inimesi, et tänu sellele saaksid nad viie aasta pärast kodumaal tasuva töö.

ANDO JUKK UPM Kymmene Otepää tegevjuht

Sotsiaalsed erialad võimaldavad saada kõrghariduse palju lihtsamalt kui näiteks kõrgharitud keemikuks õppimisel. Sellepärast noored kipuvadki esimesi eelistama.

AIN ALVELA

A N A L Ü Ü S 9

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

Soome teadlased hoiatavad Eestile eeskujuks oleva metsanduspoliitika ohtude eest Samal ajal kui keskkon­ naministeerium toob eeskujuks põhjamaist metsandusmudelit, heitlevad meie ülemere­ naabrid intensiivse metsanduspoliitika pikaajaliste mõjudega.

Need mõjud on liikide massiline väljasuremine ning ilmastiku muutused. Hiljaaegu avalikustasid enam kui kuuskümmend väljapaistvat Soome teadlast pöördumise, milles juhtisid tähelepanu pideva metsauuenduse kahjulikele mõjudele.

“Selle avaliku kirja allkirjastanud tahavad väljendada muret Soome metsamajandamisplaanide mõjust kliimale ja looduslikule liigirikkusele,” selgitatakse pöördumises (24. märts 2017).

“Metsa langetamise ja puidu kasutamise suurendamine nõrgendab liigirikkust ja kiirendab kliimamuutusi. Allkirjastajad on mures, et sellekohased uurimused ei ole jõudnud otsustajate ja rahvani õigel kujul.”

Pöördumise üle andnud teadlased juhivad avalikkuse tähele-

panu tõsiasjale, et metsade uuendamine ehk raiutud aladele uute puuistanduste rajamine ei aita peatada kliimamuutusi, nagu väidavad intensiivse metsanduse pooldajad, vaid hoogustab neid veelgi.

Metsaraie kiirendab kliimamuutusi “Suur osa praegusest ja tulevasest raiutud puidust suunatakse väheväärtuslike toodete valmistamiseks, nagu tselluloosi- ja paberitööstuse tooraineks ning bioenergiaks,” öeldakse pöördumises. “Uuringute kohaselt ei aita puidu kasutamise suurenemine vähendada süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu atmosfääris tulevate aastakümnete või isegi selle aastatuhande vältel.”

Pöördumisele alla kirjutanud kliimaspetsialistid, emeriitprofessorid, akadeemikud, ökoloogid jt silmapaistvad Soome teadlased juhivad tähelepanu sellele, et metsad on olulised nimelt süsiniku ladustajatena ja suur osa metsadesse salvestatud süsinikust eraldub atmosfääri raiumise käigus.

Kliimamuutuste vähendamiseks on oluline valmistada puidust vaid kestvustooteid, kuna niimoodi ei pääse metsa ladestunud süsinik atmosfääri.

Soome teadlaste pöördumisest

“Metsi peaks hoopis intensiivsemalt kasutama süsiniku varujatena,” leiavad teadlased oma pöördumises. “Kliimamuutuste vähendamiseks on oluline valmistada puidust vaid kestvustooteid, kuna niimoodi ei pääse metsa ladestunud süsinik atmosfääri. See eeldaks muutusi metsamajanduspoliitikas, inimeste mõttemaailmas ja puidukasutuses üldisemalt.”

Pöördumises juhitakse tähelepanu ka intensiivse metsanduse hävitavast mõjust looduse liigirikkusele.

“Meile vajalike metsade võime kohaneda kliimamuutustega sõltub suuresti säilivast liigirikkusest,” selgitavad teadlased.

“Vanade metsade kiire vähenemine on peamine põhjus ohustatud liikide lisandumisele.”

Metsanduspoliitika valed alused Kokkuvõttes leiavad keskkonnaspetsialistid, et uuringute tulemused metsade majandamise mõjudest kliimale ja liigirikkusele tuleb võtta aluseks metsi ja keskkonda puudutavate otsuste tegemisel.

Soome metsateadlaste avaldus seab kahtluse alla ka praegu kehtiva Eesti metsanduse arengukava, mille üks püstitatud eesmärke on “suurendada metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet metsade õigeaegse uuendamise kaudu” (MAKi eesmärk nr 12 KSHst).

Ka 2015. aastal keskkonnaministeeriumi tellitud “Metsaressursi analüüs süsiniku sidumise maksimeerimiseks” on uuema-

te teaduslike andmetega vastuolus. Maaülikooli uuringus toetutakse Soomes tehtud uuringule (2015), mille tulemuste kohaselt olevat intensiivselt majandatud metsad süsiniku sidumist eesmärgiks seades efektiivsemad kui tagasihoidlikult majandatud metsad, sest need siduvat suurenenud juurdekasvuga atmosfäärist rohkem süsinikku.

Ometi selgitavad avalikule pöördumisele alla kirjutanud tippteadlased, nende hulgas meteoroloogiaakadeemik Timo Vesala ja ökoloogiaprofessor Janne Kotiaho, et metsa-

de pidev majandamine vähendab metsade süsiniku ladustamise võimet võrreldes olukorraga, kus raie on väiksem.

Soome keskkonnaeksperte toetab ka möödunud aastal rahvusvahelises teadusajakirjas Science avaldatud uuring, milles leitakse samuti, et vanade metsade raiumine ning asendamine uute istandustega ei aita kliimamuutusi pidurdada.

LINDA-MARI VÄLI

Mets ja selle elustik on sunnitud pealetungiva linna ees taganema. Kas elu paratamatus või siiski inimese valikute küsimus?

40 AASTAT

Japa halumasinaid ja puulõhkujaid.

TEENUSED Kõikvõimalikud raietööd Kändude juurimine Pinnasetööd Hakkepuidu tootmine

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee

www.metsaomanik.ee

10 P Ä R A N D K U L T U U R

Kuidas olla pühapaigas viisakalt?

LUULETUS

Laanelane

Vallatuna laulab laanes, vulisevas ojas. Õnnelikult hõljub tuules, päiksekiirtest kojas.

Vabana ta tantsib ringis seente labajalga.

Kuusepuuna kõrgub taeva vaikse järve kaldal.

Samblal tema särasilmad pärlist kastepiisas.

Sosistavad põõsastes ta õrnad udutiivad.

Laanelase punapõsed maasikmarja vartel.

Hella käega silitused lehtedel ja kõrtel.

TARMO VAARMETS

Vahel alla sajab pilvest lumehelbe kujul.

Allikaveest võtab sõõmu, kalana kui ujub.

Laanelase tunneb ära angervaksa lõhnas.

Metsalooma häälekajas, kanarbiku puhmas.

Laanelane sind ja mind metsa rüppe kutsub.

Laanelase põues lahke laane süda tuksub.

TARMO VAARMETS

Eesti metsakultuuri must päev 14. juuni on eesti rahvale kurb päev – küüditamise aastapäev.

Tänavu lisas Riigikogu sellele mustale päevale veel musta värvi juurde.

Metsaseaduse muutmisega otsustati, et metsanduse arengukava koostamise töögrupis ei pea olema kultuurilise huvi esindajaid. Piisab ainult ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku huvi esindajate kaasamisest. Üha enam läheb põliseid talumetsamaid põliskultuuri loojate käest metsafirmade kätte ja seepärast on metsades leiduva pärandkultuuri säilimine järjest suuremas ohus. Võimalikult suure majandusliku tulu teenimise eesmärgil ei pöörata piisavalt tähelepanu kultuurile – metsade majandamise kultuurile ega metsades leiduvatele eesti põliskultuuri objektidele. Eesti metsades on inventeeritud ja kirjeldatud üle 35 000 pärandkultuuri objekti. Metsanduse arengukava koostamisel ning metsade majandamisel tuleb arvestada ka nende säilimise ja säilitamisega.

Põhiseaduse järgi peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

U.R.B. Grupp • Alliance metsarehvid • Insa Turbo mudarehvid • ATV rehvid • Champion õlid • Põllumajandusrehvid ja –veljed

MATI KOPPEL

Suvel puhkuste ajal käiakse rohkem ringi kui muudel aasta­ aegadel. Nii jõutakse ka paikadesse, mis on erilisemad kui teised.

Laanelane kõnnib metsas, jätab hundi jälgi.

Laanelane istub oksal, silub sabasulgi.

Peidus kivirahnu all on sisaliku moega.

Hoolitsevalt hoiab peo sees lepatriinu poega.

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

Üldtunnustatud säästev metsade majandamise põhimõte nõuab metsade majandamisel ökoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude võrdset arvestamist.

2003. aastal Viinis toimunud IV Euroopa metsade kaitse konverentsil kirjutas Eesti alla Viini deklaratsioonile, millega allakirjutanud riigid võtsid vastutuse metsasektori säästva arengu kontekstis, ning praktikas koos teiste sektoritega, metsade majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste rollide (mõjude) vahel tasakaalu saavutamise eest.

Kõik riigid kohustusid metsaga seotud poliitikas üksikasjalikult kajastama metsade säästva majandamise sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone.

Metsanduse arengukava koostamise töögrupist kultuurilise huvi esindajate väljajätmisega minnakse vastuollu: esiteks põhiseaduse põhieesmärgi täitmisega, teiseks üldtunnustatud säästva metsade majandamise põhimõtetega ja kolmandaks öeldakse lahti Viinis toimunud IV Euroopa metsade kaitse konverentsi otsustest.

TOOMAS LEMMING metsaomanik

Need ei peagi tingimata olema loodus- või muinsuskaitse sildiga paigad. Tegelikult on meist igaühe jaoks igal ajal ja igas kohas veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel olemas paik, mis just meiega tahab kokku saada.

Selleks võib olla puu, kivi, veesilm, allikas või lihtsalt koht aasal, metsas või isegi linnas.

Sellise paiga leidmiseks piisab vaid soovist sinna jõuda. Lisaks on hea sõnastada abipalve või küsimus, mis vajab vastust.

Seejärel on hea luua enda jaoks värav – kaks puud, kaks kivikest või mis tahes piir, millest üle astudes keskendud vaid oma küsimusele ja kohale, mida püüad leida.

Siis tuleb juhtimine üle anda jalgadele – midagi mõtlemata lihtsalt kõndida ja tajuda, kuhu poole jalad tahavad sind viia, kuni lõpuks jõuadki pärale. Päralejõudmise tunnuseks on rahulik ja hea tunne südames.

Igaühele oma tähtis koht Siis on hea öelda tere paigale, mis sind on kutsunud, anda anniks kas münt või midagi muud taskupõhjast, teretada paika ja soovida oma soov või küsida küsimus. Pärast küsimist tuleb tähelepanelikult jälgida kõike, mis ümberringi toimub – selles peitub vastus esitatud küsimusele.

Tegelikult tasub kõike toimuvat tähelepanelikult jälgida juba väravast läbi minekust alates – seegi aitab paremini mõista vastust. Vastuseks võib olla linnu häälitsus, päikesekiir pilvede vahelt, putukas kõrre otsas või midagi muud. Kui vastus käes, tuleb tänada paika ja täpselt sama teed kõndida tagasi väravani ning kogetu esimesel võimalusel kirja panna.

Nõnda leitud isiklikku pühapaika võib külastada korduvalt, tuua sinna ande ja hoida oma sidet selle paigaga. Ka muinsuskaitse ja looduskaitse siltidega paigad on kunagi nõnda leitud. Leidja on paigast kõnelnud

Pühapaik võib olla muistne hiis, ohvrikivi, oma looga allikas või ristipuu. Tähtis on, et sel oleks koht ka külastaja südames. Pildil leiva ohverdamine Õvanurme hiiemäe ohvrikivile.

teistele ja nii on isiklikust pühapaigast saanud paljude inimeste ühine pühapaik. Selline koht kõnetab ja kutsub paljusid, kuid väärib seetõttu ka külastajate lugupidamist ning austust.

Nii meie kui ka teiste rahvaste juures valitakse inimese viimseks puhkepaigaks hea väega kutsuv paik. Seetõttu on kõik me kalmistud pühapaigad. Meie rahval on kombeks istutada kalmistule puud. Nii meenutavad kalmistud hiiesalusid, kuhu muistsetel aegadel ka inimesi maeti.

Kalmistul saab kõnetada lahkunuid ja nendega suhelda. Eriti hästi on see tava püsinud Setu-

Igas pühapaigas käik ei sobi pikniku korraldamiseks – selleks on omaette laudade ja pinkidega puhke- ning lõkkekohad.

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

maa kalmistupühadel, kus haudadele kaetakse söögilaud, meenutatakse lahkunuid ja süüakse-juuakse üheskoos, kutsudes sümboolselt ka kadunukesi ühisest olemisest osa saama. Siiski ei sobi igas pühapaigas käik pikniku korraldamiseks – selleks on omaette laudade ja pinkidega puhke- ning lõkkekohad.

Pidagem lugu ja austagem Ühisteks pühapaikadeks on ka allikad. Siingi tuleb toimida samamoodi – saabudes tervitada, jätta anniks hõbedane münt, katsuda käega vett ja juua peoga vett suu juurde tõstes. Kindlasti tuleb vaadata, kas allikas saab vabalt välja voolata ja vajadusel eemaldada lehed ning oksad, mis voolu takistavad.

Allikate väljavoolu on läbi aegade vähemalt kord aastas puhastatud, sellest sõltub allikavee puhtus ja värskus. Muinsuskaitse- ja looduskaitsealustel allikatel tuleb allika enda puhasta-

mist teha kooskõlastatult vastavate ametitega ning koostöös arheoloogidega, kes dokumenteerivad kõik allikast leitud annid.

Pühapaiga teevad tõeliselt pühaks sellest lugu pidavad külastajad. Kohtasin kunagi Taevaskojas pimedat neiut, kes ütles, et ta tajub siin sama pühaduse tunnet, mida on kogenud suurtes keskaegsetes katedraalides Prantsusmaal ja Saksamaal. Samas võib pühaduse tunne hääbuda paikades, kus inimesed enam ei käi ja mis on hooletusse jäetud.

Pühapaigad vajavad hoolt ja tähelepanu ning lugupidavaid külastajaid. Nii nagu meie igatseme vaimustumist ülevatest ja pühadest paikadest, igatsevad vaimolendid pühades paikades kehastumist meis, lugupidavates külastajates. Nõnda puhatud puhkus täidab meid eelolevaks talveks värske vaimustuse ja väega ning aitab kõigega toime tulla.

MIKK SARV

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS.

Pakume:

urbgrupp@gmail.com Tel 501 8365

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

Metsamaade ja kasvava metsa ost.

Raietööd ja metsa uuendamine.

Hooli oma metsa tulevikust!

Tel 454 5304, 509 0260 metskond@gmail.com

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

TALUMAID

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

OSTAME ÜLE EESTI RAIEÕIGUST, METSA- JA PÕLLUMAAD. 5556 7840, 504 8545 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

HINNAK A JA

Okaspuu materjalide ja küttepuu hinnad on jätkuvalt tõusutrendis Juuliʼ16 Augustʼ16 Septʼ16 Oktʼ16 Novʼ16 Detsʼ16 Jaanuarʼ17 Veebruarʼ17 Märtsʼ17 Aprillʼ17 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Männipalk 65,24 64,40 65,11 66,18 66,18 66,11 66,81 66,75 66,90 67,23 67,23 67,57 69,83 Männipeenpalk 60,63 60,05 61,19 62,49 62,49 62,40 62,41 62,36 62,35 62,51 62,78 63,19 64,68 Kuusepalk 64,74 64,67 65,64 67,13 67,13 67,99 68,72 68,72 69,13 70,27 70,59 70,66 71,93 Kuusepeenpalk 61,38 61,19 62,34 64,46 64,46 64,50 64,66 64,71 64,92 65,45 66,18 66,47 67,98 Kasepakk 80,88 80,70 81,03 80,70 80,70 80,70 80,90 80,90 80,90 80,90 80,90 80,90 82,00 Kasepalk 63,23 62,40 61,73 61,73 61,73 62,94 64,31 64,31 64,31 64,31 64,31 64,31 64,26 Haavapalk 36,50 36,50 36,50 36,50 36,50 36,50 36,50 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 Lepapalk 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 31,50 31,50 31,50 31,50 31,50 31,50 Männipaberipuit 31,28 31,60 32,56 33,59 33,62 33,57 33,67 33,80 33,46 33,46 33,66 33,76 34,60 Kuusepaberipuit 31,00 31,39 32,01 33,41 33,44 33,34 33,58 33,58 33,33 33,33 33,54 33,67 34,56 Kasepaberipuit 30,68 30,84 30,84 30,69 30,86 30,74 30,32 30,40 30,15 30,18 30,40 30,38 30,47 Haavapaberipuit 27,00 27,18 27,38 27,55 27,43 26,93 26,32 26,32 26,07 26,07 26,19 26,19 26,65 Küttepuit 21,23 21,36 21,52 20,67 20,84 20,68 20,40 20,65 21,28 21,79 21,92 22,19 22,69

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, juuli 2017 Puhkuste periood on täies hoos, kuid puiduhinnad ergutavad metsaomanikke oma metsi majandama.

Niiske ja jahe suvi on tuska valmistanud küll puhkajatele, kuid metsaomanikud rõõmustavad kasvavate puiduhindade üle. Kõi­kide sortimentide hinnad peale lehtpuupalkide on tõusnud.

Okaspuupalkide hinnakasv jäi juuniga võrreldes 2–3% vahele ja mõneti üllatuslikult kallinesid männipalgid pisut rohkem kui kuusepalgid. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes tõusid hinnad 4–5%, kuusepalkide hinnakasv oli mõne kümnendikprotsendi võrra suurem kui männipalkidel.

Eelmise aasta juuliga võrreldes on hinnatrend mõlemal puu-

liigil tõusev, kuid kuusepalgid on aastaga selgelt rohkem kallinenud (ca 11%). Männipalkide hinnakasv oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 7%. Kui võrrelda standardpalki peenpalgiga, siis standardpalgi hinnakasv on olnud pisut suurem kui peenpalgil. Viimati olid suvel nii kõrged keskmised hinnad 2014. aastal ja siis püsisid need terve teise poolaasta sellisel heal tasemel.

Aasta esimesel kuuel kuul lehtpuu jämesortimentide hinnad ei muutunud, kuid teise poolaasta algus on toonud väikese muutuse. Kasepaku hind kallines 1,4%.

Teised hinnad jäid sisuliselt aasta alguse tasemele. Ainult kasepalgi keskmine tihumeetri hind langes õige vähe, 5 senti ehk ligi 0,1%. Ka kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnatrend täp-

selt sama. Aastataguse ajaga võrreldes on kase jämesortimendid (nii pakk kui palk) ca 1,5% kallinenud ning lepa- ja haavapalgid samavõrra odavnenud.

Paberipuiduturul on jätkunud okaspuupaberipuidu kallinemine. Juulis kasvas männi- ja kuusepuidu hind ümmarguselt 2,5%. Mõlemad sordid ületasid üle pika aja taas 34 euro piiri. Viimati maksis männipuit rohkem septembris 2014 ja kuusepuit mais 2014. Haavapuit kallines kuuga 1,7% ja kasepuit 0,3%.

Kalleim paberipuidu sort oli endiselt männipuit ja odavaim haavapuit. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnakasv pisut suurem: okaspuupuidul ca 3,5%, haavapuidul enam kui 2% ja kasepuidul 1%. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on hinnatrend

siiski sootuks erinev. Kui aastaga on kuusepuit kallinenud 11,5% ja männipuit 10,6%, siis kasepuit on samal ajal odavnenud 0,7% ja haavapuit 1,3%.

Küttepuiduturul on nõudlus selgelt kasvanud ja ületab kohati pakkumist, mis hoiab omakorda üleval hinnakasvu. Juulis jõudis küttepuidu tihumeetri hind 22,69 euro tasemele, mis tähendab 2,3% kasvu.

Viimati maksis küttepuit rohkem 2015. aasta detsembris. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on küttepuit kallinenud 6,6% ja aastaga 6,8%. Küttepuidu tihumeetri hinna 23eurone piir ei ole enam kaugel ja praeguste märkide järgi võiks see tase õige pea kätte jõuda.

HEIKI HEPNER

Kaitskem puid! Päriselt!

Mul on üks ettepanek neile, kes end tõsiuskseteks looduskaitsjateks peavad. Võtke palun ette – praegu on suveaeg, soe ja mõnus –, sõitke kusagile metsanoorendikule ning pidage seal vahti, et sõralised metsaasukad värskelt istutatud kuuse- ja männitaimi nahka ei pistaks.

Lööge telk üles, toidumoon kaasa, ja nagu kogemus Õismäe ringi remmelgaga näitas, saab vahti pidada edukalt ka vahetustega. Teie tegevusest oleks siis tõeliselt midagi kasu, sest kitsede, hirvede ja põtrade arvukus on suur, mistõttu vaata et ainuski noorendik, iseäranis selline, kuhu heauskne metsaomanik ehk lausa männitaimed istutanud, ei ole viimastel aastatel nende külaskäikudest puutumata jäänud. Paljud on isegi seda meelt, et nõnda kaetakse metsloomadele tasuta toidulaud.

Ning loobunud puude istutamisest. Seda aga ei soovi ju ükski tõeline loodusesõber, ega ju?

Kui ei taha va iseka ja kasuahne eraomaniku heaks tööd teha, minge riigimetsa – seal istutatakse uusi puid veel rohkemgi. Loodus on teile tänulik. Seda enam et muidu peaksid metsloomi peletama jahimehed, aga nood – vähemalt paadunud loomakaitsja arvates – oskavad ulukitega rääkida vaid ühes keeles. Keeles, kus tõlgiks on jahipüss. Teie aga teeksite lihtsalt kõss-kõss.

Tuletan siiski meelde, et kuival ajal ei tohi metsas tuld teha, nagu see teil kortermajade vahel kombeks on. Ja kitsekestele meeldib toiduretkedel käia peamiselt varahommikustel tundidel, seega mingit hõlbuelu ei saa teile lubada. Aga värske õhk, linnulaul ja rõõmus meel on teile tasuks sellel teel. Jõudu!

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

KVALITEETSED PELLETIKATLAD

AIRO 40, 70, 100, 150 kW

BIO 15, 25, 40 kW

TURBO 70, 100, 200, 300, 500 kW

ECO 25, 40, 70, 100, 200, 300 kW

PÄIKESEPANEELID

Telli katla paigaldus ja ehitustööd

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

www.verdonprojekt.ee

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/ www.alve.ee • Suur-Jõe 67, Pärnu Tel 501 7062, 447 8477

12 M E T S A T Ö Ö D

METSALEHT Nr 7 (211) 27. juuli 2017

Pisteti mulda maailma kõrgeima männi järglased

MADLE TIMM

Juuni alguses istutati Põlvamaale Nohipallo viimased plusspuude järglased, kes on kasva­ tatud maailma kõrgeima männi – Ootsipalu oru hiiglase – ja ligi 400­aas­tase Järvselja Kuninga­ männi seemnetest.

Seitsme aasta jooksul on nelja Eesti paika mulda pandud kokku ligi 50 000 pisikest mändi, mille seast valitakse järgmistel aastatel parimad kloonid hariliku männi seemlate rajamiseks.

“Eesmärk on testida hulga plusspuude ehk parimate omadustega puude järglasi, et tulevikus saaksid seemlatesse ja sealt metsadesse kiireima kasvuga, haiguskindlamad ja vastupidavamad männid,” räägib Eesti Maaülikooli (EMÜ) metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten.

Tulevikumetsa algus EMÜ ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) koostöös aastal 2011 alustatud männi selektsiooniprogrammi käigus hinnatakse 450 plusspuu järglaste kasvu. Tulemuste alusel tehakse uus valik ja parimate puude järglastest rajatakse uued seemlad, mille taimed istutatakse juba metsa.

“Selliselt rajatud tulevikumetsa puudele on ootus, et nad on oma omadustelt kas sama head või isegi paremad kui nende vanemad,” selgitas Maaten.

Tulevased puistud võivad prognooside kohaselt olla lausa 10– 15% tootlikumad.

RMK juhatuse liige Tiit Timberg nentis, et Eesti lõuna- ja põhjapoolsed naabrid on meist metsaselektsiooniga tublisti ees.

Kõik on istutuseks valmis. Esiplaanil uurib RMK juht Aigar Kallas männitaimede kvaliteeti. Paremal juhatab vägesid EMÜ metsa­ selektsiooni teadur Tiit Maaten.

“See pani mõtlema ja innustas tegutsema. Selleks et umbes 15 aasta pärast mõõta ja selgitada, kas ning millised valitud puude järglastest kannavad edasi oma vanemate häid kasvuomadusi, oligi vaja rajada katsekultuurid. Männiga saime hakkama, järgmiste aastate ülesanne on kuuse ja kase katsekultuuride rajamine,” ütles Timberg.

Pikk tööprotsess Aastate jooksul katsealadele istutatud taimed vaadatakse igal sügisel ükshaaval üle, hukkunud puud märgitakse üles ning asendatakse. Katsetaimi mõõdetakse kolm korda – vanuses viis, kümme ja viisteist aastat.

“Kasv on päritav tunnus – kui mamma-papa on suured, siis on üsna suur tõenäosus, et laps tuleb ka suur. Ja täpselt nii on see puude puhul ka,” ütles Maaten. Ta lisas, et katsealad lihtsustavad parimate kvaliteeditunnustega puude leidmist, sest otse metsa minnes ja hinnates,

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

et kellel on head ja kellel halvad geenid, on üsna raske.

Praegu RMK seemlates kasvavad männikloonid on aastakümneid tagasi valitud plusspuude järglased. Programmi katsealade tarbeks valiti Maateni sõnul lisaks veel 201 plusspuud. Valik tehti keskealistes ja valmivates männipuistutes ning parimad eristusid teistest kõrgema kasvu, ühtlasema võra, peente okste ja hea tüvevormi poolest. Maaten selgitas, et arboristid sõitsid mööda Eestit ringi, ronisid puude otsa ja tõid käbid alla, misjärel tuli seemned välja lüdida. Plusspuude seemnetest kasvatati noored männid, mis istutati katsealadele ja sildistati.

“Igal kevadel peame noori puid männikärsakate vastu pritsima, ja igal sügisel eriti halva maitsega vedelikuga samuti – et kui mõni mändi süüa himustav metsloom peaks tarast läbi saama, siis see taim talle väga isuäratav ei tunduks.”

Pinnasepartner pakub erinevaid pinnasetöid, meie abil saad korraldada veo- ja kraanateenuseid, haljastust, lammutustöid ja lumekoristust. Lisaks pakume erinevaid pinnasematerjale.

MADLE TIMM

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük

tel 552 9297 info@pinnasepartner.ee www.pinnasepartner.ee