Metsaleht 20170928 012

Valed majandamisvõtted: senine poliitika jätab lastele pärandiks haige ja mädaneva metsa Lk 4–5 28. september 2017 Nr 9 (213)

MAALEHE LISA

METSA OST

Ostame teie kasvava metsa või metsakinnistu ja pakume abi nende majandamisel.

Anname metsaomanikule parimat nõu!

PÕLLUMAA OST

Ostame põllu- ja rohumaad, isegi kui soovite ühe osa oma kinnistust endale jätta.

Aitame teid vajaliku korraldusega.

RAIEÕIGUSE OST

Soovite müüa kasvavat metsa ilma selle all oleva maata?

Pakume teile head võimalust metsast tulu saamisel.

METSAMAJANDAMISKAVA

Majandatud metsa väärtus tõuseb iga aastaga.

Meie aitame teid metsamajandamiskava koostamisel.

tel 518 0192 info@featureforest.ee www.featureforest.ee

2 R E K L A A M

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

lintsentsi nr KME000001

Sinu mets väärib rohkemat!

Telli metsamajanduskava enne metsa müümist või majandamist!

METSAMAJANDAMISKAVAD KONSULTATSIOON METSA HINDAMINE www.eestimetsahindaja.ee

tel 511 7974

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

Graanul Invest mõõdab saabuva puidukoguse automaatselt Euroopa ühe suurima pelletitootja Graanul Investi Imavere tehases katsetatakse uudset puidu vastuvõtu süsteemi, mis põhineb koorma automaatsel mõõtmisel ja mille andmed ühilduvad e-veoselehega.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

Hakkekoormaid mõõdetakse Imaveres automaatselt juba alates käesoleva aasta aprillikuust, ümarpalgikoormaid hakati mõõtma augustis. Osula graanulitehases alustatakse automaatmõõtmisega oktoobris.

Kõigile ühtviisi aus mõõtmine Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla ütleb, et vastu võetava puidu automaatmõõtmist ei rakendata selleks, et tarnijale vähem maksta, vaid et kogu puidu vastuvõtu süsteem oleks kõikidele ühesugune, aus ja läbipaistev.

“Igal pool mõõdetakse kuigivõrd erinevalt, nii et kui ühe koormaga eri kohad läbi sõita, siis ilmselt saaksime igal pool erinevad tulemused,” iseloomustab Haidla senist mõõtmispraktikat. “Meie eesmärk on saavutada olukord, kus automaatmõõtmissüsteemi ja käsitsi mõõtmise vahe jääks alla ühe protsendi ning paremini laotud ja suuremad koormad saaksid ka kõrgemalt tasustatud.”

Automaatmõõtmissüsteem on kohaldatav nii palgikoorma kui haagises oleva puistematerjali (hakkpuidu) mõõtmiseks. Viimase mõõtmine täpselt n-ö visuaalse vaatluse teel on peaaegu võimatu, sedasi läbivalgustatuna on aga kõik tühimikud kenasti näha.

Graanul Investi metsasektori juhi Marti Samsonovi sõnul seisneb puidukoormate automaatmõõdistussüsteem tehaseväravasse sõitnud puidukoormale andurite poolt nn punktipilve paiskamises, mille abil mõõdetakse iga koormas oleva paki kõrgus ja laius eraldi. Seejärel arvutab süsteem välja pakis olevate nottide keskmise diameetri, mille alusel arvutatakse koormale koefitsient.

AIN ALVELA

ning lõpetades auto ja haagise numbriga.

Koormat on võimalik vaadata 3D-mõõdus, seda nii graanulitehases kui ka tarnija juures.

Kogu tarkvara kalibreerib Eesti metroloogia keskne asutus, riigiettevõte AS Metrosert. Esialgu on programm mõeldud ainult kolmemeetrise standardse noti mõõtmiseks.

Tingimuseks on ka, et ühes pakis võib olla maksimaalselt kaks sortimenti, koormas seega kuni kaheksa sortimenti.

Vastuvõtja programmi muuta ei saa

Graanul Investi tegevjuht Jaano Haidla usub, et tehase tooraine ehk siis puit, millest graanuleid valmistatakse, on Eestis hästi väärtustatud ja varumishinnad pigem tõusevad.

Esmalt võetakse baaskoefitsient, sellest lahutatakse paranduspunktides arvestatud parandused – näiteks kõverate nottide ja tühimike puhul. Seejärel korrutatakse saadud paki brutomaht

40 AASTAT

Japa halumasinaid ja puulõhkujaid.

Aasta lõpuni kõik 385PRO mudelid 385EXPERTi mudelite hinnaga!

koefitsiendiga. Nõnda saadakse koorma tegelik palgikogus.

Koefitsient võib hästi laotud 24 cm keskmise diameetriga nottide puhul küündida lausa üle 65%.

Mõõtmissüsteem on seotud Elvisega (elektrooniline veoselehe online-platvorm), edastades ka sinna info, alates koorma parameetritest, kogusest, saatjast, transpordi korraldajast

Puistematerjali automaatseks mõõtmiseks on süsteemil juba olemas kõikide haagiste mõõtmed.

Andurid skaneerivad koorma, tarkvara tuvastab, palju on selle täiskubatuurist puudu ja nõnda arvutatakse koorma tegelik maht. Lõpuks liidetakse saadud tulemusele veel 2% vajumisvaru.

Samsonov ütleb, et kui varem oli klientidega keskeltläbi paar-kolm vaidlust kvartalis, siis nüüd on neid peaaegu polegi.

Projekteerime ja ehitame isekandvaid teraskaarhalle kohtadesse, kus on vaja tugevat ja kestvat ilmastikukaitset.

Kliendi soovide järgi ehitame ka vundamendi ja sokli, juurde saab tellida uksed, aknad ja muud lisaosad.

Pakume:

� KONSULTATSIOONI � PROJEKTEERIMIST � EHITUST

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST!

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee

www.metsaomanik.ee

WESTLINE TRADE OÜ Metsa 93527 Lääne-Saare vald, Saaremaa tel 529 3614 info@westlinetrade.ee

www.westlinetrade.ee

4 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

Riiklik metsanduspoliitika toodab Metsameestele on intensiivse raietegevuse ja valede majandamisvõtete tõttu üha vohava juurepessu probleem hästi teada, aga sellele vaatamata pole RMK ega keskkonnaministeerium midagi ette võtnud.

LINDA-MARI VÄLI liikumise Eesti Metsa Abiks aktivist

Praeguse vale metsamajandamise tagajärjed kumuleeruvad aja jooksul aga üha rängemaks, jättes meie lastele pärandiks haige ja mädaneva metsa.

Metsas kasutatakse valesid võtteid Metsatööline Mati Sepp seisab keset noort kuusikut ja laiutab käsi – puistu on nakatunud kuuse-juurepessu ning tema sõnul RMK abiga, kes on seal harvendusraiete käigus niisuguse olukorra tekitanud.

“Siinne kuusik on veidi üle kolmekümne aasta vana, aga juba mädaneb,” vangutab metsamees pead. Esmapilgul võib jääda mulje, et tema ümber kõrguvad kuused on terved, aga juurepessu laialdase leviku üks peamisi põhjusi ongi Sepa sõnul see, et inimesed ei näe haiguse ulatust enne, kui on liiga hilja.

“Praegu kasutatavate metsandusvõtete tõttu levib pess üha laialdasemalt, aga sellegipoolest tehakse neid kiire tulu ootuses edasi,” on metsamees nördinud. “Rasked lageraietraktorid saadetakse harvendusraieid tegema, nii et tüved ja juured puruks, ning pinnase külmumist ei vaevu keegi ootama.”

Sepp on katsunud metsatööde käigus selgitada, et haiguse leviku vältimiseks tuleks talitada teisiti, ja kui erametsaomani-

kud teda mõnikord kuulavadki, näiteks ei istuta nakatunud langile mitte kuuske, vaid halli leppa, siis RMK puhul olevat käsk nagu Kremlist.

“Kui ülemus ütles, et tee nii, siis tehakse ja ei kahelda, küll ülemus teab,” vangutab Sepp pead. “Aga ei tea ju! Või siis teeb, nagu ei teaks.”

Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) metsandusliku uurimisinstituudi teadlased Silja Hanso ja Märt Hanso avaldasid juba 1999. aastal põhjaliku uurimustöö, tuues välja otsesed seosed praeguste majandamisviiside ja juurepessu laialdase leviku vahel. Teadlased hindasid endistele põllumaadele istutatud kuusikutes (mida meile pärast Teist maailmasõda ohtralt rajati) tekitatud kändude rolli juurepessunakkuse levimisel.

Uurides selle haiguse esinemist spetsiaalsetel katsealadel, leidsid teadlased, et haigestumist soodustas just inimese majandamistegevus, samal ajal kui inimese sekkumiseta kasvanud metsades olid kahjustused märksa väiksemad.

Raied suurendavad juurepessu levikut “Endistele põllumaadele rajatud kuuse ja männi kultuurpuistud on /.../ väga tugevasti juurepessust ohustatud. Sellised sageli viljakatele maadele istutatud okaspuukultuurid on alguses hea kasvuga ja praktiliselt juurepessuvabad, sest haigust te-

Noore metsatöölise Mati Sepa sõnul soodustab praegune metsamajandamispoliitika kuuse-juurepessu laialdast levikut.

kitav seen põllumuldades puudub. Infektsiooni väravaks kujunevad sellistes puistutes juba esimese hooldusraie kännud,” kirjutatakse uurimuses (Hanso, S., Hanso, M. 1999. Spread

of Heterobasidion annosum in forests of Estonia. – Metsanduslikud uurimused XXXI, 162–172.

ISSN 1406-9954).

Põllumulla kujunemine metsamullaks kestab teadlaste kin-

Poliitilistel põhjustel oleme jõudnud aga olukorda, kus puidutööstus on üles ehitatud peamiselt ja süvenevalt okaspuule.

Asko Lõhmus

nitusel kauem kui üks metsapõlvkond, aga argireaalsus on see, et majandajad ei soovi raietega nii kaua oodata.

Lisaks harvendusraiete käigus tekkinud kändudele on teadlaste sõnul haiguse levimise kolleteks ka raiete ning metsa väljaveo käigus tekitatud juurevigastused ja tüvehaavandid. Harvenduse järel on puistu juuremädanikele eriti vastuvõtlik, sest paranenud valgus- ja toitumistingimuste tõttu kiireneb puude kasv, mis esimestel aastatel toimub aga suurel määral

just kaitseainete sünteesiks vajalike varuainete arvel.

Lisaks sellele toonitavad teadlased, et juurepessu eosed miinustemperatuuridel ei levi, seepärast nakatuvad talvisel raiel tekkinud kännud väga harva.

“Rootsis tehtud uuringud näitasid, et juunis-juulis raiutud kuuskede kändudest nakatus juurepessuga 34%, seevastu veebruaris raiutud kuuskede kändudest vaid 2%,” viitavad teadlased põhjanaabritele, keda keskkonnaministeerium praegu

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

P Ä E V A K A J A 5

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

haiget ja mädanevat metsa ERAKOGU

rakendatavas intensiivses metsandusmudelis eeskujuks toob.

Sellegipoolest lükkas riik tänavu kevadel tagasi keskkonnakomisjonis valminud eelnõu, millega sooviti üldist kevadsuvist raierahu loomade ja lindude sigimisperioodil. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leidis, et kevadsuvise raierahu kehtestamise majanduslik kahju oleks tohutu. Paraku on selline vaade majandusele äärmiselt lühinägelik, sest juurepessu mütseel levib just soojal ajal, temperatuurivahemi-

kus 0–34°. Seega on nimelt külmumata pinnasel tehtud metsatööde majanduslik kahju määratult suur, sest nii toodetakse massiliselt edasi noort, aga haiget ja mädanevat metsa. Näiteks 2005. aastal hinnati juurepessu põhjustatud kahju Euroopas 790 miljonile eurole aastas.

Süüdi intensiivne majandamine?

Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus kinnitab, et juurepessu kah-

justuste probleemid Eesti okasmetsades ja nende seos metsade majandamise viisiga on metsameestele ammu selge.

“Meie kliimas on selle haiguse vaoshoidmiseks mõistlikud segapuistud, harvendusraiete väike intensiivsus ja nende täielik vältimine soojal aastaajal ning eriti just kuusikute vaheldamine lehtpuudega järjestikustes metsapõlvkondades,” selgitab Lõhmus. “Poliitilistel põhjustel oleme jõudnud aga olukorda, kus puidutööstus on üles ehitatud peamiselt ja süvenevalt okaspuule, riiklikult propageeritakse metsade uuendamist okaspuukultuuridega ja intensiivsemat harvendusraiet, mis pealegi toimub aasta ringi. Kuna juurepessu levik niimoodi mõistagi suureneb, alandatakse lageraievanuseid, mis koos eelnimetatuga toob kaasa metsalooduse drastilise vaesumise.”

Ka uues metsaseaduse muudatuses, mis on leidnud laialdast ühiskondlikku vastuseisu, ent sellegipoolest riigi poolt läbi surutud, kavatsetakse kuuskede raievanuseid just viljakates kasvukohatüüpides ehk juurepessu kasvualadel 80 aastalt 60-le alandada. Selline samm mõjub niigi kontrolli alt väljunud kuuse-juurepessu levikule veelgi soodustavamalt.

“Minu arvates on sellises poliitikas kaks strateegilist viga,” leiab Asko Lõhmus. “Esiteks viib see aina kaugemale säästliku metsamajandamise põhimõtetest, mis lähtuvad kohapealsete metsaökosüsteemide loomulikust paiknemisest ja arengust ehk ökosüsteemsest majandamisest. Teiseks surub see maha omamaist innovatsiooni, mis peaks otsima just Eesti mosaiiksetele metsadele igakülgselt parimaid majandamisviise.”

K O M M E N TA A R

RMK sihiks on terve riigimetsa kasvatamine Keskkonnaagentuuri statistika põhjal võib järeldada, et seenhaiguste levimisele on targa metsamajandamisega suudetud ka vastu seista. Nii on halva tervisliku seisundi tõttu, võrreldes kümne aasta taguse ajaga, lageraiesse määratud kaks korda vähem puistuid ja langustrend jätkub.

Juurepess levib enamasti viljakatel muldadel kasvavates okaspuumetsades, mistõttu RMK teeb seal ka suure osa ennetustööst. Seeneeoste edasise leviku takistamiseks pritsitakse kevadest sügiseni tehtud harvendusraietel juurepessutundlikel aladel kännud juurepessuga konkureeriva puidulagundaja hiidkooriku baasil välja töötatud preparaadiga Rotstop, mis erinevalt juurepessust ei kahjusta elusaid puid. Veest ja peenestatud hiidkoorikust koosnevat preparaati pritsitakse kändudele juba raie käigus langetustraktori lõikepea abil.

Kuna juurepess levib paremini vanemates metsades, on vähendatud seal tehtavate metsatööde mahtu. Näiteks pannakse kuusenoorendikes enam rõhku valgustusraiele, mis aitab hõredamal puistul kasvada tugevamaks ja tervemaks. Hilisem harvendusraie tegemine keskealises metsas piirdub seeläbi kahe-kolme korra asemel ühega. Samuti kasutatakse harvendusraiel väiksemaid ja kergemaid langetustraktoreid, mis minimeerib maapinna ning puude juure- ja tüvekahjustused. Üle kümne aasta kestnud koostöö teadlastega jätkub ka praegu. Käimas on uurimistöö, mis annab uusi soovitusi raiete tegemiseks nn tundlikel aladel, võttes aluseks raiete mõju patogeenide levikule ja elurikkusele. Terve riigimetsa kasvatamine on aga eesmärk, mida toetavad metsaseadusest rangemad nõuded töövõtjatele ja uudsete tehnoloogiate kasutamine raiete käigus.

RAINER LAIGU RMK metsamajanduse peaspetsialist

Juurepess jääb kändudesse pikalt pesitsema Raiete intensiivsuse ja sesoonsuse kõrval mõjutavad infektsiooni kulgu veel mitmed tegurid, nt puidu niiskusesisaldus, raie ajal õhus levivate eoste hulk, puude haiguskindlus, juurekontaktide sagedus, mulla omadused, kännu diameeter.

Juurepessu nakkus levib nooremates puistutes kändudelt harvemini edasi naaberpuudele, sest varajases eas ei ole juurekontaktid veel nii sagedased. Mida vanem puistu, seda tihedamad on juurekontaktid ja haiguse levimise (nakatumise) risk suureneb oluliselt. Seetõttu valgustusraiel ning varajasel harvendusraiel nakatuvad kännud juurepessu eostega märksa harvem kui hilises eas tehtud harvendusraiel ja lõppraiel.

Vanas metsapõlvkonnas välja kujunenud juurepessu kolle tegutseb enamasti edasi ka uues metsapõlvkonnas, infektsioonitase kumuleerub ajas. Ohustatud on metsakultuurid, mis on istutatud juurepessust kahjustatud puistute raiumise järel tekkinud lageraielankidele peapuuliiki muutmata. Kui siiski lank uuendada okaspuuga, on väga oluline jälgida metsakultuuri algtihedust – suurema algtihedusega puistu vajab intensiivsemat harvendamist, mis omakorda põhjustab suuremat kändude arvu.

Kändude kui infektsioonitsentrite roll juurepessukolde kujunemisel on suur ning seda tuleks metsade majandamisel arvestada. Juurepessu kahjustuste leevendamiseks on (sõltumata raieliigist) aastaringselt soovituslik okaspuu kändude töötlemine biopreparaadiga Rotstop.

Vähe on infot kuuskede raievanuse alandamise mõju kohta viljakates kasvukohatüüpides 80-lt aastalt 60-le ning puuduvad andmed, et selline samm mõjuks kuuse-juurepessu levikule “veelgi soodustavamalt”.

TIIA DRENKHAN EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsabioloogia osakonna spetsialist

6 M E T S A N D U S

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

Peressaare kunagised asundust Lääne- ja Ida-Virumaa piiril, piirnedes põhjast Oonurme ja lõunast Avinurmega ning külgnedes läänest Tudusoo looduskaitsealaga, idast aga Muraka rabaga, asub Peressaare – 1700 hektarit kunagist asundustalude maad.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

Just Peressaare oli üks nendest piirkondadest, kus esimene Eesti Vabariik hakkas 1930ndate aastate keskel välja mõõtma Vabadussõjas võidelnutele ja nende lähedastele mõeldud asundustalude krunte. Ikka igaühele paarikümne hektari kaupa ruudustikud. Kokku rajati Peressaarde 130 sellist talukohta, millele riigi kulul rajati ka juurdepääsuteed.

Talusid ei majanda enam keegi Samal põhimõttel rajas toonane riik asundustalude piirkondi mujalegi, näiteks Harjumaale Pillapalusse, aga tegelikult on ka praegused Õismäe ja Mustamäe ehitatud kunagiste asundustalude maadele. Peressaare oli neist aga kõige suurem.

Uusasukad ei saanud ei Peressaares ega mujalgi kaua põldu pidada ega vastsest maaomaniku staatusest rõõmu tunda.

Nad olid muide ühed esimesed, kes Siberi rongidele paigutati, sest Nõukogude võim eeldas – tegelikult ju õigesti – et just uusasunikud olid ka kõige agaramad Vabadussõja relvakandjad.

Talud tehti tühjaks ja kogu maa-ala jäi aastakümneteks unustuse hõlma. Sõjavägi seal ehk midagi tegigi, aga taasiseseisvunud Eesti riik leidis need kunagised, iseenesest viljakad talumaad inimlaste poolt hüljatuna ja metsa kasvanuna.

Kui Peressaare külas oli 1938. aastal 130 tegutsevat talu, seal oli keskküttega koolimaja 170 lapsele, kaks kauplust jne. Tänaseks on Peressaares n-ö ametlikult kolm püsielanikku. Kolm inimest paaril tuhandel hektaril – kõik. Mets, mis 60–70 aasta jooksul omapäi kasvada sai ja sisaldas kõikvõimalikke puid, pajuvõsast palgikuuskedeni, on viimastel aastatel suures osas maha võetud ja asutud tekkinud raiesmikke n-ö teadlikult uuendama e metsastama.

Algas maareform ja saabus vägisi võõrandatud maade tagastamiste aeg. Paljudele Peressaare talukohtadele aga polnudki pretendente või kui need olidki, polnud toonaste asukate jä-

reltulijad selles kauges maanurgas elu edasiarendamisest huvitatud. Läbi mitmete vahedajate ja omanike jõudsid need tükid osaliselt suuremate majandajate kätte nagu Tornator Eesti OÜ või Metsatervenduse OÜ.

Täna sai osaletud siin antud ettevõtete korraldatud metsakasvatuse päeval.

Metsamajanduslikult on rabadest ümbritsetud ja kohati üsna madalad Peressaare maad sensitiivne piirkond, kus naabruses muide ka mitmed lendorava kodud ja sellest tulenevad kaitsealad.

Liialt tihe istutus pole mõistlik Tornator Eesti OÜ on muide riigi järel Eesti suurim metsamaa omanik ja mõlemad nimetatud ettevõtted tegelevad üsna agaralt ka metsauuendusega. Nii ka Peressaares, kus toimetatakse praeguseks pea kümme aastat. Peressaare piirkond on ettevõtte metsandusjuhi Andres Lavrenovi sõnul päris hea koht

erinavaid metsamajanduslikke võtteid katsetada või kombineerida, kuna ühes piirkonnas on omanikul suurem kinnistute kontsentratsioon. Nimelt on Tornatoril sealkandis umbes 600 ha metsakinnistuid ühes puntras koos, mis just loobki hea võimaluse metsakasvatuslike katsetuste läbiviimiseks. Langid on sealkandis üsna suured, hektarile kulub sõltuvalt maapinna ettevalmistusest ja kultiveeritavast puuliigist keskeltläbi 1700–3500 metsataime. Aga teadagi tagab komplekssus ökonoomsuse.

Tihedus valitakse vastavalt lõppeesmärgile, mis antud ettevõttes on tulevikus uuendusraiesse saada pigem mitmerindeline segamets. Näiteks on välja kujunenud siin selline seaduspärasus, et kui pannakse hektarile kasvama 1800 puud, siis kasvama jääb neist noorendiku arenguklassi 1200–1400. Optimaalne oleks kolme-nelja kultuuri hooldamisega saada mets uuenenuks ning kahe valgustusraiega mets latimetsa ealiseks.

Ulukikahjustused on suured, seda eriti männinoorendikes. Põhjuseks ulukite liialt suur arvukus.

Andres Lavrenov

Soovides maksimeerida puude juurdekasvu ja kvaliteeti, peab hoidma puude arvu ja valikut läbi metsamajanduslike võtete (valgustusraie ja harvendusraie) optimaalsena.

Potitaim on heas mõttes lollikindel Põhiliselt istutatakse Peressaares kuuske, veidi ka kaske ning mõnele üksikule langile ka mändi. Piirkond on suhteliselt inimtühi, sinnakanti eksib vaid mõni seeneline, alalisemad käijad on jahimehed. Ulukikahjustused on suured, seda eriti männinoorendikes. Põhjuseks ulukite liialt suur arvukus, leiab Lavrenov.

Istutusmaterjalina eelistatakse Tornatoris potitaimi, sest viimastega on lihtsam majandada.

Nad on vähem kapriissed istutusvigade suhtes ja andestavad mõnevõrra väära kohtlemist ja ka istutusaeg on mõnevõrra pikem, arvestades rasket tööjõu olukorda metsanduses.

Ulukitõrjeks saab kasutada erinevaid vahendeid. On proovitud paljude ainetega, kuid Tornatori eelistuseks on jäänud lambarasval põhinev repellent Trico, millega pritsitakse taimed enne istutust kokku. Istusjärgne taimede töötlemine on väga kulukas, mistõttu seda praktiseeritakse ainult valitud kohta-

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Peressaare kattub peagi metsaga. Lan kuidas ise tehtud ja kuidas teised teev

des. Hektari pritsimine Tricoga maksab umbes 160 €/ha. Vahendi toime kestab kuni kaheksa kuud, seega tuleks hea tulemuse saamiseks pritsida kaks korda aastas. Mänd n-ö pääseb põdra käest, kui puu on jõudnud

M E T S A N D U S 7

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

alude maad kattuvad metsaga AIN ALVELA

ki, kuhu paar aastat tagasi istutati kuusk, käis uudistamas paarkümmend erametsaomanikku – et võrrelda, ad.

kasvada viie-kuue meetri kõrguseks. Seega võib siin kokku arvutada kogu rekultiveerimise kulu antud alale.

RMK staažikas metsaülem Ilmar Paal on seisukohal, et kõige tulemuslikum aeg ulukitõr-

jeks on oktoobrikuu. Siis pritsitud taimedel on kaitse kuni kevadeni. Ka RMK tellis ja kasutas eelmisel aastal liitrit Tricot.

“See on kallis moodus, aga ka kõige tõhusam võimalikest,” möönab Paal.

Peressaares võib kohata raielanke, mille uuendamisel on kasutatud erinevaid metsamajanduslikke võtteid. Näiteks maapinna ettevalmistamise ühe osana enne metsauuendamist kasutatakse märgades kohtades liig-

se pinnavee ärajuhtimiseks vesivagusid ja istutamisteks künkaid või mättaid. Ekskavaator kaevab kopaga pinnasesse 35–40 sentimeetri sügavuse vao (tohib olla kuni 45 cm), sealt võetud pinnas tõstetakse küngastena kõrvale.

Hiljem istutatakse igale sellisele künkale taim.

Võimalus on ka valmistada maapinda ette mätastusena, mis tehakse selleks kohandatud peaga ekskavaatori küljes. Erinevus seiseb selles, et esimese puhul kasutatakse vesivao kaevamisel tekkinud pinnast ja teisel juhul lõikab pea pinnase 10–30 cm sügavuselt kamara alt läbi, keerab tekkinud lapi ümber ja surub liitmiseks pealispinnaga kukku.

Need on Peressaares kohati küllaltki edukaks osutunud. Mätastamist võib kasutada ka ilma vesivagu kaevamata või kaevata ainult vesivagu, aitamaks looduslikku uuendust.

Samas tasub meeles pidada, et vesivaod pole veel mingi õige metsakuivendus. Tõsi, kuivenduskraavidega võiks vesivaod võimalusel siiski ühendada ja sellisel juhul tasuks teha ka enne suubumist väiksem settebassein. Edu pandina on seejuures oluline kopajuhi töö kvaliteet – et mättad oleksid paigutatud üksteisest võrdsetele kaugustele, et nende kõrgus oleks õige, oleks liitunud jmt.

Metsamehed teavad, et hea maapinna ettevalmistus silub veidi isegi lohaka istutustöö tagajärgi ja ka seda, kui kasutada on keskmisest nõrgemad taimed.

Mätastamise hind (vesivao kaevamine, silumine) varieerub 300 ja 500 euro vahel hektari eest. Laias laastus suudab kopajuht teha ühe hektari seitsme tunniga, mätaste arvuks 1500– 2500 mätast/ha.

Teine võimalik maapinna metsaistutuseks ettevalmistamise meetod on selle töötlemine nn lapilööjaga või ketasadraga.

Tegemist on traktori järel veetava seadeldisega, millel on kõrguse ja töö sügavuse reguleerimiseks põrkesidur ja mis keerab pinnase ümber. Üldiselt soovitavad metsamehed kasutada sellist ketasatra või lapilööjat, millel on võimalik reguleerida rootori survet maapinnale, lapilööja puhul ka reguleerida lappide vahekaugusi.

Taim istutatakse mitte lapi peale, vaid õige on taim mulda susata lapi n-ö keerme taha.

Andres Lavrenov on kaunis tõsine, kui räägib, et nii mõnelgi langil saab palju taimi hukka olgu siis traktorijuhi, kes maapinda ette valmistas või taimede haldaja, kes transportis ning vahelaos hooldas, istutaja, kes taimed mulda torkas, lohaka töö

tõttu. Igatahes õppimisvõimalusi sellelt kohalt veel on. Just siin tuleb välja potitaimede eelis paljasjuursete taimede ees. On andestavam.

Kui aga paljasjuursega on toimitud nii nagu peab, siis oma elujõult edestab ta potitaime.

Aga nagu öeldakse – lollikindlaks ei saa midagi teha, sest lollid on väga leidlikud.

Põllumaa metsastamisel mürgid abiks Millest ehk avalikkuses vähem on räägitud, on metsakultuuri hooldus glüfosaadiga – metsakaitse moodus, mida metsaseadus on siiani lubanud ning mis on üsna tõhus meetod võitluses vastistutatud metsataimede kaitsel lämmatavate umbrohtude eest mittemetsamaal.

Peressaares näitab Andres Lavrenov ka täisistutatud rekultiveeritud eraldust, mis peaaegu kohe pärast istutust kaitse alla võeti. Seal lähikonnas elavat lendorav. Samas kõrval on veel uuendamata lank.

Lavrenov tunnistab, et ega metsaomaniku esindajana tal ei ole suuremat motivatsiooni seda nüüd enam täis istutama hakata, vaid jätta looduslikule uuenemisele, mis tagab küll uuenemise, kuid ei taga maa täit potensiaali kasutust.

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

8 N Õ U S T A M I N E

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

Metsaomaniku nõustam sama vastandlikud nagu Kui millegi üle arutlema hakata, siis kõige keerulisem on probleemist aru saamine. Sest kui arusaamist pole, muutub arutlemine mõttetuks ning tulemuseks on ... mitte midagi.

JAAN VELSTRÖM metsandusnõustaja

Võtame seega härjal sarvist.

Eestis oli 2015. aasta andmetel 112 922 erametsaomanikku, nendest juriidilisi isikuid 5,1%. Võib väita, et vaatamata omandi suurusele on küsimustering, mille lahendamisega metsaomanikud kokku puutuvad, üldjoontes sama.

Juriidilisest isikust metsaomanikud majandavad oma metsa sageli põhitegevuse osana, neil on rohkem erialaseid teadmisi või on nad metsanduslikuks tegevuseks palganud oma ala spetsialistid.

Füüsilisest isikust metsaomanikest on enamik erialase ettevalmistuseta, metsaga tegeldakse vähem ja teadmatusest tehakse majandamisel ka rohkem vigu.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Nõuanded peavad olema erapooletud

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

www.metsaforest.ee

Nõustamistegevust erametsaomanikele ja selle toetamist alustati sihtasutuse Erametsakeskus kaudu aastast 1999.

Erametsaomanike nõustamise toetuse eesmärk oli tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine ja metsaressursi efektiivsem kasutamine.

Nõustamisteenust võisid pakkuda kutsetunnistusega konsulendid, kellel oli mõne metsaühistuga sõlmitud vastav leping.

Nüüd on õige aeg selgeks teha, mida nõustamine endast kujutab. Nõustamine on nõustaja (konsulendi) erapooletu,

metsaomaniku huvist ja eripärast lähtuv nõustamisteenus.

Nõu andmine on metsandust rohkem või vähem tundva isiku enda või tööandja huvist ja arvamusest lähtuv suunav arvamus metsaomanikule.

Nõustamisel ja nõu andmisel on täiesti erinev sisu. Nõustamise korral on otsustajaks ja vastutajaks metsaomanik ning nõustaja roll on tema aktiviseerimine, informeerimine ja probleemidele võimalike lahenduste pakkumine.

Nõu andmise korral on otsustajaks ja sisuliselt ka vastutuse võtjaks nõu andja, mitte metsaomanik. Nõu andmine toimib põhimõttel “tee nii, nagu ma ütlen, see on sulle parim”.

Kui nõustaja jätab omanikule otsustamisvabaduse, siis nõu andja surub peale oma arvamust. Kujundlikult öeldes on nõustamine suunatud peremehele, nõu andmine aga sulasele.

Kuidas hinnata nõustamise tulemuslikkust?

Eesti metsanduse arengukava (aastani 2020) näeb ette nõustamisteenustele tulemuseesmärkide seadmise, mille vahetuks tulemuseks peab olema metsamajanduslike tegevuste mahu suurenemine ja efektiivne nõustamisteenus.

Arengukava koostajad on jätnud märkimata, millistel põhimõtetel baseerub nõustamisteenus.

Kaudselt suurendabki nõustamine metsa majandamist erametsades.

Kahjuks on nõustamistegevuse interpreteerimine SA Erametsakeskus arenduskavas võtnud hoopis teise suuna.

Nõustamise mõõdikutena on Erametsakeskuse arengukavas nimetatud metsa majandamisega seotud näitajaid, näiteks nõustamisjärgselt kavandatud raie mahtu, nõustamisjärgselt kavandatud metsauuendamise mahtu ja ühe hektari raiesse toomise kulu.

Need näitajad ei sobi nõustamise mõõdikuteks, sest nõustamine ei vii konkreetsel ajahetkel määratletavale tulemusele.

Omanik võib otsustada, kas ta viib tema valitud tegevuse ellu sel aastal või viie aasta pärast, nõustaja ei määra seda hetke.

Nõustamine on muu hulgas konfidentsiaalne tegevus, millele mõõdikute kehtestamine viitab otseselt soovile asendada nõustamine nõu andmisega.

SA Erametsakeskus arengukavas valitseb terminoloogiline segadus, kus kord räägitakse nõustamisest ja siis jälle nõu andmisest.

SA Erametsakeskus arengukavas on kirjutatud: “Nõuandesüsteemi efektiivsemaks muutmisel on oluline soodustada konsulentide suuremat hõivatust ühistute juures. See tähendab, et lisaks nõustamisele on konsulendid seotud ka ülejäänud ühistu pakutavate teenuste osutamisega.”

Sel juhul ei ole enam tegu metsaomaniku erapooletu nõustajaga, vaid ühistu metsameistri või metsaspetsialistiga, kes ei nõusta, vaid annab erametsaomanikule ühistu äritegevuseks sobivat nõu.

Aastaid ehitatud süsteem laguneb koost 2015.–2016. aastal kogunes Erametsakeskuse algatusel töö-

Kui nõustaja jätab omanikule otsustamisvabaduse, siis nõu andja surub peale oma arvamust. Kujundlikult öeldes on nõustamine suunatud peremehele, nõu andmine aga sulasele.

Millal teha valgustusraiet, millal on kümneid, vastajal (nõuandjal) aga

rühm, kus püüti nõustamise tulevikku arutada. Arutamine lõppes konsensust saavutamata, kuid Erametsakeskuse juhtidele pidanuks selle käigus küll selgeks saama, millised on tegelikud nõustamistegevuse kitsaskohad. Paraku lähtusid Erametsakeskuse juhid juriidilisest konstruktsioonist, kus oluliseks peeti vaid Erametsakeskuse arengukava, mitte aga nõustamise jätkusuutlikkust. Laps visati piltlikult koos pesuveega vannist välja.

Nõustamine kui erametsaomanikke toetav tegevus on avalikkuses leidnud pidevalt positiivset kajastamist. Kriitikat on kostnud aeg-ajalt vaid

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID

Viljandimaa 511 8671 509 0200

Hooli oma metsa tulevikust!

Võrumaa 5342 4232

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

N Õ U S T A M I N E 9

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

ine ja talle nõu andmine must ja valge ESTER VAITMAA

paras aeg lageraieks, kellele puit müüa, mida asemele istutada... Erametsaomanikul on küsimusi sageli oma huvid mängus.

deklaratsiooni, kus ta kohustub avaldama kliendile oma seotuse metsandusega või kinnisvara valdkonnas tegutseva juriidilise isikuga. Loogiliselt võttes on see nonsenss. Näiteks on nõustaja tööl metsamaade ostu-müügiga tegelevas firmas ja samas tegutseb lepingulise konsulendina metsaühistu juures. Rollikonflikt on sel juhul niivõrd ilmne, et töötamine nõustajana peab olema välistatud.

Nõustamise sidumine metsaühistutega on algusest peale olnud ebaõnnestunud samm.

Taheti kõige paremat, välja tuli nagu alati. Kui sooviti metsaomanikele nõu jagada, siis sel-

leks piisanuks näiteks metsameistrist. Tõsi, nõu andmise toetamise põhjendamine kõlanuks veidi kummaliselt, arvestades Eesti pürgimusi Euroopa eesrindlike riikide sekka. Aga vähemalt oleks see aus olnud.

Mõistlikum tundub lahendus, kus konsulendid oleks koondatud näiteks eraldiseisva mittetulundusühingu juurde või toimunuks tegevus otse Erametsakeskuse egiidi all. Sel juhul saanuks lihtsalt lahendada ka konsulentide koormuse küsimuse, mis oleks andnud neile võimaluse nõustamistegevuseks põhitöökohaga.

Praeguseks on nõustamise aastaid ehitatud süsteem si-

Osa metsaühistuid kasutab nõustamistoetuse tõenäoliselt ära nii või teisiti. Teistes ühistutes aga hoitakse arusaadavatel põhjustel toetust “omadele” ja aasta lõpus jäädakse jänni. Tagajärg on see, et nõustamistoetust tervikuna ei suudeta ära kasutada. Siis võib Erametsakeskus väita, et näete, polegi nõustamist nii väga vaja, konsulendid on selle valdkonna olulisuse lihtsalt oma huvides üles haipinud. Tuleb toetusraha ümber suunata, tõeliselt metsa majandamise vajadusteks.

Milleks perroonil kurta, kui rong on läinud? Kõrvalt võib probleem ju vähetähtsana näida. Lõpuks saab iga metsaomanik endale vabaturul nõustamisteenust ise osta. Jah, aga nõu andmist subsideeritakse esialgu nõustamise sildi all edasi. Lisaks on ärifirmadel oma konsultandid, kes meelsasti nõu annavad ja ikka tasuta (seni, kuni metsaomanikust kasu loota on).

Vabaturul pole nõustamisega praegu erilist lootust edukalt tegelda – see valdkond vajab riigi tuge, aga teistel alustel, kui keskkonnaministeerium hetkel pakub. Riigile on kokkuvõttes nõustamise edenemine igati kasulik, sest see toetab oma peaga mõtlemist ja otsustamist. Riik, kus eelistatakse sulaseid, pole jätkusuutlik.Võib-olla, et nõustamise juurdumiseks ei ole meie ühiskond ega riiklikud struktuurid veel küpsed. Mis siis ikka, mõne aja möödudes tullakse selle juurde ikkagi tagasi ja lõpuks võidab nõustamine nõu andmise niikuinii.

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

525 9788

Pliidipuumasinad

al 980 € + km

tel 505 6669

suliselt laiali lammutatud. Kui toetustele rajatud skeem rahalises mõttes kaheksaks kuuks kuivale jätta ja erametsaomanikud ooteseisundisse panna, siis ei olegi muud oodata.

Toetus annab võimaluse trikitada

“kuluaaridest”. Räägime siis ka sellest.

Teada on, et nõustajate koormus on jaotunud ebaühtlaselt, see võib erineda mitu korda. Ühest küljest pole siin midagi imelikku, sest kõik ei saagi pühenduda vaid ühele erialasele töövaldkonnale. Teisest küljest, kui Erametsakeskus soovinuks, oleks koormuse piiri kehtestamine olnud lihtsalt põhjendatav samm. Inimene võib soovi korral muidugi ööpäev läbi töötada, kuid toetust jagada on mõistlik siiski normaalse töörütmi korral, kus konsulendile jääb ka puhkeaeg.

Konsulent on allkirjastanud nõndanimetatud sõltumatuse

Ostame metsakinnistuid

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

AS A&P Mets ostab: METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

10 L O O D U S H O I D

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

Seenerahva teed ja tegemised Elusolendid jaotuvad taimeriigiks, loomariigiks ja seeneriigiks.

Kuigi seeneuurijaid peetakse botaanikuteks, on seened oma koostiselt tegelikult lähedasemad pigem loomariigile.

Samas on seened metsa ühed olulisimad asukad. Oma niidistikuga ühendavad nad kogu metsa ühtseks tervikuks, mida mööda viimaste uuringute andmetel levib teave samamoodi nagu internetis. Seente kaudu on teabevahetus küll palju aeglasem, kuid siiski toimiv.

Põnev on siit edasi mõtelda, mida meie esivanemad arvasid metsast ja seentest. Pärtlipäevast, 24. augustist kõneldi, et selle päeva öösel ratsutab metsas kolmejalgsel hobusel hall vanamees ja külvab seeni ehk metsahärja liha. Paar päeva hiljem tasub siis metsa seeni otsima minna.

Muidugi haaravad puravikud, kukeseened, pilvikud ja rii-

sikad ning teised seened korjaja oma lummusesse ning meelitavad aina sügavamale metsa, kus tunduvad olevat veel ilusamad seened.

Nii võib kergesti juhtuda, et korjamisõhinas seeneline unustab ära tee, mida mööda metsa sai tuldud ning siis on tegemist, kuidas enne pimedat metsast välja saada.

Sellekski puhuks oli endistel aegadel mitmeid tarkusi ja kunste, kuidas meel jälle selgeks saada. Üks tavalisemaid oli riided pahupidi selga ajada ja üldse kõike pahupidi teha – vaadata kummardudes harkisjalu jalgade vahelt selja taha, lugeda meieisapalvet tagurpidi. Selline pahupidi toimimine lõi meele uuesti selgeks, eksinud seeneline vabanes seeneilma lummusest ja leidis tee tagasi tavategelikkusesse.

Punane kärbseseen on šamaanide lemmik Seeneriigi üks lummavamaid tegelasi on punane kärbseseen.

Seda on kasutatud meelesei-

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

sundi teadlikuks teisendamiseks laial alal Siberis Obi ja Jenissei jõgede vahelisel alal elavate rahvaste nagu hantide, manside, neenetsite, nganassaanide, sölkuppide ja kettide juures. Teine ulatuslik punase kärbseseene kasutamise ala on Ida-Siberis tšuktšide, korjakkide, itelmeenide, eskimote, jukagiiride ja eveenide juures.

Hea ja ülevaatliku kirjelduse nende rahvaste punase kärbseseene ajaloolisest tarvitamisest on kirjutanud etnomükoloog Maret Saar ajakirja Akadeemia 1990. aasta kolmandas numbris.

Sealt selgub, et punasesse kärbseseende tuli suhtuda suure lugupidamisega nii korjamise kui manustamise juures, ilma selleta võib seene tarvitamine olla eluohtlik. Noori kumeraid seenekübaraid tarvitati jõu saamiseks – räägitakse, et vanad naised läbisid noorte punaste kärbseseente toel väsimata üle 30 kilomeetri.

Vanemate seente lamedate kübarate manustamine viis kohtumiseni punase kärbseseene vaimudega, kes olid inimesekujulised, kasvult inimesele vööni.

Nendelt võis saada teavet kadunud asjade ja inimeste, haiguste ja ebaõnne põhjuste ning palju muu kohta. Siiski oli selle juures oluline oma küsimus selgelt sõnastada juba enne pu-

nase kärbseseene tarvitamist.

Kui seda ei tehtud, ei saadud ka mingit teavet.

Sölkuppide juures kirjeldatakse punase kärbseseene tarvitamist – seda tuleb teha kogenud juhendaja jälgimisel.

Süüakse teatud arv seeni, selle tulemusena läheb sööja meel rändama seeneilma radadele, kus ta peab kohtuma oma isikliku seenevaimuga.

Kui tal ei õnnestu teda leida, peab juhendaja inimese selle juurde juhatama, muidu võib ta surma saada. Oma seenevaimuga kokku saamine tagab talle õnne ja edu.

Seenevaimud ja Püha Nikolaus Selles loos on võimalik selgitus eestikeelsele sõnale “õnneseen”, mida sageli tarvitame, kuid harva mõtleme selle tähendusele ja päritolule. Õnneseen on see, kes on kokku saanud oma isikliku seenevaimuga. Soome keeles on õnneseen onnenpekka, kus sõna tagumine pool pekka arvatakse olevat pärit vanast punase kärbseseene nimetusest “päkk”.

Kolmas punase kärbseseene tarvitamise otstarve oli lihtsalt tuju tõstmine. On teateid, et talvise pööripäeva eel käis punase kärbseseene vaimuks kehastunud punavalges riietuses

Sölkuppide juures kirjeldatakse punase kärbseseene tarvitamist – seda tuleb teha kogenud juhendaja jälgimisel. mees kogukonna püstkojad läbi ja puistas koja suitsuavast sisse kuivatatud punaseid kärbseseeni, et kogu rahvas saaks uut algavat aega heas tujus vastu võtta.

Viimastel aastatel on ilmunud mitmeid kirjutisi, kus punast kärbseseent seostatakse jõuluvana ehk Püha Nikolausiga. Leitakse, et jõuluvana kodudeskäimine pärineb muistsest punaste kärbseseente kotta puistamise tavast, mis on teisenenud kinke toovaks jõuluvanaks, kes siseneb kodudesse kinke jagama kamina suitsulõõri kaudu.

Oletatavasti on punase kärbseseene tarvitamine kunagi olnud laialt tuntud paljude Euroopa rahvaste, ka meie esivanemate juures.

Siberi rahvaste arusaamist mööda on punane kärbseseen ja tema vaim üks inimesele lähedasemaid seenevaime, ainus, kes oskab tulevikku ennustada.

Ka otsisid punaselt kärbseseenelt oma meeleilma laiendamiseks abi šamaanid ehk nõiad, kes ise omapäi sellega hakkama ei saanud.

Kogukonnas peeti neid nõrgemateks võrreldes nõidadega, kes vaid trummi või laulu ja tantsu toel suutsid leida vaimuilmaga ühenduse ning kogukonnale sealt uut jõudu ja tervist tuua.

Seeneilma avastamine ning tundmaõppimine seisab inimkonnal veel ees, eelkõige seente osa mõistmine nii metsa kui ka kogu maailma tervikuks liitmisel. Abiks selle juures võivad olla ka põlisrahvaste lood, tavad ja pärimus.

MIKK SARV

www.bmf.ee

TÕSISED metsamasinad

Haagised 6-17 t Tõstukid 4,3-9,05 m Haaratsid 0,15-0,24 m2

nii talunikule kui ka metsamehele

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

BMF 10T2 BMF 6T2

BMF 17T2

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

HINNAK A JA

Eelmise kvartaliga võrreldes on kuusepuit kallinenud 10% ja männipuit üle 9% Septʼ16 Oktʼ16 Novʼ16 Detsʼ16 Jaanʼ17 Veebrʼ17 Märtsʼ17

Aprillʼ17 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17

Männipalk 65,11 66,18 66,18 66,11 66,81 66,75 66,90 67,23 67,23 67,56 69,78 70,27 71,35 Männipeenpalk 61,19 62,49 62,49 62,40 62,41 62,36 62,35 62,51 62,78 63,19 64,68 65,67 67,71 Kuusepalk 65,64 67,13 67,13 67,99 68,72 68,72 69,13 70,27 70,59 70,65 71,93 72,22 72,57 Kuusepeenpalk 62,34 64,46 64,46 64,50 64,66 64,71 64,92 65,45 66,18 66,47 67,98 68,51 69,55 Kasepakk 81,03 80,70 80,70 80,70 80,90 80,90 80,90 80,90 80,90 80,9 82,00 82,00 82,00 Kasepalk 61,73 61,73 61,73 62,94 64,31 64,31 64,31 64,31 64,31 64,30 64,26 64,03 64,03 Haavapalk 36,50 36,50 36,50 36,50 36,50 36,00 36,00 36,00 36,00 36 36,00 36,00 36,00 Lepapalk 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 31,50 31,50 31,50 31,50 31,5 31,50 31,50 31,50 Männipaberipuit 32,56 33,59 33,62 33,57 33,67 33,80 33,46 33,46 33,66 33,76 34,60 35,34 36,85 Kuusepaberipuit 32,01 33,41 33,44 33,34 33,58 33,58 33,33 33,33 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 Kasepaberipuit 30,84 30,69 30,86 30,74 30,32 30,40 30,15 30,18 30,40 30,375 30,47 30,71 31,46 Haavapaberipuit 27,38 27,55 27,43 26,93 26,32 26,32 26,07 26,07 26,19 26,19 26,65 26,80 27,64 Küttepuit 21,52 20,67 20,84 20,68 20,40 20,65 21,28 21,79 21,92 22,1875 22,69 23,44 24,19

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, september 2017 palgi hind on jäänud samale tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes on muutused siiski suuremad. Kase jämesortimendid on kallinenud (pakk 1,6 ja palk 3,7%) ja lepa- ning haavapalgid ca 1,5% odavnenud.

Paberipuiduturul on hind metsaomanikule üldistatuna hea, ehkki kase- ja haavapuidu osas oleks ootus hinna osas natuke suurem, kui praegune turg pakub. Möödunud kuuga kallinesid kõik sordid ning hinnakasv jäi 2,5 ja 4,5% vahele. Sorditi kallines okaspuupuit pisut rohkem kui lehtpuupuit. Kuusepaberipuit ületas üle pika aja taas 37 euro piiri ning on kalleim paberipuidusort.

Viimati maksis okaspuupaberipuit rohkem 2014. aasta II kvartali alguses. Kase- ja haa-

vapuidu praegusest kõrgemad hinnad jäävad 2015. aastasse. Eelmise kvartali lõpuga võrreldes on kuusepuit kallinenud 10%, männipuit enam kui 9%, kasepuit ca 3,5% ja haavapuit 5,5%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on trend sama, aga erinevused okas- ja lehtpuupuidu vahel oluliselt suuremad. Nii on kuusepuit aastaga kallinenud 15,6% ja männipuit 13,2%, kasepuit kõigest 2 ja haavapuit 1%.

Kui eelmisel kuul kirjutasin, et saame näha, millal küttepuidu hind 24 euro piiri ületab, siis ei osanud arvata, et ta seda kohe järgmisel kuul teeb. Aga nii juhtus ja septembris maksis tihumeeter segaküttepuitu keskmiselt 24,19 eurot.

HEIKI HEPNER

kuulutus.lehed.ee Info 680 4444

Nii on see olnud terve kolmanda kvartali. Okaspuupalkide hind on väga hea, lehtpuu jämesortimendil rahuldav kuni hea, paberipuidul hea ja küttepuidul rahuldav kuni hea.

Okaspuupalkidest on enam kallinenud männipalgid: standardpalk 1,5% ja peenpalk 3,1%.

Kuusepalkide hinnakasv oli mõõdukam – standardpalgil 0,5% ja peenpalgil 1,5%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnakasv selgelt suurem, kuid ka siin

on enam kallinenud männipalgid (standardpalk 5,6 ja peenpalk 7,2%).

Kuusepalgid on samal ajal kallinenud vastavalt 2,7 ja 4,6%.

Eelmise aasta septembriga võrreldes on hinnatõus veelgi suurem, jäädes 10–12% vahemikku.

Viimati maksis männipalk rohkem 2015. aasta alguses ja kuuse standardpalk 2014. aasta keskel. Kuuse peenpalgil on üldse erametsa hinnastatistika koostamise jooksul ainult kahel kuul 2014. aasta alguses olnud kõrgem hind kui praegu.

Lehtpuidu jämesortimentides pole viimase kuuga muutusi toimunud. Ka juuni hindadega võrreldes on muutused väikesed. Kasepakk on kolme kuuga kallinenud 1,4%, kasepalk odavnenud 0,4% ning haava- ja lepa-

Avalda oma reakuulutus Maalehes

Tänavune sügistalvine raiehooaeg algas vihmade ja heade puiduhindadega. Septembris jätkus hinnakasv kõikidel sortimentidel peale lehtpuupalkide.

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 9 (213) 28. september 2017

PVC-hallid – lai valik erineva suurusega halle täiendavaks lao- või tootmispinnaks nii ajutisel kui ka alalisel otstarbel Projekteerime, valmistame ja paigaldame halli kliendi soovide järgi. Karkass on valmistatud kuumtsingitud terasprofiilidest, kate ilmastiku- ja põlemiskindlast polüesterkangast.

Vaata lisa: www.pvc-halli.fi

Kontakt: Jaanus Laane tel 506 6284 jaanus.laane@steelexpress.eu

Tiit Kirsipuu tel 521 8470 tiit.kirsipuu@steelexpress.eu