Metsaleht (oktoober 2017)

ELi KLIIMAPOLIITIKA JA RAIEMAHUD: Eesti parandusettepanek on endiselt laual Lk 6–7 26. oktoober 2017 Nr 10 (214)

MAALEHE LISA

2 U U D I S E D

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

EMA

Looduskaitseliste piirangutega maad: riik lubas

Raha hüvitamisek Metsamees Mati Sepp juhib auditis tähelepanu sellele, et valgustusraie haavikus ei taga ilusa metsa kasvu, vaid loob hoopis põtradele isuäratava toidulaua.

Liikumine Eesti Metsa Abiks seab RMK säästliku metsamajandamise sertifikaadi kahtluse alla Eesti Metsa Abiks (EMA) edastas FSC säästva metsanduse sertifikaati haldavale NEPConile omapoolsed märkmed Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajandusliku tegevuse kohta, seades küsimuse alla praeguse metsandusliku tegevuse vastavuse FSC sertifikaadi nõuetele.

Põhjalikult koostatud auditi materjalid on kogutud 2017. aasta jooksul.

Auditis on viidatud RMKpoolsetele otsestele rikkumistele FSC säästva metsamajanduse sertifikaadi vastu ja kriisisituatsioonidele kohalike elanike huvide ning nende kodukohas teostatava raietegevuse vahel, samuti mitmesugustele puudujääkidele ökoloogiliste süsteemide jätkusuutlikkuse tagamisel.

Tähelepanu juhitakse ka riigimetsa majandajate rikkumistele seoses looduskaitsealuste jugapuude hävitamisega ja Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndis tehtud raietega.

Samuti osutatakse kohalike elanike puudulikule kaasamisprotsessile raiete planeerimisel Viimsis ja Taevaskojas, mitmesugustele konkreetseid raieid puudutavatele säästva metsamajanduse või metsaseaduse nõuete täitmise eksimustele ning loodusturismi ettevõtjate ja mesinike pöördumistele, milles konkreetsed huvigrupid praeguse RMK metsamajanduspoliitika vastu sõna võtavad.

Auditile on lisatud juhtumeid dokumenteerivaid pilte ja asjassepuutuvat kirjavahetust EMA,

RMK ja keskkonnaameti vahel ning ajakirjanduses konkreetsete juhtumite kohta ilmunud materjale.

“EMA auditi eesmärgiks on informeerida NEPConi RMKpoolsetest puudustest metsamajandamise praktikate läbiviimisel, sest riigimetsa majandajate metsamajanduslik tegevus tuleb viia täiel määral FSC sertifikaadiga vastavusse,” on öeldud auditi sissejuhatuses. “Juhul, kui RMK metsamajanduslik tegevus säästvamale suunale ei kaldu, siis ei saa riigimetsa majandajad oma tegevust FSC sertifikaadi sildi all jätkata, sest vastasel juhul kahjustub kogu sertifikaadi tõsiseltvõetavus.”

MARI KARTAU

rääkimistel seisame kindlasti Eelmisel aastal lubas selle eest, et saaks protsessi kiivalitsus riigieelarvet tehes, et suurendatakse rendada.” summat looduskaitseliste maade eraomanikelt Järjekord kestab üle kümne aasta riigile ostmiseks.

KETLIN RAUK ml@maaleht.ee

Nüüd ilmneb, et kõiki planeeritud maksumuudatusi ellu ei viida ja maade väljaostmiseks vajataks lisaraha. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on juuni seisuga nimekirjas kokku 168 kinnistut umbes 12 miljoni euro väärtuses.

“Esimeses järjekorras on 109 kinnistut: firmad ja eraisikud, kes said maa omanikuks enne, kui sellele seati looduskaitsepiirangud.

Teises järjekorras on 59 kinnisasja, mille esitajad teadsid selle omandamisel kehtivatest looduskaitselistest piirangutest ja on esitanud avalduse enne 2013. aasta aprilli.”

Kiisler lisab, et aastas lisandub tavaliselt 20 uut avaldust ning keskmine kinnistu suurus on 10,6 hektarit.

“Tänase seisuga on järgneval kolmel aastal looduskaitsealuste maade väljaostmiseks kokku üheksa miljonit eurot,” märgib Kiisler. “Järgmistel eelarveläbi-

Maade võimaliku vahetamise osas ütleb Kiisler, et varem kehtinud maadevahetuse mehhanism ei taganud läbipaistvust ja võrdset kohtlemist.

“Praegune lahendus ongi maa riigile müümine,” kinnitab ta. “Samas ei tähenda see, et mingitel juhtudel ei võiks ümberkruntimine kõne alla tulla.”

Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Liina Laineveer leiab, et kui 2017. aasta riigieelarvesse on planeeritud looduskaitseliste maade omandamiseks kolm miljonit eurot, siis arvestades, et juuni seisuga on omandamise järjekorras 168 taotlust kogumaksumusega umbes 12 miljonit eurot ning järjekorra alguses olevad kinnistud on menetluses juba 2005. aastast, on selline summa ilmselgelt liiga väike.

“Oleme seisukohal, et selline järjekord riigi seatud oluliste piirangutega kinnistute võõrandamisel on põhiseadusvastane,” ütleb ta ning seda on arvanud ka õiguskantsler. “Põhiseaduse § 32 kohaselt – “omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest”.”

Ta lisab, et kaheteist aasta pikkust järjekorda ei saa kuidagi vaadelda mõistliku ega kohese hüvitisena. “Selle aja jooksul võib maa olukord muutuda – tekkida tormikahju või kooreüraski plahvatuslik levik metsas,” toob ta näiteid. “Sel juhul on kaotajaks jällegi maaomanik, kelle maa väärtus väheneb ajas.”

Riik on kohustused lohakile jätnud “Praegune olukord on selline, et kõige varasem taotlus kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks on

Kaheteist aasta pikkust järjekorda ei saa kuidagi vaadelda mõistliku ega kohese hüvitisena.

Ketlin Rauk

U U D I S E D 3

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

eelarvest kompenseerida

PRIIT SIMSON

s ikka ei ole esitatud 16. detsembril 2005, kusjuures seda taotlust pole veel rahuldatud,” kinnitab ta.

Laineveer räägib, et tuginedes põhiseaduse § 12-le (isikute võrdse kohtlemise tagamiseks), tuleb täpsemalt reguleerida Natura 2000 alast välja jäävate looduskaitseliste piirangute hüvitamise kord, sh tähtajad, mille jooksul riik on kohustatud hüvitised välja maksma.

“Tagamaks ametkonna huvi menetleda taotlusi efektiivselt, tuleks kehtestada intressid kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel ning määrata tähtaeg, mille jooksul riik peab läbi viima menetluse kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks,” on ta veendunud.

Muuta tuleb looduskaitse põhimõtteid “Piirangud peavad muutuma lähtuvalt muutunud keskkonnast ja reaalsest olukorrast ning olema kooskõlas kaitse eesmärkidega,” tõdeb Laineveer.

“Näiteks pole põhjendatud hoida range kaitse all aastakümneid tühjana olnud pesapaiku või neid elupaiku.

Neid kaitsealuseid objekte saab teadliku majandamisega oluliselt tõhusamalt rakenda-

da liigi- või maastikukaitse eesmärkidel.”

Ta lisab, et hetkel kehtiva looduskaitseseaduse (LKS) § 13 sätestab kaitse alla võtmise otsuse tühistamise üldiselt, viidates vaid paragrahvides 8 ja 9 sätestatule, mis peaasjalikult sobib siiski kaitse alla võtmise menetlemiseks.

“Pikk ooteaeg kahjustab nii looduskaitse mainet kui ka usku õigusriigi toimimisse.” Laineveer märgib, et pärast 7. septembrit 2017 laekunud, õiguskantsleri antud seisukohta ja pöördumist Riigikogu poole – viia LKS kooskõlla põhiseadusega –, saab öelda, et küsimus ei ole enam poliitilises tahtes, vaid kehtiva põhiseaduse täitmises.

“Esiteks: maaomanik on senisest paremini kaasatud looduskaitseliste piirangute kavandamisse; teiseks toimib piirangute õiglane ja kohene hüvitamine, ning kolmandaks – loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse kontrollitud liigiandmete põhjal,” loetleb ta kokkuvõtteks eesmärke.

“Neljandaks, mittevajalikud piirangud kaotatakse kiirelt ja läbipaistva protsessi alusel.

Viiendaks, rakendatavad meetmed looduse kaitsmisel on efektiivsed ja nende kohaldamine on tagatud.”

Kohtusaaga jätkub Umbes kaks nädalat tagasi üllatas keskkonnaminister Siim Kiisler metsandushuvilisi tavapärasest emotsionaalsema avaldusega.

MARI KARTAU mari.kartau@maaleht.ee

Keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisleri töölaual seisavad muude paberite kõrval ka 168 avaldust, milles omanik soovib looduskaitse all oleva maa riigile müüa. Nagu ka miljarditehase kohtuasi.

Selles süüdistab ta liikumist Eesti Metsa Abiks (EMA) vaenu õhutamises.

Keskkonnaminister avaldas oma kriitilise kommentaari pärast seda, kui EMA esitas kohtule järjekordse kaebuse puidurafineerimistehase rajamisega seotud haldusaktide tühistamiseks. Tallinna halduskohus jättis tänavu septembris EMA esimese kaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et EMA-l puudub selles asjas üldse kaebeõigus.

“Selle asemel, et keskkonnaspetsialistide ja ettevõtjatega üheskoos asja sisuliselt arutada ja kõigile sobivat lahendust otsida, õhutatakse kohtukaebustega tüli ja vaenu ning muudetakse tõsised looduskaitseprobleemid juriidilise kempluse objektiks.

Nii jõuame varsti ühiskonda, kus keskkonnaküsimusi ei otsusta enam keskkonnaspetsialistid, vaid juristid,” sõnas Kiisler. “EMA tüütab kohut mõttetute kaebustega, millel pole vähimatki alust, sest tehase sobivuse üle otsustamiseks pole prae-

gu veel olemas peaaegu mingeid andmeid.”

Jurist Sven Anton, kes aitas EMA-l apellatsiooni kokku panna, kaebust mõttetuks ei pea.

“Planeerimisseaduse järgi peab riigi eriplaneeringu jätma alustamata, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeritava igal juhul.

Emajõe veekogumi seisundi kvaliteet, mis on keskkonnaameti kirja ja keskkonnaministeeriumi varasemate hinnangute järgi halb, välistab eos igasuguse inimtegevuse Emajões,” selgitab ta oma kommentaaris, mis on saadaval tema ja EMA Facebooki-lehel.

“Planeerimisseadus annab ka rahandusministeeriumile kaalutlusotsuse, mille järgi on ministeeriumil kohustus kaaluda ka avalikku huvi, mis on tehasele vastu – seda rahandusministeerium teinud ei ole. Mitte ühtegi NGOd või kodanikerühmitust (isegi mitte KOVe) ei kaasatud riigi eriplaneeringu alustamise arutelusse.

Kohus on tõepoolest viimane abinõu. Kuid antud olukorras ei jäänud EMA-l muud üle, sest avalikkus on diskussioonist välja jäetud. Esimesed otsused on kõik sündinud suletud uste taga ning avalikuks tehtud üksnes tulemused. Otsuse kättesaamisel on diskussiooni pidada aga hilja... Seega ainukene viis diskussiooni tekitada praegu oligi kohus.”

4 P U I D U E N E R G I A

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

Tulevik – tahame või mitte, puidu ANDRES PUTTING

Kindlasti on sellel seisukohal ka vastaseid, ent tõsi on see, et puitkütuste kui kodumaise taastuva ressursi kasutamisega vähendame sõltuvust suure keskkonnamõjuga fossiilsete kütuste tarbimisest ja energia impordist.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Oktoobris toimus Tallinnas seminar “Puit energiaks 2017”, korraldavad Erametsakeskus, RMK ja Eesti Taastuvenergia Koda.

Puiduenergia avab võimalusi “Peab tegema kõik selleks, et süsinikuemissiooni vähendada, muidu ähvardab elu Maal otsa saada,” rääkis keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv seminaril. “Süsiniku sidumine on seotud metsa juurdekasvuga. Kuidas täpset rehkendust teha, kuivõrd on süsiniku sidumine seotud metsade majandamisega ja palju muid küsimusi on õhus.”

Kas puit energiaks on võimalus või vajadus, püstitas Talijärv küsimuse. “Metsaomanikule on see võimalus saada tulu ka puidu eest, mis ei lähe vineeri- või saematerjali tootmiseks,” selgitab ta. “Süsiniku sidumise seisukohast on see ka võimalus.

Tööstuse seisukohalt vaadatu-

na on see samamoodi võimalus väärindada puidujäätmeid ja nn väheväärtuslikku puitu.”

Möödas on ajad, kui ümmargusest palgist võeti välja ainult kandiline puit. Puidutööstuse tulemuslik töö tänapäeval sõltubki Talijärve hinnangul sellest, kuidas tööstus suudab kasutusele võtta põhitootmise kõrval tekkivaid ülejääke – saepuru, pinde, haket jmt.

Pelletiturg asub taas tõusuteele Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni president Didzis Palejs kinnitas, et pärast mullust madalseisu pelletitootmine kosub ja turul on tekkinud juba defitsiit.

“Kui puiduressurssi analüüsida, siis metsad kasvavad juurde eriti hästi Läänemere ümbruses.

Samas on siin palju ka n-ö mahajäetud alasid, kus võtab võimust võsa. Need alad pole õigesti majandatud,” kirjeldab Palejs. “Lätis on sellist majandamata puiduvaru umbes 80 miljonit kuupmeetrit, ka Poolas on seda palju. See on potentsiaalselt

suur ressurss energia- ja puidukütuse tootmise jaoks.”

Palejs märgib, et nt Itaalias on kõrgekvaliteedilise puidugraanuli järele suur nõudlus ja talvel võib puhkeda paanika, kui pelleteid enam ei jätku. See on kergitanud ka pelletite hinda, tonn maksab lõpptarbijale keskmiselt üle 700 euro.

Nõudlusele annab hoogu ELi otsus kivisöeelektrijaamu sulgeda. Sama tendents on märgatav Hiinas. Üks võimalik alternatiiv kivisöele on aga just pelletid.

“Pelletitootmine on praegu ebastabiilne ja see tuleneb toorainega varustatuse heitlikkusest,” nendib Palejs. “Sellepärast ei saa tootjad sõlmida tellijatega ka aastast pikemaid tarnelepinguid.”

Vedelad puidukütused tulevad turule Fortumi Bio Oil Business juht Kasperi Karhapää leiab, et energeetikaettevõtte põhiülesanne on olla jätkusuutlik ja n-ö puidu vedelaks kütuseks muutmine seda tulevikus ka võimaldab.

Fortum oma 2,4 miljoni kliendiga kui Põhjamaade suurim elektrimüüja keskendub üha enam puiduenergia rakendamisele. Ettevõte toodab aastas kokku 46,3 TWh elektrienergiat ja 5,4 TWh soojusenergiat, lõviosa sellest Venemaal.

Suurt osa Tallinnast varustab soojaga Väo koostootmisjaam, kus hiljuti anti käiku Väo II jaam. Kütusena kasutatakse hakkpuitu, vähesel määral ka kütteturvast.

“Ressursside tõhusus ja majandamise efektiivsus on energeetikafirma tegevuse üks juhtmõtteid. Kõik, mida saab automatiseerida, see ka automatiseeritakse. Töötame selle nimel,

et biomass energiatootmises oleks tulevikus toorainega kindlalt tagatud. Kusjuures see stabiilsus tuleb tagada nii Soomes kui Hispaanias, seega kogu Euroopas. Kasutame energiatoot-

miseks ära ka kõik kõrvalsaadused, ülejääke ei teki ja tootmise juhtimine on efektiivne.”

Karhapää tunnistab, et mitmeid biokütuste kasutamist reguleerivaid direktiive Euroopa

SÜGIS ON HUSQVARNA VÄRVI Käepideme soojendusega mudelid 543XPG/550 XPG/560XPG tavamudeli hinnaga.

HUSQVARNA 545 KETTSAAG Võimsus 0.8 kW • Kaal 4.26 kg Kubatuur 28 cm³ • Õhuvoolu kiirus 76 m/s

-50 EUR

KAMPAANIA

HUSQVARNA 570BTS

-100 EUR

Lehepuhur Võimsus 2.9 kW • Kaal 11.2 kg Kubatuur 65.6 cm³ • Õhuvoolu kiirus 106 m/s

€625

€575

€725

€625

VÕSALÕIKUR 555FXT KAMPAANIA

555 FXT mudeli ostul kingituseks võsalõikaja jakk + püksid väärtusega 218 €.

Pakkumised kehtivad kuni 15.11.2017.

www.husqvarna.ee

P U I D U E N E R G I A 5

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

st saab energia niikuinii RAUNO VOLMAR

Ka klientidele on bioõli kütteks kasutamine lihtne. Kui õliküttel katlamaja on juba olemas, siis selle ümberseadistamisele kuluv summa pole kuigi suur.

Raiejäätmeid varutakse veel vähe

Teisel pool Pirita jõge asuv Iru elektrijaam, mis samuti koostoodab nii elektrit kui soojust näiteks Maardu linna jaoks, töötab juba mitu viimast aastat jäätmeid põletades.

Liidus alles töötatakse välja, ja kuni neid õigusakte pole, ei saa tööstused ka suuri investeeringuid teha.

Fortum kavatseb järgmisel aastal toota biomassikütuseid kasu-

tades üle viie TWh energiat, milleks vajatakse 2,6 mln m3 puitu.

Fortum Otso alustas hiljuti ka nn bioõli tootmist – puiduhakkest eraldatakse hapnik ja kondensatsiooniprotsessi käi-

gus saadakse pürolüüsiõli ehk bioõli, mille kütteväärtus on 13– 18 MJ/kg.

Aastas toodetakse praegu seda n-ö vedelikuks muudetud puitu 50 000 tonni.

“Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi tõi välja tõrked, miks me pole siiani välja jõudnud puiduressursi põhjalikuma kasutamiseni energeetikas. “Üks koht, kus me pole saavutanud maksimaalset taset, on raidmete kokkukorjamine uuendusraiete käigus. Seda suuresti looduslike tingimuste, aga ka majanduslike kalkulatsioonide tõttu,” kirjeldas Kaubi. “Praegu võime raidmete varumiseks riigimetsas planeerida kuni kolmandiku majandusmetsadest. Isegi kui pinnas võimaldab raidmeid metsast välja tuua, peame ikkagi igas konkreetses piirkonnas sellele eraldi lähenema. Mängumaa on küll väike, aga samas ei kasuta me praegu ära ka seda vähest.”

RMK varutud raidmete maht võinuks teoreetiliselt olla vähemalt 500 000 m3 aastas, tegelikult aga varuti mullu vaevalt 100 000 m3. Kokku varuti 2016. aastal Eestis 600 000 m3 raiejäätmeid, seega lõviosa tõid metsast välja erametsaomanikud.

Kaubi hindab, et tänavu saavutas juba aastaid kukkunud küttepuidu hind arvatavasti oma põhja ning edasi enam ei lange. Hakkpuidu hind, mille RMK praegu saab, on 13 eurot/ MWh, katlamajas kütusena kasutatava hakke omahind tuleb 10–15 €/MWh kanti. Motivatsioon puitu kütuseks müüa kõnnib nööri mööda, midagi kindlat või väga kasumlikku selles ei ole, nendib Kaubi.

Eesti turule tuleb praegu aastas 3,7 mln/m3 kütte- ehk energiapuitu. “Me ei peaks otsima turu kunstliku reguleerimise lahendusi, vaid laskma puiduturul endal kujuneda,” rääkis Kaubi.

Lisaks lubab ta, et kui otsustatakse puitu elektritootmiseks kasutada, võiks RMKst tulla saja kilomeetri raadiuses Narvast aastas 100 000 m3 nn energiapuitu.

Euroliidu taastuvenergia direktiivid uuenevad “Taastuvenergia osakaaluks tuleb Euroopas aastaks 2030 saavutada 27%, arendada on vaja nn teise põlvkonna biokütuste kasutamist ja selle elluviimine põhineb energialiidu juhtimisraamistiku direktiivil,” kirjeldab keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat.

Loe pikemalt digilehest!

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

ÜK S KÜSIMUS

Milline on puidu põletamise keskkonnamõju?

Igal orgaanilise aine põlemisel eraldub süsinik.

Samas ei mõõdeta seda heidet korstna otsas, sest muist biomassist laguneks looduses nii ehk naa süsihappegaasiks ja selle põletamine energia saamiseks võiks olla kliimagaaside tasakaalu mõttes nutikas.

Puidu eripäraks on, et seal talletunud süsinik ei pärine üksnes samast aastast ja rehkendus läheb märksa keerulisemaks.

Puit arvestatakse CO2-ks hetkel, kui see raiutakse.

Plusspoolele läheb näiteks juurdekasv ja pikaealiste puittoodete valmistamine. Üleraie või intensiivse kuivenduse korral ning madala efektiivsusega põletades juhtub lihtsasti, et puidu põletamise süsinikujalajälg on väga suur. Kuidas see on võrrelduna fossiilkütustega, ei oska ma öelda, aga kuna selle üle peetakse arvet vildakalt, mõjutab ka kogurehkenduse usaldusväärsust ja paneb kahtluse alla ambitsioonikad kliimaeesmärgid.

SIIM KURESOO Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees

6 P R O B L E E M

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

Euroopa kliimapoliitika on

Anna Aho

Allikas: Riigikogu

CO2 5

Raiemaht kuni 15,83 mln m3

Raiemaht kuni 12,67 mln m3

Raiemaht kuni 9 mln m3

Süsinikusidumine/+ emissioon raiemahuga kuni 15,83 mln m3

0

dajad, saavad seda teha ka edaspidi ilma, et tekiks n-ö süsiniku emissioon.”

keskmine

2020

tes “Reporteritund”, et ka metsarikaste Soome ja Rootsi saadikud pidasid seda heaks kompro-

Ettepaneku poolt hääletanud europarlamendi saadik Kaja Kallas tõdes Vikerraadio saa-

Perioodi 2013–2020 puudujääk süsinikusidumises erinevate raiemahtude korral Raiemaht kuni 9 mln m3

2019

2018

Süsinikusidumine/+ emissioon raiemahuga kuni 9 mln m3

2017

Süsinikusidumine/+ emissioon raiemahuga kuni 12,67 mln m3

2016

Eestil on hetkel suur võim edasise metsade kasutamist puudutava kliimapoliitika määramisel.

CO2

2015

“Süsinik esineb metsas biomassis ja mullas,” selgitab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) aseesimees Siim Kuresoo. “Mulla süsiniku muutusi uuritakse nii tema hingamist uurides kui süsinikusisaldust mõõtes. Biomassi arvestuses on tähtsamad just juurdekasv ja raied.”

Eestis korraldab LULUCFsektori iga-aastast inventuu-

Juulis arutati Brüsselis Eesti eesistujana välja käidud kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusreegleid. ELFi hinnangul võimaldaks need Eestil ja mitmel teisel riigil lähikümnenditel senisest rohkem metsa raiuda ning vähendaks Euroopa võimekust kliimamuutustega võitlemisel.

“Euroopa metsanduspoliitika valvekoera rolli täitva ühenduse Fern esindaja Hanna Aho räägib: “Eestil on hetkel suur võim edasise metsade kasutamist puudutava kliimapoliitika määramisel.” Aho sõnutsi on see aga paraku just juhtumas rahvusvaheliste keskkonnaühenduste tugeva kriitika alla langenud Eesti seisukoha tõttu,” öeldakse selle kohta ELFi pressiteates.

Nii läkski. Eesti tegi eelnõusse parandusettepaneku, mis praeguseks on pikkade arutelude tulemusena jätkuvalt laual.

“Euroopa eri piirkondades valitsevad niivõrd erinevad tingimused, et riikidele peaks jääma suurem iseotsustamise õigus,” leiavad Marek Kase ja Henrik Välja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust (EMPL). “Paljuski põhineb regulatsioon senisel praktikal, s.t riigid, kes seni on olnud aktiivsed metsamajan-

Kyoto protokolli kohustusperioodi 2013–2020 näitel

2014

Kuidas Euroopa Liit süsinikutasakaalu mõõdab?

Ei midagi uut: metsatööstus vs. keskkonnakaitse

Kasvuhoonegaaside sidumise/emissiooni seos võimalike erinevate raiemahtudega

2013

Oluline märksõna selles protsessis Euroopa Liidu tasemel on LULUCF. See muinasjutulise loitsuna kõlav tähekombinatsioon on lühend ingliskeelsest väljendist, mis kõneleb maakasutuse ja süsinikutasakaalu seostest ning viitab juba alates 2008. aastast Euroopas ettevalmistatavale määrusele, mis peaks seda tasakaalu suurendama.

“Siseriiklikult on Eestil seljataga pikk diskussioon raiemahu ja juurdekasvu teemadel.

ELi eesistujana lasub meil nüüd ülesanne leida metsakasutuse arvestusreeglite seadmises kompromiss, mis sobiks kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele,” arvati tookord Erametsaliidus.

46

,3

78

MARI KARTAU mari.kartau@maaleht.ee

riandmete ja -aruande täitmist Keskkonnaagentuur. “Selge see, et kogu riigi tagavara muutust hinnates ja sidumist arvestades tehakse päris suuri üldistusi,” leiab Kuresoo.

Keskkonnaagentuuri kodulehel selgitatakse, et kuna Eestis metsasus on suur, siis toimib mets ainsa võimaliku kasvuhoonegaaside sidujana. Valdav osa LULUCF-sektori heitkogusest on põhjustatud metsade raiest ning infrastruktuuri ja hoonestatud alade laiendamisest metsamaa arvelt.

Esialgu on välja käidud põhimõte, et riigi raiemaht ei tohiks ületada varasemat raiepraktikat ja -intensiivsust.

Näiteks Eesti raiemaht esialgu eelnõus välja pakutud võrdlusperioodil 2000–2009 oli keskmiselt 8,12 miljonit tm aastas, märgib Erametsaliit selle aasta juuli pressiteates LULUCFi protsessiga seoses.

“Arvestades, et meie majandusmetsade juurdekasv on 14,1 miljonit tm aastas (2016), lubaks uued arvestusreeglid Eestil raiuda vaid 57% aastasest juurdekasvust. Tekiks olukord, kus riigid, kes varasemal perioodil on vähem raiunud, saaksid karistada. Samas riigid, kes on raiunud rohkem, saavad olenemata metsa juurdekasvust karistamatult edasi raiuda.”

66,

Väikesel Eestil on praegu oluline roll kliimamuutuste leevendamises ja Euroopa kliimapoliitika kujundamises, aga ka metsanduse edasises arengus.

Raiemaht kuni 12,67 mln m3 Raiemaht kuni 12,67 mln m3

9

24,8

8

Raiemaht kuni 9 mln m3

Süsinikusidumine/+ emissioon raiemahuga METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017 kuni 15,83 mln m3

0

P R O B L E E M 7

Süsinikusidumine/+ emissioon raiemahuga kuni 12,67 mln m3

Eesti Euroliidus – väike, aga tubli?

“Eesti kompromissettepanek sisaldas näiteks väikeste metsarikaste riikide erandit, mida põhjendati väitega, et sellistel riikidel on emissioone keerulisem kompenseerida,” kommenteerib Kuresoo. “Suured riigid ei pruugi sellise väitega küll sugugi nõustuda, ent kuna väikestele erandi tegemine muudab üldnumbreid vähe, siis sellest suurt kära ei tehtud.”

Euroliidu veskid jahvatavad aeglaselt. 13. oktoobri otsus Euroopa keskkonnaministrite kohtumisel läheb nüüd lõpliku kokkuleppe saavutamiseks edasi läbirääkimistele Euroopa Parlamendiga.

Palju see raiemahu pealt süsinikuringluse arvutamine metsandust ja keskkonda mõjutab, selgub tegevuse käigus. “Euroopa metsade majandamisele on ikkagi kõige suurem mõju turuolukorral ja rahvuslikel regulatsioonidel,” leiab Kuresoo. “Läbipaistev LULUCF oleks taganud, et süsinikuarvestusel on järgmise kümnendi metsandusele suurem mõju. Samas pole liikmesriikidel aus süsinikuarvestus siseriiklikul tasemel keelatud ja loodan väga, et ka Eesti võtab metsade majandamise planeerimisel pikaajalise süsinikutagavara vaate üheks oluliseks aluseks.”

Raiemaht kuni 9 mln m3

46

keskmine

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

Perioodi 2013–2020 puudujääk süsinikusidumises erinevate raiemahtude korral

,3

66, 78

missiks. “Et meil vaadatakse just 2000–2012 vahemikku, on oluline,” märkis ta.

Algses eelnõus olid referentsperioodiks aastad 2000–2009, mis raiemahud Eestis olid väiksemad.

2013

jõudnud metsa Süsinikusidumine/+ emissioon raiemahuga kuni 9 mln m3

A JA JOON

8

Raiemaht kuni 12,67 mln m3 Raiemaht kuni 12,67 mln m3

9

24,8

LULUCFi protsess n Juuli 2016: Euroopa Komisjon esitab LULUCF-regulatsiooni eelnõu, mille kohaselt liikmesriigid, mille raiemaht ületab referentstaseme, saavad süsinikuheidet vähendada järk-järgult. n Juuni 2017: teadlased Kliimamuutuste Valitsustevahelisest Paneelist (IPCC) hoiatasid poliitikuid LULUCFi reeglite lõdvendamisega kaasnevate ohtude eest. n September 2017: esitati kaks parandusettepanekut, üks neist tuli Eestist ja pakkus välja arvestusmeetodi, mis annaks võimaluse väikestel, kuid metsarikastel riikidel senises mahus raiet jätkata. Europarlament esitas oma lõppseisukoha, mis oli algse Euroopa Komisjoni ettepanekuga võrreldes vähem ambitsioonikas kliimamuutuste leevendamise seisukohalt. 200 tuntud teadlast kirjutasid ELi keskkonnaministritele avaliku kirja, mis väljendas muret eelnõu vähese teadusliku aluse osas. n 13. september 2017: hääletati Euroopa Parlamendi Keskkonnakomisjoni raportit Euroopa Komisjoni LULUCFi määruse eelnõule. Komisjoniga võrreldes olid sel ambitsioonikamad eesmärgid, mis tähendaksid Eesti metsatööstusele survet raiemahtu vähendada, ja võimalik, et ka seniste raiemahtude juures tuleks hakata kvooti juurde ostma. Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon (Eestist on selles IRL) tegi sellele kolm metsatööstuse huvidest lähtuvat muudatusettepanekut, mis jäi ka hääletusel peale. Eesti saadikutest puudusid Yana Toom ja Marju Lauristin. Kaja Kallas, Urmas Paet ja Tunne Kelam olid EPP muudatuste poolt, Indrek Tarand hääletas kahe vastu ja ühe osas jäi erapooletuks. n 13. oktoober 2017: Luksemburgis toimus esimene Eesti juhitud ELi keskkonnanõukogu (ENVI) kohtumine. ELi keskkonnaministrid leppisid kokku ühise positsiooni ka LULUCFi käsitlevas määruses. n Plaan on jõustada LULUCF aastast 2021.

Allikas: Fern, ERR, ELF, ENDS, keskkonnaministeerium

MIS ON MIS

LULUCF EMPLi esindajad leiavad, et määrus omab potentsiaalselt olulist mõju, reguleerides võimalikke kasutatavaid metsade majandamise mahtusid. “Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas saavutatavad tulemused on meie tööstusharus strateegiliselt tähtsad.

Loodame väga, et lõplike õigusaktide alusel kasutatakse metsade säästvat kasvupotentsiaali täiel määral. Samas ei ole antud regulatsiooni veel vastu võe-

tud ja ka meie ootame lõplikku versiooni huviga,” ütlevad Kase ja Välja.

“Samas Euroopa Komisjon kavatseb 2018. aastal oma ELi tööstusstrateegia uuendamise kava raames koostada biomajanduse strateegia, et soodustada taastuvressursside jõulist arengut. Sellega seoses oleks väga oluline, et metsade tegelikku juurdekasvu saaks kasutada säästvalt,” selgitavad EMPLi esindajad.

“LULUCFi reeglite kliimagaaside auke saab osaliselt kinni toppida uues taastuvenergeetika direktiivis biomassi põletamisele rangemaid säästlikkuse kriteeriume kehtestades,” lisab Kuresoo. “Ka selle üle arutlevad Euroopa Parlamendi saadikud juba sel sügisel ning Eesti peab riigina oma seisukohad kujundama peatselt. Loodan, et nii EP saadikutel kui ka Eesti positsiooni otsustajatel on kõrva teadlaste ärakuulamiseks neis küsimustes.”

n Metsakasutus on osa ELi kliima- ja energiaraamistiku aastani 2030 ühest valdkonnast, mida märgitakse lühendiga LULUCF (land use, land-use change and forestry) ehk maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus. n LULUCFi arvestusreeglid kujutavad endast detailirohket põhimõtete kogu, mille alusel peavad riigid arvestust maakasutusest, selle muutustest ja metsandusest lähtuvate kasvuhoonegaaside üle. n LULUCF-sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud süsiniku sidumisega sama sektori poolt. Näiteks kui liikmesriik raiub teatava hulga metsa, siis peab see olema tasakaalus uue metsa istutamise, keskkonnasäästlikuma metsa-, põllu- ja rohumaa majandamisega. Referentstasemest rohkem raiudes muutub riik CO2 emiteerijaks ja peab maksma trahvi.

Allikas: keskkonnaministeerium, Erametsaliit, EL

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

8 U U D I S E D

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Metsamaade hinnad Rootsis on kerkinud kõrgemale kui kunagi varem. Kõige kiirem hinnatõus on olnud Põhja-Rootsis, kus ostetava metsa kuupmeeter maksab üle 30 euro. n Maailma kõrgeim puidust korrusmaja kerkib praegu Norras Hamarist põhja pool Brumunddalis. 2019. aasta märtsis valmiv üle 80 m kõrge Mjöstornet võtab selle tiitli Kanadas Vancouveris asuvalt 53meetriselt Brock Commonsilt. Mjöstornetis on 18 korrust ja ruumide pindala 15 000 m2. Hoonesse tuleb kortereid, büroosid ja ka hotell, ning selle maksumus on umbes 500 mln Norra krooni ehk 54 mln eurot. n Soome keskkonnakeskus ja loodusteaduste keskmuuseum teatavad, et Soome linnustik muutub kiiresti kliimamuutuse ja maakasutuse tõttu. Värske uurimuse järgi on 235 Soomes pesitsevast linnuliigist 87 liigi levikuala laienenud ja 82 liigil vähenenud. n Metsafirma Tornator kinkis Soome iseseisvuse juubeliks riigile 260 ha maad, mida saab võtta püsiva looduskaitse alla. n Hiina on aasta alguses tõusnud soomlaste saematerjali suurimaks ekspordimaaks, möödudes selles osas Egiptusest ja Jaapanist.

Prognoositakse, et käesoleval aastal viiakse Soomest Hiinasse umbes 1,4 mln m3 saematerjali. n Soomes ja Rootsis juba käivitunud ning peagi valmivad tselluloositööstused suurendavad survet paberipuidu hinnatõusuks Läänemere riikides. Suurim puitu neelav investeering on Äänikoskil augustis tööd alustanud Metsä Groupi biotootetehas. See kasvatab tselluloosi tootmist 800 000 tonni ja puidu kasutamist 4 mln m3 võrra. n Soome investeerimisfond Taaler müüb esimese metsafondina metsamaid rahvusvahelisele firmale, Prantsusmaa kindlustushiiule AXA IM Real Assets. Metsafond omab umbes 14 000 ha metsakinnistuid, kus metsamaad on 12 500 ha. Varem ei ole Soomes nii palju metsamaad müüdud.

TOOMAS LEMMING Allikas: Maaseudun Tulevaisuus, Metsälehti

Lõuna-Aafrika metsan Eesti noored on aktiivsed rahvusvahelises metsandustudengite organisatsioonis IFSA. Äsja viis ühistegevus neid tutvuma Lõuna-Aafrika metsandusega ning kahe aasta pärast on oodata ülemaailmset kokkutulekut Eestimaa laante rüpes.

KRISTJAN TÄLL Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi juhatuse esimees

Lõuna-Aafrika Vabariigis toimus 2.–17. juulini 45. rahvusvaheline metsandustudengite sümpoosion (IFSS), kus Eestit esindasid Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi liikmed Kristjan Täll,

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

Kristjan Sepp, Marek Uri ja Martin Tammejuur.

Lõuna-Aafrika Vabariigis tutvusime nende istandikega kui põhilise osaga metsandussektorist.

Riigi pindalast natuke rohkem kui ühe protsendi moodustavad metsad. Ülejäänud, mis lähevad FAO definitsiooni järgi metsa alla, on istandikud. Enamasti kasutavad

nad männi eri liike ning eukalüpti ja nende hübriide lühikese raieringiga metsade majandamises.

Parimates kasvukohtades võib eukalüpti raiering olla kaheksa aastat ning raie tulemusena saadakse 160–180 tihumeetrit puitu hektarilt. Suurem osa puidust läheb tselluloosi- ja paberitööstuse toormeks.

LAV on looduslikust metsast suuresti prii Külastasime kaht suurt ülemaailmset kontserni – Sappi ja Mond, mis tegelevadki peami-

selt paberitööstusega. Mõlemas ettevõttes väisasime katsebaasi ja -taimlat ning meile näidati, kuidas suurkorporatsioonis teadustöö edendamine toimub. Ühtlasi nägime, kuidas käib eukalüptitaime paljundamine – see oli eestlaste jaoks midagi uut. Taimi paljundatakse noorest võrsest, kärpides natuke ka lehti. Kindla temperatuuri ja niiskuse juures kasvatab võrse kuu ajaga juured alla. Lisaks külastasime SAFCOLi (South African Forestry Company Limited) metsandusmuuseumi, Hans Merinzki saekaatrit ja FABI instituuti.

U U D I S E D 9

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

ERAKOGU

Tulemas on 2017. aasta viimased metsatoetuste voorud Detsembri alguses on 2017. aasta viimased metsatoetuste voorude tähtajad. Metsaomanikel, kes tänavu uuendustöid tegid või metsale inventeerimisandmed tellisid, tasub toetuse küsimiseks juba praegu oma metsaühistuga ühendust võtta.

JAAN VELSTRÖM metsandusnõustaja

dus rajaneb istandikel LAVis on palju maastiku- ja metsapõlenguid ning nendega võideldakse pidevalt. Mondis tutvustati meile varustust ja meeskonda, millega nad ühes regioonis teevad enda istandikes maastikupõlengute tõrjet, mis on ka küllaltki ohtlik, sest alles eelmisel hooajal olid nad kaks autot kaotanud. Üks sõiduk oli kinni jäänud ja teisega mindi

seda välja tõmbama, aga tuli liikus nii kiirelt peale, et autod hävisid. Inimesed õnneks pääsesid.

Harivad külaskäigud ettevõtetesse Sümpoosion algas George’ist, kahe nädala jooksul sõitsime bussidega mööda idarannikut välja Kruegeri rahvusparki ja lõ-

Parimates kasvukohtades võib eukalüpti raiering olla kaheksa aastat.

petasime Pretorias. Kuna LAV on väga suur, kujunesid pikad bussisõidud üsna väsitavaks. Meeleolu aitas tõsta päev safarit Kruegeri rahvuspargis.

LAVis on igal firmal väga tähtis roll täita piirkonna ja riigi sotsiaalse valdkonna arendamises.

Eesmärk on pakkuda tööd võimalikult paljudele inimestele ja meile antigi ülevaade metsandusfirma Rance Timber tööst, millel on 16 000 ha istandikke ning saekaater, kus töötab 1500 inimest.

LAV on töötuse osakaalu poolest maailmas esireas. Kuid eu-

rooplasele võivad sealsed olud imelikud tunduda, sest inimesed võetakse tihti tööle lihtsalt töölevõtmise eesmärgil ja n-ö tühja töö tegijaid tundub palju olevat.

Pärast Kruegeri rahvusparki suundusime Pretoriasse, et seal sümpoosion lõpetada ning koju tagasi lennata. Nüüd on meil hea meel teatada, et just Eesti on aastal 2019 IFSSi toimumise riik. See annab võimaluse tutvustada 120 rahvusvahelisele metsandustudengile meie metsandussektorit.

Loe pikemalt IFSA tegevusest digilehest!

Metsa uuendamise toetust saab küsida 1. detsembrini.

Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, maapinna ettevalmistamist ning uuenduse hooldamist metsamaal, mille kohta on olemas kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Taotlusi saab esitada ainult e-PRIAs ja seda tasub teha metsaühistu kaudu, sest nii on toetuse määrad erametsaomanikule kaks korda suuremad. Taotlusvooru eelarve on 250 000 eurot.

Kui metsaomaniku eesmärgiks on aastate pärast endale või oma lastelastele metsast tulu teenida, tasub selle nimel varakult tööd teha. Noores metsas tehakse valgustusraiega esimene ja kõige olulisem valik – otsustatakse, milliste puude valgus- ja toitetingimusi konkureerivate puude raiu-

mise teel parandada soovitakse. See määrab metsa koosseisu tulevikus, sest vähenenud konkurentsi tingimustes kasvavad alles jäänud puud jõudsamalt.

Noore metsa hooldamiseks on parim aeg varakevad ja hilissügis, siis on metsas lihtsam liikuda ja tööd ei sega seal pesitsevaid linde. Tööde planeerimisel ja korraldamisel abistavad metsaomanikke kohalikud metsaühistud.

Metsa inventeerimise toetust saab küsida metsamajandamiskava tegemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamise eest. Taotlemiseks peab metsaomanik olema ühistu liige. Metsaühistud saavad läbi e-PRIA inventeerimistoetuse taotlusi esitada kuni 15. detsembrini, Erametsakeskus rahuldab taotlusi kuni 300 000 euro ulatuses.

Lisainfot toetuse taotlemise tingimuste kohta ja kohalike metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist.

40 AASTAT

Japa halumasinaid ja puulõhkujaid.

Aasta lõpuni kõik 385PRO mudelid 385EXPERTi mudelite hinnaga!

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee

www.metsaomanik.ee

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS • kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU

Eesti turul alates 1998. aastast

www.pilous.cz

www.krkmoigu.ee

10 A J A L U G U

hinnad alates

3500 €

Üle 10 mudeli, sh. hüdraulilised.

Tel/faks 607 0048, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200

1 TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Metsasusest rääkides tuleb kõigepealt selgeks teha, mis on mets.

Lihtne on selle osaga, mis oli katastrisse metsamaana sisse kantud.

Eesti metsasus tsaariaja lõpus oli katastrimetsade arvestuses kusagil 20%.

Talumetsadest olid Eesti vabariigi algusajaks katastrisse kantud ainult 12%. Ent peale selle oli suures koguses heina- ja võsamaad, mis võis olla metsaga kaetud, aga seda metsamaaks ei arvestatud. Sellega võis teha mida tahes ja seda kusagil arvesse ei võetud.

Kui panna kokku katastrimetsad, meie XVIII sajandi entsüklopedistide August Wilhelm Hupeli ja Wilhelm Christian

Kui suur on olnud Eesti metsasus?

Friebe kogutud andmed ning arvestada juurde ka võsamaad ja osa soometsi, siis võiks arvata, et metsasus tol ajal oli kõige rohkem 57–58%, aga tõenäoliselt siiski vähem. Ehk laias laastus umbes pool, mis on umbes samasugune protsent nagu oli välja kujunenud 1990. aastate alguseks ja on praegugi.

Mis siis vahepeal metsaga toimus, kust tuli nõukogude ajal levinud seisukoht, et esimese Eesti vabariigi ajal oli metsasus umbes 20%?

Eesti ajal raiuti üle 100 000 ha maha ainult selleks, et luua asundustalusid. Nende rajamiseks vaba maad ei olnud. Maad sai juurde riigi tagavaramaadest, mis olid sood ja rabad. Asundustaludele anti alguses ka palju kuivendamata soomaid, nii et asunikel oli tegemist küll.

Kuid kõige lihtsam oli anda metsamaad. See mets tuli maha saagida, kännud juurida ja sinna rajati talud. Kokku eraldati Eesti riigimetsadest 1940. aastaks ja kujundati ümber muudeks kõlvikuteks umbes 110 000 ha metsa,

Ale on põllumaa saamine metsa maharaiumise ja metsamaa põletamise teel. Tekkinud tuhk oli maale väetiseks. Alepõld on aletegemisel saadud põld, mida kasutati 3–4 aastat.

Ajalooliselt oli eriti Liivimaal levinud Buschland või võsamaa. See oli algselt mõeldud ajutiseks põllumajanduslikuks kasutamiseks. Sellel maal lasti 20–30 aastat metsal kasvada, siis raiuti maha, tehti alet ja võeti uuesti kasutusele. Ja seda oli päris palju.

Aletamine kestis XIX sajandi lõpuni kohati Lõuna-Eestis, kuna seal olid tüsedamad mullad. Saaremaal kadus aletamine ära kõige varem. Ka Põhja-Eestis oli alest juba ammu loobutud, kuna sealsed pinnaseolud selleks ei sobinud – sealne mullakiht on niivõrd õhuke, et see aletamisega hävib. Kui on tüsedam muld, siis on aletegemisel mõtet.

EESTI RAHVA MUUSEUMI KOGU

Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829

Endine kaasik on aletamiseks valmis.

Ostame:

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

mis kadus metsanimekirjast täielikult ära. Enamik sellest oli asundustalude jaoks või nende juurdelõigeteks. Väike osa läks ka muuks otstarbeks, näiteks kaevandustele või karjääridele.

Metsasuse osas sai selgust 1939. aasta põllumajandusloendusel, kus esimest korda võeti arvesse ka heina- ja karjamaametsad, mis omavad puistu täiust 30% või enam, samuti võsamaad, mis ka meil kuuluvad praegu metsamaa arves-

Aletamine

Raplamaa 523 7944

Võrumaa 5342 4232

Carl Sarapi foto Otepää maastikust 1930. aastatel. Põld ja mets võitlevad ruumi pärast.

H E A T E A DA

Viljandimaa 511 8671 509 0200 www.metsaforest.ee

VIRUMAA MUUSEUMID SA KOGU

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

tusse. Selgus, et Eesti metsasus ei ole 20%, vaid umbkaudu 33– 34%. Ma arvan, et see on kõige väiksem metsasus, mis kunagi on Eestis olnud.

Sellel ajal oli väga intensiivne põllumajandus. Kõik, mis vähegi võimalik, püüti põllumajanduslike kõlvikute alla panna. Nii et kui nõukogude ajal armastati välja tuua, et Eesti vabariigis oli metsasus 20% ja nüüd on tänu partei ja valitsuse hoolitsusele juba 43% metsa, siis tegelikult oli see arvudega manipuleerimine.

Kui selgus, et Eesti metsasus esimese vabariigi lõpus oli kusagil kolmandik maast, siis see lõi segamini kogu metsamajanduse senise arvepidamise, kõik prognoosid, arvestused ja raiemahud. Varem arvestati kõike katastrimetsade järgi, aga ei arvestatud neid metsamaid, mis olid sisuliselt talude käes.

Tänapäevastes kirjutistes enam ei öelda, et Eesti metsasus oli 20%, vaid tuuakse esile, et tegu oli katastrimetsadega, mis on kindel arusaadav üksus. Või siis võetakse aluseks põllumajandusloendusel selgunud 33%. Sellest punktist võime tänapäeva tõmmata ka mõningaid võrdlusi. Praeguseks on metsasus kõvasti suurenenud ja me oleme jõudnud enam-vähem sellisele tasemele, kus me olime XVIII sajandi lõpul. Ilmselt on see optimaalne.

MARI KARTAU

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

HINNAK A JA

2016. aasta oktoobriga võrreldes on männipalgid kallinenud 12–13% ja kuusepalgid 11% Oktʼ16 Novʼ16 Detsʼ16 Jaanʼ17 Veebrʼ17 Märtsʼ17

Aprillʼ17 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17

Männipalk 66,18 66,18 66,11 66,81 66,75 66,90 67,23 67,23 67,56 69,78 70,27 71,35 74,93 Männipeenpalk 62,49 62,49 62,40 62,41 62,36 62,35 62,51 62,78 63,19 64,68 65,67 67,71 69,99 Kuusepalk 67,13 67,13 67,99 68,72 68,72 69,13 70,27 70,59 70,65 71,93 72,22 72,57 74,49 Kuusepeenpalk 64,46 64,46 64,50 64,66 64,71 64,92 65,45 66,18 66,47 67,98 68,51 69,55 71,70 Kasepakk 80,70 80,70 80,70 80,90 80,90 80,90 80,90 80,90 80,9 82,00 82,00 82,00 82,00 Kasepalk 61,73 61,73 62,94 64,31 64,31 64,31 64,31 64,31 64,30 64,26 64,03 64,03 64,45 Haavapalk 36,50 36,50 36,50 36,50 36,00 36,00 36,00 36,00 36,0 36,00 36,00 36,00 37,50 Lepapalk 32,00 32,00 32,00 32,00 31,50 31,50 31,50 31,50 31,5 31,50 31,50 31,50 34,50 Männipaberipuit 33,59 33,62 33,57 33,67 33,80 33,46 33,46 33,66 33,76 34,60 35,34 36,85 39,10 Kuusepaberipuit 33,41 33,44 33,34 33,58 33,58 33,33 33,33 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 Kasepaberipuit 30,69 30,86 30,74 30,32 30,40 30,15 30,18 30,40 30,37 30,47 30,71 31,46 35,15 Haavapaberipuit 27,55 27,43 26,93 26,32 26,32 26,07 26,07 26,19 26,19 26,65 26,80 27,64 28,97 Küttepuit 20,67 20,84 20,68 20,40 20,65 21,28 21,79 21,92 22,18 22,69 23,44 24,19 24,32

Kvaliteet on olulisem kui kvantiteet

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, oktoober 2017 Aasta viimane kvartal algas positiivselt metsaomanikele, kes raieid kavandavad. Paljude sortimentide hinnad pole aastaid nii kõrged olnud.

Okaspuupalkide hinnad on oktoobris tõusnud tasemele, milleni need kas pole seni küündinud või on hinnarekordile väga lähedale jõudnud. Möödunud kuuga kallinesid enam männipalgid (standardpalk 5% ja peenpalk 3,4%). Kuusepalkide hinnakasv jäi 3% juurde ning sellega loovutas ta kallima okaspuu jämesortimendi nimetuse männi standardpalgile.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnakasv suurem

ja ka siin on enam kallinenud männipalgid (standardpalk 7,4% ja peenpalk 8,2%). Kuusepalgid on samal ajal kallinenud vastavalt 3,6 ja 5,5%. 2016. aasta oktoobriga võrreldes on hinnatõus aga veelgi suurem. Männipalgid on aastaga kallinenud koguni 12–13%, kuusepalkide hinnakasv jääb 11% juurde.

Lehtpuidu jämesortimentide hinnad on suhteliselt stabiilsed.

Oktoober aga tõi hinnamuutusi ka siin. Ainsana jäi septembri tasemele kasepaku hind. Kasepalk kallines kuuga 0,7%, haavapalk 4,2% ja lepapalk koguni 9,5%.

Samasugune hinnatrend oli ka kolm kuud tagasi. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on hinnad kasvanud kõigil lehtpuu jämesortimentidel. Enim on aastaga kallinenud lepapalk 7,8%.

Kasepalk on samal ajal kallinenud 4,4, haavapalk 2,7 ja kasepakk 1,6%.

Head paberipuidu hinda on metsaomanikud pidanud kaua ootama ja nüüd võib ütelda, et see on käes. Kõige enam kallines kasepuit (11,7%), kuid kalleim sort on jätkuvalt kuusepuit, mis maksis keskmiselt 39,27 €/ tm. Männipuit maksis 39,10 €/ tm, kasepuit 35,15 €/tm ja haavapuit 28,97 €/tm. Mõlemad okaspuusordid kallinesid kuuga 6,1%. Haavapuidu hinnakasv oli oktoobris kõige väiksem, 4,8%.

Viimati olid kõrgemad hinnad okaspuupuidul 2011., kasepuidul 2014. ja haavapuidul 2015. aastal. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kasepuit kallinenud 15,4%, kuusepuit 13,7%, männipuit 13%, ja haa-

vapuit 8,7%. Eelmise aasta oktoobriga paralleele tuues on aastaga enim kallinenud siiski okaspuupuit (kuusepuit 17,6 ja männipuit 16,4%). Kasepuit on sama ajaga kallinenud 14,5 ja haavapuit 5,2%.

Vaikselt, aga visalt ronib üles ka küttepuidu hind. Möödunud kuu tõi pooleprotsendise hinnakasvu, aga viimase kolme kuuga on küttepuidu hind kasvanud enam kui 7% ja aastaga ligi 18%. Tihumeeter segaküttepuitu maksis oktoobris keskmiselt 24,32 eurot. Arvestades biokütuste turu elavnemist ja toorainevajaduse kasvu, võiks oodata veel tänavu küttepuidu hinna jõudmist 25 euroni tihumeetri eest.

HEIKI HEPNER

Euroopa Liidus menetletav LULUCFi määrus peaks aitama kaasa kliimamuutuste leevendamisele säästva metsamajandamise kaudu. Mõõtühikuks on raiemaht.

Veeauru järel mõjukaima kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi kogust atmosfääris mõjutab lisaks fossiilsete kütuste põletamisele ka maakasutus. Maal, mis on täis ehitatud, puudub taimkate, seega ei seo see ka süsinikku. Põllumajanduse ja metsanduse puhul oleneb kõik sellest, kuidas majandamine toimub ja milline on toodang.

Kasvav mets seob ja talletab süsinikku, lagunev puit aga emiteerib. See juhtub väga vanas, aga ka näiteks juurepessust kahjustatud metsas.

Põlemisel, olgu siis tegu metsatulekahjuga, kamina või elektrijaama kütmisega, lendab kogu seotud süsinik mõistagi atmosfääri. Paberi- ja tselluloositootmisel oleneb kõik tootmisprotsessist ja toote elutsüklist. Kestvuskaupade valmistamisel puidust hoitakse aga süsinik pikka aega seotuna.

Asjade üle loogiliselt mõeldes pole raiemaht loodushoiu seisukohast üldsegi kõige olulisem näitaja. Palju tähtsam on see, mida ja kuidas me metsamaaga ning raiutud puiduga edasi teeme.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Mari Kartau, e-post: mari.kartau@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

OSTAME

OSTAME

AS A&P Mets ostab: METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

www.lemeksmets.ee

Lintsaeraam Wirex CZ-1/small + Terituspink Wirex ZO-1/S

KOKKU: 5900 € * Hind sisaldab käibemaksu. * elektrooniline joonlaud ja ka palgipööraja. * Saeraam tööks valmis komplekteeritud.

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

Kampaania kestab kuni 30.11.2017!

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Tuleviku tee 10, Peetri Mob 5558 5709 Tel 660 5159

info@aiataht.ee www.saeraam.ee facebook.com/aiataht

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

12 T E A D U S

METSALEHT Nr 10 (214) 26. oktoober 2017

Noored teadlased tõid värskeid tuuli puitmajade valdkonda Eesti Puitmajaklaster ja Puitmajaliit premeerivad kolmandat korda sektori jaoks olulistel teemadel kirjutatud tehasemaja valdkonna teadustöid.

LAURI KIVIL Eesti Puitmajaklastri projektijuht

Konkursi komisjon hindas puitmajasektoriga kõige sidusamaks ja rakenduslikumaks Eesti Maaülikooli tudengi diplomitööd “Erinevate hammastüüblitega ühendatud puit-puiduga liidete katsed” (autor Villu Melk).

Seniuurimata hammastüüblid Diplomitöö keskendus hammastüüblite vastuvõetava maksimaalse kandevõime uurimisele, sest hammastüübelkinniteid on olemas 11 tüüpi ja paljudes suurustes, kuid nende kasutamist on vähe kajastatud ja uuritud.

Diplomitöö andis ülevaate ka uuritud tüüblite rakendamisvõimaluste kohta seinapalkides peakandjate ja pärlinite

ehitamisel. Konkursi žürii hindas võidutöö katsete vajalikkust peamiselt liimpuidust talade laiema kasutuselevõtu aspektist. Liimpuidust talade uurimise katsete tulemused on vajalik sisend inseneridele ning annavad võimaluse planeerida kandvate konstruktsioonide pikemaid sildeid kui tavalise seinapalgiga ja projekteerida suuremaid avatud ruume lisatugesid kasutamata.

Puitehitiste arengut toetab ka Morten Kaasiku (TTÜ) ristkihtpuitpaneelide kasutusvõimaluste teemal kirjutatud lõputöö, mis hinnati konkursil II preemia vääriliseks.

Lõputöö peamine eesmärk oli analüüsida ristkihtliimpuidu (CLT) kasutusvõimalusi Eestis toodetavate puitkarkassil tasapinnaliste ja ruumelementidest majade jäigastamisel.

Katsete ja arutelu tulemusel selgus, et CLT on materjalina tasapinnasiseselt võimeline vastu võtma suuri koormusi ning ruumiliste moodulite tootmisel tähendab see majatootjatele väiksemat materjalikulu. CLT-paneelide kasutamine vähendab vajadust karkassi tugevdada diagonaalidega või terasraamiga.

HOLZLAND

Žürii hinnangul on antud töö nii arvutuste kui analüüsi osas põhjalik ning loodetavasti leiab ristkihtliimpuit järjest enam Eestis kasutust ka n-ö traditsiooniliste puitehitiste (eramud, viirhallid) jäigastamisel.

Lõpuks ometi rakendus hallile lepale Teadustöö III preemia sai samuti Eesti Maaülikooli tudeng Taavet Tamm, kelle töö uuris hallist lepast (Alnus incana) toodetud liimpuittalade tugevusomadusi.

Katsetega suudeti tõestada, et hall lepp omab häid näitajaid liimpuidu tootmiseks ning saadud toode vastab nõutud normidele. Žürii hindas antud töö juures peaasjalikult teema olulisust kohaliku ressursi väärindamise osas, sest hall lepp on Eesti metsades laialt levinud puuliik, mida ei osata veel maksimaalselt hinnata.

Kõik puitmajasektori teadustöö konkursil osalenud diplomitööd on kättesaadavad Eesti Puitmajaliidu ja -klastri koduleheküljel.

Parima teadustöö kirjutanud Villu Melki tehasemajade tootmise firma OÜ Holzland disainitud saja ruutmeetri suurune elumaja Loghome 25.

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Arocs 3253 LK 8x4 metsaveok Arocs metsaveok on valmis igasugusteks oludeks - alusauto veosillad on varustatud planetaar-ülekannetega, mis tagavad tagasilla ülekande i=3,7 juures rahuliku, aga jõulise liikumise. 4500 mm teljevahe tagab kaubaruumi mahuks lausa 7,3 m ning sõiduki tühimass koos juhi ja tõstukiga on 15,5 tonni. Haagiseta veoki 21-meetrine pöörderaadius kindlustab suurepärased manöövrid ka kitsastes oludes. Juhi heaolu toetab 7.1 helisüsteem, tasapinnaline õhkpatjadel kabiin ja ventileeritavad istmed. Tunne end kui kodus!

Silberauto Eesti AS esindused: Maardu, Fosforiidi 16, tel 611 9700 • Rakvere, Haljala tee 1, Tõrremäe, tel 660 0152 • Jõhvi, Jaama 42a, tel 611 9733 • Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 • Viljandi, Pargi 3b, tel. 435 4911 • Pärnu, Riia mnt. 231a, tel 445 1990 • Kuressaare, Tallinna 82b, tel 453 1423 • Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto • www.silberauto.ee