Metsaleht (detsember 2017)

RAHA: Maksumuudatused jätaks rohkem raha metsaomanikule ja täidaks riigikassat Lk 11 14. detsember 2017 Nr 12 (216)

MAALEHE LISA

Forest Steel XXL uued metsaveopostid aasta lõpuni soodushinnaga 870 €/tk!

Forest Steel XXL on valmistatud Ruukki Optim 960 QCW transporttehnika jaoks aretatud ultrakestvast terasest.

Pakume veel laias valikus metsaveotehnikat, kasutatud metsaveoposte, kasutatud tõstukeid ja tõstuki kabiine.

Küsi julgelt pakkumist!

Soovime Teile ilusaid jõule!

Müük ja lisainformatsioon: Forest Steel OÜ, kontakttelefon (+372) 50 22 118, olli@ehm.fi

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

Uued tehased suurendavad nõudlust Eesti puidutööstusse 160 000 tonni torrefitseeritud pel- kütusele, rääkimata võimaluleteid aastas, ettevõte vajab sel- sest, kui puitkütuste baasil peaks on tulnud või lähemal leks 440 000 tihumeetrit märga Narva elektrijaamades hakatama ajal tulemas mitmeid puitbiomassi ehk üldises mõistes tootma elektrienergiat. tootmisüksusi, mis küttepuidu sortimenti liigituvat plaanivad toorainena puitu aastas. Teisi loodusressursRaidmete kogumine kasutada väheväärtusse selline tootmine ei kasuta. tulu ei too likku puitu, millele enam Küttepuidu hind on viimase aasammu pole siinmail Sobib peaaegu taga küll mõnevõrra kerkinud, piisavalt rakendust igasugune puit ent pole siiski veel jõudnud taleitud.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Praeguse raiemahu juures tuleb igal aastal turule küttepuitu kolme-nelja miljoni tihumeetri jagu (2016 – 3,7 mln/tm) ning vähemalt miljon tihumeetrit sellest veetakse piiri taha töötlemata. Küsimus ongi selles, kes ja kuidas seda materjali kasutab.

Võimsa tselluloositehase rajamise initsiaatorid Margus Kohava ja Mati Polli ettevõttest Est-For Invest lubavad, et kui tehas püsti saab, on see võimeline enam-vähem kogu praegu väljaveetava puidukoguse (2,5–2,8 miljonit tihumeetrit) ise ära kasutama.

Kui puidurafineerimise tehase rajamine on veel küsimärgi all, siis on ka üksjagu reaalsemaid plaane.

Novembrikuus teatas OÜ Baltania, et kavatseb ehitada söepelletitehase Jõgevamaale Vägari külla. Tehase tootmismahuks on planeeritud

(Mandri-Eestis)

Baltania tegevjuht Mika Hassinen selgitab, et metsa- ja puidutööstusega seotud ettevõtetel on oluline paikneda tooraine lähedal ning seda tema hinnangul siinmail jagub.

“Vägari on logistiliselt hea asukoht, sellest 90 kilomeetri raadiusse jääb seitse saetööstust, mille tootmisjäägid moodustavad hea baasi, täitmaks Baltania biomassinõudlust. Ühtlasi on Vägarist hea ligipääs sadamatesse, eksportimaks söepelleteid Põhjavõi Kesk-Euroopasse,” põhjendab Hassinen asukoha valikut.

Tehas hakkab kasutama nii okas- kui ka lehtpuud, sobivad küttepuit, puude ladvikud, oksad, seenkahjustatud puit, puukoor ja puidutööstuse jääkmaterjalid.

Praegu võtavad suure osa turule tulevast küttepuidust Graanul Investi kontserni kuuluvad jt pelletitootjad. Lisaks peaks nõudlust küttepuidu järele suurendama üha hoogustuv koostootmisjaamade üleminek bio-

semele, mis metsaomanikke rahuldaks. Pikk tee on käia ka selleni, et metsaomanikele muutuks tulutoovaks massiline raidmete lankidelt kokkukogumine või näiteks hakkpuidu tootmiseks kändude väljajuurimine. Hakkeks mineva küttepuidu kokkuostuhind küünib praegu ligi 25 €/tm kanti, valmis hakke hind on 7–8 €/m3.

Nii tõdeb eelkõige Harjumaal metsa ülestöötamise ja hakkpuidu tootmisega tegeleva OÜ Puiduhake.com juht ja osanik Erkki Naabel, et praegune küttepuidu eest makstav kokkuostuhind hinnalt kallist raidmete kogumist ja töötlemist ei korva.

Küttepuit kallineb, kuid visalt Küttepuidu, sh raidmete hinda saab kergitada eelkõige kodumaise nõudluse suurenemine ja just sellele peaks uute tehaste rajamine loogiliselt kaasa aitama.

Praegu veel ei pruugi raidmete kokkuvedu end ära tasuda, aga edaspidi küll. Kui muidugi pinnas lubab ja asu

Viimaste aastate põhja saavutas erametsaomanike ühistute kaudu müüdava küttepuidu hind käesoleva aasta jaanuaris, mil tihumeeter maksis lõpplaos 20,40 eurot. Pärast seda on see igas kuus keskmiselt 30

senti tihumeetri kohta tõusnud ning praegu on keskmine lõpplaohind 25,60 €/tm.

Metsandusekspert Heiki Hepner on seda meelt, et lähematel kuudel võib küttepuidu hind ehk veidi veelgi kerkida,

aga kunagist tipptaset 26–28 €/tm see tema hinnangul lähemal ajal vaevalt saavutab.

“Aga ka praegu makstav hind on juba selline, et metsa tasub minna ka ainult küttepuidu järele,” kinnitab ta. “Kõiki kulu-

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

küttepuidu järele MADIS VELTMAN

ku toormekogust tagada, tõstavad teisedki turuosalised hinda ja nii see kerkima asubki. Praegu õhutavad seda nõudlust graanulitehased, aga keegi pole valmis kiiresti ja kohe hinda tõstma, sest eks neilgi ole äriplaanis investeeringute tagasiteenimiseks arvestatud mingi tasuva hinnatasemega, mille kergitamine saab tulla ainult firma tulubaasi arvelt.

Hall-lepikuid jagub kümneks aastaks

koht on soodne.

sid maha arvates peaks metsaomanikule sellise lõpplaohinna juures jääma kännurahana kätte viis eurot tihumeetri kohta.”

Hepneri sõnul saab hind kasvada kahel juhul. Esiteks, nagu turul ikka, siis, kui nõudlus üle-

tab pakkumise. Teiseks, kui turule peaks ilmuma küttepuidu nõudleja, kel kiiresti ja pidevalt mingit puidukogust vaja ja kes selle saamiseks kergitab hinda üldisest tasemest kõrgemale.

Et jätkuvalt ka endale vajalik-

“Eesti metsad on praegu küttepuidu iseloomuga puitu täis, küsimus on selles, kuidas see sealt kõige efektiivsemalt kätte saada,” selgitab Hepner olukorda. “Üks suurema hulga küttepuidu turuletoomise takistus seisneb selles, et meie metsad on lihtsalt nii pehmed, et puitu ei saagi kätte või kujuneb selle väljavedu niivõrd kalliks, et see ei tasu ennast ära. Teine küsimus on, kuidas leida üles need väikemetsaomanikud, kellel on näiteks hall-lepiku tükke, kuidas neid koondada ja kuidas neid motiveerida lepikuid ka raiuma.”

Hepner usub, et küpseid halllepikuid on praegu nii palju, et võiksime ainuüksi nende arvel kümme järgmist aastat oma aastase raiemahu täita. Lisaks on meie metsades hinnanguliselt 37 miljonit tihumeetrit met-

semele 26 €/tm. Kuna hinnavahe pelletitehaste nõudluse kasvu toel suureneb, peaks okaspuukütte hind kerkima sellest paar-kolm eurot kõrgemale.

Nõudlust küttepuidu järele veab Kaubi hinnangul suurenev nõudlus Taanis, Rootsis ja Soomes, samuti Läti riigimetsa majandaja otsus järgmisel aastal paberipuidu ekspordilepinguid üldse mitte sõlmida, tagamaks oma tööstuste toorainenälja rahuldamise. Lätlaste varumishuvi võib selle tõttu laieneda ka Eestile.

Lisaks annab hinnatõusule hoogu uute küttepuitu toorainena kasutavate tehaste lisandumine.

Praegu mõjutab hinda tublisti ka märg ilm, mis takistab raietöid.

“Kui meie üldine raiemaht ei kasva, vaid pigem väheneb, siis väheneb ka küttepuidu osa raietes, sest raiuda saab vaid seal, kus pinnas kannatab. Sellistes kasvukohatüüpides on aga palgi osakaal saadavas sortimendis suurem ja nii jääbki turul liikuvat küttesortimenti vähemaks,” selgitab Ulvar Kaubi. “Kuna kõik tehased tahavad oma osa ikkagi kätte saada, kergitatakse üksteise järel ka kokkuostuhinda.”

Märja pinnase pärast kulub enamik raidmeid praegu kokkuveoteede tihendamiseks.

Üks suurema hulga küttepuidu turuletoomise takistus seisneb selles, et meie metsad on lihtsalt nii pehmed, et puitu ei saagi kätte või kujuneb selle väljavedu niivõrd kalliks, et see ei tasu ennast ära.

HEIKI HEPNER

sakuiva puitu, mis samuti sobib küttepuuks.

Erametsaomanike valdused paiknevad aga väikeste tükkidena, saemehed neid hall-lepikuid raiuda ei taha, langetustraktor tasub aga kohale tuua alles siis, kui enam-vähem ühest kohast saab raiuda vähemalt 500 tm jagu metsa. Sama kehtib puiduhakkuri metsa kogutud raidmehunniku juurde toomise kohta.

Arvestatakse, et see võiks ära tasuda minimaalselt 30 tm raidmete puhul, millest saab keskeltläbi 80 m3 hakkpuitu ehk ühe rekatäie. Tasub ka arvestada, et nottidest tehtud hake on veidi kallimas hinnas kui raidmetest tehtu.

Raidmeid tasub Hepneri hinnangul praegu makstava hinna juures kokku vedada juhul, kui selle eest ei pea peale maksma.

See sõltub suuresti raiejäätmete kättesaadavusest. Aga kuna metsaalused on pehmed, läheb suur osa raidmetest ka väl-

ja- ja kokkuveoteede kindlustamiseks.

“Raidmeid tasub siiski raielankidelt välja vedada, kas või juba seetõttu, et pärast on seal siis uusi puid mugavam istutada,” leiab Heiki Hepner. “Üldiselt on küttepuidu hinna tõus ja sellest tulenev hoogsam raiumine ka metsakasvatuslikust seisukohast vaadatuna hea. See annab stiimuli rohkem tegelda harvendusraietega, kus küttepuidu sisaldus saadavas sortimendis on päris suur.”

Nõudlust veavad ka lõunaja põhjanaabrid RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul on aasta pärast küttepuidu hind eeldatavasti kõrgem, kui see praegu on, ehkki nii pika aja peale tarnelepinguid RMK ei sõlmi. Küll aga näitab prognoos, et järgmise aasta esimeses kvartalis võiks segaküttepuidu hind kerkida ta-

KÜSI

www.bmf.ee

TÕSISED metsamasinad

jõulu

pakk

nii talunikule kui ka metsamehele

u

mist! info@ bmf.e e tel 51 6 503 6

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

BMF 10T2 BMF 6T2

BMF 17T2

Haagised 6-17 t Tõstukid 4,3-9,05 m Haaratsid 0,15-0,24 m2

4 L O O D U S K A I T S E

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

Õppekäik selgitas, miks on vaja Laiad raadatud sihid ja rööpad kui põhjatud mülkad – soode taastamise “ehitusplats” Soomaa rahvuspargis pakub kurba vaatepilti, kuid projekti eestvedajad lubavad olukorra peatset paranemist.

VIVIKA VESKI ml@maaleht.ee

“Kunagi, kui soid kuivendati, uskusid ametnikud, et nad teevad õiget asja. Nüüd ametnikud taastavad soid ja usuvad jälle, et teevad õiget asja.” Nii võtab kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) eriprojektide koordinaator Indrek Vainu kokku soode taastamise õppekäigu Soomaal. “Mõlemal korral on leidunud teadlasi, kes kinnitavad, et just nii peabki,” lisab ta.

Novembri keskpaiku aset leidnud õppekäigu korraldas Soomaa rahvuspark. Retke juhtisid Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv ja looduskaitsespetsialist Priit Voolaid.

Just RMK veab Soomaal soode taastamise projekti. Õppekäigul osales mõnikümmend inimest – kohalikke elanikke, looduskaitseaktiviste, keskkonnaametnikke ja teisi huvilisi. Külastati objekte Valgeraba lõunaservas, Kuresoos ja Ördi rabas.

Tööd neis paigus on eri järgus, kuid veetaset on õnnestunud tõsta juba kõikjal. Nõnda tuli neil retkelistel, kes olid suhtunud kergemeelselt korraldajate soovitusse panna jalga kummikud, peagi ringi kõndida lirtsuvate jalavarjudega.

Ilm oli hilissügise kohta ilus, päikegi näitas end, ometi tuli novembritrööstituses selgelt esile selle etapi näotus, kui mets ei ole enam mets, kuid ka veel mitte soo. Nõnda jäid mitmed osalejad õppekäigu lõpuski endiselt kahtlema korraldajate selgitustes, miks on vaja soid taastada.

Varem hoopis soisem Eelmise sajandi keskpaigas oli Soomaa märksa soisem ja vähem metsane kui praegu. Sellest annavad muu hulgas tunnistust 1950. aastatel tehtud ortofotod, mis taastustöid kavandades appi võeti. Kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel läks lahti suur kuivendustöö, paljuski Moskva raha toel. Kuivendatud paikadesse tekkis uudne kooslus kõdusoomets, mis majanduslikult võib olla üsna tootlik, kasvatades korralikku palki. Kõdusoometsa looduskaitseväärtuse üle vaieldakse, kuid päris väärtusetuks ei peeta seda ka selles suhtes.

1990ndate alguses kõneldi meil soode taastamisest pigem kui asjast, millega lääne arenenud tööstusmaad peavad tegelema, kuna on oma looduslikud soomaastikud kõik ära kultuuristanud. Rõõmustati, et meil on soid veel piisavalt alles. Siiski tellis keskkonnaministeerium sooteadlaselt Mati Ilometsalt üle-

Soode taastamiseks tehtav töö ei näe kuigi esteetiline välja ning on riivanud nii kohalike elanike kui ka looduse hea käekäigu eest seisjate silma.

vaate soode seisundi kohta, millest ilmnes, et kaks kolmandikku meie soodest on kuivendusest sedavõrd mõjutatud, et seal enam turvast ei teki, pigem laguneb olemasolevgi.

Selgus, et eriti kriitiline on olukord madalsoodega. Nii tegigi Ilomets esimesena Eestis ettepaneku hakata ka meil soid taastama. Soode taastamisega hakkas kõigepealt tegelema Eestimaa Looduse Fond (ELF), kellel on praegu kuus taastamisala Eesti eri paigus.

Soomaal alustas RMK Keskkonnainvesteeringute Kesku-

se rahatoel soode taastamisega seitse aastat tagasi Kuresoos.

Ka selle soo taastamise vajadusest hakkas kõigepealt kõnelema ELF. Kuresoo on Eestis üks suuremaid hästi säilinud soid.

Valgeraba lõunaservas alustati taastustööga eelmisel aastal. Seal kujundatakse kõdusoometsast siirdesoometsa, mis seal ka omal ajal kasvas. Sekka oli ja peaks jälle tulema lagedat siirdesood.

Soo taastamiseks võetakse kõigepealt puid harvemaks või need hoopis maha ning seejärel aetakse kinni kuivenduskraa-

vid. Puit veetakse metsast välja. Märjal ajal jäävad veoteed tähistama sügavad rööpad, mis kiiresti veega täituvad.

“See on ökokatastroof – looduse hävitamine taastamise sildi all,” sõnas Indrek Vainu EMAst, kui õppekäik songitud maastikule jõudis. Vainu elab ka ise Soomaal, arendades seal loodusturismi. Nõnda tõdes ta, et taastusalal puudub igasugune rekreatiivne väärtus ja turisti ei saa sinna tuua veel hulk aastaid. Õppekäigul osalejad pärisid, miks üldse veetakse raiutud puit metsast välja, kui eesmärk on

sood taastada, mitte puidumüügist kasu saada. Voolaid vastas, et kui puit raiepaika maha jätta, jääks maastik veelgi koledam ja muutuks tükiks ajaks läbimatuks.

Uuriti, miks peab üldse raiuma ja kas ei piisaks kuivenduskraavide kinniajamisest, et lasta siis loodusel teha oma töö.

Voolaid selgitas, et raiel on kaks eesmärki. Esiteks tehakse sellega ala lagedamaks ja teiseks mõjutab see omakorda veerežiimi.

Raie aitab tõsta veetaset, sest kasvavad puud toimivad transpiratsioonipumpadena, kuivendades maapinda.

Häid pühi ning toredat aastavahetust!

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük

L O O D U S K A I T S E 5

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

vett metsa alla lasta INDREK VAINU

Raiel on kaks eesmärki.

Sellega tehakse ala lagedamaks ja see mõjutab omakorda veerežiimi.

Priit Voolaid

Kraavid lükatakse kinni kopaga. Parasjagu oligi Kuresoo taastusobjektil töö käimas. Kopajuht tunnistas, et vahel kipub masin ka sohu vajuma ja siis tuleb roomikute alla puitmaterjali otsida, et kandepinda tekitada.

Paraku jätab rasketehnika metsa oma jälje, mis selles paigas tähendas rööpaid, millesse kogunenud veest ka kõrgete kummikutega läbi ei pääsenud.

Kohv ütles, et praegu võib neid taastusobjekte võrrelda ehitusplatsiga, kuid juba paari aasta pärast on pilt hoopis parem. Et selles veenduda, siirdus

õppekäik Ördi rabasse, kus tehti raiet ja aeti kraavid kinni mõni aasta tagasi. Seal on soomaastik tõepoolest taastuma hakanud, nii et “ehitusplatsi” pole enam peaaegu nähagi. Ka jõhvikad on soosse tagasi tulnud.

Pole isetegevus Voolaid ja Kohv selgitasid, et projekti käigus taastataksegi sooliikidele vajalikke elupaiku.

On mitmeid liike, kes Eestis elavad ainult soodes, näiteks paarkümmend linnuliiki. Sooelupaikadest sõltuvad ka kiilid.

Mitmel kohalikul elanikul oli see esimene kord soode taastamist lähedalt kaeda. Selle mõju on nad siiski juba tunda saanud. Näiteks kurtis üks proua, et tema karjamaad on jäänud vee alla, kui läheduses kuivenduskraave suleti. Samuti ootavad kohalikud, et RMK nendega sellised plaanid senisest hoopis rohkem läbi räägiks.

Osalejad esitasid veel mitmeid kriitilisi küsimusi. Näiteks miks ei hinnatud projekti eel selle sotsiaalseid mõjusid.

Samuti mainiti euroraha, mille toel RMK asja ette on võtnud ja mis nüüd tulevat ära kulutada – mahavõetud palgipuust saadud tulu veel peale selle.

Voolaid selgitas, et see on siiski riigi tasandil tehtud strateegiline otsus, et peab taastama teatud liiki soid. See on kirjas riiklikus looduskaitse arengukavas aastani 2020.

Mitu osalejat uuris, et kui soode kuivendamisega mindi omal ajal liiale, siis miks korratakse vana viga, sekkudes looduse loomulikku toimimisse.

Miks ei jäeta metsa nüüd rahule, lastes tal olla?

Voolaid vastas, et tegelikult nii tehaksegi, sest taastamine hõlmab vaid murdosa kuivendatud metsast.

Puude väljaveol ja kraavide kinniajamisel kasutatav rasketehnika on jätnud metsa alla sügavad jäljed.

METSAST UUESTI SOOKS

Kuivendamine ja taastamine n 1990. aastate lõpus oli Eestis kuivendatud metsa pindala 550 000 hektarit. n Looduskaitse arengukava kohaselt tuleb aastaks 2020 taastada vähemalt 10 000 hektarit madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid. n Prioriteetsed taastamisalad valiti välja teadlaste, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK spetsialistide koostöös.

Nimekirjas on kokku 89 sooala.

Allikas: “Looduskaitse arengukava aastani 2020” ja “Kaitstavate soode tegevuskava” (keskkonnaministeerium)

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Elektriliinide alt pool miljonit tihumeetrit puitu Elektriliinide alt vabaneb kümne aasta jooksul igal aastal Soomes 10 000 ha maad, sest läbi metsa kulgevad elektri õhuliinid uuendatakse maakaablitega või paigutatakse teede äärde. 2028. aastaks saadakse seetõttu maad metsa kasvatamiseks juurde üle 100 000 ha. Kui arvestada metsa keskmiseks hektari juurdekasvuks 5 tm/ha/a, suureneb Soome metsade aastane juurdekasv poole miljoni tihumeetri võrra. Peamine osa elektriliinidest asub eramaadel. n Põdrakahjustuste kompensatsioonid suurenevad Soome metsaomanikud on taotlenud põtrade põhjustatud kahjude kompenseerimist märkimisväärselt rohkem kui eelmisel aastal.

Novembri keskpaigaks oli Soome Metsakeskus hinnanud põdrakahjustusi umbes 2640 ha-l, mullu oli samaks ajaks kahjustusi hinnatud 1204 ha-l.

Metsakeskus jätkab põdrakahjustuste hindamist senikaua, kui ilm seda veel lubab.

Põdrakahjustusi esineb kõige rohkem 1–3 meetri kõrgustes männikultuurides. Kompensatsiooni võib taotleda, kui kahjustuskriteeriumid on täidetud ja kahjustuse ulatus ületab 170eurose kompenseerimiskünnise.

Metsaomanik võib ka ise määrata kompenseerimissumma suurust ja kompenseerimise kõlblikkust Tapio Oy ja Metsakeskuse uue põdrakahjustuse arvutusabilisega.

TOOMAS LEMMING Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

6 M E T S A N D U S

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

Uus mets nõuab raha ja tööd KERTU KEKK

Uue metsa kasvatamine nõuab investeeringuid.

Kui palju peaks raietulust kõrvale panema, et kevadel uus mets kasvama saaks?

KERTU KEKK SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht

Talv on traditsiooniliselt metsatööde tegemise aeg. Kui sel talvel raietööd plaanis, tuleks meeles pidada ka metsa uuendamise kohustust. Metsa uuendamise võtteid peab kasutama kahe aasta jooksul pärast raiet. Mets peab olema sobivate puuliikidega uuenenud viis aastat, mõnes kasvukohas kümme aastat pärast raiet.

Uuendamisvõtted on maapinna ettevalmistamine, seemnete külv ja puude istutamine, metsauuenduse hooldamine ning looduslikule uuenemisele kaasaaitamine. Vaatame üle, kui palju nende tööde tegemiseks raietuludest kõrvale peaks panema.

Maapinna ettevalmistus annab kasvueelise Maapinda valmistatakse ette enne külvi või istutamist, aga ka metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istu-

ehk konkureerivad taimed ära niita. Noori metsakultuure õigel ajal hooldamata võib istutamisele kulutatud raha raisku minna. Üldjuhul ei piisa ühekordsest hooldamisest. Sõltuvalt kasvukohast peab noorte taimede konkurentsivõimele kaasa aitama mitu aastat järjest või äärmisel juhul isegi paar korda aastas.

Kultuuri hooldamise maksumus jääb enamasti 160–240 euro vahele hektari kohta. Hind sõltub sellest, kui suur on rohuja põõsakasv.

Uuendamine tasub läbi mõelda Talgu korras käib metsaistutamine kiiresti. See pilt on tehtud kevadel Põhja-Eesti Metsaühistu metsapäeval.

tatud või tärkaval puul vähem konkurente ja metsaomanikul hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Peamiselt valmistatakse maapind ette mehhaniseeritult, ketasadra või kopaga, vähesel määral ka käsitsi.

Ketasadra külge on võimalik kinnitada külviseade, mis võimaldab puuseemned külvata maapinna ettevalmistamisega samaaegselt. Külvata tasub vähem viljakatel ja liivastel raiesmikel ning kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kus istutamine raskendatud.

Maapinna ettevalmistamine maksab umbes 170 eurot/ha.

Kui samal ajal tehakse ka külv, lisandub hinnale seemnekulu.

Kui otsustatakse metsa uuendada istutamisega, on suurimaks kuluks taimed. Enim istutatakse kuuske ja mändi, vähem kaske.

Taimede hinnad algavad 20 sendist taime kohta ja jäävad tavaliselt alla 30 sendi. Harvem esinevate puuliikide puhul tuleb arvestada suurema väljaminekuga.

Metsaomanike taimesoove koguvad kokku kohalikud metsaühistud, kes hangivad taimi üheskoos ja suurtes kogustes läbi Keskühistu Eramets. Tänavu hangiti nii ligi kolm miljonit metsataime. Lisaks on metsaühistutel taimede hankimiseks

sageli eelkokkulepped ka kohalike taimlatega. Ühistute kontaktid leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.

Kas istutada ise või tellida istutajad?

Kuuski ja kaski tuleks hektarile istutada vähemalt 1500, tavaliselt pannakse neid mulda veidi rohkem. Mändi istutatakse vähemalt 3000 taime hektari kohta.

Istutamise saab tellida teenusena või teha töö ise. Kui tellida tööd tegema professionaalid, jäävad teenuse hinnad istutatud taime kohta enamasti 10 ja 20 sendi vahele.

Potitaimede istutamiseks mõeldud istutustoruga jõuab üks inimene päevas maha panna umbes 500 taime. Avajuursete taimede muldapanek on ajamahukam, päevas võiks arvestada 200–300 taimega inimese kohta.

Kogenumatel käib töö kiiremini.

Metsauuendus nõuab ka tulevikus hoolt Kui istikud on mulda pandud, tuleb nende eest edaspidi ka hoolt kanda. Suurim oht neile on lopsakas rohukasv ja kiirekasvulised lehtpuud. Väikeste puude kasvutingimuste parandamiseks tuleks neid hooldada

Alati ei peagi ise metsa uuenemiseks midagi tegema, mitmed kasvukohad uuenevad sobivate puuliikidega ise. Kuid looduslik uuenemine annab eelised kiirekasvulistele lehtpuudele, ning eelkõige okaspuud jäävad konkurentsis alla. Uuendamisvõtteid kasutades saame ka tulevikuks väärtuslikke okas- ja lehtpuupuistuid.

Metsa uuendamist planeerides tasub kindlasti metsaühistuga ühendust võtta ja nõu pidada, kas ja milliseid töid uuendamiseks vaja on, millised võivad olla täiendavad kulud ning kas peaks investeerima ka kahjustuste vältimisse. Metsaühistust saab küsida ka Erametsakeskuse makstavaid metsatoetusi.

M E T S A N D U S 7

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

MARKO PALM/WWW.PILTNIK24.EE

Erametsaliit: 15 eurot ei kata saamata jäävat tulu Tehnorajatiste talumise tasu arvestamisel tuleks aluseks võtta maa kattetulu väärtus.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Kuna liinide all oleval maal ei saa metsa kasvatada, tuleks metsaomanikule saamata jääv tulu hüvitada.

Eesti Erametsaliit on jätkuvalt seisukohal, et plaan, mille järgi hakataks maaomanikele, kelle valdustest läheb läbi elektriliin, gaasitrass või muu tehnorajatis, maksma talumistasu 7,5 protsenti maa maksustamishinnast, on metsaomanike suhtes ebaõiglane, kuna ei korva neile saamata jäävat tulu ligilähedaltki.

“Kui metsast läheb elektriliin läbi, siis sellel maal mets ei kasva,” märgib erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik, kes käis hiljuti Riigikogu õiguskomisjonis metsaomanike seisukohti selgitamas.

Erik märgib, et kui eelnõu jõustuks praeguse plaani kohaselt, tähendaks see metsaomanikele aastas keskmiselt 15 euro suurust hüvitist ühelt hektarilt tehnovõrgu alla jäävalt metsamaalt. Arvestuse aluseks on Eriku sõnul keskmine metsamaa maksustamishind, mis pärineb juba aastast 2001 ning on 200 eurot hektari kohta. See summa aga ei korva metsaomani-

kule saamata jäävat tulu, mida võiks teenida siis, kui trassialusel maal mets kasvada saaks.

Kui aga hinnata maa uuesti ära, tõuseks maamaks nii metsamaal kui ka põllumaal utoopiliselt kõrgele, kuna ka maamaks on seotud maa maksustamishinnaga.

“Seda saab vältida seadusemuudatusega, maamaks tuleb maa maksustamishinnast lahti siduda,” nendib Erik.

Ta märgib, et kindlasti ei ole erametsaliit päri, kui seadus võetakse vastu eelnõus ettenähtud kujul. “Siis pöördume õiguskantsleri poole, kohtusse jne,” kinnitab ta.

Maa koos viljaga “Tahame, et saamata jäänud tulu kompenseerimisel võetaks talumistasude arvutamisel arvesse metsade majandamise 3–5aastase perioodi keskmist kattetulu,” selgitab Erik. Eesti Maaülikooli 2012. aasta uurimuse kohaselt on kattetulu suurus 138 eurot metsamaa hektari kohta aastas.

7,5 protsendi variant talumistasu arvutamisel võiks Eriku sõnul kõne alla tulla siis, kui metsamaa hinnataks tema õigesse väärtusse ajas.

“Me ei saa aga hinnata ainult maad ehk eraldada mõttes maa küljest metsa, vaid peame maad hindama koos viljaga ehk metsaga,” märgib Erik ja selgitab: “Miks metsamaa puhul ei saa maa hinda hinnata ilma viljata, nagu põllumaa puhul, on see, et vili ehk metsa valmimisaeg on nii pikk ja selle järgi lõpuks maa hind välja kujunebki.” Õiglane hind, mille pinnalt talumistasu arvutada, leitaks tema sõnul siis, kui maksustamise aluseks võetakse metsamaa müügi keskmine hind, mida arvutab igas kvartalis maa-amet.

“Turu hinnanguline keskmine hind on 1800 eurot ning kui korrutame selle 7,5 protsendiga, saame 135 eurot, mis on metsa kattetuluga samas suurusjärgus,” märgib Erik.

Kui paljude metsaomanike maalt tehnorajatised läbi lähevad, on Ants Eriku sõnul raske öelda. Küll on erametsaliidul teada, et kogu riigi metsi läbiva-

Peame maad hindama koos viljaga ehk metsaga.

Ants Erik

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

te liinikoridoride pindala on ühtekokku 30 429 hektarit. Kõikide liinikoridoride pindalast moodustab see 38%. Sellest u 40,7% on riigimetsad.

Tasu tuleb küsida Praegu ühtset metoodikat talumistasude maksmiseks ei olegi, sest aastal 2012 tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks koefitsiendid, millest tehnovõrkude omanikud maaomanikele maksmisel lähtusid. Samas ei täpsustanud kohus, kui suurt tasu tuleks maksta. Elering näiteks on kolmel viimasel aastal maksnud talumistasuna elektriliinide ja gaasitaristu kaitsevööndiga hõlmatud kinnistuosa maamaksu.

Elektriliinide talumise eest maksis Elering tänavu 57 315 eurot, keskmine tasu katastriüksuse kohta oli 33 eurot. Gaasitrassi talumise eest maksis Elering tänavu 465 eurot, keskmine tasu katastriüksuse kohta oli 2,40 eurot.

Tehnovõrgu talumise tasu ei maksa ettevõtted vaikimisi, vaid seda tuleb maaomanikel taotleda.

Talumistasude maksmise eelnõu algatati tänavu 20. märtsil, nüüdseks on see läbinud esimese lugemise ja on alates maikuust arutlusel Riigikogu õiguskomisjonis.

8 A R V A M U S

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

Seadus käsib toetuste maksmisel väikemetsaomanikku, tegelikult s Selle aasta septembris jõustunud metsaseadus käsib toetuse saajana eelistada väikemetsaomanikku, kuid keskkonnaministri 2014. aasta määrus, mis paneb toetuse jagamise korra paika, seda ei tee.

TOOMAS LEMMING Ambla Metsaühistu juhatuse liige

Toetusi saavad ilma eelistuseta nii väikese kui ka ülisuure metsaomandiga erametsaomanikud. Kui toetuse taotlejate taotluste kogusumma ületab selle toetuseliigi taotlusvooru rahastamise eelarvet, kohaldatakse nimetatud määruse § 16 lg 4 ja kõik taotlejad saavad toetusraha kuni arvutatud määrani.

Kui aga toetuse jagamisel eelistataks suurtele metsafirmadele väiksema metsaomandiga erametsaomanikke, saaks väikemetsaomanikud toetust küsitud vajalikus mahus.

Seadus käsib väikesi metsaomanikke eelistada Jutt käib keskkonnaministri määrusest nr 10 “Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord” ja selle aasta 1. septembril jõustunud metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 2 muudatusest, mis ütleb järg-

mist. Toetust võib saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku. (Paksus kirjas on ära toodud seaduse muudatus.)

Nimetatud muudatust põhjendas Riigikogu järgmiselt: “Tegemist on suunisega keskkonnaministrile toetuste andmise reeglite kehtestamisel. Toetuste suunamine väiksema metsaomandiga erametsaomanikele on vajalik, kuna selliste metsade majandamine on vähem tulukas ning suhteliselt suuremate kuludega ühiku kohta. Väiksema metsaomandiga erametsaomanike eelistamine annab neile suuremad võimalused toetust saada ning seeläbi tõstab ka huvi teha vajalikke metsamajanduslikke töid.”

Suured metsaomanikud saavad niigi toetusi Kui metsaseadus alles oli muutmisel, osalesin Ambla Metsaühistu juhatuse liikmena ning väikemetsaomanike esindajana Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud arutlusel, kus kõne all oli ka eelnimetatud metsaseaduse paragrahv. Siis oli ühe ettepanekuna arutlusel variant, et metsaseadust tuleks muuta selliselt, et edaspidi saaksid siseriiklikke metsandustoetusi üksnes

Loo autor, Ambla Metsaühistu juhatuse liige Toomas Lemming juhib tähelepanu asjaolule, et toetuste jagamisel käsib metsaseadus eelistada väi

füüsilisest isikust metsaomanikud. Selle põhjendusena toodi näiteks välja, et väikese metsaomandi majandamine on märk-

Tegemist on suunisega keskkonnaministrile toetuste andmise reeglite kehtestamisel.

Riigikogu

Ettepaneku nõrk külg oli see, et nii mõnedki talunikud ja väikemetsaomanikud on oma metsade majandamiseks teinud osaühingu ning langeksid siis toetuse saajate hulgast välja. Seepärast peetigi kõige mõistlikumaks lahenduseks seda, et siseriiklike metsandustoetuste maksmisel tehakse eelistus väikemetsaomanikele ning nii see seadusesse kirjutatigi.

Kui metsaseaduse muudatustest lähtuvalt muudeti enne metsaseaduse muudatuste jõustumist ka keskkonnaministri mitmeid määrusi, näiteks “www.riigiteataja.ee/ akt/115082017009” Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad” ja “Metsa majandamise eeskiri”, siis kesk-

OÜ Priimo Mets ostab:

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

sa kulukam kui suure metsaomandi majandamine ja seetõttu on suurmetsaomanikel väikemetsaomanike ees eelis.

Teise põhjusena, miks maksta siseriiklikke toetusi üksnes füüsilisest isikust metsaomanikele, nimetati asjaolu, et juriidilisest isikust metsaomanikud saavad nagunii juba valdava osa Euroopa Liidu rahastatavatest metsanduslikest toetustest.

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

www.hevo.ee

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

U U D I S E D 9

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

eelistada eda ei tehta INGMAR MUUSIKUS

kemetsaomanikku.

konnaministri määrust nr 10 ei muudetud. See olnuks aga vajalik, et saaks metsaseaduse § 10 lg 2 muudatust rakendada.

Väidetavalt juba eelistataksegi Kuna keskkonnaminister ei olnud metsaseaduse muudatuste jõustumise ajaks viinud kõnealust määrust metsaseadusega

kooskõlla, pöördus Ambla Metsaühistu 25. septembril teabenõudega keskkonnaministri poole. Keskkonnaministri eest vastas metsaosakonna juhataja Riina Martvark järgmist: “Lähtuvalt metsaseaduse § 10 lõike 2 muudatustest ei ole erametsanduse toetuse määrusesse praegusega muudatusi sisse viidud põhjusel, et põhimõttelist muudatust nimetatud täiendusega ei kaasnenud. Kehtiv hindamismõõdikute süsteem, mida toetuse määramisel kasutatakse, eelistabki väiksema metsaomandiga erametsaomaniku toetamist.”

Ehkki keskkonnaministeerium väidab, et kehtiva määruse hindamiskriteeriumid eelistavad toetuste andmisel juba praegu väiksema metsaomandiga erametsaomanikku, siis tegelikult toetuste andmisel väiksema metsaomandiga erametsaomanikke ei eelistata ja seepärast ei ole ka tagatud metsaseaduse § 10 lg 2 sätestatud kohustus eelistada toetuse saajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku.

Näiteks siinkohal võib tuua, kuidas SA Erametsakeskus menetles 2016. aasta maaparandustoetuse taotlusi.

Maaparandustoetuse eelarve oli 300 000 eurot. Toetusi taotleti summas 500 000 eurot. Kuna toetusi küsiti oluliselt suuremas summas, kui oli toetuse eelarve, rakendati määruse § 16 lg 4 ja arvutati vastav toetuse rahastamise määr, milleks oli 3981,80 eurot. Kes taotles toetust vähem, kui arvutatud määr, sai toetust kü-

SVEN ARBET

situd mahus. Need taotlejad, kes küsisid toetust rohkem kui 3981,80 eurot, said kõik võrdselt toetust eelnimetatud summas.

Toetuste taotluste menetlemisel ei arvestatud taotlejate metsaomandi suurusega, mistõttu said mitmed väikese metsaomanditega toetuse taotlejad toetust hulga vähem, kui nad küsisid ning toetust said ka väga suure omandiga metsafirmad.

Kui oleks eelistatud väiksema metsaomandiga metsaomanikke ja toetust ei oleks makstud hiigelsuuri metsaomandeid omavatele juriidilisest isikust metsaomanikele, oleksid väikemetsaomanikud saanud maaparandustoetust neile vajalikus taotletud mahus.

Nüüd ootavad metsaomanikud, kuidas jaotatakse maaparandustoetust tänavu, mil kehtib metsaseaduse muudatus, mis käsib toetuse saajana eelistada väiksema metsaomandiga erametsaomanikku.

Selle aasta 1. septembriks esitati maaparandustoetuse saamiseks 84 taotlust kogusummas 385 355 eurot. Maaparandustoetuse eelarve on aga 200 000 eurot. Erametsakeskusel on aega alates 1. septembrist otsust teha 120 päeva.

Kas ka seekord läheb nii, et suurel ja väikesel metsaomanikul vahet ei tehta?

Arvata on, et kui otsused sünnivad metsaseadusega vastuolus oleva määruse järgi, toovad need väga suure tõenäosusega endaga kaasa arvukaid kohtuvaidlusi.

Metsa raieõiguse või metsamaterjali müügilt võiks ilma kuludokumente esitamata maha arvata arvestuslikud kulud.

Metsanduse maksumuudatused tooks riigikassasse aastas 15,5 miljonit eurot Muudatused soosiks metsade majandmist, mistõttu laekuks ka riigikassasse rohkem raha. Sarnane näide on tuua Lätist.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Eesti Erametsaliidu juhi Mikk Linki sõnul on valminud uuring maksumeetmetest, mis elavdaks eraisikute metsamajandamist ning ühtlasi muudaks ka maksustamise nende jaoks õiglasemaks.

Mõlema eesmärgi täitmiseks on uuringu koostajad – finantseksperdid Olavi Grünvald ja Ain Veide – pakkunud välja kaks maksumuudatuse versiooni.

Esimene neist näeb ette, et praegu ainult FIEdele kohaldatavat 2877eurost nn arvestusliku kulu mahaarvamist metsamaterjali müügist saadud tulult lubataks ka eraisikutele ning seda ka raieõiguse müügi korral.

Selle maksemetoodika miinuse-

na toovad Grünvald ja Veide välja võimaluse, et raieid hakatakse planeerima mahaarvamise suuruse järgi ning tulu teenima perioodide kaupa.

Arvestuslikud kulud tuludest maha Maksumuudatuse teine variant pakub välja võimaluse, et metsa raieõiguse või metsamaterjali müügilt saaks ilma kuludokumente esitamata maha arvata arvestuslikud kulud. Raieõiguse müügi puhul oleks see protsent, mis teenitavast tulust lahutatakse, 25, metsamaterjali müügi korral aga 60. Selle versiooni korral kaotaks riik aastas 1,5 miljonit eurot, kuid võidaks eraisikute majandusaktiivsuse (+10%) pealt 15,5 miljonit aastas.

Lätis kasvatas sarnase erisuse kehtestamine deklareeritavat metsatulu kuue aastaga 3,5 korda – 40 miljonilt eurolt 140 miljoni euroni aastas.

Mikk Link märgib, et nimetatud muudatused aitaks ära hoi-

da ka tendentsi, et metsaomanikud oma metsamaa maha müüvad. Praegune maksuseadus seda aga just soosib, sest kui maha müüakse maa, mis on tagastatud omandireformi käigus või kui selline maa päritakse ja maha müüakse, siis tulumaksu selle pealt maksma ei pea. Link märgib, et näiteks eelmisel aastal kahanes eraisikute käes olev metsamaa 81 100 hektari võrra.

Et metsaomanike hulk ei kahaneks “Üldine kultuurilispoliitiline huvi on ju ka, et füüsilisest isikust metsaomanike hulk ei väheneks ja side metsaga kanduks edasi põlvest põlve,” lausub Link.

Ka Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 näeb ette füüsilistest isikutest väikemetsaomanike õiglase maksustamise tagamise ja nende huvi suurendamise metsi majandada.

Linki sõnul on erametsaliit maksumuudatuste ettepanekuid tutvustanud Riigikogus ja Riigikogu fraktsioonides.

Harjumaa 514 8238

ÜMARPUIDU KOKKUOST

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

516 5190 515 0811 513 5350

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

Risti Kaimas Viimsalu

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

Võrumaa 5342 4232

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

Millal hakati metsa istutama?

VALGA MUUSEUM

HIIUMAA MUUSEUMID

V I L J A K A N D VA D P U U D

Mille poolest on tamm viljakandev puu?

3 TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Meie metsakultuuride algust on sageli seostatud 1664. aasta Rootsi seadusega, mille kohaselt oli viljakandvate puude omavoliline raie riigi- ja kogukonnametsades keelatud.

Vastasel korral järgnes rahatrahv ning iga raiutud puu osas kahe uue puu istutamise ja hilisema hooldamise kohustus.

Sama kohustus järgnes ka lubatud raie korral.

Erametsades võis viljakandvaid puid raiuda vabalt, kuid ikkagi koos järgneva kohustusega. Seaduse järgimise korral sai tegu olla üpris mõttetu looduslikult kasvavate taimede ümberistutamisega, kuna metsataimlaid sel ajal veel polnud.

Esimesed kindlamad andmed metsakultuurist võib paigutada 1630. aastate kanti. Kui Ivan Groznõi väed Liivi sõja ajal

Metsaistutajad Leemeti metskonnas 1938. aastal.

Metsaistutamine Pühaste vahtkonnas 1933. aastal.

Tallinna piirasid, hävitati Kopli tammik, mis oli tollal Lustwald (praegu võiks öelda, et puhkemets – toim). Kui linn andis Kopli poolsaare mõnele linnakodanikule rendile, oli lepingutes kirjas rentniku kohustus aidata kaasa tammiku taastamisele. Selleks kasutati tammetõrude külvi või kaugemalt looduslikult kasvavate taimede juurdevedu.

Dokumentaalselt on tõestatud, et Saaremaale Kärla kirikut ümbritsevale luidetealale külvas kohalik pastor XVII–XVIII sajandi vahetusel männimetsa kuueseitsme versta ulatuses.

Metsata või vähese metsaga riigimõisate rentnikke kohustati alates 1765. aastast suurendama metsa pinda. Järgneva sajan-

loodi Liivimaal ka riiklik metsandussüsteem. Esimesed Förster’id, meie mõistes metsnikud või isegi metsaülemad, pandi ametisse aastal 1779. Nemad hakkasidki metsakultuure rajama.

Esialgu loodeti veel seemnepuude jätmisele ja muudele looduslikule uuendusele kaasaaitamise võtetele, aga õige pea sai selgeks, et raiestikud ei pruugi kõikjal ise uueneda.

Raiestike metsastamine hakkas vähemalt riigimetsades ja mõni aeg hiljem ka erametsades laiemalt levima 1840. aastail. Praktilistel kaalutlustel rajati metsakülvid männi ja kuuse, sekka ka lehtpuuseemnega.

Näiteks Kihnu saare metsadest langes 1870. aastaks 60% liivikutele rajatud kultuurpuistuile.

di jooksul tegeldi sellega ka eramõisates. N-ö vabadele maadele tuli rajada kohalike oludega sobiva metsaseemnega kindel arv metsakultuure vakamaa kohta.

Nagu säilinud dokumentidest nähtub, kandis see töö esialgu vähe vilja. Riigimõisa rentnikud kurdavad, et neil ei ole metsaseemet, ja kui ongi, siis talupojad ei oska seda kasutada.

Siin on üks oluline aspekt: esialgu metsakultuure metsa ei tehtud. Sel ajal majandati metsa valikraietega ja siis ei olnud sisuliselt vaja metsakultuure rajada.

Metsakultuure tehti uute maade metsastamiseks.

Metsakultuurid muutusid valdavaks siis, kui XVIII sajandi lõpus hakati üle minema lageraietele ja tekkisid raiestikud. Siis

XIX sajandi teisest poolest jäid riigimetsades pea ainuvalitsevaks okaspuukultuurid. Metsa hakati viima ka võõrliike, seda küll aklimatiseerimiskatseteks, esteetilistel kaalutlustel või huvi pärast.

Riigimetsade süsteemsem teave alates 1799. aastast võimaldab selgitada, kus, kui palju, kuidas ja millega metsakultuure rajati. Neil andmeil saab Eesti Vabariigi eelsete tööde mahuks hinnata vähemalt 12 000 ha.

Tööde ulatus oli periooditi erinev, kuid vähemalt XX sajandi algul enamik okaspuuraiestikke juba metsastati. Püüdes leida analoogiat erametsadega, võiks Eesti Vabariigi algusajaks rajatud metsakultuuride kogupindala hinnata kindlasti üle 100 000 ha.

Telli Maaleht!

Helista 680 4444!

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Rootsiaegse seaduse järgi loeti viljakandvateks puudeks metsõunapuud, toomingad, pihlakad, pöögid ja tammed.

Kõiki nimetatud puude vilju kasutati keskajal Lääne-Euroopas ja kindlasti ka Lõuna-Rootsis loomatoiduks, eelkõige kodusigadele. Nende puude viljad võisid üldise metsarikkuse juures olla isegi suurema tähtsusega kui puit.

Tegu oli Balti provintsides rakendatud Rootsi emamaa seadusega.

Traditsioonidest tulenevalt püüavad ka Rootsi seadused püüdlikult isegi XVII sajandil säilitada nimetust “viljakandavad puud”, kuigi ainuhuvi oli selleks ajaks koondunud laevaehituse seisukohast strateegilise tähtsusega tammele.

Päris kindlasti meil sel ajal aga tammega metsakultuure ei rajatud.

Kirja pannud Mari Kartau

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

Tiit Reitel tel 506 0288

• METSAKINNISTUID

tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

AS A&P Mets ostab: METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

HÄID PÜHI NING TOREDAT AASTAVAHETUST!

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017

HINNAK A JA

Küttepuidu hind tõusis 25 euro tasemele, sellest rohkem maksis küttepuit aastate eest Detsʼ16 Jaanʼ17 Veebrʼ17 Märtsʼ17

Aprillʼ17 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17

Männipalk 66,11 66,81 66,75 66,90 67,23 67,23 67,56 69,78 70,27 71,35 74,93 75,77 76,0 Männipeenpalk 62,40 62,41 62,36 62,35 62,51 62,78 63,19 64,68 65,67 67,71 69,99 70,61 70,7 Kuusepalk 67,99 68,72 68,72 69,13 70,27 70,59 70,65 71,93 72,22 72,57 74,49 75,04 75,1 Kuusepeenpalk 64,50 64,66 64,71 64,92 65,45 66,18 66,47 67,98 68,51 69,55 71,70 71,95 72,0 Kasepakk 80,70 80,90 80,90 80,90 80,90 80,90 80,90 82,00 82,00 82,00 82,00 85,67 85,6 Kasepalk 62,94 64,31 64,31 64,31 64,31 64,31 64,30 64,26 64,03 64,03 64,45 66,79 66,7 Haavapalk 36,50 36,50 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 36,00 37,50 40,50 41,5 Lepapalk 32,00 32,00 31,50 31,50 31,50 31,50 31,50 31,50 31,50 31,50 34,50 37,00 38,0 Männipaberipuit 33,57 33,67 33,80 33,46 33,46 33,66 33,76 34,60 35,34 36,85 39,10 39,82 42,4 Kuusepaberipuit 33,34 33,58 33,58 33,33 33,33 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 40,00 42,4 Kasepaberipuit 30,74 30,32 30,40 30,15 30,18 30,40 30,37 30,47 30,71 31,46 35,15 35,98 39,4 Haavapaberipuit 26,93 26,32 26,32 26,07 26,07 26,19 26,19 26,65 26,80 27,64 28,97 29,69 32,5 Küttepuit 20,68 20,40 20,65 21,28 21,79 21,92 22,18 22,69 23,44 24,19 24,32 24,60 25,3

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, detsember 2017 Puiduhinnad jätkasid detsembris kasvamist ja sortimentide hinnad on kas väga head või head.

nud samale tasemele kuusepuidu hinnaga 42,46 €/tm, mis on paberipuidu sortidest kõrgeim.

Lehtpuupuidu hind kasvas kuuga ligi 10%. Kasepuit maksis 39,45 €/tm ja haavapuit 32,58 €/tm. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on enim kallinenud kasepuit (enam kui 25%). Haavapuit on sama ajaga kallinenud ligi 18% ja kuuse- ning männipuit u 15%.

Aastataguse ajaga hindasid võrreldes on paberipuidu hinnad väga korralikult kasvanud: kasepuit 28,3%, kuusepuit 27,4%, männipuit 26,5% ja haavapuit 21%. Kui protsendid eurodesse panna, siis tähendab see, et tihumeetri hinnakasv on olnud kase-, kuuse- ja männipuidul u 9 ja haavapuidul 5,70 eurot.

Kui ma eelmisel kuul kahtlesin, kas küttepuidu tihumeetri hind tänavu ikka 25 euroni küünib, siis nüüd võib kinnitada, et aasta lõppedes on keskmine küttepuidu hind 25,33 €/tm (kuu kasv ligi 3%). Küttepuit on terve tänavuse aasta mõõdukalt, aga stabiilselt kallinenud. Kolme kuuga on küttepuidu hind kasvanud ligi 5% ja aastaga koguni 22,5%.

Küttepuidu kvaliteedile vastavat puitu on Eesti metsades kümneid miljoneid tihumeetreid. Kui aasta tagasi küttepuidu raiumisest metsaomanikule sisuliselt mingit tulu ei tekkinud, siis nüüd saab ta arvestada u 3–5eurose tuluga tihumeetri kohta.

HEIKI HEPNER

Kui suured masinad looduskaitsealal müttama hakkavad, tekib tahes-tahtmata küsimus, mis nüüd siis toimub. Looduskaitseala on ju säärane paik, kus midagi ei puututa.

Tunnistan, et olen ise ka Soomaal soode taastamise töid uudistades tundnud end nõutuna – on see ikka mõistlik tegu kunagist kuivendust ümber pöörata?

Sooteadlane Mati Ilomets, kelle ettepanekul Eestis soode taastamisega tegeldakse, on ajakirjas Eesti Mets öelnud, et umbes kaks kolmandikku meie soodest on kuivendatud või kuivendusest niivõrd mõjutatud, et seal enam turvast ei teki ning olemasolev laguneb. Ja soid on vaja taastada, et muuta need taas süsiniku sidujaks, taastada bioloogilist mitmekesisust ja hoida mageveevarusid.

Metsandusprofessor Hardi Tullus tõdes omakorda, et metsamehena on tal raske heaks kiita soodest kuivendatud tootlike ja süsinikku siduvate metsade uuesti sooks muutmist. Ühtlasi leidis ta, et demokraatlikus ühiskonnas on see pigem konsensuslik kokkulepe, milleks Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksja raha kasutada.

Eks kohati ongi nii looduskaitse kui ka metsamajandus suuresti ühiskondliku kokkuleppe küsimus, millega mõlema poole esindajail leppida tuleb.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

kuulutus.lehed.ee Info 680 4444

Avalda oma reakuulutus Maalehes

Üheks põhjuseks on kindlasti puidu vähene kättesaadavus märja ilma tõttu. Novembris ületas sademete hulk taas paljuaastast keskmist, ning arvestades väga märga oktoobrit ja septembrit, on raiuda võimalik ainult kuivades kasvukohtades.

Samal ajal on püsinud või isegi kasvanud nõudlus ümarpuidu järele.

Okaspuupalkide hinnad on viimasel kuul tõusnud ainult 0,1–0,3%, aga siin peab arvestama sellega, et juba varem oli hinnatase selline, milleni palkide hinnad erametsa hinnastatistika koostamise ajal pole kunagi

küündinud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnakasv männipalgil 6,5%, männipeenpalgil 4,4% ja kuusepalkidel 3,6%.

Eelmise aasta detsembriga võrreldes on okaspuupalgid veelgi rohkem kallinenud. Männipalgi tihumeetri hind on aastaga kasvanud koguni 15%. See tähendab, et metsaomanik saab tänavu ligi 10 eurot tihumeetri kohta rohkem kui mullu. Männipeenpalk on aastaga kallinenud 13,3% (+8,31 €), kuusepalk 10,6% (+7,19 €) ja kuusepeenpalk 11,7% (+7,55 €).

Paberipuiduturg on praegu suurepärane. Viimane kuu on rohkem kasvatanud kaseja haavapuidu hinda, ligi 10%.

Männipuidu hind on kasvanud 6,6%, kuusepuidu hind 6,1%.

Nii on männipuidu hind jõud-

Kokkuleppe küsimus

525 9788

12 R E K L A A M

www.FMZ.ee Metsatehnika müük Külastage meie kodulehte +372 5693 9253 info@fmz.ee

METSALEHT Nr 12 (216) 14. detsember 2017