Metsaleht (jaanuar 2018)

VASTUTUS: Metsamehed otsivad lahendusi pinnase säästmiseks Lk 2–3 25. jaanuar 2018 Nr 1 (217)

MAALEHE LISA

2 P Ä E V A K A J A VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Tornator on suuruselt teine metsaomanik Eestis Soomlaste firma Tornatori tütarfirma Tornator Eesti OÜ on viimase kümne aastaga tõusnud Eesti suuruselt teiseks metsaomanikuks. Firmal on Eestis 50 000 hektarit metsa. Suurim metsaomanik on riik, kelle hallata umbes 46% Eesti metsadest. Üksikisikute omandis on 29% ja firmade omandis 18% metsadest.

Keskmine üksikisiku metsa pindala Eestis on umbes üheksa hektarit. n Avati Naantali uus mitmekütuseline elektrijaam Naantalis õnnistati sisse Turu Seudun Energiatuotanto Oy uus mitmekütuseline elektrijaam. Sissetöötamisperioodil on biokütuste osakaal 45%, kuid järgmisel aastal pärast konveiersüsteemi ehitamist tõuseb biokütuse kasutamise osakaal 60–70%ni. Biokütust tuuakse lähipiirkonnast, kuid alates tuleva aasta algusest ka meritsi peamiselt Baltimaadest.

Uus elektrijaam asendab Naantali vana kivisöel töötanud elektrijaama. Jaam toodab aastas 1400 GWh kaugsoojust, 200 GWh tehnoloogilist auru ja 800 GWh elektrit.

TOOMAS LEMMING

Maaseuden Tulevaisuus, Metsälehti

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

Metsamehed otsivad lahendusi Oma jalajälje vähendamiseks pannakse kokkuveotraktorile alla laiad lindid, tasandatakse roopaid ning laotatakse pinnase tugevdamiseks teele puitugi.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

“Teen kolmandat paari ja kohe hakkan neljandat tegema, aga see ei lähe enam mulle, vaid ühele firmale.” Nende sõnadega kirjeldab OÜ Prenton juht Ago Vingissar laiu linte, mis metsaveotraktori alla käivad. 120 sentimeetrit laiu linte ehitab Vingissare ettevõte ise, kasutades selleks ekskavaatorikilpe.

Samuti kasutab ta ka pikema vahega balanssiiriga väljaveotraktoreid – kui tavaliselt on suurematel forvarderitel see 150 sentimeetrit, siis Prentoni kasutatavatel masinatel on selleks vaheks 190 sentimeetrit.

Kõik see suurendab kandepinda.

“Ekskavaatori kilp on sirge ja hakkab täispinnaga kohe kandma, aga kui kilp on kumer, siis hakkab see esmalt kandma kumera osaga, küljed tulevad hiljem juurde ning ikkagi tekib jälg,” põhjendab Vingissar ekskavaatorikilpide kasutamist.

Ta on arvutanud, et 1,2×1,9 meetri mõõdus lintide (ja neid

on masinal all neli) puhul on pinnase erisurve ruutdetsimeetri kohta tühja masina korral 30 kilogrammi, täiskoormaga 40 kilogrammi või üle selle ning seda saab pidada heaks näitajaks. Umbes sama survet avaldab pinnasele 80 kilo kaaluv inimene, kui ta seisab ühel jalal. “Kui inimene sel juhul pinnasest läbi vajub, siis lint ka natuke vajub,” tõdeb Vingissar. “Lindi eelis on aga see, et ta kannab täispinnaga, ja kui kõrgemate kohtade vahel on lohk, siis ei satu kohe lohku.”

Laiemad rattad ja lindid Ta tõdeb, et on aja jooksul katsetanud üht ja teist ning nüüd tundub, et on jõudnud toimiva lahenduseni.

Vingissar märgib, et eelmisel aastal kasutas ta isegi 125 sentimeetri laiusi linte, ent need lõhkusid rehve ning oli tarvis midagi muud välja mõelda. Praegu kasutusel olevad roomikud rehve ei lõhu.

Ent nagu iga asjaga, on ka sel medalil kaks külge. Laiade lintide miinus on asjaolu, et masin kulutab kõvasti rohkem kütust.

Väiksema mootoriga traktor laiade lintidega sõita ei jõuagi.

AS Iftar kasutab oma neljal forvarderil 1.10 laiusega linte.

“Standardlaius – 90sentimeetrine on liiga kitsas,” põhjendab ASi Iftar juhatuse liige Ivo Jürgenson. “Ega muud olegi – järjest laiemad rattad ja järjest laiemad lindid. See on vähim, mis teha saab.” 1.10 mõõdus linte kasutatakse tagumistel ratastel, esiratastel on all kitsamad roomikud.

Metsamasinate kandvad laiad lindid on tema hinnangul sama head kui ekskavaatori omad. “Lindi laius on kõige määravam,” märgib Jürgenson.

“Tehnika arendamisse oleme investeerinud,” kostab ASi A&P Mets metsatööde juhtaja Magnus Pukk vastuseks küsimusele, kuidas püütakse metsa välja vedades pinnase kahjustamist vähendada.

“Katsetame eri meetodeid, kuidas traktoreid paremini kandma saab.” See tähendab Puki sõnul näiteks suuremaid rattaid ja ekskavaatorikilpidest ehitatud kandelinte.

“Nagu plaadi peal sõidab, ei kaeva pinnasesse sisse,” kirjel-

Katsetame eri meetodeid, kuidas traktoreid paremini kandma saab.

Magnus Pukk

dab ta saadavat efekti. “Tavaline metsamasinate lint pudistab serva pealt pinnast üles, kopalindiga seda ei teki.”

Nagu Prentongi, nii kasutab ka A&P Mets pikema balanssiiriga (tandemiga) väljaveotraktoreid, mis on koostöös Metsise tootjaga välja arendatud. “Kui paned pikema tandemi ja rattad üksteisest kaugemale, siis on lint ka pikem ja kandepinda tuleb ühe tandemi kohta juurde,” selgitab Pukk, tõdedes, et selline arendus on kulukas lõbu.

Kui vaja, siis ka silutakse Vajadusel laotakse lisaks raidmetele ka ümarmaterjali väljaveoteele pehmemale kohale alla. OÜ Karo Mets raietööde juhi Jaak Hallikma sõnul kasutatakse selleks küttepuud – notid laotakse alla ja oksad peale. Nii tehakse u 20 meetri pikkuseid lõike. Kui võimalik, võetakse hiljem need notid üles.

Ka kõigi nende abinõude puhul ei saa välistada, et pinnas ikkagi kannatada saab ning neid jälgi on metsamehed valmis siluma.

Näiteks A&P Metsal on nüüdseks poolteist aastat töös seitse päeva nädalas töötav meeskond – kaks juhti, kopp ja veoauto (kopp sõidab multiliftiga) veokikasti. Nende tööks on siluda jäljed, mis metsamasinad kraavidele, põldudele, sihtidele jms jätnud.

Osaühingu Prenton ekskavaatorikilpi

REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS • kasvavat ja ladustatud kraavivõsa • alusmetsa ja metsaraie jääke • puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine

ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU

Info: tel 528 5800, Andrus andrus@reinpaul.ee, www.reinpaul.ee

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

pinnase säästmiseks

OHHOO!

Paberipuit väljaveoteele AGO VINGISSAR

Soomes laotakse metsamaterjali väljaveoteele mitmeidmitmeid meetreid. Soomes harvesterioperaatorina töötava Hannes Mölderi sõnul tihendati seal, kus ta tööl on, hiljuti väljaveoteed paberipuiduga (fotol).

Niisugust teed ehitas vedukimees 5,1 meetri pikkustest nottidest üle saja meetri, et tuua metsast välja ligi 500 kuupmeetrit paberipuitu. Hiljem, kui see langilt välja veetud, võetakse ka tee-ehituseks läinud puit maast üles ja müüakse ühes paberipuiduga maha.

Kuna paberipuit hiljem niikuinii kooritakse ja peenestatakse, siis materjali see ära ei riku.

“Raidmeid alla ei panda, ainult risti puud,” märgib Mölder, lisades, et seda teed peab hoolsalt ehitama, et puud veerema ei pääseks.

Eelmisel nädalal oli Mölder juba järgmisele langile tööle läinud ning sinna ehitas forvarderioperaator materjali väljatoomiseks veelgi pikemaid n-ö sildu. “Kokku äkki 300–400 meetrit,” arvab ta.

Mölderi sõnul maksab teeehituse lõppkokkuvõttes kinni metsaraie tellija. “Siinmail vastutab iga sektor oma töölõigu eest. Kui metsa korralik ülestöötamine nõuab selleks enam vahendeid, siis neid ka kulutatakse.”

HANNES MÖLDER

Paberipuiduga tugevdatud väljaveotee Soomes. Hiljem võetakse ka see puit maast üles ja müüakse maha. dest ehitatud laiade lintide ja pikema vahega balanssiiriga väljaveotraktor veab puidu metsast välja ilma sügavamat jälge jätmata.

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

4 B I O M A J A N D U S

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

Tootsi Turvas hakib kännud kütteks SVEN ARBET

Lisaks kändudele purustab Tootsi Turvas spetsiaalse haamerveskiga ka rabas kasvanud tupp-villpead, mida segatakse kasvuturbasse.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Mõlemad, nii kännud kui ka tupp-villpead, olid varem turbakaevandamise tülikad kõrvalsaadused, millega polnud midagi peale hakata. Eelmisel suvel soetas ettevõte endale aga haamerveski ning toodab nüüdsest nii enda kui ka teiste soojatootjate tarvis kändudest kütet.

Lisaks purustab sama seade peeneks ka rabas kunagi kasvanud tupp-villpead, mis varem tuli kasvuturbast välja korjata ning rabasse tagasi tuua. Vastasel juhul ummistasid taime niitjad lagunemata osad turba pakendamisel seadmeid. Nüüd aga segatakse purustatud taimejäänused kasvuturbasse, muutes segu kohevamaks.

Kände polnud kuskil kasutada Tootsi Turba turbatoodete ja puidu ärivaldkonna juhi Udo Taluri sõnul polnud varasemal ajal ka turbatootmise käigus pinnasest välja juuritud kändudega midagi peale hakata.

“Panime neid teede alla, talumehed küsisid mõnikord omale jaanilõkkesse, aga tavaliselt panime kännud metsa äärde hunnikusse, kus need vahel ka põlema läksid,” märgib Talur, mis ajendas ettevõtet kändudele rakendust leidma.

Mobiilne masinakomplekt (auto, kraana kändude tõstmi-

seks, haamerveski) läks maksma 515 000 eurot. Lisaks rajas ettevõte kännuhakke ladustamise platsi Pärnusse. Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas ettevõtmist ligi 102 000 euroga.

Talur märgib, et nende kasutatav masin erineb tavapärasest puiduhakkurist – sel on suurem purustamisvõimsus. Kui muidu purustab hakkur puitu üksnes nugadega, siis see masin purustab nii haamrite kui ka nugadega. Purusti jõudlus on aga mõnevõrra väiksem.

“Aastatuhandeid rabas vedelenud kännud on väga kõvad – pehme maltspuit on ära lagunenud ning alles vaid lülipuit,” selgitab Talur, miks on vaja kasutada võimsamat biomassipurustit.

Puidust kõrgem kütteväärtus Kohe pärast ülesjuurimist kände purustada ei saa. Mõnda aega peavad need hunnikus seisma, et vihm juurte ümber oleva turba maha peseks. Ühtlasi kännud ka kuivavad samal ajal.

Nagu puidugi puhul, ei tohi purustisse sattuda kive, metalli ega kilet. Turbast probleemi ei teki, sest see põleb katlas ära ega tõsta oluliselt ka kändude tuhasust.

Talur märgib, et kändudest saadava hakke kütteväärtus on veidi kõrgem kui puidul. Valdavalt on tegu vaiguste männikändudega. “Kännuhakke kütteväärtus on 1,1 MWh kuupmeetris, puidul aga 0,8–0,9,” võrdleb ta.

Aastaid turbas vedelenud kändudest saab kõrge kütteväärtusega hakke.

Kütteks sobiva hakke niiskus võib olla maksimaalselt 55%, praegusel ajal toodetava hakke niiskus on 50% ringis. Suvel jäi hakitud kändude niiskus 40% ümber.

Taluri sõnul kasutavad nad kändudest toodetud haket kütusena nii enda katlamajades kui ka müüvad klientidele, näiteks koostootmisjaamadele.

Eraldi hinda kännuhakke eest ei küsita, see on sama mis hakkpuidulgi.

Kännuhakke kütteväärtus on 1,1 MWh kuupmeetris, puidul aga 0,8–0,9.

Udo Talur

Kuna haamerveski on mobiilne, pakub ettevõte purustamisteenust teistelegi asjast huvitatutele.

Poole aastaga on Tootsi Turvas kände peeneks hakkinud 19 000kuupmeetrises mahus, aastas on plaan toota 20 000– 25 000 kuupmeetrit kännuhaket, lisaks teenusena purustatav puit.

Nagu juba eespool märgitud, on purusti soetamine võimaldanud rakendust leida ka tuppvillpeale, mis seni pärast turbast välja korjamist rabasse tagasi toodi. Nüüd see purustatakse ja segatakse kasvusubstraadi sekka.

“Oleme seda teenust palju osutanud pakendajatele,” märgib Talur.

UURING

Metsast juurida ei tasu n Haket võiks toota ka neist kändudest, mis metsaraie järel langile maha jäävad, ent kui turbatootmisel võetakse kännud nii ehk naa pinnasest välja, siis metsas tuleks seda ekstra teha.

Praegu küttepuidu eest makstav hind (ehkki see on tõusnud) seda tööd veel kasumlikuks ei muuda. n Eesti Maaülikooli professori Veiko Uri eestvedamisel tehtud uurimistööga tehti kindlaks, et hästi sobiks juurimiseks pinnaselähedase juurestikuga kuusekännud. Leiti, et ühelt hektarilt saadav kännupuit katab 4–6 keskmise elamu aastase küttevajaduse, kuid kännupuidu teeb kalliks juurimine, kändude transport ja purustamine. n Lisaks tehti kindlaks, et kändude juurimisega kobestatakse maapinda ja sellele alale on lihtsam uut metsapõlve kasvama panna. Mingeid olulisi keskkonnariske juurimine viljakatelt kasvukohtadelt aineringete seisukohalt endas ei kätke.

Allikas: Novaator

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

M E T S A M A J A N D U S 5

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

EESTI ERAMETSALIIT

Terve sügise oli metsa väljavedu häiritud, nüüd õnneks on ilm masinad liikvele lasknud.

Kui paljusid inimesi tihumeeter toidab?

Erakordselt soojad talved võivad mõjutada tuhandeid rahakotte.

VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee

Metsa ja puiduga seotud töökohtade arvu esitatakse Eestis tavaliselt valdkondade kaupa.

Eristatud on metsamajandus, puidutööstus esmatöötlemise ulatuses ning paberi- ja paberitoodete tööstus. Sageli lisatakse andmetele puitu kasutav mööblitööstus ja arvestatud on ka kaudselt hõivatuid, mis tähendab kogu vahe- ja lõpptarbimist.

Kui nii lahterdada, töötas Eestis aastaraamatu “Mets 2016” andmeil 2016. aastal metsamajanduses 6500 inimest (2014. aastal 7000), puidutööstuses 19 100 inimest (15 400), paberija paberitoodete tööstuses 1200

(1400), mööblitööstuses 8900 (10 000) inimest. Metsasektoris kokku ligi 27 000 inimest ja koos mööblitööstusega 35 700.

Kui juurde arvestada ka kaudselt hõivatuid, töötab metsa või puiduga seotud inimesi Eestis kokku ligi 10% kõikidest hõivatutest.

Erakorralised olud metsas mõjutavad seega mitte ainult neid, kes seal masinaroolis.

Veokijuhid pikalt tööta Pehme talv mõjutab metsasektorit piirkonniti ja ka ettevõtteti erinevalt.

“Sel talvel on roheline ladu olnud küllalt suur, nii et meie langetuse poolel hoogu ei pidurdanudki,” ütles näiteks Pärnumaa OÜ Karo Mets juhatuse liige Runo Ruubel. Kokkuvedu tuli aga katkestada, mis tähendab, et kaheksa kokkuveotrak-

tori juhti ei saanud normaalselt töötada.

“Kaudselt puudutas see olukord teisi töötajaid ka, sest töömahud kahanesid, kuid meie preemiasüsteem on mahtudega seotud. Kõige suurem kahju on aga see, et kui septembris langetatud puitu saab välja vedada alles jaanuaris, nagu nüüd on, jõuab materjali kvaliteet alla minna ja me ei saa selle eest enam seda hinda, mida planeerisime,” ütles Runo Ruubel.

Ta lisas, et kõige rohkem on pehme talve tõttu kannatanud siiski Karo Transi OÜ autojuhid.

“Juba eelmise aasta alguses olid teed pehmed ja vedada ei saanud ning septembris hakkas see jälle pihta. Meestele tuli ikkagi palka maksta, et nad oma liisingute ja eluga hakkama saaks.”

Erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik mainis samuti võimalike esimeste töötajäänute-

na metsaveokite juhte. Järgmised on kokkuveotraktorite juhid. Harvester saab pehmel talvel tavaliselt kauem töötada, kuna pole koormatega edasi-tagasi sõitmist. Ka saemeestel võib tööd pikemalt jätkuda, sest kusagile annab ehk ka pehmete ilmadega tegutsema minna.

Tööde korraldajad saavad tegutseda, kuna lanke on võimalik ette valmistada ka edaspidiseks.

Kui metsas töö toppab, jääb tööd vähemaks neil, kes puidutöötleja või -vahendaja juures koormaid vastu võtavad, ja vastavalt laoplatsi seisule võib väiksemaks muutuda esmatöötlejate töömaht. Järgmised, kes saavad mõjutatud, on järeltöötlejad jne ehk kõik, kes puiduga seotud on.

“Metsas võivad pehmed talved hakata kaudsemalt mõjutama kogu metsatööde ahelat,” lisas Ants Erik, näitlikustades oma väidet ühe ülestöötamata

jääva raielangi kaudu. Kui lank jääb tegemata, on järgmisel suvel-sügisel vähem tööd maapinna ettevalmistajal ja ülejärgmisel kevadel istutajal, järgneval kahel-kolmel aastal kultuurihooldajal, kuue-seitsme aasta pärast valgustusraie tegijal jne. “Ühesõnaga – ühel talvel tegemata jääv raie lükkab kõikide nende järgmiste töötegijate rakendamise aasta võrra edasi,” ütles Erik.

Metsasektori maksud Metsas töötajate väiksemad töömahud kajastuvad mitte üksnes palgasaajate rahakotis, vaid ka metsasektorist riigikassasse laekuvate maksude summas – see on raha, mis riigieelarve eraldistega jagatakse ringi kultuurile, sotsiaalvaldkonda jne.

Viimatised uuringutulemused sektori maksude kohta on

2014. aastast. Otsesed ja kaudsed maksulaekumised metsandusest kokku olid siis ligikaudu 600 miljonit eurot ja moodustasid Eesti kogu maksulaekumistest 9%. Otseselt maksis metsasektor ligikaudu 200 miljonit eurot maksusid, ühe tihumeetri kohta üle 70 euro.

Pealkirjas esitatud küsimusele võiks vastata, et tihumeeter toidab Eestis otsesemalt või kaudsemalt kümnendikku tööga hõivatud inimestest. Juurde tuleks arvata ka nende töötajate pered ja paljud need inimesed, kes metsaomanikuna oma metsa majandavad ja on puiduturul osalised.

Kasutatud on Erametsakeskuse tellitud uuringut “Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule” 2016 ja aastaraamatut “Mets 2016”.

6 M E T S A N D U S

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

Looduskaitsealuseid maid hakkab ostma RMK Selle aasta eelarves on maadeostuks viis miljonit eurot.

MARI KARTAU mari.kartau@maaleht.ee

E-PRIA portaali sisenedes on taotlus juba vaikimisi täidetud metsaomanikule kuuluvate toetusõiguslike aladega.

Osasid metsatoetusi saab küsida üksnes elektrooniliselt Sellest aastast muutus otse- ja üleminekutoetuste taotluste esitamine põllumeeste jaoks elektrooniliseks, sama muudatus ootab ees ka metsatoetusi.

KERTU KEKK SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht

Elektrooniliseks muutub Natura metsahüvitise ja tõenäoliselt ka metsahoolduse toetuse taotlemine. Natura metsatoetust, hüvitist Natura 2000 võrgusti-

ku alal ja väljaspool Natura alasid asuvates sihtkaitsevööndites saamata jäänud tulu eest saab tänavu küsida 4.–23. aprillini.

Metsameetme toetust noores metsas hooldusraiete tegemiseks saab taotleda juuni algul, täpsed kuupäevad on selgumas.

Andmed on eeltäidetud Natura hüvitise küsimisel läbi e-PRIA portaali pole metsaomanikul vaja maa-ameti kaardiserveri kaardilt endale kuuluvaid toetusõiguslikke metsaalasid otsida ega andmeid taotluse vormile ümber kirjutada. E-PRIA portaali

sisenedes on taotlus juba vaikimisi täidetud metsaomanikule kuuluvate toetusõiguslike aladega.

Metsaomanik saab vajadusel korrigeerida pindala ja lisada juurde metsaalasid. Puuduoleva ala lisamiseks tuleb sisestada e-PRIA portaalis katastritunnus, süsteem leiab ala kaardilt üles ja lisab ise taotlusesse kaardilt saadud metsaala numbri, ala pindala ja kaitsevööndi info.

ID-kaart või mobiil-ID E-taotluse esitamiseks on vaja toimivat ID-kaarti või mobiilIDd. Erametsakeskus soovitab

taotlejatel juba varakult veenduda, et elektroonilised autentimisvahendid oleks töökorras.

Metsatoetuste taotlemisel saab abi küsida kohalikest metsaühistutest või Erametsakeskuse töötajatelt. Aprillis abistab Erametsakeskus e-taotluste täitmisel nii uues Rapla kontoris kui ka Tallinnas Mustamäe teel avatavas teeninduspunktis. Samuti aitavad metsaomanikke piirkondlikud metsaühistud üle Eesti.

Kogu info Natura hüvitise küsimise kohta ja täpsemad juhendid e-PRIA veebiteenuse kasutamiseks leiab erametsaportaalist www.eramets.ee juba kevadel.

Maaomanikel, kelle valdustesse jääb looduskaitsealasid, on sel aastal lootus maade riigile müümise järjekorras kiiremini edasi liikuda, kuna raha selleks on ligi poole rohkem kui mullu. Asjaajamine hakkab nüüd käima ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaudu.

Raha maa müügist Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kady-Ann Sutt selgitab, et seadusest tulenevalt jäävad alles mõlemad variandid – nii RMK kui ka riigieelarve.

“Kuid suund on võetud siiski selliselt, et looduskaitsealuseid maid hakkab edaspidi maaomanikelt ostma RMK, kelle eelarvesse on käesoleval aastal selleks planeeritud viis miljonit eurot,” ütles Sutt.

RMK saab looduskaitsealuste maade ostmiseks raha talle mittevajalike maade müü-

gist. Niisugused maad on näiteks sellised, mis on muust riigimaast eraldatud ja kuhu RMK seetõttu raskesti ligi pääseb. Kinnistunaabrile võib taoline maa aga vajalikuks osutuda. Või ka hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta maatükid ja ka RMK hallata olev põllumaa. Kinnisvara ja maa võõrandamise üle otsustab RMK nõukogu.

Riigilt raha ei tule Suti sõnul ostis riik mullu 33 kaitsealust kinnisasja kogumaksumusega 2,72 miljonit eurot ja kogupindalaga 339 hektarit.

Selle aasta riigieelarves looduskaitsealuste maade ostmiseks raha ei eraldata, välja arvatud eelmise aasta vastav kasutamata jääk. See on ligi 370 000 eurot ning see tuuakse üle käesolevasse aastasse menetluses olevate maade soetamise tehingute lõpule viimiseks.

Maade riigile omandamise järjekorras on selle aasta 1. jaanuari seisuga 151 kinnisasja.

RMK saab looduskaitsealuste maade ostmist alustada, kui selleks vajalikud seadusandlikud muudatused on tehtud ja jõustunud ning töökorraldus paika saanud.

M E T S A N D U S 7

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

KRISTIINA VIIRON

Erametsakeskus kolib Raplasse Ühes Erametsakeskusega kolivad Rapla kontorisse ka Vardi erametsaselts ja Kohila metsaselts.

metsakeskus ka ei paku. “Aegajalt on vaja kolleegidega suhelda,” nendib Aun.

KRISTIINA VIIRON

Seda, et Erametsakeskus Raplasse ümber asudes metsaomanikule lähemale tuleks, otseselt väita ei saa, sest kõige rohkem metsaomanikke elab sihtasutuse juhatuse liikme Jaanus Auna andmetel Tallinnas või selle lähistel. “Mets asub mujal, aga elu on linnakeskne,” tõdeb ta.

Kuigi metsaomanikul on Erametsakeskusse põhjust üha vähem tulla, sest taotlusi saab esitada elektrooniliselt ja kohalikud metsaühistud teevad head nõustamistööd, vajavad inimesed kord aastas abi looduskaitseraha taotlemisel. See puudutab nii Natura 2000 aladele kui ka väljaspool Naturat asuvate sihtkaitsevööndisse jäävate maade eest makstavaid toetusi.

Põhjus, miks selle toetuse asjus iseäranis palju keskusse pöördutakse, peitub Auna sõnul paljuski selles, et Natura toetuse saamise võimalus on väga suurel isikute ringil. “Sel on kõige rohkem taotlejaid ja see on kõige suurema eelarvega toetusmeede erametsanduses üldse,” täpsustab Aun.

kristiina.viiron@maaleht.ee

Peagi lisandub Rapla ärimaja rentnike sekka ka Erametsakeskus koos kahe Raplamaa metsaühistuga.

    

Kolimine tuleb ette võtta seoses valitsuse plaaniga kolida hulk riigipalgalisi ametikohti pealinnast välja – Erametsakeskus kolib Raplasse 25 ametikohta.

Raplasse tulevad praeguse seisuga üle kõik senised Erametsakeskuse töötajad, ainult ühele töötajale ei sobi uue kontori asupaik.

“Paljud hakkavad tööle käima Tallinnast, kuid ligemale pooled töötajatest ei ela niikuinii Tallinnas, vaid Tallinna lähipiirkonnas, aga ka kaugemal Harjumaal või ka näiteks Tartus,” tõdeb sihtasutuse juhatuse liige Jaanus Aun. Neil tuli varemgi tööle sõita. Kontorisse tööle sõidu lahendavad keskuse töötajad ise, transpordihüvitist selle eest ei maksta.

Paljud töötajad iga päev kohal käima ei peagi – tänapäeval ei ole kontoritöö puhul väga oluline, kustkohast seda tehakse, kuid täielikku kaugtööd Era-

Kõige rohkem metsaomanikke pealinnas

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

“On küll elektrooniline taotlemine, kuid aitamegi elektroonilise taotluse ära teha – inimene tuleb meie juurde ID-kaart ning paroolid näpus, spetsialist aitab arvutis taotluse vormistada. Linnainimesed tulevad saama abi looduskaitseraha taotlemiseks,” selgitab Aun ja lisab, et seetõttu on kevaditi olnud kontoris “saba” uksest väljas.

Pealinnas avatakse vastuvõtupunkt Tõenäoliselt ei sunnita abiküsijaid pärast kolimist Raplasse sõitma, vaid avatakse toetuste vastuvõtu ajal aprillikuus Tallinnas vastuvõtupunkt.

Plaani kohaselt alustab Erametsakeskus Rapla ärimajas tööd märtsi alguses.

Kohila metsaselts ja Vardi erametsaselts hakkavad paiknema Erametsakeskuse kontoriga samal korrusel, jagades kahe peale ühte ruumi.

“Kui inimesed tulevad Erametsakeskusse, siis võiks nad ka meilt läbi tulla ja saada metsaühistult nõu või astuda metsaseltsi liikmeks,” põhjendab Kohila metsaseltsi liige Valdu Reinaas, miks otsustati Erametsakeskusega ja Vardi erametsaseltsiga n-ö kokku kolida.

n Hämeenlinna loob Sibeliuse metsa Hämeenlinna taotleb endale Aulango vaatetorni lähedale looduskaitseala loomiseks umbes sada hektarit maad. Ala nimeks saab tulevikus Sibeliuse mets. Kaitseala jääb Natura 2000 võrgustikku ning riikliku linnametsa piirkonda. Saja hektari suuruse kaitseala loomine on osa projektist “Looduskingitus saja-aastasele”. n Puiduterminal on väikestele kitsas Soome suurimaks peetav uus puiduterminal Kemijärvil on Kemijärvi ühismetsa tegevjuhi Kari Välikanka arvates osutunud kitsaks. “Enam meie jaoks ruumi ei jätku,” ütles Välikankas.

Kemijärvi ühismets saatis tänini terminali kaudu paberipuitu Kemisse Metsä Groupile raudteevagunitega umbes 30 000 m3 aastas.

Nüüd peab ühismets koorma puiduveoautost otse vagunisse laadima, kuna terminali alal ruumi puidu ladustamiseks enam ei ole.

Rongikoosseisu vagunite laadimiseks on aega ainult ööpäev, mille jooksul tuleb puit metsateede servast vedada rauteevagunitesse.

TOOMAS LEMMING

Maaseuden Tulevaisuus, Metsälehti

INNOVATIIVNE KONSTRUKTSIOON

OPERATIIVNE JÄRELTURU TEENINDUS

PROJEKTEERITUD JA TOODETUD EESTIS

MEIE UUS AMETLIK EDASIMÜÜJA ON: EUROOPA ENIMMÜÜDAVAD METSAVEOHAAGISED

SUUR VALIK METSATÕSTUKI JA – VEOHAAGISTE KOMBINATSIOONE

LISAINFO:

WWW.FORSMW.EE

Peterburi tee 44 • Tallinn • Tel: +372 565 770 04; +372 509 477 5 agri@stokker.com • www.stokker.ee

8 M E T S A M A J A N D U S

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

Langihalduse tarkvara aitab korra

Nii töötas OÜ Deskis välja Langihalduse tarkvara, mis on kahe aasta jooksul leidnud koha paarisaja ettevõtte ja organisatsiooni andmevara seas ning kokku kogunud umbes 1300 kasutajat.

Langihaldustarkvara lank.ee pakub andmekogumist ja selle töötlemist kõikidele metsatöödega seotud osapooltele. Selles on oma alajaotused harvesteritööks ja palke vahelattu vedava traktori jaoks, samuti autojuhile, kes puidu kokkuostupunkti sõidutab, samuti konkreetse metsatöö meistrile, et sellel kõigel silma peal hoida. Rakendust saab jagada ka metsa omanikule, et temalgi oleks selge pilt silme ees näiteks sellest, millal tema metsast raiutud palk tehasehoovi on jõudnud ja millal selle müümise eest on lootust tasu saada.

Metsas enam keegi paber näpus ei käi Peep Teppo Deskise OÜst märgib, et metsafirmal algab töö langihaldustarkvaraga hetkest, kui uus, kas siis uuendus- või harvendusraielank programmi sisestatakse. Esmalt on tarvis lank koos kõikide asjassepuutuvate metsa andmetega keskkonda sisse kanda, seejärel hakkab

E-veoseleht sobib kõikidele kontrollijatele Eks varem ka koguti kõik need andmed ühel või teisel moel kokku. Tavaliselt saatis metsas oma vahetuse lõpuni mütanud traktorist need vajalikku kohta SMSiga või lihtsalt helistas meistrile ja luges arvud telefoni teel ette. Mitmekordne edasiütlemine, sageli üleküsimine, paberile kirja panemine ja siis uuesti arvutisse toksimine on tüütu ning lisaks suurendab iga selline andmete n-ö käsitsi üleandmine ohtu, et mõni number saab valesti kirja. Iga väiksemgi selline viga võib aga tähendada kellelegi näiteks sadade eurode kaotust.

Kui mingi ports materjali on jõudnud vahelattu, saab haka-

Lank.ee-s on alajaotused harvesteritööks ja palke vahelattu vedava traktori jaoks, ning autojuhile, kes puidu kokkuostupunkti sõidutab, samuti Lank.ee-s on ka kaardirakendus.

ta logistikat korraldama ja kõige selle haldamise veebipõhisuse eelised pääsevad üha rohkem maksvusele.

Meister või ka autojuht saab nüüd kõiki teda huvitavaid metsaladusid jälgida.

Peep Teppo

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

Meister või ka autojuht saab nüüd kõiki teda huvitavaid metsaladusid jälgida, ja kui ühte või teise on tekkinud mingi kogus vajalikus sortimendis materjali, saab ta planeerida selle vedamist sihtpunkti.

Langihaldustarkvara kasutajad räägivad, et just logistika korraldamises – sest vedu on ju metsamaterjali n-ö tooteahelas üks kallimaid komponente

– peitub üks olulisemaid programmi kasutegureid. Veok saab sõita sihikindlalt punktist punkti ega pea liikuma piltlikult öeldes poolpimesi.

Koormat laadiv autojuht arvestab ja hindab koguse, mis ta vahelaost koormasse tõstis, avab oma nutiseadmes Langihalduse tarkvara ja täidab lahtrid – mida ja kui palju peale võttis, kust ja kuhu veos liigub. Programm ge-

nereerib saadud andmed e-veoseleheks ning saadab selle juba ise ka e-veoselehtede elektroonilisse süsteemi ELVIS. “Nagu autojuht nüüd sõitma hakkab, on tal e-veoseleht n-ö taskus ning seda aktsepteerivad kõik kontrolliõigust omavad asutused,” räägib Peep Teppo.

“Muidugi on võimalik täita veoseleht ka paberkandjal, needki kehtivad ikka edasi. Aga pole

M RA E T EL S A A S !

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

iga protsessi osapool seda juba oma andmetega täiendama.

Ideaalse lõpptulemuse annab asi siis, kui metsast lõigatud ja kokkuostja hoovile jõudev puidu kogus on sama. Kui ei ole, aitab süsteem kontrollida, miks ei ole ja kuhu osa materjali vahepeal kaduda võis.

“Praegu tuleb harvesterijuhil või ka saemehel tööpäeva lõpus oma lõigatud puidu ja sortimendi kogused langihaldusprogrammi veel käsitsi sisestada, aga töö käib selle nimel, et meie süsteem tunneks ära langetustraktori pardakompuutri ning võtaks selle toodangufailis sisalduvad andmed automaatselt vastu,” selgitab Teppo.

A

Metsamajanduse korraldamine siirdub üha enam nutiseadmesse ja igasugune aruandlus muutub võrgupõhiseks, kusjuures Eesti IT-firmad on selleski vallas teerajajaiks.

Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

TÖÖRIISTAD

E-POEST SOODSALT JA MUGAVALT www.tools24.ee

M E T S A M A J A N D U S 9

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

a ldada ka puidu vedu ja arvestust DESKIS

Lisaks lubab seadus teatud juhtudel vedada ka üldisest piirmassist raskemaid puidukoormaid ja sellisel juhul on e-veoseleht asendamatu. Ühtlasi on paljud veoteenuse tellijad loobunud kasutamast firmasid, kes veoselehti veel pastakaga paberile kirjutavad. Kas või sellepärast, et kaotada võimalus osa puitu vahepeal kõrvale panna.

Ka paljud vastuvõtupunktid, näiteks osa graanulitehaseid, ei soovi enam paberlehti näha, mistõttu liigub puidutransport Eestis e-veoselehtedele täieliku ülemineku suunas.

Koguneb hulk andmeid aruandluse jaoks

konkreetse metsatöö meistrile.

vist tarvis lisada, kui palju tüütum ja aeganõudvam see tegevus on.”

Võrgus kättesaadavad arvud veose kohta võimaldavad ka vastuvõtupunktis rakendada koorma automaatmõõdistamist ning lasta juba süsteemil endal andmeid võrrelda. Metsas lõigatud puidukogus ja lõpplattu jõudnud kogus peaksid klappima.

“Eks need sihtkohta jõudvad kogused ikka mõnevõrra erinevad harvesteri lõigatud kogusest. Näiteks pehme metsaaluse tõttu pani väljavedaja osa materjali traktori rataste alla,” kirjeldab Teppo. “Aga ikkagi koguneb Langihalduse programmi hulk andmeid, mida saab pärast kasutada ka aruandluse ja deklareerimise jaoks. Näiteks tehakse nende andmete abil ka metsatööliste palgaarvestust.”

Nagu autojuht nüüd sõitma hakkab, on tal e-veoseleht n-ö taskus ning seda aktsepteerivad kõik kontrolliõigust omavad asutused.

Peep Teppo

Kõige selle juures on asjast huvitatud metsaomanikul võimalik avada link, kust näeb ära, kui palju tema metsast on puitu lõigatud, kuhu see on veetud ja kellele üle antud. Lank.ee-s on ka kaardirakendus, mis aitab veelgi tööd planeerida. Näiteks autojuht näeb, kus lähestikku asuvatel laoplatsidel milline puit asub ja saab nõnda oma sõite efektiivselt kavandada, samuti vältida massipiiranguga teelõike jne.

Nagu iga IT-lahendus, täieneb ka Langihalduse tarkvara vastavalt aja nõuetele ja programmeerimisvõimaluste avardumisele. Nii saab selles peagi arvestust pidada üha aktuaalsemaks muutuva raiejäätmete kogumise üle, tulemas on ka energiapuidu ehk hakkpuidu lahendus. Teatavasti kogutakse raidmed metsa platsile, kus need siis paar-kolm aastat kuivama peavad. Excelisse märgitud andmed võivad selle aja jooksul kaduma minna või faili asukoht ununeda, online’is töötav programm on aga koos kõigi oma andmetega kogu aeg n-ö aktiivne ja saab meistrile meelde tuletada, kus hakkimist ootav oksakuhi paikneb.

“Selles osas on veel natuke teha ja sättida, sest hakkpuidu arvestamine käib muu metsamaterjaliga võrreldes hoopis teistes mõõtühikutes, kantmeetrites või megavattides,” selgitab Teppo. Praegu on täiendus testimise järgus ja veebruarikuu lõpus peaks jõudma kasutajate kätte.

Puitu ei ole võimalik kõrvale panna Tasu Langihalduse eest on kuupõhine ja sõltub läbikantava materjali kogusest. Arvestuses on

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

K O M M E N TA A R

MIS ON MIS

Jalavaeva tublisti vähem

Langihaldustarkvara lank.ee

Kui vanasti tahtsid teada infot puidukoguste kohta, mis kusagil metsas või laoplatsil seisab, siis sõitsid kohale ja vaatasid järele.

Langihalduse tarkvara aitab seda vaeva nüüd kõvasti vähendada. Varem tuli kusagile paberinurgale arvud kirja panna ja pärast need sealt ka uuesti üles leida, aga nüüd saab programmist selekteerida andmeid näiteks sihtkoha-, sortimendi-, ettevõtte-, materjali-, asukoha- jne põhiselt.

Seda peab selle tarkvara puhul küll jälgima, et kui harvesterijuht võtab oma andmed arvutist, siis väljavedaja ja autojuht mõõdavad vastavalt korvitäie või puidupaki ise ja ega lõpptulemus ikka päris tihu tihusse lähe. Meie firmas on nii, et kui väljavedaja midagi läbivuse parandamiseks rataste alla paneb, tuleb see eraldi mahaarvestusse panna, sest arvestame ka palkasid selle programmiga ja muidu ei saaks harvesterimees ju oma tehtud töö eest täit raha kätte.

TARMO TOMINGA

OÜ Karo Mets metsameister-logistik

Vedajale oluline ajavõit Vedajale tähendab infotehnoloogiliste abivahendite kasutuselevõtmine ikka ainult paremuse poole edenemist. Varem tehti paljusid asju mälu järgi, keegi helistas kellelegi, kes saadud info üles kirjutas ja siis kellelegi edasi helistas. Ja nii need arvud liikusid.

Lank.ee annab hea ülevaate kõikidest asjadest, mis metsas toimub ning mis meid puudutavad ja on iseäranis tänuväärne abivahend just logistikutele ja töö administreerijatele. Autode suunamine õigel ajal sinna kuhu vaja on efektiivsem.

Lisaks muidugi ka ühenduvus e-veoselehega. Autojuht võidab iga koorma pealt oma 15 minutit, mis varem kulus pliiatsiga veoseandmete lahtritesse kirjutamisele.

INDREK PARIS OÜ Iriscorp Transport logistikajuht

kasutusel teatud mahuastmed, iga tihumeetri läbikandmise eest ei pea eraldi maksma. Keskmine kasutaja sisestab programmi kuus 2000–4000 tm materjali ja selline programmi kasutaja peab selle eest kuus maksma 37 eurot.

Mida rohkem Langihaldusega tegelda, seda rohkem hakkab kasutaja avastama selle või-

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

malusi. Näiteks saab metsas lõigatud ja lõpplattu jõudnud puidukoguseid võrreldes tuvastada, kui mõnel metsatraktoril on harvesteripea valesti kalibreeritud, sest põhimõtteliselt on iga palk võimalik siduda konkreetse harvesteriga.

Võimalikud hämarad teod puidu tarneahelas tulevad samuti kiiresti välja.

n Võimaldab sisestada ja vaadata lõigatud, kokku veetud ja ära veetud puidukoguseid ning teha e-veoselehte. n Veebirakendust saab kasutada iga seadmega, millel on internetiühendus. n Saab vaadata kaarti enda lankide ja sihtkohtadega, samuti näha partnerite lanke ning sihtkohti. n Kaardil on võimalik kuvada aastaringse metsaveo ning massipiirangute kaardikiht. n Autojuhil on võimalik teha automaatselt täidetud andmetega elektrooniline veoseleht. n Igale sortimendile saab määrata sihtkoha, kuhu see vedada. n Langile saab lisada päritoludokumendi, mis on sihtkohale kättesaadav. n Langile on võimalik lisada töökäsk (näiteks tehnoloogiline kaart) harvesteri või forvarderi jaoks. n Langile saab lisada kaasomaniku, kes saab langi andmetega teha kõiki aruandeid. n Lankidele ja sihtkohtadele saab lisada asutusele väljastatud sertifikaate. n Lisaks puidu kogustele saab sisestada ka harvesteri ja forvarderi töötunde. n Koguste muudatustest saab tellida teavitused e-posti aadressile. n Asutus saab teha piiramatul arvul kasutajaid ja anda kasutajatele eri rolle.

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU 4

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

Kuidas metsakultuuride rajamine käis?

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM

TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

XVIII–XIX sajandi vahetusel, kui mindi üle lageraietele, algas Eestis süstemaatiline metsakultuuride rajamine ning esialgu tehti seda külvates.

Alguses oli väga levinud ja kõige efektiivsem viis metsaseemne külv vilja alla. Eeskätt riigimetsades, aga ka mõisates anti metsastamist vajavad alad või lageraiel tekkinud langid talupoegadele tasuta kasutada, et nood kasvataks seal vilja. Nad võisid sealt kännud välja juurida, mis on suur töö, aga samas andis see talupojale kütet või võimaluse tõrva ajada.

Kolme aasta pärast oli mulla viljakus tavaliselt sedavõrd langenud, et maad ei saanud enam põllumaana kasutada.

Seega külvati kolmandal aastal koos viljaga maha ka metsaseeme, eelkõige männiseeme.

Suvel pakkus vili mulla alt väl-

Esimese Eesti Vabariigi ajal korraldasid põllumeeste seltsid üle Eesti lõhkeaine käsitamise kursusi, et kergendada talunike elu kändude juurimise ning kivide purustamise osas.

ja tulnud puutaimedele turvalist elukeskkonda. Sügisel koristati vili pealt ära, puukesed jäid aga kasvama.

Kui kultuur rajati otse lageraielangile, siis künti maapinna ettevalmistamiseks sinna hobusega vaod ning seemned külvati vagudesse.

Talupojad pidid külvamiseks vajalikku seemet mõlemal juhul ise varuma, selleks korjasid nad männi- ja kuusekäbisid.

Rehielamud sobisid küll suurepäraselt nende kuivatamiseks ja lüdimiseks, kuid saadud seemne kvaliteet oli lõppkokkuvõttes kõikuv.

Seda kultiveerimisviisi kasutati XIX sajandi lõpuni väga aktiivselt ja sellest räägiti veel isegi Eesti Vabariigi ajal. Külvi vilja alla loeti väga efektiivseks, puuduseks aga suurt seemnekulu.

1840. aastatel muutus valdavaks metsa istutamine, sest see on efektiivsem. Ajutised metsa-

taimlad olid tavaliselt metsavahtide juures nii riigi kui ka mõisametsades, taimekasvatus oli nende tööülesanne. Lõppkokkuvõttes tuli see ilmselt odavam kui talupoegade metsakülv.

Enne seda, kui algas talude päriseksostmine, olid talupojad sisuliselt oma maa rentnikud, mille eest nad tasusid kas rahas või tööga. Talupoja jaoks oli kõige mugavam teha seda tööga. Tööpäevade arv oli kindlaks määratud. Pered olid suured, peremees saatis sinna oma väimehe või lapse, ise ta mõisas tööl ei käinud.

Ka riigimõisates olid talupoegadele kindlaks määratud kohustuslikud metsapäevad, ja neid oli päris palju. Seetõttu oli metsaametnikel kasutada suures koguses tasuta tööjõudu.

Kõiki neid ettenähtud tööpäevi ei suutnud metsaametnikud isegi ära kasutada. Seetõttu toimusidki suured metsakultuuritööd sadadel hektaritel riigimetsades kuni 1860. aastate lõpuni, mil riigimõisate talupojad viidi raharendile.

Siis, kui talupojad viidi kohustuslikult raharendile, ilmnes, et paljud seda üldse ei tahtnud.

Raha oli ju endalgi vaja. Selle tõttu kaotasid ka metskonnad

MIS ON MIS Metsamaa on tavaliselt kaetud lagunemata varisega. Maapinna ettevalmistamise ehk mineraliseerimise käigus segatakse see ribade või lappidena varise all oleva viljakama mullaga, et seemnetel või taimedel oleks soodsam kasvukeskkond ja et umbrohi ei lämmataks esimestel aastatel noori puid.

Kas valida metsaseemne külvamine, taimede istutamine või looduslikule uuenemisele jätmine, sõltub nii puuliigist kui kasvukohast, eelkõige mulla viljakusest ja niiskusest.

Külvamine on odavam, hilisem kultuuri hooldamine aga keerulisem.

Istutamine on kallim, kuid hilisem kultuuri hooldamine on lihtsam. Kuna istutamine on üsna suur investeering, tasub see ära viljakatel kasvukohtadel.

oma tööjõu. Mõneks ajaks katkesid riigimetsades metsakultuuri tööd täiesti, sest talupoegi enam ei olnud ja riigikassast ei tulnud raha tööjõu hankimiseks.

Virelemine toimus riigimetsades XIX sajandi viimaste aastakümneteni.

Siis hakkas olukord kiiresti muutuma. Lõpuks tuli ülemustele pähe, et metsatöödeks tuleb raha eraldada, kuigi varem sai kõike tasuta teha.

• Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

• DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

• Kummiroomikud koppadele.

• Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

• ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

• Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

• Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

• Valuveljed-suurim valik.

• Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

• Lumesaha kummiplaadid.

• ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS tel 504 4950, 5400 5250 e-post info@metsaomanik.ee

Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

www.metsaomanik.ee

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

HINNAK A JA

Uskumatult kiirelt on viimase kuuga kasvanud nii paberi- kui ka küttepuidu hinnad Jaanʼ17 Veebrʼ17 Märtsʼ17

Aprillʼ17 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18

Männipalk 66,81 66,75 66,90 67,23 67,23 67,56 69,78 70,27 71,35 74,93 75,77 76,01 79,68 Männipeenpalk 62,41 62,36 62,35 62,51 62,78 63,19 64,68 65,67 67,71 69,99 70,61 70,71 75,78 Kuusepalk 68,72 68,72 69,13 70,27 70,59 70,65 71,93 72,22 72,57 74,49 75,04 75,17 79,23 Kuusepeenpalk 64,66 64,71 64,92 65,45 66,18 66,47 67,98 68,51 69,55 71,70 71,95 72,05 75,96 Kasepakk 90,93 90,93 90,93 90,93 90,93 90,93 92,71 92,71 92,71 92,71 99,71 99,70 109,00 Kasepalk 61,10 61,10 61,10 61,10 61,10 60,92 60,63 60,63 60,60 60,98 63,53 63,25 68,04 Haavapalk 32,00 31,50 31,50 31,50 31,50 31,5 31,50 31,50 31,50 34,50 37,00 38,00 38,00 Lepapalk 33,67 33,80 33,46 33,46 33,66 33,76 34,60 35,34 36,85 39,10 39,82 42,45 50,49 Männipaberipuit 33,58 33,58 33,33 33,33 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 40,00 42,45 50,49 Kuusepaberipuit 33,34 33,58 33,58 33,33 33,33 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 40,00 42,4 Kasepaberipuit 30,32 30,40 30,15 30,18 30,40 30,37 30,47 30,71 31,46 35,15 35,98 39,45 49,27 Haavapaberipuit 26,93 26,32 26,32 26,07 26,07 26,19 26,19 26,65 26,80 27,64 28,97 29,69 37,73 Küttepuit 20,40 20,65 21,28 21,79 21,92 22,18 22,69 23,44 24,19 24,32 24,60 25,325 28,31

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, jaanuar 2018 Mullu mõõdukalt kuust kuusse kerkinud hinnad on kohati mõne sortimendi puhul kasvanud lausa püstloodis.

Sellist hinnatõusu ei osanud pool aastat tagasi isegi unes näha. Ka ei osanud karta erakordselt rohket vihma ja väga pehmet talve algust. Positiivse majanduskasvu valguses sõlmitud lepingud vajavad täitmist, aga puitu metsast kätte saada on keeruline.

Okaspuupalkide hinnad on viimasel kuul tõusnud 5–7%, mis on väga korralik hinnakasv, arvestades senist hinda, kust see kasv on tulnud.

Aastaga on männipalgid kallinenud rohkem kui kuusepalgid ja peenpalgid rohkem kui

standardpalgid. Aastane hinnakasv ületab männipeenpalgil 21%, s.t et metsaomanik saab 13,37 €/tm aastataguse ajaga võrreldes rohkem. Männi standardpalk on aastaga kallinenud enam kui 19% (+12,87 €), kuusepeenpalk 17,5% (+11,30 €) ja kuuse standardpalk enam kui 15% (+10,51 €).

Korralik hinnakasv on olnud ka kase jämesortimentide osas. Nii mõnigi ettevõte on diferentseerinud väga nüansirohket kasepaku ja -palgi hinnamaatriksit veelgi, mistõttu ühtlustati statistika aluseks võetavate sortimentide valikut. Hinnad said algandmete põhjal tagasiulatuvalt korrigeeritud ja on praeguste hindadega võrreldavad. Möödunud kuuga kasvas kasepaku hind 9,3% ja kasepalgi

hind 7,6%. Aastaga on kasepakk kallinenud 19,9%, mis tähendab, et metsaomanik saab paku müügist 18,07 €/tm kohta rohkem tulu. Kasepalk on aastaga kallinenud 6,94 €/tm (11,4%), lepapalk 6 €/tm (18,8%) ja haavapalk 5 €/tm (13,7%).

Paberipuiduturg on metsaomaniku vaatevinklist jätkuvalt suurepärane. Viimase kuuga on kõige enam kallinenud kasepaberipuit ning hinnatõus ulatus koguni 25%ni. Ligi 19% hinnakasvu tegid männi- ja kuusepuit ning haavapuit kallines ligi 16%.

Kasepuidu hinnakasv on üldse muljetavaldav. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on see kallinenud 40% ning aastaga koguni 62,5% ehk 18,95 eurot! Nii suurt aastast suhtelist hinnakasvu ei teagi. Okaspuupuit kallines sa-

mal ajal 50% (+16,90 €) ja haavapuit 43% (+11,41 €). Kalleim paberipuidu sort on siiski männi- ja kuusepuit, mille keskmine hind on 50,49 €/tm.

Küttepuidu hind on teinud samasuguse uskumatult kiire hinnatõusu nagu paberipuitki.

Kuuga on küttepuidu tihumeetri hind kasvanud ligi 12%. Sel kuul maksis tihumeeter segaküttepuitu 28,31 €/tm. Sellele tasemele ei küündinud keskmine hind isegi 2011. aastal lühiajaliselt Narva jaamade tekitatud nõudluse ajal. Kolme kuuga on küttepuit kallinenud 16,4% ja aastaga 38,8%. Nüüd ei tohiks seda hirmu olla, et küttepuidu hind ei kata raie- ja transpordikulusid.

Metsamehed võtavad vastutuse Märjast metsast on viimastel kuudel räägitud palju, ennekõike selles kontekstis, kui keeruline ja vahel ka võimatu on metsa väljavedu. Kui raiuda veel saab, siis puidu väljavedu võib osutuda omaette ooperiks. Aga arvata, et metsamehed iga hinnaga, kõhuni mudas üritavad langetatud metsa välja vedada, pole ka sajaprotsendiline tõde.

Tõsi – tegijal juhtub ja nii võib näha ka pinnasesse kaevunud forvardereid ja silmale valusalt sügavaid roopaid metsa all. Teisalt jagub küllaga neid metsa ülestöötajaid, kes panustavad nii aega kui ka raha, töötamaks välja meetmeid, kuidas metsa väljaveol pinnast vähem kahjustada.

Näiteks teevad osaühing Prenton ja aktsiaselts A&P Mets koostööd Eesti metsatehnika tootjaga Metsis, et arendada välja suurema kandepinnaga tehnikat. Lisaks veel laiad lindid ja surve metsapinnale ei pruugigi olla suurem, kui inimene avaldab.

Iga nottki pole loetud ja kõige õrnemates kohtades laotatakse ka ümarmaterjali väljaveoteele maha. Tõsi, niisugust näidet, nagu on tuua Soomest, Eestist ei leidnud, aga päris tundmatu pole ümarmaterjaliga tee tugevdamine siinmailgi.

Metsamehed võtavad vastutust loodust säästes küll.

HEIKI HEPNER

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 1 (217) 25. jaanuar 2018

www.masinavalve.ee Hoia oma tehnikal silma peal 24/7 Miks masinavalve hea on?

Saad jälgida tööprotsessi.

Töö kvaliteet tõuseb.

Tööliste lühemad pausid.

Varguse korral on olemas kvaliteetne videomaterjal.

Harol Eesti OÜ Õnne, Metsaääre küla, Surju vald, Pärnumaa 86408 Tel: (+372) 5556 4369 E-post: info@masinavalve.ee