Metsaleht (veebruar 2018)

ÜHISELT: maailma koristuspäeval tehakse Eestis prügist puhtaks mets Lk 6–7 22. veebruar 2018 Nr 2 (218)

MAALEHE LISA

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

Tulumaksuseaduse muudatused mõju teenitud tulu maksustamist, sealjuure Kui müüa raieõigust või puidu sortimente, maksustab riik eraisiku tulu 20% tulumaksuga.

Kasu saab jagada neljale aastale ning seega võib muutuda ka maksuvaba tulu suurus.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Maksu- ja tolliameti peaspetsialist Eha Kütt selgitab, et tänavu rakendub tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt kõigile residendist füüsilistele isikutele maksuvaba tulu 6000 eurot aastas ja see kehtib ka raieõiguse müügitulu puhul.

Kui kogu aasta tulu (pension + muud tulud + sellel aastal maksustamisele kuuluv tulu raieõiguse müügist) on kuni 14 400 eurot aastas, siis rakendatakse tulumaksu arvutamisel kogu aasta maksuvaba tulu osa ehk 6000 eurot aastas.

Kui aga aasta tulu (tuludeklaratsiooni alusel) on suurem, hakkab ka maksuvaba osa vähenema. Sellisel juhul arvutatakse maksuvaba tulu suurust järgmise valemi alusel: 6000–

6000/10 800× (aastatulu summa – 14 400).

Kui tulu suurus on 25 200 või üle selle, siis aasta tulumaksu suuruse arvutamisel maksuvaba tulu ei saa arvestada ehk maksuvaba tulu osa on 0.

On metsaomaniku enda otsustada, kas kasu raieõiguse või metsamaterjali müügilt maksustatakse kõik saamise aasta tuludeklaratsiooniga või jagab metsaomanik kasu sisuliselt neljale aastale (kasu saamise aasta + kolm aastat). Nendel perioodidel tehtud metsa majandamise kulud, nt istutamisele, kultuurihooldusele jms saab kasust maha arvata ehk maksustatavat kasu vähendada.

“Seega metsaomanikul on vaja endal otsustada, kui palju ta millisel aastal maksustada soovib ja kui palju ta teeb metsa majandamiseks kulutusi,” selgi-

tab Kütt. “Kulutused saab maksustatavast tulust maha arvata.”

Tasub tähele panna, et igaaastast maksuvaba tulu suurust mõjutab sellel aastal maksustamisele kuuluv summa.

Kütt märgib, et metsa müüjad ikka kasutavad tulu edasikandmist.

“See võimalus, et metsa majandamise kulutusi saab kasutada maksustatava kasu vähendamiseks, stimuleerib metsa pärast raiet heaperemehelikult taastama ja korrastama,” ütleb ta.

Kui metsamaterjali müüb FIE, on tal õigus täiendavale maksuvabastusele kuni 2877 euro ulatuses, aga ainult juhul, kui müüdud materjal on pärit talle endale kuuluvalt kinnistult.

Selline maksuvabastus ei kehti, kui FIE müüb raieõigust või küttepuusortimenti.

See võimalus, et metsa majandamise kulutusi saab kasutada maksustatava kasu vähendamiseks, stimuleerib metsa ka pärast raiet heaperemehelikult taastama ja korrastama

SHUTTERSTOCK

NÄIDE 1 n Metsaomanik saab aastas pensioni 7400 eurot. n Raieõiguse müügitulu on 25 200. Ta otsustab 2018. aastal maksustada 2000 eurot ning 23 200 euro maksustamise lükkab edasi (järgneva kolme aasta jooksul saab ta metsa majandamiseks tehtud kulud sellest summast maha arvata). n Ta käib ka veel tööl ja tema aasta palgatulu on 8400 eurot. n Sellisel juhul on tema aastatuluks 7400+2000+8400= 17 800 eurot. Seega suurem kui 14 400. n Nüüd tuleb maksuvaba tulu suuruse arvutamisel kasutada valemit: 6000–6000/10 800× (17 800–14 400)=6000– 0,55556×3400=6000–1888,90=4111,10. n Järelikult selle metsaomaniku aasta lõpliku tulumaksu kohustuse arvestuses tuludeklaratsiooni alusel saab arvestada maksuvaba tulu suuruseks 4111,10 eurot. n Maksuvaba tulu suuruse arvutamisel võetakse arvesse see osa tulust, mis läheb sellel aastal maksustamisele (mitte kogu saadud tulu 25 200 eurot).

Allikas: EMTA

EHA KÜTT

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

tavad ka raieõiguse ja puidu müügilt s maksjale ka soodsas suunas NÄIDE 2 n Metsaomanik on pensionär, aasta pension on 4800 eurot. n Ta müüb raieõigust ja saab tulu 15 000 eurot. n Kuna ta teab, et pärast metsaraiet on tal vaja teha metsa uuendamise kulutusi ja ka muid metsa majandamise kulusid, otsustab ta lasta 2018. aastal maksustada 1200 eurot ning 13 800 eurot (15 000–1200) edasi kanda. Muid maksustatavaid tulusid tal 2018. aastal ei ole. n 2019. aastal, kui ta 2018. aasta tuludeklaratsiooni esitab, siis esmalt arvutatakse maksuvaba tulu suurus ja seejärel tegelik 2018. aasta tulumaksu kohustus. n Maksuvaba tulu suuruse arvutamine: 4800+1200=6000, see on väiksem kui 14 400, seega on tema maksuvaba tulu suurus 6000 eurot. n Tegelik tulumaksu suurus 2018. aasta eest on sellel metsaomanikul 0. Aastatulu 6000 miinus maksuvaba tulu 6000=0. Seega maksustatavat tulu ei ole.

Allikas: EMTA

NÄIDE 3 n Teeme veel eelmise metsaomaniku näitel tema 2019. aasta tulude arvestuse, deklaratsioon esitatakse 2020. aasta algul. n Meie näite metsaomanik lükkas saadud raieõiguse tulust edasi 13 800 eurot. Oletame, et pension on tal aastas ikka 4800. n Korraliku metsaomanikuna tegi ta metsa majandamiseks kulutusi 3000 euro eest. n Ta arvutab nüüd selliselt: raieõiguse maksustatavat tulu on veel 13 800, sellest võtame maha tehtud kulud 3000 ning ta otsustab maksustada 1200 eurot. n Osa saadud tulu maksustamise hetke saab veel edasi lükata, 13 800 miinus metsa majandamise kulud 3000 miinus 2019. aasta tuludeklaratsiooniga maksustatav 1200=9600 (maksustamine lükkub edasi 2020. aastasse). n 2019. aasta tuludeklaratsiooniga arvutatakse maksuvaba tulu suurus: tulu 4800+1200=6000, see on väiksem kui 14 400, siis maksuvaba tulu suurus on 6000. n Tegelik tulumaksu kohustus 2019. aasta eest: tulu 6000 miinus tulumaksu vaba osa 6000=0.

Tulumaksu tasuda ei ole vaja.

Allikas: EMTA

4 M E T S A M Ä L E S T U S E D VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Saja aastaga on metsade juurdekasv kahekordistunud 1920ndate alguses oli Soome metsa tagavara 1,4 miljardit m3 ja aastane juurdekasv umbes 50 miljonit m3. Nüüd on Soome metsa tagavara 2,5 miljardit m3 ja aastane juurdekasv 110 miljonit m3.

Kui veel 1970ndate alguses oli keskmine metsa hektaritagavara 75 m3/ha, siis praegu on see keskmiselt 118 m3/ha.

Raieküpsete metsade keskmine hektaritagavara oli 1970ndate alguses 140 m3/ha, praegu on raieküpsete metsade hektaritagavara 209 m3/ha. n Mootorsael täitub sada aastat Tänapäevane mootorsaag tähistab juulikuus sajandat sünnipäeva. Idee kaasaegsest mootorsaest sündis juhuslikult, kui Kanada talunik James Shand paigaldas oma talus okastraati. Üllatusega märkas ta, et rullis olev okastraat oli keereldes läbi rulli sisse pistetud puuvaia hõõrunud. Shand testis ideed vana jalgrattaketiga, millele oli lisanud hambaid. Keti pani liikuma väike bensiinimootor.

Leiutisele anti patent 15. juulil 1918, kui sündis esimene tänapäevane ja liigutatav mootorsaag.

Shand ei saanud siiski oma leiutisest erilist tulu, ka ükski suurem firma ei ostnud litsentsi. Ta ei uuendanud patenti ja see aegus 1930. aastal.

Tema asemel tegi sakslane Andreas Stihl 1920ndate lõpus tööriista maailmakuulsaks.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseuden Tulevaisuus, Metsälehti

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

ANNI ÕNNELEID

Teenekas metsamees Ülo Erik sai pojalt juubelikingiks enda mälestusteraamatu Möödunud kuul oma 90. sünnipäeva tähistanud Ülo Eriku üllatus oli suur, kui poeg Mart Erik talle kingituseks raamatu “Ühed ERIKlised metsalood” ulatas.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Mart oli raamatu koostanud täiesti isa teadmata tema enda eelmisel kümnendil üles tähendatud mälestuste põhjal. Sünnipäevaraamatusse mahtus neist umbes pool.

Kokku on kirjatükke, kus Ülo oma töid ja tegemisi meenutab, 80 ümber ning ülejäänuidki ei pandud sahtlisse lugejat ootama, vaid ilmusid “Ühed ERIKlised metsalood” täiendatud trükis.

Sinna mahtusid juurde ka Ülo ülikooli-, Pärnu metsamajandi ja täitevkomitee aeg, samuti esimene välisreis Rootsi vend Paulile külla. Mõlemasse raamatusse on pikitud hulk fotosid.

Saladust õnnestus Mardil isa ees hästi pidada, vaatamata sellele, et ta mitmeid isa mälestustes esinevaid nimesid ja fakte temaga üha täpsustas.

“Uuris ja täpsustas ja mina mõtlesin, et miks ta seda küsib, kuid Mart vastas, et ta on puhkusel ja loeb neid mälestusi,” muheleb Ülo.

Sünnipäevaraamatusse ehk mälestusteraamatu esimesse versiooni on mahtunud Ülo meenutusi lapsepõlvest, tööaastatest, sealhulgas Suure-Jaani metsamajandis, mis mehele endale kõige rohkem meeltmööda aeg, ning jahimehejutte. Samuti hulganisti pajatusi inimestest, kellega Ülo oma pika elu jooksul on kokku puutunud.

”Sain teha, mis arvasin” Kuna Ülo kui 1928. aasta sündinud mehe tööaastad jäävad nõukogude aega, sisaldavad tema mälestused paljutki tollele ajale iseloomulikku, mis tagantjärele hinnates veider tundub.

Suure-Jaani metsamajandis töötatud aeg, mis algas 1958. aastal, oligi Ülo hinnangu järgi kõige parem just seetõttu, et “ma sain teha metsa heaks seda, mis mina arvasin”.

Olen uurinud, meil ei raiuta metsa rohkem kui võib. Metsa vanus lihtsalt on selline. Metsandus on heal järjel, pole midagi öelda. Ülo Erik

Ülo sõnul oli tollane metsamajandi direktor juba vana mees ja end tema tegemistesse vahele ei seganud.

Suure-Jaanis töötas ta metsamajandi insenerina, vanemmetsaülemana ja seitse aastat ka metsamajandi direktorina.

Viimatimainitud ametikohale ta esialgu asuda ei plaaninudki, kuna pidas seda ametit liiga poliitiliseks. Kui aga senine direktor pensionile jäi, soovitas Ülo koolivend tal endal siiski seda tööd tegema hakata, sest mine tea, milline mees muidu direktoriks tulla võib.

Iseenda tegemistest SuureJaani päevilt Ülo raamatus eriti aga ei pajatagi, vaid rohkem tolleaegsest elust-olust ja inimestest.

Metsateemadega kursis Pärast Suure-Jaanit sai Ülo töökohaks Eesti Metsainstituut.

Metsateemadega hoiab Ülo end meedia vahendusel jätkuvalt kursis ja nii ei saa küsimata jätta, milliseks ta praeguse metsanduse hindab.

“Olen uurinud, meil ei raiuta metsa rohkem kui võib,” lausub ta. “Metsa vanus lihtsalt on selline. Metsandus on heal järjel, pole midagi öelda.”

Pahameelt valmistab vanahärrale aga asjaolu, kui metsandust mitte tundvad inimesed sel teemal avalikult sõna võtavad.

Ülo Erik sünnipäevaks saadud raamatuga. Oma mälestusi oli ta juba aastaid arvutisse kirjutanud, kuni poeg Mart need raamatuks tegi.

METSANDUSPERE

Põlvest põlve metsamehe ametis n Ülo isa, 1886. aastal sündinud Paul Erik oli õppinud metsamees, kes töötanud nii Venemaal kui ka Eestis. n Pauli kõik neli poega – Paul, Leo, Ülo ja Ain – asusid Tartu Ülikoolis metsandust õppima. Teine maailmasõda aga ajas poisid lahku, Paul ja Leo lahkusid Eestist. Ülost ja Ainist said Eestis tuntud metsamehed. n Ülo poeg Mart on metsandusettevõtja, Mardi tütar Liis Florides töötab isa juures ja õpib Luual metsandust. Mardi poeg Ants Erik on samuti metsandusettevõtja ja kuulub Eesti Erametsaliidu juhatusse. n Ain Eriku lapselaps Laura Pihlak õpib Eesti Maaülikoolis metsandust.

Allikas: Eesti Mets 3/2017

L O O D U S K A I T S E 5

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

Mullu rikuti kotkapesade juures kaitsekorda tavapärasest rohkem INDREK TAMMEKÄND

Kotkad on väga inimpelglikud, eriti pesapaikades, ning häirimise tagajärjel võib lind pesa hüljata.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Eelmisel aastal tuli kotkaste seire käiguks ilmsiks 16 kaitsekorra rikkumist, mida on mõneti rohkem, kui on ette tulnud viimaste aastate jooksul.

Kaheksal juhul oli pesa sihtkaitsevööndis raiutud, ülejäänud kaheksal puhul oli rikutud keeldu pesa läheduses masinaga liikuda.

Näiteks merikotka pesapuu all oli seire aruande kohaselt tehtud trassiraiet, väike-konnakotkaste puhul oli raiutud aga suisa kuue pesa kaitsetsoonis.

Kotkaklubi liikme ja seire ühe läbiviija Indrek Tammekännu sõnul leiti pesapaikades – ja seda tuleb ette üsna sageli – ka ATVga liikumise jälgi, iseäranis soomaastikus paiknevate pesapaikade juures, kus maastikusõidukiga liikuda pole ülepea kohane.

Näiteks leiti ATV sagedase sõidu jälgi mullu ühe kalju- ja ühe kalakotka pesa juures, samuti oli ühe merikotka pesa juures sõidetud ATVga ajal, mil seal kehtis liikumispiirang. Merikotkaste pesade lähistelt avastati veel ka tsiklirada ning metsa väljaveo tee (kaitsetsoonis).

Väike-konnakotkaste pesa juurest oli aga pesitsusajal läbi sõidetud maaparanduse traktoriga.

Samuti tuli seire käigus välja, et ühe merikotkapesa juurde oli

Indrek Tammekänd

te põhjal võib tema sõnul kinnitada, et häirimise järel jätavad linnud sageli pesapaiga maha.

Keskkonnaameti tellitud 2016. aasta uuringu käigus tegi Kotkaklubi näiteks kindlaks, et keskmiselt üks kolmest väike-konnakotkast (30%) hülgab pesa läheduses tehtud uuendusraie järel pesapaiga, kuid tavapärane on, et seda teeb üks paar viiest (20%).

Lisaks on neis pesades, mida kotkad maha ei jäta, pärast raiet vähem tibusid.

Pesapaigad on kaitse all

Kotkad on väga inimpelglikud, eriti siis, kui munad pesas või pojad alles väikesed. Pildil on kaljukotkapojad.

jahimeestel plaan rajada metssigade söötmise koht. Jahimeestel polevat olnud infot kotkapesa kohta.

Võivad pesa maha jätta “Kotkad ja must-toonekurg on väga inimpelglikud, eriti pesapaikades, ning igasugune pesitsuselupaiga muutmine mõjutab

MOOTORSAAG CS-420ES

359 €

+ lisakett

309 €

pesitsusedukust või pesa asustamist,” selgitab Tammekänd, mis lindudega häirimise tagajärjel juhtuda võib. Kui linde segada pesitsemise ajal, siis sageli pesitsemine ebaõnnestub. Kriitiline on just munade ja väikeste poegade periood.

“Näiteks merikotkas ja kaljukotkas alustavad munemist valdavalt juba märtsi alguses ja väi-

kesed pojad on pesas alles mais.

Sel perioodil toob kotka pesalt peletamine reeglina kaasa ebaõnnestunud pesitsuse, sest pesa omanik ei julge kohe pesale naasta ja vanalinnu soojuseta jäänud looted või pojad hukkuvad peatselt. Ühtlasi nendib ta, et ei ole lihtne alati kindlaks teha, kas pesitsemine ebaõnnestus, sest jäljed hukkunud munakurnadest

MOOTORSAAG CS-490ES + lisakett

482 €

389 €

või väikestest poegadest kaovad pesast kiiresti, või oligi kotkastel niisugune aasta, kus neil järeltulijaid üldse polnudki ning korrastati lihtsalt pesa.

“Seire käigus on aga leitud mitmeid juhtumeid, kus on alust arvata, et munade hävimise või poegade hukkumise põhjustasid just inimeste toimetamised,” märgib Tammekänd. Varasemate aasta-

MOOTORSAAG CS-501SX + kanister + kiirtäiteklapid

5-AASTANE TARBIJAGARANTII KVALITEETNE JAAPANI AIA- JA METSATEHNIKA WWW.ECHO-EESTI.EE VIIS

AASTAT

KAKS

Samuti tuli seire käigus välja, et ühe merikotkapesa juurde oli jahimeestel plaan rajada metssigade söötmise koht.

AASTAT

Kõik Eestis elutsevad kotkad ja must-toonekurg on I kaitsekategooria linnud ning suur osa nende elupaikadest jääb kaitsealade sihtkaitsevöönditesse. Reeglina ei tohi neis paigus üldse raiuda ja pesitsusajal ka liikuda.

Teine suur osa pesapaikadest jääb majandusmetsa, kus kehtivad kaitsetsoonid – igal liigil kindel raadius (100–500 meetrit) ümber pesa. Selleski tsoonis kehtib metsamaal sihtkaitsevööndi kaitsekord ja üldjuhul ei või seal raiuda ja teatud ajal liikuda.

644 €

535 €

6 K E S K K O N D

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

Maailma koristuspäeval tehakse Eestis Paraku jõuab prügi Eestis endiselt metsa alla – see on ka üks põhjus, miks maailma koristuspäeval on siinmail fookuses mets.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Metsa hakatakse tänavu 15. septembril – päeval, mil enam kui sajas riigis tuleb rahvas välja oma maad puhtaks tegema – Eestis koristama selgi põhjusel, et metsaga seotud teemad on viimasel ajal väga päevakohased olnud.

Sihtasutuse Teeme Ära Maailmakoristuse Eesti juht Mihkel Pukk tõdeb, et illegaalse prügi teema üldises plaanis ehk ei olegi Eestis enam nii põletav kui varem, ent samas ei ole see ka päevakorrast maas.

“Miskipärast satub prügi varjatud kohtadesse ja jätkuvalt viiakse seda ka metsa,” lausub Pukk.

lu sellesse arvestusse prügivedu puhkealadelt. Samas suurusjärgus ehk 254 tonni prügi tuli riigimetsast välja vedada 2016. aastal.

Metsa jõuab prügi, mida laias laastus saab jagada nelja rühma: olmejäätmed, ehitusjäätmed, mööbel ja kompost.

Sepp märgib, et kompost, milleks enamasti on oksad ja lehed, ju ei tekitakski probleemi, kui need kilekottidest välja kallataks ja kilekotid minema viidaks. Paraku seda ei tehta.

Kõige rohkem viiakse prügi metsa Harjumaal (mullu 85 tonni), IdaVirumaal (60 tonni), Läänemaal (26 tonni) ja Raplamaal, kust mullu koristati 20 tonni prügi. Teistest maakondadest koristatud prügi kogused jäävad alla 10 tonni.

Sestap on abikäed maailma koristuspäeval riigimetsa oodatud – igas maakonnas jätab RMK koristamiseks kaks kohta, kuhu prahti tuuakse. Koristamise järel organiseerib RMK ka äraveo.

Tõenäoliselt on koristuspäeval kaasa löömas ka erametsaliit.

“Lahtine on veel see, milline saab meie panus olema. Saame omalt poolt pakkuda välja prügistatud erametsad, aga kes vastutab prügi äraveo eest, on veel lahtine,” märgib liidu juht Mikk Link.

Organiseerimine alles käib Puki sõnul ongi praeguse seisuga paljutki veel vastuseta, sest ettevalmistused alles käivad. Ka selles osas, mis tingimustel prügi äravedu toimuma hakkab.

“Kui 2008. aasta talgupäeval oli prügi käitlemine sihtasutuse Teeme Ära organiseeritud ja riigi rahastatud, siis nüüd jääb see maaomaniku enda kanda,” tõdeb Pukk. Ta lisab, et korraldajad on välja käinud idee Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, et liidu liikmed veaksid maailmakoristuspäeval kokku kogutud sodi ära kas tasuta või soodustingimustel.

Puki ütlust mööda ei ole tervikuna veel täpselt teada, millistes paikades koristama hakatakse. Teeme Ära maikuus peetaval

Sadu tonne igal aastal Seda, millises mahus olme- ja muid jäätmeid metsa alla maha kallatakse, näitab ilmekalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvepidamine. RMK peametsaülema Andres Sepa andmetel koristati mullu riigimetsast 240 tonni prügi, mille äraveoks kulus 80 000 eurot. Siinjuures ei kuu-

Mullu koristati riigimetsast 240 tonni prügi, mille äraveoks kulus 80 000 eurot.

Samas suurusjärgus ehk 254 tonni prügi tuli riigimetsast välja vedada 2016. aastal.

Andres Sepp

Prügi riigimetsas Harjumaal. Ühtekokku tuli RMK-l mullu koristada metsast 240 tonni prügi.

talgupäeval, mis plaani kohaselt saab 15. septembri koristuspäeva avaürituseks, on ühe tööna plaanis alustada ka prügi kaardistamisega. Prügi kaardistamine on üldse üks maailma koristuspäeva eeltöödest ning selle tarvis on loodud prügiandmebaas World Waste Platform ja kaardistamiseks vajalik mobiilirakendus World Cleanup.

Praegu veel ei saa end ka maailma koristuspäevale registreerida, arvatavasti avaneb selleks

võimalus pärast igakevadist talgupäeva. Puki sõnul ootavad nad kindlasti Eesti ettevõtteid maailma koristuspäeva panustama – kollektiiviga osa võtma ning ettevõtmist ka rahaliselt toetama.

“See päev saab teoks meie kõigi abil,” rõhutab Pukk.

Maailm puhtaks püsivalt Maailma koristuspäeva laiem eesmärk on, et maailm pärast 15. septembrit puhtaks jääks-

ki. Puki hinnangul on Eestis selleks võtmeks eelkõige teadlikkuse kasv, ent tõenäoliselt tuleks mingis osas muuta ka siinset jäätmekäitlust. “Ehk oleks kokkuvõttes odavam näiteks ehitusjäätmeid tasuta vastu võtta,” nendib Pukk.

Maailma koristuspäeva ühe eestvedaja Anneli Ohvrili sõnul on 15. septembril rahvas välja koristama tulemas praeguse seisuga 128 riigis. Nende seas on ka n-ö suuri prügiriike, nagu

K E S K K O N D 7

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

prügist puhtaks mets ANDRUS KEVVAI, RMK

J Ä I D VA H E L E

Prügi metsas Eelmisel aastal alustas keskkonnainspektsioon jäätmeseaduse alusel kokku 245 menetlust. Hinnanguliselt ligi neljandik jäätmerikkumistest kvalifitseerub liigituse alla “prügi metsas”.

Näiteks aprillis veeti Jõgevamaal metsa madrats, vatitekk, riideid, ajakirju, dokumente. Trahv 300 eurot.

Juulis veeti Jõgevamaal metsa alla põlenud puitjäätmeid eterniidi seguga, klaasi, taarat, plasti, riideid, ajakirju, plaate.

Süüdlast karistati 400 euroga.

Ida-Virumaal aga viidi kolmel korral metsa asbesti sisaldavaid ehitusjäätmeid. Prügistaja sai trahvi 800 eurot.

Riigimetsas on kõige probleemsemates kohtades üleval nn prügikaamerad. Nende abiga on prahistajaid pildile püütud ning tõendusmaterjalid KKI-le edasi antud. Salvestatu põhjal on looduse reostajaid ka tuvastatud ja vastutusele võetud.

Allikas: RMK, KKI ALAR SÜDA, RMK

näiteks Hiina, India, USA ja Brasiilia. Üleilmne koristuspäev algab hommikul kell 10 Uus-Meremaal ning lõpeb 36 tundi hiljem Hawaiil. Eesti aja järgi algab aktsioon 15. septembri keskööl.

Koristuspäevaga ei lõpe SA Teeme Ära töö, see jätkub Keep it clean! plaaniga. See tähendab tublit teavitustööd riikides nii valitsuste, omavalitsuste kui ka elanike seas – mida nemad saaks teha, et maailm puhtana hoida, prügi ei tekiks, ning kui tekib,

    

siis kuidas saaks seda võimalikult keskkonnasõbralikult taaskäidelda.

Anneli Ohvril märgib, et igas riigis on prügiprobleem oma nägu, ning toob välja kolm peamist prügistatuse põhjust. Nendeks on ületootmine, puudulik jäätmekäitlus ja prügipimedus.

Viimatinimetatu tähendab seda, et inimesed on neid ümbritseva prügiga harjunud, pidades sellist keskkonda loomulikuks.

Rekordi teinud enampakkumine – 60 eurot tihumeetrist.

Kasvava metsa eest on makstud ka 60 eurot Ühes puidu hindadega on hoogsalt ülespoole rühkinud ka kasvava metsa raieõiguse müügihinnad.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Näiteks raieõiguse müügikeskkonnas Timber päädis üks möödunudkuine enampakkumine hinnaga 60 eurot kasvava metsa tihumeetri eest.

Palju alla sellele ei jäänud ka detsembris lõppenud oksjon, kus raieõigus läks kaubaks 56 euroga kasvava metsa tihumeetri eest.

Timberi metsaspetsialist Kristel Asmer täpsustab, et mõlemal juhul oli tegu teeäärsete lankidega, kus kasvasid männid ja kuused.

“Tervel turul tekitas 60eurone hind furoori, sellist hinda ei ole enne nähtud,” tõdeb Asmer.

“Prahikoht” Ida-Virumaa riigimetsas.

Hinnatõus puudutab ka oksjonite alghindu, pakkuma hakatakse senisest tasemest kõrgemalt. Seda iga puuliigi osas.

“Kui hallil lepal arvutasime kolm aastat tagasi alghinnaks 5 eurot tihumeeter, siis nüüd ei kõhkle me alghinnaks ka 10 eurot tihumeeter arvutada,” märgib Asmer.

Võrumaa metsaühistu enampakkumiste korraldaja Aarne Volkov tõdeb samuti, et iseäranis on tõusnud teeäärsete lankide hinnad. “Eelistatud on okaspuud, aga ka muud liigid, sest hind on kõigil tõusnud,” selgitab Volkov. Tema sõnul on ka Võrumaa metsaühistu korraldatud enampakkumised lõppenud hinnaga ligi 50 eurot kasvava metsa tihumeetri eest. “Teeäärsetel männikutel,” täpsustab ta.

Eelkõige lähevad kõrge hinnaga kaubaks kuivemapoolsed tükid, mille puhul piisaks ka paarikraadisest külmast, et saaks seal metsa üles töötada.

INNOVATIIVNE KONSTRUKTSIOON

OPERATIIVNE JÄRELTURU TEENINDUS

PROJEKTEERITUD JA TOODETUD EESTIS

MEIE UUS AMETLIK EDASIMÜÜJA ON: EUROOPA ENIMMÜÜDAVAD METSAVEOHAAGISED

SUUR VALIK METSATÕSTUKI JA – VEOHAAGISTE KOMBINATSIOONE

LISAINFO:

WWW.FORSMW.EE

Peterburi tee 44 • Tallinn • Tel: +372 565 770 04; +372 509 477 5 agri@stokker.com • www.stokker.ee

8 M E T S A H A R I D U S

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

Luua kool on metsamehi õpetanud juba 70 aastat Ehkki aegade jooksul on lisandunud teisigi erialasid, püsib rõhk endiselt metsandusel.

KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee

Luua metsanduskooli kroonika kõneleb, et seoses metsamajandusministeeriumi ja enam kui 50 uue metskonna moodustamisega kerkis tollases Eesti NSVs 1947. aastal päevakorda metsamajandusliku kaadri puuduse probleem. Vajaka oli abimetsaülematest, metsnikest ja metsavahtidest.

Järgmise aasta kevadel otsustas metsamajanduse ministeerium asutada Luuale kaheaastase õppeajaga metsakooli.

Luuale seetõttu, et seal oli olemas õppehooneks sobiv mõis

kõrvalhoonetega, liigirikas park ja suur ning mitmekesise puistuga mets. Septembris 1948 avatigi kaheaastase õppeajaga metsakool 60 õpilasele.

Kooli nimi tuletati kohaliku valla nimest – Kuremaa metsakool.

Mõisahoones paiknes kool mitmeid aastaid, ent nüüd toimuvad tunnid peamiselt kõrvalasuvas renoveeritud õppehoones.

LUUA METSANDUSKOOL

Kool on aegade jooksul kandnud eri nimesid, nt Kaarepere sovhoostehnikum, ning muutlikud olnud ka õppesuunad. Kuid 1990. aastate algusest on Luual taas pearõhk metsanduslike oskuste omandamisel.

Metsanduslikud erialad Praegusel ajal saab Luua metsanduskoolis õppida seitsmel metsanduserialal.

PIDU

Vilistlasõhtu 30. juunil Oma juubelit tähistab Luua metsanduskool suuremalt 30. juunil, kui vilistlaspäevale on oodatud kõik Luua metsanduskooli ja selle eelkäijad lõpetanud inimesed. Samuti on üritusele oodatud kõik kunagised ja praegused kooli töötajad.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

Harvesterioperaatoreid on Luual koolitatud varsti ligi kaks aastakümmet. Õppimisel on abiks simulaator.

“Neist kolme saab õppida statsionaarselt ehk iga päev koolis käies,” selgitab Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist Toomas Kelt. “Need kolm eriala on metsur (4. tase), harvesterioperaator (4. tase) ja forvarderioperaator (4. tase). Mittestatsionaarses ehk sessiooniõppes lisanduvad arborist (4. tase), puittaimede hindaja (jätkuõppekava 5. taseme meisterarboristi osakutse omandamiseks) ja metsandusspetsialist (5. tase) ning metsakasvatus (3. tase).”

Kelti sõnul on viienda taseme õppe lisandumine üks suuremaid muudatusi, mis õppetöös viimastel aastatel toimunud.

9000 hektarit metsa Hiljutine uudis on ka see, et alates sellest aastast on Tihemetsa metsad (5489 ha) Luua metsanduskooli hallata. “Lisanduv metsamaa tähendab, et meil on suurem praktikabaas metsanduse, aga ka näiteks matkajuhtide õppe läbiviimiseks,” selgitab Kelt.

Eelmisel kuul anti Luua metsanduskoolile ka PEFC metsamajandamise sertifikaat. Kokku majandab kool ligi 9000 hektarit metsamaad.

Metsamasiniste koolitatakse Luual üle-eelmise kümnendi lõpust – 1999. aastast forvarderioperaatoreid, alates 2000. aastast harvesterioperaatoreid.

Lisaks saab Luual õppida ka maastikuehitust ja loodusturismi. Kool korraldab lisaks mitmesuguseid täienduskursusi ja võtab vastu kutseeksameid.

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

P U I T 9

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

Puiduta elu pole tegelikult võimalik EESTI ERAMETSALIIT

Kui kodust ära viia kõik puidust asjad, jääb järele peaaegu tühi ruum.

VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee

Vaidlustes, kas metsa raiuda või mitte, küsivad metsamehed raiete vastastelt tihti, kas nood saaksid igapäevaelus puiduta hakkama.

Seetõttu hakkasime tuttavatega kokku lugema, mida nad siis ikkagi kaotaks, kui puidust asju nende elupaigas ei oleks. Väga kiiresti sai selgeks, et erilist vahet linnakorteril ja maamajal selles mõttes ei ole. Puidust on valmistatud enamik hädavajalikest asjadest. Puiduga enamasti ka köetakse – halgudega pliiti-ahju või hakkpuiduga katlamaja.

Jänni jäime ehitusmaterjalide ja eriti tekstiiliga. Näiteks kas laminaati, mille aluseks on kokkupressitud paberikihid, lugeda puidust põhjal olevaks tooteks. Tekstiili, millelt ei leidnud koostist märkivat silti, lihtsalt ei tundnud ära. Viskoos (rayon), tencel ja modaal viitavad puidutselluloosile ning üldiselt on teada, et puidutselluloosist tekstiil on puuvilla järjest rohkem välja

Craigi haamer ja viilid oleks varreta ja suurest noast jääks vaid tera.

Jõulude ajal poleks kuuske ja saunavihtadest saaks vaid unistada. Korter oleks külm, sest katlamaja kütab hakkpuiduga.

Harry Pütsepp

Korraks vaatasime ka väljapoole korterit – trepikojast kaoks puidust trepikäsipuud, aga välisuks jääks alles, sest see on tehtud metallist.

Paljud majakatused vajuks kokku, kui on puitroovitus ja puidust sarikad. Palkmajadest jääks järele kõige vähem.

Lõpuks jõudsime sinna, kas üldse ilma puiduta hakkama saaks.

Kujutasime ette kõrbeinimesi, kellel puitu kusagilt võtta pole – kas siis ilma mööblita elu, kus vaid matid, padjad, tekid?

Puiduta korteris annaks esiotsa vast magada kummimadratsil, aga kogu puidu asendamine oleks siiski ületamatult keeruline.

Puitmaterjalidest saab hea ülevaate näiteks metsa- ja puidutööstuse liidu kodulehel olevast rubriigist puuinfo.ee.

Puidutselluloosist valmistatud tekstiilmaterjalide kohta leiab veidi infot internetist, näiteks Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõu Diana Tuuliku slaidiesitluse “Keemilised kiud”.

Esikusse jääks metallist nagid, riidepuude toru ja peegel, kööki kraanikauss, voolikud, nõuderestid ja nõud, köögimasinad, kappide uksehinged, sahtlite siinid ja riiulite plastist kandurid. Põrandaharjast jääks vaid harjased, kardinapuudest siinid ja konksud. Korterist kaoks uksed ja laeviimistlusplaadid.

Maamaja köök ja selle puidukasutus.

Puit on pea kõikjal

Iga metsaomanik peab kalkuleerima, kas on mõtet 300 meetri kraavi tegemiseks hakata toetuse taotlemise protsessi läbi tegema.

vahetanud, aga käega katsudes ei oska enamasti neid eristada.

Pildil oleva maamaja köögis jõudsime järeldusele, et kui kogu puit ära võtta, siis suurt midagi alles ei jääks. Plastaknad küll, aga aknalauad on täispuidust. Puidust on selles majas ka uksed, uksepiidad, teisele korrusele viiv trepp.

Veel leidsime suurel hulgal väiksemaid puidust esemeid, nagu lõikelauad, suur puidust

Millest veel peaks loobuma?

kandik, korv jms. Linnakorteris elava Craig Tislariga püüdsime ruumhaaval kujutleda, mis pärast puidu äravõtmist alles jääks. Kõige vähem kannataks vannituba, kust kaoks MDF-plaatidest kapid, ja WC, kus puuduks tualettpaber. Saunaruumi see-eest jääks alles ainult keris ja plekk-kausid.

Magamis- ja elutoast kaoks voodid ja diivan, järele jääks naelad-kruvid ja tekstiiliosa.

Kappidest jääks alles uksehinged ja metallist käepidemed.

Puidust riidepuudest jääks vaid konksud.

Puidust (selle hulka arvestasime nii täispuidu kui ka puitplaadid, liimpuidu, vineeri, spooni) on korteris ka kõik toolid ja lauad: kirjutuslauad, köögilaud, elutoa diivanilaud ja televiisorilaud koos kapiga. Alles jääks peale kruvide-naelte kirjutuslaua sahtlisiinid.

Kui puitu poleks, kaoks seinalt käokell ja Craigi naine ei saaks enam maalida – pintslitest säiliks vaid harjased, molbertist mõni kruvi. Pildiraame ka ei oleks. Harilikest pliiatsitest oleks alles vaid süsi ja majast kaoks tikud.

Raamatutest jääks alles vast vaid selja tugevduseks kasutatud tekstiil ja ajakirjadest metallist klambrid. Ajalehed ei käiks, kaoks albumid ja paberfotod, sõpradelt saadud postkaardid.

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Katused variseks

10 A J A L U G U

AJALOOSARI

MEIE METSA LUGU

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

Kust tuli metsaseeme?

DA R M S TA D T I M Ä N N I D

VÕRUMAA MUUSEUM

5 TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane

Kui praegu on Eestis vaid mõned suuremad taimlad, kus istutamiseks vajalikke puutaimi kasvatatakse, siis varem olid need igas metskonnas. Metskondigi oli palju rohkem.

Ka taimlasse tuleb kõigepealt seeme maha panna. Juba XIX sajandi algusest hakkas toimuma üleeuroopaline metsaseemne vahetus. Tekkisid suured seemneärid, kes tõid metsaseemet suures koguses Saksamaalt, aga huvilistele ka eksootiliste võõrliikide omi Ameerikast ja mujalt. Eesti jaoks oli olulisim Riias asunud Wagneri äri. Seemneäride teeneid kasutasid eriti mõisad. Lihtsam ja odavam oli osta valmis seeme, kui et seda ise hakata koguma.

Riigimetskondades kasutati oma varutud seemet. XIX sajandi keskpaigast algas aktiivne metsaseemne ümberpaigutami-

Taimlad olid nii tsaari- kui Eesti ajal igas metskonnas. Pildil Vastseliina metskonna töötajad 1928. aastal.

ne juba riiklikus süsteemis. Näiteks kui mõnel Leedu metskonnal oli seemnepuudus, siis anti teada, millist seemet seal vaja on, ja vajalik kogus korjati näiteks Tartumaal.

Väga palju seemet vahetati ka Eestimaa piires. Sealt, kust seemet rohkem korjati, saadeti ülejääk sinna, kus oli seemet tarvis.

Olemas olid ka ülevenemaalised metsaseemne laod, kuhu said seemet saata metskonnad, kellel seemet üle oli ja sealt saadeti see

igale poole üle Venemaa laiali.

Neist meile lähim asus Pihkvas.

Andmed, kuhu seemet saadeti ja kust saadi, on kõik säilinud.

Metskonniti arvud muidugi erinevad, aga 10–15% oli juba võõrsilt tulnud männi- ja kuuseseeme.

Ka esimese Eesti Vabariigi ajal vahetasid metskonnad metsaseemet. Kuna seemne päritolu olulisus oli juba tõestatud, kujunesid välja korjepiirkonnad. Siiski koguti liiga palju männiseemet Setumaalt, kuna seal oli rohkem töö-

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

jõudu. Kui teistel Eesti talupoegadel oli muudki teha, siis setud tegelesid hea meelega käbide korjamisega. Räpina ja Vastseliina kandis tekkisid suured käbikuivatid ja seemnelüdimistöökojad. Nii toodigi Setumaalt männiseemet isegi Lääne-Eestisse, see tekitas ka väikese poleemika. Asjatundjad ei pidanud seda õigeks.

Mille alusel siis otsustada, kas istutada mändi, kuuske või kaske? 1765. aastal anti välja riigimõisate majandamise instrukt-

sioon, kus fikseeriti muu hulgas ka nõue, et metsavaestes või metsata mõisates tuleb ühe adramaa kohta teha teatud arv vakamaid metsakülvi kohalike oludega sobiva metsaseemnega.

Sobivad puuliigid kujunesid vähehaaval praktika käigus välja.

Teaduslikumaks läks see siis, kui XX sajandi alguses tõusis päevakorda Saksa, Vene ja Soome teadlaste loodud metsatüpoloogia.

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Darmstadti männiseeme oli kogutud Lõuna-Saksamaal liivikutelt, mis meenutavad meie Setumaa männikuid.

Darmstadti männiseemet saadeti üle Euroopa laiali.

Sealgi kasvas harilik mänd, kuid geneetiliselt olid puud erinevad. Need seemned läksid küll väga hästi kasvama, aga männid ei kasvanud kõrgeks – nad jäid madalamaks ja okslikuks.

Elva ja Peedu teeristil peaks praegugi seisma Darmstadti mände, mille oksad hakkavad kohe maapinnalt.

Teoreetiliselt oli seda varem Rootsis arutatud, kuid just Balti kubermangude metsateadlased tõestasid 1870.–1880. aastatel praktiliselt, et metsaseemne päritolul on tähtsus ning Darmstadti männiseemned siinsetesse oludesse ei sobi.

Kaua toimus sel teemal Saksa metsanduslikus ajakirjanduses suur poleemika.

Sakslased püüdsid tõestada, et seemne päritolu ei oma mingisugust tähtsust, meie mehed Max von Sievers, krahv Berg ja hulk teisi tuntud baltisakslasi väitsid vastupidist. Poleemika vaibus enne I maailmasõda, sest seemne päritolu tähtsus loeti tõestatuks.

Kirja pannud Mari Kartau

OSTAME

OÜ Priimo Mets ostab:

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

Metsageneetika võrsus Baltikumis

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust

Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

Läänemaa 523 7944

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

P U I D U T U R G 11

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

HINNAK A JA

Paberipuidu hinnakasv jätkus, kuigi tundus, et hinnatõusuks ruumi enam pole Veebrʼ17 Märtsʼ17

Aprillʼ17 Maiʼ17 Juuniʼ17 Juuliʼ17 Augustʼ17 Septʼ17 Oktʼ17 Novʼ17 Detsʼ17 Jaanʼ18 Veebrʼ18

Männipalk 66,75 66,90 67,23 67,23 67,56 69,78 70,27 71,35 74,93 75,77 76,01 79,68 79,74 Männipeenpalk 62,36 62,35 62,51 62,78 63,19 64,68 65,67 67,71 69,99 70,61 70,71 75,78 76,09 Kuusepalk 68,72 69,13 70,27 70,59 70,65 71,93 72,22 72,57 74,49 75,04 75,17 79,23 79,14 Kuusepeenpalk 64,71 64,92 65,45 66,18 66,47 67,98 68,51 69,55 71,70 71,95 72,05 75,96 76,02 Kasepakk 90,93 90,93 90,93 90,93 90,93 92,71 92,71 92,71 92,71 99,71 99,70 109,00 112,21 Kasepalk 61,10 61,10 61,10 61,10 60,92 60,63 60,63 60,60 60,98 63,53 63,25 68,04 72,31 Haavapalk 36,00 36,00 36,00 36,00 36 36,00 36,00 36,00 37,50 40,50 41,5 41,50 45,50 Lepapalk 31,50 31,50 31,50 31,50 31,5 31,50 31,50 31,50 34,50 37,00 38,00 38,00 41,00 Männipaberipuit 33,80 33,46 33,46 33,66 33,76 34,60 35,34 36,85 39,10 39,82 42,45 50,49 55,52 Kuusepaberipuit 33,58 33,33 33,33 33,54 33,66 34,56 35,44 37,02 39,27 40,00 42,45 50,49 55,52 Kasepaberipuit 30,40 30,15 30,18 30,40 30,37 30,47 30,71 31,46 35,15 35,98 39,45 49,27 53,39 Haavapaberipuit 26,32 26,07 26,07 26,19 26,19 26,65 26,80 27,64 28,97 29,69 32,58 37,73 39,23 Küttepuit 20,65 21,28 21,79 21,92 22,18 22,69 23,44 24,19 24,32 24,60 25,32 28,31 30,12

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, veebruar 2018 Kümnendi kõrgeimad puiduhinnad püsivad ja on mõnel sortimendil veelgi kerkinud, püstitades uusi rekordeid.

Paratamatult tekib küsimus, kui kaua sellised hinnad püsivad ja kas on veel kasvuruumi. Kui varem nappis sobivaid lanke, siis nüüd külma saabudes on olukord vastupidine. Tööd on rohkem kui tehnikat ja tegijaid.

Okaspuupalkide hinnad on stabiliseerunud. Viimane kuu enam suurt hinnatõusu kaasa ei toonud.

Kuuse standardpalgi hind pole muutunud, teistel jääb hinnakasv kuni 0,4% piiresse.

Möödunud kuu kasvatas lehtpuu jämesortimentide hindu. Kasepakk kallines kuuga 2,9, kasepalk 4, lepapalk 7,9 ja haavapalk 9,6%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kase jämesortimendi hinnakasv selgelt suurem kasepakul (12,5%) ja -palgil (13,8%).

Eelmise aasta veebruariga võrreldes on hinnakasv väga võimas. Aastaga on kasepakk kallinenud 23,4 (21,28 €/tm), kasepalk 18,3 (11,21 €/tm), haavapalk 24,6 (9,50 €/tm) ja lepapalk 30,2% (9,50 €/tm).

Uskumatuna näib viimastel kuudel paberipuidu hinnakasv. Kui juba tundub, et enam ei ole hinnatõusuks ruumi, lisandub tihumeetrile jälle mõni euro. Veebruaris maksis män-

ni- ja kuusepaberipuit keskmiselt 55,52 €/tm, mis tähendab kuuga taas 10% kasvu. Kasepuit maksis 53,39 €/tm (+8,4%) ja haavapuit 39,23 €/tm (+4%).

Kuigi kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnad kasvanud väga-väga palju (okaspuupuit u 39, kasepuit 48 ja haavapuit 32%), kahvatub see võrreldes aastataguse ajaga.

Aastaga on kõige enam kallinenud kasepaber (75,6%), mis tähendab, et metsaomaniku tulu on tänavu 23 eurot tihumeetri kohta suurem. Okaspuupuit on aastaga kallinenud 64–65%, mis tähendab ligi 22 eurot suuremat tulu tihumeetri paberipuidu müügil. Haavapuit on aastaga kallinenud kõige vähem, kuid ka 49% (+13 eurot

Müüa puiduhakkur MUS-MAX Wood Terminator 10 XL Koos tõstukiga Kesla 700T Tootmisaasta: 2012 Täiesti uus, kasutamata!

Hind: 180

000 € + km

Võimalik osta koos traktoriga Fendt 936 2012. aasta, 2700 tt Hind: 115

000 € + km

Info tel 552 8670

tm) hinnakasvu ei osanud pool aastat tagasi oodata.

Küttepuidu hind on teinud samasuguse uskumatult kiire hinnatõusu nagu paberipuitki.

Viimased 13 kuud on hind pidevalt kasvanud ning on nüüdseks jõudnud lausa tasemeni 30,12 €/tm.

Suure tõenäosusega püsivad väga head puiduhinnad veel vähemalt kuu. Kõige suuremat küsimust tekitab paberipuit.

Kui Põhjamaade tselluloosija paberitööstuses püsib jätkuvalt toormenappus ning nad on valmis puudujääva osa kohalikust turuhinnast kõrgema hinnaga ostma, püsib ka paberipuidu hind.

HEIKI HEPNER

Mis seal vahet, oma aia taha või metsa?

Kas sina juba tead, mida sa tänavu 15. septembril teed või teha plaanid? Kui ei, siis võiks selle kuupäeva enese jaoks kinni panna. Just sel päeval saab teoks maailma suurim kodanikualgatusel sündiv ettevõtmine – maailma koristuspäev. Eestis hakatakse koristama metsa, sest paraku jõuab jätkuvalt igal aastal mitmeid tonne sodi metsa alla.

Lugesin hiljuti sotsiaalmeediast Egiptuses Hurghadas käinud tuttava postitust, kus ta kurjustas, kui räpane ja jube on egiptlaste aiatagune. Tõsi, nii see seal ongi ning arvata võib, et lisaks nn prügipimedusele on sealmail sodi laialipildumise põhjus ka selles, et prügi seal lihtsalt ei kogutagi sel moel kokku kui näiteks Eestis.

Mis on aga viga eestlastel, et nad oma prügi metsa alla laiali laotavad? Isegi rahapuudusega ei saa end alati välja vabandada, sest väga paljusid jäätmeid saab ära anda tasuta. Tuleb ainult natuke vaeva näha, need kohad üles otsida ja asjad kohale sõidutada.

Ega see sõit pikem tule, kui et otsida kõrvalist metsaalust, kuhu prügi salaja maha sokutada.

Tegelikult ei ole need, kes sodi metsa alla kallavad, ju sugugi egiptlastest paremad.

Vahe on ainult selles, et sodi on oma aia tagant kaugemale tassitud.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee

12 R E K L A A M

METSALEHT Nr 2 (218) 22. veebruar 2018

Head Vabariigi aastapäeva.

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus

• metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Ostame:

kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad

Pakume:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust

Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Taavi Saar tel 508 9955

taavi@artiston.ee

Art Doors OÜ ostab tamme-, kase-, saare-, jalaka- ja vahtrapalki.

Müüme kuivatatud tisleripuitu.

INFO JA TELLIMINE Ingvar Tšizikov, tel 523 5155 ingvar. tsizikov@gmail.com

www.artdoors.eu