METSALEHT (november 2016)

MAJANDUSE JÕULINE VEDUR: tööstus kergitab jõudsalt puidusektori ekspordikäivet 24. november 2016 Nr 11 (203)

MAALEHE LISA

Lk 4–5

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

PILLE-RIIN PREGEL

Külmutatud metsataimi kasutatakse tänapäeval üha enam.

Aeg tulevaks aastaks metsataimi tellida Keskühistu Eramets alustas koostöös metsaühistutega taimesoovide kogumist metsapuutaimede ühistellimuseks 2017. aasta kevadeks.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul pole metsaomanikul taimede tellimiseks vaja teha muud, kui edastada ühistule vajaminev taimede arv koos arve koostamiseks vajalike andmetega. Tasuda tuleb pärast taimede kättesaamist arve alusel.

Jõeäär lisas, et sel aastal on erametsaomanikel võimalik tellida kodumaise päritoluga, suletud juurekavaga kuuse-, männi-, kase- ja sanglepa taimi ning Eesti ja Leedu päritolu kolme-nelja aasta vanuseid paljasjuurseid kuusetaimi. Lisaks saab tellida suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi.

“Taimi vahatatakse selleks, et kaitsta kuuseistikuid männikärsaka eest. Eesti metsades on männikärsakas kõige hullem männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,” selgitas Jõeäär.

Taimede tellimusi saab esitada kuni 2017. aasta 31. märtsini või kuni taimi jätkub. Erandiks on vahatatud kuusetaimed, mille tellimusi saab esitada käesoleva aasta 1. detsembrini.

Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Tarvo Aasver soovitab erametsaomanikul tellida metsataimed ühistu kaudu.

“Kuna taimi tellitakse korraga suures koguses, on kindlasti hind parem kui üksi ostes. Samuti korraldavad ühistud taimede laialiveo,” selgitas Aasver.

Eelmisel kevadel oli KÜ Eramets taimede ühistellimuse maht üle 2,2 miljoni metsataime.

Metsaleht

Metsaomanikult küsitakse rohkem energiatootmisek Vanavanemad, vanemad, mina ja minu järeltulijad on sündinud ahiküttega elamisse.

Ahjupuude teraapilise praksumiseta jääks lapsepõlv olulise tundeja ajasidemeta.

Valitsuselt Riigikogusse arutelule jõudnud “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” (ENMAK 2030) näitab vajadust õpetada lastelastelegi puuriida ladumise oskust. Mitte ainult – tuleviku elamises peavad koha leidma arukad arvestid ja tarkvõrk, kütusevabadel allikatel elektrienergia tootmine. Üldse tuleb hooned alates aastast 2021 ehitada liginullenergiahoonetena (sh avaliku sektori hooned aastast 2019).

Hoones kulutatud megavattidest peavad saama säästetud negavatid.

Kava saab peagi kinnituse Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” koostamist üle kolme aasta tagasi, arengukava

eesmärgi täitmiseks kavandatud meetmed pideva energiavarustuse ning tõhusama energiakasutuse tagamisel valmisid veebruaris 2014.

ENMAK 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sai keskkonnaametilt heakskiidu jaanuaris 2015. Riigikogus arutelul olev arengudokument senises metsakasutuses metsaomanikule olulist muutust ei kätke.

Puiduvajadus suureneb Pigem, arvestades puidu kasutuselevõtu potentsiaali Balti elektrijaamas, võimalikes koostootmisjaamades, praegu veel fossiilkütustel töötavates kateldes ning puitkütuste ekspordipotentsiaali, annab ENMAK 2030 metsaomanikule signaali, et tuleb valmistuda pakkuma senisest rohkem väheväärtuslikku puitu ja raidmeid.

Erametsast pärit puidu osakaal moodustas eelmisel aastal 65% kavandatud koguraiest, seega pärineb suur osa energiatootmisel kasutatavast puidust otse (küttepuit, raidmed) või kaudselt (puidutööstuse jäätmed) erametsaomanikelt.

PA N E TÄ H E L E

Täiendav energeetiline võimsus peitub puidus Tehnoloogiliselt on võimalik võtta täiendavalt kasutusele kuni 4,8 mln tm puitu aastas.

Balti elektrijaamas 2,5 TWh elektrienergia tootmisel on puitkütuste kasutamise potentsiaal kuni 3 mln tm.

Koostootmiseks piisava tarbimisega soojusvõrkude potentsiaal koostootmise väljaehitamiseks puitkütuste kasutamise potentsiaaliga 0,3 mln tm/a.

Praegu muudel kütustel töötavates kateldes kuni 3 TWh/a soojusenergia tootmisel puidu kasutuselevõtuga 1,5 mln tm/a.

Aluse täiendavaks puidukasutuseks energeetikas annab “Metsanduse arengukava aastani 2020”, mille kohaselt oleks jätkusuutliku raiemahu (12–15 miljonit tm/a) juures energiatootmiseks võimalik kasutada puitu kuni 9 miljonit tm/a (ca 18 TWh/a).

Allikas: Erametsakeskus, Eesti Arengufond, statistikaamet

Viimase 15 aastaga on puidukasutus energeetikas kasvanud 1,5 korda. Suures mahus on võetud kasutusele puiduhake ning toodangusse ja eksporti jõudnud pelletid, kuid potentsiaal energeetikas on veel ammendamata.

Aastal 2015 saadi 4,5 mln tm puitkütustest kodumajapidamistes, kateldes ja koostootmisjaamades kokku 8 TWh

energiat, mis moodustas toodetud elektri- ja soojusenergiaga varustatusest 36,4%. Seega on ENMAK 2030 kohaselt võimalik puidu praegust kasutust energeetikas kahekordistada näiteks suurendades puidust toodetud elektri- ja soojusenergia osakaalu.

ENMAK 2030 toob välja ohu, et puidu kasutamise kasv energeetikas võib negatiivselt mõju-

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

e õige pea senisest mitu korda ks minevat puitmaterjali TA S U B T E A DA

Euroliit kavandab uuendatud enrgiadirektiivi

Allikas: ENMAK 2030

tada metsandussektori süsiniku sidumise võimet ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning Eesti võimalusi rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heitkoguste turul osalemist.

Mida rohkem me energiatootmisel puitu põletame ja sel-

lega KHG-heidet tekitame, seda vähem on tõenäoline hoida süsiniku heide põllumajandusest ja selle sidumine metsanduses tasakaalus. Seni kuni puidukasutusele energiatootmisel antakse taastuvenergia eesmärgil toetusi, vähendab see metsaomaniku

majanduslikku motivatsiooni otsida oma puidule võimalusi seda n-ö astmeliselt kasutada.

Mets on metsaomanikule tuluallikas ning praeguses majanduslikus olukorras on omanikule selgelt tulusam kasvatada palgimetsa kui küttepuitu.

LOGOSOL LAKS RAAMSAAG

Mets oli, on ja jääb Eestis elu aluseks. Me jääme alatiseks sõltuma metsast. Sestap tuleb metsi ja metsaomanikke ka hoida.

Ajavahemikus 2021–2030 tagab iga liikmesriik põllumaade kasvuhoonegaaside (KHG) heite sidumise LULUCF-sektori (Land Use, Land-Use Change and Forestry ehk maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) poolt, arvestades biomassi põletamisel tekkiva KHG-heitega (energeetikas biomassi kasutamisel kaasnev KHG arvestatakse nulliks).

See algatus võib piirata ENMAK 2030 meetmete rakendamist, mille tulemusel peab aastal 2030 taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises moodustama 50% ja KHG vähenemine energiasektoris olema 70% võrreldes aastaga 1990.

IRJE MÖLDRE

Allikas: www.europal. europa.eu

SA Erametsakeskuse arendusnõunik

Puiduelekter on diislist etem Puidust toodetud elektri abil on võimalik sõita kaugemale kui puidust tehtud diislikütusega.

On ju teada, et puitu saab kasutada liikluse ja transpordi kütusevajaduste rahuldamiseks, valmistades sellest vedelkütust või tootes elektrit.

Elektrit tootes saaks aga hulga rohkem kasu, tõdevad emeriitprofessor Ilkka Savolainen ja energiamajanduse professor Sanna Syri ajakirjas Tekniikka & Talous ilmunud arvamusartiklis.

Kemisse kavandatavas biokütusetehases aastaga toodetud diislikütusega võiks teadlaste arvates sõita väikese sõiduautoga umbes seitse miljardit kilomeetrit. Kui samast kogusest puidust toodetaks elektrit, saaks sama suur elektriauto sõita 12 miljardit kilomeetrit.

Elektri ja soojuse koostootmisjaamad võivad olla väikesed ja neid saab ehitada igale poole, leiavad teadlased.

“Soome energeetikapoliitika arendamise arutelude käigus tuleks asjatundjate kaasabil arutada, millisel eesmärgil oleks – lähtuvalt lõpptarbimisest – puiduvarusid kõige otstarbekam kasutada,” kirjutavad Ilkka Savolainen ja Sanna Syri.

TOOMAS LEMMING Ambla Metsaühistu juhataja

LOGOSOL C210

IGAÜKS VÕIB OMA PALKE ISE SAAGIDA! 11kW elektrimootoriga. Traditsiooniline saagimine uue tehnoloogia abil

Tõstke tootlikkust Logosoli servajaga

23900€ Saeraam LOGOSOL M8. 5400€ Rootsi kvaliteet!

Kvaliteetne lõiketulemus Tugev ja jäik raam Ergonoomiline töökeskkond GARANTII 4 60-päevane, 100% kindel raha-tagasi garantii 4 Logosoli höövelpingil 2-aastane garantii 4 Logosoli saeraamil 2-aastane garantii 4 Piiramatu tugi

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Farron Tehnika OÜ Loomäe tee 11, Lehmja küla 75306, Rae Vald, Harjumaa +372 5551 5950 • info@logosol.ee

Vastame rõõmuga teie kõnedele ja kirjadele.

Kui pole kindel milline masin sobib Teie vajadustega, siis oleme valmis Teid aitama.

www.logosol.ee

4 Ü L E V A A D E EESTI

ME T SA K A JA

n Novembri alguses teatas andmekaitse inspektsioon, et õhtuti kimbutavad metsaomanikke agressiivsed helistajad, kes püüavad neid survestada metsa maha müüma. Tegu ei ole juhuslikult valitud numbritega – helistajale on teada nii metsaomaniku nimi kui ka info talle kuuluva metsa kohta. n Erametsandusorganisatsioonid valisid novembris poliitiku ja Riigikogu liikme Andres Metsoja tänavuseks erametsasõbraks. n Maaelu Edendamise Sihtasutuse aasta parima õpetaja tiitli pälvis novembris Luua metsanduskooli metsakahjustuste, metsatüpoloogia ja dendropatoloogia vanemõpetaja Erle Tüür. n 14. novembril käivitus viimaste aastate suurim välisinvesteering Lõuna-Eestis – UPM Kymmene Otepää vineeritehase 40 miljonit eurot maksnud laiendus. n 14. novembril avas AS Toftan Võrumaal Sõmerpalu vallas võimsa ning tootliku peenpalgi-saeveski Toftan 2, mis kasutab toormena kolmemeetrist okaspuu peenpalki ja okaspuu paberipuitu. n 15. novembril avati Kohilas läbi aegade suurimaid lätlaste tehtud investeeringuid Eestisse – ettevõtte Latvijas Finieris kasevineeritehas. n Tänavu 14. korda toimunud aasta puitehitise konkursi peaauhinna võitis Arcwoodi tehasekompleks Põlvas.

Allikas: Erametsaliit, Erametsakeskus, EMPL

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

Puidutööstus näitab tõhusa bioenergeetika soovib sellel Tänavu on kogu Eesti puidutööstuse sektor sammumas selgelt tõusuteel – tootmismaht on kasvanud sisuliselt kõikides olulisemates valdkondades, oodatakse, et hoogu lisab ka bioenergeetika areng.

Tööstused on mahtu suurendanud ennekõike ekspordi arvelt.

Tegelikult ongi just puidutööstus suurima mahuga toodete eksportija. Selle tõdemuseni jõudis juba kevadel Swedbanki puidutööstuse sektori juht Mait Kaup, kui valmisid Eesti tööstusettevõtete seas korraldatud küsitluse tulemused.

Ja seda on kinnitanud ka hilisematel kuudel toimunud arengud – tootmismaht näitab stabiilsust või isegi mõningast kasvu, kusjuures seda kasvu veavad saematerjal, vineer, pelletid, aga ka paberitööstuse toorainena kasutatav puitmass.

Ehk ainsana ei suudeta 2015. aasta taset saavutada puitlaastplaatide tootmises, aga tõenäoliselt ei saa langus olema märkimisväärne.

Kasvab nii tootmine kui eksport Mait Kaup on seda meelt, et juba kerkimise märke ilmutanud puidu kokkuostu hinnad peaksid lähiajal veelgi tõusma, kuigi otseselt ei mõjuta seda kodumaise tööstuse toodanguma-

hu kasv, vaid pigem olukord piiritagusel globaalsel turul.

Kaup märgib kevadisele küsitlusele ja ettevõtete majandusstatistikale tuginedes, et puidutööstus on suurim kaupade netoeksportija teiste tegevusaladega võrreldes ja samuti kõige rohkem kaupade netoeksporti kasvatanud tegevusala alates 2009. aastast. Swedbanki tööstusettevõtete küsitluses osalenud pui-

dutööstuse ettevõtted prognoosivad ekspordimüügi osakaalu püsimist käibes varasemaga sarnasel tasemel, mis on keskmiselt 73% kogumüügist.

“Puidutööstuse ettevõtete eksport on välisturgude lõikes hästi hajutatud. Kõige olulisemaks sihtturuks peetakse Soomet, mis moodustab kogu müügimahust siiski vaid 16 protsenti,” selgitab Kaup. “Järgnevad

Et olukorda leevendada ja konkurentsivõimet parandada, on oma tootmise IT abil automatiseerinud või plaanib seda teha rohkem kui kolmandik puidutööstuse ettevõtjatest.

Mait Kaup

Saksamaa, Rootsi, Norra ja Läti.

Võimaluste kasvu nähakse enim Rootsis, huvitava tendentsina on fookusesse tõusnud Suurbritannia turg, mida plaanib sihtida iga neljas puidutööstur.”

Viimastel aastatel suurt võidukäiku näidanud pelletitööstus, millesse ka hulgaliselt raha investeeritud, võib Mait Kaubi hinnangul siiski praegu mõningasse madalseisu langeda. Selle põhjuseks on puidugraanulite hinnalangus üleilmsel turul.

“Ehk aastal 2018 võiks seis jälle taastuda, sest lõppude lõpuks on pelletikasutus üks soodsamaid viise taastuvenergia osakaalu suurendamiseks,” ütleb Kaup. “Teisalt jälle võib oletada, et päikese-, tuule- ja tuumaenergia võivad pikemas perspektiivis

osutuda soodsamateks energiasaamise allikateks.”

Eesti pelletitootjad on aga viimastel aastatel jõuliselt tootmise laiendamisse investeerinud ja selle tõttu on ootused paigutatud raha tagasiteenimisele suured. Eestis toodetud puidugraanulitest läheb piiri taha üle 90%.

Tööstused arenevad ja laienevad jõudsalt Küll aga on Mait Kaubi sõnul olemas lootus, et suureneva nõudluse järellainetuses hakkab lähiaastatel kerkima paberipuidu hind. Nõudlust õhutab takka uute tootmisvõimsuste loomine Skandinaavia maadesse. Üldse oli 2015. aastal kodumaise metsa- ja puidutööstuse

Ü L E V A A D E 5

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

at tootmismahu kasvu, le veelgi hoogu anda kogukasumi marginaal müügituludest 3%, võrdluseks – viimase kümnendi hiilgeajal 2011. aastal ulatus sektori ettevõtete kasumimarginaal 6,2 protsendini. Sae- ja höövelpuidu eksport annab 20% kogu sektori ekspordist, üldse läheb piiri taha üle 70% meie puidutööstuse toodangust. Tähelepanuväärne on, et saematerjali toodangust jääb koguni 47% Eestisse järeltöötlemiseks. Lisaks sellele imporditakse meile üle miljoni tihumeetri saematerjali, sellest 51% Venemaalt.

Metsa- ja puidusektori palgatase ületab paari protsendi võrra Eesti keskmist, puhtalt puidutööstuse valdkonnas on see 5% Eesti keskmisest kõrgem.

Kui kodumaa puidutööstused investeerisid 2013. aastal üldse kokku 82 miljonit eurot, siis aasta hiljem ulatus investeeringute tase juba 134 miljoni euroni ja mullu 213 miljoni euroni. Mullu suunati lõviosa investeeringutest masinate ja seadmete ostmiseks (56%) ning tootmishoonete ehitamisse (29%).

Mait Kaubi sõnul märkisid mitu aastat püsinud tööjõupuu-

duse kui ettevõtte arengut piirava teguri puidutöösturid ära ka tänavuses uuringus.

“Et olukorda leevendada ja konkurentsivõimet parandada, on oma tootmise IT abil automatiseerinud või plaanib seda teha rohkem kui kolmandik puidutööstuse ettevõtjatest,” lisab Kaup. Ometi pole automatiseerimine tööjõuvajadust oluliselt vähendanud, vaid pigem struktuurselt muutnud. Lihttööliste asemel kasvab aasta-aastalt nõudlus spetsialistide järele.”

Energeetikas suur ootus statistikakaubandusel Mis puudutab puidu kokkuostuhindade tõusu, siis metsasektoris, aga ka energeetikasektoris oodatakse pikisilmi, mis saab taastuvenergia tootmise statistikakaubandusest.

Novembris kinnituse saama pidanud energiaturuseaduse vastuvõtmine lükkub valitsuse muutumise tõttu taas edasi. Ka Eesti Energia peadirektor Hando Sutter on kinnitanud, et Eesti taastuvenergia osakaalu kasv tuleb eelkõige biomassi arvelt.

Eesti peab pingutama, et pärast 2020. aastat ei juhtuks nii, et meie metsade raiumise tagajärjed osutuksid meile ebasoodsaks – ekspordime küll biokütuseid, aga energiat toodetakse sellest kusagil mujal.

Andres Tropp Samas jääb taastuvenergeetika rakendamine Sutteri hinnangul esialgu sõltuvusse toetustest.

Sutter kinnitab, et ambitsioonika taastuvenergia osakaalu saavutamine on sõltuvuses nn statistikakaubanduse käivitumisest ehk siis puiduhakke põletamise võimalikkusest Narva keevkihtkateldes. Asi seisab praegu aga just uue energiaturuseaduse vastuvõtmise taga.

Eesti Energia ütleb, et suudab toota aastas biomassist 2,5 TWh taastuvenergiat, mis on kolmandik Eestis tarbitavast aastasest energiakogusest.

Eesti Energias ettevõtte ja riigiametite vahelist suhtlust korraldav Andres Tropp on siiski seda meelt, et avarad väljavaated on ka kodumaisel puiduekspordil, ennekõike mis puudu-

tab küttegraanulite müüki piiri taha. Ta tugineb oma väites sellele, et ELi energeetiline sõltuvus on umbes 53%.

ELis levivad bioenergia asjus vastakad arvamused “Eelmisel aastal eksporditi Eestist graanuleid koguses, millest saab toota 4500 GWh energiat, ja teades, et euroliidus tarbitakse aastas 20 miljonit tonni graanuleid, omatoodang on aga vaid 14,1 miljonit tonni aastas ning et Eesti on juba praegu graanulitootmises neljandal kohal Euroopas, on arengupotentsiaal selles vallas päris suur just meie ettevõtete ekspordi osakaalu suurendamise osas,” kirjeldab Andres Tropp olukorda graanulitootmises.

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Venemaa investeerimisfirma Sistema Finance S.A. tegi ostupakkumise palkmajade valmistaja Honkarakenne Oy aktsiatele. Pakkumise suurus on 8 mln eurot.

Tropp lisab, et viie viimase aastaga on Eestis toodetud pelletikütuse eksport kolmekordistunud.

Detsembrikuu alguses on oodata Euroopa Komisjoni ettepanekuid uue taastuvenergia direktiivi koostamiseks ja sealt on tulemas ka biomassi lõppkasutuse piiramise ettepanek.

“Eesti peab käituma targalt.

Pingutama, et pärast 2020. aastat ei juhtuks nii, et meie metsade raiumise tagajärjed osutuksid meile ebasoodsaks – ekspordime küll biokütuseid, aga energiat toodetakse sellest kusagil mujal,” märgib Andres Tropp.

“Euroopas on selles osas tekkinud vastasseis nn metsariikide ja mittemetsariikide vahel. Saksamaa on juba teatanud, et nende huvi bioenergia arendamise vastu hakkab jahtuma.”

Puiduenergeetika teema võtab tabavalt kokku TTÜ professor ja TÜ külalisprofessor Alvar Soesoo: “Võib-olla ei peagi me alati kasumit taga ajama. Võibolla on meie kasum juba see, et me veel üldse elus oleme.”

n Kotkamills Oy on välja töötatud materjali kileta biolaguneva kohvitopsi tootmiseks.

See on läbinud esimesed laborikatsed ning materjal on saadetud katsetamiseks selliste toodete valmistajatele. n On oht, et Soomes jääb kasutamata 10 mln eurot KEMERA (säästva metsanduse toetamise rahastamise seadus – T. L.) metsanduslike toetuste raha.

Taotlusi on esitatud palju, kuid tööde tegemine ei edene. n Metsafirma UPM plaanib kahe paberitootmise liini peatamist, üks neist on Steyrermühlini tehases Austrias ja teine Augsburgi tehases Saksamaal. Pärast masinate peatamist väheneb paberitootmise aastatoodang 350 000 tonni. n Metsä-Group alustab Äänekoski biotootetehase esimeste osade katsekäivitusega järgmise aasta jaanuaris-märtsis.

Kogu tehas käivitatakse aasta kolmandas kvartalis.

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

Hea metsaomanik!

O s ta m e : • Hea metsaomanik! kasvava metsa raieõigust • Ometsamaterjali s ta m e : • kasvava metsa raieõigust Pa k u m e : • metsamaterjali head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja Pa k u m e : transpordi teenust head hinda ning kvaliteetMargus Ritson, tel 503 0618 set metsa ülestöötamise ja margus@artiston.ee transpordi teenust

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Margus Ritson, tel 503 0618

O smargus@artiston.ee ta m e : metsaja põllukinnistuid • metsakinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955

Otaavi@artiston.ee s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

6 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

Tegelik tormikahju suurus selg Kuigi tormimurruhektarid saab tänapäevase tehnika abil üldjoontes üsna ruttu ära hinnata, selgub kogu kahju, mida suur torm metsas põhjustas, alles aastate jooksul.

Tormid laastavad Eestit üha sagedamini. Algas see juulitormiga Virumaal 15 aastat tagasi, pärast seda on möllanud nii suuremaid kui ka väiksemaid marusid, suurtest viimane tänavu juulis Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kogemusi tormikahjude kõrvaldamisel lisandub, ometi lööb suur torm tavapärase metsamajandamise endiselt põhjalikult sassi.

Ulatuslik tormimurd Tänavu juulis tunnistas metsaühistus Metsanduse Arendamise Ühing tegutsev metsakonsulent Piret Arvi, et kõik päevad mööduvad metsas tormikahjusid hinnates ja suvepuhkusest pole enam mõtet unistadagi. Sügisel tõdes ta aga, et käib endiselt tormimurde üle vaatamas, sest paljud erametsaomanikud avastavad need oma metsas mitu kuud hiljem.

Tartumaal olid tormikahjustused peamiselt Kambja val-

las, kus Piret Arvi ka ise elab.

Ta meenutab, et pääsesid pärast tormi kodunt välja alles kolm päeva hiljem. Piret Arvi elukaaslane Andrus Paas on 35 aastat Kambja maadel jahti pidanud, ja kui väiksemad metsateed lõpuks läbitavaks muutusid, need lahti lõigati, sõitsid nad Kambja jahimaad läbi.

Mitukümmend aastat piirkonnas jahil käinud mees pidi tunnistama, et ei tunne tormi järel enam kohti ära, rääkimata sellest, et seal jahiplaani pidada.

Jahti pidada aga tuleb ja võibolla varasemast rohkemgi, sest tormi tõttu lagedaks jäävatele aladele istutatavad metsakultuurid meelitavad ulukeid ligi.

“Juba enne oli meie piirkonnas palju männikultuure, mis on kitsede ja põtrade lemmikud,” tõdeb Piret Arvi.

Tartu Jahindusklubi tegevjuht, loomaökoloog Pauli Saag selgitab, et kui tormimurd ära

koristatakse, siis tormikahjud omavad suures plaanis sarnast efekti väga aktiivse raietegevusega. Ulatuslikud lageraied, olgu need tormikahjustuse tõttu või plaaniliselt lõigatud, muudavad ulukite paiknemist ja liikumist, aga ka jahikorraldust.

Väljakutse jahikorraldusele Saag kirjeldab, et ulukid – metskits vähem, põder rohkem – algul pigem väldivad raiesmikke, mistõttu loomade tihedus ja seetõttu ka ulukikahjude tekkimise tõenäosus naaberaladel võib suureneda.

“Paari aasta pärast, kui hein ja metsauuendus kasvama hakkavad, muutub raiesmik metskitsedele vägagi peibutavaks, sest ala pole enam päris lage, tekivad varjevõimalused, ja toidubaas on suurepärane. Kahjustuste oht sel ajal on suur. Kui metskitsede arvukus on mõistli-

Mets, kus jahipidamine on raskendatud või võimatu, muutub justkui looduskaitsealaks – ulukid saavad peagi aru, et neil on seal tormimurru kõrval ohutu elada ning hakkavad koonduma.

Pauli Saag

kes piirides ja kogu metsauuendust ära ei sööda, kasvab noorendik mõne aastaga piisavalt suureks, et metskitsedele toidubaasina enam mitte huvi pakkuda, kuid siis hakkab männinoorendiku vastu huvi tundma põder. Kahjustuste oht kasvab taas kord,” kirjeldab Saag.

“Jahikorraldusele pakub ulatuslike raiesmike tekkimine väljakutseid, sest ühest küljest tuleks metsauuendusele tekkivate kahjude vältimiseks küttimismahtusid pisut suurendada, aga teisest küljest muutuvad veidi ulukite liikumisteed ja jahi tulemuslikkus võib väheneda.”

Jahimeestele teeb tormijärgne olukord muret, sest praeguse seaduse kohaselt tuleb neil ulukikahjud metsaomanikele hüvitada. Näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Tartumaa metskond on käesoleval aastal esitanud jahimeestele nõudeid kahel juhul ligikaudu tuhande euro ulatuses. Need nõuded on olnud metskitse kahjustuste kompenseerimiseks põllumajanduspiirkonnas RMK lahustükkidel.

Tormimurd kui kaetud laud Mõnikord jäetakse tormimurd metsa, näiteks looduskaitseala sihtkaitsevööndis või siis liht-

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

Kambja vallas elav metsakonsulent Piret Arvi meenutab, et pärast tormi la

salt ei suudeta/ei soovita seda koristada. Saag räägib, et metsa jäänud tormimurdu hakkavad ulukid vältima, kuid see võib muuta keeruliseks ka jahipidamise, näiteks ajujahti ei pruugi

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

seal üldse olla võimalik korraldada.

“Samas mets, kus jahipidamine on raskendatud või võimatu, muutub justkui looduskaitsealaks – ulukid saavad peagi aru,

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

P Ä E V A K A J A 7

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

gub aastate pärast ANNI ÕNNELEID

K O M M E N TA A R

Tormikahju paneb üraskid liikvele Pärast 15 aasta tagust tormi Virumaal nende kandis suuremaid ulukikahjustusi polnud märgata. Hirvi selles piirkonnas ei ela ja ka metskitsi on vähevõitu.

Põdra toidubaas tänu suurte noore metsa alade juurde tekkimisega kasvas oluliselt. Selle tulemusena põtrade arvukus meil kõvasti tõusis, kuid mingeid erilisi kahjustusi nad metsale ei tekitanud. Põder sööb peamiselt haaba, paju ja muud väheväärtuslikku võsa. Mändi on siinmail suhteliselt vähe ja kahjustused minimaalsed, kuuski põder noorendike eas ei kahjusta.

Küll aga toimus suurem üraskite ja muude metsakahjurite rüüste, sest torm suurendas nende toidubaasi märgatavalt.

Ning eriti hoogne oli putukarüüste koristamata jäänud metsaosades ja nende lähiümbruses.

AIN SAAPAR

omaaegne RMK Tudu metsaülem

aastamistööd kulus mitu päeva, enne kui metsateedel taas liikuda sai.

et neil on seal tormimurru kõrval ohutu elada ning hakkavad koonduma,” nendib Saag. “Olenevalt metsa vanusest võib tagajärjeks olla ulukikahjustuste suurenemine – nooremapool-

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

ses kuusikus talvituv põdrakari võib ju vägagi tõsiselt puid koorida.”

Ta lisab siiski, et olenevalt ulukite arvukusest, elupaikade sobivusest, kliimaoludest ja

veel paljudest teguritest võib konkreetne olukord kardinaalselt erineda: ühel juhul hävib (vaatamata ulukite väiksele arvukusele) metsakultuur pea täielikult, aga teisel juhul noorendikku ei puututagi, ehkki loomi on piirkonnas palju.

Tartumaal koristab RMK tänavust tormimurdu lageraiega umbes 130 hektaril ja sanitaarraiega ligikaudu 600 hektaril.

Metsaülem Toomas Haas ütleb, et RMK asus tormikahjustusi likvideerima kohe ja raietööd tehti valdavalt juulis.

Talveperioodi jäid üksikud sanitaarraied, kuhu madala pinnase tõttu puudus ligipääs.

Tormimurru lageraiealadel on maapind kevadiseks metsaistutuseks juba ette valmistatud.

“Ning kuna enamjaolt said kahjustada kuusikud, siis uuendame metsa kuusetaimedega.

Et uuendame tormimurru langid kuusega, siis oht ulukikahjustusteks on minimaalne,” loodab Haas.

VIVIKA VESKI kaasautor

Emeksen OÜ

OSTAB jätkuvalt saepuru, haket, höövlilaastu, servamis-järkamisjääke ja klotse.

TÄPSEM INFO: tel 502 7082 kert.kruusimagi@graanulinvest.com

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Lõuna- ja Lääne-Eesti, tel 516 6349 Põhja- ja Ida-Eesti, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

rohelise energia allikas...

8 S E A D U S

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

Jahimehed ja maaomanikud ei suuda leida ühist keelt Kolm aastat tagasi kehtima hakanud jahiseadus peaks nüüdseks olema paika loksunud ja kõikide asjaosaliste töömaile selguse toonud, kuid paraku leidub selles vallas ikka veel palju lahtisi otsi.

Põhiline probleem seisneb kolmes-neljas liigis ulukites, kes metsaomanikule tähendavad näritud noorendikke, jahimeestele aga küttimise objekti. Metsakasvatajad on arvamusel, et jahimehed ei vastuta eramaadel n-ö küttimise efektiivsuse eest, lepinguid maaomanikega ei sõlmita, ja kui neid pole, siis ei saa ka ulukikahjustuste hüvitamisest juttugi olla. Jahimehed on seisukohal, et kui kvoodid ja etteantud küttimismahud on täis kütitud, ei saagi nad enamat teha.

Küll on aga selge see, et hirmud, nagu lubaks uus jahiseadus kõik metsloomad maha lasta, ei ole paika pidanud – ulukite arvukus järjest kasvab.

OÜ Metsaturundus metsaülem Anti Rallmann märgib jahinduse olukorda metsakasvataja seisukohalt seirates, et vaata kust otsast tahes – jahindus

tähendab metsakasvataja jaoks kulusid.

“Jahipidamise alus peaks olema vastav leping, ja kui RMKga on need lepingud olemas, siis eraomanikega on jahipidamise lepinguid sõlmitud haruharva,” kirjeldab Rallmann olukorda. “Erametsaomanik saab jahimehi vaid paluda stiilis, et olge head mehed, võtke minu maalt kopratammid maha. Samas ei kohusta see jahimehi millekski.”

Metsad jäävad taastamata Maaomanikul on ulukikahjustuste kompensatsiooniks jahiseaduse alusel võimalik küsida 100 eurot/ha – seda tingimusel, kui kahju on tekkinud ühe viimase aasta jooksul. Arvestades aga ühe hektari taasmetsastamisega kaasnevaid kulusid, mis küünivad 3000 euroni, ei hakka metsaomanik kompensatsiooni nõutamisega vaeva nä-

Ei usu, et jahiseadus midagi halvemaks tegi. Aga paremaks läks sellest ka liiga vähe.

Tõnu Traks

gema – uusi metsakultuure lihtsalt ei rajata.

“Kui lepingut pole, tuleks konkreetsed kahjud lihtsalt hüvitada, aga selle koha pealt pole metsaseadus toimima hakanud,” resümeerib Rallmann.

Anti Rallmann leiab, et jahiseadus pigem süvendab maaomanike ja jahimeeste vahelisi konflikte, kui et lahendab neid.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahindusnõunik Tõnu Traks, kes peaks seisma osapoolte lepitaja rollis, tunnistab, et ühist keelt on keeruline leida.

“Jahindusnõukogud kipuvad maaomanikust kaugele jääma.

Näib, et nende maakonnapõhisus on liialt mastaapne – otsused jäävad häguseks. Korrektseid lepinguid on vähe, pigem võib neid nimetada naabrimeeste diilideks,” kirjeldab Traks suhtumist. “Ei usu, et jahiseadus midagi halvemaks tegi. Aga paremaks läks sellest liiga vähe.”

Traks möönab, et selles vastasseisus on maaomanikud nõrgem pool, keda sageli ei huvitagi, mis tema valdustes toimub. Samas nendib ta, et praegu puudub poliitiline tahe jahinduse vallas midagi muutma hakata.

Eesti Jahimeeste Seltsi juht Tõnis Korts ütleb, et kolme jala-

SVEN ARBET

ga taburet, millel jahindus seisab ning mille jalgadeks on majandus, bioloogia ja sotsiaalsfäär, peab olema ühepikkuste jalgadega, et sellel normaalselt istuda saaks.

Seadust ei muudeta “Pole mõtet raisata ressurssi mõttetule vaidlusele. Ka jahimehed on ise kõik maaomanikud, teisipidi on jahimehed valdkonna juhtivad ametnikud, RMK inimesed. Sellepärast ma usun, et tingimused kokkuleppe saavutamiseks on olemas, vaja on tahet,” kirjeldab Korts oma seisukohta. “Jahimeeste selts pooldab kogukonnapõhist jahindust. Olukorras, kus kõik tunnevad kõiki, on ka lahkhelisid vähem.”

RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste soostub, et raha tekitab ikka ja alati erimeelsusi. Aga lisab, et RMK lepingud jahimeestega toimivad.

Näiteks on jahimehed ulukikahjude kompenseerimiseks käinud uut metsa istutamas.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

Jahimehed on rõõmsameelne rahvas ja ega jahinduse küsimustes keskkonnaministeeriumi nõustav Tõnu Traks ole mingi erand.

Praeguses olukorras tuleb tal aga pidevalt maaomanike ja küttide vahelisi suhteid klattida.

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

P R O B L E E M 9

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

Ürglooduse sümbol kipub välja surema MAILI LEHTPUU/KESKKONNAAMET

Meie teadaolevalt vanim elusolend – ebapärlikarp – on Eestimaal üks nendest loomaliikidest, mis hinnatud hääbuvaks ehk siis väljasurevaks.

Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera)

n Eestis I kategooria kaitsealune liik. n Karp kasvab kuni 15 cm pikkuseks. n Peamised levialad Venemaal, Põhja-Ameerikas, üksikutes jõgedes Euroopas, ka Põhja-Lätis Koiva jõgikonnas. n Suguküpseks saab sõltuvalt elupaigast 10–20aastaselt. n Keskmine vanus Eestis umbes 70 aastat. n Elupaiga jõevesi peab olema puhas, happesuse tase peab olema 6–7 pH. n Veetemperatuur peab olema madalam kui 14 kraadi. n Eestis arvatakse elavat 30 000–40 000 ebapärlikarpi.

Tänapäeval elab ebapärlikarpe veel vaid ühes Põhja-Eesti jões.

Viimati, rohkem kui pool sajandit tagasi, teati neid esinevat ka Võrumaal voolavas maalilises Pärlijões. Tegu on väga vana loomaliigiga, kes muutumatuna on maakera asustanud arvatavalt juba sada miljonit aastat.

Pärl oli omal ajal hinnas Ebapärlikarp on sarnaselt ookeanis elavate pärlikarpidega võimeline moodustama pärleid – kui tema sisemusse satub näiteks mõni liivatera, hakkab ta selle ümber moodustama lubjasetet (CaCO3). Küll eneselegi tahtmatult, sest lubjaosakesed imeb karp endale lihtsalt koos veega sisse, ja nii sünnibki pärl.

See pole muidugi nii väärtuslik, kui ookeanis “kasvanud” pärl, millel orgaanikat vähem sees ja mis seetõttu n-ö puhtam.

Ent siiski on teada, et rohkem kui sadakond aastat tagasi neid ka Eestimaal püüti, koguti ning saadeti müügiks Tallinna ja Peterburisse. Läinud sajandi esimesel veerandil maksid Tallin-

KES ON KES

Allikas: Eesti Loodus (1/2004), Vikipeedia

Selline jõelõik on ebapärlikarbi jaoks arvatavasti heas seisukorras. Sääraseid kohti on aga ka nende viimases elupaigas Pudisoo jões napiks jäänud.

na kullassepad kuni kolm, Peterburis võis saada kuni viis krooni pärli eest. 1930. aastast on ebapärlikarp looduskaitse all.

Tänapäeval on ebapärlikarbi eluolu teaduslikult uuritud kahel korral – aastatel 1991–1992 tegi seda toona tudengipõlve pidanud loodusehuviline Marek

Vahula ja 2014–2016 Eestimaa Looduse Fondi, keskkonnaameti ja projekti Norra-poolse partneri ning suuresti ka rahastaja NINA (Norwegian Institute for Nature Research) ette võetud ebapärlikarbi seisukorra uurimine.

Marek Vahula kirjutas 1995. aastal oma diplomitöö ebapär-

justel muutus veekeemia ja kas või vee temperatuurgi ebapärlikarbile vastuvõetamatuks.

Seda selles mõttes, et olemasolevad karbid seal küll veel elavad, aga nende sigimine ja järglaste saamine on lõppenud 30–45 aastat tagasi. Ning teadlastel on vaid oletused,

Karbile ohtlik põhjamuda “Karpe võib hakata leidma alles kümnendast eluaastast, mil nad n-ö iseseisvat elu alustavad,” räägib Vahula. “Praegu on leida vaid umbes 70 aasta vanuseid karpe.”

Aastatel 2014–2016 viidi keskkonnaameti eestvedamisel läbi projekt ebapärlikarbi elupaikade taastamiseks. Selle raames korraldati mõned jõe oksarägast ja kopratammide puhastamise talgud.

Eelmise aasta suvel tehtud kokkuvõtetes järeldasid projektis osalenud eksperdid, et kuigi otsingute käigus noori ebapärlikarpe ei leitud, on elupaigajõgi ise siiski hea potentsiaaliga ning põhjalikum noorjärkude inventeerimine tuleks seega teha kõigis võimalikes piirkondades, mis neile sobida võiksid.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

Ostab:

Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid (Lõuna- ja Kesk-Eestis) • kasvavat võsa

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

likarbi elukeskkonnast ja teda ohustavatest asjaoludest ning selle töö tulemustest ilmnes, et sel ajal laialdaselt tehtud maaparandustööd, aga ka üha intensiivsem kemikaalidega põldude väetamine halvasid jõevee koostist sedavõrd (näiteks selle hapnikusisaldust), et mingitel põh-

miks see nii on – ühest vastust pole.

Marek Vahula pakub ühe võimalusena välja asjaolu, et maaparanduskraavid toovad jõkke senisest palju rohkem orgaanikat, see sadestub mudana jõe põhja, ja noored karbid seal lihtsalt lämbuvad. Ka vanemad karbid jäävad setetega kattudes hapnikunälga.

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

• kasvavat võsa • lehtpuulankide raie õigust

Pakub:

• võsaraieteenust giljotiiniga • võsa ja metsa väljavedu • kraavide, teede ja põlluäärte puhastamist võsast Info tel 5837 3695 andrus@dimens.ee www.dimens.ee

10 P Ä R I M U S K U L T U U R

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

Iseolemine ja töö käivad alati rõõmsal meelel

SIIM LÕVI

Muu hulgas soovivad maaomanikud, et taristute haldajad maksaks neile hüvitist trasside kaitsevööndite alla jääva eramaa eest.

Erametsnikud ootavad uuelt valitsuselt omandikaitset Eesti Erametsaliit tegi 11. novembril oma ettepanekud valitsusliidu moodustamiseks läbirääkimisi pidavale uuele kolmikliidule.

Ettepanekute peasiht on toetada nii erametsanduse arengut kui ka elavdada metsandussektori majandustegevust.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik selgitab, et ettepanekutega juhitakse tähelepanu keskkonnapiirangute leevendamise vajadusele, metsa- ja maaressursi kasutamise pikaajalise visiooni loomise tähtsusele ning metsandustoetuste olulisusele.

“Tasakaalustamaks majanduskasvu ja keskkonnakaitse eesmärke, on oluline, et investeeritaks ökosüsteemsetesse teenustesse, milleks on maaomanikele looduskaitseliste piirangute hüvitamine,” selgitab Erik. “See on vajalik,

et motiveerida omanikke otsima efektiivseid looduskaitse väljundeid ning seeläbi tagada investeeringute metsandusse toomiseks stabiilne majanduskeskkond.”

Et elavdada füüsiliste isikute metsade majandamist, tuleb Ants Eriku hinnangul kehtestada vähemalt 10% suurune tulumaksusoodustus kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi pealt.

Erametsaliit leiab, et ka siseriiklike metsandustoetuste abil tuleb jätkata ja suurendada metsaomanike metsakasvatustööde tegemist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti tagada metsanduse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist ning soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.

KARIN AGURAIJUJA Eesti Erametsaliidu projektijuht

“Ise” on üks põnev ja väga oluline sõna meie keeles. Aga mis siis õigupoolest on see imeline “ise”?

Kahes eelmises Metsalehes tutvustasime saksa metsamehe Peter Wohllebeni raamatut “Puude salapärane elu”. Ka see raamat kirjeldab, kuidas mets ja puud üheskoos ise ennast tervendavad ning üksteist toetavad.

Sama kehtib ka inimühiskonna puhul. Me igatsesime rahvana iseolemist, pääsemist suurriigi käsumajandusest ning saavutasime selle ilma vägivallata, õigel ajal õigeid asju tehes.

Tegelikult on kogu kõiksuse loomuseks isetoimivus – keegi ei juhi ega suuna seda. Sellele toetub ka meie rahva pärimustarkus, isegi meie keel.

”Ise” keeles ja meeles Sõna “ise” tuletab meelde setukeelse sõna “iskma”, mis tähendab nii lõnga korrutamist kui ka nõiduslikku kujuvahetust. “Ilo iskimine” tähendab hoopis laulmist. Ilo tähendab rõõmu ja ilu.

Kui oleme rõõmsad, siis lubame iseolemist nii endale kui ka teistele. Tahtmine kontrollida,

käskida ja keelata tekib siis, kui rõõm on kadunud ja häda käes.

Siiski on käskimine, kontrollimine ja keelamine kõige kulukam ning vaevalisem juhtimise viis.

Nõukogude Liit varises kokku ülemäärase käskimise, keelamise ja kontrollimise tõttu.

Iseloomulik on seegi, et me saavutasime riigi ja rahvana iseolemise laulu toel ehk setu moodi öeldes “ilo iskides”. Mõeldes lõnga korrutamise peale, tekib kujund, kuidas meist igaühe oma elulõng põimub kõiksuse rõõmulõngaga ja toob nõnda meieni otsatu rõõmuväe.

Kahel korral aastas põimime oma elu puudega, tuues suvisteks tuppa noored kasepuud ja jõuludeks noored kuusepuud.

Puu elutoas tuletab meelde ja aitab hoida sidet metsaga.

Mets on võrratu iseolemise toetaja, eriti vana ja mitmekesine mets. Põlised metsakasvatajad, nagu näiteks Leili Mihkelson, ei väsi sellele tähelepanu juhtimast.

Kahjuks ei oska me tänapäeval enam piisavalt hinnata vanade parkide, vana metsa ja vanade puude toetavat mõju meie iseolemisele ja meelerahule. Liigagi tihti võetakse maha vanu puid, mis võiksid veel aastakümneid püsti seista ja meile

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

www.starforest.ee

Kui oleme rõõmsad, siis lubame iseolemist nii endale kui ka teistele. Tahtmine kontrollida, käskida ja keelata tekib siis, kui rõõm on kadunud ning häda käes.

toeks olla. Üks selline raie toimub praegu Otepää linnamäel, teine oli Tartu Toomemäe nõlval tähetorni all.

Ise koos puude ja metsaga Vanasti tehti tööd mõnuga.

Mõnu tähenduseks selles lauses on, et töö edeneb tõhusalt ilma erilise pingutuseta. See oli igasuguse toimimise ideaaliks – teha töid sellisel ajal ja sellisel moel, et tulemus on suurim ja pingutus vähim. Selleks jälgiti puude langetamisel Kuu faase, ilma ja tuule suunda.

Mõnuga toimetamise juurde kuulus ka mardi- ja kadrisandiks käimine. Siingi oldi seotud puudega – mardisandid käisid ringi kasevitstega, kadrisandid aga kuuse- või kadakaokstega. Nendega sopsutati pererahvast, soovides tervist ja jõudu.

Sama tehti ka jõulude ajal – Läänemaal, kus saunu polnud, köeti reheahi kuumaks ja mindi vihtlema partele. Sealt redelit

pidi alla tulijaid ootas ees peremees, kes “andis hanesid”, sopsutas pereliikmeid okstega. See pidi terveks aastaks andma virgust ja tervist.

Meie heaolu ja iseolemine on läbi aegade olnud seotud puude ja metsaga. Hoidkem seda sidet meeles eriti nüüd, aasta pimedaimal ajal, unistades meelega paremaid aegu nii meile kui puudele!

MIKK SARV

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

Viimaste kuude väike kokkuostuhindade tõus jäi oktoobri tasemele toppama Novemberʼ15 Detsemberʼ15 Jaanuarʼ16 Veebruarʼ16 Märtsʼ16 Aprillʼ16 Maiʼ16 Juuniʼ16 Juuliʼ16 Augustʼ16 Septemberʼ16 Oktooberʼ16 Novemberʼ16

Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

68,27 68,19 68,16 68,17 68,19 66,60 66,60 66,60 65,24 64,40 65,11 66,18 66,18 63,21 63,08 62,20 62,28 62,29 61,57 61,78 61,45 60,63 60,05 61,19 62,49 62,49 66,52 66,52 66,47 66,47 66,61 65,21 65,21 65,21 64,74 64,67 65,64 67,13 67,13 63,06 62,92 62,81 62,61 62,62 61,39 61,88 61,75 61,38 61,19 62,34 64,46 64,46 79,52 79,52 80,01 80,85 80,85 84,51 80,88 80,88 80,88 80,70 81,03 80,70 80,70 62,67 62,67 63,33 63,33 63,33 63,85 63,85 64,18 63,23 62,40 61,73 61,73 61,73 38,00 38,00 38,33 38,33 38,33 38,33 38,33 38,33 36,50 36,50 36,50 36,50 36,50 34,00 34,00 34,00 34,00 34,00 34,00 34,00 34,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 30,08 30,33 30,73 31,08 31,08 30,50 30,30 30,45 31,28 31,60 32,56 33,59 33,62 29,68 29,52 28,15 28,38 28,13 27,13 27,70 28,25 31,00 31,39 32,01 33,41 33,44 31,61 31,71 30,15 30,03 29,63 29,47 29,47 29,93 30,68 30,84 30,84 30,69 30,86 29,24 29,24 27,03 26,23 26,35 26,21 26,65 26,65 27,00 27,18 27,38 27,55 27,43 23,32 23,35 21,75 21,68 21,68 21,31 21,36 21,31 21,23 21,36 21,52 20,67 20,84

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade – november 2016 Kui oktoobris olid puiduturul pigem positiivsed meeleolud, siis ka november siin erilisi muutusi kaasa ei toonud.

Sisuliselt püsivad hinnad oktoobrikuu tasemel. Okaspuuja kasepalkide hinnad on head, haava- ja lepapalkide ning paberipuidu hind rahuldav ja küttepuidu hind väga madal.

Kui võrrelda hindasid kolme kuu taguse ajaga, siis on okaspuupalkide hind mõõdukalt kasvanud.

Standardpalgid on kallinenud 3–4% ja peenpalgid 4–5%.

Eelmise aasta novembriga võrreldes on hinnaerinevused hoopis puuliikide lõikes. Männipal-

gid on aastaga 1–3% odavnenud ja kuusepalgid 1–2% kallinenud.

Ka lehtpuu kallimate sortimentide, pakkude ja palkide hinnad novembris ei muutunud.

Samuti pole kolme kuu taguse ajaga võrreldes erilisi muutusi toimunud. Ainsana on tänavuse augustiga võrreldes ühe protsendi odavnenud kasepalk. Eelmise aasta novembriga võrreldes on positiivse poole peal kasepaku hind (kasv 1,5%).

Paberipuiduturul on tänavu teine poolaasta pigem positiivne olnud.

Möödunud kuuga erilisi muutusi pole toimunud. Möödunud augustiga võrreldes on enim kasvanud okaspuupaberipuidu hind (ca 6,5%). Haavapuidu hind on kasvanud ligi üks

protsent ja kasepuidu hind ei ole sisuliselt muutunud.

Möödunud kuul kasvas küttepuidu keskmine hind 17 senti ehk 0,8%. Kuid see ei tähenda, et küttepuiduturul hakkaks olukord paranema.

Kaugel sellest. Hinnakasv tuleneb andmete kogumise metoodikast. See tähendab, et üks seni madalat hinda pakkunud ettevõte on hetkel üldse loobunud küttepuidu ostmisest, mistõttu pisut ongi kerkinud aritmeetiline keskmine hind.

Kuna graanuliturul hetkel pakkumine ületab nõudlust ja hinnad on langenud, võib prognoosida, et eelolevatel kuudel mingeid positiivseid muutusi oodata ei tasu.

Kuigi keskmine hind oli novembris 20,84 €/tm, jäävad tal-

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu hüpoteegiga koorm • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

HEIKI HEPNER Hinnastatistika tugineb Keskühistule Eramets ja Eesti Puidumüügikeskusele ettevõtete pakutud kokkuostuhindadele.

Ja kuigi ELi energiatarbimine on viimase kümnendi jooksul vähenenud 17%, on taastuvenergia kasutamise suurenemine kerkinud kaks korda. Meilgi on ambitsioonikad plaanid – aastaks 2020 soovib Eesti Energia 40% kogu toodetavast elektrist saada taastuvatest allikatest.

Praegu on küsimus selles, mida võtab uus valitsus ette juba juulikuust saati Riigikokku jõudmist ootava energiaturu seadusega. Alguses pandi suuri lootusi Suurbritanniale, kes kehtestatud taastuvenergia kasutamise normi oma suure kivisöeenergeetika osakaalu tõttu õigeks ajaks täita ei suuda ning oleks potentsiaalselt valmis Eestilt taastuvenergia ühikuid ostma. Nüüd kui britid euroliidule selga pööramas, näib see plaan olevat tasahilju põhja vajumas.

Tegelikult on metsatagavara ka Euroopas kasvanud – viimase veerandsaja aasta jooksul 34%, kusjuures raiutakse kõigest 62% aastasest juurdekasvust. Regiooniti on see muidugi erinev.

Tänavu ületab Soomes raiemaht esimest korda ajaloos 60 miljoni tihumeetri piiri, kõrvuti raiemahu suurenemisega arutletakse Soomes aktiivselt selle üle, milliseid metsakasvatuslikke võtteid peaks rakendama, et aastane juurdekasv jõuaks 150 miljonit tihumeetrini.

Seega – Euroopa justkui januneb bioenergeetika järele. Aga mõtlema paneb asjaolu, et peagi avalikkuse ette jõudev Euroopa Nõukogu vastne energiadirektiiv paneb puiduenergeetika arendamisele hoopis pidurit.

OSTAME

OÜ Priimo Mets ostab:

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

veperioodiks sõlmitavates lepingutes hinnad enamasti alla selle.

Praeguses situatsioonis aitaks olukorda parandada ainult suuremahulisem küttepuidu kasutamine elektri tootmiseks. Et see nii läheks, peab uus valitsus konkreetseid samme astuma. Vastasel juhul võime peagi olla olukorras, kus küttepuidu hind hakkab pidurdama palgi raiet, sest keegi ei soovi palgist saadud rahaga küttepuidu müügile peale maksta.

Energiapuidu tulevik euroametnike laual

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

OSTAME ÜLE EESTI ÕIGLASE HINNAGA METSA- JA PÕLLUMAAD NING RAIEÕIGUST.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

METSAVEOHAAGISED 1,5–16 t PALGITÕSTUKID 3,25–9,05 m HAARATSID 0,08–0,24 m2 DEMOPÄEV 10. detsembril 2016 kell 10–14 Arknal.

Komplekt BMF 92/675 • • • •

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,75 m

Edasimüüja:

• • • •

A-jalg Jagaja 2/8 on/off Rotatoor 3 t Haarats 0,2 m2

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

MÜÜB MÜÜB SOODSATE SOODSATE TEHASEHINDADEGA TEHASEHINDADEGA

uusi, uusi, kasutatud kasutatud ja ja protekteeritud protekteeritud rehve, rehve, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, põllutöömasinatele, haagistele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele. tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

www.gersamia.ee www.gersamia.ee

 Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.

Rehvi lõhede remont kuni 60ja cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.   Rehvide vahetusvõimalused ost.

Rehvide protekteerimine.

Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine.  Varuosad põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus 

soovile.

Varuosad kliendi põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus  vastavalt NB! Rehvide Transportkliendi üle Eesti.  vastavalt soovile.  Transport rehvide Eesti.müük ja montaaž. Tel 526 8498.  Sõiduautoüle

Info tel 526 526 8498, 8498, 766 766 8587, 8587, andres@gersamia.ee andres@gersamia.ee Info  tel

tellimise õige NB! Rehvide kontakt on

tellimise õige 526 8498 kontakt on

12 V Õ I M A L U S

METSALEHT Nr 11 (203) 24. november 2016

Kuuseokastes peitub rahva hea tervise ja riigi majandusliku edu saladus Et tuua igapäevasesse kasutusse okaspuude (eeskätt hariliku kuuse Picea abies) okkamass kui üks kõige väärtuslikum osa okasmetsade pakutavast ressursist, võiks töönduslikult hakata tegelema kuuseokaste kogumise ja töötlemisega.

Okkamassi peamine väärtuslikkus inimkonna jaoks tuleneb rikkalikust klorofülli, antioksüdantide, vitamiinide jm eluainete sisaldusest, aga tänini pole miljonites tonnides mõõdetava okkaressursi potentsiaal ühiskonna jaoks veel kuigivõrd avanenud.

Hoolimata teatavatest arengutest okkamassi kasutamisel (näiteks farmakoloogias, energiakandjana jm), pole see kõige väärtuslikumast aspektist lähtuvalt vajalikku tähelepanu pälvinud.

Mis iganes põhjustel – tehnoloogilistel, kultuurilistel,

mentaalsetel, majanduslikel – seda seni tehtud pole, ei vasta praegune olukord tänapäeva maailma üldistele suundumustele ja vajadustele.

Kasutusalad Okkamass sisaldab rikkalikult inimeste tervist, seega elukvaliteeti mõjutavaid eluaineid, mille seast väärib esiletõstmist unikaalsete omadustega klorofüll.

Selle kõrge kontsentratsioon okkamassis tuleneb eeskätt kuusikute fenomenaalselt kõrgest päikesevalguse sidumise võimest.

Seetõttu võiks okkamass rakendust leida kui kõrgelt hinnatud tervisetoode (superfood) – toidulisandina, farmaatsiaINDREK KUUBEN

Eestis konstrueeritud seadeldis kuuseokastest mahla pressimiseks. Tulemuseks on väärtuslikke vitamiine ja toimeaineid sisaldav roheannus.

tööstuses väärindatuna tervisetoodeteks, aga ka näiteks lihtsalt kuuse toormahlana inimeste igapäevamenüüs.

Tulenevalt kuuseokastes leiduvatest hapetest, vaikudest, essentsidest jms on kuusel iseloomulik maitsebukett, mis annab lisaks tervislikkusele lisaväärtuse toiduainetööstuses uudsete maitsete ja toodete pakkumisel, näiteks mahlade, jogurtite, jäätiste, salati- ja grillkastmete, kondiitritoodete jmt tootmisel.

Väärtuslikke vitamiine ja toimeaineid sisaldav roheannus peaks kuuluma kaitseväelaste igapäevamenüüsse. Samuti võiks näiteks jalaväejao varustusse kuuluda portatiivne okkamassi töötlemise seade, mille abil tehakse eluained välioludes kättesaadavaks.

Eeltoodud kasutusnäited tuginevad kuuse toormahlale, mille pressimiseks vajalik tehnoloogia on olemas. Okkamassi pressimise kõrvalsaaduseks on nn okkasrott – amorfne, õhuline, saepurulaadne mass.

Okkasrott võiks kõne alla tulla üleilmselt üha rohkem nõutavate ökoloogiliste ehitusmaterjalide, nt isolatsiooni-, viimistlusplaatide tootmisel.

Üks suuremaid väljakutseid on fundamentaalsete ümberkorralduste tegemine metsanduses, see puudutab nii juurdunud arusaamade muutmist kui ka tehnoloogilist pööret.

Okkamassi saab koguda kasvavatelt puudelt sisuliselt kogu aktiivse eluea vältel, aastakümneid.

Väljakutsed Okkamassi kasutuselevõtt muudab metsandust paradigmaatiliselt.

Kui senise ajaloo vältel on metsanduse põhiliseks tuluallikaks olnud puit, mille tootmise tsüklit tuleb mõõta raieringi pikkusega (s.o 70–90 aastat seemne mulda külvamisest kuni puu langetamiseni), siis okkamassi saab koguda kasvavatelt puudelt sisuliselt kogu aktiivse eluea vältel, aastakümneid. Pluss muidugi otseselt raiete – olgu siis hooldus- või lõppraied – käigus kogutav toore.

Samuti on võimalik väärindada liinide, trasside jms hooldamisel raiutav kuusk, mis praegu jõuab parimal juhul hakkpuiduks, aga pigem jäetakse maha vedelema. Ja kuna mahavarisev okas halvendab lagunemisel mulla omadusi, avaldab olulise koguse okkamassi looduslikust ringlusest eemaldamine soodsalt mõju mullastikule.

KÕIKJAL, KUHU RASKETEHNIKA EI PÄÄSE JA KUS VAJAD TÕHUSAT ABI TÕMBAMISEL

Lisaks kuusele tulevad okkamassi andjatena loomulikult arvesse ka mänd, nulud, Eesti ja Rootsi kontekstis ka kadakas.

Perspektiiv Idee sobib kinnistama Eesti kui kaasaegse, kestliku ja innovaatilise majanduse ning rohelise mõtteviisiga Põhjala riigi mainet. Okkamassi tööstusliku kasutuselevõtu idee võiks selle targal teostamisel kanda välja nii materiaalse kui ideelise poole.

Mõtte perspektiivsus sõltub selle elluviimise ambitsioonikusest. Eesmärk võiks piltlikult öeldes olla kogu maa kuusemahlaga üle ujutamine. See eeldab programmilist koostööd ja koordinatsiooni, n-ö ülalt alla lähenemist.

INDREK KUUBEN loodusehuviline

EDER POWERWINCH 1800 Piiramatu tõmbeköie pikkus Tõmbejõud otse 1800 kg, üle ploki 3600 kg Automaatne gaas ja köiepidur Kaal vaid 13,5 kg Saksa profikvaliteet

tel 508 3731 e-post greenfeed@greenfeed.ee www.vints.ee • • • • • • •

Metsandus Ehitus Kaablitööd Offroad Päästeteenistus Jahindus Sõjavägi

TÄHELEPANU, METSAOMANIKUD! 1. detsembrini saab Erametsakeskusele esitada toetustaotlusi metsa uuendamiseks.

A A

Pargi 16, Märjamaa l Tel, 555 38 339 l metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu

Toetust saab taotleda: • metsapuutaimede soetamiseks • maapinna ettevalmistamiseks • metsaistutustöödeks • metsapuutaimede hooldamiseks Abikõlblikud on tänavu tehtud tööd. Metsapuutaimede soetamisel ja maapinna ettevalmistamisel arvestatakse tänavu ja eelmisel aastal tehtud kulutusi.

15. detsembrini saavad omanikud oma metsaühistu kaudu esitada toetustaotlusi metsa inventeerimiseks ja metsamajandamiskava koostamiseks.

Lähem info: eramets.ee

Toeta oma metsa!