Metsaleht (aprill 2017)

Metsaistutuse aeg: paljud erametsaomanikud istutavad rohkem kui raiuvad Lk 4–5 ja 8–9 27. aprill 2017 Nr 4 (208)

MAALEHE LISA

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

MARKO MUMM

Riik aitab toetusega metsa uuendada Aprilli alguses kinnitas Erametsakeskus 2017. aasta siseriiklike metsandustoetuste voorude tähtajad ja eelarved.

Nõustamistoetuse eelarve kogumaht (400 000 eurot) oli juba varem kindlaks määratud. Eelmise aastaga võrreldes on toetusraha küll vähenenud, kuid jätkuvalt on prioriteediks erametsade uuendamise toetamine.

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun selgitab, et uuendamise toetus koos metsaühistute hea tööga metsatai-

mede viimisel metsaomanikeni on hästi mõjunud metsaistutuse kasvule just väikemetsaomanike kinnistutel.

“Metsapuude istutamine on muutunud ka erametsaomanike seas popiks – taimede saamine võib hilistele ärkajatele sel kevadel keeruline olla,” märkis Jaanus Aun. “Ja kuigi toetusraha on vähem, toimib selle toetuse jagamise süsteem nõnda, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte. Seega tasub metsauuendust teha, riigi abi toetuse näol on kindlasti olemas.”

Uute, puitu moel või teisel toorainena kasutavate tehaste rajamisega Eestisse kerkib loomuldasa küsimus, kuivõrd ohtlik on see meie metsade kestvusele ja kust hakkab edaspidi tulema nende tehaste tooraine.

AIN ALVELA

PA N E TÄ H E L E

Riik annab metsatoetusteks pea kaks miljonit eurot 2017. aasta siseriiklike metsandustoetuste voorud ja tähtajad n Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus Eelarve: 15 000 € Tähtaeg: 30.06.2017 n Metsa uuendamise toetus, I voor Eelarve: 650 000 € Tähtaeg: 14.07.2017 n Metsaühistu toetus Eelarve: 500 000 € Tähtaeg: 1.08.2017

n Metsamaaparandustööde toetus Eelarve: 200 000 € Tähtaeg: 1.09.2017 n Metsa uuendamise toetus, II voor Eelarve: 250 000 € Tähtaeg: 1.12.2017 n Metsa inventeerimise toetus Eelarve: 300 000 € Tähtaeg: 15.12.2017 Allikas: Erametsakeskus

Vastsed puidutöö

Väo elektrijaama teise järgu käivitumisega kerkis Utilitase puidutarve 600 000 tm aastas.

Energeetikasektor on tõusnud üldse suurimaks puitu kasutavaks tööstusharuks.

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Nii investeerivad ümberkaudsete riikide vineeritööstused jõuliselt ka Eestisse – soomlaste UPM Kymmene laienes hiljuti, lätlaste Kohila Vineer ehitas uue tehase ja laiendas laopinda, Metsä Group teatas Pärnumaale suisa uue vineerivabriku rajamisest. Laienevad ka saetööstused – Toftan, Viiratsi saeveski, Peetri Puit jt ning pelletitööstus, näiteks paari aasta eest avatud Baltimaade suurim üksus Osula Graanul.

Lisaks muidugi sel aastal suure kella külge riputatud, aastas keskeltläbi kolm miljonit tihumeetrit paberipuitu tarbiva puidukiu tehase rajamise kavatsus.

Kõik need ettevõtete tootmismahtu suurendavad investeeringud eeldavad kahtlemata ka kasvavat toorainevaja-

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

tehased suurendavad östuse toormevajadust dust. Tootmisüksused, mis kasutavad toorainena saematerjali, veavad seda juba praegu piiri tagant, peaasjalikult Venemaalt sisse, aastas kokku üle miljoni tihumeetri. Peamiselt Lätist tuuakse sisse ka ümarmaterjali. Nii vajab kogu Eesti puidutööstus uute projektide käivitumisel aastas hinnanguliselt 13–15 mln tm puitu.

Uus tehas raiet ei suurenda Praegune aastane raiemaht on vaid kümne miljoni tihumeetri ringis, aga juba nüüdki leiavad paljud, et alanud on Eestimaa massiline paljaksraiumine. Seevastu Keskkonnaagentuuri andmed ütlevad, et aastas kasvab Eestis juurde 15,8 mln tm puitu, sellest 12,6 mln tm moodustavad mänd, kuusk ja kask ehk peamised tööstuses kasutatavad puuliigid. Metsatagavara on meil praegu 475 mln tm.

Muide, iga saeveskisse saadetud palgitihumeetrist läheb 25%tselluhakkeks ka kuni 12% saepuruna näiteks pelletitööstusele.

Eestisse suurt puidurafineerimise tehast kavandavate investorite üks eestkõnelejaid Aadu Polli on seda meelt, et tehase äriplaani eelduseks ei saa olla raiemahtude kasvatamine Eestis. Kui palju siseturult praegu ekspordiks minevat paberipuud ja saetööstustes tekkivat hakkpuitu õnnestub kokku osta, ei tea täpselt veel keegi.

Polli kinnitab, et puidukiutehase äriplaanis on puuduoleva toormeosa importimine, peamiselt kasepaberipuu osas kuni 1,2 mln tm aastas. Seda eeldusel, et aastane raiemaht püsib 10 mln tm kandis. Kui see peaks langema, peab tehasel olema võimekus ka rohkem toorainet piiri tagant osta.

“Oleme arvestanud ka stsenaariumiga, kui peame impor-

Oleme arvestanud ka stsenaariumiga, kui peame importima kaks või isegi rohkem miljonit tihumeetrit aastas.

Aadu Polli

tima kaks või isegi rohkem miljonit tihumeetrit aastas,” nendib Polli. “Peamiste impordi lähteriikidena näeme Lätit ja Valgevenet. Majanduslikult oleks mõttekas Venemaalt tuua, aga eksporditollide tõttu pole see lähiajal mõeldav.”

Osa toorainet piiri tagant Läti paberipuidu eksport on läbi aastate olnud üldiselt veidi suurem kui Eestis, jäädes 2,5 ja 3,3 miljoni tm kanti. Valgevene metsasuse aste on võrreldav Eesti omaga, raiemahud jäävad tasemele 15 mln tm aastas.

Sealmail peaks millalgi käivituma sisuliselt juba valmis ehitatud tselluloositehas Valgevene kaguosas Svetlogorskis tootmisvõimsusega 500 000 tonni aastas ning toorainevajadusega ligikaudu 2,5 mln tm aastas.

Tehase käivitumine võib mõjutada paberipuu hinda ja kättesaadavust regioonis.

Paberipuidu hinna Eesti vaheladudes määravad Põhjamaade puidukontsernid. Viimastel aastatel on see olnud visalt languses, jäädes 2016. aasta suvel 23–24 €/tm kanti.

CAMCE.COM

TA S U B T E A DA

Eesti suurimad puidutarbijad Keskmised vajaminevad puidukogused aastas n Tartumaale kavandatav Est-For Investi puidurafineerimise tehas – 2,5–3,3 mln tm (okaspuu ja kase paberipuit ning hakkpuit). n Osula Graanul – 600 000 tm, jt pelletitootjad – umbes 1,8 mln tm (küttepuit, saepuru ja höövlilaast). n Estonian Cell – 440 000 tm (haavapaberipuit). n UPM Kymmene Otepää – 250 000 tm (kasepakk). n Kohila Vineer – 120 000 tm (kasepakk). n Metsä Woodi rajatav vineeritehas – 170 000 tm (kasepakk). n Kehra paberivabrik – 360 000 tm (paberipuu). n Repo Vabrikud – 240 000 tm (küttepuit, laast, saepuru). n Toft,an, Combimill, Stora Enso, Nordwood jt saetööstused – 3,6 mln tm (kuuse ja männi saepalk, peenpalk). n Utilitase Väo kaks koostootmisjaama – 500 000 tm, üldse kasutatakse energiamajanduses umbes 2,3 mln tm puitu aastas (v.a pelletite tootmine). n Muu puidukasutus – ca 250 000 tm. n Töötlemata eksporti – umbes 3,5 mln tm.

Allikas: Metsaleht

AIN ALVELA

Keset Valgevenemaad Svetlogorski linnakeses uhkeldab küllaltki moodne hiinlaste ehitatud tselluloosikombinaat, ent millegipärast ei suudeta seda esialgu veel tööle saada.

Valgevene – ahvatlev, kuid ettearvamatu Valgevene puiduturg on enamjaolt riikliku kontrolli all ja selle tõttu ka kaunikesti prognoosimatu. Vähemalt selliseid majandusmudeleid aluseks võttes, millega lääne ettevõtted harjunud on.

Suurim metsaomanik Valgevenes on riik, kusjuures kahel moel – metsaministeeriumile alluv osa ja presidendi administratsiooni käsuliinile kuuletuv osa. Kohalikud saeveskid aga on suuresti endised metsakombinaadid, millel väikesed tootmismahud ja mis saevad valdavalt koorimata palki. Riigi põhjapoolse osa ainus kaasaegsem, kooritud palki saagiv Vitebskaja Lesopilka peab näiteks valitsuse

otsuse kohaselt kütteperioodil riigi kehtestatud hinnaga varustama hakkpuiduga ümberkaudsete asulate katlamaju.

Näiteks paberipuidu (sortiment läbimõõduga 6–24 cm) hindu noteeritakse börsil, need kujunevad oksjonite käigus.

Oksjon ongi sealkandis peamine moodus hindades kokku leppida, valgevenelased pikaajalisi tarneleppeid eriti tunnistada ei taha.

Raiet pidurdab tõsiasi, et puitu pole kusagile realiseerida. Kui nõudlus tekib, prognoositakse Valgevene aastaseks raiemahuks ka kuni 25 mln tm.

AIN ALVELA

MAAILMA JUHTIV METSANDUSMESS Elmia Wood pannakse metsas püsti iga nelja aasta tagant ja see tervitab rohkem kui 50 000 külastajat ning 500 eksponenti 50 riigist. Kui soovite teada saada, millised on uusimad trendid üleilmses metsamajan¬duses, on Elmia Woodi külastamine kohustuslik. Siin võite ajada äri, viia end kurssi tehniliste uuendustega nii kõikidelt suurtelt masinaehitajatelt kui väike¬tootjatelt, värskendada oma kontaktide võrgustikku, leida inspiratsiooni ja saada kuhjade kaupa uusi ideid.

Tere tulemast Rootsi 7.–10. juunil 2017

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

HOIDKE END KURSIS Tellige meie tasuta uudiskiri! www.elmiawood.com

Telli Maaleht!

Helista 680 4444 või kirjuta klienditugi@ekspressmeedia.ee

7–10 JUNE 2017 SWEDEN

4 P E R S O O N EESTI

ME T SA K A JA

n 12. aprillil toimunud infopäeval kohtusid Suure Emajõe piirkonda planeeritava puidurafineerimistehase eestvedajad, Tartumaa omavalitsuste esindajad, keskkonnaühendused, akadeemikud ja tudengid.

See oli esimene kohtumine avalike infoürituste sarjas. n 13. aprillil oli Riigikogu täiskogu istungil metsandusarutelu “Kus on metsas tasakaal”. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul pidasid ettekande ökoloog, metsateadlane, suure hulga Eesti metsainimeste õpetaja, maaülikooli emeriitprofessor Toomas Frey; Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja, metsandusnõukogu liige Asko Lõhmus ning Vabaerakonna saadik Artur Talvik. n Mullu tunnustas Erametsaliit Hiiumaal Nõmme külas elanud Agu Takist, andes talle tiitli “Kogukonda hoidev metsaomanik”. n Eesti Metsataimetootjate Liit teatas, et kui tänavu peaks liidu liikmed turustama üle nelja miljoni metsataime, siis kahe aasta pärast võiks nende taimlad anda ligemale 10 miljonit väikest puud. Kindlust on sisendanud ka RMK väljumine Eesti erametsataimede turult. n Päästeamet määras tuleohtliku aja alguseks 14. aprilli.

Nimelt on kevade ja ilusate ilmade saabudes järsult tõusnud maastikutulekahjude arv (nende üldarv märtsis oli 133, samas kui aprillikuu 11 päeva jooksul leidis aset juba 222 metsa- ja maastikupõlengut).

Allikas: Erametsakeskus

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

Kodulähedane mets ühendab K Esivanemate poolt hinge istutatud metsaarmastus lõõmab Meelis Küti hinges suure leegina, ja kõik, kes temaga kokku puutuvad, saavad sellest osa, ilma et nad seda ise esiti taipavadki.

“Minu jaoks on mets koos kõige seal olevaga sõber, kaitsja, toitja. Mets on koht, kus saan olla mina ise ilma igasuguste muude vidinateta.

Mets on nagu suur maja, kus kõik saavad olla ja elada. Ise arvan, et metsas ei ole ainult need, keda silmaga näha on ja keda mõõta, vaadelda ning kaaluda saab, vaid ka need, mida peab tunnetama ja tundma.

Mets on vaikuse koht – olen ise alati võimalikult tasa ja nõuan seda tihti ka teistelt. Eile õhtul näiteks kuulasin, kuidas händkakud ööpimeduses häälitsesid ja teineteist hüüdsid.”

Nii räägib Meelis Kütt (35), kes on Kotka-Jaani talu peremees Ridaküla külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal.

Pealtnäha on Meelis Kütt täiesti tavaline Eesti mees – õpib Luua Metsakoolis retkejuhiks, on kirglik jahimees, teeb talutöid, argipäeval põhitööd Kaitseliidus, on väheldase jutuga, pigem kuulaja kui rääkija (sest inimesel on ju ikkagi kaks kõrva ja üks suu!).

Esimesed mälestused metsaskäimisest pärinevad Meelisel nõukogude aja lõpust, kui vanemate ja vanavanematega sai metsas jõulukuuske otsimas ja koju viimas käidud. Sellele lisandusid koolivaheajal marjulning seenelkäigud, vanaemaga moosivaaritamised jne.

“Loodusehuvi on kogu aeg olemas olnud, niikaua kui ennast mäletan. Koduümbruses suuremat metsa ligidal ei olnud, seega toimetasin metsamajanduslikus mõttes kodulähedases võsas, kus sai onni ehitatud, lõket tehtud ning võrdlemisi tihti ka ööbitud. Olin selline omaette nokitseja,” räägib Kütt.

Sealt edasi tulid metsalaagrid, toidutegemised ja kalastusretked.

Metsas saab majandada ja loodust nautida “Metsal on minu jaoks oluline tähendus veel ka selles, et mu emapoolne vanaisa ning vanaema kohtusid esimest korda just metsatöödel. Nii et mine tea, kui poleks metsa, ei oleks võib-olla mind praegu siin.”

Praegu kuulub Küttide pereringile paarikümne hektari suurune mets, millest poole moodustab majandatav mets. Meelise sõnul on seda temale kui jahimehele ning looduses liikujale parajalt.

Metsa omamist peab mees aga suhteliseks mõisteks, sest mets on tema hinnangul meie kõigi oma. Seetõttu ei pane ta pahaks, kui marjulised-seenelised-matkajad või lihtsalt loodusenautlejad tema metsas ringi askeldavad.

“Ma ei vaata metsale kui millelegi, millega majanduslikku tulu teenida. Võimalus oma met-

sas ise toimetada on mulle pigem elulaad, mis on hea nii kehale kui vaimule. Oma küttepuu on kõige selle kõrval boonuseks. Üritan puud teha ajal, mil loodus puhkab, kui mu tegevus metsaelanikke kõige vähem häirib. Metsamajandajad vaataksid mind ilmselt kui inimest, kes ei oska metsa üldse majandada,” sõnab Kütt.

Kuna suured lageraielangid, sügavad traktori väljaveoroopad on Küti meelest õõvastavad nähtused, ei torma mees ka oma metsas hooga lageraieid tegema, vaid kui vaja, teeb neid õigel ajal järkjärgult väikeses mahus, et vähendada kahjustusi teistele puudele ning maapinnale. See on üks erametsaomaniku suur eelis.

Tunded on peas, mitte kusagil arvutis Jahikirest rääkides nendib Meelis Kütt, et jahimehel on tihti selliseid hetki, kui süda hakkab kiiremini lööma, pea lausa kumisema ehk teisisõnu võtab võimust jahihasart, kuid tihtilugu on pärast nõnda, et näpuvajutus päästikule jääb lõpuks ikkagi tegemata.

“Lask on jäänud tegemata, kuna ma pole olnud kindel, miks looma lasen. Seetõttu käin sageli metsas ilma püssita ja isegi fotoaparaati ei võta kaasa. Proovin rohkem näha ja tunda, iman teadmisi endasse nagu käsn vett ja kannan neid kaasas, mitte ei hoia arvutis kõvakettal.”

Ma ei vaata metsale kui millelegi, millega majanduslikku tulu teenida. Võimalus oma metsas ise toimetada on mulle pigem elulaad, mis on hea nii kehale kui vaimule.

Meelis Kütt

Ajal kui muu maailm üha enam tehnogeenset digirada tallab, on Küttide pere kolm last looduse ning metsaga sinasõbrad. Perepea sõnul on lastel juba praegu loodusest ning metsaelust rohkem teadmisi, kui temal samavanuselt oli.

Pere lastes kasvab armastus metsa vastu “Oleme käinud koos seenelmarjul, küttepuid tegemas, matkamas. Loodan, et neis kultiveerub tunne, et mets on sõber, kus saab alati varju ja kaitset ning keda ei ole vaja karta. Loodan, et nad ei võta metsa tulevikus enesestmõistetavana, vaid ruumina, kus enne mõtled ja tunnetad nin,g alles siis tegutsed.

Et kui murrad puu küljest oksa, siis sa tead, milleks seda vaja on ja kuidas seda teha.”

Loo lõpetuseks meenub üks lõik Valdur Mikitalt: “Meil on tarvis elus hoida üht teatud inimtüüpi, niisugust, kes ärkab ühel suvehommikul üles ja teab kuidagi intuitiivselt, et murakad on valmis saanud. Ja nii ongi. Inimest, kes tunneb oma ristluudes, et varsti pöördub vihmale /.../ kaitsta animistliku elutundega inimest, kelle hinges loodus ja kultuur salapärasel viisil kokku sulavad...” Üks selline inimene Eestimaal on kindlasti Meelis Kütt.

KRISTO KIVIORG

Lääne-Virumaa Kadrina mees Meelis

P E R S O O N 5

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

Küttide peres põlvkondi

KRISTO KIVIORG

Kütt leiab, et mets kaitseb ja katab inimest ka tänapäeval. Seda elulaadi õpetab ta ka oma lastele.

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

6 I N T E R V J U U

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

Tselluloosiekspert: Eesti puidu Eestisse ligemale miljard eurot maksma minevat puidutööstust kavandav Est-for Invest soovib palgata maailmatasemel tselluloositootmise asjatundjat Daniel Paalssonit, kes omal ajal nõustas ka Estonian Celli tehase rajamist.

Ametlik koostöölepingu allkirjastamine ootab nüüd aega, mil puidukiutehase rajamine saab esmalt valitsuselt rohelise tee läbi riigi eriplaneeringu algatamise ja seejärel võib ka praegune investorite grupp hakata pihta juba konkreetsemate tegevustega. Valitsusel on aega eriplaneeringu algatamise küsimust vaagida 30. aprillini.

Daniel Paalsson on ennast projekti sisu, äriplaani ja üldise ideega kurssi viinud, siinsete projektijuhtidega kohtunud ning teada andnud, et kui tehase planeerimine pihta hakkab, on ta valmis oma elu järgmised kuus-seitse aastat taas Eestiga siduma.

Praegu Hongkongis resideeruv rootslane elas kümmekond aastat tagasi alaliselt Eestis, nõustades Kunda naabrusse rajatud Estonian Celli haavapuidumassi tehase ehitustöid. Oskab tänu sellele mõned sõnad eesti keeltki.

Daniel Paalsson on tselluloositööstuse tehnoloogia asjatundja, kel kogemusi sarnaste tööstusüksuste rajamisega kogu maailmas. Viimati osales ta Soomes Äänikoski tselluloositehase planeerimise protsessis. Hariduselt on ta keemiainsener ning tegelnud tselluloositootmisega aastast 1986. Nii tunneb ta selle protsessi käiku ja arengut peensusteni. Eestis on ta taas selleks, et siinse vabriku ettevalmistustöö sujumist ja parima võimaliku tehnoloogia valikut tagada.

Siinkohal vastab ta Metsalehe küsimustele. n n n Miks on Eesti hea koht puidurafineerimistehase rajamiseks?

Kõigepealt sellepärast, et Eestis leidub piisavalt puitu, mis just sellisele tehasele on väga sobilik tooraine. Puiduressursi olemasolu kohapeal on väga tähtis. Eriti arvestades asjaolu, et paar-kolm miljonit tihumeetrit paberipuitu veetakse siit igal aastal töötlemata välja – just kogus, mida meie tehas vajab.

Eestis, ja tegelikult kõikides Skandinaavia riikides, tuleb oma rahvuslikku rikkust nutikamalt kasutada. Ning teha seda oma riigis, mitte eksportida toorainet.

Isiklikult on mul hea meel seda tööd siin teha. Praegu elan Aasias, pere on Rootsis, aga kui mulle võimalus antakse, tuleb ilmselt töökohale ja perele lähemale kolida.

Kust ikkagi saab tehas oma tooraine?

Oleme arvestanud Eesti, Läti, Leedu ja Valgevenega. Venemaa toormeimpordiga me praegu ei arvesta. Siin astub mängu puiduveo ökonoomsuse teooria, mis pole 1+1=2 matemaatika.

Puidurafineerimistehase toorme maht on 2,5–3,3 mln/tm aastas. 2015. aastal raiuti Eestis 2,5 mln/tm paberipuitu. Samas tekib Eestis aastas umbes 1,1 mln/tm saetööstuse jääke, mis meile sobiksid, lisaks eksporditakse aastas kaks mln/tm paberipuitu.

Meid on juba hakatud nimetama ka Liivimaa tehaseks, sest asudes Eestimaa keskel, on puidu meile toomine odavam kui selle veda-

Eestis ei leiuta keegi jalgratast – valikud, mida teeme, on juba olemasolevate, järeleproovitud lahenduste vahel.

Daniel Paalsson

Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid (Lõuna- ja Kesk-Eestis) • kasvavat võsa

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust • metsamajanduskavade koostamise teenust Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

mine sadamatesse, see on meie konkurentsieelis. Aga kui vaja, tuleb sadamate kokkuostjatest lihtsalt rohkem maksta. Ostame puitu ikkagi puiduturult ning meid mõjutavad kõige rohkem puiduvoo ja ekspordi kõikumine. Oleme selle kõikumisega arvestanud ja see ei pane tehasele veel pauku ära.

Näiteks kui Eesti raiemaht on 10 mln/tm aastas nagu praegu, saame siseturult varuda 1,6 mln/tm paberipuitu ja 0,9 mln/ tm hakkpuitu ning 0,8 mln/tm tuleb hankida piiri tagant. See on hea stsenaarium.

Aga tehase äriplaan näeb tegelikult ette ka olukorra, kui Eesti raiemaht langeb viiele miljonile kuupmeetrile aastas. Sellisel juhul saame kasutada vaid 0,8 mln/ tm kodumaist paberipuud ja 0,5 mln/ tm haket, 2 mln/tm toorainet tuleb aga kusagilt importida. Oleme selleks valmis ja teame, et lätlased on Eesti tööstustele valmis rohkem puitu müüma, kui seda senini on tehtud.

Me ei näe ennast otseselt konkureerimas graanulitootjatega.

Daniel Paalsson näeb Eestis puidurafineerimisel tulevikku, sest toorainet pakendipapi ja -paberi järele näib maailmas üha hoogustuvat.

Kui viimased praegu paberipuitu ostavad, siis on see sellepärast, et paberipuu turuhind on lihtsalt liiga madal.

Kuidas tselluloositootmise tehnoloogia arenenb?

Areng on toimunud eelkõige protsessi efektiivsemaks muutu-

I N T E R V J U U 7

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

st saab hea paberi SVEN ARBET

Kui varem oli tselluloositootmine suure energiatarbega, siis nüüd on vastupidi – tootmise käigus tekib energia ja seda jääb oma vajadustest isegi üle. See on ka Eestisse kavandatava tehase omapära.

Lähima viie aasta unistus on, et kõik tootmissisendid ja -väljundid oleksid tasakaalus ning n-ö ära tarbitud. Praegu pole selleni veel jõutud, aga iseenesest on iga tööstuse eesmärk jäätmevaba ringtsükli tekitamine. Tselluloositootmises ollakse sellele kõige lähemal.

Miks seda tehast üldse vaja on?

Maailmas suureneb vajadus kartongi ja pakkepaberi, samuti nn pehmepaberi ja paberist hügieenitoodete järele. Esimest suurendab eelkõige internetikaubanduse hüppeline kasv. Fiiber- ja plastmaterjalist pakend asendatakse papist pakendiga. Sellise paberi üleilmne turg kasvab kiirusega 2% aastas. Sellest tulenevalt, et nõudlust katta, peaks igal aastal maailmas lisanduma üks selline tehas.

siinmail jagub ning kasvav nõudlus

mise osas. Paarikümne aasta eest läksid keskkonnanõuded väga karmiks ja tööstustel tuli nendega kohaneda.

Kui palju kemikaale protsess kasutab?

Meie tehase tehnoloogia saab olema keemiline tselluloositootmine. Nii tuleb töödeldavale puidumassile lisada naatriumsulfaati ja lupja, keetmisprotsessi kemikaalid on kloordioksiid ja naatriumoksiid. Klooroksiid pole aga nn elemendiline kloor, selles ei ole

Eesti keskkonnaalased nõuded kuni sotsiaalse kontrollini välja on sellised, et need ei võimalda meil teha midagi arrogantselt. Kõik peab olema avalik ja kõiki peab sellesse protsessi kaasatama.

Daniel Paalsson

enam vabu kloorielemente. Kemikaalid ringlevad 80–90% suletud tsüklis, tonni toodangu kohta kulub 50–60 kg keemilisi lisandeid.

Kuidas puidukiu tootmine käib?

Eestis ei leiuta keegi jalgratast – valikud, mida teeme, on juba järeleproovitud lahenduste vahel.

Puidurafineerimistehase süda on soodakatel, kus toimub puidumassi keetmine. Kõik kemikaalid kukuvad protsessi käigus katla põhja ning jäävad tootmise kõrvalprodukti ligniini sisse. Viimast on esialgu plaanis kasutada tehase kateldes kütteks, et tagada tootmise energiavajadus. Aga ligniinist saab valmistada ka peenemaid tooteid – teise põlvkonna biokütuseid, süsinikkiudu, viskoosmaterjale. Puhtast tselluloosist saab toota näiteks hemitselluloosi, mis on loodusliku magusaine ksülitooli ja kosmeetikatoodete tooraineks.

Eestis on eesmärk kõigepealt panna püsti ja tööle puidukiudu tootev tehas, see kasutab oma

energia tootmiseks puitu, mis tselluloosi tootmiseks ei sobi ning tootmise kõrvalsaadust ligniini. Puidukiu müümine globaalsel turul paberitööstustele on lihtsam võimalus. Praegu pole veel otsustatud, kas seda puidukiudu hakatakse ka väärindama, eraldama sellest näiteks hemitselluloosi. Järgmised etapid võivad tulla, aga ei pruugi.

Millal tehas peab ennast majanduslikult ära tasuma?

Ma olen oma erialalt rohkem insener kui majandusmees, ent sellest saan ma aru, et tegu ei ole investeeringuga kiireks rahateenimiseks. Arvestades, et sellise tehase elueaks loetakse 40–50 aastat, siis vajab tehnoloogia juba põhjalikku uuendamist. Rahapaigutus peaks ennast tasa teenima kümmekonna aastaga.

Eks investeeringu tasuvuse ja tasuvusaja määravad kolm põhilist asjaolu – tooraine hind, toodangu hind maailmaturul ja investeeringu enda maht. Turuolu-

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

kord on kõige kriitilisem faktor. Tehase äriplaanis on sees palju mänguruumi, põhiline on, et tehas toodab tselluloosi.

Tuleb karta kaht lööki – toodangu müügihinna langus ja sisendkulude hüppeline kerkimine.

Milline on puidukiutehase keskkonnamõju?

Keskkonnakaitsjatelt on selliste tehaste ehitamise ajal olnud suuri vastasseise. Ent püüame leida kompromisse. Teinekord on tulnud esialgset projekti kärpida, ehitada väiksem tehas.

Eesti keskkonnaalased nõuded kuni sotsiaalse kontrollini välja on sellised, et need ei võimalda meil teha midagi arrogantselt. Kõik peab olema avalik ja kõiki peab protsessi kaasatama. Meie valikud tulevad sünkroonis keskkonnanõuete ja majanduslikult parimate võimalustega.

Milline on kõige suurem mure sellise projekti juures?

Keerulisem asi minu jaoks on kommunikatsiooniprobleem. See tähendab, kuidas teha n-ö kolmandatele isikutele ja avalikkusele selgeks, millega õigupoolest on tegu. Minu soov on, et keskkonnamõjude analüüsi ajal leiaks aset sisukas dialoog. Meil pole midagi varjata.

AIN ALVELA

n 650aastane Poola tamm nimega Józef sai 2017. aasta Euroopa puu tiitli. Osales 16 riiki ja hääletas sadu tuhandeid inimesi. Tamm Józef võitis teiseks tulnud Walesi tamme Brimmi ees häältega 17 597:16 203. Kolmandaks tuli Tšehhi hõbepärn Lipka. n Sooja- ja elektrijaamades kasutati Soomes 2016. aastal 19,4 miljonit m3 ,puitkütust.

See on 6% enam kui eelnenud aastal ja üldse rohkem kui kunagi varem. n Selleks et metsaomanike käsutuses oleks hea info metsanduslike teenuste osutajatest, on Soome Metsakeskus välja töötanud uue teenuse – metsanduslikke teenuseid pakkuvate firmade veebipõhise kaardi. n Metsatööstustoodete maailmaturgu jälgiv Wood Resources International (WRI) raporteeris, et maailma hakkpuiduäri tegi eelmisel aastal rekordi – toodangumaht oli 35,6 mln tonni. Valdava osa sellest moodustas tselluloosi tootmiseks mõeldud hake, 70% tollest ärist käib Vahemere rannikuriikide vahel.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Metsälehti, Maaseudun Tulevaisuus

8 M E T S A T Ö Ö

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

Sirgeselgsed Antsud seisavad Kevaditi istutatakse puid ühtviisi usinalt nii riigi- kui erametsades, Ants Reitsak on koos oma vanema poja Ants Reitsakuga erametsades puid istutanud ligi 20 aastat.

Kui eraisikule kuuluvates metsades tehakse istutustööd tavaliselt oma pere jõududega, siis suurematele firmadele kuuluvates metsades panevad taimi mulda enamasti väikesed, kuni kümnest inimesest koosnevad hoogtöö üksused.

Palka ei mõõdeta eurodes Metsaistutamiseks parim aeg on Eestis lühike: igal kevadel umbes kaks kuud ja sügisel paar-kolm nädalat. Parim on seda tööd teha siis, kui ilm on veel või juba jahe – nii jõuab rohkem ja taimed lähevad ka paremini kasvama.

Loomulikult istutatakse taimi suvelgi, kuid see nõuab juba palju rohkem aega, vaeva ja järelhoolt ning tulemused on meeste sõnul kõigele vaatamata ikkagi nigelad.

Muidu on metsaistutamine küll hea hooajaline teenistus, kuid sellest raskest tööst tulenev tasu on meeste sõnul hoo-

pis muudes väärtustes kui eurodes mõõdetav.

Metsa istutama sattusid mõlemad Antsud juhuse tahtel, kui sellega tegeleval tuttaval oli pisut abi vaja.

“Metsa istutamine ei ole minu jaoks lihtsalt töö, see on kosutus hingele. Puhas õhk ja looduses veedetud päev mõjub kui teraapia. Alati on võimalus oma mõtteid mõelda. Nii mõnelegi murele on lahendus leitud just nimelt mõnel langil noori puid kasvama pannes,” räägib Ants juunior.

Mõlemad mehed leiavad, et parim tasu on teadmine: korda on saadetud midagi suurt ning püsivat – aastate jooksul on istutatud ligi 8,5 miljonit puud, millest kunagi kasvab umbes viis tuhat hektarit noort metsa.

Iga ilmaga ja igal pinnal Aastate jooksul on taimi istutatud nii lörtsis, vihmas, lumetormis kui ka lõõskava päikese käes ja kõrbekuumuses. “Looduses viibides saab paremini aimu aastaaegade vaheldumisest ja sellest, et aastad pole vennad. Ükskord kestis kevad näiteks vaid nädal aega. Lumi läks ja nädala jooksul õitsesid ära sinililled, ülased, paiselehed, toomingad ning kullerkupud, näha oli juba maasika õisi. Sellist uskumatuna tunduvat vaatepilti pa-

Metsa istutamine ei ole minu jaoks lihtsalt töö, see on kosutus hingele. Puhas õhk ja looduses veedetud päev mõjub kui teraapia.

Ants Reitsak juunior

neb tänapäeva inimene tähele vaid seal ninapidi juures olles,” räägib Ants juunior.

Metsa istutamine käib erametsades loodusega sedavõrd kooskõlas, et pinnavorme mugavuse tõttu seal muutma ei hakata. Nii meenutavadki mehed naerulsui, kuidas puud on saanud kasvama ka peaaegu püstloodis nõlvadele, kus ülessaamiseks oli vaja kõigepealt enda jalgadele labidaga trepp teha.

Puid on istutatud tõenäoliselt igasugusele pinnasele. Parim ja lihtsaim on pehme turbane muld ning Võrumaa liivasegune pinnas. Nii mõnegi randme ja roide on endale saanud Põhja-Eesti paepõllud, kus mõnikord harva leidub ka mulda, kuhu puid istuda, ent kasvavad needki metsad.

Automaaturite pilgu all Kuna Eestit on mitmelgi pool kutsutud metsade ja soode maaks, siis erametski vajab istutamist Luhamaast Jumindani ja Sõrve säärest Narvani.

Kui enamasti ei eristata piirkonda, kus istutatakse, muu kui mulla ja looduse järgi, siis vahel on ka inimfaktor meenutamist väärt.

“Aastate eest sai istutatud ja hooldatud metsa Läti piiri ääres. Ja kuna toona polnud piir veel lahti, tuli end hommikuti kordonis üles anda ja dokument pidi langil iga päev kaasas olema. Läti poolel paistis aga päike ja tundus, et naabri murugi oli rohelisem,” meenutab Ants seenior. “Teine sarnane seik oli ka Venemaa piiri ääres – piir paistis ilusti põllule ja paari tunni möödudes ilmusid ka hambuni relvastatud piirivalvurid, kes jälgisid eemalt huviga, mida me seal ometi teeme.”

Jahimehed saavad uhkustada, millise looma nad on lasknud, kuid metsaistutajad räägivad nähtud loomadest.

Meeste jutu järgi on ehk lihtsam loetleda, keda ei ole nähtud – hunt ja ilves. Päris kindel ei saa olla ka ahmi osas. Ants juunior saab käsi südamel öelda, et põt-

ra on ta näinud lähemalt kui sooviks. “Ükskord paar aastat tagasi väljakasvanud raiesmikus vagu lõpetades tõstsin pea ja nägin põdralehma koos vasikaga endast kõigest mõne meetri kaugusel. Ei olnud neid häirinud minu istutustoruga kolksutamine ega mind nende vaikne liikumine,” jutustab ta. “Nii me seal siis seisime ja peast jooksid läbi kõik hoiatused juhuks, kui kohtad emaslooma koos pojaga – õnneks otsustasid nemad minna oma teed ja nõnda pääsesin siis minagi.”

Elanikkonna harvast tihedusest hoolimata on nähtud ka loomi, kes inimese käe läbi otsa saanud. Langi äärest on leitud paar lastud kobrast ja kurvalt oma lõpu leidnud lehm, kes oli jäetud lepikusse ketti, kus ainsaks toiduks vaid karuputked.

“Kui meie sinna jõudsime, olid metsloomad või koerad teinud oma töö ja lehmast polnud midagi suurt järel. Sellistel leidude puhul tahaks toimepani-

jad üles otsida ja küsida, mis neil ometi viga on,” meenutab häirivat vaatepilti Ants juunior.

Inimeste lisatud leidudest saab pika nimekirja, aga enamasti on see prügi või unustatud riidetükk – kord tuli vao vahelt välja ka II maailmasõja aegne lõhkekeha, mis sai üle antud päästeametile.

Mulda saab palju taimi Üheksakümnendate lõpus alustasid Antsud istutamist haabadest ja kaskedest ning hiljem lisandusid kuused, männid, maarjakased ja mustad lepad – kord istutati ka tammesid.

Nüüd pannakse kasvama enamasti kuuske ja mändi, mis tulevad kasvandusest koos kena mullapalliga ja neid saab istutada üksinda, kasutades selleks spetsiaalset istutustoru, millega kiiremad mehed olenevalt pinnasest umbes 500 taime tunnis mulda pistavad.

Haabade ja kaskede puhul kasutati varem paarisrakendit,

Pole võõrad ka villid, päikesepõletus ja nihestatud liigesed, aga kui oled oma südame kord juba metsale andnud, siis sinna see jääb.

Antsud Reitsakud

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS.

Ostame virnastatud võsa Harju-, Lääne-, Rapla- ja Järvamaal.

MUUDAME SELLE SOOJUSEKS TUHANDETELE KORTERIINIMESTELE!

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

tel 507 9589 • info@swkytus.ee

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

OSTAME ÜLE EESTI RAIEÕIGUST, METSA- JA PÕLLUMAAD. 5556 7840, 504 8545 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

OSTAME AASTARINGSELT SAARE-, TAMME- JA KASEPALKI KUREMAA SAEVESKIS. WWW.WESTWOODGROUP.EE Kaalumaja tn8, Kuremaa, Jõgeva vald. tel.+3725659988

M E T S A T Ö Ö 9

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

noore metsa eest

TA S U B T E A DA

MARJU REITSAK

kus ees liikus üks töötaja, lüües maakirvega auke ette ja tema järel tuli teine, kes pani taime mulda ning veendus selle kvaliteedis.

Paljasjuursete istikute puhul kasutati sarnast tehnikat, aga maakirve asemel lasid Antsud endale valmistada spetsiaalsed kiilud, mis võimaldasid augu lööjal oluliselt vähema vaevaga teha piisava augu, kuhu istik istutada.

Suurimad hädad metsatööl Küsimusele, mis on suurimad ohud istikutele ja istutajatele, kostavad mõlemad nagu ühest suust: “Puugid, kraavid, ebatasane pinnas istutajale ja metsloomad, põud ning külm ilm istikutele.”

Vahel öökülmaga tõstab maapind värskelt istutatud taimed maapinnale ja töö tuleb uuesti ette võtta.

“Pole võõrad ka villid, päikesepõletus ja nihestatud liigesed, aga kui oled oma südame kord juba metsale andnud, siis sinna see jääb,” tõdevad Antsud heldimusega ning asuvad tagasi tööle, sest 5000 kuusetaime ootavad kannatamatult langi serval kastides, et kosutavasse maamulda saada.

MARJU REITSAK

Ants seenior (parempoolsel pildil) näitab uhkusega, kui suured tema 20 aastat tagasi istutatud haavad juba on. Pildil saab näha ka tolleaegset põhilist tööriista – maakirvest. Paremal demonstreerib Ants juunior, kuidas töötab istutustoru.

Sel kevadel istutatakse jõudsalt uut metsa Riigimetsas istutatakse sel aastal 21 miljonit puud, erametsade kohta andmeid pole.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul alustatakse metsauuendusega vastavalt ilmale Hiiumaalt ja LõunaEestist. Mände istutatakse tänavu 10,6 miljonit, kuuski 9,1 ja kaski 1,1 miljonit.

Töö tehakse lepinguliste partnerite abiga, kes leitakse hangetega või sõlmitakse tähtajalised töövõtulepingud füüsiliste isikutega.

Kokku on neid hõivatud sellel ajal riigimetsas ja RMK taimlates umbes 1700 inimest. Riigimetsa istutamisel kasutatakse istutustorusid või labidaid, aga nii ehk naa on tegu käsitsi tehtava tööga.

Riigimetsa on võimalik istutama minna igaühel, toimuvad vabatahtlikele mõeldud istutuspäevad, mille kohta saab infot RMK kodulehelt.

Andmed on erinevad, ent hinnanguliselt lisandub riigimetsa paarikümnele miljonile puule erametsades kümmekond miljonit puud, seega kokku umbes 30 mln.

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

EESTI KAUNEIM

2017

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

Võrumaa 5342 4232

OSALE KONKURSIL JA VÕIDA VÄÄRIKAID AUHINDU! Vaata lisa: maakodu.ee/konkurss

Auhin

nafond

9200 €

10 P Ä R A N D K U L T U U R MARJU KÕIVUPUU

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

Kuhu lähevad pühapuud, kui nende aeg siinilmas ümber saab?

Mõni aeg tagasi sain kirja, kus tunti muret, mis saab või võiks saada looduskaitsealusest, kuid juba 2013. aastal kuivanud Kernu (ka Haiba) seitsmekeerulisest kadakast.

Selle kadaka vanust hinnatakse 300 aasta kanti ja tema raugapõlv küllaltki tiheda liiklusega Via Baltica ääres ilmselt kõige tervislikumalt ei möödunud. Võib spekuleerida selle üle, kas Kernu kadakas elanuks kauem, kui ta oleks sattunud kasvama kuhugi mujale – harilik kadakas (Juniperus communis) võib teoreetiliselt elada tubli kaks korda kauem, ligi 800 aasta vanusekski.

Raamatust jäi Kernu kadakas välja

Me ei tea täpselt, kas Kernu kadakas on inimtegevuse ohver või suri ta lihtsalt vanadusse.

Kes on Tallinnast Pärnu suunas sõitnud või vastupidi, teab tõenäoliselt seda puud üsna hästi, sest kadakast märkamatult mööda sõita polnud võimalik. Kadakas oli umbes nelja meetri kõrgune ning tähelepanuväärne oli tema tüvi, mis moodustus seitsmest – maagiline arv rahvausus, eks ole! – üksteise ümber keerdunud oksast või väiksematest

OSTAME

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

tiit@artiston.ee

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Tiit Reitel, tel 506 0288

OSTAME

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

OÜ Priimo Mets ostab:

Helista 680 4444!

tellimise õige NB! Rehvide kontakt on

tellimise õige 526 8498 kontakt on

Mis temaga, selle keerdunud kadakatüvega siis ikkagi edasi teha? Pea sama vanaks elanud Laatre ristimänd on kenasti Eesti Rahva Muuseumis rahvale vaadata. Üksiti tutvustab ta seal huvilistele Lõuna-Eesti matusekombeid, sest ristiarmid on

MARJU KÕIVUPUU

soovile.

Varuosad kliendi põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus  vastavalt NB! Rehvide

 Info tel 526 526 8498, 8498, 766 766 8587, 8587, andres@gersamia.ee andres@gersamia.ee Info  tel

Mõne puu võiks kas või muuseumi hoiule panna

puu tüvel näha. Sellel kohal, kus ristimänd kasvas, on nüüd kena stend, millel pühapuu elulugu pildis ja sõnas kirjas.

Selliseid, oma eluea viimastesse aastatesse või aastakümnetesse jõudnud erilise tähtsuse ja tähendusega puid kasvab Eestis üksjagu. Ei arva, et ma päris kõiki neid isiklikult tunnen, aga suurt hulka küll. Nende juures on hea käia, neist huvilistele lugusid jutustada samuti tore – eks seegi ole üks pärimuse edasiandmise viise.

Kõiki erilisi puid muuseumidesse konserveerida ei ole võimalik ja küllap pole mõistlikki. Kuigi jah, Eestis ringi sõites ja lageraielanke vaadates tekib küll selline tunne, et Eesti metsa koht saab tulevikus olema muuseumis – metsamuuseumis.

Selliseid, eluea viimastesse aastatesse või aastakümnetesse jõudnud erilise tähtsuse ja tähendusega puid kasvab Eestis üksjagu. Ei arva, et ma päris kõiki neid isiklikult tunnen, aga suurt hulka küll.

 Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii. lõhede remont kuni 60ja cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.  Rehvide vahetusvõimalused ost.

Rehvide protekteerimine.  Rehvi põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine.  Varuosad Transportkliendi üle Eesti.  vastavalt soovile.

Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Tel 526 8498.

Sõiduautoüle rehvide  Transport Eesti.müük ja montaaž. Tel 526 8498.

vama jalutuskepist, selle kadaka puhul siis seitsmesse keerdu keeratud kadakastest keppidest, mille kuningas torganud maasse ja sõnanud, et kui see kepp läheb kasvama, siis…

Lool on mitu lõppu: Eesti saab jälle Rootsi riigi osaks ja Vene valitsus kaob; tuleb pikk rahuaeg; Rootsi võim läheb Eestist ära. Aga kui kadakas peaks kuivama, siis tuleb Rootsi aeg jälle tagasi. Olgu selle võimude tuleku ja minekuga nüüd kuidas on, aga meie oleme ära näinud selle puu kuivamise.

Telli Maaleht!

MÜÜB SOODSATE TEHASEHINDADEGA TEHASEHINDADEGA MÜÜB SOODSATE uusi, kasutatud kasutatud ja ja protekteeritud protekteeritud rehve, rehve, uusi, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele. tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

www.gersamia.ee www.gersamia.ee

tüvedest ja meenutas seetõttu tublit trossi, sellist, mis Kalevipoja pihku sobinuks.

Kui valisin “tegelasi” oma raamatusse “101 Eesti pühapaika”, jäi Kernu kadakas välja, sest rahvasuust ei olnud talletatud erilisi usukombeid, mida selle puu juures oleks toimetatud. Küll aga muistendeid, mida mitme teisegi Eestis kasvava, rohkem või vähem omapärase välimusega põlispuu kohta on räägitud.

Nii oli rahvasuu seda meelt, et sellegi puu on istutanud Karl XII – üks populaarsemaid ajalooliste muistendite tegelasi, kelle eriliseks hobiks rahvapärimuse põhjal näis olevat Eesti- ja Liivimaa metsastamine. Tõe ja õiguse huvides olgu öeldud, et Laiuse kirikaias siiski peaks kasvama (veel) vähemalt üks Karl XII istutatud pärn, mis väidetavalt on sinna kasvama pandud 23. mail 1701 enne kuninga Laiuselt lahkumist.

Ja sedasorti muistendipärimusele tüüpiliselt on puu läinud kas-

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

HINNAK A JA

Aasta esimestel kuudel liiguvad tõusvas joones isegi küttepuidu hinnad Aprillʼ16 Maiʼ16 Juuniʼ16 Juuliʼ16 Augustʼ16 Septʼ16 Oktʼ16 Novʼ16 Detsʼ16 Jaanʼ17 Veebrʼ17 Märtsʼ17 Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

66,60 61,57 65,21 61,39 84,51 63,85 38,33 34,00 28,00 30,50 27,13 29,47 26,21 21,31

66,60 66,60 61,78 61,45 65,21 65,21 61,88 61,75 80,88 80,88 63,85 64,18 38,33 38,33 34,00 34,00 28,00 28,00 30,30 30,45 27,70 28,25 29,47 29,93 26,65 26,65 21,36 21,31

65,24 60,63 64,74 61,38 80,88 63,23 36,50 32,00 28,00 31,28 31,00 30,68 27,00 21,23

64,40 60,05 64,67 61,19 80,70 62,40 36,50 32,00 28,00 31,60 31,39 30,84 27,18 21,36

65,11 61,19 65,64 62,34 81,03 61,73 36,50 32,00 28,00 32,56 32,01 30,84 27,38 21,52

66,18 62,49 67,13 64,46 80,70 61,73 36,50 32,00 28,00 33,59 33,41 30,69 27,55 20,67

66,18 66,11 66,81 66,75 62,49 62,40 62,41 62,36 67,13 67,99 68,72 68,72 64,46 64,50 64,66 64,71 80,70 80,70 80,90 80,90 61,73 62,94 64,31 64,31 36,50 36,50 36,50 36,00 32,00 32,00 32,00 31,50 28,00 28,00 28,00 28,00 33,62 33,57 33,67 33,80 33,44 33,34 33,58 33,58 30,86 30,74 30,32 30,40 27,43 26,93 26,32 26,32 20,84 20,68 20,40 20,65

Aprillʼ17

66,90 62,35 69,13 64,92 80,90 64,31 36,00 31,50 28,00 33,46 33,33 30,15 26,07 21,28

67,23 62,51 70,27 65,45 80,90 64,31 36,00 31,50 28,00 33,46 33,33 30,18 26,07 21,79

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, aprill 2017 Kevade tulek ja diskussioon metsaseaduse muudatuste üle pole puiduhindadele mõju avaldanud.

Okaspuupalkide hinnad on pisut kasvanud ja küttepuidu hind jätkanud aasta esimese kuu madalaimast tasemest alates väikest kasvutrendi.

Okaspuupalkide keskmised hinnad olid aprillis kerges kasvus. Männipalkide hinnad kallinesid kuni pool protsenti. Rohkem kasvasid kuuga kuusepalkide hinnad, standardpalk kallines 1,6,% ja peenpalk 0,8%. Kui võrrelda hindasid kolme kuu taguse ajaga, siis männipalki-

de kallinemine jääb kuu hinnamuuduga samasse suurusjärku.

Kuusepalkide hinnad on aga kolme kuuga pisut rohkem kallinenud, standardpalk 2,3% ja peenpalk 1,2%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes on aga hinnakasv hoopis suurem. Kui männipalgid kallinesid aastaga kuni poolteist protsenti, siis kuusepeenpalkide hind kasvas 6,6% ja standardpalkidel koguni 7,8%.

Lehtpuu jämesortimentide hinnad püsivad. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kase jämesortimentide hind muutumatu.

Lepa- ja haavapalk on möödunud kolme kuuga ca 1,5% odavnenud. Aastataguse ajaga võrreldes on pilt palju kirjum.

Ainsana on aastaga kallinenud

kasepalk, 0,7%. Teised sortimendid on sama ajaga odavnenud – kasepakk 4,3%, haavapalk 6,1% ja lepapalk 7,4%.

Märtsis toimus paberipuiduturul ühtlane kuni üheprotsendine hinnalangus ning aprillis jäi see püsima. Jätkuvalt on kalleim sort männipuit ja odavaim haavapuit. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kõik puuliigid odavnenud ning hinnalangus jäänud vahemikku 0,5–1,0%.

Kuusepuit on aastaga kallinenud peaaegu 23%. Ka männipuidu hind on ligi 10% kasvu teinud. Lehtpuupaberipuidu müüjatel nii hea seis ei ole. Kasepuidu hinnakasv on positiivne (2,5%), kuid haavapuit on aastaga pool protsenti odavnenud.

Tänavune kevad on kaasa toonud elavnemise küttepuiduturul. Tänu suuremale ostuhuvile on jätkunud küttepuidu hinnakasv, mis möödunud kuul oli 2,4%.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on küttepuit kallinenud 6,8%, mis pisut parandab olukorda lehtpuuenamusega metsas hooldusraie tegijatel.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes on küttepuidu hind siiski vähem kasvanud (2,4%).

Hinnastatistika tugineb Keskühistule Eramets ja Eesti Puidumüügikeskusele ettevõtete pakutud kokkuostuhindadele.

HEIKI HEPNER

Inimene otsustab, robot teeb valmis

Läinud nädalal Tartus toimunud Eesti Metsaseltsi iga-aastasel metsanduse visioonikonverentsil maaliti küll rohkelt kohati ulmelisigi tulevikupilte, ent neist kõige tagasihoidlikumategi elluviimiseks on tarvis leida osapoolte ühisosa, mida napib.

Palju räägitud robotiseerimine võtab maad ka metsanduses. Põhimõtteliselt on võimalik ehitada isesõitev ja isetöötav langetustraktor või juhtida selle tööd distantsilt, kas raielangi servas kännul istudes või kontorist arvutiekraani tagant.

Samas prognoositakse üha väiksema tööjõuvajaduse juures ka järjest süvenevat tööjõupuudust. Tundub kummaline. Eriti keeruline on sellest aru saada praegu, mil ilmuvad uudised 30 000 noorest, kes ei suuda endale rakendust leida.

Peame mõtlema, kuidas robotiseeruvas maailmas inimene ennast tundma hakkab. Kas liinioperaatori funktsiooniks jääb vaid jälgida, kas roboti peas põleb roheline või punane tuli.

Usun siiski, et inimese juhtiv roll tulevikumetsanduses jääb kestma, kas või juba selle üle otsustamisel, kus ja mida ja kui palju raiuda. Robot võiks jääda vahendiks inimeste peas tekkinud mõistlike ostuste täideviimisel.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee

Täname kliente ja koostööpartnereid, kes külastasid Vahva Jussi demopäevi Tartus Motohoovis.

Müük ja info: tel 517 0544 info@vahvajussi.com

12 P R O B L E E M

METSALEHT Nr 4 (208) 27. aprill 2017

Tselluloositehase ehitamine Eestisse seaks meie metsad veelgi suurema löögi alla Viimase viie kuu jooksul on avalikkus väljendanud tugevat vastuseisu Eesti metsades toimuvale lageraiebuumile, kuid riik ignoreerib nii teadlasi kui kodanikkonda.

Emajõe äärde kavandatavast tselluloositehasest on räägitud eelkõige majanduslikust aspektist. Ometi on küsitav, kas 200 töökohta tehases ning 700 seotud sfääris on majanduslik võit, kui hiidtööstus pretendeerib ligi kolmandikule meie metsade raiemahust.

Est-For Investi juhid on lubanud, et 1/3 tehase toorainest tuuakse Lätist, aga pole teada, mida lätlased Põhja-Läti ürgmetsade tselluloosiks müümisest arvavad. Ülejäänud kahe miljoni tihumeetri vajadus jääb aga nii ehk naa üha noorenevate Eesti metsade kanda.

Eesti mets Hiina pakenditeks Hiigeltehast kavandavad puidutöösturid eesotsas Margus Kohavaga on üritanud selle rolli meie metsamajanduses pisendada, väites, et tehase toorainevaja-

dus saaks kaetud praegu eksporti mineva ümarpuidu arvelt. Samale puidule pretendeerib aga ka Auvere elektrijaam, ja juhul kui elektrituruseaduse muudatused praegusel kujul vastu võetakse, saab võimalikuks kuni 3,4 mln tm puidu iga-aastane põletamine jaama kateldes.

Selge on, et ühtsama puitu kahes kohas korraga kasutada ei saa. Lisaks tekib küsimus, kas kumbki neist kahest hiidprojektist on puiduressursi jätkusuutlik kasutaja. Biomassist toodetav “roheenergia” on suure CO2-heite ning metsaressursi ohustatuse tõttu Euroopa keskkonnateadlaste silmis tõsiselt kahtluse alla seatud, aga hiiglaslik tselluloosivabrik toodaks meie rahvuslikust kapitalist, elurikkast metsast tselluloositoorainet, mis peamiselt läheks kasvava Hiina pakendituru tarbeks.

Elurikast loodust loodusliku ja sotsiaalse kapitalina käsitledes on tegu väärtusliku riigivara vastutustundetu pillamisega, sest kogu ettevõtmisest saadav “kasu” on tekitatud kahjuga võrreldes marginaalne.

Hiiglaslik, pea seitse korda Kunda vabriku toorainevajadust ületav tehas ei soodusta Eesti liikumist säästva metsamajanduse suunas, ometi peaks

EESTI METSA ABIKS

keskkonnaministeerium tunnistama, et avalik huvi on ülekaalukalt praegu teostatava intensiivse metsandusmudeli vastu.

Tegelikult on ministeerium otsustanud kodanikkonnalt luba küsimata meie metsi põhjamaise eeskuju järgi majandada, ent sellega kaasneb ka metsaelustiku liigiline vaesumine ning maastike puupõllustumine.

Hiljaaegu selgitas Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide uuring, et intensiivne raie ohustab metsade elustikku.

Kaitsealad raiet ei kompenseeri Kõige riskantsemas seisundis on teadlaste sõnul vanades kuusikutes elavad puiduseened,

mille saatus pikemas perspektiivis mõjutab ümbritsevat elukeskkonda tervikuna. Intensiivse metsamajandamisega kaasnev liigiline vaesumine hakkab nii Soomes kui Rootsis muutuma üha tõsisemaks probleemiks, kuna praegu toimub nendes paikades massiline metsaliikide väljasuremine ning selle protsessi tagasipööramine on

riiklikele ponnistustele vaatamata küsitav.

Riigi arusaama järgi peaksid looduskaitsealad kompenseerima praeguse raiepoliitikaga kaasnevat metsarinde ulatuslikku noorenemist.

Paraku ei suuda kaitsealad oma killustatuse tõttu kogu Eesti metsakeskkonna säilimist tagada. 15%-l meie looduskaitsealadest toimub praegugi piirangutega majandamine ning vaid 10% meie kaitsealadest on reservaadina kaitstud.

Lisaks veel see, et rangelt kaitstavatest aladest ligi poole moodustavad sood ning rabad, mis kahtlemata väärivad kaitset, kuid antud juhul kaitstakse neid viljakatel muldadel asuvate okas- ja segametsade arvelt. Põhjus on lihtne – just sellised metsatükid huvitavad metsaraiujaid ja puidutoorme tarbijaid kõige rohkem.

Seega tekib kodanikkonnal hiiglasliku tselluloositehase kavandajatele ja seda plaani soosivatele riigiesindajatele õigustatud küsimus: kas 900 (pikemas perspektiivis kõigest ajutise) töökoha loomine kaalub üles elukeskkonna (jäädava) kahjustamise?

LINDA-MARI VÄLI