MAALEHT

HARDO PAJULA: Kui eurotsoon lähiaastail laguneb, et tohi Eesti jääda üksi METSALEHT Maaomanikud nõuavad peaministri käest õigust

Miks enam vorstiga Venemaale ei pääse?

SEAKATK MÖLLAB: metsaalused on korjuseid täis

Lk 5

Lk 7

Lk 8–9

OSA LINDE JÄI LOENDUSELE TULEMATA Lk 10

SHUTTERSTOCK

www.maaleht.ee

29. jaanuar 2015 Nr 5 (1425)

VIIO AITSAM

HIND 1.50 € VALDEK ALBER

FRED JÜSSI:

Kirg võib jahtuda, armastus on eatu

Suur usutlus 80. sünnipäeva tähistava loodusemehega Loe lk 22–24

Targa vaatave tuuma pääle, rumala koore pääle. (TARVASTU)

2 P Ä E V A T E E M A

Toimetaja ERIKA KLAATS. Tel 661 3331. e-post erika.klaats@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

VÄLJARÄNNE versus PALK: millist mõju avaldab tööealiste elanike Eestist lahkumine kodumaale

Töötajate välismaale kolimine sunnib Eestis palku tõstma Piiri taha paremat elu otsima läinud eestlased ei oska aimatagi, et nende kolimise otsus ning uues kohas nullist alustamise raskused on suuresti see hind, tänu millele saavad kodumaale jääjad kõrgemat palka.

Kolme viimase aasta jooksul on Eestist ära kolinud 17 600 inimest. Suur osa neist on parimas tööeas. See tähendab aga, et kodumaal on jäänud vähemaks tuhandeid töökäsi.

Prognoositavalt kahaneb tööealiste inimeste arv tööjõuturul järgmise viie aastaga 44 000 võrra. Kuni 34aastaste tööotsijate seast on koguni kolm neljandikku valmis välismaale tööle asuma.

Kui konkurents töötajate leidmiseks muutub tihedamaks, ei jäägi tööandjatel muud üle, kui palku tõsta. Palgad on siin aga viimasel ajal tõusnud kolm-neli korda kiiremini kui ELi riikides keskmiselt. Kolme viimase aastaga on keskmine palk Eestis kerkinud viiendiku võrra.

Kandideerijad ei ilmu kohale Ligi pooled (47%) Palgainfo Agentuuri veebiküsitlusele vastanud 310 tööandjast leiavad, et vajalikke töötajaid on tööturult raske leida, 52% hinnangul sõltub see täidetavast ametikohast.

Töötajate leidmist pidas lihtsaks vaid kaks protsenti vastanuist.

Kõige keerulisem on leida uusi töötajaid sama palgatasemega, kinnitas 58 protsenti tööandjatest. Enam kui kolmandiku hinnangul on keerulisemaks muutunud ka töötajate leidmine tõmbekeskustest eemal asuvatesse piirkondadesse, samuti vahetustega tööle. Järjest sagedamini ostetakse spetsialiste üle konkureerivatest ettevõtetest, pakkudes kõrgemat palka.

Inimesed vaatavad pakutava palga suurust hoolega. Mittevastava palgataseme pärast on jätnud töökohale kandideerimata 73 protsenti ligi 16 000st Palgainfo Agentuuri küsitlusele vastanud töötajast ja tööotsijast.

Nii ei jäägi ettevõtetel üle muud, kui tõsta palka. Pooled tööandjad on tõstnud põhipalgatasemeid ja iga neljas on muutnud lisatasude skeeme, et vajalikke töötajaid leida. Veerand küsitlusele vastanutest on tõstnud olemasolevate töötajate palgad samale tasemele uute töötajate omaga. Ligi kolmandik tööand-

ABINÕUD

Mida on tööandjad töötajate leidmiseks teinud n 64% – võtnud tööle vajaliku ettevalmistuseta inimesi ja nad ise välja koolitanud. n 50% – tõstnud põhipalga taset uute töötajate leidmiseks. n 29% – pakkunud motivatsioonipakette (elukoht, transpordikorraldus vms), leevendamaks töö asukohaga seotud ebamugavusi. n 28% – muutnud lisatasude skeeme vajalike töötajate leidmiseks. n 22% – korraldanud ümber töögraafikuid vahetustega töö ebamugavuste leevendamiseks. n 22% – tõstnud olemasolevate töötajate palgatasemed uute töötajate omaga samale tasemele. n 19% – kasutanud renditööjõudu ajutise tööjõuvajaduse katmiseks. n 13% – värvanud töötajaid riskirühmade seast (puuetega inimesed, pikaajalised töötud jt). n 13% – sõlminud hooajatöötajatega pikemaajalised lepingud, et siduda neid organisatsiooniga aasta ringi. n 11% – salastanud uute töötajate kõrgema palgataseme. n 3% – jaganud tähtajalise töö osadeks ja värvanud sagedamini, et vähendada ajutise tööjõu voolavust.

Allikas: Palgainfo Agentuur

jatest on pakkunud motivatsioonipakette, näiteks elukohta või transpordikorraldust, et leevendada töö asukohaga seotud ebamugavusi.

Kuna tööpuudus aina väheneb ja tekkinud on pigem tööjõupuudus, võtavad inimesed kandideerimist üha lõdvemalt.

“Otsime siia inimesi tikutulega,” räägib Estoveri piimatööstuse tegevjuht Hannes Prits Võrtsjärve lähistel asuvas Kaarlijärve meiereis. Tootmise ümberkorraldamise tõttu on kümme inimest palgatud, kuid kahte-kolme oleks veel vaja.

Värbamise käigus on nad kokku puutunud sellega, et tööle kandideerijad jätavad kohale tulemata. Markantseim näide on, kui kümnest kokku lepitud töövestlusele tulijast enam kui pooled ei ilmunud kohale.

Pole vajaliku ettevalmistusega inimesi Hagari pagaritööstus avas eelmisel nädalal laiendatud tootmise Tapal, mille tulemusel lisandus sinna 52 töökohta. Osa töötajaid tuli üle nüüdseks suletud Tamsalu tehasest. Need on väljaõppinud inimesed, kelle tööle ja koju saamiseks on ettevõte sätitanud töögraafikuid ja pannud käima bussi. Samas on vaja ka uusi inimesi, kuid valida on väga vähe.

Neistki ei tule mõni kokkulepitud ajal tööle või lahkub pärast esimest tööpäeva.

Hagari tootmisjuht Priit Põder ütleb, et nende suurim probleem on erialase ettevalmistusega pagar-kondiitrite leidmine. “Kõik pagaritööstused otsivad neid, kuid väga üksikud kutsekoolide lõpetajad lähevad erialasele tööle,” nendib ta. “Neid peaks viiskuus korda üle tootma.” Hagaril on plaanis hakata töötajate väljaõppeks tegema koostööd Rakvere ametikooliga.

See on tegelikult laiem probleem. Kaks kolmandikku tööandjatest on võtnud tööle ilma vajaliku ettevalmistuseta inimesi ja nad ise välja õpetanud. Ühelt poolt on ettevõtetele vajalikud oskused teinekordki nii spetsiifilised, et koolid ei suuda neid anda. Teisalt ei pruugi vastava eriala lõpetajaid olla piisavalt.

Töötajate koolitamine on tööandjale kulu, seda nii juhendajate tööaja kui ka materjali, võimaliku praagi jms tõttu. Samas ei ole garantiid, et väljaõppinud töötajad teiste tööandjate juurde ei liigu.

M U U DAT U S E D T Ö Ö T U R U L

Prognoos aastani 2022 n Hõivatute arv kasvab mõne tuhande võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb. Iga aastaga väheneb tööturule tulevate noorte arv. n Hõive jätkuvat vähenemist on oodata põllumajanduses ja rõivatootmises, samuti eeldatakse töökohtade kokkutõmbamist avalikus sektoris. n Kiirema kasvuga on info- ja sidesektor ning majutus ja toitlustus.

Elanikkonna vananemise tõttu eeldatakse suuremat panustamist tervishoiule ning sotsiaalteenustele. Kasvab spetsialistide osa, mõningal määral ka teenindajate roll, samas väheneb lihttööliste arv. n Suurema tööjõuvajaduse osas tulevad esile eelkõige suurema hõivega ametialad: mootorsõidukite juhid, loodus- ja tehnikateaduste spetsialistid, äri- ja haldusala spetsialistid, eri tegevusalade juhid, müüjad, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajad, pedagoogika tippspetsialistid, tervishoiuspetsialistid, ehitustöölised, isikuteenindajad. n Keskmisest suurem vajadus tekib näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning elektri- ja elektroonikatööstuse töötajate, isikuhooldustöötajate ja ka mitmesuguste lihttööliste järele. n Töötajate arvu vähenemine ning palgakasv sunnib tööjõu kasutamist üle vaatama, tööjõud võib mõnes töölõigus või valdkonnas osutuda tulevikus liiga kalliks. Osa tegevuste puhul on võimalik asendada tegevusi masinatega, samuti on võimalik tööprotsesse viia odavama tööjõuga riikidesse. Mõningate toodete tootmine võib osutuda Eestis liiga kulukaks ning ollakse sunnitud sellest üldse loobuma.

Allikas: “Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2022”, MKM ASi Hagar tootmisjuht Priit Põder on

“Algul tööle tulles on inimene õpipoisi osas ja palk madalam,” selgitab Põder palgasüsteemi.

Aga kui ta saab tööga hästi hakkama, siis tõstetakse palka.

Samas on raske leida inimesi, kes tahaksid vastutust võtta näiteks vahetusevanema või tainategija tööl. “Pigem ollakse madalama palga peal,” toob Priit Põder välja.

Palgad tõusevad heade oskustega inimestel Kas see, et tuhanded tööealised on kolinud piiri taha, sunnib siiajääjate palku tõstma? “See on majanduslik tõsiasi!” kinnitab Hannes Prits Estoverist. “Tööjõuturg on täpselt samasugune turg nagu iga teine – kui midagi jääb vähemaks, siis hind tõuseb.”

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder täpsustab, et tööjõu vähenemine tähendab nõudluse ja pakkumise vahekorra muutust ning defitsiitse tööjõu hinna tõusu. “Kui mingi ala töötajaid on puudu, tõusevad palgad; kui töötajaid on parasjagu või üle, siis palgad sellises tempos ei tõuse või võivad isegi langeda.”

Ehk teisisõnu on küsimus selles, kas tööandjal on ukse taga töölesoovijate järjekord või peab inimesi pigem kandideerima meelitama ning isegi latti alla laskma. Tema sõnul on mitmes

tegevusvaldkonnas lähiaastatel väga tõsine küsimus, kust võtta töötajad pensionile minejate asendamiseks.

“Töötajate lahkumine tekitab kodumaal palgasurvet,” kinnitab ka tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. “Palgasurve tähendab aga, et osal inimestel palk tõuseb, osal aga töökoht kaob.”

Ta lisab, et tööandjate manifesti koostades selgus: tööandjate suurim mure pole mitte töökäte puudus, vaid kvalifitseeritud tööinimeste puudus. Palgad tõusevad heade oskustega inimestel.

“Keerulist ja kallist tööd oleks pakkuda hommepäev mitme tuhande töökoha jagu, mõne aasta jooksul veel mitu korda enam, kuid inimesi sinna ei leia,” tõdeb tööandjate esindaja. “Samal ajal on tööturu teises servas palju töökäsi üle. Lihtsat tööd on pakkuda järjest vähem, sellestki teevad järjest suurema osa ära masinad või asiaadid.”

Geomedia juhatuse esimees ja inimgeograaf Rivo Noorkõiv ütleb, et töökäte nappuse üle virisemise asemel tuleks keskenduda investeeringutele tootmise tõhustamiseks ja kasumi saamiseks.

Sõnum ettevõtjale on karm – mida varem vähetõhus tegevus ära lõpetada, seda kiiremini saab keskenduda tõhusamale.

HELI RAAMETS

Mismoodi Kuigi palgakasv on üpris kiire, jääb meie palgatase siiski Soome ja Rootsi omale alla.

Seega peab ilmselt üpris kaua ootama, et inimesed võrdsustunud palkade tõttu Eestisse tagasi tuleksid.

“Skandinaavia riikides on palgatase ka Euroopa võrdluses üks kõrgemaid ja selleni jõudmiseks läheb kindlasti aega,” märgib Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, lisades, et küsimus ei olegi niivõrd palganumbris, vaid selles, millist elukvaliteeti see võimaldab ning millised on inimeste ootused.

Palgainfo Agentuuri ning partnerite hiljutisest palga- ja tööturu-uuringust selgus, et 41% protsenti töötajatest tuleb oma palgaga majanduslikult halvasti või väga halvasti toime – nemad on ka potentsiaalsed palga pärast välja rändajad. “Seega peaksime pingutama selle nimel, et kõik täisajaga tööl käijad elaksid oma palgaga

P Ä E V A T E E M A 3

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

jäänute teenimisvõimalustele? Kas ja millal hakkavad lahkunud inimesed tagasi tulema?

2452

2668

2884

3358

RAIVO TASSO

rahul, et Tapal avatud uude tootmistsehhi õnnestus töötajad leida.

Loe ka juhtkirja lk 4

RÄNNE

2013. aastal kolis Eestist Soome üle 5000 inimese Euroopa Soome Ukraina VeneLiit maa

170 319 433 137 1059

59 208 283 96 646

10 71 133 26 240

75 140 168 74 457

676 813 1139 256 2884

541 691 1002 218 2452

0 5 17 11 33

13 19 17 21 70

171 324 266 125 886 1945

62 157 121 81 421 1067

11 46 32 11 100 340

73 168 153 104 498 955

693 1109 1108 448 3358 6242

569 824 898 377 2668 5120

2 1 1 6 10 43

11 18 21 37 87 157

EL

Soome Ukraina Venemaa SISSERÄNNANUD

n Mehed

n Naised

EL

70 87

Euroopa Soome Ukraina VeneLiit maa

33 10

MEHED 0–14 15–29 30–49 50 ja vanemad Mehed kokku NAISED 0–14 15–29 30–49 50 ja vanemad Naised kokku KÕIK KOKKU

VÄLJARÄNNANUD

457 498

Vanuserühm

SISSERÄNNANUD

240

Inimgeograaf Rivo Noorkõiv ütleb, et inimeste välismaale lahkumist ei peaks käsitlema kui toonekurgede iga-aastast rännet, kus loodusseaduse kohaselt tuleb talveks Aafrikasse lennata. Eesti ideaaliks peaks olema, et kodumaal elamine on väärt ja pakub tulevikuperspektiivi.

“Siit lahkunud inimeste tagasitulek sõltub riigi konkurentsivõimest tervikuna,” väidab ta.

Kriitiliselt tuleb üle vaadata ini-

HELI RAAMETS

100

Tagasitulek sõltub riigi konkurentsivõimest

Kindlasti mõjutab tagasirännet kohaliku elukeskkonna kvaliteet. “Arengulõhe suurenemine Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel ei ole märk elu mitmekesisusest, vaid riigi vaesumisest,” tõdeb Noorkõiv.

646

Teine teema on väljarändajad erialaste väljakutsete ja karjäärivõimaluste pärast. Aasta tagasi tehtud küsitlus näitas, et välismaal töötada soovisid sagedamini just kõrgharidusega spetsialistid, kel ei olnud siduvaid perekohustusi.

Ka tööalaste väljakutsete osas on Eestil keeruline konkureerida maailma suurlinnadega. Seeder ütleb, et seega on pigem küsimus, milliseid teisi väärtusi me suudame elu- ja töökeskkonnana pakkuda ning kuidas selgeks teha, et Eestis elamine, töötamine või õppimine oleks teadlik ja hinnatud valik.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar lausub, et hõbekuuli väljarände peatamiseks pole. Ta ei leia selles midagi halba, kui inimesed käivad välismaal kogemusi hankimas. Peaasi et nad lõpuks tagasi tuleks.

Võrdlus teiste postkommunist-

meste vajadused kõigis elukaare punktides ja otsustada, mida lisaks üksikisikule kõik sektorid koos saavad ja peavad mõistlikuks ära teha.

“Tuleb arvestada, et tööjõu kallinemisega kasvavad kodumaiste toodete ja teenuste hinnad,” tuletab ta meelde. Seega on rahateenimise kõrval küsimus ka teenitava raha ostujõus.

421

Usk oma riiki toob tagasi

like riikidega kinnitab, et tagasi tullakse siis, kui inimesed usuvad oma riiki ja selle tulevikku, isegi kui oleviku elatustase jääb läänemaailma omale alla.

Seega pole emigratsiooni seisukohalt niivõrd oluline meie objektiivne jõukus, vaid see, et meie ühiskond püsib hoogsa ja arenevana.

“Sellest tuleneb ka tööandjate jäägitu toetus riigireformi ideele – nii ettevõtjais kui ka tööinimestes viimastel aastatel tekkinud paigalseisutunne on liiga ohtlik, et sellel settida lasta,” märgib Tamsar.

886

ära,” arutleb Seeder. See on ka üks eeldus, et palga pärast välja rännanud lihtsama töö tegijad tagasitulemisele mõtleks.

1059

välismaale kolinud inimesed tagasi meelitada?

Soome Ukraina Venemaa VÄLJARÄNNANUD Allikas: statistikaamet

4 A R V A M U S

Toimetaja ERIKA KLAATS. Tel 661 3331. e-post erika.klaats@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

K A R I K AT U U R

SÕNA SEKK A VALDEK ALBER

Kas minna Soome või kooli Igaüks teab kindlasti kedagi, kes parema elu lootuses on kolinud välismaale. Kõige rohkem minnakse Soome, kas koos perega elama või ainult tööle ja nädalavahetusel koju käima.

Enamasti tuleb piiri taga alustada lihttöö tegemisest. Sellisest, mida kodumaal ei taha teha, kuna siinne palk ei võimalda ära elada. Küll aga seal.

Samas otsivad Eesti ettevõtted töötajaid lausa tikutulega – kuidagi väheks on neid siia jäänud. Eriti just väljaõppinud spetsialiste. “Keerulist ja kallist tööd oleks hommepäev pakkuda mitme tuhande töökoha jagu, mõne aasta jooksul veel mitu korda enam, kuid inimesi sinna ei leia,” tõdeb tänases Maalehes tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Nii ongi kujunenud olukord, kus tõmbekeskuse tuledest eemal asuvad ettevõtted palkavad mitmekümne kilomeetri kaugusel elavaid spetsialiste ja sealsamas lähedal elavad erialase hariduseta inimesed lähevad mitmesaja kilomeetri kaugusele teise riiki tööle. Kui inimesel on ülalpidamist vajav pere, siis ei saa ka mitmeks aastaks kutsekooli minna, et seal amet omandada.

Kas see tähendab olukorda “nokk kinni, saba lahti”, või on olemas ka mõistlik lahendus? Üks võimalus on ettevõtetel endil haarata härjal sarvist, nagu teeb leiva- ja pagaritööstus Hagar. Koostöös Rakvere ametikooliga hakatakse töötajaid koolitama. Kutsekooli õpetajad annavad teoreetilisi teadmisi ja töö juures tseh- Seega tuleb his saab vanemate kolleegide tööjõupuuduses käe all selgeks praktilised osvaevlevatel kused.

Sel juhul tuleb töötajal ja ettevõtetel endil ettevõttel omavahel kokku ohkimise asemel leppida, kui suur osa kooli- lähima kutsekooliga pingis teooria õppimise ajast, ühendust võtta ja mil tööd ei tehta, hüvitatakse palgana. Samas saab ettevõt- üheskoos töötajaid tepoolse praktilise töö juhen- koolitama dajale ELi toetusmeetmest asuda. tasu maksta. Töötajale on see aga kõige mugavam ja valutum viis ametioskuste omandamiseks.

Seega tuleb tööjõupuuduses vaevlevatel ettevõtetel endil ohkimise asemel lähima kutsekooliga ühendust võtta ja üheskoos töötajaid koolitama asuda. Rakvere ametikoolis on näiteks metallitööstuse valdkonnas töökohapõhise õppe puhul lausa järjekord ukse taga.

Inimesel endal on aga võimalik töötukassa kaudu minna aastaks tööturukoolitusele. Õppimise ajal makstakse sõiduja majutustoetust ning stipendiumi nime all ka väikest taskuraha.

Nüüd on üleval veel küsimus, kas inimesed, kellel kooliskäimisest juba aastaid möödas, on valmis uut ametit õppima ja kas nad usuvad, et saavad sellega hakkama. Kui on aga valida, kas minna piiri taha tööle (mis nõuab ka julgust ja pealehakkamist) või õppida hoopis Eestis uus ja senisest paremini tasustatav amet, tasuks ikka õppimisega peale hakata. Pole seal Soomes rohi sugugi rohelisem ega marjad magusamad.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Reg nr 10004521 Narva mnt 13, 10151 Tallinn Tel 661 3300 e-post ml@maaleht.ee www.maaleht.ee

Peatoimetaja kt Tiina Reinart

KÜSITLUS

Millist liha eelistate süüa?

TAUNO KANGRO skulptor

Selleks et lihaeelistusi õiglaselt hinnata, peaks muidugi eelkõige ise kokk olema. Mina seda muidugi pole, aga sööjana on mul oma tõekspidamised välja kujunenud küll.

Esimesena tuleb lihast mõeldes meelde üks värskest loomalihast tehtud steik. Ega see tänapäeva Tallinnas nii võimatu olegi. Kui korraks raha ära unustada ja Goodwinist läbi astuda, ongi unistus heast steigist täitunud.

Aga kui ühe ja sama koka tehtud road ritta panna, kusjuures valida oleks sea-, looma-, linnuja lambaliha, miks mitte ka kalast tehtud toidud, siis eelistaksin lambaliha. Peaasi et liha oleks värske ja roog hästi tehtud.

ANNIKA LEPP loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus liige

Ma ei söö üldse liha. Punasest lihast loobusin 1997. aastal, kanast-kalast 2006 ning alates 2010. aasta detsembrist olen ve-

gan. Seda põhjusel, et teha võimalikult vähe kahju nii loomadele kui ka kogu loodusele. Konservatiivsemate arvutuste kohaselt säästab taimetoitlane aastas mitmesaja looma, linnu või kala elu.

Sellesse tehtesse pole kaasatud metsloomi, kes kannatavad intensiivse põllumajanduse ja sellest tingitud keskkonnakahjude tõttu. Farmiloomade pidamine mõjub planeedile laastavalt.

Kulub meeletul hulgal maad, vett ja väetist ainuüksi farmiloomade toitmiseks ja ülalpidamiseks. Iga ostuvalik on hääletamine looma- ja loodussõbralikuma maailma poolt.

VALLO KRUUSIMÄGI lihaveisekasvataja, OÜ Hannora juhataja

Kuna olen lihaveisekasvataja, siis loomulikult eelistan hästi tehtud veiseliha. Hea veiseliha on noore lihaveise sisefilee, mis on korralikult laagerdatud ning küpsetusskeem on medium-minus – natuke verisem kui keskmine. See ei tohi olla üle küpsetatud, sest nii on veiseliha väga kerge ära rikkuda. Veiseliha on minu pidupäevaroog, enamasti kasutan rohkem sealiha. Sealiha on nii-öelda lollikindlam, seda on raskem rikkuda kui veiseliha.

N Ä DA L A

N A K SA K A S

ANNELY ADERMANN teleajakirjanik

Meie peres liha süüakse ja liharoogi armastatakse – põhiliselt sealiha ja kana. Kui juhtub, et tuttav jahimees mõne tüki kõrvale paneb, saab ka metsloomaliha maitsta.

Varem oli meil tuttav talunik, kellelt sai korraga suurema koguse liha, kahjuks enam mitte. Talunik loobus loomakasvatusest ning meie portsudesse valmis tükeldatud lihavarudega sügavkülmikust on vaid mälestus.

Alles on vaid uhke hakklihamasin, mida toona agaralt kasutasime.

Nii olen viimastel aastatel liha vaid poest ostnud. Huvitav, et kuigi tootjad teevad toiduvalmistamise võimalikult mugavaks ja pakuvad eelküpsetatud, maitsestatud ja pakendatud praetükke, siis see meie kodus populaarne pole. Kohe öeldakse, et “poemaitse” on juures.

Lapsepõlvest mäletan, kui ema sealiha soolas.

Nüüd olen avastanud, et lähimast Selverist saab paraja tüki valmispakendis soolapeekonit, mille sibulaga praetud tükid annavad superhea maitse nii pastale, kartulipudrule kui ka lihtsalt kastmele.

n Eesti on majandusvabaduse indeksi järgi tõusnud 43 Euroopa hinnatud riigi seas teisele kohale. Meist eespool on vaid Šveits, meile järgnevad Iirimaa ja Taani. Maailma 178 riigi seas oleme kaheksandal kohal.

n Euroopa Komisjon nõuab Prantsusmaalt tagasi 1,07 miljardi euro väärtuses põllumajandustoetusi ehk kaks protsenti toetusteks saadud 40 miljardist eurost, kuna on nelja aasta jooksul avastanud pettusi ja vigu toetuste jagamisel.

Tartu ja Lõuna-Eesti korrespondendid Rein Raudvere 744 2250 Heli Raamets 742 2024

Tellimine ja kojukandeprobleemid 680 4444 e-post: klienditugi@lehed.ee

SILJA LÄTTEMÄE

N ÄTA K A S

Prantsusmaalt miljard eurot

Targu Talita toimetus 661 3375 TeRa toimetus 661 3331

Hiljuti tutvustati sotsiaalministeeriumis nn vaesuse rohelist raamatut. See on peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat ehk vabariigi valitsuse perepoliitika suuniste dokument.

Selle raamatu statistika on jahmatav – meie keskel elab suhtelises vaesuses umbes 44 000 last, kõige sügavamas vaesuses on need ühe vanemaga pered, kus lahuselav isa peret ei toeta.

Riiklikuks suunaks on võetud nii vaesuse vähendamine kui sündimuse suurendamine. Igapäevaelu näitab paraku vastupidist – just lasterikkamates peredes on tunda suuremat kitsitkust.

Vaesuse rohelises raamatus pakutakse eelkõige universaalset lapsetoetust ja toimetulekutoetuse tõstmist.

Lapsetoetuse universaalsus tähendab seda, et toetus on suurem paljulapselistel peredel, samas saab vajadusel tõsta vaesemates peredes ka esimese ja teise lapse toetust.

Toimetulekutoetuse tõstmise puhul aga nenditakse, et see on kõige kulukam viis vaesusega võitlemiseks, samas jõuab abivajajateni kõige otsesemalt.

Praegu on toimetulekupiir 90 eurot inimese kohta kuus (kui eluasemekulud maha arvata), alla selle makstakse toetust. Suund on tõsta toimetulekupiir 130 euroni.

Miskipärast pole eriti kuulda olnud, et seda teha kavatsetakse. Kas tõesti on see napp summa vaesust kannatava inimese jaoks ületamatu kulu riigile?

Tõsi, viimasel ajal on siiski üha enam hakatud avalikkuses rääkima ka vaesusest. Nädala algul sai Riigikogu otsusega tuule tiibadesse elatisabi fond, riik lubab appi tulla, et lapsed ei jääks rahata, kui üks vanem neid ei toeta.

Ka toimetulekutoetuse tõstmine võiks üha häälekamalt kõlada, eriti just Riigikogusse pürgijate suust. Sest ka rohelise raamatu koostajad kinnitavad, et just see on kõige otsesem abi – 40 eurot juurde neile, kes praegu peavad kolme euroga päevas hakkama saama.

N Ä DA L A

Kuulume vabade majanduste hulka

Toimetajad Erika Klaats 661 3331 Bianca Mikovitš 661 3314 Lii Sammler 661 3356

Vaesuse roheline raamat

Juhatuse esimees Art Lukas Reklaamiosakond 669 8040 e-post: reklaam@maaleht.ee Trüki- ja internetireklaam: reklaam.lehed.ee

Kuulutuste vastuvõtt: Tallinnas Narva mnt 11e, kl 9–17 680 4506, faks 669 8174 e-post: kuulutus@maaleht.ee Arvelduskonto SEB Pangas 10002019347001, kood 401 Tellimisindeks 69784.

Trükk AS Printall

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid toimetada ning lühendada. Kõik Maalehes avaldatu on kaitstud autoriõigusega. Selle paljundamine, levitamine ning edastamine üldsusele on lubatud ainult ASi Eesti Ajalehed kirjalikul nõusolekul.

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

U U D I S E D 5

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015 Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikoviš@maaleht.ee

Vorstiga Venemaale saamine on õnneasi Vene tolliametnikud ei ole ühel nõul, kas kehtestatud sanktsioonid puudutavad ka eraisikuid, ning on asunud toidukaupade vedu keelama.

Koidula piiripunkti Vene poolel Kunitšina Goras on segadus – kui veel enne jõule võis piimaja lihatooteid Eestist Venemaale viia, siis nüüd toll seda ei luba.

“Lõpuks öeldi mulle, et seekord võin veel kogu kraami kaasa võtta, aga et ma järgmine kord enam midagi sellist ei teeks,” tegi oma Venemaal käigust kokkuvõtte vabakutseline fotograaf ja setu kultuuritegelane Arvi Matvei.

Kultuuriviisa omanikuna käib ta aeg-ajalt üle Koidula piiripunkti Venemaal setu asja ajamas ning inimestega kohtumas.

Tavapärasel piiriületusel tuli jutuks, mida mees kotis kannab. “Ütlesin, et olen endale võtnud päevaks üht-teist süüa-juua kaasa,” räägib Matvei. Kaasas oli pakk võid ja juustu, kohvikoor, jogurt ja hapukoor.

“Mulle öeldigi, et vastavalt korrale ei tohi enam ametlikult neid kaupu üle piiri viia,” möönab Matvei. “Täpsustati, et põllumajandusamet on andnud mingisuguse vastavasisulise korralduse.”

Vestlus jõudis selleni, et korraldus keelab üle piiri viia ka lihatooteid, sest kardetakse sigade Aafri-

MIRJAM NUTOV

ka katku ning kaupade vedu on keelatud ka oma tarbeks.

“Nad räägivad seda ka ise, et neil ei lubata enam piima- ja lihatooteid üle piiri viia,” tõdeb Värskas asuva kaupluse Lemmik müüja Merike Kapten. Tema sõnul käis veel sügisel poes palju vene kliente, kes ostsid kaasa just Eesti piimatooteid. Eriti suurenes ostjate hulk siis, kui Venemaa kehtestas Euroopa Liidu liikmesriikidele sanktsioonid loomsete toidukaupade ekspordi suhtes ning neid ei saanud enam Venemaal poest osta.

Jutud käivad Narvas viidi sel ajal lausa kottide viisi toiduaineid teisele poole. Lõunakeskuse parkla Tartus oli Vene numbrimärgiga autosid täis, poodidel läks hästi. Ka Koidula piiripunktis hakati tööstus- ja rõivakaupade kõrval üha enam vormistama maksuvaba kaubana toidukaupu.

Vahetult enne vene jõulupühi hakati rääkima, justkui ei tohiks enam Eestist Venemaale piimaja lihatooteid viia.

Aleksei Trofimov ostis varem Eestis käies tihti toidukaupu kaasa, nüüd enam mitte.

“Tädikesed tulevad siia ja kurdavad, et tahaks kas või 300 grammi vorsti osta, aga ei lubata üle viia,” kirjeldab Põlva Tarbijate Ühistu kaupluse kassapidaja Värskas. Sama juttu räägib ka Aleksei Trofimov, kes tuli Pihkvast Värska veekeskusesse ujuma. Vastuseks küsimusele, et kas kuuldud info vastab tõe-

Lõpuks öeldi mulle, et seekord võin veel kogu kraami kaasa võtta, aga et ma järgmine kord enam midagi sellist ei teeks.

Arvi Matvei

le, laiutab mees käsi. Enne rubla kukkumist ostis temagi kohalikust poest üht-teist kaasa, kuid nüüd enam mitte. Tema teada ei ole kindlasti lubatud Venemaale viia lahtiseid lihatooteid ega liha, ent kõik, mis on vaakumpakendis, on lubatud.

Seda kinnitas ka Kunitšina Gora tolliametnik, kellega Eesti Vabariigi Peterburi peakonsulaadi Pihkva talitus ühendust võttis. Konsulaarnõunik Jürgo Loo ütles, et toll oli keelujuttu kuuldes üllatunud. “Nende sõnum on, et võib viia üks kuni kaks kilo avamata vaakumpakendis nii liha- kui ka piimatooteid,” lausus Loo.

Ka üks Vene Föderatsiooni ametlikest otsustest ütleb, et inimese kohta võib korraga üle piiri viia kuni 50 kilogrammi maksuvaba kaupu, millest viis kilo võivad olla toidukaubad. Eesti maksu- ja tolliameti kinnitusel ei ole seda otsust muudetud.

Kellel on õigus?

Eesti Rahvusringhäälingu Narva korrespondent Jüri Nikolajev uuris teemat ka Narva piiril.

Pärast pikki kooskõlastusi andis vastuse Kingissepa tolli pressiesindaja Olga Tjatko, kes luges ette mahuka nimekirja kaupadest, mida ei või üle piiri viia.

Küsimuse peale, mis nimekirjas on, hakkas Nikolajev naerma ja vastas, et praktiliselt kõik!

Ta juhtis tähelepanu Vene Föderatsiooni 2014. aasta 20. augustil vastu võetud otsusele number 820, mis kehtestas üleüldised sanktsioonid Euroopa Liidu liikmesriikidele ja USA-le. “Kõik, mis seal kirjeldatud, on keelatud, ja pole vahet, kas kaupa viiakse kaubikuga või iseenda tarbeks.

Tjatko sõnul on aga kõik keelatud,” selgitab Nikolajev.

Tõe huvides saatis Nikolajev Tjatkole kuulamiseks Dmitri Medvedevi sõnavõtu, kus peaminister toonitab, et sanktsioonid ei puuduta tavainimesi. Umbes tund aega hiljem järgnes sellele Kingissepast tõdemus, et sanktsioonid kehtivad äriettevõtetele, mitte tavakodanikele.

Selline möödarääkimine võib olla kogu segaduse põhjuseks. Venemaa peaminister on küll öelnud, et tavainimest piirangud ei puuduta, kuid kuni see määruses pole, käib regulatsioon tollimeeste suva järgi. Kui ametnikud pole kuulnud otsuse lisast, mis lubab tavakodanikel eespool mainitud kogustes kaupu üle piiri viia, võivad nad seda tõepoolest piirata.

Nii taandubki Eestis poes käinu jaoks kõik lõpuks sellele, kes parasjagu Vene poolel tollis tööl on. Seega – puhas õnnemäng.

MIRJAM NUTOV REKLAAMTEKST

EMT internetivõrgus saab nüüd surfata maksimumkiirustel EMT tõi turule uued mobiilse interneti paketid, kus on avatud EMT 4G võrgu maksimumkiirused. See tähendab, et kõik uute pakettidega liitujad saavad kasutama hakata suurima keskmise kiirusega Eesti 4G võrku Miks otsustas EMT avada oma kõigis uutes pakettides 4G ja maksimaalse kiiruse? Sellel on tegelikult mitu põhjust. Mida kiirem on internet, seda kiiremini jõuavad kasutajale kohale huvipakkuvad videod ja uudised, aga ka sotsiaalmeedia postitused, e-kirjad, fotod ja muud failid. Seega võib öelda, et üha mobiilsemas elus on tähtis koht ka kiirel internetil.

Teisest küljest toetab EMT otsust tehnoloogia kiire areng. Lähiaastail kasvab nõudlus kvaliteetsete veebiteenuste (video, TV) järele ning nende muretuks kasutamiseks vajavad kliendid suuremaid internetikiiruseid. Näiteks populaarne videoedastusplatvorm Youtube kontrollib automaatselt kasutaja internetiühenduse kiirust ja pakub selle järgi välja ka pildikvaliteedi. Samuti soovime pakkuda parimat kasutuskogemust ning uued

paketid võimaldavad tehnoloogia kiirest arengust osa saada kõigil meie klientidel.

Tehnilise Järelevalve Ameti 2014. aastal korraldatud mõõtmised näitasid, et EMT pakub suurima keskmise kiirusega mobiilset internetti Eestis ning 4G võrgus ulatus keskmine allalaadimiskiirus 51,6 Mbit/s-ni ja üleslaadimiskiirus 28,1 Mbit/s-ni. Samuti kinnitasid Eesti Päevalehe ja Pemetel OÜ tehtud mõõtmised, et just EMT 4G võrgus saavutatakse reaalse kasutuse käigus suurimad mobiilse interneti kiirused.

Meie klientide hinnangul on just lai leviala ja mobiilse interneti kiirus üks olulisemaid EMT eeliseid oma konkurentide ees, nagu näitas Turu-uuringute ASi uuring. Uute pakettide kaudu soovimegi kõigile praegustele ja tulevastele klientidele pakkuda EMT võrgu maksimaalseid võimalusi.

4G internet on kordades kiirem kui 3G ja 2G. Need EMT kliendid, kes soovivad jääda kasutama oma seniseid mobiilse interneti pakette, saavad seda teha ka edaspidi.

Küll kaasneb muudatusena see, et alates 19. jaanuarist pole enam võimalik vanade pakettidega liituda. See tähendab, et kõigi tulevaste paketivahetuste ja -valikute korral saavad kliendid endale sobivaima variandi leida juba 4G pakettide seast.

4G pakettide seast leiab endale sobiva valiku nii tagasihoidlik kui ka aktiivne mobiilse interneti kasutaja. Selleks et kogeda 4G võrgu kõiki eeliseid ja võimalusi, soovitame kasutada nutiseadmeid, mis on varustatud 4G võrgu toega. Tänapäeval

on 4G seadmete valik juba väga lai, hinnad algavad 99 eurost.

Oma äriklientidele pakume 4G võimekusega nutiseadmeid kasutusrendi sissemaksega alates 0 eurost. Peale Elioni ja EMT keegi teine 4G võimekusega nutiseadmete kasutusrenti ei paku.

Uute mobiilse interneti pakettide ja 4G seadmetega saab tutvuda EMT kodulehel www.emt.ee.

Teet Tiisvelt Eesti Telekomi interneti lahenduste valdkonnajuht

6 U U D I S E D

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

SEADUS ÜTLEB

Kes saavad töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust? n Töötule makstakse töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. n Töötuskindlustushüvitist saab töötu, kes on maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuu eest 36 kuu jooksul. n Töötutoetust on õigus saada töötul, kes vähemalt 180 päeva töötas või oli hõivatud töötamisega võrdsustatud tegevusega 12 kuu jooksul.

n Nii hüvitise kui toetuse maksmise puhul on eeldatud, et töö võib olla ka hooajaline (vastavalt 12 kuud töötuskindlustusmakseid 36 kuu jooksul või 180 päeva töötamist 12 kuu jooksul). n Kui inimene ka hooajaliselt töötab vähem kui 180 päeva, tal töötutoetuse saamise õigust ei ole.

Allikas: sotsiaalministeerium

Isegi tilluke töötutoetus jääb kättesaamatuks ERAKOGU

Hooajaliselt tööl käivate inimeste pingutustest hoolimata ei õnnestu neil koguda vajalikku 180 päeva töötamist ühes kalendriaastas, et saada õigus pisikesele, kuid vajalikule töötutoetusele.

piirkondi, kus inimestel polegi võimalust kauem töötada!” Õnneks on tänavune talv lubanud kihnlastel vähemalt kala püüda. “Muidu oleks olukord sama kurb kui LõunaEesti neis piirkondades, kust on massiliselt ära mindud. Meid veel meri hoiab,” tõdes Saare.

Tema kinnitusel on vald ka pidevalt püüdnud leida võimalusi saare turundamiseks, et selle kaudu elanikele teenimisvõimalusi luua.

Külastushooaega loodetakse pikemaks venitada, kui liinile tuleb uus, Kihnu Virve nime kandev laev, mis suudab ka 40cm jääst läbi minna. Siis oleks võimalik avada saar turistidele talviselgi hooajal ning teiste hulgas saaks tööd ka Evi Lepa.

Hajaasustusega piirkondade elanikest on keerulises olukorras need, kelle töö on seotud turismi või muu hooajalise ettevõtlusega. Näiteks jääb igal sügisel korraga tööta hulk inimesi, kui viimased turistid Kihnu saarelt mandrile sõidavad ning majutusettevõtted uksed kinni panevad.

“Varasuvest peale tegelen saare külalistega ning võtan vastu iga töö, mille peale käed hakkavad,” selgitas Kihnus elav Evi Lepa. Kuna see on teada, et talvel Kihnus suurt midagi teha pole, tuleb suvel rabelda, nagu jaksu on.

Nii väikest raha ei näegi!

Üheks suur, teiseks väike Siiani on õnnestunud sügiseti hooajaliselt ka mõnes Põhjamaa riigis tööd saada. “Enamasti käivad meie kandi naised kalatehastes, aga tänavu said sinna vähesed. On kuulda olnud, et nüüd võetakse leedukaid, kellele saab vähem maksta kui meile,” rääkis Lepa.

Nii on ta olukorras, kus töötutoetuse saamiseks vajalikud 180 päeva töötamist kuidagi kokku ei tule. Suvine teenistus on nii suur, et toimetulekutoetust ei saa, aga samas nii väike, et uue suveni välja ei vea.

Töötutoetuse määr oli mullu 3.62 eurot päevas, keskmiselt 112 eurot kuus. Alanud aastal on see 4.01 eurot päevas ehk 124.25 eurot kuus. “Igakuiste arvete maksmisel on see suureks abiks, kui muu sissetulek üldse puudub,” lausus Evi Lepa.

Töötukassa pole suutnud naisele nõu anda. Saarel oskab ta ise ka tööd otsida, Pärnus tööl käimiseks on meri liiga heitlik. “Olen töötukassa inimestelt küsinud, kas nad võtavad mu enda juurde ööbima, kui laev tormiga saarele ei lähe,” sõnab Lepa. Oma vanaema talust mandrile kolida oleks aga kurb. Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Õie Jõgiste tõdeb, et selline olukord, kus inimese elukoha lähedal pole sobivaid töökohti, on mitte ainult Kihnu

Evi Lepa teeks meelsasti tööd, kui Kihnus seda oleks. Raske uskuda, aga ehk on paremad ajad ikkagi veel ees.

saarel, vaid ka Eesti teistes piirkondades.

“Kui muuta töötutoetuse maksmise tingimusi nii, et väga lühike töötamise periood annaks õiguse töötutoetusele, soodustaks see töötust ega parandaks inimese tööleidmise ja sissetuleku teenimise võimalusi,” sõnas Jõgiste.

Ta möönis, et kuna saarelt väljas tööl käia on naistel laste kõrvalt keeruline, ei oleks lahendus minna mandrile, kus töökohti on. “Konkreetsel juhul oleks lahenduseks töö tegemine Kihnu saarel. Selles osas võib abi olla ka kohalikust omavalitsusest, kaugtööst või ettevõtlusega tegelemisest,” soovitas Jõgiste.

Kihnu vallavanem Ingvar Saare ütles, et kohalikud ettevõtjad on hoidnud inimesi kauem tööl, et nood saaksid hiljem vajalikku töötutoetust, kuid see pole lahendus. “Omavalitsus ei saa hakata tegema juurde mittevajalikke töökohti, kuhu inimesi võtta,” märkis ta. Saare lisas, et küsimus on erandliku piirkonna sotsiaalses toetamises, kus kõike ei saa laduda valla õlgadele.

“Hajaasustusega piirkonnas võiks töötamisperiood olla mitte 180, vaid 90 päeva,” pakkus Saare ühe lahenduse. “See oleks riigi toetus hajaasustusega maapiirkonnale ja mõjutaks positiivselt paljusid maakohti üle Eesti. Riik peaks ju mõistma, et on

Töötutoetus on nii väike, et see on jäänud isegi sotsiaalteemadel lubadusi jagavatel parteidel valimiste eel märkamata.

Poliitikauuringute keskuse Praxis valimiste eel tehtud analüüs sotsiaalkaitsest toob välja, et uuringute ja ekspertide hinnangul ei ole töötushüvitiste praegune suurus piisav. Mullu oli töötutoetus 112 eurot kuus, absoluutne vaesuspiir oli 2013. aastal ca 206 eurot.

Kui võrrelda Eestis makstava töötushüvitise suurust OECD ja Euroopa riikide omaga, selgub, et meie hüvitised on ühed madalaimad, millega kaasneb suur vaesusrisk. Eestis tehtavad kulutused töötuhüvitistele on üle kahe korra madalamad ELi keskmisest.

Erakondade programmides töötushüvitiste maksmisega seotud lubadusi analüüsides leidis Praxis, et vaid üks erakond on lubanud laiendada nende inimeste ringi, kellel on õigus saada töötushüvitisi, ning hakata maksma töötuskindlustushüvitist ka neile töötajatele, kes on lõpetanud töösuhte poolte kokkuleppel.

Kui 2011. aastal mõni erakond kinnitas, et 2013. aastal töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus tõusevad ning Keskerakond lubas ka hüvitiste maksmise pikendamist, siis praegu erakondade programmides selliseid lubadusi pole.

Rõhk on suunatud töötava inimese heaolu parandamisele ning töötud peavad ise järgmise tööotsani hakkama saama.

BIANCA MIKOVITŠ

Euroopa püüab naasta Vene turule Nii mõnigi Euroopa riik otsib võimalust taastada oma toiduainete eksport Vene turule, sel teemal on läbirääkimisi pidanud ka kõrged euroametnikud.

Väljaanne EUobserver kirjutas möödunud nädalal, et Euroopa Komisjon on nõustunud andma Venemaale luba valida, millistel Euroopa Liidu liikmesriikidel ta laseb taastada toiduainete müügi Venemaale.

“Kokkulepe sõlmiti Berliinis Euroopa Liidu kõrge tervishoiuametniku Ladislav Miko ja tema Vene kolleegi Sergei Dankverti vahel,” kirjutas Euobserver.

EUobserver avaldas ka kirja, mille Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tegevpeadirektor Ladislav Miko on Dankvertile saatnud 16. jaanuaril pärast meeste omavahelist kohtumist.

Venemaa valib ise riike Kirja kohaselt arutati kohtumisel töödeldud spetsiifiliste toiduainete (nt delikatessid, valitud piima- ja lihatooted, traditsioonilised ja nišitooted, geograafilise tähisega tooted jne) ning rasva, peki, rupskite, liha ja teiste sarnaste kaupade müümist Euroopa Liidust Venemaale.

“Naasmaks keelueelse situatsiooni juurde nende kahe kaubakategooria osas, tuleks meie arusaamise kohaselt kaubandust jätkata, tuginedes üleeuroopalistele veterinaarsertifikaatidele ja importiva maa poolt läbi viidud inspektsioonidele,” tõdeb Miko oma kirjas.

Importiva riigi ehk Venemaa tehtavate inspektsioonide käigus tuleks määratleda ka kaubanduse jätkamiseks vajalikud tehnilised detailid.

Tegelikkuses tähendaks see, et Venemaa saab hakata valima, millise liikmesriigi toiduained vastavad tema kehtestatud veterinaarsetele ja sanitaarsetele normidele.

Kohtumisel käsitleti ka kartulite müümist Euroopa Liidust Venemaale, ning sellegi taastumise väljavaate osas on Miko oma kirjas optimistlik. See hakkavat käima seemnekartuli ekspordi eeskujul, mis samuti eeldab Venemaa inspektsioone.

Kus suitsu, seal tuld Vene majandusleht Vedomosti teataski, et Venemaa veterinaarja sanitaarteenistus Rosselkhoznadzor, mida Sergei Dankvert juhib, “kaalub Euroopa Komisjoni ettepanekut” jätkata toiduainekaubandust.

Eesti põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et Euroopa Liidu põllumajandusministrite esmaspäevasel kohtumisel tõstatasid Poola, Leedu ja Eesti küsimuse, kas sellel uudisel on alust.

“Alust ei ole. Aga ütleme nii, et kus suitsu, seal tuld,” lausus Padar Maalehele. “Komisjoni voliniku tasandil öeldi meile selgelt, et mitte mingeid läbirääkimisi eraldi lähenemiseks liikmesriikide kaupa Vene turu avamiseks ei ole.”

Padar lisas, et kindlasti on liikmesriike, kes sooviksid Venemaaga kahepoolselt asju ajada.

ALO LÕHMUS

Ülo Kivine jätab Tere Pikka aega ASis Tere töötanud Kivine siirdub Saaremaale juhtima sealset piimatööstust.

“Olen Tallinna Piimatööstuses, praeguses Teres, ametis olnud ligi 20 aastat ja näinud nii paremaid kui halvemaid aegu, mul on Eesti piimandusest hea ülevaade,” ütleb Kivine, kinnitades, et piimasektorist välja astuda pole tal mõttesse tulnud.

“Tere ja Saaremaa PT peamine erinevus on selles, et esimene on aktsiaselts, teine ühistuline.

See on tingitud ka saare omapärast, kus on loodud oma tootmisahel,” selgitab Kivine. “Saaremaa PT on selges ja kindlas nišis tegutsev piimandusettevõte.”

Esialgu Kivine koos perega saarele ei koli, vaid püüab olla tööajal seal ja nädalavahetustel kodus mandril. “Tuleb teha nii, et töö saaks tehtud ja pere ei kannataks,” kinnitab ta.

ASi Tere juhatuse esimees Oliver Kruuda Kivise lahkumisest ettevõtte käekäigule probleemi ei näe.

“See on inimeste tavapärane elu, et nad liiguvad, otsivad uusi

väljakutseid. Ülo teab piimast ja piimandusest kõike, on piimandust õppinud,” märgib Kruuda.

“Saaremaa on ilus, suvel eriti. Ja kui Ülo saab seal oma maja, millega oma käe järgi majandada, siis võidavad ju kõik. Ülole oleme tänulikud nende aastate eest ja tema panuse eest.”

Kruuda kinnitab, et Terel läheb hästi, on leitud uusi eksporditurgusid, kasvatatakse bränditud toodete müüki, omamärgitooteid ei tehta. “Et kaubanduses hind väga alla ei langeks ja et saaks ikka põllusektorile ellujäävat hinda maksta,” lisab ta. Ülo Kivine asub Saaremaal ametisse 1. märtsist, mil ASi Saaremaa Piimatööstus senine juhataja Andi Saagpakk alustab pensionipõlve pidamist.

Lõviosa Saaremaa PT toodangust moodustab juust ja või, ettevõte kasutab ära kogu kohaliku toorpiima. Firma teenis 2013. aastal 19,6 mln euro suuruse müügitulu juures 128 000 eurot kasumit. ASi Tere viimane majandusaasta aruanne on aastast 2012, mil ettevõtte käive oli 79,2 ja kasum 4,25 mln eurot.

AIN ALVELA

U U D I S E D 7

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

ERAKOGU

Kuigi ametlikult on siiani Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud 92 metsseal, hindavad jahimehed olukorda märksa hullemaks.

Valga- ja Viljandimaa metsad kubisevad metssigade korjustest.

“Metsad on katku surnud metssigu täis,” teatab Kärstna jahimeeste seltsi esimees Henno Kallas Viljandimaalt Tarvastu vallast. Oma sõnade tõestuseks paneb jääger autole käigu sisse ning võtab koos ajakirjanikega suuna metsa. Paari-kolme kilomeetri järel peatume lumise tee ääres.

Vaid mõni minut ragistamist padrikus, ja satume kuuse all lebava laibani − suur siga on ehk vaid mõne päeva seal lebanud ning pole kiskjatel ja lindudel veel avastatud. Poolsada meetrit eemal on surnud põrsas, taamal teinegi.

Mõlemat on söödud, järatud korjuste juurest lööb vastu laibalehk. Ümbrus on loomade ja lindude jälgi täis. Taeva all kraaksuvad rongad.

“Need ja teised sead läheduses on kõik 99protsendilise tõenäosusega katku surnud,” nendib ta kurvalt. Katk on Kallase veendumusel levinud kaks kuni viis korda enam, kui arvatakse ja ette kujutatakse.

Küttide hulgas valitseb käegalöömismeeleolu Kus tõde täpselt on, ei tea temagi. Aga jahimehena metsades nähtu põhjal on talle vastukarva veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli jutt, et katk on kontrolli all ja levik pidurdunud.

“Tema fikseerib, kui palju katku surnud sigu registreeritud on, aga ta ei tea tegelikkust või pigistab silma selle ees kinni,” sõnab Kallas, kes kuulub ka Viljandimaa Jahimeeste Liidu juhatusse. Metsas vedelevatest korjustest jahimehed veterinaarametile teatanud ei ole.

Seda selgitab Kallas jahimeeste seas leviva käegalöömisega – matta ja ära vedada neid nagunii ei jaksa. Töö on suur, kuid kulutusi jahimeestele ei hüvitata ning omal taskul tegutsedes käib see üle jõu.

Teistpidi on paljudel küttidel hinge täis ajanud hundilaskmise keeld Viljandimaal ja mitmed muudki katkuga kehtestatud jahipiirangud. Samuti pahandavad neid rohkete piirangute järgimist jälgivad kontrollid, kes lausa segavat niigi harvaks jäänud jahilkäike.

“Meie jahipiirkonnas pole ametlikult ühtegi nakatunud siga, kuigi olen veendunud, et neid on hulgi nagu naabritel, kus katk ametlikult sees,” kõneleb Kallas.

Kui sügisel andsid kõngenud sigadest teada seenelised-marjulised, siis praegu on metsad inimtühjad. Jahimehed neist maakondadest, kus katku ametlikult pole, räägivad, et ei teata samuti, kui leiavad surnud sigu.

“Nad ei taha ka endale kaela saada ajujahi ja koeraga jahi tobedaid keeldusid,” märgib Kallas.

Eriti pahased on Kärstna kütid seetõttu, et Viljandimaa-

Kevadel saab meie metsades olema vastik laibalehk, pilt on ikka päris hull!

Urmas Tekkel

“On viimane aeg välja uurida, kuidas katk tegelikult levib, praegu teeme otsuseid tihti vähese info põhjal,” möönab ta.

Jahimeestele kulude hüvitamise küsimuses on keskkonnaministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi esindajad kohtunud ning põllumajandusministeeriumis otsitakse Kortsu teadmisel ka võimalusi selleks.

Hundiekspert Peep Männil keskkonnaameti ulukiseireosakonnast pole aga nõus nende jahimeeste arvamusega, kes peavad just hunti katku levitajaks ja räägivad, et võsavillemid ei hoolivat surnud sigadest söögilaual.

“Hunt on üsnagi raipetoiduline,” kinnitab ta. Männil ei anna lootust, et Viljandimaa jahimehed hundiküttimise lube saaksid. Ent samas pole võimatu, et mõnedki küttidele tuska tegevad piirangud võivad esimestele saadud kogemustele tuginedes uuel jahihooajal leeveneda.

Kodusigu on õnnestunud siiani veel säästa

Kärstna jahimehel Henno Kallasel pole metsseakorjuse leidmisega raskusi.

Metsadest tõuseb vänget laibalehka

le ei antud ühtegi hundilaskmise luba. Võsavillemeid liikuvat sealsetes metsades aga vähemalt kaks korda rohkem, kui ulukiuurija Peep Männil keskkonnaametist kinnitab.

Kogenud jääger peab hunti kõige suuremaks katku levitajaks. Kui on näiteks seitse hunti seakarjas, murrab ta seal ikka mitu põrsast. Siis mehe sõnul piltlikult öeldes veri ja pask lendab, võsavillemid söövad kõhu täis ja liiguvad edasi. “Hunt võib päevas oma 20 kilomeetrit liikuda, näljaga topeltki. Ta on vere ning limaga koos ja levitab uues paigas katku.”

Kui varem nähti sealkandis hunte harva, siis nüüd on jahimehed näinud oma silmaga seitsme- ja kaheksapealisi karju.

Kõngenud või haiget siga sööb hunt viimase näljaga, leiab Kallas.

Kevadel matab metsi laibalõhn Muserdatuna vaatavad tulevikku ka Valgamaa jahimehed, kus samuti hulga katkukoldeid.

“Ei ole katk kontrolli all, levib muudkui edasi. Ma ei kujuta ette, miks selle ulatust vaka all tahetakse hoida,” arutleb MTÜ Põdrala Kütt juht Urmas Tekkel.

“Võib-olla on sigalate ja turu pärast vaikimisvanne antud, et paanikat vältida.”

Tekkeli kinnitusel on nende jahipiirkonnas oma poolsada siga kindlasti katku surnud. Ühes paigas leiti koguni 15 siga maas. Uuring tõendas, et olidki katkus. Kuna leiukohas ei olnud neid võimalik matta (väljaveoks tulnuks lausa metsa maha võtta), siis nii nad on seal praegugi.

“Oleme seni siiski igast leiust loomaarstile teatanud, nii saab ka pilt katkust tõesem,” märgib ta. Tekkel lisab, et hundid on muutunud varasemast julgemaks ning liiguvad suurte karjadena ringi.

Mehe meelest ei ole katku levikut piiranud ka ajujahi keeld.

“Mu söögikoht, kus sead alati käisid, on juba poolteist kuud tühi, mujal mõni üksik käib. 70– 80 protsenti seakooslusest on taevastele jahimaadele läinud,” hindab ta seisu.

Meie jahipiirkonnas pole ametlikult ühtegi nakatunud siga, kuigi olen veendunud, et neid on hulgi nagu naabritel, kus katk ametlikult sees.

Henno Kallas

TÕVE LEVIK

Aafrika seakatku kolded n Hummuli vald Valgamaal, 15 leidu (Eesti esimene leid 8. sept 14). n Tarvastu vald Viljandimaal, 54 leidu (esimene 10. sept). n Lüganuse vald Ida-Virumaal, 8 leidu (esimene 18. sept). n Õru vald Valgamaal, 1 leid (esimene 22. sept). n Varstu vald Võrumaal, 9 leidu (esimene 28. okt). n Antsla vald Võrumaal, 2 leidu (esimene 1. dets). n Toila vald Ida-Virumaal, 3 leidu (esimene 12. dets). n 28. jaanuariks oli katku diagnoositud 92 metsseal. n Leiukohtade ümber jääval 200 ruutkilomeetri suurusel alal paiknevatele seakasvatusettevõtetele on kehtestatud kitsendused. n Sigade Aafrika katku puudutav teave ja taudistunud alade kaart on koondatud veebelehele www.seakatk.ee Allikas: veterinaar- ja toiduamet

Neil oma Põdrala jahimaadele pole põhjust sigu küttima minnagi. Jälgivad lihtsalt kaameratega mõnd allesjäänud siga söödaplatsidel ning loodavad, et ehk elavad nood vähesed haiguse üle ja jäävad seemneks karja taastumisel.

“Kevadel saab meie metsades olema vastik laibalehk, pilt on ikka päris hull,” sõnab Tekkel.

Parem oleks surnud sigadest teatada Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et kuna sigade Aafrika katk on Eestis esimest korda, on selle levikule veel võimatu hinnangut anda.

Küll peab ta väga oluliseks lei-

tud loomadest teatamist, et tegelikku olukorda oleks võimalik täpselt kaardistada.

“Kui tahad, et arst sind aitaks, ei tohi midagi enda teada jätta, tuleb kõik ausalt ära rääkida,” toob ta võrdluse. Katku levimist vaka all hoida nagunii ei saa.

“Metssigade suremus on ka muidu üsna kõrge, seega annavad ikkagi alles proovid kindluse, kas tegu on katkuga,” selgitab ta. Korts lisab, et kui katku leviala laienebki teistesse maakondadesse ja lõpuks üle Eesti, muutuvad praegused piirangud selle pidurdamiseks nagunii mõttetuks.

Oletuste ja kuulujuttude levitamine ei paranda aga olukorda kuidagi.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel peab olukorda seakatkuga stabiilseks. Hetkel on Eestis seitse haiguskollet, ja kuna see ei ole katkuga koos elatud viie kuuga plahvatuslikult laienenud, leiab ta, et senised meetmed on aidanud.

“Raske öelda, kas haigust on ametlikult diagnoositust mitu korda rohkem, aga selge, et kindlasti on surnud sigu rohkem, kui neid keegi leiab,” kommenteerib ta etteheidet, nagu püütaks karmi tegelikkust ilustada. “Eks seda oskavad jahimehed öelda, kes metsas käivad.”

Kõige tähtsamaks saavutuseks peab Pärtel seda, et katk ei ole jõudnud kodusigadeni. Aga oht pole veel kaugeltki möödas ning jaanuari keskel jõudis Inglismaalt Eestisse liikuv põletusahi Hurikan 1000 E seakatku surnud loomade tarvis.

Pärteli sõnul on see mõeldud puhuks, kui peaks juhtuma kõige halvem ning katk jõuab mõnda kodusigade farmi.

AS Vireen on soetanud nii Viljandi- kui Valgamaale kaks 600-l mahuga konteinerit, kuhu saab paigutada kütitud, aga positiivseks osutunud isendid.

“Kindlasti ei ole need mõeldud selleks, et poollagunenud korjuseid loodusest sinna paigutada, see oleks ohtlik,” hoiatab Tõnis Korts.

Just täna toimub Viljandis infopäev, kus Viljandi ja Valga piirkonna jahimehed saavad esitada küsimusi ning oma kahtlusi taudi tõrjega seotud ametite asjameestele, sealhulgas Ago Pärtelile ja Peep Männilile.

Võib oodata tulist mõttevahetust ja ägedat vaidlust. Ehk just sel moel ongi võimalik tekkinud vastuolud ületada ja seni pea olematule koostööle kohalike küttidega eluvaim sisse puhuda.

REIN RAUDVERE

8 U U D I S E D

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Pajula: Kui euro ei tohi Eesti jää Suure tõenäosusega lahkub lähiaastail eurotsoonist nii palju liikmeid, et tsoon praegusel kujul ei jätka, ütleb majandusanalüütik Hardo Pajula. Ta soovitab Eestil tihendada suhteid põhjala riikidega, et euroala lagunedes mitte üksi jääda.

Telli Maaleht!

Helista 680 4444 või kirjuta klienditugi@lehed.ee

bridging the gaps

Civitta Eesti AS kliendiks on Skandinaavia turul tegutsev äriühing, kes seoses tegevuse laiendamisega soovib omandada kontrollosalust Eesti toimivas metallitööstusettevõttes.

• •

• • • • •

majandusaasta keskmine käive kuni 1,5 miljonit eurot soovituslikult põllumajandusmasinate või ehitusmasinate sh haagised, kopad, sahad jne. tootmise või remondi kogemus tootmispinna suurus vähemalt 500 m2 ja võimalus selle laiendamiseks 3-5 tonnise tõstejõuga sildkraana liiva- , või haavlipritsi ja värvimistööde viimistluskamber tegevuskoht soovituslikult põhimaanteede läheduses pühendumus kvaliteedile ja tähtaegadest kinnipidamisele

Pakkumisest huvitatud ettevõtetel palume saata kontaktandmed koos ettevõtte lühikirjeldusega (tootmiskogemuse kirjeldus, käive, toomispinna suurus, seadmepark jms ülal nimetatud tingimused) hiljemalt 5. veebruariks aadressile info@civitta.ee

Täpsem info telefonil: +372 501 9455

Te hoiatate maailma ajaloo rahandus- ja võlakriisidest kõnelevas värskes raamatus “Majanduslik inimene ja poliitiline loom”, et Kreeka ja Saksamaa üheaegne kuulumine eurotsooni lõpeb revolutsiooniga kas Kreekas või Saksamaal.

Kas pühapäevased valimised Kreekas, mis tõid võimule kasinusvastase Radikaalsete Vasakpoolsete Koalitsiooni (SYRIZA), on revolutsiooni algus ses riigis?

Ma arvan, et need valimistulemused pole veel revolutsioon. Revolutsioon tähendab seda, kui võimule tuleb senise poliitilise süsteemi väline jõud.

See ei ole veel revolutsioon, kui olemasoleva poliitilise korra raames saavad sotsiaaldemokraadid konservatiivide käest lüüa. Nii sotsiaaldemokraadid kui nn konservatiivid on ühe ja sama šokolaadikommi eri paberid, Euroopa käekäiku pärast Teist maailmasõda määranud ühe ja sama sotsiaaldemokraatliku konsensuse eri vormid.

Seetõttu SYRIZA võitu revolutsiooniks nimetada ei saa, kuid ma arvan, et üldiselt oleme küll jõudnud aega, mil krediidikriisi mõju hakkab üha suuremal määral jõudma selle kriisi tulipunktis olevate maade sisepoliitikasse. See käivitab ilmselt uue faasi.

Kas revolutsioon on antud kontekstis lihtsalt kõnekujund või räägimegi päris revolutsiooni ohust?

2012. aastal ütles Saksamaa endine liidukantsler Helmut Schmidt, et ta tunneb õhus revolutsiooni hõngu. Selge samm revolutsiooni suunas oleks näiteks Marine Le Peni ja tema Rahvusrinde võimuletulek Prantsusmaal.

Kui räägin revolutsioonist, siis ei pea ma tingimata silmas revolutsioonilisi madruseid ja paugutamist, aga seegi pole välistatud.

Antiikmaailmas kustutati võlgu regulaarselt, näitate teie oma raamatus. Võlgu andestati uue kuninga trooniletõusul või juutidel nn juubeliaastatel. Kas tänapäeval ongi võlgadest lahti saamiseks jäänud ainult revolutsioonid ja sõjad?

Ei, vastupidi. Tänapäeva maailmas on kõige levinumaks võlgadest lahti saamise meetodiks inflatsioon.

Omaaegne kullastandardist lahtiütlemine andis moodsale maailmale võlakoormast vabanemiseks ventiili, mida varasemates, metall- ja kaupraha kasutanud ühiskondades ei olnud. See on inflatsioon.

Ja praegu on see ventiil Euroopas käivitatud?

Seda üritatakse käima saada. Aga ma arvan, et selleks, et see käima läheks, on tarvis, et ka sisepoliitilised mosaiigikivid õigesti asetuksid. Raha on juba praegu trükitud meeletus koguses, kuid inflatsiooni pole tulnud, kõik kardavad hoopis deflatsiooni ehk hinnataseme alanemist.

Et inflatsioon käivituks, on vaja revolutsioonilist sündmust, tugevat sisepoliitilist raputust. Seal võib tõesti juba olla pistmist ka paugutamisega ühes või teises Euroopa otsas.

Muide, kui Suurbritannia 1931. aasta septembris kullastandardist loobus, oli selle taga samuti poliitiline vapustus: sõjalaevastiku mäss. Midagi sellist peaks tõenäoliselt juhtuma ka nüüd, et inflatsiooniventiil tööle hakkaks.

Sest kui raputust ei tule, siis jätkub kõik vanaviisi?

Ma arvan, et mingi raputus tuleb väga suure tõenäosusega. Küsimus on, mis vormis ja millal.

Mida see meile siin Eestis võib tähendada?

Kuivõrd krediidikriisist tuleneval raputusel on poliitilised tagajärjed, mis seavad kahtluse alla senise status quo, siis ega meil selle üle rõõmustamiseks eriti põhjust ole. Oleme ju läänemaailma ääreala, ning kõik,

mis läänemaailma püsimist, enesekindlust ja tugevust halvendab, on iseäranis kahjulik meile. Paraku on see nii.

Te ütlete oma raamatus, et ühisraha on need kunagised väiksemad hädad, mille ravimiseks ta loodi, süvendanud eluohtlikuks haiguseks. Võibolla olekski siis õige lasta ühisraha euro allavett?

Jah, ma arvan, et ta läheb väga suure tõenäosusega niikuinii allavett. Ma defineeriks euroala lagunemist sündmusena, kus tsoonist lahkub rohkem kui viiendik selle praegustest liikmetest (loomulikult on see meelevaldne määratlus).

Ainult Kreeka väljapudenemist ei nimetaks ma veel ühisraha hävinguks.

Kui tõenäoliseks peate, et lähiaastatel lahkub vähemalt viiendik praegustest eurotsooni liikmetest?

Viie aasta perspektiivis ütleksin selle tõenäosuseks 60%.

Kas lahkujate seas võib lisaks kriisiriikidele olla ka heas kirjas riike nagu näiteks Soome?

Tavaliselt on ühisraha ettevõtmistele kriips peale tõmmatud ikkagi keskusest. Ka rublatsooni puhul oli lõpuks Moskva see, kes ütles, et aitab küll.

Vormiliselt võib see lõppeda niimoodi, et rahatsoonist astub välja Saksamaa.

Kuid see kõik on muidugi väga spekulatiivne, me ei tea, mis juhtuma hakkab. Ent juhin tähelepanu ühele olulisele asjale. Enne 2013. aasta Bundestagi valimisi moodustati Saksamaal uus partei Alternative für Deutschland, mille toonane ainus eesmärk oli eurotsooni korrapärane laialisaatmine. 2013. aasta valimistel jäi ta veel napilt parlamendi ukse taha, kuid möödunud sügisel said nad idapoolsete liidumaade valimistel juba kahekohalisi tulemusi.

See on ülioluline areng. Viimane tõuge süsteemi ümbervaatamiseks tuleb tõenäoliselt selle südamikust.

Kas euro lagunemine võib rublatsooni lagunemisega sarnaneda ka selles mõttes, et tekib Portugali euro, Läti euro jne?

See on murenemise vaheetapp. Nõukogude rubla ja Läti lati vaheetapp oli Läti rubla.

Ma arvan, et julgeolekupoliitika muutub rahvusvahelises kontekstis järjest tähtsamaks. Sisepoliitiliselt on üliolulised suhted meie vene vähemusega. Me ei saa teha nägu, et meil on ainult üks rahvus.

Hardo Pajula

Ma sain teie raamatust teada, et 2012. aastal oli mõne kriisiriigi euro juba selliseks muutumas.

Jah, nüüd tunnistatakse tagantjärele, et Kreeka väljakukkumine oli kukesammu kaugusel ja arvatavasti polnud Portugaliga palju paremad lood. Kõik taandub väga lihtsale küsimusele: kas sularahaautomaatidest saab eurosid või ei. Kreekasse toodi Itaaliast sõjaväelennukitega sularaha, et seda tagada.

Miks eurot nii kangekaelselt hoitakse? Miks Saksamaa juba praegu ei ütle: sõbrad, läheme laiali, enne kui midagi hullu juhtub?

Pärast Teist maailmasõda oli esimene küsimus, kuidas hoida Euroopas ära uus sõda. Kogu Euroopa Majandusühenduse ja hiljem eurotsooni sünnilugu on aga vastuolus nende printsiipidega, millele pidi tuginema Teise maailmasõja järgne majanduskord – mitmepoolsus, mittediskrimineerimine.

Euroopa Liit ja eurotsoon on tegelikult ju regionaalne kaubandusblokk. Ameeriklased olid selliste blokkide moodustamise vastu, ja ainus põhjus, miks sellega Euroopas nõustuti, oli hirm, et vastasel juhul võib Euroopa riikide rivaalitsemine kurvasti lõppeda.

Siis tekkis küsimus, kuidas kiskuda maha Euroopa riikide vahelised kaubandustõkked, see tähendab tollid. Kuni kehtis Bretton Woodsi süsteem, kus valuutakursid olid omavahel lukustatud, tollide kaotamisest piisas. Siis aga valuutasüsteem lagunes ja valuutad hakkasid üksteise suhtes kõikuma, ühe valuuta nõrgenemine teiste suhtes on aga majanduslikult efektilt võrdne tollibarjääri kehtestamisega. Et seda ei juhtuks, hakati otsima uut kursside lukustamise mudelit. Kuid kõik katsed põrkusid sellele, et lõunapoolne Euroopa ei suutnud Saksamaaga sammu pidada.

Seda enam oleks ju neile tarvis just oma valuutasid! Miks euro projekteerijad seda ette ei näinud? Või ei tahtnud nad näha?

Eks seal olnud palju soovmõtlemist. Üks väga tähtis tegur oli see, et kui ühtse turu direktiivid paika pandi, nägid need ette kapitali vaba liikumist, mida Bretton Woodsi süsteemis ei olnud.

Kui kapitali liikumisele pole mingeid piiranguid, siis niipea, kui mõne valuuta suhtes kerkib väiksemgi devalveerimiskahtlus, tekib selle valuuta suhtes tohutu spekulatsioonisurve ning algse väikese devalveerimisriski täitumine muutub peaaegu paratamatuks. Ning nii

U U D I S E D 9

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

tsoon laguneb, äda omapäi Muide, ma soovitaksin kõigil Eesti Vabariigi kodanikel proovida, kuidas oleks mõnda aega elada füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIEna. Palgatöölisena ei saa te aru, mida riik teile maksma läheb.

Hardo Pajula jõuti järeldusele, et ainus võimalus on riigi valuutadest loobuda, luua ühisraha. Mõnda aega läkski kõik väga ladusalt.

Kas nüüd, kui käivitatud on rahatrükk ning Eesti Pank peab ostma miljardite eest võlakirju, võiks ka Eesti riik anda välja oma võlakirju?

Ma siiski arvan, et mõistlikul eelarvepoliitikal, mida meil laias laastus aetud, on oma väga suured eelised. Ma ei ole see inimene, kes esitaks üleskutse, et laenakem nüüd nii, nagu oleks käes viimnepäev!

Leiate, et ühe klassi maksuvabastus tuleb alati teise klassi maksuorjuse arvel. Mulle meenus meie ettevõtete tulumaksuvabastus. Kas selle maksavad meil kinni lihtkodanikud?

Lühiajalises perspektiivis on maksukoormuse jaotamine nullsummamäng, pikas perspektiivis on tegu pluss-summamänguga. Kuivõrd ma olen viimased aastad olnud ettevõtja, siis sellist lauset, et kehtestame ettevõtetele tulumaksu, ma kindlasti ei ütle. Aga ma ei saa ka vastu vaielda, et keegi maksab maksuvabastuse kinni. Lootus on loomulikult selles, et niisugune maksuvabastus loob pikas perspektiivis töökohti juurde.

Muide, ma soovitaksin kõigil Eesti Vabariigi kodanikel proovida, kuidas oleks mõnda aega elada füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIEna. Palgatöölisena ei saa te aru, mida riik teile maksma läheb, FIEna peate aga oma käega riigile maksude maksmiseks ülekande tegema.

See paneb inimese riigi rahandusse hoopis teisiti suhtuma.

Kilkeid, et me vajame paksemat riiki, et riik peaks tegema seda ja toda, jääks arvatavasti kõvasti vähemaks.

Kas te ise olete FIE? Ma olen kunagi olnud. See oli minu elu kõige tusasem ajajärk.

Teie raamatust kumab pessimistlik hoiatus, et hakkame suunduma uude totalitaarsesse ühiskonda.

On väga palju märke, et me oleme sinna tõesti suundumas.

Me peaksime endale aru andma, kui harukordne on praegune suhtelise jõukuse ja vabaduse ajajärk. See võib paljudele lugejatele olla solvav, aga keskeltlä-

bi pole Eesti inimesed kunagi nii jõukalt ja nii vabas riigis elanud kui praegu. See kõik võib väga kiiresti kaduda, ja ma ei räägi üksnes Vene ohust. See võib kaduda ka sisemistel põhjustel. Totalitaarsus on iga poliitilise süsteemi pidev ahvatlus.

Mida rohkem riik inimese eest hoolt kannab, seda rohkem tahab ta teda kontrollida?

Just. Näiteks kui riik maksab enamiku meie tervishoiukuludest, siis on raske vastu vaielda, kui ta tunneb huvi selle vastu, kas me suitsetame või mitte.

Aga kas see ikka peaks riigi asi olema? Kui riik mängib Suurt Mammat ja minu eest kogu aeg maksab, siis pean nõustuma ka sellega, et Suur Mamma teeb aegajalt toaukse lahti ja vaatab, millega poiss tegeleb. Ning kui poiss ei tegele sellega, millega ta mamma arvates peaks tegelema, siis alguses mamma noomib, kuid lõpuks võib ka rihma anda.

Lühidalt, ees ootavad ärevad ajad nii majanduses kui ka poliitikas. Mida Eesti peaks tegema?

Ma arvan, et julgeolekupoliitika muutub rahvusvahelises kontekstis järjest tähtsamaks. Sisepoliitiliselt on üliolulised suhted meie vene vähemusega. Me ei saa teha nägu, et meil on ainult üks rahvus.

Teiseks, kui pidada silmas eurotsooni võimalikku lagunemist, on tähtis, et me ei jääks seejärel üksi ega omapead. Kõik asjad, mis soodustavad meie lõimumist põhjala riikidega, on seetõttu olulised. Seega ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Soome kui põhjala sümbol.

Praegu paistab, et oleme tülis mõlemaga!

See ei ole hea.

Kolmandaks tuleb silmas pidada üleeuroopalist probleemi, mille äratuskellaks olid Pariisi sündmused. See on identiteedi küsimus.

Meie Eesti pole enam see, mis ta oli 1939. aastal, toonane Eesti ei tule enam kunagi tagasi. Ja ka see Prantsusmaa, mis oli pärast Teist maailmasõda, ei tule enam ku-

nagi tagasi. Ehkki paljudel prantslastel oli siiani mulje, et nad elavad endiselt vanal heal Prantsusmaal, mis räägib PõhjaAafrikaga jõupositsioonilt ja on kodus hubaselt üherahvuseline.

Võrdlete praegust moslemite asustamist Euroopasse lausa XX sajandi kommunistlike ja natsionaalsotsialistlike eksperimentidega. Kõik kolm on modernistlikud katsed ühiskonda helge lõppsihi nimel sundkorras ümber kujundada. Kas meil siin Eestis on veel võimalus sellest kolmandast eksperimendist kõrvale hoida?

Meid see otseselt tõesti ei puuduta, kuid see mõjutab meid kaudselt. Pärast Pariisi sündmusi muutuvad riikide jõustruktuurid kindlasti palju agressiivsemaks. See avaldab kaudset mõju ka meil, totalitaarsed suundumused tugevnevad.

Seega inimesed, kellele lähe-

SVEN ARBET, MONTAAZ

Inflatsioon on moodsa maailma moodus võlgadest vabanemiseks, ütleb majandusanalüütik Hardo Pajula. Mida rohkem raha ringlusse paisatakse, seda suuremaks inflatsioon muutub.

vad korda lääne põhiväärtused − sõnavabadus ja inimõigused nende algses kitsamas tähenduses kui kaitse riigi omavoli eest −, peaksid endale aru andma, kui ohustatud need iseenesestmõistetavaks peetud asjad tegelikult on.

ALO LÕHMUS Kreeka sündmustest loe ka lk 13

ELUK ÄIK

Hardo Pajula n Sündinud 4. mail 1966 Rakveres. n Lõpetanud 1992. aastal TPI tööstuse planeerimise erialal ning õppinud seejärel Cambridge’i ülikoolis. n Töötanud peaminister Tiit Vähi majandusnõunikuna, Eesti Kõrgema Kommertskooli (Estonian Business School) õppejõuna, Hansapanga pankurina, PriceWaterhouseCoopersi analüütikuna ja SEB analüütikuna. n Praegu eraettevõtja.

10 U U D I S E D

Toimetaja BIANCA MIKOVITŠ. Tel 661 3314. e-post bianca.mikovits@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

VIIO AITSAM

Osa linde jäi loendusele tulemata See, et linnud pehme talve tõttu pole massiliselt aedadesse toidulaudade juurde koondunud, oli tänavuse aialinnuvaatluse üks põhitunnuseid.

“Neid inimesi, kes kurdavad, et panevad sügisest saati lindude toidulauale toitu, kuid sööjaid seal ei käi, tänavu ikka on,” ütles ornitoloogiaühingu talvise aialinnuvaatluse koordinaator Aarne Tuule.

Ta kasutas juhust, et sellega seoses meelde tuletada: lindude talvine toitmine tähendab ikkagi vaid lisasöötmist, mitte põhitoitu – kui talveilmad on pehmed, saadakse mujal kõht täis ning ei vajatagi lisa.

Esikoha hoidja rasvatihane See ei tähenda, et kõik toidulauad sööjateta oleks. Pärast tänavust aialinnuvaatlust möödunud nädalavahetusel oli esmaspäeva hommikuks ornitoloogiaühingusse jõudnud vaatlusandmed enam kui 42 000 linnu kohta, keda vähemalt 61 liigist.

Andmeid tuleb kogu aeg juurde, sest neid on võimalik registreerida kuu lõpuni. Siiski saavad korraldajad juba praegu ütelda, et arvukuse poolest on taas esikohal rasvatihane ja arvukalt on vaadeldud ka põldja koduvarblast ning rohevinti.

Need on liigid, kes aedades arvukamalt esindatud olnud ka eelmiste talvede vaatluspäevadel. Ornitoloogiaühingu viie aasta kokkuvõttes (2010– 2014) on arvukuse pingerea eesotsas veel ka leevike, hallvares ja sinitihane.

Jõnksusid on vaatlustulemustesse toonud invasiooniliigid ehk need, kes talvistel toiduotsingutel vahel ootamatult suurel hulgal Eestisse juhtuvad. Üle-eelmisel aastal oli selline liik näiteks suur-kirjurähn ja ootamatuid invasioone on teinud näiteks ka pasknäärid.

Siidisabade aeg Tänavuse “jõnksu” korraldasid siidisabad, kes Aarne Tuule sõnul jõudsid Eestisse tavapärasest hiljem. Enamasti näeb neid põhjas pesitsevaid ilusaid lindusid meil pigem sügiseti ja kevaditi, kui nad siit läbi rända-

vad. Headel marja-aastatel võivad nad talvel siia ka pikemalt peatuma jääda.

“See, et siidisabad seekord hiljem jõudsid, näitab, et neil on hea aasta,” rääkis Aarne Tuule. “Neil on põhja pool toitu jätkunud ja neil pole põhjust olnud seetõttu siia varem tulla.”

Näiteks Kesk-Eestis liikusid siidisabaparved vahetult enne aialinnuvaatluse päevi. Esialgsete vaatlustulemuste järgi on siidisaba vaadeldud lindude arvukuse pingereas Aarne Tuule jutu järgi “suurim tõusja”, hõivates 1000 isendiga pingerea kaheksanda koha.

Tegelikult teevad paljud meil talvel näha olevad linnuliigid toitu otsides lähirändeid.

Teadmine, et toidetakse oma aia lindusid, võib olla petlik, sest suur osa rasvatihaseid on võib-olla hoopis Soomest talveks siia tulnud.

“Aialinnuvaatluse arvukamatest liikidest kõige paiksemad on varblased, kodu- ja põldvarblane,” ütles Aarne Tuule. “Näiteks rohevintide talvine ränne siia on alles ees.

Neid peaks toidulaudadel rohkem näha olema just talve teises pooles.”

Ei püsi paigal Tuule lisas, et lindude talvistest liikumistest üldiselt väga palju teada ei ole ja selles on omajagu müstilisust. “Seda näiteks küll ei saaks ütelda, et kõik Tallinna hallvaresed on talveks Soomest kohale lennanud. Samas liikumisi on ja mõneti saab selle kohta andmeid rõngastatud lindude järgi, kuid ekstra pole neid rändeid uuritud.”

Aarne Tuule õpetas, et lindude lisatoitmisega ei tasu liialdada. Kui sügisel hakatakse neile toitu panema, tuleb seda

järjekindlalt kevadeni teha, kuid kogused olgu mõõdukad.

Sulailmasid, kui linnud mujalt piisavalt toitu leiavad ja aedades lisa saamas ei käi, soovitas Tuule kasutada toidulaudade puhastamiseks.

“Võtke toidulaud tuppa ja laske kuuma veega üle,” õpetas ta. Lisasöötmispaik on koht, kus linnud looduskeskkonnaga võrreldes ebaharilikult tihedasti koonduvad ja see võib soodustada linnuhaiguste levikut.

VIIO AITSAM

EESTI LINNUD

Kuni 9,4 miljonit talvitujat n Eestis on kohatud 375 liiki linde, lisaks 5 liiki, kes on arvatavasti vangistusest pääsenud või sisse toodud. n Eestis pesitseb 225 liiki linde, neist 210 regulaarselt. n Talvel esineb meil 158 linnuliiki (regulaarselt 109). n Läbirändel esineb 215 liiki (regulaarselt 204). n Eksikülalisi on Eesti lindude nimestikus 115 liiki. n Eestis pesitseb kokku umbes 13,4–20,4 miljonit paari linde ning talvitub 3,5–9,4 miljonit lindu.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Siidisabad, kes peale ilusa välimuse rõõmustavad inimesi ka oma kauni viristava-vilistava lauluga, jõudsid tänavu Eestisse just talvise aialinnuvaatluse ajaks.

Vereülekande saanud merikotkas paraneb jõudsalt Paari nädala eest tehti Eestis esimest korda vereülekanne merikotkale. See päästis linnu elu.

Eesti Maaülikooli veterinaaria doktorant Madis Leivits sai 11. jaanuari õhtul kõne Tallinna Loomaaiast. Keskkonnaamet oli leidnud Harjumaalt Kahala järve äärest merikotka, kes hoidis pead viltu ning oli kehvas seisus. Olgugi et oli pühapäeva õhtu, tuli kiirelt reageerida.

Leivits kiirustas maaülikoolis asuvasse loomakliinikusse, kus ta ühes nurgataguses ruumis alates 2011. aastast ravib ka metsloomi. Esmase ülevaatuse ja proovide tulemused olid jahmatavalt halvad.

“Kõik tema näidud olid nii kehvad, et ma pole ühelgi elusorganismil nii madalaid näitajaid näinudki,” tõdes Leivits.

“Sellised loomad soovitatakse tavaliselt magama panna.”

Kui täiskasvanud merikotka normkaal jääb vahemikku kolm ja pool kuni neli kilo, siis värske patsient kaalus üksnes 2,9 kilo.

Linnu veres oli punaste vereliblede osakaal üksnes 8 protsenti, aga normaalne oleks vähemalt 45 protsenti. Ka vere üldvalgu näitajad olid ülimadalad, jäädes 0,2 grammi juurde detsiliitri kohta. “See on üüratult madal näitaja,” selgitas Leivits ja lisas, et normaalne näit oleks 3,5–4 grammi detsiliitri kohta.

Mis on linnu veregrupp?

Ookeani taga metsloomade meditsiini õppinud mehe peas sündis hetkega hulljulge idee. “Tegin kiire otsuse, et pean proovima vereülekannet,” rääkis Leivitis. “Kaotada polnud midagi.”

Kliinikus on juba paar viimast aastat ravil merikotkas, kes oli kokkupõrkes tuulikuga kaotanud ühe tiivaotsa luud ega hakka enam kunagi lendama. Nüüd

oli tal sellest hoolimata võimalus päästa teise kotka elu.

Edasine läks juba sarnaselt inimeste maailmas toimuvaga. Tõsi, kotkaid ei saa panna toolile mugavalt istuma, mis tähendab, et kogu protseduuri vältel olid linnud üldanesteesia all.

Nii nagu inimestelgi, asub ka lindudel veen, kust verd võtta, küünarliigese all.

Et olla täpne, siis verd võeti tiivaveenist. Kokku võib Leivitsa sõnul võtta tervelt linnult verd kuni üks protsent tema ke h a m a s s i s t .

See tähendab, et näiteks neljakiloselt linnult saab võtta kuni

AREENI

TULEVIKUTÄHED 2015

Kes on Eesti järgmised olümpiavõitjad, presidendid ja kultuskirjanikud?

40 milliliitrit verd. Sedapuhku läks elupäästvat verd vaja 28 milliliitrit. Kuigi ka lindudel ja loomadel on veregrupid, pole lindude puhul need teada ning erinevalt inimeste omadest ei tule neid jälgida.

Ainus soovitus on Leivitsa sõnul see, et vereülekanne toimuks võimalikult lähedaselt liigilt ehk ideaalvar iandis ikka merikotkalt merikotkale, mitte aga näiteks konnakotkalt

MADIS LEIVITS

Kui merikotkas ravile saabus, kaalus ta vaevalt 2,9 kilo, ent pärast elupäästvat vereülekannet ja paarinädalast kosumist on ta juba tublisti juurde võtnud.

Telli tel 680 4444 www.ekspress.ee

merikotkale. Vastasel juhul ei pruugi punaste vereliblede eluiga väga pikk olla.

Abi tuleb anda kiiresti Mis oli kliinikusse toodud merikotka halva seisukorra põhjuseks, pole täpselt teada. “Minu praegune arvamus on see, et linnul oli krooniline mürgistus, aga me ei saa välistada ka nakkushaigust,” sõnas Leivits.

Mürgistust võib tema sõnul põhjustada ühe anaeroobselt kasvava bakteri toksiin, mis võib lihakehades elutseda ka väga madalal temperatuuril. Samas tõi käesoleva nädala algul keskkonnaamet Leivitsa juurde veel ühe merikotka, kes leiti Muhu saarelt ning kellel oli pliimürgistus.

Selle linnu olukord aga nii hull polnud ning hetkel püüab Leivits saada tööle tema mürgistuse tõttu töötamast lakanud seedetrakti.

Kriitiline aeg on ümber ka vereülekande saanud merikotkal.

“Eelmisel nädalal hakkas ta häälitsema ning on päev päeva järel üha agressiivsem,” rõõmustas Leivitis. Olgugi et igapäevased protseduurid muutuvad linnuga järjest keerulisemaks, on nokaga kampsunisse löödud auk toredam sellest, kui lindu poleks saanud aidata.

Nii läks näiteks eelmisel aastal umbes samal ajal ravi vajanud seitsme merikotka ja kolme konnakotkaga, kellest osa ei suudetud päästa, mõned surid teel abi poole või leiti surnuna.

Leivits paneb inimestele südamele, et haige looma leidmisel tuleks helistada keskkonnainspektsiooni valvenumbril 1313, ning teha seda kiiresti.

Kui haige loom või lind koju niiöelda jälgimisele viia, võib ühel hetkel olla tema aitamiseks liiga hilja.

MIRJAM NUTOV

EESTI KATSETAB: Maksame ravimi eest ainult siis, kui see toimib Mõjukas poliitperekond tegi ehitusettevõtjale 90 000eurose tünga

U U D I S E D 11

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Lurichi sündimise ootuses Soov teistest tugevamaks saada ja maailmas silma paista pole Georg Lurichi sünnikohas Väike-Maarjas vaibunud ning saab enne Maalehe maadlusturniiri aina hoogu juurde.

ehk niisama vaatama ei mindakski.”

Maadlusturniirist rääkides lisab treener pooleldi tõsiselt, pooleldi naljatades, et “ehk on järgmisel esmaspäeval maadlussaali ukse taga järjekord”.

“Poisse tuleb Väike-Maarjas maadlema iga aastaga üha vähem, sest lapsi jääb maal vähemaks,” tõdeb maadlustreener Lembit Kalter. Siiski koguneb tema treeningule 25–30 last, sest tee Väike-Maarja matile on leidnud ka naabervalla noored.

Maadlus elab selles paigas üsna hästi: saal on korralik, noored soovivad harjutada ja vald toetab. Ning 31. jaanuaril ja 1. veebruaril peetakse Väike-Maarjas VI Maalehe maadlusturniir.

Oma õpilased, kümmekond poissi-tüdrukut, viib turniirile ka Kalter. Väga heale tulemusele ei loodeta, sest Väike-Maarja treener harib oma kasvandikke kreeka-rooma maadlusreeglite järgi, turniir peetakse aga vabamaadluses.

“Tähtis on, et saame ennast teistega võrrelda ja võistluskogemust juurde,” selgitab Kalter. “Väike-Maarja jaoks on see üritus aga pigem Lurichi idee ja traditsiooni kandja, võimalus lähedalt näha spordiala, mida

Lembit Kalter on treener poole kohaga, õhtusel ajal, pärast oma põhitööd.

“Oleme alati imetlenud, et kuidas ta küll jaksab,” räägib Väike-Maarja spordikeskuse juht Jane Kool. “Kaheksast viieni OÜs Ebavere Graanul, siis kolm-

Lembit Kalter

neli korda nädalas õhtuti maadlustreeningud, nädalavahetustel noorte maadlejatega võistlemas käimine.”

Kool hindab treeneri energiat imetlusväärseks. “Ja lihtsalt kurb on, et nii suure panuse eest pole võimalust maksta

väärikat tasu,” lisab ta. VäikeMaarja maadlusklubi alustas kreeka-rooma maadluse treeningutega 1999. aastal.

“Ega viimase aja saavutustega nagu kiidelda ole,” lausub treener tagasihoidli-

RAIVO TASSO

Treener töö kõrvalt

Viimasel ajal on paljude klubide edasijõudnumad maadlejad hakanud harjutama viis korda nädalas, ja see tekitab meie poistega väikese klassivahe.

TÄ H T E D E P O O L E

Maalehe maadlusturniiridelt

kult, loetledes mullusel hooajal Eesti meistrivõistlustelt saadud viit medalit kreeka-rooma ja nelja vabamaadluses, lisaks kaht medalit naiste maadluses ja 18 sumos. Sumos lisandub veel kolm EM-medalit.

“Meil võiks olla täiskohaga maadlustreener − siis saaks linnapoistega sammu pidada, teha trenni läbimõeldumalt ja sagedamini,” hindab Kalter.

“Viimasel ajal on paljude klubide edasijõudnumad maadlejad hakanud harjutama viis korda nädalas, ja see tekitab meie poistega väikese klassivahe.”

Turniir tuleb Järvamaalt Väike-Maarjas peetava Maalehe ja Maaspordikeskuse turniiri korraldamisega on kohalikud aga vähe seotud. Põhjus selge.

“Sama toimkond on igal aastal suutnud korraldada ühe esinduslikuma ja ladusama noortevõistluse Eestis,” leiab Lembit Kalter.

Väike-Maarja ülesandeks on valmisolek vastu võtta palju lapsi. Suurem töö algab reede õhtul, mil kõik spordipaigad tuleb valmis sättida, et võistluste alguseks, laupäeval kella 10ks, sajaprotsendiliselt valmis olla.

Andris Pentile võtet näitav treener Lembit Kalter näeb maadluspoiste edu alusena usinat harjutamist, aga ka lapsevanemate ning omavalitsuse toetust.

ML

n Aastal 2010 Järvamaal Koerus peetud võistlus tõi tõdemuse, et Koerust võib saada Eesti maadluskeskus, sest maadlejaid on üldjuhul pärit maalt ning Koerus on nii maadlusmatt, internaat kui ka noorte maadlejate treenimise tava. n Aastal 2011 Koerus peetud Maalehe teine maadlusturniir pani aluse praeguseni püsivale traditsioonile.

Osales 12 spordiklubi 100 sportlasega, matil käis ka 15 tüdrukut. n Aastal 2012 Paides peetud turniir säras tuntud nimedega: Maaspordikeskuse stipendium määrati Epp Mäele. Kaitseväe juhataja Riho Terras andis üle auhinna võitlusliku maadluse eest, võitjate kätt surusid August Englas ja Heiki Nabi. n Aastal 2013 Paides peetud Maalehe IV maadlusturniiril olid maadlejad vastakuti ka viktoriinis. n Aastal 2014 muutus Maalehe ja Maaspordikeskuse vabamaadlusturniir rahvusvaheliseks. n Turniiril selguvad parimad ka kehalistes katsetes. n Maalehe VI maadlusturniir vabamaadluses toimub 31.01.−1.02. Väike-Maarja spordihallis.

Allikas: Maaleht.ee

VALTRA T4 ESMAESITLUS

Toimub AS Taure esindustes Türil 3. veebruaril ja Ülenurmel 5. veebruaril algusega kell 11.

Registreerimist ootame 2. veebruariks e-postil evelin@taure.ee või telefonil 5306 6614.

alt w.v ra.e w

w Tehnika 8, 72213 TÜRI

e

Uue T4 mudeliga saad tutvuda kodulehel!

MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858

Tartu mnt 56, ÜLENURME

MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, 5333 5170

12 A R V A M U S

Toimetaja ERIKA KLAATS. Tel 661 3331. e-post erika.klaats@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

RIIGIKOGU VALIMISED 1. MÄRTSIL: mida parlamenti pürgivad parteid rahvale lubavad?

Julgeolekut toetab tugev majandus ANTS LAANEOTS

URMAS REINSALU

SVEN MIKSER

RAUL ÖPIK

RENE TOOMSE

MÄRT MEESAK

AGU KIVIMÄGI

KRISTIINA OJULAND

Kuidas kavatsete tagada, et riigiasutused hakkavad ka tegelikult riigikaitseks valmistuma?

Kuidas kavatsete tagada kestliku rahastamise mittesõjaliste ohtude vastu valmistumiseks?

Kas näete võimalust suurendada Eesti kaitsevõime edendamiseks eraldatavaid vahendeid julgeolekuolukorra jätkuva pingestumise korral?

Põhiseaduse muutmine 2011. aastal pani kogu vastutuse riigikaitse ettevalmistamise ja läbiviimise eest valitsusele.

Riigikogus on menetlusel uus riigikaitse seaduse eelnõu, mis annab valitsusele keskse rolli riigikaitse korraldamises koos vastavate volitustega valitsusele. Kinnitatakse riigikaitse juhtimissüsteem, riiklike institutsioonide, ametite ja organisatsioonide, kaitseväe, Kaitseliidu alluvuskord ning ülesanded. Valitsus peab korraldama seaduse täitmise.

Eesti sisejulgeoleku võimekuse suurendamiseks kavatseme suurendada selleks eraldatavaid vahendeid praeguselt 1,7 protsendilt kahe protsendini.

Halvenenud julgeolekuolukorras peab Eesti lähtuma korrast, et kaitsekulutused moodustaks vähemalt 2% SKTst, tarvis on ka lisaraha infrastruktuuri loomiseks liitlasvägede üksuste ja eelpositsioneerimisladude paigutamiseks Eesti pinnal, Ämari lennubaasi laiendamiseks, relvastuse ja tehnika hangeteks. Täiendavad kulutused on vajalikud ka riigi ja kaitsejõudude ning sisekaitse valmisoleku tõstmiseks. Võime arvestada ka liitlaste materiaalse abiga.

Meie valitsuses oleku ajal pandi eelmise aasta algul paika laiapindne riigikaitse mittesõjaline arengukava.

Selle rakendamiseks on vaja vastu võtta riigikaitse seadus ning luua kriisiolukordade lahendamiseks riigi situatsiooni- ja kriisijuhtimiskeskus. On vaja rakendada riigikaitse mudel, mis hõlmab ka siseturvalisust, elutähtsaid teenuseid, psühholoogilist kaitset ja tsiiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele. Pideva tööga on see võimalik, nagu Soome seda suutnud on.

Osa julgeolekust on majandusjulgeolek. Et saaksime panustada ohtude tõrjumisse, peab majandus hakkama kasvama. Kasvuplaan näeb ette tööjõumaksude alandamist, omamaise majanduse toetamist ning paremaid praktikavõimalusi noortele. Paremad rahalised võimalused tekivad läbi hariduse ja töö, mitte läbi maksude ja bürokraatia. Sisejulgeoleku vallas on prioriteet konkurentsivõimelised palgad. Välja tuleb ehitada piir, panustada võitlusse Venemaa mõjutustegevusega ning korruptsiooniga.

See on hädavajalik. IRL seadis 2011 valitsusse mineku eeltingimuseks kahe protsendi eraldamise riigikaitsele SKTst. Nüüd peame tegema veel rohkem. Oluline on tagada liitlaste alaline sõjaline kohalolek Eestis. Kaitseväel peab olema tegelik sõjaline võimekus. Kiiremas tempos tuleb ellu viia riigikaitse sõjaline arengukava. Meie eesmärk peab olema kahe reservbrigaadi täielik varustamine ja väljaarendamine. Vaja on tõsta kaitseväe tulejõudu, kiirreageerimisvõimet ning arendada Kaitseliitu.

Peaminister ja riigikantselei peavad võtma suurema rolli laiapindse riigikaitse planeerimisel ja koordineerimisel. Igas riigikaitseliste ülesannetega ministeeriumis peab olema tippametnik, kes vastutab riigikaitseliste tegevuste ja koordinatsiooni eest. Oluline on ka riigiametnike ja arvamusliidrite teavitamine ja harimine. Lisaks 10aastasele arengukavale tuleb riigikaitselised eesmärgid kokku leppida ka lühemate, näiteks nelja-aastaste planeerimistsüklitena.

Riigieelarve strateegia peab arvestama laiapindse riigikaitse vajadusi. Ka on oluline tunnustada ja soodustada ettevõtjaid, kes on valmis panustama riigikaitsesse, kaaluda võiks maksusoodustusi, näiteks võiks tööandja, kes säilitab oma töötajale reservõppekogunemise ajaks töötasu, vabastada selleks ajaks sotsiaalmaksust. Ka võiks maksusoodustus kehtida rasketehnika soetamisel, mida on võimalik kriisiolukorras sundkoormiste kaudu rakendada.

Oleme nii käesoleval kui eelmisel aastal riigikaitsekulutusi suurendanud selleks, et tagada Eestis paiknevatele liitlasüksustele riigi toetus. Kiireloomuliste möödapääsmatute kulutuste tegemiseks võib ka tulevikus osutuda vajalikuks riigikaitse täiendav rahastamine.

Soovime riigikaitse kõrgema juhi volitused anda peaministrile. Sellega koondaks peaminister enda kätte nii laiapõhjalise kui ka sõjalise riigikaitse juhtimise. Selle küllaltki mahuka uue ülesande täitmiseks tuleks peaministri juurde luua koordineeriv struktuur, mille kaudu peaminister planeeriks, koordineeriks ja kontrolliks riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tööd laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks riigis.

Samuti nagu sõjaliste ohtude vastu valmistumisekski.

Selleks oleks pikaajaline erakondadevaheline riigikaitse kokkulepe, kus erakonnad peaksid andma lubadused loobuda pikas perspektiivis riigikaitse mõttes äärmuslikest ideedest – näiteks üleminek kutselisele kaitseväeteenistusele või kaitsekulutuste viimisest 1%ni või veelgi allapoole. Peame vajalikuks takistada ka vaenu õhutavate Kremli-meelsete propagandakanalite levimist Eestis.

Peab leidma võimalusi! Eesti on 20 aastat ehitanud riigikaitset praegu Riigikogus esindatud parteide juhtimisel nii saamatult, et meil on väga tõsiseid võimekuspuudusi. Puudub soomusmanöövervõimekus, rannakaitse, keskmaa õhutõrje. Ajateenistuses on liiga palju aja surnuks löömist. Halvenenud julgeolekuolukorras tuleb need lüngad täita kiirendatult. Näeme vajadust relvastuse hankimist käsitleda väljaspool 2% SKT raami ja hankida vajalikud asjad kohe.

Riigikaitse hõlmab kaht olulist komponenti – võitlus agressori vastu ja elanikkonna kaitse. Kutsume kokku seotud valdkondade eksperdid ja töötame välja aluskava, kuidas mõlemad valdkonnad saavad kõige paremini tagatud ja kooskõlastatud. Selged nõuded tuleb seadustada ja tagada eelarve rakendamiseks. Kava täitmist peab jälgima Riigikontroll, kes esitab regulaarseid ettekandeid edenemisest ja ka puudustest Riigikogule.

Selliste ohtude vastu tegutsevad politsei, piirivalve, päästeteenistus ja tervishoid. Olukordadeks võivad olla nii rahutused, terrorismiaktid kui ka loodusõnnetused. Praegu on vastavad sektorid alarahastatud piirini, kus kaitsefunktsioon on muutunud peaaegu olematuks, see on lubamatu. Raha saab tulla vaid riigikassast. Et sellesse laekuks piisavalt, on tarvis meetmete rakendamist nagu maksureform, ettevõtluse toetamine, riigi suurem tugi ekspordi suurendamiseks.

Sellises olukorras ei ole see võimalus, vaid kohustus.

Tähelepanuta jäetud julgeolekuohud võivad lõpetada kogu riigi eksistentsi. Seega on ohu kasvamise korral kaitsevõime tugevdamine esimene prioriteet. Laiendatud kaitsevõime valdkonda kuulub ka elanikkonna kaitse ja elutähtsate teenuste kestmajäämine. Kaitsta tuleb eelkõige rahvast, mitte vaid tükikest maad. Tahame selle arusaama tuua ka igapäevaellu.

Tuleb luua Kaitseliidu baasil toetatav üksus, kes keskenduks tsiviilkaitsele. Lisaks on vaja olulisematele riigiasutustele ette näha riigikaitselised ülesanded ja arvata riigiasutustes töötavate ametnike töökohustuste hulka ka lisakohustused riigikaitse valdkonnas. Neid olukordi ja ülesandeid tuleb ka läbi harjutada. Riigikaitse arengukavas ette nähtud ülesannete täitmiseks on vaja rahalised vahendid viia vastavusse püstitatud ülesannetega.

Kui hetkel kulutatakse sisejulgeolekule ca 1,7% SKTst, siis see ei ole piisav, oleks vaja antud valdkonna rahastust suurendada. Ühiskondliku kokkuleppe raames on vaja sisejulgeoleku rahastamine viia 2%ni SKTst, nagu see on saavutatud riigikaitse valdkonnas. Sisejulgeolek on valdkond, mis ei tohi kannatada või muutuda poliitiliste erakondade käes haavatavaks.

Jah, näeme. Oleme välja pakkunud eesmärgi tõsta riigikaitsele kulutatav osa praeguselt 2%-lt 3%-le SKTst ning taotleda selleks erakondadeülest konsensust. Seda Ukraina sündmuste valguses ja arvestades muutusi maailma julgeolekuolukorras. Lisavahendite eest tuleks soetada tsiviilkaitseks vajalikku varustust ja luua vastav taristu.

Tuleb suurendada Kaitseliidu rahastust ning soetada Kaitseliidu üksustele vajalikud transpordi- ja sidevahendid.

Vaenutegevuse algperioodil on vaja omada sisejulgeoleku alast võimet ründe tõrjumiseks. Tarvis on alustada sõjalist planeerimist, mis hõlmab vaenutegevuse kõiki faase, alates info- ja kübersõjast, siseriiklikust võitlusest terroristlike gruppidega kuni täiemahulise sõjani regulaararmeega.

Riigiasutuste valmisoleku tagamiseks tuleb läbi viia n-ö staabi- ehk juhtimisõppusi, et valmistada asutuste juhtkond ette käitumiseks sõjaolukorras – koolitatakse juhte käituma vastavalt kõikehõlmavale riigikaitseplaanile.

Prioriteet on ökoloogiline maksureform ehk meie ühise ressursi – maavarade – kasutamise ja saastamise maksustamine peab muutuma oluliseks rahaallikaks. Märksõnadeks on Kaitseliidu, loodava kaitseväe abiteenistuse, pääste, siseturvalisuse stabiilsus, sh õlifond ja keskkonnakatastroofide likvideerimise võimekus, esmaabiõpe, haridust ja kogemust soosivad karjäärimudelid. Eelarve koostamisel on oluline, kas asutused on arvestanud summadega, mis on vajalikud töö jätkumiseks sõjalise või sellele eelneva kriisi situatsioonis.

Vajadusel tuleb suunata oluliselt rohkem vahendeid riigi julgeoleku tagamiseks, s.t mitte ainult otseselt kaitseväe käsutusse, vaid kõigile riigiasutustele, et parandada sõjaolukorras töötamise võimet. Kui olukord nõuab, tuleb riigikaitse rahastamiseks tõsta makse. Eesti maksumaksja kaitsetahe on piisav, et seda aktsepteerida. Teine võimalus on võlakirjad – taas palju kasutatud meede, annab lootust raha kunagi tagasi saada, kui end kaitsta suudetakse. Niisiis, kui kaitsetahet jätkub, on raha hankimine võimalik.

See on peaministri ülesanne − korraldada ministeeriumide ja riigiasutuste strateegilisi eesmärke. Kahtlemata peab Riigikogu senisest enam tähelepanu pöörama Eesti julgeoleku tagamisega seotud küsimustele. Oleme seisukohal, et taastada tuleb sõjaväelise väljaõppega piirivalve ning luua sisekaitse rügement. Oluliselt tuleb kasvatada Kaitseliidu liikmete arvu ja suurendada selle rolli rahva hulgas kaitsealaste teadmiste tõstmiseks.

Üks asi on võitlus rahvusvahelise terrorismiga. Teine külg on seotud meie piirivalvega – kõik, kes piiri illegaalselt ületavad, tuleb saata tagasi. Igasugusesse vigurdamisse varjupaiga otsimise sildi all tuleb suhtuda väga karmilt.

Kolmas külg puudutab sisejulgeolekut ja integratsiooni.

Peame oluliseks, et Eestis elavad eri rahvuste esindajad tunneksid end siin vajalikuna. Kuni jätkub vastandumine, peab riik raha kulutama. Lihtsam on muuta suhtumist.

Olemasolevaid ressursse tuleb kasutada sihtotstarbeliselt.

Lõpetada tuleb mittevajaliku relvastuse soetamine. Olles aastaid panustanud 2% SKTst kaitsejõudude arengusse, kuid pole suutnud isegi kuuliveste muretseda (neid kasutavad vaid välismissioonidel osalejad), siis on, mille üle järele mõelda, kuidas muutunud julgeolekuolukorras teha targemaid otsuseid. Kui tekib reaalne vajadus kaitsekulude suurendamiseks, siis peab seda tegema.

A R V A M U S 13

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

ASJATUNDJA HINDAB

Ühes asjas ühel meelel: riigikaitsele rohkem raha Maalehe küsimused erakondadele on täpsed ja ajakohased, käsitlevad Eesti suuremaid julgeolekualaseid puudujääke: riigiasutuste valmistumine sõjaajaks ning mittesõjaliste ohtude vastu. Kaheksa erakonna julgeoleku ja riigikaitse teemalised valimislubadused on valdavalt ebaselgelt sõnastatud või lausa lahmivad, mis ei anna plaanitavast tegevusest sageli isegi ettekujutust. Ootuspäraselt on Riigikogu töökogemusega erakondade lubadused mõnevõrra selgemad ja konkreetsemad.

Mõned tähelepanekud.

Kõik küsitletud erakonnad peavad vajalikuks eraldada riigikaitseks rohkem raha. Positiivne on mitme erakonna valmidus eraldada sisejulgeolekule 2% SKTst, mis tooks valdkonda juurde ca 65 miljonit eurot aastas.

Kaitseliitu saab erakondade arvates kasutada kõigeks. Kui riigiasutused ei saa oma ülesannetega hakkama, antakse need ülesanded pikemalt mõtlemata Kaitseliidule – mõnikord koos lisarahastusega, teinekord ilma. Kuigi organisatsiooni kuvand on väga positiivne ja vabatahtlike kaasamine ühiskonnas muutumas järjest populaarsemaks, ei pruugi uute ülesannete püstitamine Kaitseliidule olla otstarbekas.

Käimasolev valimiskampaania on selle poolest tähelepanuväärne, et mitmed erakonnad lähevad sõjalise riigikaitse tugevdamisega sedavõrd detailidesse, et nimetatakse isegi konkreetseid võimeid. Rannakaitse, soomus ja keskmaa õhutõrje kõlab paljulubavalt, kuid uue sõjalise võime väljaarendamine võtab 7–10 aastat. 2013. a kinnitatud riigikaitse arengukava üks minu hinnangul väga mõistlik eesmärk oli kõigepealt kiiresti viia lõpule pooleliolevad võimearendused ja alles seejärel käivitada uued pikaajalised projektid.

Kreeka valimispöörises Täna kingiti sulle hobune, aga homme pead sellega parkuure ületama. Just nii võiks kirjeldada meeleolusid Kreekas mõni päev pärast valimistulemuste teatavakssaamist.

Noor, ägedaloomuline, kõneosav ja oma tulevikuvisiooniga SYRIZA parteijuht Alexis Tsipras on pööranud uue lehekülje Kreeka valimisajaloos, tuues vasakpoolsed üle nelja aastakümne taas võimuohjade juurde.

Vasakpoolsete radikaalsete parteide liidu SYRIZA ideed ja mõtted on külvatud soodsale pinnasele, sest viimased viis aastat kasinuspoliitikat Kreekas on paljusid inimesi vaimselt ja majanduslikult muserdanud. Töötus on kasvanud üle pea, paljud nõutud reformid, nagu näiteks mitme ametilitsentsi vabakslaskmine, ei ole teostunud, palku ja pensione on kõvasti kärbitud, osal inimestel pole võimalust omada tervisekindlustust ning tasuda tuleb mitmeid lisandunud makse.

Ka ollakse nördinud riigijuhtimises, mis on talutanud riigi võlaorjusesse. Ja ühele tavalisele riigikodanikule, kes pole saanud riigipirukast mingitki palukest, ei mahu pähe mõte, et kreeklased läbi oma valitsuspoliitika võiksid riigi majandushädades süüdi olla. Ka see mõtteviis kuulub kreeklaseks olemise juurde.

Mis saab edasi?

Kreeklased on töökad, rahvuslikke traditsioone ja pereväärtusi hindav rahvas, aga ka väga ebausklik rahvas. Pärast hom-

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhatuse liige

tõlk, giid, filhelleen Ateena

mikust päikesesära ja Tsiprase ametissevannutamist kärgatas õhtul Ateenas tugev äike, pildudes välgunooli Akropoli suunas. Päikeselisele päeva algusele oponeeris rajune õhtu.

Mis saab edasi? Just seda küsimust küsitakse neil päevil kõige enam üksteiselt, aga vaadatakse ka uude ametisse astunud peaministri Tsiprase poole, kes peab talle usaldatud riigitüüri kiiresti kindlalt oma kätte haarama: lubadusi teoks tegema, majandust järjele aitama, võlausaldajatega kokkuleppele jõudma.

Nagu praegu räägitakse, on kolmandik kreeklastest andnud vasakpoolsusele oma protestihääle, aga kaks kolmandikku mõtleb, murekorts laubal, et kas rutakate ja läbimõtlemata otsuste tõttu ei langeta veel suuremasse majanduskaosesse.

Küsimuse peale, kust uuteks reformideks ja võla tasumiseks raha võtta, ütlevad paljud kär-

Aga siiski, vasakpoolsusele antud häälte hulk on selge märk muutuste vajalikkusest ühiskonnas, kus kehtivad paljud ajale jalgu jäänud seadused ning onupojapoliitika.

melt: “Mina ei tea, aga Tsipras teab.” Tundub, et selline mõtteviis iseloomustabki riigis tekkinud olukorda hetkel kõige paremini.

Kaks kolmandikku kreeklastest loodab, et riigi uuel valitsusel jätkub piisavalt kainet mõistust mitte maha mängida neid olulisi saavutusi, milleni Kreeka riik on viie viimase aasta jooksul jõudnud.

Nii vaatab suur osa kreeklastest praegu küll murelikult, aga rahumeelselt tulevikku, lootes, et Tsiprase valitsus suudab hoida ja säilitada töiseid suhteid riiklike institutsioonide vahel nagu kohus, kirik, turvateenus – mis on üliolulised riigi tõrgeteta toimimiseks.

Märk muutusteks Õhus ei ole paanikat. Rahvas ei tungle rahaautomaatide ees või pangakontorite uste taga, et oma eurosid välja võtta. Ilmselt ei tuhnita ka kodus kapipõhjas, et vanu drahme päevavalgele tirida.

Poed on kaubast pungil, keegi ei tungle ega närvitse tagavarade soetamise pärast.

Elu kulgeb tavapärases rütmis, rohkem ehk pilku telekanalite aruteludele heites ja ajalehtedest arvamusliidrite sõnavõtte lugedes.

Aga siiski, vasakpoolsusele antud häälte hulk on selge märk muutuste vajalikkusest ühiskonnas, kus kehtivad paljud ajale jalgu jäänud seadused ning onupojapoliitika. Suur osa kreeklastest on väljendanud oma selget soovi minna edasi ühises Euroopa peres.

Kreeklane saab aru, et tuleb mitte ainult loota, vaid ka mõistlikult tegutseda.

Kas oleme õiget usku?

Elame äreval ajal. Ärevamal, kui n-ö sõjavabad põlvkonnad kunagi on elanud. Ükskõik kui rahumeelseks ja rõõmsaks me end ka olema ei sunniks, ei saa kogunevatest mustadest pilvedest kuidagi mööda vaadata. Eelkõige teeb ärevaks ettearvamatu “naabrimees” idas.

Tekib õigustatud küsimus: ons temaga vaimselt ikka kõik korras?

Ideaalne oleks, kui riigid allutaksid oma juhikandidaadid psühhiaatrilisele läbivaatusele. Harjumatu asi, ent samas – kaalukeelel on tervete rahvaste saatus.

Kaks suurt naabrit

MARTIN HURT

ESTER LAANSALU

Vene vallutuskavadega sekundeerib nagu tellimise peale ääretult agressiivne islamiliikumine. Kes oma vastastega arveteõiendamiseks kasutab lausa koletislikke meetodeid. Raske on kujutadagi, et üks inimene teise suhtes ikka veel säärast julmust üles näidata suudab. Mida peaks maailm tegema? Astuma ühte usku? Aga kelle omasse? Äkki tuleks loosi võtta?

ILMAR PALLI

ajakirjanik

Mõnikümmend aastat tagasi hakkas levima väliselt igati humanistlik seisukoht, mille järgi maailm muutuvat paremaks siis, kui rikkamad riigid korraldaksid vaesemate heaks n-ö lahtiste uste ajad. Kus kõik, sõltumata nahavärvist, vennastuksid lookas laudade ja liudade taga. Ühtlasi pidid sisserändajad pudru- ja piimajõgedes sulistajatele vastumeelsed tööd ära tegema.

Koos sellega hakkasid esile kerkima ka probleemid, mille suhtes varem nii rõõmsalt ja optimistlikult silm kinni pigistati.

Alati sisserändajatele viltu vaadanud parempoolsed jõud pääsesid taas mõjutama ja juhtima.

Moskvagi saab Ukrainas ja varsti ka mujal hoopis vaiksemalt ning tõhusamalt toimetada.

Ukraina on oma iseseisvust püüeldes läbi ajaloo ikka Venemaale alla jäänud. Ka nende suure naabri viimatistest juttu-

dest käis läbi ähvardus kogu Ukraina riikluse järjekordsest hävitamisest.

Mida peaksime selles jubedas olukorras tegema meie? Majanduslikult kokkuvarisemise äärel olev Venemaa haarab kukkudes ilmselt suvalisest võimalusest ja tugipostist. Välistatud pole võimalus, et selleks osutub Eesti või mõni teine endine vennasvabariik.

Elujõudu ei tohi kaotada Seepärast on Eestil sugugi mitte vähem olulised ja valulised siseriiklikud probleemid – rahvaarvu karm kahanemine madala iibe ja aktiivse väljarände tõttu.

Selles võib kindel olla, et mida vähemaks meid jääb, seda ükskõiksemalt meisse suhtutakse.

Elujõudu ei hakka meile keegi sisse puhuma, kui me ise seda ei tee.

Alustama peaks sellest, et elamispinna kättesaadavus tuleks hõlpsamaks muuta. Lihtne ja argine asi, kuid väga oluline. Erakondade valimisprogrammides on aga selle kitsaskoha lahendus nõrgalt ja kahvatult esindatud.

S Ü G AV M Õ T E

PIRET MINN: “Kui palju maksaks päts leiba, kui pagarikojas oleks miinimumpalk 1000 eurot?”

Eesti Päevaleht, 27. jaanuar 2015

KOLUMN

KATRIN VAGA London

Euroopa töötud Võin kihla vedada, et kui Tallinnas Toompeal lõunatunnil ringisebivate poliitikute käest ettehoiatamata küsida, kui palju Eesti riik töötutele abiraha maksab, siis enamik neist õiget vastust varrukast välja ei võlu.

Arusaadav, sest tegu pole ei eksimist väärt summa ega staatusega. Ja kuigi Euroopa Komisjon väitis aasta algul, et Eesti on ka üks neist riikidest, kes on “töötu abiraha lõksu langenud”, on see olukord siiski valgusaastate kaugusel jõukamate Euroopa riikide omast.

Arvukad abiraha turistid Siinpool Maarjamaa piire pole nimelt end töötuks registreerimine piinlik ega piirdu sandikopikatega. Äsja Briti ajakirjanike tehtud uuring näitab, et Suurbritannias on nn töötu abiraha turismi viljelemas umbes 360 eestlast.

Olgu öeldud ka, et seda arvu tasakaalustavad väidetavalt kaks end Eestis töötuna arvele võtnud britti. Vaesekesed! Miks ometi…? Sest uuring näitab, et enamikul 30 000st piiri taga töötu abiraha saavast britist on olnud taipu kolida ikkagi sinna, kus igakuine toetussumma on tunduvalt suurem kui nende kodumaal pakutav. Näiteks Iirimaale (jah, kummaline, et On neid, kes kuuluväike naaberriik päästab siinkohal ära sõna otseses mõttes tavad end mõneks vaesed briti kodanikud), Sak- ajaks töötuks, et pansamaale, Prantsusmaale, Itaa- na alus oma etteliasse, Hispaaniasse, Rootsi võttele, ja neid, kes või mujale. soovivad selle vabama Nimekirja võiks veel jätkata. Aga mis peamine − tänu perioodi kulutada tegusatele ajalehe Guardian uue eriala reporteritele on selgunud, et õppimiseks. needsamad britid, kelle valitsus on Brüsselit juba pikalt heidutanud ähvardustega liiikmesriikide immigrantidele toimetulekukraanid kinni keerata, pole ise sellest patust kaugeltki puhtad.

Enamgi veel, kui Suurbritannia sotsiaalabisüsteemi lüpsab ligi 15 000 töötut poolakat, siis Iirimaal ja Saksamaal tegutseb sama skeemi alusel veelgi suurem hulk britte.

Päevalehtedes The Guardian ja Telegraph avaldatud uuring näitab samuti, et vähemalt osal peaminister David Cameroni äsjaloodud eurovaenulikust populismist pole mingit tõepõhja all.

Kuigi Leedu “abiraha turiste” elab Ühendkuningriigis väidetavalt kümme korda enam kui eestlasi, pole töötud immigrandid Briti eelarvele siiski kuigivõrd koormav. Ent ühes asjas on Cameronil õigus – töötus on jõukas Euroopas kasvamas sotsiaalküsimusest elustiili valikuks.

Ligi neljakümnene väikest kasvu hollandlanna, endine tantsuõpetaja Inge näiteks treenib juba pool aastat Buenos Aireses end professionaalseks tangotantsijaks, sest Argentina hinnad võimaldavad talle 750eurose töötu abiraha ja toimetulekutoetuse eest päris mõnusat äraelamist.

Masendav reaalsus Ka Suurbritannias näiteks, kus töötu abiraha ületab küll näiteks neljakordselt Eesti oma, ent on siiski väiksem kui nii mõneski muus riigis.

Töötusest on saanud pigem aste eneseteostuse teel, kui et masendav reaalsus. Nimelt võttis mu britist sõber end möödunud aastal 12 kuuks töötukassas arvele, et ehitada ümber vanavanematelt päranduseks saadud maja. Nüüd teenib ta maja rendist arvestatava lisasissetuleku.

On neid, kes kuulutavad end mõneks ajaks töötuks, et panna alus oma ettevõttele, ja neid, kes soovivad selle vabama perioodi kulutada uue eriala õppimiseks. Kummalgi juhul pole kindlasti tegu seltskonnaga, kes kuidagi vastab meie ettekujutusele virelevast tööotsijast.

14 M A A M A J A N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3356. e-post lii.sammler@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Seakasvatu Liivapuistur Võtame vastu

eelkobestite ja nende

tööorganite eeltellimusi 2015. aastaks.

EK 8,2 m 7900 € + km EK 6,3 m 6900 € + km EK 5,0 m 6300 € + km

MAHT 1 tonn LAOTUSLAIUS 2,2 meetrit HIND 2000 € + km

Ferrel AS | as.ferrel@neti.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel/faks 322 3421

Kolmandat aastat kehtiva elusloomade ekspordi keelu tõttu niigi kahjumis seakasvatajad on taas kahe tule vahel. Vene embargo on liha varumishinda viimase poole aastaga langetanud 32 protsenti, teravilja hind tõusnud 20 protsenti.

“Seakasvatuse seis on hullem kui piimanduses. Juba mitmendat aastat toodab suur osa seakasvatajaid miinust. Viimase poole aastaga on sealiha kokkuostuhinnad langenud kolmandiku võrra, samas teravilja hind on tõusuteel,” teatab OÜ Markilo juhataja Urmas Laht, kellel on seafarmid Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

“Praegu müüme iga sea maha kahjumiga, olukord on tõesti nutune,” räägib Kõpsta Seafarmi OÜ juhataja Einar Jakobi Lääne-Virumaalt.

“Ei suuda enam nii pikalt kahjumiga töötada, lähiajal tuleb ilmselt teha otsus, mismoodi jätkata ja kas üldse jätkata,” ütleb OÜ Hinnu Seafarmi juhataja Kalmer Märtson Harjumaalt.

“Tegutseme hetkel miinusäriga ehk maksame oma ärile peale,” kinnitab ka HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm Rakvere lihakombinaadist.

Madal kokkuostuhind lööb seakasvatajail jalad alt

Eesti vanim PVC-katete tootja valmistab, hooldab ja remondib katteid, tente, PVC-halle, kardinaid ja vaheseinu. 21 aastat meeldivat koostööd oma klientidega.

Katame sõna otseses mõttes kõike!

PVC Katted OÜ Kaubasadama tee 18, 88317, Audru vald, Pärnumaa Mauri Tehnoküla, maja 1, boks 23-24

tel 502 9056 • info@pvckatted.ee www.pvckatted.ee

Nii madalale kui tänavu pole hind varem langenud. Praegu saab ekspordihinnaks veidi üle 80 sendi eluskaalu kilost. Einar Jakobi sõnul ei maksa kohalikud tööstused ka eriti rohkem. Jakobi on välja arvutanud, et sea üleskasvatamise kuluks tuleb euro ja 20 senti kilost. “Iga müüdud sea pealt oleme 20–25 protsenti kahjumis, see kahjumiosa on ikka päris suur,” nendib Jakobi.

Paljud farmid on just viimastel aastatel kõvasti investeerinud, võtnud suuri laene ja kohustusi panga ees, et konkurentsis püsida. Nüüd on neil üpris keeruline maksegraafikut täita.

“Pinnal hoiab seakasvatajaid veel vaid võlasusaldajate kannatlikkus, sest makseraskused üha süvenevad, võlad kasvavad. Kui kreeditoride kannatus katkeb, on pankrot,” selgitab Jakobi.

“Taluvuse piir on ületatud, lihahind on 80 eurosenti eluskaalust, sellega ei suuda toota ka efektiivsemad tootjad üle maailma,” teatab Raplamaal sigu kasvatav Valentin Kütt ASist Rey. Kütt oletab, et praegu lihtsalt oodatakse ja loodetakse, et osa seakasvatajaid lõpetab oma tegevuse, et pakkumine ja nõudlus läheks tasakaalu.

Kütt toob esile, et paremini läheb neil tootjatel, kel on seakasvatuse kõrval ka maad ja teraviljakasvatus. Neile makstakse pindalatoetusi ja põhisööta ei pea ostma.

Eelmise aasta lõpul said paljud seakasvatajad seakasvatuse eritoetust. Euroopa Liidu otsetoetuste arvelt eraldati selleks 2,6 miljonit eurot. Paraku tõi see kasvatajate hinnangul ainult ajutist leevendust. Toetuse saamiseks tuli rakendada kõrgendatud nõudeid loomade heaoluks ja toetuse saamise tingimustele vastas vaid 48 seakasvatajat.

“Sellest oli abi tõesti, sain osa võlgu ära maksta, võlga natuke lühendada,” teatab Kõpsta seafarmi juhataja Einar Jakobi.

Meie sealihal on maailma kalleim omahind Hädas ei ole üksnes Eesti seakasvatajad, Euroopa Liidu ja Venemaa sanktsioonid on mõjutanud kogu maailma seakasvatust. Juba 2012. aasta kevadel keelas Venemaa elussigade sisseveo Euroopa Liidust, eelmisel aastal läks Venemaa turg kinni ka ELi sealihale. Nii jääb Euroopa Liidus Venemaa keelu tõttu n-ö kätte arvestuslikult üle 370 miljoni kilo sealiha. See väga suur kogus otsib uusi turge.

Euroopa Liit eksportis seni umbes veerandi oma sealihast Venemaale, kolmandik läks Aasiasse.

“Niigi on kolmandik euroliidu sealihast läinud Aasia turgudele, seetõttu veel suurt kogust sinna suunata on päris raske, see võtab aega ja pole sugugi lihtne,” selgitab Einar Jakobi.

Ka tõdeb Jakobi, et ELi rangete reeglite tõttu ollakse maailmas ühed kallimad sealiha tootjad.

“Nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas toodetakse sealiha palju odavamalt. Järgime heaolu nõudeid, loomatervise nõudeid − kõik see on pannud seakasvatajale lisakohustused ja -ku-

Kui Viljandimaal peaks midagi juhtuma, oleks see tohutu õnnetus, kogu Eesti seakasvatus oleks segi löödud.

Olle Horm

Seakasvataja Urmas Laht tõdeb, et

lutused,” selgitab Jakobi. Tema hinnangul polegi Eestis praegu suurt midagi teha. Kui siseriiklikult leitaks, et kodumaise seakasvatuse toetamine on oluline ja pankrotiohus kasvatajatele toetusi rakendataks, siis vast muutuks midagi.

“Eestis on kõige suuremad kannatajad sõltumatud seakasvatajad, kes on siiani oma elussigu eksportinud Leetu ja Poola ning kes praegu on ise raskustes selle kriisi tõttu. Oleme ka ise seakasvatajad ja ka meile on need kaks kriisi väga rasked,” teatab Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm.

Atria juhataja selgitab, et eestimaine liha on kriiside tõttu muutunud popimaks, kuid kalliks kasutada. Nii on Atrias oluliselt kasvanud elussigade kokkuost, varem pole nad nii palju sealiha töödelnud.

“Läti, Leedu, Poola enam Eestist sigu eriti ei võta, need sead peavad nüüd jääma Eestisse, oleme oma tööstusse need sead vastu võtnud,” toob esile Horm.

Kui tavaliselt töötles Atria Eesti oma tööstustes Valgas, Vastse-Kuustes ja Võrus aastas umbes 80 000 siga, siis nüüd on aastane kogus kasvanud peaaegu 100 000ni.

HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm lisab, et Rakvere lihakombinaat on viimastel kuudel püstitanud

M A A M A J A N D U S 15

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

use päästaks kriisiabi

RAIVO TASSO

M A A M A JA N D U S

L ÜH IDA LT

Eestlased on Leedu tööstuse omanikud Mullu detsembris asutatud Eesti Investeeringud OÜ, mis kuulub Šveitsis registreeritud HKH Holding AG-le, omandas kümnendiku Leedu piimatööstusest UAB Marijampolės Pieno Konservai. Pärast osaluse müümist kuulub Marijampolės Pieno Konservai 90 protsendi ulatuses Leedu–Vene–Liechtensteini ühisfirmale Eksimeta ja 10 protsendi ulatuses Eesti Investeeringutele.

Norras avastati hullulehmatõbi

seis on lootusetu, eriti neil, kes on kõvasti oma tootmisse investeerinud ning peavad nüüd sigu kasvatama kahjumiga.

oma firma kohta lausa sealihatoodangu rekordid, värske liha tapa- ja müügimahud on tunduvalt suurenenud.

Kui Viljandimaal midagi juhtuks, oleks lõpp Lisaks Venemaa impordikeelule ähvardab sigade Aafrika katk.

Eelmise nädala lõpul diagnoositi Aafrika seakatku kütitud metssigadel Võrumaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Just viimase piirkonnas asuvad mitmed Eesti suurimad seafarmid.

HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm kinnitab, et AS

Rakvere Farmid püüab omalt poolt teha kõik võimaliku, et vältida sigade katku sattumist Viljandi külje all asuvasse Ekseko seavabrikusse ja teistesse farmidesse.

“Rakvere farmides on juba mullu suvest kasutusele võetud kõige karmimad abinõud. Kõik töötajad peavad punktuaalselt järgima bioohutusmeetmeid − dušš, saun; riiete, jalanõude vahetus enne farmi sisenemist, peale selle on farmide territooriumid suletud ja väravate ees desovannid,” kirjeldab Soorm.

Lisaks valmib Eksekos veebruaris spetsiaalne desomaja,

kust kogu farmi teenindav transport läbi sõidab.

“Kui Viljandimaal peaks midagi juhtuma, oleks see tohutu õnnetus, kogu Eesti seakasvatus oleks segi löödud,” rõhutab Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm, kellel ettevõttel on samuti üks farm Viljandimaal Savikotis, lisaks farmid Põlvamaal, Jõgevamaal ja mujal.

“Meie farmid on aiaga piiratud, inimeste ja transpordi liikumine farmi territooriumil on viidud miinimumini, desovannid on väljas, kasutame ainult termiliselt töödeldud sööta,” loetleb Horm.

K O M M E N TA A R

ILLAR LEMETTI põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Seakasvatusest rääkisime esmaspäeval Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogu istungil, sest paljudele riikidele on see hinnalanguse tõttu valus küsimus. Need liikmesriigid soovivad sealiha eraladustamist, aga Euroopa Komisjonil selleks valmisolekut tekkinud ei ole, Seakasvatus sai eelmi-

sel aastal eritoetust, see oli ühekordne. Räägime sellest kui abist seakasvatussektorile, aga tegelikult oli see konkreetse eesmärgi – heaolunõuete täitmiseks − ette nähtud ühekordne toetus. See ei olnud sissetulekutoetus, loomulikult oli kulutuste tase mõnel seakasvatajal selle saamiseks suurem, mõnel väiksem.

Seakasvatuses on tõesti raske olukord, aga põllumajandusministeeriumilt praeguste võimaluste piires mingit uut abimeedet näha ei ole. Ühtegi optimistlikku lubadust sektorile anda ei saa. Meil ei ole toetuse maksmise võimalust, ka ELi

otsetoetuste nimekirjas pole seakasvatust.

Kui vaatame hinnatasemeid, siis Euroopas on ka selliseid riike, kus keskmine sealiha hind on veelgi madalam kui Eestis − näiteks Taanis. Eesti eksportis Venemaale umbes 10 protsenti oma toodangust, aga Taanis läheb valdav osa sealihast ekspordiks.

Me kindlasti jätkame Euroopa Liidu ministrite nõukogus selle rõhutamist, et Eesti on üks nendest riikidest, kus seakasvatus on raskes olukorras.

Aga kõik sõltub sellest, kuidas Euroopa Komisjon seda sõnumit kuulda võtab.

Pinnal hoiab seakasvatajaid veel vaid võlausaldajate kannatlikkus, sest makseraskused üha süvenevad. Kui kreeditoride kannatus katkeb, on pankrot.

Einar Jakobi

OÜ Saimre Seakasvatuse juhatuse liige Toivo Teng Viljandimaalt nendib, et taudipiirkond on nende seafarmist praegu kümmekonna kilomeetri kaugusel.

“Oleme kõik meetmed juba kasutusele võtnud, kütame õues desovanne, et desoaine ei külmuks − see kõik on meile lisakulu,” teatab Toivo Teng, lisades, et seis on praegu raske.

Millised võimalused on seakasvatajaid aidata?

Einar Jakobi hoiatab, et juba on osa kasvatajaid hakanud oma tõuemiseid müüma, sest vähendavad loomade arvu. Samas on tõuaretus aastatepikkune töö.

“Kui saadame emised tapamajja, on aretustöö nulli läinud, aga sellest saadakse aru alles siis, kui on liiga hilja,” ütleb Jakobi.

Tema hinnangul oleks seakasvatajatel vaja oma tööstust, et tootjad saaksid kontrollida kogu müügiahelat. Praegu dikteerib müügiahela alumist otsa teraviljahind ja ülemist otsa lihatööstus.

Urmas Laht aga leiab, et seakasvatuse vähendamine ja tootmise lõpetamine ei anna mingit efekti, sest suureneb imporditud liha osakaal. Ta toob näete, et kui Taani vähendas kaks aastat tagasi sigade arvu, siis Hispaania hakkas oma sigade arvu suurendama.

“Juhul kui Eestist kaob ära 100 000 siga, ei teki meil mingit liha puudujääki või hinnatõusu, sest siis veetakse kohe liha sisse Taanist, Belgiast, Saksamaalt, Hollandist, kus hinnad on praegu ka väga madalad,” selgitab Laht.

Tema hinnangul tuleks riiklikult kaitsta neid investeeringuid, mis on viimastel aastatel seakasvatuses tehtud. “Riik peaks toetama neid, kes oma investeeringuid tagasi maksavad, suurendada tuleks tõuaretustoetust ja vajadusel anda kriisiabi,” rõhutab Laht. “Peaksime mõtlema oma inimeste tervisele, et nad sööksid rohkem kvaliteetset Eestimaal toodetud toitu, oma toidu tootmist tuleks riiklikult enam toetada.”

SILJA LÄTTEMÄE

Norra ametivõimud teatasid möödunud kolmapäeval, et on kindlaks teinud võimaliku hullulehmatõve juhtumi.

Kaks analüüsi, mis võeti 15 aasta vanuselt lehmalt, osutusid hullulehmatõve suhtes positiivseks, teatas Norra veterinaariainstituut.

“Meil on tugev kahtlus veiste spongiformsele entsefalopaatiale,” ütles toiduohutusameti esindaja Bjørn Røthe Knudtsen uudisteagentuurile NRK. Samas rõhutasid ametivõimud, et praegune tõbi on variant sellest hullulehmatõvest, mis levis Euroopas 1990ndatel lehmade hulgas, kellele anti liha baasil valmistatud söötasid. Need on alates 2001. aastast keelatud.

Norra praeguse juhtumi puhul olevat tegu vanemaealiste veiste hulgas leviva sporaadilise spongiformse entsefalopaatia vormiga, mida on viimastel aastatel diagnoositud mitmes Euroopa riigis.

Diagnoosi saab kinnitada vaid Inglismaal asuv Euroopa referentslabor.

Kunstpiim taimetoitlastele USA biotehnoloogid töötavad geneetiliselt muundatud pärmist tehtava, maailma esimese kunstliku lehmapiima valmistamise tehnoloogia kallal.

Möödunud aastal tutvustasid kaks California taimetoitlastest biotehnoloogi Perumal Gandhi ja Ryan Pandya sünteetilisi piimatooteid. Kunstliku lehmapiima tootmisel kasutatakse spetsiaalset geenitehnoloogia abil saadud pärmi, mis omakorda toodab piimavalke.

California idufirma eesmärk on toota piima, millel oleks pärispiimaga sama maitse ja mis oleks sama tervislik kui tõeline piim. Kunstpiim eristuks selgelt turul saadaolevatest soja-, riisi- ja mandlipiimast.

ML

16 M A A M A J A N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3356. e-post lii.sammler@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Eesti lihaloomade turu määra Elusveiste väljaveo statistika tõi üllatuse: kõige rohkem veiseid viidi Hollandisse, mille osatähtsus oli ligi 90 protsenti. Lambaidki läks Hollandisse, aga nii veiseid kui lambaid ostsid palju ka islami maad.

Vasikatest ehk siis elusveistest massiga kuni 80 kg moodustab eksport Hollandisse 98 protsenti ja on arvuliselt 21 738 vasikat.

Rohkem kui 300 kg kaaluvatest veistest läks samuti lõviosa tulpidemaale.

Elusloomade kokkuostu ja välismaale müügiga tegeleva Estonian ACB Vianco OÜ juhatuse liige Janek Mustmaa kinnitab, et Euroopa vasikaturul on võtmetegija tõepoolest Holland.

“Holland on olnud soodsaima hinnaga turg, aga viimasel ajal on kõikjal hind langenud, sest sealiha on läinud odavamaks ja selle tarbimine suurenenud,” selgitab Janek Mustmaa.

Oktoobris oli aga vasikate eksport Hollandisse häiritud siinse seakatku pärast – hollandlased ei ostnud elusloomi seakatku piirkonnast.

Teise elusloomade vahendamisega tegeleva ettevõtte EKSO Calves Trading OÜ juhataja Egrit Viitkin teatab, et veiste puhul moodustab vasikate eksport poole, ülejäänud rühmad teise sama palju juurde. Põhiliselt lähevad mäletsejad veel Saksamaale, Belgiasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, vähem Lätti, Leetu, Ungarisse ja Poola.

Rohkem kui pool üle 300 kg kaaluvatest veistest viidi mullu tapaloomaks Vahemere idaran-

nikul asuvasse Liibanoni, samas suurusjärgus jõudis tapaloomi Poola, Lätti ja Saksamaale.

Türki ja Liibanoni Alates 2010. aastast elusloomade eksporti Türki korraldanud KMR Livestocki asutaja ja omaniku Mehmet Ali Kumru sõnul eksportis tema ettevõte 2014. aastal Eestist suurusjärgus 1500 lihatõugu nuumpulli ja mullikat, umbes sama palju piima- ja lihatõugu tapapulle ning pool tuhat holsteini tõugu tiinet mullikat.

Eestist viis ta loomi Türki sama palju kui teistest riikidest kokku – tema viib loomi välja mitmest Euroopa riigist.

Peale Türgi vahendas KMR Livestock elusloomi Liibanoni, Poola, Itaaliasse, Kreekasse ja Horvaatiasse. Veel aasta lõpul saadeti Türki 140 nuumpulli ja Liibanoni 150 tapapulli.

Kumru sõnul jätkub eksport ka tänavu, sest pole kuhugi taganeda – tal on Eestis ka oma farm, mille asukatele tuleb turgu leida. Tänavu jaanuaris saatis tema ettevõte Poola poole teele 56 simmentali tõugu nuumpulli ja mullikat.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimehe Tanel Bulitko sõnul vahendas ETKÜ 2014. aastal nn kolmandatesse riikidesse ja Euroopa Liitu kokku 1224 tiinet tõumullikat, kellest 1190 olid holsteinid ja 34 eesti punast tõugu. Lihatõugu veiseid müüdi 30, need läksid peamiselt Balti riikidesse.

Tõuveised müüdi Türki, Lätti, Poolasse ja Venemaale. Venemaale läks kokku seitse koormat kahele kliendile.

“Väga aktiivne oli tõuveiste müük aasta lõpul, ainuük-

EKSPORT

Väljaveetud loomad 200 000 150 000 100 000

65 086

50 000 0

2013

2014

156 473

52 834

38 723 7 328 6 730

Sead

Veised

Lambad

Kuhu viidi? Sihtriigid 2014 SEAD Leedu Läti Poola LAMBAD Saksamaa Prantsusmaa Holland Läti Belgia Portugal

42 062 12 479 10 545 1 720 1 686 1 658 1 557 706 1

si detsembris müüdi 485 mullikat,” nendib Bulitko. “Suur müügimaht oli tingitud eeskätt meie piimatootjate suurest huvist mullikaid müüa, kuna piimahind oli oluliselt langenud.”

Oktoobri lõpul avanes Türgi turg nuumpullide müügiks, kaubaks läksid lihatõugu pullid eluskaaluga kuni 300 kg, kokku müüdi 1128 pulli.

Huvi pullide ostu vastu oli Bulitko sõnul märksa suurem kui pakkumine, probleemiks osutus meie lihaveiste sesoonne poegimine ja see, et paljud müügiks pakutavad pullid olid suuremad kui 300 kg. Ka praegu on Türgi turg nuumpullidele avatud, kuid pakutavaid loomi on suhteliselt vähe. Peale selle

VEISED Belgia Holland Poola Läti Leedu Saksamaa Türgi Liibanon Teised riigid

15 306 11 181 9 708 5 367 3 888 3 078 1 562 1 379 1 166

Allikas: PRIA, põllumajandusministeerium

vahendas ETKÜ eelmisel aastal 407 tapaveist Poola ja Liibanoni.

“Huvilisi on mitmest riigist, kuid meie jaoks huvipakkuvaimad turud on just kolmandad riigid, kus hinnad on pisut kõrgemad,” tõdeb Bulitko.

Lätlased ostsid lambaid Statistika näitab, et kuude lõikes kõigub lambaeksport suuresti. Kui aasta algul läks Eestist kaubaks 300–400 looma kuus, siis teisel poolaastal üle tuhande looma kuus – augustis 1058, septembris 1216, oktoobris 1416, detsembris uuesti 1424.

Suuremad eksportijad on Hannes Urbanik 1720, EKSO Calves Trading 1444, Eesti Lam-

bakasvatajate Selts (ELaS) 691, Saaremaa Ökoküla 203 ja Saaremaa Roosi talu 200 loomaga.

Suuremad loomapidajad, kelle farmis saab loomaveok korraga täis, tohivad loomi viia otse farmist. Kui loomakoormas on mitme farmi loomad, tuleb kasutada kogumiskeskusi. Kogumiskeskustesse tuuakse loomi kokku üle Eesti. Näiteks Põlvamaa kogumiskeskuse kaudu viidi 2014. aastal Eestist välja 2136 lammast, sihtkohad Holland ja Läti. 2013. aastal viidi Põlvamaa kogumiskeskuste kaudu riigist välja 3894 lammast − sihtkohad Holland, Läti, Leedu ja Saksamaa. 2012. aastal viidi lambaid ka Türki.

Ohvri- ja lihavõtteloomad Lambamüüjate sõnul valitseb Euroopas suurim nõudlus kahel korral aastas – lihavõtete ajal, kui ostetakse nn ohvritallesid, ning suvel ramadaani ja moslemite Eid-ul-Adha ohverdamispeo ajal. Nõudlus ongi suurem nendes Euroopa maades, kus elavad suuremad moslemite kogukonnad. Sügisese palverännaku ehk hadži lõpetuseks toimub islamimaades suur Eid-ulAdha ohverdamispidu ja pidusöök, mille käigus ohverdatakse ka loomi, enamasti lambaid.

Janek Mustmaa sõnul müüs ettevõte läinud aastal pea 3300 lammast. “Lammaste ekspordi põhiaeg jääb enne ramadaani ehk oktoobri algusesse, mis tähendab, et loomad peavad olema septembris kohal,” selgitab ta. ACB Vianco OÜ müüs suure osa lambaid ka Lätti, kus on tapmisvõimalused ja hind parem.

Saaremaa Ökoküla tegevjuht Meelis Kuivjõgi tunnistab,

et nende farmist läks mullu piiri taha 330 lammast, teadaolevalt Beneluxi maadesse. “Ekspordil saadav hind on kõrgem,” kinnitab ta. “Kanaleid ei ole kerge leida ja kasvatajatele on hea, kui on valikuvõimalusi.”

Paraku tõdevad lambavahendajad, et välismaa ostjatele meeldib nuumata loomi oma äranägemise järgi, eelistades alla 30 kg raskusi tallesid, et neid paar-kolm kuud enne sügist ise nuumata. Seega lähevad loomad kaubaks juunis-juulis. Siis tõuseb nõudlus Hollandis, Saksamaal, Belgias ja Prantsusmaal, kus moslemite kogukond suurem. Hiljem on raskem talledele ostjat leida.

ELaS juhatuse esimees Ell Sellis räägib, et mullu sügisel viidi seltsi kaudu 691 looma Lätti, nendest kümme olid sugujäärad, 681 lihalambad.

“Eks Riia on turuna suurem kui Tallinn ja tööstused ostavad igasugu loomi kokku, kuigi hind kõigub,” teab Harjumaa lambakasvataja Tiit Kaivo. “Eesti lambakasvatuse nõrk koht on see, et meil on karja kvaliteet seinast seina – ühest kahekuusest tallest ei pruugi saada rohkem kui kausi suppi, aga teisest saad suure potitäie rooga. Kõik oleneb sellest, mis karjast loom pärit on,” nendib ta.

Kui enamik lambaid müüakse välismaale järelnuumale või lihaloomadeks, siis Sireli talu on müünud oma loomi ELaSi kaudu tõuloomadena Lätti. Tõuloomade hind on peremehe sõnul keskeltläbi poole kõrgem kui lihaloomadel. Tõuute eest saab 200 ja -jäära eest 400 eurot, lihaloomad on üldiselt 100 eurot isend.

HEIKI RAUDLA

EESTIMAINE KAUPLUSEKETT KODU LÄHEDAL Avinurme Aldar Market Rakvere nt 1, Avinurme, Ida-Virumaa Laekvere Aldar Market Kesk 12, Laekvere, Lääne-Virumaa Lohusuu Aldar Market Avinurme tee 2, Lohusuu, Ida-Virumaa Muuga Aldar Market Muuga küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa Pajusti Aldar Market Tartu mnt 13, Pajusti, Lääne-Virumaa Purtse Aldar Market Purtse küla, Lüganuse vald, Ida-Virumaa Roela Aldar Market Tartu mnt 11, Roela, Lääne-Virumaa Simuna Aldar Market Allika 1, Simuna, Lääne-Virumaa Sonda Aldar Market Uljaste tee 2, Sonda, Ida-Virumaa Tudu Aldar Market Rakvere mnt 7, Tudu, Lääne-Virumaa Tudulinna Aldar Market Pikk 8, Tudulinna, Ida-Virumaa Viru-Jaagupi Aldar Market Kooli tee 4, Viru-Jaagupi, Lääne-Virumaa Lilleoru Aldar Market Tartu 55, Rakvere

Sadama Turg Sadama 25/4, Tallinn

Magdaleena SuperAlko Pärnu mnt 107/109, Tallinn Rüütli SuperAlko Rüütli 4, Tartu Anne SuperAlko Kaunase pst 81a, Tartu Viljandi SuperAlko Leola 14a, Viljandi Pärnu Mai SuperAlko Metsa 13, Pärnu Nõmme SuperAlko Turuplats 5/7, Tallinn

Krooni CityAlko Adoffi 11, Rakvere, Lääne-Virumaa Kiviõli CityAlko Uus tn 1, Kiviõli, Ida-Virumaa Sõbra CityAlko Võru 55f, Tartu Magistrali CityAlko Sõpruse pst 201/203, Tallinn Pärnu CityAlko Pikk 12a, Pärnu

www.aldarmarket.ee www.sadamaturg.ee

M A A M A J A N D U S 17

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

HEIKI RAUDLA

vad usupühad

Muutus lammaste tõuraamatu pidaja Eesti lammaste tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli õigus läks Eesti Lambakasvatajate Seltsilt (ELaS) MTÜ-le Eesti Tõulammaste Aretusühing.

Vastavalt veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori otsusele peab Eesti Tõulammaste Aretusühing alates jaanuarist eesti tumedapealise lambatõu ja eesti valgepealise lambatõu tõuraamatut ning teeb jõudluskontrolli.

Viimased neli aastat Eesti lambatõugude aretusprogrammi läbi viinud ELaS ei saanud VTA-lt luba programmiga edasi tegelda, kuna seltsi esitatud uus aretusprogramm pole VTA hinnangul kooskõlas aretuse üldpõhimõtetega ega taga eesti tumedapealise ja valgepealise tõu jätkusuutlikkust.

“Oleme oma aretusprogrammid VTA-le esitanud, ning esmaspäeval, 26. jaanuaril veterinaar- ja toiduametis toimunud kohtumisel ei leitud Eesti Lambakasvatajate Seltsi aretusprogrammides ühtki olulist

puudust,” kommenteeris olukorda Eesti Lambakasvatajate Seltsi juhatuse esimees Ell Sellis. “Meie aretusprogrammide vastavust aretuse põhimõtetele kinnitab ka arvamus, mille VTA Eesti Maaülikoolilt tellis.”

Sellise sõnul on Eesti Lambakasvatajate Seltsil rohkem kui 20 aasta pikkune kogemus ja selts soovib samas valdkonnas ka jätkata.

“Lambakasvatajate ootused aretustöö tulemuste osas on erinevad,” tunnistab ta. “Seltsi eesmärk on kujundada aretustööd nii, et tulu tegevusest saaks kogu lambakasvatus.”

Reili sõnul on ELaSil võimalus tegevusluba tagasi saada, kui nad parandavad ära aretusprogrammides olevad vead ja esitavad VTA-le uue tegevusloa taotluse. Nagu kohtumisel kokku lepiti, lisab lambakasvatajate selts oma aretusprogrammidele maaülikooli soovitused ning loodab lammaste tunnustatud aretustegevusega jätkata lähiajal.

Toetused tulevad veebruaris

Sireli talu peremees lambakasvataja Tiit Kaivo hindab Eesti lammaste kvaliteeti ebaühtlaseks. Oma talus püüab ta seda viga mitte teha.

PRIA kinnitusel on põllumeestel veebruaris oodata kaht liiki toetust. Kuu esimesel nädalal peaks arvele laekuma keskkonnatoetused, kuu keskel erakorraline abi piimatootjatele.Toetused peaksid hakkama laekuma alates tulevast nädalast.

Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse määr ühe hektari toetusõigusliku maa kohta põhitegevuse nõuete järgimise eest on 35.15 eurot aastas ning põhi- ja lisategevuse nõuete järgimise eest 57.52 eurot aastas.

Praegu on tehtud otsused Natura 2000 põllumaa, Natu-

ra 2000 metsamaa, eesti tõugu hobuse, maakarja tõugu veise, eest raskeveohobuse, tori tõugu hobuse pidamise ning poollooduslike koosluste hooldamise kohta. Neid toetusi on hakatud juba välja maksma.

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, loomade karjatamise toetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus ja mahepõllumajanduslik toetus peaksid samuti jõudma maksmiseni veebruari algul. Piimatootjate erakorralise abi väljamaksmise tähtaeg on 15.–16. veebruar.

ML

18 M A A M A J A N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3356. e-post lii.sammler@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Suure ehitustoetuse sai Rakvere viinavabrik

M U U DAT U S E D

Kes ja kuidas võib kasutada kerget kütteõli?

Enne

Uued nõuded

n raudteel n laevaliikluses (v.a enda tarbeks lõbusõitu tehes) n kutselisel kalapüügil n põllumajanduses kasutatavas masinas n põllutraktoris, millega tehakse metsatöid n kaevandusmasinates n metsamasinates n ehitusmasinates n paikses mootoris n soojuse ja elektri tootmiseks

n 1. maist tohib erimärgistusega diislikütust kasutada põllumajanduslikus kasutuses traktorites ja kutselise püügi kalalaevades. n 1. jaanuarist ei ole lubatud kasutada kerget kütteõli rongi- ja laevaliikluses. n 1. maist on seda keelatud kasutada kütmiseks ja elektri tootmiseks. n Kütuselt erimärgistuse eemaldamise eest või sellise kütuse ebasihipärase kasutamise eest võib oodata kuni 300 euro suurune trahv, juriidilist isikut aga kuni 3200 euro suurune trahv. n Diislikütuse (ka kerge kütteõli) aktsiisimäär on 392.92 eurot 1000 kg kohta. n Erimärgistusega diislikütuse aktsiis on 110.95 eurot 1000 kg kohta.

Allikas: Riigi Teataja

Erimärgistus vaid farmerile ja kalurile Maikuust jõustuv seadusemuudatus lubab erimärgistatud diislikütust kasutada vaid põllumajandustöödel ja kutselisel kalapüügil, kerge kütteõli erimärgistamine aga lõpeb.

Sõltuvalt tegevusalast võib säärane muudatus mõnele ettevõtjale kaasa tuua rohkem kui kahekümne protsendi suuruse kütusekulude tõusu. See on otsus, mille eesmärk on nende kütuste kasutajatelt riigikassasse rohkem aktsiisitulu saada. Aktsiisi laekumine ühtlustub ja muutub selgemaks ja tarbijaile arusaadavamaks, kuid ka valikuid on vähem.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul on kütuste maksusoodustuse kaotamine toimunud etapiti alates 2012. aastast. Nüüdse muudatusega säilib see veel vaid põllumeestele ja kaluritele.

Tema sõnul jõutakse peagi ka nende kahe viimase valdkonnani, sest riigi püüd on asendada kütusesoodustused pigem täpselt valitud sihtgrupile suunatud toetustega.

“Minu hinnang on, et lähema viie aasta jooksul jõuab aktsiisisoodustuse kadumine ka põllumeesteni,” ütleb Uusküla.

“Riigi jaoks on konkreetse sihita jagatav toetus kindlasti kalleim võimalikest variantidest.”

Aktsiisi hinnalisa saavad juurde nii rongid kui laevad.

Erimärgistusega diislikütust ei tohi enam kasutada näiteks lehmafarmi elektrikatkestuse korral seda vooluga varustavas generaatoris, või põllutraktoris, millega tehakse metsatööd. Erimärgistusega diislikütuse kasutamine teede lumest puhtaks lükkamisel pole samuti lubatud, samuti nagu ei tohi sellist kütust kasutav põllutraktor ühelt põllult teisele sõitmisekski avalikuks liiklemiseks mõeldud teid kasutada.

Uusküla kutsub nende mõlema juhtumi puhul siiski appi tervet mõistust ning tunnistab, et tegelikult ongi sellised nüansid väga raskesti ühte maksuseadusesse sisse kirjutatavad.

Suurimad kannatajad on ilmselt õlikateldega majade kütjad, sest kuigi säärase kütteviisi ka-

MAALEHE VI

sutajatel on võimalik saada uue süsteemi rajamiseks kuni 4000 eurot toetust, tuleb neil ikkagi leida suurem summa, et tulevaseks kütteperioodiks uus ja odavam soojus leida.

Hinnanguliselt on selliseid erimärgistatud vedelkütust kasutavaid väikeelamuid Eestis üle 3000. Erimärgistuse kaotamine tähendab, et kütteõli muutub uuest aastast aktsiisimaksu lisandumise tõttu neile 38 protsenti kallimaks.

Oluline kululisa on aktsiiside lisandumine kütusele ka metsafirmadele. Kui siiani nautisid tohutu kütusekulu poolest tuntud metsatraktorite kasutajad aktsiisivabastust, siis nüüd see võimalus neil kaob.

AIN ALVELA

Kui varem olid suurimad toetussummad põllumeestel, kes ehitasid uusi lautu, siis 2014. aastal sai ühe suurima toetuse Rakvere piiritusetehas.

Osaühing Estonian Spirit sai PRIA-lt eelmise aasta eest 1,32 miljonit eurot toetust, et ehitada loomasööda valmistamise tehas, mis töötleks ümber piirituse tootmisjäägi.

“Tehas aitab meil väärtustada piirituse tootmisest jäävat praaka ning töödelda seda väärtuslikuks loomasöödaks,” selgitab OÜ Estonian Spirit juhatuse liige Sven Ivanov.

Ivanovi sõnul on söödatehas oluline uuendus kogu Eesti teraviljast toodetud alkoholi jäägi kasutamises. “Loodan, et meie tehas annab ka Eesti põllumeestele kindlust senisest rohkem rukist kasvatada. On ju rukis Eesti rahvusvili, kuid praegu kasvatatakse rukist mitu korda väiksemal pindalal kui sada aastat tagasi,” lausus Ivanov kahe aasta eest tehase nurgakivipanekul.

Tehase rajamist alustati juba 2012. aasta novembris, kui tehti projekt ning hakati otsima rahastajat. Nüüdseks on suur osa tehasest valmis ning katsepartiid toodetud. Kokku suudab tehas töö-

delda kuni 7000 tonni praaka aastas.

Ehitust toetas PRIA ja lisaks võeti LHV pangalt laenu. Kogu investeeringu maksumus on 3,42 miljonit eurot.

Sööda müügiks on sõlmitud leping Rakvere piimaühistuga. Ühistu juhi Priit Putko sõnul on tegu granuleeritud praagaga, millel on hea kuivainesisaldus ja mis säilib hästi.

“Seda saab kasutada veistele proteiinsöödana rapsikoogi asemel või lisaks sellele,” selgitab Putko. “Oleme kõik oma liikmetele ära müünud, nad on rahul ja huvi kasvab.”

Aastal 2014 maksis PRIA 24 690 taotlejale toetustena välja 262 136 631 eurot. Maaelu arengukava toetusi maksti välja kokku 120,7 mln eurot.

Sellest 59 miljonit eurot läks 2013. aastal taotletud keskkonnatoetusteks, 38 miljonit investeeringutoetusteks − noortalunike toetus, põllumajandusettevõtete ajakohastamise investeeringud, koolitusja teavitustegevused, nõuandetoetus, tootjarühmade loomine ja arendamine jne.

Majandustegevuse mitmekesistamiseks maal ja kiire lairiba-interneti viimiseks maapiirkondadesse maksti 8,4 miljonit eurot ning LEADER-programmi raames 15 miljonit.

LII SAMMLER

Eesti mesinike

TALVINE TEABEPÄEV 14. veebruaril 2015 Paide Kultuurikeskuses

MAADLUS-

TURNIIR

Maaleht ja Maaspordikeskus korraldavad auhinnavõistlused vabamaadluses

31.01.15 11.30 KEHALISED KATSED VIIEL ALAL

VABAMAADLUSTURNIIR

Väike-Maarja Spordihoones, Pikk 1, Väike-Maarja

KAITSEJÕUDUDE SPORDIKLUBI

JAANUS PAEVÄLI

01.02.15 KELL 10.00

Lisainfo: jaak@maaspordikeskus.ee, www.maaspordikeskus.ee

Laupäev, 14.02 kell 9.45–18.00 (registreerimine 9.00–9.45):

• Mõtlemapanevaid tulemusi pestitsiidide uuringutest. Reet Karise (EMÜ) • Põllumajandus ja mesindus muutuvas kliimas. Ain Kallis (EMHI) • Mesindustehnika ja -tehnoloogia arendamine – võimalus mesiniku töö lihtsustamiseks.

Ardi Asten (EKMÜ). Praktiline kogemus. Aivo Sildnik (EML) • Mesiniku kutseoskus ja selle tõendamine. Marje Riis (EML) • Õppefilm 2015 „Kvaliteetse mee tootmine ja turundamine”. Rasmus Lepik (EKMÜ) • Ülevaade ümarlaua teemadel, sealhulgas mesilasperede toetuse küsimuses.

Aleksander Kilk (EML) • Ümarlaud, 19. jaanuar 2015. EMK ettepanekud, tagasiside ja areng.

Tago Holstig (EKMÜ) • Mesindusprogrammi 2013–2016 raames korraldatavad kursused 2015. Aivar Raudmets • EMLi mesinduskursustest 2015. Marianne Rosenfeld (EML) • Kärgede desinfitseerimine äädikhappega. Valmar Lutsar (EKMÜ) • Ülevaade Põhja- ja Baltimaade mesindusnõukogu aastakoosolekust ja teaduskonverentsist 29.–30.01.2015 Kopenhaagenis. Aleksander Kilk (EML) • Colossi küsimustiku 2015 korraldamisest ja Euroopa aktiivi koostööst Kopenhaagenis.

Aivar Raudmets • Veterinaarkorraldus Eestis ja selle seosed loomatauditõrjega (riigi ja erasektori võimalused). Ülle Pau (PM Loomatervise büroo) Teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi 2013–2016 raames. Loengutest osavõtt on tasuta. Toitlustus (sh kohvipausid) on tasulised.

Päevakava ja osalemistingimustega saab tutvuda veebis www.mesindusprogramm.eu.

NB! Osalemine ainult eelneva registreerimise alusel. Palume registreeruda ja tasuda toitlustamise eest hiljemalt 9. veebruariks 2015 Eesti Mesinike Liidu kontole EE451010002021522005 (SEB).

Täpsem info: tel 637 6493 (E, T, R kl 10.00–16.00), 5341 4067 või e-post mesindusprogramm@gmail.com

T U R G 19

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

H I N N AV Õ R D L U S

Toiduainete enam levinud hinnad (€/kg) turgudel 27. jaanuaril 2,5% piim kiles Või (väikepakk) Seakarbonaad Suitsukarbonaad Kondita veiseliha Kondiga veiseliha Lambaliha Broiler (Eesti) Kanamuna L (10 tk) Kartul Peakapsas Peet Kaalikas Mugulsibul Pikk kurk (Eesti) Tomat (import) Õun (Eesti) Õun (import) Hapukapsas Hapukurk Jõhvikas Värske räim Jahutatud forell Mesi Porgand

Kesk

Nõmme

Tartu

Pärnu

Narva

Muutus

0.60 7.45 3.80 5.80 7.50 4.10 9.00 2.65 1.20 0.40 0.80 1.00 1.20 1.00 2.90 2.50 2.50 0.80 2.00 3.50 10.00 1.50 8.20 8.00 1.00

0.70 7.80 4.50 6.99 8.30 4.75 7.90 3.90 1.35 0.60 1.00 1.50 1.50 1.80 3.90 2.60 1.60 1.50 2.00 3.50 12.00 1.70 7.90 8.00 1.50

0.65 7.25 3.80 6.00 8.00 3.80 6.95 3.16 − 0.40 0.60 1.00 1.00 1.50 2.80 2.40 1.50 1.50 1.50 3.00 10.00 1.40 6.90 8.00 1.00

0.70 6.40 4.80 5.90 7.35 4.40 9.80 2.50 1.80 0.50 0.50 0.80 1.50 1.20 3.20 2.50 1.80 1.10 0.80 3.00 12.00 1.60 6.90 7.00 0.80

0.66 8.55 3.99 4.70 7.45 4.50 − − 1.05 0.50 0.40 0.80 1.00 1.50 − − 1.50 1.00 2.00 2.50 7.00 1.80 − 7.00 1.00

1,5 2,2 0,0 −3,3 −1,3 4,1 −0,6 0,0 −0,7 −4,0 6,5 0,0 0,0 −5,4 −4,5 2,0 −3,3 −15,7 0,0 −8,3 21,7 1,3 −5,0 0,0 0,0

Veerg “muutus”: enam levinud keskmise hinna muutumine (%) võrreldes eelmise nädalaga. © ML/Eesti Konjunktuuriinstituut 27.01.2015

N Ä DA L A T E G I JA

A A S TA T E G I JA D

PORGAND maksab turul sel nädalal keskmiselt 1.06 €/kg, aasta tagasi 0.90 €/kg.

Suurim tõusja aastavõrdluses on jõhvikas, +104%.

Suurim langeja möödunud aastaga võrreldes on Eesti salatikurk, −20%.

Pärnu Vanal turul hapukapsast ostmas URMAS SAARD

Slaavi jõuludest kuni kevadiste taimeistikute müügiletulekuni käib kauplemine Pärnu Vanal turul üsna tagasihoidlikult. Hästi läheb liha, kartul ja hapukapsas.

Ametlikult seitsmest kolmeni avatud turule jõuavad müüjad kaheksa paiku. Ainult lihaleti taga alustatakse varakult. Pühapäeviti suureneb ostjate hulk märgatavalt umbes kella üheteist ajal ja suurem ostlemine käib kõigest paar-kolm tundi. Laupäeviti on turg kõige elavam, aga ainult müügihallis. Õuelettidel haigutab tühjus.

Tänavune jaanuar soosib müüjaid suhteliselt sooja välisõhuga. Sõbraliku jutuga kaupmees vaatab selja taha kraadiklaasile ja selgitab: kui väljas on näiteks −2 kraadi, siis sees tõuseb temperatuur +9 lähedale. Aga −10 korral langevat temperatuur hallis umbkaudu +1 kraadini või koguni nulli, jne. Seesmine temperatuur oleneb müüjate jutu järgi ka tuulest, sest halli katus on nagu telgimaterjalist valmistatud.

Oma kaupa pakub ka väiketootja, kelle majapidamises kasvatatakse kapsapäid ja valmistatakse hapukapsast juba paar-

Pärnu turul müüakse väga maitsvaid hapukapsaid.

kümmend aastat. Sama kaua on seda ka ise turustatud. Kahtlemata kindlustavad suured kogemused ka kvaliteedi ja arvatavasti on seepärast enamik ostjaid müüjannale nägupidi tuttavad. Hapukapsa müük kestab sügisest veebruari või märtsi keskpaigani ja hind püsib kogu hooaja sellisena, nagu sügisel alustab. Sildile on kilogrammi hinnaks kirjutatud 80 senti. Jutust selgub, et aastatega hapukapsa müük väheneb. Vanemad inimesed hindavad seda endistviisi, aga nooremad pole sellest enam vaimustatud.

“Oleme leidnud, et kõige parem hapenduskapsas on ’Kraut-

mann’,” jagab müüjanna kogemusi. “See on mahlane, magus, suur, ilus, seest valge − tõeline hapenduskapsas, aga väga kapriisne, ja kui jõuluks ära ei müü, läheb mädanema.”

Kasvamisel viskab ’Krautmann’ ka musti triipe lehtede vahele. Seepärast vahepeal selle sordi kasvatamisest loobuti, aga sama head asemele ei leitud, ja läinud jõulude eel toodi see sort uuesti müüki. Teine hea sort on asjatundja hinnangul ’Oklahoma’. Hea säilituskapsas on ’Paradox’, aga enne uut aastat seda hapendada ei tasu.

URMAS SAARD

REKLAAMTEKST

Algab väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt Avanevas taotlusvoorus on võimalik väikestel põllumajandusettevõtetel taotleda toetust ka kasutatud tehnika soetamiseks, kusjuures tegevuste rahastamisel ei ole selle toetusmeetme puhul kohustuslikku omaosalust.

9.-23. veebruaril on võimalik PRIAsse esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi.

Tegemist on uue 2014-2020 perioodi maaelu arengukava (MAK) meetmega, mille eesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele ja aidata just väikesi ettevõtjaid.

Toetust võivad saada FIEd ja äriühingud, kes on põllumajandustootmisega tegelnud vähemalt kaks majandusaastat ja kelle põllumajanduslik müügitulu on taotlemisele eelnenud majandusaastal vahemikus 4000– PRIA KESKUS Narva mnt 3, 51009 Tartu.

Tel 737 1200, faks 737 1201 pria@pria.ee, www.pria.ee

14 000 eurot ning sellele eelnenud majandusaastal vähemalt 1200 eurot. Põllumajanduslik müügitulu peab ettevõtte müügitulust moodustama vähemalt 50%. Juhul, kui taotleja viimase majandusaasta aruanne ei ole veel äriregistrile esitatud ja selle esitamise tähtaeg ei ole möödunud, lubab meetme määrus erandina esimeses taotlusvoorus kasutada müügitulu näitamisel vastavalt ka üks aasta vanemaid majandusaasta aruandeid. Üks taotleja võib programmperioodi jooksul nimetatud meetmest toetust saada kuni 15 000 eurot. Kogu perioodil on selle meetme toetusteks planeeritud 30 miljonit eurot, sellest 12 mln peatselt algava esimese taotlusvooru jaoks.

Mida toetatakse?

Toetatakse mitmesuguseid tegevusi, mis aitavad kaasa põllumajandusettevõtte arendamisele ning konkurentsivõime parandamisele. Kavandatud tegevused-kulutused tuleb kirjeldada taotluse juurde esitatavas äriplaanis ning vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest tuleb planeerida investeeringuteks. Toetatav on ka kasutatud masinate ja seadmete ostmine. Selle meetme puhul ei nõuta taotlejalt tegevuste rahastamisel kohustuslikku omaosalust.

Laekunud taotlusi hindab PRIA meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning eelarve ulatuses saavad toetust rohkem punkte pälvinud nõuetekohased taotlused.

Hindamiskriteeriumide alusel eelistatakse: • Taotlejaid, kes ei ole varem saanud toetust MAK 2007-2013 meetmetest 1.4 ja 3.1; • Ettevõtjaid, kes on mahepõllumajanduse valdkonnas tunnustatud või tunnustuse üleminekuperioodil; • Taotlejaid, kellel on keskkonnatoetuse või loomade heaolu toetuse kohustus; • Taotlejaid, kes kavandavad äriplaanis tegevusi aianduse, heintaimede seemnetootmise, köögiviljaseemnete kasvatuse, seenekasvatuse, mesinduse, linnukasvatuse, lamba- ja kitsekasvatuse või küülikukasvatuse valdkonna arendamiseks.

• seni seakasvatuse valdkonnas tegutsenud

ettevõtjaid, kes lõpetavad vähemalt viieks aastaks seakasvatuse valdkonnas tegutsemise ning kavandavad tegevused uuel põllumajanduslikul tegevusalal; • taotluseid, milles on tegevuste elluviimiseks äriplaani kohaselt plaanitud kasutada protsentuaalselt suuremat omaosalust; • taotluseid, milles näidatud omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu osakaal kogumüügitulust on taotlemisele vahetult eelnenud aastal suurem.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul alates taotlusperioodi lõpust ehk 6. juuliks 2015. a.

Käesoleva meetme raames maksab PRIA toetuse klientidele välja kahes osas vastavalt kliendi kavandatud tegevustele.

Esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast. Esimeses osas märgitud tegevused peab toetuse saaja ellu viima ja tehtud kulutuste aruande ning investeeringu tegemist tõendavad dokumendid esitama kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest.

Kogu investeeringu peab taotleja ellu viima ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest.

Toetuse saajal on lisaks investeeringu elluviimisele kohustus suurendada toetuse

taotlemisele järgneva teise aasta lõpuks oma põllumajanduslikku müügitulu vähemalt 10 %, kusjuures toetuse saaja põllumajanduslik müügitulu peab ületama taotlemisele järgneva teise aasta lõpuks 50% ettevõtte kogu müügitulust.

Mida on vaja ette valmistada taotlema tulemiseks?

Toetuse taotlemiseks tuleb taotlusperioodil PRIAsse esitada avaldus ja äriplaan, mille vormid on leitavad PRIA kodulehel aadressil www.pria. ee/vaikeste_ettevotete_toetus_2015.

Koos taotluse ja äriplaaniga tuleb esitada taotlemise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri. Kui taotluse esitab seadusejärgse esindusõiguseta isik, tuleb taotlusele lisada ka tema esindusõigust tõendav volikiri.

Taotlusi võetakse vastu 9. veebruarist 23. veebruarini 2015. a PRIA maakondlikes teenindusbüroodes, posti teel aadressil Narva mnt 3, Tartu 51009 ja elektrooniliselt e-posti aadressil info@pria.ee.

PRIA MAAKONDLIKUD TEENINDUSBÜROOD: • Harjumaa: Teaduse 2, Saku, tel 639 1640 • Hiiumaa: Mäe 2, Käina, tel 463 6667 • Ida-Virumaa: Viru 5a, Jõhvi, tel 336 6767 • Jõgevamaa: Ravila 10, Jõgeva, tel 776 2811 • Järvamaa: Pärnu tn 58, Paide, tel 385 9901 • Läänemaa: Jaani 10, Haapsalu, tel 472 2040 • Lääne-Virumaa: Võidu 38, Rakvere, tel 326 4640 • Põlvamaa: Puuri tee 1, Põlva, tel 799 9380 • Pärnumaa: Haapsalu mnt 86, Pärnu, tel 449 9081 • Raplamaa: Kuusiku tee 6, Rapla, tel 489 0241 • Saaremaa: Tolli 6, Kuressaare, tel 453 0491 • Tartumaa: Narva mnt 3, Tartu, tel 737 7680 • Valgamaa: Aia 17, Valga, tel 766 0001 • Viljandimaa: Vabaduse plats 4, Viljandi, tel 434 2252 • Võrumaa: Katariina 7, Võru, tel 782 1833. PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud tööpäeviti kell 8.30-16.00.

20 S E A D U S

Toimetaja SILJA LÄTTEMÄE. Tel 661 3315. e-post silja.lattemae@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

J U R I S T I N Õ UA N N E

Millised on üürnike õigused?

Meie maja müüdi uuele omanikule, kes hakkas seda kohe renoveerima, lammutama, ilma et oleks sellest majas elavatele üürnikele ette teatanud. Asuti keldribokse lõhkuma ning uus omanik andis vaid ähmase suusõnalise tähtajatu käsu keldriboksid vabastada. Kas see oli õiguspärane tegevus? Kas see oleks pidanud olema ikkagi kirjalik etteteatamine?

Kas majaomanikul on õigus meie üüritavates korterites ehitustöid teha, kahjustades meie elukvaliteeti? Mismoodi peaks majaomanik sellest meile teada andma, kas ta peaks üüri alandama? Kas üürnikud peavad remondi käigus majaomaniku kasutatava vee ja elektri kinni maksma?

Maja trepikojas, õues ja muudes üldkasutatavates ruumides ei ole remonditööde tõttu puhas. Majaomanik aga võtab meilt haldustasu. Haldustasu peaks tagama heakorra, puhtuse, mida meil aga paraku enam ei ole, aga tasu selle eest nõutakse.

Majaelanikud

M

aja müügiga jäid üüVASTAB rilepingud kestma ja PRIIDU uuel omanikul ei ole neid õigus lõpetada, kui ta ise PÄRNA ei vaja eluruume elamiseks.

Seega kehtivad uue omaniTallinna notar ku suhtes edasi ka kõik üürilepingus kokku lepitud tingimused. Eeldame, et üürileping ulatus lisaks korterile ka panipaikadele.

Nüüd tulekski esmalt vaadata selle lepingu poole ja uurida, kui detailselt on osapoolte kohustused kokku lepitud. Sõltumata lepingust, kehtib ka võlaõigusseaduse üürilepingu regulatsioon. Üürileandja põhikohustus on seaduse kohaselt tagada üürile antud ruumid lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis kogu lepinguperioodi jooksul. Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja mõjutusi, kui need on vajalikud asja säilitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks. Üürnik peab taluma parendusi ja muudatustega seotud töid, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad.

Seadus ütleb, et üürileandja peab tehtavatest töödest üürnikule õigeaegselt teatama ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve. Kui tööd on olulised ja parendused toovad kaasa üüri tõu-

su tulevikus, peab lausa kaks kuud kirjalikult ette teatama. Teates tuleb välja tuua tööde ulatus ja kestus.

Seega on üürniku talumiskohustus hinnanguline ja sõltub olukorrast. Kui üürniku õigusi on selgelt rikutud, s.t ei tagata üüritud ruumide ja üldkasutatavate ruumide kasutamist samas mahus ja kvaliteedis, annab seadus esmalt õiguse üürnikule nõuda üürileandjalt puuduste või takistuste kõrvaldamist või nõuda üüri alandamist või hoiustada üür näiteks notari kontole, kuni üürileandja rikkumist ei lõpeta.

Kui üürnik peab tööde tegemist taluma, võib ta ikkagi nõuda üüri alandamist ja kahjude hüvitamist (näiteks kui üürnik peab parkimiskoha asemel hoovis ostma tööde ajaks parkimispileti tänavale või ajutiselt välja kolima jne). Kõigele lisaks võib üürnik selliste takistuste korral ka üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda. Küsimusest selgub, et üürileandja ei ole käitunud heas usus ja ei ole üürilepingut täitnud, kui jätab täitmata korrashoiukohustuse ning tõstab loata ringi üürnike isiklikke asju. Samuti ei saa üürileandja nõuda, et üürnikud kannaks töödega seotud elektri- ja veekulu.

Kuidas nõuda pärandi poolitamist?

Sain koos õega emalt päranduseks elamumaa, sinna on rajatud ka maakodu. Mina (vend) tahtsin selle elamumaa pooleks jagada. Õe pere oli sellega algul nõus. Krunt mõõdeti ära ja hakati maad pooleks vormistama, aga viimasel hetkel ei olnud õe pere enam nõus, nad ütlesid, et ei taha maad pooleks jagada. Mida me siis nüüd teeme? Kuidas ja kelle kaudu saab nõuda maa poolitamist? Sest pärandina oli ette nähtud, et see elamumaa jääb kahele – mulle ja õele.

Villem K. Tallinnast

T

avaliselt ei tee päranVASTAB daja testamendis korIVO raldusi selle kohta, kuidas pärijad pärandvara omaMAHHOV vahel täpsemalt jagama peavad. Näiteks märgitakse üksvandeadvokaat nes, et “minu vara, sealhulgas elamumaa maakoduga, läheb võrdsetes mõttelistes osades minu lastele Jürile ja Marile”.

Testamendis on siiski võimalik teha ka jagamiskorraldusi. Näiteks – “jagamise korral jääb Marile see osa maast, millel on meie kodu”. Sellised korraldused on aga ainult soovituslikud. Nende kõrval tuleb arvesse võtta ka iga kaaspärija erivajadus ja -huvi ning kaaspärijate enamiku soovi (pärimisseaduse § 159).

Nii ühel kui ka teisel juhul jääb tegelik jagamine pärijate endi ülesandeks. Kui pärijad ise kokkuleppele ei jõua, võib pöörduda kohtusse. Kohtule tuleb esitada ettepanek selle kohta, kuidas pärija pärandvara jagada soovib. Ettepaneku kohta on teisel pärijal võimalus esitada oma arvamus, samuti vastuettepanek. Kohus valib pärandvara jagamise viisi väljapakutud variantide hulgast, arvestades võimalikult suures ulatuses kõikide pärijate huve ja lähtudes õiglusest.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaasomandis olevat kinnisasja saab koos elamuga jagada reaalosadeks üksnes erandjuhtudel. Ehitise reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi, mistõttu tuleb menetlusse kaasata ka ekspert.

Kui kohus on oma otsuse teinud, tuleb kinnisasja tegelik jagamine lõpetada kohtuväliselt. Selle põhjuseks on asjaolu, et kohtulahend üksnes asendab kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisasja jagamiseks vajalikud kaasomaniku nõusolekud, mida see kaasomanik keeldus vabatahtlikult andmast. Kohtu otsus ei asenda aga riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, nt kinnistusameti ja linnavalitsuse otsuseid.

Kui tehniliselt on maa reaalosadeks jagamine võimalik, aga teine pool vaidleb sellele vastu, siis hindab kohus, millistel argumentidel põhineb teise kaasomaniku vastuväide. Praktikas arvestatakse, kes ja mil moel on kinnistut siiani kasutanud ja kellel on kinnistuga tihedam emotsionaalne side. Samuti, kas selline kinnistu jagamine on üldse mõistlik, kui kaasomanikud halvasti läbi saavad.

Kui elamu reaalosadeks jagamine poolte vastasseisu ei lõpeta, võib olla otstarbekam jätta see ühele kaasomanikest. Olukorras, kus üks kaasomanik peab teisele maksma vähemsaadud kaasomandi osa eest hüvitist, võidakse eelistada seda, kes on nõus teisele poolele maksma kõrgemat hinda.

Küsimusi juristile saab esitada meiliaadressil silja.lattemae@maaleht.ee, telefonil 661 3315 ja posti teel Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn

MÄNGUKAVA 29.01.–24.03

Musta pori näkku

Go-mäng kahele N N N R R L L L P

29.01 29.01 29.01 30.01 30.01 31.01 31.01 31.01 1.02

1100

ARMUNUD KASTIS

19

00

RAIMONDA

19

00

TK SM

P P

PAPLID TUULES VIIMAST KORDA!

VM

T

1900

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

SM

K

1900

ÕHTU STRAUSSIGA

VM

K

1200

DETEKTIIV LOTTE

SM

N

1900

REHEPAPP

VM

N

1900

TAPPA LAULURÄSTAST

1200

PUNAMÜTSIKE VÄLJA MÜÜDUD!

Sadam TK

R L

1.02 1.02 3.02 4.02 4.02 5.02 5.02 6.02 7.02

1600

HELISEV MUUSIKA

16

KAKS VANA NAIST

12

00

SM Sadam

Reigi õpetaja

RINGREISID R

DETEKTIIV LOTTE

SM

L

1900

GO-MÄNG KAHELE

VM

N

1900

ESTOPLAST

Sadam

R

1900

MUSTA PORI NÄKKU

SM

L

1900

ÕHTU STRAUSSIGA VIIMAST KORDA!

VM

P

19

00

REIGI ÕPETAJA

VM

E

00

SÖÖBIK JA PISIK ESIETENDUS!

TK

T

12

00

INFO JA PILETID vanemuine.ee — 744 0165 — kassa@vanemuine.ee — Piletimaailm.com — Piletilevi.ee — Ticketpro.ee

13.02 14.02 12.03 13.03 14.03 15.03 23.03 24.03

1900

EVITA

Nordea KM

19

EVITA

Nordea KM

1900

OOPERIFANTOOM

Nordea KM

1900

OOPERIFANTOOM

Nordea KM

1900

OOPERIFANTOOM

Nordea KM

1600

OOPERIFANTOOM

Nordea KM

1900

REHEPAPP

RO Estonia

1900

JEVGENI ONEGIN

RO Estonia

00

SM – suur maja VM – väike maja TK – Teatri Kodu Sadam – Sadamateater

NUKUTEATRI PILETID KUNI -40% 26. jaanuar–6. veebruar

N U K U T E A T R I T

piletilevi.ee · nuku.ee

I G A L E

V A N U S E L E

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

R E K L A A M 21

Sulle

10% soodsam

Sooduskoodiga MAL saad kauba 10% soodsamalt!

Pakkumine ei laiene juba allahinnatud toodetele ning kehtib kuni 12.02.2015.

Telli ka tasuta kevadsuvine trükikataloog kodulehelt www.bonprix.ee või telefonil 687 07 07

22 I N I M E N E

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

FRED JÜSSI:

Elus pole konspekti vaja, kui suund selge Täna 80aastaseks saav Fred Jüssi ütleb “jaaa...”. Ütleb nõnda, et see paneb kaasa mõtlema. Selles kolme a-ga “jaaa-s” on mitukümmend kõla ja tähendust – mõttemuusikat alati.

Fred Jüssi on oma elu elanud lisaks lahtistele silmadele ka lahtiste kõrvadega. Ja küll see on rõõmustav – temast on saanud hea teejuht väärtuste juurde. Ta viib inimesi, kes kuulevad, asjadele nii ligi kui võimalik.

nust nooremad –, kes ütlevad, et nad on vale otsuse teinud kunagi. Olen neile püüdnud mõista anda, et see, mida tol ajal otsustasid, oli kõige õigem, sest kui sa oleksid teadnud paremat otsust, oleksidki teinud teistsuguse.

nnn

See on, jah, minugi elu moodi. Mõtlen, miks ma ometi nii tegin, kuid mõne või rohkema aasta möödudes saan aru, et see otsus oli sel hetkel just parim. Selleks et oleks nii, nagu hiljem, näiteks kümne aasta pärast on.

Mulle see paralleelklassis tunniandmise jutt meeldis. Et astudki teise klassi, ja isegi kui tahad, ei ole seal võimalik rääkida täpselt sama juttu.

Ei ole ühtemoodi, jaaa. Klassid on erinevad.

Ma olen õpetanud koolis, olen õpetajatööga kursis. See ei pea alati olema isiklik kogemus. Ülikoolis ju õppisime pedagoogikat, oli pedagoogikapraktikum. Seal meie juhendajad nõudsid ikka reeglite täitmist ja sinna kuulus tunnikonspekt. No kellele seda konspekti vaja on?! Minule teda pole vaja, kui ma tunnen õpilasi, kui olen neid tundma õppinud. Kui ma tean ainet, tean, missuguse valiku teen ühes klassis, missuguse teises klassis.

Konspekti pole vaja, elus ka.

Kui sa oled juba ükskord kõik läbi töötanud ning oma asja tead ja tunned, vähemalt tead suunda, kuhu sel maastikul liikuda, siis mine edasi.

Seitsmekümnendate esimese poole keskpaigas tegime telekasse lastesaadet “Elus asi on kõige parem asi”. Tol ajal oli ette nähtud teha kaameraproovi.

Mina küsisin, mis proovi. Kui sa selle kord juba ette läbi leierdad nende lastega, siis nad vaatavad sulle rumalate nägudega otsa...

Te olete palju esinenud. Raadios, televisioonis, ajakirjanduses, kohtumistel...

Ma ei tea, kas seda palju on olnud.

Elu jooksul.

Sellega tuleb mul soostuda.

Kui palju on neis ülesastumistes kordamist?

See on suuresti nii nagu tundide andmine paralleelklassides... See ei ole mitte nii, et sa nüüd alati oled värskete mõtetega ja alati tuled uue ideega või uue mõttega inimeste ette.

Vahepeal muidugi koguneb kapitali. Seda tuleb kasutada. Ärimehed ütlevad, et raha ei pea seisma, vaid raha peab liikuma. On nii või?

Vahepeal koguneb uut moraalset kapitali, eks sa sealt siis võta ja vaata valikuliselt. Ammutad, paned selle eelmisega kokku ja liigud sedamööda, kuidas su oma maailmapilt ja mõttelaad muutub. See varieerub nii või teisiti. Sa ju näed inimeste silmi, kes su ees on. Sealt ei ole väga raske järeldusi teha, kust otsast peale hakata, missugune suund võtta.

Kas me oleme sellele küsimusele vastuse leidnud? ...Mitte päris. Kas üldse on olemas lõplikke vastuseid?

Hetkeks ikka peaks olema mingi vastus küsimusele.

Vahepealne?

Vahepealne, jaaa. See, mida ma hetkel vajan. See on nagu otsustega. Olen kohanud palju inimesi – nad ei ole üldse kõik mi-

...ja ise ka ei jaksa enam. Ütlesin tookord, et tunnen lapsi, tean, kui palju aega mu

käsutuses on – kell on seina peal olemas. Et see ongi me kaameraproov, pange oma kaamera käima ja teeme.

Ja nii tehti?

Ikka. Neil ei ole võimalust.

Kui keeldun, siis otsigu uus autor, kes on valmis proovima. Aga nad ei olnud päri minuga tookord. Suhtumine oli selline, et mis need asja ehedus, asja värskus või asja uudsus veel on! Aga mis veel on tähtis niisugustel puhkudel?

Hm. Mulle tundub tähtis, et mu räägitu pärale jõuaks ja siis kunagi kuidagi mu endani tagasi – tagasiside, et saaks minna edasi.

Kunagi sügaval Vene ajal oli üks naljade sari “Armeenia raadio küsib”. Ja oli ka küsimus, kas maakera on ümmargune. Armeenia raadiole vastati, et jah, on küll ümmargune.

Vaat see oli see aeg, kui hiinlastega jälle suhted sassis olid. Kiruti hirmsasti läänt, räägiti lääne ees lömitamisest, sellest, et saksofon on kodanliku kõlaga pill... See lääs oli midagi õudset. Armeenia raadios põhjendati vastust: kõik see sitt, mille oleme läände ajanud kogu aeg, on nüüd hakanud meile Hiinast tagasi tulema. Idast, sest on ümber maakera ära käinud.

See on siis, kuidas asjad tagasi tulevad. Mulle tuleb aga meelde üks teine asi.

Ma ei ole üldiselt tähelepanelik selle suhtes, mida inimesed tavatsevad nimetada edukuseks või populaarsuseks. See ei ole mind huvitanud.

Kui hiljaaegu jälle küsiti, mida ma arvan tunnustusest, olin sunnitud ütlema, et ei oska vastata.

Sellepärast, et pole selle nimel ühelgi rajal astunud ühtegi sammu. Kõik, mis on tulnud, on tulnud. Kui on tulnud tunnustus, on see mind üllatanud ja vahel

Kui inimesed kajadest hakkavad elama, siis need on peegeldunud helid, peegeldunud hääled. Sa ei saa iial päris ehedaga, selle õige, tõelisega ühendust.

ELUK ÄIK

Fred Jüssi Sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal.

Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija.

1958 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloogi-zooloogina.

1958–1960 töötas Hiiumaal Emmastes õpetajana.

1962–1975 ENSV metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis looduskaitseinspektor. n 1976–1989 Eesti Raadio kaastöötaja, saatesarjade “Linnuaabits” ja “Looduse aabits” autor. n Salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt hääli, publitseerinud albumeid ja looduseteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. n Tunnustused: Eesti eluteaduse hoidja, Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Eesti Taassünni auhind, Valgetähe IV klassi teenetemärk, Riigivapi III klassi teenetemärk. n n n n n

ka õlgu kehitama pannud – kas see on nüüd selle eest, et olen elanud nii, nagu ma elan.

Ent ükskord tuli Tartu rongis minu juurde üks noormees ja palus autogrammi. See võis olla kümme aastat pärast seda, kui mu nägu ilmus pilti ja mu kirjutised ilmusid Eesti Looduses.

Ma elasin oma elu ja tundsin rõõmu sellest, ja kui see noormees tuli, sain aru, et maakera on tõesti ümmargune. Kümme aastat olin ma ühes suunas käinud, ühele poole õhku hinganud ja puhunud, ja siis tuleb see noor mees...

See kõnekoor, mis kuskil loodusesõprade kokkutulekul vastu hüüab, et oi, ma kuulasin teid ja nägin... Väga hea, sest selleks ma ju räägin ja neid pilte teen. Aga kui tuleb üks noormees niimoodi autogrammi küsima, siis on see märk, et miski on jõudnud pärale. On inimest puudutanud, ja võib-olla mitte ainult seda ühte inimest, vaid tervet nišši, kus on see noor intelligentne rahvas.

Noormees oli kui sõnumitooja.

Seda, mida üks külamees sulle purjus peaga ütleb, ei ütle ka ju ainult tema, vaid küla.

Nii on selle... Mis asjaga?

Tagasidega.

Sellega, jaaa.

Teid ajab naerma see sõna. Aga mis sõna siis kasutada?

Kaja ei ole ka päris õige sõna.

Vastukaja peab justkui päris tõesti vastu olema. Kui inimesed kajadest hakkavad elama, siis need on peegeldunud helid, peegeldunud hääled. Sa ei saa iial päris ehedaga, selle õigega ühendust.

Ei teagi, mis see õige on.

Peegelduste peegelduste peegelduste peegeldus...

See vajab nüüd natuke hoolikamat sõnastust. Te olete sellele ka kindlasti mõelnud. Millest ajakirjanikud elavad? Ma ei räägi praegu meie intervjuust, meil on mõnus olla.

Ma olen ka ise ajakirjanduses tegev olnud. Ja seal on küsimus, millest ma teen oma tööd.

Mis see on, mille ma sinna kärgedesse lõpuks panen? Mis asi see on, mida ma küsitlejana temalt... Mulle meeldiks see ilus sõna “lüpsan”. See nõuab teise inimese aastakümneid kestnud mõtisklusi, pingutusi vahel, tema elu kogemust, kannatusi ja rõõme... kõike, kõike, kõike.

Tuleb ajakirjanik ja ütleb, et hakkame nüüd rääkima. Ma küsin ta käest, mis mina selle eest saan ja mida tema tahab saada.

Ma olen küsinud, kellele intervjuu kuulub. Ühe vastuse olen saanud professionaalilt: “See on hea küsimus.”

Mu tädi väike talu oli kunagi Narva maantee ääres – seal on praegu ka veel Jussi bussipeatus. Sõja ajal ta roomas lahingute ajal karjamaale ja lüpsis lehmad rohusse tühjaks, et neil ei tekiks udarapõletikku.

On inimesi ka, keda peab lüpsma, sest kui sa teda ei lüpsa, siis tekivad ülejäägid. Mõtlen näiteks hellust kõige laiemas mõttes, mille puhul ei ole üldse lihtne vahet teha, kas saab rääkida puudujääkidest või ülejääkidest. Kui inimesel on helluse ülejäägid ja ta läheb neid pakkuma, siis mõistetakse teda tavaliselt hoopis teistmoodi, arvatakse, et ta kerjab hellust, sest tal on seda puudu. See ei tarvitse üldse nii olla. Ütlen seda just oma tädi põhjal.

Lehmad jäid ellu. Ühel oli väike pommikild udaras, aga see kasvas sisse. Elu läheb edasi! Nii paljudel meist on sõjaaegseid pommikilde organismis või hinges või kus need veel on.

Ma olen selle peale rohkem mõelnud kui te ilmselt arvate.

Heh, ma ei kahtle selles üldse. Ma olen otsustanud ja teinud valiku, meie kohtumine on minu valik. Aga olen otsustanud ka, et mulle aitab sellest, et minu tagumiku peal liugu lastakse. Ilus sõna on... aga mul on villand sellest.

See, mida sa turult ostad, maksab sellepärast, et sellesse on keegi pannud oma aja, energia, oma oskused, oma töö, oma armastuse. Nii on sellegagi, mida ajakirjanik välja lüpsab küsitletavalt... kui on tegemist sellega, et inimest peabki lüpsma...

Ma mõtlesin, et kui teiega juttu ajan – te olete minust kakskümmend aastat vanem –, kuulen ehk midagi, mis mind mu mõtete ummikutest edasi aitab. Ja kui teised ajalehest seda loevad, aitab see ehk ka neil väärikamalt edasi elada...

Jaaa. Vaata, see on see, et meis on olemas palju, aga me ei tea, mis see on. On vaja impulssi, mis mõtte või selle teatud kanali vabastaks. On vaja puudutust, mis selle nii-öelda punga su hinges avanema paneb.

Pungale on vaja peale hingata, et sellest õis kujuneks. Tunned sellest rõõmu, et ta lõpuks viljub ja neid vilju ükskord hak-

I N I M E N E 23

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

BIRGIT PÜVE

kad mõistma ja maitsma. Enne maitsed ja siis mõistad või hoopis mõistatad. Ma ei tea. Igalt poolt on midagi üles noppida.

Mind inimene huvitab, sealhulgas ka mina ise. See on lõbus. Enesevaatlusel on muidugi ka selliseid pilte avanenud, mille puhul ütled et ei, nii ei tehta. Aga see ei tähenda, et ma selle üle kohut mõistan või selle mehe üle kohut mõistan, kes nii tegi. Sellepärast, et sellelt mehelt, kes kolmkümmend aastat tagasi oma päevikusse niisuguse või teistsuguse ülestähenduse tegi mingi olukorra, tunde, elamuse seiga, suhte kohta, ei olegi midagi enamat või paremat või midagi muud oodata, sest selle ta tegi oma toonasel arengutasemel olles.

Ma pean meeles pidama, milline olin nelikümmend aastat tagasi. Pean mõistma seda meest, kellega nüüd kohtun oma kirjapandu järgi.

Kas siis, kui me istuksime Vilsandil majaka juures, ühel ajal ja kõrvu, ning vaataksime merd, näeksime teda ühtmoodi?

Ei näe. Oskar Wilde olevat öelnud, et kui kaks inimest tõest ühtmoodi aru saavad, siis tõde ei ole. Sest ei ole kaht ühesugust inimest ja ei saa olla ka kaht ühesugust arusaamist ühest tõest.

Olen sellega päri. Me seda merd vaatame ikka selle pagasiga, mis meil endal on kaasa võtta sinna.

See oli Georg Lichtenberg, kes ütles, et raamat on peegel.

Kui ahv sinna sisse vaatab, siis ei ole lootust, et vastu vaatab apostel. Nii on ka kõrgusega, mis ei paku meile mitte midagi rohkemat, kui meil sinna kaasa on viia.

Samamoodi on raamatuga, teatrisaaliga, naisega. Kui sa lähed naise juurde, leiad ikka eest selle, mis sul endal kaasa on viia.

Jaaa. See on põnev.

Loodus puhastab ennast, terveneb ja elab edasi. Inimesed saavad otsa?

See, mida sa tol ajal otsustasid, oli kõige õigem, sest kui sa oleksid teadnud paremat otsust, oleksidki teinud teistsuguse.

On see küsimus? Jaaa. Võib-olla siin aitab kaasa kujundlik mõtlemine. Need, mida me kriisideks nimetame, on me külalised. Külalistega on nii, et on meeldivad külalised ja ebameeldivad külalised.

Nad, nagu öeldakse, olevat kaks korda toredad – siis, kui tulevad, ja siis, kui lähevad.

Võtame nüüd selle hetke, kui nad lähevad, ja mõtleme, missugustelt külalistelt on olnud rohkem õppida.... Arvan, et nii või teisiti loovalt asjasse suhtuv inimene jõuab selleni, et ebameeldivatelt, neilt tülikatelt on õppida palju rohkem. Nende peale mõtled pärast nende äraminekut aina enam. Mõtled, mis see siis oli.

Mis on tõe esimene naeratus?

Maurice Maeterlinck kirjutab nii oma essees “Tarkus ja saatus”.

See raamat sattus mu kätte esimest korda, kui olin 21 aastane Lugesin, et tõe esimene naeratus on pettumus. Kas sa tahad elada edasi teadmatuses ja ebatões või hindad tõe esimest naeratust?

Sa oled pettumuse kaudu jõudnud ühe tõeni. Nüüd vaata, mis sellega peale on hakata. Niisugune kriis võib keerata su elus uue lehekülje ja seal on täiesti uus tekst. Selle eelmise lehekülje tekstiga sul pole enam mitte midagi peale hakata. Sa pead ta läbi lugema ja mõtlema selle üle, mida ta sulle ütleb. Sa pead seda mitu korda lugema, sest sa ei ole kohe selleks kõigeks valmis.

Pärast kriisi on sama lugu, et ma loen lehekülge, mille eluraamat mulle ette keerab, ja hiljem hakkan aru saama, mida mu saatus, kui nii võib ütelda (või nemad seal või tema), mulle ütleb, mida see tähendab. Kriisid õpetavad.

Mõnda õpetavad, mõnda mitte.

Jaaa. Arvan, et siin on tegu ka kaasasündinuga. Paljut on kaasasündinut meie käsutuses. Nelikümmend kuni viiskümmend protsenti on kaasa antud geneetiliselt ja ülejäänud pool on see, mis on meie käsutuses, millega meil endal midagi peab olema peale hakata. See on see, mida me saame ise valitseda, ise suunata.

Elad koos sellega, mis sulle on antud, ja sul on ees rida valikuid.

Eri aegadel on need valikud erinevad. Mida keegi õpib ja mida ta oma reisidelt koju tagasi toob.

MARGUS MIKOMÄGI Fred Jüssi mõtteid loe ka lk 24

Meri, puud ja vana mees – kolm vaba vaimu. Koos.

24 I N I M E N E

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Algus lk 22

BIRGIT PÜVE

Armastus ei küsi east E

lu pingeid võib samastada ja mingil määral võrrelda ka kirgedega.

Mis sind kannab, kui sa midagi kirglikult teed... Sa võid seda samastada entusiasmiga. Kirg võib maha jahtuda, aga armastus on eatu. Ilma armastuseta ei sünni midagi tõeliselt väärtuslikku. Armastus ei küsi east.

Ma olen sellest rääkinud ja kirjutanud raamatus “Mister Fred”, aga ma tahan sellest teile rääkida. Ülle Ulla oli minu esimene armastus. Lasteaias. See oli tõsine kiindumus. Ülle on kirjutanud ja öelnud minu kohta, et olin lasteaia kõige ilusam poiss. Meid õpetati. Pidi pidu tulema.

Mäletan, kuidas... Jooksupolkas on niisugune koht, kus sa pead tüdruku üheltkäelt teisele viskama, talle otsa vaatama ja naeratama.

Ma mäletan seda peensusteni. Mäletan oma seisundeid.

Olen vahel mõelnud nii, et tont teab, mida kasvatajad oleksid mõtelnud, kui nad

ERAKOGU

Ülle Ulla lapsena.

oleksid tegelikult teadnud minu seisundit ja seda, mida ma läbi elan kuueaastaselt. Ülle kord, kui sellest rääkisime, ütles, et see on küll tore, kui üks poiss selles eas elab läbi midagi sellist, mida tal on elu lõpuni võtta. See on enam, kui saab koguda.

Ma arvan, et see esimene kogemus, see on mehe koge-

FRED JÜSSI

mus. See on meesterahva seisund. Ma olen selle seisundi kordumist ju hiljem tundnud ja kogenud.

Jaaa.

Ma olen õnnelik juba sellepärast, et selles eas sattusin ma kokku tüdrukuga, kes tekitas minus soovi meheks kasvada. Meheks suure algustähega.

Mäletan, et ma seda tüdrukut ka väga austasin. Ma ei teadnud siis, mis on austus. Ma ei teadnud siis üldse suurt midagi, aga ma mäletan seda, mis ma tundsin.

Mäletan ta rahvariideseeliku karmust, kui panin talle käe ümber piha. Sõrmeotstega mäletan isegi selle vöömustri kirja. Need on hämmastavad üksikasjad, aga mul on üksikasjadele mälu, eriti varalapsepõlvest.

See oli ilus tüdruk, ma nägin ilu. Aga seal on veel midagi. Sest mul pidi olema midagi kaasa võtta, kui ma seda tüdrukut nägin.

FRED JÜSSI

“Enne kui sa oled see, kes oled, pead sa keegi olema, sest siis sa saad olla see, kes sa oled. See, mis sa lasteaiast kaasa tood, on väga suureks abiks hilisemas elus,” ütleb Fred Jüssi.

Elusad kivimustrid vaikuse maastikel Täna esitleb kirjastus SE & JS rahvusraamatukogus kaht Fred Jüssi uut raamatut − “Vaikuse maastikud.

Fred Jüssi mõtteid” ja “Kivimustrid”.

“Kivimustrid pilgupüüdjana ei ole just tühine ahvatlus.

Maamunal olid samblikud olemas ammuilma enne inimest.

Arvata on, et meie aladele asusid nad elama pärast viimast jääaega umbes kaksteist tuhat aastat tagasi. Samblikel peab olema meile midagi ütelda,” kirjutab Fred Jüssi oma uues raamatus.

“1998. aasta kevadel, aprillis, toimusid Mariehamnis Ahvenamaal Baltimaade kultuuripäevad.

Kõneldi vähe, rohkem lauldi, mängiti pilli ja tehti näitemängu. Sõideti ringi ja käidi kirikus, mängiti veel pilli. Rääkisin noortele Eestimaast ja näitasin pilte.

Eestimaa on ilus maa. Ühel õhtusel loengul oli kuus inimest, igaüks ise rahvusest –

kõige toredam kuulajaskond, kelle ees on mul kunagi tulnud seista.

Veidike jäi aega ka omapead ringi vaadata. Ilus ja võõras maa.

Aina graniit. Ühel pärastlõunal võtsin fotokoti ja kõndisin läbi linnulaulust rõkkavate salude Natö bioloogiajaama juurde. Ma-

jas vaikus – vara veel. Aga sarapuud ja sinililled õitsesid ja lahekäärudes askeldasid veelinnud. Seadsin end ühele kaljule.

Vaatasin kaljupinda oma istumise all ja jäin õhtuni...”

See on üks Fred Jüssi tehtud pildi allkiri raamatus “Kivimustrid”. Kui intervjuuks kohtusime, rääkisin talle oma suhetest kividega. Sellest, et bioloogiaõpetajad ütlevad kivide kohta “elutu loodus”, kuid minu jaoks on just kivid vahel rohkem elusad kui inimesed. Sellest ka, kuidas kiviaeda ja kivitorne ladudes endale abilisi ei tahtnud, kuidas nen-

Ei ole midagi elusamat metsas kui surnud puu Fred Jüssil on ka raamat “Ajamustrid”. Seal on pildid ja jutud palkseintest, laudade oksakohtadest, ristlõigetest, elust vanadel hoonetel, ämblikud, putukad, kiilid – väga põnev maailm.

Ja muidugi heinaküünid.

“Ma ööbisin neis küünides ja hakkasin nägema küüni seintel

galeriid, mustreid, oksakohti – see on niisugune ilu. Ja mul kunagi paluti teha üks näitus ning ma mõtlesin ja tegin nimega “Hääbumise ilu”. Näitus oli Raevanglas ja hiljem sai Kersti abil raamatuks,” rääkis ta ise sellest meie kohtumisel. “Vanade hoonete aeg sai täis, nad lagunesid, neid veeti laiali, lõhuti ... aga kui tal lastakse rahulikult surra...”

Fred Jüssi tuletas meelde, et Tammsaarel vana Andres sureb ju heinaküünis, ja Ind-

rek mõtleb, et kui ta oma ringile läks, kas juba siis nii vaikselt hingas.

“Andrese surm heinaküünis on omamoodi ülemlaul ühele tervele kultuurilõigule meie maal. Heinaaeg, heinategu, kuidas hoolitseti heinamaade eest, kuidas heina eest, sest see oli elu küsimus.”

Küünide rahu, lõhn ja elu.

Fred Jüssi arvates ei olnud see sugugi juhus, et Tammsaare lasi Andresel just nii surra. “Ko-

has, kus katuse vahel pesitsevad nahkhiirte kolooniad, kus pidasid jahti nirgid, seal peatusid kakud... Milline elu! Jaaa.”

Rääkisin talle, kuidas mu laotud kiviaed ühe talvega vanaks sai. Vaatasin teda kevadel ja sain meeltega aru, et ta on nüüd ise, seal ei ole enam mu higi, verd ja pisaraid. Kiviaed oli äkki igavikuline ja justkui kivid otsustasid, et nüüd on nii.

“Võib-olla on kivid otsustanud, võib-olla on kusagil mujal

otsustatud, seda ma ei oska öelda. Aga missugune maailm avaneb, kui sesse süveneda ja hakata kive vaatlema! Ma pildistasin selliseid kive, kus on peal tekstuur, mitte seda, mis seal peal kasvab või millele ta elu annab.

Vaatad ja imetled seda...”

Mõtlesin endast vanemat meest kuulates, et tahan tema raamatuid endale saatjaks. “Vaikuse maastikes...” on näiteks üks tarkus, mida soovitaksin kõigile.

dega mängisin ja kuidas kindel olen, et kivid ise valisid, kes neile naabriks sobis. Võõra ja ebameeldiva, mittesobiva viskavad nad oma kooslusest välja. Mina pean siis väljavisatuid uute ja sobivamatega asendama ja sobimatutele sobiva koha leidma.

See oli lummav mäng, aeg peatub. Ja kõigil on oma koht.

“Jaaa. See võib olla küll,” ütles mu jutu peale Fred Jüssi, lisades, et temal on kiviraamatuga natuke teine sott. “Seal on kivimustrid. Mina tegin ... mis mina, mina pole raamatu tegija, vaid ikka kunstnik Kersti Tormis. Seal on minu fotod kividest ja samblast, samblikest kividel.

Idee ei ole minu, vaid tuli mujalt. Ent see idee oli impulss.”

Viljakas mittemidagitegemine “Maailmas on suur vajadus mittemidagitegemise ehk molutamise järele. Inimene ei oska olla laisk, sest teda on õpetatud aina töötama ja töötama. See on üks kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda.”

MARGUS MIKOMÄGI

R E K L A A M 25

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Irja

Terve elu maal

Maaleht on Sulle. Ükskõik kui sügaval on Su juured.

Telli Maaleht www.tellimine.ee klienditugi@lehed.ee tel 680 4444

Tiina

Terve nädalavahetuse maal

Hea Eesti leht

26 K U L T U U R

Toimetaja ERIKA KLAATS. Tel 661 3331. e-post erika.klaats@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

SVEN ARBET

K U LT U U R

L ÜH IDA LT

Haanjas tehakse piksega leping Haanjamaal tähistatakse 4. veebruaril piksepäeva ning Vaskna järve ääres sõlmitakse piksega leping eeloleva suve viljakasvatamise asjus.

Ettevõtmise korraldajad mainivad, et pikse austamine talve keskpaigas, piksepühal, on ammune tava.

Piksepüha õhtul on Haanja rahvamajas kontsert.

Saunamaraton Otepääl Talvepealinnas Otepääl peetakse 22. veebruaril kuues saunamaraton. Mullu näiteks kihutas mööda saunu 700 võistlejat 170 võistkonnast.

Osalejate ülesandeks on piirkonna kaardilt külastamiseks välja valida kindel arv saunasid, kümblustünne ja jääauk ning siis kõikjale ka kohale jõuda. Neljaliikmelise võistkonna saunakülastuse miinimumajaks on kolm minutit.

Lisaks maratoni kodumaise kuulsuse kasvule pälvib see talvine üritus aina enam tähelepanu ka raja taga. Mullu osalesid nt külalised Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, Venemaalt, Rootsist ja Norrast. USA saatkonna meeskond võistles eesotsas saadik Jeffrey Leviniga.

Värskas näidatakse pühapaikasid Värska kultuurikeskuses on näitus sellest, millisena näevad soome-ugri kunstnikud Eesti pühapaikasid, allikaid, hiisi, aga ka pühakodasid.

Vaatamiseks on väljas eesti, setu, mari, mordva ja ersa kunstnike tööd.

Veebruari lõpuni lahti jääva näituse loomise ajendiks oli pühapaigauurija Marju Kõivupuu tõdemus, et kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa rahva ühismälust.

Margus Toomla paneb tantsupeo pealavastajana tantsijad Kalevi staadioni murul Koidu ja Hämariku lugu rääkima.

Noorte lauljate ja tantsijate meeli paeluvad lood 2017. aasta suvel toimuva XII noorte laulupeo “Noored juured” peadirigendina astub üles Heli Jürgenson ning tantsupeo “Koit ja Hämarik” pealavastajana Margus Toomla.

Möödunud pühapäeval selgusid XII noorte laulu- ja tantsupeo juhid, aga ka võidukavandid, mille järgi pidu saab sisu. Tantsupidu on inspireeritud Friedrich Robert Faehlmanni 1840. aastal esimest korda avalikkuse ette jõudnud igavese armastuse loost “Koit ja Hämarik”.

Tantsud tahavad valimist “Tantsupidu pole kindlasti selle müütilise kunstmuistendi ümberjutustamine ja lavastamine,”

selgitab Margus Toomla, kellest saab noorte tantsupeo pealavastaja. Ta lisab, et ideekavandi loonud seltskond, kuhu kuulusid folklorist Marju Kõivupuu, ajakirjanik Meelis Kompus, muusik Maian Kärmas ja helilooja Rasmus Puur, sai pigem innustust püsivuse ja jäävuse ning elutule edasiandmise sümbolist.

“Kui lisame, et elutuld antakse edasi läbi nelja aastaaja, saame väga ilusa ja paeluva loo,” ütleb Toomla.

Nüüd on vaja kokku panna oma meeskond ning hakata üle vaatama noortetantsude reper-

tuaari selle pilguga, mida pärimuskultuurilist kasutada, mida lisaks tellida.

Margus Toomla alustas rahvatantsuga tegelemist 1996. aastal Maido Saare käe all, hiljem jätkas Saare legendaarses ansamblis Lee. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli tantsueriala. Kahel viimasel noortepeol on tema juhtida olnud alguses 3.–4. klasside ja 5.–6. klasside rühmad.

Heli Jürgensoni juhendamisel peab teoks saama ideekavand “Noored juured”, mille autorid on helilooja Rasmus Puur

Nüüd on vaja kokku panna oma meeskond ning hakata üle vaatama noortetantsude repertuaari selle pilguga, mida pärimuskultuurilist kasutada, mida lisaks tellida.

MIS TEHTUD

Ettevalmistus suureks peoks

ja Tallinna Linnateatri projektijuht Veiko Tubin.

Oma laupeoideed tutvustades rõhutab Puur vajadust anda kogu noortepeo ettevalmistus algusest lõpuni nii noorte dirigentide kui ka noorte heliloojate kätte, et noored mõistaksid, kui väga Eesti neid vajab.

Noorte autorite looming Esitusele peaks tulema just autorite noorpõlvelooming. Näiteks Enn Võrgu “Eesti lipp”, mis sündis siis, kui autor oli 17aastane. Mihkel Lüdig kirjutas oma “Koidu” 24aastaselt…

Konkursikomisjoni esimees Mikk Üleoja on maininud või-

Number 1 nädalavahetuse leht Eestis!

Lau lood said raamatusse 6. veebruaril esitletakse Raplamaal Ingliste Rüütlimõisa kultuuriaidas raamatut “Lau küla lood”. Raplamaa aasta küla tiitlit kandev asum on avalikkusele tuntud eelkõige seetõttu, et nende kunagine laguneda ähvardanud külapood on nüüd vabaõhumuuseumi eksponaat. Lau küla raamat on enam kui poole tuhande leheküljeline artiklite kogumik, mis annab ülevaate Lau ajaloost, pärimustest, ühistegevusest.

n XII noorte laulu- ja tantsupeo ideekavandite konkursile laekus kokku 14 tööd – 4 laulupeo- ja 10 tantsupeokonkursile. n Ideekavandeid hindasid kaks ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eksperdid, laulu- ja tantsupeo korraldajad ning laulu- ja tantsupeo liikumisega seotud kaasamõtlejad. n Laulupeo konkursikomisjoni juhtis tuntud meeskooritegelane Mikk Üleoja, tantsupeokomisjoni tantsupedagoog Sille Kapper.

dutööd tutvustades, et kõik meie kultuuriloo suurkujud on kord noored olnud ning juba noorpõlves olulisi asju korda saatnud.

Võidutöö idee autorid deklareerivad, et märkimisväärne osa praegustest noortest soovib oma elu Eestis elada ning panustada siinsesse ühiskonda ja kultuuriruumi.

XII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini 2017 Tallinna Lauluväljakul ning Kalevi staadionil.

REIN SIKK

31. jaanuari laupäevalehes LP:

17 AASTAT TAIS ELANUD MAI LOOG: Kaalun esimest korda Eestisse naasmist

KARIN JA PEARU

TAMMSAARE KANGELASTE KAUAOODATUD KOHTUMINE

Autor: Andrus Kivirähk / Lavastaja: Aare Toikka / Kunstnik: Kaspar Jancis / Valguskujundaja: Sander Põllu / Video: Peeter Ritso / Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

11. veebruaril kell 19.00 Võru Kultuurimajas Kannel ning 19. veebruaril kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides

AIN LUTSEPP:

Ei maksa end kellegi teisega võrrelda.

Mitte ühelgi moel

KUNSTIKOGUJA JA SUURÄRIMEES ENN KUNILA: Mõte oma muuseumist vaevab mind järjest rohkem

Telli LP: tel 680 4444 • www.epl.ee/telliLP • klienditugi@lehed.ee

K U L T U U R 27

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Kunst ja kunstniku ökoloogiline jalajälg

PIRET MILDEBERG

Teadus on teadus ja kunst on kunst, aga ühel hetkel on neil väga suur ühisala, mis puudutab igaüht meist universumis.

Kindlasti käisid paljud möödunud suvel XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” või külastasid Viljandi pärimusmuusika festivali esinemispaikasid ning märkasid Tartu hansapäevade visuaalseid dekoratsioone.

Kõik võib-olla aga ei tea, et nende peolavade peakujundaja oli kunstnik Kersti Rattus (s 1952), kes tegeleb ökoloogiaga nii rahvuslikul, looduslikul kui ka kontseptuaalsel tasandil.

Viljandi rahvas kindlasti teab, sest viimased kolmkümmend aastat on Rattus elanud ja töötanud Viljandis, olnud pikka aega Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud.

Eesti kultuuriavalikkus tunneb teda kui staažikat lavakunstnikku, kes 1999. aastal pälvis ka Viljandi Kultuuriakadeemia aastapreemia oma loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest. Peamiselt tema organiseerimisel loodigi Viljandi Kultuuriakadeemiasse etenduskunstide multimeedia spetsialisti eriala.

Eriline maailmatunnetus Rattus on lõpetanud reaalkallakuga Nõo Keskkooli, õppis seejärel 1971–72 Tartu Ülikoolis füüsikat ning1974–80 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis lavakujundust ja maalimist.

Väga oluline tema loomingulisel kujunemisel on kindlasti Eesti uussürrealistlik rühmitus “Para 89”, mille asutajaliige ta oli.

Selles maailmatunnetuses on tal palju hingesugulasi. Rattuse näitusel “Sain 50” Tartus tõdes Ilmar Malin, et Rattuse puhul on kõik huumorivarjundiga kujutlusmäng oskuslikult pila piiril balansseerides.

Realistlik maailmavaade ongi tema loomingus alati nihestatud alatooniga.

Ta on oma töösse pühendunud autor, keda on auhinnatud seetõttu ka Konrad Mäe nimelise medaliga (1990).

FILMIARHIIV

K O M M E N TA A R

Puudu(ta)v kultuur

Tagumisest aknast välja visatud vedru

Alustada on kõige raskem. Mulle ei anna rahu kusagilt loetud mõte, et lambakarjus ei käigi karja ees. Hoopis läheb selle sabas.

Ta ei aja lambaid heinamaale, nood teavad ise, kuhu minna.

Siia juurde mahub üks pilt, mis meenus, kui ajakirjandusmagistrantidega rääkisime loomade tarkusest. Üks neist jutustas, kuidas nad oma peikaga tülli läksid ja teineteise peale häält tõstsid, põhjuseks vaid, kes prügikasti välja viib. Olukorra lahendas nende kass, mõlema armastatud elajas. Muidu vaikiv kass hakanud noorte inimeste kõrgendatud hääli kuuldes kõnelema. Või tõrelema – koleda häälega. See oli nii mõjunud, et mõlemad enese üle naersid.

Tüdruk ei rääkinud, kes prügikasti välja viis. Seda ka ei öelnud, kas tema kass kõnelema jäigi. Aga paar päeva tagasi kirjutas ta, Anna-Liisa, ühe arutluse teemal “Kriitik – kas kirurg või terapeut”.

Hamleti hääl öös

Viljandis Kondase keskuses pakub Kersti Rattus üllatavaid leide oma ökoloogilise jalajälje otsinguilt.

Lavadekoratsioonide kujundamisel on vaja paralleelselt tegelda nii kolme- kui ka kahemõõtmeliste teoste loomisega, valmistades enda ja publiku ümber ruumilise keskkonna, kus muutub oluliseks tajuprintsiip.

Selleks on vaja head teravat pilku ning tähelepanu. Rattus on selle oma silmatorkavate taiestega kergemaks teinud, sest ega muidu kõik tantsupeoosavõtjad olekski teadnud, millisest väravast õigel hetkel väljuda. Abiks olid Rattuse loodud skulpturaalsed logod väravatel: kaaruspael ehk näpunöör.

Sel kõigel on väga oluline maagiline funktsioon, sest punutud sõlmedesse ja aasadesse peab rahvatarkuse järgi vanakuri kinni jääma.

Rattuse missiooniks on justkui ökoloogilise jalajälje väsimatu otsing.

Populaarteaduslikes väljaannetes kirjutatakse sellest kui summaarsest näitajast, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust, võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkuse võimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet.

VA ATA M I S M U L J E

“Värvilised metafoorid” n Kersti Rattuse maalinäitus. n Avatud 14. veebruarini Viljandis Kondase keskuses.

Globaalne ületarbimine väljendab seda, et ökoloogilised ressursid ammenduvad ning jäätmed kuhjuvad. Rattus kasutabki omakasupüüdlikult ära neid kuhjunud jäätmeid. Neist loodud objektidel on ühtmoodi praktiline tähtsus, sest nad on lihtsad ja kaugele nähtavad.

1992. aastal avaldas ökoloogilise majandusteaduse professor William Rees oma esimeses ökoloogilist jalajälge kirjeldavas publikatsioonis kontseptsiooni ja arvutusmeetodid, mis arendati välja professor Mathis Wackernageli väitekirja jaoks Kanadas Briti Columbia Ülikoolis aastatel 1990–1994.

Algselt nimetasid Rees ja Wackernagel kontseptsiooni omastatud kandevõimeks. Rees leidis, et muutes kontseptsiooni nimetust ökoloogiliseks jalajäljeks, oleks mõiste palju ligitõmbavam. Wackernagel ja Rees andsid 1996. aasta alguses

välja raamatu “Meie ökoloogiline jalajälg: inimmõju vähendamine Maal”, mis on kohustuslik kirjandus kindlasti igale globaliseerumisvastasele.

Ei tea, kas Rattus on selliste teoreetikute lahendustega kursis, kuid viimasel ajal on ta üsna palju kokku puutunud taimedega seotud maagilisena tunduvate asjaoludega ning üritanud seda kõike kujutada kergelt humoorikas võtmes. “Luues oma kujutatavaid hoopis teistmoodi kui varem, olen jõudnud enda juurde kaarega tagasi. Sel teel olen leidnud mõttetuge ka Valdur Mikita “Lingvistilist metsa” lugedes,” tunnistab Rattus.

Mitte ainult maalid Seekordsel näitusel “Värvilised metafoorid” eksponeerib autor oma viimasel ajal valminud metsikust ja korrastatud loodusest inspireeritud akrüülmaale.

Kujundite tegemisel on kasutatud traati, vardaid, vahtplasti, Makroflexi, tselluvilla ja akrüülvärve. Uut tehnikat luues ja eksperimenteerides on valminud mõneti sõnulseletamatud vormid, kus võib leida taimi, seeni, linde jm kujutisi.

RIIN KÜBARSEPP

Suri Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Meie seast on 83aastasena lahkunud režissöör, stsenarist, filmikriitik, ajaloolane ja publitsist Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar.

Tema suurtööks kujunes mängufilm “Lindpriid”, mis pandi 1971. aastal riiulile ja kästi mõne aja pärast hävitada. Kolleegide abiga õnnestus film päästa ning

18aastase hilinemisega jõudis see ka publiku ette. Pärast filmitöökeeldu Eestis otsustas paluda poliitilist varjupaika Prantsusmaal, kus jätkas tööd publitsisti ja filmikriitikuna. Korraldas Eestit tutvustavaid üritusi.

Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar andis tõhusa panuse Ees-

ti filmiellu. Tema käe all valmisid sellised tõsielu kajastavad linateosed nagu “Eelkäija”, “Pööripäev”, “Väejuht”, “Uus aeg” ja “Sepikoda”.

2011. aastal tunnustati Vladimir-Georg Karassev-Orgusaart Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Ajakirjandusmagistrantide seminaril jätkasime loomadega. See, kes mulle endale Anna-Liisa kassijutu peale meenus, oli mu ammune koer Hamlet. Noortele ajakirjanikele jätsin ütlemata, kuidas just see suur tark hundikoer mulle mu inimlikku nõrkust tänase päevani valusalt meelde tuletab. Ta elas meie juures titeeast saati üheksa aastat, ja siis ma jätsin ta maha. Seda ei saa andeks.

Mu elus olid siis palju suuremad lahkuminemised, aga neid on aeg tervemaks ravinud. Hamletit vahel kuulen öös. Ei, ma ei sidunud teda kusagile puu külge, vaid ta jäi tuttava naabripere hoolde.

Naabrimees oli jahimees ja söögipuudust ei pidanud koer tundma.

Küllap ka lähedust oli, sest peres olid lapsed... Ühel talvel aastaid varem tõi üks meie lammas kolm talle, ja üht omaks ei võtnud. Tuli võtta tall tuppa elama. Suur tark Hamlet värises silmanähtavalt, kui vastsündinud loomabeebi ta endale emaks valis. Aga kannatas selle välja. Ja palju hiljem, kevadel, kui lambad laudast välja said, panid kõik paraja hooga karjamaa poole. Hamleti lambast laps aga võttis kombeks alati esimese asjana astuda ketis oleva koera juurest läbi. Nühkis ennast vastu Hamletit, sõi tema kausist toidu ära ja alles siis jalutas teistele järele.

Ilusa nimega tüdruk Anna-Liisa on kirja pannud sellise mõtte: “Kunstiringkond on väikeses riigis väike, ja põhjendamatult kuri olemine kaugele ei vii. Sama kehtib ka ülevoolava kiituse kohta, mis läheb kirja sõbrameestele pugemisena.”

Otsitakse kirurgist kriitikut Kirurgist kriitiku puudumisele ning tema olemasolu vajadusele meie teatris ja ühiskonnas juhtis hiljuti mu tähelepanu Roman Baskin. Ajakirjanduskriitika, kunstikriitika, kirjanduskriitika... Ühiskonnakriitilised me oleme kõik. Vähemalt seda oma riigi kriitikat meile iga päev sada korda meedia vahendusel lubatakse.

Silver Meikar, kellest on sots saanud, ütleb uudisnupus lausa ette, et ennustab meediale huvitavaid aegu. Eeldatakse, et kui on oodata kättemaksu ja kisklemist, siis ajakirjanikel on huvitav.

Ma kirurgina juba ammu lõikaksin poliitilise, paigal tammuva pläma ja sisutud vastasseisud kogu meedia esimesest otsast välja ning paigutaksin lehtede ja portaalide lõpuossa. Rubriigiks kirjutaksin “Odav meelelahutus”. Mille asemele paneks? Päris kindlasti lood, mis korralikus eesti keeles ja inimestest ja kultuurist. Uskuge mind – ka ajakirjanikel oleks sellest hea meel. Mõnel muidugi alles hiljem, kui lõige tehtud. Üks näide: rahvusringhäälingus on parimal ajal põhisaateks “Ringvaade”, aga “Plekktrumm”, üks viimase aja tähtsamaid saateid, on teisele kanalile ära peidetud.

Kusagilt on meeles, et kui Otto Wilhelm Masing XVIII sajandi kahekümnendatel “Marahva Näddala-Lehte” välja andis, oli selle lehe eesmärk harida rahvast ja võidelda ebausuga.

Ja nüüd Tõnu Tepandi vahel laulab: “Enne veel, kui külge mulle haagitakse vedur... tagumise vaguni tagumisest aknast ma viskan oma vedru välja.”

Aga las need asjad olla. Tahan hoopis soovida õnne kunstiakadeemia uuele rektorile Mart Kalmule ja akadeemikute presidendile Tarmo Soomerele. Ja see ei ole sõbrameestele pugemiseks. Hoopis tahan öelda, et kultuur on üks, ja eri valdkondade inimesed võiksid omavahel rohkem kokkupuutepunkte leida. See on nüüd teie ülesanne ka.

Et ei oleks nii, nagu suure murelikkusega rääkis Eri Klas, kuidas Saaremaa ooperipäevad on nüüd sildistatud reformikate festivaliks ja Birgitta festival keskerakondlaste omaks, ning siis vastastikku teise omal ei käida...

Kelle oma on kultuur, kui see on parteilaste oma? Äkki ikka peaksime looduselt ja loomadelt õppima?

28 M Ä L U

Toimetaja ERIKA KLAATS. Tel 661 3331. e-post erika.klaats@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Rahuleping, mida polnud FILMIARHIIV

Tartu rahulepingut, mille sõlmimisest möödub 2. veebruaril 95 aastat, tuleb pidada Eesti omariikluse algusaja diplomaatia suurimaks saavutuseks, kuigi aja jooksul on sellega seoses esile kerkinud erinevaid rõhuasetusi.

Eesti alustas detsembris 1919 esimesena rahukõnelusi, et Vabadussõjast väljuda. Samamoodi taotles rahvusvaheliselt tunnustamata Nõukogude Venemaa pikaleveninud kodusõja järel rahu. Nii olidki Eesti ja Nõukogude Venemaa esimesed riigid, kes veebruaris 1920, pärast lepingu ratifitseerimist ja ratifitseerimiskirjade vahetamist, teineteist ametlikult tunnustasid. Nõukogude Vene sõlmis järgmise rahulepingu Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920.

Oma toetust äsjasõlmitud rahulepingule väljendasid mitu tuhat inimest, kes 2. veebruari külmal õhtupoolikul kogunesid Tallinnas Balti jaama. Nad ootasid Tartust tulevat rongi mitu tundi.

Diplomaatide väljudes paljastasid perroonidel ootajad pea.

Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska tütre Vera Poska-Grünthali mälestustes on kirjas, et Poska sai rahuleppe allakirjutamise järel palju tähelepanu, kuid talle läinud hinge ühe lihtsa naise sõnad, kes tulles talle Kadriorus kodutänaval vastu (sel ajal Liiva, praegu Jaan Poska tänav) teinud ristimärgi ning öelnud läbi pisarate: te päästsite me pojad!

Eesti ajakirjanduse hinnangud Tartu rahulepingule olid valdavalt tunnustavad. Siiski, parempoolsemad lehed jäid vast pessimistlikuma tonaalsuse juurde, sest nende arvates oli Eesti valitsus end ikkagi liiga palju sidunud Nõukogude Venemaaga. Kõrgelt hindas saavutatud rahu Nõukogude Vene valitsusjuht Vladimir Lenin, kinnitades: “See rahu on aken Euroopasse. Selle kaudu avaneb meil võimalus alustada kaubavahetust Läänemere maadega.”

Täitmata lepingupunktid Aga juba 1920. aastate algul sai selgeks, et selle dokumendi kõik punktid ei täitu. Nii nägi lepingu artikli XVI üks lisadest ette, et “Venemaa annab Eestile eesõigustatud kontsessiooni-õiguse ühe miljoni dessantiini metsaala peale” mitmes Eestile lähedases kubermangus, milleks tuli teha “eri-kokkulepe”. Need läbirääkimised venisid ja lõppesid tulemusteta. Eesti sai metsakontsessiooni vaid 50 000 tiinu ulatuses.

Lepingu artikli XII kohaselt tuli “Venemaa valitsusel toimetada tagasi Eestisse ja anda üle” Eestist I maailmasõja ajal evakueeritud varandusi, sh Tartu Ülikooli jt õppeasutuste vara,

arhiivid, raamatukogud, õppevahendid jms. See lepe realiseerus 1920. aastate algul vaid osaliselt.

Sel teemal peeti uusi kõnelusi ja isegi Rahvakomissaride Nõukogu esimees (valitsusjuht) Vladimir Lenin andis vastavaid korraldusi, samuti tegi ta peapesu hariduse rahvakomissarile Vladimir Lunatšarskile ÜK(b)P KK Poliitbüroo vastava otsuse elluviimisega viivitamise pärast, siiski ei jõutud Voroneži evakueeritud Tartu Ülikooli vara tagastamiseni.

See lepingupunkt on tänini jäänud täitmata ning sellekohastest püüdlustest 1980. aastate lõpul ja veel 1990. aastate algulgi võiks mõni asjaosaline nüüd küll juba kirjutada ühe huvipakkuva raamatu.

Nõukogude Vene omakorda heitis ette, et Eesti valitsus venitab 1920. aastal regulaarsete diplomaatiliste ja konsulaarsuhete sisseseadmisega. Rahulepingu artikkel XV kinnitas, et tähtaeg määratakse kindlaks “edaspidise kokkuleppega”. Venemaa oli I maailmasõja, mitme revolutsiooni ja kodusõja järel täielikult laostunud. Rahulepingu järel muutus Eesti esimeseks transiidikanaliks, et lääneriikidest osta Venemaale esmatarbekaupu, ja nii oli oluline võimalikult kiiresti avada Tallinnas kaubandusesindus jm asutused.

Vene poolele tegi peagi muret artikkel IV, mis lubas Eestisse tagasi pöörduvatel optantidel oma vara kaasa võtta. Esimese Eestisse saadetud rongi järel hakati Moskvas kurtma, et optante oli vaid 20, aga neile nõuti koguni neli kaubavagunit.

Siis hakati Moskvas kinnitama, et rahulepingus pole kirjas, et optandid võivad kogu oma vara kaasa võtta. Samuti hakati nõudma võrdsuse printsiipi, et Eestisse minejad võiksid sama palju kaasa võtta, kui siit Nõukogude Venemaale lahkujad, kel enamasti polnudki midagi suurt kaasa võtta.

Tekitas segadust Eestile tähtsa artikli VII p 1 pandi proovile 1. detsembril 1924.

Selle sätte kohaselt oli keela-

Tartu rahukonverentsi lõpukoosolek. Eesti delegatsiooni liikmed ja eksperdid, vasakult neljas delegatsiooni esimees Jaan Poska.

tud “meeskonna kogumine ning mobiliseerimine seesuguste riikide kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega”.

Kas see säte kehtis vaid 1920. aasta kohta, et Eesti demobiliseerib siia põgenenud Vene valgekaartlased ja Nõukogude Vene saadab laiali punaeestlaste väeosad? Teatavasti imbus 1924. aasta suvel-sügisel salaja üle piiri Eestisse mitukümmend võitlussalklast, kes said väljaõppe ja relvastuse NSV Liidust. 1. detsembri järgses poleemikas leppe seda punkti ei meenutatud.

1920. aastate lõpul peeti Eestis Tartu rahu sõlmimist õigeaegseks ja vajalikuks. Rahukõneluste ajal peaministri ametit pidanud Jaan Tõnisson rõhutas 2. veebruaril 1930, Tartu rahu kümnenda aastapäeva kirjutises: “Et Tartu rahu tähtsust õieti mõista, tarvitseb meie inimestel ainult enestele ette kujutada, mis oleks saanud meie rahvast, meie riigist, meist kõikidest, kui ei oleks korda läinud Tartus rahulepingule üldse alla kirjutada? Isegi seda on raske mõtelda, mis oleks saanud siis, kui rahulepinguga oleks viivitatud veel mõni kuugi?”

Jaan Tõnisson on meenutanud, et 1920. aasta veebruari algul anti koguni mõningaid korraldusi, et leppe saavutamist mitte väga suurelt tähista-

Jaan Tõnisson on meenutanud, et 1920. aasta veebruari algul anti koguni mõningaid korraldusi, et leppe saavutamist mitte väga suurelt tähistada – seegi oleks näidanud venelastele, kui vajalik oli rahu Eesti riigile.

da – seegi oleks näidanud venelastele, kui vajalik oli rahu Eesti riigile.

1930. aastatel, seoses rahvusluse rõhutamisega ja Vabadussõja heroiseerimisega, toonitati Eestis eeskätt Tartu rahu kui suure sõjakäigu võidukat lõppakordi. Nõukogude Liidus seevastu ülistati leninlikku rahupoliitikat ja et Nõukogude Venemaa kinkis Eestile ning teistele Balti riikidele iseseisvuse.

1935. aastal pööras Moskva Tartu rahule üllatuslikult suurt tähelepanu. NSV Liidu saadik Tallinnas Aleksei Ustinov koos Eesti välisministri Julius Seljamaaga asetas pärja Jaan Poska hauale. Seljamaa andis saadiku auks lõunasöögi, täpselt samal ajal lõunastasid Moskvas NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Maksim Litvinov ja Eesti saadik.

2. veebruaril 1935 vahetasid päevakohaseid tervitustelegramme peaminister (riigivanema ülesannetes) Konstantin Päts ja NSVL Kesktäitevkomitee esimees Mihhail Kalinin. Eesti poliitikud ja diplomaadid olid sellise tähelepanu üle üllatunud ja seda hinnati Moskva diplomaatilise püüdena parandada suhteid oma naaberriikidega.

Tartu rahu saluut Äreva 1939. aasta septembris sõitis Eesti delegatsioon Moskvasse sõlmima pealesurutud vastastikuse abistamise pakti ehk baaside lepingut. Neljaliikmelisse delegatsiooni lülitati ka professor Ants Piip, kes osales Tartu kõnelustel. Eesti delegatsioon taotles 1920. aasta Tartu rahulepingut selgelt ja siduvalt ka uues leppes rõhutada. See õnnestuski.

2. veebruaril 1940, just rahulepingu 20. aastapäeval, tulistas Tallinna reidil olnud NSV Liidu sõjalaev õppelennul olnud Eesti lennukit, ehkki Eesti relvajõud olid nõukogude staapi lennust informeerinud.

2. veebruaril 1940, just rahulepingu 20. aastapäeval, tulistas Tallinna reidil olnud NSV Liidu sõjalaev õppelennul olnud Eesti lennukit, ehkki Eesti relvajõud olid nõukogude staapi lennust informeerinud. Mitu mürsku plahvatas linnas, tekitades majadele väiksemaid kahjustusi ja haavates ühte inimest.

Rahvasuus nimetati seda vahejuhtumit Tartu rahu saluudiks. Eesti valitsus esitas protesti ja paar päeva hiljem saadi Moskvast selgitus.

Eesti poliitikud ja ajakirjandus rõhutasid keerulises rahvusvahelises olukorras Tartu rahuleppest just artikli II tähendust ja tähtsust.

Selle kohaselt, lähtudes enesemääramise õigusest, “tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidiseks aegadeks maksvuse kaotavad”.

KÜLLO ARJAKAS

Ajaloolised toolid ja laud, mille taga

Tartu Maja Tartus Vanemuise tänav 35, kus Tartu rahu 1920. aastal sõlmiti, on sama kireva ajalooga nagu riik, mille sünnitunnistuseks rahuleping oli.

1859. aastal parun Nolckeni eramuks ehitatud maja ostis XIX sajandi lõpul Venemaa sõjaministeerium ning sellest sai Tartu kohaliku väeosa Krasnojarski polgu staap.

Kui polk lahkus I maailmasõja rindele, soovis hoonet endale Eesti Rahva Muuseum, kuid revolutsioonisegaduses majutati sinna hoopis Läti punased kütid. Punaste riigist väljalöömise järel anti maja Eesti Vabariigi Riigikohtu käsutusse.

1920. aasta 2. veebruaril kirjutati hoones alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahu lepingule, mille põhjal Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki iseseisva riigina.

“Tartu rahu sõlmiti teisel korrusel, esimesel korrusel asus pressikeskus, kus ajakirjanikud ootasid värskeid uu-

M Ä L U 29

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

lihtne ellu viia

TEADMISVEERG

Tuna & täna Nimed 37. Hubert, Hugo, Huko

RAIVO TASSO

n 3. veebruaril on nimepäev neil, kes kannavad vanasaksa Hugibertist (‘mõistuse poolest hiilgav’, ‘mõtleja’, ‘tark mees’, ‘uhke’) pärit nime. Huko võib olla ka muinaseesti äikesejumala nimest pärit Uku (Uko) variant. n Eestis elas 8. I 2015: Hugo 686, Hubert 79, Huko 26, Ugo 9, Huugo 5 ... ja vähemalt üks Hugo Lukas. n Hollandi filosoof, õigusteadlane, diplomaat, teoloog, ajaloolane, näitekirjanik, luuletaja Hugo Grotius (ka Hugo de Groot, 1583–1645) on rahvusvahelise õiguse looja.

11aastaselt astus ta Leideni ülikooli ja 15aastaselt sai doktorikraadi. Asehaldur Oranje Mauritsi vastaste toetamise eest laskis too Grotiusele 1618. a mõista eluaegse vangistuse Loevesteini lossivanglas. 1621 põgenes ta vanglast raamatukirstus oma naise Maria kaasabil. Nii Amsterdami Rijksmuseum (‘riigimuuseum’) kui ka Delfti muuseum Prinsenhof (‘printsikoda’) väidavad, et see kirst on just nende kollektsioonis. n Saksa lennukikonstruktor ja tööstur Hugo Junkers (1859– 1935) ehitas 1915 maailma esimese täismetall-lennuki Junkers J 1, mis sai nimeks Blechesel (‘Plekkeesel’).

12.–13. IV 1928 sooritasid Hermann Köhl, parun Ehrenfried Günther von Hünefeld ja James Fitzmaurice lennukiga Junkers W33 esimese vahemaandumiseta lennu üle Atlandi ookeani idast läände. n Luksemburgi päritolu USA leiutaja, kirjanik ja kirjastaja Hugo Gernsback (1884–1967) asutas 1926 maailma esimese ulmeajakirja Amazing Stories. Tema järgi on nime saanud Hugo auhinnad, mida Maailma Ulmekirjanduse Ühing annab alates 1953 igal aastal parimatele ulmeteostele. n Eesti kõige kuulsam Hugo on koolijuht ja rahvusliku liikumise tegelane, Üliõpilaste Seltsi asutajaid ja selle esimees, Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ning selle president, Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja üldlaulupeo komitee liige, poeglaste eragümnaasiumi (Treffneri gümnaasiumi) asutaja, ajalehe Eesti Postimees ja ajakirja Linda toimetaja, ajakirja Oma Maa vastutav väljaandja Hugo Treffner (17. VII 1845 – 13. III 1912, pildil).

95 aasta eest pidas Eesti Venemaaga tuliseid rahuläbirääkimisi, jõudsid 1968. aastal Tartu linnamuuseumi kogusse.

rahu tuba, laud ja toolid 2011. aastast tegutseb Tartu rahu majas Jaan Poska gümnaasium.

Selles ruumis, kus leping sõlmiti, asub aga Tartu rahu tuba.

diseid. Selles majas on maha peetud tuliseid vaidlusi Eesti– Vene piiriküsimustes ja saavutatud piiri nihutamine Rakvere alt Luuga jõeni,” kirjutatakse praegu hoones asuva Jaan Poska gümnaasiumi kodulehel.

“Teise korruse koridorid on näinud uksi paugutamas Eesti kindralit Jaan Sootsi ja Vene

kindralit Fjodor Kostjajevit, kes seoses ägedate piirivaidlustega vahel koridoris rahunemas käisid. Selles hoones on külmaverelise ja asjatundliku rahuga kaitsnud Eesti huve delegatsiooni juht Jaan Poska. Nende seinte vahel on välja räägitud noorele Eesti Vabariigile nii vajalikud 15 miljonit kuldrubla Vene

kullavarudest. Siin lõpetati võidukalt Eesti Vabadussõda.”

Kuni 1935. aastani tegutseski majas Riigikohus, Tartu rahu sõlmimise saalis asus kohtusaal.

Alates 1935. aasta sügisest asus majja Tartu-Võru Rahukogu ehk ringkonnakohtu eelkäija.

Teise maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni ajal paiknes ma-

jas Saksa julgeolekuteenistuse SD ja kohaliku julgeolekupolitsei osakond. 1944. aasta sõjasuvel, mil kogu Tartu kõvasti kannatada sai, jäid hoonest järele vaid välisseinad ja võlvitud lagedega kelder.

Sõjajärgsetel ülesehitustöödel oli esialgu plaanis majja rajada ülikooli radioloogiakliinik, kuid tegelikult asus sinna nõukogude luuraja Leen Kullmani nimeline kutsekool. Maja taastati aga algsest erineva ruumide paigutusega.

Aastatel 2008–2011 oli Tartu rahu maja Reiniku kooli gümnaasiumiosa käsutuses ja alates 2011. aasta suvest on seal Jaan Poska gümnaasium.

Enam-vähem rahulepingu sõlmimise ruumi praeguses asukohas paikneb koolis temaatilise väljapanekuga Tartu rahu tuba.

Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni kuulub aga laud, millel Tartu rahu sõlmiti. Laud ja toolid anti omal ajal Eesti Rahva Muuseumi kogudesse, kus need elasid üle Teise maailmasõja ning jõudsid 1968. aastal Tartu linnamuuseumi kogusse.

ALO LÕHMUS

n Kergejõustiklane ja loomaarstiteadlane Hubert Pärnakivi (1932–1993) tuli keskja pikamaajooksus 28 korda Eesti meistriks, püstitas 11 Eesti rekordit, võitis 11 korda järjest ümber Viljandi järve jooksu, oli NLi ja USA 1958. ja 1959. a maavõistluste legendaarne kangelane. Talle püstitati Viljandis juba eluajal (1990) ausammas (pildil). n Inimgenoomi Organisatsioon HUGO (Human Genome Organization) on 1990. a asutatud rahvusvaheline teadlasorganisatsioon inimese genoomi järjendamiseks ja teadustöö koordineerimiseks.

Kui inimgenoom oleks raamat, oleks selles 23 peatükki (kromosoomi); igas peatükis 48 kuni 250 miljonit tähte (A, C, G, T) ilma vahedeta; kokku 3,2 miljardit tähte – 600 EE köite jagu. Raamat mahuks mõne µm suurusesse rakutuuma. (Juuksekarva läbimõõt on 100 µm.) Vähemalt üks raamatu eksemplar oleks peaaegu igas inimese rakus, v.a punased verelibled. Rakke aga on inimeses kokku 3,72 x 1013 ehk ligi 40 triljonit.

Raamat sai kirja 2003. aastal, ent selle teksti uurimine käib täie auruga edasi.

Toimetaja MATI SOOMRE Tel 661 3313. e-post mati.soomre@maaleht.ee

30

KUULUTUS.LEHED.EE

26. jaanuar

29. jaanuar

Jaroslav Tolstikov

Fred Jüssi

(sünd. 1930),

töötanud Estonijas ja Sovetskaja Estonijas

Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam.

Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu – kõik ühest kohast!

Müüa põranda-, sise-, välisvoodri- ja terassilaudu, ehituslikku saematerjali.

Erinevad mõõdud, vedu tasuta. Tel 506 4651.

(sünd. 1935),

OST

töötanud Eesti Raadios

Soovin osta ehitussoojakut. Tel 5826 2455.

M E T S JA P U I T OST Õnnitleb EALL

26. jaanuar

Sulev Mets

(sünd. 1930), töötanud Saarte Hääles, Meie Maas, Pärnu Kommunistis, Töörahva Lipus, Rahva Hääles, Eesti Raadios ja Eesti Kommunistis Õnnitleb EALL

Õnnitleb EALL

K I N N I S VA R A MÜÜK Avara krundiga remonti vajav maja Räpina kesklinnas, hind kokkuleppel. Vt: www.kv.ee/2477635. Info tel 5554 2624.

Müüa talu koos põllumaaga Pärnumaal.

Katastritunnused: 18802:001:0253; 18802:001:0255; 18802:001:0256. Tel 5344 7370.

OÜ Lääne-Virumaal müüb põllumajandusmaad koos noorloomalaudaga (katastritunnus 19003:001:0138). Tel 506 7740.

OST

Lähim alternatiiv pangalaenule!

Raid & Ko kliendid ostavad ja üürivad kinnisvara Tallinnas ja Harjumaal. Sobiva pakkumise korral kiire tehing! Tel 627 2080, e-post raid@raid.ee Ostan suurema kinnistuga vana talukoha Lõuna-Eestis. Hooned võivad vajada remonti. Sobivusel kiire tehing. Tel 505 3509.

Ostame võsastunud põllumaad ja metsa üle Eesti. Tel 512 0798, e-post aivo@pollud.ee.

SÕIDUKID MÜÜK

nordichypo.ee

Müüa veoauto FL 614 tendi ja tagaluuktõstukiga. Kandejõud 5,7 t. Tehniliselt korras. Kehtiv ülevaatus. Tel 504 1737.

OST Ostan Moskvitš 407. Tel 5664 7425.

E H I T U S M AT E R J A L MÜÜK

KÜSI PAKKUMIST

Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Tutvu tingimustega www.nordichypo.ee ja vajadusel pea nõu meie spetsialistidega. Näiteks 10 000 euro laenamisel 2 aastaks annuiteet maksegraafiku alusel intressiga 15,2% on krediidi kulukuse määr 17,52% ja laenu brutosumma 11764,2.

Müüa katuspleki tootmisjäägid Soome tehasest. Asukoht Raasiku vald, hind 2–5 eurot/m2. Suur valik! Tel 5398 3916.

Müüa krunditud ja värvitud välisvoodrilauda, sisevoodrilauda, põrandalauda.

Veovõimalus. Tel 503 1859.

Teeme metsaraiet, metsa väljavedu ja metsavedu. Samas ostame kasvavat metsa ja raieõigust ning metsamaterjali ja 3 m küttepuid. Tel 5365 3504.

LOOMAD MÜÜK Müüa hiidküülikuid, mitmes vanuses ja mitu liini. Tel 5305 3227.

Müüa 5 tiinet ja 8 seemendusealist EHF tõugu mullikat. Võimalik osta ka ühe kaupa. Tel 503 9404.

Müüa Vapsik! Eesti hobune, snd 2011, täkk. Igatepidi terve. Ratsastamata turi 140 cm. Tel 5563 2131.

Müüa lehmikud ja pullikud 2–8 kuud: EPK, EHF, CH, SI, BB (ristandid). Hind alates 200 eurost. Info tel 515 9278.

Müün hane-, pardi- ja kanatibusid (vastavalt 7, 4 ja 3 eurot), hetkel olemas. Tel 5590 8490.

Müüa põrsad Pärnu maakonnas. Lisainfo tel 5192 4956.

Müüa tõupuhtad simmentali pullikud.

Tartumaa, Tähtvere vald. Tel 5664 0889.

Roosi Farm OÜ müüb 10 praaklehma koos piimakvoodiga 72 640 kg. Liha hind + kvoot 6 senti/kg. Tel 5359 4334.

Karjakasvatuse lõpetamise tõttu müüme EHF lehmad, lehmvasikad ja mullikad.

Kari jõudluskontrollis. Ida-Virumaa. Tel 5569 8938.

TA I M E K A S VAT U S MÜÜK Müüa sertifitseeritud põldtimuti ’Jõgeva 54’ C-kat. seemet ja ’Sangaste’ rukki Eja C-kat. seemet. Tel 552 1619.

Müüa soodsalt kompleksväetisi NPK 22:7:12; 15:15:15; 16:16:16, 17:6:11, kartuliväetisi NPK 12:14:16; 10:10:20 jt. Hinnad alates 315 eurost/t. Tellides enne 14.02, on transport alates 10 t tasuta! Tel 5569 7450, koduleht www. novaviking.weebly.com.

Müüa põlduba (mahe) ’Fuego’ (Saksamaa sort), suuremas koguses hind soodsam. Helistada tel 5694 8174.

Valge mesika C-kategooria seeme ‘Kuusiku 1’ hinnaga 2,50 eurot + km / kg.

Tel 501 2136, e-post almer@laheroos. ee. Tellimisvorm ja info: www.veed.ee Müüa söödakartuleid 6 senti/kg. Tartumaal, suuremal kogusel veovõimalus.

Tel 504 5307.

Müüa kvaliteetset rullsilo Võrumaal Urvaste vallas. Info tel 5656 7757; www. siloteenus.ee.

Müüa aunastatud silo hinnaga 12 eurot tonn ja rullheina Järvamaal. Tel 5335 9131.

Mahenisu, -oder ja -kaer. Ka jahuna.

Pärnumaal. Tel 5627 0966.

OST Estovili OÜ ostab vilja ja rapsi: mahespeltat, söödanisu jne. Info tel 5331 1151.

Ostame rukist (ka tungalteraga), nisu, otra (ka tuulekaeraga), rapsi (ka sorteerimata). Meie poolt vedu. Tel 5661 4126.

Kureoja jõusöödatehas ostab söödateravilja (oder, nisu). Vajadusel veovõimalus.

Tasume kohe. Tel 511 8848.

Ostan söödahernest (Lutsu küla, Põlvamaa). Tel 517 4464.

TA L U T E H N I K A

OST Ostan veisekasvatusega tegeleva põllumajandusettevõtte koos põllumaaga alates 600 ha-st. Tel 527 3980.

Mangeni PM OÜ Viljandimaal ostab karjatäienduseks loomi: mullikaid, võib ka pakkuda lehmi, välja arvatud lõas loomad. Info tel 435 1474.

Soovin osta väikese koera väikeseid kutsikaid, taksi palun mitte pakkuda.

Tel 521 1235.

Ostan toimiva piimakarja, võib pakkuda ka koos lauda, maa ja tehnikaga!

Soovitatavalt info: lattefarm@gmail. com Ostan nuumsigu ja emiseid. Info tel 5351 7414.

Ostan lambaid ja merevaiku. Tel 5801 7103.

Ostame veiseid (lehmi, pulle, mullikaid), tasume kohapeal sularahas ning viime ära oma transpordiga. Tel 5551 2929.

Ostan lehmi, pulle, vasikaid, mullikaid, hobuseid ja lambaid. Tulen kiirelt järele hädatapuloomadele! Meie vedu. Tel 5594 5971.

MÜÜK Belarus 820, sirge sillaga, MTZ 80 akvaarium, MTZ 52 mootoriga D240, MTZ 82 ARKis arvel, T 25 rattad, MTZi laiad rattad K700A. Tel 5353 3787.

DT 20 T 25 mootoriga, traktor T 25A, MTZ 82 topeltrataste kinnitused, DT 75, 500 tt, kaarkumm, TZ-4k-14 kõik haakeriistad. Tel 522 2777.

Uus tehase originaal-täiskomplekt T 25 mootor, MTZ 82 komplektne esisild, 4 t, 6 t, 11 t sõnnikulaotajad, MTZi uued vaheltharimisrattad, RS 09 varuosad, MTZi rehvid. Tel 5612 9979.

Müüa vähe kasutatud T 40AM (91 a). dokumendid, 925 töötundi. Kõik originaal.

Uus aku. Transport! Hind 4200 eurot.

Tel 5673 2634.

Müüa tava- ja pöördatru, kultivaatoreid (4–8 m), rullipresse, peenesteid, kombikülvik Juko, randaal, nugaäke. Info tel 511 5835.

Rehvid igasugusele tehnikale. Head hinnad (T 25 rehv 165 eurot jne). Helista tel 503 9766 (Rain) või kirjuta e-postil rain007@hot.ee. Teen parima pakkumise!

AS ARAVETE AGRO kuulutab välja konkursi

FARMIJUHATAJA Oleme spetsialiseerunud tootmishoonete, viilhallide, söödahoidlate, lautade, garaažide ja muude sarnaste hoonete püstitamisele.

Tel 508 4497, e-post info@morgander.ee, koduleht www.morgander.ee.

ametikoha täitmiseks

Sooviavaldus koos elulookirjeldusega palume saata aadressil Piibe mnt 16, 73501 Aravete alevik, Ambla vald, Järvamaa või e-postil info@araveteagro.ee hiljemalt 13. veebruariks 2015.

Täpsemat infot kandidaadile esitatavate nõuete ja töö sisu kohta saab tel 513 2664.

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

Müüa lumesahad MTZ ja T 40-le ette, 2,7 m hüdro pööramine 1200 eurot, 2,3 m käsitsi pööramine 900 eurot; uued, kinnitustega. Tel 5394 4250.

Müüa soodsalt uued silohaagised Pronar T 700 (laiad rehvid, lehtvedrud, diislivedrustus, hüdroluuk, hüdrojalg, täismass 21 000 kg, maht 34 kuupmeetrit). Hind 22 500 eurot + km. Tel 504 6286.

Müüa uus monokokk-haagis Pronar T669 (laiad rehvid, lehtvedrud, diislivedrustus, hüdroluuk, hüdrojalg, täismass 20 000 kg, maht 23 ruutmeetrit). Hind 16 900 eurot + km. Tel Tallinnas 504 6286, Adaveres 5552 4066; www.traktor.ee.

Müüa uued Pronari ja Samaszi liblik-lumesahad 1,7 m; 2,1 m; 2,6 m; 3,0 m ja 3,3 m, diagonaalsahad laiusega 2,6 m ja 3,2 m. Tel Tallinnas 504 6286, Adaveres 5552 4066; www.traktor.ee.

Jääketid 16,9/30-11; 16,9/38-9 jt, metsaveohaagised, lumesahk 2,5 m, kombainid ja kartulikombainid, rullipressid ja -kiletajad, pöördader Kverneland, kombikülvikud, veskid, siloniiduk 1,5 m, halumasin jm. Tel 506 3910.

Müüa minisaeraam Põlvas. Tel 506 6576, 522 1665; www.elmarpuit.ee.

Saeraam lõikab kett + ketas, el. 5,5 kW ja 7,5 kW, lõikab 6,5 m ja kuni 55 cm palki. Proovimise ja transpordi võimalus.

Tel 5374 9970.

Rehvid, veljed, sisekummid traktorile, laadurile, põllu-, metsa- ja ehitustöömasinale, veo- ja sõiduautole. Tel 513 2710 või 782 1441, vedu.

Hea teraviljakülvik Norra, sobob ka T-25-le, nugaäke (Rootsi).Müüa ader Kewreland, 6 hõlmaga täislint, karjamaa äke (Rootsi). Müüa traktor T25, T40 AM, kartuliisepanija (2realine), metsaveohaarats, sõnnikulaotaja, kartulirootor, kartulisaputaja (1- ja 2realine), kallutav, ühe sillaga käru; heinapress (väike pehme pall), sobib ka T 25-le. Laiad metsaväljaveo kummid velgedega T 25-le. Kartulipanija-vaheltharija torusse, rihvelrullid, rootorniiduk (2 ja 4 kettaga), lattniiduk, heinakaarutaja, looreha, 3- ja 5realine vaheltharija, S-piidega kultivaator, buldooser taharippesse, 1- ja 2hõlmaline ader (uus), 2- ja 3hõlmaline täisvintader T 40-le või MTZile, pealsepurustaja, kühvelkopp, põllurullid, võrkäke, heinapurustaja Taarup, GAZ 53 uue kabiiniga, kallur, nugaäke, karjamaaäke,jahuveski, tõstuk Kun. Kitsad vaheltharimisrattad MTZile, velgedel laiad uued kummid MTZile. kasvuhoonekarkassid ja väetisekülvik.

Müüa uus hüdrauliline puulõhkuja. Müüa kahveltõstuk. Tel 516 3405, 434 7789.

OST Vene ratastraktorid ja varuosad, mootorid, rehvid, sõnnikulaotajad, DT 75, TZ-4k-14 ja haakeriistad. Tel 5609 6431.

Ostan ühe sillaga kallutava käru, kartulipanija (torusse), pealsepurustaja, 1ja 2realise kartulisaputaja, Kun-tõstuki, metsahaaratsi või väljaveovintsi koos plaadiga, heinapurustaja Taarup või Kir, heinapressi (väike pall). Ostan rootorniiduki nelja kettaga. Ostan üherealise kartulisakutaja, piid, hammasrattad, T40 kardaanipikenduse. Ostan T-25 ukse ja 2 kummi. Tel 5568 3405.

TÖÖ OTSIN Suurloomaarst ootab tööpakkumisi Lõuna-Eestis. E-post vetmed@hot.ee. Üldehitustööd: katus, fassaad, sisetööd ja plaadimistööd. Tel 5629 3828.

PA K U N JK Otsa Talu otsib karjakut Tamsalu vallas Lääne-Virumaal. Ülesanneteks on loomade ajamine, söötmine ja muud tööd lüpsifarmis. Pakume konkurentsi-

võimelist tasu, ajakohaseid tingimusi, vajadusel elamispinda, tööd vahetustega. Tel 506 5182.

Otsime Soome tööle kogemustega sigalatöötajaid. Info tel 5699 4886 ja kodulehel www.estrek.ee Lüpsifarm Virumaal võtab tööle lüpsja.

Elamispind olemas. Info tel 515 7692.

Farm Valgamaal pakub tööd lüpsjale.

Tel 504 9827.

Pakun tööd lüpsjale-karjatalitajale. Korter puuküttega majas. Hea bussiühendus, kauplus lähedal. Info tel 527 2323.

Pakume tööd lüpsjale ja vasikatalitajale.

Lääne-Virumaa, Rakke vald. Tel 527 8804.

Anda üürile suur (340 m2) ja heas korras palkmaja Tarvastu vallas Väluste külas.

Ahiküte + elekter 32 A, Elioni internet.

NB! Aedvilja- või lambakasvatajale üürile tasuta! Info tel 5683 5577.

MITMESUGUST Ostan lambavilla üle Eesti. Hind kokkuleppel! Tel 526 9701.

Otsin oma noorpõlvesõpra, neiupõlvenimega Aime Kirssi, kes elas Viisu sohvoosis Koordi osakonnas (1964–1965).

Jaan, tel 5687 2142.

Müüa lõhestatud tammest aiaposte, kuivanud kaks aastat, 1,5 meetrit, alates 500 tk, kohaletoimetamine hinnas. Tel 5370 1680.

51/187/100 vaikne, rahu armastav üksik mees Haapsalust vajab lähedalt ausat mees- või naissõpra, kes pakub talvehooajati detsembrist maini tööd. Tel 473 2078.

Pakume NPK väetiseid teraviljale, rapsile, kartulile. Tel 515 5673.

Kaardid ennustavad, tel 900 1727.

Kogenud ennustajad 24 tundi, hind 1,09 eurot/min. Uue aasta ennustus meilile: ennustus.ee Ostan eestiaegseid fotosid ja postkaarte: kirikud, ausambad, sõdurid, mõisad, laevad, raudteejaamad jne. Kuni 10e tk.

Tel 5395 8295.

Nõuandeliin, tel 900 5020. Töö-, tervise-, armastuse- ja suhteprobleemid, 24 tundi.

Kõne hind 0,97 eurot/min.

Ostan nõukogudeaegseid suveniir-mudelautosid (mõõtkava 1 : 43), nende karpe ja Piko rongikomplekte. Tel 510 7375.

Müüa soodsa hinnaga talusealiha. Vajadusel tükeldamine. Info tel 505 9151 või 5354 3002.

Müüa suitsuvorsti ja maasinki väikehulgi, kohaletoomisega. Info tel 5351 7414 või 505 9151.

TULEME KOKKU J. V. Veski nim Maarja põhikool tähistab 14. märtsil kooli 335. aastapäeva. Kell 160 kogunemine, kell 18 kontsertaktus, kell 20 tantsuõhtu ansambliga.

TEENUS Aitan müüa põllu- ja metsamaad väga hea hinnaga. Kiired tehingud. Tel 5620 4096.

Mobiilne lintsaekaatriteenus üle Eesti.

Osutan teenust ka mobiilse halumasina ja -seimriga. Tel 528 0616, e-post ardi.s@neti.ee.

Liikuva lintsaekaatri teenus. Ei vaja elektrit. Tel 502 6732 või 517 0623.

Mobiilse lintsaekaatri teenus kliendi õuel.

Tel 5662 0921.

Pakume silo tallamise teenust K 701-ga.

Soovi korral võimalus tellida ka mitu masinat. Hind 40 eurot/h + km. Tel 5554 0363.

Tallinna Nõid võtab vastu. Estonia pst 3. Tel 5556 6180.

mets.ee

Lisaks lumekopad, lumesahad, harjad, V-sahad jpm.

Teeni oma metsast tulu mob 508 9402 tel 766 8056

Reakuulutusi saab anda internetis aadressil kuulutus.lehed.ee, MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015 e-postiga liis.aru@lehed.ee ning kõikides Eesti Posti kontorites üle Eesti. Info telefonil 680 4506.

Pakun raamatupidamisteenust. Tel 5620 5355.

Juubeli pillimees (ühemeheorkester).

Tel 5647 2730.

Pakume metsamaterjali väljaveoteenust Jõgeva- ja Tartumaal. Valtra + vedav käru. Vajadusel aitame ka raietööga. Tel 5563 4614.

Teeme liikuva ketassaeraamiga Kara teenustööd. Tööpiirkond Lõuna-Eestis, lisainfo telefoni teel. Hind mõistlik. Janek, tel 501 5696.

Katused, fassaadid, üldehitus, viimistlustööd, metallitööd, puidust aknad ja uksed. Teostame töid üle Eesti. Tel 5352 9476.

Parapsühholoog Ž. Stepanjan aitab alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse, ülekaalulisuse, radikuliidi ja stressi puhul. Konsultatsioon. Tel 5858 8910.

ülesnäitamine; uudishimulikkus ning pühendumine tulemuste saavutamisele; inglise ja vene keele oskus nii kõnes kui ka kirjas; IT-oskused (PowerPoint, Excel, Word). Adama pakub teile dünaamilist tööd ambitsioonikas ja rahvusvahelises ettevõttes. Me hindame ja ergutame isiklikke algatusi. Teie töötulemusi premeeritakse sissetuleku, kodukontori, ametiauto ja muude hüvedega. Kandideerimiseks saatke palun ingliskeelne CV e-postile Erika.Povilioniene@adama. com hiljemalt 25.02.2015. Konfidentsiaalsus on garanteeritud.

KUULUTUS.LEHED.EE

Mälestame Sind.

Täname Sind.

IVI VIROLAINEN Aatmaa OÜ

Autor:

50 38 045

Osades: (Tallinna Linnateater)

RENT Rendile anda mobiilne halumasin Japa 700 TRE. Hind 30 eurot päev. Asub Raplamaal. Tel 5810 6291, e-post ardi.s@ neti.ee.

ADAMA is a leading global manufacturer and distributor worldwide of cropprotection solutions. The company is ranked seventh in the world in the overall agrochemicals industry. ADAMA Northern Europe B.V. is based in Leusden, the Netherlands from where we serve the Benelux, Scandinavia, the Baltic countries and Belarus. The attention is focused on the best service and support to our customers. To build further on our success, we want to get in touch with enthusiastic candidates for the position of:

TÕLKED Tõlge reklaamile lk 31. Adama on juhtiv globaalne taimekaitselahenduste valmistaja ja turustaja. Ettevõte on maailmas seitsmendal kohal, pidades silmas kogu agrokeemia tööstust.

Adama Northern Europe B.V. baseerub Madalmaades Leusdenis, kust tegeleb Beneluxi, Skandinaavia, Balti riikide ja Valgevenega. Tähelepanu on suunatud klientidele parima teeninduse ja toe pakkumisele. Otsime ettevõtte tehnilise toe juhti Eestis. Kohustused: igapäevased tegevused Adama eesmärkide saavutamiseks; Adama toodete ajakohastamine ning uuringute ja tehnilise väljaõppe korraldamine kasvatajatele, farmeritele ja turustajatele; regulaarselt teel olemine, et viia teavet kohalikele farmeritele eesmärgiga võtta kasutusele Adama tooted; panuse andmine tooteportfelli arendamiseks; igapäevased kohustused koos Balti meeskonnaga.

Vajalik: bakalaureuse- või magistrikraad agronoomia erialal; vähemalt 3 aastat töökogemust taimekaitsetoodete turul; esmaklassilised suhtlusoskused (mõjutamis- ja veenmisvõime); võime töötada nii meeskonnas kui ka iseseisvalt; suurepärane oskus korraldada ärisuheteid; vankumatu tööeetika ja motiveerituse

Ilves: „Ma ei taha oma naise minevikus tuhnida, ma ei taha talle midagi ette heita, igalühel võib olla eelmiseid suhteid, aga ma tahan siiski teada…

Miks ta mulle neist kogu aeg räägib?

Kas suhted jätkuvad? Minu selja taga?“ Orav: „Oma naise pärast võid sa küll päris rahulik olla!“

Business Technical Support Manager Estonia

Jant ühes vaatuses, kestab üle ühe tunni

“ P ü h e n d a tu d W a b a r i i g i a a s ta p ä e v a l e j a R i i g i k o g u v a l i m i s te l e , j a s e e e i o l e o r a v a - e g a ilvesepartei reklaam. Oled eestlane või ei ole!”

Ivan Orav 01.02 VALGA KULTUURIKESKUS kl 15 01.02 VÕRU KANNEL kl 18 02.02 TARTU VANEMUINE kl 19 08.02 KURESSAARE KULTUURIVARA kl 17 10.02 MÄRJAMAA RAHVAMAJA kl 19 14.02 JÕHVI KONTSERDIMAJA kl 12 14.02 TALLINN LAAGRI CITY kl 19 15.02 RAKVERE TEATER kl 15 15.02 PAIDE KULTUURIKESKUS kl 19

20.02 RAE KULTUURIKESKUS kl 19 21.02 HAAPSALU KULTUURIKESKUS kl 15 21.02 PÄRNU KONTSERDIMAJA kl 19 22.02 VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT kl 16 LISAETENDUSED: 08.02 KURESSAARE KULTUURIVARA kl 19.30 15.02 RAKVERE TEATER kl 12 22.02 TARTU KONTSERDIMAJA kl 19.30

Responsibilities: • • • • •

Daily activities reaching ADAMA goals in Estonia region.

Conducting of ADAMA products updates, trials and technical trainings to growers, farmers and distributors in Estonia region.

Regularly being on the road to transfer knowledge to local farmers in order to launch ADAMA products.

Providing input to the development of the ADAMA products portfolio.

Daily responsibilities together with ADAMA Baltic team.

Required: PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM KUULUTAB VÄLJA AVALIKU KONKURSI

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUMI JUHI AMETIKOHA TÄITMISEKS

Muuseum asub Tartu maakonnas.

Muuseumi postiaadress on Pargi 4, Ülenurme alevik, 61714 Tartu maakond.

Muuseumi põhiülesanne on jäädvustada Eesti maakultuuri, põllumajanduslikku tootmist, omandisuhteid, põllumajandusharidust ja -teadust; koguda ja säilitada asjakohast ainest, uurida seda teaduslikult ning eksponeerida ja vahendada üldsusele, lähtudes teaduse ja ühiskonna vajadustest ning huvidest; edendada kultuuriantropoloogia-, museoloogia- ja muuseumipedagoogikatööd ning säilitada ja arendada ajaloolist mõisakompleksi kui tervikut.

Konkursil osaleja haridus, teadmised, oskused ja kogemused peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kõrgharidus; 2) vähemalt 3aastane organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus; 3) eesti keele oskus tasemel C1 (kõrgtasemel) ja ühe võõrkeele oskus tasemel B2 (kesktasemel) koos ametisõnavara valdamisega; 4) muuseumi juhtimiseks vajalike õigusaktide tundmine; 5) üldised majandusteadmised ja teadmised riigiasutuse eelarve koostamisest; 6) juhtimispõhimõtete tundmine ja nende praktilise rakendamise oskus, oskus planeerida tööprotsessi ning korraldada alluvate tööd; 7) hea suhtlusoskus, sealhulgas oskus suhelda avalikkusega ning teha koostööd avalike huvide elluviimisel.

• • • • • • • • •

Bachelor’s or Master’s degree in Agronomy field.

At least 3 years working experience in the crop protection market.

Strong communication skills with the ability to influence and convince.

Ability to work in team as well as self-reliant.

Excellent in managing business relations.

Demonstration of strong work ethic and self-motivation.

Inquisitive and determined to achieve results.

Knowledge of English and Russian language, in speech as well as in writing.

IT skills (Power Point, Excel, Word).

We offer ADAMA offers you a dynamic job within an ambitious and international enterprise.

We appreciate and stimulate personal initiatives. Your performances will be rewarded with a comprehensive salary, home office, company car and other benefits.

Contact and information Please apply with C.V. in English to: Erika.Povilioniene@adama.com Confidentiality is guaranteed.

Closing date: 25th of February, 2015.

Muuseumi juht valitakse avaliku konkursi korras kuni 5 aastaks.

Konkursil osalemiseks palume esitada motiveeritud taotlus kandideerimiseks, elulookirjeldus, haridust tõendava dokumendi koopia, ametikohale vastavust tõendavate muude dokumentide koopiad, kandidaadi tegevuskava muuseumi juhina (pikkus kuni 2 lk) ning kandidaadi soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendi koopiad konkursikomisjonile aadressil Lai tn 39/41, 15056 Tallinn või faksi teel numbril 625 6200 või elektroonilisel aadressil konkurss@agri.ee märgusõnaga „Muuseumi konkurss” hiljemalt 31. märtsil 2015.

UAB „ADAMA Northern Europe” www.adama.com | Ulonų tn. 2, LT-08245 Vilnius, Lithuania | +370 5 2108622

Lisainfo Põllumajandusministeeriumi personaliosakonnast telefonil 625 6177.

Vt tõlget rubriigist „Tõlked” lk 31.

31

32 R E I S I K A L E N D E R REISI SIHT

KUUPÄEV

Reklaam HEIKE KIIV. Tel 680 4459, e-post heike.kiiv@lehed.e MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

HIND

TRANSPORT, MAJUTUS, LISAINFO

KORRALDAJA

Austria Austria ringreis: Viin, Salzburg, Baden, Viini mets 7 päeva

7 päeva: 19.-25.04 28.06.-04.07 26.07.-01.08

19.04: al 245 € 28.06: al 219 € 26.07: al 225 €

Viin, Doonau väikelinnad, Salzkammerguti mäed ja järved, Alpid ning Hohenwerfeni kindlus 8 päeva

8 päeva: 17.-24.05 12.-19.07 01.-08.08 16.-23.08

17.05: al 305 € 12.07: al 295 € 01.08: al 259 € 16.08: al 295 €

26.06.-07.07 13.-24.08 29.08.-09.09

al 449 € al 489 € al 449 €

mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s 7päevasel reisil: Viin (Schönbrunni loss, Hofburgi lossikompleks, Püha Stefani katedraal, Huntertwasseri maja), Salzburg (Püha Peetri kirik, Mozarti residents, Hochensalzburgi kindlus, Mirabelli lossiaed), Viini mets (Hinterbrühl), Baden – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

8päevasel reisil: Viin, Doonau väikelinnad (Melk, Dürnstein, Krems), Salzkammerguti mäed ja järved, Hallstatt, Mondsee, Bad Ischl, Alpid ning Hohenwerfeni kindlus – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.carinthia.ee.

CARINTHIA REISEN Asume uuel aadressil: Toompuiestee 17a, III korrus (enne asusime Pronksi 3) tel 640 3928, 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

Horvaatia Horvaatia puhkusereis

kõigi mug. turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! hotell** (kahene majutus, dušš ja WC igas toas); h/s iga päev; lisatasu eest hotell*** ja hotell*** + õ/s Kuus täispäeva Horvaatias, kuurordis Kvarneri Rivieral, Rovinj, Pula, Motovun, Krk’i saar, Plitvice järved, Zagreb – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osadel sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

Täpsem info aadressil www.bohemiantravel.ee. Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele.

BOHEMIAN TRAVEL Asume uuel aadressil: Toompuiestee 17a, III korrus (enne asusime Pronksi 3) tel 640 3928, 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Itaalia Itaalia ringreis

9 päeva: 14.-22.03 18.-26.04 09.-17.05 06.-14.06 04.-12.07 18.-26.07 01.-09.08 15.-23.08

14.03: al 279 € 18.04: al 309 € 09.05: al 279 € 06.06: al 289 € 04.07: al 289 € 18.07: al 299 € 01.08: al 289 € 15.08: al 289 €

Põhja-Itaalia

9 päeva: 04.-12.04 23.-31.05 03.-11.07 18.-26.07 22.-30.08 03.-11.10

04.04: al 289 € 23.05: al 289 € 03.07: al 309 € 18.07: al 319 € 22.08: al 299 € 03.10: al 289 €

Uus reis! Toscana

10 päeva: 03.-12.09 18.-27.09

al 349 € al 339 €

kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s iga päev PSiena, Volterra, Elba saar, Pisa, Firenze, Lucca, San Gimignano, Monteriggioni, Parma. Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Müük on alanud!

17.-23.05 11.-17.07 10.-16.08 04.-10.09

17.05: al 189 € 11.07: al 225 € 10.08: al 195 € 04.09: al 169 €

mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s; lisatasu eest hotell*** Kolm päeva Tšehhis! Praha, Karlovy Vary, Kutna Hora – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

Täpsem info aadressil www.bohemiantravel.ee.

mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööd bussis! hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s iga päev Rooma, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia - eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.lastrada.ee.

mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s iga päev Milano, Garda ja Como järved, Bellagio, Sirmione, Verona, Veneetsia, Murano ja Burano saared, Trieste, Miramare loss – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.lastrada.ee.

LA STRADA Asume uuel aadressil: Toompuiestee 17a, III korrus (enne asusime Pronksi 3) tel 640 3929, 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Tšehhi Praha, Karlovy Vary, Kutna Hora

BOHEMIAN TRAVEL Asume uuel aadressil: Toompuiestee 17a, III korrus (enne asusime Pronksi 3) tel 640 3928, 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Ungari 7 päeva: Budapest, Esztergom, Szentendre, Visegrad 8 päeva: lisaks Balatoni järv, Tihany, Szekesfehérvar 18.10, 14.03 ja 11.04 lisaks Hévizi termaaljärv

7 päeva: 02.-08.08

02.08: al 189 €

8 päeva: 14.-21.03 11.-18.04 06.-13.06 19.-26.07 31.07.-07.08 20.-27.08

14.03: al 189 € 11.04: al 209 € 06.06: al 219 € 19.07: al 232 € 31.07: al 209 € 20.08: al 239 €

REISIKALENDER 2015 TALLINN Narva mnt 7-347, III sissepääs, III korrus tel 610 9321, 610 9322 e-post tallinn@virureisid.ee JÕHVI Keskväljak 9 tel 337 0594, 337 1216 e-post viru.reisid@neti.ee www.virureisid.ee TARTU Tartu Reisibüroo OÜ Aleksandri 8, tel 734 4190 PÄRNU Pärnu Reisibüroo Rüütli 32, tel 444 5105

mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööd bussis! hotell** (kahene majutus, dušš ja WC igas toas); h/s; viisavaba; lisatasu eest hotell*** Kaks päeva Budapestis (Buda loss, Vajdahunyadi lossikompleks, Gellerti mägi, Kaluribastion jpm), Szechenyi – üks Euroopa suurimaid termaalveebasseinide komplekse, kolm linna Doonau kallastel: Esztergom, Visegrad, Szentendre – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

8päevasel reisil veedame Ungaris päeva rohkem. Lisaks tavapärasele programmile näeme Balatoni järve, Tihany poolsaart ning Szekesfehérvari. Sügisel ja kevadel külastame ka Hévizi termaaljärve.

Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 13.–25.05; LONDON-PARIIS (11 p) 09.–19.07. H: 349 € 24.06.–06.07; 23.07.–04.08; 05.–17.09; 24.09.–06.10. ŠOTIMAA-INGLISMAA-LONDON (13 p) 22.07.–03.08; H: al 379 € 07.–19.08 lisareis! H: 469 € HISPAANIA PUHKUS (14 p) 26.04.–09.05; UUDIS! LONDON –LÕUNA-INGLISMAA (10 p) 07.–16.08.

20.09.–03.10. H: al 439 € H: 317 €

BOHEMIAN TRAVEL Asume uuel aadressil: Toompuiestee 17a, III korrus (enne asusime Pronksi 3) tel 640 3928, 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

15.–20.06; 08.–13.08; 18.–23.10. H: al 169 € BUDAPEST, BALATONI JÄRV, KRAKOW JA WIELICZKA SOOLAKAEVANDUS (6 p) 14.–19.03; 15.–20.03; 15.–20.06; 09.–14.08; 18.–23.10. H: al 179 € PETERBURI, TSARSKOJE SELO, PETERHOF HISPAANIA PUHKUS (12 p) 01.–12.05; 16.–27.10. H: 389 € UUDIS! PARIIS JA PUHKUS ATLANDI OOKEANI ÄÄRES (3 p) 15.–17.05; 22.–24.05; 29.–31.05; 03.–05.07.

SUUR HISPAANIA RINGREIS (15 p) 22.07.–05.08 (välja 10.–20.07. H: 349 € H: 119 € müüdud); 05.–19.08 lisabuss! H: 468 € PARIIS – LOIRE’I ORU LOSSID – BRETOONIMAA – UUDIS! NOSTALGILINE VALGEVENE 11.–17.07. H: 199 € BERLIIN JA TROOPILINE PARADIIS (6 p) 14.–19.03; NORMANDIA (11 p) 06.–16.08. H: 349 € UUDIS! MOSKVA KULDNE RING (8 p) 11.–18.07.

UUDIS! SIGULDA LILLELAAT (1 p) 02.05.2015 H: 22 € 15.–20.03; 15.–20.06; 17.–22.10. H: 179 € PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 20.–30.08.

H: 299 € UNELMATE PARIIS (9 p) 13.–21.03; 14.–22.03; REIS SAKSAMAA SÜDAMESSE (8 p) 14.–21.06.

H: 249 € H: 399 € HORVAATIA-SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 07.–15.08. H: 279 € SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI (9 p) UUDIS! IMELINE GOTLAND (6 p) 15.–20.06.

H: 299 € 17.–26.05; 02.–.11.06; 27.06.–06.07; 24.07.–02.08; ITAALIA RINGREIS (9 p) 13.–21.03; 14.–22.03; 10.–18.07. H: 319 € UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 04.–10.06; 20.–26.08. 20.08.–29.08; 04.09.–13.09. H: al 249 € 30.03.–07.04; 04.–12.06; 09.–17.07; 21.–29.08; FANTASTILISED AUSTRIA VÄIKELINNAD (9 p) H: 289 € HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERT24.09.–02.10; 17.–25.10. H: al 279 € FANTASTILINE PÕHJA-NORRA (NORDKAPP) – SEGOVIINA RINGREIS KOOS PUHKSEGA (13 p) KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (11 p) 28.03.–07.04 14.–22.06. H: 319 € AUSTRIA-BAIERI-ŠVEITS-LICHTENSTEIN (10 p) LOFOODID JA LAPIMAA (8 p) 25.06.–02.07; 15.–27.05; 25.06.–07.07; 21.07.–02.08; 18.–30.08; (lihavõtted Roomas); 02.–12.06; 09.–19.07; 25.06.–04.07; 20.–29.08. H: 293 € 05.–12.08. H: 309 € 02.–14.09. H: al 349 € 19.08.–29.08; 22.09.–02.10. H: 319–379 € HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOUUDIS! SUUR ITAALIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA BAIERIMAA-ŠVEITS-LICHTENSTEIN-TŠEHHI-POOLA CZESTOCHOWA – PRAHA – VARSSAVI – KARLOVY 01.–13.06; 05.–17.08. H: al 439 € (9 p) 26.06.–04.07; 21.–29.08. H: 269 € VARY – KARLŠTEJN (6 p) 14.–19.03; 15.–20.03; VIINA – MONTENEGRO – ALBAANIA (14 p) 04.–17.09.

Eelregistreerimissoodustus 10% kuni 1. veebruarini 2015 KASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDE HOLLAND (10 p, laev-buss-laev) 20.–29.04. H: 389 € KASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDES HOLLAND (10 p, laev-buss) 19.–28.04. H: 379 € HOLLANDI LILLEFESTIVAL (7 p, laev-buss) 22.–28.04.

H 309 €

H: 399 € UUDIS! ISTANBUL JA RUMEENIA – BULGAARIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA MUSTA MERE ÄÄRES (14 p) 21.07.–03.08; 03.–16.09. H: al 429 € MALTA-SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 26.09.–11.10. H: 669 € HISPAANIA-PORTUGAL-MAROKO (21 p) 23.09.–13.10.

H: 769 € SUUR TÜRGI RINGREIS JA KÜPROS (23 p) 20.09.–12.10. H: 849 €

VENEKEELSED RÜHMAD!

ITAALIA RINGREIS (9 p) 09.– 17.07. H: 299 € UNELMATE PARIIS (9 p) 07.–15.08. H: 279 € HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 18.–30.08. H: 369 € KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 24.09.–06.10.

H: 379 € HISPAANIA PUHKUS (14 p) 21.09.–04.10. H: 459 €

Väljasõitudega: Jõhvist, Tallinnast, Tartust, Pärnust. Püsiklientidele ja gruppidele soodushinnad. NB! Bussikohtade broneerimine seniks, kuni kohti jätkub! NB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata meie kodulehte www.virureisid.ee!

isega veebruaris m lju vä ad h ko ed ASSE. Viimas REISID EKSOOTIK

12.–24.02 TANSAANIA Safari ja puhkus Sansibaril

19.02.–04.03 BRASIILIA

Rio de Janeiro, karneval, kalurikülad, Iguassu joad

13.–25.02.2015 KUUBA Ehedalt ja vahetult

26.02.–13.03 PERUU

Amazonas, Machu Picchu, Cusco, Vaikne ookean HELISTA tel 601 5870

VAATA www.kontiki.ee

M E E L E L A H U T U S 33

MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

R A A M AT U D

JÄ R J E J U T T Hans Magnus Enzensberger.

Intelligentsuse eksiaias.

Idioodijuht.

48 lk.

Loomingu Raamatukogu.

Saksa elav klassik (sünd 1929) küsib oma iroonilises essees: mis on common sense? Loovus? Inspiratsioon? Empaatia? Naiivsus?

Intuitsioon? Kuidas neid mõõta?

Traditsioonilistest IQ-testidest selleks ei piisa. Me ei ole piisavalt intelligentsed, et teada, mis intelligentsus on. Saksa keelest tõlkinud Maarja Kangro.

Kristel Vilbaste.

Metsa rüpes.

40 lk.

Koolibri.

Raamatu autor Kristel Vilbaste on lastelugusid kirjutanud nendel teemadel, mille kohta tema tütred küsimusi esitasid.

Et õppida tundma seda, mida armastada – pisikesi karupoegi, pehmeid sulepalle, imeilusaid lilli. Seda, mida õpid armastama lapseeas, hoiad kogu elu! Natalja Litvinova tundlikud illustratsioonid muudavad raamatu elavaks ja meeldejäävaks.

Ben Ambridge.

PQ. Testi oma psühholoogilist intelligentsust.

344 lk.

Tänapäev.

Kõik on kuulnud IQst või emotsionaalsest intelligentsusest EQst. Aga mis on PQ? Raamatu eesmärk on selgitada, miks inimesed

teevad kõike seda, mida nad teevad. See on mõeldud inspireerima lugejat otsima vastuseid kõigile küsimustele, mis igapäevaelus esile kerkivad – kõige sügavamatest kõige triviaalsemateni välja.

Aga see ei ole psühholoogiaõpik täis pikki igavaid katseid ning keerulisi teooriad. Selle asemel leidub siin terve hulk interaktiivseid teste, mille abil saab mõõta oma isiksust, intelligentsust, moraalseid väärtusi, mõtlemisstiili, joonistusoskust, loogiliselt mõtlemise võimet jpm. Inglise keelest tõlkinud Heija-Liis Ristikivi, kujundanud Margit Randmäe.

M. Agejev.

Romaan kokaiiniga.

Ajavaim.

168 lk.

Koolibri.

Nõukogude perioodi algusaastad olid vene kultuuris erakordselt viljakad ja otsingulised, mida tõestab ka nende kaante vahele jõudnud unustatud pärl, 1934. aastal pseudonüümi M. Agejev all Pariisis ilmunud “Romaan kokaiiniga”. See on dostojevskilik rännak läbi ühe noore mehe filosoofiliste mõtiskluste ja kokaiinisõltuvuse ühiskondlikult keerulistel aegadel, olles omamoodi vene vaste Thomas De Quincey klassikalisele “Inglise oopiumisööja pihtimustele”.

Tõlkinud Kaspar Jassa.

Heike Roland, Stefanie Thomas.

Kummipunumine!

Ilma aluseta.

48 lk.

Tänapäev.

Moekaid käepaelu saad punuda, kus tahes oled: koolibussis, ujulas, diivanil. Isegi vahetunnis – punuda saad nüüd alati ja igal pool! Paelad on seal, kus oled

sina. Neid saab teha käigupealt.

Lahedaid kummirõngaid võib kokku põimida, kasutades sõrmi, heegelnõela, kahvlit või topeltkahvlit. Käepaelu võib kinkida parimale sõbrannale või talismaniks enne pikka reisi. Oleme sinu jaoks välja mõelnud kaksteist käepaela, mis vastavad kõigile su soovidele.

Kummirõngaid on läbipaistmatuid, läbipaistvaid, helendavaid, ja mitmevärvilisi – nendest ehete kujundamine on lõbus. Tõlkinud Eve Sooneste.

Robert van Gulik.

Kohtunik Di kuulsad juhtumid.

272 lk.

Tänapäev.

Algupärane XIII sajandi Hiina detektiivromaan. See tõlge on valminud peamiselt Vaikse ookeani sõdade ajal, kui pidev reisimine seoses mitmesuguste sõjaaja kohustustega tegi võimatuks teised ja keerukamad uurimused sinoloogia vallas. Eessõna, järelsõna ja märkused on lisatud hiljem, minu viibimise ajal Washingtonis.

Tõlkinud Kersti Unt, värsid tõlkinud Märt Läänemets, kujundanud Dan Mikkin.

JOHANNES TART Andrus Nilk.

Salumets.

Muutumised.

272 lk.

Hea Lugu.

Kui midagi teed, siis tee täie pühendumusega. See on olnud Jaak Salumetsa kreedo, mida ta on järginud korvpallurina, treenerina ja igas muus ametis, mis talle leiva lauale toonud. Muhe ja ehe.

Otsekohene, aus ja karismaatiline. Nõudlik, õiglane, hooliv. Nii korvpallurina kui ka treenerina tahtis Jaak alati võita, ja sageli võitiski.

Treeneritöö haripunktis juhtis ta Kalevi meeskonna 1991. aastal NSV Liidu meistriks ja Eesti koondise kaks aastat hiljem Euroopa meistrivõistlustel kuuendaks. Nii palli- kui ka elumängu väljakutelt on ta lahkunud sirge seljaga, jäänud iseenda vastu ausaks ja oma põhimõtetele truuks. Ta räägib selles raamatus õppetundidest, mida 66 aasta jooksul on kogenud.

Mark Twain.

Tom Sawyeri ja Huckleberry Finni seiklused.

504 lk.

Hea Lugu.

Aadu Must.

Perekonnaloo uurija käsiraamat.

392 lk.

Hea Lugu.

Oma perekonnaloo tundmine on võtmeks, mis aitab mõista kogu rahva ajalugu ja kultuuri. Meie esivanemate lood, põnevad ja õpetlikud, on paraku peidetud kümnete arhiivide sadadesse toimikutesse. Nende ülesleidmine on tõeline kunst. Just seda kunsti Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must meile õpetabki.

“Tom Sawyeri seiklused” kirjeldab Mississippi kaldal asuva unise väikelinna St. Petersburgi idülli, mille Tom Sawyer oma sõpradega põhjalikult pea peale pöörab.

“Huckleberry Finni seiklusi” peetakse aga esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.

PIIBUJUT T

gavere Sü r Minu 1954. a viimane päev algas bussisõiduga Tartust Viljandi kaudu Sürgaveresse (mille lähedal käis masina-traktorijaama ehitamine), kaasas portfellitäis avansiraha, mida töölised enne aastavahetust pikisilmi ootasid. Olin seal sel ajal ehitustööde juhataja. Tartu–Viljandi maantee oli Võrtsjärve juures nii hange tuisanud, et liinibussi juht nägi tõsist vaeva lumevallidest läbi murdmisega.

Viljandisse jõudsin pärast keskpäeva, mil buss Sürgavere poole oli kas läinud või see tuisanud tee tõttu ei väljunudki.

Võtsin ette jalgsimatka (ca 15 km), et jõuda veel päevavalgel töömehi rahaga rõõmustama. Oli juba pime, kui kohale jõudsin ja sain meestele töötasu välja maksta.

Läbielatud olukord on praeguse ajaga võrreldes mõeldamatu, sest liiklus maanteedel on mitmekordistunud, seetõttu ka teed hooldatud, kasutusel mobiiltelefon, ja muidugi ei käida enam ammu sularahaga sel viisil ümber.

Katkendeid Džezkazgani vangilaagrisse saadetud mehe kirjadest ja meenutustest.

Kirjad vasekaevandusest

22.

Linn ei ole siit kaugel, kuulda on raadio valjuhääldaja loba, ümbrus lage, kergelt künklik ja kõle. Näen stepis pisikesi lapsi, kes korjavad lilli, valged anemoonid ja üksikud tulbid on juba avanud õied.

Varsti lähen tagasi laagrisse, aega oleks ju kella 2-ni öösel.

Ei ole huvi linna minna, joomine ei meeldi mulle, hoidun sellest täielikult, pean oma otsusest kinni. Kui jõuan kodumaale, oma pere juurde, siis võtan ainult veini. Mu ilus isakodu on ära lõhutud, vaeseks tehtud. Tarvis on seda uuesti üles ehitada. Küsimus, mida ma seal nüüd tegema hakkan, paneb juba mõtlema. Kõik on muutund. On vara mõelda, ei tea veel olukorda kodus ega kodumaal.

2. V

Kolmas päev puhkust, kedagi välja ei lasta, üldrežiimi olukord. Ilm jahe, tuuline. Olen leband kogu aja voodil, lugesin L. Tolstoi “Kasakaid”. Ootan kirja kodust, post toodi – ei ole.

Loen just sellepärast, et peletada mõtteid, mis tahes või tahtmata siirduvad koduradadele. Meenuvad möödunud ajad, mis oli seal 7 aastat tagasi. Pidin ühel võimalusel, kui 2/3 kohus, nagu räägiti 20., juba ka sõidus olema. Praegu jääb ainuke tee vist juunikuul, kui aeg täis saab. Komisjonijutud on ka kaugele jäänd.

7. V

Esmaspäev, lähen tööle kella 5-ks õhtul. Praegu on 4 ümber. Istun töökoha juures kivikarjääri äärel, päikesepaisteline ilus ilm. Ümberringi vaikus, ainult kaevanduse juurest kostab harva väljavalatud kivide kolinat. Õitsevad tulbid, on ka veel valgeid anemoone, tulikalisi on kaht liiki, ühel peened lehed ja suuremad õied. Eile võtsin umbkaudu päevad kokku. Ootus-igatsus on suur. Kuna jälle saaks kodumaal istuda vaikse looduse rüpes, istuda oma perega, tunda end vabana ja õnnelikuna. Tüdimus on suur siinsest hallist ja tüütust elust. Kuna pääseb? Täna saatsin kirja Armildele.

14. V

Hommik, kell on 6. Leban veel voodis. Ruumis suurem osa meestest magavad veel, üksikud, kes lähevad tööle, korraldavad oma toiminguid. Mina olen sel nädalal tööl päeval, väljaminek toimub pool kaheksa. Ilm on ilus, soe, samuti ka eilsel puhkepäeval. Osa rahvast käis autoga kalal, kusagil jõe ääres.

Olin kodus, õhtul laadisime vanas tsoonis vagunit.

Tüdimus on suur Täna pidi algama komisjoni töö. Kuues barakk, ehk siinsest hallist “otdeli” maja, kus asus esi- ja tüütust mene kergrežiimi punkt, on elust. Kuna ümber korraldatud komisjo- pääseb? ni tööks. Ehitati sisse köök, värviti. Rätsepad tegid uue voodivarustuse, kõik mugavused. Komisjoni toitlustamiseks pidavat härg tapetama. Kaks kokka on ka kohal, kes toitlustamist korraldavad.

Eile, see on laupäeva öösi, nägin halba und – olin kodus, nagu jõe ääres heinamaal, isa pidi kuhugi ära minema, jätsin temaga jumalaga, või tervitasin, suudlesin tema kätt. Muretsen ta pärast. Eile ma kirja ei kirjutand, uudiseid ei ole veel.

Saab näha, milliseks kujuneb järgmine nädal. Juttude põhjal pidi komisjon esialgu läbi vaatama teise “otdeli” meeste avaldused.

17. V Tööd alustas komisjon alul II “otdelist”, päevas võeti ette umbes 50 meest. Täna läksid Aikolski naisvangid Kengiri komand. põllumajandust abistama, ca 40 naist.

21. V Lähen öövahetusse, kell on poole nelja ümber. Istun karjääris, võtan päikest, töö alguseni on aega veel 1,5 tundi. Ilm on päikesepaisteline, kuid tuuline, kohati keerutab juba tugevaid tolmukeeriseid. Taimestik käesoleval aastal on hulga rikkalikum. Kevad on vihmasem ja mitte külm.

Praegu komisjon töötab. Ees on II “otdeli” inimesed, läbi vaadatud peaks olema 200 avalduse ümber. Arvatavasti läheb veel paar nädalat teise “otdeliga”. Siis peaks järjekorras ette tulema meie maja. Aeg oodates on pikk. Läheks iga minut oma perekonna juurde, kus oleks hädasti minu abi tarvis.

Järjekord venib, võib-olla saab minu aeg enne täis, kui komisjoni ette jõuan.

Järgneb

Naeris Tuntud leiutaja tuli kapist välja Mitmed avaliku elu tegelased on viimastel nädalatel kapist välja tulnud. Eile õhtul kell pool kaheksa tuli kapist välja tuntud Põlva leiutaja Anatoli Ploom.

Uurime leiutajalt, miks ta üldse kappi läks.

“Eks ikka selleks, et ennast kaitsta. Olen juba vanem mees ega kannata, kui mu kallal kogu aeg irisetakse. Naine teeb ainult süüa, aga mina pesku nõud ja viigu ka prügi välja. Tundsin, et see ei ole õiglane. Ühel hommikul viskas nii üle, et otsustasin end naise eest ära peita.”

Uurime, millal mees kappi läks.

“Tõusin hommikul veerand seitse, käisin koeraga jalutamas. Siis tõin ajalehe postkastist ära, keetsin kohvi ja sõin võileiba. Eks see kõik oma aja võttis, aga umbes seitsme kandis otsustasin, et nüüd on õige aeg.”

Kindlasti huvitab lugejat, kuidas mees end kapis tundis.

“Sandisti,” tunnistab Ploom.

“Väga kitsas oli. Seal ripub mitu talvemantlit, paar vana ülikonda, lisaks naise kleidid. Pidin need kõik tagumise seina vastu suruma, et ise ära mahuksin.

Teine probleem oli see, et naine oli hiljuti kapis koitõrjet teinud.

Lavendlihais ajas hirmsasti aevastama.”

Uurime veel, millega mees kapis olles tegeles.

“Eks ma esialgu tukastasin natuke, aga siis hakkasin raamatut lugema. Mul oli taskulamp kaasas. Kui tahad, et kapis igav ei hakkaks, pead ikka kaval olema.”

Kuid mida naine samal ajal tegi?

“Alguses otsis mind paar tundi kodus ja linna peal taga, siis helistas politseisse. Aga mina olin vait kui sukk, mõtlesin, et nii lihtsalt ma ennast ka kätte ei anna.

Kuid õhtuks tüütas kapis istumine ära. Kõht läks ka tühjaks ning taskulamp kustus ära. Siis otsustasingi kapist välja tulla.”

See oli julge samm. Mis nüüd edasi saab?

“Leppisime naisega kokku, et kui tema teeb söögi, pesen mina nõud ja viin prügi välja.

Nii on kodutööd õiglaselt jaotatud. Nüüd tunnen end jälle tõelise mehena.”

AMET EI RIKU

Toimetaja MATI SOOMRE. Tel 661 3313. e-post mati.soomre@maaleht.ee

ÜKS TOOM KÄIB RINGI MÖÖDA EUROOPAT, YANA TOOM!

VÄED EEMALE!

TARMO VAARMETS

I N N A VA AT L U S

n Paadialusel oli miljonivaade. n Peolooma elu oli peo peal. n Ülemus andis käsulikke näpunäiteid. n Käpard töötas kobakaasluse alusel. n Klient sai kuninglikult tüssata.

INNA AEG Edgari kohviku kuum pirukas

ANDRES ÜLVISTE P E A LT K U U L D U D EMA (autos): “Jeesus Kristus, kui see ummik kohe liikuma ei hakka, siis jääme küll hiljaks.”

GRETE (8): “Emme, Jeesus ei tohi ütelda!”

E: “Tohib vast ikka küll.

Mõtled ehk seda ütelust, et Jumala nime ei tohi ilmaasjata suhu võtta?”

G: “Õigus jah, seda just.”

E: “Tead sa üldse, kes Jeesus on?”

G: “Ää, kes ta siis on?”

E: “Jeesus on Jumala poeg, oled kuulnud?”

G: “Okei. Kas jumalanna on ka olemas?”

ERKI EVESTUS

VA ATA K S T Õ T T

Ä R A R Ä ÄG I !

HARDO PAJULA: “Praegu hakkavad Eesti parteid järjest enam meenutama konkureerivaid vargabandesid.”

Riigimees: “Kurat, nüüd peab hakkama mõtlema, mida suust välja ajad. See läheb ju linti.”

Postimees, 20. oktoober 2000

HEIKI MAIBERG

PLEKKRAAM n Kartul koorekastmes on koorimata kartul. n Kooritud kartul on nagu porgand. Paljas kui porgand. n Kooritud piim on lõss, kooritud kartul on kartul.

EDUARD TÜÜR

ABIKS ELULE

TIIT KOPPEL

PA E T I S M E

Kui praegused trendid hariduses jätkuvad, antakse ülikooli lõpetajatele aktusel pidulikult dokument “Tiplom”.

ÕNNE NÕU AU S Õ N A !

NETI RENT

n Võlgadesse uppuvast firmast lahkuvad esimestena kontorirotid. n Parem üheööliblikas kui päevakoer. n Emapalk nagu voodist leitud. n Enne valimisi marineeritakse valijaid, pärast võivad end sisse soolata.

JÜRI PAET T ÕRRE P ÕHJAST

SERGEI KRAANA “Naeri” soovolinik

Demokraatia on pooled ohmud pluss üks.

KOK STI

PHILIPPE BOUVARD

Hõiku “Kapist välja!” hõikas skelett, kui poliitik ilmus.

R A A M AT U R E A D

A. ITSKOK VILLEM SAKSPERE

Aejee, inimesed, palun aidake valimised üle elada! Viimasel ajal on meie alevis olukord nii käest läinud, et registreeri end või tallinlaseks.

Vähe sellest, et valimiskarussellile hüpanud poliitikud kohvikus teenindamas ja toidupoes kassat pidamas käivad ning pakiga kondoome saadavad, on neil nüüd veel suurem jama käsil.

Sellest ma saan veel aru, kui poliitik koputab mu uksele, et kurta, kui üksik ta on ja kuidas ta tahab oma suhtlemisvaegust minu peal välja elada. Las ta siis tulla – räägin temaga ja aitan tal mustast august välja saada, ning hea, kui selle eest ka nänni saab.

Aga nüüd asja juurde.

Stseeni algus. Koputus uksele. Mu vanamees Ain läheb avama. Ukse taga on keegi mees. Mitte tõeline mees, vaid meespoliitik. Ütleb, et tahab minuga rääkida. Ain muidugi läheb kohe ähmi täis, aga laseb mehe sisse – ikkagi inimene.

Mina aga olen haige mis haige – leban voodis, viinasokid jalas, sall kaelas, kraadiklaas kaenla all, aurav nõmmeliivatee õietolmumeega öökapil. Väga paha on olla, väga paha.

Tuleb siis tuppa pikk ja sirge mees, võtab talvejope seljast, paneb tugitoolile ja… mis ta siis teeb? Läheneb minule, istub voodiäärele ja küsib meelalt: “Kuidas teil läheb?” Mul tõuseb vererõhk vähemalt 220 voldini. Mees aga jätkab: “Ma tahaksin teiega poliitikast rääkida.”

Esimest ja viimast korda elus vihastan nii, et klaasid klirisevad ja palavik vajub maha.

“Kas sa saad siit minema!

Kõtt!” käratan meespoliitikule. Too ehmatab end kaameliks, võtab talvejope ja kaob jooksujalu. Stseeni lõpp.

Kui end voodis kohendasin, et istukile tõusta, märkasin, et voodi ette on jäänud kilekott. Mõtlesin juba, et ohtlik ese, ja tahtsin abi kutsuda, aga vanamees läks ligi ja vaatas üle, et ohtu ei ole.

Kutsumata külaline oli jätnud mulle valimiskraami: jälle kondoomipakike, šokolaaditahvlid, pastapliiats, tikutops, purgikaas, joonlaud, sall, kindad, korgitser ja palju muud vajalikku.

On alles kodukäijad! Samas hea, et varud olemas ja enne järgmisi valimisi neid muretsema ei pea.

Ja nüüd mõttetera tarkadele: vali mis sa valid, aga õige valik jääb ikka tegemata.

SUDOKU on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega nii, et üheski reas, veerus ega tumedama joonega piiratud tükis ei oleks korduvaid numbreid.

8 2 4 4 5 9 2 7 1 8 9 7 1 8 7 6 3 4 7 2 3 1 2 9 4 4 5 3 7 6

1 5

9 1

3 8

4

7

6 1

7 2

6

6 5

4 8 3

2

1

8

5

2

9

2

2

7

1

5

5 4 2

1

2 6 4 7 9 4 9 8 1 9 3 2 5 2 2 1 6 8 3 6

9 3 8 1 2 5 6 4 7

4 1 7 3 8 6 2 5 9

2 6 5 7 9 4 3 8 1

3 5 2 9 4 7 1 6 8

6 9 4 8 1 2 7 3 5

7 8 1 6 5 3 9 2 4

1 4 6 5 3 9 8 7 2

5 7 9 2 6 8 4 1 3

Eelmise ristsõna õige vastus: ODEKOLONNIKURAT

ÕIGED VASTUSED

8 2 3 4 7 1 5 9 6

9 8 1 4 3 2 7 5 6

3 5 2 1 6 4 7 9 8

5 6 2 1 7 9 8 3 4

7 6 1 8 9 5 4 3 2

7 3 4 8 5 6 2 1 9

8 4 9 7 2 3 5 1 6

4 7 9 2 1 8 5 6 3

4 9 3 2 5 8 1 6 7

3 1 6 5 9 7 4 8 2

5 2 7 9 1 6 8 4 3

2 5 8 6 4 3 1 9 7

1 8 6 3 4 7 2 5 9

6 2 7 9 8 5 3 4 1

9 1 4 6 8 2 3 7 5

1 9 5 3 2 4 6 7 8

2 7 5 4 3 9 6 8 1

8 4 3 7 6 1 9 2 5

6 3 8 5 7 1 9 2 4

36 I L M

Toimetaja ERIKA KLAATS. Tel 661 3331. e-post erika.klaats@maaleht.ee MAALEHT Nr 5 (1425) 29. jaanuar 2015

ILM EESTIS Neljapäev

Reede

Laupäev

Pühapäev

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

TALLINN

0

–2 –1

TARTU

–1

–1 +1

–1 +3

+3 +4

–1 –1

–2 –2

–6 –1

PÄRNU

0

–1 +1

0 +1

0 +4

0 –1

–3 –2

–7 –1

+2

0 +1

+1 +1

0 +1

0 0

–2 0

–4 0

VÕRU

–1

–2 0

–1 +2

+3 +4

–1 –1

–1 –1

–7 –2

JÕHVI

–2

–2 –1

–1 +2

+2 +4

0 0

–6 +1

–6 +1

PAIDE

–1

–2 –1

–1 +2

+1 –4

–1 –1

–3 –2

–7 –2

KURESSAARE

ILM A A S TA TAG A S I

–1 +1

0 +4

0 0

–3 –1

–8 –1

29. jaanuaril 2014 kõikus õhutemperatuur −21,1 (Tiirikoja) ja −6,1 kraadi (Sõrve) vahel. Tuule kiiruse maksimumiks mõõdeti Ruhnus 17,7 m/s.

Kohati sadas nõrka lund. Lund oli Jõhvis 21, Harkus 11 ja Tõraveres 6 cm. Päikest paistis Vilsandil 7,2 tundi.

Tänavu on rahvusvaheline valguseaasta, mille tähistamise on tõsiselt oma südameasjaks võtnud Kuu. Kõige ägedama teoga saab Kuu hakkama talve viimasel päeval – lülitab Päikese välja. Seda küll vaid paariks-kolmeks minutiks.

20. märtsil toimub nimelt täielik päikesevarjutus, mille nägemiseks meil ei tule kaugele sõita – kõlbavad Fääri saared või Teravmäed. Eestis paistab see osalisena, ent üsna suure faasiga, sarved püsti – Tartus 0,78 ja Tallinnas 0,80. Varjutus on haruldane selle poolest, et lõpeb täpselt põhjapoolusel.

Põhjalikumalt tuleb varjutusest juttu märtsi taevaloos, mis erandina ei ilmu mitte kuu viimases, vaid eelviimases Maalehe numbris – 19. kuupäeval.

TIINA REINART

Mida põnevat paistab tänavu taevas?

Laseb tähesadusid vaadata

Kuu oli tähtis tegelane ka 2014. aasta suvel Musta mere kohal.

Varjutab heledat tähte Veel on Kuu tänavu plaani võtnud Päikest osaliselt varjutada 13. septembril (näha Aafrikas ja Antarktikas) ning kaks korda üleni Maa varju pugeda – 4. aprillil ja 28. septembril on täielik kuuvarjutus. Viimane on nähtav ka Eestis.

Vähe sellestki: Kuu kulgeb seitse korda läbi paljasilmaplaneedi eest – varjutab kaks korda Marssi ja Merkuuri ning kolm korda Veenust. Kahjuks pole

ükski neist okultatsioonidest meil näha.

Küll aga saab Eestis vaadata, kuidas Kuu taha kaob üks öötaeva heledamaid tähti Aldebaran. Üldse varjutab Kuu Aldebarani tänavu tervelt 12 korda, millest kolmel on see sündmus ka meil näha.

Esimene võimalus sellist vaatepilti nautida tuleb ööl vastu 26. veebruari – Aldebaran kaob esimese veerandi Kuu tumeda

bi all (taas Kuu mängus!) ilutsevad kõrvuti ere Veenus ja tuhmivõitu Marss.

Nii lähedal ei ole need kaks planeeti teineteisele olnud 2008. aastast saadik ega ole enne kui 2017.

Et Marssi paremini näha, kulub marjaks ära binokkel. Kenasti käevangus on nad ka paar päeva enne ja pärast 21. veebruari.

külje taha kell 1.56 ja tuleb teiselt poolt välja 2.30.

Kus nad kahekesi sel ajal asuvad, seda pole ilmselt vaja selgitada. Kui aga selget taevast oleks!

Ka muul ajal pole Aldebarani leida kuigi keeruline. Vaata jaanuari/veebruariõhtul edelataevasse, kus on võimatu mitte märgata ilusat Orionit ehk Kooti ja Reha. Vea pilguga joon Koodi varre ülemisest otsast (Betelgeusest) paremale. Seal märkad

hästi heledat tähte. Temap see Aldebaran Sõnni tähtkujus ongi.

Veel hõlpsam viis – vii pilk Orioni vööd pidi alla vasakule, kus sirab kõige heledam täht Siirius ja siis vaata niisama palju vööst üles paremale.

21. veebruaril on aga õhtutaevas aasta kõige tihedam planeetide ühendus ehk konjunktsioon. Õhtul võiks kindlasti õue minna ja läänekaarde vaadata. Õhukese kahepäevase kuusir-

Ka tähesajuhuviliste kiitust väärib Kuu terve aasta otsa – jätab segamata kõik vaatamisväärsed meteoorivoolud. Nii et kes aasta lõpul kurdab, et ei ole ühtki langevat tähte näinud, sellel pole õigel ajal kas tõesti kordagi selget taevast olnud või siis viitsimist jagunud.

Aasta parima tähesaju perseiidide kõige magusamatel öödel poeb Kuu tänavu juba varaõhtul silmapiiri alla. Näiteks Tallinnas loojub Kuu 12. augustil kl 19.50 ning 13. augustil kl 20.19. Ja niikuinii on kuusirp sellal õige õhuke, sest noorkuu on 14. augusti õhtul.

Igatahes tasub minna 22. aprillil vaatama lüriide, 8. oktoobril drakoniide, 21. oktoobril kuulsa Halley komeediga seotud orioniide, 17. novembril leoniide ning 13. detsembril geminiide, mis viimastel aastatel on üha uhkemat tähesadu esitanud.

MERIKE MERILAIN N Ä DA L A P R O G N O O S

Ö

öpäeva keskmine õhutemperatuur on jaanuaris visalt püsinud 4−5° üle normi, üksikud langused ja aeg-ajalt ka veidi lund tuletavad meelde, et elame talves. Järgmised seitse ööpäeva samuti olulisi muutusi ei too.

Neljapäeval on pilves, sajab lund ja lörtsi. Õhutemperatuur püsib idapiiri pool kerges miinuses, lääne pool tõuseb üle nulli.

Reedest alates Atlandi tsüklonid nõrgenevad ja ilmakujundavad jõud koonduvad Vahemerele.

Reede on meil siiski veel olulise sajuta ja nullilähedase õhutemperatuuriga.

Laupäeval ületab Eestit lõuna poolt saabunud soojem õhk. Öösel alates Lääne-Eestist sajab lund ja lörtsi, võib tuisata. Puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on −2…+2°. Päevased sajud on tugevamad ja paraku võib vihm ülekaalus olla. Õhutemperatuur on 0…+4°.

Pühapäeval on Ukrainast tulnud tsüklon jõudnud Leedu kohale. Jätkub vihma- ja lörtsisadu. Tsükloni põhjaservas puhub algul peamiselt idakaare tuul, saartel võib ajuti ka põhja- ja loodesse pöörduda. Õhutemperatuur püsib plusspoolel.

Esmaspäeval võib jätkuda tsükloni tee põhja poole ning edelatuuline ja sajune ilm püsib õhtuni. Õhtul algab temperatuuri langus.

Teisipäeval ja kolmapäeval läänekaare tuul nõrgeneb ning selgimiste korral püsib õhutemperatuur valdavalt miinuspoolel.

Lumikate jääb nende muutuste käigus püsima peamiselt kõrgustikel, aga mujal, kus praegu lund vaid mõni sentimeeter, kaob see vähenegi.

KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 06

1662 €

AHI SALZBURG

VEEKÜTE KV 6.6.2 TV

K O D U S O O D S A LT S O O J A K S !

479 €

299 €

1378 €

2637 €

605 €

486 €

1531 €

2930 €

Kamin GEILO nurk koos südamikuga

1399 €

MINOS

MATI SOOMRE

Kaminasüdamik ANGLE AR2SE05

799 € 985 €

TALA 13

999 €

1123 €

KOGU SOODUSPAKKUMISTE VALIK WWW.RAIDKIVI.EE

AHI SALZBURG M

2490 € 2930 €

kaminakoda@raidkivi.ee

TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, 11317 Tallinn, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127E (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954