Ml ehitus ja remont mai 2017

VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A

4 . M A I 20 17

Aitäh, et kütad gaasiga!

Säästad aega, säästad raha, säästad loodust.

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

Tegevtoimetaja Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

Toimetaja Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee

Reklaamiprojektijuht Kadi-Liis Maidla kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, tel 56 661 049

Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@ekspressmeedia.ee

2 R E K L A A M

MAALEHT Nr 18 (1543) 4. mai 2017

E H I T U S

MAALEHT Nr 18 (1543) 4. mai 2017

JA REMONT

3

Päikeseküte tasub tosina aastaga Moodsate päikesepaneelide majanduslikult kasulik eluiga on täna­ päeval umbes 30 aastat, aga üldjuhul tasub investeering ennast ära tosina aastaga.

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesaki sõnul on praegu Eestis elektrivõrguga liidetud päikeseelektrijaamade koguvõimsus veidi üle 10 MW, ideaaltingimustel toodavad need kokku ca 9 GWh elektrit aastas.

Päikeseelektrijaamad on kolm kuud talveunes On selge, et päikesekütte tasuvusaeg on pidevalt lühenenud ja kollektorid tõhusamaks muutunud. Optimaalselt dimensioneeritud ja õigesti paigaldatud päikesejaama tasuvusaeg pole kodumajapidamisele enam ammu 20–25 aastat. See oli nii ehk neliviis aastat tagasi.

“Praegust tururegulatsiooni arvestades on õige tegutsemise korral kodumajapidamise ooda­ tav tasuvusaeg 12–14 aastat ja ettevõttele 9–12 aastat. Tasuvusaeg sõltub peamiselt sellest, kui suur osa toodetavast elektrist suu­detakse kohapeal ära tarbida, samavõrra vähendades elektriostu üldvõrgust,” räägib Meesak.

Ega seda päikest Eestis nüüd nii vähe ka ei paista. Horisontaalpinnal mõõdetud päikesekiirguse hulk aastas on Eestis keskmiselt 950−1050 kWh/m2, mis on pisut alla Euroopa keskmise − 1100−1200 kWh/m2.

Muidugi tuleb arvestada, et meie laiuskraadil magavad päikeseelektrijaamad kolm kuud talveund: novembri keskpaigast veebruari keskpaigani. “Kuna laiuskraadist tingituna on valgust väga vähe, pole mõtet paneelidelt talvel isegi lund maha lükata. Nii kui päike muutub veebruari keskpaigast alates aktiivsemaks, sulab lumi sealt ise väga kiiresti ära,” seletab Andres Meesak.

Praegu turul müüdavate paneelide kasutegur ehk efektiivsus on keskmiselt 16–18%, majanduslikult kasulik eluiga umbes 30 aastat. Selleks ajaks on hinnanguliselt järel 75% paneeli tootmisvõimest.

“Kuna paneelide valmistajad võivad jaama eluea jooksul kaduda, ühineda, pankrotistuda, annab suurema kindluse tarbijale see, kui paneeli valmistaja on oma toodangu garantii kindlustanud rahvusvahelises kindlustusfirmas, mis tegeleb kliendi probleemi lahendamisega valmistaja turult kadumise korral.

Siiski on kindlasti ka palju väiksemaid väga kvaliteetseid paneelide valmistajaid, kes ostavad

SHUTTERSTOCK

Kõige paremini sobib päikesepaneelide katusele paigaldamiseks ida-läänesuunaline viilkatusega maja.

komponente teistelt tootjatelt, kuid tagavad kvaliteedikontrolliga ja toodete sertifitseerimisega tarbijale kindlustunde,” kinnitab Andres Meesak.

Jaamade ja materjalide plussid-miinused Päikeseelektrijaamu on kahte tüüpi: on-grid ja off-grid. Esimene süsteem vajab toimimiseks võrgust voolu. Off-grid on iseseisev elektrijaam koos akupanga ja vajadusel ka diisel- või gaasi­ generaatoriga, seda võib tuule­ energiaga kombineerida.

Off-grid-lahendus on päris kulukas ja osutub mõttekaks üksnes siis, kui elektrivõrguga liitumine on väga kallis.

On-grid-süsteem on oma ehituselt oluliselt lihtsam ja soodsam. Selle eeliseks on ühendatus üldisesse vooluvõrku, mis tagab elektrienergia olemasolu ka siis, kui paneelid elektrit ei tooda. Samuti on süsteemi juures plussiks, et ei pea omama hooldust vajavat ja aeg-ajalt väljavahetatavat akuparki. Kuna akude tootmine on kallis ja keskkonda reostav, on on-grid-süsteemi kasutamine odavam ja keskkonnasõbralikum.

Süsteem toimib nii, et suvel, kui paneelidest tuleb suurem osa energiast (maist augustini), kandub ülejäänud energia auto­ maatselt võrku. Võrguteenuse pakkuja paigaldab kahesuunalise elektrienergiaarvesti.

Päikesepatarei elemente valmistatakse erinevatest materjalidest ja sellest on tingitud ka nende nimetused: monokristalli efektiivsus on 11–17%, polükristallil 11–15% ja õhukesekihilisel jääb vahemikku 3–11%. Efektiivsus iseloomustab, mitu protsenti päikeseenergiat suudab päikesepaneel elektrienergiaks ümber muundada.

Kõige levinumad on mono­ kristall- ja polükristallpaneelid, mille tootlikkus on Eestis sama.

Polükristalsete paneelide elektritootlikkus kukub koos valguse vähenemisega aeglasemalt kui monokristalsetel.

Kuhu paneelid paigaldada?

Meesaki sõnul tuleb kollektorite paigaldamisel lähtuda olemasolevatest võimalustest. Paigaldada võib nii katusele, seinale kui ka maapinnale, peaasi, et järgitaks lõunasuunda ja optimaalset kallet horisondi suhtes (35–45 kraadi). Üldjuhul paigaldatakse paneelid võimalusel katusele.

“Kui maja on ida-läänesuunaline ja viilkatusega, siis ilmselt katusele, kui põhja-lõunasuunaline, siis maapinnale. Iga paigaldus on veidi eriline. Maapinnal on paneelide jahutus kuumadel suvekuudel parem, katusel jälle turvalisus suurem. Iga paigalduse puhul tuleb hinnata reaal-

seid kohalikke olusid ja võimalusi,” lisab ta.

Lõunasuunaga võrreldes väheneb kagu- või edelasuunale paigaldatud paneelidega tootlikkus aastas ca 5% ja ida- või läänesuunal ca 20%. Samuti dikteerib efektiivsust kaldenurk. Maapinna suhtes 40-kraadise nurgaga paigaldatud paneelidega võrreldes väheneb päikesepaneelide tootlikkus aastas katusekaldega 30° või 50° ca 1% ja kaldega 20° umbes 4%. Mida suurem on paneelide nurk, seda paremini tuleb sealt lumi maha.

Suuremate süsteemide installeerimisel kasutatakse spetsiaalset alumiiniumprofiilist alusraamistikku, millele kinnitatakse omakorda päikesepaneelid.

Kui katus ei võimalda päikesepaneelide paigaldamist, selle nurk pole sobiv või ei ole seal piisavalt ruumi, on hea alternatiiv paigaldada päikesepaneelid maapinnale. Kuna maapinnale paigaldatud paneelidel on tagatud ka hea jahutus, tõstab see aastas tootlikkust 5%. Seega pole katus päikeseenergia kasuks otsustamisel sugugi oluliselt määrav tegur. Tavaliselt piirabki katusele paigaldamist pindala − lihtsalt pole piisavalt ruumi.

MARGIT AEDLA Pikemalt loe veebist: delfi.ee/ news/ehitusjakinnisvara/

MÜÜK / RENT / HOOLDUS

Brubakkeni hooldemeeskonnas töötavad oma ala spetsialistid.

Hooldame ja remondime kõikide tootjate tõstukeid ja tööplatvorme.

Küsi pakkumist!

brubakken.ee tel 5887 8393

4 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 18 (1543) 4. mai 2017

Vana palkelamu renoveerimine on tõsine ettevõtmine Vana palkhoone puhul tuleb hoolega kaaluda, kas renoveerida ja kui, siis mis mahus.

Välisseinas tuleb palkide uuri­ miseks võib-olla laudist avada.

Kahjustuste leidmise järel tehakse kindlaks, millised on arenevad ja mis on nende põhjused. Enne pole mõtet parandama asuda, kui põhjus pole likvideeritud.

Kuni neljandik palkidest tasub veel välja vahetada Vahel on põhjust lihtne leida, näiteks maja kõrval kasvava puu juur murendab soklit või katkisest vihmaveetorust niriseb vesi seinale, kuid peidetud põhjustele saab enamasti jaole üksnes asjatundja abiga. Selleks võib olla vajalik avada konstruktsioone, mõõta materjali niiskussisaldust, võtta seeneproove või teha isegi aluspinnase uuringuid.

Enamasti on välisseinte kahjustused põhjustatud liigsest niiskusest ja vihmaveest. Tüüpilised kahjustatud kohad on kõige alumised (vundamendipealsed) palgiread, akendealused palgid ja kohad seinal, kuhu lühikesest

räästast või katkisest vihmaveetorust vihmavett peale sajab. Ülemiste palgiridade kahjustused on põhjustatud leketest katuses. UV-kiirgus koos tuule ja vihmaga põhjustab materjali erosiooni lõunaseinal.

Kahjustuste parandamiseks võib olla vajalik hoonet kergitada. Nõnda asendatakse näiteks mädanenud aluspalgid. Väiksemad palkhooned võetakse vahel lahti, erinevad asendus- ja parandustööd tehakse kokkupanemise käigus. Väiksemate kahjustuste korral saab hakkama palkide osalise asendamisega.

“Hea tava ütleb, et kahjustunud materjal asendatakse sama materjaliga,” räägib Andres Uus MTÜ-st Vanaajamaja. “See tähendab, et kahjustunud palksein tuleks võimalusel asendada palkidega. Asenduspalk peab olema kvaliteetne: kuiv, kahjustusteta ja reeglina okaspuu. Võimalusel võib kasutada taaskasutusmaterjali: mõne vana palkhoone korras palki. Suuremates kahjustunud kohtades asendatakse kogu palk.

Kui on väiksemad kahjustused, siis on võimalik ka osaline asendus ehk proteesimine. Kui aga on tegemist läbivate kahjustustega

kogu seina ulatuses, siis võib hilisema vajumise vältimiseks kasutada püstpalkidega asendamist.”

Mõnel hoonel polegi muud häda, kui palksein on kumeralt välja vajunud. Selle põhjus võib olla kas ehitusaegne viga või hilisema ümberehituse käigus tehtud vead, näiteks tugikonstruktsioonide eemaldamine või algsest raskem katusematerjal. Välja vajunud seina saab sirutuspuude abil uuesti sirgeks ajada.

Vana palkhoone puhul võib tekkida küsimus, kas renoveerida ja kui, siis mis mahus. Kui maja on väga kahjustatud, võib ka mõelda selle konserveerimisele ja kasutamisele kõrvalhoonena.

Andres Uus ütleb, et vana ma­ ja renoveerimisel on alati mitu piiri: rahaline, emotsionaalne.

“Palkseinte korral kipub rahaline piir olema kusagil sealmaal, et kui vahetusse läheb üle veerandi majapalkidest, oleks ehk mõistlik ehitada uus hoone,” ütleb ta.

Et majaseen külla ei tuleks “Tüüpiline viga, mida tehakse, on hoonete seespoolne soojustamine,” kommenteerib Andres

SHUTTERSTOCK

Kahjustatud kohad on katmata seinapalkidel silmaga näha. Need on teist värvi ja teise struktuuriga.

Uus. “See on niiskustehniliselt ohtlik. Palkhoonet võib maksimaalselt seestpoolt soojustada kuni 50 mm. Suurema soojustamise korral on oht, et õhk konstruktsioonides jahtub liialt ja hakkab kondenseeruma seinakonstruktsioonides.”

Teine koht, kus võib tihti pärast remonti majaseen külla tulla, on põrandate soojustamine.

Tüüpiline vale põrandakonstruktsioon on selline: põrand soojustatakse ära ja alla jäetakse väike õhkvahe, mis on kas ilma tuulutuseta või ebapiisava tuulutusega. See põhjustab Uusi sõnul põrandaaluse niiskustase-

me tõusu, nii et põrandaalustesse puitkonstruktsioonidesse sätib ennast sisse majaseen.

Alt üles või ülevalt alla liikuda?

Katusekahjustused progresseeruvad kiiresti. Andres Uus rõhutab, et mõistlik on läheneda hoonele alt üles: esimesena võtta võimalusel ette vundamendi parandustööd, siis seinad ja seejärel katus.

“Renoveerimistööde projektis on ära näidatud vundament, põrandad, laed ja katusekonstruktsioon,” räägib ettevõtte Puitka-

tused OÜ juhataja Janek Käärd.

“Kehvas seisukorras vana maja tehakse täiesti tühjaks; eemaldatakse ka põrandad ja laed; võetakse eest uksed-aknad; tõstetakse hoone üles, et pääseks vundamenti taastama; paralleelselt palgivahetustöödega võetakse katus maha, et pääseks vajadusel murispuud ja talasid vahetama; parandatakse-remonditakse sarikad ja katusekonstruktsioon; lõpuks paigaldatakse uus katusekate.”

INGRID MAASIK Pikemalt loe veebist: delfi.ee/ news/ehitusjakinnisvara/

TERRASSIHOOAEG ON ALANUD!

IPx4 100% hooldusvaba!

Termostaadiga juhitav!

Infrapuna-küttepaneel SC on mõeldud kütma kõrgete lagedega siseruume ja avatud välisruume. SC küttkeha kasutab tervislikku pikka infrapunalainet! Ei edasta punast valgust nagu tavalised kiirgurid!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

Mudel Mõõtmed Võimsus SC 1800 1050 x 150 x 63mm 1800 W SC 2400 1350 x 150 x 63 mm 2400 W

Paigaldus lakke, seinale lakke, seinale

Kütteala m2 10–14 m2 14–20 m2

Hea Kaubandus OÜ • Mäepealse 2, 12618 Tallinn • tel 611 9019 info@heasoojus.ee • www.heasoojus.ee

Hind 215 € 263 €

E H I T U S

MAALEHT Nr 18 (1543) 4. mai 2017

JA REMONT

5

Miniekskavaatoriga töötamise õpib selgeks paari päevaga Suuremas majapidamises ainult labidaga enam hakkama ei saa.

Miniekskavaatoriga saab sama töö ära teha palju kiiremini ja samas pääseb enamikule kohtadele ligi.

Tänapäeval on labidast tõhusamaid tööriistu. Üks selline on kahtlemata miniekskavaator.

Selles masinas on nutikalt ühendatud hea manööverdusvõime, väike erisurve maapinnale, tillukesed gabariidid ja tõhus kaevamissügavus (olenevalt mudelist kuni 4 m).

Miniekskavaatori oluline eelis on ka selle universaalsus. Kui tahad näiteks maakodus vanu varemeid lammutada, kinnitad masinale lihtsalt hüdrovasara ja töö võib alata. Sama tõhus on kopa või sahaga miniekskavaator pinnase planeerimisel ja haljastustöödel, näiteks murualuse pinna ettevalmistamisel.

Ehituse ajal saab sama masinaga edukalt killustikku paigaldada ja rajatise alust planeerida. Krundile vajalike torustike ja kaablite jaoks kaevab miniekska-

vaator imelihtsalt sobiva kraavi, samuti on sellest palju abi mitmesugustel laadimistöödel.

Miniekskavaatoriga saab lihtsalt kaevata vundamendikraavid ning kaablite ja torude paigaldamiseks vajalikud kraavid.

Väikese 1,9-tonnise ekskavaa­ toriga saab kaevata kuni 2,5 meetri sügavust kraavi.

Väiksus annab eelise Miniekskavaator on võrreldes suure ekskavaatoriga äärmiselt kerge. Miniekskavaatoreid valmistatakse kaaluvahemikus 1–8 tonni. Tänu sellele ei tekita see krundile kahjustusi, mis paraku raske masina sõitmisega kaasnevad. Teed ja muru jäävad terveks ning roosipõõsad näevad ka homset päeva.

Teiseks on miniekskavaator mõõtmetelt väike, tänu millele mahub see peaaegu igasse kohta, kuhu suure masinaga ligi ei pääse. Näiteks võib selle ekskavaatoriga lammutamiseks minna kasvõi majja sisse.

Masina tööplatvorm suudab teha täispöördeid ehk liikuda ümber oma telje. See võimaldab pöörates tööd teha ka seal,

kus suur ekskavaator mahuks ainult paigal seisma. Kui koht pööramist siiski ei võimalda, töötab miniekskavaator edukalt ka paigal oleva korpusega.

Miniekskavaatori kütusekulu on mõistlik ja oleneb töö iseloomust: vaiksel planeerimisel on see üks ning tõhusal kaevamisel pisut teine. Igal juhul on väikemasina kütusekulu mitu korda tagasihoidlikum kui suure masinaga töötades. Kui majapidamises on miniekskavaator, kaob enamasti vajadus suure kopa kuluka rentimise järele.

Konekesko müügijuhi Jaak Veski sõnul sõltub kütusekulu paljugi tehtava töö iseloomust, näiteks KX019-4 kütusekulu on enamasti umbes 3 liitrit tunnis.

Näiteks Kubota miniekskavaatorite hinnad koos käibemaksuga algavad 20 000 eurost.

Suuremate ja rikkaliku varustusega ekskavaatorite hinnad ulatuvad 100 000 euroni.

Varustus igaks otstarbeks Eri töödeks sobivad masina eri mudelid. Näiteks lühikese tagaületusega mudelil ei ulatu tagaosa liiga pikalt välja. Tänu selle-

Kubota miniekskavaator.

KONEKESKO EESTI

le ei pea muretsema, et masin tööhoos kuhugi vastu läheb.

Miniekskavaatorile kinnitatavate kaevekoppade valik on lai ja pakub lahendusi eri töödeks.

Seejuures on koppa lihtne vahetada. Lammutamistöö tarbeks saab kopa hüdrovasaraga asendada. Igal miniekskavaatoril on põhivarustuses ka sahk, millega võib tasandada maad ja täita kaevatud kraavi.

Miniekskavaatorit on lihtne transportida: selle saab tavalise autotreileriga viia linnakodust maakoju ja sõbra juurest ämma aeda. Jaak Veski sõnul transporditakse väikest 1,9-tonnist masinat kõige sagedamini džiibi või kaubiku järel oleval haagisel.

Kui õigesti hooldada, teenib selline miniekskavaator omanikku aastakümneid. Lola Tehver Konekeskost ütleb, et igapäeva-

se masina ülevaatuse ja liikuvate sõlmede määrimisega saab ekskavaatori kasutaja ise hakkama.

Kindlate töötundide järel tehtavad suuremad hooldused on parem lasta teha õppinud hooldusmehaanikutel. Mehaanikud leiavad üles ka varjatud vead ja kõrvalekalded ning oskavad need juba eos kõrvaldada.

MARGIT AEDLA

6 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 18 (1543) 4. mai 2017

Paneme katused haljendama Õigesti ehitatud rohekatus kestab kaks korda kauem kui tavakatus, sest haljaskate kaitseb seda päikese ja temperatuurikõikumiste eest.

Muidugi on aluskihtide õigel paigaldusel väga oluline roll rohekatuse kestmisel. Uurime Sven Saarelt Priorest, mida rohekatuse rajamisel silmas pidada.

Rohe- ehk haljaskatus kujutab endast olemasoleva või rajatava katusepinna taimestikuga katmist. Sven Saar Priore OÜst ütleb, et variante rohekatuse katmiseks on mitmeid, kuid enamlevinud on eelkasvatatud taimestikuga valmismatid või külv ettevalmistatud kasvupinnasele.

“Ekstensiivsed katused on kerged ja kandekonstruktsioonile olulisi kaalupiiranguid ei ole.

Kasvupinnasena kasutatakse väheviljakat mineraalset substraati. Muld, turvas või muu orgaaniline materjal selleks ei sobi, kuna laguneb ja kaob erosiooni käigus. Olenevalt katusekaldest sõltub kasutatavate aluskihtide valik,” nendib spetsialist.

Sven Saare sõnul sobivad haljaskatused enamikule lamekatustele. Katuse rajamisel tuleb muidugi arvestada lisakoormusega. Haljaskatuse puhul on ideaalne kalle kuni kümme prot-

PRIORE OÜ

senti. Haljastust on mõistlik rajada kuni 30-protsendilise kaldega katusele – suurem kalle tõstab juba tunduvalt kulutusi, et pinnast kinni hoida.

Haljaskatust saab Sven Saare sõnul rajada ka kaarhallidele ja kuni 40-kraadisele katusele ning enamgi, kuid ehitamine on palju kallim ning vajab fikseerimiseks juba lisakinnitusi.

piirab nende õhuga varustatust.

Seega võiks üleliigse lume katuselt eemaldada.

Õigete kihtide roll katuse kestma jäämisel

Haljaskatuseid on mitut tüüpi Sven Saar nimetab kolm levinud haljaskatuse tüüpi: Ekstensiivsed katused. Neid on võrdlemisi lihtne paigaldada, sest on kaalult kerged ja vajavad ka minimaalselt hooldust.

Pärast rajamist tuleb haljaskatust 24–36 kuu pärast väetada.

Kunstlik niisutamine ei ole vajalik. Kasvupinnast läheb nendele 30–130 mm. Arvestuslik kaal olenevalt lahendusest on 50– 120 kg/m2. Ekstensiivsete katuste kasvupinnas on toitainetevaene ja õhuke. Taimekooslused peavad taluma erinevaid raskeid tingimusi: tugevad tuuled, põuad, rohked sademed, toitainete puudus. Sellega saavad suurepäraselt hakkama erinevad sukulendid, samblikud ja kukeharjalised.

Intensiivsed katused vajavad eelnevat projekteerimist. Need on ka kallimad ja avaldavad suu-

Rootsis on haljaskatused üsna populaarsed.

remat koormust katusekonstruktsioonile. Tarvis on välja ehitada kastmissüsteem ning katus vajab suuremat hooldust. Hilisem hooldus tähendab mõningast rohimist ja vastavalt soovidele uute istikute istutamist.

Kasvupinnas on vähemalt 200 mm ja oleneb kasvatatavast taimekooslusest. Intensiivsete katuste kasvupinnas on paksem ja toitainete poolest rikkam. See ei sea kasvavatele taimekooslustele nii karme tingimusi.

Semiintensiivsed katused on kahe eelneva tüübi vaheline lahendus. Näiteks katused, kus lisaks ekstensiivse katuse taimekooslustele soovitakse ka põõ-

said ja puid istutada. See variant sobib hästi katuseaedade lahendusteks.

Rohekatusel on mitmeid eeliseid Rohekatusel on tavakatuse ees ka hulk eeliseid. See on hea soojus­isolaator ja loob majas parema mikrokliima. Talvel on ruumid soojemad ja suvel jahedamad, kokkuvõttes väheneb hoone energiakulu.

Rohekatus on kõrge tulekindlusega ja seob linnakeskkonnas hästi tolmu. See kogub hästi sademevett, mis aurab järk-järgult, parandades niimoodi ümbruskonna

mikrokliimat. Pealegi asendab niisugune katus ehitamisel eemaldatud looduslikku pinnakatet. Haljaskatus on efektiivne müratõke.

12-sentimeetrise substraadikihiga murukatus suudab vähendada müra 40 detsibelli võrra.

Ka päikesepaneelide tootlikkus suureneb, kui kattena on kasutatud rohekatust, sest ümbritsev pind on jahedam ja taimestik vähendab paneelipindade tolmumist. Haljaskate pikendab katuse eluiga 2–3 korda – tavaliselt on ju meie katuste suurimad vaenlased päike ja temperatuurikõikumised.

Pikaajaline üle 30-sentimeetrine lumekiht küll kaitseb taimi liigse külma eest, samas aga

Aluskatus peab olema vettpidav, rohekatus tuleb korralikult isoleerida juuretõkkega ning katuse isoleerimisel tuleb olla hoolikas – vead vettpidava kihi paigaldamisel võivad kurjasti kätte maksta.

Kihtide roll on väga oluline katuse kestma jäämiseks: veekindel aluskiht (bituumen, SBS), juuretõke, dreeniv kiht üleliigse vee ära juhtimiseks, absorbeeriv kiht vee salvestamiseks ning taimestiku- või kukeharjamatt.

Aluskihid erinevad sõltuvalt katusekaldest ja katuse kasutusest.

Rohekatuse maksumus on otseses seoses soovitud lahendusega. “Ekstensiivsete katuste rajamine on soodsam, kiirem ja lihtsam, intensiivsete katuste rajamine kallim ja keerukam. Maastikuarhitekti kaasamine ja lahenduste projekteerimine, väljaehitamine maksab. Maksumust mõjutab ka katusele ligipääs ehk kas tegemist on kõrge tornmajaga või eramuga. Kokkuvõtteks on faktoreid palju,” seletab Sven Saar.

MARGIT AEDLA Pikemalt loe veebist: delfi.ee/ news/ehitusjakinnisvara/

MÜÜGIL SUURIM JA PARIM

VALIK EESTIMAISEID

AHJUPOTTE KAHHELAHJUDE, KAMINAHJUDE, KAMINATE, PLIITIDE JA SOEMÜÜRIDE EHITAMISEKS.

Telli Maaleht!

Helista 680 4444 või kirjuta klienditugi@ekspressmeedia.ee

OÜ Saviton, Tallinn 10313, Laevastiku 3G tel 662 6350, info@saviton.ee www.saviton.ee

E H I T U S

MAALEHT Nr 18 (1543) 4. mai 2017

Kasuta õiget kaablit õiges kohas Kodu on pikaajaline investeering. Suurt rõhku pannakse alati viimistlusele. Kui palju aga mõeldakse, mis toimub kauni viimistluse all? Kuidas valida koju õigeid kaableid?

Kohtame sageli suhtumist, et kui asja pole näha, siis selle kvaliteet pole oluline ning kõige odavam käib küll. Üheks elemendiks seintes on erinevad kaablid ja juhtmed, mis tagavad, et saame nautida oma elektroonilisi mugavusi, olmetehnikat, meelelahutust. Energia edastamine toimub endiselt kõikjal elektrijuhtmete kaudu. Kuigi esmasel vaatlusel võivad kõik juhtmed sarnased tunduda, siis sisult on need väga erinevad.

Energiavajadus suureneb Inimeste järjest kasvav energia­ vajadus on muutnud ka kaablites kasutatavaid materjale. Tänapäeval ei tarvitata majades enam peenikesi alumiiniumjuhtmeid, sest energia läbilaskevõime nendest ei ole piisav. Samu-

ti ei ole peenikeste alumiiniumjuhtmete ühendused nii töökindlad kui vasest juhtmetel ja seda eriti juhtme koormamisel vooluga. See omakorda võib põhjustada rikkeid ja tulekahju, sest kehva ühendusega koht kuumeneb elektrivoolu tõttu oluliselt.

Ka juhtmed ise soojenevad, kui neid koormata. Maksimaalse lubatud voolutugevuse juures kerkib paigalduskaabli temperatuur lausa 70 kraadini. Need kõrged temperatuurid võivad samuti siseviimistlust kahjustada. Ühtlasi on kogu see juhtmest eralduv soojus energia, mille eest peab omanik võrguettevõttele maksma. Sellepärast on siinseal juba kuulda, et juhtmeid ei projekteerita enam maksimaalselt peenikesi, vaid veidi jämedamaid. Esmapilgul võib selline lähenemine tunduda imelik, sest miks maksta juhtme eest rohkem. Juba mõne aastaga on see investeering end aga ära tasunud just tänu väiksematele kadudele, mis tähendab ka väiksemaid elektriarveid – kodu on investeering aastateks.

Koju kaabli valimisel tuleks eelistada standardseid kaablitüüpe, nagu XPJ, PPJ või MMJ. Ees-

pool nimetatud tooted on valmistatud vastavalt tunnustatud normidele ning on arvestatud, et neid võib ladustada, transportida ja käidelda meie kliimas aastaringselt.

Kuid ka nende toodete puhul on soovitatav talvisel ajal paigalduse lihtsustamiseks lasta kaablil enne kasutamist üles soojeneda. Painduvad juhtmed ei ole ette nähtud kohtkindlaks paigalduseks, vaid seadmete ühendamiseks.

Kaablil olgu tootja nimi Kaablil peab alati olema tootja nimi, et tarbija teaks, kelle poole probleemide ilmnemisel pöörduda. Ka Eestis on alles hiljuti olnud probleeme, et kaablist hakkab mingit vedelikku välja voolama, rikkudes ära siseviimistluse ning nõudes vastvalminud hoones kulukaid remonditöid ja kaablite väljavahetamist.

Kuna neil kaablitel ei olnud ühtegi tootja markeeringut, siis ei ole võimalik probleemiga kellegi poole pöörduda.

Standardsete toodete paigaldus on lihtsam ja turvalisem, sest nimetatutel on selge nõue, et

JA REMONT

SHUTTERSTOCK

M I S O N M I S?

Kaablite kirju maailm

neid peab olema kerge puhastada. Turvalisus saavutatakse sellega, et kaablis on isoleermaterjale nõutud hulgal. See tagab toote pikaealisuse ja kaabli otsi väliskestast puhastades minimeeritud ohu soonte isolatsiooni kahjustamisele. Kahjustatud isolatsioon on altis riketele ja elektriohule. Lihtsam ning turvalisem kasutus tähendab aga, et töö saab kiiremini ja väiksemate kuludega tehtud.

Kui eespool mainitud tooted olid tavalised PVC-tüüpi kaablid, siis Euroopa on liikumas selles suunas, et järjest enam propageeritakse halogeenivabu (HF) ja vähese suitsueraldusega kaableid. Tulekahju korral ei eralda sellised tooted mürgiseid gaase. Ühtlasi eraldavad vähe suitsu, mis teeb inimestel hoonest väljumise ja päästjatel sisenemise oluliselt lihtsamaks.

Võrreldes tavaliste PVC-tüüpi kaablitega on sellistest kaablitest tekkiv suits peale inimeste oluliselt vähem ohtlikum kõikidele metallosadele ja elektroonikale.

INGRID KNUUT Tallinna Ehituskooli elektri õppesuuna juhtõpetaja

nnNYM / H05VV-U / PPJ / XPJ PVC-isolatsiooniga ümar paigalduskaabel. Kaabel on sobilik kuivades ja niisketes ruumides krohvi alla, sisse, peale ja kohale paigaldamiseks. Sobib ka välispaigalduseks, kui on kaitstud otsese päikesekiirguse eest. Ei sobi paigaldamiseks vette ega pinnasesse. nnMSK / H05VV-F / BVV-PLL / OMY / MSOY / H03VV-F PVC-isolatsiooniga ümar paigalduskaabel. Kaabel sobib kodumajapidamistesse ja kontoritesse paigaldamiseks.

Kuivades ja niisketes ruumides kodumajapidamisseadmetesse.

Ei ole ette nähtud kasutamiseks välis- ja tööstustingimustes, tehnoruumides, v.a teisaldatavates majapidamisseadmetes.

Riputatava valgusti mass ei tohi ületada 2 kg. nnMSO / H03VVH2-F PVC-isolatsiooniga lapik paigalduskaabel. Kasutatakse ühenduskaablina kodumajapidamistes ja kontorites. Mitte köögi- või soojusseadmetes. Ei ole ette nähtud kasutamiseks välis- ja tööstustingimustes, tehnoruumides, v.a teisaldatavates majapidamisseadmetes. Riputatava lambi mass ei tohi ületada 2 kg. nnMMJ PVC-isolatsiooniga paigalduskaabel. Kohtkindlaks paigalduseks sise- ja välistingimustes, kuid mitte pinnasesse. Sobiv paigaldamiseks krohvi alla. Välispaigaldusel on vajalik kaablit kaitsta otseste päikesekiirte eest. nnSIHF Kuuma- ja õlikindel silikoonkaabel. Kaableid kasutatakse liikuvate ühenduste tegemiseks ja suure temperatuuride vahemiku korral, sest sellistel tingimustel muutub tavalise kaabli isolatsioon lühikese aja jooksul hapraks. nnDRAKAFLEX H07RN-F / H05RR-F Kummikaabel. Väga hästi painduv ilmastiku- ja õlikindel kaabel.

Kasutatakse ühenduskaablina keskmistes kasutustingimustes, kuivades ja niisketes ning plahvatusohtlikes kohtades. Välis- ja tööstustingimustes ning ajutisteks paigaldisteks töökohtadel. nnNYY-J/XPK Jõukaabel. Kaabel on ette nähtud kasutamiseks ruumis, välistingimustes, pinnases, betoonis ja vees. nnMCMK Vaskjuhtmetega ja PVC-isolatsiooniga jõukaabel. Kaabel paigalduseks sise- ja välistingimustes, ka pinnasesse ja ehitustarinditesse, näiteks valatuna betooni.

PENOPLAST, EPS, VAHTPOLÜSTÜREEN PARIMA HINNAGA EESTIS! Eesti tootja vahtpolüstüreen: EPS50 EPS60 EPS60 silver EPS80 EPS100 EPS100 silver EPS120 perimeeter U plokid - erinevad mõõdud L plokid - erinevad mõõdud EPS plaadid lamekatustele (kaldega)

7

Tellimused alates 350 € transport Tallinnas ja lähistel

TASUTA!

Tellimused ca 20 m3 transport üle Eesti

TASUTA!

Plaadi mõõtmed: 1200x1000 mm / 1200x3000 mm / 1000x3000 mm / 1000x600 mm Plaadi paksused: 20 mm - 1200 mm

Saada hinnapäring või helista ning saa parim pakkumine! soojustusplaat@gmail.com / soojustusplaat.com / 55 908 903 / Soojustusplaat OÜ

8 R E K L A A M

MAALEHT Nr 18 (1543) 4. mai 2017