KOOLITUSLEHT (august 2013)

15. august 2013

07.08 - 09.09 Koolikott erinevad mudelid ja värvid

Luch guaššvärv 12 värvi

- 42%

- 40%

Sophie – ilmarändur ja igavene õppija lk 3

Tisleriamet toob leiva lauale lk 4–5 19.99

11.49

2.99

Pentel pastapliiats 0,7 mm sinine, must

Bradley vihik 12 lehte, ruudulised, joonelised

1.79 - 47%

-57% l e igal nädala im s o lo s k a Lis isi auhindu! te u lj a p ja i iPad Min .ee alt www.etk Vaata lähem

Maaüli­ kool kutsub kooli terve perega lk 8

5x

iPad Mini

loosi läheb:

Esmaabi­ teadmisi tuleb aeg-ajalt uuendada lk 6

0.35

0.15

0.17

0.09

Toodete tavahinnad on Laagri Maksimarketi põhjal 16.07.2013 seisuga. Piltidel on illustreeriv tähendus. Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.

Kõiki pakkumisi vaata www.etk.ee

Ettevõtluse MBA – , kontaktid­, teadmised ja ideed praegustele­ ning tulevastele ettevõtjatele

foto ebs

EBSi magistriprogrammid on paindlikud – lõputööks võib luua ka oma ettevõtte arendusprojekti, kinnitab dotsent Tiit Elenurm.

EBS on ettevõtlust ja sellega seotud teadmisi õpetanud juba 25 aastat ning paljudest ülikooli vilistlastest on saanud edukad juhid ja ettevõtjad.

Kerstin Sonts

K

uid ikka ja jälle tekib küsimus, miks peaks ettevõtlust õppima ja mida see juba ennast tõestanud spetsialistile annab. Neile ja teis­ tele küsimustele vastab EBSi MBA magistriõppe­ kavade juht dotsent Tiit Elenurm.

Kas ülikoolis õpetatakse head äriideed leidma?

Head äriideed eeldavad enamasti informatsiooni mõ­ testamist nii turu, konkurentide kui ka laiemate äri­ keskkonna ja ühiskonna arengutrendide kohta. Palju­ sid globaalse ambitsiooniga kasvuettevõtteid ei looda üksinda, vaid tiimina. Sellise koosloova ettevõtluse jaoks annavad äriülikooli rühmatööd ja arutelud hea aluse, sest mitu pead on mitu pead. Estonian Busi­ ness Schooli ettevõtluse MBAs pannakse ettevõtluso­ rentatsiooni kursusel kirja enda arengu­visioon ette­

võtjana. Sellest lähtudes saab arvestada magistran­ di eelistusi ja individuaalsust ka teiste aine­te koduja eksamitöödes. Magistritööks võib olla oma ette­ võtte arendusprojekt, nii et üldiste reeglite raames on mänguruumi palju.

Mida annab ettevõtluse õppimine neile, kes on juba töötavad spetsialistid?

Huvitav paradoks on see, et just need, kellel on ar­ vestatav kogemus juhtimises või ettevõtluses ole­ mas, soovivad tihti enda tegevuspõhimõtted süstee­ mi panna ja laiemat pilti luua. Kui on tegu ideede­ le ja arutelule avatud inimesega, soovib ta oma ko­ gemusi teistega võrrelda. Eesti kõrghariduses on ka­ sutusel varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõte, mis võimaldab praktikas omanda­ tud pädevust nii tõendada, et sama asja uuesti õppi­ ma ei pea. Ettevõtte toimimise kõrvaltnägemine on hea alus ettevõtja karjääriteel, kuid ambitsioonikas

ette­võtja eeskuju jäljendamisega ei piirdu, vaid ta­ hab teha midagi, mida varem tehtud ei ole, või teha seda senisest paremini.

Millised võimalused on EBSi üliõpilastel kontaktvõrgustiku laiendamiseks?

Üks MBA väärtus on mitmesuguse erialase taustaga üliõpilaste kokkuviimine, mis aitab laiendada kon­ Miks õppida ettevõtlust Eestis ja eesti taktvõrgustikku. Kui mõni aasta tagasi Harvard Busi­ keeles? ness Schoolis ettevõtluskollokviumil osalesin, näida­ Eesti on avatud ja ekspordist sõltuv majandus. Kind­ ti meile paksu raamatut ja öeldi, et see on üks asen­ lasti on hea mõte luua ettevõte, mis saaks laieneda damatu väärtus, mida õpingud annavad. Raama­ Eesti piiridest väljapoole, tus olid kirjas selle maine­ kuid stardiplatsina on Ees­ ka ärikooli vilistlaste töö­ ti ärikeskkond paljudes äri­ Ettevõtluse MBA õppekava kohad ja kontaktid. Täna­ valdkondades siiski soodus. eesmärk on anda päeva muutuvas maailmas Siin on võimalik ka kulusid on muidugi tõhusam seda­ tänastele ja tulevastele optimeerida – miks muidu laadi andmeid digitaalses paljud Soome ettevõtted siia töökogemusega ette­ vormis hallata. on kolinud?

Estonian Business võtjatele ning äriprojektide Ettevõtlusõpe Eestis ei juhtidele uusi äriideid Schoo­lis on palju Erasmu­ tähenda, et kogu õpe toi­ se vahetustudengeid nii muks eesti keeles. Kaasame ettevõtte loomiseks või Euroopast kui ka kauge­ üha rohkem külalisõppejõu­ vajalikke teadmisi malt. Aines “International de Eesti ekspordi jaoks olulis­ olemasoleva ettevõtte Business Opportunities in test välisriikidest. Erasmuse the Baltic Region” loome vahetus teiste riikide ülikoo­ arendamiseks. rahvusvahelised tudengi­ lidega loob soodsad võima­ tiimid, kus Eesti ja välisrii­ lused, et üks semester oma ettevõtluse jaoks täht­ kide üliõpilased aitavad ühiselt alustavatel ettevõte­ sas välisriigis veeta. Magistrantide puhul on pigem tel välisturge kaardistada ja uusi ärikontakte leida. häda selles, et paljud on töö ja perekonna kaudu nii Selle tiimitöö üks tulemus on suhete loomne välistu­ tihedalt Eestiga seotud, et neil ei ole võimalik aega dengitega, kellest ühel päeval võivad saada Eesti ette­ maha võtta ja semestriks välismaale minna. võtja müügiesindajad näiteks Itaalias või Saksamaal.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Keeletoimetaja Marilin Look Toimetaja Anne-Mari Alver Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339; maie.viilup@lehed.ee Järgmine Koolitusleht ilmub 21. novembril.

2

Koolitusleht 15. august 2013

Sophie Dragonwitch – emakese maa õpilane “Mida täiuslikum on inimese riistakast – keelteoskusest köögikunsti ja tantsuteaduseni –, seda suurem on tema valikuvabadus ja -tarkus,” arutleb Sophie Dragonwitch. foto erakogu

Kati Saara Vatmann

gumisse kobarduvad – igal juhul on vaja omavahel sobitada erinevad elud ja va­ lud, tujud ja soovid. Tätte-dünastia kor­ teris elab igas toas erinevat ametit pi­ dav ja kogemuste sleppi kannul vedav isiksus või paar. See tähendab erinevate vibratsioonide ja päevakavade, külaliste ja probleemide ühitamist. Ja on Sophie sõnul ühtlasi optimaalseim elukool ning liigtarbimise vältimine. Pideva ostmise asemel on mõistlikum vahetada-­jagada – ning emake maa naeratab.

“Samamoodi igatseb meist igaühe kordumatu isiksus hinge-vaimu-ihu töö­ jaotust ja rakendust iga tihedusega kih­ tidele. Viimasel ajal tahaksin nii palju­ dele vaimuinimestele-valgustöötajatele hüüda – sportige-tantsige-liikuge! Ehk­ ki on olnud suurepärane ja päikeseline suvi, on nii paljud inimesed kahvatud ja toonuseta, lihaste ja jumeta. Energiad on vaja ka füüsilises kehas liikuma saa­ da – mis vägesid me muidu valitseme!” teab Sophie, kelle enese lihased on eel­ mise õhtu tantsutrennist mõnusalt va­ lusad. “Käisin koreograafist klassivend Siimu trennis ja naudin nüüd magusat lihaste tuikamist. Jooga ja meditatsioon on hea – aga istuva eluviisiga inimeste lihastikule tegelikult sellest heast ei pii­ sa. Intensiivset sporti ja tõhusat tant­ su on vaja!”

S

ophie Dragonwitch (26) on tule­ tantsija-žonglöör, kes esineb Tom Valsbergi Tane Mahuta ja teiste väelaulikute kaunistuseks ja Olde Hansa juures ning täiendas hiljuti teadmisi Circ du Soleil’ga koos töötades.

Mööda ilma hipilaagreid, kogukondi tuurinud kaunitar on elu ja südame sun­ nil kümmet ala ja keelt õppinud, elab prae­ gu Kalamajas noore Jaan Tätte kommuu­ nis ning töötab Kultuurikatla suvekohvi­ kus Kanala. Sophie teadmised toortoidu, disaini ja jooga alal teevad temast äärmi­ selt huvitava vestluspartneri.

Järgmine teekond – ämmaemandaks Ilmarännakutel jõudis naine veendu­ musele, et tahab saada kodus sünnitusi vastu võtvaks ämmaemandaks – ja sel­ le poole ta nüüd liigubki. Juhuse tahtel on ta olnud ühel kodusünnitusel, samu­ ti väikeste lastega emmedele tugiisikuks, ning kuna juhuseid pole, on ta ära tund­ nud, et ongi selleks pühaks ametiks sün­ dinud. Kes on imedest imelisimat koge­ nud, tahab seda veel ja veel – ka elukut­ sena. Ehkki rakenduslikku riigikõrg­kooli sisse ei saanud.

“Tervishoiukõrgkoolis pürgis ämma­ emanda ühele kohale 11,5 inimest. Sain sisseastumiskatseid tehes teada mitu täht­ sat asja. Esiteks pean polüglotina eesti kee­ lele rohkem rõhku panema. Olen juudi-­ vene ristandina esimest põlve eestikeel­ ne ning näe, pole see kohaliku keele val­ damine nii enesestmõistetav midagi. Tei­ seks tuleb meie ringkonnale omase huu­ mori harrastamisega ettevaatlik olla. Kui ütlesin vestlusel, et lõputööks sünnitan ise lapse, hakkas komisjon väga jäigalt ja as­ jalikult õiendama, et oot-oot, enne on ikka praktikumid ja kursusetööd… Endale lo­ hutuseks ütlen, et olen lihtsalt liiga erili­ ne. Ja plaanin astuda Krautmanni erakoo­ li, mis seob mind veel mõneks ajaks Tal­ linnaga,” kirjeldab Sophie, kuidas saab, kui kuidagi ei saa.

“Samas tõmbab mind Eestis praegu lõuna kuplite vahele. Sänna kultuurimõis on tohutult vägine tuiksoon – ning meie vaimse sõpruskonna paar noort peret on kolinud samuti sinnakanti mõisa üles ehi­ tama kõigi oma nelja sorti kõrghariduste ja lastekarjaga. Õpin ära ja lähen lendu, äkki just nimelt Lõuna-Eesti poole! Liiati­ gi on mul ausalt hetkeseisuga öeldes rän­ damisest mõõt täis. Seda tundsin väga te­ ravalt viimatisel pikal reisil Mehhikosse – kõik oli küll õigesti ja hästi, aga tegelikult täiesti valesti, nii et tulin üsna räbalana siia Kalamajja haavu lakkuma. Õnneks on sõbrad vägede valitsejad oma lähedu­ sega aidanud mul ennast kenasti uuesti kokku korjata.”

Ehtsuse õppetunnid Elus kõige õnnelikum on Sophie seni ol­ nud Põhja-Californias – ta veetis seal­ setes metsades hipimeelsete intellek­ tuaalide peres neli talve, nad sisuliselt lapsendasid ta. Seal ta õppiski elu tah­ tel disainima riideid, valmistama taim­ seid gurmeetoite ning hoolitsema laste ja emmede eest. Nüüd ta teab, mis tun­ ne on võtta auto ja sõita sellega mäge­ des, ees piiritud avarused – oled vaba ja õnnelik, kõik on võimalik… Tegelikult ongi. See kommuun võtaks segavereli­ se haldjasnaise kohe oma rüppe tagasi.

Inimesed teelahkmel Perfektsionist Sophie eeldab seni õpitu ja kogetu põhjal täiuslikkust kõiges. Nii

Sophie Dragonwitch peab teelahkmel seismist põnevaks väljakutseks: tsirkuse ja kohviku asemel plaanib noor naine edaspidi töötada hoopis sünnitustoas.

“Maailmarännakud on mulle õpeta­ nud, et iga oskus on väärtus. Kasvõi meie oskus ja võime ise rõivaid kujundada ja õmmelda. Ameerikas avastasin, et disai­ ni ja õmblemise kunst pole üldsegi min­ gi tühipaljas pähh, nagu eestlased sel­ lesse suhtuvad – kõik oskavad, aga uue­ mal ajal keegi enam väga ei viitsi. See on kulda­väärt oskus, mida tuleb alal hoida ja oma lastele edasi anda – nagu moosi­ keetmine ja leivaküpsetaminegi. Pole üld­ segi ah-mis – üliolulised elulised osku­ sed on!” teab tüdruk, kelle üks praegune kauba­märk on žongleerimine ja tuletants. “Žongleerima õppisin Hispaanias.

Ostsin alustuseks kõige kõvemad pallid, nii et elu ja valu õpetas kiiresti ja tõhu­ salt, aiai! Nüüd on käte liikumine ja tri­ kid nii selged, et enam ei pea ma käte­ le mõtlema – võin nii Tane Mahuta kui ka Olde Hansa ees tantsides keskenduda muule liikumisele. Kui aga mõni inime­ ne peaks arvama, et ta juba oskab kõike ja juurde pole vaja midagi õppida, soovi­ tan mõne üliprofi ja perfektse trupi juu­ res natuke aega töötada ning väga lähe­ dalt näha, kuidas käib tõeliselt täiuslik ja eksimatu töö. Mul oli õnn olla Circ du

Soleil’ Eesti-tuuri ajal nende meeskonnas ja näha, mida tähendab 20 aastat kallis­ kivi lihvimist.”

Elu on õpetanud Sophie ka toor- ja taimetoidu alal üsna arvestatavaks asja­ tundjaks. Ta on osalenud festivalidel, kor­ raldanud toortoidu ja -šokolaadi kodu­ õhtuid ning valmistab Kanalas vegeetareeglite järgi quiche’e ja salateid, maius­ tusi ja magustoite ning toorleiba.

Kommunism ja tööjaotus Siinkohal tuleb “kommunism” sõnast “kommuun”. Kultuurikatla selle-suveprojekti köögis veedetud ajaga on Sophie­ õppinud, mida tähendab vastutuse dele­ geerimine. Kui köögis on vaja midagi korraldada ja varuda, ei peaks Kanala-­ rahvas iga kraani ja lapi pärast Evelyn Sepa poole pöörduma, allkirja ootama ja resolutsiooni alusel nuustikuid varuma.

Piltlikult öeldes. Ühegi inimese asenda­ matust ei tõesta mitte see, et ta kuhjab kogu käsuliini kõik astmed enda kätte, vaid delegeerib, jagab ja usaldab.

Parimas mõttes kommunismi on õpe­ tanud ka hipielu. Kus tahes maailmas vaimsed ja valgustatud inimesed ka ko­

inimeses eneses kui ka tema suhetes – muu hulgas tantrat õppinud noor naine kinnitab, et juhuslike ja rutiinsete suhe­ te aeg on igas eluvaldkonnas siin planee­ dil möödas. Kõiksuselt tuleb paluda pa­ rimat – ja see saadetakse.

“Kõik isiksuse oskused ja eeldused, anded ja pürgimused vajavad arenda­ mist – Jumala antud anne on tõepoolest ülesanne,” usub Sophie. “On vaja vaid vei­ di enam julgust ja enesekindlust – neid lihtsaid ja ilusaid asju, mida ka mul ene­ sel on vähevõitu. Vaatan teelahkmel seis­ jaid. Ja neid on praegu tohutult palju. Ini­ mesed on rutiinist räsitud. Teevad oma ammust tööd juba mõnda aega ilma rõõ­ muta, ilma üldisema pildi ja perspektii­ vita. Ega julge midagi muuta. Loetakse ja kirjutatakse raamatuid ilma hirmuta rändamisest, aga tegelikult on hirm ise­ gi tööpakkumisi lugeda.

Kuldkalake ei saa aidata, kui loterii­ piletit ei osta. Vihjeid, lahendusi ja mär­ ke antakse meile ju igal sammul – para­ ku löövad liiga paljudel meist silmad seda valgust tunnelis aimates vaid hetkeks sä­ rama. Siis tõmbutakse jälle kühmu ja nü­ hitakse harjunud vagu edasi, julgemata kõrvale vaadata – ammugi mitte astuda.

Mida täiuslikum on inimese riista­ kast – keelteoskusest köögikunsti ja tantsu­ teaduseni –, seda suurem on tema valikuva­ badus ja -tarkus. Aiman nii. Ja püüan selle järgi tegutseda ka. Ainult ise tehes ja julge­ des, täiustudes ja katsetades on õigust­ka teistele nõu anda. Kui küsitakse.”

Kui tahan, siis saan, kelleks tahan. rahvusvahelised suhted tõlkimine sisearhitektuur moedisain keskkonnakaitse ärijuhtimine

Dokumentide vastuvõtt AVATUD. www.euroakadeemia.ee info@euroakadeemia.ee / Tel +372 611 5801

Koolitusleht 15. august 2013

3

Kutseharidus annab kuldsed Võrumaa kutsehariduskeskuses teisel kursusel puidutöötlemist õppiv Rain Toming (21) esindas Eestit juuli alguses Saksamaal ülemaailmsel kutsemeisterlik­ kuse olümpial “WorldSkills 2013”, kus saavutas eestlastest parima tulemuse.

Liina Liiv

K

olme aasta eest lõpetas Rain Toming Tartu kutsehariduskeskuses tisleri eriala, kuhu suundus pärast põhikooli õppima just see­ tõttu, et oli suviti puidutöökojas töötanud ja see talle meeldis. “Arvasin, et eriala sobib mulle,” sel­ gitab ta.

Raini sõnul on mööblitisleri ülesanne valmista­ da peamiselt mööblit, aga ka uksi, aknaid jne. “Tis­ ler peab puidust oskama teha kõike,” ütleb ta. Õnne­ likult tunnistuse kätte saanud, läks noormees Võru­ maa kutsehariduskeskusesse juba selgest huvist puidu­töötlemistehnoloogia eriala vastu. Ühendab teooria ja praktika Raini sõnul tuli talle sisseastumisel kasuks varasem töökogemus puidutööstuses ja õpingud Tartu kutse­ hariduskeskuses. Just seal sai ta selguse, et tisleri eri­ ala talle sobib ja ta soovib valitud valdkonnas edasi õppida. Noormees rõhutab, et kindlasti on puidutööt­ lemistehnoloogia õppimisel vaja tehnilist taiplikkust, sest õppekava koosneb paljuski tehnilistest ainetest.

Puidutöötlemistehnoloogia õppetöö ühendab en­ das teooria ja praktika, mis aitab teadmisi kinnistada.

Rain Toming kinnitab, et hea tisler peab oskama teha puidust kõike. Mööblitisleri eriala sobib tema sõnul ennekõike neile, kellele meeldib oma kätega midagi meisterdada.

“Praktika suurendab eriala vastu huvi,” märgib Rain.

Puidutöötlemistehnoloogia suurimaks plussiks peab ta just võimalust midagi oma kätega ise valmis teha.

Kuna erialal on rohkelt praktikavõimalusi, on noormees ametioskusi täiendanud välismaal, aga ka Eestis ASis Aru Grupp. Samuti on tema kogemus­ te pagasit tunduvalt suurendanud kutsevõistlused.

Võistlused annavad kogemusi Rainile pakkus võimaluse kooli kõrvalt kutsemeistri­ võistlustel osaleda Võrumaa kutsehariduskeskuse õpe­ taja Vaito Heinsoo. “Muidugi olin nõus oma teadmi­ si ja oskusi proovile panema,” lisab ta.

Rain võttis osa Eesti mööblitislerite kutsemeistri­ võistlustest, kus saavutas teise koha. Järgmisena pani ta end koos meeskonnakaaslaste Rainer Kommeri ja Peeter Murumäega proovile Euroopa võistlustel “Eu­

roskills 2012”, kus saadi meeskondlikus arvestuses kolmas koht, Rain pälvis aga individuaalselt teise koha. Selle aasta jaanuarist valmistus noormees juu­ li alguses Leipzigis toimunud ülemaailmseks kutse­ meisterlikkuse olümpiaks “WorldSkills”, kus võtsid mõõtu 53 riiki ja 1046 noort meistrit. Peale mööbli­ tisleri võistlesid eestlastest veel trükkal, mehhatroo­ nikud, maastikuehitajad, florist, plaatija, ehitusvii­ mistleja ja infotehnoloog. Rain tuli üldarvestuses oma erialal 11. kohale ja sai selle tulemusega ka me­ dali Best of Nation. Talle hoidsid kodus pöialt pere ja sõbrad, kes jälgisid otseülekandeid internetis. “Mõni õhtu sai suheldud ja nemad soovitasid alati rahuli­ kuks jääda,” meenutab ta.

Noore tisleri sõnul oli võistluste eel peamine ees­ märk jõuda pingelises olukorras valmis võistlustöö, milleks oli puhvetkapp. “Olen väga rahul, sain suure

Mitmekülgne Kui noor seisab ametivaliku ees, on kõik uksed valla ja tihti raske otsustada, kuhu suunda astuda.

Disainer-florist Heiti Põder ütleb, et tema usaldas sisemist tunnetust, mis suunaski õigele rajale.

Greta Kaupmees

H

eiti räägib, et lilleseadega puutus ta kok­ ku juba lapsepõlves. “Taivo Piller korral­ das Tuhala lähedal lilleseade suvelaag­ reid. Olin siis 14aastane ja sealkandis maal vana­ ema juures, nii et võtsin nendest laagritest osa.

Sealt sain ka elu esimese tööpakkumise – Viru­ värava lillemüüja. See oli aeg, kui ma veel näi­ teks liilial ja iirisel vahet ei teinud.”

Tugev side loodusega Nagu elus ikka, viib üks asi teiseni ja teine kol­ mandani – Heiti sattus Heidi Haggi juhendusel Katleri kooli lilleseadestuudiosse õpetaja assis­ tendiks, kus talle loomulikult ka palju teadmisioskusi vaikselt külge hakkas. “Lisaks sellele – lilleseadjad lihtsalt tundusid nii lahedad inime­ sed!” on Heiti ametivaliku üle rõõmus ega ku­ jutaks elu umbses kontoris tõsimeelsete tegi­ jatega koos üldse ette.

Hiljem täiendas florist end Taivo Pilleri ju­ hendusel Pillerkaare lilleseadekoolis ja asus sel alal mitmetes ettevõtmistes ka tööle. Juba vii­ mased kümme aastat on Heiti sellise ürituse eestvedaja nagu Tallinna Lilleball.

“Lilleseadjana meeldib mulle kokkupuu­

4

Koolitusleht 15. august 2013

de elusloodusega, meeldib inimesi inspireeri­ da ning see, et saab reisida ja huvitavaid kohti näha. Pulmad toimuvad alati toredates mõisa­ tes ja lossides. Olen ka mitu aastat töötanud nii Moskvas, Sydneys kui ka Lõuna-Prantsusmaal.”

Heiti sõnul on tema töö eelis see, et alati te­ kib tugev side loodusega. “Järgmine nädal ka­ sutan Vihterpalu mõisas pulmalilledeks peale pojengide ka tillikupraid, angervaksa, metsast naadikupraid ja aedadest Eestis hortensiaid, rohelisteks lehtedeks aga palmilehtedele lisaks kastanilehti ja rabarbereid.

Midagi uut välja mõelda on alati põnev.

Praegugi käisin just metsas ja jälgisin, mis just õitseb või milliseid marjakobaraid saaks poe­ lilledega siduda, et struktuur põnevam tuleks.”

Uus eriala – pagar-kondiiter Kui küsida mehelt, kes eluaeg lilleilu keskel kas­ vanud ja töötanud, milleks talle pagari-­kondiitri eriala vaja oli, vastab ta muiates, et alati saab lisavõimalusena (äkki kunagi vanaduses) ava­ da oma kohviku, kus parimaid kooke ja piru­ kaid küpsetada.

“Tegelikult ka Tallinna teeninduskooli ma justkui sattusin. See juhtus pärast Austraaliat: olin registreerunud töötuks ja sain töötukassa kaudu minna pagari-kondiitri koolitusele. Kuid

fotod ivo ilm, WorldSkills 2013

käed ja ameti terveks eluks Kas teadsid, et ….

Populaarseimad erialad:

Ametikoolis õppides on praktikal sama tähtis osa kui teoorial. Kutseharidus sobib neile, kellele meeldib ise oma kätega midagi valmistada. Ametikooli lõpetaja saab reaalsed oskused, millega leiba teenida ja igapäevaelus hakkama saada. Kuldsed käed on alati hinnas ning kutseharidus annab ameti, millega tasuv töökoht leida ja miks mitte tulevikus ka ise uusi töökohti luua.

• arvutierialad • autoerialad • juuksur • kokk • hotelli- ja majutusteenindus • raamatupidamine • ärikorraldus

Kui amet käes, on alati võimalus juurde õppida või minna edasi kõrgkooli.

Ametikoolides on hea õppida, sest tehtud on palju uuendusi: pea kõik koolid ja õpilaskodud on renoveeritud ning varustatud moodsate õppevahendite ja -tehnikaga.

• Vabade kohtade olemasolul on võimalus kutseharidusse õppima asuda kuni 31.08.2013. Kooliti tuleks jälgida ka informatsiooni hiljem avatavate erialade kohta.

• Infot erinevatest ametitest ja koolidest leiab aadressilt www.kutseharidus.ee.

2012. aastal asus kutseharidust omandama 11 000 õpilast.

praktilise kogemuse ja võimaluse end proovile pan­ na,” rõõmustab ta ning lisab, et võistlus andis esine­ miskogemuse ja õpetas, kuidas keerukates olukorda­ des erinevaid töövõtteid kasutada.

Rain soovitab kutsemeistrivõistlustest osa võtta teistelgi noortel, sest see annab kogemusi ning iga­ ühel sellist võimalust ei avane. Tema sõnul väärtus­ tavad igasugust rahvusvahelist kogemust ka tööand­ jad. “Rahvusvahelistel võistlustel saab näha veel teis­ te riikide erialast kultuuri,” lisas ta.

Soov on sihtida kõrgemale Pärast ülemaailmseid kutsevõistlusi õnnestus noor­ mehel tööle saada tislerina mööblifirmasse. “Suvel käin ikka tööl ja septembris jätkan kooliteed Võru­ maa kutsehariduskeskuses kolmandal kursusel.”

Seejärel tahab ta tööle asuda puidutööstuses, kuid soov on sihtida veel kõrgemale. “Minu suur unis­ tus on näha ennast puiduettevõttes tehnoloogi ko­ hal,” tunnistab ta.

Rain soovitab kõigil noortel oma tugevused ja nõrkused läbi mõelda ning seeläbi arusaamiseni jõu­ da, milline eriala sobib ja milline mitte. Ta lisab, et kaaluda tuleb sedagi, kuidas haakuvad meeliseriala­ ga isikuomadused.

Kutsehariduse kasuks räägib Raini sõnul rohke praktika, mis suurendab eriala vastu huvi, ja õppe paindlikkus. “Kutsehariduses õpid ameti selgeks va­ rakult ning hiljem võid end täiendada, edasi õppida või täiesti uue ameti juurde valida. Mööblitisleri eri­ ala sobib ennekõike neile, kellele meeldib oma käte­ ga puidust midagi meisterdada. See on töö nagu iga

mees Heiti Põder Pakume võimalust omandada kaasaegne kutseharidus järgmistel erialadel:

Põhihariduse baasil: • • • • • Heiti Põder tegutseb peamiselt lilleseadja­ja ruumikujundajana, samas on tal pagari-kondiitri haridus. Mees kaalub tõsiselt magistriõppesse astumist, seda aga juba disaineri erialal.

•

Autotehnik 3,5 aastat Puit- ja kiviehitiste restauraator 3 aastat Kokk 3,5 aastat Müüja 3 aastat Põllumajandus 3,5 aastat (ka erivajadustega ja põhihariduse lihtsustatud programmi alusel omandanutele) Kodumajandus 3 aastat (ka erivajadustega ja põhihariduse lihtsustatud programmi alusel omandanutele)

Keskhariduse baasil: praegu olen siiski lilleseadjana-ruumikujundaja­ na rahul. Eks igal alal leiab tööd eri tasanditel, palju oleneb inimesest endast ning sellest, kas ta ennast edasi arendab. Mitmesugused oskused tulevad kasuks igal juhul.”

Plaanis disainimagistrantuur Heiti sõnul on ameti valik sisemine tundeküsi­ mus, ei ole mõtet õppida majandust kellegi “tar­ ga” soovitusel, kui ise oled pigem loomeinime­ ne ja tahad oma kätega midagi teha.

Heiti plaan on jätkata selles koolis, kus ta sise­ arhitekti eriala omandas. “Euroülikoolis sain hoo­ pis juurde maalimispisiku ja olen oma sünnipäe­ val isegi maalinäituse teinud. Nii et plaanin seal omandada ka disaineri eriala magistrikraadi.”

• • • • •

Puit- ja kiviehitiste restauraator 2 aastat Kelner-baarmen 1 aasta Müügikorraldus 2 aastat (õppetöö toimub 2 x nädalas) Hooldustöötaja 2 aastat (õppetöö toimub 1 x nädalas) Müügikonsultant 6 kuud (eelnevalt kutsehariduse omandanutele)

Põhihariduseta noortele: •

Kutseõpe koos võimalusega omandada põhiharidus

Täpsem info kodulehel

www.pkpk.ee

Koolitusleht 15. august 2013

5

Esmaabireeglid muutuvad kolme aastaga foto ilmar saabas

Aastaid tagasi läbitud esmaabi­kursus on hea, kuid veelgi parem on oma teadmisi uuendada regulaarselt.

Esmaabi­kursus on reaalne võimalus päästa elu.

Greta Kaupmees

S

otsiaalministri määrusega on tehtud kohus­ tuslikuks, et igas ettevõttes oleks vähemalt üks esmaabi väljaõppe kursuse läbinud isik.

Esmaabioskusi nõuavad ka autokoolid ning esmaabi­ õpe peab olema kooli- ja lasteaiatöötajate teadmiste pagasis. Ausalt öelda võiks kursuse läbida kõik, sest siis on väiksem võimalus, et keegi seebikast õpitud “meditsiiniliste” tarkustega kedagi tapma läheks.

Vähim enda ja teiste heaks 16tunnine esmaabi väljaõppe kursus on minimaal­ ne, mida üks inimene enda ja teiste heaks teha saab.

Igaüks on võimeline esmaabi osutama ja kannatanut mingil moel abistama.

Võib ju küsida, milleks mulle esmaabi: kas tõe­ poolest pean kunagi abi andma? Kas mul tõesti võiks esma­abikoolitusest kasu olla? Ma ju oskan valida 112! Parem muidugi, kui neid oskusi vaja ei läheks, aga kindlam tunne on igal juhul, kui need teadmi­ sed kuskil kuklas olemas on.

Esmaabikoolituse eesmärk on anda põhiteadmi­ sed ja praktilised oskused kannatanu elu päästmi­ seks õnnetusjuhtumi korral. Õpitakse, kuidas välti­ da kannatanu seisundi halvenemist, hoolitseda asja­ tundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannata­ nu ravile või haiglasse.

Esmaabi on abiandmise üks osa, mis kokku hõl­ mab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transpordi ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saa­ nutele või äkkhaigestunutele. Abistamiskiiruse põh­ jal jagatakse esmaabi kahte põhirühma: elustamine ja muu vältimatu abi.

Esmaabikoolituse läbinu on võimeline kindlaks tegema kannatanu seisukorra, võtma vastu otsuseid, elustama (esialgu küll nukkmannekeeni, kuid üsna tõenäoliselt ka inimest), sulgema verejooksu, vabasta­ ma hingamisteid, arvestama selja-kaelakaitsega, and­ ma šoki- ja traumaasendit ning palju muud vajalikku.

Mida ja mis olukorras kasutada? Esmaabikoolituse läbimine on üks lihtsamaid viise kriisi­olukorras hakkama saada.

Lektoriteks kiirabitöötajad Koolituste plussiks on see, et enamasti on lektoriteks kiirabitöötajad, kes teavad täpselt, millised on need situatsioonid ja olukorrad, kus kiire tegutsemine elu­ tähtsaks muutub. Eks teavad ju nemad ka kõige pa­ remini seda, millal on abi hiljaks jäänud.

Kõik situatsioonid mängitakse läbi reaalseid kan­ natanuid mängivate inimeste peal. Saab ka nuku peal elustamisvõtteid proovida, koolitusel osalejaid laha­ sesse panna ja “verejooksu sulgeda”. Esmaabi haava­ de, luumurdude, liigesevigastuste, põletuste, mürgi­ tuste, kuuma- ja külmakahjustuste ning äkkhaiges­ tumiste korral tehakse nii puust ja punaseks selgeks, et see une pealt meelde tuleb.

Koolitusel saab selgeks ka selle, kui tähtis on õn­ netuse korral õige ja kiire tegutsemine ning oskus kutsuda abi. 112 telefoninumbrit oskab valida iga­ üks, kuid ähmi täis appihüüded ei aita kedagi – vaja on oluline info võimalikult täpselt edasi anda, siis on ka õige abi kiire saabuma.

Teadmised arenevad pidevalt Esmaabi täiendusõppeprogramme tehakse veel eri­ alaspetsiifiliselt ehk eraldi ehitajatele, sportlastele

7 tähtsat põhitõde • Kiirabi väljakutse telefon on 112 – püüa rääkida päästekorraldajaga rahulikult, nii saabub abi kiiremini.

• Eluohtlik seisund: pole teadvust, hingamist ja pulssi või esineb suur verekaotus.

• Nikastatud, põrutatud, nihestuse või luumurruga jäsemele aseta külm kott, viinakompressi kasutada EI TOHI. • Voolu alla jäänut EI TOHI minna päästma paljaste kätega.

• Uppujale lähene selja tagant.

• Abistades püüa olla rahulik.

• Kaasinimesse suhtu hoolivalt. või lasteaiatöötajatele. Materjal iseseisvaks tööks on mahukas, kuid mitte ületamatu.

Täiendusõppe eesmärk on väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi korrata ja süvenda­ da. Täiendusõpet uuendatakse iga kolme aasta järel,

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT Päevasesse osakonda 19. augustini, vestlused 22. augustil.

Sessioonõppe osakonda 19. augustini, test (kirjalik) 22.–23. augustil.

www.facebook.com/aianduskool 6

Koolitusleht 15. august 2013

www.aianduskool.ee

AIANDUS MAASTIKUEHITUS FLORISTIKA KESKKONNAKAITSE TEKSTIILITÖÖ INTEGRATSIOONIRÜHM

sest nii nagu muutub meie ümber maailm, muutu­ vad ka võtted. Näiteks kui veel kümmekond aastat tagasi soovitati põletushaavadele määrida Panthe­ noli, siis tänapäeva meditsiin selle kasutamist pi­ gem väldib, sest see võib leevendamise asemel põ­ letust hoopis süvendada. Hilisemaks haavade raviks on vahend hea küll.

Tänapäeval on soovitatav elustamise südame­ massaaži rütm 90–120 korda minutis. Selleks tu­ leb südamele pressida ligilähedaselt kaks korda se­ kundis. Rahvusvahelised soovitused muutusid aas­ tatel 2006–2007 ning uute esmaabisoovituste koha­ selt alustatakse elustamist ainult südamemassaaži­ ga – enam ei ole kunstlikku hingamist vaja teha. Mis kasu olekski suult suule hingeõhu puhumisest, kui südamemassaažiga vereringlust taastada ei suude­ ta. Uuenenud reeglite kohaselt on tähtis, et abistaja teeks massaaži nii hästi, et veri hakkab tõepoolest uuesti ringlema. Oluline on, et sellega alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja te­ hakse seda väga oskuslikult kuni kiirabi saabumise­ ni. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese jaoks tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väär­ tusega. Sellel on elu hind.

fotod erakogu

Sänna kultuurimõisas peetud suvekool tõi kokku inimesed, kes enese ja teiste aitamise vastu süvitsi huvi tunnevad.

Asjatundlikud käed aitavad peavalu vastu terviklikumalt ja mõnusamalt kui mistahes valuvaigistav tablett.

Miks eestlased tahavad õppida idamaiseid ravivõtteid ja esivanemate saunatarkusi?

Teadaolevalt on eestlased töökas, õpi­ himuline ja realistliku maailmavaatega rahvas. Jumalaid on meil vähe ja peamiselt usume ikka sellesse, mida näeme ja käega katsuda saame. Sattusin sel suvel esimest korda loodusterapeutide suvepäevadele, kus täieliku võhikuna kogesin nii imestust kui ka palju uusi teadmisi.

J

uuli lõpus toimus Sänna kultuurimõisas Krautmani Massaažija Terviseakadeemia ning Eesti Metameditsiini Keskuse ühine suve­kool “Inimese vägi ja looduse jõud”, kus kohtusid umb­ kaudu sada inimest, kel oli kolme päeva jooksul võimalus osaleda vastavalt huvidele ligi 20 töötoas. Seal oli kunstiteraapia, veedade laulmine, kupu­teraapia, saunateraapia, Tiibeti meditsiin, Hiina ra­ vitarkused, holistiline teraapia ja palju muud. Osalesin minagi töö­ tubades, suhtlesin inimestega, kuulasin õhtul trummikontserti ja mõtlesin, miks need osalejad kõike seda õpivad ning mida nad nen­ de teadmistega peale hakkavad.

Hingelähedane töö Esimene mõte oli see, et küllap on neil palju vaba aega, et oma ho­ bidega nii põhjalikult tegeleda. Lähema uurimise käigus aga sel­ gus, et osalejate hulgas oli nii õpilasi, ettevõtjaid, õppejõude, tera­ peute kui ka kõrgelt hinnatud spetsialiste ning et loodusteraapiad ei ole pelgalt nende hobi.

Sain teada, et inimesed jõuavad terapeudi või nõustaja elukutse­ ni väga erinevat teed pidi. Kohtasin neid, kes olid oma senisest tööst väsinud ja tegid uut tegevusala otsides elus kannapöörde. Pole ha­ ruldane, et heli­terapeut on ülikoolis matemaatikat õppinud või Eesti tuntuim taime­tark on kõrgharidusega programmeerija. Need on aru­ kad inimesed, keda kannustab teadmistehimu, suur soov teisi aida­ ta ja, mis peamine, teha hingelähedast tööd, mis võimaldab paind­ likku tööaega ja iseenda peremees olemist. Samuti on inimesi, kes kohe pärast gümnaasiumi lõppu teadsid, mida teha soovivad, ning on eluaeg omale huvipakkuvat valdkonda otsinud. Sageli on neile Eesti väikeseks jäänud – nad on sattunud rännakutele välismaale ja kogunud tarkusi nii läänest kui ka idast. Seejärel on selgunud tõsi­ asi, et kõik need rahvameditsiini käsitlevad teadmised on tegelikult meie esivanematel juba olemas ning tihtilugu kasutusel ka praegu.

Nad on need teadmised kokku kogunud ja jagavad nüüd teistega.

Huvitavad õppekavad Sedasi mõtiskledes avastasin, et tegelikult polegi ju terapeutidel Ees­ tis uusi teadmisi saada kuskilt mujalt kui teineteise kogemustest.

See selgitab ka rahva suurt huvi tulla suvekooli, et kuulata spetsia­ liste ja gurusid. Seepärast on hea öelda, et Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemias on tehtud tänuväärset tööd ning peale klassika­ lise massaaži eriala välja töötatud veel neli õppekava, kus koolita­ takse laia spektriga terapeute: idamaade loodusteraapia, Eesti päri­ musmeditsiin, aroom­teraapia ja refleksoloogia. Kõikide õppekavade ühine tugev külg on see, et need annavad alusteadmised meditsii­

nist, mitmekülgsed massööri­oskused ja teadmised loodusteraapia­ test. See võimaldab tulevasel massööril ja terapeudil selgitada väl­ ja klientide terviseprobleeme ning pakkuda tõhusamaid lahendusi.

Elada tervet ja õnnelikku elu Miks siis idamaised ravivõtted ja esivanemate saunatarkused? Suve­ kooli populaarseimad teemad olid refleksoloogia, Tiibeti meditsiin ja sauna­teraapia. Kõik eelmainitud näitavad, et inimestel on huvi nii kodu­maiste kui ka kaugete rahvatarkuste järele. Otsitakse lahendu­ si nii hingele kui ka kehale. Refleksoloogia ehk tsooniteraapia tehni­ kaid kasutasid egiptlased juba 5000 aastat tagasi, kuid tänapäevane teraapia­versioon on siiski alguse saanud Ameerikast. Teadmistehi­ mulist suvekoolirahvast meelitas refleksoloogia õpituppa teraapia praktilisus ja tunnustatud õpetaja Elery Tammemägi. Tiibeti medit­ siin on sajandite jooksul üle maailma väga levinud ja kodune pal­ judele rahvastele. See kannab endas õpetust terveks ja õnnelikuks eluks, mida igatsevad kõik inimesed.

Saunateema populaarsus oli mõistetav, sest oli reede õhtu ja siis on justkui iseenesest selge, et tuleb sauna minna. Pärimusmeditsii­ ni ekspert Alar Krautman kutsus oma töötoas inimesi üles looma saunast püha paik. Meie esivanemad ei tarbinud saunas kunagi al­ koholi ja läksid sinna ainult heade mõtetega. Saun oli koht, kus vi­

3 a.

sati nalja, viheldi ja pesti. Saun oli sageli ravimise paik. Kui lisada kasevihale raudrohtu või kõrvenõgest, saab viha, millega on võima­ lik ravida seljahaigusi.

Hea terapeut tööta ei jää Mida saadud teadmistega peale hakata? Iga asi on millekski kasulik, ka lai silmaring, uus tutvus, oskus või teadmine. See muudab inime­ se rikkamaks ning avab uusi uksi. Tänapäeval on terapeudi, mas­ sööri ja tervisenõustaja elukutse aina vajalikum ning tagab lisaks huvitavale ja alati edasiarenemist nõudvale tööle hea sissetuleku.

Usun, et iga terapeut sai suvekoolist kaasa hulga uusi teadmisi, mida oma töös kasutada, ja huvilised said aimu sellest, mida erine­ vad keha ja meele teraapiad endast kujutavad. Mina kogesin suve­ koolis, mis mind köidab ja mis mitte. Leidsin uusi ja lihtsaid nippe, kuidas oma pere elu paremaks ja tervemaks muuta. Inimesed jaga­ vad seal oma kogemusi, kuidas elada targemalt ja tervemalt, ning õpetavad rõõmu tundma väikestest asjadest. Tuleval aastal soovitan suvekoolis osaleda kõikidel sõpradel, mis tahes töövaldkonnas nad ka ei tegutseks. Pole midagi tähtsamat, kui enda heaolule ja tervi­ sele igapäevaselt rohkem tähelepanu pöörata!

Anneli Sirp Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia turundusjuht

2013/2014 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: Põhikooli baasil

Mehhatroonik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel Keevitaja Müüja rõivaalal Rätsep - stilist

3,5 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

Keskkooli baasil

Põhikoolijärgne täiendav vastuvõtt Keskkoolijärgne täiendav vastuvõtt

Mehhatroonik Külmamehaanik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja Keevitaja (poolautomaat) Automaaler Autoplekksepp Autodiagnostik * * Müüja rõivaalal * Müügikonsultant Uus eriala. Annab müügitöö alase lisakvalifikatsiooni.

2,5 a.

2 a.

2 a.

1 a.

2 a.

2 a.

1,5 a.

2,0 a.

0,5 a.

* töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.

TASEMEL KUTSEHARIDUS Koolitusleht 15. august 2013

7

Pereülikool annab uued teadmised ja praktilised oskused Septembris alustasid maaüli­ koolis tudengite kõrval kooli­ teed teadmishimulised pere­ ülikooli õppurid, kelle seas oli nii elukogenud inimesi kui ka lapsi.

Kairit Prits Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja kt

I

ga kuu pühendasid perekonnad ühe laupäeva oma teadmiste täiendamisele. Ring tehti peale enam-vähem tervele maaülikoolile: teemad ula­ tusid aiandusest loomadeni, energiatõhususest pere-­ eelarve koostamiseni. 8. juunil anti esimese lennu 55 lõpetajale üle pereülikooli lõputunnistused.

Pereülikool idee on ühendada õppimise kaudu põlvkondi – täiskasvanud omandavad teadmisi aka­ deemiliselt loenguvormis, lapsed aga õuesõppe või praktilise tegevuse abil. “Pereülikooli esimene aasta oli väga edukas ja positiivne tagasiside osalejatelt in­ nustab järgmisel õppeaastal jätkama,” ütles pereüli­ kooli eestvedaja, avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.

“Rõõm oli näha osalejate huvi maaülikoolis pakuta­ vate tegevusvaldkondade vastu ja laste aktiivset osa­ võttu töötubades.” Kikkase sõnul olid õppijad peami­ selt Tartust ja Tartumaalt, aga osalejaid tuli ka Tallin­ nast ja Rakverest. Igal õppepäeval küündis inimeste arv ligikaudu 70ni. Pereülikoolis osalenud laste va­ nus oli 4–15 eluaastat.

Maaülikooli rektor Mait Klaassen sõnab, et maa­ ülikool alustas pereülikooliga eesmärgil aidata noor­

tel peredel käia loenguid kuulamas nii, et lapsed olek­ sid mitte segav, vaid õpinguid soodustav tegur. “Sel­ line mudel on olnud meie ühiskonnas traditsiooni­ line ning võimaldanud eri põlvkondadel omandada teadmisi üheskoos ja anda neid põlvest põlve edasi.

Tänapäeval ei ela eri põlvkonnad sageli koos, kuid koos õppimas käies võimaldab see tihendada pere­ sidemeid ja säilitada meie elulaadi, omandes sealjuu­ res vajalikke teadmisi.”

Emeriitprofessor Anne Luik pidas koos profes­ sor Kadri Karbiga esimese pereülikooli loengu: “Pere­ ülikoolis oli innustav suhelda nii vanemate kui ka lastega, sest huvi loodust mõista ning seda hoides tegutsema õppida oli väga suur kogu pere tasandil.

Laste rõõmsast tegutsemisest sai näha, kui väga on vaja otsest võimalust panna käsi mulda, istuta­ da taimi ning aru saada, mida nende kasvamiseks vaja läheb ning kuidas erinevad organismid taime­ dega seotud on.”

KUTSEÕPE: . Klassikaline massaaž (eesti/vene) . Eesti pärimusmeditsiin . ldamaade loodusteraapia . Aroomteraapia . Refleksoloogia Õppeaeg kaugõppes 2 aastat. Õppetöö toimub Tallinnas ja Tartus. Klassikalise massaaži õpe ka argipäeviti.

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT 17.06 - 30.08 2013 Lisainfo kodulehel

www.terviseakadeemia.ee Tel: 5696 0969 E-mail: info@terviseakadeemia.ee Aadress: Tondi 8a, Tallinn 11313

8

Koolitusleht 15. august 2013

Uued teadmised ja praktilised nipid Pereülikooli kõikidel loengutel osalenud Elvi tun­ nistab, et kogu aasta oli väga huvitav ning hea on koos perega välja tulla ja eesmärgistatult aega vee­ ta. Lapse­lastega loenguid külastanud naine mee­ nutab loengut kaladest ja Järvselja külastamist, kuid tunnistab, et Rõhu aiast oli väga palju õppi­ da. “Puu ei pea olema kõrgem kui käeulatus, kuid ilus on ta siis, kui siiski puu moodi välja näeb,” võ­ tab Elvi saadud teadmised kokku. “Lastele jäi enim meelde istutamine, sest potiga kaasa saadud tai­ me istutasime kodus õige­te meetoditega ümber – taim kasvab edukalt siiani. Loomakliinikus nägid lapsed kahe peaga vasikat ning koju jõudes küsi­ sid, kas ka inimesed võivad kahe peaga sündida.”

Kogu aasta jooksul vaid ühe loengu vahele jätnud Risto sõnas, et eredalt jäi meelde päikese­ energia teemapäev, kus ta ammutas teadmise, et inimesed ei peaks enda soojendamiseks nii palju energiat kulutama. Pereülikool andis ka mõtteai­ net, et looma saab enda tahtmise järgi käituma panna inimese saadetavate signaalide kohanda­ mise abil. “Kalamehena oli väärtuslik info see, et püütud ja vigastatud kala ei tasu kohe veekogusse tagasi visata, sest ta annab liigikaaslastele ohust teada ning kalaõnn võib jääda üürikeseks,” jagas Risto pereülikoolist kogutud tarkuseteri.

Ehitusvaldkonnas töötav Heikko sõnas, et hoo­ nete energiasäästlikkuse teema oli oluline ka eri­ alase arutelu tekitamiseks. “Mind jäi loengust häi­ rima mõte, et Fibo plokki ei tohiks vundamendi ehitamisel kasutada, kuigi tootjad on seda luba­ nud ning arhitektid nii ka projekteerivad. Paraku ei täpsustatud, mis oleks alternatiiv – seetõttu usun, et osale kuulajatest võis jääda vale mulje, justkui oleks Fibo plokkide kasutamine ebasoovitatav.”

Pereülikoolist kogutud praktilist teadmist hin­ dab ka Riina, kes on igapäevaelus seotud hoopis majandus­valdkonnaga. “Proovisin sel aastal esi­ mest korda viljapuid painutada nii, nagu loengus õpetati. Näis, kas sellest tuleb viljakandev oks.”

Veel jäi Riinale metsapäevalt meelde see, et puud suhtlevad omavahel lõhnade kaudu.

Suhtlemine oli oluline aspekt ka pereülikooli juures – sageli olid loengule minnes ees juba tut­ tavad näod ning lapsed rääkisid kodus õhinal uu­ test sõlmitud sõprussidemetest. Kui lapsed said ühelt õppe­päevalt kaasa istutatud taimed ja tei­ selt ise voolitud esemed, siis Lisanne sõnul oli kõi­ ge põnevam siis, kui räägiti planeetidest ning sai teada, kui kaugel on Päike Maast.

Nora tunnistab, et eredalt jäi meelde vasikas, kellel süda tuksus kaela sees, ning viimases loen­ gus kuuldud kalade hääled. Üheksa-aastane Kerli meenutab esimesena lindude pesakasti tegemist – tehtu on juba kodus üleval ning lindki sees. Pa­ raku ei tea ei laps ise ega ka tema vanemad hoo­ bilt öelda, mis linnuga tegu, nii et järgmiseks aas­ taks leiab siit loenguteemaks vihje.

“Mõeldes edasisele, oleme koostöös instituu­ tidega kokku pannud ka uue õppeaasta prog­ rammi. Räägime sellest, kuidas piim meie lauale jõuab, teeme koos jäätist, uurime muldasid, tut­ vume maastikuarhitektide tööga ja palju muud põnevat,” tutvustab Kikkas edasisi plaane. Pea­ le Tartu on plaanis alustada sarnaste õppepäeva­ dega ka Tallinnas.

Pereülikooli esimene aasta näitas selgelt, et sel­ lisel kujul kooskäimist ja uute teadmiste saamist hindavad kõrgelt nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Seejuures on tähtis, et loenguteemad annavad prak­ tilisi oskusi, mida saab igapäevaelus rakendada.