Koolitusleht (november 2011)

17. november 2011

Loodussäästlik mõtteviis ja haridus Eesti Maaülikoolist!

Ülikooli töö või lapse kõrvalt lk 2

Põllumajandusettevõtete majandamine

Maastikuarhitektuur Geodeesia

Sõjakool arendab ka esinemis­ julgust lk 3

Tootmistehnika

Ökonoomika ja ettevõtlus Tehnotroonika Biotehnilised süsteemid

Majandusarvestus ja finantsjuhtimine Taastuvenergia ressursid Maastikukaitse ja -hooldus Loodusturism Kinnisvara planeerimine

Maaehitus

Toiduainete tehnoloogia Maakorraldus Metsamajandus Loomakasvatus

Veemajandus Metsatööstus

Ergonoomika

Linna- ja tööstusmaastike korraldus Energiakasutus

Kalakasvatus Veterinaarmeditsiin Rakendushüdrobioloogia Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Aiandus Taimesaaduste tehnoloogiad ja tootearendus

Loodusvarade kasutamine ja kaitse

MILLINE ERIALA SOBIB SINULE? Vaata Facebooki www.facebook.com/maaylikool ja saa teada!

Tule õppima maaülikooli!

Täpsem info: www.emu.ee Tel. 731 3048 vastuv@emu.ee Kreutzwaldi 1, Tartu

Väärt meistrite kool lk 4

Proovi­ lepanek Euroopa kõrg­ koolides lk 6

Ülikoolikursus töö või lapse kõrvalt

fotod Tartu ülikool

Kaugkoolitus on tänuväärne õppimisvõimalus neile, kelle eluviis või ajagraafik traditsioonilist ülikoolis käimist ei võimalda.

Tutvustab Tartu ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolitusjuht Karin Liikane.

“K

äi tööl, kuulu ülikooli!” kutsub Tartu ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituse slogan õpilasi.

Kaugkoolitus võimaldab õppida endale sobival ajal ning sobivas kohas. Ülikooliga ollakse seotud veebikeskkonna kaudu. Kursuse kestus on pool aastat ehk ühe semestri jagu, semestri jooksul jõuab töötav inimene läbida kuni neli eri kursust, suutes samal ajal ka tööl käia.

Lisaks töötamisele on kaugkoolituses õppimisel veel terve hulk põhjusi. Näiteks lapsega kodus olemine – loengutesse pisikese kõrvalt ei jõua, kodus õppimiseks aga on see omal moel parim aeg, soovi ja motivatsiooni korral on aja leidmine õige lihtne.

Kaugkoolitus annab hindamatu võimaluse ka ratastooliga liikujatele. Kui pidev loengute-seminaride külastamine võiks valmistada raskusi, siis kaugkoolitus annab võimaluse suure osa õppetööst teha kodust lahkumata. Üks põhjusi kaugkoolituses õppida on ka Eestist eemal elamine, olgu siis erialast tööd tehes või muudel põhjustel. Kursuse läbimisel võib lisaks eestikeelsele tunnistusele saada ka ingliskeelse. Kaugeim õpilane on praegu Kolumbiast, ent õpihimulisi eestlasi jagub ka Makedooniasse, Hispaaniasse, Soome ja mitmesse muussegi riiki. Loomulikult on kaugkoolitusse oodatud ka Eesti eri paikades elavad õppurid.

Vanus ega eelnev haridustase õppima tulekul takistuseks ei saa. Noorima õpilase sünniaasta on praegu 1994, vanimal aga 1938.

Gümnasistidest kutseeksami tegijateni Kaugkoolituse esimene samm on sobiva(te) kursus(t)e valik ülikooli kodulehelt. Iga kursuse kirjelduse juures on ka arvutis tasuta tehtav kontrolltest – mugav võimalus veenduda, kas õpitav on jõukohane või et kõnealusest teemast juba liiga palju ei tea.

Kui kursus valitud, ootab ülikool avaaktusele. Seal jagatakse kätte õpikud, mille kursuse juhendajad on spetsiaalse iseõppijate metoodika järgi koostanud, ning sissepääsud veebikeskkonda.

Kes nüüd kursustele tuleb, saab suvehakuks tunnistuse kätte, lubab Karin Liikane (vasakul). Paremal aastatagused lõpetajad.

Kodused tööd esitatakse internetis, virtuaalselt saab suhelda nii kursusekaaslaste kui ka õppejõuga. Semestri jooksul on kaks konsultatsioonikohtumist. Kursuse lõpul tuleb ära teha eksam ning seejärel saab lõpuaktusel tunnistuse. Iga kursus annab ka ainepunkte, mis soovi korral on ülekantavad.

Eksperimendi korras alustas TÜ majandusteaduskonna kaugkoolitus koostööd täiskasvanute gümnaasiumidega. Paljud täiskasvanuna keskharidust omandama-lõpetama tulnud on jõudnud vahepeal juba pere luua ja/või firma asutada ning võimalus õppida lisaks gümnaasiumiprogrammile midagi elulähedasemat ning praktiliselt rakendatavamat osutus teretulnuks nii Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõgeva, Haapsalu kui ka Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumide õpilastele. Võimalus läbida tavaprogrammi kõrval ka ülikoolikursus innustab õppijaid ka keskkoolis edasi püsima.

Mugav ja ergonoomiline Kaugkoolituse kursused on koostatud selle põhimõttega, et nendel aladel, kus see on võimalik, saab läbitud materjali põhjal teha ka kutseeksami. Sellised alad on näiteks raamatupidamine ja kinnisvara.

Eri kursuste populaarsus sõltub paljudest teguritest. Arvestatav osa on siin Eestis tervikuna ja tööturul toimuvatel protsessidel: 1995. aastal, kui kaugkoolituse osakond koostöös Pangaliiduga alustas, olid põhiteemaks pangandusalased kursused. Seejärel tõusis huviorbiiti finantsturgude alane koolitus, seejärel kinnisvara. Majandusarvestuse ja -õiguse õppijaid aga on jagunud kõigisse perioodidesse, nii ka kindlustusvaldkonna, rahanduse ja projektitöö õppijaid.

Stabiilsetel aegadel piirduti sageli üksnes kursusest osavõtuga, eksamite tegemisega ei hakatud vaeva nägema. Kui aga hea töö saamiseks oli vaja konkurentsis püsida, muutus Tartu Ülikooli täienduskoolitusele viitav rida elulookirjelduses koos lisatud tunnistusega üha olulisemaks.

Kaugkoolituskursuste valik on lai • Panga funktsioonid • Finantsettevõtte majandustegevus • Finantsteenused • Eraisiku finantsplaneerimine • Väärtuspõhine finantsjuhtimine • Panga organisatsioon • Rahapoliitika ja euro • Laenujuhtimine I, II • Väliskaubandus ja pangandus • Kinnisvaraturg ja -äri I, II • Finantsteenuste marketing I, II

• Finantsturud • Elukindlustus • Pensionikindlustus • Kahjukindlustus • Projektitöö • Kinnisvaraõigus • Organisatsiooni projektipõhine rahastamine

• Majandusarvestus I, II • Majandusõigus I, II • Majandusõigus II

Õppematerjal raamatu ja veebi kujul on mugav ja ergonoomiline kombinatsioon. Raamatu võib enesega igale poole kaasa võtta, selle servadele on lihtne teha märkmeid ning see ei kao riiulist kuhugi ka pärast koolituse läbimist. Erinevalt näiteks e-õppe keskkonnast, kus vajalikud materjalid püsivad kättesaadavad vaid kursuse ajal.

Enamik e-õppijaid eelistab oma materjalid lisaks veebis lugemisele ka välja printida. Tulemuseks on suur kaustatäis infot, mille miinus on see, et kui õppejõud veebis midagi uuendab, siis väljaprindile uuendused ei jõua. Raamat aga on tehtud ajatu õpikuna, millele õppeprotsessi käigus uuendusi ei lisata.

Ka on raamatust lugemine silmadele märksa tervislikum kui pikkade tekstide lugemine helendavalt arvutiekraanilt. Uuringud on näidanud, et kaugõppijate kõige sagedam õppimiskellaaeg jääb 22 ja 2 vahele – seega on kõik, mis aitab päevatööst ja pikast ülevalolekust niigi väsinud silmi säästa, teretulnud.

Üle 9000 ruutmeetri uusi teadmisi ja avastusi!

E

esti suurim haridus- ja infomess Teeviit toimub tänavu detsembris juba kaheksateistkümnendat korda. Tänu suurepärastele toetajatele ja ­eksponentidele, kes lähtuvad noorte ootustest, oleme loonud sündmuse, mis on puudutanud paljusid.

TEEVIIT 2011 uksed on avatud kõigile, kes tahavad rohkem teada õppimise või töötamise kohta välismaal ning kes on huvitatud õpilasvahetustest ja vabatahtlikust tööst, mitmesugustest vaba aja veetmise võimalustest, tööturuvõimalustest või soovivad näiteks nautida oma ala tipptegijate esinemisi või hoopis nendega võistlemist.

Tänavu laiub infomess Teeviit koguni 9100 ruutmeetril, asetsedes korraga neljas hallis. Aja B-hallis toimuvad 1.-2. detsembril Elukestva Õppe Arendamise SA Innove eestvedamisel kutsemeistrivõistlused Noor Meister 2011. Dhallis toimub SA Archimedese ja Euroopa Komisjoni korraldatav eriprojekt “Maailm valla – õpi, tööta ja tegutse välismaal!”, mis tutvustab külastajatele võimalusi õpingute, töötamise, ettevõtluse alustamise, vabatahtlikuna tegutsemise ja rahvusvahelise koostöö vallas eelkõige Euroopas, kuid ka mujal maailmas.

Messi põhihallis ootavad avastamist üle 20 ülikooli ja rakendusliku kõrgkooli ning üle 30 mitmesuguse õppeasutuse nii Eestist kui välismaalt, lisaks on võimalus tutvuda kümnete noorteühenduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ning riigiasutustega. Lisaks saab

2

Koolitusleht 17. november 2011

Teeviida Kutselabor ootab katsetama, milline amet sobib, milline mitte.

teoks mitu aktiivset eriprojekti, nagu Karjäärikohvik, kus enne messi Teeviit 2011 infohulka sisenemist on külastajal võimalik rääkida oma mõtetest ja plaanidest, et oleks kergem messilt endale sobivat infot otsida, ning Kutselabor, kus Tallinna Ettevõtlusameti koordineerimisel ja ametiliitude kaasabil saab katse-eksituse meetodil selgitada, milline amet kõige paremini sobib ja millisest oleks targem eemale hoida. Ja see kõik huvitavate ja õpetlike mängude kaudu. 3. detsembri päeval leiab aset üleriigiline koolinoorte ilukonkursi lõppvõistlus Eesti Koolimiss 2011.

Infomess Teeviit 2011 ei ole enam pelgalt

noortele suunatud, vaid oodatud on kõik, ­kellel puudub kindlus oma tuleviku kohta, et mis saab edasi, või kes loodavad siit leida lihtsalt mõtlemisainet. Lisaks on Teeviit suurepärane koht saamaks kinnitust, kas enesearengu ­eesmärgiga valitud suund on õige. Võibolla selgub, et ei ole tehtud parim valik, kuid siis on hea võimalus leida uusi väljakutseid.

Messi pääsmed on eelmüügis Piletilevi müügikohtades hinnaga 2 ja 2,6 eurot. Lisaks saavad kõik külastajad soovi korral messipileti ettenäitamisel külastada soodsalt Kumu kunstimuuseumi.

Toni Käsper, Teeviit 2011 peakorraldaja

kaitsevägi

Sõjakool peaks olema esimene, mitte teine valik “Loomulikult meeldib mulle sõjakoolis!” teatab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 13. põhikursuse õppur kadettveebel Virko Luide enesekindlalt.

P

õhjenduski on kiire tulema. “Mulle meeldib see, et sõjakoolis on kindel kord ja kõik teavad oma ülesannet,” ütleb Virko.

Noormehele, kes on alates 12. eluaastast Noorkotkaste ja Kaitseliidu kaudu militaarvaldkonnaga seotud olnud, näib see küsimus tulevat üllatusena. Talle oli Kõrgemasse Sõjakooli astumine loogiline samm tema sõjaväelises karjääris.

Kummutatud müüdid Enne sõjakooli õppima asumist oli Virko kuulnud mitmesuguseid müüte kooli kohta. “Näiteks olin kuulnud legendi, et kooli alguses korraldatav viienädalane ühtlustamiskursus kestab hoopis kuid ja kursuse lõpus mehed öösiti kaklevad omavahel ning kõigil on metsaelust närvid läbi,” meenutab Virko. “Kui meie aga ühtlustamiskursusel olime, siis selgus, et nii see ikka ei ole. Loomulikult proovikive meie jaoks seal jätkus, aga kursus hoidis kokku ning aitasime üksteist ja see tegi elu lihtsamaks,” lisab ta.

Samuti üllatas Virkot Kõrgema Sõjakooli väga hea õppekvaliteet. “Akadeemilise poole pealt on sõjakoolis palju tsiviilja militaarülikoolides doktorikraadi omandanud õppejõude ja militaarõppes on näiteks kompanii ja pedagoogika kursused meil väga tasemel,” on Virko rahul.

Tugev omavaheline side Sõjakool on Virkot päris palju muutnud.

Oma kaasõppurite toel on ta õppinud koostöö tähtsust ning teistega arvestamist, selle asemel et asju vaid oma mät-

3 a.

ta otsast vaadata. “Üks asi, mida sõjakoolis arendanud olen, on näiteks suhtlemis- ja esinemisjulgus. Olukorras, kus mul või kursusel ikka midagi vaja, ei karda ma minna kõrgema ohvitseri – majori või koloneli jutule ja oma probleemist rääkida. Enne sõjakooli pelgasin palju rohkem kõrgemate ohvitseridega suhtlemist kui nüüd,” muigab Virko.

Sõjakoolis on Virko arvates õppejõudude ja kaadrikaitseväelastega suhtlemine üldse tihedam ja lihtsam kui näiteks suures tsiviilülikoolis. “Olen tuttavatelt kuulnud, et tsiviilülikoolis võid kolme õppeaasta jooksul ehk vaid korra-paar oma kooli rektorit näha. Sõjakoolis on side nii kursuste kui ka ülemate vahel palju tugevam. Tugev omavaheline side aga kasvatab paremini distsipliini ja on konstruktiivsem, kuna inimesed saavad üksteisega otse suhelda,” räägib Virko.

Noorele inimesele, kes kaalub sõjakoolis õppimist, on Virkol päris mitu nõuannet. “Sõjakooli õppima asudes tuleb arvestada sellega, et kaitseväelase töö ei kesta alati kaheksast viieni ja vahel pead andma rohkem, kui sult nõutakse. Samas on keskkond sõjakoolis hästi varieeruv ja mitmekülgne. Vahel oled klassiruumis, vahel maastikul, vahel spordisaalis,” kirjeldab Virko, kelle arvates tuleb sõjakooli õppima asudes kindlasti kasuks ajateenistuses läbitud nooremallohvitseride kursus.

“Kindlasti ei tohiks Kõrgemasse Sõjakooli õppima tulemine olla teine variant, vaid peaks olema pikalt läbimõeldud ja kindel otsus,” rõhutab Virko.

Risto Veskioja

Kutseharidus­ keskus avas autoja metallitöökoja

Kadettveebel Virko Luide väliõppusel.

• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis saab õppida maa-, mere- või õhuväeohvitseriks nii keskhariduse kui ka kõrghariduse baasil.

Mehhatroonik Autotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

Keskkooli baasil

Mehhatroonik Külmamehaanik Plastitöötluse seadistaja Autotehnik Arvjuhtimisega (CNC) * metallilõikepinkide seadistaja Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep - stilist Automaaler Autoplekksepp * Autodiagnostik (töökohapõhine õpe) Müügikonsultant rõivaalal

2,5 a.

2 a.

2 a.

2,5 a. (töökohapõhine õpe)

* A. töökohapõhine õpe

B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus)

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

3,5 a.

3,5 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

2 a.

1 a.

1,5 a.

2 a.

2 a.

2 a.

1,5 a.

1,5 a.

0,5 a.

Anneli Rabbi

• Kolmeaastase põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ning nooremleitnandi auastme.

• Kandideerimise eelduseks on positiivselt sooritatud eesti keele riigieksam ning ajateenistuse või vastava sõjalise väljaõppe läbimine.

• Sisseastumiskatsed on üldfüüsiline test, akadeemiline test ja kutsesobivusvestlus. Sisseastumiskatsed saab sooritada juba enne ajateenistust.

Lisainfo: www.sojakool.ee

2012/2013 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

Põhikooli baasil

Pärnumaa Kutsehariduskeskus avas möödunud nädalal pidulikult uue auto- ja metallitöökoja. Niidupargi õppekompleksis valmis auto- ja metallitöö erialade praktikabaas, mille projekteeris OÜ EMP A&I ning ehitas AS Oma Ehitaja.

PKHK uue kolmekorruselise 2937,8 m² praktikabaasi esimesel korrusel asub auto- ja metallitöö erialadele õppetöökoda-autolabor ja metallitöökoda, teisele ja kolmandale korrusele jäävad õppelaborid koos pesemis- ja riietusruumidega ning ruumid kutseõpetajatele. Õppehoone projekteerimine ja ehitamine sai teoks projekti “Auto- ja metallitöö erialade prakti­ka­baas koos seadmetega ning õppesõidu ­harjutusväljak” raames.

Projekti kogumaksumus on üle 2,8 ­miljoni euro, rahastas Euroopa ­Regionaalarengu ­Fondi suund 2.5.2.

Lisaks PKHK auto- ja metallitöökoja avamisele sõlmitakse koostöölepingud koostööpartneri AS Silber­ autoga, AQ Lasertool OÜga ja Meediamaania OÜga.

Esimest korda jagab PKHK tunnustuskirju ekspertkomisjoni ettepanekute põhjal mootorliikurite, laevanduse ja lennunduse valdkonna erialade praktikaettevõtetele.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339

TALLINNA POLÜTEHNIKUM tehnikaharidus nii põhikooli kui ka keskkooli baasil

Kutse heast koolist!

Pärnumaa kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8/12 80047 Pärnu tel 442 7888 Voltveti koolituskeskus Peahoone tee 2 86201 Tihemetsa, Saarde vald tel 449 1062 parnumaa@hariduskeskus.ee www.hariduskeskus.ee

Elektrik Automaatik Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist Arvutid ja arvutivõrgud Trükitehnoloogia Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Fotograafia NB! Uued erialad!

Multimeedium Elektroonikaseadmete koostaja Keskkooli baasil uutele erialadele vastuvõtt juba detsembrist! Õppetöö algab veebruaris 2012!

Infomessil „Teeviit“ astu kindlasti läbi Tallinna Polütehnikumi boksist Vaata lisainfot meie kodulehelt: www.tptlive.ee INE PPIM NB! Õ NA IN S TALL KUMI EHNI T Ü L PO !

SUTA ON TA

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee

VALI PINGE, ÄRA Koolitusleht 17. november 2011

3

Väärt meistrite kool

Tallinna Ehituskooli õpilaste arvamused oma koolist Gunnar (17) – 1. kursuse üldehitaja “Tallinna Ehituskooli tulin just selleks, et ehitajaks saada.”

Keir (17) – 1. kursuse üldehitaja “Tegelikult tahtsin alguses keevitajaks õppida, aga kuna seda õpetati ainult vene keeles, siis isa soovitas tulla Tallinna Ehituskooli õppima ehitamist. Praegu mõtlen ma, et kui ma oleks läinud õppima keevitajaks, oleksin ma kahetsenud. Oma praeguse erialavalikuga olen sada protsenti rahul.”

Rene (17) – 1. kursuse üldehitaja “Kui tahad ikka ehitajaks saada, siis ainus võimalus on tulla õppima Tallinna Ehituskooli.”

Simo (18) ja Markus (18) – sõbrad, 2. kursuse puit- ja kiviehitiste restaureerimine “Meil oli esimene valik kokakool, aga õnneks ei saanud sinna sisse, sest meie praegune eriala on väga lahe ja kulpi polegi ilmselt nii tore liigutada kui kellut käes hoida. Kõige rohkem meeldib praktika ja sportimiseks on Sparta spordiklubi väga lähedal.”

Veronika (19) – 3. kursuse ehitusviimistleja “Alguses tulin sellepärast, et saaks keskhariduse ja eriala ka, ning isa on siseviimistleja ja temalt saaks siis nõu küsida, kui on vaja. Praegu olen väga rahul, et valisin just ehituskooli – siin on kõik nii positiivne – parim erialaõpetaja ja rühmajuhendaja.

Praktikad on väga lahedad ja nalja saab ka palju.

Madis (19) – 3. kursuse mööblirestauraator “Alguses leidis ema selle eriala ja arvas, et see võiks mulle sobida, ning siis hakkasin ise selle kohta uurima ja mulle hakkas ka eriala meeldima. Üks tuttav tuli ka ehituskooli õppima ja praegu olen väga rahul, et valisin just restaureerimise, sest see on nii huvitav ja lahe eriala.”

Indrek (18) – 3. kursuse mööblirestauraator “Meie endises koolis käidi tutvustamas Tallinna Ehituskooli erialasid ja siis mulle juba meeldis just see ala, ning tulin siia kooli kindla sooviga saada restauraatoriks.”

Mihkel (18) – 3. kursuse mööblirestauraator “Juba minu isa õppis siin koolis tisleriks ja mina tahtsin ka oma ameti siduda puutööga. Päris tisleriks ma ei tahtnud ja seepärast valisin restaureerimise. Mu ema tegeleb ka natuke restaureerimisega. Praegu olen ülimalt rahul, et valisin just selle eriala, sest see on huvitav ning saab omaette nokitseda. Tulemust on alati ilus vaadata. Koolis on ka palju üritusi, nii spordiüritusi kui ka muid. Praktikal on väga huvitav olla. Ise saab vanu asju korda teha.”

Kati (21) – 2. kursuse siseviimistleja “Minu isa on ka ehitusega tegelenud ja eriala teadsin juba enne siia kooli astumist. Koolist sain teada sõbra kaudu ja praegu olen väga rõõmus, et saan selles koolis õppida. Eriala on hea ja koolis on väga positiivne õhkkond. Igav pole, praktikal on huvitav ja muidu on ka koolis palju üritusi.”

Tallinna Ehituskool pakub kõiki võimalusi tänapäevase ja konkurentsivõimelise kutsehariduse omandamiseks ehitus-, puutöö- ja elektrivaldkonnas.

Igas vanuses õppijatele Koolis korraldatavad täiskasvanute tööalase koolituse kursused pakuvad võimalusi nii täienduskui ümberõppeks ehitus- ja puiduvaldkonnas töötavatele ja tööd otsivatele isikutele. Kokku pakume enam kui tosina jagu eri nimetustega kursusi. ESFi programmi “Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” raames korraldatavad kursused on osalejatele tasuta ja seda võimalust kasutab keskeltläbi paarsada inimest aastas. Samuti on võimalik meie kursustel õppida Töötukassa koolituskaardi omanikel, kes järjest aktiivsemalt sellest võimalusest kinni haaravad. Ja loomulikult on alati võimalus õppida oma raha eest või siis oma töötajate koolitamisest huvitatud tööandja toel. Enamküsitavad on läbi aegade olnud pottsepa- ja dekoratiivviimistleja koolitused, aga ka oma sisult pidevalt uuenevad maalri-, plaatija-, mööblitislerikoolitused.

Nii tasemeõppes kui ka kursustel on koolitajateks kogenud ja oma tööd armastavad kutseõpetajad, kellest paljud on meie enda kooli kunagised lõpetajad. Olles pärast kooli omandanud kutsealase vilumuse erialal töötades ja hiljem läbinud kõrgkooli, on selline õpetaja parim näide kooli heade traditsioonide kandjast.

Nii ei ole harvad ka juhud, kus õppima asuja astub üle kooliläve sooviga õppida just kindla kutseõpetaja käe all.

tallinna ehituskool

Mööbli restaureerimine on üks Tallinna Ehituskooli paljudest populaarsetest erialadest.

Meie õpilaste ja õpetajate taseme kinnituseks on ka tulemused nii Eesti-sisestelt kui ka rahvusvahelistelt kutsevõistlustelt, millest viimaste aastate lõikes tooks esile Euroopa kutsemeisterlikkuse võistlustel Euroskills saavutatud II koha plaatimises, vabariiklikel kutsevõistlustel Noor Meister ja Jõulukellu saavutatud esikohad viimistlejate, plaatijate ja müürseppade seas.

Oma parimatele õppijatele oleme ühe motivatsioonihoovana pakkunud võimalust sooritada erialane praktika väljaspool Eestit. Selleks on kool kasutanud rahvusvaheliste koostööprogrammidega pakutavaid võimalusi. Enim õpirände projekte on toimunud Leonardo da Vinci programmi raames. Meie õpilased on saanud ennast täiendada Soomes, Itaalias, Saksamaal, Hollandis ja Iirimaal.

Et kindlustada kooli jätkusuutlik areng ja säilitada liidripositsioon ehitusvaldkonna koolita-

jate seas, oleme oma lähitulevikku kavandanud suuri ümberkorraldusi. Kõige olulisem nendest on praeguse õppekeskkonna täielik renoveerimine, mis hõlmab nii olemasolevate õppehoone­ te ümberehitamist kui ka täiesti uue 10 000 m² praktikaõppekompleksi loomist. Loomulikult kaasneb uute praktikahoonetega ka kogu õppeprotsessiks vajamineva masinapargi ja töövahendite uuendamine. Plaanide kohaselt alustame 2014/15. õppeaastat täiesti uues ja loodetavasti riigi kõige moodsamas ehitus- ja puiduvaldkonna erialasid õpetavas kutsekoolis.

Kogemused noore õpetajana Ehitusviimistluse õpetaja Laura Aidak (21) “Põhikoolist alates on hinges kripeldanud värvimine ja siseviimistlemine. Pärast keskkooli lõpetamist otsustasin selle maailmaga tutvust teha. Minu kindel soov oli tulla just kutsekooli, et mitte ainult teooriat õppida, vaid praktiliselt asi selgeks saada. Ja Tallinnas on vaid üks kool, kus saab seda õppida, see on Tallinna Ehituskool. Lõpetasin sellel kevadel ehitusviimistleja eriala ning läksin Tallinna ülikooli kutsepedagoogikat õppima. Kevadel otsiti Tallinna Ehituskooli viimistluseriala õpetajat ja minu erialaõpetaja soovitas ka minul kandideerida, nii saigi minust kohe ka õpetaja. Minu kahe kuu õpetajakogemus on ülimalt positiivne. Kõige enam teeb rõõmu, et tundides õpitut hakkasid õpilased ka praktiliselt kasutama. Nimelt vaatasid nad kodus, kuidas on seinad värvitud või tapetseeritud. Lisaks proovisid nad parkides jalutades ära arvata, kui vanad puud seal on, uurisid puuringe. Kutsekool on just õige koht noorele, kes tahab õppida selgeks eriala ja edaspidi sellel erialal tööd teha.”

Arhitektuuri õpetaja Linda Lainvoo (25) “Alguses tulin kutsekooli õppima restaureerimist. Soovisin oma teoreetiliste teadmiste kõrvale ka praktilised oskused omandada. Hiljem sai minust juhuste kokkulangemisel ka õpetaja. Ning hetkel õpin lisaks Tallinna ülikoolis ajaloo instituudi doktorantuuris. Kutsekooli õpetaja töö on väga põnev ja huvitav. Elu koolis on lõbus, sest kutsekooli noored on väga toredad ja rõõmsameelsed.”

Tõnu Armulik

Koolituskalender jaanuar–märts 2012 Jaanuar 6. jaan 6. jaan – 11. juuni 9. jaan – 22. veebr 13. jaan – 4.veebr 13. jaan – 12. mai 17. jaan –19. jaan 27.jaan –28. jaan Veebruar 1. veebr – 25. aprill 3. veebr – 17. veebr 7. veebr – 8. mai 7. veebr – 8. mai 9. veebr – 10. mai 9. veebr – 10. mai 10. veebr 17. veebr – 10. märts 27.–29. veebr 28. veebr Märts 1.–16. märts 5. märts – 18. apr 6. märts 16.–17. märts 19.–21. märts 23. märts – 21. apr 23.–24. märts 26. märts – 17. apr

Improvisatsiooni õpetamise meetodid muusikakooli pilliõppes 1 EAP Tantsukunsti kõrghariduse eelõppe kursus 3 EAP Raamatupidamise kursus algajatele 2 EAP Plokkflööt ja rütmipillid muusikatunnis 2 EAP Sissejuhatus tantsu- ja liikumisteraapiasse 4 EAP Kultuuritöötajate talveakadeemia (lisainfo tulekul) 1 EAP Lavaline rahvatants, jätkukursus 0,5 EAP

30 € 180 € 163 € 130 € 260 € 55 €

Praktiline soome keel Viha valitsemine Soome keele kursus algajatele Kiirtrükkimine arvutil Rootsi keele algkursus Rootsi keele jätkukursus (lisainfo tulekul) Roopilli ja savivile valmistamine Lapsed ja stress. Õpetaja ja stress Raamatukoguhoidjate talveakadeemia Kuidas käsitleda majanduslikku ebavõrdsust koolis?

1 EAP 2 EAP 1 EAP 1 EAP 1 EAP 1 EAP 0,5 EAP 2 EAP 1 EAP

95 € 70 € 95 € 95 € 95 € 20 € 103 € 105 €

0,5 EAP

35 €

Foorumteatri Jokkeri koolitus Raamatupidamise kursus algajatele Draamaõpetajate akadeemia: aktiivne loovkirjutamine Mängu loomise rõõm ja kogemus Kooliraamatukogu töötajate koolitus Väärtuskasvatus lasteaias Mängutehnilise baasi loomine algajale klaveriõpilasele Pikapäevakooli juhendaja

I1,25 EAP 2 EAP

100 € 163 €

0, 25 EAP 0,5 EAP 1 EAP 2 EAP

47 € 110 € 85 € 83,09 €

1 EAP 3 EAP

42 € 77

Info ja registreerimine: www.kultuur.edu.ee/taiendusope tel 435 5248 e-post taiend@kultuur.edu.ee

4

Koolitusleht 17. november 2011

USUS EST MAGISTER OPTIMUS – Praktika on parim õpetaja!

K

oolis on võimalik õppida ehitajaks, ehitusviimistlejaks, puusepaks, puit- ja kiviehitiste restauraatoriks, elektrikuks, mööblitisleriks, mööblirestauraatoriks jne. Kui täna veel moodustavad meie õpilaskonnast enamiku põhikoolijärgses õppes osalejad, siis praeguse trendi jätkudes peaks lähiaastatel selle positsiooni haarama keskhariduse baasil õppijad. Üha enam lisandub vanemaid ja kõrgema haridustasemega õppijaid, seda eriti sesoon­õppes, mis võimaldab õppimist ka täiskohaga töötamise kõrvalt. Kui siia lisada veel täiskasvanute tööalase koolituse kursused, siis sellega peaks olema kaetud kogu potentsiaalsete õppijate spekter. Tänu äsjavalminud kõigi mugavustega õpilaskodule saame vastu võtta õppureid kõikjalt Eestist.

Tule, õpi inseneriks ja arenda Eestit!

• Riiklik kõrgkool • Rakenduskõrgharidus

Lahtiste uste päev 20. märtsil 2012 kell 13.

Tule ja küsi!

4 aastat 240 Euroopa ainepunkti • autotehnika* • hoonete ehitus* • masinaehitus* • rakendusarhitektuur • rakendusgeodeesia • raudteetehnika*

NB! Teeviidal külasta ka Tallinna Tehnikakõrgkooli Tehnocumi boksi number 4. Saad osaleda tehnikavaldkonna õpitubades!

• rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia

Pärnu mnt 62, Tallinn tel 666 4569 vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee vastuvott.tktk.ee

• tehnoökoloogia

• rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus* • teedeehitus* • tehnomaterjalid ja turundus* • transport ja logistika* *saab õppida kaugõppes

Viljandi Kultuuriakadeemia

Rahvuslikust käsitööst virtuaal­ keskkondadeni TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia on kujunemas aktiivseks piirkonna elukestva õppe keskuseks.

Ligi tuhande tasemeõppe üliõpilase kõrval omandab õppeaasta jooksul uusi teadmisi ja oskusi ka üle tuhande viiesaja täiendusõppija.

V

aatamata majanduslangusele on meie õppijate arv suurenenud.

Võiks arvata, et kriisiaegadel soovitakse rohkem loovaid ja eneseabikursusi, mida sisaldavad ka meie koolituspaketid, kuid kindlasti ei ole see ainuke põhjus. Kultuuriakadeemia loov­ erialade kõrval arenevad jõuliselt ka virtuaalmaailma arendamise ja loomeettevõtluse õppesuunad.

Kultuuriakadeemia täiendusõppe kursustel on läbiv metoodika õppimine ja õpetamine loovuse kaudu. Seda võimaldab meie õppejõudude tihe seos loominguliste erialadega nii akadeemia tasemeõppes kui ka praktilises töös. Enamik meie koolitajatest on tunnustatud loovisikud, kes täiendavad ja arendavad oma loomingulisi kogemusi ka õpetades.

Lisaks loovatele õppemeetoditele rakendatakse kultuuriakadeemias innovaatilisi õppeprotsesse loomeettevõtluse ja multimeedia keskkonnas. Kultuuriakadeemia on hetkel Eestis ainuke kõrgkool, kus õpetatakse virtuaalkeskkondade loomist ja arendust.

Nii õpilastele kui ka õpetajatele Meie kursused on muutunud populaar­ seks just haridustöötajate ja kooliõpilaste seas. Kultuuriakadeemia õppejõud on lülitunud oma teadmiste ja oskustega üldhariduse uuendatud õppekavade arendamisse: tantsueriala õppejõud tegelevad koolide kehalise kasvatuse õpetajate koolitamisega. Muusikaerialade õppejõud kaasavad koolide õpilasi kultuuriakadeemia eelõppe kursustele.

Teatri- ja draamaalased kursused on populaarsed lasteaednike ja algklasside õpetajate seas. Ka koolide huvijuhid, noorsoo- ja kultuuritöötajad on meie täiendusõppekursuste kindel sihtgrupp.

Juba traditsiooniliselt käivad igal aastal kultuuriakadeemia koolitustel raamatukogude töötajad, eriti ­populaarsed on raamatukogutöötajate suve- ja talve­ akadeemiad.

Meie koolituste tagasisidest leiame peale loovate kursuste ka tänapäeva virtuaalmaailma täiendusõppekursuste soove. Näiteks väikeettevõtjad soovivad omandada oskusi, kuidas reklaami-

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Mitmekihiline ja mitmenäoline hea kool Rahvusliku ehituse eriala üliõpilane sügispraktikal.

da oma firmat arvuti teel, teatrikunsti visuaaltehnoloogia valdkonna ja muusikatööstuse töötajad soovivad omandada uusi nippe heli ja valguse kujundamiseks.

Eestis on hetkel 2816 avaliku sektori asutust. Kuna riigis soovitakse üle minna digitaalsele asjaajamisele ning selle ülemineku tarvis on vaja igasse asutusse ja organisatsiooni dokumendihalduslike teadmistega töötajaid, on dokumendihalduse õppejõud valmis senisest rohkem pakkuma koolitusi ka riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikele. Muuseas, kultuuriakadeemia on Eestis ainuke kõrgkool, kus õpetatakse kõrgharidusega dokumendihaldureid.

Kultuuriakadeemiast on kasvanud jõuliselt välja mitmesugused loomemajanduse üksused. Viljandi Loomeinkubaatori alla kuulub ka kultuuriakadeemia tekstiilikeskus oma seadmepargiga, sellega saavad liituda eelkõige ettevõtlikud inimesed. Rahvusliku ­tekstiili eriala koolitajad on oodatud nii kutseõpetajate kui ka mitmesugustele vabaharidus-

likele käsitöökoolitustele. Meie vilistlaste soovil käivitub lähiajal rahvarõivaste valmistamise täienduskoolitus Rahvuslikust ehitustraditsioonist, eriti palkehitusest, õpivad meie täiendusõppijad tundma ja kasutama nii igivanu kui moodsaid ehitusvõtteid ja töövahendeid.

Paindlik koolituskorraldus Elukestvale õppele omane koolituskorraldus on väga paindlik ning peaks andma võimalusi nii eri kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele vabaainete omandamiseks kui ka suurettevõtete tippjuhtidele juhtimiskoolitustel osalemiseks.

Näiteks, paljud ettevõtjad on leidnud üles kultuuriakadeemia meeskonnatöö arendamisele kaasa aitavad draamakoolitused.

Uute sihtgruppidena meie koolitustele lisanduvad ka töötud ja pensionärid.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ootab oma täiendusõppekursustele igas eas ja eri haridustasemega huvilisi.

Tiiu Männiste

Võrumaa Kutsehariduskeskus on vaat et ainus kutseõppeasutus mägi-Eestis, mis kätkeb endas nii põhikooli- kui ka gümnaasiumijärgset õpet kolmel tasandil. Teisisõnu – põhikooli lõputunnistusega õppur astub seitsme aasta pärast ellu kõrgharidust tõendava dokumendiga.

Rakenduskõrgharidust saab omandada peaaegu kõigis valdkondades, mida saab kutsekeskharidust andvatel erialadel õppida. Näiteks tisleri eriala lõpetanu võib samas koolis jätkata puidutöötlemise tehnoloogia erialal, metallitöötlemispinkidel töötaja või automaatik saab jätkata mehhatroonika erialal.

Seega on Võrumaa Kutsehariduskeskus tänapäevane kutseõppeasutus, mis on hea valik haridusinvesteeringuks ning edukaks toimetulekuks kiiresti muutuvas maailmas.

Kooli moto “Hea kool kogu eluks” on saatnud ja saadab kindlasti ka edaspidi edukalt meie õppeasutuse lõpetajaid, sest töötukassa registrist neid naljalt ei leia.

Väga kõrgel tasemel tehnoloogia õppelaborites ja tehnomajas võimaldab praktilisi oskusi täiustada ka naaberkoolide õppureil.

Oleme avatud kõigile ja kõigele uutele ning edasiviivatele tasemetele. Ülle Sillamäe

Koolitusleht 17. november 2011

5

fotod Tallinna Tehnikakõrgkool

Projektid võimaldavad tudengitel end Euroopa kõrgkoolides proovile panna Igal aastal on Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastel võimalus osaleda intensiivprojektide töös. Intensiivprojekt tähendab väga intensiivset tegevust, ühist kiiret ülesannete lahendamist ja tuntud ettevõtete külastamist.

P

rojektid viivad tudengeid eri riikide ülikoolidesse tegema koostööd eri riikide üliõpilastega ja annavad hulgaliselt kogemusi, teadmisi ja tutvusi, silmaringi avardamisest rääkimata. Projektides osalemine saab teoks üleeuroopalise Erasmuse programmi ja Põhjamaade NordPlusi programmi raames. Kui projekt on välja kuulutatud, siis tuleb tudengil kõvasti pingutada, et saada üheks õnnelikuks, kes saab osaleda koostöös.

Sel õppeaastal on juba kaks projekti viinud Tallinna tehnikakõrgkooli tudengeid eri kohtadesse.

Oktoobri alguses osales viis Tallinna tehnikakõrgkooli mehaanikateaduskonna tehnomaterjalide ja turunduse tudengit (nende seas ka üks neiu) Alunordi projektis, mis toimus seekord Taanis Ålborgi Ülikooli Instituudis Esbjergis.

Projekt toimus tänavu kümnendat korda ning TTKd esindasid üliõpilased kolmandat korda. Iga kord läheb töö käima eri Skandinaavia riigis ja kõrgkoolis. Alunord on rahvusvaheline projekt Skandinaavia ja Baltimaade vahel, mis teadvustab alumiiniumi kasutamist tänapäeva elus ja tulevikus.

Esimestel päevadel olid kavas intensiivsed loen-

Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid Erasmuse intensiivprojekti “Low Energy Building Research” raames Berliinis.

gud alumiiniumi leviku, kasutamise, töötlemise ja tootmise kohta, seejärel külastati Hydro ja Bentelery tootmistehaseid. Ühes neist toodetakse peamiselt alumiiniumist peendetaile, teises alumiiniumist profiilidest keredetaile kõikidele suurematele Euroopa autotootjatele. Siis toimus juba rühmatööde teostamine ja valmistööde katsetamine vastava seadme peal. Eesmärk oli valmistada konstruktsioon, mis oleks võimalikult vastupidav paindepingetele, et toota etteantud detailiga laineenergiast elektrienergiat. Kogu töö käik võimaldas praktiliselt rakendada teoreetilisi teadmi-

si. Tudengid jäid Taani-sõidu ja põneva projektiga väga rahule.

Septembris toimus Berliinis juba teist aastat järjest Erasmuse intensiivprojekt “Low Energy Building Research”, milles osalesid tudengid ja õppejõud Belgiast, Leedust, Saksamaalt, Soomest ja Eestist. Tallinna tehnikakõrgkoolist oli kohal viis ehitusteaduskonna hoonete ehituse õppekava tudengit.

Kahe nädala jooksul toimusid Berliini tehnikaja majanduskõrgkoolis loengud ja grupitööd teemadel Green Building Euroopas ja Green Building Ameerika Ühendriikides. Huvitavaim loeng käsit-

les jätkusuutliku elukeskkonna loomist. Selles anti ideid, kuidas kujundada linnapilti looduslähedasemaks. Pärastlõunal toimusid reeglina grupitööd ja hiljem nende kaitsmine. Grupid moodustati eri riikide tudengitest. Pärast intensiivset õppimist said tudengid tutvuda ka Berliiniga. Need kaks nädalat möödusid kiirelt, sest projekt oli huvitav ning kohtuti paljude toredate inimestega.

Tudengite positiivne tagasiside paneb nii mõnegi tudengi rohkem pingutama, et järgmisel korral juba ise projektides osaleda.

Malle Jürves

“Tallinki laevadel saab läbi viia erinevaid üritusi. Korralduspool on väga hea ja kindlalt paigas.

See annab tellijale vabad käed.”

Helena Hyldahl AS Silberauto PR, turundus- ja klienditeenindusosakonna juhataja

Korralda merel!

Koolitused, K oolitused, sseminarid, eminarid, k kliendiüritused, liendiüritused, ffirmaüritused, irmaüritused, ttähtpäevad ähtpäevad jja ap peod eod k koos laitmatu korraldusega: • 1-päevased üritused Tallinn-Helsingi liinil sõitvatel kiirlaevadel ja kruiisilaeval • 1 ööbimisega üritused kruiisil Helsingisse • 2 ööbimisega üritused kruiisil Stockholmi Tutvuge meie võimaluste ja erinevate päevakava näidistega www.tallink.ee/yritused Küsige personaalset pakkumist grupid@tallink.ee

6

Koolitusleht 17. november 2011

Täienduskoolitus: vastavuses õppija ja tööturu vajadustega Maaülikooli avatud ülikool pakub õppimisvõimalusi kõigile – õppima oodatud on igaüks, kes soovib osaleda täiendusõppekursusel, jätkata katkenud õpinguid, soovib täiendada erialaseid teadmisi ja omandada uusi oskusi.

Koostöös instituutidega korraldab avatud ülikool täiendusõppekursusi kõigis õpetatavates valdkondades: põllumajandus, sotsiaal- ja käitumisteadused, loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus, isikuteenindus, humanitaaria ja kunst.

Uute täiendusõppekursuste kavade väljatöötamisel eri sihtrühmadele – nii avalik ja erasektor kui ka mittetulundussektor ja üksikisik – lähtume tellija vajadustest ja spetsiifikast, kaasates nii teadlasi kui praktikuid väljastpoolt ülikooli.

Avatud ülikooli tegevuse eesmärk on muuta kvaliteetse põllu- ja maamajandusliku suunitlusega täienduskoolitused kättesaadavaks kõikidele soovijatele. Koolitustelt saadud tagasiside põhjal võib öelda, et maaülikooli täienduskoolitusi hinnatakse väga, eelkõige just kõrgel tasemel koolitajate ja oma eriala spetsialistide tõttu.

Paljud avatud ülikooli kursustest on rahastatud Maaelu arengukava 2007–2013 meetmest 1.1 ja on osalejatele tasuta. Tulemas on hulk koolitusi veterinaaria, põllumajanduse, toidu tootmise ja töötlemise, metsanduse, aianduse, tööohutuse jt valdkondades. Koolitused toimuvad üle Eesti eri maakondades. Lähemalt saab koolituste kohta lugeda avatud ülikooli kodulehelt.

Lisaks täiendusõppekursustele on avatud ülikooli kaudu võimalik läbida õppeaineid õppekavadest, s.t osaleda õppetöös koos tasemeõppe üliõpilastega. Õppekavade ainete õppimine sobib neile, kes soovivad koostada endale individuaalse õppeplaani, koguda ainepunkte, täiendada teadmisi konkreetses õppeaines või jätkata katkenud õpinguid. Sel ku-

Maaülikool

Eesti Maaülikool 60! Linnarahvapäev ja rongkäik.

jul õppetöö toimub akadeemilise kalendri ja konkreetseks semestriks koostatud tunniplaani alusel.

Täienduskoolitustel osaleja tõstab uute teadmiste ja oskuste omandamisega oma kvalifikatsiooni ning vastab seega paremini tööturu vajadustele.

Seejuures aitab ta muuta ka ettevõtte konkurentsivõimelisemaks ja paremini toimivaks.

Ettevõtte jaoks tähendab töötajate koolitamine inimeste teadlikku pühendumist tööle, uusi tööoskusi ja paranenud töökeskkonda. Oma töötajate kaudu õpib ka organisatsioon ning töötajad, kes on valmis ja võimelised õppima, kujundavad eduka ja efektiivselt töötava organisatsiooni.

Täpsema info õppimisvõimaluste kohta avatud ülikooli kaudu leiad: http://avatudylikool.emu.ee.

Riin Kikkas

Koolitusleht 17. november 2011

7