ML koolitus (august 2017)

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond

24. august 2017

Välismaale praktikale 40+ vanuses lk 2–3

Õppepuhkus võib olla nii tasuline kui ka tasuta

PÕNEV TEEKOND VÕIB ALATA SIIT?

www.tugila.ee

lk 5

Hei! Kui sulle tundub, et sinu elu pole läinud plaanitult, ja sa vajad lahenduse leidmisel tõuget, siis Noorte Tugila toetab sind!

Mis on Noorte Tugila?

Millal võiksid pöörduda Noorte Tugila poole?

Noorte Tugila aitab kaasa, et noor saaks haridusteed jätkata või tööturule jõuda. Tule, saame kokku, arutame ja leiame lahenduse!

Heidi Paabort, Noorte Tugila juht: • Noorte Tugila poole võib pöörduda noor vanuses 15–26 eluaastat igal ajal ja põhjusel – olgu selleks soov leida motivatsiooni või enesekindlust, jätkata haridust või jõuda tööturule.

• Kui tunned, et kõik ei ole läinud plaanitult – sul ei ole tööd või vajalikku haridust, tunned end tõrjutuna, sul pole sotsiaalvõrgustikku, sul on hirmud tööle kandideerimise või õppimise ees –, siis tasub tulla ja kohtuda.

• Programmis osalemiseks ei ole ühtegi eeltingimust ja see on tasuta!

• Pea meeles, et kohtumine meie programmi spetsialistiga ei kohusta sind millekski. Kui soovid, võid võtta sõbra, ema või isa kaasa! Tugila spetsialist on sõltumatu usaldusisik.

• Noorte Tugila spetsialistid toetavad noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitab Tugila luua noortel kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega.

Kus asub Noorte Tugila?

Vaata veebilehte www.tugila.ee, kust leiad just oma kodukohale kõige lähema Noorte Tugila keskuse. Eestis toimib Noorte Tugila programm juba 144 omavalitsuses.

Noorte Tugila keskused asuvad üle Eesti, guugelda ja leia meid üles: www.tugila.ee

Kes rahastab Noorte Tugila tegevust?

Noorte Tugila on osa Euroopa algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärk on aidata töö kaotanud või koolist lahkunud noortel naasta võimalikult kiirelt ühiskonnaellu. Noortekeskuste programmi Noorte Tugila tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava ESFi kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Rohkem infot leiab: www.tugila.ee

Parimad müüjad töötavad külapoes lk 6

Tanel Padar kutsub õppima lk 7

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

Praktika välismaal pole ainult noor Võrdselt noortega, kes läinud kutsekooli otse üldhariduskoolist, saavad Erasmus+ õpirändeprojekti toel välismaale praktikale sõita ka need, kes hiljem ametit õppima asunud.

Kristiina Viiron

kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee

T

änavu Kehtna kutsehariduskeskuses sessioonõppes koka eriala lõpetanud Margot Adra (46) tegi osa praktikast kevadel Maltal. Kokku 200 tundi ehk viis nädalat. Nii riigi kui ka koha, kus praktikat teha, pakub õppuritele välja kool. “Malta tundus riigina põnev,” märgib Adra põhjuseks, miks ta just saareriigi kasuks otsustas, kuigi võinuks minna ka näiteks Horvaatiasse. Lisaks praktikakohale, milleks oli neljatärnihotelli restoran, aitas kool õppuritel leida majutuse ning hankis lennupiletid. Õpirändeprojektist makstav toetus kattis kõik väljaminekud, mis sõit Maltale ja seal elamine kaasa tõid.

Paljud grupikaaslased ei saanud võõrsile praktikale sõita laste pärast või seetõttu, et töö juurest polnud võimalik viieks nädalaks eemale jääda. Adral polnud vaja kummalgi põhjusel muret tunda. “Lapsed on mul suured ja tööandja suhtus igati toetavalt,” märgib osaühingus Saarioinen Eesti tootmise planeerijana töötav naine.

Samal ajal pakkis asjad ja sõitis Saksamaale praktikale ka Pärnu kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse õppur Kristina Oss (43). Sihiks Erfurti spordiklubi,

2

Koolitusleht 24. august 2017

ta jooksul on kõikidest õpirändel käinud kutseõpilastest üle 40 aasta vanuseid olnud 8%. Kui lisame siia ka üle 30-aastased, siis oli neid kokku 16%,” toob SA Archimedes üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo peaspetsialist Merike Sanglepp välja.

Sanglepp räägib, et kaks aastat tagasi küsitles Tallinna tehnikaülikooli magistrant Katriin Ranniku oma magistritöö tarbeks nii õpilasi kui ka õpirännet korraldavaid projektijuhte, saamaks teada, mis õpirännet takistab.

“Peamisteks õpirännet takistavateks teguriteks nimetasid nad hirmu võõra keskkonna ees, tööd ja peret, aga õpilaste arvates ei ole ka piisavalt infot välispraktika võimaluste kohta,” vahendab Sanglepp. Ühtlasi toob ta esile seitse kutsekooli, kes on agarad ja edukad õpirände korraldajad: Tartu kutsehariduskeskus, Pärnumaa kutsehariduskeskus, Haapsalu kutsehariduskeskus, Tartu kunstikool, Kuressaare ametikool, Tallinna teeninduskool ja Rakvere ametikool.

sest zumba-treenerina töötav ja oma tervisekeskusest unistav naine tundis huvi, kuidas üks spordiklubi toimetab ja end ära majandab.

Oss võttis kaasa ka mehe ja lapse – ainult et nende sõit ja elamiskulud tuli endal tasuda, neid projektist ei toetatud.

Kool oli asjaajamisel igakülgselt abiks.

“Praktikakohta oli raske leida,” nendib naine. Algul otsis kool sobivat kohta Itaalias, aga ei leidnud, pärast pikki otsinguid leidus sobiv asutus Erfurdi linnas.

Et Oss on ise väikeettevõtja, siis probleeme tööga praktika pärast ei tekkinud – sel ajal ta Eestis treeninguid lihtsalt läbi ei viinud. Ning et pere oli temaga kaasas, polnud vaja ka nende pärast muret tunda.

Kunagi pole liiga hilja kogemusi saada Mõlemad naised jäid võõrsil saadud praktikaga väga rahule. “Hindan nüüd tunduvalt rohkem Eestit,” tõdeb Margot Adra.

“Olen ju ka siin mitmes restoranis praktikal olnud ning meil on köögid ikka nii puhtad ja hoitud.” Malta restoranis aga käisid asjad nii-öelda lõunamaiselt.

Kristina Oss seevastu märgib, et sakslased ja eestlased on üsna sarnased, nii teenindades kui ka suheldes.

Keeleoskuseta pole midagi teha

Kristina Oss viis Saksamaa spordiklubis praktikandina läbi fitbox-treeningut.

Mõlemad naised julgustavad teisi omavanuseid sama tegema – kel vähegi võimalik, sõitke võõrsile praktikale. “Kunagi pole liiga hilja õppida, võtta riske ja

nautida huvitavaid tegemisi,” ütleb Oss. Vanuses 40+ õpirändel käivate kutseõppurite osakaal pole kuigi suur. “Erasmus+ programmi kolme tegutsemisaas-

Muidugi peab võõrsile praktikale minekuks oma panuse andma ka õpilane ise.

Kui suure, paneb paika kool. “Üldjuhul on olulised usinus õppetööl ehk võlgnevuste puudumine ja huvi õpitava eriala vastu, samas on väga oluline ka võõrkeeleoskus,” märgib Merike Sanglepp.

Rakvere ametikooli projektijuht Katre Lomp nimetab päris mitu kriteeriu-

rte rida, ka 40-aastaselt võib minna FOTOD: ERAKOGU

mi, mille alusel kool õpilasi välispraktikale saadab. “Esiteks peab õpilasel olema endal motivatsiooni välisriiki praktikale minna. See tähendab, et ta esitab avalduse ja motivatsioonikirja. Need dokumendid vaatab läbi õpetajate komisjon, mis arvestab otsuse tegemisel õpilase õppeedukuse, töösse suhtumise ja õppetöös osalemisega – et õpilane oleks motiveeritud oma erialal edasi arenema.

Teiseks tuleb arvestada inglise keele oskusega (et õpilane oleks suuteline iseseisvalt välisriigis võõrkeeles suheldes hakkama saama); ka käitumisega koolis ja/ või saadud tagasisidega käitumisele väljaspool kooli,” selgitab Lomp.

Ta lisab, et õpilaste töötahtest, õpimotivatsioonist ja käitumisest praktika ajal välisriigis sõltub väga palju, kas ka järg-

Peamised õpirännet takistavad tegurid on hirm võõra keskkonna ees, töö ja pere, näitas küsitlus. mistel õpilastel on võimalik selles linnas või piirkonnas ning sealsetes ettevõtetes praktikat sooritada. Lomp nendib, et Rakvere ametikoolist on seni võõrsil praktikal käinud ainult üks n-ö vanemas eas õppur, aga tema vanus jääb alla neljakümne. Põhjuseks asjaolu, et paljud õpilased asuvad Rakvere ametikooli õppima otse pärast põhikooli.

“Sel õppuril oli juba pere ja kaks last (üks koolis ja üks lasteaias), aga pere küll

Praktikale piiri taha Erasmus+ toel on võimalik minna praktikale nendesse riikidesse: Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, veel ka Suurbritannia, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Tšehhi, Ungari.

Euroopa Liidu kandidaatriigid: Türgi, Makedoonia.

Euroopa majanduspiirkonna riigid, mis ei kuulu EL-i: Island, Liechtenstein ja Norra.

Erasmus+ programm toetab välispraktikandi reisi- ja elamiskulusid ja pakub ka tuge keeleliseks ettevalmistuseks. Saatvale koolile on ette nähtud iga praktikandi kohta korraldustoetus, koolid hoolitsevad ka õpirände praktilise poole eest.

õpirändesse minekul takistuseks ei olnud. Pere suhtumine tema kuuenädalasele praktikale Itaalias oli pigem väga toetav,” räägib Lomp. “Õpilane ütles küll, et natuke olid nad enne mures, kuidas praktikaaeg sujub ning lapsed olid kuue õpirände nädala jooksul ema igatsenud ja vastupidi, aga kogu pere ja õpilane ise olid praktika tulemuste üle väga uhked.

Skype oli ka abiks, et kodustega sel ajal ühendust hoida.”

Kõige populaarsemad õpirände sihtriigid Rakvere ametikooli õpilaste hulgas on Soome ja Saksamaa, neile järgnevad Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. Praktikal käivad pea kõigi erialavaldkondade õpilased, kõige aktiivsemad on autovaldkonna ja toitlustus-teenindusvaldkonna erialade õpilased.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse projektide koordinaator Liis Kruusimägi toob esile, et lõppenud õppeaastal käis võõrsil praktikal neli inimest vanuses 30+ ja kaheksa inimest vanuses 40+.

“Vanemas eas õpirändurite soovid ja ootused on kindlasti mõnevõrra täpsemad ja konkreetsemad ning nad tahavad õpirändes viibitud aega sada protsenti enda arenguks ja silmaringi laiendamiseks ära kasutada,” hindab Kruusimägi täiskasvanud õppureid kõrgelt.

Kõige rohkem käis Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppureid mullu praktikal Hispaanias, Maltal ja Soomes. Kõige aktiivsemad kandideerijad välispraktikale on kosmeetikud ja juuksurid, kes käivad Maltal, Tenerifel, Islandil, Iirimaal ja Inglismaal.

Margot Adra käis kokapraktikal Maltal.

KORRALDAME KURSUSI KA ETTEVÕTTES KOHAPEAL KÕIKJAL ÜLE EESTI VÄLJASTAME RAHVUSVAHELISED TUNNISTUSED

Koolitusleht 24. august 2017

3

Nõudmised koolikotile muutuvad lapse kasvades ja trendi teisenedes Sobiva koolikoti leidmise saaga kaasneb lapsega tema esimesest klassist kuni tudengipõlveni. Kott ei tohi kandja tervist ja kooliasju rikkuda, samas peab see hea välja nägema.

lisemat tootemarki. Kui lapsel on aga pikk koolitee ning vaja ühissõidukis seigelda, valige väiksem, kergem ja kitsam koolikott, mis bussis igale poole ei takerduks.

Ja kindlasti ei maksa ära unustada tigedaid kaassõitjaid, kes lapse esimesel võimalusel raske koolikotiga seisma käsutavad,” annab üks lapsevanem nõu.

“Kui koolitee alguses sai lapsele korralik koolikott ostetud ja sellega talviti just

liugu pole lastud, on vähemalt neljaksviieks aastaks kotimure maas. Minu laps läheb kindlasti gümnaasiumisse ka selle kotiga, mille ta neljandas klassis sai,” julgustab üks ema Perekooli foorumis.

Keskastmeõpilasele Uue koolikoti järele vaatama hakates tulevad mängu juba sootuks teised tegurid, kui need olid algklasside eel. Üks on kin-

del: mida vanemaks laps saab, seda vähem ta ranitsat tahab. Selles vanuses kaovad koolikottidelt Hello Kittyd, printsessid, transformer’id jts. Nüüd on aeg eelistada mugavat seljakotti paljude taskute-

Koolikoti rolli võib sattuda ka võrkkott vanaema pööningult.

Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee

Gümnasistile ja tudengile

Esimese klassi lapsele Sotsiaalmeedias lapsevanemate postitusi lugedes joonistub selgelt välja, et kooliteed alustavale lapsele on korraliku koti leidmine üks paras raketiteadus. Emade praktiline meel ristub laste ilumeelega ja tihti jäävadki peres peale populaarsete multifilmitegelastega kaunistatud koolikotid. Kaubamärkide, värvuse ja hinna kõrval soovitavad teadjamad vanemad pöörata tähelepanu kindlasti koolikoti toestusele, mahutavusele, õlarihmadele, kaalule, kuid tingimata ka koolitee pikkusele.

“Kui laps läheb kodulähedasse kooli, kuhu on jala 500 meetrit visata, võib valida täpselt sellise koti, mis on parim kompromiss lapse soovi, vanema rahakoti ja ilumeele vahel. Sel juhul ei pea sugugi valima kõige ergonoomilisemat või ortopeedi-

ga. Et lapse kasvades lisandub huviringe ja -koole, saab üha enam määravaks koolikoti mahutavus ja algne kaal. “Kui ostetav koolikott kaalub juba tühjana üle ühe kilo, on valik vale,” kirjutab üks lapsevanem.

Lastekaitse Liidu kevadisest küsitlusest “Minu lapse koolikott” selgus muuhulgas, et 7.–9. klassi õpilaste vanemad ei tea oma lapse koolikoti sisust enamasti mitte midagi ja eeldavad lapselt ise tarka komplekteerimist. Nii peitub kotitaskutes ka sellist kraami, mille eemaldamine koti tuntavalt kergemaks muudab.

Mida väiksem laps, seda rohkem on nõudeid koolikotile. Algklassilapse selga säästab tugevdatud seljaosa ja laiade õlarihmadega ranitsa tüüpi kott.

FOTO: ILMAR SAABAS

Endiselt on pildil suured seljakotid. Nende kõrval marsivad kooli mahukad käekotid, õlarihmadega spordikotid, üleõlakotid. Leidlikumad lasevad fantaasial lennata ja koolikoti rolli võib endale võtta ka näiteks plastmassist sangadega võrkkott vanaema pööningult, nõukogudeaegne ranits või retrostiilis kilekott ema-isa pärandist, järele veetav ratastega poekott, portfell või muu leidlik variant.

Eks “tutipeo” ajaks kraamib iga abiturient taas välja nostalgilise ranitsa alg- või põhikooliaegadest. Nii et hoidke seda alles.

Tudeng on alati lennus ja vajab igati mugavat kotti. Viimastel aastatel on linnapildis üha enam kanda kinnitanud stiilsed ja praktilised märsid. Hinnatud on eriti need, millel on eraldi tasku ka sülearvutile.

Mis on meie lapse koolikotis Kevadel küsitles lastekaitse liit 1.–9. klasside laste vanemaid, vabatahtlikke vastajaid tuli kokku 3418. Koolikoti liigi, ostukriteeriumide, kaalu, koolitee pikkuse jms kõrval uuriti, mida veel – lisaks kohustuslikele kooliasjadele – laste kotis leidub.

Lapsevanematest 88% kinnitas, et nende laps mänguasju koolis kaasas ei kanna.

Samas on mõnel õpilasel vabaajategevusteks kaasas väga erinevaid vahendeid, nagu mängukaardid (nt jalgpallikaardid, vastavad albumid vms), tõukerattad, rulad, ristsõnad, märkmikud, fotoaparaadid, rulluisud, kiivrid, Ruubiku kuubikud, kõrvaklapid, kõlarid, pallid, akupangad, teadusajakirjad, kosmeetika.

Paaril korral mainisid lapsevanemad ka tahvelarvuteid (sh õppetööks vajalikke).

Küsitlusest selgus, et algklassides võtavad õpilased siiski vahel ka mänguasju kooli kaasa – vähemalt osal nädalapäevadest ligi 10% õpilastest. Nii näiteks on vahel mõnel algklassiõpilasel kotis kas lego või legomehike, väike (pehme) mänguloom, lauamäng, mudelauto, robot, kaisuloom, nuputamismäng, kaardimäng, kummikeks jne.

Väikesed vidinad suurt kaalu ei lisa, kotti topitud rattakett, mida pealekauba veel vaja ka pole, aga küll.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liidu küsitlus “Minu lapse koolikott” (kevad 2017)

KÕIK KOOLITUSED: tel 733 3690, koolitus@reiting.ee www.reiting.ee, Facebook: reiting Sekretär-juhiabi kursus 05.09.–15.12 TARTU 21.09.–11.01 TALLINN UUS! Paberivaba raamatupidamine Merit Aktiva baasil 07.09.–12.09 TARTU Võlanõustajate baaskoolitus 07.09.–01.12 PÄRNU 21.09.–15.12 TARTU Tolliprotseduuride tõhus korraldamine 12.09 TALLINN UUS! Sissejuhatus investeerimisse 17.09 TARTU UUS! Tööalane suhtlemine vene keeles 18.09.–06.11 TARTU UUS! Hinna kujundamine ja esitamine kliendile 19.–25.09 TALLINN

UUS! Dokumendihaldussüsteemi loomine väikeettevõttes 19.09 TALLINN 26.09 TARTU UUS! Tulemuslik turundamine sotsiaalmeediakanalites 20.10 TARTU 30.11 TALLINN UUS! Mõjus suhtlemine 31.10 TARTU 14.11 TALLINN Raamatupidamiskursus 20.09.–20.12.2017 TARTU 26.09.–05.12.2017 TALLINN Ettevõtluskoolitused 12.09.–20.11.2017 TARTU 12.09.–05.12.2017 VILJANDI 14.09.–07.12.2017 TALLINN Teisi koolitusi vaata: reiting.ee –15% SOODUSKOOD: REITING25

4

Koolitusleht 24. august 2017

FOTO: SHUTTERSTOCK

Millal võib tööandja keelduda Tööandja võib keelduda töötaja õppepuhkusele lubamisest, kui töötaja ei teata oma soovist vähemalt 14 kalendripäeva ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist; kui töötaja on akadeemilisel puhkusel (välja arvatud juhul, kui akadeemilise puhkuse ajal saab õppetööst osa võtta ning töötaja seda võimalust kasutab); kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.

Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepinguseaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (hädavajadus).

Allikas: www.tooelu.ee

Tasustatud õppepuhkust saavad kõik tasemeõppurid Muul juhul makstakse õppepuhkusel keskmist töötasu ainult siis, kui õpingud on tööalased.

Agne Narusk agne.narusk@ekspressmeedia.ee

K

aks aastat tagasi hakkas kehtima uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis muutis õppepuhkuse andmise korda. Selle järgi saavad tasustatud õppepuhkust võtta kõik töötavad tasemeõppurid, õppevorm ja koormus pole enam olulised.

Ehk siis õppepuhkust 30 kalendripäeva võivad kalendriaasta jooksul võtta nii kaug- kui ka päevaõppes või osalise ja täiskoormusega õppijad. Keskmist töötasu makstakse küll ainult 20 päeva eest, ülejäänud kümme päeva on nn palgata puhkus. Kui käsil on täiskasvanute gümnaasiumi, kutseõppeasutuse või ülikooli ehk siis mõne tasemeõppe astme lõpetamine, on võimalik tööandjalt taotleda veel 15 päeva täiendavat õppepuhkust. Nende päevade eest saab koolilõpetaja riiklikult kehtestatud miinimumpalka, mis sel aastal on 470 eurot kuus.

Kui töötavate tasemeõppurite õppepuhkusega on kõik selge, siis rohkem küsimusi tekitab koolitusel osaleja õppepuh-

Õppepuhkuse pikkus on 30 kalendripäeva aastas.

Koolilõpetaja võib saada veel 15 päeva juurde. kus. Seaduse järgi võivad õppepuhkust võtta kõik, kes ükskõik mida ükskõik kus õpivad, on see siis mõni pikem koolitus, kursused, avatud ülikool vms.

Tööalasel koolitusel on eelis Kuid tasustatud on nende õppurite õppepuhkus ainult siis, kui õpingud on tööalased. Eelkõige on mõeldud siin selliseid tööalaseid koolitusi, mis on ette nähtud tööandja korraldusega ja mille eesmärk on

töötaja kvalifikatsiooni ning valdkonnapõhiste teadmiste laiendamine.

Keerulisem on olukord muude enesetäienduslike koolitustega, näiteks kultuurivõi keeleõpingutega, mida otseselt ei pruugi õppuri töökohal vaja minna.

“Näiteks kui ettevõtte raamatupidaja soovib osaleda hispaania keele koolitusel, on keeleline mitmekesisus küll alati tervitatav, kuid antud näite puhul ei ole hispaania keele valdamine seotud töötaja tööalaste oskuste tõstmisega või tööandja vajadustega,” tõi seaduse kehtima hakkamisel näite rmp.ee portaalis Grant Thornton Baltic vanemõigusnõustaja Kristel Tiits.

“Sellisel juhul on see tööandja otsus, kas ta on nõus seda koolitust lugema raamatupidaja tööalaseks koolituseks või mitte. Kui tööandja on nõus seda käsitlema tööalase koolitusena, saab töötaja kasutada tasustatud õppepuhkust, muidu mitte,” lisas vanemõigusnõustaja. Üksjagu on nurinat tulnud õppijatelt selgi põhjusel, et tööandjad pole nõus tööalaseks koolituseks tunnistama ja tasulist

õppepuhkust andma isegi siis, kui töötaja on läinud kursusele, mida tal selgelt on praeguses töös vaja. Ja näide skaala teisest otsast: tööandjad eiravad seadust ja ei taha õppepuhkust anda ka tasemeõppurile, põhjuseks asjaolu, et õpingud pole tööga seotud.

Koolitajal olgu tegevusluba Niisiis, kordame veel kord üle: õppepuhkust on võimalik (lisaks tasemekoolitusele) võtta põhimõtteliselt mis tahes koolitusel osalemiseks 30 kalendripäeva aastas, kuid tasustatud õppepuhkust 20 päeva saab üksnes eeldusel, et tööandja tunnistab koolituse tööalaseks. Üks nüanss kehtib koolituse puhul veel: täienduskoolituse korral on tööandjal kohustus töötaja õppepuhkusele lubada ainult siis, kui täiendkoolituse läbiviija on esitanud majandustegevuse teate või taotlenud vastava tegevusloa.

Muu täiendkoolitus on reguleerimata ja sellisel juhul ei ole tööandjal kohustust töötajat õppepuhkusele lubada.

Luua Metsanduskool kutsub koolitustele!

Täiskasvanute tööalased täiendkoolitused Rakveres ja Tallinnas

KEELEKURSUSED ILUKOOLITUSED RAAMATUPIDAMINE PERSONALITÖÖTAJA MÜÜGIESINDAJA ETTEVÕTLUSE KIIRKURSUS E-ÕPPE KURSUSED PILVEKOOLIS Ettevõtluse kiirkursus ja äriplaanide koostamise kursus vastab ettevõtlustoetuse taotlemise tingimustele Töötukassas.

Miksi endale ise haridus!

Sel sügisel toimuvad järgmised tasuta koolitused: Harvesteri-ja forvarderioperaatorite kutseeksamiks ettevalmistav koolitus (26h) Ettevalmistus raietöölise 3. taseme kutseeksamiks (40h) Raied eritingimustes: ohtlike puude langetamine (40h) Puistute parendamine läbi metsamajanduslike võtete (26h) Saematerjali kvaliteedi hindamine (26h) Ümarsortimentide kvaliteedi määramine puidu ja puidurikete järgi (26h) Metsamajandamist lihtsustavad tarkvaralahendused (26h) GIS metsanduses (30h) Metsa ja puidu mõõtmine (30h) Linna- ja pargipuude hooldamine ning majandamine (120h) Linnapuude hooldus (40h) Lisainfo: www.luua.ee ja telefonil 52 54 004

www.andecus.ee Koolitusleht 24. august 2017

5

Iga poemüüja võib saada staariks FOTO: KARIN KALJULÄTE

Koolitaja Piret Bärg on oma huvitava tööelu jooksul läbi kuulanud ligi 30 000 salvestatud teeninduslugu. Teate küll, need “Parima teeninduse huvides kõne salvestatakse” lood.

Agne Narusk agne.narusk@ekspressmeedia.ee

P

iret Bärg on aastaid jälginud saaliteenindust ja teenindajate tööd, sooritanud testoste ja koolitanud Eesti teenindajaid. Hiljuti ilmus tema raamat “Neljamõõtmeline teenindus”, milles kirjeldab Eesti teeninduskultuuri läbivaid mustreid, nii häid kui ka halbu. Muuhulgas lükkab ta ümber arusaama, et eestlased polegi teenindajateks loodud, neil puudub nn teenindajageen.

Selle arvamuse tagamaad on paraku seotud tõsiasjaga, et meil on liiga palju teenindajaid, keda selle väärika ametiga seob ainult rinnasilt, rõhutab Bärg nii Koolituslehele antud intervjuus kui ka raamatus.

“Sellest hoolimata kohtame aina rohkem ja rohkem teenindusinimesi, kes on oma puhteestlasliku töökuse, tarmukuse, nutikuse ja vaimukusega paisanud vääramatult kummuli laialt levinud uskumuse eestlaste olematust teenindusoskusest, ja seda igas teenindusvaldkonnas,” seisab raamatu eessõnas.

”Ei, aitäh, saan ise hakkama!”

Kes julgeb tunnistada, et väldib kauplusesse sisenemist, kui seal teisi ostjaid pole? Muidu tuleb müüja rääkima ja lihtne uudishimu lõpeb mõne tarbetu ostu või kiire põgenemisega. Üllatav on aga Piret Bärgi väide, mille paikapidavust on ta arvukate koolitatavate peal kontrollinud – ka müüjad karda-

4D-teenindus Neljamõõtmeline teenindus kannab endas mõtet, et teeninduses ei loe ükski tegur eraldi, vaid kõik need koos, ühtse tervikuna. Klient näeb ja tajub tervikut.

4D-teenindus: märka, mõista, lahenda, väärtusta.

vad ostjaid. Äkki mõjub see pealetükkivana, kui lähen kliendiga rääkima? Millal ma võin ostja poole pöörduda? Mis siis, kui ta solvub? Kuidas mitte hinge võtta, kui ta halvasti ütleb? Siit kasvavadki välja neljamõõtmelise teeninduse kaks esimest dimensiooni: märka ja mõista.

Kolmandaks: väärtusta ehk otsi kliendi jaoks lahendus. “Öeldakse, et eestlane ei saa aru lausest, kus puudub sõna “ei”. Liiga sageli vastab teenindaja kliendi küsimusele eitusega, selle asemel et lahendust otsida,” teab Bärg kõnesalvestuste põhjal. “Muidugi võib seal taga olla ka mugavus. Kui teenindaja oma rollist aru ei saa, siis ei viitsi ta tegutseda.”

Sõnavara kõrval on ülimalt otsustava tähtsusega kõnetaja hääletoon (eriti telefonimüügis) ja kehakeel. Vastumeelsus oma töö või, hoidku jumal, selle suhtes, kel teenindusteooria seisukohalt on alati õigus (“Ja on ka,” ütleb Bärg vahele, “professionaal oskab alati asjasse suhtuda ja küsimuse lahendada nii, et kliendil on õigus”), kiirgab kaugele.

Jutt läheb teenindaja ametiuhkusele.

Jah, palju süüdistatakse nn kaadrivoolavuses ja töötajate puuduses tööandjaid, kas või madala palga pärast.

Samas, teiste hoiaku oma ameti suhtes kujundavad siiski need ametipidajad ise, usub Bärg. Kui poemüüja ise suhtub oma töösse lugupidamisega, kannab oma ametisilti väärikalt ja teab, et ta on professionaal, kes saab hakkama iga inimesega, siis võtab teda sellisena vastu ka klient.

Isiklikult hindab ta ülikõrgelt vana kooli teenindajaid – milline käitumiskultuur.

“Teenindaja töö on jube raske, see nõuab inimeselt tõesti palju,” ütleb Berg.

“Neile, kellele tundub vastumeelne teisi teenindada, kuid tahaksid siiski seda tööd teha, soovitan mõelda endast kui abistajast. On väärikas olla abistaja! On väärikas olla positsioonil, mis aitab teisi. Kes veel suudab seda inimest selles ruumis aidata? Ainult sina seal oma teadmiste ja positsiooniga. Sa oled staar! Tipptegija! Ja kui keegi käitub seejuures si-

Koolitaja Piret Bärg ütleb, et meie teenindajad lähevad hästi ruttu kliendi emotsioonidega kaasa, mis on suur viga. Kuid siingi on oma tehnikad, mida olukorra kontrollimiseks teenindajatele koolitustel jagatakse.

nuga halvasti, siis on see tema koduse kasvatuse küsimus – see pole sinu probleem.”

Maapoes näeb ehedat inimest “Eestlased on sama head teenindajad kui ükskõik millised teised rahvad. Mõnikord jääb lihtsalt oskustest ja teadmistest puudu,” räägib Piret Bärg.

Ja nende tublide eesti teenindajate seast parimateks peab ta ilma igasuguse kõhkluseta väikeste maapoodide müüjaid.

“See ehe huvi ja valmidus ostjat aidata, ka küsimustes, mis üldse ostu ei puu-

“Kes veel suudab seda inimest selles ruumis aidata? Sa oled staar!

Tipptegija!” duta, lisaks soe vastuvõtt – see teebki neist parimad teenindajad,” ütleb koolitaja. Linnamüüjad on saanud kõva koolituse, inimest ennast on selle tagant raske näha. Maapoes seevastu näeb leti taga ehedat inimest.

“Olen paljude väikepoodide müüjatega rääkinud ja nad on väga harjunud

sellega, et linnainimene on kärsitu ja n-ö lendab peale. Maapoemüüjatel on see mure, et kuidas küll saada poodi tuhisenud linnasaksa tempo maha, et ta kuulaks,” räägib Bärg.

Sageli arvatakse sedagi, et tagasihoidlikud inimesed teenindajaks üldse ei sobigi. “Tegelikult on tagasihoidlikud teenindajad isegi paremad kui ekstraverdid,” ütleb Bärg. “Vaiksed inimesed on väga head kuulajad ja jälgijad. Eks inimene peab ise endalt küsima, kas talle meeldib see amet. Ja siis sellele küsimusele ausalt vastama.”

Yumeiho® 1.–2. taseme kursus algab 16. septembril 2017 Yumeiho on Jaapani holistiline teraapia. 1.–2. taseme kursusel omandatakse kõik tehnikad. Kursus toimub kokku kaheksal nädalavahetusel, rühma suurus on max 10 inimest. Väike rühm võimaldab väga individuaalset ja praktilist õpet. Kursus toimub inglise keeles vajadusel tõlkega eesti keelde.

Kursus viiakse läbi praktilisel rühmatööl. Kõiki tehnikaid õpitakse läbi praktiseerimise, harjutatakse teiste osalejate ja õpetaja peal.

Väliskoolitaja on Yumeiho Shihan PhD. Maciej Dluski 7dan, mis on reeglistikus kõrgeim meistritase. Yumeiho praktikat on Maciej Senseil üle 25 aasta, tema õpetajaks oli Yumeiho looja Saionji Masayuki.

Yumeiho on registreeritud kaubamärk Euroopa Liidus. Selle kasutamine on seaduslik ainult kaubamärgi omaniku loal ehk kaubamärki võib kasutada litsentsi omanik.

Yumeiho Eesti on ainus ametlike sertifitseeritud kursuste korraldaja Eestis ja Skandinaavias.

Liitu kursusega hiljemalt 30. augustil!

tel 516 3142 • yumeiho@yumeiho.ee • www.yumeiho.ee

6

Koolitusleht 24. august 2017

FOTO: ILMAR SAABAS

Mälu: loe mõttega ja mitu korda Teatavasti aitab õppematerjali korduv läbivõtmine seda põhjalikumalt omandada. See tähendab, et mida rohkem aega õppimiseks kulutada, seda paremini mäletame hiljem ka õpitava üksikasju, kirjutab bioneer.ee-s mälu treenimisest Gea Toomemägi.

Kuid korduv õppimine tähendab enamat kui lihtsalt kordamist. “Kui midagi tuimalt üle korrata, siis jäävad asjad meelde pealiskaudselt. Kui tahta midagi süvamällu salvestada, siis peame tegema enamat, kui lihtsalt kordama. Õpitava aine sisust tuleb aru saada, siis on lihtne luua seoseid.”

Näiteks kui loed raamatut, mis on sulle tööalaselt vajalik ja kasulik, siis muutub see veelgi kasulikumaks, kui aeg-ajalt loetut üle korrata.

“Mina teen nii, et pärast raamatu esmakordset läbilugemist loen selle mingi aja pärast uuesti läbi – see on aga juba hoopis teistsugune lugemine, sest vahepeal olen tööl sel teemal kogemusi juurde saanud ja näen asju teistmoodi ning saan raamatust uut ja vajalikku infot juurde,” jagab oma kogemust Toomemägi.

Raamatu teistkordsel lugemisel võib näha ka seoseid, millest varem enesele teadmata aru ei saanudki. Samuti saab korrata kindlate osade uuesti lugemist, kui oled just nendel teemadel vahepeal edasi arenenud. Nii on raamatute lugemisest ka õppimise eesmärgil rohkem kasu – omandad loetu paremini ja saad praktikas paremini rakendada võrreldes ühekordse järjest läbilugemisega.

Positiivne on see, et kui ühest raamatust õppida, siis on lihtsam leida vastuseid ka küsimustele, mis tekivad, sest tänu kordamisele tead, kust üldse vastust otsida.

Korduvale õppimisele vastupidist tegevust võib nimetada tuupimiseks.

Tuupides püütakse kiiresti meelde jätta kõik pealiskaudsed üksikasjad. Piltlikult öeldes, topitakse tuupides kõik korraga pähe ja seejärel oodatakse, et kogu materjal ongi omandatud.

Maksimaalselt infot saab siiski meelde jätta siis, kui õppida seda tundma võimalikult mitmekülgselt.

Allikas: “Kuidas treenida mälu”, www.bioneer.ee Koolitusleht

TANEL PADAR ärgitab õppima Rokkstaarist on saanud elukestva õppe saadik ja reklaamnägu: üle-eestilises täiskasvanuhariduse teavituskampaanias on just tema see, kes inimesi õppima ärgitab ja ise sügisel eeskuju näitab.

“L

apsena õppisin rohkem vanemate ja õpetajate jaoks.

Täiskasvanuna mõistsin, et õpin ikkagi iseendale. Tagasi kooli minna on nüüd palju kergem, sest õppimisvõimalusi on rohkelt,” julgustab Tanel Padar.

Hinnanguliselt 80 000 Eesti täiskasvanul vanuses 25–64 ei ole keskharidust. Tagasi kooli kardetakse minna erinevatel põhjustel.

Arvatakse näiteks, et koolis käivad ainult noored ja õppimine on tasuline.

Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse programmijuhi Kairi Solmanni sõnul teeb riik suuri pingutusi, et järjest enam inimesi lõpetaks pooleli jäänud haridustee. Nii anti eelmisel nädalal Euroopa tõukefondi toel start üle-eestilisele teavituskampaaniale “Jätka õpinguid koos teiste täiskasvanutega!”. Kampaania kodulehelt www.jallekooli.ee leiab kasulikku infot täiskasvanute gümnaasiumide, töötukassa toetuste, töö kõrvalt õppimise jm kohta.

Kui eelmisel aastal oli täiskasvanute osalemise määr elukestvas õppes 15,7%, siis 2020. aastaks on seatud eesmärk, et vähemalt 20% tööealisest elanikkonnast lõpetaks pooleli jäänud õpingud või täiendaks oma erialaseid oskusi.

“Kõige raskem on astuda esimest sammu, aga edasi läheb juba lihtsamalt,” teab Padar omast käest. “Tähtis on leida motivatsiooni enda seest ja keegi teine ei saa sinu eest otsust teha. Mulle oli suureks abiks lähedaste toetus.” Sügisest jätkab ta õpinguid EBS-is.

Agne Narusk

Õpihimulised täiskasvanud Eesti täiskasvanud täiendavad end aktiivsemalt kui Euroopas keskmiselt. 2016. aastal osales elukestvas õppes 15,7% 25–64-aastastest elanikest. See on rekordiline tulemus Eestis, nentis Kairi Solmann.

Teisalt oli eelmisel aastal Eestis u 80 000 keskhariduseta inimest, seda 25–64-aastaste seas.

Statistikaameti 2014. aasta arvud näitavad, et Harjumaal askeldas siis 17 155, Lääne-Virumaal 3140, Ida-Virumaal 4511, Tartumaal 5743, Pärnumaal 5893 inimest, kel puudus keskharidus.

Allikad: ETKA Andras, haridus- ja teadusministeerium

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond Tegevtoimetaja Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja Agne Narusk agne.narusk@ekspressmeedia.ee Projektijuht Kevin Põld kevin.pold@ekspressmeedia.ee, tel 518 5593 Keeletoimetaja Riina Palmiste Kujundaja Piret Jürisoo

Koolitusleht 24. august 2017

7