KOOLITUSLEHT (mai 2016)

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia eri- ja lisalehtede toimetus

19. mai 2016

Metsloomade elupäästja lk 2–3

Aianduse lilleline tulevik lk 4

Ametiõpe töö ja pere kõrvalt lk 5

Rahvakultuur on elustiil lk 7

Madis Leivits, metsloomade elupäästja Fotod: Raido Kont, Urmas Sellis

Madis tunneb enda sõnul linde päris hästi.

Seestpoolt muidugi paremini kui väljast.

Madle Timm

M

adise tööruum asub Eesti Maa­ ülikooli loomakliinikus. Õuest eraldi sissepääsuga ruumi kõr­ ges laes jooksevad torud. Läbi seina kos­ tab kaugusest lehmade ammumist. Ar­ vuti kõrval laualambi küljes ripub steto­ skoop. Üleval riiulil on aga topsitäis suuri linnusulgi. „Implantaatideks,“ ütleb mees, „kui näiteks mõni kotkas on enda omadest ilma jäänud.“

Sa olid eelmisel aastal aasta loomaarst.

Jah, selline õnnetus juhtus.

Kuidas sellise tunnustuseni jõuda?

Ega ma ei oskagi öelda, eks ma tegin seda, mida ma olen tahtnud teha, mis mulle on meeldinud ja millesse ma olen uskunud. Ja milleks ma olen saanud vastava hariduse ja kasvatuse. Mulle isiklikult tuli see suu­ re üllatusena, et kolleegid minu tegevust nii kõrgelt hindavad. Enda arvates pole ma midagi väga suurt ja erilist teinud. Suure­ mad eesmärgid, milleni ma üritan oma töö­ ga jõuda, on alles saavutamata.

Mis need eesmärgid on?

Inimühiskonnas peavad mõned inimesed ka loomade tervise ja hea käekäigu eest seisma. Metsloomadega töötades näeb

inimestele jätta eksliku mulje, et nad va­ javad abi, näiteks linnupojad, kes lahku­ vad pesast enne lennuvõimestumist ja ka­ kerdavad maas ringi. Nad pole hädas, seni kuni inimene nad röövib. Tavaliselt tule­ vad meile loomad Keskkonnaameti kau­ du ja on ennekõike kaitsealustest liikidest.

päris mitmeid kriitilisi kohti, mida saaks väga lihtsa vaevaga parandada, ja sellega paraneks nii metsloomade kui ka inimes­ te tervis. Inimese, looma ja keskkonna ter­ vis on üks, me ei saa ühe indiviidi või liigi tervist eraldada teistest liikidest.

Need on kõik omavahel seotud ja sel­ leks, et tagada ühe liigi tervis, peame me tegelema ka teiste liikide ja keskkonnaga.

See pole ainult loomade päästmine, mida me siin teeme. Need loomad räägivad ka väga olulisi lugusid selle kohta, mis kesk­ konnas toimub. Tihti on nad tundlikumad indikaatorid kui inimesed, nakatuvad hai­ gustesse, saavad mürgistusi kergemini ja peegeldavad seega ohte ka meie jaoks.

Mis on loomaarst olemine? Loomaarmastus, missioonitunne?

Eks paljud, kes tulevad loomaarstiks õp­ pima, tahavad töötada loomadega. Tavali­ selt on nad introverdid, neile ei meeldi ini­ mestega suhelda. Aga tänapäeval on vete­ rinaarmeditsiinis palju tööd ka inimeste­ ga, on need siis loomaomanikud või üld­ se ühiskond.

Olema peab teatud empaatia, soov midagi paremaks muuta. Arsti töötunnid on tavaliselt ebamugaval ajal ja töö üpris stressirohke. Ka sissetulekud pole paljude teiste professioonidega võrreldavad, eriti töökoormust silmas pidades. Sellise töö te­ gemiseks peab ikkagi olema mingi kiiks.

Kui see vigastatud loom siin juba kord on, mis temast siis saab?

„Metslooma ravi põhitõed on sarnased koduloomade ja inimeste omadega,” kinnitab Madis Leivits.

Mulle tundub, et metsloomade aitamine on veterinaaria valdkonnas pigem nišš.

Kindlasti. Inimene on väga egoistlik liik.

Kui temal on kõht tühi, siis pole ta huvita­ tud teiste inimeste muredest, probleemi­ dest, teistest loomadest rääkimata. Laiem pilt tekib tihti siis, kui ühiskonna heaolu on nii kõrgel tasemel, et on võimalik enda kõrvalt vaadata, mis ümberringi toimub.

Kui inimesteni jõuab kiirabi mõne minutiga ja seega saab ka arsti

juurde ruttu, siis kuidas vigastatud metsloomad sinuni jõuavad?

Ega kiirabiteenus metsloomadele polegi mõeldav. Enamik haigestunuid on inime­ se silma alt ära metsas, keegi neid otsimas ei käi. Suurem osa probleeme on seotud inimtegevusega, kas otseselt või kaudselt.

Tavaliselt leiavad looma inimesed. Ühtne infokanal, mis võiks esimese teabe vastu võtta, on ennekõike Keskkonnainspekt­ siooni valvenumber 1313. Paljudel juhtu­ del inimene abistab looma, kes abi ei vaja.

Paljude loomade looduslik käitumine võib

Kõik oleneb sellest, mis tal viga on. Esmalt üritame selgeks saada, mis juhtus, millised on vigastused. Metsloomade puhul on olu­ lised ka erinevad evolutsioonilised nišid, on see siis fantastiline nägemisvõime või hääletu lendamine. Peaaegu igal liigil on omad olulised kohastumused ja ilma nen­ deta nad looduses toime ei tule.

Keda on võimalik ravida, läheb ravis­ se, aga väga suur osa loomi on sellised, kelle vigastused võivad põhjustada neile pikaajalist valu. Loodusesse lastes ei saa me neile tablette kaasa anda, mis tähen­ dab, et nad peavad olema võimelised 100% funktsioneerima.

Ravi ise ei erine palju ei koduloomade ega inimeste ravist. Põhitõed on samad, ainult patsient on erinev. Me peame aga arvestama, et metsloomadele on igasugu­ ne vangistuses hoidmine, ka lühiajaline ja ravi eesmärgil, väga suur stress. Vahel ise­ gi meditsiiniline pool polegi nii keeruline, aga loomad muutuvad vangistuses enda suhtes destruktiivseks ja üritavad igal või­ malikul viisil pidamisruumidest välja mur­ da, tekitades endale lisavigastusi.

Kahjuks metsloomi ei saa lasta poole

ravi pealt metsa, et tule kahe nädala pä­ rast uuesti vastuvõtule. Kui loom pääste­ takse, teda ravitakse, siis on tal vaja taas­ tada ka loomuomased funktsioonid: lennu­ võime, võhm, kuni sinnani välja, et noor­ loomi tuleb õpetada reaalselt saaki püüd­ ma. Näiteks kui keegi toidab kodus kus­ kilt leitud kakupoega kanakintsuga ja lind pole hiirt näinud, siis loodusesse tagasi minnes läheks ta kanakintsu püüdma, aga seda ta ilmselgelt ei leia.

Alati on soov enda poolt teha pa­ rim, et loom saaks tagasi loodusesse ja tuleks seal toime. Eutanaasiaotsused tu­ levad ikka väga raskelt. Loomalt tuge ka ei saa, et teeb sulle tänuks kalli või mida­ gi. Aitäh ei ütle, kui nad ära jooksevad või lendavad.

Pärast ravi õpetas Madis Leivits kotka lendama.

Millised on nipid, kuidas patsiente tagasi loodusesse harjutada?

Võtame näite, kus linnul on tiivavigastus.

Tavaliselt see parandatakse kirurgiliselt, ta on mõnda aega lahases ja siis on vaja talle füsioteraapiat teha ja teda lendama tree­ nida, et tal oleks võhma ja võimet lenna­ ta. Sellest oleneb tema edukus looduses.

Siis teemegi lennutrenni.

Suuri lennuaedikuid meil pole, nii et vahel võite siin Tartu Näituste platsil näha mõnda suurt röövlindu lendamas ja mina jooksen tal seal järel. Õigemini, kontrollin tema treeningut vastava varustuse abil.

Mis on tavalised probleemid, mille pärast metsloomad kliinikusse jõuavad?

Sind huvitab tootearendus?

Tule õppima TTÜ Eesti Mereakadeemiasse

kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise erialale!

Kolme aastaga õpid tundma kogu p r o t s e s s i , a l a t e s s e l l e s t , k u i d a s ve e ke s k ko n d t o i m i b, m i l l i s e d o n k a l a püügimehhanismid ja töötlemistehnoloogiad, kuidas toimub tootearendus ja kuidas on see kõik seotud logistika, turunduse, ettevõtluse ning kalanduspoliitikaga.

Kalle lugu Kalle leiti eelmisel aastal Harjumaalt. Leivitsa sõnul poleks ta tohtinud eluski olla, niivõrd suur oli pliimürgistus merikotka organismis.

Raipesööjana oli Kalle maiustanud raskmetallist haavliga lastud ulukiga, kes jahipraagina metsa oli jäetud. EMÜ loomakliinikus tegi Leivits Kallele vereülekandeid. Tugev lind taastus ruttu, veidi rohkem kui kuu aja pärast saabuski aeg minna lennutrenni. Nahkrihmad jalgade ümber, karabiinid ja poolid külge, ning Kalle oli valmis õhku tõusma. Esimese lennutrenni ajal hoidis Leivits peast kinni: kaks meetrit ja kotkas oli potsti maas. Asi edenes aga hästi. Isegi nii hästi, et kui tormise ilmaga linnu tiivad tuule alla said, pidi Leivits vaatama, et ise lendu ei läheks. Möödunud aastal lasti Kalle „Osooni“ saates telekaamerate ees taas vabadusse.

Enamasti traumad, traumad, traumad.

Nad on lennanud vastu klaasi, sest täna­ päeva klaasid on äärmiselt puhtad ja läi­ givad, peegeldavad linnu seljatagust. Löö­ gid autodelt, elektriliinidesse lendamised.

Tõelisi orbusid on tegelikult vähe, „orvud“ on tihti ikkagi inimese röövitud loomalap­ sed. Nende puhul on parim nad kas oma vanematele või kasuvanematele anda. On ka mürgistusi, eriti merikotkastel.

Kui palju loomi aastas kliinikusse saabub?

Tavaliselt natuke alla saja. Enamik neist on kaitsealustest liikidest, meie puhul. Suur­ ulukeid on väga vähe, nad on inimesele ohtlikud ja meil pole ka vajalikke tingimu­ si. Kõige rohkem on ikkagi linde, isegi üle 80%. Hiirt pole keegi veel õnneks ravile toonud. Liigiline variatsioon on hästi suur.

Selles mõttes on töö huvitav, aga võib muutuda päris keeruliseks, kui peab eri

23.05.–11.07 ettevõtluse intensiivkursus Valgas, 72 ak t 25.05.–16.06 raamatupidamise praktika Tallinnas, 36 ak t

L i s a i n f o : T i i n a L e s n i ko w i c z Õ p p e t ö ö ko r ra l d a j a Tel: 613 5532, tiina.lesnikowicz@ttu.ee ttu.ee/mereakadeemia

2

Koolitusleht 19. mai 2016

Loomaarsti töö puhul on puhkamine väga komplitseeritud, ega loomad ei jää hai­ geks graafiku alusel. Metsloomi leitakse siis, kui inimesed liiguvad: pühapäeviti ja eriti puhkuste ajal. On sesoonne erinevus, talvel on meil üsna vaikne, kui pole just mürgistatud kotkaid. Üldiselt mulle meeldib vaikselt omaet­ te nokitsemine, on see siis väike ehitus või renoveerimistegevus. Kunagi sai sportigi tehtud, aga paar viimast aastat on raske pere või töö kõrvalt head aega leida. Suvi­ ti on üks vana talukoht koos saunaga Lõu­ na-Eestis kõige parem. Meditsiiniline töö on vaimne, peab aju kasutama.

Parim puhkus ongi füüsiline tegevus, kus sa ei pea ilmtingimata nii palju mõt­ tetööd tegema, saab aju madalamatele pööretele panna. Mul on seal ka üks väike metsatukk, kus on kukeseeni ja oma väike raudkullipesa. Ja eks see viga metsa poo­ le on juba varasest noorusest. Mulle meel­ dib üldiselt loomi vaadata looduses, mitte loomaaias, ja vahel ka ilma selge eesmär­ gita ringi hulkuda.

Kasvasid sa Lõuna-Eestis?

Kilingi-Nõmme kandis. Isa on bioloog. Jõl­ kusime ikka vennaga isa sabas ja käisime välitöödel. Ja suviti saadeti tavaliselt va­ naema ja vanaisa juurde asumisele, met­ sa keskele, seal olid meil koduloomad. Tuli karjas käia ja vabadel hetkedel sai onni ehitatud ja igasuguseid koerustükke teh­ tud. Eks see looma-pool on ikkagi kodust.

08.06.–31.08 lapsehoidjate kursus (koos juhendatud praktikaga) Tartus, 24 ak t

01.06.–18.08 Projektide kirjutamine ja juhtimine e-õppena

14.06 MtÜ ja sA raamatupidamine ja maksud Tartus, 8 ak t

06.–07.06 laotöö koolitus kaubakäsitsejatele ja laotöötajatele Tartus, 16 ak t

14.–28.06 Wordpressi koolitus Tartus, 24 ak t 17.06 kÜ revisjon Tallinnas, 8 ak t

07.06 Muudatused raamatupidamise algdokumentides Tartus, 6 ak t 08.–16.06 kaubaveologistika kursus veokorraldajatele ja logistikutele Tallinnas, 24 ak t 08.–08.07 raamatupidamise algõpe Tartus, 60 ak t

11.07.–31.08 Õhtune raamatupidamise jätkuõpe Tartus, 60 ak t 13.07.–18.08 Päevane raamatupidamise jätkuõpe Tartus, 60 ak t 23.08.–28.10 ettevõtluskursus koos äriplaani koostamise ja tööohutuskoolitusega Viljandis, 160 ak t

08.06.–18.08 raamatupidamise kursus Tartus, 120 ak t

Info ja regIstreerImIne: koolitus@reiting.ee, tel 733 3690 ja 652 5982 Vaata Veel koolItusI: www.reiting.ee leIa meId facebookist: reiting

Mais, juunis, juulis:

TARTU RAHVAÜLIKOOL

AIANDUS viinamarjakasvatus, suvelillede kompositsioon konteinerisse ja aeda, eksootilised viljad aias, kasvuhoones ja konteinerites, seenepaku nakatamine, kiviktaimla rajamine, maheköögiviljandus, viinapuude suvine hooldus, roosid koduaias: liigid kasvatamine ja haigused SUVEKOOLID VÕRUMAAL Fotograafia, akrüülmaal, pastellmaal, lilleseade, qigong

Alates augustist ja septembrist:

Avalduste esitamine toimub 27.06.–05.07.2016 TTÜ Eesti Mereakadeemias kohapeal või ööpäevaringselt vastuvõtu infosüsteemi SAIS vahendusel

Kuidas sa tööst puhkad?

koolituskeskus reiting kutsub koolitustele

Tulevased töökohad:

Eestis saab kalanduse erialal töötada nii kalapüügi kui ka kalatööstuse valdkonnas samuti avalikus sektoris, näiteks Keskkonnaametis ja muidugi eri kalandusettevõtetes, mis keskenduvad kala töötlus- ja kvaliteediprotdu sessile või kalandusalase tegevuse koordineerimisele.

nüansse teadma. Imetajatest on kõige ta­ valisem siil. Tartus on oravaid õnneks vähe.

Kõige tavalisem probleem on noorte, poo­ leldi iseseisvunud oravatega. Nad on väga kohmakad ronijad, kukuvad ninali ja ongi ninaverejooks. Tavaliselt aitab, kui tõsta nad kõrgemale, siis enamasti tuleb ema oma ulakale lapsele järele.

KEELEKURSUSED araabia, eesti, hiina, hispaania, inglise, islandi, itaalia, jaapani, läti, norra, prantsuse, pärsia, rootsi, saksa, soome, taani ja vene keel TÖÖALASED KOOLITUSED avalik esinemine, ajajuhtimine, ettevõtlus, lapsehoidja, florist,arvutiõpe, hääl kui töövahend, projektide kirjutamine ja juhtimine

KUNST fotograafia, droonikoolitus, videote filmimine ja monteerimine, keraamika, maalikoolid, joonistamine, klaasisulatus, sepatöö, puutööd, mööbli restaureerimine ILU meigikoolitused, maheseebid ja –šampoonid, kodune juukselõikus, patsisoengud KÖÖK Itaalia köök, laste pizzakool, tatraleiva küpsetamine, kringlitegu, sushi koolitus, käsitöö-õlu valmistamine, Werneri lemmikretseptid, fruktodisain ENESEARENG JA TERVIS feng shui, jooga, viis tiibetlast, massaaž, hiina meditsiin, ayurveda, kristalliteraapia, aroomiteraapia, refleksoloogia, qigong, reiki, pilates

Õppida on mõnus! www.rahvaylikool.ee | Pepleri 4, Vaksali 7 Tartu | Tel 736 1540, 736 1537 Koolitusleht 19. mai 2016

3

Eesti aianduse tulevik on lilleline!

Ettevõtja Mart Ruumet näeb Eesti aiandusettevõtluses palju võimalusi niši­ tootjatele, tänu kellele saame tarbida loodushoidlikult kasvatatud aiasaadusi.

(Imestunult) Üks ainult? Kõige parem mä­ lestus on õpetajad ... ja sõbrad.

Oskad kedagi konkreetset välja tuua?

Kedagi konkreetset ... Kolm õpetajat: Jaan Kivistik, Toivo Niiberg ja Malle Rätsep.

Millisel koolitusel sa viimati käisid?

Viimane koolitus oli mahekasvatuse kooli­ tus ehk kuidas kasutada eri tehnoloogiaid maheköögiviljakasvatuses. Korraldajad olid välismaalased, aga see toimus Eestis.

Teine koolitus oli elus mullast ehk kui­ das kasutada biosütt mullasegudes. See oli rahvusvaheline konverents, kuhu mind esi­ nema kutsuti, ja see oli äärmiselt põnev!

On uuritud Lõuna-Ameerika inkade aeg­ seid muldi, mis 10 000 aastat tagasi olid väga viljakad ja on tänaseni. Kuidas see nii saab olla? Põllumaa saamiseks nad põle­ tasid vihmametsi ja kogu iva on puusöes, kus elavad mikroorganismid ja bakterid, kes ei kao sealt ära ja neid tekib kogu aeg

Kui raske on alustada oma ettevõttega? Mis on eduka ettevõtte alus?

See on kahe otsaga asi. 20 aastat tagasi ei olnud meil mobiiltelefone ega interne­ tipanka. Iga paberi pärast pidid jooksma kuskile ametiasutusse või panka ülekan­ net tegema. Täna on tänu internetile do­ kumente täita tunduvalt lihtsam.

1990. aastate alguses oli ideid liht­ sam käivitada, sest konkurents oli väik­ sem. Eelkõige tuli konkureerida siseturu­ ga ehk Eestiga, täna on meil konkurendid kogu maailmas. Selles mõttes on noorel inimesel raskem, aga samas on ka võima­ lused suuremad.

Mitu korda sa oled tahtnud alla anda? Mis sind on päästnud?

Mitte ühtegi korda! Mitte ühtegi korda pole sellist mõtet olnud. Vastupidi, ma tunnen, et kõik tuleneb mõtlemisest, ikka tuleb ette tagasilööke. See ongi just võimalus, et ma pean sellest välja tulema ja see ongi antud minu arenguks.

Milline on aianduse tulevik?

Lilleline. Kui rääkida aianduse tulevi­ kust Eestis, siis köögiviljandus taan­ dub kahele suunale. Ühed on inten­ siivsed ettevõtted, keda võiks olla kuni kümme ja kes tegelevad sellega, et rahvas ära toita. Meil ei ole vaja, et igas Eesti nurgas oleks kapsa- või por­ gandikasvataja, sest vaevalt me hakka­

me kunagi konkureerima Poolaga Saksa­ maale kapsa eksportimises, pigem me im­ pordime sealtpoolt siia. Puuviljandusega on sama teema, et Eesti peaks tootma nii palju puuvilja, maasikat ja teisi marju, et me ise tarbiks selle ära, et me teaksime, mis see kodumaine puuvili on. Ostsin eile Riiast õuna, millel oli veidike pruune plekke, aga ma söön hea meelega

g

Üks mälestus seoses Räpina Aianduskooliga.

juurde. Nüüd uuritaksegi, et kuidas seda teadmist ka tänapäeval ära kasutada.

foto sirje tood in

R

äpina Aianduskooli 7. aprillil toi­ munud aednike päeva raames pi­ das loengu kompostidest meie koo­ li vilistlane Mart Ruumet.

Mart Ruumet on ettevõtte Matogard OÜ juht. Ettevõte toodab Pärnumaal Tori vallas komposti ja taimemuldasid, mida kasutatakse Räpina Aianduskooli kasvu­ hooneski. Oma firmaga alustas Mart Ruu­ met 1994. aastal.

Eestis või Lätis plekiga õunu ning ei osta väga ära klantsituid, mis on õuna kujuga, aga ei ole õun.

Siis on väga palju maad nišitootjatele ehk mahetootjatele. Nad ei pea olema täies­ ti ökoloogiliselt puhtad, aga nad peaksid rakendama loodushoidlikku põllumajan­ dust. See on valdkond, kus Eestil on väga suur potentsiaal, Eestil on aastatega juba kogunenud ka hea kogemus. Hispaania, Türgi ja Hiina on praegu suurtes raskus­ tes, sest nad ei saa enam toota nii, nagu nad siiani on tootnud, sest nende mul­ lad on üle kemiseeritud ehk üle väetatud.

Nad otsivad lahendusi, kuidas muld uuesti „ellu äratada“. Eesti mullad on veel elavad.

Me peaksime hoiduma nende tapmisest.

Kui me räägime iluaiandusest, siis aas­ tast aastasse areneb ilumeel ja aianduskoo­ li õpilasel on suur perspektiiv erialast tööd leida. Minu koo­ lilõpetamise aegu oli haljas­ tus see, et niidame muru ja hoiame maalapi korras, aga täna kaldub haljastus kunstivaldkonda.

tulevad, et kui sa tahad, siis me õpetame sind, aga vägisi ei hakka ma kedagi kaasa vedama. Kui noor inimene tahab õppida, siis ma õpetan talle seda, mida ma oskan, nii palju kui ma oskan, aga kui inimene ei ole enda jaoks läbi mõelnud, miks ta seal praktikal on, ehk ta tahab lihtsalt linnu­ kest kirja saada, siis ma oma aega sinna ei panusta, sest aega on meil vähe.

Kui suur vastutus on praktikandi võtmine? Kas sa näed selles võimalust arendada noort inimest või on see pigem tüütu bürokraatia?

Minu jaoks tähendab aednik olemine eel­ kõige taimede ja nende soovide esmatäht­ saks seadmist. Üsna sageli seatakse aian­ dusega tegelemisel peamiseks eesmär­ giks rahalise kasu saamine, sageli selle juures taime üsna armetult ekspluatee­ rides. Minu arvates pole see õigustatud.

Taimed on paljuski targemad kui inime­ ne. Aednikuna ei tule suhtuda taime kui tootmisvahendisse, vaid kui võrdväärses­ se partnerisse. Olen öelnud, et visiitkaar­ dil hoian nimetust „aednik“ seni, kui suu­ dan taimega juttu ajada. Kusjuures, neil on meile palju rääkida ja kui oskame tai­ me soove kuulata, on aednikuna meie elu lihtsam ja ka kasumlikum.

Mulle ei ole see tüü­ tu bürokraatia, aga ma ütlen kõigile, kes meile praktikale Mart Ruumet ja Liisi Kont teavad, et Eestile on vaja tarku aednikke.

Mida sooviksid tänastele aianduskooli lõpetajatele?

Räpina Aianduskooli õpilastel on väga-väga hea õppebaas. Teades meie ajalugu ja teisi koole, siis nii head õppebaasi ei ole mitte kuskil Eestis ja on ka väga vähestes koo­ lides lähinaabruses. Siin on ka palju väga häid õpetajaid. Ma tahaks seda, et õpila­ sed saaksid aru sellest väärtusest, mis siin on, ja ei võtaks seda pealiskaudselt, vaid läheksid süvitsi. Eestile on vaja tarka aed­ nikku, kes ei ole lihtsalt tööline, vaid suu­ dab ka ise midagi välja mõelda.

Sa ütlesid oma ettekande alguses, et oled hingelt aednik. Mida see sinu jaoks tähendab?

Liisi Kont, Eesti Maaülikooli ja Räpina Aianduskooli vilistlane ja kutseõpetaja

Kutseõppesse saab tulla ka teise töö ja pere kõrvalt

foto Eesti Rahvusvaheline Iluteenindajate Erakool

dus võib anda väga hea kombinatsiooni, millega klientide- ja sissetulekupuuduse üle ilmselt kurta ei saa.

Väga hea praktikabaas

Kaugõppes õppimine võimaldab omandada uue eriala senise tegevuse kõrvalt, samuti võib olla mugav eri hooaegadel eri töid teha.

E

esti Iluteeninduse Erakooli direk­ tor Aimar Karu on iluteenindus­ turul märganud tendentsi, et pal­ jud salongid sooviksid tööle võtta hoo­ ajalist tööjõudu. „Sügisel ja talvel soovivad inimesed juuksuri- ja kosmeetikateenuseid sageda­ mini ja rohkem. Näen selles head võima­ lust nende erialade töötajatele, kel sel ajal vähem tööd ja teenistust on – näiteks ta­ lupidajad, siseturismiga tegelevad tööta­ jad ja ettevõtjad ning veel paljude maa­ erialade esindajad,” arutleb Aimar Karu.

Selle mõttekäigu tulemusena on Ees­ ti Iluteeninduse Erakool loonud võimaluse õppida umbes samadel aegadel, kui maa­ tööd ja eksootilist rohelust ihkavad turis­ tid aega annavad. Ning teha seda kaugõp­ pes – sest selleks ajaks, kui end juba mõnel erialal n-ö üles on töötatud, ollakse tihti ka pereinimesed ning päevases ametiõp­ pes õppimiseks ei pruugi enam aega olla.

Kaugõpe eeldab kindlat tahet

„Kaugõpe sobib hea motivatsiooniga ja kõrge hõivatustasemega inimestele, kes on harjunud oma aega arukalt jagama ning suudavad õppimisele keskenduda,” selgi­ tab Aimar Karu. „Õppetöö on kaugõppes jagatud osadeks. On teadmisi, mida saab

omandada e-õppes – näiteks kosmeetiku­ tel anatoomia, füsioloogia, nahahaigused, samuti ettevõtluse alused, mida õpetame nii kosmeetikutele kui ka juuksuritele.”

Koolis kohal käia tuleb kaugõppes õp­ pijatel nädalavahetusel üle nädala. Aimar Karu hindab, et see peaks olema sobiv rütm ka lapsevanematele – vahepeal jõutakse ko­ dus rohkem panustada, siis aga sõidetak­ se jälle kooli õppima. Praktikatunde saab teha nii kooli praktikabaasis kui ka leida ise võimalusi oma kodukandis klientuuri loomiseks. „Meie kooli eesmärk on taga­ da lõpetajatele tööturul võimalikult head väljavaated – igaüks saab ise otsustada, kas talle sobib paremini palgatöölise staa­ tus, ise enesele tööandja olemine või hoo­ pis teistele tööandjaks hakkamine,” kinni­ tab koolijuht.

Neile aga, kel aega rohkem, soovitab Aimar Karu kaaluda päevaõpet. Seal järg­ neb praktika vahetult teooriale ning tuge­ vate meistrite käe all saavad kõik oskused kiiresti ja kindlalt selgeks. Kellel aga aega veelgi vähem, saab valida nn teemantkur­ suse, mis annab olulisemad salongitöö os­ kused kolme-nelja kuuga kätte. Hiljem, kui uued oskused juba töövõimalusi on loo­ nud, saab rohkem huvi pakkuvat süven­ datult juurde õppida.

Iluteenindusoskused võivad päästa muu eriala kehva hooaja.

Lai oskuste spekter

Eesti Iluteeninduse Erakooli iseloomusta­ vad direktor Karu sõnul väga tugeva ette­ valmistusega õpetajad, suurepärane prak­ tikabaas ning lai oskuste spekter, millega lõpetajatel on tööturul palju teha.

Nii näiteks omandavad kosmeetikud lisaks näonaha hooldusele ka maniküü­ ri- ja pediküürioskused, võimekuse tööta­ da kliendi ripsmetega, kehahooldusvõt­ ted, millest on abi nii ilusalongis kui ka spaas töötades, ning nüüdisaegsed töö­ võtted mitmesuguste keerukate aparaa­

tide käsitsemiseks – näiteks kosmeetilise laserravi alused. Väga mahukas ja põhja­ lik osa on ka jumestusel, mis kindlasti oht­ ralt tööd tagab.

Aimar Karu märgib, et väga hea hari­ dus enne iluteenindusalade õppimist võiks olla meditsiin – aina enam pöördutakse kosmeetiku poole ka probleemidega, mis varem kuulusid pigem arstide pädevusse.

Siin tuleb kosmeetikul aru saada, millega tegelemine on talle jõukohane ning mil­ lega tuleks abivajaja siiski dermatoloogi juurde saata. Baasiks olev meditsiinihari­

Üheks kõnealuse kooli suureks tugevuseks on kahtlemata praktikabaas, mis on aastaaastalt üha täiustunud ning salongist lau­ sa ilutänavaks kasvanud. „Tänu asukohale Tallinna sadama ter­ minalide juures ja kesklinna vahetus lä­ heduses on meil palju kliente – neid tuleb nii Tallinnast kui ka laevadega,” on Aimar Karu rahul ning rõhutab, et töö erinevate vajaduste ja erikeelsete klientidega on õpi­ lastele väga hea praktika ja ettevalmistus tulevaseks tööeluks. Kliente tuleb tõesti palju – D-terminalist tulevad Kochi Ilutä­ navale Rootsist saabuvad turistid ja ena­ mik Soomest Tallinki laevadega saabujaid.

Praktikabaasidest salongidel on nüüd ka netipõhine registreerimissüsteem, mis muudab registreerimise klientidele mu­ gavaks igas ilmanurgas ning ööpäev läbi, see aga suurendab klientide hulka veelgi.

Aimar Karu märgib, et kuna õppimine ja salongitöö on Eesti Iluteeninduse Era­ koolis väga tihedalt seotud, harjuvad õpi­ lased algusest peale töötama kvaliteetse­ te materjalide ning parimate töövõtete­ ga, see aga tõstab tööturul kooli vilistlas­ te väärtust.

Loomulikult pole praktikabaasid mõel­ dud vaid välismaalastele. Hinnad on seal märkimisväärselt soodsamad kui mujal Tal­ linnas, seega tasub noorte iluteenindaja­ te salongid üles otsida igaühel, kes soovib head hinna ja kvaliteedi suhet. Veel sõbra­ likuma hinnaga saab iluhooldust siis, kui need võtta paketina – nii näiteks on mani­ küür ja pediküür koos soodsamad kui eral­ di. Kõik õppekavas olevad iluhooldusliigid on järeleproovitavad ka praktikasalongis.

Anne-Mari Alver

nutikas looduslähedane elu Räpinas leiab õppimisvõimaluse iga hariduse ja kogemusega noor ja täiskasvanu. Tasemeõppe lõpetaja saab riikliku lõputunnistuse ning kutse- või kutse- ja keskhariduse korraga. Kasutusel on erinevad õppevormid: päevaõpe, sessioonõpe, õpipoisiõpe.

Aianduskooli lõpetajatest kuuendik jätkab õpinguid kõrgkoolides ja pea kõik leiavad omale töökoha.

DOKUMENTE VÕIB ESITADA KOHE, VESTLUSED TOIMUVAD 6. JA 7. JUULIL! AEDNIK – iluaiandus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, puukool FLORIST – lille- ja taimeseaded, lillekaupluse töö MAASTIKUEHITAJA – haljastus, puit- ja kivirajatised aias, sillutised KESKKONNAKAITSE – Eesti fauna ja floora, loodushoid, jäätmemajandus TEKSTIILKÄSITÖÖ – traditsiooniline Lõuna-Eesti käsitöö Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 30.08.2016, SAAVAD TASUTA esimese instrumentide komplekti (väärtus kuni 460 eurot).

Põlvamaa 64505, Räpina, Pargi 32 Tel/faks 796 1397, 5336 3600 vastuvott@aianduskool.ee www.aianduskool.ee/vastuvott www.facebook.com/aianduskool

4

Koolitusleht 19. mai 2016

Koolitusleht 19. mai 2016

5

erakogu

Keeleõppe puhul on kõige olulisem tahe õppida. Kui õpitav keel reaalselt ei huvita, siis pole ka tulemusi loota.

arrivederci, tiramisu, cappuccino. Lisaks olid ehk mõ­ ned sõnad veel, kuid nendega põhimõtteliselt piir­ dus kogu sõnavara.

Keeleõpe kui eneseleidmine

Rait Kapp

I

taalia keele ja kultuuri vastu oli mul huvi tege­ likult juba ammu enne seda, kui reaalselt keele­ õppega alustasin. Igasugused mõtted, raama­ tute lugemine, ajalugu Rooma impeeriumist PühaRooma keisririigini ja sealt tänapäevani välja. Minu jaoks oli see väga põnev teema, kuid alles eelmisel aastal tegin esimesed reaalsed sammud.

Senimaani oli kõik Itaaliaga seonduv vaid kogum uitmõtteid ja unistusi, isegi unenägusid ja mõned üksikud maitseelamused.

Eelmisel aastal käis läbi sähvatus, et nüüd on aeg tegutseda. Seda võib võrrelda armastusega esime­ sest silmapilgust, keegi ei tea, miks, kuid südames on õige tunne. Igaüks tunneb selle ära, sest see on niivõrd eriline tundmus, võrratu eufooria!

„Tehke oma unistused ja soovid teoks,” julgustab Rait Kapp..

Itaalia keel südameasjaks!

Keeleõpe Töötukassa abil

Olin ennast just töötuna arvele võtnud, kui otsusta­ sin uurida itaalia keele õppimist Töötukassa kaudu.

Uurisin internetiavarustest eri võimalusi, kuid minu valikuks osutus Tartu Rahvaülikool, sest see asus kõige lähemal.

Töötukassa kaudu keeleõppe saamine ja kogu asjaajamine paistis alguses võimatuna – see kõik on minu jaoks keeruline ja mõttetu ajaraiskamine, kuid vaatamata minu sihikindluse proovile paneku­ le sujus siiski kõik lõpuks hästi. Ütlesin, et soovin õppida eesti-itaalia keele tõlgiks, sest vastasel juhul ma ei oleks seda koo­ litust Töötukassast lihtsalt saanud. See on minu tulevikuvisioon, mille nimel oli tarvis teha esime­ ne samm, asuda õppima. Tundsin, et on aeg en­

nast täiendada ja muutuda, sest keegi teine sind muuta ei saa.

Varem olin töötanud riigikaitse valdkonnas, see­ järel elanud ligemale kaks aastat Austraalias. Vajasin muutust oma ellu pärast seda, kui tulin tagasi Eestis­ se. Astusin mugavustsoonist välja, kasvasin inimese­ na, jõudsin lähemale oma vajaduste ja soovide tund­ maõppimisele. Elu ise on väga hea õpetaja, kui võe­ takse sellest õppust.

Ilus ja inspireeriv keel

möödunud aasta suvel, kui mõte reaalsest keeleõp­ pest kinnistus, otsustasin uurida ühelt väga healt tuttavalt itaalia keele ja kultuuri kohta. Kuna sel ajal ta viibis ka Eestis, siis oli seegi minu jaoks signaal,

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

Dokumentide vastuvõtt: põhikooli baasil 13. juulini keskkooli baasil 19. augustini

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala!

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued õppekavad, ka lühiõpe! vaata lähemalt

www.tptlive.ee

et just see on keel, mida tahan selgeks õppida. Ta on praeguseks juba aastaid elanud Itaalias, niisiis pöör­ dusin tema poole, rääkisin oma soovist ja mõttest.

See inimene on siiamaani mulle kui mentor – ees­ kuju, kes innustas mind õppima ja tegema esimesi samme itaalia keele õppimisel. Sel hetkel oli ta minu jaoks tohutult toeks ja initsiaatoriks. Õppima asudes tajusin, et olen iseendale lähemal.

Lähemal oma unistustele, osale eneseteostusest ja ek­ sistentsist. Varem välisriigis olles ja elades tutvusin ka mõne itaallasega, mis omakorda tugevdas veel tead­ vustamata soovi itaalia keelt õppida. See kuidagi ins­ pireeris, kuulates tundus nii ilus keel, aga midagi eri­ ti ei saanud aru, välja arvatud üksikud sõnad, mida olin kuulnud, nagu pizza, buongiorno, buona fortuna,

Keeleõppe koha pealt on kõige olulisem tahe õppi­ da. Vahet pole, mis keelega tegu, kui see keel, mida õppida soovid, sind ei huvita, siis ei ole ka tulemusi.

Minu puhul itaalia keele osas tuli see tõuge pigem südamest kui sellest, et kui teised teevad, siis teen ka mina. See on tegelikult igasuguse õppimise alustala – tahe peab tulema seestpoolt, samuti motivatsioon.

Motivatsiooni on siiamaani piisavalt, olen isegi teinud natuke rohkem, kui kodutöös nõutakse, sest minu jaoks on põhimõte „kes palju teeb, see palju jõuab“ olnud edasiviivaks jõuks. Tunduvalt kergem on sel juhul õppida ja õpitut meelde jätta. Keeleõpe ei ole olnud mulle raske, sest mul on soov õppida.

Häälduse ja sõnarõhud saab aja jooksul selgeks, kui piisavalt õppimisprotsessi panustad. Keele õppi­ mine on minu jaoks tähendanud iseenda leidmist, lii­ kumist rajal, mis on südamelähedane ja meeldiv, lii­ kumist unistuste poole. Itaalia keel ja kultuur on osa veel avastamata minust.

Mitte takerduda rutiini

Mulle on keeleõpe tegevus, mis arendab ja kasva­ tab inimest. Mul on soov olla isikupärane ja eriline, õppida ennast tundma. Huvi ja põnevus on see, mis mind köidavad ja panevad südame kiiremini lööma.

Kuigi siiamaani ei ole ma veel käinud Itaalias, tean, et varsti see juhtub.

Kõigile, kes soovivad õppida mis iganes keelt, et täiendada ennast, teha teoks oma unistused ja soo­ vid – ärge loobuge sellest igapäevaste rutiinsete tege­ vuste nimel. Isiklik areng on väga tähtis ja elus edasi­ viiv jõud. Kui teil on kindel tahe, tegutsege, aeg möö­ dub kõigil kiirelt ja oodata pole midagi.

Tegutsege kohe, sest kui on olemas tahe, siis on ka olemas võimalus selle teostamiseks. Miski ei ole olulisem kui enda südame ja unistuste järgi tegutse­ mine. Buona fortuna!

EESTI LENNUPÄEVAD 2016 4.-5. JUUNIL, tartumaal eesti lennundusmuuseumis tähistame tartu ülenurme lennujaama 70. sünnipäeva baltimaade võimsama lennusõuga www.lennundusmuuseum.ee eesti lennupäevad peakorraldajad: eesti lennundusmuuseum, eesti lennuakadeemia, tartu ülenurme lennujaam

Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

6

Koolitusleht 19. mai 2016

Rahvakultuur on elustiil

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee

Toimetaja Anne-Mari Alver Projektijuht Kerli Kiidma, kerli.kiidma@ekspressmeedia.ee, tel 524 3002 Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees

erakogu

Setosid on lihtsam määrat­ leda selle kaudu, kes nad pole, kui et kes nad on. Nad pole sõimusõna ega lusser­ killuke, pole võrokesed ega ammugi mitte eestlased.

Kati Saara Vatmann

S

Rakenduskõrgharidusõpe (tase 6) õppeaeg 3–3,5 aastat • SOTSIAALTÖÖ • MAJANDUSARVESTUS • KAUBANDUSÖKONOOMIKA • JUHIABI • MAJANDUSINFOSÜSTEEMIDE KORRALDAMINE • ÄRIJUHTIMINE

etode kuningriigipäevad ja rahvuslikud kultuurikeskused Obinitsas ning EestiVene-Läti piiride kohtumisnurgas, usund ja üleilmne ugri-impeeriumi tuiksoone staa­ tus kinnitavad, et sel vitaalsel ja värvikal suu­ rel väikerahval on õnnestunud oma identiteet läbi sajandite tuua – järelikult viiakse ka edasi!

Uma kiile, valge’ rõiva’, vana hüa süame...

Kuidas määratleda seto rahvust? Tänane soots­ ka, Värska kultuurijuht Vabarna Jane selgitab: „Setosid on eelkõige kujundanud apostellik õi­ geusk, kogukondlik eluviis, piiriasend ja Peip­ si lähedus. Setod on elanud ja elavad nii lät­ laste, venelaste kui ka eestlaste mõjuväljas ja siiski ei ole nad olnud „ei see ega too“, vaid jäänud tänase päevani iseendaks. Sajandipik­ kune venelastega kõrvuti elamine on kaasa toonud kultuurilisi ühisjooni, kuid setod ei ole venestunud, õigupoolest pole nad päris eestistunud ka.

Setomaal elab külades rahvast vähe, aga ki­ rikupühadeks tullakse ikka kokku. Mõnede pü­ hade ajal võib rahvahulka võrrelda mõne suur­ üritusega. Suuremad kirikupühad on Värskas jüripäev, Saatses päätnitsapäev ja Obinitsas paasapäev. Esiemade austusest tänapäevalgi annavad tunnistust korras surnuaiad ja inimes­ te arvukus surnute mälestamispäevadel. Ühi­ ne keel ja usk on setodel oluline enesemäärat­ luse seisukohalt.

Kõrgkooli astumiseks on vajalikud järgmised dokumendid:

• avaldus (sisseastumine infosüsteemis SAIS või täidetakse kohapeal) (spetsialiseerumine finantsjuhtimisele ja personali• pass või ID­kaart juhtimisele, õppeaeg 3,5 aastat) • 1 foto 3 x 4 • keskharidust tõendav Kutseeriharidusõpe (tase 5) dokument koos hinnete­ õppeaeg 2 aastat lehega • RAAMATUPIDAJA • nimemuutust tõendav • MÜÜGIKORRALDAJA dokument (nime­ • VÄIKEETTEVÕTJA muutuse korral)

Seto pole võroke

Timmo Margusel – just niipidi selles kuningrii­ gis nimed reastatakse! – kulus setopoisiks tu­ lemiseni 43 aastat. Seni juhtis mees Maaturis­ mi ja Kagureise ning rändas mööda laia ilma.

12 aastat tagasi ühines kunagiste Timmo talli­ de asutaja ja „Reliikvia“-radade matkameister potisetude retkega, mis viis setod viie päeva­ ga hobuvankritel Tartusse Hansa päevadele... ja juhtus midagi valgustuselaadset. Mees tõm­ bas kõik muud tegemised kokku ja asus www. setomaa.ee keskkonnas nähtavat kolme-riigikohtumisnurga asja ajama. „Hetkel kipub grupike kohalikke omavalit­ suspoliitikuid meie aastatepikkust tööd õõnes­ tama ideega ühendada setod võrokestega – ent seesuguse valdade liitmise jõupoliitika lõhuks Setomaa ning meie aastatepikkuse selgitustöö viljad. Neljas vallas on 3500 asukat, neist um­ bes 2000 setod. Küll aga on paljudest sisserän­ nanutest saanud hingelt setod. Ja meie Vast­ seliina-Orava-Lasva meelsuskaaslased toeta­ vad ja innustavad. Ning sisserändajaid tuleb üha juurde.“ Timmo rääkis õigeusuliste kalendri uus­ aastapeol, kui Meremäe rebenemine teatavaks sai, oma kõnes rahvale mõistujutu. K ­ uldkalake küsib kalamehelt, kes ta kinni püüdis, soovi.

Ots on lähenemas, kalake suremas, aga kaluri­ le mõtteid ei tule. Viimaks pahvatab – naabril on lehm, mul pole, ärgu olgu ka naabril lehma!

Olulisemaid identiteedi alalhoidjaid on keel ja laulud, mida ses keeles leelotatakse. Timmo teeb sügava kummarduse mõne aasta eest ka sootska ametit pidanud kuningriigi sõnulisele Sarve Õiele, kes on seto keelt jäädvustanud ja tõlkinud, õigekirja kohendanud ja segunemist võro keelega piiritlenud. Üks vaidluskoht on su­ letud sõnalõpu kirjutamine q või ülakomaga – olõi’ keerulisemat vahet, kui et q tähistab rõhku.

Vastuvõtutingimusi

vaata kõrgkooli kodu­ lehelt.

• SEKRETÄR

Kutseõpe keskhariduse baasil (tase 4) õppeaeg 2 aastat • NOOREM TARKVARAARENDAJA • HOOLDUSTÖÖTAJA Töökohapõhine õpe õppeaeg 2 aastat • HOOLDUSTÖÖTAJA (tase 4) • MÜÜGIKORRALDAJA (tase 5) Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele süvaõpet.

Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe

Avaldusi, dokumente ja lisadokumente on võimalik esitada: • päevaõppel 04.–29.07.2016 • kaugõppel 04.07.–05.08.2016

Dokumente võetakse vastu 4. juulist 5. augustini 2016 tööpäevadel kell 8.30– 16.00 või SAISi keskkonnas (www.sais.ee).

„Setu kultuuri alustalad on keel ja laulud,” ütleb Margus Timmo.

Seto rahvalaulu on edasi antud põlvest põl­ ve. Pillimängu samuti. Leelosõnadega väljenda­ ti ennast. Kui sind juba laulu sisse pandi, siis sealt enam välja ei pääsenud. Sõnaseadmise oskus oli väga oluline. Igas külas olid vanasti omad leelotajad, koorile kujunes ka eestütleja ehk lauluema. Tänapäeval on kooris kõik või­ melised laule eest ütlema, improviseerimise os­ kus on aga kadumas ja vähem on neid naisi, kes on võimelised ise sõnu tegema.

Praegusajal lauldakse peamiselt esiemade sõnu. Vanu viise õpitakse ka vanadelt arhiivi­ salvestistelt. Palju on endiselt peresid, kus lau­ lutraditsioon jätkub. Vanaemad õpetavad lap­ si ja lapselapsi. Mitmes leelokooris laulab mitu põlvkonda koos. Mis tähendab, et seto laulu­ traditsioon kestab edasi nagu vanasti.

Rahvamuusika on populaarne ja rahvapil­ li õppimine samuti. Setomaal saab õppida se­ tode seas levinud instrumente karmoškat, lib­ liklõõtsa, kannelt ja viiulit nii Värska Muusika­ koolis kui ka Rikka Ivvani pillilaagris.“ Edasikestmise olulised võtmeisikud on Jane ja tema ema Maret, kes õpetavad nii keelt ja laulu kui käsitööd nii põnevalt ja elusalt, et nii koolilapsed kui täismehed tahavad neilt veel ja veel õppida.

Erinevad mõjud keeles

Kirjanik-kultuuritegelane Kauksi Ülle, Riitsaare Evari kaasa kõneleb: „Setode ja võrokeste esi­ vanemad olid ühtede geenide ja kultuuri ning keele kandjad kuni 13. sajandini, kui läbi nende territooriumi panid Vene suurvürstid ja Euroo­ pa ristisõdijad ida ja lääne vahelise piirivöön­ di paika. Setodeks kujunenute esivanemad ja territoorium jäi Venemaa üheks servaks ja seal säilisid iidsed hõimukombed ja keel ning kesk­

aegsed rõivamoed ning leelo kuni 1920ndate­ ni. Pärast vabadussõda ja Eesti Vabariigi terri­ tooriumile jäämist algas eestistamine.

Need võrokeste-setode ühised esivane­ mad, kes jäid saksa, rootsi, poola võimude alla, elasid – kuni kestis katoliiklus – ka suh­ teliselt oma tavade järgi. Võrokeste euroopas­ tumisele pani aluse saksakeelse, hiljem luter­ liku eestikeelse hariduse andmine ja luterlu­ se kehtestamine.

Siit edasi jõudis järg vennastekoguduste kätte. Võru kultuuri on mõjutanud saksa mõi­ sakultuur, luterlik haridus, ususektid, kuid eel­ miseks Eesti vabariigiks arendati välja ka oma kirjakeel ja kirjandus. Hoolimata tunduvalt suu­ remast sundristiusustamisest kui setode esiva­ nematel on ka võrokestel säilinud külasid ja su­ guvõsasid, mis väärtustavad omausku ja kan­ navad seda edasi. Kahjuks mingil määral kes­ tab kunagine ida ja lääne ristisõda edasi, kui­ gi visalt on tehtud ka koostööd mitmesugus­ tes rahvuse- ja keeleküsimustes.

Setode ja võrokeste keel on läänemeresoo­ me keelest lahknenud väga vara, enne kui eest­ laste oma. Erilised häälikud, nagu sõnaalguse ts, sõnasisene dz on aafrika keeltesse ulatu­ vad ja larüngaalklusiil ehk sõnalõpu kakkõhe­ lü, mida tähistatakse q või ülakomaga, on soo­ me-ugri hõimukeelte tollest kihistusest, millel oli ühisjooni neenetsite ja hantidega. Võroke­ sed ja setod on hulka oma iidsest päritud kee­ lest ja kultuurist säilitanud. Üks eripära lisaks eelmistele on seto kee­ les olev suurem hulk vene laene ja võrokestest väiksem hulk saksa laensõnu. Kuid võro kee­ le Vastseliina osa ja seto keel on sarnasemad kui näiteks Vastseliina ja Hargla kandis kõnel­ dav võro keel.“ Koolitusleht 19. mai 2016

7

INCOTERMS 80 ®

Tänavu tähistame ICC tuntuima väljatöötluse Incotermsi 80. sünnipäeva!

1936. aastal avaldas Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC esimese Incotermsi versiooni, mis sisaldas 6 tarneklauslit. Hiljem on reeglistikku uuendatud kaheksa korda. Viimane versioon, Incoterms® 2010 kehtib alates 01.01.2011.

Incotermsi ametlik maaletooja Eestis on ICC Eesti asutajaliige, Eesti staažikaim koolitusfirma EMI EWT, kelle toimetistena on ilmunud eesti keeles Incoterms® 2010, 2000 ja 1990 koos kasutajajuhistega.

Incotermsi on pidevalt täiendatud ja kaasajastatud.

Tänaseks on Incotermsist saanud tõhusaim tööriist neile, kes on seotud rahvusvaheliste tarnetega, s.o ekspordi-, impordi- ja tarneahelajuhtidele, laojuhatajatele, veokorraldajatele, logistikutele, väliskaubanduse juristidele, finantsjuhtidele jt.

Tarneklauslite asjatundlik kasutamine: • võimaldab täpselt ja konkreetselt hallata ettevõtte kõiki tarneid • toob tehingusse ja tarnetesse selgust, lihtsust, konkreetsust ja lühidust; • võimaldab vältida topeltmakseid, lahendada vaidlusi, pidada asjalikke läbirääkimisi jpm.

Kõiki trükiseid Incotermsi kohta saab soetada ICC Eesti büroos Tammsaare Ärihoones, A. H. Tammsaare tee 47.

8

Koolitusleht 19. mai 2016

Incotermsi tõhusus avaldub täismahus nende käes, kes Incotermsi süsteemset loogikat valdavad. ICC Eesti ja Incotermsi maaletooja EMI EWT on loonud igakülgsed võimalused Incotermsi tõdede professionaalseks omandamiseks.

1. Iseõppijale • Tarneklauslid Incoterms®. Kasutajajuhis. Versioonid 2000 ja 2010 (autor: Tiit Tammemägi, PhD; koostatud EAS-i tellimusel) tasuta allalaaditav www.icc-estonia.ee • Eestikeelsed raamatud Tarneklauslid Incoterms® 2010, 2000 ja 1990 • ICC publikatsioonid Incotermsist inglise ja paljudes teistes keeltes.

Loetelu vt www.icc-estonia.ee • Doktor Incoterms Estonia tasuta telefonikonsultatsioonid numbril +372 684 1252

2. Veebiseminarid ajatundlikule huvilisele • 25.05.2016 – 14.06.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 06.09.2016 – 04.10.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 28.09.2016 Veebinar: Incoterms® – mida peab teadma ekspordifirma juht Incotermsist?

• 02.11.2016 – 22.11.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 13.12.2016 Veebinar: Incoterms® – mida peab teadma ekspordifirma juht Incotermsist?

3. Auditooriumikoolitused • 30.08.2016 Incoterms® 2010 – asendamatu tööriist väliskaubanduses ja logistikas • 27.10.2016 – 24.03.2017 ICC pädevuskursus eksportöörile-importöörile, logistikule-ekspedeerijale • 31.10.2016 Incoterms® 2010 juhikursus • 08.11.2016 Incoterms® 2010 profikursus ostjatele • 20.12.2016 Incoterms® 2010 profikursus

4. Sisekoolitused firmades 5. ICC ekspordikonverents 8.- 9. septembril 2016 Narvas Tähistame Incotermsi 80. aastapäeva ja ICC Eesti 5. sünnipäeva ning viime meie väliskaubanduseksperdid maailmaklassi!

1. mai – 11. juuni 2016 on kõik eelnimetatud Incotermsi koolitused, veebinarid ja ka konverentsi osalustasu soodustusega –30%!

Publikatsioonidele kehtivad soodushinnad!

Koolitused viiakse läbi koostöös ICC Eesti asutajaliikme, koolitusfirma EMI EWT-ga. Veebinarid toimuvad Addenda OÜ veebinaride keskkonnas

Lisasoodustused